Samm Sassis“ Pälvis Hea Vallarahvas! Rahvakultuuri Auhinna Olete Oodatud Eesti Vabariigi 97

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Samm Sassis“ Pälvis Hea Vallarahvas! Rahvakultuuri Auhinna Olete Oodatud Eesti Vabariigi 97 • Karksi valla infoleht • Nr 2 (225) veebruar 2015 • Tantsurühm „Samm Sassis“ pälvis Hea vallarahvas! rahvakultuuri auhinna Olete oodatud Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamisele Foto: Hanna Lauren Loit 24. veebruaril Karksi-Nuias. Kell 11.00 pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile. Kell 12.00 kontsertaktus valla kultuurikeskuses: valla aukodaniku tiitli, teenetemärkide, noore-, spordi - ja kultuuripreemiate üleandmine, heakorrakonkursi parimate tunnustamine. Esinevad Karksi-Nuia Lasteaia mudilased, August Kitz- bergi nim Gümnaasiumi poistekoor, tantsijad, kanneldajate ansambel ja Lõõtsavägilased. Suupistelaud. Siret Vene, volikogu esimees Taimo Tugi, vallavanem Karksi valla elanikud Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2015. aastal Karksi vallas 3447 ini- mest, neist 1738 meest ja 1709 naist. Eelmisel aastal sündis vallas 31 last, neist 16 poissi ja 15 tüdrukut. Suri 54 ini- mest, neist 21 meest ja 33 naist. Valda saabus 95 inimest, neist 32 meest ja 63 naist ning lahkus 131 inimest, neist 118 meest ja 13 naist. Lisaks publiku tunnustusele sai tantsurühm „Samm Sassis“ ka Viljandimaa rahvakultuuri auhinna. Ettevõtluspäev Karksi-Nuias 9. jaanuaril jagati Viljandis „Pärlipeol“ Saar, Elen Uuk, Innar Vilumets, Henri supeol, kodukandipäevadel, meefesti- maakonna 2014. aasta kultuuri- ja spor- Tõnts, Erko Küper, Kaur Karu, Miku vali avamisel, Stockholmi Eesti Majas Wilson Learning Estonia korraldab dipreemiaid. Mäesalu, Romet Ain, Remy Raheste, Mulgimaa päeval jne. sõbrapäeval, 14. veebruaril 10.00– Viljandimaa rahvakultuuri auhind Eero Maling, Enn Robert Kinnas ja Tantsijaid võib iseloomustada aktiiv- 15.00 Karksi Valla Kultuurikeskuses omistati August Kitzbergi nimeli- Vootele Saatmann, juhendaja on Anneli sete, abivalmis ja teotahteliste noortena Mulgimaa ettevõtluspäeva „Väikeet- se Gümnaasiumi rahvatantsurühmale Arraste. – neid jagub igale poole ning ikka lusti tevõtete väljakutsed konkurentsivõime „Samm Sassis“ aktiivse ja lustilise tant- Eelmisel aastal esines tantsurühm nii ja rõõmuga. Tänan teid, et olete pakku- tõstmisel“, mis on suunatud nii piirkon- sutraditsioonide kandmise eest. Rüh- Karksi vallas, mujal Viljandimaal kui nud publikule hingematvalt kauneid ja na ettevõtetele kui ka tavakodanikele. kogu esimees ja 2014. aasta ettevõtluse mas tantsisid/tantsivad Maarja Mõts, ka väljaspool maakonda ja Eestit. Kok- positiivseid elamusi! Tänan koostöö ja Võimalik on tutvuda erinevate asutuste elutööCMYK preemia laureaat Enn Meri. Hanna Lauren Loit, Sirel Kruuse, Anna ku sai ligi poolsada suuremat ja väik- abi eest! Sära silmadesse ja tants jalga- enesetutvustuste ja väljapanekutega, sa- Kolmas teema keskendub koostööle Leena Tae, Kady Mäesalu, Reet Kam- semat ülesastumist. Tantsiti Väikestel desse ka järgnevatel aastatel! muti osta erinevaid tooteid. ja selle kasumlikkusele. Ettekandega 0-0-0-60 73-38-20-5 pus, Kristel Kiisler, Gerda Käosaar, virredel, Ruhjas, Mulgi III peol, Vil- Kai Kannistu Ettevõtete esindajatele suunatud se- „Koostöö kui edukuse ja arenguvõima- Birgit Kruuse, Keili-Lea Süldre, Jaana jandimaa tantsupeol ja Tallinna üldtant- minar keskendub kolmele teemale. luste alus“ esineb EMÜ Polli Aiandus- Kõigepealt räägib Viljandimaa Aren- uuringuteRBG Keskuse juhataja Piia Pääso. duskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu Järgneb praktilises vormis konkreetsete riiklikest ettevõtluse tugisüsteemidest. koostöövõimaluste analüüs ja võimalus- 148-148-148 95-130-165 Mulgi Oma Ülikuulis tuleb süldipäev Järgneb arutelu selle üle, millised meet- te leidmine. Foto: Kai Kannistu Mulgi Oma Ülikuul alustab oma tege- med oleksid meie piirkonnale kõige Seminarile registreerimine ja täpsem misi 14. veebruaril kell 12.00 Karksi vajalikumad ja kuidas saame nendes infoPantone aadressil mati.ilisson@wilsonlear- Valla Kultuurikeskuses. Oleme eelne- aktiivselt osaleda. ning.ee või telefonil 505 3032. Ettevõt- Teise teemana tuleb käsitlusele müü- luspäeva tutvustavat infot saab Wilson valt tutvunud mulkide pudru ja korpi- Pantone Cool Gray 8 Pantone 5405 dega, nüüd on aeg süldi käes. Oodatud giga seonduv. Wilson Learning Estonia Learning Estonia OÜ kodulehelt www. on süldimeistrid oma toodanguga igast esindajad Mati Ilisson ja Veiko Värk wilsonlearning.ee ja Karksi Valla Kul- Mulgimaa kihelkonnast. teevad ettekande teemal „Mis tagab edu tuurikeskuse kodulehelt www.kultuuri- On öeldud, et isetehtud sült on ikka müügitöös?“ Kaasettekandega „Koha- keskus.karksi.ee. kõige parem. Aega kulub keetmiseks likud turismiteenused maailmaturule Soovin kõigile kaunist sõbrapäeva ja vähemalt kuus tundi, kuid kui valmis – Soomaa näide“ esineb OÜ Viis aas- aktiivset osavõttu Mulgimaa ettevõtlus- ja maitsta saab, siis tulemus on kogu taaega juhatuse liige Aivar Ruukel. päevast! seda vaeva väärt. Pikalt pliidil podi- Järgneb diskussioonivoor, kus lisaks Mati Ilisson senud süldi lõpptulemus on maitseri- ettekandjatele on saalisviibijatega mõt- Wilson Learning Estonia OÜ kas, liha pehme ning kogu tekstuur tevahetusi jagamas Meriinvest OÜ nõu- juhatuse liige just selline, nagu vaja. Loomulikult on kõige parem, kui keeta puupliidil, kuna aga seda luksust paljud lubada ei saa, siis piisab ka elektripliidist. Igal mulgil oma retsept – korbipäeval oli rohkelt nii erinevaid küpsetisi Mulgimaa tunnustaim on lõhnav maarjahein Süldi keetmisega käivad kindlasti kaa- kui ka publikut. Loodushuviliste selle aasta esimeseks se. 11.–12. juulil on plaanis looduse- ja sas vanavanemate tarkuseterad ning nipid, kuidas see kõige parem välja lema ja maitsma ning oma arvamust (Anneli Arraste). ürituseks oli 17. jaanuaril toimunud kultuurireis Karula rahvusparki ja Pa- kukub. Ka meie süldimeistrid jagavad avaldama. Andke endast teada tel 435 Anneli Arraste konverents Abja Kultuurimajas, mille- ganamaale. Külastame ka Vana-Laitsna oma tarkusi. Ootan kõiki huvilisi osa- 5529 (kultuurikeskus) või 5362 9692 projektijuht ga tähistasime oma 30aastast tegevust. valda Lätimaal. Juuli viimasel nädala- Seltsi tegemistest andis ülevaate Rein vahetusel tuleb üleriigiline kokkutulek Mägi, oma mõtetega täiendas Toivo Kassaril. Univer. Loodusemees Olav Renno rää- 4.–9. augustini toimuval Leedu rei- Loomisel on Viljandimaa ettevõtjate klubi kis valge toonekure uurimisest ja pesa- sil külastame iidseid linnu ja mitmeid Viljandimaa Arenduskeskus kuu- da ja suhelda teiste ettevõtjatega. leda järgmistel kohtumistel või keda paikadest meie lähiümbruses. rahvusparke ning kaitse all olevaid ob- lub maakondlike arenduskeskuste Seetõttu kutsub Viljandimaa Aren- kutsuda esinema – oma kogemusi ja- Konverentsil kuulutasime Mulgimaa jekte. Reisi maksumus on 230 €. Tasu võrgustikku. Maakondlikud aren- duskeskus kõiki asjast huvitatud et- gama. tunnustaimeks lõhnava maarjaheina. sisaldab ööbimisi koos hommikueinega, duskeskused tegutsevad Eesti kõigis tevõtjaid neljapäeval, 12. veebruaril Klubisündmused hakkavad aset Selle kõrrelisega on seotud palju häid giiditeenust rahvusparkides, sõitu Kura maakondades ja nende ülesandeks on kell 15.00 Viljandis Vabaduse plats leidma kord kvartalis. Osalemine on uskumusi. Tugeva lõhna tõttu on maarja- säärele, delfiinide show’d, Trakai lossi nõustada ja arendada nii alustavaid 6 II korruse saali veel nimetu Vil- tasuta, kuid palume registreerida hil- heina pandud riidekappidesse või kirs- ja Merevaigumuuseumi külastust. kui tegutsevaid ettevõtjaid ja kodani- jandimaa ettevõtjate klubi esimesele jemalt 9. veebruaril veebiaadressil tudesse, sest annab riietele meeldiva Nende tegemiste vahele mahub veel keühendusi ning toetada igal võimali- kohtumisele mängima CASHFLOW arenduskeskus.viljandimaa.ee. aroomi ja peletab koid eemale. loodus- ja kultuurilooliste objektide kul viisil piirkonna arengut. lauamängu. Mängu kohta saab veidi Lisainfo: Ille Metsla, ettevõtlus- Sellel aastal on seltsil au tähistada korrastamisi, linnuhommikuid ja pise- Detsembrikuisel kohtumisel väikse- lugeda veebilehelt: http://www.cash- konsultant, tel: 433 0593, GSM: 517 Jaan Jungi 180., August Kitzbergi 160. maid looduses viibimisi, millest anna- ma grupi ettevõtjatega selgus vestluse flow.ee/. 7246, e-post: ille.metsla@viljandi- ja Karl August Hindrey 140. sünniaas- me jooksvalt teada. Kutsume osalema käigus, et vahel oleks vaja oma iga- Mängimisele lisaks arutleme selle maa.ee. tapäeva. 30. mail korraldame ringsõidu looduskaitse seltsi üritustel. päevasest rutiinist veidi eemale astu- üle, milliseid teemasid võiks käsit- juubilaride tegevusega seotud kohtades- Rein Mägi KARKSI SÕNA VEEBRUAR 015 VALLAVANEMA VEERG KARKSI • Kinnitati 29. oktoobril 2014. a koos- Töövõimetusleht muutus elektrooniliseks tatud Künka elamu hindamise akt ja VALLAVOLIKOGUS määrati maksumuseks 851 eurot. Alanud aastast ei anna arst enam inimesele peale haiguse lõppemist või sünnituspuhku- 22. jaanuari istungil • Määrati Karksi-Nuias maaüksusele pii- sele minnes paberkandjal töövõimetuslehte, vaid edastab andmed tööandjale riigipor- Võtsid osa: Kerti Einstein, Monika riettepaneku numbriga AT0804010097 taali kaudu elektroonselt. Erreline, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati koha-aadress ja sihtotstarve järgmiselt: Andmete elektrooniline edastamine muudab asjaajamise senisest kiiremaks ning Kuusk, Leo Liiber, Heino Luik, Ain Karksi-Nuia, Aasa tn 13, pindala 8476 võimaldab töötajale hüvitise kiiremini välja maksta. Töövabastuse perioodi lõppedes Peensoo, Anu Rebane, Enn Sarv, Rai- m2 – sihtotstarve elamumaa. vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Seejärel tuleks töötajal teavitada tööandjat, et haigusleht on lõpetatud mo Sarv, Tarmo Simson,
Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Aastaaruanne 2016
    Aastaaruanne 2016 Criminal justice across borders Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • VÄIKE-MAARJA VALLA Infolehtinfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 Krooni
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 krooni Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni Täna lehes: kodu” konkursi võitjad · Kauni Kodu konkurss lk 1 Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla küla · Vallavolikogus arutatu lk 2 Perekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevik · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 Perekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevik · Kodanikualgatus OÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik “Teeme ära 2008” lk 4 · Nõustamisinfo lk 4 Tunnustuse pälvisid: · VMPSi veerg lk 5 Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri küla · PRIA:külade investeeringu- Perekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla küla toetus lk 5 Aili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla küla · Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16 Reet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, Avanduse küla · Kooliteated lk 8, 9, 13 Kortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik · Turismiinfo lk 11 · Sporditeated lk 14, 15 Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval · Noppeid ajaloost lk 17-19 12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis. · Kirikuteated lk 19 Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus kutsuvad kõiki kolmapäeval, 12. detsembril Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusega Väike-Maarja õppekeskusesse ja täis lilleilu valla 16. aastapäevale. •Kell 15.00 sööklas PÄRASTLÕUNAKOHV. Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid. •Kell 17.00 saalis AASTAPÄEVAAKTUS. Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhind ja Kauni Kodu konkursi auhinnad. Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 31. oktoobril 2007. a. vallas Kärsa külas asuva vabale 8) nõustuda Väike-Maarja Maarja valla omandina. põllumajandusmaale nr P-26 vallas Imukvere külas asuva 3.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]
  • Ja Käsitöökojal Oli Tegus Aasta
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (157) Detsember 2008 • Möödunud aastal haarasime kaasa ka algkoolilapsed ning siis võistel- Sõnumeid di juba kolmes vanuseastmes. Las- tele olid suureks toeks klassijuhata- jad ja lapsevanemad, kes kõik koos tegevusse asusid. Ka sellel aastal oleme plaaninud kaasata kõige Kes lükkavad nooremaid, sest nende ideed on ar- teedelt lund vestatavad ja julged. Võistluse tingimustega saab Lume lükkamiseks Karksi valla tutvuda Karksi-Nuia Noortekesku- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- se kodulehel www.noortekas.kark- litsus 2006. aasta sügisel kolmeks si.ee. Ootame ka sel aastal suurt aastaks lepingud kuue ettevõtjaga. osalemissoovi. Eesmärk on tagada ligipääs alali- Eneli Põder, selt kasutatavatele elamutele. Ka- laste- ja noorsootöö spetsialist hel aastal on ettevõtjad oma ko- hustustega edukalt hakkama saa- nud ning nad on valmis tegutsema Kutse koosolekule ka saabunud talvel. Austatud Viljandimaa elanikud! Lepingu järgi puhastab aktsia- Eesti Keskerakonna nimekirjas kan- selts „Iivakivi” Karksi-Nuia linna dideerivad Euroopa Parlamenti 12 tänavad, Karksi ja Polli külade teed tublit inimest, nende hulgas Riigi- ning Oti küla Kadrina piirkonna kogu liikmed Jaak Aab ja Jüri Ratas. teed. Töö korraldajad on Priit Lap- Et paremini tutvustada oma ideid rik (telefon 518 4402) ja Heiki Arro ja seisukohti, peame väga tähtsaks (521 9161). kohtumisi Eestimaa elanikega. Osaühing „Kalviker Transport” Hea Viljandimaa elanik! Kutsu- (Kalev Jaago, telefon 514 0421) kor- me Sind meiega kohtuma 15. det- rastab Tuhalaane, Suuga ja Muri sembril kell 18 Viljandi Maavalitsu- küla teed. se teise korruse suurde saali. Sinu Ahto Mäesalu (5660 0252) kor- osalemine ja ideed aitavad Eestit rastab Morna, Hirmuküla, Mäekü- Euroopas edasi. la ja Sudiste küla ida- ja põhjaosa Pärast kohtumist pakutakse teed.
    [Show full text]