Laste Ja Noorukite Terviseprogramm Aastani 2005
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Laste ja noorukite terviseprogramm aastani 2005 Tervise Arengu Instituut Laste ja noorukite tervis 10 aastat laste ja noorukite riiklikku programmi Tallinn 2005 Koostaja: Kädi Lepp Keeleline toimetaja: Maris Saar Kujundus: Velvet Illustratsioonid: Karl Oskar Joosep Nurm, 4 aastane Trükk: K-Print Väljaandja: Tervise Arengu Instituut, 2005 ISBN 9985-9519-9-9 Sisukord Tervitus – Proua president Ingrid Rüütel 7 Eessõna – sotsiaalminister Jaak Aab 8 Olukorra kirjeldus Tervis, inimolemise terviklikkus ning kooliargipäev – T. Kuurme 10 Koolitervishoid ja selle areng – S. Vaask 13 Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm – pikk hoovõtt tulevikku – I. Saame 16 Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005 Keskkond koolieelses lasteasutuses ja koolis – A. Järviste 19 Laste kehaline aktiivsus ja traumade ennetamine – E. Tomberg 21 Laste vaimne tervis – M. Roomeldi 23 Tervishoid koolis ja koolieelses lasteasutuses – L. Suurorg 26 Toit koolieelses lasteasutuses ja koolis – R. Vokk 28 Koolieelne lasteasutus – laste, personali ja paikkonna tervise edendaja – L. Varava 31 Tervisedenduse printsiipide rakendumisest koolikeskkonnas tervist edendava kooli näitel – 33 K. Lepp, K. Liiv, S. Hansen Lasteprogrammi poolt algatatud meetmed – koondtabel 40 Koostöö laste tervise edendamiseks Paikkond- laste tervise ja arengu toetaja – Ü. Laasner 44 Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku kujunemine Viljandimaal – E. Paap 47 Riigi kohustus, lapse õigused. Kas midagi uut? – A. Tamm 49 Järelsõna – Piret Laur 52 Lisad Laste ja noorukite tervisekonverentsi kava 19.12.2005 Salme Kultuurikeskus 54 Märkmeid 55 Tänusõnad – K. Lepp 56 English summary 57 Tervitus Proua president Ingrid Rüütel 6 Suured sotsiaalpoliitilised ja majanduslikud ümber- Omaette probleem on, kuidas selle töö tulemused jõuaks korraldused Eesti elus on paljude positiivsete muutuste vajalikul määral ka laste ja noorte enda teadvusse, nii et kõrval toonud kaasa ka negatiivseid nähtusi – ühiskonna nad tervisliku eluviisi ja positiivsed harjumused ka omaks terava kihistumise, vähenenud sündivuse ja madala iibe, võtaksid ja oma tegelikus käitumises ellu rakendaksid. inimeste tervise halvenemise, probleeme tervishoiusüsteemis, Üks asi on pakkuda, teine asi, kuidas seda vastu võetakse. aga samuti inimeste enda elukorralduses – ebatervisliku ja Paraku on tänapäeval laialt levinud noorte negativism. ennasthävitava eluviisi, alkoholismi, narkomaania ja muude Noorte lõimimine ühiskonda, kohuse- ja vastutustunde pahede leviku. ning eetilistest väärtustest lugupidamise kasvatamine neis on tihedas seoses tervisekasvatusega. Kõik see puudutab teravalt ka lapsi ja noori. Lapsi mitte ainult ei sünni vähe, vaid ka nende vaimne ja füüsiline Kõik see nõuab aga kogu ühiskonna vaimset ja moraalset tervis jätab tõsiselt soovida. Põhjusi on palju ja erinevaid. tervenemist. Ja kindlasti ei saa siin kõrvale jätta meedia rolli, Nende väljaselgitamine ja haiguste ning muude pahede mis on üks peamisi mentaliteedi kujundajaid tänapäeval ennetamine peakski olema senisest veelgi suurema tähele- üldse ning noorte hulgas eriti. panu keskmes. Tänan tänase ürituse korraldajaid ning soovin osalejatele Tervislik keskkond ja toit, aga samuti terve vaimne õhkkond edukat ja konstruktiivset mõttevahetust! kodus, lasteaias ja koolis, kehalise aktiivsuse ja rahuldust pakkuva huvitegevuse soodustamine ühes piisava puhkusega – kõik need on ammu teada ja tundud asjad, mille reaalne tagamine aga pole sugugi lihtne ning nõuab lapsevanemate, pedagoogide, meditsiinitöötajate, toitlustusasutuste, seadus- andjate ja teiste valdkondade esindajate koostööd ja ühiseid jõupingutusi. LASTE JA NOORUKITE TERVISEPROGRAMM AASTANI 2005 Eessõna Jaak Aab, sotsiaalminister Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on töövõime- Laste kehalise aktiivsuse ja traumade ennetamise pro- 7 line, terve ja jätkusuutlik. Tervisele ja tervise hoidmisele jekt aktiveeris koolides ja lasteaedades liikluskasvatust, pannakse alus juba lapsepõlves. ujumis- ja esmaabiõpetust, andis metoodilisi soovitusi keha- lise kasvatuse tunni läbiviimiseks ning tasakaalustatud keha- Tervise edendamisel peame vaatama kaugemale traditsiooni- lise ja vaimse tegevuse korraldamiseks lasteaias ja koolis. lisest haigus-ravi käsitlusest, sest terviseprobleemide enne- tamine on mõttekam kui tagajärgede likvideerimine. Laste Koolieelsete asutuste ja koolide toitlustamise projekti tervise hoidmiseks tuleb teha koostööd ja jagada vastutus algatusel on valminud mitmeid tervisliku toitumise õppe- riigi, kohaliku omavalitsuste, lasteasutuste ja perekonna materjale, koolitatud lasteasutuste kokkasid ja koostatud vahel. menüüd toitumisuuringute põhjal. Kümme aastat tagasi käivitus terviseprogramm, mille põhi- Koolitervishoidu käsitlev projekt esitas 1999. aastal põhja- eesmärgiks oli luua eeldused laste ja noorte tervist kaitsva liku aruande koolitervishoiu korraldusest, mis sai aluseks ja edendava keskkonna kujunemiseks ning nende tervise- sotsiaalministeeriumi algatusel väljatöötatud koolitervishoiu- potentsiaali igakülgseks arendamiseks. Sihtrühmaks olid kontseptsioonile. Kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise lapsed ja noored vanuses 3 kuni 18 aastat ning nendega kaardistamine võimaldas hinnata laste tervist ja vajadusi kokku puutuvate asutuste töötajad. Programmi käigus oli edasiste tegevuste planeerimisel. tegevusi alates üksikisikute koolitamisest kuni ettepanekute esitamiseni õigusaktide korrastamiseks. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste keskkonna projekt pööras tähelepanu vajakajäämistele õpperuumide suuruse, Aastatel 1996–2002 tegutsesid laste terviseprogrammi raames valgustatuse, sisustuse ja puhtuse osas. mitmesugused alaprojektid. 2002. aastal alustati tervist edendava kooli ja lasteaia aren- Vaimse tervise projekt esitas metoodilisi soovitusi, mis dusprojektiga, milles ühendati varasemate alaprojektide aitasid kaasa kriisiabi probleemide lahendamisele, kooli- tegevusvaldkonnad. kiusamise ennetamisele, kvaliteetse psühhiaatrilis-peda- googilise nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamisele ja tugiõpilasliikumise T.O.R.E. laiendamisele. OLUKORRA KIRJELDUS 8 Tervist edendava lasteasutuse ideoloogia toomine kooli- Südamestrateegia raames käivitatud maakondlikud tervise- desse ja lasteaedadesse pani aluse kohaliku infrastruktuuri toad peavad edaspidi olema maakonnas laste ja noorte ter- loomisele, mis mõjutab sealsete laste eluviisi, käitumist ja vise parandamiseks suunatud erinevate strateegiate raames keskkonda ka pärast lasteprogrammi tegevuse lõppemist. tegutse-vate organisatsioonide tegevuse koordineerijaiks ja Heaks näiteks on siin 2005. aasta sügisel avatud esimene nõustajaiks. tervist edendav klass Tallinna Kalamaja Põhikoolis. Tervise Arengu Instituudi ülesandeks jääb riiklike program- Laste terviseprogrammi elluviimine pole läinud tõrgeteta. mide rakendamine riiklikul tasandil ning maakondlikul 2005. aasta kevadel avaldas riigikontroll 2004. aastal läbi viidud tasandil toimuva töö suunamine vastavalt riiklikele priori- auditi, kus analüüsiti eelkooliealiste laste tervishoiu korraldust. teetidele. Auditi aruandes puudutati muuhulgas ka laste ja noorte terviseprogrammi ja selle tulemuslikkust. Leiti, et olulise- Tervisliku toitumise harjumuste väljakujunemist lastel mateks programmi tulemuslikkust vähendanud asjaoludeks soodustab kindlasti praeguse valitsuskoalitsiooni otsus laien- on olnud kavandatust kaks kuni neli korda väiksem rahasta- dada tasuta koolitoidu saajate ringi. Kui seni said koolilõunat mine aastatel 2001–2004 ja vähene järjepidevus programmi tasuta 1.–4. klassi õpilased, keda on kokku 51 000, siis alates juhtimisel. 2006. aasta jaanuarist hakkavad seda saama veel ligi 83 000 õpilast, kes õpivad põhikooli vanemates klassides. Alates Laste- ja noorte riikliku terviseprogrammi lõppedes analüü- 2006. aasta 1. septembrist hakkavad tasuta koolitoitu saama sivad sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut aastate ka põhikoolijärgses kutseõppes õppivad noored, keda on jooksul läbiviidud tegevusi ja hindavad tehtud töö tulemus- kokku ligi 17 000. Seega hakkab tuleval aastal tasuta kooli- likkust vältimaks vigu edaspidiste sekkumiste planeerimisel toitu saama kokku 100 000 õpilast rohkem kui praegu. ja juhtimisel. Meie hinnangul tuleb tervisedenduse ja haiguste ennetuse põhimõtete ja tegevuste edukaks elluviimiseks senisest palju suurem vastutus anda maakondadele. LASTE JA NOORUKITE TERVISEPROGRAMM AASTANI 2005 Olukorra kirjeldus Tervis, inimolemise terviklikkus ning kooliargipäev Tiiu Kuurme Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste dotsent 10 Kõneldes tervisest ja muretsedes tema pärast ei saa piirduda ning see ei ole enam küllaldane. Ka kasvatus oma traditsi- üksnes tervisega. Sest tervis on inimolemise kui terviku ooniliste tõekspidamistega osutub abituks. Ent see, millest seisundi väljendus, mis hõlmab ka inimese hingelis-vaimse lapsed alati on aru saanud ja küllap saavad ka edaspidi, on poole. Isegi sõna tervis tüvi viitab tervikule ja kindlasti pole hoolimine, nende vajadustega arvestamine, täiskasvanute nende mõistete foneetiline kokkukõla juhuslik. Mõeldes tähelepanu ja pühendumus. eksistentsialistliku filosoofia mõistestikus, kus aluste alus kõigele on olemine, siis olendite eluspüsimise eeldus on Kas kool saaks tänastes muutunud keerulistes elu- Heideggeri järgi hool oma olemise eest. Tervis on inime- seostes lapsi aidata? Kasvatusele pühendunud mõtlejad sele kaasa antud, et jaksata maailmaga koos toimida. Hool on väitnud juba ammu: kooli osaks on olla laste eluseoste oma tervise eest, teadlikkus keha ja psüühika toimimise muutumistele tundlik