Aastaaruanne 2016

Criminal justice across borders Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania© Eurojust, Luxembourg 2017 Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain SwedenSee United aruanne Kingdom hõlmab Austria ajavahemikku Belgium 1.Bulgaria jaanuarist Croatia 2016 Cyprus kuni 31. Czech detsembrini Republic 2016. Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta NetherlandsKatalooginumber: Poland Portugal QP-AA-17-001-ET-N Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria CroatiaISBN: Cyprus 978-92-9490-107-1 Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania SlovakiaISSN: Slovenia2443-6496 Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia LithuaniaDOI: Luxembourg10.2812/973818 Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United KingdomLisateave: Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece HungaryTelefon: Ireland Italy Latvia+ 31 70 Lithuania 412 5000 Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia CyprusE-post: Czech [email protected] Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia SpainVeebileht: Sweden United www.eurojust.europa.euKingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Eurojusti aastaaruanne 2016 Sisukord 40

12 26

Eessõna...... 7 2.2 Eurojusti juhtumikorraldus maffia tüüpi Kokkuvõte...... 9 kriminaalsete organisatsioonidega seoses...... 36 Operatsioon Avalanche: lähem vaatlus ...... 38 1. Eurojusti tegevus

3. Eurojusti partnerid 1.1 Eurojusti II taseme nõupidamised...... 14 1.2 Eurojusti koordineerimisnõupidamised... 15 1.3 Eurojusti koordineerimiskeskused...... 17 3.1 Koostöö Europoliga...... 41 1.4 Eurojust ja ühised uurimisrühmad...... 18 3.2 Koostöö OLAFiga...... 41 1.5 Eurojusti teabehaldus...... 22 3.3 Eurojusti suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega...... 42 2016 ajajoon ...... 24 Koostöölepingud...... 42 Eurojusti kolmandate riikidega seotud juhtumikorraldus...... 42 2. Eurojusti juhtumikorraldus Sideprokurörid Eurojustis...... 42 Eurojusti kontaktpunktid kolmandates riikides....43 Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga..... 43 2.1 Sissejuhatus...... 27 2.1.1 Terrorism...... 28 2.1.2 Küberkuritegevus...... 30 2.1.3 Sisserändajate ebaseaduslik üle 4. Väljakutsed ja parim praktika piiri toimetamine...... 32 2.1.4 Inimkaubandus...... 33 4.1 Telekommunikatsiooni pealtkuulamine.... 49 2.1.5 Pettus...... 34 2.1.6 Korruptsioon...... 35 4.2 Maksupettuse juhtumitega seotud raskused...... 49 2.1.7 Narkokaubandus...... 35 4.3 Euroopa vahistamismäärus...... 50 2.1.8 Liikuvate kuritegelike organisatsioonide toimepandud varavastased kuriteod...... 36 Aasta fookus: Kohtualluvuse konfliktid...... 54 2.1.9 ELi finantshuve mõjutavad kuriteod...... 36 54

48 64

5. Administratsioon 6. Eurojust ja õigustöötajate võrgustikud

5.1. Tugi operatiivsele ja strateegilisele tööle....61 6.1 Euroopa õigusalase koostöö võrgustik.....65 5.2 Administratsiooni ümberkorraldused....61 6.2 Ühiste uurimisrühmade võrgustik...... 66 5.3 Personal ja eelarve...... 61 6.3 Genotsiidivõrgustik...... 66 5.4 Organisatsioonilised arengud...... 62 6.4 Konsultatiivfoorum...... 67 5.5 Uued tööruumid...... 63

Graafikud Juhtumikorraldus 2002–2016...... 10 Kahepoolsed/mitmepoolsed juhtumid 2012–2016...... 10 Kahepoolsed/mitmepoolsed juhtumid ...... 11 Taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmeriigid ...... 11 Koordineerimisnõupidamised ...... 16 Koordineerimisnõupidamistesse kaasatud kolmandad riigid, koostööpartnerid ja rahvusvahelised organisatsioonid...... 16 Koordineerimiskeskused ...... 17 Eurojusti toetatud uurimisrühmad koos põhiliste kuriteotüüpidega ...... 19 Toetust saanud uurimisrühmad liikmesriikide kaupa ...... 19 Artikli 13 juhtumid ...... 23 Eurojusti jaoks prioriteetsed kuriteotüübid ...... 27 Aastatel 2012–2016 käsitletud juhtumid sideprokuröride järgi ...... 43 Eurojusti juhtumikorralduses enim osalenud kümme kolmandat riiki ...... 45 Euroopa vahistamismäärused ...... 51 Eurojust College of National Members 2016

Michèle Coninsx, Belgium Kamen Mihov, Bulgaria Lukáš Starý, Czech Republic Jesper Hjortenberg, Denmark

Klaus Meyer-Cabri , Germany Raivo Sepp, Estonia Frank Cassidy, Ireland Nikolaos Ornerakis, Greece

Francisco Jiménez-Villarejo, Spain Frédéric Baab, France Josip Čule, Croatia Filippo Spiezia, Italy

Katerina Loizou, Cyprus Gunārs Bundzis, Latvia Laima Čekelienė, Lithuania Olivier Lenert, Luxembourg

László Venczl, Hungary Vincienne Vella (Deputy NM), Malta Han Moraal, Netherlands Gabriela Hornbeck, Austria

Mariusz Skowroński, Poland António Cluny, Portugal Daniela Buruiană, Romania Malči Gabrijelčič, Slovenia

Ladislav Hamran, Slovak Republic Piia Vottonen, Finland Leif Görts, Sweden Frances Kennah, UK Akronüümid ja lühendid

CBRN-EEL Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete alane julgeolek CJEU Euroopa Liidu Kohus CJM Küberkuritegude õigusalane ülevaade CMS Juhtumite haldussüsteem EAW Euroopa vahistamismäärus EC3 Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ECTC Euroopa terrorismivastase võitluse keskus EJTN Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik EJN Euroopa õigusalase koostöö võrgustik EJTN Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ENCS Eurojusti siseriiklik koordinatsioonisüsteem EMPACT Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm EMSC Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus EPPO Euroopa Prokuratuur FTF Terroristist välisvõitlejad ICC Rahvusvaheline Kriminaalkohus IIS Sisserändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine IPR Intellektuaalse omandi õigused ISP Internetiteenuse osutaja JIT Ühine uurimisrühm MLA Vastastikune õigusabi MOCG Liikuv kuritegelik organisatsioon OAP Operatiivne tegevusplaan OCG Kuritegelik organisatsioon OPC Organiseeritud varavastane kuritegevus

TCM Terrorismialaste kohtuotsuste ülevaade THBPIF InimkaubandusEuroopa Liidu finantshuvide kaitse VAT Käibemaks

Eurojusti käsitlev nõukogu otsus

Eurojusti käsitlevaks nõukogu otsuseks nimetatakse selles aruandes nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust, millega moodustati Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, ning mida on viimati muudetud nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/426/JSK, millega tugevdatakse Eurojusti. Nõukogu peasekretariaat on koostanud Eurojusti käsitleva nõukogu otsuse konsolideeritud versiooni, millel on ainult informatiivne eesmärk.

Aruandes sisalduv statistika Eurojusti kohta oli koostatud Eurojusti juhtumite haldussüsteemist saadud andmete põhjal. Arvud võeti 16. jaanuaril 2017 ning peegeldavad sel hetkel olemasolevaid andmeid. Juhtumite jätkuva olemuse tõttu võib esineda võimalikke lahknevusi varem esitatud arvudest.

meie veebilehel.

Eurojusti väljaanded ja infograafikud on kättesaadavad

Aastaaruanne 2016 5 Põhiosa Eurojusti tööst moodustavad õigusalane koostöö, koordineerimine ja teabevahetus Eurojusti, liikmesriikide pädevate asutuste, JSK ametite ja kolmandate riikide vahel. Eessõna

ul on hea meel esitleda teile 15. aastaaruan- Liidu kohtu- ja õigusalase oskusteabe keskusena. net, mis annab ülevaate Eurojusti tegevustest Eurojust avaldas 2016. aastal muuhulgas kaks esi- Mvõitluses raske piiriülese kuritegevusega. mest Küberkuritegude õigusalast ülevaadet, raporti Euroopa vahistamismääruse alasest juhtumikorral- 2016. aasta on olnud julgeoleku seisukohast katsumus- dusest ning uuendatud juhised kohtualluvuse konf- terohke. Oleme silmitsi uue normaalsusega ja peame liktide ennetamiseks ja lahendamiseks õigustöötajate suurendama oma pingutusi võitluses terrorismi, kü- ning ELi institutsioonide teavitamiseks. berkuritegevuse ja raske organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toime- Võttes arvesse muutuvat julgeolekuohtude maastikku tamise ja inimkaubandusega. ELi julgeolekuliidu volini- ja Eurojustiga seotud õigusraamistikku, oleme võtnud ku söör Julian Kingi visiit oli oodatud võimalus arutada nii organisatsioonilise struktuuri kui ka siseprotsessi- Eurojusti keskset toetavat rolli ELi laiaulatuslikumas ter- de ülevaatamisel olulisi samme Eurojusti põhitegevuse rorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ja strateegiliste prioriteetide optimeerimiseks, et vas- ja selle olulisust turvaahela lülina. Nõukogu järeldused tata liikmesriikide ootustele piiratud eelarve tingimus- Eurojusti 2015. aasta aruande kohta kinnitasid, et terro- tes. Järgmisel aastal kolime oma uutesse ruumidesse, rism, sisserändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja mis on järjekordne teetähis Eurojusti ajaloos. küberkuritegevus on kesksed prioriteedid, mis vajavad tä- helepanu ja Eurojusti rolli ning parimate tavade kogumist Eurojust loob lisaväärtust, reageerides operatiivselt ja jagamist, et õigusalast koostööd veelgi tugevdada. abipalvetele, aidates minimaalse ajakuluga üle riigi- piiride teavet vahetada, toetades keeruliste juhtumite Eurojusti töö põhiosa on juhtumikorraldus. Liikmesrii- korral õigusalaste ja praktiliste takistuste ületamist gid taotlesid 2016. aastal Eurojusti abi 2306 juhtumis, ning toetades ja rahastades ühiseid uurimisrühma- mis on neli protsenti rohkem kui 2015. aastal. Põhi- sid. Ma olen kindel, et Eurojust suudab koos minu osa Eurojusti tööst moodustavad õigusalane koostöö, asepresidentide, vastvalitud hr Klaus Meyer-Cabri ja koordineerimine ja teabevahetus Eurojusti, liikmesrii- taasvalitud hr Ladislav Hamrani ning kolleegiumi ja kide pädevate asutuste, JSK ametite ja kolmandate rii- administratsiooniga veelgi kasvada oma keskses rol- kide vahel. Aruandes on kirjeldatud juhtumi elutsüklit, lis õigusalase koostöö ja kriminaalvaldkonna koostöö Eurojusti koordineerimismeetodite tõhusust põhitä- ja koordineerimise alal, et oma täispotentsiaal saavu- helepanuga II taseme nõupidamistel ning aina kasva- tada. vat ühiste uurimisrühmade kasutamist.

Eurojust on sildade looja. See ühendab enda alla 28 riiklikku liiget, mis toetavad vastavaid liikmesriike uurimistes ja vastutuselevõtmistes ning parimate tavade jagamises. Tunnustades ka Eurojusti siseriiklike kontaktisikute olulist rolli terrorismiküsimustes, tugevdame me nüüd- Michèle CONINSX seks ametlikult paikapandud küberkuritegevuse vasta- Eurojusti president se õigusalase võrgustikuga seotud sidemeid ja toetust. Samuti otsime viise, kuidas tugevdada osalust Europoli juures asuva Euroopa terrorismivastase võitluse kesku- ses, toetudes EC3 ühiskoostöö kogemusele.

Kuritegevus ei tunnista riigipiire ja koostöö kolmandate riikidega on hädavajalik. Aastate vältel oleme me mär- ganud kolmandate riikide kasvavat osalust Eurojusti juhtumites, koordineerimisnõupidamisel ja ühistes uurimisrühmades. Eurojust sõlmis 2016. aastal uusi koostöölepinguid ja laiendas veelgi oma ülemaailmset õigusalaste kontaktpunktide võrgustikku. Eurojustis on kolm sideprokuröri, kes on lähetatud Norrast, Amee- rika Ühendriikidest ja Šveitsist. Selles aruandes annab Šveitsi sideprokurör ülevaate oma tööst ja Eurojustiga toimuva tiheda koostöö loodud lisaväärtusest. Eurojusti oluline eesmärk on pidev areng Euroopa

Aastaaruanne 2016 7 Eurojust building, the Haagse Arc, 2002 - 2017 Kokkuvõte

`` Juhtumite hulk, mille puhul liikmesriigid taot- `` Eurojust avaldas: lesid võitluses raske piiriülese kuritegevusega Eurojusti abi, kasvas neli protsenti, 2214 juhtu- –– Terrorismialaste kohtuotsuste ülevaated ja koh- milt 2015. aastal 2306 juhtumile 2016. aastal. tupraktika ad hoc analüüsid Kolmandad riigid olid kaasatud 300 juhtumisse. –– Neljas raport Terroristist välisvõitlejad `` Juhtumikorraldus kasvas järgmistes valdkonda- –– Kolmanda raporti Terroristist välisvõitlejad des: terrorism, sisserändajate ebaseaduslik üle pii- kokkuvõte ri toimetamine, inimkaubandus, pettus ja rahapesu. –– CBRN-E käsiraamat `` Vaadeldakse lähemalt juhtumi elutsüklit ja eriti –– Küberkuritegude õigusalased ülevaated ja koh- II taseme nõupidamiste tõhusust, mida selgita- tupraktika ad hoc analüüsid takse ka läbi näidisjuhtumite. –– Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise `` Eurojust korraldas 249 koordineerimisnõupida- alase siseriikliku kohtupraktika analüüs (ES, FR, IT) mist, mis puudutasid 288 juhtumit, milles osalesid –– Eurojusti-EMCDDA raport Uued psühhoaktiivsed Europol (87), OLAF (4) ja 10 koordineerimiskes- ained Euroopas: seadusandlus ja vastutuselevõt- kust. Kolmandad riigid osalesid 50 koordineerimis- mine – hetkeprobleemid ja lahendused nõupidamisel ja kahe koordineerimiskeskuse töös. –– Juhiseid otsustamiseks, milline kohtualluvus `` Eurojust toetas 148 ühist uurimisrühma, mis on peaks süüdistuse esitama võrreldes 2015. aastaga 23-protsendine kasv, ja millest 69 olid uued. Kolmandad riigid olid kaasatud 14 ühisesse uurimisrühma. `` Eurojustis on kolm sideprokuröri, kes on läheta- tud Norrast, Ameerika Ühendriikidest ja Šveitsist. `` - Lähemalt tutvustatakse Šveitsi sideprokuröri tööd. rühmale, mis on võrreldes 2015. aastaga 32-prot- sendineEurojust kasv, pakkus üheksasse finantstuge ühisesse 90 ühisele uurimisrühma uurimis `` Eurojust allkirjastas koostöölepingud Montenegro olid kaasatud Ameerika Ühendriigid. ja Ukrainaga ning vastastikuse mõistmise memorandumi EUIPOga. Leping Moldova Vabariigiga jõus- `` Eurojust abistas 315 korral Euroopa vahistamis- tus 21. oktoobril. määruse täideviimisel. `` Eurojust on laiendanud oma ülemaailmset õigus- `` Euroopa õigusalane küberkuritegevuse võr- alaste kontaktpunktide võrgustikku kolman- gustik loodi nõukogu 9. juuni 2016 järeldusega. dates riikides kokku 41 kolmandasse riiki. Võrgustikku toetab Eurojust. `` Selleks, et õigusalast koostööd veelgi parandada, `` Toimunud nõupidamised: tegeles Eurojust õigusalaste ja praktiliste raskustega telekommunikatsiooni pealtkuulamise, –– sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimeta- maksupettuse juhtumite ja Euroopa vahista- mise alane taktikaline nõupidamine veebruaris mismääruse valdkonnas ning avaldas läbivaada- –– strateegiline seminar Küberruumi võtmed juunis –– konsultatiivfoorumi ühine nõupidamine Hollandi `` Kolleegiumtud juhised kohtualluvusevõttis vastu administratsiooni konfliktide kohta. jaoks ja Slovakkia ELi eesistumisel juunis uue organisatsioonilise struktuuri. –– taktikaline nõupidamine terrorismi teemal juunis `` Eurojusti 2016. aasta eelarve oli 43 539 miljonit –– EMPACTi seminar organiseeritud varavastase eurot. Eelarve täitmise määr oli 99,89 protsenti. kuritegevuse teemal juunis –– taktikaline nõupidamine Õigusalane koostöö maksuküsimustes oktoobris –– Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku avakoosolek novembris

Aastaaruanne 2016 9 Juhtumikorraldus 2002–2016

Lõpetatud

2016. aastal käimasolevad 2306 2214 2016. aastal alustatud ja lõpetatud

2016. aastal alustatud ja käimasolevad

Uusi juhtumeid kokku 1804 784 746 1576 1533 1424 1441 246 1372 104 20 18 66 1193 7 1085 3 1 771

588 1558 1365 1467 1472 1468 1522 1404 1423 381 1190 300 1084 202 771 588 381 300 202

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kahepoolsed/mitmepoolsed juhtumid 2012–2016

Kahepoolsed Mitmepoolsed Kokku

2306 2214

1804

1576 1533

1920 1804 83% 81% 1504 1224 1254 83% 80% 80%

410 386 309 322 300 19% 17% 20% 20% 17%

2012 2013 2014 2015 2016

10 Kokkuvõte Kahepoolseid/mitmepoolseid juhtumeid

Kahepoolsed Mitmepoolsed Kokku: 2306 juhtumit 38/4 Coll 2 BE 35 16 BG 105 5 CZ 92 15 61/18 32/9 DK 71 9 DE 144 43 44/9 71/9 EE 32 9 66/14 IE 33 1 33/1 EL 121 5 ES 53 20 91/20 FR 78 42 30/11 96/5 HR 15 3 144/43 35/16 IT 131 48 92/15 CY 6 0 15/0 47/3 LV 44 9 136/16 LT 66 14 78/42 85/17 95/23 117/15 LU 15 0 HU 85 17 131/48 15/3 MT 14 6 105/5 NL 30 11 69/7 AT 136 16 53/20 PL 96 5 121/5 PT 69 7 RO 95 23 SI 117 15 SK 47 3 6/0 14/6 FI 38 4 Kahepoolsed / mitmepoolsed 1920 / 386 SE 61 18 UK 91 20

Taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmeriigid

Taotluse esitanud Taotluse saanud Kokku: 2306 juhtumit 42/34 BE 51 149 BG 110 97 CZ 107 94 DK 80 64 79/64 41/34 DE 187 339 53/75 EE 41 34 80/64 IE 34 53 80/68 EL 126 81 34/53 ES 73 223 FR 120 236 111/262 41/193 101/164 HR 18 56 187/339 IT 179 250 51/149 CY 6 71 15/64 107/94 50/83 LV 53 75 LT 80 68 152/145 102/109 LU 15 64 120/236 118/151 132/43 HU 102 109 18/56 179/250 MT 20 35 110/97 NL 41 193 AT 152 145 76/55 PL 101 164 73/223 PT 76 55 126/81 RO 118 151 SI 132 43 SK 50 83 6/71 20/35 FI 42 34 SE 79 64 UK 111 262

Aastaaruanne 2016 11 Eurojusti tegevus is? Eurojust on 2002. aastal asutatud Euroopa Kes? Eurojusti kolleegium koosneb 28 riiklikust liik- Liidu õigusalase koostöö üksus, mille eesmärk mest, üks igast liikmesriigist, kes on oma ametilt pro- Mon stimuleerida ja parandada liikmesriikide pä- kurörid ja kohtunikud. Riiklike liikmete igapäevane devate asutuste omavaheliste uurimiste ja vastutusele- töökoht asub Eurojusti peakontoris Haagis. Enamikul võtmiste koordineerimist ning omavahelist koostööd riiklikel liikmetel on abiks asetäitja ja/või assistent. seoses raskete piiriüleste kuritegudega ja eriti organi- Lisaks on Eurojusti lähetatud sideprokurörid Nor- seeritud kuritegevusega. rast, Šveitsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Liikmesriigi taotlusel võib Eurojust pakkuda abi ka Kuidas? Eurojusti võtmerollide ja volituste hulka uurimiste ja vastutuselevõtmiste korral, mis on seotud kuulub liikmesriikide pädevate siseriiklike asutuste kindla liikmesriigi ja kolmanda riigiga, kui sõlmitud on abitaotlustele vastamine. Eurojust saab omakorda koostöölepe Eurojusti ja nimetatud kolmanda riigi va- - hel või kui on olemas oluline huvi sellist abi pakkuda. rimist või nende eest vastutuselevõtmist. Riiklikud liikmedtaotleda teostavadliikmesriikidelt Eurojusti spetsiifiliste volitusi kuritegudekoordineerida uu Liikmesriigi või komisjoni taotlusel võib Eurojust siseriiklike asutuste tööd kriminaaluurimiste ja vas- pakkuda abi ka uurimiste ja vastutuselevõtmiste kor- tutuselevõtmiste igas staadiumis. Eurojust haldab ral, mis on seotud ainult konkreetse liikmesriigi ja oma juhtumikorralduse alaseid nõupidamisi kolmel Euroopa Ühendusega. tasemel (vt jaotisi 1.2 ja 1.3).

Eurojust case cycle

Case opened: National Member National authority/EU body registers case and presents it sends request/initial information before the College of Eurojust, to Eurojust National Member i.e. all National Members (level I meetings)

Case closed at National Members con- Eurojust cerned discuss the case and next coordination steps (level II meetings)

Typical issues for coordination: execution of MLA requests, Joint investigation teams: conflicts of jurisdiction, one team working for and coordination of parallel on behalf of all concerned investigations/prosecutions, national authorities * transfer of proceedings *

Coordination centres: Coordination meetings with real-time sharing of information and joint national authorities (judicial execution of arrests, searches and seizures and law enforcement) and other measures in different countries (level III meetings)

* May also occur at different stages of the cycle

Aastaaruanne 2016 13 1.1 Eurojusti II taseme nõupidamised

Eurojusti töö põhialuseks on koostöö, koordineerides väga väärtuslik. Juhtumi avanud riiklik büroo selgi- mine ja teabevahetus. Toimiv ja ajakohane kommu- tab juhtumi üksikasju ning kõnealuse õigusalase koostöö nikatsioon, eriti siseriiklike ametiasutuste vahelise õigusalaseid ja/või praktilisi asjaolusid ning teistelt lülina toimivate riiklike büroode vahel, on Eurojusti kaasatud liikmesriikidelt oodatavalt tuge. II taseme tegevuse alus. Nende liikmesriikide ettepanekul, mil- nõupidamine võib olla juhtumi vajaduste seisukohast le ametiasutused on Eurojustilt abi palunud, otsustab piisav. Eurojusti kolleegium oma operatiivnõupidamistel, nn I astme nõupidamistel juhtumite registreerimise ning II taseme nõupidamised on eeltingimuseks III taseme ka juhtumite sulgemise üle, kui Eurojusti osaluse ees- nõupidamistele, mida nimetatakse ka koordineeri- märk on saavutatud. misnõupidamisteks (vt jaotis 1.2), ja tähistavad üle- minekut sisetegevuselt välistegevusele. Kui riiklik Kui Eurojust on juhtumi vastu võtnud ja registreeri- büroo kavatseb korraldada koordineerimisnõupida- nud, võivad sellega seotud riiklikud bürood kokku mise, kasutatakse II taseme nõupidamist koordinee- kutsuda II taseme nõupidamise, kui see on vajalik juh- rimisnõupidamise vajaduse, otstarbe ja eesmärkide tumi koordineerimiseks. II taseme nõupidamised hindamiseks. II taseme nõupidamisi kasutatakse ka on liikmesriikide vahelised nõupidamised, kuhu on selleks, et kokku leppida meetodites, välisosaluses, vahel kaasatud ka Eurojusti juurde lähetatud sidepro- - kurörid. Neid saab korraldada lühikese etteteatamisega. vaküsimustes ning videokonverentside kasutamises. Selline paindlikkus on kiiret reageerimist nõudvates olu- Lisakskonfidentsiaalsuses võivad II taseme ja nõupidamise avaldamiskohustustes osalised hinnata ja tur

Sisserändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist puudutavad kohtualluvuse küsimused lahendatakse II taseme nõupidamistega.

Pärast umbes 300 sisserändaja traagilist surma Vahemerel 2016. aasta juunis alustasid Itaalia ametiasutused surmade põhjuseks olnud laevahuku asjaolude osas kriminaaluurimist. Uurimine näitas, et Kreeka ametivõimud märkasid ülerahvastatud puupaadis Itaalia rannikule jõuda püüdvaid rändajaid ning aluse lähedal asuv Norra naftatanker saadeti neid päästma. Puupaat paiskus ümber enne, kui rändajad tankeri pardale jõudsid. Raskete mereolude tõttu paiskus rändajate alus korduvalt vastu naftatankeri keret ja uppus.

Juhtum tõstatas mõningaid Itaalia ametivõimude tegevust puudutavaid kohtualluvuse küsimusi. Laevahukk toimus avamerel ja seetõttu väljaspool Itaalia ametivõimude kohtualluvust. Naftatanker sõi- tis Norra lipu all ja selle kapten oli Hispaania kodanik. Nende faktide põhjal olid juhtumiga seotud nii Norra kui ka Hispaania huvid.

Erinevalt enamikust eelmistest juhtumitest, mille puhul Eurojusti abi paluti selleks, et kindlaks teha, millist kohtualluvust oleks parim rakendada uurimise ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks, seisnes selle - dud põhjustel ning ei olnud selge, kas rakenduv kohtualluvus oleks sel juhul Norra või Hispaania. Nii tek- kisjuhtumi risk, etomapära juhtumile võimalikus ei rakenduks negatiivses ükski kohtualluvus. kohtualluvuse konfliktis. Itaalia kohtualluvus välistati ülaltoo

oleks parim rakendada uurimise ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Juulis toimunud Itaalia riikliku liikmeVõimaliku korraldatud kohtualluvuse II taseme konflikti nõupidamisel vältimiseks paluti jõudsid Eurojusti Hispaania abi, et riiklik kindlaks liige teha, ja millistNorra kohtualluvustsideprokurör kohtualluvuse küsimuses ühisele arusaamisele ning leppisid kokku, et lähenevad vastavatele siseriiklikele ametiasutustele eelistatava lahendusega. Eurojusti koordineerimistegevuse tulemusena võtsid Norra kui lipuriigi ametivõimud juhtumi osas vastu esmase kohtualluvuse, põhinedes selles ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioonile (Montego lahe konventsioon), millega oli tagatud kriminaalmenetluse ühine strateegia ja ühtne lähenemine.

14 Eurojusti tegevus vajadust läbi viia analüüs ning kaasata Europol või sed tagavad, et need nõupidamised toimuksid ainult üles seada ühine uurimisrühm. Koordineerimisnõu- siis, kui need loovad õigusalase koostöö probleemide pidamised on kulukas meede ja II taseme nõupidami- lahendamisel lisaväärtust. Mõned koordineerimisnõu- pidamised tegelevad ka rohkem kui ühe juhtumiga.

1.2 Eurojusti koordineerimisnõupidamised

Koordineerimisnõupidamise või nn III taseme nõu- pidamise eesmärk on anda liikmesriikide ametiasutustele stiimul koostööks ja/või uurimistegevuse ja vastutuselevõtmise koordineerimiseks liikmesriikide tasemel, võttes arvesse õigusalaseid ja praktilisi raskuseid, mis tulenevad Euroopa Liidus eksisteeriva 30 õigussüsteemi erinevustest.

Koordineerimisnõupidamised on sagedasti kasutatav operatiivne vahend. Eurojust korraldab keskmiselt tööpäevas ühe koordineerimisnõupidamise ja 2016. aastal oli nõupidamisi kokku 249, millest 31 toimus väljaspool Eurojusti tööruume kas mõnes liikmesrii- College meeting gis (näiteks Kreekas, Tšehhi Vabariigis ja Sloveenias) või kolmandas riigis (Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits). Juhtumid olid seotud praktiliselt kõigi raske piiriüle- se kuritegevuse valdkondadega, millest sagedasemad olid rahapesu, pettus ja narkokaubandus. Nendel 249 koordineerimisnõupidamisel käsitleti 288 juhtumit. 2016. aastal korraldas Eurojust oma suurima koordi- neerimisnõupidamise, kus oli 93 osalejat 23 liikmesriigist ja Europolist.

Nendel nõupidamistel on esindatud ka välisosalised, st liikmesriikide siseriiklikud kohtu- ja õiguskaitse- asutused. Kutsuda võib ka kolmandatest riikidest pärit esindajaid ning koostööpartnerite, nagu Europoli ja OLAFi, ning rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Involved National INTERPOLi, ametnikke. Members

Üks koordineerimisnõupidamistel pakutavaid olulisi teenuseid on sünkroontõlge, mis võimaldab osalejatel otse vastaspooltega suhelda ning esitada kriminaaluurimiste või vastutuselevõtmistega seotud õigusalast koordineerimist puudutavaid küsimusi oma emakeeles.

Koordineerimisnõupidamisi kavandatakse eesmärgiga hõlbustada infovahetust, tuvastada ning juurutada vahendeid ja meetodeid vastastikuse õigusabi taotluste täitmise ning sunnimeetmete (näiteks läbiotsimismää- ruste ja vahistamismääruste) toetamiseks, ühise uuri- misrühma loomiseks ja käivitamiseks, käimasolevate uurimiste ja vastutuselevõtmiste koordineerimiseks või lahendamist, põhimõttega (ladina Coordination ne bis in idem meeting keelesning kohtualluvuse „sama teo eest konfliktide ei saa kaksavastamist, korda ennetamistkaristada”) seonduvaid teemasid ja muid õiguslikke ning tõendus- likke probleeme.

Aastaaruanne 2016 15 Koordineerimisnõupidamised

Korraldaja* Osalejad

Kokku: 249 koordineerimisnõu- 3/11 BE 9 36 pidamist 288 juhtumi asjus BG 5 14 CZ 9 18 0/10 0/12 DK 4 11 9/13 7/4 DE 19 55 EE 7 4 2/12 IE 4 4 4/11 EL 7 12 7/12 ES 12 46 4/4 FR 42 33 HR 1 1 24/48 21/50 1/24 IT 22 37 CY 0 1 9/36 19/55 LV 2 12 0/3 9/18 LT 7 12 0/7 LU 0 3 7/15 HU 2 12 2/12 42/33 5/21 24/22 MT 0 2 11/6 NL 21 50 22/37 1/1 AT 7 15 5/14 PL 1 24 PT 2 13 2/13 RO 24 22 12/46 SI 11 6 7/12 SK 0 7 FI 3 11 SE 9 13 UK 24 48 0/1 0/2 CH 5 21 * 10 koordineerimisnõupidamist oli 2016. aastal korraldatud kahe riigi poolt ühiselt. NO 0 10 Ülevaates on mõlemal juhul korraldava riigina nimetatud mõlemad riigid. USA 0 12

Koordineerimisnõupidamistesse kaasatud kolmandad riigid, koostööpartnerid ja rahvusvahelised organisatsioonid

Norra Moldova, 6 10 Ukraina, 5 USA Aserbaidžaan, 1 12 Tuneesia, 4 Šveits Brasiilia, 1 21 OLAF, 4 Kanada, 1 Bosnia ja Hertsegoviina, 2 Iisrael, 1 Monaco, 1 Muu, 11 Paraguay, 1 Türgi, 1 EBF, 1 EUBAM, 1 Europol, 87 INTERPOL, 1 SELEC, 1

16 Eurojusti tegevus 1.3 Eurojusti koordineerimiskeskused

Kui keerukad juhtumid nõuavad reaalajas teabeva- House/company hetust ja suuremahulist mitmepoolset tegevust (nt searches mitmete vahistamismääruste täitmine eri riikides), võib Eurojust toetada asjaomaseid liikmesriikide ame- Freezing tiasutusi enda all tegutseva koordineerimiskeskuste orders loomisega. Koordineerimiskeskused on mõeldud ole- Seizures ma reaalajas toimuva teabevahetuse keskmeks ning koordineerima ühiste kohtu- ja õiguskaitsemeetme- te läbiviimist eri riikides (arestimised, vahistamised, hoonete/büroode läbiotsimised, arestimisotsused ja EUROJUST tunnistajate intervjueerimised). coordination centre Koordineerimiskeskuste tegevuse ajal on kõik osalevad ametiasutused alati vastastikku kontaktis selleks loodud telefoniliinide ja arvutiühenduste kaudu ning ametiasutused saavad üksteisele Eurojusti kaudu Arrests kiiresti teavet edastada. Meetmete ühist täideviimist Witness jälgitakse ja koordineeritakse pidevalt eesmärgiga interviews ette näha ja lahendada võimalikke tegevuslikke ja õi- gusalaseid takistusi, mis võivad operatsiooni edukust mõjutada.

ACTION DAY

Koordineerimiskeskused

Osalevad liikmesriigid

4 2 5

5 4 4 3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1

BE CZ DE IE ES FR IT CY LV LU NL AT PL PT SI SE UK

Korraldav büroo Osalev büroo Norra 1 Koordineerimiskeskustes osalevad kolmandad riigid ja Šveits rahvusvahelised asutused 2 Europol 7

Kokku: 4 riikliku büroo 10 koordineerimiskeskust

Aastaaruanne 2016 17 Lisaks annab Eurojust enne koordineerimiskeskuse loo- Seitse kümnest 2016. aastal tegutsenud koordinee- mist kõigile osalevatele ametiasutustele ülevaate kogu ühistegevuste sihtmärke puudutavast teabest, sealhul- (st pettus ja rahapesu). Neljal korral tegelesid koordi- gas nende olemasolul telefoninumbrid, asukohad ja pan- neerimiskeskusedrimiskeskusest tegeles juhtumitega, eelkõige mille finantskuritegudega jaoks oli loodud gakontod. ühine uurimisrühm.

1.4 Eurojust ja ühised uurimisrühmad

Eurojust mängib selles valdkonnas kohtu- ja õigus- Euroopa Liitu saabuvate sisserändajate enneolematult alase oskusteabe keskusena olulist rolli nii vastavate suure hulga kontekstis ja arvestades kuritegelike orga- ühiste uurimisrühmade toetamisel kui ka õigustööta- nisatsioonide aina kasvavat osalemist kriisis seoses sis- jate nõustamisel. 2016. aastal toetati Eurojusti riikli- serändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, aitas ke liikmete poolt 148 ühist uurimisrühma, millest 69 Eurojust kaasa õigustöötajatega toimuvatele arutelude- olid värskelt asutatud. Pärast seda, kui Itaalias jõustus le tuvastamaks õiguslikke ja praktilisi raskusi, jagamaks 2016. aasta märtsis nõukogu raamotsus 2002/465/ parimaid tavasid ja tõhustamaks ühiste uurimisrühma- JSK, abistas Eurojust liikmesriikide ametivõime kahek- de tööd. Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toime- sas Itaaliat kaasavas vastloodud ühises uurimisrüh- tamise valdkonnaga tegeles 11 ühist uurimisrühma, mas. Eurojust toetas ka 14 kolmandaid riike hõlmavat millest 5 olid uued ning 1 hõlmas Serbiat. ühist uurimisrühma, millest kolm loodi 2016. aastal (Bosnia ja Hertsegoviina (2), Moldova (2), Norra (3), Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega Serbia (3), Šveits (2), USA (1) ning Ukraina, Austraalia seotud õigusalaseid probleeme käsitleval taktikalisel ja Malaisia (kaasosalus 1 ühises uurimisrühmas)). nõupidamisel ja 12. iga-aastasel sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ekspertide nõupida- misel arutati sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise alal ühiste töörühmade kasutamisega seotud katsumusi ja võimalusi, sealhulgas võimalikku Prokurörid strateegiat, millega õigustöötajad saaksid algatada pii- riüleseid uurimisi ja kasutada ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike lammutamiseks parimini ära Kohtunikud ühiseid uurimisrühmasid. Rõhutati kolmandate riikide ühistesse uurimisrühmadesse kaasamise lisaväär- tust. Sellise kaasamise lihtsustamiseks on Eurojust Õiguskaitse- ja ühiste uurimisrühmade võrgustik iga kolmanda asutused riigi jaoks välja töötanud meetme, mis võimaldab tuvastada õigusliku aluse vastavas valdkonnas ühiste uurimisrühmade loomiseks ja praktiliste kogemuste jagamiseks. Iga-aastasel nõupidamisel tutvustatud Fikseeritud meedet, mida kasutatakse seal, kus ühiste uurimis- ajaperiood rühmade võrgustik ei ulatu, uuendatakse regulaarselt.

Ühiste uurimisrühmade hindamise käigus koguti ta- gasisidet ühiste uurimisrühmade eelistest kolmandate Riikidevaheline riikide jaoks. Bosnia ja Hertsegoviina ning Prantsusmaa leping vahel inimkaubanduse juhtumiga tegelemiseks loodud ühise uurimisrühma (vt Eurojusti aastaaruannet 2015, lk 51) puhul leiti, et ühine uurimisrühm on kõige tõhu- sam viis sobivalt reageerida kuritegeliku organisatsioo-

Ühised kriminaal- ni liikmete liikuvusele, et lühikese aja jooksul läbi viia uurimised koordineeritud operatsioon ning võimaldada ühiselt läheneda ohvrite toetamsele.

2016. aastal Hollandi, Belgia, Ukraina, Austraalia ja Ma-

Ühised uurimisrühmad muudavad laisia vahel seoses 17. juuli 2014 MH17 lennuõnnetu- õigusemõistmise tõhusamaks, sega (vt Eurojusti aastaaruannet 2014, lk 22) loodud soodsamaks ja kiiremaks ühine uurimisrühm jõudis uurimise esmaste tulemuste esitamisega olulise teetähiseni. Juhtumile aitas kaasa 18 Eurojusti tegevus Eurojusti toetatud uurimisrühmad koos põhiliste kuriteotüüpidega

Toetatud ühised uurimisrühmad: 148 Rahastatud ühised uurimisrühmad: 90

Rahapesu 14

Narkokaubandus 13

Kelmus ja pettus 9 Inimkaubandus Eelmistest aastatest 2016. aastal 19 Kuriteod, mis on käimasolevad, 79 allkirjastatud uued, 69 suunatud isikute elu, tervise või isikuva- Seotud kuritegelik baduse vastu 5 organisatsioon 26 Muu Illegaalsete 16 sisserändajate smugeldamine, 5

Üks ühine uurimisrühm võib tegelda rohkem kui ühe kuriteotüübiga

Toetust saanud uurimisrühmad liikmesriikide kaupa

22 19 16 11 11 12 8 6 6 8 7 5 5 5 1 1 1 5 4 3 2 3 BE BG CZ DK DE EE ES FR IT LV LT HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE UK

Aastaaruanne 2016 19 Who can apply? What is not covered? `` Judicial and/or law enforcement authorities Costs prior to the JIT `` JITs between EU States and JITs between EU/non-EU States Domestic costs `` Eurojust’s National Members invited to participate in the JIT Purchase of equipment Pre-financing of costs

WHAT SUPPORT IS PROVIDED?

What is covered?

Costs of cross-border operations JIT funding process Travel and accommodation Interpretation and translation Transport of evidence/ seized items

FILL IN Logistical support THE FORM Loan of smartphones,laptops, mobile scanners & printers Communication costs How to submit

`` Access the JIT portal and fill in the web form Evaluation & award Action `` Include needs of all JIT `` Evaluation by Eurojust `` Planned actions to be partners staff and practitioners performed within `` Attach JIT agreement, `` Decision within 15 days three-month period extensions and, where Claim applicable, financial identification form (FIF) `` Send form & sup- `` Submit within set porting documents to fifteen-day period [email protected] `` Within one month after end of action period `` Individual claims by each institution/agency

teabevahetuse paindlikkus ja kiirus, mille tegi võimali- ja ühiste uurimisrühmade praktiliste juhiste läbivaata- misel. Uus näidisleping ei põhine ainult ELi õiguslikel uurimise puhul, mille suunda on raske ette ennustada, vahenditel, vaid hõlmab ka teisi ühiste uurimisrühma- olekskuks ühine vastastikuse uurimisrühm. õigusabi Nii meetodi kõrge profiiliga kasutamine ja keeruka äärmi- de õiguslikke aluseid ning peaks lihtsustama kolman- selt koormav ja ebapraktiline. Kohapeal aitas ühine uu- date riikide osalusega ühiste uurimisrühmade loomist. rimisrühm kaasa tunnistajaid intervjueerima lähetatud See võimaldab tulevikus kiiremini lepinguid koostada. liikmete (Hollandi ja Austraalia teenistujate) tegevusele Ühiste uurimisrühmade praktilised juhised on mõel- Ukrainas ja asitõendite analüüsimisele, millest samu- dud parandama eriti kolmandatest riikidest pärit õi- ti suur osa asus Ukrainas. Ühise uurimisrühma kaudu gustöötajate ligipääsu ühistele uurimisrühmadele. loodud usaldus võimaldas Hollandi ametiasutuste koordineerimisel rakendada ühtset lähenemist ohvritele. Eurojusti finantstoetus ühistele Pärast algusfaasi tegutses ühine uurimisrühm Eurojusti uurimisrühmadele rahastamisel iseseisvalt, mis lihtsustas kohtumiste kor- raldamist ja Ukraina ametivõimudega suhtlemist. Ühiste uurimisrühmade kasvavat kasutust näitab - Ühiste uurimisrühmade laiendamist kolmandatesse te uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat menetles riikidesse võeti arvesse õigustöötajatele ühiste uuri- 180Eurojusti rahastamisavaldust saadud finantstoetuste (144 avaldust avalduste 2015. hulk: aastal). ühis misrühmade kasutamise toetamiseks mõeldud prakti- Kolmandate riikide osalusega ühistelt uurimisrühmadelt liste vahendite, ühiste uurimisrühmade näidislepingu saadud avalduste arv (18) järgis seda kasvusuundumust

20 Eurojusti tegevus (13 avaldust 2015. aastal). Toetust anti viieteistkümnel kes ei ole ametlikult liikmeteks määratud (nt tõl- korral üheksale ühisele uurimisrühmale, kus osalesid gid, kohtueksperdid jt); ka Serbia (2), Šveits (2), Norra (2), Moldova (1), Bosnia `` ühe kategooria (reisi- ja majutuskulud) kuluühiku- ja Hertsegoviina (1) ning Ukraina, Austraalia ja Malai- te kasutusele võtmine hüvitamise kiirendamiseks; sia (kaasosalus 1 ühises uurimisrühmad). Kokku said `` eelarves määratletud eraldiste rakendamine välja- Neist 58 said sel aastal toetust esimest korda. antava raha kasutamise ja taaskasutamise paindli- finantstoetust 90 ühist uurimisrühma (68 aastal 2015). kumaks muutmiseks ning; Ühiste uurimisrühmade edusamme kontrolliti, et vas- `` hüvitamise aluseks oleva dokumentatsiooni liht- tata nende tegevusega seotud vajadustele ja paranda- sustamine. da tõhusust, ning võeti kasutusele järgmised meetmed: Õigustöötajatel aitavad rahastamismenetlustes orien- `` uue kulukategooria lisamine (tõendusmaterjali / teeruda meie veebilehel enamikus Euroopa keeltes arestitud esemete üle piiri toomine); saadavalolev ja ühiste uurimisrühmade `` - rahastamisjuhised. riülestes operatiivtegevustes osalevatele isikutele, teabegraafik finantsabi laiendamine ühiste uurimisrühmade pii

Serbia osaleb raha võltsimisega seotud ühistes uurimisrühmades.

Tšehhis võltsitud USA dollarite ja eurode kohta algatatud uurimine paljastas peamiselt Serbia kodanikest koosneva kuritegeliku organisatsiooni, mis tegeles ka narkokaubandusega. Kuritegelik organisatsioon pakkus peamiselt Prahas müügiks suures koguses võltsitud paberraha. Uurijad avastasid Serbias Belgra- di lähedal asuva trükikoja. Usuti, et peamine organiseerija oli teistes liikmesriikides asuvate kurjategijate kontaktisik. Kuritegelik organisatsioon kasutas võltsitud rahatähtede transpordiks peidikuid. Rahatähte- de müügihind oli 15–20 protsenti nimiväärtusest püsiklientidele ja 30 protsenti kõigile teistele.

Tihe koostöö Tšehhi Vabariigi, Ungari, Austria ja Serbia politsei ning Europoli vahel algas 2014. aasta detsembris. Europol kinnitas, et võltsitutega kattuvate seerianumbritega rahatähti leiti mitte ainult Tšehhi Vabariigis, vaid ka Austrias, Ungaris, Saksamaal, Slovakkia Vabariigis, Sloveenias, Rumeenias, Horvaatias ja Lätis, kuid ka USAs. Kõik arestitud võltsitud rahatähed olid väga hea kvaliteediga.

Eurojustil paluti 2015. aasta alguses abi Tšehhi Vabariigi, Austria, Ungari, Serbia ja Slovakkia Vabariigi ametivõimude vahelise õigusalase koostöö korraldamiseks ning ühise uurimisrühma loomiseks. Märt- sis toimunud koordineerimisnõupidamise tulemusel leppisid Tšehhi ja Serbia delegatsioonid kokku, et luuakse ühine uurimisrühm ja Eurojusti kaudu esitatakse rahastamistaotlus. Kuna Slovakkia Vabariik ja Ungari ei olnud uurimist alustanud ja Austria ametivõimude uurimine oli alles väga varajases staadiumis, ei liitunud need liikmesriigid ühise uurimisrühmaga, kuid pakkusid oma abi. Ungari tegi vastastikuse õigusabi taotluse alusel koostööd Tšehhi ametiasutustega salajases operatsioonis, kus salaagent ostis Ungaris ühelt kahtlusaluselt võltsitud dollareid.

Eurojust mängis olulist rolli Tšehhi ja Serbia ametiasutuste vaheliste kontaktide ja usalduse loomises. Alguses oli poolte lähenemine ettevaatlik ja teabevahetus aeglane. Ühise uurimisrühma kohtumised ja teine koordineerimisnõupidamine aitasid riikide ametiasutuste omavahelisi suhteid kiiresti parandada ja muutsid võimalikuks ühise uurimisrühma eduka koostöö. Tšehhi politsei kontaktametnik Serbias osales aktiivselt kõigil nõupidamistel ja aitas ületada keelebarjääri. Töötamine ühises uurimisrühmas lihtsustas oluliselt mõlema osapoole tööd eriti tõendusmaterjali vahetuse ja selle vastuvõetavuse tagamise alal. Serbias kogutud tõendusmaterjal, sealhulgas hoonete läbiotsimiste tulemused ja sõrmejäljed jm, edastati kiiresti Tšehhi ametiasutustele.

Hoolimata heast koostööst olid ühise uurimisrühma osalised silmitsi teatavate õigusalaste katsumustega seoses tõendusmaterjali vastuvõetavusega. Tšehhi kohus oli alguses salaagendi tegevust puudutavate po- litseitoimingute osas ettevaatlik, kuna politseipoolne provokatsioon on Tšehhi Vabariigis ebaseaduslik.

Aastaaruanne 2016 21 Lõpuks otsustas kohus, et tõendusmaterjal koos Serbias viibivate kahtlustatavate jälgimisandmetega, mida ühine uurimisrühma tegevusraamistikus jagati, on vastuvõetavad.

Teine probleem oli see, et üks Serbias arreteeritutest pidi Tšehhi menetluses esinema tunnistajana, kuid oli Serbias kahtlusalune. See, et isik pidi lõpuks üle kuulatama kahtlusalusena, kujutas endast õiguslikku takistust ja Tšehhi kohus kuulutas tunnistuse vastuvõetamatuks. Õnneks oli olemas süüdimõistmiseks piisav kogus tõendusmaterjali. Kahe kahtlusaluse arreteerimine ja 130 000 USA dollari ulatuses võltsitud rahatähtede arestimine toimus Tšehhi Vabariigis 2015. aasta septembris. Serbias arreteeriti veel seitse isikut ja toimus hoone lä- biotsimine. Selle käigus leiti täisvarustuses trükikoda ning 33 000 USA dollari väärtuses jaotamisvalmis võltsitud rahatähti, ettevalmistuses olevaid rahatähti ja võltsimiseks vajalikke materjale. Kohtu ette toodi kaks Tšehhi Vabariigis kahtlustatavat isikut. 2016. aasta septembris määrati neile kummalegi 8,5 aas- tat vanglakaristust. 2016. aasta lõpuks ei olnud Tšehhi kohtuotsus veel lõplikult jõustunud. Serbias on mõnede kuritegelike organisatsioonide liikmete vastu algatatud uurimine jõudnud kohtusse.

1.5 Eurojusti teabehaldus

Eurojust on teinud tööd juhtumite haldussüsteemi kust operatiivset ja strateegilist teavet säilitada: juh- funktsionaalsuse ja toimimise suurendamisel, mille pu- tumi infovorm Eurojusti juhtumite kohta kvalitatiivse hul on tegemist organisatsioonisisese andmebaasiga, teabe, välja arvatud isikuandmete kogumiseks; must- milles hoitakse juhtumitega seotud teavet ja mis liht- rite otsimine; parimad praktikad ja õppetunnid ning sustab andmekaitse-eeskirjade järgimise jälgimist. teabehaldusliides, mis koondab strateegilist teavet nagu juhtumikorralduse aruanded õigusalase koostöö Valmis kaks uuendatud juhtumite haldussüsteemi vahendite ja prioriteetsete kuritegevusvaldkondade versiooni, millega suurendati andmetöötluskiirust kohta ning Eurojusti nõupidamiste tulemused. ja seati sisse e-posti haldussüsteem, mis võimaldab kasutajatel juhtumite haldussüsteemi importida või sellega siduda suures mahus e-kirju riiklike büroode Fiches Suédoises jagatud juhtumite haldussüsteemi meilikastidest. Eurojusti siseriiklik koordinatsioonisüsteem toi- Eurojust jälgis liikmesriikidelt saadud teadete voogu mib praeguseks 25 liikmesriigis. Fiches Suédoises vastavalt Eurojusti käsitleva nõukogu otsuse artikli annab: 1) ülevaate Eurojusti siseriikliku koordi- 13 lõigetele 5 kuni 7. Konsulteerides Eurojusti sise- natsioonisüsteemi struktuurist ja toimimisest riiklike kontaktisikutega, kinnitas kolleegium artikli liikmesriikides ning 2) juhiste kogumi Eurojusti 13 vormi täiendatud versiooni. Vormi ülesehitus muu- nõukogu otsuse artikli 13 rakendamiseks ees- deti liikmesriikide jaoks lihtsamaks ja selle saab otse märgiga parandada liikmesriikide ja Eurojusti juhtumite haldussüsteemi importida. vahelist teabevahetust ja tagada juhtumite jao- tamine Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö Jätkus võrguühenduste loomine 28 liikmesriigi vahel, võrgustiku vahel. Vastamaks paremini õigustöö- et parandada Eurojusti ja liikmesriikide vahel toimu- tajate vajadustele, on Eurojust 2016. aastal välja va teabevahetuste üldist turvalisust. Toimima hakkas töötanud uue malli, milles kirjeldab täies mahus turvaline võrguühendus Austriaga, mis oli selleks kõigi liikmesriikide Eurojusti siseriiklikke koor- ajaks üks 14st (BE, BG, CZ, ES, LV, LU, HU, NL, PL, RO, dinatsioonisüsteeme. Lisaks sisaldab uus Fiches SI, FI, SE). erijaotist kõigi liikmesriikide oskusteabe ja parimate tavade kohta. Fichesi uuendamine toimub Liikmesriikides asuvate Eurojusti siseriiklike koor- regulaarselt ja see on Eurojusti siseriiklikele dinatsioonisüsteemide juhtumite haldussüsteemiga kontaktisikutele kättesaadav Eurojusti piiratud ühendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamine ja ligipääsuga alas. Välja töötati uusi lähenemisi, et tõsta Eurojusti võime- rakendamine pandi finantspiirangute tõttu ootele. 22 Eurojusti tegevus Artikli 13 juhtumid

Artikkel 13(7)(c) 4%

Artikkel 13(7)(b) 12%

Artikkel 13(6)(a) Artikkel 13(6) 36% Artikkel 13(7)(a) 22%

Artikkel 13(6)(b) 11%

Artikkel 13(6)(c) 5%

Artikkel 13(5) 10% Artikkel 13 Juhtumite arv* Artikkel 13(5) Ühine uurimisrühm 18 Artikkel 13(6)(a) Rasked kuriteod 64 Artikkel 13(6)(b) Osalemine kuritegelikus organisatsioonis 19 Artikkel 13(6)(c) ELi taseme mõjud 9 Artikkel 13(7)(a) Kohtualluvuse konfliktid 38 * Nende Eurojusti juhtumite arv kokku, mille kohta esitati artikli 13 Artikkel 13(7)(b) Kontrollialused saadetised 21 kohased teated. Artikkel 13(7)(c) Korduvad raskused taotluste täitmisel 7

28 Eurojust National Coordination Systems

Each ENCS connects Eurojust national correspondents and national correspondents/contact points for: Terrorism matters European Judicial Network Joint investigation teams Genocide, crimes against humanity and war crimes Asset recovery Corruption

Connecting expertise & information towards an EU judicial response

Aastaaruanne 2016 23 2. juuni, Haag Strateegiline seminar Küberruumi võtmed ajajoon Hollandi ELi eesistumise raames

3. juuni, Haag Ühine konsultatiivfoorum Hollandi ja Slovakkia ELi eesistumisel

7.–9. juuni, Amsterdam/Haag 46. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku plenaarnõupidamine ja õpikoda koos Eurojusti riiklike büroodega

11.–15. aprill, Haag 15.–16. juuni, Haag Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku õppevisiit 12. iga-aastane ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide aastakoosolek JAANUAR VEEBRUAR MÄRTS APRILL MAI JUUNI

22.–23. juuni, Haag Terroristist välisvõitlejatele tõhusa õigusalase vastutoime kasvatamise taktikaline nõupidamine

4.–5. veebruar, Haag 3. mai, Brüssel Veebruaris korraldas Eurojust Eurojust ja Montenegro sisserändajate ebaseadusliku allkirjastavad koostöölepingu üle piiri toimetamisega seotud õigusalaseid probleeme käsit- leva taktikalise nõupidamise 23. mai, Haag 27. juuni, Haag 1. ELi päev genotsiidi, inim- Eurojust ja Ukraina susevastaste kuritegude ja allkirjastavad koostöölepingu sõjakuritegude karistamatuse vastu 29.–30. juuni, Haag EMPACTi organiseeritud 24.–25. mai, Haag varavastase kuritegevuse 20. Euroopa genotsiidivõr- alane nõupidamine gustiku nõupidamine 11. oktoober, Haag Eurojusti külastab ELi julgeolekuliidu volinik söör Julian King

12.–13. oktoober, Haag 21. Euroopa genotsiidivõrgustiku nõupidamine

9. november, Haag Hr Klaus Meyer-Cabri valitakse Eurojusti asepresidendiks 28. oktoober, Haag Slovakkia ELi eesistumisega taktikaline nõupidamine Õigusalane koostöö maksukuritegevuse kohtuasjades

12. juuli, Haag Eurojust ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet 21.–23. november, Bratislava allkirjastavad vastastikuse mõistmise memorandumi 47. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku plenaarnõupidamine JUULI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER

24. november, Haag 1. september, Haag Euroopa õigusalane küberkuritegevuse 13. detsember, Haag Norra lähetas Eurojusti sideprokuröriks võrgustiku nõupidamine Mr Ladislav Hamran pr Hilde Stoltenbergi valitakse uuesti ametisse Eurojusti asepresidendiks

30. november, Haag Hüvastijätt Eurojusti hoonega Eurojusti juhtumikorraldus 2.1 Sissejuhatus

urojusti tegevuse fookus ühtib Euroopa Komis- Teadvustamaks aina kasvavat küberkuritegevuse joni 2015. aastal vastu võetud Euroopa turva- ohtu, asutas nõukogu 2016. aastal oma 9. juuni 2016 Elisuse ja rände tegevuskavade prioriteetidega. järeldustega Euroopa küberkuritegevuse vastase õi- Turvalisuse tegevuskavas on perioodi 2015–2020 gusalase koostöö võrgustiku. Vastavale alale spetsiali- prioriteetideks võetud terrorism, küberkuritegevus seerunud prokuröride ja kohtunike ülesanne on vastata ja organiseeritud kuritegevus nende aina kasvava ohu küberkuritegevusest, kübertoega kuritegevuse ja kü- ning piiriülese ulatuse tõttu. Rände tegevuskava nõuab berruumis läbiviidavate uurimistega seotud raskus- kohest tegutsemist ebaseadusliku üle piiri toimeta- tele ning e-asitõendite kindlustamise ja omandamise mise võrgustike lammutamiseks. Lisaks paneb ELi ees seisvatele takistustele. Vastavalt nõukogu ootus- tegevuskava rändajate üle piiri toimetamise vastu aas- tele toetab Eurojust võrgustikku selle eesmärkides. tateks 2015–2020 paika konkreetsed tegevused, mis on vajalikud nende kahe tegevuskava rakendamiseks. Eurojusti jaoks prioriteetsed kuriteotüübid

Eurojusti roll õigusalase koostöö ja koordineerimise alal on hädavajalik kuritegelike organisatsioonide - lemiseks, eri kohtualluvustest tulenevate probleemide lahendamisekslammutamiseks, ja kuritegevuse süüdlaste kohtu finantsteguritega ette toomiseks tege vajaliku lubatava tõendusmaterjali kogumiseks. Eurojust panustab ELi tegevuskavade rakendamisse ja on oma tegevused uuele tasemele viinud eriti just terrorismi, Mitteprioriteetsed küberkuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse, kuriteod sealhulgas sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toi- 37% metamise ja inimkaubanduse vastases võitluses. Pa- Prioriteetsed kutud operatiivne tugi hõlmas õiguslike probleemide kuriteod analüüsi, parimate tavade väljatöötamist, koostööd 63% kolmandate riikide ja ELi partneritega ning tihedat koostööd erinevate õigusspetsialistide võrgustikega.

Koordineerimis- Juhtumid Ühised uurimisrühmad nõupidamised Prioriteetsed kuriteod 2014 2015 2016 2014 2015 2016 2014 2015 2016

Terrorism 14 41 67 4 15 18 2 3 4 Küberkuritegevus 42 62 60 15 19 13 6 11 8 Sisserändajate ebaseaduslik üle piiri 32 60 65 10 20 12 9 9 11 toimetamine Inimkaubandus 71 79 93 12 32 33 18 21 32 Kelmus 560 647 654 60 76 44 32 34 35 Korruptsioon 55 90 74 9 10 15 4 4 2 Narkokaubandus 283 274 254 52 57 41 31 25 24 Liikuvad kuritegelikud organisatsioonid 128 201 199 13 21 19 13 13 12 70 69 41 7 11 11 2 5 5

ELiMitteprioriteetsed finantshuve mõjutavad kuriteod kuriteod

Rahapesu 220 283 295 41 55 67 24 30 35 Keskkonnakuriteod 5 5 6 0 1 0 0 0 0

Aastaaruanne 2016 27 Eurojusti operatiivprioriteedid peegeldavad suures osas nõukogu prioriteete võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu aastatel 2014–2017. Nõudmi- Terrorismialaste kohtuotsuste ülevaade sest ja juhtumitest juhitud organisatsioonina sisaldavad Eurojusti prioriteedid ka korruptsiooni ja terrorismi. Terrorismialaste kohtuotsuste ülevaade (TCM) on piiratud ligipääsuga Eurojusti dokument, mida 2.1.1 Terrorism levitatakse terrorismijuhtumitega tegelevatele prokuröridele ja kohtunikele ning mida Euroopat tabanud ohvriterohkete terrorismirünnakute avaldatakse regulaarselt alates 2008. aastast. laine on rõhutanud liikmesriikide vajadust koordinee- See annab ülevaate terrorismiga seonduvatest ritult terrorismi vastu võidelda, et tagada tulemuslik süüdimõistmistest ja õigeksmõistmistest kogu uurimine ja vastutuselevõtmine ning toetada õigus- Euroopa Liidus, õiguslikest kaasajastustest ning alast koostööd. Näha oli õigusasutuste aina kasvavat ka vastavate kohtuotsuste õigusalasest analüüsist. usaldust Eurojusti vastu ja suurenenud vajadust abi järele terrorismijuhtumites. Terrorismialaste kohtuotsuste ülevaade tugineb avalike allikate infole ja siseriiklike asutuste Eelmiseks aastaks oli võrreldes 2014. aastaga Eurojusti- poolt antavale infole terroristlike süütegudega le suunatud terrorismijuhtumite arv kasvanud pea viis seonduvatest kohtuotsustest nõukogu otsuse korda ja toimusid märgatavad sammud Eurojustiga ter- 2005/671/JSK juurutamisel. 2016. aasta roristlike süütegude kohase teabe vahetuse alal vastavalt väljaande analüütilised peatükid sisaldasid nõukogu otsusele 2005/671/JSK. Eurojust pakkus võr- Belgia, Taani, Prantsusmaa, Rootsi ja Šveitsi reldes 14 juhtumiga 2014. aastal oma tuge 67 terroris- kohtute terroristist välisvõitlejaid ja terroristide mijuhtumis, sealhulgas Brüsseli terrorirünnakud, ning värbamist puudutavate kohtuotsuste analüüsi. korraldas 18 koordineerimisnõupidamist ja toetas nelja ühist uurimisrühma, millest üks oli vastasutatud.

Eurojustile edastati teavet terrorismiga seotud vastutu- viiva radikaliseerumise kriminaalõigusliku vastute- selevõtmistega 133 korral (30 korda 2014. aastal) ning gevuse parandamise kohta jälgis Eurojust terroris- läbiviidud kohtumenetluste kohta 275 korral (180 kor- mialaseid kohtuotsuseid, et teha kindlaks, kas kohtud da aastal 2014). Eurojustiga terrorismiga seotud teabe rakendavad vanglakaristuse alternatiive ja rehabili- jagamine oli poliitilistes tegevuskavades tähtsal kohal tatsiooniprogramme. Aidati kaasa riiklike tavade ja ning oodata on teabevahetuse kiiremaks ja süsteemse- kogemuste jagamisele eriti seoses riskihindamisva- maks muutumist. henditega, mida kasutavad kohtunikud ja prokurörid terroristidest välisvõitlejatega seotud ohu hindami- Eurojust jätkas Terrorismialaste kohtuotsuste üle- seks, ning deradikaliseerimise programmidega. vaate ja olulisimate terrorismialaste kohtuotsuste kohtupraktika ad hoc analüüside väljaandmist, et ja- Novembris andis Eurojust ülevaate oma tööst ja avas- gada õigustöötajatega parimaid tavasid, käsitleda tustest radikaliseerumise ennetamist ja vastutege- mitmekülgseid ja kompleksseid õigusküsimusi, koh- vust käsitleval LIBE komisjoni nõupidamisel. tu seisukohti ja vaidlusi, ELi ja liikmesriikide taseme seadusandlikke arenguid ning kriitilisi elemente nagu Eurojusti 2016. analüüs, milles käsitleti kriminaalõi- uued värbamistehnikad ja radikaliseerumise varased guslikku lähenemist terroristidest välisvõitlejatele kui märgid. nähtusele, keskendus järgmistele küsimustele: i) ter- rorirünnakute puhul kättesaadavad eri- ja hädaabi- Üks olulisimaid kohtuotsuseid puudutas operatsiooni jõud; ii) (välisriikidest) pärinevate luureandmete CESTO, mille viisid läbi Hispaania ametivõimud vär- kriminaalmenetluses tõendusmaterjalina kasutamise bamise ja Süüriasse terroristist välisvõitlejate saat- lubatavus; iii) deradikaliseerimine ning alternatiivid mise võrgustiku vastu. Õigusalane analüüs (piiratud vastutuselevõtmisele ja kinnipidamisele ning iv) seo- levikuga Eurojusti dokument) võttis kokku kogetud sed terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vahel. arvukad õigusalased katsumused, sealhulgas luure- raportite kasutamine kriminaalmenetlustes ja rasku- Taktikalisel nõupidamisel Terroristidest välisvõitlejate sed grupi terroristliku olemuse määramisel. Analüüs nähtusele tõhusa õigusliku vastutoime kavandamine, annab inspiratsiooni teistes liikmesriikides edukate kus osalesid Eurojusti terrorismiküsimuste siseriik- vastutuselevõtmiste läbiviimiseks. likud kontaktisikud, seahulgas terrorismivastasele tegevusele spetsialiseerunud prokurörid Šveitsist, Vastavalt nõukogu üleskutsele selle 2015. aasta jä- Norrast, USAst, Türgist, Montenegrost, Albaaniast, reldustes terrorismi ja vägivaldse ekstremismini Serbiast ning Bosnia ja Hertsegoviinast, ning samuti

28 Eurojusti juhtumikorraldus ELi terrorismivastase võitluse koordinaator, Euroopa tööd siseriiklikul tasemel, keskenduses rünnakute terrorismivastase võitluse keskuse juht ja Euroopa rahvusvahelisele mõõtmele ning kuritegelike võr- Liidu luureandmete analüüsi keskuse direktor, jagati gustike ja omavahel seotud kuritegeliku tegevuse tu- operatiivtöö kogemusi, käsitledes teemasid nagu vär- vastamisele. Eurojust viidi ka valmisolekusse vastata bamisvõrgustikud, piiriülesed lülid ja terrorismiakte kiiresti kõigile pädevate siseriiklike ametivõimudele ettevalmistav tegevus. abi- ja koordineerimispalvetele.

Detsembris avaldatud neljas terroristidest välisvõit- Belgias toimunud uurimine paljastas kõrgetasemelise - terroristliku võrgustiku, mis omas sidemeid nii teiste tud ligipääsuga), koondas endas Eurojusti poolt aasta liikmesriikide kui ka Pariisi rünnakutega, kus enese- jooksullejaid käsitlev kogutud raport asjaomaseid (klassifitseeritud andmeid, kui selle ELi seisu piira- tapupommirünnakute toimepanijaid abistasid mit- kohti kriminaalõigusliku vastutoime kohta välismais- med isikud ning eksisteerisid sidemed teiste raskete te terroristlike võitlejate nähtusele, seadusandlikke kuritegude ja võrgustikega, relvavedude ja dokumen- arenguid liikmesriikides ning hulka soovitusi Euroopa tide võltsimisega. Isik, keda on näha Brüsseli metroo Liidule ja liikmesriikidele ja ka Eurojusti järeltegevusi. turvakaamera salvestatud videos ühe enesetapupom- mirünnaku toimepanija kõrval, põgenes mõni minut Eurojust avaldas ka kokkuvõte peamistest leidudest enne pommide detoneerimist ja tuvastati kui tuntud teises 2015. aasta raportis terroristidest välisvõit- Süüria terroristist välisvõitleja. Tema DNA, mida leiti lejate kohta 2016. aastast, mis avaldati piiratud ligi- mitmetest terroristliku võrgustiku turvamajadest ja pääsuga Eurojusti dokumendina. Järgides 2014. ja autodest, aitas avastada sidemed teiste liikmesriiki- 2015. aasta terroristidest välisvõitlejaid käsitlevate dega ja tema osalemise Pariisi rünnakutes. raportite soovitusi uuendada terrorismi käsitlevat ELi õigusraamistikku ja põhinedes operatiivtegevus- Belgia riiklik prokuratuur palus Eurojustilt kiireloomu- te kogemusel, esitas Eurojust aprillis LIBE komisjoni list abi teisele liikmesriigile õigusabitaotluse saatmi- varinõupidamisel oma panuse terrorismivastast võit- seks. Eurojusti kiire reaktsioon võimaldas minimaalse lust käsitleva direktiivi ettepanekusse. ajaga tuvastada õige ametiasutuse, millega piiriülest koostööd teha, et taotlus viivitamatult rahuldada ning Eurojustil on põhiroll liikmesriikide ja kolmandate õigusasutuste taseme teabevahetust kiirendada. riikide vahelise õigusalase koostöö korraldamisel eriti Lääne-Balkani ja MENA piirkondades. Eurojust on Eurojusti abi aitas kaasa ühe Brüsseli rünnakute kaasosalise asukoha kindlakstegemisele ja tabami- Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Palestiina omavalit- sele. Ta arreteeriti 8. aprillil, kui toimus nii turvakaa- suses,loonud Saudi kontaktpunktid Araabias ja Alžeerias, Tuneesias. Egiptuses, 8. juunil Iraagis, osales meral nähtud „mütsiga mehe” kui ka sündmuskohalt Eurojust ELi ja Türgi vahelises terrorismivastases põgenenud lennujaama enesetapupommirünnaku dialoogis, milles korrati uuesti vajadust suurenda- toimepanija arreteerimine. da kiiresti ühistegevusi terroristidest välisvõitlejate ohu vastu ning kinnitati Türgi võetud kohustust teha Eurojusti ja teiste ELi ametitega tihedat koostööd sellele nähtusele vastutoime osutamiseks. CBRN-E käsiraamat Eurojusti terrorismiasjade siseriiklike kontaktisikute võrgustik toimis esmase kontaktpunktina 2016. aasta CBRN-E käsiraamat on regulaarselt uuenda- Brüsseli terrorirünnakutele reageerimisel. 22. märtsi tav Eurojusti väljaanne, mis annab ELi õigus- rünnakutele, mis koosnesid koordineeritud eneseta- töötajatele spetsialiseeritud sektoriteülest pupommirünnakutest metroos ja Brüsseli Zaventemi õigusabi uurimistes ja vastutuselevõtmis- lennujaamas ning surmasid 32 inimest ja vigastasid tes, mis on seotud keemiliste, bioloogiliste, sadu, reageeris Eurojust esimese tunni jooksul, akti- kiirgus-, tuuma- ja lõhkematerjaliohtudega veerides oma terrorismiküsimusega tegelevate sise- (CBRN-E) seotud piiriüleste kuritegudega. riiklike kontaktisikute võrgustiku tagamaks, et kõigi liikmesriikide pädevad õigusasutused oleksid ööpäev See sisaldab ülevaadet kõige olulisemast ELi ja läbi valmis vastu võtma ja töötlema mis tahes kiire- rahvusvahelisest seadusandlusest, mis käsitleb loomulikke päringuid või õigusalast koostööd puudu- CBRN-E teemat, samuti riigiülestest ettevõte- tavaid otsuseid. test, süsteemidest ja andmebaasidest CBRN-E valdkonnas. Uuendus ilmus 2016. aastal. Võrgustiku aktiveerimine lihtsustas kiire ja põhjaliku abi osutamist Belgia-poolsele suuremahulise terro- rirünnaku uurimisele, toetades ja täiendades tehtavat

Aastaaruanne 2016 29 2.1.2 Küberkuritegevus tud võrgustiku toetamine ja koostöö tagamine. Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgus- Õigusalane koostöö küberkuritegevuse vallas hõlmab tiku avakoosolek novembris keskendus krüptimist ja - internetis toimuvaid varjatud uurimisi puudutavatele le kuritegevusliku nähtuse piiriülesest olemusest ja tehnilistele, õigusalastele ja praktilistele takistustele. liikmesriikidepalju spetsiifilisi tasemel raskusi, eksisteerivatest millest enamik suurtest tuleneb seleri- nevustest seaduste vahel. Eurojust pakkus oma tuge Eurojusti eksperdid osalesid elektroonilist tõendusma- 60 juhtumi, 13 koordineerimisnõupidamise ja 8 ühi- terjali käsitlevatel nõupidamistel, mille komisjon korral- se uurimisrühmaga, millest 2 olid vastasutatud. das järeltegevusena nõukogu 9. juuni 2016 järeldustele, milles käsitletakse küberruumi kriminaalõiguse paran- Lisaks operatiivsele toele aitasid Eurojusti teised kü- damist, tegeldes kolme valdkonnaga, mida õigustöötajad berkuritegevuse valdkonna tegevused liikmesriikide soovivad parandada: vastastikuse õigusabi andmine, ot- õigustöötajatel jagada kogemusi ja oskusteavet kriiti- sene koostöö internetiteenuse osutajatega ja mehhanis- listes valdkondades nagu koostöö USAs asuvate inter- mid küberruumi kohtualluvuse määramiseks. Eurojust netiteenuse osutajatega ja andmete krüptimine. jagas olemasolevat teavet sagedasemate õigustöötajaid puudutavate raskuste kohta ning parimaid tavasid nen- Eurojustil oli oluline roll küberkuritegevusele spet- de raskuste ületamiseks, sealhulgas küberruumis koh- sialiseerunud õigustöötajate kogukonna loomisel ja tualluvuse rakendamisega seotud probleemides. seega tervitati Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku loomist. Euroopa kü- Eurojust jätkas tihedat koostööd teiste sidusrühma- berkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgus- dega ja institutsioonidest partneritega, et tagada kü- tik koosneb igast liikmesriigist pärit vähemalt ühest berkuritegude tõhus uurimine ja nende sooritajate vastava pädevusega õigusasutuse esindajast. vastutuselevõtmine. Just Eurojusti lähetatud siseriikliku küberkuritegevuse ekspert aitas moodustada silda Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö Eurojusti ja Europoli vahel, lihtsustades teabevahetust võrgustik lihtsustab ja soodustab pädevate õigusasu- ning toetades ja koordineerides koostööd EC3ga. tuste vahelist koostööd oskusteabe, parimate tavade ja muu asjaomase teabe jagamiseks, mis on seotud küber- EMPACTi küberkuritegevuse ja laste seksuaalse ära- kuritegevuse uurimise ja süüdlaste vastutuselevõtmi- kasutamise raamistikus viis Eurojust läbi analüüsi, sega. Võrgustik soodustab dialoogi erinevate osaliste ja mis käsitles Eurojusti juhtumeid, mis olid seotud in- sidusrühmade vahel, kes aitavad tagada õigusriigi põhi- ternetis toimuva laste seksuaalse ärakasutamisega, mõtteid ka küberruumis. Eurojusti ülesandeks on teh- tuues välja laste seksuaalse ärakasutamise uurimiste ja selle eest vastutuselevõtmise raskused ning lahendused ja parimad tavad. Küberkuritegude õigusalane ülevaade 2016. aasta jaanuarist märtsini oli USA küberkurite- Eurojust alustas 2016. aastal küberkuritegu- gude prokurör lähetuses Eurojustis, et töötada koos de õigusalase ülevaate avaldamist. Küberku- riiklike büroode ja EC3ga, et panna alus tihedamale ope- ritegude õigusalane ülevaade on kord aastas ratiivsele koostööle USA esindajaga küberkuritegevuse avaldatav piiratud ligipääsuga Eurojusti do- juhtumites ja USA kriminaalõigussüsteemi paremale kument, mis on mõeldud aruandevahendiks, mõistmisele. Nii Eurojust kui ka USA ametivõimud ter- mis toetab õigustöötajaid küberkuritegevuse vitasid seda algatust, mis viis väga heade tulemusteni. juhtumite uurimisel ja toimepanijate vastu- tuselevõtmisel. Küberkuritegude õigusalane Eurojust ühines kasvava avalike ja eraõiguslike ük- ülevaade kajastab küberkuritegevuse ja küber- suste koalitsiooniga, mis toetas projekti „No more toega kuritegevuse valdkonna seadusandlikke ransom”, millele olid aluse pannud Hollandi ametivõi- arenguid. Samuti sisaldab see valitud küberku- mud, EC3 ja kaks eraõiguslikku küberturbeettevõtet. ritegevuse juhtumite siseriiklike kohtulahen- Projekti eesmärk on pakkuda lunavara ohvritele ak- dite põhjalikku analüüsi ning selgitab olulist tiivset abi kriminaaluurimiste käigus avastatud dek- huvipunkti käsitlevas peatükis käimasolevate rüptimisvõtmete jagamisel teel. arutelude või uute suundumuste aluseid. Eurojust on 2015. aasta maailma majandusfoorumil Eelmises küberkuritegude õigusalases üle- asutatud küberkuritegevuse projekti juhtkomitee liige, vaates käsitleti kaht huviväärset teemat: Bel- mille eesmärk on arendada avaliku ja erasektori koostöö gia Yahoo! juhtumi kohtulahendeid ja kaug- rolli küberkuritegevuse vastases võitluses. Selle projekti ligipääsu andmetele või arvutisüsteemidele. raames avaldati 2016. aastal „Soovitused küberkurite- gude vastastele avaliku ja erasektori partnerlustele”.

30 Eurojusti juhtumikorraldus Hr Branislav Boháčik, Slovakkia Vabariigi peaprokuratuuri prokurör, ütles:

Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku asutamine täidab õigustöötajate pikaajalise soovi. Võrgustik võimaldab neil oma kogemusi ja oskusteavet vahetada ja teha tihedat koostööd teiste ELi liikmesriikide kolleegidega, et toime tulla nende arvukate katsumustega, mida pakuvad küberkuritegude ja kübertoega kuritegevuse, näiteks krüptimisega seotud uurimised.

Aastaaruanne 2016 31 2.1.3 Sisserändajate ebaseaduslik üle Eurojust registreeris 65 juhtumit, mis näitab võrrel- piiri toimetamine des 2015. aasta humanitaarkriisi tipuga väikest kasvu, korraldas 12 koordineerimisnõupidamist ja toetas Liikmesriigid olid jätkuvalt silmitsi sisserändajate 11 ühist uurimisrühma, millest 5 olid uued. Ühte ühi- ebaseadusliku üle piiri toimetamise järsust kasvust sesse uurimisrühma oli kaasatud kolmas riik (Serbia). tulenevate suurte katsumustega ning vaatasid ELi Ühiste uurimisrühmade kasutamine sisserändajate institutsioonide ja ametite poole, et tuvastada ja ra- ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumites ja kendada tõhusamaid meetmeid selle enneolematu kolmandate riikide osalemine ühistes uurimisrühma- humanitaarkriisiga toimetulekuks. Eurojust suuren- des olid ühiste uurimisrühmade ekspertide iga-aas- das oma pingutusi tõstmaks liikmesriikide võimet tase nõupidamise põhiteemad (vt jaotisi 1.4 ja 6.2). ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike taga olevaid kuritegelikke organisat- Eurojust toetab eesliinil olevaid liikmesriike, kelle välis- sioone lammutada ja vastutusele võtta. piiridele ränne tugevat survet avaldab. Kriisipunktides läbiviidavad tegevused keskenduvad eelkõige rändajate

Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumi kohtualluvus

2015. aasta augustis leiti Austria maanteelt Ungari piiri lähedalt mahajäetud veok. Selle seest leiti 71 rändaja surnukehad. Juhtumile järgnes kohe uurimine Ungaris ja Austrias. Ungaris tuvastati ja arreteeriti mõne päeva pärast neli Bulgaaria kodakondsusega kahtlusalust ja üks afgaanist kahtlusalune, kes kõik kuulusid sisserända- jate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seotud kuritegelikku organisatsiooni. Väidetavad kuriteole kaasaai- tajad arreteeriti hiljem Saksamaal ja menetlusi algatati ka Bulgaarias ja Serbias viibivate kahtlusaluste suhtes.

Ungari ametiasutused taotlesid Eurojusti abi osalevate riikide vahelise kiire õigusalase koostöö tagamiseks. Taotluse esitamisest 48 tunni jooksul korraldati Europoli operatiivnõupidamisele järgnev koordineerimisnõupi- damine. Eurojusti koordineerimisnõupidamisel selgus, et Saksamaal on käimas 10 rändajate planeeritud trans- pordi uurimist, mille puhul oli tegemist sama kuritegeliku organisatsiooniga, mis rõhutab veelgi, kui vajalik on koostöö ja teabevahetus. Kaaluti Ungari, Austria ja Saksamaa ühise uurimisrühma loomist, kuid osalejad leppisid kokku, et vastastikuse õigusabi taotlustel põhinev koostöö on sobivam. Austria oli juba saatnud Ungarile mitu vastastikuse õigusabi taotlust ja väljastanud nii Ungarile kui ka Bulgaariale Euroopa vahistamismääruseid.

Pärast koordineerimisnõupidamist jälgis ja toetas Eurojust Ungari poolt Serbiale, Slovakkia Vabariigile ja Itaaliale juhtumitega seotud teabe ja tõendusmaterjalide kogumiseks esitatud vastastikuse õigusabi taotluste täitmist. Ilmnes andmete säilitamisega seotud õigusalane takistus, kui Slovakkia Vabariigile saadeti Ungari vastastikuse õigusabi taotlus telekommunikatsiooniandmete saamiseks. Kuna Euroopa Liidu Kohus tunnistas 2015. aastal andmete säilitamise direktiivi kehtetuks, ei kehtinud juhtumi toimumise ajal andmete säilitamist puudutavad õigusaktid. Kui 2016. aastal jõustus Slovakkias uus kuuekuulise säilitamiskohustusega seadus, oli siseriiklikel ametiasutustel tänu Eurojusti abile võimalik tagada taotluse õigeaegne täitmine.

- määruse väljastamisega, tagas Eurojust, et juhtumi menetlemiseks lepitaks kokku tõhus strateegia. Kuritegeli- keVältimaks organisatsioonide võimalikke laiaulatusliku kohtualluvuse tegevuse konflikte, tõttu mis oli võivad edukaks tekkida vastutuselevõtmiseks mitme paralleelse vajalik uurimise ülesannete ja vahistamis jaota- mine. Kuna uurimine näitas, et väidetavad mõrvad ja inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine leidsid aset Ungari territooriumil, arutati Austria menetluse üleandmist, kuna menetluse koondamine ühte liikmesriiki oleks tõhusam ja muudaks kuritegeliku organisatsiooni liikmete vastu algatatud kohtuasja tugevamaks. Paral- leelne uurimine jätkus kuni 2015. aasta novembrini, mil toimus Austria menetluse üleandmine ja Ungari ametiasutused nõustusid tegelema kõigi süüdistuste osadega. Selleks esitati Austrias kogutud tõendusmaterjal, sealhulgas ekspertide seisukohas, lahkamiste ja DNA-testide tulemused, menetlemiseks Ungarile. Samal ajal andis Austria Ungari ametiasutustele üle ka teise seotud juhtumi menetlemise. Saksa ametivõimude kohuseks jäi Saksamaal arreteeritud kaasaaitavate isikute vastutuselevõtmine. Hõlbustamaks juhtide ja kuritegelikku organisatsiooni kuuluvate korraldajate eristamist edastasid Ungari ametiasutused Saksamaa vastaspooltele seadusesätted, mille põhjal Ungaris kriminaalsüüdistused esitati. 2016. aasta lõpuks olid menetlused nii Un- gari kui ka Saksamaal jõudnud kohtueelsesse etappi.

32 Eurojusti juhtumikorraldus tuvastamisele, registreerimisele ja taustauuringutele. mere piirkonnas toimuvale sisserändajate ebaseaduslikku Eurojust ei ole kriisipunktides füüsiliselt esindatud, kuid üle piiri toimetamist käsitlevale operatiivnõupidamisele. on loonud vastavad õigusalased kontaktpunktid Kreekas Osalejad rõhutasid vajadust parema teabevahetuse jä- ja Itaalias, et toetada kriisipunkte ning suunata asjakohast infot ja juhtumeid Eurojusti riiklikele büroodele õigusala- arestida arvestatav osa ebaseadusliku üle piiri toimetamiseks järeltegevuseks ning koordinatsiooniks ELi tasandil segarele, etteenitud lihtsustada kasumist, finantsala suurendada uurimisi, tähelepanu mille eesmärk võltsitud on ametlike dokumentide kasutamisele ja parandada piiri- 2015. aastal loodud sisserändajate ebaseaduslikku üle üleseid luureoperatsioone, et kaardistada paremini eba- piiri toimetamist käsitlev temaatiline rühm abistab seadusliku üle piiri toimetamisega seotud süütegusid, et õigustöötajaid illegaalsete sisserändajate üle piiri toi- esitatud süüdistused oleksid tugevamad. metamise valdkonnas. Eurojust koostas sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise alase siseriikliku Eurojust jätkas oma tööd kolmandate riikide ja teiste kohtupraktika ning Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal institutsiooniliste partneritega toimuva operatiivse sellega seoses toimepandud süütegude analüüsi, milles koostöö alal ja osales komisjoni ELi rändajate üle pii- tuvastatakse uurimiste ja vastutuselevõtmisega seotud ri toimetamisega tegelevate ametite kontaktrühmas. õigusalased ja praktilised probleemid ja parimad tavad. Eurojust kogub teavet ja töötab välja õigustöötajatele Juulis külastas Eurojusti kõrgetasemeline EUNAVFOR mõeldud vahendeid, kuidas sisserändajate ebaseadus- MEDi delegatsioon, kellega arutati selle osalust kolleegiu- likule üle piiri toimetamisele ja teistele sellega seotud mi töös, vahetati mõtteid õigusalastest küsimustest ja tea- rikkumistele liikmesriikide seaduseid kohaldada, mis bevahetuse kvaliteedist ning püüti leida veel viise, kuidas hõlmavad ka selliste seaduste tugevusi ja nõrkusi, et vastastikuseid suhteid oktoobris 2015 allkirjastatud vas- abistada õigustöötajaid tõhusate prokuratuuristratee- tastikuse mõistmise memorandumi raames tugevdada. giate kujundamisel. Eurojust toetas ka komisjoni nende Europolis toimusid regulaarsed nõupidamised, kus arutati töös hindamaks ebaseaduslikule rändele kaasaaitamist osalust prioriteetsetes juhtumites ja ühise operatiivmees- käsitlevaid ELi seaduseid nn „kaasmeetmete paketi” konna MARE edusamme. Eurojust osales EMPACT FII näol, millega anti panus vastutuselevõtmise aspektist. (ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamine) tegevustes.

Veebruaris korraldas Eurojust sisserändajate ebaseadus- 2.1.4 Inimkaubandus liku üle piiri toimetamise alase taktikalise nõupidamise. Osalejad andsid ülevaate Euroopa partnerite vahelisest Eurojusti operatiivne tugi siseriiklikele uurimistele operatiivsest koostööst võitluses sisserändajate ebasea- ja vastutuselevõtmistele inimkaubanduses suurenes. dusliku üle piiri toimetamise vastu ja kontaktpunktide ja Eurojust registreeris aastal 93 juhtumit ja pidas 33 koor- teistesse liikmesriikidesse lähetatud side-täitevametnike dineerimisnõupidamist. Esimest korda oli taotletud kogemustest ning Itaalias ja Kreekas asuvatest kriisipunk- juhtumitesse ka kahe Ladina-Ameerika riigi, Colombia tidest. Keskenduti teabe jagamisele ja kogumisele ning ja Paraguay kaasamist. Täheldati olulist ühiste uurimis- tõendusmaterjali vastuvõetavusele ning teistele õigusalast rühmade kasutamise kasvu: 32 ühist uurimisrühma koostööd puudutavatele praktilistele küsimustele. Arutati olid seotud inimkaubanduse juhtumitega (2015. aastal ka suulist ja kirjalikku tõlget puudutavaid küsimusi, mis 21), millest vastasutatuid oli 2016. aastal 19. liikmesriikide ametiasutustele suuri raskusi põhjustavad, Eurojust ühendas oma operatiivse toe strateegiliste te- rändajate ja kuritegelike organisatsioonide kasutatavate gevustega, et tõsta rahvusvahelise õigusalase koostöö haruldastent sertifitseeritud keelte ja ja dialektide usaldusväärsete jaoks, sealhulgas tõlkide leidmine suured tõhusust ja tugevdada partnerlust teiste EL institut- kulud ja tõendusmaterjali suur maht. Ühe nõupidamisel sioonide ja ametitega eesmärgiga kiirendada tegevusi arutatud näite puhul ei olnud prokuröril võimalik teisest ja optimeerida ressursse võitluses inimkaubandusega. liikmesriigist pärinevat tõendusmaterjali kasutada, kuna tõlkekulud oleksid olnud tohutud ja selleks vajalik raha Juunis külastas Eurojusti ELi inimkaubanduse vas- puudus. Rahapuudus oli tegur ka ühes Eurojustis regist- tase võitluse koordinaator, et arutada selliste sise- reeritud kompleksses sisserändajate ebaseadusliku üle riiklike seaduste mõju, millega kriminaliseeritakse piiri toimetamise juhtumis, kus katta oleks tulnud enam lõpptarbijate, inimkaubanduse ohvrite ärakasuta- kui 350-leheküljese kohtueelse vahistamiskorralduse tõl- misest tulenevate teenuste või tegevuste tarbijate kekulud. Tõlge oli vastavates kohtualluvustes uurimiste tegevus, nagu näeb ette inimkaubanduse vastase di- algatamiseks vältimatu tähtsusega. Seetõttu ei algatanud rektiivi 2011/36/EL artikkel 18. Ta esitas kolleegiu- kõik liikmesriigid uurimisi. Nõupidamiste tulemuste aru- mile ka komisjoni raporti leiud inimkaubanduse alal anne avaldati kui ELi dokument 9456/16. tehtud edusammude kohta ja tööalase ärakasutami- sega seotud inimkaubanduse alast kohtupraktikat kä- Aprillis kogunesid Eurojusti õigustöötajad ja õiguskaitse- sitleva uuringu, mis avaldati 2015. aasta oktoobris. töötajad Prantsusmaalt, UKst, Belgiast ja Hollandist Põhja-

Aastaaruanne 2016 33 Eurojust andis oma panuse ELi 2016. aastale järgne- memorandum võimaldab veelgi edasi arendada konkreet- va Inimkaubanduse tõkestamise strateegia, mis järgib seid koostööprojekte nagu ühised seminarid, koolitused ja Inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat teadmised prokuröride toetamiseks. Samuti tõstab vastas- aastateks 2012–2016. Eurojust tuvastas järgmised tikuse mõistmise memorandum Euroopa intellektuaalo- prioriteedid: õigusalase koostöö parandamine piiri- mandiõiguse prokuröride võrgustiku (EIPPN) suutlikkust. ülese inimkaubanduse juhtumites, sealhulgas koostöö kolmandate riikidega; inimkaubanduse ja sisserän- Oktoobris toimus Eurojustil koostöös Slovakkia dajate ebaseadusliku üle piiri toimetamine vaheliste ELi eesistumisega taktikaline nõupidamine Õigusala- seoste uurimine ning lapsohvritega inimkaubanduse ne koostöö maksukuritegevuse kohtuasjades, kus osa- juhtumite iseloomulike joontega tegelemine. lesid liikmesriikidest, Šveitsist ja USAst pärit pettuste vastasele võitlusele spetsialiseerunud kõrgetasemeli- Eurojust toetas projekti TeamWork! Valdkonnaülese sed prokurörid (vt jaotist 4.2). koostöö tugevdamine tööjõu ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastases võitluses ja mode- Eurojust osales Euroopa Parlamendi avalikul kuu- reeris õpikoda, milles käsitleti tööjõu ärakasutamise lamisel Rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil toimuva inimkaubanduse alaseid vastutuse- vastu: kes tagab vastavuse seadustele ja nende jõusta- levõtmisi. Tulemuseks oli spetsialistidele mõeldud ju- mise?, mis toimus novembris. hend, milles käsitleti valdkonnaülest koostööd tööjõu ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse Eurojustist sai 2016. aasta juulis Europolis asutatud alal, mis nõuab tuge, mida Eurojust saab prokuröri- intellektuaalomandivastaste kuritegude koordinee- dele piiriülese inimkaubanduse juhtumites pakkuda. ritud koalitsiooni sidusrühmade nõukogu liige, mille eesmärk on ühendada avaliku ja erasektori sidusrüh- Eurojust panustas ka aprillis Euroopa Liidu Põhiõi- mad ja luua sünergiaid erinevate tegevuste vahel, guste Ameti korraldatud JSK ametite võrgustiku eks- mida intellektuaalomandivastaste kuritegude vastase pertide õpikoja järel valminud raske ja organiseeritud võitlusega seotud üksused läbi viivad. kuritegevuse ohvreid käsitlevasse raportisse Kuidas saavad JSK ametid muuta oma töö raske ja organiseeritud kuritegevuse ohvritega tõhusamaks? Eurojust rõhu- tas, et tähtis on mitte ainult inimkaubanduse ohvrite, II taseme nõupidamisel kokku lepitud vaid ka päritolumaale jäänud perekondade kaitse ning korruptsioonijuhtumi strateegia prokuröride teadlikkuse tõstmine ohvrite alal. Hispaanias algatati 2013. aastal rahvusvaheli- 2.1.5 Pettus ses kaubandustegevuses toimuva korruptsiooni ja sellega seotud rahapesu uurimine vastusena Pettusejuhtumeid oli registreeritud juhtumitest kõige Luksemburgi vastastikuse õigusabi taotlusele, enam (654) ning kaasatud olid koordineerimisnõupi- millest nähtus, et osa selles liikmesriigis toimu- damised (44), koordineerimiskeskused (5) ja ühised nud kriminaalsest tegevusest võis olla juhitud uurimisrühmad (35, millest 9 olid uued). Eurojust Hispaaniast. Ebaseadusliku tegevusega olid toetas siseriiklikke ametiasutusi oma oskusteabega, seotud Angola riigiasutused ning Hispaania eriti käibemaksupettuste ja maksukuritegude, kuid avaliku- ja erasektori ettevõtted. Süüteod panid ka intellektuaalse omandi õiguste kaitse alal. väidetavalt toime juhtivtöötajad Hispaania rii- giettevõttest, millele oli antud tellimus Angola Käibemaksupettuse juhtumid (nn karussellpettus) on riiklikule politseile sõidukite, vormide ja muu eriti keerukad ja seotud petturlike kauplejatega, kes im- varustuse tarnimiseks. 2014. aasta oktoobris pordivad ja ekspordivad kaupu käibemaksuvabasid kau- sulges Luksemburgis juhtumiga tegelev kohtu- pu eri liikmesriikide vahel. Igas selle petturliku äri etapis nik ametlikult juhtumi ja andis selle Hispaania lisandub käibemaks (vahel kuni 25 protsenti) ning ka- ametiasutustele 2000. aasta vastastikuse õigu- russellis osalevad ettevõtted kaovad. Viimane eksportija sabi konventsiooni artikli 7 põhjal omaalgatus- taotleb riigilt käibemaksutagastust ja kaob siis samuti. liku teabevahetuse vormis üle.

Jätkus koostöö sidusrühmade ja institutsiooniliste partne- Uurimised Luksemburgis ja Hispaanias olid ritega. Juunis allkirjastasid Eurojust ja Euroopa Liidu Intel- paljastanud, et Angola ametiasutused maksid lektuaalomandi Amet (EUIPO), mis oli varem tuntud kui Hispaania ettevõttele Hiinas asuva pangakonto Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM) vastastikuse mõist- kaudu enam kui 150 miljonit eurot. Kõnealune mise memorandumi, et laiendada senist viljakat koostööd Hispaania ettevõte tarnis politseivarustust toetamaks intellektuaalse omandi õiguste rikkumistega töötavaid Euroopa prokuröre. Vastastikuse mõistmise

34 Eurojusti juhtumikorraldus Angolasse vaid umbes 50 miljoni euro väärtuses. Ülejäänud 100 miljonit eurot omastasid ebaseaduslikult väi- detavalt Angolast ja Hispaaniast pärit isikud. Kahtlusalused lõid Angolas, Euroopas ja Aasias pangakontode ja - käiku: paigutamine, kihitamine ja integreerimine. riiulifirmade võrgustiku, et varjata varastatud raha lõppsihtmärki, järgides selleks klassikalist rahapesu tegevus Tunnistajate ütluste ja Angolas kasutatud pangakontodega seotud teabe kogumiseks saatsid Hispaania ametiasutused 2015. aasta veebruaris ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni alusel Angolale vastastikuse õigusabi taotluse. Kuna kriminaalkuritegudes osales väidetavalt mitmetest Euroopa riikidest pärit panku ja üksikisikuid, pöördusid Hispaania ametiasutused 2015. aasta juunis Eurojusti poole, soovides algselt saada teavet varem Luksemburgile, Belgiale ja Šveitsile rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametnikele antava alt- käemaksu vastu võitlemist käsitleva OECD konventsiooni alusel esitatud vastastikuse õigusabi taotluste kohta.

Hispaania riiklik büroo pidas II taseme nõupidamise Belgia riikliku büroo ja Šveitsi sideprokuröriga, et kokku leppida koostööstrateegia. Selle tulemusena aitas Eurojust kaasa Šveitsile ja Belgiale mitme vastastikuse õigusabi taotluse kiirele esitamisele, et saada teavet kahtlusalustele kuuluvate pangakontode kohta ja kontod kiiresti külmutada. Juhtumi arenedes ja täiendava tõendusmaterjali kogunedes esitas His- paania 2015. aasta oktoobris vastastikuse õigusabi taotlused Prantsusmaale, Itaaliale, Portugalile ja UK-le. Täiendavate koostöövajaduste kindlaksmääramiseks esitas Eurojust rakendatud rahapesumustrite ja asjas- se segatud kahtlusaluste analüüsi ning ülevaate taotluste täitmise käigust. Eurojust abistas Hispaania ametiasutusi, kui Angolale esitati täiendav vastastikuse õigusabi taotlus, milles paluti Angola ametiasutustel neljale kahtlusalusele süüdimõistvad otsused esitada. Lihtsustamaks esmaste ja täiendavate vastastikuse õigusabi taotluste täitmist, soovitas Portugali riiklik büroo kasutada Angola prokuröri abi, kes oli kontaktpunktiks portugalikeelsete riikide ühenduses (CPLP) toimuvas rahvusvaheli- ses õigusalases koostöös. Sellega saavutati edukas koostöö Angola ametiasutustega ja 2016. aasta oktoob- riks olid vastastikuse õigusabi taotlused täidetud. Läbi Eurojusti toimunud edukate uurimiste ja rahvusvahelise õigusalase koostöö algatati 2016. Hispaanias mõnede kahtlusaluste suhtes menetlused.

2.1.6 Korruptsioon nõupidamisi (41), koordineerimiskeskuseid (üks) ja ühiseid uurimisrühmasid (24, millest 13 olid uued). Korruptsioon õõnestab usaldust nii avalikus kui ka erasek- Eurojust tegi institutsioonidest partneritega tihedat toris. Eurojust on võtnud oma eesmärgiks liikmesriikide koostööd tugevdamaks liikmesriikide võimekust te- prokuratuuride ja õigusasutuste toetamise korruptsioo- gelda tõhusalt uute psühhoaktiivsete ainetega seotud nivastases võitluses ja tegeles 74 korruptsiooniga seotud ohtude ja kontrollialuste saadetistega. juhtumiga, korraldas 15 koordineerimisnõupidamist ja toetas kahte ühist uurimisrühma, millest üks oli uus. Novembris avaldasid Eurojust ja EMCDDA raporti Uued psühhoaktiivsed ained Euroopas: seadusandlus ja vastu- Teavitamaks operatiivpartnereid Eurojusti tööst kor- tuselevõtmine – hetkeprobleemid ja lahendused. Raporti ruptsiooniga, võttis Eurojust vastu esindajad organisat- eesmärk oli aidata liikmesriikide ametivõime toime tulla sioonist Corruption Hunters’ Network ja kahest Ukraina Euroopas kiiresti areneva uute psühhoaktiivsete ainete ametiasutusest: riiklikust büroost, mis on õiguskaitseasu- turuga, mis nõuab neilt sobivate ja tõhusate kontrollimeet- tus, mis vastutab oma pädevusalas kõrgete riigiametnike mete leidmist. Raport ühendab Eurojusti kogemuse nar- korruptsioonijuhtumite uurimise eest, ning korruptsioo- kootikumidega seotud piiriülese vastutuselevõtmisega ja nivastasest eriprokuratuurist, mis vastutab riikliku büroo Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsuse ravimite kohta uuritavate juhtumite juures vastutuselevõtmise eest. (liidetud kohtuasjad C-358/13 ja C-181/14) EMCDDA nar- kootikumide alase jälgimis- ja analüüsivõimekusega. Eurojust on osalenud vaatlejana Camdeni vahendite sissenõudmise ametitevahelise võrgustiku (CARIN) Eurojust nõustab liikmesriikide ametiasutusi selles, ja vahendite sissenõudmise büroode platvormi (ARO) kuidas muuta kontrollialuse saadetise kohta teadaolev tegevuses vastavalt aastatest 2004 ja 2008. info tõendusmaterjaliks, ning lihtsustab vastastikuse õigusabi taotlusele järgnevat teabe ja dokumentide 2.1.7 Narkokaubandus vahetust. 2015. aasta oktoobris korraldas kolleegium temaatilise arutelu, mis käsitles kontrollialuste saade- Eurojust tegeles arvestatava hulga narkokaubandu- tistega seotud õigusalaseid nõudeid ja operatiivküsi- se juhtumitega (254), mis hõlmasid koordineerimis- musi (vt Eurojusti aastaaruanne 2014, lk 60). Eurojust

Aastaaruanne 2016 35 säilitas oma kontaktid Euroopa Nõukogu ja Europoliga, organiseeritud varavastase kuritegevuse ja liikuvate ku- et tuvastada võimalikud sünergiad, ja jagas oma raportit ritegelike organisatsioonide uurimisest ja toimepanijate Eurojusti tuvastatud kontrollialuste saadetistega seotud vastutuselevõtmise erielementidest, jagada teadmisi või- õigus- ja operatiivküsimused vastavates EMPACTi pro- malikest seaduseaukudest ja praktilistest raskustest ning jektides. Eurojust annab oma panuse eeldatavasti 2017. tuvastada parimad praktikad. aastal avaldatava kontrollialuseid saadetisi käsitleva kä- siraamatu koostamisse, mille puhul on tegemist Pompi- Detsembris avaldatud lõplikus aruandes võeti kokku dou rühma (Euroopa Nõukogu) juhitava algatusega. arutelud ja järeldused ning kolmeaastase programmi tulemused. Aruandes leiti, et kuigi organiseeritud va- 2.1.8 Liikuvate kuritegelike organisatsiooni- ravastase kuritegevuse uurimistes ja nende eest vas- de toimepandud varavastased kuriteod tutuselevõtmises puudusid olulised seaduseaugud, peaksid liikmesriikide ametiasutused oma praegused Liikuvate kuritegelike organisatsioonide kategoorias praktikad ja strateegiad üle vaatama eriti seoses muu- toimepandud organiseeritud varavastased kuriteod de raskete organiseeritud kuritegude uurimises kasu- katavad laia süütegude skaalat, nagu näiteks moo- tatavate vahendite ja meetoditega (nt kohtuekspertiisi torsõidukitega seonduvad kuriteod, metallivargused, tulemusena saadud tõendid (DNA) või konkreetsete taskuvargused, röövimised ja sarisissemurdmised. uurimistehnikatega (nt side pealtkuulamine)) ning Eurojust pakkus oma tuge 199 juhtumis 19 koordinee- suurendama rahvusvahelist koostööd muuhulgas rimisnõupidamise ja 12 ühise uurimisrühmaga, millest Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. 4 olid uued. Eurojust lõi kaks koordineerimiskeskust, mis tegelesid mootorsõidukitega seotud kuritegudega. 2.1.9 ELi finantshuve mõjutavad kuriteod

Eurojusti ja Hispaania poolt ühiselt välja töötatud kolme- Eurojusti operatiivne tugi juhtumites, mis tegelesid aastane programm, mis viidi läbi EMPACTi organiseeritud rikkumistega, mis kahjustavad või võivad kahjustada varavastase kuritegevuse alase projekti operatiivtegevus- - te raames, lõppes juunis toimunud Eurojusti korraldatud ve mõjutavad kuriteod) jäi võrreldes 2015. aastaga seminariga, kus osalesid organiseeritud varavastase kuri- samaleotseselt tasemele või kaudselt koos ELi 11 finantshuvekoordineerimisnõupidami (ELi finantshu- tegevuse alale spetsialiseerunud uurimisasutused ja pro- se ja 5 ühise uurimisrühmaga, millest 1 oli uus, kuigi kuratuurid liikmesriikidest, Norrast ja Islandilt, komisjon, - CEPOL ja Europol. Seminari eesmärgiks olid tõsta õigus- vate kuritegude hulk 69-lt 41-le. Eurojusti statistikas kaitseametnike, prokuröride ja kohtunike teadlikkust käsitletakse2016. vähenes käibemaksupettust registreeritud ELi eraldi finantshuve kategoorias. mõjuta

2.2 Eurojusti juhtumikorraldus maffia tüüpi kriminaalsete organisatsioonidega seoses

Alates 2012. aastast on enam kui 145 Eurojusti juh- organisatsiooniga seotud isikute või variisikute toimu- - vate tegelike kinnisvarainvesteeringute ning osalusega ganisatsioonidega nagu Cosa Nostra, Camorra ja avalikes ja eraõiguslikes lepingutes eelkõige ehituse, ‘Ndrangheta.tumit tegelnud Eurojusti Itaalia maffia juhtumikorraldus tüüpi kuritegelike kinnitab or kommunaalteenuste ja jäätmekäitluse alal.

riikideülest mõõdet, mis on aastate jooksul kinnis- Itaalia kriminaalseadustiku järgi on rikkumine juba tanudItaalia nende maffia ülemaailmsed tüüpi kuritegelike partnerlussuhted organisatsioonide teiste „kuritegelikus organisatsioonis osalemine”, mis on kriminaalsete rühmitustega, mis on suures osas hõi- Itaalia kriminaalkoodeksi artiklite 416 ja 416 bis järgi vatud narkokaubanduse ja rahapesuga. karistatav pikaajalise vangistusega, nagu näeb ette organiseeritud kuritegevuse vastase nõukogu raamotsuse Lisaks Itaalias ebaseaduslikust tegevusest pärineva 2008/841/JSK artikkel 2. Siiski ei ole kõik liikmesriigid teenistuse välismaisele rahapesule on need kuritege- võtnud vastu sarnaseid sätteid, mille kohaselt on osalemine kuritegelikus organisatsioonis” eraldi rikkumine. riikide seaduslikku majandusse, näiteks Hispaanias Kui need siiski on vastu võetud, on suured erinevused (eritilikud organisatsioonidsoositud Itaalia Camorrainfiltreerunud poolt), sügavalt Hollandis, paljude Ru- nende rakendamise ulatuses ja seotud karistustes ning meenias, Prantsusmaal, Saksamaal ja UKs, muuhul- spetsiaalsete uurimismeetodite nagu pealtkuulamise gas nendes liikmesriikides viibivate ohtlike Itaalia kasutamise võimalustes ja sellega seotud nõuetes. tagaotsitavate isikute ning nendega seotud ja neile kaasaaitavate isikute võrgustike vahendusel. Selline Kogemused näitavad, et erinevad õiguslikud määratlu- sed ja Itaalia kriminaalkoodeksi artiklile 416 bis vastava 36infiltreerumineEurojusti toimub juhtumikorraldus enamasti otse läbi kuritegeliku sätte puudumine toob kaasa tõhusa õigusalase koostöö tulus (nt oli Hiinas toodetud elektrigeneraatori hind ees seisvaid suuri õigusalaseid ja operatiivsed takistusi. 35 eurot ja see müüdi 400 euro eest, samas kui seadusliku kaubamärgi toode maksaks 1250 eurot). Kuritege- Eurojust on toetanud edukaid operatsioone, tuvasta- liku organisatsiooni baas oli Napoli lähedal, kuid selle des õigusalased probleemid ja soovituslikud lahen- ebaseaduslik tegevus ulatus enam kui kahekümnesse dused, sealhulgas ühiste uurimisrühmade suurem Euroopa riiki ning ka Austraaliasse ja Islandile. kasutus, võttes arvesse õigusraamistike ja prokuratuuride erinevaid liikmesriigi taseme lähenemisi Itaalia ku- Eurojusti koordineerimistegevus aitas Itaalia ja teiste ritegelikele organisatsioonidele. Itaalia ametiasutused liikmesriikide ametiasutustel kuritegelik organisatsioon on Eurojusti Itaalia riikliku büroo abiga teavitanud oma rekonstrueerida ning siseriikliku tegevuse tasemel ühi- vastaspooli liikmesriikides, mis on mõjutatud nende sele seisukohale jõuda. Lepiti kokku ühine operatiivstra- - teegia ja koordineeritud tegevus. Strateegia keskmes oli ke organisatsioonide tegevusest tingitud konkreetsest liikmesriikides rahapesu alaste uurimiste algatamine ohust,territooriumil pakkunud toimuvast oma abi Itaalia eeltingimuseks maffia tüüpi oleva kuritegeli kuriteo ja läbiviimine, millega paralleelselt viidi Itaalias läbi (sageli rahapesu) tuvastamisel ja tõendusmaterjali ko- - gumisel ning arutanud ja kokku leppinud koordineeri- sioonis osalemise uurimine. Eurojust toetas liikmesrii- tud operatiivsetes meetmetes, mis on vajalikud nende kidesesialgne paralleelselt uurimine toimunudmaffia tüüpi uurimisi kuritegelikus ja menetles organisat enam rühmituste lammutamiseks, kasutades spetsiaalseid kui 30 Itaalia vastastikuse õigusabi taotlust. Eurojusti uurimistehnikaid nagu pealtkuulamine ja hiljem ka ühi- poolt edukalt läbiviidud operatsioonid koos Europoli sed uurimisrühmad. Mitmed Itaalia riiklikus büroos re- analüütilise toega kulmineerusid seitsmes liikmesriigis gistreeritud juhtumid on veel käimas. Raskused on välja (CZ, DE, ES, FR, IT, SE, UK) korraga läbiviidud tegevuses, toodud Eurojusti poolt edukalt toetatud juhtumi näitel. mille käigus arreteeriti 67 isikut, otsiti läbi 143 ladu ja - Itaalias uuriti Camorraga seotud kuritegelikku or- keeriti vara enam kui 11 miljoni euro ulatuses. ganisatsiooni, mis kauples mitmesuguste võltsitud arestiti enam kui 800 tonni võltsitud materjale ja konfis kaupadega (nt elektrigeneraatorid, mootorsaed, puur- Eurojust võttis arvesse Euroopa Parlamendi 25. ok- vasarad ja rõivad). Ebaseaduslikud kaubad olid too- toobri 2016. aasta resolutsiooni korruptsioonivasta- detud Hiinas ja tuntud ettevõtete võltsitud sildid lisati se võitluse kohta ja sellele järgnevat korruptsiooni neile Itaalias. Kaupa saadeti kõikjale maailmasse Na- ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni resolutsiooni, poli sadama kaudu. Lisaks ei vastanud elektriseadmed mis kutsus komisjoni üles esitama raportit, millega ja tööriistad, millega kuritegelik organisatsioon kaup- hinnatakse organiseeritud kuritegevuse vastase nõu- les, ELi ohutusstandarditele. Kuritegevus oli äärmiselt kogu raamotsuse 2008/841/JSK ülevõtmist.

`` Suitability of the case `` Initiation of parallel investigations `` Drafting of the agreement ` Operational ` Practical and legal support throught JIT lifetime support to JITs `` Settlement of jurisdiction `` Support to joint operations (coordination centre)

Costs of cross-border operations Eurojust `` Travel and accommodation support to JITs `` Interpretation and translation Financial Expertise `` Transport of evidence/ support of the JITs seized items Network

Logistical support `` Loan of equipment (smart phones, laptops, mobile scanners and printers) `` Experts stimulate the use of JITs at national level `` Secretariat hosted by Eurojust `` Web platform for all JIT practitioners to share knowledge and practical information (e.g. legislation, guidelines, evaluation reports)

Aastaaruanne 2016 37 Operatsioon Avalanche: lähem vaatlus

Peamised ohud Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa Saksamaal algatati 2012. aastal uurimine pahavara, keskus toetas uurimist teabe vahendamisega, kalastuse ja spämmiga tegeleva kuritegeliku organi- pakkus süvaanalüüse ja kõrgetasemelist digitaalse satsiooni Avalanche suhtes pärast krüptiva lunavara kohtuekspertiisi tuge ning edendas koostööd õi- plahvatuslikku levikust arvukates arvutisüsteemides, guskaitseasutuste ja eraõiguslike partnerite vahel. mis need kasutajate jaoks blokeeris. Uurimine paljastas äärmiselt kõrgetasemelise tehnilise taristu, mida kasutati miljonite eraisikute ja ettevõtete arvutisüs- teemide pahavaraga nakatamiseks (nt panganduse troojanid ja lunavara), millega võrgustikku juhtivad kava ning selgitada välja sellist tüüpi küberkuritegevu- kurjategijad panga- ja e-postiparoole kogusid. sega seotud õigusküsimused ja kontseptsioonid.

Selle teabega said kurjategijad ohvrite kontodelt Mõju pangaülekandeid teha. Tulu suunati seejärel kurja- tegijatele läbi spetsiaalselt kuritegeliku tulu kind- Avalanche'i taristut oli kasutatud alates 2009. aas- lustamiseks loodud taristu. Lisaks ülemaailmsete tast, millest alates oli see põhjustanud ainuüksi massiliste pahavararünnakute algatamisele ja juhti- Saksamaal internetipankadele suunatud kontsent- misele kasutati Avalanche'i võrgustikku rahamuulade reeritud küberrünnakutega hinnanguliselt 6 miljoni värbamise kampaaniateks. Avalanche'i taristu oli loo- euro ulatuses kahju. Lisaks oli Avalanche'i võrgus- dud nii, et see oli mahavõtmiskatsetele ja õiguskaitse- tiku pahavararünnakutega seostatav hinnanguline tegevusele äärmiselt vastupidav (tänu niinimetatud ülemaailmne rahaline kahju sadu miljoneid eurosid, topelt-kiirvahetuse tehnoloogiale). kuid täpsed arvutused olid raskendatud, sest platvormi kaudu hallati suurt hulka pahavaragruppe. Eurojust ja Europol Aktsioon pidi aset leidma 2015. aastal. Aktsioon lü- kati edasi 2016. aasta lõppu, et tihedas koostöös USA Vajadus laiapinnalise rahvusvahelise koostöö järele ametiasutustega kindlaks teha süüdlased. tekkis 2015. aastal. Saksamaa prokuratuuri- ja õigus- kaitseasutused pöördusid abi saamiseks Eurojusti ja Alguses tekkisid küll suveräänsusküsimused, kuna Europoli poole. Kuigi selleks ajaks olid aset leidnud mahavõetavad serverid asusid erinevates kohtual- teatavad aktsioonid võrgustiku üksikute osade vastu, luvustes, kuid asjaomaste ametiasutuste aruteludes ei olnud saavutatud laiapõhjalist koostööd ega tuvas- suudeti probleem lahendada. Probleeme tekitas ka tatud süütegijaid. see, et mõnede osalisriikide seadusandlus ei võimal- danud veel genereerimata domeenide arestimist. Europolis ja Eurojusti tihedas koostöös peeti mitmeid Eurojusti lähetatud küberkuritegevuse ekspert suutis operatiiv- ja koordineerimisnõupidamisi, milles osa- siseriiklikke ametiasutusi teavitada, et selle juhtumi les suur hulk liikmesriike ja kolmandaid riike, seal- korral nimetatud probleemi ei teki, kuna operatsiooni päevaks muutub kõnealuste veel genereerimata koordineerimisnõupidamist korraldas Eurojust II ta- domeenide staatus juba genereerituteks. Ekspert semehulgas nõupidamise USA ja Aserbaidžaan. piiratud arvuEnne riikidega, Eurojustis kes lõplikku koor- säilitas riiklikke büroosid ja siseriiklike ametiasutu- dineerimisnõupidamises ei osalenud, ja kus osalesid si nõustava rolli kogu uurimise vältel. Lisaks jagas ta erakorraliselt Saksamaa ja USA prokurörid ja õiguskait- Eurojusti kontaktivõrgustikust väljapoole jäävate rii- seametnikud. Operatiiv- ja koordineerimisnõupidamis- kide õigusasutuste kontaktandmeid. te eesmärk oli paika panna ülemaailmse ühisaktsiooni Erasektor

Algatati koostöö mitmete mittetulundusühingute ja eraksektori parteritega, et analüüsida enam kui Eurojust toetas osalevate õigusasutuste tööd, kaardistades õigusalased nõudmised vajaliku robotvõrgu serveristruktuur, mis võimaldas lõpuks sekkumise korraldamiseks, ning toetas taotlus- serverid130 TB ulatuses sulgeda konfiskeeritud ja kogu kuritegeliku andmeid javõrgustiku tuvastada kirjade koostamist ja õigeaegset täitmist. lammutada. Nende partnerite hulgas olid Saksamaa Fraunhofer-Institut für Kommunikation, Informa- tionsverarbeitung und Ergonomie, Shadowserveri

38 Operatsioon Avalanche: lähem vaatlus fond, Registrar of Last Resort ja interneti nimede A multi-faceted ja numbrite määramise korporatsiooniga (ICANN). Public-private approach to Detect Disrupt partnerships Olulist rolli mängisid eriti ühisaktsiooniks valmis- fighting cybercrime tumisel ka teised partnerid, nagu INTERPOL ja It takes a Network to Ladina-Ameerika rahvusvahelise õigusalase koostöö Defeat a Network võrgustik (IberRed). IberRed oli kontaktpunktiks Stop the Criminality enamjaolt Lõuna-Ameerikas asuvatele hispaania- and Stop the Criminals keelsetele riikidele. Awareness Addressing common raising, cybercrime challenges to cross- prevention, victim Prevent Deter border cyber Tulemused mitigation investigations

2016. aasta novembris toimunud aktsioonis avati Europolis juhtimispunkt, kus osales ka Eurojust, pakkudes vahetut abi tegevuspäevas osalevatele õigu- Omandatud õppetunnid sasutustele. Juhtimispunktis töötasid Saksamaa pro- kurör ja politseiametnikud koos asjaga seotud riikide Eurojusti ja Europoli koostöös asjaga seotud riikide esindajate ja erasektori partneritega, et tagada seda- uurimises abistamiseks korraldatud ühised nõupida- võrd suuremahulise operatsiooni edu. Ülemaailmne mised säästsid nii aega kui ka raha. pingutus võrgustiku lammutamiseks toimus 29 riigist pärit prokuröride ja uurijate asendamatu panuse abil. Operatsioon näitas, et suurt ja kõrgetasemelist kuritegelikku võrgustikku on võimalik lammutada ainult avaliku- ja erasektori üksuste koostöös. Küberkuri- tegevus on tõeliselt ülemaailmse loomuga nähtus ja nõuab tihedat ametiasutuste vahelist koostööd, mida on vahel kõige paremini võimalik saavutada piir- kondlike õigustöötajate võrgustike kaudu.

Iga eduka küberkuritegevuse juhtumi taga on äri- mudel. Võttes sihtmärgiks Avalanche'i võrgustiku ärimudeli ja töötades välja viise, kuidas süütegude toimepanemisele ja tehnilisele taristule takistusi luua ning tuvastades ja toetades ohvreid, on üks viimaste aastate kõige kõrgetasemelisi küberkuritegevuse Esmase tulemusena arreteeriti viis isikut, otsiti võrgustikke lammutatud. Operatsioonid andsid väär- - tuslikku teavet küberkuritegevuse ärimudeli kohta. varaga nakatunud ohvreid tuvastati enam kui 180 Samal ajal on avaliku- ja erasektori koostöös üles ehi- riigist.läbi 37 asukohtaLisaks eemaldati ja konfiskeeriti võrgust 39 võrgumajutuse serverit. Paha tatud usaldus jätkuvas küberkuritegevuse vastases pakkujatele saadetud väärkasutuse teadete põh- võitluses asendamatu väärtustega. Alates aktsioonist jal 221 serverit. Kõrvaldati enam kui 800 000 kri- on juhtumi puhul kasutatud lähenemist loetud kü- minaalse taristuga seostatavat domeeni ja loodi berkuritegevuse uurijate ja prokuröride seas pari- vastavad avalikud veebilehed, mis õpetasid pahavara maks praktikaks. arvutitest eemaldama ja edasist ebaseaduslikku ligi- pääsu tõkestama.

Juhtiv prokurör hr Frank Lange ütles järgmist. Avalanche'i edu jaoks oli asendamatu tähtsusega usaldusväärne ja kiire rahvusvaheline koostöö, mis ulatus traditsioonilisest õigusabi pakkumisest kaugemale. Eurojustil ja küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa kes- kusel oli oluline roll õigusvaldkonna osaliste ja politsei vahelise koostöö- valmis õhkkonna loomisel. Eurojusti korraldatud koordineerimisnõupida- mised ja Europoli operatiivnõupidamised ning nende tähendav tugi teabe edastamisel ja taotluskirjade õigetele adressaatidele saatmisel pani aluse tõelisele mitmeid riike kaasavale lähenemisele. Me oleme väga tänulikud.

Aastaaruanne 2016 39 Eurojusti partnerid 3.1 Koostöö Europoliga

oostööd tugevdati Eurojusti-Europoli operatiiv- sooritatavatesse tegevustesse. Eurojust osales juhi, ja strateegiaküsimuste juhtkomiteede tööga, kaasjuhi ja osalejana operatiivsete tegevusplaanide Kmille raames arutati mitmeid teemasid, seal- koordineeritud uurimiste ja vastutuselevõtmistega hulgas Eurojusti toetust Europoli fookuspunktidele seotud tegevustes ja aitas tuvastada õigusalaseid ta- ja 2016. aasta aktsioonidele, CARINi süüdimõistva kistusi ja parimaid praktikaid. Kolleegium otsustas kohandada oma kontaktpunktide rolli ja ülesandeid andmete säilitamisega seotud projektidele, ühiste uu- vastavalt fookuspunktidele, ühitades neid Europolis rimisrühmadekohtuotsuseta rahastamiseletoimuva konfiskeerimise ja vahetusprogrammile. põhimõttele, vastu võetud uue struktuuri ning Eurojusti operatiiv- 2015. aasta ühine aastaaruanne esitati nõukogule ja ja strateegiaprioriteetidega. komisjonile 19. mail. Eurojust lõi ametlikud sidemed APATE (pettus) ja Eurojust uurib Eurojusti ja Europoli keskuste vahelise HYDRAga (islamiusust inspireeritud terrorism), viies silla loomiseks vajalikke samme. Pärast Eurojusti-Euro- Eurojusti toetatud Europoli toimikute koguarvu 25ni. poli kõrgetasemelist kohtumist toetati Eurojusti esindajate lähetamist Euroopa terrorismivastase võitluse Eurojust panustas strateegilistesse väljaannetesse keskuse ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toime- nagu 2017. aastal avaldatav „Raske ja organiseeritud tamise vastase Euroopa keskuse juurde, võttes eeskujuks kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang” (SOCTA) Eurojusti küberkuritegevuse eksperdi lähetamise kü- ning „Terrorismi olukorra ja suundumuste aruanne” berkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusesse. (TE-SAT) süüdimõistmisi ja karistusi käsitlevasse osasse ja vastavasse statistilisse lisasse. Jätkuvalt toimus Europoli juures toimuvate korraliste operatiivnõupidamiste ja Eurojusti koordineerimis- Europoli haldusnõukogus Hollandi juhtimisel tehtud nõupidamiste alane regulaarne teabevahetus. Europol algatuse järgselt korraldati detsembris haldusnõuko- osales 87 koordineerimisnõupidamisel. gu ja Eurojusti ühisnõupidamine, et arutada ühiseid nägemusi koostööst, parandada arusaama Eurojusti Eurojust andis oma panuse kõigis EMPACTi prioriteet- ja Europoli vastavatest volitustest ja suurendada liik- setes kuritegevusvaldkondades ja fookuspunktides mesriikide ametiasutuste paremaks teenindamiseks läbiviidavate operatiivsete tegevusplaanide raames vastastikust täiendavust.

3.2 Koostöö OLAFiga

Eurojust ja OLAF jätkasid koostööd kelmuste, neljal koordineerimisnõupidamisel. Koostöö toimimise - tagas Eurojusti ja OLAFi kontaktrühm kõige muu hul- justavate kuritegude vastu võitlemisel, tuues piiriüleste gas läbi regulaarse juhtumite kokkuvõtete jagamise ja juhtumistekorruptsiooni kontekstis ja muude välja Euroopa vajaduse Liidu tõhusa finantshuve ametkon kah- ühiste praktilise koostöö alaste koolituste, kasutades dadevahelise lähenemise järele eriti just teabevahetuse juhtumeid selleks, et õigustöötajatele demonstreerida, ja mitmepoolse osaluse kaudu. OLAFi ametnikud tegid kuidas OLAFi ja Eurojusti vaheline koostöö ja parimad Eurojustiga koostööd nelja juhtumi asjus ja osalesid

praktikad Euroopa Liidu finantshuve kaitsta aitavad.

Teabetuurid ja turundusseminarid

Eurojust korraldas koostöös vastavate siseriiklike ametiasutustega turundusseminare Leedus (mai), Bulgaarias (juuni) ja Iirimaal (juuli) ning ühe teabetuuri Hispaanias, et tutvustada Eurojusti ülesandeid, tööd ja lisaväärtust operatiivtegevustes ning Eurojusti rolli Euroopa Liidu kohtu- ja õigusalase oskusteabe valdkonnas.

Seminaridel osalevad prokurörid, kohtunikud ja/või õiguskaitseasutused.

Aastaaruanne 2016 41 Eurojust ja koolitused

Eurojusti temaatilistel nõupidamistel osalevad õigustöötajad ning need võimaldavad jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Neid nõupidamisi saab pidada praktiliseks koolituseks. Täpsemalt öeldes toetab Eurojust koolitusi õigusalaseks koostööks kriminaalasjades, tehes seda Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga (EJTN) allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

EJTNi vahetusprogrammi raames osales 16 prokuröri/kohtunikku 9 liikmesriigist (BE, BG, ES, IT, HU, AT, PL, PT, SI) pikaajalistel koolituskursustel (kolm või neli kuud) Eurojusti riiklike büroode juures, toetades nende operatiivset tööd. Eurojust korraldas aprillis ka ühenädalase õppevisiidi, kus osalesid 27 prokuröri/ kohtunikku 17 liikmesriigist.

Lisaks osalesid Eurojusti riiklike büroode liikmed aktiivselt kuuel EJTNi seminaril kriminaalõiguse projekti I raames: Rahvusvaheline õigusalane koostöö kriminaalasjade praktikas: Euroopa vahistamismääruse ja vastastikuse õigusabi taotluse simulatsioonid. Eurojusti esindajad jälgivad nendel seminaridel õigustöötajate tegevust ning jagavad teavet Eurojusti rolli kohta.

- ratiivsete tegevusplaanide (EMPACT) kontekstis jätkas Eurojust koolituskursuste toetamist erinevates vald- Vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumile Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL) ja 2015. aasta ope terroristidest välisvõitlejad, kaupade võltsimine ja intellektuaalse omandi õigused, ühised uurimisrühmad, inimkaubanduskondades, nagu ja näiteks illegaalsete finantsuurimised sisserändajate ja smugeldamine. aktsiisipettuste analüüs, kokaiini ja heroiini salakaubavedu,

Eurojust jätkas ka koos CEPOLi, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja ühiste uurimisrühmade võrgus- tiku sekretariaadiga osalemist kursusel Ühised uurimisrühmad ja meeskonna juhtimine.

Lisaks pakkus Eurojust ELi rahastatud IPA 2014 projekti „Rahvusvaheline koostöö kriminaalõiguses: Lää- ne-Balkani prokuröride võrgustik” raames koolitust ja korraldas õigustöötajatele juulis nädalase õppevisiidi Lääne-Balkani piirkonda.

3.3 Eurojusti suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega

Koostöölepingud esindatud 50 koordineerimisnõupidamisel ning kõi- ge sagedasemad osalejad olid Šveits, USA ja Norra. Eurojustil on pärast Moldova Vabariigiga 21. oktoobril Šveits ja Norra osalesid ka koordineerimiskeskuste sõlmitud koostöölepingu jõustumist seitse keh- töös. Kolmandad riigid olid kaasatud Eurojusti toeta- tivat koostöölepingut. Veel jõustumata on Mon- tud 14 ühisesse uurimisrühma (vt jaotist 1.4). tenegroga 3. mail ja Ukrainaga 27. juunil sõlmitud koostöölepingud ning ametlikke läbirääkimisi Sideprokurörid Eurojustis alustati koostöölepingu sõlmimiseks Albaaniaga. Sideprokuröride lähetamine toimub koostöölepin- Säilitati kontakte Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, gute alusel. Eurojustis on kolm sideprokuröri, kes on Gruusia, Iisraeli, Mehhiko, Serbia, Tuneesia ja Türgi- lähetatud Norrast, Ameerika Ühendriikidest ja alates ga, et uurida võimalusi koostöö süvendamiseks. Hin- märtsist ka Šveitsist. nati ka kehtivate koostöölepingut sätete praktilist rakendamist. Selle raames peeti regulaarseid konsul- Šveitsi sideprokurör registreeris 90 juhtumit, kus oli teerimisnõupidamisi Šveitsi ja Norraga. peamiselt tegemist pettuse ja kelmuse, rahapesu, korruptsiooni ning kuritegudega elu, tervise või isikliku Eurojusti kolmandate riikidega seotud vabaduse vastu, ning korraldas 5 koordineerimisnõu- juhtumikorraldus pidamist ja osales 21 koordineerimisnõupidamisel ja 2 koordineerimiskeskuse töös. Norra sideprokurör re- Eurojust osutas abi 300 juhtumis, millest 61s osale- gistreeris 65 juhtumit, kus oli peamiselt tegemist eba- sid erinevad kolmandad riigid ja mis olid valdavalt seadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ning seotud pettuse ja rahapesuga. Kolmandad riigid olid kuritegudega elu, tervise või isikliku vabaduse vastu,

42 Eurojusti partnerid ning osales 10 koordineerimisnõupidamisel ja 1 koordineerimiskeskuse töös. USA sideprokurör registreeris 1 merepiraatluse juhtumi ja osales 12 koordineerimis- nõupidamisel. Nende kohalolekut Eurojustis ja kaasatust juhtumitesse on peetud kasulikuks, kuna nad suudavad kiirendada ja hõlbustada õigusalast koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel.

Eurojusti kontaktpunktid kolmandates riikides Maria Schnebli, Liaison Prosecutor for Switzerland

Eurojust on laiendanud oma ülemaailmset õigusalas- te kontaktpunktide võrgustikku kolmandates riikides, avades kontaktpunktid Colombias ja Liibüas. Praegu- sel ajal on Eurojusti kontaktpunktid 41 kolmandas riigis. Need kontaktpunktid hõlbustavad Eurojusti kaudu toimuvat koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel. Michael Olmsted, Liaison Prosecutor for the USA

Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga

Eurojust ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur sõlmisid 2007. aastal koostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi. 2016. aastal uurisid Eurojust ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus seoseid Hilde Stoltenberg, Liaison Prosecutor for Norway raskete kuritegude (vastavalt Rahvusvahelise Krimi- naalkohtu Rooma statuudi määratlusele), terrorismi ja muude kuritegude vahel. Juunis kutsus Eurojust Rah- vusvahelise Kriminaalkohtu esindajad kohtumisele

Aastatel 2012–2016 käsitletud juhtumid sideprokuröride järgi

Norra Horvaatia (kuni 30/06/2013)

Šveits 156 USA

Kokku

55 52 46 90 65 51 52 50 41 47 5 4 1 2012 2013 2014 2015 2016

Aastaaruanne 2016 43 Koostöö Ukraina ja Moldovaga kunstivarguse juhtumis

Itaalia prokuratuur alustas 2015. aasta novembris Itaalias Veronas toimunud muuseumiröövi uurimist. Varastatud oli seitseteist väärtuslikku maali, nende hulgas Rubensi, Tintoretto ja Pisanello tööd. Arvatavad süüdlased olid Itaalia, Ukraina ja Moldova kodanikest kuritegeliku organisatsiooni liikmed. Eurojustis avati juhtum, et aidata kaasa varastatud meistriteoste asukoha kindlakstegemiseks, süüdlaste

2016.arreteerimiseks aasta juunis ning esitas kunstiteoste Itaalia Moldovale konfiskeerimiseks kaks vastastikuse ja turvaliselt õigusabi tagasi taotlust. Itaaliasse Märtsis toimetamiseks. arreteeriti kaks- teist inimest: seitse Itaalias ja viis Moldovas. Vabadusse jäi siiski kaks Moldova päritolu kahtlusalust, kes arvatavalt viibisid Odessas ja kelle valduses olid kõik seitseteist varastatud maali. Eurojust korraldas aprillis koordineerimisnõupidamise kontrollimaks, kas teistes riikides vastavad menetlused käivad, ning ne bis in idem olukordi.

ennetamaksEurojusti toetus võimalikke oli liikmesriikide kohtualluvuse ametiasutuste konflikte või vahelise ühise nägemuse saavutamiseks asendamatu tähtsusega, võimaldades sõlmida lepingu hiljutiste operatiivtegevuste alaseks teabevahetuseks ning tagades Itaalia vastastikuse õigusabi taotluse täitmist Ukraina kontaktpunkti kaudu. See kontaktpunkt mängis pooltevahelise usalduse ja teineteisemõistmise kasvatamisel olulist rolli. Eurojust hõlbustas ka Ukrainas paralleelse uurimise algatamist ning aitas luua mitteametliku töörühma asjaga seotud riikide uurijatest, kas konsulteerisid oma tegevuste koordineerimiseks teineteisega vastavalt 2000. aasta ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni artikli 15 lõikele 5. Koordineerimis- tegevused võimaldasid juhtumi kiiresti lahendada. Paar päeva pärast koordineerimisnõupidamist või- maldas õigusalane koostöö varastatud meistriteosed Odessast edukalt kätte saada. Kaks Moldova kahtlusalust arreteeriti 2016. aasta mais.

Liaison Eurojusti koostöö kolmandate riikidega Prosecutors

USA

Norway

Switzerland

Cooperation agreements

Iceland USA

Liechtenstein Norway

former Yugoslav Switzerland Republic of Macedonia Contact points Montenegro* 41 third States comprise Moldova Eurojust’s judicial contact point network Ukraine*

* Allkirjastatud, kuid mitte veel jõustunud

44 Eurojusti partnerid Eurojusti juhtumikorralduses enim osalenud kümme kolmandat riiki

Šveits 110

USA 38

Norra 36

Albaania 16

Liechtenstein 15

Serbia 15

Ukraina 13

Vene Föderatsioon 10

Brasiilia 9

Türgi 9 Üldteave Kokku

Kolmandate poolte osalusega juhtumite koguarv 300

Juhtumites osalevate erinevate kolmandate riikide arv 61

Eurojusti siseriiklike kontaktisikute ning Norra, Šveit- Eurojust lõi liikmesriikide õigusasutustele võimaluse si ja USA terrorismivastase tegevuse ekspertidega, luua otsekontaktid Rahvusvahelise kriminaalkohtu et tutvustada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd uurijatega, et tagada raskete kuritegude ja terrorismi- Liibüas raskete kuritegude ja terrorismi vahel tuvas- ga seotud rikkumiste puhul tõhus vastutuselevõtmine. tatud seoste alal. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Juulis esitas uurimisdirektor kolleegiumile ülevaate teatas oma valmidusest selliste seoste leidmisel vas- Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest ning va- tastikuse õigusabi ja teabe jagamisel toetust pakkuda. hetati seisukohti koostöö süvendamisest.

Aastaaruanne 2016 45 Tutvustame Šveitsi sideprokuröri

„Mind määrati Eurojusti juurde Šveitsi sideprokuröriks 2015. aasta märtsis. Šveitsi jaoks on Eurojusti juures püsivalt töötava sideprokuröri olemasolu kahtlemata tohutu samm. Juba enne 2011. aasta jõustunud Eurojusti ja Šveitsi vahelise koostöölepingu sõlmimist on Šveitsi ja Eurojusti vahel olnud pikaajaline toimiv suhe. Šveitsi riigiprokuratuuri prokurörina olen Eurojusti jaoks operatiivne kontaktpunkt olnud alates 2002. aastast. Nüüd olen Eurojusti püsivalt lähetatud sideprokurörina ning minu jaoks on sisustatud kabinet.

Ehkki Eurojust on mulle läbi aastate tuttavaks saanud, on asjad võrreldes selle ajaga, mil sideprokurörina alustasin, oluliselt muutunud. Peamine erinevus on see, et sideprokurörina saan ma ise Eurojusti juhtumeid avada ja otse nende riiklike büroode poole pöörduda, kelle abi ja koostööd Šveitsi prokurörid oma uurimises vajavad.

Sideprokurörid saavad osaleda kolleegiumi plenaarnõupidamise operatiivses ümarlauas ning korraldada II taseme nõupidamisi ja koordineerimisnõupidamisi, millest viimaste puhul toetab neid ka Eurojusti administratsioon. Osalen regulaarselt Eurojustis riiklike büroode korraldatud koordineerimisnõupidamistel kas Šveitsi prokuröride ja uurijate saatjana või nende esindajana, kui neil pole võimalik Haagi sõita.

Kogu minu teenistusaja jooksul Eurojustis on üheks minu ülesandeks olnud Šveitsi siseriiklike ekspertide aktiivne osalus ja kaasamine põhivaldkondades nagu terrorismi ja küberkuritegevuse vastane tegevus, millele Eurojust oma taktikaliste nõupidamiste ja eksperdivõrgustikega pakub väga väärtuslikku platvormi.

Kuigi Eurojust ei olnud Šveitsis sel ajal, kui siin tööle asusin, laialt tuntud, on prokurörid nüüdseks Eurojustiga tuttavad ning on hakanud selle potentsiaali ära kasutama. Nagu ütles üks prokurör teabetuuril, mida regulaarselt Šveitsis korraldan, „on avanenud uued silmapiirid”. See suundumus on selgesti näha statistikast. Algatasin 2015. aastal 47 juhtumit ja 2016. aastal 90 juhtumit ning need arvud aina kasvavad.

Šveitsi prokurörid pöördusid minu poole üle kogu Šveitsi karistusseadustiku ulatuvate kuritegevuse juhtumitega ja minu „klientide” hulgas on 26 kantoni prokuratuurid minu kodumaa kolmest keelepiirkonnast ning ka peaprokuratuur. Mõned juhtumid on kergesti lahendatavad, kuid teised äärmiselt keerukad, hõlmavad teisi riike ja kestavad aastaid. Kui Šveitsi prokurörid Eurojustiga koostööd tegema harjuvad, liiguvad nad ka varem tundmatutele aladele ja hakkavad tegutsema ühistes uurimisrühmades. Praegu on meil kaks käimasolevat ühist uurimisrühma, kus Šveits aktiivselt osaleb, ja kolm neist on veel ootel. Šveitsi jaoks on see muutus väga tähtis ning seda poleks olnud võimalik saavutada ilma Eurojusti abita.

Nagu teame, on koostöö alati kahepoolne, ja olen seega veendunud – ja seda kinnitavad ka mu igapäevaselt riiklikes büroodes töötavad kolleegid –, et minu siinviibimine toob ka neile

ja korruptsioonijuhtumite juures. Meie õigussüsteem on võrdlemisi keerukas ning lisaraskusi põhjustablisaväärtust. kolm Šveits keelt. on Võimalus finantskeskusena esile kerkivaid hinnatud probleeme partner oma eriti kolleegidega majanduskuritegude, regulaarselt rahapesu arutada ja lahendada on osutunud väga kasulikuks ning saab seeläbi oma abi ja nõu pakkuda ja kodumaal töötavatele prokuröridele.”

Maria Schnebli, tekst väljaandest Aktuelle Juristische Praxis AJP/PJA 8/2016, lk 105.

46 Eurojusti partnerid Šveitsi relvastatud juveeliröövi juhtum

Alates 2013. aastast pani hierarhilise struktuuriga Leedu kuritegelik organisatsioon Šveitsis toime 10 relvastatud juveeliröövi. Kurjategijad ähvardasid ohvreid relvadega ja kasutasid füüsilist vägivalda, millega põhjustasid vähemalt ühele ohvrile püsiva ajukahjustuse. Šveitsi uurimises hangitud DNA analüüs seos- tas toimepanijad paljudes teistes Euroopa riikides, sealhulgas Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Hispaa- nias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Austrias, Soomes ja Norras toimepandud röövidega. Röövitud väärtesemed müüdi eBays Leedu IP-aadressidega arvutite kaudu.

Šveitsis arreteeriti uurimise tulemusena mitu isikut, millele aitasid vastastikuse õigusabi raames kaasa ka Leedu ametiasutused. Sellest hoolimata jätkus kuritegeliku organisatsiooni tegevus, kuna madalama astme kurjategijad või „sõdurid” vahetati kiiresti teistega välja ning kuritegeliku organisatsiooni tipuni ei olnud jõutud. Juhtumi selles faasis pöördusid Šveitsi ametiasutused Eurojusti poole, et saada täiendavat tuge õigusalase koostöö näol. 2015. aasta detsembris korraldati koordineerimisnõupidamine. Lisaks Leedule esitatavatele ootel ja kavandatud vastastikuse õigusabi taotluste rahuldamise hõlbustamisele võimaldas nõupidamine leida ühise strateegia, et lammutada kuritegelik organisatsioon selle juhtidele keskendudes.

Kuigi koostöö Leedu ametiasutustega vastastikuse õigusabi alusel toimis hästi, palusid osalevad riigid Leedul algatada uurimine, kuna kurjategijad olid Leedu kodakondsusega ning Leedus kogutud materjalist oleks kasu kõikjal Euroopas käimasolevatele uurimistele. Kuna aga riigid, kus röövid toimusid, ei suutnud esitada piisavalt teavet, ja Leedus puudus piisav tõendusmaterjal, ei olnud Leedu ametiasutustel sel ajal võimalust uurimist alustada.

Šveitsi jaoks oli üks katsumusi Šveitsi eri kantonites samaaegselt toimuv sama kuritegeliku organisatsiooni tegevuse uurimine. Pärast esimest koordineerimisnõupidamist, kus avati kõigi mõjutatud riikide vaheline dialoog, aitas Eurojust Šveitsi ja Leedu ametiasutustel paika panna koostöö, et esmalt toime tulla konkreetselt Šveitsi ja Leedut mõjutavate katsumustega.

2016. juunis peeti Šveitsis kahepoolne koordineerimisnõupidamine, kus osalesid kõigi Šveitsi kantonite prokurörid, Šveitsi föderaalprokuratuur ja Leedu ametiasutused. Nõupidamisel tuvastati konkreetsemad koostöövajadused ja jõuti arusaamale, et vastutuselevõtmine peaks eelistatavalt toimuma nii Leedus kui ka Šveitsis, kuna Šveitsis arreteeritud isikud olid valdavalt madala taseme kurjategijad.

Šveitsi kantonite prokuratuurid leppisid kokku röövide toimepanijate vastutuselevõtmise osas ning organisatsiooniline külg jäi Šveitsi föderaalprokuratuuri hooleks. Koordineerimisnõupidamine suurendas Lee- du ja Šveitsi ametiasutuste vahelist usaldust ja hõlbustas vastaspoolte vaheliste otsekontaktide loomist.

Koostöövallas 2016. aastal saavutatud positiivsete tulemuste valguses on 2017. aastal plaanis jätkuvalt mitmepoolsete koordineerimisküsimustega tegelda.

Aastaaruanne 2016 47 Väljakutsed ja parim praktika ma operatiivse ja strateegilise töö kaudu pa- tegeles 2016. aastal eriti õigusalaste ja praktiliste nustab Eurojust kriminaalasjadega seotud raskustega telekommunikatsiooni pealtkuulamise, Oõigusalase koostöö eri valdkondade prob- maksupettuse juhtumite ja Euroopa vahistamismää- leemide ja parima praktika tuvastamisse. Eurojust ruse valdkonnas. 4.1 Telekommunikatsiooni pealtkuulamine

Novembris toimus kolleegiumi temaatiline nõupidamine, et vahetada kogemusi telekommunikatsiooni pealtkuula- erineb riigiti oluliselt ja nii võib pealtkuulamisega han- misega seotud õigusalaste ja praktiliste raskuste vald- gitudriiki siseneb. tõendusmaterjal Tagantjärele tagantjärele lubade andmise loa mittesaamisel õigusrežiim konnas. Kolm käsitletud põhiteemat olid traditsioonilised osutuda mittevastuvõetavaks. telekommunikatsiooni pealtkuulamise viisid, pealtkuulamisseadmete paigutamine sõidukitesse ja troojanite Eurojust abistab siseriiklikke ametiasutusi kiireloo- laadsete viiruste kasutamine mobiilseadmetes. muliste pealtkuulamise taotluste ja tõlgetega ning vastavate riiklike ametiasutustega kontaktide loo- Traditsioonilised telekommunikatsiooni pealtkuu- mise hõlbustamise ning kolmandatelt riikidelt pealt- lamise viisid Siseriiklike seaduste erinevad õigusstan- kuulamise taotlemisega. dardid põhjustavad jätkuvalt eriti tõendusmaterjali vastuvõetavuse seisukohast telekommunikatsiooni tõhu- Pealtkuulamisseadmete paigutamine sõidukitesse sa pealtkuulamise seisukohast raskusi. Kuigi 2000. aasta Niinimetatud ruumi salajasel pealtkuulamisel, kus sõi- vastastikuse õigusabi konventsiooni artikli 4 lõige 1 või- dukisse paigutatakse pealtkuulamisseade sees toimu- maldab õigusabi taotleval riigil selgesõnaliselt määrata vate vestluste jälgimiseks, tekivad olulised õigusalased nõuded ja protsessid, mida järgida tuleb, toodi välja mitu raskused, kui sõiduk ületab piiri ja siseneb teise liik- näidet, milles oli leitud kompromisslahendus, mis sobis mesriigi territooriumile. Erinevalt traditsioonilisest mõlema riigi õigusraamistike ja praktiliste võimalustega. telekommunikatsiooni pealtkuulamisest, millele kohal- Vastastikuse tunnustamise põhimõtte valguses soovita- dub otseselt 2000. aasta vastastikuse õigusabi artikkel sid õigustöötajad taotluste esitamisega tegelevatel ame- 20, puudub eraldi õigusinstrument sõidukisse pealt- tiasutustel nõuda nõuete ja protsesside täitmist ainult siis, kuulamisseadme paigutamiseks piiriüleses kontekstis. kui see on siseriikliku õiguse seisukohast hädavajalik. Kui Arutati, millises ulatuses on artikkel 20 kohaldatav ana- liikmesriikides kehtivad sama õiguspõhimõtte, näiteks loogiapõhimõttel, ja kuivõrd on vajalik omandada nen- proportsionaalsuse osas erinevad menetlusreeglid, peab de liikmesriikide nõusolek, mida sõiduk läbis. pealtkuulamist taotlev liikmesriik tunnustama pealtkuulamist läbiviiva liikmesriigi menetlusraamistikku. Troojanite sarnased viirused Troojanite sarnaste viiruste kasutamine mobiilseadmetes toimuva tegevuse Täiendavad probleemid kerkivad esile siis, kui pealt- jälgimiseks tõstatab seda tüüpi jälgimise äärmiselt suurt kuulmise subjekt ootamatult üle riigipiiri teise liikmes- sekkumisastet arvestades proportsionaalsusküsimusi. 4.2 Maksupettuse juhtumitega seotud raskused

Operatsioon Vertigo (vt Eurojusti aastaaruannet 2015, - lk 54-55) näitaks Eurojusti lisaväärtust õigusalase vas- gumist ning vastastikuse õigusabi alast koostööd ning tutegevuse koordineerimisel ja koordineerimiskes- ühistuurimisrühmad strateegiat võimaldavad suhetes ühisest kiiret uurimisrühmast finantstõendite väl ko- kuste töös ning Eurojusti varajase sekkumise olulisust. japoole jäävate riikidega. Tänu osalevate liikmesriikide ametiasutuste tihedale koostööle ja koordineerimisele Oktoobris toimus maksukuritegude õigusalase koos- suudab ühiste uurimisrühmade raamistik pakkuda töö teemaline taktikaline nõupidamine, kus käsitleti ka platvormi kohtualluvuse küsimuste ja vastuvõeta- õigusalaseid takistusi, parimaid tavasid ja lahendusi vusnõuete jaoks. Välja toodi võimalus lisada varade piiriülese maksukuritegevuse uurimiseks ja selle eest - vastutuselevõtmiseks, ühiste uurimisrühmade rolli märkide hulka ning määrata ühise uurimisrühma liik- maksukuritegevuse juhtumites ning maksukuritege- arestimine/konfiskeerimine ühise uurimisrühma ees

Arestiminemete hulgast ja vara konfiskeerimine konfiskeerimise Peamised spetsialistid. maksuku- Ühisedvuse tulude uurimisrühmad arestimist ja Rõhutatikonfiskeerimist. ühiste uurimisrüh- - made eeliseid piiriülese maksukuritegevuse juhtu- misel tekkinud õigusalased takistused olid järgmised: mitega seotud raskustega toimetulekul, kuna ühised ritegevusest saadud vara arestimisel või konfiskeeri

i) arestimis- või konfiskeerimisotsustest võidakse Aastaaruanne 2016 49 keelduda ja neid mitte täita, kui taotleva liikmesriigi Selles osas tõlgendavad mõned liikmesriigid topelt- väljastatav arestimiskorraldus on osaliselt täitmata kriminaalsuse põhimõtet in concerto, mis tähendab, et või ebatäpne, ja ii) otsusel näidatud summad ei pruu- taotluskirjas/arestimisotsuses kirjeldatud tegu peab gi arestimisotsusele vastata. Lisaprobleeme tekitab täitma taotluse saajast liikmesriigi seaduste järgi kõik vara või tõendusmaterjali täpse asukoha määramise karistatavuse kriteeriumid. Mõnede liikmesriikide vajadus, nagu nõuab raamotsus 2003/577/JSK ares- jaoks on topeltkriminaalsuse põhimõtte rakendamine timisotsuste kohta. Lisaks võib topeltkriminaalsuse in abstracto piisav, et kasutada karistuseni viia võivaid testi rakendamine põhjustada maksukuritegevuse sunnimeetmeid. Kriteerium, mis eristab, kas topeltkri- juhtumite juures raskuseid välisriikide arestimisot- minaalsuse nõue on täidetud, peab tegema kindlaks, suste (tunnustamisel) jõustamisel. kas taotluse saajast liikmesriigil on kohustus rakendada oma kohtualluvust või mitte, et rahvusvahelise õi- gusalase koostöö raames kriminaalmenetlust läbi viia.

4.3 Euroopa vahistamismäärus

Eurojust hõlbustab Euroopa vahistamismääruse rakendamist. 2016. aastal registreeriti 315 juhtumit, mis puudutasid Euroopa vahistamismääruse täitmi- Eurojusti arvamused samaaegsete se parandamist, ulatudes 14%ni kõigist juhtumitest. Euroopa vahistamismääruste kohta Kõige suurema hulga taotlusi esitas Kreeka (65), talle järgnesid Poola (37) ja UK (23). Kõige sagedamini Esimene Belgia kodanikuga seotud juhtum said liikmesriikidest taotlusi Itaalia (37), Saksamaa tegeles Hollandis ja Saksamaal toimepan- (34) ja Rumeenia (34). dud narkootikumidega seotud kuritegudega. Belgia prokuratuurid said kolme kuu jooksul Eurojustil oli tegemist aina suurema arvu juhtumitega, kaks seda isikut puudutavat Euroopa vahis- kus õigusasutustel oli raskusi Euroopa vahistamismää- tamismäärust. Esimese Euroopa vahistamis- määruse puhul taotlesid Saksamaa ametiasu- ruse täitmisega, kuna määruse väljastanud liikmesriigi tused isiku üleandmist vastutuselevõtmiseks vanglatingimused on väidetavalt ebasobivad. Eurojust tema väidetava rolli tõttu Saksamaal kanepi- on liikmesriikide ametiasutusi erinevatel viisidel abis- kasvanduse pidamises. Teise Euroopa vahista- tanud nii enne kui ka pärast Euroopa Liidu Kohtu mismääruse andsid välja Hollandi ametiasu- teedrajavat otsust Aranyosi ja Căldăraru (liidetud koh- tused Hollandi kohtu 2013. aasta otsusega tuasjad C-404/15 ja C-659/15 PPU), Eurojust kavan- Hollandis kanepi kasvatamisega tegelevas ku- dab temaatilist arutelu kolleegiumis 2017. aasta algul. ritegelikus organisatsioonis osalemise eest määratud vabadusekaotuse täideviimiseks. Pidades silmas vastuolus olevaid Euroopa vahista- mismäärusi, sätestab Euroopa vahistamismäärust kä- sitleva raamotsuse (FD EAW) artikkel 16, et kui kaks või enam liikmesriiki on teinud Euroopa vahistamis- hulgas liikmesriikidest (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, määrused, mille subjektiks on sama isik, siis võivad Iirimaa, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi ja UK). On kaks vahistamismäärust täitvad õigusasutused taotleda isi- selgitust, miks enamik liikmesriike ei ole Eurojustile ku üleandmise osas valiku tegemisel nõu Eurojustilt. teatanud ühestki rikkumisest: kas tähtaegade rikku- Eurojustis avaldati Belgia, Hollandi, Austria, Portugali mised toimusid ainult teavitavas liikmesriigis või ei ja UK õigusasutuste taotlusel kaheksa sellist juhtumit. järginud mõned liikmesriigid teavituskohustust.

Pidades silmas tähtaegade rikkumisi Euroopa vahista- Eurojust avaldas perioodi 2014–2016 kohta raporti mismääruste täitmisel, sätestab Euroopa vahistamis- „Eurojusti juhtumikorraldus Euroopa vahistamismää- määrust käsitleva raamotsuse artikli 17 lõige 7, et juhul ruse alal. See raport on eelmise raporti järg (avaldatak- kui liikmesriik ei suuda erandlikel asjaoludel järgida se nõukogu dokumendina 10269/14) ja avaldatakse artiklis 17 nimetatud tähtaegu, peab ta sellest teatama 2017. aastal. Sarnaselt oma eelkäijale käsitleb see Eurojustile ja esitama viivituse põhjused. Registreeriti Eurojusti rolli selles valdkonnas nii operatiivsel kui kakskümmend viis tähtaegade rikkumist, millest kol- ka strateegilisel tasemel ning annab ülevaate Euroopa me puhul oli vajalik edasine tegevus. Nagu varasematel vahistamismääruse rakendamisega seoses tuvastatud aastatel, toimus enamik tähtaegade rikkumisi väikeses praktilistest ja õiguslikest probleemidest.

50 Väljakutsed ja parim praktika Teises juhtumis oli tegemist Portugali ja Cape Verde kodanikuga, kes kandis Prantsusmaal karistust vabadusekaotuse näol ajal, kui isikule anti erinevate kriminaalkuritegude eest Hollandis välja üks ja Luksemburgis kaks Euroopa vahistamismäärust. Hollandis kahtlustati taotlusealust isikut relvastatud röövis ja tulirelva omamises ning Luksemburgi ametivõimud soovisid taotlusealust isikut vastutusele võtta arvukate süütegude eest, sealhulgas osalemine kuritegelikus organisatsioonis, mõrvakatse ning väljapressimine ähvarduste ja vägivallaga.

Mõlemal juhul taotleti Eurojusti toetust, et hõlbustada omavahel konkureerivate Euroopa vahistamis- määruste lahendamist. Euroopa vahistamismäärused vastu võtnud riiklikud bürood soovisid alustada koostööd määrused väljastanud riiklike büroodega. Toimusid II taseme nõupidamised, et kaaluda, mil- lisele taotlusele anda prioriteet, mille tulemuseks oli kokkulepe osalevate riiklike büroode vahel paluda Eurojusti arvamust samaaegsete Euroopa vahistamismääruste kohta, milles hinnataks ametlikult kon- kureerivaid Euroopa vahistamismääruseid ja antaks nõu taotluste prioritiseerimise kohta. Arvamused põhinesid kohaldataval õigusraamistikul ja Eurojusti juhistel konkureerivate Euroopa vahistamismää- ruste kohta (vt Eurojusti aastaaruanne 2004, lk 82–86). Eurojusti koordineerimistegevuste tulemusena saavutati liikmesriikide ametiasutuste vaheline kokkulepe Euroopa vahistamismääruste täitmise osas, mis esitati Eurojusti seisukohtadena.

Belgia juhtumi puhul kinnitas Belgia kohus, et mõlemad Belgiale esitatud Euroopa vahistamismäärused on täidetavad, kuid ei andnud kummalegi määrusele prioriteeti. Belgia prokuratuuriasutused otsustasid täita taotlused vastavalt Eurojustiga saavutatud kokkuleppele. Kuna Saksamaa Euroopa vahistamismääruse ees- märk oli taotlusealuse isiku vastutuselevõtmine, anti sellele määrusele Hollandi taotluse suhtes prioriteet.

Prantsusmaa juhtumi puhul olid mõlemad Euroopa vahistamismäärused väljastatud vastutuselevõtmise eesmärgil. Eurojusti seisukoha järgi pidi esmalt toimuma taotlusaluse isiku väljaandmine Hollandile, kuna muuhulgas oli Hollandi kriminaaljuurdlus jõudnud kaugemale. Et aga mitte ohustada Luksemburgi uurimist, tuli taotlusalune isik ajutiselt lühikeseks ajaks välja anda Luksemburgile, mis võimaldaks Luksembur- gis ametliku süüdistuse esitamise osas otsusele jõuda. Eurojusti seisukohas kutsuti Hollandi ja Luksemburgi ametiasutusi täiendavalt üles teineteisega otse konsulteerima küsimustes taotlusaluse isiku edasiseks välja- andmiseks Hollandist Luksemburgile pärast seda, kui Hollandi kohtud on lõplikule otsusele jõudnud.

Euroopa Vahistamismäärused

Artikkel 17 FD 25 Ühine soovitus Artikkel 16 FD kohtualluvuse konfliktide korral 8 Kelmuse juhtumi puhul eksporditi Itaaliast ja Hispaaniast renditud ning võltsitud Bul- gaaria ja Itaalia registreerimisdokumentide- ga varustatud autosid Belgiasse, Saksamaa- le, Prantsusmaale ja Šveitsi Itaalias alustati uurimist 2013. aastal pärast seda, kui mitme

ulatus umbes 2 miljoni euroni. Sarnaseid Täitmise parandamine kaebusiItaalia autorendifirma saadi ka Belgiast kaebuste ja Hispaaniast kogusumma ning 315 avati uurimine. Prantsusmaal algatati sama kuritegeliku organisatsiooni osas uurimine

Aastaaruanne 2016 51 pärast seda, kui juhusliku läbiotsimise käigus avastati Prantsuse-Hispaania piiril veoki seest litsent- seerimata sõidukid.

Juhtumi avasid nii Prantsusmaa kui ka Itaalia. Toimusid koordineerimisnõupidamised, et tuvastada paralleelselt käimasolevad uurimised, vahetada teavet ja leppida kokku juhtumis kasutatav strateegia, - sed uurimised Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias. Eurojustil paluti selgeks teha, kas need paralleelsed et vältida võimalikke kohtualluvuse konflikte. Kui Belgiane bis uurimine in idem 2014. olukorrani aastal viia.suleti, Teatavad jätkusid varastatud paralleel autod ja mitmed kahtlusalused olid kolme uurimise puhul ühised ning kuriteod olid sooritatud sama ajaperioodiuurimised võivad jooksul. tõesti kohtualluvuse konfliktide ja

Faktide ja tegutsemisviisi analüüs näitas, et enamik kriminaalkuritegudest toimus Itaalias. Peamised kahtlusalused viibisid arvatavasti Itaalias ja enamik neist olid Itaalia kodanikud. Samuti oli Itaalia ametiasutuste valduses arvestatav hulk tõendusmaterjali. Koostati ühine soovitus, mille liikmesriikidest liikmed Hispaania ja Itaalia esitasid oma ametiasutustele kinnitamaks, et Itaalia oli konkreetse juhtumi menetlemiseks paremal positsioonil, et võtta vajalikud sammud vastavate menetluste kiireks üleand- miseks ja võtta vastu Hispaania üleantavad menetlused. Prantsuse ametiasutused toetasid menetluse Itaaliale üleandmist.

Hispaania ja Itaalia siseriiklikud ametiasutused võtsid ühise soovituse vastu ja asjaomased Eurojusti riiklikud bürood hõlbustasid erinevate kohtualluvuste vahelist teabevahetust menetluste üleandmise protsessis. Itaalia ametiasutused pidasid hiljuti rakendatud seadustiku seisukohast soovitust kasulikeks

ja tõlgendamisel. nõuanneteks kohtualluvuse konfliktide ja menetluste üleandmisega seotud õigussätete kohaldamisel

52 Väljakutsed ja parim praktika Hr Herman Bolhaar, Hollandi peaprokuröride nõukogu esimees, ja hr Jozef Szabó, Slovakkia Vabariigi asepeaprokurör, ütlesid:

„Esimene ühise eesistumise käigus toimunud konsultatiivfoorum kinnitas jälle, et foorum on sobiv platvorm, kus liikmesriikide prokuratuuriasutuste esindajad saavad jagada strateegiaid ja parimaid tavasid, et parandada õigus- ja poliitikaalast koostööd vastutegevuses raskele ja organiseeritud kuritegevusele eesmärgiga tugevdada ELi sisese strateegia õigusalast mõõdet.”

Aastaaruanne 2016 53 AastaKohtualluvuse konfliktidfookus Juhised otsustamiseks, milline kohtualluvus peaks süüdistuse esitama Läbivaadatud 2016. aastal

I OSA: TAUST

Piiriülese kuritegevuse sagenemine on aastate jook- ELi õigusraamistik sul toonud kaasa kasvava arvu juhtumeid, kus vastutusele võtta ja juhtumeid kohtulahendini viia Juhised võtavad arvesse vastavat ELi õigusraamistik- võimaldab mitme eri liikmesriigi kohtualluvus. ku, eriti:

Eurojust on vastavalt oma volitustele alates asuta- `` 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK misest tegelnud küsimusega, millist kohtualluvust - rakendada nendes piiriülestes juhtumites, kus vastu- mise kohta kriminaalmenetluses on praegu ainus tuselevõtmine on võimalik või juba algatatud kahes sedakohtualluvuskonfliktide küsimust käsitlev ELi ennetamise vahend. See ja näeb lahenda ette või enamas kohtualluvuses. Ne bis in idem põhimõt- pädevate asutuste vaheliste otsekonsultatsioonide - süsteemi, et saavutada tõhus lahendus ja vältida pa- tamiseks ja lahendamiseks ja tagamaks, et Euroopa ralleelsetest menetlustest tulenevaid negatiivseid Liiduste rikkumise (EL) oleksid ohuga kriminaalmenetluste kohtualluvuse konfliktide jaoks paigasenne tagajärgi. Preambulis viidatakse mõnedele oluliste- kõige tõhusamad tavad, avaldas Eurojust 2003. aastal le teguritele, millega pädevad asutused peaksid ar- Juhiseid otsustamiseks, milline kohtualluvus peaks süü- vestama, sealhulgas need, mis sisalduvad Eurojusti distuse esitama. Juhised pakuvad välja tegureid, mida 2003. aasta juhistes (põhjendus 9). tuleks mitme kohtualluvusega juhtumite puhul arvesse võtta. Alates nende vastuvõtmisest on neid kasuta- `` Teised kriminaalmenetlusi puudutavad õiguslikud tud abistamaks pädevaid liikmesriikide ametiasutusi vahendid, eriti konkreetsete kuriteotüüpidega seo- määramisel, millist kohtualluvust piiriülestes juhtu- tud tekstid, nagu 13. juuni 2002. aasta raamotsus mites vastutuselevõtmiseks rakendada. Juhised on 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta abiks ka Eurojustile liikmesriikide nendes küsimus- (artikkel 9) ja 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus tes abistamisel. Lisaks on juhised alates avaldamisest 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vasta- olnud mõnedes liikmesriikides kasutusel alusmater- se võitluse kohta (artikkel 7), sisaldavad sätteid, jalina omaenda seaduste või juhiste väljatöötamisel. mis viitavad teguritele, mida tuleb arvesse võtta menetluste ühte liikmesriiki koondamisel, kui vas- Võttes arvesse ELi institutsioonidele vabadusel, tur- tutuselevõtmise õigus on olemasolevate faktide valisusel ja õigusel rajaneva ala arenguid, Eurojusti põhjal rohkem kui ühel liikmesriigil. enam kui kümne aasta jooksul omandatud operatiiv- kogemust ja õigustöötajate mitmete juhtumite juures `` Sätted, mis puudutavad Eurojusti abi liikmesriikide väljendatud vajadusi, avaldab Eurojust oma juhiste ametiasutuste vahelise koostöö ja koordineerimise läbivaadatud versiooni. hõlbustamist, on muuhulgas järgmised:

Kuna valdaval osal liikmesriikidest puuduvad kind- –– Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 85 lad kriteeriumid, mille järgi piiriülese kohtualluvuse lõige 1 punkt c; - lida, ja puudub vastav „horisontaalne” ELi õigusalane –– nõukogu otsuse 2002/187/JSK, millega moo- vahend,konflikti onkorral need vastutuselevõtmiseks juhised loodud pädevatele parim koht asutus va- dustatakse Eurojust ja mida on muudetud tele paindlikuks abivahendiks, mis neid juhendab ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK, artiklid 6, 7 neile otsustamisel olulisi tegureid meenutab. Need (Eurojusti soovitused ja mittesiduvad seisuko- loovad ühise alguspunkti, millele rajaneb tulevane ot- had) ja artikli 13 lõige 7 (liikmesriikide kohus- sus. Juhised ei ole siduvad reeglid ega mõjuta liikmes- tus teavitada Eurojusti tekkinud või arvatavasti riikide, ELi ja rahvusvaheliste seaduste kohaldamist.

„Õigusasutused” tähendavad nendes juhistes kohtunik- –– raamotsusetekkivatest kohtualluvuse 2009/948/JSK konfliktidest); artikkel 12 ja põh- ke, prokuröre ja teisi seadusejärgselt pädevaid asutusi. jendused 4, 9, 10 ja 14 ning

–– raamotsuse 2008/841/JSK artikkel 7.

Aastaaruanne 2016 55 II OSA: PRAKTILISED JUHISED

Peamised põhimõtted `` Otsus peab alati olema õiglane, sõltumatu ja objek- tiivne ning võtma arvesse Euroopa inimõiguste kon- `` Ne bis in idem liikmesriigi, ELi ja rahvusvahelisel ventsiooni ja ELi põhiõiguste hartat, tagades kostja tasemel reguleeritud kriminaalõiguse aluspõhimõ- või potentsiaalse kostja menetluslike tagatiste kaitse. te, mille järgi ei tohiks kostjat süüdistada ühes ku- riteos rohkem kui ühe korra olenemata sellest, kas Mida teha? esimese süüdistuse tulemuseks oli süüdimõistmine või õigeksmõistmine. ELi vabadusel, turvalisusel ja `` Kohe, kui avastatakse paralleelsed uurimised, õigusel rajanevas alas on selle põhimõtte peamised peavad asjaga seotud liikmesriikide pädevad asu- õiguslikud alused Schengeni lepingu rakendami- tused üksteisega kontakti võtma. se konventsiooni (CISA) artiklid 54 kuni 58 ja ELi põhiõiguste harta artikkel 50, mida tõlgendatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (EJN) saab vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale. (Ne bis in pädevaid asutusi oma volituste piires abistada, idem põhimõtet puudutavast Euroopa Liidu Kohtu näiteks hõlbustades suhtlust ning tuvastades ja praktikast ülevaate saamiseks vt Eurojusti doku- hankides teavet pädevate asutuste kohta, kellega menti Ne bis in idem põhimõte Euroopa Liidu Kohtu tuleb ühendust võtta. kriminaalasjade praktikas.) `` Teise sammuna peaksid pädevad asutused alus- Need juhised järgivad ne bis in idem põhimõtet ja tama koostööd ja oma tegevuste koordineerimist, kiidavad selle täielikult heaks. et vältida ressursside raiskamist, töö dubleerimist ja ne bis in idem põhimõtte rikkumist. Enamas- `` Kooskõlas raamotsusega 2009/948/JSK (põhjen- ti võimaldab pädevate asutuste vaheline dialoog, dus 12), toetavad need juhised täielikult ideed, vastastikune usaldus ja koostöö lahenduse leida. et ELi ühises vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevas alas tuleks kohustusliku süüdistuse esita- `` Paralleelsete menetluste koordineerimisel peavad mise põhimõte, mis on paljude liikmesriikide kri- pädevad asutused kaaluma kõigi vastutuselevõt- minaalmenetlusõiguse aluseks, lugeda täielikult miste läbiviimist ühes kohtualluvuses, kui see prak- täidetuks, kui milline tahes liikmesriikidest tagab tikas võimalik on, võttes arvesse mõju, mis võib vastavas kriminaalkuriteos süüdistuse esitamise. osadele kostjate ühes kohtualluvuses vastutuse- levõtmine omada vastutuselevõtmisele teistes või `` Iga juhtum on ainulaadne ja seega tuleb otsus selle kolmandates kohtualluvustes. Tuleb teha kõik või- kohta, milline kohtualluvus on süüdistuse esitami- malik, et üks vastutuselevõtmine ei takistaks teist. seks parim, teha iga juhtumi faktide ja asjaolude alusel. Parima õigusemõistmise huvides tuleb ar- `` Otsus vastutuselevõtmise koha kohta tuleb teha vestada kõigi võimalike oluliste teguritega. uurimise või vastutuselevõtmise protsessis või- malikult vara ning konsulteerides täies osas iga `` Otsuse tegemisel peaksid õigusasutused hoolikalt kohtualluvuse kõigi asjaomaste ametiasutustega. ja õiglaselt kaaluma kõiki tegureid, mis igas kohtualluvuses süüdistuse esitamise alustamise poolt `` Eurojustil on privilegeeritud positsioon abista- ja vastu on. da asjaomaseid ametiasutusi nende pingutustes koostöö saavutamiseks ja lahendustel leidmisel `` Õigusasutused peavad tuvastama kõik kohtual- igal ajal kõigi eelmiste sammude käigus, ja isegi luvused, kus süüdistamise esitamine on võimalik selleks, et tuvastada liikmesriikides ootel olevad ning mille puhul on realistlik juhtumiga süüdistu- se esitamiseni jõuda. võivad (vt järgnevalt). juhtumid, mille puhul vastavad konfliktid tekkida `` Osana nende juhtumite lahendamist puudutava- Põhitegurid test aruteludest peaksid õigusasutused kaaluma kõiki kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide Otsustamisel, millises kohtualluvuses vastutusele võtta, ja ELi vahendite pakutavaid võimalusi piiriüleseks tuleb arvesse võtta hulka erinevaid tegureid. Kõik need tõendusmaterjali hankimiseks, menetluste üle- võivad lõplikku otsust mõjutada. Igale tegurile omista- andmiseks või isikute väljaandmiseks. tav prioriteetsus ja kaal on juhtumite puhul erinevad.

56 Aasta põhifookus: juhiseid otsustamiseks, milline kohtualluvus peaks süüdistuse esitama Mõned tegurid, millega tuleks arvestada, on järgmised. tõendusmaterjali asukohta ja kättesaadavust ning ka selle sobivust ja vastuvõetavust kohtu jaoks. Arvesse Territoriaalsus Esialgsetel eeldustel peaks vas- tuleb võtta ka asjaomastes liikmesriikides olemas- tutuselevõtmine võimaluse korral toimuma selles oleva tõendusmaterjali kvaliteeti ja kvantiteeti, kuigi kohtualluvuses, kus toimus enamik või olulisim osa Euroopa uurimismäärusega (direktiiv 2014/41/EL) kriminaalsest tegevusest või kanti enamik või olulisim vastuvõetud õigusraamistik hõlbustab eeldatavasti osa kahjust. Seega tuleb arvestada nii kvantitatiivse piiriülest tõendusmaterjali kogumist. (enamik) kui ka kvalitatiivse (olulisim osa) mõõtmega. Tunnistajatelt, ekspertidelt ja ohvritelt tõendusma- Kahtlusalus(t)e / süüdistatava(te) isiku(te) asukoht terjali hankimine Õigusasutused peavad arvestama Selle teguriga seoses tuleb arvesse võtta hulka erine- tunnistajatelt, ekspertidelt ja ohvritelt tõendusmater- vaid elemente nagu: jali hankimisega, sealhulgas vajadusel nende võimalu- sed tõendusmaterjali andmiseks teise kohtualluvusse `` koht, kust kahtlusalune / süüdistatav isik tabati; reisida. Arvesse tuleb võtta ka võimalust neilt tõendus- materjal saada kirjalikult või muudel viisidel, näiteks `` kahtlusaluse / süüdistatava isiku rahvus või tava- kaugsuhtlusega telefoni või videokonverentsi teel. pärane elukoht; Tunnistajate kaitse Õigusasutused peavad alati ta- `` kahtlusaluse / süüdistatava isiku võimalikud tu- gama, et ei ohustataks tunnistajaid või vastutusele- gevad isiklikuks sidemed mõne liikmesriigiga või võtmise protsessile kaasaaitavaid isikuid. Süüdistuse muud olulised huvid; esitamise kohtualluvuse otsustamisel arvestatavad tegurid võivad olla näiteks ühe kohtualluvuse võime- `` kahtlusaluse / süüdistatava isiku teise kohtuallu- kus pakkuda tunnistajakaitseprogrammi, kui teisel vusse üle- või väljaandmise tagamise võimalikkus ja kohtualluvusel selline võimalus puudub.

`` menetluse üleandmise võimalikkus kohtualluvu- Ohvrite huvid Vastavalt ohvrite õiguste direktiivile sele, kus kahtlusalune / süüdistatav isik viibib. 2012/29/EL peavad õigusasutused arvestama ohvrite oluliste huvidega, sealhulgas nende kaitsega, ning selle- Olukordades, kus tuvastada on võimalik mitu kaas- ga, kas nad oleksid kallutatud, kui vastutuselevõtmine süüdlast, ei ole tähtis mitte ainult nende arv, vaid ka toimuks ühe kohtualluvuse asemel teises. Sellised küsi- nende vastavad rollid kuriteo toimepanemisel ning mused hõlmavad ohvrite hüvitise nõudmise võimalusi. nende vastavad asukohad. Ka siin loevad nii kvantita- tiivsed kui ka kvalitatiivsed mõõtmed. Menetluse käik Arvesse tuleb võtta, kui kaugele on kriminaalmenetlusega vastavas liikmesriigis jõutud. Nende elementide hindamisel tuleb arvesse võtta Kui uurimine on ühes kohtualluvuses juba jõudnud kõiki kohalduvad ELi õiguslikke vahendeid ja eriti hilisesse etappi, ei pruugi juhtumi teisele kohtuallu- neid, mis on seotud vastastikuse tunnustamise põ- vusele üleandmine olla kohane. himõttega. Nende kohaldamine võib mõjutada selle teguri hindamist ja seega lõplikku otsust süüdistuse Menetluse kestus Kuigi aeg ei ole otsustav tegur, esitamise asukoha kohta. Näiteks kui rakendatakse mida vastutusele võtva kohtualluvuse otsustamisel raamotsust vastastikuse tunnustamise põhimõtte arvesse võtta, siis kui teised tegurid on tasakaalus, kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste võiksid õigusasutused kaaluda aega, mis vastavas suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud ka- kohtualluvuses menetlusele kuluda võib („hilinenud ristused (2008/909/JSK) koos raamotsusega Euroopa kohtumõistmine on ebaõnnestunud kohtumõistmine”). vahistamismääruse kohta (2002/584/JSk), võib see muuta kahtlustatava/süüdistatava asukoha kriteeriu- Õiguslikud nõuded Arvesse tuleb võtta olemasolevat mi tähtsuselt sekundaarseks, kuna hilisemas etapis on õigusraamistikku, sealhulgas igas kohtualluvuses kehti- võimalik süüdimõistetud isiku üleandmine vabaduse- vaid kohustusi ja nõudeid, ning võimalikke mõjusid, mis kaotusliku karistuse kandmiseks teisele liikmesriigile. võivad avalduda vastutuselevõtmisel ühes kohtualluvuses teise asemel ning võimalikku lõpplahendust kõigis Tõendusmaterjali kättesaadavus ja vastuvõe- kohtualluvustes. Õigusasutused ei tohiks aga otsustada tavusÕigusasutused saavad juhtumites kasutada ühes kohtualluvuses teise asemel vastutusele võtta ai- usaldusväärset, tõsiseltvõetavat ja vastuvõetavat nult seetõttu, et vältida selliste õiguslike nõuete täitmist, tõendusmaterjali. Arvesse tuleb võtta õiges vormis mis kehtivad ühes, kuid mitte teises kohtualluvuses.

Aastaaruanne 2016 57 Karistuse määramise õigused Kuigi tuleb tagada, ühes kohtualluvuses teise asemel süüdistustust esita- et võimalikud määratavad karistused peegeldaksid da ainult seetõttu, et süüdistuse esitamine võimaldaks kuriteo raskust, mille eest süüdistus esitati, ei tohiks kuritegevuse tulu tulemuslikumalt tagasi saada. õigusasutused üritada toimepanijat vastutusele võtta teatavas kohtualluvuses ainult seetõttu, et võimali- Kulud ja ressursid Kuigi õigusasutused peaksid ku- kud karistused on suuremad kui teises kohtualluvu- ludesse ja ressurssidesse teadlikult suhtuma, ei tohi ses. Samuti ei tohiks erinevate kohtualluvuste kohtute juhtumis süüdistuse esitamine või selle mõju proku- suhtelised karistuse määramise õigused olla otsusta- ratuuri ressurssidele olema otsustav tegur selles, kas vaks teguriks selles, millises kohtualluvuses juhtumi juhtumis esitatakse süüdistus ühes või teises koh- puhul vastutuselevõtmine toimub. tualluvuses, välja arvatud siis, kui kõik teised tegurid on võrdväärselt tasakaalus. Kuritegevuse tulu Arvesse tuleks võtta kohalduvaid - Liikmesriikide prioriteedid Õigusasutused ei tohiks vahelisi õiguslikke vahendeid ja eriti ELi vastastikuse keelduda juhtumi vastuvõtmisest oma kohtualluvu- tunnustamisearestimist ja konfiskeerimist vahendeid, hindamaks käsitlevaid kuritegevuse ELi ja rahvus tulu ses vastutuselevõtmiseks põhjusel, et tegemist ei ole - nende liikmesriigi prioriteediga. mise võimalusi. Õigusasutused ei tohiks aga otsustada külmutamise, tagasisaamise, arestimise ja konfiskeeri

Eurojusti tugi

`` Kõik osalevad õigusasutused saavad igal ajal Eurojusti abi küsida.

`` Eurojust saab oma volituste piires ja eelistatavalt juba varajasest faasist hõlbustada pädevate asutuste vaheliste esmaste kontaktide loomist ja konsultatsioone, koordineerida nende tegevust, julgustada ja kiirendada teabevahetust, et saada juhtumitest täielik ülevaade, tagada õigusalase koostöö vahendite sujuv rakendamine, selgitada välja seosed kuritegelike võrgustike eri osade vahel ja hõlbustada edasisi otsuseid selle osas, milline kohtualluvus peaks süüdistuse esitama. Juhtumite puhul, milles Eurojust veel ei ole osalenud ja pädevad asutused ei ole suutnud raamotsuse 2009/948/JSK alusel toimuvate otsekonsultatsioonide käigus ühegi tõhusa lahenduse osas kokkuleppele jõuda, suunab milline tahes osalevatest pädevatest asutustest juhtumi vajadusel Eurojustile.

`` Eurojust saab paralleelsed uurimised aegsasti tuvastada ja liikmeriikide ametiasutustele ennetavalt oma tuge pakkuda, kuna omab liikmesriikidelt vastavalt nõukogu otsusele Eurojusti kohta teavet juh-

`` Eurojustitumite kohta, korraldatud mille puhul koordineerimisnõupidamistel on kohtualluvuse konflikte saavadtekkinud liikmesriikide või võib tekkida. pädevad asutused omavahel kohtuda ja vastavate riiklike liikmete abiga käsitletavaid küsimusi arutada. Lisaks võivad ühised

kuna ühiste uurimisrühmade tegevuse raames võivad pädevad asutused samuti kokku leppida, milli- sesuurimisrühmad kohtualluvuses olla milliste kasulikuks süütegude vahendiks eest süüdistus kohtualluvuse esitatakse. konfliktide ennetamisel ja lahendamisel,

`` Veelgi enam, tegutsedes läbi oma riiklike liikmete (eraldi või ühiselt) või kolleegiumina võib Eurojust anda välja soovitusi ja mittesiduvaid seisukohti, mis paluvad liikmesriikidel nõustuda sellega, et üks neist võib olla uurimise läbiviimiseks või teatavate tegude eest vastutuselevõtmiseks paremal positsioonil.

58 Aasta põhifookus: juhiseid otsustamiseks, milline kohtualluvus peaks süüdistuse esitama New Eurojust premises from June 2017 Administratsioon 5.1. Tugi operatiivsele ja strateegilisele tööle

urojusti administratsioon toetas kolleegiumi `` ühest liikmesriigist teise toimunud „vanema soori- tema operatiivses töös ja toimib tegevjuhatu- tatud lapseröövi” kuriteona tunnustamine; Esena. 2016. aastal pidas kolleegium 26 operatiivset nõupidamist ja 7 tegevjuhatuse nõupidamist. `` Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse Lisaks korraldas kolleegium kaks plaanilist sünd- (FD EAW) artiklid 18 ja 19 seoses „ajutise üleand- must, et arutada organisatsioonilisi arenguid ja mise” ja „isiku ülekuulamisega”; strateegilist planeerimist. Kolleegiumis novembris kinnitatud Eurojusti tegevuste käsiraamatus antakse `` terroristidest välisvõitlejad; administratsioonile juhised riiklike büroode abistamiseks juhtumite menetluses, mis on teetähis ühese `` vestluste pealtkuulamine troojanilaadsete nutite- ja kaasava lähenemise kinnistamisel kogu organisat- lefonides kaugkäivitavate viirustega ja sioonis toimuvas juhtumikorralduses. `` kiireloomulistes olukordades (nt hädaolukorras) Operatiivküsimused Liikmesriikide ametiasutused kehtiv menetlusõigus. palusid Eurojustil koguda teavet või anda õigusabi järgmistel teemadel: Temaatilised arutelud Kolleegium jagas omavahel `` Euroopa Liidu Kohtu otsused, milles tõlgendatak- oskusteavet ja parimaid tavasid Eurojusti jaoks eri- se õigustermineid „õigusasutus” ja „kohtuotsus” list operatiivset tähtsust omavates valdkondades: Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse kohtuekspertiisiteaduse hindav aruandlus ja tele- (FD EAW) kontekstis; kommunikatsiooni pealtkuulamine.

5.2 Administratsiooni ümberkorraldused

Vastavalt administratiivdirektori ad interim ettepane- büroode ja kolleegiumi jaoks. Operatiivüksus raken- kule ja kolleegiumipoolsele vastuvõtmisele rakendub dab operatiivtöös tugiteenuste pakkumisel multi- administratsiooni uus organisatsiooniline struktuur distsiplinaarset lähenemist. Eurojusti üldjuhtimis- ja 2017. aasta jaanuaris. Ümberkorralduste aluseks olev kommunikatsioonivõimekuse tugevdamiseks ning põhimõte on ressursside optimaalne kasutamine ja Eurojusti maine tõstmiseks sidusrühmade hulgas sünergiate loomine Eurojusti operatiivsete vajadus- luuakse organisatsiooni kommunikatsioonibüroo, te toetamiseks. Juhtumianalüüsiüksuse ja õigustee- institutsiooniliste küsimuste büroo ja programmeeri- nistuse üksuse mõnede osade liitmisel loodav uus mis- ja aruandlusbüroo. operatiivüksus toimib ühtse kontaktpunktina riiklike

5.3 Personal ja eelarve

Personal 2016. aasta lõpul oli Eurojustis 347 töötajat, Eelarve Eurojusti 2016. aasta eelarve, 43 539 737 eu- sealhulgas 72 riiklikku liiget, asetäitjat ja assistenti, rot, sisaldas 6 980 000 eurot, mis oli eraldatud uute 196 tähtajalist teenistujat, 31 lepingulist teenistujat, 21 lä- tööruumide projektile. Eelarve oli algselt Eurojusti hetatud riiklikku eksperti, 8 ajutist teenistujat ja 19 inter- taotletust 7 protsenti väiksem. Selle piirangu tõt- ni. Eurojust saavutas oma detsentraliseeritud asutuste tu ja tagamaks meie nõudlusest sõltuva operatiiv- ametikohtade 5-protsendilise vähendamise eesmärgid. töö sooritamist ja võimet oma õiguslikke kohustusi täita muudeti Eurojusti 2016. aasta tööprogrammi, Paralleelselt selle administratiivressursside piira- et ameti tegevusi veelgi enam prioritiseerida. Mõned misega andsid eelarveametid Eurojustile kolm uut IT-arendused lükati edasi ja mitmed kohtumised, operatiivtöökohta, mis olid mõeldud täiendama mit- näiteks kohtumine Eurojusti riikide kontaktisikutega ja kohtumine Eurojusti kontaktpunktidega kol- et toetada terrorismivastase tegevuse, küberkurite- mandates riikides, tühistati, et tagada eelarve täielik gevusemeaastases ja sisserändajate finantsraamistikus ebaseadusliku paika pandud üle piiri sihte, toi- rakendamine juhtumikorraldusele ja koordineerimis- metamisega seotud töö kasvavaid nõudmisi. nõupidamistele. Värbamised lükkusid edasi ja vabade

Aastaaruanne 2016 61 töökohtade määr jäi 3,45 protsendi juurde. Eelarve- tatu kohta konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande survet leevendas teatud määral uue hoone valmimise (CAAR). CAAR toob välja Eurojusti iga-aastase tööprog- edasilükkumine majandusaasta lõppu ning eelarve rammi eesmärkide saavutamise ulatuse, mis põhineb täitmise määraks saavutati 99,89 protsenti. tuvastatud tulemuslikkuse põhinäitajatel, paigutatud - Konsolideeritud iga-aastane tegevusaruanne rollimeetmetel. CAAR esitatakse eelarveametnikele - 1.inim- juuliks ja finantsressurssidelja selle leiab Eurojusti ja rakendatudveebilehelt. sisekont tab administratiivdirektor ameti aasta jooksul saavu- Vastavalt Eurojusti finantseeskirjade artiklile 47 koos

5.4 Organisatsioonilised arengud

Pärast Eurojusti ja selle tegevuste hindamist vasta- Administratsioon jätkas kolleegiumi abistamist valt Eurojusti käsitleva Nõukogu otsuse artiklile 41a Eurojusti määruste eelnõude ja Euroopa Prokuratuuri ja kooskõlas tegevuskavaga kolleegiumi 2015. aas- asutamisega seotud seadusandlike arengute jälgimisel tal vastuvõetud soovituste rakendamiseks loodi ja analüüsimisel. Nõukogu jõudis Eurojusti määruse töörühm, kelle eesmärgiks sai organisatsiooniliste eelnõu osas 2015. aasta veebruaris üldise lähenemise- tööstruktuuride läbivaatamine ja optimeerimine ning ni, jättes välja Euroopa Prokuratuuriga seotud sätted. prioriteetide kindlaksmääramine. Kolleegium võt- tis 2016. aastal muuhulgas vastu järgmised otsused: Eurojust jagas 2016. aastal komisjoni, nõukogu ja i) rohkem teenuseid ja ressursse administratsiooni Euroopa Parlamendiga oma vaateid koostöö kohta poolt operatiivtöö toetamiseks; ii) konkreetsed sam- tulevase Euroopa Prokuratuuriga, põhinedes oma os- mud ühiseks ja harmoniseeritud lähenemiseks and- kusteadmistele ja praktilisele kogemusele kriminaal- mete sisestamiseks juhtumite haldussüsteemi, seal asjades toimuva õigusalase koostöö alal ning seoses töötlemiseks ja sealt kustutamiseks; ja iii) piiratud võimaliku mõjuga selle ressurssidele. arv poliitikatöö projekte prioriteetsetes kuritegevusvaldkondades ja õigusalase koostöö vahendid.

Eurojusti juhtimismeeskond pärast administratsiooni ümberkorraldamist.

62 Administratsioon 5.5 Uued tööruumid

Eurojusti uute tööruumide ehitustööd jätkusid 2016. - se. 1. aprilliks saavutasid ehitustööd oma kõrgpunkti, millegaaastal nagu algas planeeritud ehituse lõppfaas, ning programm kus tööde jäi teostaja graafikus annab hoone vastuvõtvale riigile ja Eurojustile üle 2016. aasta detsembri ja 2017. aasta 1. kvartali lõpu vahele jääva perioodi jooksul.

Eurojust kavatseb uutesse ruumidesse kolida 2017. aasta 2. kvartali lõpus, mis oleneb üleandmisest vastavalt Eurojusti nõuete programmile.

Avalik juurdepääs dokumentidele

Eurojusti dokumentidele avaliku juurdepääsu taotluste arv vähenes 2016. aastal ning võr- reldes 2015. aasta 18 taotlusega oli taotlusi 15. Lisaks sai Eurojust kolm konsultatsiooni- taotlust määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 4 alusel kui taotletava dokumendi kolmandast poolest autor. Kordustaotlusi 2016. aastal ei saadud. Eurojust jätkas Eurojusti veebilehel kättesaadava avaliku dokumendiregistri uuendamist. Avalikkusele otse kättesaadava- te dokumentide aina kasvav loetelu on mõel- dud hõlbustama kodanike ligipääsu Eurojusti valduses olevatele dokumentidele ilma amet- likku ligipääsu taotlemata ja suurendama Eurojusti tegevust puudutava teabe läbipaist- vust ja kättesaadavust.

Aastaaruanne 2016 63 Eurojust ja õigustöötajate võrgustikud urojust võõrustab Euroopa õigusalase koostöö Sekretariaadid osutavad teenuseid võrgustikele ja võrgustiku (EJN), ühiste uurimisrühmade eks- hõlbustavad koostööd kolleegiumi ja riiklike büroo- Epertide võrgustiku ja Euroopa genotsiidi, inimsu- dega nende ühistes tegevusvaldkondades. Eurojust sevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohase võrgustiku (ge- tuge ka Euroopa Liidu liikmesriikide peaprokurö- notsiidivõrgustiku) sekretariaate, tuginedes oma res- ridepakub ja õigusalast,prokuratuurijuhtide administratiivset konsultatiivfoorumile ja finantsalast surssidele. Nende liikmed on osa Eurojusti personalist. (konsultatiivfoorum).

6.1 Euroopa õigusalase koostöö võrgustik

1998. aastal loodud Euroopa õigusalase koostöö võr- Koostöö Eurojustiga Euroopa õigusalase koostöö võrgus- gustik on liikmesriikide määratud siseriiklikest kon- tik ja Eurojust jätkasid liikmesriikides toimuva vastastikus- taktpunktidest koosnev võrgustik kriminaalasjades te hindamiste kuuenda vooru tegevuskavade rakendamist. toimuva õigusalase koostöö hõlbustamiseks. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid abista- Osana Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku plenaar- vad õigustöötajaid igapäevaselt õigusalase ja praktilis- nõupidamisest Hollandi eesistumisel kohtusid Euroo- te nõustamisega ning loovad otsekontaktid pädevate pa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid oma siseriiklike asutustega. Sekretariaat loodi 2003. aastal. kolleegidega Eurojusti riiklikest büroodest kahepool- setes õpikodades, et arutada, kuidas tagada Euroopa Nõupidamised. Euroopa õigusalase koostöö võrgus- õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti vaheliste tiku plenaarnõupidamised toimusid Amsterdamis ja sünergiate tugevdamisega parim võimalik tugi õigus- Bratislavas. Arutatud küsimuste hulgas olid inimkau- töötajatele. Paljudel juhtudel sai kinnitust hea koostöö. Rõhutati Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kon- e-tõendusmaterjalid, koostöö ja sünergiad ohvrite õi- taktpunktide ja Eurojusti riiklike büroode vaheliste lä- gustebandus Euroopa / tööalane võrgustiku ärakasutamine, (ENVR) jafinantsuurimused, Euroopa küber- hedaste ja regulaarsete kontaktide ja konsultatsioonide kuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku tähtsust. Üldtulemina vaadatakse läbi ühine dokument. vahel. Eurojustis peeti kolm nõupidamist: korraline nõupidamine, tehniliste küsimuste kontaktisikute nõu- Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebileht pidamine ja siseriiklike kontaktisikute nõupidamine. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel on uuendatud mitmeid jaotisi. Avaldati kompendiu- Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku piirkondlikud mi uus versioon. See vahend aitab koostada kõiki õi- nõupidamised toimusid Saksamaal, Hollandis, Austrias, gusalases koostöös kasutatavaid taotlusetüüpe, mis Portugalis ja Rumeenias. Euroopa õigusalase koostöö põhinevad kas vastastikuse tunnustamise vahenditel võrgustiku riikidevahelised nõupidamised toimusid Lätis, või vastastikusel õigusabil. Poolas, Rumeenias ja UKs. Nõupidamised võimaldasid Eu- roopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktidel ja Loodi uued versioonid justiitsraamatukogu jaotise- kohalikel ametiasutustel arutleda õigusalase koostöö üle le õiguslike vahendite rakendamise staatuse kohta. eri valdkondades, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö Samuti töötas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku võrgustiku ja Eurojusti vaheliste suhete üle. Nõupidamistel sekretariaat välja uue veebipõhise aruandlusvahendi osalesid Eurojusti riiklike büroode esindajad. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktidele, mis valmis 2017. aasta jaanuariks.

Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustik jätkas suhete aren- võrgustiku ühine dokument damist teiste õigusalaste võrgustike ja kolmandate riikidega. Nende kontaktandmed on Euroopa õigusalase koostöö Ühine dokument Õigustöötajate abistamine kriminaa- võrgustiku kontaktpunktide jaoks saadaval Euroopa õi- lasjadega seotud rahvusvahelise koostöö vallas: Euroo- pa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojusti „Mida saa- gusalase koostöö võrgustiku jaotises „Kolmandate riikide- me teie heaks teha?” on saadaval kõigis ELi ametlikes ga toimuv koostöö ja õigusalased võrgustikud”. keeltes ning avaldati Euroopa õigusalase koostöö võr- gustiku ja Eurojusti veebilehtedel. See teavitab õigus- Koolitus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekre- töötajaid teenustest ja abist, mida Euroopa õigusalase tariaat korraldas koostöös Euroopa õigusalase koolituse koostöö võrgustik ja Eurojust neile pakkuda saavad, võrgustikuga seitsmenda keelekursuse Euroopa õigus- tagamaks, et Euroopa õigusalase koostöö võrgustik alase koostöö võrgustiku kontaktpunktidele. Kontakt- ja Eurojust tegeleksid juhtumitega nende pädevuse piires, kasutaksid aega ja vahendeid efektiivselt ja väl- puntidel oli ühe nädala jooksul võimalus oma keeleoskust diksid tegevuste dubleerimist. parandada ja teisi osalejaid Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust ja selle veebilehe toimimisest teavitada.

Aastaaruanne 2016 65 6.2 Ühiste uurimisrühmade võrgustik

Ühiste uurimisrühmade võrgustik on 2005. aastal asu- praktilise juhendina, sisaldades ka korduma kippuva- tatud võrgustik, mis koosneb siseriiklikest justiits- ja te küsimuste osa, ning Ühiste uurimisrühmade näi- õiguskaitse kontaktpunktidest, kes vastutavad ühiste uu- disleping, mis vaadati läbi eesmärgiga olemasolevat rimisrühmade kasutamise ergutamise ning infovahetuse näidislepingut lihtsustada ja viia sisse mitmed olemas- ja parima praktika vahetamise eest. Sekretariaat loodi olevate lepingute analüüsist tulenevad muudatused. 2011. aastal. Alates 2013. aastast haldab sekretariaat See on heaks kiidetud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Eurojusti loodud toetusprogrammi ühiste uurimisrüh- vt jaotist 1.4). Ühiste uurimisrühmade võrgustik jätkas ühiste uurimis- rühmade riikide siseriikliku seadusandluse (avaldati uued Aastakoosolekmade tegevusele finantsabiÜhiste uurimisrühmade andmiseks ( siseriiklike kokkuvõtted DK, IT, LV, HU, PL, PT, FI ja UK kohta) ja prak- ekspertide 12. aastakoosolek toimus juunis, mil eri- tika (algatati 20 uut ühiste uurimisrühmade hindamist) tähelepanu oli ühiste uurimisrühmade töös esineva- alase teabe kogumist. Teave tehakse kättesaadavaks ühiste te sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise uurimisrühmade piiratud ligipääsuga alas, mis on veebi- juhtumitega seotud katsumustel ja võimalustel. Kogu platvorm, kuhu ELi õigustöötajad saavad ligipääsu taotleda. Euroopast pärit eksperdid ja õigustöötajad ning teised asjaomased asutused ja sidusrühmad arutasid kahe Koolitus Lisaks kursusele Ühised uurimisrühmad (vt pea- päeva jooksul konkreetseid samme, kuidas tõhustada tükki 3) ja aastakoosoleku järeldustele panustasid ühiste ühiste uurimisrühmade tööd sisserändajate ebasea- uurimisrühmade võrgustik ja selle sekretariaat konk- dusliku üle piiri toimetamise juhtumites. Koosoleku reetselt sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimeta- järeldused on kättesaadavad Eurojusti veebilehel. mise juhtumitega seotud raskustega tegelemisse. Üritus korraldati koostöös CEPOLi, Euroopa õigusalase kooli- Projektid Ühiste uurimisrühmade võrgustik uuendas tuse võrgustiku ja Kagu-Euroopa politseikoostöö kon- kahte õigustöötajatele kasulikku dokumenti, mis on ventsiooniga (PCC-SEE) ja sinna kogunes kolme päeva kättesaadavad ka Eurojusti veebilehel: Ühiste uuri- jooksul 25 osalejat seda tüüpi kuritegevusest mõjutatud misrühmade käsiraamat, mida täiustati põhjalikult, liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest, et tõhusta- et seda saaks kasutada ühiste uurimisrühmade jaoks da selles valdkonnas ühiste uurimisrühmade tegevust.

6.3 Genotsiidivõrgustik

Genotsiidivõrgustik loodi 2002. aastal, et tagada tihe Esimene ELi päev karistamatuse vastu korraldati koostöö siseriiklike asutuste vahel, mis uurivad ja 23. mail Hollandi eesistumise, genotsiidivõrgustiku, menetlevad kohtus genotsiidikuritegusid, inimsuse- Eurojusti ja Euroopa Komisjoni poolt. Iga-aastase sünd- vastaseid ja sõjakuritegusid, vahetades operatiivset muse eesmärk on tõsta teadlikkust kõige kohutavama- infot, parimat praktikat ja kogemusi. See on õigustöö- test kuritegudest, edendada siseriiklikke uurimisi ja tajate võrgustik, mis koosneb uurijatest, prokuröri- vastutuselevõtmist, käsitleda ohvrite positsiooni ja osa- dest ja vastastikuse õigusabi ametnikest. Sekretariaat lust kriminaalmenetlustes ja uuendada ELi-ülest tahet loodi 2011. aasta juulis. selliste kuritegude karistamatuse vastu võidelda. Tule- mused avaldati nõukogu dokumendina 10233/16. Nõupidamised Eurojustis toimus kaks plenaarnõu- pidamist, milles keskenduti Rwanda Vabastamise De- Koolitused Oktoobris viis genotsiidivõrgustik koostöös mokraatlike Jõudude (FDLR) juhtide vastase juhtumi endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkoh- praktilistele raskustele Saksamaal ning Süüria ja Iraagi kultuurpärandi objektide rüüstamise ja hävitamisega seotud seksuaalse vägivalla uurimise ja vastutuselevõt- seotud kuritegudele. Mõlema iga-aastase nõupidami- misetu (ICTY) alase ja koolitusprogrammi. ÜRO õigusriigi alase Genotsiidivõrgustik rühmaga konfliktidega jät- se järeldused on kättesaadavad Eurojusti veebilehel. kas koostöös Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga Lisaks toimus üks ad hoc nõupidamine, et arutada ja kohtunikele ja prokuröridele mõeldud koolitusprogram- jätkata siseriiklikke uurimisi seoses Süürias jätkuva mide elluviimist ja alustas koostööd CEPOLiga, et töö- - tada välja koolitusprogramm, milles käsitletaks raskete ka ELi territooriumile saabuvaid Süüria pagulasi, kelle rahvusvaheliste kuritegude uurimisega seotud aspekte. hulgasrelvakonfliktiga, on võigaste võttes tegude arvesse ohvreid, märkimisväärset tunnistajaid ja hul toimepanijaid. Nõupidamiste aruanded avaldati nõuko- Projektid 2016. aastal viidi ellu mitmeid faktiand- gu dokumentidena 10169/16 ja 13409/16. mete kogumisi ja hindamisi. Kõige põhjalikumas

66 Eurojust ja õigustöötajate võrgustikud küsimustikus hinnati, kuidas rakendatakse praegu kuidas toime tulla keerukate õiguslike ja praktiliste nõukogu otsust 2003/335/JSK, et seada liikmesrii- katsumustega, säilitada oskusteavet, parimaid tava- kide tasemel üles eriüksused, mille ülesanne on ras- sid ja samas üksuses saadud kogemusi. Töö hõlmas kete rahvusvaheliste kuritegude uurimine ja nende ka küsimusi, mis on seotud ohvrite osalemisega koh- eest vastutuselevõtmine. Nende üksuste olemasolu tumenetlustes ja nende kaitsega. Tulemused avaldati nõukogu dokumendina nr 10234/16. võimaldab säilitada spetsiifilist teavet selle kohta, 6.4 Konsultatiivfoorum

Konsultatiivfoorum asutati 2010. aastal, et tugevdada Õigusalane vastutoime terrorismile ja sisserändaja- õigusalast koostööd ja vastastikust usaldust liikmes- te ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele Asjaomaste riikide vahel ning anda sisend kohtunikelt ja prokurö- liikmesriikide esindajad jagasid oma kogemusi seoses ridelt ELi institutsioonidele vabadusel, turvalisusel ja õigusalase vastutoime tugevdamisega terrorismiähvar- õigusel rajaneva ala arendamiseks. duste ning hiljuti Prantsusmaal ja Belgias aset leidnud terrorirünnakutele. Tutvustati sisserändajate ebaseadus- Ühine nõupidamine Pärast arutelu tulevase vormi ja liku üle piiri toimetamise juhtumite uurimise ja nende sisu üle oli 2016. aasta esimene kord, kui korraldavad eest vastutuselevõtmisega seotud katsumusi ja saadud ELi eesistujariigid kutsusid kokku ühise nõupidami- õppetunde eriti seoses avamerel kohtualluvuse määra- se. Hollandi peaprokuröride nõukogu ja Slovakkia Va- misega, ning lisaväärtust, mida pakub selliste kuriteotüü- bariigi peaprokuratuur kutsusid juunis ühiselt kokku pide käsitlemine raske organiseeritud kuritegevusena. konsultatiivfoorumi 11. nõupidamise, milles keskenduti uusimatele arengutele küberkuritegevuse, Rõhutati vajadust tugevdada ja optimeerida rahvus- terrorismi ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri vahelist õigusalast koostööd õigustöötajate vaheliste toimetamise alal ning koostööle põhiliste kolmandate tugevamate kontaktide ning seadusandluse ja pari- riikidega võitluses raske ja organiseeritud kuritege- mate tavade jagamisega ning aidata uurimistele vaja- vusega. ühiste uurimisrühmade kaudu. Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusala- dusel kaasa näiteks spetsiifiliste uurimistehnikate ja se koostöö võrgustiku konsultatiivfoorum arutas Koostöö põhiliste kolmandate riikidega Jagati seisu- strateegilise seminari Küberruumi võtmed tulemusi kohti kogetud õiguslike ja praktiliste katsumuste ning seoses küberkuritegude uurimist ja nende eest vastu- võimalike viiside kohta, kuidas tugevdada vastastikuse tuselevõtmist puudutavate sagedasemate raskustega, õigusabi taotluste täitmisel, teabevahetusel ja tõendus- keskendudes koostööle teenusepakkujatega ja krüp- materjali kogumisel koostööd kolmandate riikide õigu- timisele. Toetati Hollandi ELi eesistumisel Euroopa sasutustega. Eurojust tutvustas enda välissuhete alal küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võr- käimasolevaid tegevusi, rõhutades lisaväärtust, mida gustiku loomist, mis aitaks luua kontakte liikmesrii- pakuvad õigusalase koostöö hõlbustamisel koostöö- kide küberkuritegevusega tegelevate õigustöötajate lepingud, Eurojusti lähetatud sideprokurörid ja õigus- vahel ning tõsta küberkuritegevuse uurimise ja nen- alaste kontaktpunktide võrgustik kolmandates riikides. de eest vastutuselevõtmise tõhusust. Koosoleku järeldused on kättesaadavad Eurojusti veebilehel.

Aastaaruanne 2016 67 Aitäh!

Me täname Francisco Jiménez Villarejot, Hispaania riiklikku liiget, tema töö ja väärtusliku panuse eest Eurojusti kolleegiumi asepresidendina 2013. aasta novembrist kuni 2016. aasta novembrini.

Aitäh ja hüvasti

Petter Sødal, Norra sideprokurör Eurojusti Klaus Rackwitz, administratiivdirektor juures 2013. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta 2016. aasta augustini septembrini

Kõik õigused kaitstud. Ühtki väljaande osa ei tohi Eurojusti loata mis tahes viisil või vormis graafiliselt, elektrooniliselt või mehaaniliselt, sealhulgas valguskoopiatena, salvestistena, helisalvestistena või andmesalvestus- ja otsingusüsteemides reprodutseerida ega kasutada. Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom ISBN: 978-92-9490-107-1

EUROJUST Maanweg 174, 2516 AB The Hague, Netherlands Telefon: +31 70 412 5000 - E-post: [email protected] - Veebileht: www.eurojust.europa.eu