VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 krooni

Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni Täna lehes: kodu” konkursi võitjad · Kauni Kodu konkurss lk 1 Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla küla · Vallavolikogus arutatu lk 2 Perekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevik · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 Perekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevik · Kodanikualgatus OÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik “Teeme ära 2008” lk 4 · Nõustamisinfo lk 4 Tunnustuse pälvisid: · VMPSi veerg lk 5 Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri küla · PRIA:külade investeeringu- Perekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla küla toetus lk 5 Aili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla küla · Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16 Reet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, küla · Kooliteated lk 8, 9, 13 Kortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik · Turismiinfo lk 11 · Sporditeated lk 14, 15 Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval · Noppeid ajaloost lk 17-19 12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis. · Kirikuteated lk 19

Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus kutsuvad kõiki kolmapäeval, 12. detsembril Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusega Väike-Maarja õppekeskusesse ja täis lilleilu valla 16. aastapäevale.

•Kell 15.00 sööklas PÄRASTLÕUNAKOHV. Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid.

•Kell 17.00 saalis AASTAPÄEVAAKTUS. Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhind ja Kauni Kodu konkursi auhinnad. Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS

31. oktoobril 2007. a. vallas Kärsa külas asuva vabale 8) nõustuda Väike-Maarja Maarja valla omandina. põllumajandusmaale nr P-26 vallas Imukvere külas asuva 3. Riigimaale hoonestus- 1.Katastriüksusele kasutusvalduse seadmiseks vaba põllumajandusmaa maatüki õiguse seadmine sihtotstarbe määramine moodustatud Kärsamaa katastri- nr 75P erastamiseks moodus- OTSUSTATI nõustuda Väike- OTSUSTATI üksuse sihtotstarbeks maa- tatud Pikapõllu katastriüksuse Maarja vallas Vao külas PARGI 1) nõustuda Väike-Maarja tulundusmaa määramisega; sihtotstarbeks maatulundusmaa tn 3 asuvale 1161 m2 suurusele vallas Hirla külas asuva vabale 5) nõustuda Väike-Maarja määramisega; katastriüksusele põllumajandusmaale nr P-2 vallas Imukvere külas asuva 9) nõustuda Väike-Maarja hoonestusõiguse seadmisega. kasutusvalduse seadmiseks vaba põllumajandusmaa maatüki vallas Kärsa külas asuva vaba 4. Kinnistu nr 4481531 moodustatud Anni katastri- nr 74P erastamiseks moodus- metsamaa maatüki nr 1 eras- ( villavabrik) üksuse sihtotstarbeks maa- tatud Küüni katastriüksuse tamiseks moodustatud Reeda- müümine avalikul enam- tulundusmaa määramisega; sihtotstarbeks maatulundusmaa metsa katastriüksuse sihtotstar- pakkumisel 2) nõustuda Väike-Maarja määramisega; beks maatulundusmaa määrami- OTSUSTATI nõustuda vallas Hirla külas asuva vabale 6) nõustuda Väike-Maarja sega. Pandivere külas asuva kinnistu põllumajandusmaale nr P-20 vallas Hirla külas asuva vabale 2. Peremehetu ehitise arvele- müügiga (registriosa nr 4481531, kasutusvalduse seadmiseks põllumajandusmaale nr P-1 võtmine pindala 4396 m2, sihtotstarve moodustatud Juuli katastri- kasutusvalduse seadmiseks OTSUSTATI tootmishoonete maa). Alg- üksuse sihtotstarbeks maa- moodustatud Liisa katastri- 1) tuvastada külas hinnaks määrata 700 000 krooni. tulundusmaa määramisega; üksuse sihtotstarbeks maa- asuva tuletõrje veehoidla 3) nõustuda Väike-Maarja tulundusmaa määramisega; peremehetus ja võtta nimetatud Vallavanema info vallas Kärsa külas asuva vabale 7) nõustuda Väike-Maarja ehitis arvele Väike-Maarja valla * KOIT kava (kohaliku oma- põllumajandusmaale nr P-25 vallas Hirla külas asuva vabale omandina; valitsuse investeeringutoetuste kasutusvalduse seadmiseks põllumajandusmaale nr P-19 2) tuvastada Triigi külas 420/ kava) eeltaotlused; moodustatud Kolmnurga kasutusvalduse seadmiseks 2690 mõttelise osa elamust nr 1 *Väike-Maarja valla rahva- katastriüksuse sihtotstarbeks moodustatud Nora katastri- ehitisregistri kood 120305623 maja ringijuhtide pöördumine. maatulundusmaa määramisega; üksuse sihtotstarbeks maa- (korter nr 2) peremehetus ja võtta 4) nõustuda Väike-Maarja tulundusmaa määramisega; nimetatud ehitis arvele Väike- VALLAVALITSUSES

24. oktoobril 2007. a. Maarja AIPi uued lahtioleku- OTSUSTATI väljastada Maarja valla alaeelarvete ajad. ehitusluba Ivo Fridolinile muudatused kulude eelarves. 1. Maaküsimused Simuna raamatukogu : suplustiigi rajamiseks 3. Sünni- ja matusetoetuse Nõustuti T, N, R 9.00-17.00 asukohaga Otti talu, määramine · Äntu külas asuva Jõetaguse L 9.00-15.00 küla Väike-Maarja vald. OTSUSTATI katastriüksuse nime muutmisega K 8.00-16.00 laen. Simuna koolis 9. Kasutusloa väljastamine 1) nõustuda sünnitoetuse Jõe katastriüksuseks. 01. juunist kuni 31. augustini OTSUSTATI anda välja maksmisega kahele taotlejale 2. Matusetoetuste eraldamine T, N, R 9.00-17.00 kasutusluba ASi OG Elektra summas 5000 krooni; OTSUSTATI maksta kahele K 10.00-17.00 poolt teostatud toidukaupade 2) nõustuda matusetoetuse taotlejale matusetoetust summas L 10.00-15.00 kaupluse ehitus-rekonstru- eraldamisega kahele taotlejale 1500 krooni. eerimistöödele aadressil Pikk 9 summas 1500 krooni. 3. Sünnitoetuse määramine Väike-Maarja AIPi Väike-Maarja alevik. 4. Ehitusloa väljastamine OTSUSTATI maksta ühele lahtiolekuajad: 10. Kinnistu (Pandivere OTSUSTATI väljastada taotlejale sünnitoetust summas E-R 11.00-19.00 villavabrik) müümine avalikul ehitusluba Aare Jaansonile tahe- 2500 krooni. L 10.00-18.00 enampakkumisel - eelnõu sõnnikuhoidla rajamiseks 4. Kauni Kodu konkursi 01. juunist kuni 31. augustini volikogu istungile asukohaga Välja talu, Pudivere tulemuste kinnitamine E-R 11.00-18.00 OTSUSTATI nõustuda küla, Väike-Maarja vald. OTSUSTATI kinnitada Väike- otsuse eelnõu esitamisega voli- Maarja valla 2007. a Kauni Kodu 7. Laseaia hoolekogu koos- kogu päevakorda. Info konkursi tulemused ja jagada seisu kinnitamine * Metallitöökoja üürile- auhinnafond 17 000. OTSUSTATI kinnitada Väike- andmine 5. Keskkonnakompleksloale Maarja lasteaia hoolekogu 30. oktoobril 2007. a. * küla puurkaev seisukoha andmine järgmises koosseisus: 1. KOIT-kava eeltaotluste Infot jagas abivallavanem OTSUSTATI nõustuda kesk- * sõimerühm Klarika Krutõh, esitamine Kaarel Moisa. konnakompleksloa andmisega * I rühm Meeli Veia, OTSUSTATI esitada OÜle Müüriku Farmer ja OÜle *II rühm Lilian Rikken, * I vooru 2007-2010. a Väike- Karuvälja alljärgneval tingi- * III rühm Ville-Markus Kell, Maarja gümnaasiumi reno- 06. novembril 2007 musel: põllule laotatud läga * IV rühm Eve Veelaid, veerimise ja Väike-Maarja viiakse mulda 24 tunni jooksul. *V rühm Lea Loddis, staadioni rajamise projektid; 1. Maaküsimused 6. Raamatukogu lahtioleku- *VI rühm Diana Seepter, * II vooru 2010-2013. a Simuna Nõustuti aegade kinnitamine * liitrühm Pille kooli renoveerimise projekt. *Kärsa külas asuvast vabast OTSUSTATI kinnitada Kuusemäe. 2. Alaeelarvete muutmine metsamaast 4,74 ha suuruse Simuna raamatukogu ja Väike- 8. Ehitusloa väljastamine OTSUSTATI kinnitada Väike- Väike-Maarja valla Infoleht 3

13. novembril 2007. a. OTSUSTATI mahavõtmisega Simuna alevikuslk.2 Algus 1) nõustuda sünnitoetuse Lai tn 11 kinnistul ja ebatsuuga REEDAMETSA katastriüksuse 1. Maaküsimused eraldamisega ühele taotlejale mahavõtmisega Simuna alevikus moodustamisega erastamiseks Nõustuti summas 2500 krooni; Lai tn 5. Reet Sepale; * Võivere külas asuva 2) nõustuda matusetoetuse 8. Keskkonnamõju * Nadalama külas asuva kartulihoidla teenindamiseks eraldamisega ühele taotlejale hindamise algatamata jätmine OTSA katastriüksuse jagami- 8801 m2 suuruse HOIDLA summas 750 krooni. OTSUSTATI jätta algatamata sega järgmiselt: OTSA - 40,62 katastriüksuse moodustamisega. 3. Hooldajatoetuse määra- keskkonnamõjude hindamine ha ja KOOLITALU – 5,19 ha; * Kännuküla külas asuvast mine projektis „Tehniline abi * Nadalama külas asuva vabast metsamaast 2,76 ha OTSUSTATI Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna LIIVAKU katastriüksuse jagami- suuruse LAURA katastriüksuse 1) nõustuda hooldaja määra- veemajandusprojektide sega järgmiselt: LIIVAKU - 2,55 moodustamisega erastamiseks misega ühele taotlejale; ettevalmistamiseks“ Väike- ha ja JUHANI – 37,52 ha. Aare Kuusemetsale; 2) nõustuda hooldajatoetuse Maarja valla territooriumil 2. Metallitöökoja üürile *Käru külas asuvast vabast maksmisega ühele taotlejale kavandatud tegevustele, kuna andmine metsamaast 2,49 ha suuruse alates 01.11.2007. a; kavandatud tegevusega pole OTSUSTATI nõustuda OKKA katastriüksuse moodus- 3) nõustuda ühe hooldatava ette näha olulise keskkonnamõju metallitöökoja, mis asub tamisega erastamiseks Raimo hoolduse lõpetamisega hooldaja esinemist ega mõju Natura 2000 aadressil Tehno tn 2 Väike- Birnbaumile; avalduse alusel; võrgustikku kuuluvatele aladele. Maarja alevik, üürile andmisega *Käru külas asuvast vabast 4) nõustuda hooldajatoetuse 9. Kasutusloa väljastamine BA Invest OÜle. metsamaast 3,75 ha suuruse maksmise lõpetamisega ühele OTSUSTATI anda välja Väike- 3. Bussiliini dotatsiooni OKSA katastriüksuse moodus- hooldajale alates 01.11.2007. a. Maarja Vallavalitsusele määramine tamisega erastamiseks Raimo 4. Sotsiaalkomisjoni kasutusluba Väike-Maarja OTSUSTATI nõustuda Birnbaumile; ettepanekute kinnitamine aleviku biopuhasti soojustamise bussiliini dotatsiooni määra- * Imukvere külas asuvast OTSUSTATI lõpetatud ehitustöödele ja misega ASile Go Bus Rakvere vabast põllumajandusmaast 1) nõustuda täiendava platsitöödele aadressil Ebavere 2007. aasta oktoobrikuu eest 24,47 ha suuruse PIKAPÕLLU sotsiaaltoetuse eraldamisega küla Väike-Maarja vald. summas 6 648 krooni (bussiliin katastriüksuse moodustamisega toimetulekutoetuse vahenditest 10. Projekteerimistingi- nr 39). erastamiseks Igor Šarinile; 18-le taotlejale; muste määramine 4. Raha eraldamine reserv- * Imukvere külas asuvast 2) mitte nõustuda OTSUSTATI fondist vabast põllumajandusmaast sotsiaaltoetuse eraldamisega 1) määrata projekteerimis- OTSUSTATI nõustuda raha 19,42 ha suuruse KÜÜNI kahele taotlejale. tingimused Väike-Maarja Väike- eraldamisega reservfondist katastriüksuse moodustamisega 5. Eestkosteasutuse nõusolek Maarja gümnaasiumi peamaja ja summas 89 501 krooni Aasa tn 4 erastamiseks Madis Maadlale; OTSUSTATI anda nõusolek algklasside maja rekonstru- katuse renoveerimiseks. *Hirla külas asuvast vabast ühele taotlejale tema alaealistele eerimiseks aadressidel Pikk tn 1 5. Hinnapakkumiste kinnit- põllumajandusmaast 4,22 ha lastele kuuluva kinnistu ja Pikk tn 23; amine suuruse ANNI katastriüksuse võõrandamiseks. 2) määrata projekteerimis- OTSUSTATI kinnitada Väike- moodustamisega kasutusvaldu- 6. Vallavara müümine tingimused Väike-Maarja Maarja alevikus Aasa tn 4 sesse andmiseks OÜ-le OTSUSTATI müüa Sulev Vallavalitsusele Väike-Maarja korterelamu katuse renoveerijaks Karuvälja; Helmele Väike-Maarja alevikus staadioni ehituse ja spordihoone Äntu Ehitus OÜ. * Hirla külas asuvast vabast Ehitajate tee 9 asuv korter nr 3. rekonstrueerimise põhiprojekti 6. Projekteerimistingimuste põllumajandusmaast 2,80 ha 7. Puude mahavõtmine koostamiseks aadressidel Pikk tn väljastamine suuruse LIISA katastriüksuse OTSUSTATI nõustuda 3 4 ja Pikk tn 2B; OTSUSTATI nõustuda moodustamisega kasutusvaldu- pärna, 2 vahtra, ja 7 elupuu projekteerimistingimuste sesse andmiseks OÜ-le määramisega OÜle SIMUNA Karuvälja; IVAX olemasoleva Äntu * Hirla külas asuvast vabast kalakasvatuse ehitus- põllumajandusmaast 1,77 ha Austatud Simuna Kooli vilistlane! rekonstrueerimistöödele suuruse NORA katastriüksuse aadressil Äntu küla Väike- moodustamisega kasutusvaldu- Hr Heino Rossi ja Simuna Kooli koostöös on valmimas raamat Maarja vald. sesse andmiseks OÜ-le „Simuna Koolid”. Raamatus antakse teadolevate faktide põhjal 7. Kasutusloa väljastamine Karuvälja; ülevaade Simuna piirkonna hariduselu ajaloost kaugemas OTSUSTATI nõustuda * Hirla külas asuvast vabast minevikus. Põhjalikumalt on kajastatud Simuna kooli- ja kasutusloa väljastamisega OÜle põllumajandusmaast 3,51 ha hariduseluga seonduvat 20. sajandi algusest tänapäevani. Karuvälja kuuluvatele sõnniku- suuruse JUULI katastriüksuse Raamatu maht on orienteeruvalt 250 lehekülge, kirjastamise hoidlatele seoses ehitus- moodustamisega kasutusvaldu- maksumus 60 000 krooni. Kogumiku üllitamist toetab Väike-Maarja remonttööde lõpetamisega sesse andmiseks OÜ-le vald 15 000 krooni ulatuses. Ülejäänud rahasumma leidmiseks aadressil Hirla küla Väike-Maarja Karuvälja; pöördun Teie poole, head vilistlased. Kui Teil on soov ja võimalus vald. * Kärsa külas asuvast vabast toetada rahaliselt meie poolt algatatud tegevust, siis palun kandke 8. Ehitusloa väljastamine põllumajandusmaast 14,35 ha toetussumma Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarvele OTSUSTATI nõustuda suuruse KÄRSAMAA katastri- ehitusloa väljastamisega Regina 10502009482007 Ühispangas või 221025205355 Hansapangas, üksuse moodustamisega kasu- lisades märksõna: Raamat „Simuna Koolid”. Oleme ette tänulikud Tiigile tahe-sõnnikuhoidla tusvaldusesse andmiseks Jaan rajamiseks asukohaga Tiigi Sepale; iga toetussumma eest ja loodame, et koos Teie abiga saab raamat maaüksus, küla, Väike- * Kärsa külas asuvast vabast ilmuda. Iga toetaja nimi märgitakse raamatus ära. Maarja vald. põllumajandusmaast 3,19 ha Juhul, kui toetussumma osutub suuremaks kui raamatu ilmumiseks 9. Matusetoetuse eraldamine suuruse KOLMNURGA katastri- vajalik, siis ülelaekunud summa kasutatakse kooli aastapäevaga OTSUSTATI nõustuda üksuse moodustamisega kasu- seotud kulude katmiseks. Laekunud raha kasutamise üle otsustab matusetoetuse eraldamisega tusvaldusesse andmiseks Jaan Simuna Kooli hoolekogu. ühele taotlejale summas 750 Sepale. Lugupidamisega krooni. 2. Sünni- ja matusetoetuse Anton LEICHTER, eraldamine direktor 4 Väike-Maarja valla Infoleht Mis on “Teeme ära 2008”?

“Teeme ära 2008” on vahendeid planeerida, on vaja · Avalik kampaania. (registreerimine algab 21. märtsil kodanikualgatus, mille ees- olemasolev prügi täpsemalt · Koristuspäev on 3. mail 2008. 2008). märgiks on Eesti puhtaks kaardistada. Seda tehakse aast6al. “Teeme ära 2008” kodulehelt koristada! Kodanikeühenduste, koostöös vabatahtlikega, valda- · Tänukontsert toimub 10. mail refereeris ettevõtete ja avaliku sektori dega ja organisatsioonidega, 2008. aastal. Leie ARULA. organisatsioonide ning kaasa- kellel on prügi paiknemise kohta PANUSTADA SAAB: tavate vabatahtlike eraisikute täpsemat infot. Kaardistatud · Kaardistamisel NB! abiga on plaanis ühe nädala- prügikohad lähevad interaktiiv- Tule kaardistama (vajalik Väike-Maarja vald liitus vahetuse jooksul puhastada sele prügikaardile aadressil: isikliku GPSi olemasolu). “Teeme ära 2008” aktsiooniga Eestimaa avalikud kohad, metsad http://www.teeme2008.ee/ Lisainfo: www.teeme2008.ee 2007. aasta novembris. ja rannad illegaalsetest prügi- kaart.html. Prügikaardi alusel · Töövahenditega Väike-Maarja valla poolne hunnikutest. Kavas on kaasata korraldatakse ka koristamis- (alates kummikutest-labi- “Teeme ära 2008” koordinaator kõik eestimaalased: koolilapsed päeva logistikat. datest kuni vaba kontoripinnani) on keskkonnanõunik Leie Arula, ja pensionärid, noored ja vanad, · Infopäev projekti kohalikele · Rahaliselt kontakt: 329 5768 või leie@v- ettevõtjad ning kunstnikud, koordinaatoritele, kes hakkavad Toeta meid rahaliselt (SA maarja.ee. laulukoorid ja metsatöölised jne. koristuspäeval valla piires Eestimaa Looduse Fond, a/a Vallakodanikud! Olge Tegevusplaan vabatahtlike tööd koordineerima. 221005100292, märksõna: aktiivsed ja andke teada Väike- · 2007. aasta novembris · Koristuspäevale regist- „Teeme ära“) Maarja valla illegaalsete toimub prügi kaardistamine. Et reerimise algus vabatahtlikele Koristuspäeval: Tule prügihunnikute asukohtadest projekti erinevates etappides eraisikutele ja gruppidele toimub koristama üksi, perega, sõpra- ning tulge kevadel koristama! vajaminevaid ressursse ja alates 21. märtsist 2008. aastal. dega või töökaaslastega!

Rakveres hakatakse tasuta nõustama raskustesse sattunud lapseootel naisi ja nende lähedasi

12. septembril toimus Rakvere www.rasedus.ee. ümber – ka tema kehas toimuvad tunnete puhul, mida on üksi haiglas raseduskriisialane Peamisteks pöördumise suured muutused. Sageli raske kanda ning mida infopäev kõigile asjast huvi- põhjusteks on olnud probleemid mõjutab just raseduse soovitakse kellegagi jagada. tatuile. Ühiselt leiti, et antud partneriga, raseduse ja füsioloogiline pool naise ja Küsimuste puhul, millele tervishoiualase teenuse järele on sünnitamisega seotud hirmud, seeläbi ka kogu pere rahuldavaid vastuseid ja vajadus ka Lääne-Virumaal. hirm sündiva lapse tervise emotsionaalset ja sotsiaalset lahenduskäike omast tarkusest Infopäeval tutvustati Tallinnas pärast, hirm tuleviku ees, suhtlemisvõimet. Teisalt võib välja mõelda tundub üle jõu käivitatud Ida-Tallinna Kesk- viljatus, ootamatu rasedus, puudulik või hästitoimiv käivat. Alati ei pea ootama kuni haigla ja SA Väärtustatud Elu abordieelne situatsioon, abordi- suhtevõrgustik mõjutada kriisiolukord lämmatavalt vahelist ning Eesti Haigekassa järgne segadus või kriisiolukord, raseduse kuluga toimetulekut suureks paisub, sest nõustamise toetatud tervist edendavat sünnitusjärgne ärevus, koha- vastavalt siis kas pärssivana või kaudu on võimalik tuleviku projekti „Raseduskriisi nõusta- nemisraskused, isaduse tuvasta- eneseusaldust tõstvana. probleeme ennetada. Koos mine”. Selle projekti raames on mise probleemid, suhteprob- Läbiviidud uuringute kohaselt nõustajaga on inimesel endal pakutud naistele ning nende leemid. See kõik näitab, et on vaja langeb paari rahulolu oma suhte võimalik leida tee, kuidas ära lähedastele abi ja tuge rohkem sotsiaalpsühholoogilist kvaliteediga suurel määral hoida hilisemaid keerulisi kui 300 korral. raseduskriisialast nõustamist. raseduseaegsel ja sünnituse- olukordi ja vajadusel ka nendeks Tänu Lääne-Viru maavalitsuse Öeldakse, et rasedus ei ole järgsel perioodil. Löögi alla võib paremini valmistuda. eestvedamisele ja Rakvere linna haigus. Tõsi küll – lapseootus sattuda perekonna senine Raseduskriisi nõustaja poole abile on alates 7. novembrist k.a on üks loomulikest olukordadest majanduslik heaolu. Mitte alati on võimalik pöörduda mitte Rakvere ja Lääne-Viru maakonna teiste samasuguste reas inimese ei ole partnerid võrdsel määral ainult naisel, vaid vajaduse naistel võimalus saada eluloos. Samas võib raseduse küpsed ja valmis muutustega korral ka tema lähedastel. spetsialistidelt tasuta rasedus- erinevates faasides lapseootel kaasa minema. Võib juhtuda, et kriisialast nõustamist. Nõusta- naine, samuti tema partner ja rasedusega seotud elumuutus mine toimub kolmapäeviti ja lähedased kohata mitme- paneb naise raskemate valikute registreerida saab end eelnevalt suguseid olukordi, mis kuhjuvad ette. Näiteks abordiotsuse puhul telefonidel: Leie Klaar 507 6378, psühholoogiliselt keerukateks on vastutus jäetud valdavalt Kaidi Ilvik 5649 3783 või kogemusteks. Läbielamised naise enda kanda. Olga BOITSOV, kohapeal kolmapäeviti kell võivad olla seotud rases- Raseduskriisi nõustaja poole Lääne-Viru maavalitsuse 10.00–18.00 Rakvere Sotsiaalabi- tumisega, raseduse katkemise saab pöörduda juhtude puhul, tervisedenduse spetsialist, keskuse (Vilde 2A, II korrus) või katkestamise, viljatuse, mis on seotud rasedusega ja tel 325 8033 nõustamisruumis. Võimalus on lapseootuse ja sünniga. lapsevanemaks saamisega, küsida nõu ka interneti teel elusituatsioonides, mis on aadressil [email protected], Rasedus on seisund, mis ei viinud või viimas ühel või teisel [email protected], SA valda üksnes naise psüühikat moel ummikusse ning Väärtustades Elu kodulehekülg ega sotsiaalset võrgustikku tema segadusse. Samuti kogemuste ja Väike-Maarja valla Infoleht 5

Et sul tugev tervis oleks, et sul kurbi hetki poleks, VMPSi veerg et sul tööd kõik tehtud saaksid, et sa ikka endaks jääksid. Mis oli... 26. oktoobril koguneti Rakveres Wesenbergi konverentsisaali, et kuulata infot järgmistel teemadel: 1. mikropõllumajandusettevõtete investeeringud, 2. loomakasvatusehitiste investeeringud, 3. nõuandesüsteemi- ja teenuste toetamine, ÕNNITLEME! 4. külade arendamine. Nõuandeid jagas ja küsimustele vastas Aire Tafenau. JAAK TARRE 30.11 EINO KLEMENT 03.12 Majandustegevuse mitmekesistamisest maapiirkonnas rääkis Üllas Hunt. Toetuse saajate hindamiskriteeriumid panid nii mõnegi mehe kukalt kratsima. Maksimaalne JAAK LÄÄNEMETS 06.12 toetussumma ja määr sõltub taotleja vanusest ja kohast 40% - 60%, traktorite EINO TOMBERG 06.12 puhul 35% - 55% . Ruth RAIDLO

Külade uuendamise ja Maanaiste seltsing korraldab heategevusliku nädala arendamise investeeringu- Ka sel aastal korraldab Väike-Maarja maanaiste seltsing toetus (meede 3.2) heategevusliku nädala. Võtame vastu seisma jäänud esemeid ja jagame neile, kel vaja. Nädala jooksul toimub ka käsitöö ja talutoodangu müük. EESMÄRK Maksimaalne toetus ühe Toetuse eesmärgiks on Eesti taotleja kohta on kuni 938 796 Oodata on üllatusi. maaelu arengukavaga 2007– krooni aastas ja kuni 4 693 980 2013 alusel toetada Maaelu krooni kogu programmperioodi Arengu Euroopa Põllu- jooksul. Heategevuslik nädal toimub 10.-16. detsembrini majandusfondist (EAFRD) Toetatakse järgmisi maapiir- 2007 Väike-Maarjas Tamsalu mnt 1 II korrusel. maapiirkonna elukeskkonna ja konda planeeritud inves- kultuuripärandi säilitamist ning teeringuobjekte: sotsiaalse infrastruktuuri - seltsimaja, kultuurimaja, Kauneid jõule soovides arendamist mittetulundussektori spordisaali, avalike infopunktide Väike-Maarja maanaiste seltsing arendamise kaudu. vms teistele isikutele kasutami- VASTUVÕTUAEG JA – seks avatud hoone või selle osa KOHT ehitamine ja sinna sisustuse Taotlusi võetakse vastu ostmine; sihtasutus). jätmise otsuse hiljemalt 100 26.11.-19.12.2007 PRIA - pargi, haljasala, puhkeala, TOETUSE MÄÄRAMINE JA tööpäeva jooksul arvates piirkondlikes büroodes. mängu- või spordiväljaku, VÄLJAMAKSMINE taotluse esitamise tähtpäevast. TOETUSE TUTVUSTUS/ matkaraja, terviseraja, õpperaja, PRIA kontrollib vastuvõetud Toetuse väljamaksmiseks TINGIMUSED külaplatsi vms teistele isikutele taotluste nõuetekohasust. peab toetuse saaja teostama Toetust võib taotleda kasutamiseks avatud rajatise Nõuetele vastavaid taotlusi investeeringu ja esitama PRIAle mittetulundusühing, sihtasutus loomine või parendamine; hinnatakse maakondlikes investeeringut tõendavad või maapiirkonnas tegutsev - paadisilla, ujumiskoha vms hindamiskomisjonides, kus dokumendid kahe aasta jooksul kuni keskmise suurusega teistele isikutele kasutamiseks antakse arvamus investeeringu arvates PRIA otsusest. ettevõtja. avatud rajatise rajamine või vajalikkuse kohta ning moodus- Toetust antakse inves- parendamine; tatakse paremusjärjestus. LISAINFO JA KONTAKT teeringuobjekti abikõlblikust - küla tutvustava püsiviida ja Rahuldatakse taotlused, mis maksumusest: -kaardi ostmine ja paigaldamine; hindamise tulemusel on saanud Lisainfot saab PRIA -mittetulundusühingule ja - sporditarvikute, muusika- vähemalt 10% võimalikust piirkondlikest büroodest ja Tartu sihtasutusele kuni 90% riistade ja eesti rahvariiete maksimaalsest punktide arvust keskusest Narva mnt 3, tel 737 (Tallinnaga piirnevas vallas kuni ostmine; ja mille rahastamise summa ei 1369, 737 1368, 737 1200, faks 737 70%), - multifunktsionaalse ületa toetuse taotluste rahas- 1201, e-post: [email protected]. - maapiirkonnas tegutsevale teeninduskeskuse ehitamine tamise eelarvet maakonna kohta. ettevõtjale kuni 65% (Harjumaal (saab taotleda üksnes PRIA teeb taotluse rahul kuni 55%). mittetulundusühing või damise või taotluse rahuldamata 6 Väike-Maarja valla Infoleht Beebide pidu

8. novembril toimus Väike- limonaadi-kommilaua, mis osutus sümboolnegi, et beebipidu tulevik. Nad on meile tähtsad ja Maarja rahvamajas pidu valla nooremate külastajate seas toimus vaid mõni päev enne homme on kasvanud tänastest kõige pisematele, nimelt viimase vägagi populaarseks. isadepäeva. Mina olen isana beebidest noored mehed ja aasta jooksul sündinud Tervituseks võttis sõna väga õnnelik, et sain pühapäeva neiud. Beebipidu on kena kodanikele. Ühtekokku oli neid vallavanem. Ta toonitas hommikul oma üheksa-aastase traditsioon Väike-Maarja vallas. viiskümmend kaks. sündimuse tähtsust ja tänas tütre joonistatud värvilise See peab jätkuma. Tahan tänada Vallast olid kohal vallavanem vanemaid. Iive on ju Eesti portree minust... Aga see selleks. vallavalitsust, kes on leidnud Olev Liblikmann, sotsiaal- ja probleemiks, kuid minu meelest Lühikese, kuid meeleoluka võimaluse seda ettevõtmist igati lastekaitsetöötajad Lea Väike-Maarja vallas sellega väga kontserdi andsid Väike-Maarja toetada. Mäesepp ja Maia Heinsoo. halvasti pole. Meie Kesk-Eesti lasteaia lapsed. Neid juhendas Kõigile pisikestele kingiti vald on igati tõestanud oma muusikaõpetaja Sirje Sõnum. Õnne teile, lapsevanemad! hõbelusikas, kõik vanemad said elujõudu ning arengut. Üritust juhtis Väike-Maarja lilled ja kaardi. Omakorda just see meelitab siia rahvamaja kunstiline juht Heli- Vald oli rahvamaja jalutussaali inimesi oma päris kodu rajama ja Liivia Komp. Ville-Markus KELL organiseerinud ka puuvilja- lapsi kasvatama. On On selge, et lapsed on meie

Rahvamajas kohtusid sotsiaaltöötajad

Väike-Maarja rahvamajas alguse traditsioon korraldada Rain Vink, Aron Alt ja Keili Laekvere vallavanem Aarne toimus 7. novembri õhtul vaikne lõkkeketti, et tähistada Kaali Kivisik Väike-Maarja Laas. asi. Miks vaikne? Vahest meteoriidi sisenemist Maa muusikakoolist. Peale selle sellepärast, et asja korraldaja oli atmosfääri. Lõkked süüdatakse esines väikese palaga Rakvere Samuti tänan Väike-Maarja PAIK. Selle lühendiga seostub Lennart Meri mälestuseks tema muusikakooli õpilane Killu- õppekeskust, kes kattis laua. kohe paik, kus olla, paik, kus sünniaastapäeval, 23. märtsil. Marie Kell. Eriline tänu kuulub elada, paik, kus töötada. Lennart Meri kirjutas raamatu Juhan Kangurile külast. Ta Suur aitäh kõigile, kellel oli Kokkusaamist ei korraldanud „Hõbevalge”, mis valgustab esitas meeleoluka buketi meie aega ja võimalust kohale tulla! rahvamaja, vaid Aivar Niinemägi, Kaali meteoriidi tekkelugu. klassiku Raimond Valgre kes teeb alati kõike põhjalikult ja Kontsert sotsiaaltöötajatele lauludest. hästi. Tegemist oli paikkonna oli kena. Tahan tänada kõiki Sõna tervituseks said Tamsalu Ville-Markus KELL, sotsiaaltöötajate kohtumisega esinejaid, kelleks olid Mari-Liis vallavanem Toomas Uudeberg ja Väike-Maarja valla rahvamaja siin, koduses Väike-Maarjas. Kaskema, Urmas Lemvald, Karl- Väike-Maarja vallavanem Olev direktor Muide, Aivar on tuntud selle Elias Teder, Mariliin Talu, Liblikmann. Kohal olid ka poolest, et tänu temale sai Moonika Suur, Kristo Toiger, vallavanem Andrus Blok ja Väike-Maarja valla Infoleht 7

Rahvamaja sünnipäev ja KULTUURIKALENDER Eesti Vabariik 90 30. novembril 2007 peab Väike-Maarja rahvamaja pidu. 29. novembril Tähistame hoone 95. aastapäeva. Ühtlasi on see juubeliaasta “Eesti Kell 18.00 Simuna rahvamajas jõuluseadete valmistamine. Juhendab Vabariik 90” avaürituseks. Tõsi, juubeliaasta algab ametlikult 28. Mary Tammet,osalustasu 50 krooni. novembril, kuid meie vald annab avalöögi pisut hiljem. NB! Palun andke teada oma osalussoovist Simuna rahvamajja või tel 323 Esineb Kaarma sõprusvalla meeskoor ja tantsuks mängib 7217. teatri brass-ansambel. Esinemisnõusoleku on andnud kolumnist Rein 30. novembril Veidemann, tulemas on ka üllatuskülaline, ÄTI-persoon (Äste Tähtis * Kell 10.00 korraldab Eesti Kontsert Simuna rahvamajas kontsert- Isik) valitsuskabinetist. Pidu on kõigile vallaelanikele tasuta. Avatud loengu. Esineb TRIO NATURALE. on OÜ Joosandi baar. * Kell 19.00 pidulik Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta tähistamise algus. Kõik on teretulnud! 95 aastat Väike-Maarja rahvamaja asutamisest. Pidu kõigile! Meenutagem, et Väike-Maarja rahvamaja ehitati 1912. aastal Peokõne peab Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Esineb Kaarma hirmutavalt lühikese ajaga. Kevadel asetati paika nurgakivi ja jõulude sõprusvalla meeskoor, tantsuks mängib Estonia teatri brassansambel. ajal toimus juba avamispidu. Uskumatu, eks? Tänasel päeval on Üllatusesineja! Pidu on tasuta. rahvamajas elujõuline ringitegevus ja lahtised uksed. Tuba on soe 1. detsembril ja hea läbisaamine on teisel korrusel asuva muusikakooliga. Just Kell 19.00 Vello Jürna mälestuskontsert Väike-Maarja õppekeskuses. Väike-Maarja muusikakool ongi meie partner number üks ja aitab Laulab Kadri Kask, esinevad Väike-Maarja muusikakooli ja gümnaasiumi alati, kui on tarvis. Loodame omalt poolt olla sama vastutulelikud ja õpilased. aidata ka kolleege teistest vallaasutustest. 2. detsembril Vahest ennatlikult, aga soovin vallarahvale heledat jõuluvalgust Advendiküünla süütamine Väike-Maarja aleviku jõulukuusel kell 18.00. ja sooja tuba! 8. detsembril Ville-Markus KELL, Väike-Maarja rahvamajas isetegevuslaste kontsert, algus kell 19.00. rahvamaja direktor 13. detsembril Kell 17.00 Avanduse mõisas jõulukuu kontsert „Jõulud – armastuse aeg”. Esinevad Simuna rahvamaja laululapsed ja muusikakooli õpilased. Heategevuslik pärastlõuna 17. detsembril Jõuluootus algab esimese advendiküünla süütamisega. Pime Suurte perede jõulupidu Väike-Maarja rahvamajas, algus kell 16.00. aeg saab valgust juurde. Jõulupühi ootavad nii noored kui 18. detsembril vanad. Kell 12.00 Simuna piirkonna koduste laste jõulupidu Simuna osavallamajas Jõulukuu esimesel nädalal toimub päevakeskuses (Avanduse mõisahoones). heategevuslik pärastlõuna. Esinema tulevad Kiltsi 19. detsembril laulumemmed, eakate päevakeskuse isetegijate osavad näpud * Kell 14.30 Väike-Maarja piirkonna koduste laste jõulupidu Väike- on teinud palju kauneid asju, mida saab osta. Pakume teed ja Maarja lasteaias. kohvi ning iseküpsetatud maiuspalu. * Aavere hooldekodu jõulupidu Kiltsi rahvamajas, algus kell 13.00. Ootame huvilisi 05. detsembril kell 14.00 päevakeskusesse. 20. detsembril “Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita teisi,” ütleb Jaapani * Triigi pensionäride ja koduste laste jõulupidu Triigi spordihoones, vanasõna. algus kell 12.00. Tiia UUTSALU, * Pensionäride jõulupidu Väike-Maarja rahvamajas, algus kell 15.00. päevakeskuse tegevusjuhendaja 21. detsembril Kiltsi piirkonna pensionäride ja koduste laste jõulupidu Kiltsi TÄNU rahvamajas, algus kell 15.00. Väike-Maarja hooldekodu töötajad tänavad PAIK-i, kes 22. detsembril korraldas sotsiaalalatöötajatele Väike-Maarja rahvamajas Kell 14.00 Simuna rahvamajas eakate jõulupuu. Laulu- ja meeldejääva ja südantsoojendava õhtupooliku. huumoriprogrammiga esineb Voldemar Kuslap. Pääse 25 krooni, eakate klubi Elurõõm liikmetele 15 krooni. Pääsmed eelmüügis Simuna rahvamajas 10. detsembrist kuni 21. detsembrini. Kodused lapsed, Vajalik osavõtust teatamine! Müügil ka Voldemar Kuslapi äsja ilmunud CD-plaadid ja kassetid! kellel ei ole võimalik jõulupeole tulla, Oodatud on kõik peost huvitatud! saavad jõulupakid kätte 31.detsembril Väike-Maarjas vallavalitsuse toast nr 102 Kell 21.00 Simuna rahvamajas AASTALÕPUTRALL Saadame vana–aasta mõnusalt ära ansambli Genny seltsis. Pääse 27. ja 28. detsembril 2007 eelmüügist 50 krooni (10. detsembrist kuni 27. detsembrini), 75 krooni või 2., 3., 4. jaanuaril 2008; (kauamõtlejatele alates 28. detsembrist), 100 krooni (lootusetud hilinejad, peoõhtul). Simunas osavallavalitsusest Kell 24.00 UUSAASTATRALL Väike-Maarja rahvamajas. DJ Davey & 21. ja 28. detsembril Fooza või 4., 8., 11. jaanuaril 2008. a. MÜÜGITEADE Maia HEINSOO, Kolmapäeval, 12. detsembril kell 12.00–14.00 Simuna rahvamajas Eestis lastekaitsespetsialist toodetud trikotaaži müük lastele ja täiskasvanutele. (Endine Marat ja Mako) 8 Väike-Maarja valla Infoleht Põlvkondade päev Simuna rahvamajas

Elu suurte ja säravate tulede kellele rahusoov ei oleks püha. lapselapsed vajavad ning hakkamist täis Saku eakate seas on igaühel üks tibatilluke 28. oktoobri kaunil pühapäeva soovivad, nimelt palju hellust, segarahvatantsurühm tekitas südameleek, mis peab põlema, et pärastlõunal said kokku peaaegu armastust ja rohkem hoolivust!!! palju elevust eriti siis, kui soojendada ja valgustada meie sada Simuna rahvamaja sõpra eri Ise Te ammutate tantsurõõmu otsustati ka meile ära õpetada südameid seestpoolt, nii et põlvkondadest nii lähedalt kui päikeseratta teest, kuid annate tants „Tõmba Jüri“. No küll suudaksime soojust ja valgust kaugelt, et üheskoos pidada seda teistelegi südamete seest. võttis alles võhmale! Aitäh meie teistelegi anda. Mõnes põleb see pidu. Põhjusi selleks oli päris Aitäh Teile, kallid „Tüdrukud“ ja uutele sõpradele, kes leidsid leek suure lahvatusena kiiresti mitu: juhendaja Lehte Sirelpuu! Olge aega ja tahtmist koos meiega tuhaks, teises vilgub tasakesi ja 1.Hooaja avaüritus, mis tänatud tulemast, isetehtud pidutseda. areldi, otsekui kardaks elu pühen-datud Eesti Vabariigi 90. tantse tantsimast ning toredat Inimese elus on tähtsad kodu karmide tuulte käes kustuda. juubeliaastale. pidu pidamast! ja pere, kuid väga tähtis on ka Kolmandate tuli on südametuli, 2.Simunapäeva tähis-tamine. Pill see hüüab üle valla, kajab hea tervis. Mis oleks veel parem mis põleb ja põleb ja näib, et ei 28. oktoober on apostlite vastu kihelkonnas: „Tulge pidu arstirohi kui naer? Tartumaalt oli kustu kunagi. Need inimesed on Siimona ja Juuda Taddeuse pidama!“ Aitäh Teile, „Kapell“ ja meid ravima tulnud naeru- õnnelikud inimesed. mälestuspäev, neist esimese järgi juhendaja Eve Sarnet. Teie poolt terapeut Ülle Närska. Suured Igaüks on oma südameleegi on päev saanud ka oma nime. mängitud pillilood kutsusid nii tänud talle! kaasa saanud kas kodukoldest, Eestis on neile apostlitele tantsule kui ka lihtsalt head Öeldakse, et ei saa me läbi põlevast pirrutulest või lihtsalt pühendatud nii Simuna kirik, rahvamuusikat nautima. Hoidke Lätita, kuid meie siin Simuna leegitsevast südamest. alevik kui ka kihelkond. ikka pillid hääles, sest tahame ka üritustel ei saa läbi Kodu on paik, kust oleme Sellepärast on simunapäev edaspidi Teie pilli järgi jalga osavallavanema, filmimees Mart alguse saanud ja kuhu tahame kohalikele määrava tähtsusega. keerutada! Pruulita. Aitäh Sulle, Mart, et siis tagasi minna, kui näib, et jõud 3.Läheneva isadepäeva Kui laul teeb rinna rõõmsaks, oled alati meiega ja võtad kipub raugema, leek kustuma. tähistamine. Kes on elus töökad, siis tants teeb kondi kergeks. tähtsamad tegemised lindile! Kodu on see, kust loodame saada visad? Need on laste tublid isad! Aitäh Teile, line–tantsu rühm ja Aitäh sulle, kallis piduline, uut jõudu, et taas põleda, taas Laul liidab neid, kes laule juhendaja Tiia Lepp, kes Te sest ilma sinuta ei oleks see elada. teavad, kes laulust ikka lugu panite särtsaka etteastega toreda pühapäev nii helge olnud. Tahan Kodu ja kodumaa - on kaks peavad. Aitäh, kallid rahvamaja punkti pidulikule kontsertosale. lõpetuseks soovida: “Üks väike lahutamatut sõna. Kodumaa väikesed ja suured laululapsed On üks tore ütlemine: „Kui rõõm las olla igas päevas või saab alguse ema ja isa hellast ja õpetaja Angela Raik, kes Te jõuad Raplast läbi, võid isegi sõna hea, mis muudab valgeks naeratusest, kummelisest soojendasite meie südameid uute Türile jõuda ja sealt on kõik!” kodumurust ja punetavatest ja huvitavate lauludega. Te Simunasse kiviga visata.“ maasikmarjadest. Lapsel on panite meid, lapsevanemaid ning Seekord ei tulnud külalised meile Lugupidamisega kasvamiseks vaja rahu – vanavanemaid, mõtlema sellele, mitte Raplast ega Türilt, vaid Auli KADASTIK kasvurahu. Pole vanemaid, mida tegelikult meie lapsed ja hoopis Sakust. Tantsulusti ja Isa roll peres ja lapse kasvatamisel Tundsin rõõmu, kui sain kutse sigitaja; Uuringutest selgub, et hea isa isad ei väärtusta oma osa loengule “Isa roll peres ja lapse · sotsiaalne isadus - mees on see, kes: perekonnas. Mind inspireeris kasvatamisel”. See oli esimene tunnistab, käitub ja on juriidiliselt · leiab aega oma lapse jaoks; see loeng enda lastega rohkem loeng isadele meie laste lasteaias lapse isa; · vestleb lapsega kõigest; aega veetma ja olema parem isa. oldud aja jooksul. Olen nelja · psühholoogiline isadus - · on eeskujuks; Arvan, et see oligi loengu mõte poja isa. Põnevusega ootasin, mees on isa, sest laps näeb temas · toetab last tema valikutes ja ning seega läks loeng igati korda. milline on isa roll peres isa ning tal on isaga püsiv tegemistes; Lõpetan isade nõuannetega kasvatusteadlase pilgu läbi. usalduslik kontakt. · mõistab ja usaldab; noortele isadele: Suureks üllatuseks olid Lapse ja isa suhete · kehtestab piirid, on nõudlik, · võta last sellisena, nagu ta kuulajateks emad, olin loengu seisukohalt on oluline korraldustes järeleandmatu; on, ära võrdle teda teistega; alguses ainuke isa, õnneks psühholoogilise isa roll. Lapse · kiidab ja julgustab; · hari ennast vastavalt lapse ühines hiljem meiega üks isa veel. sooviks on sageli armastav isa, · kaitseb last; vanusele ja käi ajaga kaasas; Kõneles Lehte Tuuling TLÜ niisugune, kes on lapse · on rahulik ja kannatlik; · rahu, ainult rahu; Rakvere kolledžist. käsutuses ja kes suudab vastu · on sõbralik ja abivalmis; · ole täpne ja konkreetne, Nii mõndagi räägitust oli mulle võtta igasuguseid tundeid: · on lapse suhtes mitte liiga karm; tuttav, aga lektor lähenes ka emmata last ja näidata üles tähelepanelik. · leia lapse jaoks aega. tuttavatele asjadele huvitavast õrnusi, ilma et ta peaks neid vaatenurgast ning sain ka päris tagasi hoidma või kartma. Julgustab, et lasteaed teeb Lasteaiaperele jõudu ja jääme uusi teadmisi. Lähedane suhe isaga on lapse lapsevanematega koostööd meie ootama edaspidiseid kohtumisi. Dr. Jouko Huttuneni arvates arengule ülimalt tähtis. Ema laste ühisel arendamisel. Tore, et Aitäh teile! võime isaduse mõistet vaadata hakkab oma last armastama juba emade kõrval hinnatakse ka kolmest aspektist: oma ihus, isa aga aktiivse isade rolli ja perekonda kui Tänulik isa Eerek · bioloogiline isadus - isa kui tegevuse kaudu. tervikut. Kurb muidugi, et paljud PREISFREUND Väike-Maarja valla Infoleht 9 Simuna naised riigikogus

7. novembril külastas grupp küsimustele. Kella kaheks täitus Pikemalt ei olnud meil aega tasakaalustatud ühiskonnast. Simuna naisteklubi liikmeid istungitesaal rahvasaadikutega, rahvaasemike töösse süveneda, Lääne-Virumaalt kandideerinud algas seaduseelnõude lugemine. sest Kalevipoja saalis ootas Õhtupoolikul käisime ka Kristiina Ojulandi kutsel Meie jaoks oli oluline, et sai võõrustaja, kes selgitas, et KUMUs. Päev oli tore, sisukas riigikogu. kummutatud müüt, nagu ei teeks Kalevipoja saalis võetakse vastu ja meeldejääv. Esmalt saime giidi abiga lossist Riigikogu liikmed tööd ja kohad ainult väga-väga tähtsaid põhjaliku ülevaate. Kuna oli saalis on tühjad. Pealegi saime külalisi. Esmasest kohmetusest NB! kolmapäev, siis oli hea võimalus teada, et igas töökabinetis on üle saanud, tundsime end tõesti Simuna naisteklubi saab kuulata ka infotundi, kus teleekraan, millelt saab jälgida proua Kristiina ja tema abiliste kokku 7. detsembril, mil alustame ministrid Juhan Parts, Jüri Pihel kogu tegevust suures saalis ning seltsis oluliste ja oodatutena. jõuluaega loenguga “Ravimteed ja peaminister Andrus Ansip siis tõesti otsustaval hetkel Pakutut maitstes jõudsime ja kreemid koduaiast”. vastasid opositsiooni esindajate hääletamisel osaleda. vestelda lastetoetustest ja seltsitegevusest, maaelust, Reet MAADLA, võrdsetest võimalustest ja Simuna naisteklubi esinaine Hingedepäeva kontsert Simuna rahvamajas

Hinge ei osteta, hinge ei müüda, hinge ei suudeta petta või püüda. Hing nagu nimi ei põle ei vaju, hingel on raske… ja hing tuleb koju.

02. novembril tähistasime hingedepäeva. Hingedepäeval meenutatakse siit ajast lahkunud inimesi, vaadatakse tagasi minevikku ja mõtiskletakse. Enamikule meist on vajalik küünla süütamine ja natuke vaikust enesega olemiseks. Simuna rahvamajas pakkus sellel päeval unustamatuid hetki Väike-Maarja rahvamaja segakoor Helin, kes kosutas meeldivalt meie hinge suurepäraste lauludega. Suured, suured tänud teile, head lauljad, ja Teie juhendajale nauditava kontserdi eest. Võime olla uhked, et meil on selline suurepärane OMA LAULUKOOR. Meie siin Simunas ootame Teid ikka ja jälle tagasi! Simuna naisteklubi liikmed riigikogus koos võõrustaja Kristiina Auli KADASTIK Ojulandiga Rollimängud Väike-Maarja koolis Lääne–Virumaa Puuetega Inimeste Koda korraldas 3. oktoobril Tegijad tänavad Väike-Maarja algklasside lapsi ja õpetajaid hästi kooli 3. ja 4. klasside õpilastele ürituse “Ära naera minu üle“. Puudega toreda vastuvõtu eest. inimesed puutuvad sageli elus kokku tõrjutuse ja eelarvamustega, Jaane AER, teadmatuse tõttu narritakse ka eripärasusi omavaid kaaslasi. Kuna projektijuht suhtumine erinevustesse enese ümber saab alguse noores eas, valisime oma projekti „Respekteeri erinevusi“ sihtgrupiks just koolinoored. Meie eesmärgiks on muuta osalejate hoiakuid puuetega inimeste suhtes sallivamaks ning ennetada nende riskikäitumist ja puude tekkimist. Ürituse käigus viisid Lääne–Virumaa Puuetega Inimeste Koja liikmed Helmi, Tarmo, Margit ja Andželika läbi erinevaid rollimänge, mille kaudu õpilased said kogeda erivajadustega inimeste igapäevaelus ettetulevaid olukordi: prooviti varvaste abil oma nime paberile kirjutada ja maast asju üles tõsta, loeti kinnisilmi raha, püüti panna ühe käe abil sõbrale kiri ümbrikusse, liikuda ratastoolis jne. Jututoas rääkisid Laine, Samuel ja Jaane oma puudest ning igapäevaeluga toimetulemisest, esitati aktiivselt küsimusi ning arutleti puude tekke põhjuste üle. Järgnes suur teatevõistluse, kus korraldajate jaoks polnud oluline mitte raja läbimiseks kulunud aeg, vaid osalejate koostöö. Üritus lõppes Sotsiaalministeeriumi poolt välja pandud esemete loosimisega. 10 Väike-Maarja valla Infoleht Luulehuvilised kohtusid poe- Noortekeskused käisid külas Sõprus erinevate maakonna noortekeskuste vahel ei ole väga tess Virve Osilaga aktiivne, kuna transport on kallis ja eelarve pisike. Ent siiski saab mõnel korral aastas naabreid külastada. 23. oktoobril kohtus Väike-Maarja raamatukogus luulehuvilistega 26. oktoobril käisid Väike-Maarja ja Simuna noored Roela poetess Virve Osila. Kaunis luule kõlas nii kohalike lugejate kui noortekeskuse üritusel, mis oli mõeldud Laekvere, Rakke, Vinni ja autori esituses. Ilusaimad hetked olid Urmas Alenderi esituses Väike-Maarja valdade keskustele. Kuna üritus oli suurejooneline, kuuldud Virve Osila luuletused, millest varalahkunud muusik oli siis toimus pidu Roela rahvamajas. Noortele oli mõeldud mitmeid laulud vorminud. mõnusaid etteasteid ja noortekeskused said võimaluse ka ise üles Virve Osila arvukas luule on tuttav ja paljude lemmik. astuda. Väike-Maarjast oli kaasas räppgrupp K-9 Squad, kes esines Mõnedki luuletused on ka teised muusikud helikeelde valanud. pooletunnise etteastega. Meie pakutud külakost võeti kenasti vastu Õhtu lõpus luges autor valitud palu oma uuest luulekogust, mis ja noored said esinemistellimusigi. Õhtu lõpetas DJ Kalev Lillepalu. ehk jõuludeks valmib. Mõnusalt peolt oli raske lahkuda. Oli hingeminev kohtumine kauni luulega Kõlama jäi soov kohtuda tihedamini ühistel noorteüritustel. Irma RAATMA Tänud kõigile, kes kaasas olid! Meeli VEIA, Elus peab oskama Elus peab oskama Väike-Maarja noortekeskuse juhataja imesid ihata, mõista ja kuulata rõõme tunda ja raskusi kanda, kõrvalseisjat, kel süda on vaevas; Simuna kihelkonna III noortepäev nutta, armastada ja vihata, terasid sõkaldest välja tuulata, Simunas toimus mardipäeval, 10. novembril Simuna kihelkonna III petta saada ja andeks anda. maasse juurdudes uskuda noortepäev. Korraldamine algas juba kevadel plaanide koostamise taevast. ning projekti kirjutamisega. Pikk päev, kus osalesid Simuna, Rakke, Elus peab oskama Laekvere, Roela ja Väike-Maarja noortekeskused, algas sportlike ja seista ja kukkuda, Elus peab oskama lõbusate võistlustega. Lõunaks pakuti Simuna kooli kokkade tõusta ja uuesti edasi minna, nõuda ja paluda, valmistatud maitsvat suppi ja õunakooki. Päeva teiseks pooleks valesid võita ja tõe eest hukkuda, trotsida karidekirjalist randa; koguneti Simuna rahvamajja, kus esinesid külalisena hr Toivo vabadussäde hõõgumas rinnas. lüüa saada ja valu taluda... Arnover ja Väike-Maarja noorte räppgrupp K-9 Squad. Noorte aga ei iialgi alla anda... kogunemise lõpetasid DJ ERIC & BOUNC. Noortepäev oli pikk ja Elus peab oskama väsitav, ent soovi tulevikuski kokku saada see ei vähendanud. paljuga harjuda – Aga ei iialgi alla anda! Tänud kõigile, kes toetasid ja aitasid korraldada! kullaga võrdselt hinnata vaske... Järgmiste noortepäevadeni! vaikida... sosistada... ja karjuda... Inna LIIVAK, Eneseks jääda, kuigi on raske. 1991 Virve O sila Simuna noortekeskus Meeli VEIA, Väike-Maarja noortekeskus Inimeses peab kõik ilus olema..... Juba paar korda on Väike-Maarja noortekeskuses jagatud ilu- uudiseid. Kohaletulnud on saanud informatsiooni uute kosmeetikatoodete kohta, jagatud on näpunäiteid, kuidas end ilusaks teha ja kuidas ilus olla. On olnud võimalik määrata oma näonaha struktuuri ja saada informatsiooni, millist hooldust näonahk vajab. Kui huvilisi jätkub, korraldab noortekeskus ilupäevi iga kolme Poetess Virve Osila nädala järel. Väike-Maarja raamatukogus Meeli VEIA Väike-Maarja noortekeskuse juhataja Kiirgus- ja energiaväljad meis ja meie ümber 10. oktoobril toimus Väike-Maarja raamatukogus Enn Parve loeng “Kiirgus- ja energiaväljad meis ja meie ümber”. Arvukas kuulajaskond sai pisut intrigeeritud asjadest, mida tavateadus veel ei tunnista, kuid märke varstisest läbimurdest ka teaduslike tõestuste osas on juba olemas. Miks mõni korter või maja on elamiseks sobiv, miks mõni meeter kaugemal tuntakse ennast äärmiselt halvasti ja tundlikumad inimesed selle koha peal üldse viibida ei taha? Mis seda põhjustab? Enn Parve on lubanud meile teaduse piirimail olevatest asjadest ka edaspidi teada anda. 2. novembril avati Väike-Maarjas kauplus Grossi Toidukaubad. Endine Irma RAATMA, tarbijate ühistu Edu pood on saanud uue sisu ja väljanägemise raamatukogu juhataja Väike-Maarja valla Infoleht 11 Uut Väike-Maarja turismielus

Viimase kahe aasta jooksul on seoses Simuna kool voldiku “Simuna kooli matkaradade projekti kaudu, et panna möödunud suvel on raiutud võsa, valdade ühinemisega lisandunud looduse õppe- ja matkarada” palkidest istepingid raja äärde ja torni niidetud rohtu, koristatud prügi Kaarma turismialale nii mõnedki tööd. Tingituna kordustrüki. juurde lagunenute asemele. paemurru ja Uguri mäe lubjaahjude valla piiride muutumisest ostsime AS Simuna matkaraja algusesse ja lõppu Äntu küla Härma talu matkarada juurest. Rajatud on tee (põhiliselt küll E.O.Mapilt uued turismikaardid kahes on 2006. aasta kevadel paigaldatud “Tule kopramaale” rõõmustab kõiki on niidetud rinnuni ulatuvat rohtu) variandis: Internetti panekuks (on teabetahvlid nii eesti- kui inglisekeelse matkahuvilisi. Selle on teinud Äntu viinavabrikuni ja ümber selle, et sisestatud) ja A4-le trükkimiseks. Nüüd infoga, rajale aga suunaviidad. Tänavu omaalgatuslikult talu peremees Heiti pääseda ligi unikaalsele paekivist on meil õigus kasutada kaarti ka sai tahvli materjal uuendatud. Erala. Raja alguses on skeem, rada on korstnale. Suvel on paigaldatud viidad trükistes. Nii saigi tehtud uus seinakaart Matkarajast joonistas uue värvilise varustatud puidust postidel ja nii pae- kui Simuna jt turismiobjektide “Väike-Maarja valla vaatamis- skeemi kunstnik Eve Veermäe. 2007. puuokstel rippuvate viitadega. Mitmel juurde, kevadistega kokku 51 viita, väärsused. Turism”, kus on lisaks aasta kevadel paigaldati väikeste pool on purded. Üle ühe oja saab minna suurem osa neist küll riknenud puidust kaardile fotod valla tähtsamatest katuste alla 16 tahvlit nii sealsete ka köitpidi veetaval parvel. Rada viitade asemele. turismiobjektidest. Vahest olete üksikobjektide kui taimede, loomade, tundub vaheldusrikas. Peagi ilmub PAIKil on ELi rahastatud projekt, märganud neid kaarte vallamaja lindude piltide ja seletavate tekstidega. vastav teave valla koduleheküljele. H. mille raames tehakse suured välisesikus, raamatukogudes, koolides Sel suvel asendati vana laudrada uuega. Eralal on plaanis rajada veel viburada. metallalused Pandivere paeriigi jm. Sama on ka värvilise voldikuna, Plaanis on rajada Simunasse Juba on saadud raha, et osta vibusid. kaartidega ja peaaegu samasugused esiküljel valla kaart ja fotod Simuna, telkimisplats. Metsavenna punkri juurde on pandud seinakaardid ning voldikud. Sama pöördel Väike-Maarja vaatamis- Äntu-Nõmme matkarajal vahetati teave metsavendlusest, Martin ja Kaljo sisestatakse ka Internetti. Praegu väärsustest, mõlemad eesti- ja vaatealustel kas lõhutud või riknenud Tammest nii eesti kui inglise keeles kogutakse materjali. inglisekeelsena. Lisaks rohelise trükiga kiletatud pilte. Paremini säiluvad (samast i-punktis võib saada ka Lääne-Viru maakonna organi- raamatukesele “Ringkäik Väike- fotode alused on kujundatud PVC- voldikuid). seerimisel ilmus 2006. aastal ELi Maarjas” on ka pruunide tähtede ja plaatidele nagu Ebaveres ja Simunas. Rohu baasi algusesse paigaldati projekti abil nelja liiki trükiseid, osa piltidega broüür “Ringreis Väike- Rajamisel on Äntu õpperaja pikendus kevadel uus teabetahvel, vana oli ära kolmes, üks neljas võõrkeeles (üks neist Maarjast Simuna kaudu” (Ebavere- Äntu tehisjärveni (Paisukani) ja lõhutud. Raketiangaari on üles pandud ka eesti keeles). Koostajateks olid Kiltsi kaudu on voldikud juba telkimisplats järve äärde. KIK neli suurt alust Nõukogude rakettide maakonna turismitöötajad. Trükised on varasemast ajast). 2007. aasta (Keskkonnainvesteeringute Keskus) piltide ja ajalooga eesti ja inglise keeles. mõeldud välismaa messidel jaota- veebruaris ilmus turismimessiks on selleks eraldanud 133 000 krooni, Samast saab võtta ka uusi voldikuid, et miseks, kuid osa neist saime ka i- värviline voldik “Ringreis Väike- valla osalus 17 000. Ujumissilla raketipilte poleks enam vaja välja punkti. Praegu kogutakse materjale Maarja-Simuna mail”, kus on ühtse ehituseks taotletakse vahendeid. lõigata. ühise matkaradade projekti jaoks. ringina nii Simuna kui Väike-Maarja Ebavere matkaraja jaoks küsime Lebavere lahingupaigas on lahingu Valla kodulehel on turismi lehekülg vaatamisväärsused. Septembris sai toetust Lääne-Virumaa ühise skeem (autor Kaljo Tamm, kujundaja ümber kujundatud, kuna teemade Eve Veermäe) ja lahingu kirjeldus nii nimekiri läks liiga pikaks (kokku 24 eesti kui inglise keeles. K. Tamme lugu). See on nüüd gruppidesse jaotatud. lahingu kirjelduse täielik tekst ja ka Eraldi on teenuste osa, kus lisaks skeem on valla koduleheküljel pealkirja turismiteenusele on väljas ka majutus, all „Turism” koha-, aja- ja isikulugude söögikohad jm. osas. Rõõmustav on see, et meie vallas Pandivere paeriigi kohta on ilmunud tegutseb esimene turismitalu, mis asub nelja valla ühisel rahastamisel Kärus Pedja jõe ääres. Koht on ilus, raamatuke “PANDIVERE PAERIIK kuid tähtsaim on siiski lahke allikate allikal”. Sama on sisestatud ka pererahvas. Talu leiate Internetist Internetti valla kodulehele. Samuti on aadressil www.korvelaane.ee. trükitud Euroopa Liidu ja PAIKi vahenditega voldik “Pandivere Pokumaa Simuna õpperaja ääres paemurrud, lubjaahjud, ehitised”, mille Ellu MOISA, kujundus ja tekst on Eino ja Imbi turismikorraldaja Tombergilt. Paeobjektide korrastamisel

Hea väikemaarjalane SA Põhja-Eesti Turism nõukogu algatas traditsiooni hakata igal ja kaugemalt tulija! aastal tunnustama Põhja-Eesti tublisid turismiasjalisi. Sel aastal Detsembri esimesel õhtul saame koos otsustati tunnustada turismi- mõelda siirale ja soojale inimesele, lauljale, sõbralikumat omavalitsust ja kes elab meie südames, meie mõtetes ja olulist toimunut turismiüritust. meie mälestustes - Vello Jürnale tema Kandidaate otsiti ja sõeluti kõigis sünniaastapäeval. viies maakonnas. Novembri algul Raplas toimunud Põhja-Eesti turismikonverentsil Sulle, kes Sa Vellost lugu oled pidanud, valiti maakonniti turismisõbralikeks omavalitsusteks Harjumaal Saku näitab 1. detsembri õhtul kell 19 Väike- vald, Raplamaal Järvakandi vald, Lääne-Virumaal Väike-Maarja vald Maarja õppekeskuse saali teed ning Ida-Virumaal Narva linn. küünaldega valgustatud rada. Fotol on Raplas toimunud Põhja-Eesti turismikonverentsil Väike- Mälestuskontserdil laulab Kadri Kask ning esinevad Väike-Maarja Maarja vallale üle antud Lääne-Virumaa turismisõbralikuma muusikakooli ja gümnaasiumi õpilased. omavalitsuse auhind. 12 Väike-Maarja valla Infoleht Väike-Maarja pasunakoor esines Soomes

Teoks sai plaan, milleks olime Kontserdi ülesehitus oli igati et leidsime endale toreda Rakvere kutsekeskkooli õpetaja. valmistunud ligi aasta. Väike- sobilik. Esialgu mängisid sõpruskollektiivi, kellega on Kõige suurema tänu toredate Maarja pasunakoor ja Hyvinkää orkestrid eraldi, aga kontserdi põhjust jälle kohtuda ning Soomes veedetud päevade eest linnaorkester viisid läbi ühise lõpetasime ühispaladega. Nii musitseerida. Laupäeva õhtul oli võlgneme Hyvinkää linna- muusikalaagri Hyvinkääl, et teha saime kokku pea viiekümne- orkestritel rõõmus koosviibi- orkestrile ja nende tublile koos muusikat, anda kontserte liikmelise ühendorkestri. Kon- mine, kus arutati ka tuleviku- dirigendile hr Jukka Palonenile. ja sõprussidemed. tserdi pikkuseks oli planeeritud plaane. Väike-Maarja pasuna- 2.- 4. novembrini viibis meie tund või natuke enam ja sellest koor võõrustab Hyvinkää Tänamata ei saa jätta ka Väike- orkester Soomes. Need olid pidasime kenasti kinni. linnaorkestrit juba järgmisel Maarja vallavalitsust, kes on tõesti toredad päevad. Mõte Eks oli ikka väike hirm ka, sest suvel. pasunakoori tegemisi-toime- koostööd teha sai alguse Väike- me ju ei teadnud, kui hästi ja Arvan, et meie muusikalaager tamisi alati toetanud. Maarjas, kus kohtusime millist repertuaari soomlased ja esinemised Soomes olid heal Hyvinkää orkestri dirigendi mängivad. Aga hirm oli asjatu. tasemel ja igati tore ning vajalik Jukka Paloneniga, kes on ka Orkestrid olid enam-vähem ühe ettevõtmine. Muusikalaagrit Vallo TAAR, Väike-Maarja sõprusvalla tasemega. Vahest Hyvinkää toetas ka Eesti Kultuurkapital. pasunakoori dirigent Hausjärvi kooli laulmisõpetaja. muusikud olid natuke koge- Lõpetuseks tahan tänada Ideed sai arendatud pea aasta. numad ja seetõttu nende kava Väike-Maarja pasunakoori Vahetasime noote, pidasime veidi nõudlikum, aga meie muusikuid. Teiega võib reisida Väike-Maarja pasunakoori plaane… Nii sai mõttest tore reis. orkester paistis silma noorus- kasvõi maailma otsa… Ja eks advendikontsert toimub Ka ajastus oli sobilik – meie likkuse ja säraga. Nii tuli peale seda ole ka tehtud! Meie orkester pühapäeval, hingedepäev, soomlastel aga Hyvinkää kontserti minu juurde on oma tegutsemise ajal käinud 16. detsembril kell 12.00 kõikide pühakute päev. Hyvinkää linna Tuglase seltsi kahel korral esinemas Soomes, Avispea kirikus. Reede, 2. november oli esinaine ja väljendas rõõmsat kahel korral Saksamaal ning sõidupäev, mil tutvusime ka imestust, kuidas küll nii noored oleme osalenud festivalil Esinevad orkester, ansambel Helsingi vaatamisväärsustega. inimesed nii hästi mängivad?! Leedus. Kutseid on tulnud ka ja solistid. Õhtuks jõudsime Hyvinkääle, Andsime kaks kontserti: Hispaaniast ja Hollandist. kus vaba aeg kulus sisse- laupäeva pärastlõunal esinesime Suured tänud on ära teeninud Kontsert on tasuta. elamisele ja majutamisele. Hyvinkää gümnaasiumis, meie tõlk ja saatja Mare Põlluks, Laupäeva hommikul algas proov, pühapäeval aga Hausjärvi õppisime selgeks ühispalad. gümnaasiumis. Hausjärvil olid Ühismänguks olid planeeritud ees juba vanad tuttavad ning järgmised lood: südamliku tervituskõne pidas Jukka Viitasaari „Gentle volikogu esimees hr Risto Giant”, Arovuori. Pärast Hausjärvil Timo Forsström „Castle Park esinemist jätsime sõpradega – March”, hüvasti, sest ees ootas kojusõit Priit Raik „Tormakas algus”. laevaga Star. Kuna Soome lood saime Koos veedetud päevad olid suhteliselt hilja, tekkis esialgu soojad ja südamlikud nagu ikka, väike kahtlus, kas suudame neid kui kohtuvad ühiste huvidega ka mängida, aga hakkama saime. inimesed. Aga kõige olulisem on,

Algkoolimajas tuleb jõululaat

Olete lahkesti palutud 13. detsembril kell 18.00 Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimajja jõululaadale.

Töötavad müügikohad, kohvik, üllatused. valmistab vastavalt Teie soovile: 1. korrusel 70 kohta, Laske professionaalsel fotograafil teha just Teile ja perele * JÕULUPEOLAUA 2. korrusel 40 kohta. sobiv ülesvõte, mida lähedastele jõuluks kinkida! * sünnipäeva- või juubelilaua Telefon 325 5609, * taskukohase peielaua 5345 6273

GEORGI KAUPLUS valmistab vastavalt Teie soovile: * jõulupakid maiustustega Telefon 325 5610, 510 6737 Väike-Maarja valla Infoleht 13 Muusikakool on mõtetes juba jõuludes Väike-Maarja muusikakooli aastat vanemat astet. Anname kontsertmeister), Irina Fedotova kohta ja diplom. Selle elu on töine. Siin õpivad lapsed, tunnistuse ka noorema astme (klaver ja kontsertmeister), tulemusega olime ühed kellele meeldib muusika ja lõpetajatele, sest kõigil ei ole Angela Raik (klaver, edukamad Virumaal, aga kindlasti musitseerimine. Seetõttu on ka võimalik pikemalt õppida. kontsertmeister ja solfedžo oli see väga hea näitaja ka Eesti õpetajate-õpilaste suhted Noorema astme on meie koolis Simuna koolis), Eve Sarnet (viiul ulatuses. üldhariduskoolist natuke lõpetanud 99 õpilast. ja muusikalugu), Sirje Sõnum November on aeg, mil koolielu erinevad. Milliseid erialasid on Väike- (muusikalugu), Väino Pall on oma rütmi kätte saanud. Väike-Maarja muusikakoolis Maarja muusikakoolis võimalik (akordion), Aadu Kalda November on ka ootuste aeg. õpib hetkel 86 õpilast. Nendest õppida? Valik on enam-vähem (puhkpillid), Karina Voloina Ootame valget talve, oleme 69 Väike-Maarjas, 17 Simunas. sama, mis teistes Eesti (flööt), Vello Sakkos (klarnet) ja mõtetes jõuluajas… Ja eks see Väike-Maarja muusikakoolil on muusikakoolides: klaver, viiul, Vallo Taar (puhkpillid). Karina kajastub ka suuresti muusikas, Simunas filiaal ja nii on meil kaks akordion ja puhkpillid. Voloina ja Vello Sakkos mida lapsed praegu õpivad. Siit kooli. Samal ajal õpib meil lapsi Puhkpillide valik on suur, kuna töötavad meil sellest sügisest. väike vihje kohalikele asutustele ka naabervaldadest: Rakkest 8, õpitakse kõiki orkestripille (flööt, Väike-Maarja muusikakool on ja ettevõtetele: kui otsite Laekverest 7 ja Tamsalust 11. klarnet, saksofon, trompet, maakonna kõige noorem detsembriks oma üritustele Teenindame küllalt suurt tromboon, tenor, alt, tuuba). muusikakool. Sellegipoolest esinejaid, siis muusikakoolist piirkonda. Meil on õpitud ka kitarri, kuid oleme vabariiklikel konkurssidel leiate nad kindlasti. Väike-Maarja muusikakool hetkel kitarriõpet ei toimu, kuna esinenud hästi ja toonud Soovin meie õpilastele, nende tegutseb aastast 1996. Niisiis puudub õpetaja. Tulevikus on hulgaliselt auhinnalisi kohti. vanematele ja vanavanematele, anname muusikaharidust juba plaanis avada taas ka kitarriklass Meie õpilane on saavutanud III õpetajatele ja kõikidele kaheteistkümnendat aastat. ja alustada laulustuudioga. koha ka rahvusvahelisel muusikasõpradele kaunist Üheteist aastaga on meie kooli Koolis õpetab hetkel 12 konkursil (aastal 2001). advendiaega! lõpetanud 33 noort muusikut, õpetajat: Valve Libene (klaver), Kõige edukam on Väike- läbides täieliku õppekava ehk Raivo Narits (klaver, Maarja muusikakooli jaoks olnud seitse aastat. Täielik õppekava kontsertmeister ja solfedžo), aasta 2007, mil vabariiklikult Vallo TAAR, tähendab 4 aastat nooremat ja 3 Rutt Vilu (klaver ja konkursilt toodi koju kolm teist muusikakooli direktor

Triigi külale valiti uus külavanem

Triigi küla mainiti esimest korda 16. sajandil ning algselt oli selle 4.Triigi külas on viimastel nimetus hoopis Otenkül. Viimane mõisnik Arthur von Grünevald aastatel loodud laste arendas agaralt kohalikku põllumajandust. mänguväljak ja jalgpalliväljak, Tänapäeval elab külas 285 elanikku. 15. oktoobril toimus Triigi korrastama on hakatud spordihoones küla koosolek, kus valiti uueks külavanemaks Jaanus jaanitule platsi jne. Mida Teie Kaare. Tema on elanud siinkandis juba 39 aastat ning täna esindab olete planeerinud küla heaks? ta Triigi küla ka Väike-Maarja vallavolikogus. Ideid ja mõtteid on kindlasti 1.Palju õnne raske töö puhul! Külavanema amet ei ole kindlasti palju. Praegu loome MTÜ kerge. Mis ajendas Teid vastu võtma seda väga pühendusrikast Triigi küla, et saaksime küla tööd? heaks projekte kirjutada. Suvekuudel on kindlasti plaanis edasi hakata ehitama jaanitule platsi. Lähiajal saame kokku ka teiste Olen Triigis kogu oma senise elu elanud ja tahaks, et see küla ei küladega, et arutada koostööd. Ühesõnaga, tööpõld on suur ja lai. hääbuks, vaid oleks üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid Väike- Maarja vallas. 5.Tänasest valla infolehest võib leida kuulutuse, milles Triigi küla kuulutab välja logokonkurssi. Kust tuli selline idee? 2.Milline on Teie mõistes ideaalne küla? Logo tähendab külaühtsuse sümbolit. Usun, et tegelikkuses ideaalset küla ei olegi olemas. Kuid küla peaks looma sotsiaalse keskkonna, kus inimesed tunneksid, et nad 6.Kindlasti ei suuda Te üksinda külavanemana Triigit elama panna. on küla jaoks vajalikud ja vastupidi. Kas teie meeskonna liikmed on ikka sama motiveeritud kui Teie?

3.Kas te arvate, et suudate muuta Triigi ideaalide sarnaseks? Motivatsiooni on nii meeskonnal kui ka kogu külarahval.

Kindlasti on ideaali alati raske saavutada. Kuna aga vallas on Jõudu-jaksu Jaanusele ja kogu külarahvale eesseisvateks külasid palju, siis on väga oluline, et muudaksime enda probleemid katsumusteks! nähtavamaks, et saavutada paremini lahendused. Oluline on, et elu külas ei läheks tagasi, vaid edasi – infrastruktuur, Interneti-punkt Jaanus Kaarega vestles Siret KOTKA jms säiliksid. 14 Väike-Maarja valla Infoleht

VÄIKE-MAARJA RSK TEATAB

Harjuta Terviseks! 10.Andrus Soidla (OÜ Krindeko, 67/6 27.Malle Saage (FIE, 29/2) 11.Agur Vaab (TM Paber 66/6) 28.Birgit Villo (28/2) 20. oktoobri seisuga oli Harjuta Terviseks! 12.Elo Võhandu (gümnaasium, 61/6) 29.Aimar Aimse (AS Flex Heat, 26/2) sarjas osalenud 554 inimest, osaluskordade 13.Kristin Basmanova (gümnaasium 47/4) 30.Urve Kalda (26/2) koguarv oli 3767. 14.Airi Einsalu (Maarjalill, 46/4) 15.Rain Vink (46/4) Valla meistrivõistlused Pingerida 18.11.2007 seisuga 16.Elar Tomson (Äntu Farm, 43/4) 1.Aino Saaremäel (314 osaluskorda /31 17.Alis Langemets (gümnaasium, 41/4) Nagu ka varasemates infolehtedes on juttu boonuspunkti) 18.Tanel Laumets (39/3) olnud, kehtib sellel aastal valla 2.Liili Heinla (FIE, 256/25) 19.Ingrid Arula (lasteaed, 38/3) meistrivõistlustel uus süsteem. Lisaks 3.Sirje Fimberg (208/20) 20.Sirle Aosaar (õppekeskus, 36/3) individuaalsetele parimatele selgitame välja 4.Õie Altermann (AS Plokk, 143/14) 21.Silvia Rüntu (QBE, 36/3) ka parima valla piirkonna. Omavahel 5.Erki Tomson (Ebavere, 112/11) 22.Maarja Kukk (gümnaasium, 32/3) konkureerivad Simuna, Triigi, Vao ja Väike- 6.Viivi Lõhmus (Ebavere, 94/9) 23.Rita Õiglane (Aavere, 31/3) Maarja. 7.Konrad Schmidt (94/9) 24.Rita Soidla (31/3) 8.Signe Liblikmann (83/8) 25.Marek Suits (31/3) Ants RIKBERG 9.Aivar Krikmann (Ebavere Suurtalu, 78/7) 26.Terje Ruuben (FIE, 29/2)

18. novembri seisuga näeb koondtabel välja selline

KOROONA KABE MALE LAUATENNIS MÄLUMÄNG PUNKTE KOKKU

VÄIKE-MAARJA 1+ 2 2 2,5 3 5 15,5 VAO 3 + 3 4 2,5 1 3 16,5 TRIIGI 5 + 1 1 1 5 0 13 SIMUNA 2 + 5 4 5 2 2 20

Kiltsi Postipank sai elektroonilise sisu

Peaaegu igas Eestimaa suuremas või väiksemas lähemal asuvas postkontoris. Seda on üheskoos Postipanga teenuseid ei saa kasutada ajal, mil paigas on meil võimalus minna igamehe panka – edukalt tehtud juba kümme aastat. postkontor on suletud. Seega on vajalik teada Postipanka. Nagu nimigi ütleb, on Postipanga Igaüks saab sõltumata kodupangast Postipanka postkontori lahtioleku aega. Kiltsi postkontor puhul tegemist nii postkontori kui ka pangaga, kasutada oma igapäevaste finantstehingute pakub Postipanga teenuseid esmaspäeva reedeni kusjuures teenuste valik on pea sama lai kui päris tegemiseks. Ja kui rahaasju ajada pole, saab kella 07.30-14.00 ja laupäeval kella 09.00-12.0 pangas. Postipanga klienditeenindajaga lihtsalt juttu ajada Elu areneb, koos sellega ka Postipank. Juba Postiasutusi on Eestis üle 500, sama palju on – õiget teeotsa küsida, ajalehte osta või niisama aasta lõpuks lisandub palju olulisi säästu- ja ka Postipanku. Neist 141 on elektroonilised, teised kaeda, mis asi see Postipank on. Tavaliselt asuvad laenutooteid, mida igaüks saab lihtsalt, mugavalt esialgu mitte. Erinevus on selles, et elektroonilises postkontorid just keskustes, olgu see siis suurem ja kiiresti oma kodukandis kasutada. Postipangas saab tehinguid teha kõikide pankade või väiksem koht. pangakaartidega, teistes kaarditehinguid teha ei Elektroonilistes Postipankades saavad Veel saab Postipanga teenuste kohta lugeda saa. Väliselt tunneb elektroonilise Postipanga ära sularahatehinguid ja sularahata arveldusi teha SEB Eesti Ühispanga ja Eesti Posti Postipanga kaubamärgi kujundusega valguskasti kõikide pankade kliendid. Siiski tasub avada kodulehekülgedelt: www.seb.ee ja www.post.ee järgi (uutel avatavatel elektroonilistel Postipangas SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto Meeldivate kohtumisteni Kiltsi Postipangas! postipankadel võib esialgu valguskast puududa, ja võtta deebetkaart, sest SEB Eesti Ühispanga kuid see paigaldatakse lähemal ajal). klientidele on sularaha väljavõtt ja oma kontole Tarmo SIBRITS, Alates 31. oktoobrist töötab ka Kiltsis sissemaks tasuta. SEB Eesti Ühispanga Postipanga müügijuht elektrooniline Postipank. Seega kõik, kellel on arvelduskonto omanikud saavad Postipangas vaja arveid maksta, raha välja võtta või tasuta sõlmida ka Internetipanga, otse- ja pangalepinguid sõlmida, saavad oma aega ja püsikorralduse ning telefonipanga lepinguid. sõiduraha kokku hoida ega pea minema Väike- Arvelduskonto avamine koos deebetkaardiga Maarjasse, Tapale või Rakverre SEB Eesti on Postipangas tasuta. Soovi korral on võimalik Ühispanga kontorisse. Reaalajas pangateenuseid vormistada Postipanga kaart, mille saab kohe saab kasutada siinsamas, Kiltsi Postkontoris. kätte. Postipanga kaart on tavaline deebetkaart, Eesti Posti ja SEB Eesti Ühispanga koostöös millel on küll mõningal määral vähem funktsioone sündinud Postipanga eesmärgiks ongi pakkuda (kaupluses ei saa ostude eest maksta), kuid see- igale inimesele pangateenuseid just temale kõige eest puudub kaardil kuuhooldustasu. Väike-Maarja valla Infoleht 15 Tervitusi Ebavere terviseradadelt

Juba viiendat korda sai teoks juuniortriatleetidega. Samuti ei võime korraldada väikese võimaluste üle. maastikujooks OÜ Reinpauli puudunud kaevurjooksja ümarlauaarutelu ja selgitada Head sportimislusti ja auhindadele. Ilm oli talvine ning Vjatšeslav Košelev, kes sai sportimise põhitõdesid. kohtumiseni järgmise aasta pidin jooksuradade asemel rändkarika jäädavalt omale, sest Sügisjooks laabus hästi. sügisjooksul novembrikuu võistlusringideks maha märkima võitis juba kolmandat korda. Võistluspinget aitas maandada esimesel pühapäeval! suusarajad. Agaramatel osale- Naiste põhijooksu võitis Eesti meie uue spordihoone saun, jatel olidki suusad kaasas, sest naiste 2007. a maratonimeister mida väga kiideti ning lausa tunti Ants EINSALU eelmisel aastal jooksime paksus Kaja Vals Viimsist teist korda, kadedust siinsete sportimis- lumes. Tänu OÜle Joosand saime kuid napilt noore triatleedi Helen kasutada sooja ruumi riietu- Schmidti ees. miseks ja kohtunikutööks. Meie valla spordihuviliste Ain Kõivu muusika mürtsus ja osavõtt oli aga väga tehti soojendusringe. Üles oli tagasihoidlik. Ilmselt ei peeta end andnud üle saja osavõtja, vastupidavustreeninguid kellest väike osa ei jälginud vajalikuks. Koormuste talumine rajatähistust ja nii jäigi neile on igal spordialal number üks. jooks tugeva treeningu eest. See on kuldne reegel. Stardijoonele oli tulnud ka meie Vastupidavuseta ei arene antidopingu boss ja paljude maadlejad, korvpallipoisid ega Eesti tippatleetide ihuarst Mihkel teiste spordialade harrastajad. Mardna koos lootustandvate Kui keegi tahab vastu vaielda, SPORDIKALENDER

Detsember Aprill Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” 03.12 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: mälumängu II etapp 07.04 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise III etapp 08.12 kell 18.00 Simuna spordihoones valla MV: võrkpall 14.04 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse 10.12 kell 18.00 õppekeskuse all olevas lasketiirus valla MV: mälumängu II etapp laskmise I etapp 19.04 rammuvõistlus 21.04 kell 19.00 Lurichi kevadjooks, Jaanuar algus Väike-Maarja rahvamaja ees Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” 14.01 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise II etapp Mai 21.01 kell 10.00 Väike-Maarja spordihoones valla MV: korvpall; Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” valla parimate sportlaste autasustamine. 05.05 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse “Harjuta terviseks!” parimate autasustamine mälumängu III etapp 28.01 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: mälumängu III etapp 18.05 kell 12.00 Väike-Maarja keskplatsil Pandivere rattaralli

Veebruar Juuni Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” 07.06 Pandivere päev Maakonna talimängud 08.06 Simuna-Laekvere jooks 04.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: koroona III etapp 11.02 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise II etapp Juuli 16.02 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu II etapp Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” 18.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: kabe III etapp 5.-6.07 Kosel Eesti valdade suvemängud 20.02 Ebaveres vastlapäev 22.02 kell 17.00 Ebaveres valla MV: suusatamine August 29.02-02.03 Põlvas Eesti valdade talimängud Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” 02.08 Väike-Maarja triatlon Ebavere Kange Märts (Äntu paisjärv – Ebavere) Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” Maakonna suvemängud 03.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: male III etapp 09.-10.08 Väike-Maarjas valla MV: rannavõrkpall 08.03 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu III etapp 10.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise III etapp September 24.03 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!” mälumängu I etapp 01.09. rulluisuvõistlus “Suveots 3” 31.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauamängude mitmevõistlus 16 Väike-Maarja valla Infoleht Avanduselt UNESCO maailmakultuuripärandisse 2005. aasta juulis kanti Struve millest 3 on tänaseni säilinud: Simuna-Võivere baasjoone metoodika ja instrumendid; Geodeetiline Meridiaanikaar Tartu Tähetorn mõõdistamisest 180 aastat. Simuna-Võivere baasjoon”; UNESCO kultuuripärandi Observatooriumihoone ehitati Avanduse küla selts korraldas Maa-ameti peaspetsialist nimekirja. aastatel 1808-1810 Toomemäele sel puhul 23. oktoobril Karin Kollo – “Struve ja keskaegse piiskopilinnuse Avanduse mõisa saalis üsna maamõõtmine”; Struve meridiaanikaar on varemetele ja on säilinud rohkele osavõtjaskonnale Geodeesiainsener Heiki Potter triangulatsiooniahel, mis kulgeb esialgsel kujul. konverentsi “Avanduselt – “Struve ja Tenneri edukas mööda meridiaani 26˚ E Simuna (Katko) UNESCO maailmakultuuri- koostöö Vene-Skandinaavia Hammerfestist Põhja-Jäämerel Baasjoone SO otspunkt on pärandisse”. kaardistamisel”. kuni Izmailini Musta mere ääres tähistatud graniitsambaga, millel Simuna kooli õpilane Grete Üheskoos vaadati looduses ja läbib kokku 10 riiki. on aastaarv 1849. Meridiaani- Tamm esitas uurimustöö ka Simuna-Võivere baasjoone Triangulatsiooniahel koosnes kaare baasi mõõtmise tähis võeti “Legendid Katku tulba ümber”, otspunktid üle ning arutleti algselt 265 punktist, mis 1997. aastal kultuurimälestiste juhatades sisse konverentsi nende väärika tähistamise moodustasid 258 kolmnurka. riiklikku registrisse. temaatika. võimalusi. Moodustati töö- UNESCO kultuuripärandi Võivere Ettekannetega esinesid: grupp, kes tähistamise- nimekirja lisati Struve Baasjoone NW otspunkt on Kodu-uurija Heino Ross – küsimusega edasi tegeleb. meridiaanikaare säilinud punktid looduses veel tähistamata, “Avanduse mõis ja Struve”; Töögrupi juhiks sai maa-ameti (kokku 34): Norrast 4, Soomest tsenter (graniitkivi sissepuuritud Tartu Observatooriumi peaspetsialist Karin Kollo. 6, Venemaalt 2, Eestist 3, Leedust tsentriauguga) asub Võivere vanemteadur Tõnu Viik – “F. G. 3, Valgevenest 5, Moldaaviast 1 küla Tuuleveski talu õues umbes W. Struve Maa kuju täpsus- Palju tänu peakorraldaja Reet ja Ukrainast 4 punkti. Eestist 20 cm sügavusel mulla all. tajana”; Maadlale ja kõigile, kes kanti Struve meridiaanikaare Struve Eestis mõõdetud 22 EMÜ teadur, Eesti geodeetide konverentsi õnnestumisele punktide nimekirja Tartu punkti hulka kuulusid ümbrus- ühingu liige Jüri Randjärv – kaasa aitasid. Tähetorn ja Simuna-Võivere konnast veel Raeküla, Ebavere, “Kaardimõõtmine ehk baasjoone otspunktid. Koeru, Tammiku ja Salla. meridiaanikaare mõõtmine”; Eesti alal mõõtis F. G. W Struve Tänavu möödub F. G. W. Geodeesiahuviline Ivar Ilve TOBRELUTS kokku 22 meridiaanekaare punkti, Struve geodeetilise kaare Treikelder – “Struve mõõtmis-

Saksa soost Eestimaa mehed Vene riigi teenistuses

2005. aasta juulis lisati valati pliiga kinni messingist Võivere mõisa maadel ja jäi F. Wrangelli õpetaja Venemaa UNESCO kultuuripärandi treitud ja peene punktikesega tähistamata. Mereväe Kadetikorpuses ja nimekirja Struve geodeetilise varustatud silinder, ja samal viisil Kes olid need saksa soost Maaväe teenistuse juhendaja. kaare Simuna-Võivere baasjoone tähistati lõpupunkt Võivere Vene riigi teenistuses olevad Admiral Krusensterni eestkostel otspunktid. Miks ühel väikesel veski lähedal. Suurima võimaliku Eestimaa mehed ja kuidas nad sai Ferdinand Wrangell (20) Eestimaa paigal oli au sattuda täpsusega mõõdetud oma- olid omavahel seotud? Kõige- kaasa Golovini juhitud ümber- UNESCO vaatevälja? See sai vaheline kaugus mõlema punkti pealt nende eluaastad ja maailmareisile (1817-19), kus teoks tänu mõnedele saksa soost vahel oli ligikaudu neli versta. kokkupuude Virumaaga: kohtus omavanuse Fr. Lütkega. Eestimaa meestele Vene riigi Joone mõõtmine kestis umbes Adam Johann von Sealt sai alguse eluaegne teenistuses. Nad tegutsesid 19. neli nädalat ja tema sidumine Krusenstern (1770-1846) elas sõprus. Enne iseseisvat reisi sajandil praeguse Lääne-Virumaa kolmnurkade nurkadega veel Kiltsis, mõisaomanik; käis F. Wrangell end täiendamas lõunaosas. kauem. Selle aja kestel Karl Ernst von Baer (1792- Tartu Ülikooli teadlaste juures. Eesti Ajalooarhiivist leiame ekspeditsioon laskis endale 1876) veetis lapsepõlve Kadilas Üheks õpetajaks oli Wilhelm Simuna pastori Pauckeri meeldida võõrustamist minu onu juures; Struve. sissekande Simuna kiriku majas.“(Tõlkis Ivar Treikelder, Wilhelm Struve (1793-1864) Krusenstern tundis huvi ka kroonikasse: „14. augustil 1827. 2002) teostas mõõtmised Avandusel; Novaja Zemlja uurimise vastu ja aastal saabus minu majja Tartu Pärast tööde lõppu kaeti Ferdinand Wrangell (1797- võttis osa Fr. Lütke ekspedit- astronoomiaprofessor otspunktid mullakamaraga ja nad 1870) elas Roelas, mõisaomanik; siooni instrueerimisest. Ta arutas õuenõunik dr W. Struve koos jäid seisma. Tegutsesid võib-olla Friedrich Lütke (1797-1882) polaaralade uurimise küsimusi kolme abilisega, et alates 1821. ainult varanduseotsijad, kes elas Avandusel, mõisaomanik. korduvalt E. Baeriga ja soovitas aastast kõigekõrgema käsul ette tähtsa teadustöö võisid rikkuda. Neid mehi seob ligi 40 aastat teda 1823. aastal F. Wrangelli võetud esimese Vene 22 aastat hiljem, 1849, kui ühist teaduselu! ekspeditsioonile, kust Baer töö kaardimõõtmise jaoks mõõta Friedrich Lütke oli ostnud Juba pisikese poisina kohtas tõttu ülikooli õppejõuna siiski baasjoon Katku küla ja Võivere Avanduse mõisa, püstitas ta F. Wrangell Võrus sugulasest osa võtta ei saanud. Tema tuuleveski vahelisel lagendikul. koos Ferdinand Wrangelliga ohvitseri, kes oli kaasa teinud I unistus sai teoks alles 1835. Katku küla lähedal, siinpoolsel Avanduse mõisa maale jäävale Vene ümbermaailmareisi (1803- aastal pisikese laevaga põllul määrati ja tähistati tuleviku otspunktile ka maapinnalt 1806) Adam Johann von „Krotov“, mille väiksusest jaoks joone alguspunkt 4 jalga nähtava samba, millele Lütke Krusensterni meeskonnas. See annab ülevaate Baeri lause, kui maa sisse ulatuva vunda- tahtis raiuda: „Baasi SO ots A.D. oli Võru suursündmus, mis jättis ta tuli mõttele reisile lehm kaasa mendiga varustatud nelinurkse 1849“ (aastaarv on praegugi ka F. Wrangellile kustumatu võtta: „ .... sama eduga oleks graniitplokiga, mille keskele näha). Teine otspunkt asus mulje. Hiljem sai Krusensternist Väike-Maarja valla Infoleht 17

90 aastat tagasi (IV) Esimene samm iseseisvuse saavutamiseks Vene Veebruarirevolutsiooni käigus föderatsiooni, kusjuures vähemus- Eesti saarte vallutamine pani neile Kui teated Petrogradi riigipöördest sai Tallinna linnapea Jaan Poska rahvad saaksid autonoomia. Soomet ehmatusega mõistuse pähe. Saksamaa Tallinna jõudsid, arutas osa Eestimaa kubermangu komissariks. ja Poolat kohal ei olnud. Need oli veel revolutsioonist kaugel. Kogu maavalitsuse liikmeid tekkinud Ta avas Toompea lossis 01.07.1917 kuulutasid end juba iseseisvaiks ja olid Eestimaa vallutamiseks aga ei olnud olukorda. Jaan Poska ütles otse välja, Eesti maapäeva kui esimese Eesti Venemaast eraldumas. nüüd enam takistusi. et nüüd ei jää muud üle kui Eesti rahvaesinduse. Peaküsimuseks oli 21. augustil 1917. aastal vallutasid Saaremaa langemine oli suur hoop iseseisvaks kuulutada. rahvaste enesemääramise õiguse Saksa väed Riia linna. Saksamaa ja viis Vene väed korralagedusse. Enamlased hakkasid nüüd ka laiem ärakasutamine. Maapäeva loeti unistas Baltimaadest kui oma Rinde vahetusse lähedusse oli Eestis tegutsema. Esimesena taheti nii tähtsaks, et seda peeti meie uue tulevikuprovintsist. Sellest tingituna koondatud üle 200 000 vene vangistada Eesti Polgu ülemat ajaloo alguseks. Küsimus Eestimaa astus 25. augustil maapäev sõjaväelase. Nüüd hakkasid nad polkovnik Aleksander Tõnissoni. ajutisest omavalitsusest jäi erakorraliselt kokku. Kardeti Saksa taganema, rüüstasid ja laastasid, mis Polgu komiteed avaldasid nõudmise, maapäeval lahendamata. Asjaaja- vägede kiiret edasiliikumist Eesti kätte juhtus. Elanike tapmised et maapäev viivitamata kokku astuks miseks valiti eesti keel, kuigi keelte suunas. Nüüd oli vaja, et Eesti muutusid igapäevaseks. Julgeoleku ja võtaks asutava kogu kokku- üheõiguslus ei olnud veel käes. erakonnad koonduks ühiseks kindlustamiseks hakkasid kohalikud kutsumiseni riigivõimu Eestis enda Enamlased tembeldasid maapäeva rahvuslikuks jõuks. Nii oleks elanikud looma oma kodude kaitseks kätte. Nii astuski maapäev 15. kokkukutsumise kohe revolutsiooni- võimalik oma maad paremini juhtida. relvastatud salku. Relvi saadi Eesti novembril 1917 erakorraliselt kokku. vastaseks. Oli näha, et Vene föderatsioonist asja Polgu väeosade käest. Nii tekkis Maapäev tunnistas end Eestimaa 3.07.1917 tuli kokku rahvus- ei saa. Toetati mõtet luua Eesti hiljem Kaitseliidu nime all tuntuks kõrgema võimu kandjaks. Jüri Vilms kongress. Tõdeti, et täieliku välisesindus. Võeti vastu ettepanek, saanud omakaitseliikumine. märkis, et aeg on käes, kus meie vabalt iseseisvuse poole on meil veel vara et maapäeva eesti soost liikmed Enamlased olid aprillikaotusest ja iseseisvalt oma teed peame püüda, mis võiks Vene võime liigselt tunnistaksid endid rahvaesinduseks. juba toibunud. Lenini juhtimisel hakkama käima. Kõik otsused ärritada. Kuid ka lihtsa, esialgu Nii astuti esimene samm Eesti valmistuti uueks võimuhaaramiseks. valmistati hoolega ette, kuna taotletud autonoomiaga ei saanud iseseisvuse saavutamiseks. Vasakpoolsed lõid sõja revo- enamlastelt oli oodata maapäeva leppida. Parem lahendus oleks ühe- Enamlaste kardetavaim vastane oli lutsioonikomitee, millest sai laialisaatmist. See ka juhtus. 20. õiguslik osariik föderatiivses Vene eestlaste rahvustunne, rahvuslik ise- mässustaap. Kui võimud saatsid novembril 1917. aastal saadeti riigis. Venemaa rahvad peaksid olema teadvus ja alalhoiutung. Eesti Petrogradist välja laostunud maapäev laiali. Maavalitsuse ühtviisi vabad. Maapäeva juurde enamlased püüdsid olla internat- sõjaväeosad, siis oligi õige aeg käes. asutused jäid siiski põranda all edasi valiti oma esindajad. sionaalsed. Nende hüüdlause oli, et Ööl vastu 25. okt vkj/7. nov ukj käisid tegutsema. Esimeseks tähtsaimaks Mida suuremasse korralagedusse töölistel pole isamaad. Seetõttu enamlaste relvastatud salgad ülesandeks sai välisesinduste vajus sõdiv ja revolutsiooniline püüdsid nad rahvustunnet maha Petrogradi tänavail ja okupeerisid loomine. Venemaa, seda enam kerkisid suruda. Kogu 1917. aasta suve käisid valitsusasutused ilma vastupanuta. päevakorrale rahvusküsimused. enamlaste agitaatorid maal ringi ja Nii lihtne see tookord oligi. Saksa väed ei liikunud edasi, kuna Otsustati kokku kutsuda jutlustasid, et pole põhjust (Nõukogude ajal pandi ajaloole riikide vahel toimusid rahuläbi- muurahvaste konverents. See sakslastele vastu panna. Sõda on vaja paatoslik osa ilustamiseks juurde.) rääkimised. koguneski 8.-15. septembril 1917. ruttu lõpetada. Oodati revolutsiooni Järgmisel päeval astus kokku aastal Kiievis. Osa võtsid ka Eesti Saksamaal, Inglismaal, kogu ülevenemaaline nõukogude kongress Asael TRUUPÕLD, esindajad. Avaldati soovi, et Venemaa maailmas. Saksalaste dessant ja fikseeris revolutsiooni. Võeti vastu kodu-uurija Ajutine Valitsus kuulutaks välja Saaremaale 29.09.1917 ja kõikide Lenini rahudekreet. võinud laeva lehmale laadida.” teisiti toimetada, kui tuli telgis aitas Lütke tal masendusest kirjapanekutest: “Eestlased on Krusenstern saatis reisile soojad teha turbast ja hagudest lõke, ülesaamiseks uuesti riigitööle laisad ega suuda ühtegi asja tervitused ja toidumoona. mille hingemattev suits ei ajanud asuda. korralikult ära teha.“ „Eestlane F. Wrangell abiellus 1829. välja üksnes sääski, vaid sageli Siit näeme, et baltisakslased sööb, unustades kõik kõrgema aastal ja alustas pooleteise- ka vaatleja enese.” olid omavahel väga tihedalt ja inimväärsema, leiba jämedast aastast pulmareisi läbi Venemaa 1845. aastal Venemaa seotud, eriti need, kes mängisid ja kliisegusest jahust tubli ajastule omaste liiklusvahendi- Geograafia Selts, kuhu kõik need ka Vene teaduses tähtsat osa. aganalisandiga, tanguputru ja - tega, et jõuda Alaskale, mille mehed kuulusid, ja mille Mis sidus neid eestlastega? suppi, kilu ja siiga, raamatuköitja kindralkuberneriks ta oli kauaaegne juht oli Lütke. 1846. Kuna töölised ja teenijad olid kliistriga sarnanevat körti. On määratud. Kogu reisi ja Alaskal aastal kirjutasid nad ühise eestlased, oskasid mõisnikud enda jaoks mõisasakste juhatusel viibimise aja (viis aastat) kestis sooviavalduse, et Geograafia ikka vähemal või rohkemal määral avastamas ka kartulit. kirjavahetus Lütkega (muide Selts tegeleks üritustega, mis eesti keelt. Lapsed õppisid seda Aedviljadest troonivad eest- vene keeles). Lütke toetas igati „...lasevad geograafiliste eesti soost hoidjatelt. Wrangelli lastel kapsas ja naeris. Liha Wrangelli ettevõtmisi Alaskal ja teaduste kasu Venemaal täies kohta on öeldud, et pärast pikka söövad nad ainult suurte pühade õhutas teda uurimistööd ja hiilguses paista“. aega tagasi Eestimaale jõudmist ajal. Suvel hoiab eestlane end kaardistamist jätkama: „ ...iga uus F. Wrangell aitas Lütkel leida õppis ta uuesti ära eesti keele. elus ohtra hapupiima peiling on üpris kasulik.“ Avanduse mõisa ja elas ise 1849. Omasugustega suheldi saksa tarvitamisega, kõrvaseks leib ja Kirjavahetus toimus ka aastal seal, algul üksi, siis koos keeles ja teaduskeeleks oli vene räim rohke soolaga.“ mõlema mehe ekspeditsioonide perega, et mõis Lütke jaoks korda keel. Nii et tegelik elu käis ikka ajal. Näiteks Lütke kirjutas teha. Kui Lütke abikaasa suri, kaugelt ja kõrgelt üle eestlaste Wrangellile Kamtatkalt: kasvasid tema kaks poega peade. Ene-Riina RUUBEL, „Sääsed on siin kohutavad! Wrangelli peres. 1854. aastal Mida nad teadsid või arvasid muuseumijuhataja kt Magneetilisi vaatlusi ei saanud pärast Wrangelli abikaasa surma eestlastest, võime lugeda Baeri 18 Väike-Maarja valla Infoleht

NOPPEID AJALOOST 95 aastat VMPSi seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi lakkas eksisteerimast. Kõik toimus saali parkettpõrand jm. Remondi ringil või isetegevusgrupil on oma asutamise mõtte algatas köster Johan justkui “Mägra maja” lauluski. tulemusena paranesid isetegevuslaste aastatepikkune ajalugu, mis sisaldab Kotli. 05.06.1896. aastal kinnitati Seltsimajast sai nüüd uue ideoloogia töötingimused ja külastajate elu. esinemisi, osavõttu, juhtimist ja ootab põhikiri, asutajaliikmeid oli 50. levitamise keskus. Toimusid Laienes ringide tegevus. Juurde tulid entusiastide poolt kirjapanemist. Tegevuse laienedes tekkis vajadus oma agitatsioonikoosolekud, näidati maskeraadid, karnevalid, laudadega Vallale kuuluval perioodil on maja maja järele. 06.02.1911 oli sellega nõus propagandafilme, esinesid agitaatorid, õhtud, mälumängud. Tööd segas saanud kolmanda kapitaalremondi. üldkoosolek. Märt Meos, Jakob Liiv peeti valimisi jm. Samal ajal algasid rahapuudus ja ka direktorite kiire Soojusvõrgu erastanud firma on endise ja Andres Allast panid asja käima. riigiasutuste töötajate arreteerimised. vahetumine. soojussõlme välja ehitanud gaasküttega Telliti projekt, mille tutvustamiseks 14.06.1941. aastal toimus elanike 1960. aastate keskel tehti majale katlamajaks. Vald organiseeris katuse ehitati väljakule maja plaan, mis oli suurküüditamine Siberisse. 22.06.1941. väikest iluravi. Lava ette tehti eeslava, remondi. Uus plekist katus peab vastu lattidest valmistatud. 1912. aasta aastal algas Saksa-Vene sõda. Peagi riietehoidu vähendati, piletikassa pidama aastaid. Uuendati elektri- kevadel algasid erakordse tempoga jõudis rinne siia. Taganevad uuendati, valgustust lisati juurde, kuni süsteemi, remonditi keskküte, seati ehitustööd. Paekivist müüre oli ladumas hävituspataljoni võitlejad põletasid rahapuudus lõpetas töö. üles tulekahjusignalisatsioon. Maja kuni 50 meest, materjali kohale vedamas Väike-Maarja tööstusliku osa maha. Tegevust jälgisid hoolega võimu- koormus vähenes seoses raamatukogu kuni 30 hobust. Paasi saadi Hävingust pääsesid seltsimaja ja ka mehed. Enne valimisi ja partei- väljakolimisega lasteaiamajja ümberkaudsetest murdudest, seda mõlemad koolimajad. konverentse kontrolliti ruume ja pandi 05.02.2001. Seoses Väike-Maarja kulus üle 1000 m³. Jaanipäevaks olid Järgnes Saksa okupatsioon. välja öine valve. Igas äparduses nähti spordihoone valmimisega 2007. aastal müürid ülal, juuli lõpuks maja juba Seltsimajas jätkusid vähesel määral riigivastast sihilikku tegevust. 1962. vabanes õppekeskuse võimla katuse all, jätkusid sisetööd. Avamiseks koosolekud ja kogunemised. Siin töötas aastal likvideeriti Väike-Maarja rajoon, rahvamaja kõrval. Töid jätkub ka oldi valmis 1. detsembriks, ametlikult riigipank. 1944. aastal algasid Väike-Maarja nimetati aleviks, 1963. järgnevateks aastateks. avati maja 22. detsembril 1912. aastal. Nõukogude lennukite pommi- aastal aga külaks. Põllumajanduslik tootmine on Maja suurimaks ruumiks oli 500 kohaga rünnakud. Püüti tabada sakslaste Äntu Kolhooside ühinemisega muutus jätkuvalt inimeste peamine saal, mida valgustasid gaasilambid. sõjamoona ladusid. Nii Väike-Maarja Väike-Maarja kolhoosikeskuse asulaks. tegevusvaldkond. Eesti taasise- Raha hankimine nõudis oskuslikku kui ka Äntu mets ei saanud ühtki Tänu esimehe Boris Gavronski seisvumisega 1991. aastal lagunesid asjaajamist. Põhiosa laenati üksik- tabamust. Taganedes lasid sakslased ise heatahtlikkusele sai Väike-Maarja uue suurmajandid ja tekkisid uuesti talud isikuilt 300 rubla kaupa. Ehituse oma laod õhku ilma Väike-Maarjat näo. Kokkuleppel kultuuriminis- ning ühistud. Tänaseks on valla projektmaksumuseks oli 19 500 rubla, kahjustamata. teeriumiga sai kolhoos oma kontoriks põllumajandus jälle tõusuteel. tegelikult kulus 33 764 rubla. Maja Uuesti oli Väike-Maarjas pukis kultuurimaja. Samas jätkus Kuigipalju on see sõjaeelse VVMPSi ehitati VMPSi kassast raha kulutamata. punavõim. Seltsimaja elu oli aga visa kultuuritegevus ja kolhoosi kulul arendava mõju tulemus. Maa- Maja teenis ise raha pidudest, üürist, taastuma. Jätkus rahva ideoloogiline toimus maja teine suurem remont. Maja majanduse edasiseks arenguks otsustati näitustest ja lisaks veel annetustest. ümberkasvatamine. Elati uute ühendati vastehitatud kanalisatsiooni- taastada VMPS. Endistest liikmetest 1919. aastaks olid kulud tasa. sündmuste hirmus. Kardeti võrguga, kuivkäimlad ehitati ümber, küüditati paljud Siberisse, seal hukkus Võlausaldajad said raha tagasi. Maja võimuesindajaid, miilitsaid, sõjaväelasi, remonditi kõik ruumid, keldrisse ehitati ka tolleaegne esimees Arnold Matlep. hakkas elama oma elu. julgeolekumehi. Pidevalt arreteeriti või kohvik-söökla, saalis asendati Aeg on viinud asutajad manalasse. Möödas oli kurnav I maailmasõda. lasti maha metsavendi. Talud virelesid puittoolid metalltoolidega, uuendati Vaatamata kõigele taastati VMPS Tänu Vabadussõjale oli Eesti suurte maksude ja normide tõttu saali kandetalasid. 05.08.1995. aastal kunagise liikme Harri saavutanud iseseisvuse. VMPSi rahapuuduses. Seltsimaja elas 1946. 1981. aastal kolis kolhoosi kontor Variku algatusel. Mõni aasta enne seda tegevus sai uut hoogu. Otse üle tee aastal üle Kaarmal asuvate purjus vastremonditud majja. Esimesel (23.08.1990) asutati talunike selts, ehitati 1924. aastal gümnaasiumihoone. nõukogude madruste rünnaku. korrusel olid ruumid esimehele, kelle liikmed läksid nüüd üle VMPSi. Sellega muutus seltsimaja kooli üheks Näidendit vaatama tulnud rahvas peksti aseesimehele, varustajatele. Teisel Kohe tekkis ka küsimus, mis saab osaks. Hoones tegutsesid kultuuri- laiali, lõhuti mööblit. Paljud said korrusel asusid agronoomid, kunagistest seltsile kuulunud varadest? ringid. Arendati ümbruskonna kehaliselt kannatada. Peksu lõpetas loomakasvatajad, ökonomistid, Kas nüüd saab need tagasi? Antakse ju maamajandust. 1926. aastal peeti kellegi revolvripauk, millest üks madrus raamatupidajad. Saalis toimusid väljarännanud sakslastelegi nende esimesed traktoristide kursused, 1936. sai haavata. Masendav oli 25. märtsi koosolekud. Kultuurimaja käsutuses oli mõisu ja vara tagasi. Aga asi kujunes aastal põllutööriistade remondikursus, 1949. aasta küüditamine. Järgnes talude ainult paar väikest ruumi esinejate toa teisiti. Seltsi tegevuse katkemine 1937. aastal toimusid iganädalased hävitamine kolhooside moodus- juures. Boris Gavronski hindas nõukogude perioodil ei võimaldanud põllumajandusloengud. 1912. aastast tamisega. Inimestel tekkisid raskused kultuuritööd ja toetas seda rahaliselt. taasasutatud seltsi Eesti seaduste korraldati seltsimaja aias näitusi. 1938. toiduainete saamisega. Kõik see Kõik laabus sõbralikus õhkkonnas. kohaselt 1896. aastal asutatud VMPSi aastal peeti Väike-Maarjas juba kolmas mõjutas rahvamaja üritusi. Kolhoosil oli Kaarmal suur katlamaja. õigusjärglaseks tunnistada. Seega jäid ülevirumaaline põllumajandusnäitus. Madalseisust saadi aegamööda üle. Sealt tõi kolhoos torustiku kultuurimaja tagasi saamata esiisade ehitatud Maamajandus tõusis sõja eel kõrgele Isetegevus elavnes märgatavalt pärast katlamajja, mis seisatati. Ruum muutus seltsimaja, 20 ha põldu ja 16 ha metsa. tasemele. Väike-Maarja rajooni moodustamist alevi soojusvõrgu jaotussõlmeks. Siit Taastatud selts pidi mitmest paigast 1930. aastast alustas tööd maanaiste 1951. aastal. Seltsimajast sai said soojuse kõik alevi majad. mujalt peavarju otsima. selts. 1906. aastal pandi alus kultuurimaja, töötasid koorid, Väike-Maarja kolhoos hakkas Tänaseks on Väike-Maarja vallaga raamatukogule. See asus hiljem puhkpilliorkester, rahvatantsurühmad, ehitama uut ja kaasaegsemat keskust, jõutud kokkuleppele infotoa seltsimajas ja 1939. aastaks anti esitati näidendeid. Väike-Maarja mis valmis 1991. aastal. Nüüd koliti kasutamise suhtes. Tuba asub rahvaraamatukoguna valla kätte. Siin kultuurimaja alla kuulus ka sinna ja kultuurimaja anti üle Väike- rahvamajas eraldi sissekäiguga vanas toimusid tuletõrje seltsi ettevõtmised. laululava, kus peeti esimene laulupäev. Maarja vallale. Siin hakkasid tööle juurviljakeldris. Kolmeks aastaks 1922. aastast tegutses majas Rajooni teiste kultuurimajade ainult kultuuritöötajad. Tuli tagasi sõlmitud kasutusleping lõpeb muusikaselts. Maja ja näituseväljakut juhendamine kuulus ka Väike-Maarja raamatukogu, mis vahepeal oli asunud 06.01.2009. aastal. Mis saab edasi, on üüriti soovijaile. Pidevalt toimusid alla. Korterikriisi tõttu elasid mitmed mujal mitmes paigas. Kultuurimaja teadmata. Kas VMPS peab hakkama peod, koosviibimised, tantsuõhtud, juhendajad kultuurimajas. Suure osa nimetati ümber rahvamajaks, 1996. omale sajandaks juubeliks teist uut maja etendused. Nii kestis majas katkematult vajaminevast rahast pidid aastal alustas majas tööd muusikakool. ehitama? Selts tahab olla ka edaspidi elav tegevus kuni saatuslike 1940-ndate kultuuritöötajad ise oma esinemiste ja Ringidele olid nüüd avarad ruumid ja Väike-Maarja valla põllu- ja aastateni. pidudega teenima. Saali kasutasid kogu töö sai uue hoo. Nii alustas 2003. maamajanduse arengukeskuseks. 1939. aastal sundis idanaaber peale koolid esinemisteks ja võimlemis- aasta talvehooajal viisteist oma sõjabaaside lepingu. Nende tundideks. täiskasvanute ja kümme lasteringi. Kunagine VMPSi seltsimaja elab täie toetusel tuli Eestis 1940. aasta juunis 1958. aastal algas maja esimene Toimusid väljasõiduesinemised ja siin rinnaga edasi ka pärast 95. võimule punaste valitsus. Algas Eesti kapitaalremont. Üle 40 aasta oli maja võeti ka külalisi vastu. Väike-Maarja juubeliaastat. Vabariigi struktuuride hävitamine ja uue remondita vastu pidanud. Lõhuti välja rahvamaja tööd hinnati üle vabariigi ja võimu asutuste loomine. Kõik endised ahjud, pandi keskküte, maja külge ta kanti 2002. aastal rahvakultuuri seltsid suleti ja 26. oktoobrist 1940. esitati katlamaja, kütteladu, garaaž aastaraamatusse. Puhkpilliorkester, Asael TRUUPÕLD, aastal võeti seltsimaja VMPSi käest bussile, parandati valgustust, keldrisse rahvatantsurühmad ja kammerkoor on VMPSi liikmekandidaat ära, samuti seltsi ülejäänud vara. VMPS tehti puhvetiruum, rõdule kinoruum, käinud isegi välismaal esinemas. Igal Väike-Maarja valla Infoleht 19

NOPPEID AJALOOST Kaitseliit 1918-19 Jakob Kichlefeldt (sünd 1867), Aga Isamaa armastus ja eestlase kaitseliidu korra alla annan ja tema käest saavutada ostu teel üle 30 Vao kompanii kaitseliitlane, tugev vaim murrab maha kõik eesmärgist kõige suurema hoolega Jaapani süsteemist vintpüssi ja elukutselt rätsep, huvialalt takistused, mis aja ratas talle ette kinni pean ning selle eesmärgi kätte tarvilik osa padruneid, millede eest muusikamees ja tuletõrje seltsi veeretab. Ka minul kui oma Isamaad saamiseks valmis olen sõjariistadega raha omast taskust välja maksime. tegelane, meile tuntud armastajal õigel pojal, ja eestlasel on välja astuma. Eesti kaitseliidu Kuna muist püsse agaramad mehed ühiskonnategelase Karl Kichlefeldi sinu hea käekäik kallis ja püha sinu eesmärk on, et Eesti asutatav kogu ise venelaste käest kätte said. isa on 1930. aastatel väga täpselt pind- Mo Isamaa- selle pärast ei pea kõige ligemal ajal kokku astub, kellel Kui okupatsioonivõim meie kirja pannud Väike-Maarja võõras võim ega orja piits sinu üle kõik võim meie rahva saatuse kodumaad haaras, siis said need Kaitseliidu tekke, kahjuks ilma valitsema, oli ka minu püüe ja otsustamiseks peab olema ja kelle püssid ja tarvilik osa padruneid ära kuupäevadeta. eesmärk. otsuste alla ma ennast paenutan. peidetud. Selleks peidukohaks Sel korral kui Vene võim, kes Eesti asutav kogu peab otsekohese, leidsime Vao vallamajas (praegune Avaldame selle muutmata kujul meid oma käpa all hoidis, ja Vene salajase, ühetaolise ja politeimaja Pikk t. 8) koosolekute (v.a väikesed kirjavead). Materjali vägi lagunema hakkas, ja puna väed proportsionaalse valimise viisi järele saalis oleva umbes 8 ruutsülla leidis Janis Tobreluts 1990. aasta võimu oma kätte haarasid, hakati volitatud saama.- Eesti asutava kogu suuruse laudadest kokku löödud detsembris Jakob Kichlefeldti maja Eestis oma kaitset korraldama, valimiste korraldamist ja kokku kõrgema koha, mis põranda peal lakast. millest pärast kaitseliit välja kujunes. kutsumist peab korraldama ja lahtiselt seisab. Sinna alla said Sel korral oli Väike-Maarjas toimetama Eesti maapäev ja tööliste püssid ja tarvilik varustus ära kihelkonna kooli õpetajaks Vene esindajate poolt täiendatud Eesti peidetud, mille kohta sakslastel „Kui Vene riigis ja Vene sõjaväes väes teeninud ja Suurest Ilmasõjast Ajutine valitsus.“ aimugi ei võinud olla, et nende korralagedus algas, siis meie Eesti osa võtnud leitnant Andres Allast, „allkirjad“ jalgade all sõjariistade ladu seisab, Isamaa ärksamad pojad ei jäänud kes kõige esmalt Vao vallas ja Väike- Sellega oli siis Väike-Maarjas ja mille peal nemad iga päev tallasid. mitte võõraste abi peale lootma, ega Maarjas kaitseliitu hakkas Vao vallas Kaitseliidule alus pandud, Kui sakslased minema läksid ja tahtnud võõra võimu alla siplema korraldama. Selleks kogus tema milles mina tema algusest kuni siia punaste pealetung Narva all algas, jääda, mida meie Eesti rahvas on 700 endiseid Vene sõjaväes teeninud saadik tegev olen olnud. Vabaduse siis oli meil võimalik püssid aastat kannatanud. Iga ärksama mehi ja ärksamaid Isamaa poegi, kes sõjaaja ajal liinil ei ole olnud, kuna peidupaigast välja võtta ja agaramaid eestlase rindus oli soov ükskord Isamaa vaimustusest täidetud, enda liini selja taga koduses korralduses ja ja ustavaid mehi Vao valla ometigi see võõras võim maha juurde kodumaa kaitseks nõu sõjaväe varustusse väga palju sai piirkonnas sõjariistadega varustada raputada ja ise enda üle valitsema pidama ja korraldust tegema. Siis selleks ära tehtud, et meie armsale ja osa neist Narva poole punaste hakata, see oli püüe, mis iga Isamaad ilmus esiteks neid mehi umbes 20 kodumaale iseseisvust võita. vastu liinile saata.“ armastaja eestlase rindus pesitses. mehe ümber, kes ka sel korral Kõigepealt puudusid Kaitseliidul See püüe ja eesmärk paistis nii alljärgneva tõotuse andsid: sõjariistad, millega mehi varustada. Väike-Maarja muuseumikogu kaugelt ja nii kätte saamata olevat, „Oma eestlase ausõna ja Selleks avanes võimalus leitnant sirvis et seda kui unistuseks tuli lugeda. allkirjaga tõendan, et ma ennast Eesti Allasel põgeneva Vene sõjaväelaste Ene-Riina RUUBEL Jumalateenistused Väike-Maarja kirikus

Armulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvad Väike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00. Pühapäevakool koguneb pühapäeviti kell 11. 00 Avispea kirikus pastoraadis. Kõik ennast lapseks pidavad on teretulnud! igal pühapäeval kell 10.30.

EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Avispea koguduse vaimulik Väike-Maarja. Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552; on Eerek Preisfreund, 326 1956, e-post: [email protected] telefon 323 5450. Simuna koguduses 02.12 kell 14.00 - 1. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus 09.12 kell 14.00 - 2. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus 10.12 kell 18.00 - piiblitund leerimajas 16.12 kell 14.00 - 3. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus 23.12 kell 14.00 - 4. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus 24.12 kell 18.00 - jõululaupäeva jumalateenistus kirikus. Laulab Rakke naiskoor 25.12 kell 14.00 - 1. jõulupüha jumalateenistus kirikus 30.12 kell 14.00 - 1. jõulujärgse pühapäeva jumalateenistus talvekirikus 31.12 kell 18.00 - vana-aastaõhtu jumalateenistus kirikus

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon 323 7296, e-mail: [email protected]. Koguduse vaimulik on diakon Tauno Toompuu. Telefon 529 0651, e-post: [email protected] 20 Väike-Maarja valla Infoleht

Määri küla otsib logo Muusikat olgu Su majas, MTÜ Määri Küla kuulutab välja konkursi küla logo tantsu olgu Su toas, leidmiseks. pudrukest olgu Su pajas, Logo peab sisaldama küla nime (Määri küla) ja olema rohelist olgu Su roas! Kallis SIRJE SÕNUM! maksimaalselt neljavärviline, A4 paberil või digitaalkujul. Kontaktandmetega tööd esitada 21. jaanuariks 2008. Soovime Sulle palju õnne juubeli puhul! Väike-Maarja lasteaia pere Tööd saata aadressidel Siim Kesler, Määri küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa 46219 või [email protected]. Lisainfot leiad www.hot.ee/maarikyla. Parimale auhind! Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, pea algamas teed Triigi küla otsib logo kaks jalakest väikest… Triigi küla kuulutab välja logokonkurssi, mille võitja reisib MAGNUS KANNISTO 25.09.2007 Euroopa pealinna Brüsselisse. KRISTOFER PUŠKIN 16.10.2007 Logo peab sümboliseerima Triigi küla, nii selle ajalugu kui REMY MEIDLA 02.11.2007 ka praegust olukorda. Palume vormistada üldtuntud LAURA LAMUS 21.11.2007 arvutiprogrammides (nt word, exel, acrobat reader jt). Töid saab saata kuni 31. jaanuarini aadressile Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid! [email protected] Kindlasti lisada nimi ja kontaktandmed. Õnnitleme eakamaid Tänan! Kaotasin hiljuti Väike-Maarjas rahakoti dokumentide ja raha- sünnipäevalapsi! ga. Minu suureks üllatuseks tagastati see peagi. Kõik oli oma Astu reipana edasi eluteel, kohal! Tahan avaldada tänu rahakoti leidjale õpetaja Merles olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel… Laanemägile. Aitäh! Tiit Heide, Kadrina ALVINE NURME 02.11 - 91 ASTA LEITER 03.11 - 80 TRANSPORDITEENUSED MEIDA MURUMETS 03.11 - 82 HELGA MÜÜRSEPP 03.11 - 85 MARGE KASK 04.11 - 70 50- ja 16-kohalised bussid. HEINO MÕNUVERE 04.11 - 70 Info ja tellimused telefonidel 323 5392 ja 5349 3104. ELVI TANILA 06.11 - 70 LEHTE VORONOV 08.11 - 82 KLARA ADAMSON 10.11 - 75 MULJE KAARE 10.11 - 75 VIKTOR LIVAK 12.11 - 70 Mälestus vaid hõõgub vaikse valuna… LEENA AHLBERG 13.11 - 83 UNO ARBUSOV 15.11 - 70 LUULE MATSO 15.11 - 70 ELVI LAUSSOO 05.05.1933 - 23.10.2007 VOLDEMAR KOMUSAAR 17.11 - 83 LUULE TUDE 19.11 - 70 ELMU KREEK 08.04.1950 - 26.10.2007 HELJU-LAINE ILVES 19.11 - 81 HELGA MOND 24.10.1927 - 03.11.2007 ASTRID ROOSTAR 20.11 - 75 LEMBIT VÄLJA 20.11 - 81 HANS SEPP 02.03.1928 - 03.11.2007 HILDA-MIRALDA HÄMARIK 20.11 - 88 VAMBOLA METSANURK 29.05.1931 - 08.11.2007 ELVI AMBOS 22.11 - 70 EINAR VÄIZANEN 23.11 - 75 HILDA VILKES 03.07.1910 - 09.11.2007 AINO TRAKSMAA 24.11 - 83 DINA LEPNER 17.03.1968 - 10.11.2007 ELVI PÕDER 25.11 - 70 ALIDE RAE 01.10.1911 - 11.11.2007 ROSALIE METSANURK 26.11 - 82 ENDLA JAKOBSON 28.11 - 81 KALJU MILLER 19.12.1933 - 18.11.2007 LEIDA PÄRNA 28.11 - 85 LEO MUUSIKUS 12.03.1932 - 20.11.2007 ENDLA KÜTT 29.11 - 83 Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Väljaandja: Toimetaja: Trükitud trükikojas AGUR, Väike-Maarja Vallavalitsus Ilve Tobreluts Pikk 16, Rakvere Pikk 7, 46202 Väike-Maarja tel 329 5759 tel 322 3999 http://www.v-maarja.ee [email protected] Tiraaž 1200 eks.