• Karksi valla infoleht • Nr 9 (232) oktoober 2015 • Karksi valla aasta õpetajaks valiti Ringa Vaiksaar Ühe koolipingi lugu Foto: Margus Mõisavald Karksi kihelkonna koolide I klassi lastele nurgas. Diagonaalselt vastasnurgas laual ja seda juba maast madalast. Kõik ansambli algas 1935. aastal õppetöö 16. septembril. seisis firma „Blaupunkt“ raadioaparaat. liikmed saavad vastavalt oma võimetele ja Vanemate klasside õpilased tulid kooli paar Pühapäeviti kanti raadio teel üle jumala- tasemele kaasa mängida, kedagi ei jäeta nädalat hiljem, et õpetajad saaksid I klassi teenistusi Tallinna ja Tartu kirikutest. Olin kõrvale, mängigu ta siis kasvõi kahte nooti, lapsi koolieluga omaette harjutada. Minu väga huvitatud jutluste kuulamisest. Män- aga ikkagi ta osaleb ühises protsessis! vanemad olid Karksi valla talupidajad, see- gult pidasin koolipinki kirikukantsliks ning Ringa juhendab viiuliansamblit ja 4. pärast pidin hakkama käima 4 km kaugu- püsti seistes tundsin end kirikuõpetajana klassi tütarlaste ansamblit. Ta oli ansamb- sel Nuia algkoolis, kuigi Polli valla Longi jumalateenistust juhtimas ja jutlust pida- li Linnutee pikaajaliseks juhiks. Linnutee algkool asus meie kodust otserada vaid ühe mas. Muidugi olid mul ka õpperaamatud andis välja kaks CD plaati aastatel 2012 ja kilomeetri kaugusel. Esimese koolipäeva ja vihikud avaras sahtlis ja koduseid üles- 2015. Ringa õpilased on saanud häid kohti olingi Nuia algkoolis meesõpetaja Ungru andeid tegin tumedal pingilaual. Nii sain nii piirkondlikel kui ka vabariiklikel eriala- kooliaastat sissejuhataval õpetamisel. Nuia seda pinki kodus kasutada kuni algkooli konkurssidel. Tema juhendatavad ansamb- ja tagasi sõidutas mind isa hobuvankriga. lõpetamiseni. lid on esinenud väga paljudel vallaüritustel Mäletan, et viimaseks oli oma nime kirju- Minu edasist kooliteed hõlbustas valda- ja ka kaugemal. Ringa on suuresti abiks tamise tund, kuid seda ma veel ei osanud. de reform Eesti Vabariigis 1939. aastal. olnud Mulgi Peo rahvamuusikalise poole Koju jõudnult hakkasin küll hoolega har- Polli vald ühendati Karksi vallaga ja seega sujumisel. jutama. hakkas ka Longi algkool kuuluma Karksi Ringa võtab aktiivselt osa Lõuna-Eesti Järgmisel päeval otsustasid vanemad valla koosseisu. 1939/1940. ja 1940/1941. muusikakoolide õpilastest koosneva Lii- siiski katsetada mind kodulähedasse Longi õppeaastal sain õppida jälle kodulähedases Ringa Vaiksaar. vimaa Noorteorkestri tööst ja on ühtlasi kooli õppima saada. Koolijuhatajal Juhan Longi algkoolis kuni 6. klassi lõpetamise- koordinaatoriks seal osalevatele Karksi- Arrastel vist hakkas lapsest hale meel ja ni. Ringa Vaiksaar on lõpetanud 1978. aastal vanemad. Koolis on ta õpilastele alati ole- Nuia Muusikakooli õpilastele. Ta mängib ta võttiski mind I klassi õpilaseks, leides Algkooli lõpetamise järel toimetati kõ- Georg Otsa nimelise Muusikakooli viiuli- mas ning abistab kui vaja. Ringa on tubli orkestris ka ise ja juhendab Karksi-Nuia mulle koolipingis istumise koha Venekü- nealune koolipink kodumaja pööningule, õpetaja erialal ning on sellest ajast alates õpetaja ja eeskuju nii oma ainetundides kui lapsi lugude õppimisel. last pärit Kalju Ahvena kõrvale. Mõni aeg kuhu see jäi enam kui 40 aastaks. 1982. õpetanud viiulimängu Karksi-Nuia Muusi- ka väljaspool seda. Õpilastega on ta väga Lisaks pilli õpetamisele on Ringal ka hiljem sai minu pinginaabriks Pärsi küla aastal müüsin oma vanemate õigusjärgla- kakoolis. Ta kuulub muusikakooli hoole- sõbralik ja kannatlik ning suudab panna perenaise pilku muusikakooli jaoks. Tema poiss Karl Hugo Koppel. sena talumaja Karksi kolhoosile. Elamut kogu ning valla haridus- ja noorsootööko- neid pillimängu armastama. Läbi aegade on eestvedamisel on toimunud paljud talgud ja Järgmisel sügisel kasvas ruumikitsikus ja kõrvalhooneid hakkasid kasutama mu misjoni koosseisu. ta igati järginud Karksi-Nuia Muusikakooli heakorrastuslikud ettevõtmised. Longi koolis sel määral, et koolijuhataja ei isapoolsed sugulased, Peeter ja Asta Porri Ringa teeb oma tööd südame ja pühen- tunnuslauset, mis on „koosmäng“, juhen- Aitäh, Ringa, tehtud töö eest. Palju õnne leidnud võimalust mind teise klassi võtta. pere. Pärast vanemate surma müüs nende dumusega ning professionaalselt. Teda dades erinevaid ansambleid. Ta oskab las- ja tegutsemislusti! Enne õppeaasta algust käisime isaga ju- tütar Asti Kuuse talu 2006. aastal ühele ko- hindavad nii kolleegid, õpilased kui lapse- tes äratada huvi koosmusitseerimise vastu Margus Põldsepp hataja juures nõu pidamas. Klassiruumis halikule elanikule. ringi vaadates isa märkas, et ehk saaks Uuesti sattus koolipink minu silme ette poisi ahju kõrvale ruutmeetrisele põran- 21. oktoobril 2012, mil peeti Vastemõisa Muusikud juubeldavad dapinnale paigutada, kui talle valmistada kultuuriloo päeva. Avati mälestustahvel Foto: Jaan Pääsuke üheistmeline koolipink. Esialgu juhataja Vastemõisa vallamaja esimeses asukohas, seda ei pooldanud, sest rikkuvat klassitoa samuti Vastemõisa ning magasiaida kivi üldilmet. Lõpuks ta nõustus ja isa laskis ja Kasari koolimaja mälestusstend. Päe- Karksi-Nuias tisler Jaak Sepal teha üheist- val tutvustas Viljandi maavanem Lembit melise koolipingi, milles ma 1936/1937. Kruuse külalisi ka oma mootorikütuse käit- õppeaastal II klassi õpilasena istusin. lemise muuseumi ja Kasari koolimajaga. Järgmisel aastal enam seda soodustust ei Rõõmsaks üllatuseks oli minu koolipink võimaldatud, sest olin juba paar aastat va- endises koolimajas ja seda üsna hea tervise nemaks saanud ja kümneaastasena võime- juures. Lembit Kruuse olevat selle ostnud line 4 km kaugusele Nuia alevisse iga päev Tartu linnast „mingil basaaril“ andmetega, kooli minema. Jätkasin kooliskäimist kahel et pink on aastaid seisnud Longi koolimaja õppeaastal Nuia algkooli III ja IV klassis. pööningul. Mulle jäigi teadmata, millal ja Minu koolipingi tõime Longi koolimajast kes toimetas selle minu kodutalust Longi koju oma tallu. Seal asus see elutoa ühes koolimajja ja sealt edasi Tartu. Arvata- vasti võidi see tagasi tuua siis, kui kool Foto: Aimur Joandi 1980ndatel veel viimaseid aastaid töötas. Tollane direktor Helju Mägi rääkis mulle, et ta sooviks seda pinki eksponaadiks, kui Longi kool muutub algkool-muuseumiks. Nii aga ei läinud – koolimaja müüdi juba paarkümmend aastat tagasi eravaldusesse. Koolipingi jällenägemisel oli mu rõõm suur, sest temaga ühenduses on loenda- matu hulk lapseea tundelisi mälestusi. Tol Ansambel Lustipill – Karksi-Nuia muusikaelu verstapost. Fotol (vasakult) Boris Takk, Vello Ainsalu, Maido Jõgiaas, päeval pildistas hea sõber Aimur Joandi Jaak Kunimägi, Jüri Vollmann, väike külalisesineja Hannes Veevo, Anneli Veevo ja Valdur Ilves. mind istumas oma kunagises pingis vaimu- liku ameti tunnusmärkidega riietuses. Nii Boris Takk – 90 su edasi elamiseks. Suurt jõudu andsid ka tatud koos Nikolai Leetsiga. Lustipilliga oli kolmveerandsajandi vanune koolipink 12. septembril, täpselt tema sündimise sõdurite hoogsad rivilaulud. on käidud paljudes välisriikides ning esi- tunnistajaks, et selles istunud poisi soov- päeval, oli Karksi Valla Kultuurikesku- Pärast sõda oli Boris pidevalt muusi- netud edukalt oma kodumaa ülevaatustel ja unelm teenida rahvast kooli- ja ka kiriku- ses Boris Taki juubelipidu. Selle auväärse kaga seotud. Loetelu muusikategevuses suurematel rahvapidudel. Kandev osa tema õpetajana on täitunud. aastatearvu kohta on Boris öelnud, et tänu on rikkalik. Ta on laulnud kahes sega- ja lauldud lauludest on Lustipilli kahel kasse- Helmut Mõtsnik oma kunagises Helmut Mõtsnik muusikale on ta suutnud veel palju teha meeskooris, kolmes meesansamblis, paaris til (nüüd ka plaadil) „Kodu, mu kodu“ ja koolipingis. Longi algkooli vilistlane 1941. a praeguses easki. Muusika on aidanud teda segaansamblis ning kuues duetis. „Eestimaa taeva all“. kõikjal. 18aastase noorukina läks ta sõtta. Kui 1975. aastal loodi Karksi-Nuias Boris laulab praegugi veel Lustipillis, Võõrsil olles kuulis ta raadiost laulu „Mind ansambel Lustipill, hakkas Boris laulma esitades ka Viljandi Represseeritute Klubis Ta kuulub Eesti Sõjameeste Sakala ühin- nis“, Boris Takk, Põldsepp & Pojad. saatus ära kaugele on viinud“. Pisarsilmil solistina ning ka duetis ja segaansamblis. ning Karksi kiriku segakooris oma mahla- gu juhatusse ja on palju laulnud sõjameeste Tervist, jõudu ja laululusti Sulle, Boris, kodu meenutades andis see talle palju jak- Esimene laul „Kodukoht Karksi“ oligi esi- kat ja teistega hästi kokkusobivat bassi. laule. Välja on antud plaat „Laulud leegio- edaspidiseks! Vello Ainsalu Vello Ainsalu – 80, Lustipill – 40 tega muusikakoolist. Alles jäid ka vanad „See on mu kodu“, „Aastad“ jne. tuaaris palju selliseid laule, mis olid popu- jandi Represseeritute Klubiga. Ansambel Me ütleme Vello Ainsalu ja mõtleme Lusti- tegijad. Nüüdseks on algkoosseisust peale Vello Ainsalu loomingust on ilmunud laarsed juba Pätsu-aegses Eestis. Samuti on käinud klubi igakuisel peoõhtul tantsuks pill. Me ütleme Lustipill ja mõtleme Vello Vello veel kaks liiget – ansambli solist Bo- 2005. aastal raamat „Eestimaa taeva all“, laulab Boris tuntud laule Teise maailmasõ- mängimas. Aeg teeb oma töö ja nooremaks Ainsalu. Kaks nime on meie jaoks nii läbi ris Takk ja Jaak Kunimägi, kes on tuntud kus on 58 laulu. See ei ole muidugi kogu ja päevilt, millest ta isiklikult osa võttis. enam keegi ei lähe. See annab tunda ka an- põimunud, et neid on võimatu lahutada. oma kontrabassiga kui ansambli alustala, tema looming. Tal on neid kodus sahtlis Vello Ainsalu noorusaeg möödus Tallin- samblis. Kui Vello Ainsalu oli noor mees, Varsti tuleb mõlemal ümmargune sünni-