DOCSLIB.ORG

Karksi Valla Aasta Õpetajaks Valiti Ringa Vaiksaar Ühe Koolipingi Lugu Foto: Margus Mõisavald Karksi Kihelkonna Koolide I Klassi Lastele Nurgas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Karksi Valla Aasta Õpetajaks Valiti Ringa Vaiksaar Ühe Koolipingi Lugu Foto: Margus Mõisavald Karksi Kihelkonna Koolide I Klassi Lastele Nurgas • Karksi valla infoleht • Nr 9 (232) oktoober 2015 • Karksi valla aasta õpetajaks valiti Ringa Vaiksaar Ühe koolipingi lugu Foto: Margus Mõisavald Karksi kihelkonna koolide I klassi lastele nurgas. Diagonaalselt vastasnurgas laual ja seda juba maast madalast. Kõik ansambli algas 1935. aastal õppetöö 16. septembril. seisis firma „Blaupunkt“ raadioaparaat. liikmed saavad vastavalt oma võimetele ja Vanemate klasside õpilased tulid kooli paar Pühapäeviti kanti raadio teel üle jumala- tasemele kaasa mängida, kedagi ei jäeta nädalat hiljem, et õpetajad saaksid I klassi teenistusi Tallinna ja Tartu kirikutest. Olin kõrvale, mängigu ta siis kasvõi kahte nooti, lapsi koolieluga omaette harjutada. Minu väga huvitatud jutluste kuulamisest. Män- aga ikkagi ta osaleb ühises protsessis! vanemad olid Karksi valla talupidajad, see- gult pidasin koolipinki kirikukantsliks ning Ringa juhendab viiuliansamblit ja 4. pärast pidin hakkama käima 4 km kaugu- püsti seistes tundsin end kirikuõpetajana klassi tütarlaste ansamblit. Ta oli ansamb- sel Nuia algkoolis, kuigi Polli valla Longi jumalateenistust juhtimas ja jutlust pida- li Linnutee pikaajaliseks juhiks. Linnutee algkool asus meie kodust otserada vaid ühe mas. Muidugi olid mul ka õpperaamatud andis välja kaks CD plaati aastatel 2012 ja kilomeetri kaugusel. Esimese koolipäeva ja vihikud avaras sahtlis ja koduseid üles- 2015. Ringa õpilased on saanud häid kohti olingi Nuia algkoolis meesõpetaja Ungru andeid tegin tumedal pingilaual. Nii sain nii piirkondlikel kui ka vabariiklikel eriala- kooliaastat sissejuhataval õpetamisel. Nuia seda pinki kodus kasutada kuni algkooli konkurssidel. Tema juhendatavad ansamb- ja tagasi sõidutas mind isa hobuvankriga. lõpetamiseni. lid on esinenud väga paljudel vallaüritustel Mäletan, et viimaseks oli oma nime kirju- Minu edasist kooliteed hõlbustas valda- ja ka kaugemal. Ringa on suuresti abiks tamise tund, kuid seda ma veel ei osanud. de reform Eesti Vabariigis 1939. aastal. olnud Mulgi Peo rahvamuusikalise poole Koju jõudnult hakkasin küll hoolega har- Polli vald ühendati Karksi vallaga ja seega sujumisel. jutama. hakkas ka Longi algkool kuuluma Karksi Ringa võtab aktiivselt osa Lõuna-Eesti Järgmisel päeval otsustasid vanemad valla koosseisu. 1939/1940. ja 1940/1941. muusikakoolide õpilastest koosneva Lii- siiski katsetada mind kodulähedasse Longi õppeaastal sain õppida jälle kodulähedases Ringa Vaiksaar. vimaa Noorteorkestri tööst ja on ühtlasi kooli õppima saada. Koolijuhatajal Juhan Longi algkoolis kuni 6. klassi lõpetamise- koordinaatoriks seal osalevatele Karksi- Arrastel vist hakkas lapsest hale meel ja ni. Ringa Vaiksaar on lõpetanud 1978. aastal vanemad. Koolis on ta õpilastele alati ole- Nuia Muusikakooli õpilastele. Ta mängib ta võttiski mind I klassi õpilaseks, leides Algkooli lõpetamise järel toimetati kõ- Georg Otsa nimelise Muusikakooli viiuli- mas ning abistab kui vaja. Ringa on tubli orkestris ka ise ja juhendab Karksi-Nuia mulle koolipingis istumise koha Venekü- nealune koolipink kodumaja pööningule, õpetaja erialal ning on sellest ajast alates õpetaja ja eeskuju nii oma ainetundides kui lapsi lugude õppimisel. last pärit Kalju Ahvena kõrvale. Mõni aeg kuhu see jäi enam kui 40 aastaks. 1982. õpetanud viiulimängu Karksi-Nuia Muusi- ka väljaspool seda. Õpilastega on ta väga Lisaks pilli õpetamisele on Ringal ka hiljem sai minu pinginaabriks Pärsi küla aastal müüsin oma vanemate õigusjärgla- kakoolis. Ta kuulub muusikakooli hoole- sõbralik ja kannatlik ning suudab panna perenaise pilku muusikakooli jaoks. Tema poiss Karl Hugo Koppel. sena talumaja Karksi kolhoosile. Elamut kogu ning valla haridus- ja noorsootööko- neid pillimängu armastama. Läbi aegade on eestvedamisel on toimunud paljud talgud ja Järgmisel sügisel kasvas ruumikitsikus ja kõrvalhooneid hakkasid kasutama mu misjoni koosseisu. ta igati järginud Karksi-Nuia Muusikakooli heakorrastuslikud ettevõtmised. Longi koolis sel määral, et koolijuhataja ei isapoolsed sugulased, Peeter ja Asta Porri Ringa teeb oma tööd südame ja pühen- tunnuslauset, mis on „koosmäng“, juhen- Aitäh, Ringa, tehtud töö eest. Palju õnne leidnud võimalust mind teise klassi võtta. pere. Pärast vanemate surma müüs nende dumusega ning professionaalselt. Teda dades erinevaid ansambleid. Ta oskab las- ja tegutsemislusti! Enne õppeaasta algust käisime isaga ju- tütar Asti Kuuse talu 2006. aastal ühele ko- hindavad nii kolleegid, õpilased kui lapse- tes äratada huvi koosmusitseerimise vastu Margus Põldsepp hataja juures nõu pidamas. Klassiruumis halikule elanikule. ringi vaadates isa märkas, et ehk saaks Uuesti sattus koolipink minu silme ette poisi ahju kõrvale ruutmeetrisele põran- 21. oktoobril 2012, mil peeti Vastemõisa Muusikud juubeldavad dapinnale paigutada, kui talle valmistada kultuuriloo päeva. Avati mälestustahvel Foto: Jaan Pääsuke üheistmeline koolipink. Esialgu juhataja Vastemõisa vallamaja esimeses asukohas, seda ei pooldanud, sest rikkuvat klassitoa samuti Vastemõisa ning magasiaida kivi üldilmet. Lõpuks ta nõustus ja isa laskis ja Kasari koolimaja mälestusstend. Päe- Karksi-Nuias tisler Jaak Sepal teha üheist- val tutvustas Viljandi maavanem Lembit melise koolipingi, milles ma 1936/1937. Kruuse külalisi ka oma mootorikütuse käit- õppeaastal II klassi õpilasena istusin. lemise muuseumi ja Kasari koolimajaga. Järgmisel aastal enam seda soodustust ei Rõõmsaks üllatuseks oli minu koolipink võimaldatud, sest olin juba paar aastat va- endises koolimajas ja seda üsna hea tervise nemaks saanud ja kümneaastasena võime- juures. Lembit Kruuse olevat selle ostnud line 4 km kaugusele Nuia alevisse iga päev Tartu linnast „mingil basaaril“ andmetega, kooli minema. Jätkasin kooliskäimist kahel et pink on aastaid seisnud Longi koolimaja õppeaastal Nuia algkooli III ja IV klassis. pööningul. Mulle jäigi teadmata, millal ja Minu koolipingi tõime Longi koolimajast kes toimetas selle minu kodutalust Longi koju oma tallu. Seal asus see elutoa ühes koolimajja ja sealt edasi Tartu. Arvata- vasti võidi see tagasi tuua siis, kui kool Foto: Aimur Joandi 1980ndatel veel viimaseid aastaid töötas. Tollane direktor Helju Mägi rääkis mulle, et ta sooviks seda pinki eksponaadiks, kui Longi kool muutub algkool-muuseumiks. Nii aga ei läinud – koolimaja müüdi juba paarkümmend aastat tagasi eravaldusesse. Koolipingi jällenägemisel oli mu rõõm suur, sest temaga ühenduses on loenda- matu hulk lapseea tundelisi mälestusi. Tol Ansambel Lustipill – Karksi-Nuia muusikaelu verstapost. Fotol (vasakult) Boris Takk, Vello Ainsalu, Maido Jõgiaas, päeval pildistas hea sõber Aimur Joandi Jaak Kunimägi, Jüri Vollmann, väike külalisesineja Hannes Veevo, Anneli Veevo ja Valdur Ilves. mind istumas oma kunagises pingis vaimu- liku ameti tunnusmärkidega riietuses. Nii Boris Takk – 90 su edasi elamiseks. Suurt jõudu andsid ka tatud koos Nikolai Leetsiga. Lustipilliga oli kolmveerandsajandi vanune koolipink 12. septembril, täpselt tema sündimise sõdurite hoogsad rivilaulud. on käidud paljudes välisriikides ning esi- tunnistajaks, et selles istunud poisi soov- päeval, oli Karksi Valla Kultuurikesku- Pärast sõda oli Boris pidevalt muusi- netud edukalt oma kodumaa ülevaatustel ja unelm teenida rahvast kooli- ja ka kiriku- ses Boris Taki juubelipidu. Selle auväärse kaga seotud. Loetelu muusikategevuses suurematel rahvapidudel. Kandev osa tema õpetajana on täitunud. aastatearvu kohta on Boris öelnud, et tänu on rikkalik. Ta on laulnud kahes sega- ja lauldud lauludest on Lustipilli kahel kasse- Helmut Mõtsnik oma kunagises Helmut Mõtsnik muusikale on ta suutnud veel palju teha meeskooris, kolmes meesansamblis, paaris til (nüüd ka plaadil) „Kodu, mu kodu“ ja koolipingis. Longi algkooli vilistlane 1941. a praeguses easki. Muusika on aidanud teda segaansamblis ning kuues duetis. „Eestimaa taeva all“. kõikjal. 18aastase noorukina läks ta sõtta. Kui 1975. aastal loodi Karksi-Nuias Boris laulab praegugi veel Lustipillis, Võõrsil olles kuulis ta raadiost laulu „Mind ansambel Lustipill, hakkas Boris laulma esitades ka Viljandi Represseeritute Klubis Ta kuulub Eesti Sõjameeste Sakala ühin- nis“, Boris Takk, Põldsepp & Pojad. saatus ära kaugele on viinud“. Pisarsilmil solistina ning ka duetis ja segaansamblis. ning Karksi kiriku segakooris oma mahla- gu juhatusse ja on palju laulnud sõjameeste Tervist, jõudu ja laululusti Sulle, Boris, kodu meenutades andis see talle palju jak- Esimene laul „Kodukoht Karksi“ oligi esi- kat ja teistega hästi kokkusobivat bassi. laule. Välja on antud plaat „Laulud leegio- edaspidiseks! Vello Ainsalu Vello Ainsalu – 80, Lustipill – 40 tega muusikakoolist. Alles jäid ka vanad „See on mu kodu“, „Aastad“ jne. tuaaris palju selliseid laule, mis olid popu- jandi Represseeritute Klubiga. Ansambel Me ütleme Vello Ainsalu ja mõtleme Lusti- tegijad. Nüüdseks on algkoosseisust peale Vello Ainsalu loomingust on ilmunud laarsed juba Pätsu-aegses Eestis. Samuti on käinud klubi igakuisel peoõhtul tantsuks pill. Me ütleme Lustipill ja mõtleme Vello Vello veel kaks liiget – ansambli solist Bo- 2005. aastal raamat „Eestimaa taeva all“, laulab Boris tuntud laule Teise maailmasõ- mängimas. Aeg teeb oma töö ja nooremaks Ainsalu. Kaks nime on meie jaoks nii läbi ris Takk ja Jaak Kunimägi, kes on tuntud kus on 58 laulu. See ei ole muidugi kogu ja päevilt, millest ta isiklikult osa võttis. enam keegi ei lähe. See annab tunda ka an- põimunud, et neid on võimatu lahutada. oma kontrabassiga kui ansambli alustala, tema looming. Tal on neid kodus sahtlis Vello Ainsalu noorusaeg möödus Tallin- samblis. Kui Vello Ainsalu oli noor mees, Varsti tuleb mõlemal ümmargune sünni-
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole
    • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumängu Lõppakord Öökool Tõi Karksi-Nuia Nimekad Esinejad Foto: Kai Kannistu 16
    • Karksi valla infoleht • Nr 4 (249) aprill 2017 • Mulgi mälumängu lõppakord Öökool tõi Karksi-Nuia nimekad esinejad Foto: Kai Kannistu 16. märtsil toimus August Kitzbergi Ilma sponsoriteta poleks Öökool selli- nimelises gümnaasiumis juba neljandat ses mastaabis võimalikuks saanud, see- korda Öökool, mis oli sel korral mee- ga suur tänu kõigile toetajatele: Ugala diateemaline ning eesmärgiks kasvatada teater, Eesti põllumajandusmuuseum, õpilaste huvi meedia vastu. Eesti politseimuuseum, Teoteater, Abja Pärast tavalist koolipäeva läksid lap- tarbijate ühistu, Maris Gilden AS, OÜ sed koju ning saabusid kella kuue paiku Nondora, Tallinna linnateater, Ener- tagasi koolimajja, sest toimuma hakka- gia avastuskeskus, Tallinna botaanika- sid mitteformaalsed tunnid harivate ja aed, Karksi-Nuia noortekeskus, Vene meelelahutuslike õpitubade ning kooli- teater, Aariber OÜ, Tradeplus Group tustena. Preemiaks reedesel päeval koo- OÜ, AS Iivakivi, AS Nuia PMT, EPP li minema ei pidanud. OÜ, Ritson Trade OÜ, AS Räpina pa- Öökool algas Eesti noorte seas popu- berivabrik, Monopol OÜ, Exit Room, laarse juutuuberi Martins Lapinsi ava- Prolexplast OÜ, Saku Läte ja Eesti show’ga, hiljem astus teise peaesine- templitehas OÜ. jana lavale kirjanik Kaur Kender, kes Aitäh kõigile osalejatele ja esineja- pani õpilasi mõtlema eesti keele kadu- tele! mise üle. Berit Tugi Lisaks oli võimalik end registreerida ÕE avalike suhete juht kahte pooleteisetunnisesse õpituppa. Fotod: Anna Leena Tae Valikusse kuulusid teleajakirjandus, mille läbiviijaks oli Kerli Dello ning ajakirjandus Karl-Eduard Salumäe eestvedamisel. Viha talitsemise teemal koolitas osalejaid Viljandi kultuuriaka- deemia õppejõud Sergei Drõgin, blogi- Raske oli, kuid koduseinte toetus tõi viimases voorus võidu. Pildil Arvo Maling (vasakult), Jaan Kukk, Enn Kauber, misest rääkis Marimell, sotsiaalmeedia Tõnis Laurik ja Enn Sarv.
    [Show full text]