Õnnitleme Tänavusi Lõpetajaid! Jalutada Matkarajal, Sõuda Paadiga Helve Joon KARKSI SÕNA 2 Juuli 2008

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Õnnitleme Tänavusi Lõpetajaid! Jalutada Matkarajal, Sõuda Paadiga Helve Joon KARKSI SÕNA 2 Juuli 2008 • Karksi valla infoleht • Nr. 7 (153) Juuli 2008 • KARKSI ORDULINNUSE PÄEVAD Reedel, 11. juulil Karksi Lossimägedes 18.00 Vanamuusikaansambli „Hortus Musicus” kontsert „Siglo de oro — Hispaania kuldajastu” (Karksi Peetri kirikus) 22.00 Kontsert: „Metsatöll” ja „Loits” (pilet 200 krooni) 00.00—00.15 Tuleskulptuuride etendus Laupäeval, 12. juulil Karksi Lossimägedes 8.00—18.00 Ordulinnuse laat 10.00 Kojanarri esinemine 10.15 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 11.15 Hammasatleedi etteaste 11.45 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.00 Kõhutantsijate esinemine 12.15 Sportlik vahepala 12.30 Ansambli „Kunileid” kontsert 12.45 Kojanarri etteaste 13.00 Tsirkuseetendus 13.30 Vanaaja, keskaja ja šoti tantsud 14.15 Noorteteatri „O” etendus „Liivimaa kuningas hertsog Magnus” ainetel 14.30 Sportlikud vahepalad 15.00 „Tarbatu” võitlusklubi etteasted 16.00 Karksi ordumeistri valimised 18.00 Kontsert: ansambel „Rondellus” (Peetri kirikus, pilet 50 krooni) 21.00 Õhtune pidu „Absolute“ saatel (pilet 50 krooni) Vihmase ilma korral toimub peoõhtu ansambliga kultuurikeskuse ruumides. MARGUS MÕISAVALLA fotod Pühapäeval, 13. juulil Peetri kirikus 11.00 Kontsert: ansambel „Triskele” (pilet 50 krooni) Kati Luik Rinell Riis 14.00 Jumalateenistus Gümnaasiumi lõpetajad Natalja Maksimova Maarika Saar (hõbemedal) Anu Salujärv (hõbemedal) Anneliis Arm (kuldmedal) Ave Kiiber Tõnu Matsalu Triin Sarapuu (kuldmedal) Henry Bergštein Eve Kiiber Gerda Paju Heigo Sibrits järvel, laduda kiviaeda, kiikuda ja Eddy Heil Sigrid Koorep (kuldmedal) Hannes Parmo Maria Siig osaleda sportlikel võistlustel. Markus Hõrak Anu Kukk Dagne Press Egle Soosaar Sõnumeid Õhtupoolikut sisustavad juba Hanna Ilusmets Ott Kändra Signe Pugal Mikk Sossi eelmisest külapäevast tuttavad val- Tuuliki Järlov Kristel Külaots Janne Puks Maike Tšetšin la kultuurikeskuse rahvatantsijad Airon Järve Ando Laanemets Karol Pulk Tõnis Veerme ja pealinna trio „Kolme Mäe Me- Anneli Kadak Berit Laprik Lauri Purtsak Janar Villbach Noortekeskus saab hed”. Seekord saabuvad ka Karksi Marco Kahu Maarja Lenk (hõbemedal) Lenna Põder Valdur Villemson külamaja taidlejad ja ansambel Alar Kaljula Sille Liiv Kaisa Püi Erna Vits uuenduskuuri „Lustipill”. Renate Karg Martin Link Ege Rannak Toomas Weber Valmistame koduõlle ja keeda- Haridus- ja Teadusministee- me välikatlas hernesuppi. rium koostöös Eesti Noorsootöö Võta piknikukorv kaasa ja tule Keskusega rahastas projektikon- veeda põnev päev Ärikülas. Koha- kursi „Avatud noortekeskuse, tea- peal on grillimis- ja telkimisvõima- vitamis- ja nõustamiskeskuste ning lus. Lisainfo telefonil 513 8156. huvikoolide infrastruktuuri kaas- Heiki Truuvelt ajastamine” Karksi-Nuia noorte- keskuse rekonstrueerimise projek- Lilli 15. külapäev ti 4 712 400 krooniga. Projekti ko- gumaksumus on 5 610 000 krooni, 9. augustil ootame Lilli külamaj- millest valla fi nantseering on ja kõiki praegusi ja endisi külaini- 897 600 krooni. mesi, et tähistada Lilli 15. külapäe- Noortekeskuse rekonstrueeri- va. Palume kaasa võtta meenutusi- mine tähendab hoone kapitaalre- mälestusi, mida jagada teistega ja monti, mis sisaldab seinte, lagede, millega täiendada küla kroonikat. akende ja uste ning katuse vaheta- Ootame ka vanaaegseid fotosid (on mist, hoone välisfassaadi soojusta- koopiate tegemise võimalus). mist ja viimistlemist. Kaasajastatak- Külamaja taidlejad pakuvad se telefoni-, arvuti- ja elektrisüstee- meelelahutusprogrammi ja saab mid ning parandatakse ruumide vaadata videofi lme. Pakume ka valgustust. Maja saab sundventilat- väikese ekskursiooni Lilli külas. siooni, vee ja kanalisatsiooni ning Mälestustetunnis meenutame tualettruumid. Samuti rekonstruee- möödunut. ritakse keskküttesüsteem, paranda- Lastega tegeleb Merike ja keha- takse tuleohutus- ja valvesüsteemi- kinnitust jagab väikese tasu eest de olukorda, soojustatakse väljast- külavanem Liia Oidemaa. Kohtu- poolt keldriseinte ja vundamendi me Lillis! ääred ning paigaldatakse uus dre- Hille Muska naažitorustik. Noortekeskuse sise- Malle Ereline ruumide viimistlus viiakse kooskõl- la tervisekaitse nõuetega. Tere tulemast Lisaks korrastatakse noortekes- kuse territoorium selliselt, et seal Sudistesse! leiduks vaba aja veetmise võimalu- si (rulapark ja ronimislinnak), et 2. augustil ootavad Sudiste, seeläbi muuta noortekeskuse hoov Mäeküla ja Hirmuküla endisi ja atraktiivsemaks. praegusi elanikke ning külalisi piir- Ehitustööd algavad järgmise konna 5. külade päevale. Külapäe- Jaanus Paluoja Mairo Simson aasta suvel. va avamine on kell 12 Sudiste kü- Põhikooli lõpetajad Siim Parksepp Reio Sinka Dmitri Orav, lamajas. Pärast tervitusi, sõnavõtte Merje Poola Liina Soosaar spetsialist-projektijuht ja ühist lõunasööki järgneb bussi- Argo Anijärv Siim Kask Reio Puks Rimo Soots retk küladesse. Peatuspaikades ja- Kerli Asu Ly Kiilaspea Henri Purtsak Meribel Soovik gatakse mälestusi ja räägitakse tä- Piia Bergštein Mario Kristel Jasper Põllumäe Kairi Suigusaar Ees on Äriküla päev napäevast. Epp Elias Rain Lill Kadi Päevloo Kauri Sõlg 12. juulil toimub Taugas Mäe ta- Kell 20 algab simmaniõhtu, kus Henri Heinmann Reelika Maiste Andres Rahe Simo Sõmmer lus Äriküla päev. Seal jätkub tege- esinevad „Sudijad” ja lüüakse tant- Arved Janisoo (kiituskiri) Egon Rehemaa Taavi Toomik vust nii suurtele kui väikestele. Kü- su ansambli „Lahe Muusika” saa- Kersti Jõesoo Janika Mattal Jaanika Roosmaa Geili Tulits lalisi ootame keskpäevaks. Äriküla tel. Külatoas on välja pandud näi- Kert Kahu Heiko Muska Ingo Rosenberg Kadri Vaan elanikud peaksid kohale tulema tused, saab proovida loosiõnne. Laura Kaljula Raiko Org Ketter Saks Birgit Viru hiljemalt kella 14-ks, mil on plaanis Külapäeva korraldab Sudiste Egert Kanarbik Sander Pajuri Susan Salumets (kiituskiri) külavanema valimine. Maanaiste Selts, toetust pakuvad Valdur Kangur Madli Palu Gert Seegel Argo Öövel Päeva jooksul on võimalik tut- Karksi vald ja kohaliku omaalgatu- vuda küla ajalooga, vaadata eelmi- se programm. se külapäeva fotosid ja arutleda kü- Kontaktid: Anneli Mäeots tele- la arengu üle. Saab vaadata hobu- fonil 5343 9644 ja Krista Kunimägi tööriistade näitust, sõita hobustega, telefonil 5622 5981. Õnnitleme tänavusi lõpetajaid! jalutada matkarajal, sõuda paadiga Helve Joon KARKSI SÕNA 2 Juuli 2008 maatükkide kasutusvaldusesse saaja- KARKSI VALLAVOLIKOGUS te nimekiri. • VALLAVANEMA VEERUD • Otsustati taotleda munitsipaal- 18. juuni istungil seerida selle rekonstrueerimist valla omandisse Lossi parkla teenindusmaa eelarvest 4 490 251 krooniga. 2638 m², Lepiku tänava teenindusmaa VALD TEGI LISAEELARVE JA Osa võtsid Ülle Adamson, Jüri Kinnitati 1. septembrist Karksi- 5635 m², Lossi tänava teenindusmaa Eesik, Liidia Klaas, Harri Kunimägi, Nuia Lasteaias lapsevanema kaetava 3474 m², Tehase tänava 3 sauna teenin- VÕTAB INVESTEERINGUTEKS Endel Lepik, Raivo Lill, Heino Luik, osa määraks lapse kohta 150 krooni dusmaa 1993 m² ja Arukse kompostee- Reevo Maidla, Leili Nael, Olavi Pilk, kuus. rimisväljaku teenindusmaa 11798 m². LAENU Enn Sarv ja Tarmo Simson. Puudusid Kehtestati 1. septembrist valla Kehtestati detailplaneering Kark- Lisaeelarve suurus on 14,25 mil- ühendus lisaks varem saadud 75 000 Katrin Kivistik, Leo Liiber, Maire Sa- haldusterritooriumil asuvatele munit- si-Nuias Tartu mnt. 12 kinnistul ning jonit krooni. Sellega paisus Karksi tuhandele kroonile 60 000 krooni. la, Raimo Sarv ja Urmas Villbach. sipaalomandis olevatele eluruumide- Viljandi mnt. 5a, 7, 7a ja Ettevõtluse 4 valla 2008. aaasta eelarve 78,3 miljo- 182 000 krooni eraldati program- Kinnitati valla 2007. aasta majan- le uued üüri piirmäärad ühe ruut- kinnistul. ni kroonini. mile „Kaevutee”, millest valla elani- dusaruanne ning 2008. aasta lisaeel- meetri kohta: vee- ja kanalisatsiooni- Otsustati muuta Karksi valla Lisaeelarve suurim osa, 12,98 kel on võimalus taotleda toetust kae- arve 14 250 000 krooni. ga eluruumis 8 ning vee- ja kanalisat- üldplaneeringut Karksi-Nuias Tartu miljonit krooni läheb gümnaasiu- vude ehitamiseks ja remondiks. Otsustati võtta vallale kuni sioonita eluruumis 5 krooni kuus. mnt. 12 kinnistu alal, muutes sihtots- mi remondiks. Kokku investeeri- Programmi tingimustega saab tut- 8 000 000 krooni laenu kümneks aas- Kehtestati tasuta sõidu õigus tarbe ärimaaks detailplaneeringu alu- takse gümnaasiumisse sellel aastal vuda maavalitsuse ja valla kodule- taks gümnaasiumi vana õppehoone kooli- ja kojusõiduks gümnaasiumi sel. 14,8 miljonit krooni, sellest 13,64 hel. rekonstrueerimise ning Karksi-Nuia 1.—6. klassi õpilastele sõidukaardi Määrati Kõvakülas Heki kinnis- miljonit vana õppekorpuse remon- 256 400 krooni eraldati kolme ki- ja Karksi vahelise kergliiklustee täna- alusel ning 7.—12. klassi õpilastele tu maakasutuse sihtotstarbeks toot- diks. 1960. aastal valminud õppe- lomeetri pikkuse Morna tee remon- vavalgustuse ehitamise fi nantseerimi- vallavalitsusele esitatud avalduse ja mismaa ja Karksi-Nuias Tartu mnt. 12 hoones vahetatakse välja kõik teh- diks. 250 000 krooni läheb liitumis- seks. sõidupiletite alusel. Väljaspool Kark- kinnistu katastriüksuse maakasutuse nosüsteemid, ehitatakse sundven- tasude maksmiseks Eesti Energiale, Otsustati kasutada rekonstruee- si valda õppivatele 1.—12. klassi õpi- sihtotstarbeks ärimaa. tilatsioon ja soojustatakse välissei- et 31. oktoobril saaks süüdata Kark- ritud gümnaasiumi vana õppekor- lastele otsustati hüvitada kooli- ja ko- Võeti vastu detailplaneering Pii- nad. si ja Karksi-Nuia vahel ehitatava tä- pust õpilastele haridust andva õppe- jusõit kord nädalas elukohajärgsest bu–1 kinnistul Ainja külas ning mää- Vana maja esimesele korrusele navavalgustuse. asutusena
Recommended publications
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumängu Lõppakord Öökool Tõi Karksi-Nuia Nimekad Esinejad Foto: Kai Kannistu 16
    • Karksi valla infoleht • Nr 4 (249) aprill 2017 • Mulgi mälumängu lõppakord Öökool tõi Karksi-Nuia nimekad esinejad Foto: Kai Kannistu 16. märtsil toimus August Kitzbergi Ilma sponsoriteta poleks Öökool selli- nimelises gümnaasiumis juba neljandat ses mastaabis võimalikuks saanud, see- korda Öökool, mis oli sel korral mee- ga suur tänu kõigile toetajatele: Ugala diateemaline ning eesmärgiks kasvatada teater, Eesti põllumajandusmuuseum, õpilaste huvi meedia vastu. Eesti politseimuuseum, Teoteater, Abja Pärast tavalist koolipäeva läksid lap- tarbijate ühistu, Maris Gilden AS, OÜ sed koju ning saabusid kella kuue paiku Nondora, Tallinna linnateater, Ener- tagasi koolimajja, sest toimuma hakka- gia avastuskeskus, Tallinna botaanika- sid mitteformaalsed tunnid harivate ja aed, Karksi-Nuia noortekeskus, Vene meelelahutuslike õpitubade ning kooli- teater, Aariber OÜ, Tradeplus Group tustena. Preemiaks reedesel päeval koo- OÜ, AS Iivakivi, AS Nuia PMT, EPP li minema ei pidanud. OÜ, Ritson Trade OÜ, AS Räpina pa- Öökool algas Eesti noorte seas popu- berivabrik, Monopol OÜ, Exit Room, laarse juutuuberi Martins Lapinsi ava- Prolexplast OÜ, Saku Läte ja Eesti show’ga, hiljem astus teise peaesine- templitehas OÜ. jana lavale kirjanik Kaur Kender, kes Aitäh kõigile osalejatele ja esineja- pani õpilasi mõtlema eesti keele kadu- tele! mise üle. Berit Tugi Lisaks oli võimalik end registreerida ÕE avalike suhete juht kahte pooleteisetunnisesse õpituppa. Fotod: Anna Leena Tae Valikusse kuulusid teleajakirjandus, mille läbiviijaks oli Kerli Dello ning ajakirjandus Karl-Eduard Salumäe eestvedamisel. Viha talitsemise teemal koolitas osalejaid Viljandi kultuuriaka- deemia õppejõud Sergei Drõgin, blogi- Raske oli, kuid koduseinte toetus tõi viimases voorus võidu. Pildil Arvo Maling (vasakult), Jaan Kukk, Enn Kauber, misest rääkis Marimell, sotsiaalmeedia Tõnis Laurik ja Enn Sarv.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Jäätmekava 2019-2023
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. märtsi 2019. a määrusele nr 85 MULGI VALLA JÄÄTMEKAVA 2019-2023 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. MULGI VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ............................................................. 5 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 5 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 6 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 6 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 7 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 8 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 8 3. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................... 8 4. MULGI VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ......................................................... 9 4.1 Jäätmekäitluskohad .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015–2020
    Lisa Karksi Vallavolikogu 20. novembri 2014. a määrusele nr 25 KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015–2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA 3 1. ARENGU KAVANDAMINE 3 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD 3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS 4 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 4 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS 4 2.2. HALDUSJAOTUS 4 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA 5 2.4. RAHVASTIK 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE 8 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, 9 SUUNDUMUSED 4. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 12 5.1. KARKSI VALLA MISSIOON 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 13 5.3. KARKSI VALLA ARENGUKAVALISED EESMÄRGID 13 6. TEGEVUSKAVA 14 6.1. ALUSHARIDUS 14 6.2. ÜLDHARIDUS 17 6.3. HUVIHARIDUS 21 6.4. NOORSOOTÖÖ 24 6.5. KULTUUR 27 6.6. MUUSEUMID 32 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID 34 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS 36 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR 38 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS 40 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE 41 6.12. ETTEVÕTLUS 43 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS 46 6.14. VALLA JUHTIMINE 48 6.15. VALLA MAINEKUJUNDUS 51 6.16. ELAMUMAJANDUS 52 6.17. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS 53 6.18. HEAKORD, HALJASTUS, PUHKEALAD, VEEKOGUDE KALDAD 55 6.19. TEED, TÄNAVAD, KERGLIIKLUSTEED 57 6.20. TÄNAVAVALGUSTUS 59 6.21. ÜHISTRANSPORDI KORRALDUS 60 6.22. TURVALISUS JA KODANIKUKAITSE 60 6.23. ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON 61 2 EESSÕNA Arengukava eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Arengukava koostatakse juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37-st, võttes aluseks valla kui tervikliku territoriaalse omavalitsusliku haldusüksuse huvid, arvestades valla elanikkonna seisukohti, samuti kooskõlas maakondlike ja üldriiklike planeeringute ja arengukavadega.
    [Show full text]
  • (42195 Km) Start
    C o m p e t i t i o n m a n u a l V MULGI MARATHON Marathon (42,195 km) Start: Ruhja center square (LV) Start 7.00 a.m. Finish: Lake Karksi (EE) Half marathon (21,1 km) Start: Estonian-Latvian border Start 8.30 a.m. (Imavere-K-Nuia-Ruhja mnt, EE/LV) Finish: Lake Karksi (EE) Lake Karksi run (5,4 km) A lap around Lake Karksi Start 12.00 a.m. Start and finish: lake Karksi (EE) Mulgi marathon: • Promotes healthy and abstinent lifestyles and the physical activity of people. Wishes to involve all newcomers to the amazing experience of running as an effective method for a longer, healthier life; • Offers frequent runners a well-organized marathon experience and a chance to fulfill their athletic ambitions; • Introduces sports lovers the wonderful Mulgimaa as a beautiful and interesting place through sports activities and enlivens the communication between both countries. TIME PLACE AND REGISTRATION Time: July 18th 2015 Start of the marathon: 7.00 a.m. – Ruhja center square (LV) Start of the half marathon: 9.00 a.m. – Estonian-Latvian border (Imavere-K-Nuia- Ruhja mnt,EE/LV) Start of Lake Karksi run: 12.00 a.m. , The beach of Lake Karksi, Karksi-Nuia Finish: The beach of Lake Karksi, Karksi-Nuia Rewarding: 13.00 p.m. The beach of Lake Karksi, Karksi-Nuia Registration: www.sportinfo.ee ; and at the start places at least one hour before the start Entry Fee: Marathon: 35 € Half marathon: 25 € Lake Karksi run: 10 € Info: [email protected], mob 5077757 Hendrik Agur COMPETITION CLASSES The competition is held in four different age categories (separately for men, women, girls and boys).
    [Show full text]
  • Oodu-Kurukesest
    chA ö^jJSft- •<••<•• V--ч—J*« h Oodu-KuruKesest. Mõnda ilusalt isamaalt. <»>, > > e ШЩШ ni Си aastal 1878. •%T5-i>pi JJ Ктсг!{^Ят О Tartus. ''* .' Schnakenburgi trükk «878. • ... ^cknafcndmg'i juures tnifiluö KMl-lmnckesest. Mõnda ilusalt isamaalt. —<$-— Pöögle lastepidu mälestuseks aastal 1878* Tartus. Schnakenburgi trükk. »878. Zensuri poolest lubatud. — Tallinas, 17. Juunil 1678. ігч,<- 7д Kiria mi Arh (ogu ;ЫЪ£ Pöögle walla heldele häätegijale, körgeste auustatud grahwi preili südameliku tänu tunnistuseks annetud> Mis Kark st kiriku, Pöögle möija ja walla ajaloost tääda. Karksi kihelkond on wäga wana, sest nagu ajaraamatutest tääda, sai Karksi kirik juba aastal 1305 Leedulastest ära lõhutud. Karksi lossis, mis aastal 1357 ordumeistrist Goswin von Herike ehitatud, seisis esite aastal 1642 ainult üks kabel, kus iga kahe nädala täka jutlust peeti. — Aastal 1669 uimetati Karksi kirikut Peetri kirikuks ja aastal 1688 seisis pääle weikese kiwist kiriku weel teine puust kirik lossi ees*). Arwata aastast 1640 saadik, ehk ka juba enne on Karksi kihelkond Halliste kihelkonnaga ühen­ datud ^), sest et Karksi kirikumõisa maad wist juba enne Rootsi Walitsuse aega Karksi mõisa külge ära oliwad wõetud, kuni aastal 1876 Karksi ja Polli mõisade omanikude rohke kingituste läbi Karksi kihelkond ja kirik omale jälle isi õpetaja sai"*). Aastal 1794 kinkis keiserina Glisabet Pöögle mõisa ja walla, mis seni aeani Karksi lossiwalla all oli olnud, proua Maria Tschoglokowile, kes teda Oberhofmarschalli grahw Karl Siversile ära müüs. Wiimane jättis inõifa oma wennale, Staatsrath Ioahim Johann von Siversile, kelle käest aastal 1766 Ökonomie- Mth Ernst Johann Winter teda 1600 rubla eest endale ostis ja kelle lese käes mõis kuni aastani 1780 oli.
    [Show full text]