Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook

Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril

kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed

kell 10 Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi. ga selle EM-i tugevaimast vastasest ees, vihma korral spordihoones). Poolast tulemusega 64:56. Laiseldes võib ainult Muri Pärast avaaktust toimuvad gümnaa- Tubli mäng ja B-divisjoni võit kind- oma aega viita, siumi õpilastel klassijuhatajatunnid. lustas Eestile tulevaks aastaks koha Õppekeskuse õpilastele jätkub päev aga kes meist, sõbrad, tahaks A-divisjonis. A-divisjoini jõudmine kogunemisega õppekeskuse saalis. koerapõlve kiita? oligi seekord põhieesmärk, kuid nii 1. septembri hommikul väljuvad talvise BSBC kui juulikuus toimunud õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem Ja kui poegi vanad linnud Balti matši võitjatelt oodati ka ilusaid kui tavalisel koolipäeval. Tagasi sõida- lõunamaale viivad, mänge ja turniirivõitu. Vaido Rego ju- vad õpilasliinid kell 12.15. meeles pea, et sulle ainult hendamisel esineski Eesti U16 poiste 25. rattaralli põhidistantsi 7. koht tõstis meie tubli rattanoormehe tarkus annab tiivad. korvpallikoondis turniiril väga edukalt, Tair Stalbergi (keskel) oma vanuseklassi autasustamispoodiumi kõrgeimale kell 15 näitas suurepärast meeskonnamängu astmele. Foto: Anti Veelaid Soovime uue õppeaasta künnisel Väike-Maarja Muusikakool (Simu- ja võitlusvaimu. õpilastele ja õpetajatele rõõmsaid na rahvamajas) Enne turniiri ütles koondise pea- koolipäevi, õpihimu, püsivust ja häid hindeid ning toredaid ettevõtmisi! kell 18 treener Vaido Rego: „Eesmärk on män- Väike-Maarja Muusikakool (seltsi- gida eelkõige kvaliteetset, kiiret ja Vallavolikogu ja vallavalitsus majas) agressiivset korvpalli, mitte lasta end segada võidukohustusest või hirmust kaotuse ees.“ Head mängud ja täisedu- ga tulnud turniirivõit oli taas kord tões- tuseks, et selle vanuserühma poisid on tõepoolest päris Euroopa tipus.

Palju õnne ja jätkuvalt edukaid män- ge! 25. juulil toimusid Väinjärvel Eesti meistrivõistlused rannamaadluses. Kadet- Rohkem infot: Eesti Korvpalliliidu tide vanuserühmas tuli Eesti meistriks meie klubi noormaadleja Andris Pent. kodulehel www.basket.ee Foto: Maria Kilk

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS ootab õppima

TÄISKASVANUD ÕPPIJAID järgmistele erialadele (õppeaeg Simuna tuletõrje 1 aasta, õppetöö mittestatsionaarses õppevormis – ühel päe- 110. ja Simuna val nädalas): Vabatahtliku • müüja-klienditeenindaja (tase 4) Tuletõrje Seltsi 5. aastapäeva • puhastusteenindaja (tase 3) tähistamisel avati • abikokk (tase 3) pink elupõlise tu- letõrjuja, Simuna • IT tugiisik (tase 3) kandi elu eden- Dokumentide vastuvõtt kuni 30.09.2015 õppekeskuse kant- daja ja valla au- seleis (Pikk 1a, Väike-Maarja) kell 9.00-15.00. kodaniku Heldor Info: www.v-maarja.ee/vmok ja telefonil 326 1892 Aarla (23.05.1923 – 18.10.2011) mä- VÄÄRT KOOL VIRUMAAL! lestuseks. Foto: Indrek Kesküla 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Vallavanema suvi

Hea lugeja! Suvi on kahjuks kiiresti Üks teemasid, mida suveperioodil möödumas ning peatselt on loodus oli Väike-Maarja vallavalitsusel vaja ulatamas kätt sügisele. Õnneks on il- menetleda, on uue Konsumi kauban- mataat kinkinud just nüüd, suve lõpu- duskeskusega seotud detailplaneerin- kuul, tõeliselt mõnusat päikesepaistet. gu koostamise korraldamine. Tegutse- Milline oli Sinu jaoks kõige olulisem ja sime ajakavaga, et Väike-Maarja aleviku meeldejäävam sündmus või meeli köit- peatänava Pikk 12, Pikk 10, Pikk 8 ning ka nud teemavaldkond käesoleval suvel? Ravi tänava Väike-Maarja hooldekodu Perekond, sõbrad, puhkus, jaanituli, territooriumi hõlmav detailplaneering võimalus tegelda oma hobidega või oleks võimalik kehtestada vallavoliko- hoopis pagulased, Aafrika seakatk, Uk- gus juba nüüd augusti lõpus. Vaadates raina. Eks seda nimekirja saab oluliselt protsessi kulgu, saab tõdeda, et tamm- täiendada, sest meil igaühel on oma saarelik „Tõde ja õigus“ on eesti kul- rõõmud ja mured ning enda vaatenur- tuuris kindlalt olemas. Me otsime oma gad erinevatele teemadele. tõde ja õigust. Leidub olukordi, kus üks Suvele veidi tagasi vaadates saab osapool leiab, et just tema tõde on iga- tõdeda, et Väike-Maarja vallas elavad ti ülim ning igasuguste kompromisside aktiivsed ja mõnusad inimesed. Meil tegemine või alternatiivide kasutamine on põhjust nautida meie elukeskkonda, on oma „tõest“ taganemine. 14. augus- sest on nii palju erinevaid sündmuseid til toimunud detailplaneeringu avalikul ning püsib vajadus kalendrisse suviseid arutelul jäid kahjuks üles erimeelsu- nädalavahetusi juurde leida. Ka käes- sed Väike-Maarja vallavalitsuse ning oleval aastal ei taha mitmed üritused vastuväitjate OG Elektra, Pikk 14, 14 a, ühele laupäevale korraga ära mahtuda. 14b omaniku esindaja advokaat Küllike Ma tänan kõikide ürituste korraldajaid, Nammi vahel. Vastuväitjate sõnul ei ole sest ükski kontsert, perepäev, spordi- detailplaneeringus piisavalt arvestatud võistlus või külakokkutulek ei leiaks avalikkuse huvidega ning detailplanee- aset ilma eestvedajateta. Kindlasti on ringuala paiknemisega miljööväärtus- korraldajatele parimaks tänuks rohke- likul alal ei ole piisavalt põhjendatud Kange triatloni rattateekoonnal Äntu tehisjärve äärest Ebaverre. Foto: Tõnis Saar arvuline ja rõõmsameelne publik ning maakasutuse sihtotstarbe muutmise rahulolevad osalejad. Seda tohutut vajadust, ei ole lahendatud Pikk tn 14, detailplaneering maavanem Marko Tor- pead murdis, kas köögiaknast sisse 1997-2010 esitati kalendriaastas 15-30 energiat, aega ja jõudu, mida meil ela- Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b asuvatele kin- mi järelevalve alla. Maavanem kuulab murda või kuidagi teisiti olukorda „vii- varjupaigataotlust, siis 2014. aastal oli vad sädeinimesed suudavad piirkonda nisasjadele juurdepääs riigimaanteelt mõlemad osapooled ära andes ka Väi- sakalt“ ja turvaliselt lahendada, jõudis neid 147 ja käesoleval aasta 20. juuliks juurde lisada, on võimatu üle hinnata. ning kavandatava kaubanduskeskuse ke-Maarja vallavalitsusele võimaluse kohale ka läheduses elav Jaak Aader, juba 131 ning prognoos aasta lõpuks Just aktiivsed inimesed koos piirkon- kõrgusest tulenevalt võib saada häiri- vajadusel täiendavalt põhjendada oma kes metsanotsu Oskari oma autosse 230 taotlejat. See on oluline hüpe ning na mitmekesiste võimalustega loovad tud kinnisasjade Pikk tn 14, 14a ja 14b arvamusi ning seejärel tuleb maavane- kutsus ja oma tallu varjupaigale viis. uus olukord, mis nõuab ka oluliselt väärtusliku elukeskkonna, kus saame kasutamine. Väike-Maarja vallavalitsus mal anda oma kirjalik seisukoht. Loo- Metsseale sai külaskäik Kerli Dello prü- rohkem riiklikku panustamist. Mõistlik ise rõõmu tunda ja kuhu külalisi kut- leiab vastupidiselt, et just detailpla- dame, et vaidlused saavad peetud ning gikasti järgmisel päeval ikkagi saatusli- on lisaks Vao külale leida Eestis veel suda. Tihti kaasatakse ürituse korralda- neeringus kavandatu elluviimine on ka ettevõtjad saavad oma arendustega kuks, sest metsloomade kodustamisel üks või kaks varjupaigataotlejatele ma- misse pereliikmed, sõpruskonnad ning avalikes huvides, sest lisanduv kau- Väike-Maarjas edasi minna. kehtivad Eestis ranged nõuded ning jutuskeskuse teenust osutatavat kohta, tuntakse koostegemisest rõõmu. Mida banduskeskus suurendab kaubavali- Põllumajandussektori seakasvatuse selleks on vajalik vastav luba taotleda. sest see vähendaks survet Vao külas suurem on ühine meeskond, seda liht- kut, mõjutab tõenäoliselt läbi suurema valdkonda oluliselt kahjustava sigade Jääb loota, et antud vahejuhtum ei aja paiknevale majutuskeskusele. sam on ürituse korraldamisega seotud konkurentsi survet hindadele ja ka loob Aafrika katku taustal on sellest suvest naabreid kauaks tülli ning leitakse jälle Kohe saabub aeg, kus koolikellad küsimusi lahendada. Ürituse sisu, päe- töökohti. Lisaks saab küllalt pikalt sil- kaasa võtta ka kurbnaljaks metsanotsu ühine keel. ärkavad kollektiivsest suvepuhkusest vakava, esinejad, osalejate registreeri- ma riivanud kinnistu hoopis uue ilme „külaskäik“ Liivakülas. Kerli Dello õhtu- Meediakünnise ületas sellel suvel ning kuulutavad rõõmsa helinaga jär- mine, piletid, reklaam, toitlustamine, ning kinnistutele Pikk tn 14, Pikk 14a se rahuliku teleri nautimise katkestas korduvalt ka Vao varjupaigakeskusega jekordse tarkusepäeva tulekut. Mitmed helitehnika, valgustus, elekter, internet, ja Pikk tn 14b on olemas reaalsed al- ta naabrite majapidamises kasvanud seonduv, sest nn pagulasteemal oleme perekonnad on külastanud koos las- tualetid, parkimine, auhinnad jne, kuni ternatiivid juurdepääsudeks. Teema, metssiga Oskar, kes söögiotsingul Kerli eestlastele omaselt väga ettevaatlikud. tega koolitarvete kauplusi, et sirklid, lõpuks koristamiseni välja. Ühe suure- mille üle võib argumenteerida, on see, Dello köögis oleva prügikastini jõudis. Eesti valitsusel õnnestus esialgsest li- pliiatsid, vihikud jms oleksid õppeaas- ma ürituse korraldamisel vajab see kõik et kas detailplaneeringu koostamise Metsanotsu kasvanud väikesest põr- gikaudu 1000-dest nö sunniviisilisest ta alguseks „stardijoonel“. sujuvat lahendamist. Me kõik teame ajal peab olema valmis ka juba ehitus- sast, kelle oli sellel kevadel suurem pagulaskvoodist saavutada ligikaudu Loodan, et paljudele möödus suvi neid tublisid inimesi, kes aega ja tahet projekt, et kõrvalkinnistute omanikud metsseakari Kerli Dello naabrite talu- 170 pagulase Eestisse ümberpaiguta- positiivselt ja andis võimaluse olla leiavad, et meie suve sisustaksid Eba- teaksid täpselt hoone välisilmet. Kui- õuele millegipärast maha jätnud ning mise lubadus. Samas ei puuduta see edukas oma hobides või oma erialal. vere Kange, Simuna perepäev, Pereta- gi ka juba olemasolev ja avalikustatud nad olid teda mõned kuud toitnud. üldse Vao küla, sest Vaos on varjupai- Selle heaks näiteks on meie korvpalli- lude Päevad, külakokkutulekud, Struve detailplaneeringu seletuskiri kirjeldas Kerli köögis prügikastis nosiva not- gataotlejate keskus, kus majutatakse treeneri Vaido Rego juhitava Eesti U-16 matk, ühised jaanituled, motokrossid, peamisi nõudeid kaubanduskeskuse su tegutsemistuhinat tulid jahutama inimesi, kellel ei ole veel pagulase staa- vanuseklassi korvpallikoondise EMi B- ratsavõistlused, Pandivere rattaralli, hoonele, siis tõesti on neid võimalik päästjad, politseinikud ja ka kohalik tust. Juhul kui neil õnnestub (ligikaudu divisjoni võitmine. Õnnitlused ka meie kontserdid ja teised üritused. Kindlasti veelgi täiendada, et vähendada vastu- jahimees. Uudistes toodud andmetel 85% varjupaigataotlejatest saadetakse noortele koondislastele Sten Saare- on meil kõigil võimalik ka ise käed kül- väidete esitajate OG Elektra ning Pikk jõudis päästeauto kohale mõne minu- tagasi) pagulase staatus Eesti riigilt mäelile ja Ander Talule. ge lüüa ning leida see üritus, kus saa- tn 14, Pikk 14a ja Pikk tn 14b omaniku tiga, mis on meie hajaasutuse puhul saada, siis see inimene peab 4 kuu Viljakat sügist kõigile! me korraldajatele toeks olla või lihtsalt hirme. Juhul kui me ei saavuta kokkule- ikka väga hea näitaja. Kui väljaõpeta- jooksul Vao keskusest lahkuma. Prob- nautiva publikuna osaleda. pet vastuväidete esitajatega, siis läheb tud päästesalk: päästeauto ja politsei leem tuleneb sellest, et kui aastatel Indrek Kesküla

tuskoht; kaotatakse tervisespetsialisti - volikogu istung toimub 27.08. vajalike teenuste ning abi osutamine. Volikogu materjalid teenistuskoht; järelevalveinspektori AS Hoolekandeteenused juhatuse Tavaolukorras tagab keskus teenuse teenistuskoht viiakse vallavanema ot- esimees Maarjo Mändmaa andis infot kuni 35 varjupaigataotlejale. Erandolu- sealluvusest ehitus- ja planeerimisosa- Vao varjupaigataotlejate majutuskes- korras suudetakse 24 tunni jooksul ala- Kokkuvõte 25. juuni volikogu istungil 3. Väike-Maarja valla hankekorra konda; rahandusosakonnas kaotatakse kuse tegevusest. tes teavitamisest tagada kuni 100 varju- arutatust kehtestamine vanemökonomisti teenistuskoht ja Varjupaigataotlejate majutuskes- paigataotlejale majutuse ning teenuse Istungil osales 14 volikogu liiget. Ette kandis jurist-nõunik Peeter luuakse pearaamatupidaja teenistus- kuses elab 25.06.2015. a seisuga 85 pakkumise AS-i Hoolekandeteenused Puudusid: Väino Haiba, Raili Sirg- Rahnik. koht; arendus-ettevõtlusnõuniku tee- inimest, kellest 69 on varjupaigataotle- erinevates kodudes, samuti transpordi- mets, Teet Paju, Avo Part, Jüri Elmend. Otsustati kehtestada Väike-Maarja nistuskoha nimetus muudetakse aren- jad ja 16 elamisloa saanud pagulased. vahendid varjupaigataotlejate liikumi- valla hankekord. Korras sätestatud tin- dusnõunikuks. Keskus majutab käesoleval ajal 21-st seks kodude vahel. 1. Detailplaneeringu vastuvõtmine gimused kehtivad: riigihanke piirmäära riigist pärinevaid inimesi. Kõige roh- Ida prefektuuri Rakvere politseijaos- Ette kandis maanõunik Diana Seep- ületavatele riigihangetele; lihthanke 5. Väike-Maarja valla arengukava kem on varjupaigakeskuses elanikke konna ennetus- ja menetlustalituse ter. korraldamise kohustuse maksumuse ja eelarvestrateegia 2016-2019 kin- Ukrainast, Sudaanist ja Palestiinast. juht Joel Alla andis infot politsei tööst Otsustati võtta vastu Väike-Maarja piirmäära ületavatele riigihangetele; nitamine, I lugemine Keskuses elab hetkel 18 last. Keskuse seoses korrarikkumistega Vao varjupai- alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, Pikk tn riigihangetele alla lihthanke piirmää- Ette kandis vallavanem Indrek Kes- eesmärgiks on varjupaigataotlejatele gataotlejate majutuskeskuse juures. 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b katastriüksuste rade; riigihangete seaduses sätestatud küla. maa-alale ja osaliselt 22 Rakvere – Väi- lihtsustatud korras tellitava teenuse Otsustati lõpetada Väike-Maarja ke-Maarja – Vägeva tee katastriüksuse tellimisele; ideekonkursside korralda- valla arengukava ja eelarvestrateegia Elanike arv Väike-Maarja vallas maa-alale OÜ A.V.R. Projekt poolt koos- misel. 2016-2019 I lugemine ning suunata val- tatud detailplaneering. la arengukava ja eelarvestrateegia ava- 2015. aastal 4. Väike-Maarja vallavalitsuse likustamisele. 2. Peremehetu ehitise hõivamine struktuuri ja teenistuskohtade koos- Ette kandis jurist-nõunik Peeter seisu muutmine Info: 1. juunil – 4554 Rahnik. Ette kandis vallavanem Indrek Kes- Otsustati tuvastada Triigi külas küla. Ene Preem: Juunikuus oli saabunuid 10 ja lahkunuid 12. asuva kahekorruselise 6 korteriga kor- Otsustati kinnitada alates - juulikuus volikogu tööd ei toimu, terelamu peremehetus ja võtta nime- 01.09.2015 Väike-Maarja vallavalitsuse komisjonide nädal on 10.-14.08; Juulikuus oli saabunuid 13 ja lahkunuid 21. tatud ehitis arvele Väike-Maarja valla struktuur ja teenistuskohtade koosseis, - volikogu juhatuse koosolek on omandina. mille kohaselt: kaotatakse ehitus- ja 19.08; planeerimisosakonna juhataja teenis- 1. augustil – 4544 August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

Vallavalitsuse materjalid (10.06, 17.06, 30.06, 08.07, 05.08 vallavalitsuse istungid)

Maaküsimused Maarja alevikus, Oru 4 kinnistul; abi- le Väike-Maarja hooldekodusse alates Väike-Maarja taluturule” projektitoe- likand projektile ,,Nelja küla 5. küla- - Otsustati moodustada Käru külas hoone püstitamiseks Väike-Maarja ale- 17.06.2015. tust 200 eurot. päev” ühekordset toetust 300 eurot. Rebasemäe katastriüksuse jagamise vikus, Tare põik 1 kinnistul; kasvuhoone - Eraldati mittetulundusühingu Väi- tulemusena uued katastriüksused järg- püstitamiseks Väike-Maarja alevikus, Sotsiaaltranspordi teenustasude ke-Maarja Valla Rahvaspordiklubi pro- Raha eraldamine reservfondist miselt: 23,95 ha suurune Rebasemäe Uus tn 14 kinnistul; abihoonete (sauna ja kliendi omaosaluse suuruse keh- jektile ,,Ebavere tervisespordi- ja mat- - Otsustati eraldada reservfondist katastriüksus, sihtotstarbega maatu- ja kasvuhoone) püstitamiseks Väike- testamine karadadel teabetahvlite ja rattahoidja- 3671 eurot perearst Kaja Õunapuu ruu- lundusmaa ja 10,55 ha suurune Puus- Maarja alevikus, Uus tn 12 kinnistul; - Kehtestati veokorraldustasu suu- te väljavahetamine” projektitoetust 190 mide remondiks. liku katastriüksus, sihtotstarbega maa- abihoone (saunamaja) püstitamiseks ruseks 4.45 eurot ühe täitmisele pööra- eurot. tulundusmaa. Ärina külas, Härma kinnistul. tud tellimuse kohta. Vallavara võõrandamine - Otsustati moodustada Raeküla - Kehtestada veoteenuse tasu suu- Ettevõtlustoetus - Otsustati müüa isikule külas külas Välja katastriüksuse jagamise tu- Ehitusload ruseks: sõiduauto või ratastoolibussiga - Jäeti rahuldamata Janne Shop OÜ asuv Väike-Maarja vallale kuuluv Orava lemusena uued katastriüksused järgmi- - Väljastati ehitusluba teraviljakui- 1.26 eurot ühe kilomeetri kohta; kande- ettevõtlustoetuse taotluse avaldus kinnistu hinnaga 7000 eurot. selt: 4,58 ha suurune Välja katastriük- vati püstitamiseks Nadalama külas, raamiga sõidukiga 1,26 eurot ühe kilo- seoses Väike-Maarja vallavalitsusele sus, sihtotstarbega maatulundusmaa Lutteri kinnistul; kodumajutushoone meetri kohta. esitatud äriplaanis ning fi nantsprog- Üürilepingu sõlmimine ja 3,97 ha suurune Väljametsa katast- püstitamiseks Äntu külas, Vesiveski - Kehtestati sotsiaaltransporditee- noosis kavandatud tegevuse suure äri- - Otsustati sõlmida üürileping Vald- riüksus, sihtotstarbega maatulundus- kinnistul; abihoone (kuuri) püstitami- nuse omaosalustasu alljärgnevalt: isi- riskiga. na OÜ-ga ühe ruumi kasutamiseks Väi- maa. seks Väike-Maarja alevikus, Lõuna põik ku transpordil vallavalitsuse volitatud ke-Maarja alevikus, Simuna mnt 9 pe- Otsustati moodustada Pandivere 5 kinnistul; abihoone (kuur-varjualuse) sotsiaaltöötaja korraldusel omaosalus Ühekordne toetus rioodil 06.08.2015-01.08.2016.a. külas Separi katastriüksuse jagamise püstitamiseks Äntu külas, Vainula kin- puudub, muudel juhtudel on omaosa- - Eraldati Vao Ratsaklubi projek- tulemusena uued katastriüksused järg- nistul; abihoone (kombainikuuri) püs- lus 100%. tile „Ratsavõistlus Vao Karikas 2015“ Juhatuse liikmete ametiaja piken- miselt: 15,04 ha suurune Separi katast- titamiseks külas, Ojaste kinnistul; ühekordset toetust 150 eurot. Toetus damine riüksus, sihtotstarbega maatulundus- abihoone püstitamiseks Kiltsi alevikus, Sotsiaalkorteri üürile andmine eraldatakse ratsavõistluse läbiviimise - Otsustati pikendada OÜ Pandive- maa; 5,53 ha suurune Saapri katastriük- Liiduri 8b kinnistul; kuivatikomplek- - Otsustati sõlmida isikuga sotsiaal- meeskonna tasustamisega seotud ku- re Vesi juhatuse liikmete Kaarel Moi- sus, sihtotstarbega maatulundusmaa si püstitamiseks Kurtna külas, Mihkli korteri üürileping alates 1.07.2015 kuni lude katmiseks. sa ja Gennadi Luha ametiaega kuni ja 2434 m2 suurune Pandivere - Raeküla kinnistul; abihoone (varjualuse) püs- 30.06.2016. - Eraldati mittetulundusühingu Ne- 01.08.2018. tee katastriüksus, sihtotstarbega trans- titamiseks Orguse külas, Maasika kin- pordimaa. nistul; abihoone püstitamiseks Orguse Korteriomandi seadmine - Otsustati moodustada Kiltsi alevi- külas, Raja kinnistul. - Nõustuti korteriomandi seadmi- Eesti ja USA õhuväeharjutus kus Turu tn 10 asuva katastriüksuse ja- sega Simuna alevikus Allee tn 4 asuva gamise tulemusena uued katastriüksu- Kasutusload elamu korteriomanike kasuks. keskpolügoonil sed järgmiselt: 3312 m² suurune Turu tn - Väljastati kasutusluba isikule kuuri 10 katastriüksus, sihtotstarbega elamu- kasutamiseks Uuemõisa külas, Männi- Puurkaevu asukoha kooskõlasta- maa ja 3701 m² suurune Turu tn 12 ka- ku kinnistul; maakaabelliini kasutami- mine 24. augustist kuni 11. septembrini toi- madallende. Nii keskpolügooni kasu- tastriüksus, sihtotstarbega elamumaa. seks Aburi külas Koska, Kaalika, Lage- - Kooskõlastati külas Kauni mub Eesti õhuruumis Eesti ja USA tamine kui ka madallennud järgivad - Otsustati moodustada Ebavere di, Posti ja Aburi-Kõrtsiküla tee kinnis- kinnistule, Määri külas Avise kinnistule, õhuvägede ühine harjutus. USA õhu- Eesti Vabariigi seadusi ning on kooskõ- külas Koplipõllu katastriüksuse jaga- tutel; garaaži kasutamiseks Triigi külas, Äntu külas Metsala maaüksusele, Kiltsi väe poolt osaleb harjutusel 510. hävita- lastatud lennuametiga. Plaani kohaselt mise tulemusena uued katastriüksused Enela kinnistul. alevikus Karja 1 kinnistule, Kärsa külas jate eskadrill kaheksa ründelennukiga lendavad korraga keskpolügooni lähe- järgmiselt: 9,33 ha suurune Koplipõllu - Väljastati kasutusluba Elisa Ees- Taarahiie kinnistule, Liivaküla külas A-10. Eskadrill baseerub alaliselt Mis- dases õhuruumis kaks ründelennukit. katastriüksus, sihtotstarbega maatu- ti AS Elisa Väike-Maarja antennimasti Jaanuse kinnistule, Käru külas Metsa- souri osariigis Whitemani lennubaasis. Osa harjutusi sooritatakse koos Eesti lundusmaa ja 2,73 ha suurune Tam- kasutuselevõtmiseks Ärina külas, Kaar- vahi kinnistule, Kiltsi alevikus Liiduri Õppuse käigus kasutatakse Tapa lähe- õhuväe kergehävitajatega Lk-39. mipõllu katastriüksus, sihtotstarbega limasti kinnistul. 15 kinnistule rajatava puurkaevu asu- dal paikneval Kaitseväe keskpolügoonil maatulundusmaa. koht. Hanked Detailplaneeringud - Kuulutati välja riigihange „Väike- Raieluba - Kinnitati Simuna alevikus asuva Maarja valla õpilasliinide ja tellitava - Nõustuti asuva ühe vahtra maha- Bensiinijaama maa-alale koostatava sõitjateveo teenus 2015...2020” avatud võtmisega Väike-Maarja alevikus Uus detailplaneeringu lähteseisukohad. pakkumismenetluse korras. Kinnitati 11. hankedokumendid ja moodustati han- - Nõustuti ühe kase mahavõtmisega Projekteerimistingimused ke läbiviimiseks komisjon. Väike-Maarja alevis Jaama tn 9. - Määrati projekteerimistingimused - Kuulutati välja lihthange „Pandive- AS-le Eesti Raudtee Kiltsi ülesõiduko- re ühislauda lammutamine“. Kinnitati Korraldatud jäätmevedu ha automaatse foorisignalisatsiooni hankedokumendid ja moodustati han- - Anti nõusolek kahele isikule korral- laiendamise projekteerimiseks. ke läbiviimiseks komisjon. datud jäätmeveoga perioodiliseks liitu- - Kinnitati lihthanke „Simuna Kooli miseks suveperioodiks 1. mai kuni 31. Kirjalik nõusolek uue osa ventilatsiooni väljaehitamine” oktoober põhjusel, et kinnistul ei elata - Anti kirjalik nõusolek abihoone edukaks pakkujaks Isovent Ehitus OÜ. aastaringselt. laiendamiseks Võivere külas, Sepa - Kinnitati lihthanke „Simuna Kooli - Kinnitati isikule ühise jäätmema- kinnistul; aiamaja püstitamiseks Väi- kombiahju soetamine” edukaks pakku- huti kasutamise kokkulepe. ke-Maarja alevikus, Kolde 10 kinnistul; jaks Metos AS. abihoone (kuuri) püstitamiseks Väi- - Kinnitati lihtmenetlusega riigihan- Hajaasustuse programm ke-Maarja alevikus, Koidu 1 kinnistul; ke „Sülearvutid Väike-Maarja valla ha- - Kinnitati 2015. aasta hajaasustuse abihoone (kuuri) püstitamiseks Väike- ridusasutustele” edukaks pakkujaks AS programmist taotletud toetussumma Maarja alevikus, Koidu 3 kinnistul; abi- Kernel. täismahus järgmistele taotlejatele: lennukite pardakahurite õppemoona Maapealsete märkide ründamiseks hoone (sauna) püstitamiseks Ebavere - Kinnitati riigihanke „Väike-Maarja Diana Seepter ja Kalev Viiksaar. ning 25 naelaseid õppepomme. Kasu- ning maaväe lähitoetuseks mõeldud külas, Paju kinnistul; abihoone püsti- valla õpilasliinide ja tellitava sõitjate- - Kiideti heaks külas Al- tatav õppemoon ei tekita märkimis- ühemeheline ründelennuk A-10 Thun- tamiseks Väike-Maarja alevikus, Välja veo teenus 2015...2020” edukaks pakku- lika kinnistul kanalisatsioonisüsteemi väärseid heliefekte. Õhuväe õppused derbolt II on tuntud nii oma manöö- 10 kinnistul; abihoone (kuuri) püstita- jaks M.K.ReisX OÜ. rajamise projekti aruanne. Kinnitati toimuvad tööpäeviti alates kella 10.00 verdusvõime kui ka suhteliselt vaikselt miseks Väike-Maarja alevikus, Lõuna - Kinnitati lihthanke „Pandivere projekti kogumaksumuseks 4443.64 kuni kella 17.00-ni. Õppuse käigus töötavate mootorite poolest. 3 kinnistul; abihoone laiendamiseks ühislauda lammutamine” edukaks pak- eurot, millest 2962.34 eurot on toetus sooritatakse polügooni ümbruses ka Väike-Maarja alevikus, Välja 7 kinnistul; kujaks AS Kiviluks. ja 1481.29 eurot projekti omafi nantsee- abihoone ja kuuri püstitamiseks Avis- ring. pea külas, Kiviaugu kinnistul; abihoone Sotsiaaltoetused - Kiideti heaks Vorsti külas Kuke (puhkenurga) püstitamiseks Eipri kü- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse kinnistul puurkaevu ja veesüsteemi Erametsakonsulent Aadu Raudla las, Tuuli kinnistul, abihoone (garaaži) maksmisega valla eelarve vahenditest rajamise projekti aruanne. Kinnitati püstitamiseks külas, Metsa kin- kümnele taotlejale summas 745 eurot. projekti kogumaksumuseks 4758.81 vastuvõtuajad nistul; abihoone (kuuri) püstitamiseks - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- eurot, millest 3172.70 eurot on toetus Käru külas, Metsavahi kinnistul; abi- damisega ühele isikule. ja 1586.11 eurot projekti omafi nantsee- Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke vastu Väike- hoone püstitamiseks Liivaküla külas, ring. Lehtmetsa kinnistul; abihoone (kuuri) Lapsehoiuteenuse vahendid - Kiideti heaks Orguse külas Orguse Maarjas vallamaja teisel korrusel (maanõuniku kabinetis) üle nädala - Nõustuti lapsehoiuteenuse raha- talus veepuhastusseadme soetamise püstitamiseks Määri külas, Metsanurga neljapäeviti kl 9-13. kinnistul; abihoone (puukuuri) püsti- liste vahendite ülejäägi kasutamisega projekti aruanne. Kinnitati projekti ko- tamiseks Orguse külas, Raja kinnistul; sotsiaalteenuse osutamiseks kahele gumaksumuseks 1054.21 eurot, millest Vastuvõtupäevad: 27. august; 10. ja 24. september; 8. ja 22. abihoone (kuuri) püstitamiseks Pandi- taotlejale. 702.81 eurot on toetus ja 351.40 eurot vere külas, Marja kinnistul; abihoone projekti omafi nantseering. oktoober; 5. ja 19. november; 3. ja 17. detsember. (kuuri) püstitamiseks Simuna alevikus, Hooldajatoetuse maksmine Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate prob- Parkali 7 kinnistul; abihoone ja garaaži - Nõustuti hooldajatoetuse maks- Projektitoetus püstitamiseks Uuemõisa külas, Kingu misega ühele isikule alates 01.07.2015 - Eraldati mittetulundusühingu Või- leemidega (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomani- kinnistul; abihoone (kuuri) püstitami- kuni 31.05.2018. vere Tuuleveski projektile ,,Simuna Pe- kele makstavad toetused). seks Varangu külas, Tammevälja kin- - Nõustuti hooldajatoetuse maks- repäev 2015” projektitoetust 161 eurot. nistul; abihoone (kuuri) laiendamiseks misega ühele isikule alates 01.08.2015 - Eraldati Väike-Maarja Põllumeeste Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. Väike-Maarja alevikus, Energia tn 26 kuni 31.07.2020. Seltsi projektile ,,Pandivere Peretalude Tel 524 8963, e-post: [email protected] kinnistul; abihoone (kuuri) püstitami- Päev 2015” projektitoetust 300 eurot. seks Väike-Maarja alevikus, Jaama 11 Hooldamisele suunamine - Eraldati Väike-Maarja Põllumeeste Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. kinnistul; garaaži püstitamiseks Väike- - Otsustati suunata isik hoolduse- Seltsi projektile „Laoruumi ehitamine 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a.

Kokkuvõte detailplaneeringu Osaühingu Müüriku Farmer Müüriku suurfarmi Septembrist alates avalikust arutelust keskkonnakompleksloa nr KKL/317321 muutmise peab igas taotluse menetlusse võtmisest teavitamine majapidamises Väike-Maarja Vallavolikogu 25.06.2015 tehtud ettepanek antud asukohas koor- Keskkonnaamet teatab vastavalt töös- olema otsusega nr 16 vastu võetud Väike- mata Simuna mnt 6a kinnisasja vastava tusheite seaduse § 33 lõikele 4, et on Maarja alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, servituudiga. Viimati nimetatud ettepa- võtnud menetlusse osaühingu Müüriku korstnapühkija akt Farmer (edaspidi käitaja), registrikood Pikk tn 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b ka- nekut ei ole ellu rakendatud. 1. septembril saab täis 5 aastat tastriüksuste maa-alale ja osaliselt 22 Vastuväidete esitaja leidis, et pla- 10133268, postiaadress Säde 1a-32 Väi- ke-Maarja 46202 Lääne-Viru maakond, te dokumentidega on võimalik tutvuda uue tuleohutusseaduse kehtima Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva tee neeritav, kuni 2000 m² suuruse hoo- hakkamisest, mis tähendab, et kui katastriüksuse maa-alale koostatud de- nealuse pinnaga, kuni 11m kõrgune keskkonnakompleksloa nr KKL/317321 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioo- muutmise taotluse. ni Viljandi kontoris aadressil Paala tee eramajas on nõue korstnapühkija tailplaneeringu avalik väljapanek toi- kaubanduskeskus ei säilita väljakuju- käimise kohta iga viie aasta tagant, mus 27.07.2015 – 09.08.2015. nenud hoonestruktuuri, ehitis on oluli- Käitaja taotleb keskkonnakompleks- 4 Viljandi. Taotlus on digitaalselt kätte- loa muudatust seoses Müüriku suur- saadav Keskkonnaameti dokumendire- siis 2015. aasta 1. septembriks peab Detailplaneeringu avalik arutelu toi- selt suurem ja erinev teistest läheduses kõikidel eramajaomanikel olema mus 14.08.2015 algusega kell 16.00. asuvatest asularuumi elementidest. farmi (asukohaga Müüriku küla Väi- gistris aadressil http://sadr.keskkonna- ke-Maarja vald Lääne-Viru maakond) amet.ee. vajadusel ette näidata korstnapüh- Avaliku väljapaneku ajal esitasid Väike-Maarja Vallavalitsus ei nõus- kija akt. detailplaneeringu kohta vastuväited tunud vastuväitega, selgitades, et val- laiendamisega kohtade arvuni kuni 500 Kuni keskkonnakompleksloa andmi- piimalehma kohta, 195 mullikakohta seni või andmisest keeldumise otsuse Paljud tulekahjud saavad algu- detailplaneeringualaga piirnevate kin- davalt tuleb ehitis madalam. Detail- se suitsulõõris süttinud tahmast. nisasjade Pikk tn 14, Pikk tn 14a, Pikk planeeringu seletuskirja, kus on sätes- ja 216 vasikakohta. Müüriku suurfarmi tegemiseni on igaühel õigus esitada territooriumil on valminud uus noor- Keskkonnaametile taotluse kohta oma Korstnate ja küttekehade regulaar- tn 14b (kõigi omanik Küllike Kallaste) tatud ehitise lubatud suurim kõrgus, se hoolduse ja puhastamisega on ning Simuna mnt 6a (omanik AS OG täiendatakse põhjalikuma selgitusega karjalaut ning kinnis- ja noorloomade põhjendatud ettepanekuid ja vastuväi- laut on renoveeritud. Käitise tavapära- teid. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib võimalik selliseid põlenguid ära Elektra) omanikud. Esitati vastuväide, hoone kõrguse osas. hoida. et detailplaneeringu koostamisel ei Väike-Maarja vallavalitsus ei nõus- ne tööaeg on 24 tundi ööpäevas ja 365 esitada suuliselt või kirjalikult e-posti päeva aastas. aadressil [email protected] Kuigi eramajades võivad ma- ole piisavalt avalikkuse huvidega ar- tunud ka vastuväitega maakasutuse jaomanikud ise korstnat pühkida, vestatud. Väike-Maarja Vallavalitsus sihtotstarbe muutmise vajaduse eba- Keskkonnakompleksloa muutmise või postiaadressil Paala tee 4, 71014 taotlusega ja muude asjassepuutuva- Viljandi. peab korra 5 aasta jooksul korstna ei nõustunud nimetatud vastuväitega, piisava põhjendamise kohta ning väite- ja küttekehad üle vaatama kutseli- kuna detailplaneeringu elluviimine või- ga, et tegemist on valla üldplaneeringut ne, koolitatud korstnapühkija, kes maldab elanikele täiendavate teenuste muutva detailplaneeringuga. Pikk tn 12, Arboristide Koda kutsub osalema väljastab akti küttesüsteemi tehnili- osutamist ja olemasolevate teenuste mille käesolev kasutusotstarve elamu- se seisukorra ja ohutuse kohta. kvaliteedi paranemist (täiendav kau- maa on kavas muuta detailplaneeringu Eesti inimeste aasta puu valimisel Korstnapühkija peab pärast töö- banduskeskus suurendab kaubavalikut, elluviimise tulemusena kaubandus-, de teostamist andma töö tellijale mõistlik konkurents kaubanduses pa- toitlustus- ja teenindushoone maaks. korstnapühkimise akti, kus on ära Arboristide Koja eestvedamisel võitis eraisikud, fi rmad, omavalitsused. rendab hinna ja kvaliteedi suhet tarbi- Pikk tn 12 piirneb Väike-Maarja valla näidatud, kes, kus, millal ja missu- Orissaare staadioni tamm Euroopa Euroopa aasta puu mõte on juhtida jate kasuks; kavandatavas esmatasandi üldplaneeringu kohaselt ärimaadega guse töö tegi. aasta puu tiitli 2015. Et Eesti edulugu tähelepanu huvitavatele puudele kui tervisekeskuses avanevad paremad või- põhjast, idast ja läänest (üle riigimaan- Akt on kinnituseks ka kindlustu- jätkata ja inimestele erinevates piir- olulisele looduslikule ja kultuurilisele malused esmatasandi tervisekeskuse tee). Väike-Maarja valla üldplaneeringu sele ja muudele instantsidele selle kondades tähtsaid puid tutvustada, rikkusele, mida me peaksime hindama teenuste osutamiseks ning hooldeko- kohaselt on nimetatud piirkonna maa- kohta, et kütteseadmed on hoolda- kutsume Teid osalema „Eesti inimeste ja kaitsma. Erinevalt teistest võistlus- dus täienevad ruumivõimalused). Li- kasutuse juhtotstarve ärimaa. Kehtes- tud. puu 2015“ valimisel, mille võitja esin- test ei ole Euroopa aasta puu puhul saks on kõik naaberkinnisasjade oma- tatud üldplaneeringu põhilahenduse Päästjad tuletavad inimestele dab Eestit Euroopa aasta puu 2016 oluline ilu, suurus ega vanus, vaid lugu nikud olnud algusest peale kaasatud detailplaneeringuga muutmiseks loe- meelde, et kütmisperioodi lähene- konkursil. ja seotus inimestega ja kohaliku ko- detailplaneeringu läbiviimise protsessi takse vastava maa-ala üldplaneeringu- des tuleks kindlasti oma küttesead- Osalemiseks ei ole tarvis muud, gukonnaga. ning neil olid olemas kõik võimalused ga määratud maakasutuse juhtotstarbe med üle vaadata ja kutsuda korst- kui saata Teile teadaoleva puu lugu, oma huvisid väljendada. ulatuslikku muutmist. Käesoleva de- napühkija kontrollima, et vältida fotod ja koordinaadid meiliaadressi- Heiki Hanso Väike-Maarja Vallavalitsus ei nõus- tailplaneeringuga kavandatav tegevus vingumürgistusi ja tulekahjusid. tunud ka vastuväitega nagu ei oleks ei muuda üldplaneeringuga määratud le [email protected]. Tähtaeg Arboristide Koda MTÜ detailplaneeringus piisaval määral maakasutuse juhtotstarvet ulatuslikult 15.09.2015. Nomineerida võivad kõik: arvesse võetud detailplaneeringuala vaid detailplaneeringuga täpsustatakse paiknemist miljööväärtuslikul alal, üldplaneeringut, mis ongi detailpla- kuna detailplaneeringu seletuskirjas neeringu ülesanne. Swedbanki Väike-Maarja kliendi- kajastatakse kavandatava ehitise so- A&K Caritas OÜ poolt esitati ettepa- teenindus on avatud neljapäeviti bivust miljööväärtuslikku piirkonda. nek kavandada rohkem parkimiskohti Samas on lühidalt kirjeldatud kavanda- nii kaubanduskeskuse kui hooldekodu Swedbanki klienditeenindus Väike-Maarjas on avatud neljapäeviti kell 10-15. tava ehitise miljööväärtuslikul alal asu- teenindavas parklas. Klienditeeninduses aitab Swedbanki nõustaja kliente interneti- ja telefoni- misest tulenevalt ehitisele esitatavaid Väike-Maarja vallavalitsus ei nõus- pangas tehinguid teha ja annab nõu pangaasjades. peamisi nõudeid. tunud ettepanekuga, kuna kaubandus- Jätkuvalt on võimalik sularahatehinguid teha sularaha sisse- ja väljamak- Toatäis päikesekiiri, Pikk tn 14, Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b keskuse parklasse kavandatud 28 parki- seautomaatides, mis asuvad Väike-Maarja lillepoes, aadressil pikk 16. sületäis sooje sõnu, kinnisasjade omaniku esindaja leidis, miskohta (parkimisnormatiivide alusel Ööpäevaringselt saab abi Nõustamiskeskuselt telefonil 631 0310. et detailplaneeringuga tuleks lahenda- on nõutav 19 parkimiskohta) ning hool- peotäis kauneid lilli! da ka nimetatud kinnisasjadele juurde- dekodu teenindavatesse parklatesse Teie Swedbank pääs riigimaanteelt. kokku kavandatud 14 parkimiskohta Väike-Maarja Vallavalitsus ei nõus- (nõutav 4 parkimiskohta) on piisavad Kallis tunud ettepanekuga, kuna käesoleval nimetatud asutuste teenindamiseks. ajal on olemas juurdepääsud avalikult Pikk tn 10 asuva kinnisasja omanik Väike-Maarja lasteaed võtab tööle INGE SIIRAK! kasutatavatelt teedelt nii Pikk tn 14, (Marje Lääne) tegi ettepaneku määrata asendusõpetaja ja logopeedi Pikk tn 14a kui ka Pikk tn 14b katastri- detailplaneeringuga Pikk tn 10 kinnis- Soovime Sulle palju üksusele: Pikk tn 14 piirneb Rakvere – asja tulevane kasutusotstarve sellise- Väike-Maarja lasteaed võtab konkursi korras tööle: Väike-Maarja Vägeva teega, Pikk tn 14a na, et see võimaldaks tulevikus äriga 1,0 ametikohaga asendusõpetaja ja 0,5 ametikohaga logopeedi. õnne juubeli puhul! maa-alale pääseb üle avaliku parkla üle tegelemist antud asukohas. Väike- Avaldusi koos CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiatega ootame Väike-Maarja Lasteaia pere Pikk tn 14 maa-ala, Pikk tn 14b maa-ala- Maarja Vallavalitsus oli ettepanekuga e-postiaadressil: [email protected] le pääseb Väike-Maarja – Simuna teelt nõus. Aadress: Väike-Maarja lasteaed, Lõuna 10, Väike-Maarja 46202 üle Simuna mnt 6a katastriüksuse maa- Kõigi esitatud vastuväidetega ja ette- Info: Tiia Mänd, tel 520 0387 ala, mis on asfaltkattega, käesoleval panekutega ning Väike-Maarja Vallava- ajal kasutuses olev juurdepääs, mille litsuse vastustega nendele saab tutvu- säilimiseks on Simuna mnt 6a kinnis- da Väike-Maarja valla veebilehel http:// tule koostatud detailplaneeringuga www.v-maarja.ee/?part=html&id=337. Teade Vao küla koosoleku kohta

Vao külakogukonna koosolek toimub 14. septembril 2015 Vao tornlinnu- Toetus esmakordselt esimesse ses algusega 18.00. Päevakord: klassi õppima asuvatele lastele 1. Külavanema kandidaatide esitamine 2. Kandidaatide tutvustused Kõigile Väike-Maarja vallas asuvate koolide esimesse klassi esmakordselt 3. Vao külavanema valimine Ostan õppima asuvatele lastele makstakse, olenemata nende elukohast, toetust 4. Ülevaade Vao küla olukorrast ja võimalikest arengutest 50 eurot koolitarvete ostmiseks. vene-aegseid ehteid, Eelduseks on, et laps on registreeritud Väike-Maarja, Simuna või Kiltsi kooli Külakogukonna nimel merevaigust kaelakee, esimese klassi õpilaseks. Ulvi Mehiste Vallavalitsus väljastab 50 euro suuruse kinkekaardi, millega saab koolitar- käevõru, käekellasid ja beid osta Väike-Maarja koolitarvete kauplusest (Simuna mnt 4). Kinkekaarte väljastatakse vallavalitsuse sotsiaalosakonnast. Teen tellimustööna paberlõikustehnikas muid vanu ehteid Info: sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks, tel 329 5761 temaatilisi kaarte ja pilte. (sõled, prossid). Võivad vajada 8 m lipumast ainult 210 eurot! Tehtud töid saab näha internetis aadressil: ka parandamist. http://annikasul.blogspot.com/ www.lipuvabrik.ee Tel 5851 3193 või email [email protected] Tel 5639 7329, Liina August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Vao keskus täna ja tulevikus Hoidugem sigade Aafrika katku levikule kaasa aitamast! AS Hoolekandeteenused pakub varju- litsei- ja Piirivalveametis kestab kesk- se vastu ei ole olnud. Kas hoida need paigataotlejate majutuskeskuse tee- miselt kuus kuud, aga mõnikord ka kuni korterid edaspidigi tühjade, kütmata Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning et on välistatud mistahes loomade või nust sotsiaalministeeriumiga sõlmitud aasta. Kui inimene on saanud rahvus- ja lagunevatena või teha neid korda ja ägedalt kulgev kodusigade ja metssiga- võimalikku nakkust edasi kandvate isi- lepingu alusel alates 2013. aasta mai- vahelise kaitse, saab ta otsida endale majutada sinna varjupaigataotlejaid, de viirushaigus. kute juurdepääs söödale; kuust ja Vao külas alates 2014. aasta eluaseme nagu iga teine Eestis elav ini- on küsimus, mille üle on juba mõnda Katk on olnud Eesti alal kiire levi- - sigade allapanu peab olema vähe- jaanuarist. mene. Majutuskeskus aitab vajadusel aega Vao külas arutatud. kuga ja on jõudnud meie vallale väga malt 90 päeva enne kasutamist hoius- Majutuskeskuses elavad Eestilt rah- elu- ja töökoha leidmisel. Käesoleval lähedale. Seetõttu peame olema väga tatud nii, et on välistatud mistahes vusvahelist kaitset taotlevad inimesed ajal elab majutuskeskuses 15 elamisloa Hoolekandeteenuste plaanid Vao valvsad, et igati hoiduda katku levikule loomade või võimalikku nakkust edasi – põgenikud sõjakeeristest ja maailma saanud pagulast. Kuni elamispind lei- külas kaasa aitamast. kandvate isikute juurdepääs; erinevatest kriisikolletest ning tagakiu- tud, kuid mitte kauem kui pool aastat, Koostöös sise- ja sotsiaalministee- Inimesed ja ka teised loomaliigid si- - keelatud on sööda, allapanu ja samise ohvrid, olgu see siis seotud ini- on neil inimestel õigus kasutada kesku- riumiga on Hoolekandeteenused saa- gade Aafrika katku küll ei haigestu, kuid inventari viimine ühe loomakasvatus- mese rassi, usu, rahvuse, ühiskondlik- se eluruume. nud Euroopa Liidust rahastuse kahele nad võivad viirust edasi kanda. hoone territooriumilt teise; ku rühmitusse kuulumise või poliitilise Vao keskuses töötab täna kolm ini- projektile, mis aitaks keskust ümber Sigade Aafrika katku levik põhjustab - keelatud on haljassööda toomine meelsusega. mest. Keskuse juht on Vao küla elanik, ehitada ja tõsta teenuste osutamise ulatuslikku majanduslikku kahju kõige seakasvatushoone territooriumile; otsesemalt seakasvatussektorile, kuid - keelatud on kütitud või surnult lei- see omakorda kahjustab kogu piirkon- tud metssea korjuse toomine looma- na majandustegevust tervikuna. kasvatushoone territooriumile; Sigade Aafrika katku leviku tõttu on - veovahendite ja inimeste sisse- Eestis kehtestatud kolm kitsendustega pääs loomakasvatushoone territooriu- tsooni. I tsoon on puhverala. II tsoonis mile peab toimuma üksnes desobar- on seakatku diagnoositud metssigadel. jääri kaudu; III tsoonis on seakatku diagnoositud ka - loomapidaja peab koostama far- kodusigadel. mis rakendatavate bioohutusmeetme- Alates 7.08.2015 on Lääne-Virumaal te kohta bioohutuskava ning pidama III tsooni arvatud vald, osa arvestust selle täitmise kohta; Tamsalu vallast, mis asub edela pool - loomakasvatushoone territoorium Tallinn-Tartu raudteest ja Väike-Maar- peab olema tarastatud nii, et on välis- ja vald. tatud muude loomade ligipääs ettevõt- Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse tes kasutatavale inventarile, söödale, andmetel on meie vallas suurim sea- allapanule, veele ning sõnniku ja läga kasvatus SF Pandivere, kus kasvatatak- ladestuskohtadele. se 4200 siga. Lisaks kasvatatakse vähe- Jätkuvalt peab loomapidaja taga- sel arvul sigu veel kahes majapidami- ma, et enne loomakasvatushoonesse ses, mõlemas on 2 siga. sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning Seakasvatustele kehtivad bioohu- pestakse ja desinfi tseeritakse käed ja tusnõuded on karmistunud jalatsid. Loomapidaja peab selgitama Maaeluminister Urmas Kruuse all- rakendatavaid bioohutusmeetmeid kirjastas seoses sigade Aafrika katku kõigile loomapidamises osalevatele puhangutega farmides määruse, mil- inimestele ning nõudma kõigilt tööta- Vao küla ja keskuse lapsed ühismängudel 5. augustil toimunud küla ja majutuskeskuse ühistegevuste päeval. lega karmistuvad seakasvatustele ja jailt või pereliikmeilt täiendavate bioo- majapidamistele kehtivad bioohutus- hutusnõuete järgimist peale metsas 12.08.2015 seisuga elab Vao kesku- üks sotsiaaltöötajatest on naaberküla taset: nõuded. viibimist. ses 48 varjupaigataotlejat 20st erine- ja teine naabervalla elanik. 1) keskuse kohandamine 70 taotle- „Kuna tegemist on väga nakkava Loomakasvatushoone tarastamise vast riigist. Enim taotlejaid on pärit jale. Maksumus ca 160 tuh eurot; ja agressiivse taudiga, siis jõustuvad nõue peab olema täidetud ülemineku- Ukrainast, Sudaanist või Süüriast. Kohtade arv majutuskeskuses 2) keeleõppe, tööhõive edendamise, uued nõuded eranditult kõigile seakas- ajaga hiljemalt 1. septembriks. Samuti Majutuskeskuses pakutakse taotle- Leping kohustab AS-i Hoolekan- õigusnõustamise ja psühholoogilise vatajatele üle Eesti,“ ütles minister Ur- on 1. septembrini aega loomapidamise jale rahvusvahelise kaitse menetluse deteenused osutama majutuskeskuse nõustamise teenuse arendamine. Mak- mas Kruuse. „Kõik seakasvatajad pea- ümberkorraldamiseks siiani VTA eriloa ajal eluaset, tagades keeleõppe ja va- teenust kuni 100le varjupaigataotleja- sumus ca 120 tuh eurot. vad lisaks peamiste ohutusmeetmete alusel sigu väljas pidavatel seakasvata- jadusel arstiabi kättesaadavuse. Kes- le. Korraldatud riigihanke pakkumisel Viimati mainitud projekti osas ole- hoolsale rakendamisele koostama ka jatel. kuses elamise ajal makstakse taotlejale prognoositi Eesti varasema kogemuse me saanud positiivse tagasiside. Li- bioohutuskava, milles on kõik tegevu- Väike-Maarja vallas on suurim arv rahalist toetust 99 eurot kuus söögi ja põhjal taotlejate arvuks ca 20-30 koh- sapersonali värbamise kuulutused on sed fi kseeritud ja kontrollitavad. Kava sigasid SF Pandivere kuuluvates lau- esmatarbekaupade hankimiseks. ta aastas, paraku on maailmas valitsev juba tänaseks üleval. täitmise üle arvestuse pidamine annab tades. Nende omaniku Aare Kalsoni Hoolekandeteenuste hin- loomapidajale kindluse, et ta on ka te- sõnade kohaselt on Aafrika seakatk tõ- nangul saab Vao külla maju- gelikult kõiki nõudeid järginud.“ sine probleem ning seakasvatajad ise tada ka 70 varjupaigataotlejat. Sigade Aafrika katku ohu tõttu ra- on rakendanud mitmeid ennetavaid Tänaseks on koos kohaliku kenduvad rangemad bioohutusnõuded meetmeid katkupisiku vältimiseks. Et- omavalitsuse ja mõnede küla kõigile seakasvatusettevõtetele ja sigu tevõtja ootus elanikele oleks see, et elanikega kaardistatud prob- pidavatele majapidamistele üle Eesti. üldine hoiak Eesti seakasvatusele oleks leemid ja sisuliselt võib öel- toetav. Lihtne, kuid samas oluline käi- da, et neist enamik on selli- Olulisemad muudatused tõrjeees- tumismuster on eelistada ostukäitumi- sed, mis ei seondu taotleja kirjas: ses eestimaist sealiha, sest just suure- või pagulase staatusega, vaid - sigade pidamine suletud ruumis nev nõudlus võib tagada seakasvatuse sellega, et inimesi on roh- nii, et on välistatud kokkupuude teiste jätkusuutlikkuse. kem. Oleme arvamusel, et kui loomadega; Rohkem infot põllumajandusminis- Vao külasse on ehitatud mitu - sigade sööt peab olema eelnevalt teeriumi kodulehelt: www.agri.ee/et/ korterelamut, siis oli eesmärk kuumtöödeldud või vähemalt 30 päeva seakatk see, et neis elataks. Mured enne sigadele andmist hoiustatud nii, turvalisuse, heakorra või män- guväljaku osas on lahenda- tavad. Siinkohal on Hoole- kandeteenused oma plaanid Asael Truupõllul ilmus raamat lauale pannud. Mida teha sel- leks, et korruselamud ei oleks „ küla kannatuste aastad“ räämas? Mida teha selleks, et kohalikud noorukid ei jooks 2014. aastal Eesti Rahva tasandil. Mälestusi ja fak- mänguväljakul alkoholi ega ri- Ühiselt rahvustoite maitsmas maikuus Kiltsi põhikoolis toimunud Sudaani õhtul. Muuseumi korraldatud tilist materjali täiendavad Foto: 2 x Erakogu kuks avalikku korda – need on kodukandi ajaloo jäädvus- ajaloolised fotod. kogukonna ees olevad tegeli- tamise võistlusel esimese Tegemist on Asael Samuti tegeletakse keskuses aktiiv- pingeline olukord ja puhkenud sõjad kud küsimused. preemia pälvinud Asael Truupõllu teise raama- selt varjupaigataotlejatele ja pagulas- olukorda pöördeliselt muutnud. Hoolekandeteenused on valmis küla Truupõllu töö „Avispea tuga. 2011. aastal ilmus tele töökohtade otsimisega. Taotlejal Algselt mahtusid kõik taotlejad ela- arengusse panustama. Sellest saaks küla kannatuste aastad sarjas METSAVENNA-ERI on õigus tööle asuda kuue kuu möödu- ma ümberehitatud Pargi 5 korterela- kasu nii keskus kui küla elanikud. Kuigi 1940-1945“ ilmus nüüd tema esimene raamat misel varjupaigataotluse esitamisest. musse. Seoses varjupaigataotlejate suurem osa Vao kogukonnast pole se- raamatuna (Eesti Ajaloo- „Sind surmani“. Selles raa- Peale tööle asumist varjupaigataotleja- arvu kasvuga on tulnud kasutusse võtta nini oma arvamust avaldanud, loodan, kirjastus, Tartu, 2015). matus võttis Asael Truu- le enam rahalist toetust ei maksta. Mo- Hoolekandeteenustele kuuluvad seni et 12. augustil toimunud järjekordne Teos heidab valgust põld luubi alla Avispealt tivatsioon töötada on keskuse elanikel tühjana seisnud korterid. kohtumine pani mõtted liikuma, kuidas sündmustele Avispeal ja pärit metsavendade saa- olemas, nt on taotlejad tööd leidnud AS Hoolekandeteenused Vao külas Vao külal õnnestuks keskuse olemas- Väike-Maarja ümbruses tused sõjajärgsetel aasta- pesumajas, hooldekodus, leivatööstu- asuv kinnisvara pärineb Aavere hoolde- olust kasu saada, selle asemel, et see aastatel 1940-1945. Raa- Raamatu kaanel on foto tel. Raamat on nüüdseks ses ja puidutööstuses. Tööandjad on kodu ajast. Keskuse käsutuses on lisaks küla arengut pidurdaks. mat jäädvustab nii autori 22. septembril 2013. aas- läbi müüdud. nendega rahul. Tööjõudu vajavatel et- Pargi 5 majale seitse korterit naabruses enda kui tema kaasaegse- tal avatud mälestusmär- Asael Truupõllu raa- tevõtjatel on võimalik Vao majutuskes- asuvates kortermajades. Maarjo Mändmaa te isiklike mälestuste põh- gist "Avispea mõõk" matut „Avispea küla kan- kusega ühendust võtta (tel 5301 9763). Hoolekandeteenused on proovinud AS Hoolekandeteenused juhatuse jal eesti rahva lähimine- natuste aastad“ saab osta Rahvusvahelise kaitse menetlus Po- neid kortereid müüa, aga huvi ostmi- esimees vikus aset leidnud sündmusi kohalikul raamatukauplustest. 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Teine Pandivere peretalude päev

Teisel Pandivere peretalude päeval ava- ja lindudega, puhata ja lõõgastuda, val. Kahjuks päris kõik külalised siiski Piirkonna talusid ja külastuskohti malus tutvuda Pandivere piirkonna pe- sid külastajatele väravad 15 peretalu maitsta talutoitu ja osta koju kaasa ko- passe ei täitnud või ei tagastanud neid tutvustava vahva sündmuse korralda- retaludega, külastada vanu tuttavaid ja ning külastuskohta Väike-Maarja, Tam- halikke tooteid. korraldajatele, mistõttu Pandivere pe- mist aitasid rahastada SA Kodaniku- uusi osalejaid. Kohtumiseni! salu ja Rakke vallas. Külastatavatest taludest ja kohta- retalusid sellel kahel päeval tegelikult ühiskonna Sihtkapital, Leader prog- Kahe päeva jooksul sai aimu nii dest päevapassi viisatempleid kogudes külastatavate inimeste arvu võib ainult ramm, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Ene Preem maaelu ajaloost kui moodsaimast vilja- oli võimalik osaleda vahvate auhinda- oletada. MTÜ PAIK. Tänusõnad abi eest kuulu- Kooli talu perenaine ja korraldus- kasvatustehnoloogiast, kogeda eheda de loosimisel. Tagastatud passide järgi Rohkem infot, fotod ja auhindade vad ka Kaarel Moisale ja vallavalitsuse toimkonna liige talutare hõngu ja uudistada põlluma- oli külastajaid 265, neist 174 sõitis rin- saajate nimed on üleval Pandivere Pe- majandusosakonna töömeestele. jandustehnikat, teha tutvust loomade gi laupäeval ja 158 inimest pühapäe- retalude Päeva Facebooki lehel. Juba aasta pärast on kõigil taas või-

Oruveski talu tutvustas erinevaid lambatõuge ja pakkus maitsta Kaarli talus said külastajad oma silmaga näha veskitööd. Paemurru talus sai teha tutvust vastsündinud vasikaga. lambaliha. Foto: Indrek Kesküla Foto: Indrek Kesküla Foto: Triinu Pohlak

Härma talus oli külastajatel võimalik harjutada kätt ja silma vi- Kruusiaugu talu tutvustas külastajatele vanas taluaias kasvavaid Kooli talu pakkus võimalust tutvuda kaasaegse põllumajandus- butiirus või metsarajal. Foto: Indrek Kesküla taimi. Foto: Indrek Kesküla tehnikaga. Foto: Indrek Kesküla

Pärt-Jaagu kamatalus sai maitsta põnevaid maitsekamasid ja Emumäel sai osaleda taimeretkel ja ravimtaime-õpitoas. Sallas oli võimalik uudistada nii valmimisjärgus seltsimaja kui kogu tootevalikut ka kaasa osta. Foto: Triinu Pohlak Foto: Triinu Pohlak ka äsja valmis saanud bussiootepaviljoni. Foto: Indrek Kesküla

Toomihkli turismitalu tutvustas Emumäe muuseumis talutehni- Orunurme talu kaunis iluaed teenis külastajatelt ainult kiidusõ- Aali ajaviitetalus sai teha kanuumatka Ao veskijärvel algaval kat ja hoburiistasid. Foto: Kadri Kopso nu. Foto: Triinu Pohlak Näki matkarajal. Foto: Mirjam Savisto August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7

see tasus ootamist, sest kõigile val- maiustusi ning tutvustati ka sealset Kuue riigi noored kohtusid juuli lõpul Väike-Maarjas mistati ehtsat itaaliapärast pastaroo- teekultuuri. Näiteks jäi meelde aserite ga. Loomulikult kõlasid ka saapamaa traditsioon selle kohta, et kui noor- klassikud nagu näiteks Toto Cutugno ja mees läheb neiule kosja ja kui talle kü- 21.-28. juulini leidis Simuna naisteklu- keelebarjääri, kuid kuna noored olid näiteks elada.“ Andrea Bocelli. Kolmandal õhtul olime laskäigu ajal teed ei pakuta, siis järeli- bi eestvedamisel Väike-Maarja vallas väga erineva taustaga, jagus pea igas- Käbala kämpingus telkimas ja sellel kult väimeest temast ei saa. aset rahvusvaheline noortevahetus, se gruppi lisaks inglise keele oskajaile Alisa Gimishyan (Gruusia): „Jagada õhtul saime osa saksa kultuurist, eriti mille eesmärgiks oli noorte aktiviseeri- ka vene keelt rääkivaid noori ning see ja saada osa teiste kogemustest, õp- huvitav oli valmistada sakslaste retsep- Osalejate muljeid ning rahvusõh- mine ja terve eluhoiak. oli kontaktiloomisel abiks. Päeva jook- pida nii palju erinevaid uusi teadmisi ti järgi lõkkes küpsetatavat pulgaleiba. tuid vahendas Ellen Anett Põldmaa Gruusia õhtul pakuti lisaks maitsvatele maitseela- mustele ka efektset vaa- temängu nende enda rahvatant- sust, mida tantsides kaunistasid rahvarõivad, ja ehtsat gruusia tem- peramenti. Viimasena toodi meieni osake Aser- baidžaanist. Pakuti ko- hapeal ise- valmistatud Kaarli talu leivatoas. Foto: Heili Nõgene

Rahvusvahelises noortevahetuses osalenud ühispildil Väike-Maarja seltsimajas. Foto: Eve Põldmaa Väike-Maarja noored osalesid Väike-Maarjasse kogunesid näda- sul kogutud muljeid, fotosid ja video- mitteformaalse õppimise meetodil, laks 32 täisealist noort – osalejad Aser- klippe jagasid osalejad samal päeval kohtuda uute ja mitmekülgsete inimes- maakondlikus ideede laagris baidžaanist, Saksamaalt, Gruusiast, Väike-Maarja seltsimajas üritusel, mis tega, kes inspireerivad ja motiveerivad Ukrainast ja Itaaliast ning Eesti oma oli avalik ja kuhu olid oodatud kõik hu- õppima uusi kultuure, avardama maa- 30. juunist 1. juulini leidis põhjaranni- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist grupp, kuhu olid kaasatud kaks noort vilised. Seltsimajja tuli noortega Väi- ilmavaadet, mõtlema erinevatest vaa- kul, Rutjal, aset maakondlik ideede laa- Merle Maimjärv-Mirka rääkis, et noored Vao pagulaskeskusest. ke-Maarja vallast rääkima ja muljeid tenurkadest... see ongi tulemus suu- ger, kus ka Väike-Maarja noored, eelkõi- ja juhendajad avaldasid soovi järgmi- Projektijuhi Jeka- kuulama vallavanem repärasest noortevahetusest “discover ge robootikahuvilised, uusi teadmisi ja sel aastal laagrit kindlasti korrata ja siis terina Maadla sõnul Indrek Kesküla. Noor- countryside via being active”, mis toi- oskusi omandasid. pikemaltki. otsiti noortevahetuse tevahetuse osalejatel mus omanäolises, kaunis ja rahulikus Üle maakonna oli osalejaid pea 80. Ka Väike-Maarja noortel jagus idee- käigus ühiselt võima- oli hea meel seltsi- Väike-Maarjas. Nüüdsest on Eesti nen- Väike-Maarjast saatsid noored laag- de laagri kohta kiidusõnu. lusi maaelu paremaks majas taaskohtuda ka de riikide hulgas, kus ma võiksin mee- risse gümnaasium ja noortekeskus, Kaili: „Ideede laager oli väga lõbus. Mulle muutmiseks ning oma näiteks Väike-Maarja leldi elada.“ osalesid Kaili Zirk, Kelly Olvi, Arti Zirk, meeldis kõige rohkem nutikas orienteerumine, oskusi ja andeid ra- gümnaasiumi õpilase Mikk Sikkar, Indrek Niinemets, Armo kus pidi QR koodi skännerit kasutates lahen- kendada. “Mõttetege- Hannamari Soidlaga, Jörgen Kivila (Eesti): „See oli minu Zirk, Karl-Martin Nurkma, Kardo Eino dama erinevaid mõistatusi. Laagri käigus sain vust soodustasid sau- kes muuseumitööta- jaoks esimene noortevahetus, Eras- Klement, Karl Siimer, Eikki Eikkinen, rohkem teada riiete taaskasutusest ning mu- na- ja kultuuriõhtud, jana oli päeval saanud mus+ projekt ning kokkuvõtlikult võib Sandra Põllu, Roos-Marii Semmel. dellennundusest.“ läbimõeldud tegevu- pea kõiki gruppe nen- öelda, et olen vägagi rahul. Nädalaga Neid saatis robootikaringi juhendaja Eikki: „Mulle meeldis ideede laagris väga. sed grupidünaamika de rännakul abistada, suutsin leida 31 imelist sõpra. Sain Velle Taraste. Kõige lahedam oli orienteerumine lennuväljal loomiseks ja loovuse infot jagada, tantse aimu, millised on maal tegutsemise Telkimisega laagris Rutja lennu- ja öömatk. Orienteerumisel oli vaja lahendada valla pääsemiseks ja õppida ja kaerajaani võimalused ja kuidas aktiivsed inime- väljal pakkusid aktiivset tegevust ja ülesandeid ja mõistatusi. Öömatkal läksime muidugi inspireerivad õpetada. sed on loonud maale oma kodud, mil- elamusi põnevad töötoad, orienteeru- mere äärde vanasse piirivalve laagrise ja otsi- osalejad ise,” rääkis Noortevahetust lesse on põimitud oma tõelised hobid. mine, öömatk ning õhtune programm sime aaret.“ Jekaterina Maadla. rahastas SA Archime- Mulle väga meeldis sepistamine, telki- mustkunsti, mängude ja muusikaga. Kelly: „Rutjal oli väga tore, seltskond oli Noortevahetuse des Euroopa Liidu mine ja matkamine. Palju sai aega vee- Orienteerumise põneva raja läbi- lõbus, tegevust jätkus. Töötoad olid väga asja- teemaks oli “Discover Erasmus+ progammi detud väljas ja see oli minu jaoks suur Sepikojas. Foto: Nijat Khudiyev miseks tuli meeskonnana pead kokku likud ja hästi korraldatud. Kõik kiitsid koha- countryside via being vahenditest. Projek- pluss. Igaõhtused kultuuriõhtud olid panna, oma nutikust ja nutitelefone pealset sööki ka.“ active” (eestikeelse vastega “Avasta ti koordinaatorid ja abilised omavad minu lemmikosa, sest neist õppisin ma kasutades metsa peidetud ülesanne- Mikk: „Rõõm oli olla seal. Öine matk oli maaelu ja tegutse”) ning lisaks ettevõt- noorsootöö ja rah- tundma inimeste tõe- tele lahendusi leida. Rutja lennuvälja huvitav ja esimesel päeval orienteerumine oli luse, tervisliku elustiili ja maatööalas- vusvahelise koostöö list olemust ja nende angaarides tegutsesid olmeohutuse, väga lõbus. Kasulik oli see, kui räägiti nar- tele seminaridele-töötubadele matkati oskusi ning aitasid ja kultuuri. Hoian juba lennumudellismi, pneumaatiliste sõi- kootikumidest ja mis võib juhtuda, kui neid Väike-Maarja ümbuses, küpsetati leiba toetasid, andes samas järgmise suve jaoks duvahendite, Lego vurritamise, arvuti- kasutad.“ ja tutvuti talueluga Väike-Maarjas pere- palju vabadust tege- silmi lahti, et haarata te programmeerimise, narkoennetuse Ideede laagrit rahastasid ja toeta- kond Kopso Kaarli talus, saadi uusi os- vuste läbiviimisel ja kinni võimalusest õp- ja tuleohutuse töötoad. Disaini töö- sid Lääne-Viru Maavalitsus, Kaitseliit, kusi Loksa külas Ermo Loodi sepikojas enda õppimise ana- pida ja avastada maa- toas said mitukümmend riideeset uue Lääne-Viru Arenduskeskus, Lääne-Viru ja keraamika töötoas, omandati metsas lüüsimisel. Näiteks ilma mõne samalaad- väljanägemise. Muusikatöötoas loodi Omavalitsuste Liit, ENTK. Töötubade hakkamasaamiseks vajalikke teadmisi vastutas iga projek- se Erasmus+ projekti lõbusalt ja mänguliselt muusikat ning taga seisid Velle Taraste, Leelo Ambos, ning vahetati osalejate vahel teadmisi tipäeva eest erineva raames.“ selgeks õpitud paladega musitseeriti Rasmus Kits, Raimo Maasik, Valev Sard, ja oskusi. Perekondade Kopso ja Loo- riigi esindus. hiliste õhtutundideni. Maanteeamet Lembit Kerov, Aive Ott, Aleksei Osokin, di pereettevõtetega tutvumine, vahetu Korraldajad täna- Marwan Pirlo (Su- püüdis noori mängulise liiklusteema- Katrin Kärner-Rebane ja Marge Zaidul- suhtlus maaettevõtluse üle arutledes vad toetajaid – Kait- daan): „Mind väga lise kuivamaa kalapüügiga ja kaardi- lin, kiidusõnu pälvinud orienteerumis- ning oma kätega leiva, sepiste ja ke- seliidu Viru malevat, huvitas meie projekti mänguga. Töötoad läbitud, võeti teisel raja tekitasid Piret ja Mart Laidroo. raamika valmistamine tõid osalejatele Väike-Maarja õppe- idee, mille raames ei päeval mõõtu lennukite lennutamises, eriti palju rõõmu. keskust ja Kaarli talu jäänud puutumata ka täpsuslaskmises ja ratastel plastpude- Heili Nõgene Ühel päeval liikusid noored aga rin- – ning kõiki teisi, kes teemad nagu näiteks lite rallis. Väike-Maarja Gümnaasiumi avalike gi Väike-Maarja alevikus, suhtlesid ko- tegid koostööd Väike- taaskasutlus, tervislik Lääne-Viru maavalitsuse haridus- suhete spetsialist halike inimestega ja püüdsid seeläbi Maarja noortevahetu- toit, kohaliku toidu tundma õppida Eestit ning ehk pare- se korraldamisel. Keraamika töötoas. eelistamine ning pal- Foto: Nijat Khudiyev mini ka ennast ja võimalusi oma kodu- ju muud. Mul on sii- kohas. Võistkondadeks jagatud noor- Heili Nõgene ralt hea meel, et mind kaasati projekti, tele anti kaasa ülesanded saada teada kuigi olen väljastpoolt Euroopat. On Väike-Maarja nime tekkimise legend ja Muljeid noortevahetuselt hea meel, et saime olla osa väga tore- millised tuntud inimesed siit pärit on, dast seltskonnast just siinkandis.“ teha midagi vabatahtlikku, uurida välja, Illia Nikitin (Ukraina): „Mul on sii- kuidas Väike-Maarjast Tallinna saada, ralt hea meel, et sain osaleda sellises Killukesi rahvusõhtutelt vahetada kohalikega asju ning jagada noorteprojektis, tutvuda erinevate ja Esimesel õhtul oli kavas Eesti ja oskusi – ehk õppida rahvuslikku tantsu väga mitmekülgsete inimestega. Kui Ukraina õhtu. Meie omalt poolt pakku- ja kellelegi kohalikest oma kodumaa meenutada kohalikke inimesi, siis tüü- sime tuntud kodumaiseid maitseid ja rahvustantsu õpetada. Väike-Maarja piline eestlane jääb mullle meelde pi- selgeks sai ka kaerajaan. Ukrainlased inimesed olid avatud meelega ja kau- gem sõbraliku ja siirana. Teil on väga pakkusid degusteerimiseks musta leiba gelt saabunud külalistega suhtlemis- kaunis ja mitmekesine loodus, eriti loo- soolapekiga, mis tänapäeva noorele on altid, võttes neid oma kodus ja aiaski duskaunid ja läbipaistvad järved ning ikkagi suhteliselt võõras. Teine õhtu oli vastu. Nii mõnigi oli noortevahetusest suured metsad. Võin öelda, et Eesti on itaallaste päralt, ei tea, kas itaallastele juba kuulnud-lugenud. Suhtlus koha- üks rahulikumaid ja kaunemaid kohti, stereotüüpselt või lihtsalt ajanappuse Osa Väike-Maarja noori laagri registreerimislaua ees. likega põrkus mõnel korral küll vastu kus noortega aega veeta, töötada või tõttu hilines õhtu tunnikese võrra, aga Foto: Merle Maimjärv-Mirka 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Simuna perepäev oli sisukas ja Heidi Paju näitus “Kiri emale” rahvarohke 2. septembril kell 18.00 avatakse reisist,” ütleb näituse autor. Väike-Maarja seltsimajas Heidi Paju Näitus on pühendatud autori ema Neljas Simuna perepäev toimus 16. au- Ürituse toimumist toetasid: näitus “Kiri emale”. juubelile ja kureeritud koostöös Tam gustil. Simuna rahvamaja, Simuna nais- Näitusega soovitakse tähtsustada Galeriiga. Aitäh kõigile osalejatele, esinejatele selts, Simuna kogudus, MTÜ Võivere postkaartide saatmise traditsiooni ja Näituse külastajatel on seltsimajast ja abilistele! Oli meeleolukas ja päi- Tuuleveski Kodanikuühiskonna Sihtka- käsitsi kirjutatud sõnumi olulisust. võimalik saata Martin Lazarevi kujun- keseline päev – huvitavaid tegevusi ja pital ja Väike-Maarja vallavalitsus. Seltsimaja “Kaardi või kirja ootamise ärevus ja datud postkaart enda emale või mõne- uudistamist jätkus nii suurtele kui väi- huviringid alustavad rõõm, kui postiljon oodatud saadeti- le kallile inimesele. Kaarte saab osta kestele. se ulatas, on üks neist lapsepõlvemä- seltsimajast. Iga kaart on omanäoline Kohtumiseni järgmisel suvel! oktoobrikuus lestustest, mis minus tänaseni väga kunstiteos, kuna on Martini poolt spet- erksalt alles on. Kaartide saatmine ja siaalselt selle näituse jaoks kujundatud Liivika Harjo Väike-Maarja Seltsimaja huviringid saamine on minu jaoks alati erilise tä- ja ka signeeritud. Kaardi hind on 8.30 Simuna perepäeva korraldaja alustavad oktoobrist. Ootame kõigis- hendusega olnud. Kaarte saadetakse eurot ja see sisaldab saatmiskulusid se ringidesse ka uusi huvilisi! erilistele inimestele ning see, mis kaar- ükskõik millisesse maailmanurka. • tantsurühm Kuremarjad – juhen- dile kirjutatakse, peegeldab hetke ja Näitus jääb avatuks . daja Ilme Sein 12. oktoobrini reisil juhtunut. Kaart on seega killuke • Härmalõnga naisansambel – ju- hendaja Valve Libene • näitering – juhenda/lavastaja Tiit Talutoidupäev tuleb laada ja Alte hoidistekonkursiga • noorte idamaine tants – juhendaja Kerli Võrno 10. oktoobril toimuvad Väike-Maarjas Talutoidupäevale on oodatud erine- • kunstiring lastele ja täiskasvanute- talutoidupäev, laat ja hoidistekonkurss. vad toidu ja toiduainete pakkujad. le – juhendaja Maie Lepik Kell 10.00 algab talutoidupäev ja Selgitame välja parimad toidud ja • Kiltsi laulu- ja tantsuring – juhen- laat Väike-Maarja seltsimaja ümber toiduained. daja Merike Hövelson Kell 12.00 hoidistekonkurss Väike- Tulemused tehakse teatavaks kell • peredega pusimise ring – juhenda- Maarja seltsimajas 15.00. ja Kristel Lehtme-Kits Tegevust ja maitseelamusi jagub Kauplema ja oma tooteid tutvusta- • Idamaise tantsuring Alima – ju- kogu perele! ma on oodatud kõik, kes müüvad või hendaja Epp Kaljos, tel 5563 8128 epp. Hoidistekonkursil selgitame välja esindavad talutoitu, põllumajandus-, [email protected] parima magusa, soolase ja Ahhaa!–ela- aia- ja metsasaadusi, talutehnikat, kä- Kõiki koorilauluhuvilisi ootame must pakkuva hoidise. sitööd ja muudki vajalikku. Julged ja hakkajad perepäevalised koos esimesse proovi 5. oktoobril kell Konkursil osalemiseks too kell 10– kell 19.00 algab Väike-Maarja selt- Vaherite tsirkuseperekonnaga ühispüramiidis. 19.00! 11.30 2 purki/pudelit vähemalt 0,5 liit- simaja hooaja avapidu. 8. augustil osalesid Väike-Maarja rist hoidist koos retseptiga seltsimajja Pilet eelmüügis 5 eurot, kohapeal 7 seltsimaja tantsurühm ning Kiltsi lau- korraldajate kätte. eurot. lu- ja tantsuring XXIV Järvamaa eakate huumoripäeval. Meeleolukal huumo- Seltsimaja kutsub kinoõhtule ripäeval osalenud 14 kollektiivi olid 2. septembril kell 19.00 linastub Väi- tide kallal kümnete aastate vältel üles kokku tulnud Järvamaalt, Harjumaalt, ke-Maarja seltsimajas fi lm „Arvo Pärt kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, Pärnumaalt ja Lääne-Virumaalt. - isegi kui ma kõik kaotan“. rõõme, leide, avastusi, muresid, üleela- Režissöör Dorian Supini dokumen- misi – kõike seda, mida võib nimetada Kalev Pärtelpoeg taalfi lm on intiimne ja tundlik portree kunstniku siseeluks. Tel: 326 1837, 5302 4437 tänavu 80-aastaseks saavast heliloojast Filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos e-mail: [email protected] Arvo Pärdist, mis avab maestro elufi lo- Immo Mihkelsoniga neid vihikumärk- soofi at, loometausta ning näitab liht- meid lahti. See on kütkestav ja huvitav said hetki pere ja lähedastega. tegevus. Igast märkmest ... Väike-Maarja „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Kategooria: dokumentaalfi lm, žanr: Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie portreefi lm Simuna kapelli juhendamisel oli töötuba sel muusikakool võtab õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päe- Režissöör: Dorian Supin perepäeval muusikahuviliste päralt. täiendavalt vastu vikut pidanud. Seda päevikut nimetab Tootja: Minor Film uusi õpilasi ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse Kestus: 90 min on ta kõrvuti tööga muusikaliste teks- Pilet 3 eurot, sooduspilet 2 eurot Väike-Maarjas võtab muusika- kool täiendavalt vastu uusi õpilasi igale erialale. Eelistatud erialad on: viiul, akor- Gümnaasium kutsub lastevanemate dion, puhkpillid, löökpillid. koosolekule Helista tel: 503 1910, 326 1177. Simunas võtab muusikakool 31. augustil kell 18.00 toimub Väike-Maarja Gümnaasiumi peahoones laste- täiendavalt vastu õpilasi klaveri vanemate üldkoosolek, millele järgnevad klasside lastevanemate koosolekud. ja viiuli erialale. Päevakord: Helista tel: 5560 1915, 501 1327 1. 2014/2015. õppeaasta õppetöö tulemused. Ly Ipsberg, Väike-Maarja Väike-Maarja Muusikakoo- Gümnaasiumi õppealajuhataja lis alustab tööd eelklass. Esimene 2. Info algavaks õppeaastaks. Marje Eelmaa, Väike-Maarja Gümnaasiumi Ka väikestele perepäevalistele jätkus mitmesugust huvitavat tegevust. kokkusaamine teisipäeval, 29. sep- direktor tembril kell 18. Eelklass on mõeldud 6a ja 7a lastele, kellel on plaan astuda järg- LAUPÄEVAL, 5. SEPTEMBRIL misel aastal muusikakooli. Eelkoo- 8.30 Ühine seeneretk metsa. Kogunemine Eipri külamajajuures. lis tutvustatakse muusikainstru- 11.00 Seenepäevade avamine Eipri külamajas mente ja omandatakse muusikalisi Seeneseminar – Tiina Reintal, bioloog, RMK Sagadi looduskool algteadmisi. 13.00 Kehakinnituspaus – võimalus osta sooja suppi Info ja registreerimine tel 326 14.00 ÕPITUBA „Seentega lõngavärvimine" tuntud 1177 või 503 1910. seenesõber Helle Väärsi. Vajalik REGISTREERUMINE. 18.00 Seenefi imide õhtu Vallo Taar „Operaator Kõps seeneriigis", „Seenelkäik" muusikakooli direktor Kella 11-18 avatud seenekohvik ja seenenäitus

Tantsuhoos on Simuna naisrühm. PÜHAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL 10.00 Ennetusseminar „Kuidas seenemetsast tagasi koju jõuda?" 11.00 ÕPITUBA „Puuseened ja nende kasutusvõimalused, seentest paberi valmistamine'' – tuntud seenesõber Helle Väärsi. Vajalik REGISTREERUMINE (15 kohta). 14.30 ÕPITUBA „Seentest tindi valmistamine" – Marju Metsman ja Katrin Zirk. Vajalik REGISTREERUMINE. Kella 11-16 avatud seenekohvik ja seenenäitus Üritus on TASUTA. INFO: https://www facebook.com/EipriKula. registreerumine õpi- tubadesse e-posti aadressil [email protected] või telefonil 5340 5718.

Pillidel lasevad kõlada Henrik Vil- lem Sepping, Gerli Kaur ja Mairo Kivipõld. Foto: Mare Taar Perepäeva lõpetas Alen Veziko kontsert Simuna kirikus. Foto: 5 x Kalev Viiksaar August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Leppiku võistlusmatk 2015 Šveitsi orelisõprade selts tutvus Väike-Maarja kiriku oreliga Leppiku võistlusmatk kannab edasi või mobiil foto tegemiseks, pastapliiats õpetaja, kodu-uurija, keelemehe, ak- vastuste kirjutamiseks. Jalgratturil liik- tiivse matkaja, Väike-Maarja valla au- lusseaduse nõuetele vastav ratas, hel- Täna külastas Väike-Maarja kirikut ore- kodaniku Eduard Leppiku eesmärke kurvest ja kiiver, lisaks 10-15 aastasel lisõprade selts Šveitsist, Baseli ring- äratada huvi Väike-Maarja vallas asuva- ratturil juhiluba. konnast. Selts ühendab nii professio- te kultuurilooliste paikade vastu, eden- - Kodutööna lahendatud viktoriini naalseid organiste kui orelisõpru. Selt- dada tervislikke eluviise ja turvalisust vastused annab iga võistkond mandaa- si esimehe, varasema Baseli muusika- liiklemises. Tänavune võistlusmatk on dis kohtunikule koos võistkonnaliikme- kõrgkooli õppejõu Hanspeter Aeschli- ühitatud Naiskodukaitse Väike-Maarja te kontakttelefoninumbrite nimekirja- manni sõnul korraldab selts orelitega jaoskonna sügismatkaga ja tutvustab ga. tutvumise reise erinevatesse riikidesse ka Naiskodukaitse tegevust. - Võistkonnad fi nišeeruvad täies 1989. aastast peale. Seekordne reis oli Matk toimub sel aastal kahel päeval. koosseisus. neil juba 27. 18. septembril antakse start Väike- - Paremusjärjestus selgitatakse Ligi 30 orelisõpra oli veetnud juba Maarja valla koolide võistkondadele kontrollpunktides lahendatud üles- neli päeva Tallinnas ja jõudnud tutvu- ja laupäeval, 19. septembril täiskas- annete ja koduviktoriini eest saadud da Tallinna erinevatest ajastutest pärit vanute ja segavõistkondadele. punktide kogusumma alusel. orelitega Jaani, Kaarli, Oleviste ja Me- Matka mandaat on mõlemal päe- - Kontrollpunktide asukohad: Simu- todisti kirikutes. Nüüd tutvutakse kahe val kell 10.30, start antakse kell 11.00 na, Võivere, Määri, Avispea, Männisalu, päeva jooksul Lahemaaga ja Lääne-Vi- Väike Maarja seltsimaja eest. Võistlus Eipri, Pandivere, Müüriku, Ärina, Väi- rumaa kirikutega. Külalisi saadab Kad- kestab 4 tundi, fi niš on hiljemalt kell ke-Maarja, Ebavere, Äntu, Vao, Kiltsi, rina kiriku organist Külli Erikson. 15.00 seltsimaja ees. Iga hilinetud Varangu. Ago Tint tutvustas külalistele Väike- Šveitsi orelisõbrad Väike-Maarja kirikus koos koguduse juhatuse liikme Heli- minut toob võistkonnale ühe miinus- Maarja kiriku orelit, selle ajalugu, ehi- Liivia Kombi ja Kadrina kiriku organisti Külli Eriksoniga. Foto: Ilve Tobreluts punkti. Maksimaalne hilinemisaeg on Registreerumine lõpeb 14. sep- tust ja eripära. Väike-Maarja kiriku oreli reerimist säilitanud oma esialgse kõla. mängitavaid palasid nootidest. Hiljem 15 minutit, pärast kella 15.15 fi nišeeri- tembril kell 16.00 e-postiaadressil puhul on tegemist esimene eesti soost Väike-Maarja orelit on väga kõrgelt said kõik oreliga lähemalt tutvuda ja nud võistkonnad arvestusse ei lähe. [email protected] (võistkonna orelimeistri Gustav Normanni (1821- hinnanud ka tunnustatud orelikunst- soovi korral seda ka proovida. nimi, vanuseklass, võistlejate arv, kon- 1893) 1848. aastal ehitatud oreliga, nik Ines Maidre, kes on Väike-Maarjas Enne Väike-Maarjat jõudis reisi- Võistlus toimub järgnevates kate- takt). mis on vanim säilinud Normanni poolt mitmeid kontserte andnud, neist vii- seltskond Lääne-Virumaal tutvuda gooriates: Pärast registreerumist saab iga ehitatud orelitest. Orelimeistri ja Väi- mase selle suve rukkimaarjapäeval,15. Kadrina kiriku oreliga, siit suunduti - Reedel, 18. septembril: 5.-6. klassi- võistkond VäikeMaarja muuseumist ke-Maarja oreli taastajana (orel sai taas augustil. edasi Rakverre, kus oli plaanis ka oreli de õpilased; 7. 9. klasside õpilased; 10.- Pandivere piirkonna kaardi, koduvik- mängukorda 2005. aastal) ütles Ago Külli Erikson laskis oma mänguga ka harjutustund. 12. klasside õpilased ja Väike-Maarja toriini küsimused ja kontrollpunktide Tint et Väike-Maarja orel on läbi pika täna Väike-Maarja orelil kõlada. Reisi- õppekeskuse õpilased legendi. Soovi korral saadetakse vikto- aja hästi säilinud ja on pärast restau- seltskonnas viibivad organistid jälgisid Ilve Tobreluts - Laupäeval, 19. septembril: täiskas- riini küsimused ja matka legend elekt- vanud (sõpruskonnad, külad, asutused, rooniliselt. vabaühendused) ja segavõistkonnad (täiskasvanud ja lapsed) Autasustamine: Autasustatakse iga Aali Ajaviitetalu üllatas sookolli spaaga Võistlus on võistkondlik. Võistkon- kategooria kolme parimat võistkonda. nas on 2-6 võistlejat, võistkonnal on 19. septembri matkal osalejate auta- Rakke valla avatud talude päeval, 2. nimi. sustamine toimub samal päeval, 18. augustil, käis Aali ajaviitjate tegemisi - Igas võistkonnas peab olema vähe- septembril osalevate võistkondade au- uudistamas kokku ligi sadakond ini- malt üks võistleja jalgrattaga ja vähe- tasustamine toimub hiljem koolides. mest Lääne-Virumaalt ja kaugemalt. malt üks võistleja jalgsi. Kõiki kostitati lahke pererahva poolt - Lähtutakse ausa võistlemise põ- Matkamiseni! sealtsamast jõekallastelt korjatud värs- himõttest ehk võistkonna liikmetel ei ke aromaatse vesimündi tee ning põ- ole lubatud kasutada mootorsõidukite Marju Metsman nevate harivate huumoriga vürtsitatud transporti (sh õhusõidukid). matka peakorraldaja lugudega. Avatud oli kalastusteemaline - Igal võistkonnal peab kaasas ole- tel 526 3831 muuseumituba. Väsimatu ideede ge- ma mõõdulint (piisab 3m), kaamera neraator ja kirglik veeelustiku huviline, Luua Metsanduskooli loodusretkeju- hina lõpetanud, põhitööga põllumees Kaur on sinna kogunud muljetavalda- Kurt Eiskopi sõduripäevikute va hulga erinevaid kalastusvahendeid ja Eesti magevee elustikku tutvustavat 1941-1944 – „Mõtle materjali. Aali ajaviitetalu peremees Kaur Sa- minule siin vaenuväljal“ lus on ajaviiteks oma pere tuttavatele ja teistele headele inimestele pakku- – esitlus Porkuni lahingu nud juba ligemale 10 aastat muhedat Turba ja sooja vee fantastiliselt hõljuv mass tünni sisemuses lõi multifi lmidest võimalust vaba aja veetmiseks silma- tuttava sookolli spaa visuaalefekti. Foto: Ulvi Mehiste ringi laiendavas õpetlikus ja kergelt mälestuspäeval sportlikus võtmes maalilisel Põltsamaa tavatele näkkidele kohtuda jäälindude, tele algul kõhedust, seejärel elevust jõe ülemjooksul Ao Veskijärve kaldal. vesipappide ja sõtkastega. ning lõõgastust pakkuva mõnusa mu- daatraktsioonina. Turba raviomadused Tänavusel Porkuni lahingu aastapäeval, 21. Alates sõja esimesest päevast hak- Peremehe sõnul on vastavalt võima- Külastajatele oli soojaks köetud on üldteada juba muinasajast alates. septembril, esitleme lahingus langenud Kurt kas Kurt päevikut pidama. Täpselt fi k- lustele ja viitsimisele igal aastal loodud kolm sauna. Saunades viheldi kase, Praktiliselt lõhnatus soojas antibakte- Eiskopi sõduripäevikuid. Päevikute esitlus seeris ta oma sõjatee Punaarmees ja midagi uut ja panustatud territooriumi angervaksa, vesimündi ja mustsõst- riaalses mudas püherdades saab puh- toimub Porkuni koolis kell 15.00 pärast mä- Saksa vangilaagris kuni kojujõudmiseni heakorda. Möödunud aastal puhastati ra okstest tehtud värskete vihtadega. tamaks nii ihu kui hing. Turbamuda jää- lestustseremooniaid Loksa vennashaual (algus 1941. a novembris. Talvel 1942 kirjutas KIKi toetusel setetest Ao Veskijärve ja Mingeid eksootilisi lisandeid polnud nused ei kleepu keha külge, need saab kell 13.00) ja Vistla memoriaali juures (algus ta sõjamärkmiku puhtalt ümber klades- Paisjärve ning muudeti tammid kala- leiliviskamise veele lisada vaja. Kogu maha lihtsalt loputades. Värskendust kell 14.00). se. Teistkordselt pidi Kurt Eiskop sõja- dele läbitavaks. Ajaviitetalu ehitiste saunaruum küllastus loomulikul teel Kui Väike-Maarja Muinsuskaitse tee jalge alla võtma 1943. aastal – see- rajamisel on au sees materjalide taas- loodusliku meeldiva aroomiga. kerele kuumade protseduuride vahel ja Selts hakkas 1989. aasta kevadel huvi kord Saksa sõjaväes. Jälle usaldas Kurt kasutus, mis annab endise saekaatri Kümblustünnile lisaks said soovi- järel sai Põltsamaa jõe kargest selgest tundma 21. septembril 1944 toimunud oma mõtted, tunded ja tegemised päe- territooriumile kordumatu ilme. jad pruukida esmakordselt turbatünni veest. Porkuni lahingu vastu ja sündmus- viku hoolde. Neid sõdurimärkmikke ko- Julgemad ja kogenumad külastajad soojust. Umbes viie meetri sügavuselt Aali Ajaviitetalu pakub ettetellimi- te tõepärase käsitluse huvides taheti gunes kokku kümme. Esimesed päevi- said kanuudega sõita, saunades vihel- kaevatud turba ja sooja vee fantastili- sel headele inimestele looduslähedasi tähistada ka Saksa poolel langenud kud saatis Kurt postiga abikaasale koju, da, kümblustünnis ja turbatünnis mõ- selt hõljuv mass tünni sisemuses lõi ajaviitmise võimalusi iga ilmaga. eestlaste hauad, võttis Muinsuskaitse teisi kandis kaasas kuni oma langemi- nuleda. multifi lmidest tuttava sookolli spaa Jätkuvat lusti ja raugematut hoogu Seltsiga ühendust ja teatas venna päe- seni Porkuni lahingus 21. septembril Kanuuretk mööda Põltsamaa jõge ja visuaalefekti. Kirjeldatud rakendus pererahvale ajaviitetalu edendamisel! vikute säilimisest Agnes Betlem. Lahti 1944. Samal sügisel oktoobri algul käis Ao Paisjärve Eesti unikaalsel näkirajal toimis kõigile kolme kuni kuuekümne hargnes paljude päevikute lugu, mis tä- Kurti isa Porkuni lahinguväljal ja leidis andis erakordse võimaluse lisaks tut- aastastele vabatahtlikele katsealus- Ulvi Mehiste naseks on jõudnud kaante vahele. kohalike elanike poolt kokkukorjatud Kurt Eiskop kutsuti 1940. aastal Ees- paberite hulgast mõned Kurti päevikud ti Vabariigi kaitseväkke aega teenima. ja kirjad. Arno Kasemaa – 100 Vene vägede sisemarssimisel Eestisse Nii uskumatuna kui see tundub, siis 1940. aasta suvel paigutati Eesti enda päevikute ilmumise algusest, 1991. 20. septembril kell 14.00 Kiltsi lossis Arno Kasemaa 100. sünniaasta- sõjaväeüksused Narva lähistelt koos aastal käsikirjana ”Olioni” kirjastusse päevale pühendatud kontsert ja meenutushetked mõne Vene üksusega baltisakslastest jõudmisest, tänaseni, on möödunud Esinevad kammerkoor Solare, Rakke Naiskoor, ansambel HaLe MaJa, kavas tühjaksjäänud mõisasüdamikesse. Kur- juba 24 aastat, kuid iga lugu, mis ilmu- on ühislaulud ja Jaanus Nurmoja uudislooming Arno Kasemaa sõnadele. ti sõjaväeosa sattus Väike-Maarja külje ma peab, ilmub kord ikkagi. alla Müüriku mõisa. Staap asus Väike- Pärast kontserti järgneb varem videosse salvestud muusikaliste vahepala- Maarjas Pikk t 6. 5. juunil 1941 viidi sõ- Marju Metsman dega ilmestatud meenutusteosa. javäeosad suvelaagrisse Petserimaale, Väike-Maarja muuseumi juhataja Avatud on Arno Kasemaad – õpetajat, kirjameest, dirigenti, valla aukoda- kus nad juba Punaarmee koosseisus nikku – tutvustav näitus. sõja algusest teada said. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. XV Ebavere Kange triatlon lõi osalejate rekordi Väike-Maarja vald osales

25. juunil toimus XV Eba- 0:49:11; 17. Magnus Aasu- 14. Eestimaa suvemängudel vere Kange triatlon. Juu- mets, 0:49:15; 18. Rasmus belinumbrit kandev spor- Jänes, 0:49:18; 19. Gustav 10.-12. juulil toimusid Kuressaares 14. täpsusvise rõngasse, 150 m jooks ja ae- diüritus tõi osavõtjate Aasumets, 0:49:54; 20. Eestimaa suvemängud, millest võtsid rusurf. rekordi, lõpetajaid oli ko- Kent Oraver, 0:50:01; 21. osa ka Väike-Maarja valla sportlased. Meie mälumängurid (Ivar Lass, Ai- guni 111 (katkestas 2 osa- Tõnis Kull, 0:50:45; 22. Lääne-Virumaalt olid linnade arves- var Vimberg, Roomet Sepping, Johan- lejat). Korraldajad Andri Tarvi Kivipõld, 0:51:11; 23. tuses kaasa löömas Rakvere ja Kunda nes Richard Sepping, Tauno Tihti) olid Part, Urmo Väizanen ja Kaspar Bork, 0:51:47; 24. ning valdade arvestuses Vinni, Kadrina, seekord 13-ndad, seda 21 võistkonna Jaanus Valk on suutnud Teet Fimberg, 0:52:05; 25. Väike-Maarja ja Viru-Nigula. arvestuses. pakkuda niivõrd vahvat Rainer Teidla, 0:52:14; 26. Väike-Maarja vald osales kergejõus- Kergejõustiklased olid 42 võistkon- spordielamust, et Ebave- Arli Lõomets, 0:52:42; 27. tikus, mälumängus, köieveos ja juhtide na arvestuses 28-ndad. Kergejõustikus re Kange triatlonist osa- Kristo Vares, 0:53:02; 28. võistluses, kokku 18 võistlejaga. Valda- tegid kaasa Kätlin Jurtom (1500 m), võtjate jaoks on just see Aaro Kruve, 0:53:03; 29. de üldises arvestuses saadi 138 punkti- Maili Tannbaum (kuulitõuge, kettahei- suvine mõõduvõtt saanud Eikki Eikkinen, 0:53:14; ga 24. koht (osales 67 valda). Valdade de), Ants Einsalu (800 m, 3000 m, kuu- üheks suureks motivaato- 30. Risto Krutto, 0:53:26; kohta peetakse arvestust kahes grupis, litõuge, odavise), Väino Stoltsen (kuu- riks spordiga tegelemisel. 31. Janis Jüriso, 0:53:41; üle 2000 elanikuga valdade seas olime litõuge, odavise), Ants Rikberg (3000 Üritusele lisab oma 32. Mait Jalast, 0:53:53; Kristiine ja Liane Adamsoni 18-ndad (sellesse gruppi kuulus 38 val- m, odavise), Indrek Kesküla (odavise). eripära põhimõte, et osa- 33. Ants Rouhijainen, da). Parimate tulemusteni neist jõudsid: Naisteklassi võitja Geidi meeleolukas fi niš. leda saavad ainult Väi- 0:54:31; 34. Madis Kull, Väga hea tulemuseni jõudis Väike- Kätlin Jurtom – I grupi naisveteranide Kruusmann pärast uju- ke-Maarja vallaga seotud 0:55:30; 35. Silver Silla- 1. Anu Reimann, 0:52:36 Maarja valla köieveomeeskond, kes 1500 m jooksus II koht; Ants Einsalu – II misdistantsi läbimist. inimesed. See põhimõte maa, 0:55:32; 36. Rait Ora- Tüdrukud -14 saavutas igati väärt III koha. Alla jäädi grupi meesveteranide 3000 m jooksus tagab üritusele mõnusa ja sõbrali- ver, 0:55:34; 37. Priit Pohlak, 0:55:50; 38. 1. Getrin Raudsepp, 0:59:18; 2. Me- Juuru ja Tartu vallale. Alagrupis oli tõ- 4. koht ja 800 m jooksus 6. koht; Indrek ku emotsiooni. Võistleja saab ennast Erki Põldmaa, 0:56:28; 39. Ando Vain- rilin Pruul, 1:00:55; 3. Helena Mööl, sine heitlus just Tartu vallaga, seekord Kesküla – I grupi meesveteranide oda- võrrelda just tema enda tuttavatega. järv, 0:56:45; 40. Taavi Aruvainu, 0:56:49; 1:01:15; 4. Berit Liivamaa, 1:02:57; 5. Jo- oli Tartu meeskond tugevam. Poolfi - viskes 6. koht. Näiteks ühel aastal õnnestub olla oma 41. Kaspar Põldmaa, 0:57:04; 42. Tauno nete Visnapuu, 1:04:43; 6. Laura Sandra naalis kohtuti Juuru vallaga, kuid Juu- Traditsiooniliselt valdade suvemän- heast sõbrast või naabrist eespool ning Ojasaar, 0:57:48; 43. Mihkel Niinemets, Luha, 1:14:00 ru võistkonna ülekaal oli ilmne. Väikse gudel headele kohtadele tulnud jahi- mõnel aastal aga talle jäl- 0:59:22; 44. Gunnar Aa- Naised vanem heatahtliku huumoriga iseloomustas laskjad olid seekord seotud jahimeeste legi napilt kaotada. Raja sumets, 0:59:44; 45. Kau- 1. Sille Hurt, 0:52:31; 2. Kristel Prik- Juuru võistkonda meie meeskonna liige kokkutulekuga Lammasmäel ja kuna ääres ja lõpufi nišis on po Sikk, 1:00:38; 46. Mait ko, 0:53:23; 3. Egne Liivalaid, 0:59:27; 4. Sten Karro: „Juuru võistkonna kasuks pühapäeval toimus Rakkes suur ratta- osalejatele kaasa elamas Villo, 1:01:09; 47. Raivo Anneli Mikiver, 1:01:08; 5. Maie Ojasaar, räägib ka gravitatsioon, mis nad oma pidu (rattamaraton), siis ei saanud ka perekonnad ja sõbrad- Pruul, 1:01:12; 48. Jarmo 1:04:55 soliidse kehamassiga tekitavad.“ Juuru Väike-Maarja valla esindus suvemän- tuttavad, kes siis omadele Mööl, 1:01:50; 49. Kaspar *- Lühendatud distants! võistkond alistas kindlalt fi naalkohtu- gudel jalgrattakrossis osaleda. pöialt hoiavad ning rajal Harjus, 1:02:22; 50. Marko Väga paljud andsid XV Ebavere mises ka Tartu valla ja võitis Eesti suve- Kuressaarest Eestimaa suvemän- ergutavad. Pärast võist- Põdra, 1:02:26; 51. Kristo Kange triatloni õnnestumisse oma mängude köieveovõistluse. Heitluses gude muljeid vahendades ütles valla- lust toimub mõnus after- Männamäe, 1:04:48; 52. osa. Korraldajad tänavad kõiki toe- 3.-4. kohale alistas Väike-Maarja valla vanem Indrek Kesküla: „Kokkuvõtteks party, kus saab toimunut Aimar Türbsal, 1:07:39; tajaid! võistkond kindlalt Saarde valla tulemu- võib öelda, et sporti tulebki võtta mõ- uuesti sõpradega läbi 53. Martin Adamson, sega 2:0. Köieveomeeskonda kuulusid nuga. Suured tänud kõikidele osaleja- arutada. 1:14:20; 54. Urmo Väiza- 2015. a Ebavere Kange toetajad: Argo Aonurm, Priit Beljaev, Sten Kar- tele!“ Sellel aastal kinkis ka nen, 1:14:20 Kerbera Ehitus OÜ, Arco Transport ro, Andres Kruusamägi, Kalle Piirioja Aitäh kõigile, kes 14. Eestimaa su- ilmataat sobiva päeva, Poisid 15-17 AS, Nike, OÜ Krindeko, Väike-Maarja ja Kalev Õim ning meeskonna kapten vemängudel valla nimel võistlesid ja mis veidi jahedale järve- 1. Marti Alt, 0:43.36; 2. vald, AS FEB, AS Hals Trading, Intersa- Aare Prants. mängude õnnestumisse oma panuse veele leevendust pakkus Andres Märtin Metsallik, lon ilusaslong, Aiatehnika OÜ, OÜ VAN Vallavanem Indrek Kesküla osales andsid! ning osalejatele osavõtu 0:49:38; 3. Tanel Ojasaar, DER KNOX, Renniekspert OÜ, Mait juhtide võistluses ning tuli 19 vallajuhi veelgi meeldivamaks tegi. Tänavuse triatloni võitja 1:18:57 Libllikmann, AS Baltic Agro, OÜ EME- seas 5. kohale. Juhtide mitmevõistlus Ilve Tobreluts Tänud teile, Andri Part, Madis Rouhijainen. Poisid -14 KAN, Royal Garage OÜ, Rattabaas OÜ, koosnes kolmest alast: petanki kuulide Urmo Väizanen ja Jaanus Valk, ning kõi- 1. Janar Kirss, 0:50:54; 2. Ranno La- Georgi Söögituba, Trismile, Ramirent gile toetajatele, osalejatele ja publikule mus, 1:00:56; 3. Thristan Paju, 1:04:06; Baltic AS, Stora Enso Eesti AS, Premia super-ürituse eest! 4. Richard Veelaid, 1:09:23; 5. Mattias Tallinna Külmhoone AS, Laduks OÜ, Valmistumine 2016. aasta Ebavere Ojasaar, 1:18:57; 6. Kasper Saaremets*, Urmas Piirsoo, Kindel Teenus OÜ, Raul Kange triatloniks on alanud! 0:54:57; 7. Artur Part*, 0:55:01 Kütt, GMG puurimine, OÜ Brion Group, MX Motorent OÜ, GREENGROW OÜ, Jüri Elmend, OÜ Ralfi Veosed, OÜ Clean Up, OÜ KJK Autoremont, Margus Vöörman, AS Würth, AS Antaa- res, Vao Agro OÜ, Sportland Eesti AS, OÜ Ebavere Graanul, Kersti Kõiv, Jan Mill, Valla köieveomeeskond Eestimaa suvemängude pronksmedalitega. OÜ Simuna Ivax, Tu- Foto: Erakogu lundusühistu Talukar- tul, AS KLAASMERK, Ühispilt jääb meenutama väga hästi korda läinud XV Ebavere Kange triatlonit. Wesenberg OÜ, Aqva Tair Stalberg lõpetas Foto: 5 x Tõnis Saar Hotels OÜ, AS TARTU, Tulemused Mehed vanem TERMINAAL, Kristiine Adamson, Val- 25. Pandivere rattaralli 7. kohaga Mehed 1. Tiit Sinisalu, 0:48:03; 2. Aivar Põld- dis Oja, ENESTO OÜ, OÜ Reinpaul, OÜ 1. Madis Rouhijainen, 0:41:16; 2. maa, 0:48:20; 3. Jaanus Toiger, 0:48:57; Hektali, Jooksuriided, Kaarli talu, Kris- 26. juulil peeti Väike-Maarjas 25. Pandi- Parimaks naiseks tuli 24. koha saa- Rivo Täheste, 0:42:36; 3. Rait Lää- 4. Ahto Matvejev, 0:51:12; 5. Kalev Õm- to Vares, Ahti Kullamaa, OÜ EGESTEN, vere rattaralli. 2010. aastast peale toi- nud Daisi Rist. Teise koha sai Rakke nemets, 0:43:45; 4. Indrek Kesküla, mik, 0:51:58; 6. Anti Ehatamm, 0:55:22; AS Kaarma KT, O3 Inseneribüroo OÜ, mub Pandivere rattaralli Filter Maan- neiu Mairis Õispuu, kes üldkokkuvõttes 0:43:58; 5. Ergo Manninen, 0:44:03; 6. 7. Riho Meismer, 0:57:26; 8. Avo Part, Maime Parti lillepood Maarjalill, OÜ Il- teekarikasarja ühe etapina. oli 43. kohal ja N U-19 vanuseklassis Kaur Tiisler, 0:44:07; 7. Urmo Keskü- 0:58:47; 9. Aivar Liivalaid, 1:09:30; 10. ves Transport, OÜ Thorsen Grupp, Saku Rattarallil startis 431 rattasõpra. esimene. la, 0:44:28; 8. Teet Paju, 0:45:01; 9. Alo Aivo Roos, 1:16:51; 11. Väino Stoltsen*, Õlletehase AS, AS Eesti Pagar, Ebavere Lapsi võistles kokku 51. Põldmaa, 0:46:49; 10. Indrek Aksel, 0:50:56; 12. Genadi Dimitriev*, 0:53:30 ST OÜ, HARMAN OÜ, Hawaii Express, 99 km põhidistantsi 0:47:35; 11. Tõnis Kivaste, 0:48:08; 12. Naised OÜ Ringtom Grupp, Väike-Maarja Ap- võitis Rein Taaramäe Rat- Janar Moorits, 0:48:27; 13. Siim Kadak, 1. Geidi Kruusmann, 0:43:04; 2. Ma- teek, OÜ Aksel VA, OÜ TM PABER, Rein taklubi värvides sõitev 0:48:45; 14. Marko Õmmik, 0:48.53; 15. ret Mets, 0:43:26; 3. Brita Liivamaa, Orro, Kert Kuntro, AS A. Le Coq, Jaak Norman Vahtra, edestades Peeter Ilves, 0:49:01; 16. Sander Klaan, 0:44:47; 4. Ellen Anett Põldmaa, 0:45:19; Läänemets, Baltic Fibres OÜ, Kristina sama aja saanud Maris Bo- 5. Kadi Jääger, 0:52:04; 6. Kristiina Pii- Matsiselts, KATUS AS, Tarvo Kruup, gdanovicsit Lätist ja kahe puu, 0:53:05; 7. Kristel Jallai, 0:53:31; 8. Toomas Silla, Politsei- ja Piirivalveamet sekundiga tiimikaaslast Kaire Põldmaa, 0:53:59; 9. Signe Lib- Vahur Valvast. Võitja kesk- likmann, 0:54:56; 10. Hele Väizanen, miseks kiiruseks arvutati 0:58:25; 11. Hedvi Väizanen, 0:58:26; Väino Stoltsen tõi 41,694 km/h. Vahtra tuli 12. Liane Adamson, 1:00:02; 13. Kristii- Eesti meistrivõistlus- Pandivere rattaralli võit- ne Adamson, 1:00:02; 14. Erle Eesmäe, jaks ka 2013. aastal. 1:00:20; 15. Siret Vinkel, 1:02:00; 16. Bir- telt pronksmedali Meie parim oli Tair XXV Pandivere rattaralli start on kõlanud. git Kopti, 1:02:03; 17. Leie Nõmmiste, 27. juunil peeti Võsu rannas Eesti Stalberg, kes üldkokkuvõt- Foto: Anti Veelaid 1:02:18; 18. Gerda Noorlind, 1:03:43; 19. 15. Ebavere Kange triatloni fi nišee- meistrivõistlused rannavolles. tes tuli 7. kohale. Oma, M U-19 vanuse- Pandivere rattaralli tulemustega Kertu Noorlind, 1:03:43; 20. Key Paju, rujate rivile panid lustaka punkti Vanuseklassis 60+ esines edu- klassis tuli Tair võitjaks. saab tutvuda internetis: www.aerobike. 1:04:04; 21. Pille Poom, 1:07:09; 22. Urmo Väizanen ja Martin Adamson, kalt Väino Stoltsen, kes koos Mati 44 km pikkusel distantsil oli kiireim ee Heili Nõgene, 1:08:12; 23. Ille Koppel kelle pintsakute seljal ilutsesid võist- Merirannaga võistles end tublile 3. Risto Sepa (1:09.02), järgnesid sama (Ristla), 1:08:12 lejanumbrid 1 ja 5 ning kiri Ebavere kohale. aja saanud Kristo Ebras ja Kaupo Kuh- Jane Kool Tüdrukud 15-17 Kange. lap. August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Eesti teenekaim naisekandmispaar – Vao Karikas 2015 Janno ja Anu Sild – tõi naisekandmise Vao Ratsaklubi korraldas 4. juulil nel- välja päeva kõrgeima, 130 MM-ilt veteranide klassi kuldmedali! jandat korda traditsioonilist takistus- cm parkuuri võitjaile, sõitis sõidu ratsaspordipäeva „Vao Karikas seekord aastaks Tartumaa- 3.-4. juulil peeti Soomes Väike-Maarja kõrgeimale astmele. Palju-palju õnne! 2015“. Takistussõit on ratsaspordiala, le. Ümberhüpetel osutus sõprusvallas Sonkajärvil 20. naisekand- Janno ja Anu Sild kokkuvõtvalt kus hobuse ja ratsaniku ülesandeks on parimaks tandemiks neljast mise maailmameistrivõistlused. oma MM-il käigust: „Alustasime oma vigadeta ja võimalikult kiiresti ületada põhiparkuuri puhtalt läbi- Eestit esindanud Viljandi paaril Jan- sõitu 3. juuli kell 4.44 hommikul Viljan- võistlusrajale üles pandud takistused nud võistluspaarist Kristi no ja Anu Sillal läks MM-võistlustel dist, et jõuda kell 8 väljuvale laevale. ehk parkuur. Sel aastal kulges Luha hobusel väga hästi – veteranide klassis õnnes- Helsingisse jõudsime kell 10.30 ning võistluste korraldamine hoo- Vacantos (Tartu tus neil võita kuldmedal! veel tuli sõita ligi 500 km kesk-Soome. pis teisiti. Platside etteval- RSK). Teiseks jäid Seega tuli üle mitme aasta naise- Tegime mõned vahepeatused, et jalgu mistamisele ning muudele meie Piret Ervald kandmise MM-võistluste kuld taas sirutada, aga teadsime, et pikalt peatu- rutiinsetele ja korralduslikele ja Ice De Wiqui, Vao Karika 2015 võitjad Kristi Luha ja hobune Eestisse, sedapuhku seenior-klassis. da ei saa, sest sama päeva õhtul ootas tegevustele lisaks tuli igapäe- kes kobistasid vii- Vacantos Tartumaalt. Foto: Ulvi Mehiste Viimati tulid eestlastest naisekandmise meid ees naisekandmise sprindivõist- vaselt suhelda ajakirjanike ja masel takistusel lus Sonkajärvil. võimuesindajatega. Toimus ühe vea. Kolmanda koha saa- rastamise ajal said huvilised jälgida Kohapeal selgus, esimene rahvusvahelist ka- vutas ühe veaga Kertu Klet- noorhobuste hindamist, külastada et võistluseni on jastust saanud seni suurima tenberg hobusel Agathe (RK tornlinnust, toitlustuspunkte või vaa- aega vaid pool tundi võistlejate ja pealtvaatajate Ruila Tall). data säravläikivaid tsikleid. Vaos on ja tuli kohe hakata arvuga ratsavõistlus Vao aja- 120-se parkuuri võitsid sa- ajalooliselt eksisteerinud kaks kõva soojendust tegema. loos. Saime kuulda kiidusõ- muti Kristi Luha ja Vacantos. klubi – ratsaklubi ja motoklubi. Klubi- Reedene päev oli nu pealtvaatajate, võistlusel Teise kohaga lõpetasid Paul line tegevus soikus koos ühismajandite päikesepaisteline ja osalenute ja Eesti Ratsaspor- Argus ja Caesar (Tondi RSK). lagunemisega. 30 kraadi sooja ning di Liidu peasekretäri Siim Kolmandaks sõitsid end Piret Kokku toimus 4. juulil 145 starti 106 vetteminek tundus Nõmmoja suust kõrgetase- Ajalooline Vao Ervald ja Ice De Wiqui. võistluspaari, 76 sportlase ja 103 hobu- täiesti mõnusalt ja- melise ja läbimõeldud võist- rändkarikas. Foto: 100-110 kahefaasilise par- se osalusel. hutav. Sprindivõist- luse korraldamise eest. Merike Udrik-Õispuu kuuri parimaks paariks olid Parimaks eelduseks ratsaspordis lusel oli stardis kor- Suur tänu kõigile, kes oma pühen- Maarja Martinson hobusega Peak A tippu jõudmiseks on hästi organiseeri- Janno ja Anu Sild Sonkajärvi võistlusrajal, ikka neile raga 4 paari. Sprint dumise, nõu ja jõuga selle kordumatu Boo (Tondi RSK), teisel kohal Haana tud noortesport ja väga sihipärane töö. ainuomases võistluspoosis. Foto: Pekka Honkakoski õnnestus hästi ja võistluspäeva kordaminekule kaasa ai- Norma ja Dolores (Tondi RSK), kolman- Vao tallis on käinud hüppetreeninguid meil tuli veelkord tasid! dad Piret Ervald ja Emora. läbi viimas oma ala meister Ivo Otsa. maailmameistriks Alar Voogla ja Kristi joosta – poolfi naalis. „Ratsaspordis ei mängi suuremat Päeva esimese võistluse 80-90 cm 2015 kevadel korraldas Vao Ratsaklubi Viltrop 2008. aastal. Laupäeval oli ilm jahedam ja vihma- ega vähemat rolli ratsutaja või hobune puhtusele ja kiirusele võitis Haana eeskätt noorsportlastele ja noorhobus- Janno ja Anu Sild on naisekand- sem. Sellest hoolimata oli pealtvaata- eraldi, ratsutamine on kahe elusolendi Norma hobusega Dolores, teisel kohal tele võistlusvõimaluse pakkumiseks misvõistlustel osalenud 18 aastat. Ne- jaid palju. Lisaks pealtvaatajatele oli koostöö ja sportlane, kui mõtlev osa- lõpetasid Anette Leppik ja Samurai`S ratsavõistluse „Vao Kevad 2015“. mad on ka ainus paar, kes osales kõigil kohal ka erinevate riikide TV-kaame- pool selles tandemis, peab suhte õiges Miracle (Viljandimaa RSK), kolmandad Kohtumisteni järgmisel aastal! kuueteistkümnel Väike-Maarjas pee- raid: kohalikud Soome kanalid, Vene- suunas toimima panema,“ kirjutab Rii- olid Hanna-Marie Vabaoja ja Raven Vao Ratsaklubi tud Eesti naisekandmise esivõistlusel. maa televisioon, BBC, RTL jt. na Pill. (Tondi RSK). Eelmisel aastal pärjati nad Sonkajärvil Kuna sel aastal toimusid rahvusva- Ajalooline rändkarikas, mis anti Võistlus- ja harjutusväljakute kor- Ulvi Mehiste kõige vastupidavama kandja tiitliga – helised naisekandmised 20. korda, siis „Voimakkain kantaja 2014“. Eks nii pikk oli põhivõistluse osalejate arv üllatus- naisekandmise lainel püsimine oli ka likult rohkearvuline, sinna oli registree- Rannavõrkpallis kaitsesid eelmise aasta meistrid oma tiitleid üks peamisi põhjusi nende auväärse runud 65 paari. tiitliga pärjamisel. Enamik registreerunuid olid Soome 16. augustil selgitati Väike-Maarja val- meistritiitlit rannavõrkpallis ning jätta 4. Andri Part-Joosep Part riigi esindajad, kuid külali- la meistrid rannavõrkpallis. Võistlus Miia-Merilin teisele positsioonile. Turniiri viimases mängus õnnestus si oli tulnud ka kaugemalt. leidis aset Triigi liivaväljakul. Hommik Meeste võistkondi osales neli. Ko- vendadel Partidel võitjapaarile (Rivo- Kaks paari oli Austraaliast, tõotas tõelist rannailma, aga mida had jagunesid järgmiselt: Kunnar) korralik lahing anda ja mäng üks Jaapanist, Venemaad tund edasi, seda rohkem pilvi ilmus 1. Rivo Täheste- Kunnar Püvi (kaitse- võita, küll aga ei ohustanud see män- esindas kuus paari, Saksa- taevasse ja jahedamaks läks õhk. Kõi- sid meistritiitlit) gutulemus enam turniiri üldvõitjaid! maad kaks paari. Kohal olid ge keerulisem oli punktikohtunike töö, 2. Rainer Teidla- Allar Adamson ka Kanada, Šveitsi, Norra ja sest ainuke soe paik oli maapinnal ja 3. Tarmo Rebane-Sten Anslan Jane Kool Rootsi esindajad. Leedut poolenisti liiva sees, kuna päike oli liiva esindas üks paar ja Eestist soojaks kütnud. olime meie samuti ainukese Naistest osales kaks võistkonda: paarina. Juta Vilgelm ja Kertu Rebane ning Miia Vastavalt võistluse reeg- ja Merilin Kraun. Omavahelises väga litele oli meil võimalik võrdses konkurentsis õnnestus Jutal registreerida end seenior- ning Kertul kaitsta Väike-Maarja valla klassi jooksule. Selle klassi Õnnelikud võitjad – Janno ja Anu Sild MM-võist- võistlejad startisid koos põ- luste seenior-klassi kuldmedalitega. hivõistluse jooksjatega, aga Ebavere tervisespor- arvestust peeti eraldi. Ühes dikeskus kutsub Väike-Maarja võistlustelt on Jan- stardis oli korraga kolm paari. Stardis no ja Anu meelde jäänud oma erilise olid peale meie veel Soome ja Jaapani liikumisrõõmu nauti- kandmisstiili poolest. „Võistlemine paar. Alates veetakistusest jäime teise- ma käib meil oma väljatöötatud asendiga, le positsioonile ja hoidsime seda kuni kus naine on risti turjal. Selline poos lõpuni. Meie jooksus fi nišeeris esime- Ebavere tervisespordikeskuse hoonele sobib hästi mulle ja ka Anule,“ rääkis sena Soome paar, siis meie ja jaapanla- paigaldati hiljuti reklaamtahvel, mis Janno Sild paari aasta eest ja lisas, et sed jäid kolmandaks. uuendas ilmet ning kutsub kõiki spor- naisekandmine on nende pere jaoks Kuna võistlejaid oli palju, siis oli ka dikeskust külastama ja radadele liiku- traditsioon, mis igal aastal kavva võe- võistluspäev pikk, mille käigus jõudis misrõõmu nautima. Viludale ilmale vaatamata on pärast toredat võistluspäeva meeste näod nae- takse. Eesti esivõistlustel jõudsid nad ilm muutuda päikesepaistelisest vih- Tervisespordikeskuse hoone on rul. Foto: Kertu Rebane pooltel kordadel esikuuikusse, kolmel maseks ja ka vastupidi tagasi. avatud: T-R kell 15.00- 20.00 ja L, P korral aga õnnestus neil poodiumile Kui võistlejad olid raja läbinud ja kell 12.00-18.00. tõusta. kohtunikud pingerea paika pannud, siis Laenutatakse jalgrattaid, rulluiske ja Seekord suutsid nad end võistelda selgus, et meie läbisime raja ajaga 1,31, -suuski ning käimiskeppe. aga veteranide seas MM-i poodiumi mis oli seenior-klassi parim aeg. See- Keskus pakub pesemisvõimalust ja nioride arvestuses võitis teise koha soovijatele ettetellimisel sauna. Soome paar ja kolmandaks jäid Ve- nemaa esindajad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil on seenior-klassi kulla üle väga hea meel, sest sel aastal on 18. kord, kui me osaleme naisekandmise võistlustel. Seega 18-aastane nai- sekandmise staaž tõi oodatud me- dali! Südames oleme me tänulikud Väike-Maarja vallavalitsusele, kes Janno ja Anu Silla MM-il kantud võistlus- on Eestis 16 aastat korraldanud vormil kajastub kogu nende naisekand- naisekandmise võistlust. Kui Väike- misvõistlustel osalemise ajalugu: 1998- Maarjas poleks aastal 1998 esimest 2013 - Eesti esivõistlused naisekandmises Eesti naisekandmise esivõistlust Väike-Maarjas, 2014-2015 - naisekandmi- korraldatud, siis me ei oleks jõud- 22. augustil peeti Ebaveres ratsutamisvõistlused Madise Talli koolisõit & se MM-võistlused Sonkajärvil. nud tänase kullani.“ Lääne-Virumaa meistrivõistlused koolisõidus. Võistlusrajal on Lili Kolberg Foto: 2 x Erakogu Foto: Janek Laanemäe hobusega Valuna. Foto: Ilve Tobreluts 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Pilk Väike-Maarja kandi ajakirjanduslikule minevikule

Selle aasta aprillikuu valla infoleht kan- aprillist kuni 1962. a lõpuni. Ilmumis- vallavanemalt Peeter Albilt ning selle Infolehe 50. number ilmus 1997. kohaliku elu sündmusi nii kaasajast dis 250. järjekorranumbrit. Kord kuus ja sagedus oli 3 korda nädalas, hind 2 ko- tingis vajadus selgitada elanikkonnale aasta augustikuus. Lehte trükiti siis kui ka minevikust. Praeguseks on valla 11 korda aastas ilmuva ajalehe kohta pikat. Kokku anti välja 1640 lehenumb- ühiskonna elus toimuvaid muudatusi Rakvere trükikojas Aries, tiraaž oli 2000 häälekandja kujunenud tõeliseks valla tähendab see päris pikka ilmumisaega. rit. Sisuliselt oli tegemist Väike-Maarja ja valdade kujunemise käiku. eksemplari ja see läks tasuta kõikidesse kroonikaks ning siinse elu igakülgse On tähelepanuväärne, et erineva- rajooni lehega. Infolehe esimene number trükiti postkastidesse. valgustajana Väike-Maarja ajaloo hin- tel aegadel on aprillikuu olnud Väike- Rakveres Laial Infolehe 100. number ilmus 2002. damatuks jäädvustajaks.” Maarja ajalehtedele erilise tähenduse- tänaval asu- aasta jaanuarikuus. Lehte trükiti siis Aastatel 1996-2005 andis Avanduse ga. Just aprillikuusse on jäänud mitmed nud trükikojas Rakvere trükikojas Agur, tiraaž oli 1000 vallavalitsus välja ajalehte Avandu- alustamised: 1. aprillil 1933. a ilmus „Ühistöö” (kül- eksemplari, leht maksis 3 krooni ja se Valla Kaja. Rohkem Väike-Maarja esimene „Väike-Maarja Omaleht“, 1951. jendas T. Pol- seda sai osta kauplustest. muuseumis kohalike ajalehtede kohta a aprillis alustas ilmust Väike-Maarja luks), selle ti- rajoonileht „Kommunismi Koit“, 1988. raaž oli 3000 ja a aprillikuus ilmus Pandivere Teataja see läks tasuta esimene number ja 1992. a aprillis hak- kõikidesse post- kas ilmuma Väike-Maarja Valla Infoleht. kastidesse. Heidame nüüd juba enam kui vee- Esimeses rand tuhandenda vallalehe numbri pu- Pandivere Teataja, nr 1, aprill 1988. vallalehes oli hul pilgu Väike-Maarja kandi ajakirjan- Pandivere Teataja neli artiklit, mille autoriteks vallavo- duslikule minevikule. Agrofi rma Pandivere teabeleht il- likogu liige Ellu Moisa, vallavanem Artikkel „Alguses oli sõna“ agro- mus ajavahemikus aprill 1988 – suvi Jüri Poolak, abivallavanem Peeter Albi fi rma Pandivere infolehes Pandivere ja maanõunik Teataja nr 1, aprill 1988, toimetaja Ruth Albi. Ene Kesler, annab ülevaate oma aja- Tollane voli- Väike-Maarja valla infoleht, nr 1, aprill 1992. lehe väljaandmiseni jõudmisest Väi- kogu liige Ellu Infolehe 150. number ilmus 2006. materjali ei leidu. ke-Maarjas. Moisa kirjutas aasta maikuus. Lehte trükiti siis Rak- Kui kellelgi on artiklis toodule mida- Alguses oli sõna põhjalikult val- vere trükikojas Agur, tiraaž oli 1200 ek- gi lisada ja täpsustusi teha või kui kel- Oma ajaleht äratab inimestes ise- lavolikogu tege- semplari, leht maksis 3 krooni, see oli lelgi leidub kodus mõni vana ajaleht, teadvust. Või on eneseteadvus enne vusest, tõi väl- tellitav Eesti Posti kaudu ja seda sai millega saate meie muuseumikogu ja siis tuleb leht? Väike-Maarjas, kus ja olulisemad osta kauplustest. täiendada, võtke palun ühendust Väi- kihelkonnakool avati juba 18. sajandil, punktid valla Infolehe 200. number ilmus 2010. ke-Maarja muuseumiga (Pikk tn 3, tel kus 19.-20. sajandi vahetusel töötas põhimäärusest, aasta novembrikuus. Lehte trükiti Jõh- 326 1625). Püüame ühiselt muuseumis- legendaarne koolijuht Jakob Tamm, tutvustas valla- vi trükikojas Trükis, tiraaž oli 1100 ek- se koondada põhjaliku ülevaate siinse- sündis ka oma ajalehe mõte varakult. volikogu koos- semplari, leht maksis 3 krooni, see oli te ajakirjanduslike väljaannete kohta. Kui 1896. aastal avati Väike-Maarja Põl- Pandivere Teataja nr 26-27, suvi 1991. seisu ja moo- tellitav Eesti Posti kaudu ja seda sai lumeeste Selts, siis samal aastal trü- 1991. Ilmumissagedus oli kord kuus, dustatud komisjone, kirjeldas erinevate osta kauplustest. Ilve Tobreluts kis ilmunud põhikirjas „Wäike-Maarja tiraaž 2000 eksemplari. Toimetaja oli eluvaldkondade osakaalu vallaeelarves 2008. aasta märtsist kuni 2010. vallalehe toimetaja aprill 1992 kuni Põllumeeste Seltsi Põhjuskiri“ (Jurjev, Ene Kesler, algul oli fotograaf Kalju Ka- jne. aasta jaanuarini toimetas valla info- veebruar 2008 ja alates septembrist 1896) on öeldud, et selts püüab oma dak, hiljem Rannel Rikken. Selle ajaga Vallavanem Jüri Poolak kirjutas käi- lehte Marju Metsman. Tema muutis 2011 eesmärkide saavutamiseks ajalehte jõuti kokku panna 27 lehenumbrit. Siis masolevast reformiperioodist ning va- lehe formaadi lehelikumaks ja tõi sisse välja anda. Selts üritanud seda teha 20. algas reformide ajastu, reorganiseeriti jadusest muudatustega kaasa minna ja sisuka toimetajaveeru. Märtsist 2010 *** sajandi esimesel kümnendil, aga see agrofi rma Pandivere koos sinna kuulu- omavalitsuslik elukorraldus omaks võt- kuni augustini 2011 toimetas lehte mõte tõrjutud ülaltpoolt. nud Väike-Maarja, Vao, Triigi ja Simuna ta. Ta kirjutas ka, et Eestis välja kujune- Hilje Pakkanen. Tema muutis lehe Noppeid vanadest ajalehtedest Oma ajalehe väljaandmiseni jõuti ühismajanditega ning alustati etteval- nud olukord lausa nõudis vallavoliko- mahukamaks ja kirjutas tegusatest ini- Väike-Maarjas 1. aprillil 1933. aastal. mistusi külanõukogu kujundamiseks gudelt, et igas vallas komplekteeritaks mestest hulga huvitavaid isikulugusid. Pandivere Teataja, nr 3, juuli 1988 Selle nimi oli „Väike-Maarja Oma- vallaks. töövõimeline ja arvult piisav vallavalit- Keelelist korrektuuri aitasid kuni leht“, ilmus laupäeviti ja ainult viis 2009. aastani teha eesti keele õpeta- Lembi Lukas, Väike-Maarja Kesk- numbrit. jad, algul Inga Reinumägi, pärast teda kooli õpetaja: Tulid ja olid nii- ja teistsugused Tiina Vaiksalu. Praegu vastutab korrekt- „Põllumees teab, et põld annab saa- ajad, nii- ja teistsugused lehed. se keelekasutuse eest toimetaja. Lehe ki ainult siis, kui teda korralikult hari- Jõudis kätte aasta 1950, sündis Väi- sisu on aidanud huvitavamaks muu- takse, kui temasse lugupidavalt suhtu- ke-Maarja rajoon ja järgmise aasta ap- ta paljud abilised, kes on infolehele takse. Oleme seda asja meeles pidanud rillis pakuti omakandi inimestele jälle kaastööd teinud ja leheveergudel oma viljapõllu, kuid unustanud kultuuripõl- omakandi lugemist. Nimi „Kommu- mõtteid ning väga paljude ettevõtmiste lu ees seistes. nismi Koit“ – oma pretensioonikusega ülevaateid avaldanud. Praegust aega peetakse omamoodi ehmatab tänase lugeja ära, leht oli aga Ajavahemikul aprill 2008 kuni veeb- ärkamisajaks. Oleme jälle hakanud huvi nagu põllumehe leht ikka. NII ja NAA, nr 1, 18.03.1991. ruar 2009 (numbrid 171-180) ilmus val- tundma oma ajaloo, oma juurte, oma Kolmas ring algab nüüd 1988. aasta NII ja NAA sus, kes suudaks kaosele vastu seista. la infoleht värvilisena. kuuluvuse vastu. On tekkinud tahtmine märtsis. (Tegelikult ilmus leht aprilli- Väike-Maarja kolhoosi teabelehe Abivallavanem Peeter Albi artik- Praegu on vallalehe tiraaž 2000 ek- tunda, et oleme üks, et meie problee- kuus, materjali kogumist alustati märt- esimene number ilmus 1991. aasta kel “Väike-Maarja on saanud vallaks” semplari, see jõuab vallas tasuta igasse mid on meie lahendada, et meie rõõ- sis) märtsis, viimane 1992. aasta oktoobris, rääkis valla esimese arengukava koos- postkasti ja seda trükitakse Jõhvi trüki- mud meie rõõmustada, laulud meie Alguses oli sõna. Nüüd oleme jõud- kokku anti välja 39 lehenumbrit. tamisest ja ettevalmistustest, mis olid kojas Trükis. laulda ja tantsud meie tantsida. Selle nud teoni – meie lehe esimene number Väike-Maarja Valla Infoleht vajalikud valla staatuse saamiseks. Sa- Kodu-uurija Eduard Leppik kirju- tõe tunnetusest tekkis mõte korralda- on Sinu ees. Talupojast laulik Ado Re- Väike-Maarja Valla Infoleht alustas muti kirjutas ta valla põhimäärusest, tas 2006. a vallalehe kohta: da päev, mis meid uuesti seoks, juhiks invald on öelnud: „Ma olen eestlane, ilmumist valla algusajal, 1992. aasta vallavalitsuse moodustamisest ja val- „Väike-Maarja Valla Infoleht ei alus- oma juurte juurde ja paneks mõtlema minu mõtted on mullused.“ Mõtleme aprillikuus. Jätkates Pandivere Teataja lana toimimisest. Valla tulevikule. toimetaja Ene staatus omistati Väike- Nii kutsutigi Väike-Maarja Kesleri eespool Maarja omavalitsusliku- Keskkooli kokku grupp inimesi, toodud mõt- le halduspiirkonnale 12. kes olid nõus olema eestveda- telõnga, algas detsembril 1991. a, aga jaiks esimese Pandivere päeva sellega Väike- selleks valmistumisega korraldamisel. Vankri lükkasid Maarjas oma alustati Olev Liblikmanni käima Tarmo Lindmaa, Ants lehe väljaand- ja Jüri Poolaku eestve- Leemets ja Anne-Lii Kodaras mise uus ring. damisel juba tunduvalt Väike-Maarja, Peeter Albi ja Ilve Vaatame, mis varem. Tobreluts Vao, Vilmar Pere Triigi tingis tollal val- Rubriik “Saagem tut- kolhoosist, Toomas Kalvet Väi- lalehe väljaand- tavaks valla töötajatega” Väike-Maarja Valla Infoleht, nr 1 (100), jaanuar 2002. ke-Maarja EPT-st, Ellen Lossi mise ja kuidas alustas esimeses lehes Väike-Maarja külanõukogust, see on aastate- maanõunik Ruth Albi töömaa tutvus- tanud tühjalt kohalt. Selle eelkäijaks Vallo Taar kultuurimajast. Koolirahvast Kolhoosi Tõde, nr 25 (80), 2. aprill 1952. ga muutunud? tamisega. Ettepanek valda tööle asuda võib lugeda aprillist 1988 Pandivere võtsid organiseerimistöö enda kanda Vallalehe tuli Jüri Poolakult talle ootamatult. See Agrofi rma poolt välja antud Pandive- Mati Lukas, Helle Varda ja Valvo Paat. siis neid mulluseid põllumehe mõtteid. väljaandmise mõte tuli tollaselt abi- oli tingitud vajadusest rakendada tööle re Teatajat, mida toimetas Ene Kesler. Kui idee laiemalt tuntuks sai, oli toe- Kolhoosi Tõde maakorraldaja, sest lähe- Rõõmustavalt asjaliku tasemega info- tajaid teisigi. Aktiivselt osalesid päeva Lehe päisest saab lugeda, neva maareformi etteval- leht pakkus jooksvaid andmeid paik- ettevalmistamisel ja läbiviimisel koha- et see oli Vao Masina-Trak- mistamine tõi kaasa suure konna majandus- ja kultuurielust, aga likud muinsuskaitsjad.“ torijaama poliitosakonna hulga praktilist tööd. valgustas ka olulisi minevikusündmusi Peeter Albi, Vao kolhoosi esimees: häälekandjaga. Ilmumissa- Esialgu ilmus vallaleht siinmail. Väljaanne lõpetas ilmumise „Pandivere päev oli suursündmus gedus oli 2 korda nädalas. mõnekuuse vahega, vas- 1991. a suvel, mil valmistati ette kü- kohalikus kultuuriloos ja poliitilises Väike-Maarja muuseumis on tavalt vajadusele ja kogu- lanõukogu muutmist vallaks. See sai elus, mis oma tähtsuselt ületab ühe seda lehte 3 tk, neist hiliseim nenud info mahule. 1992. teoks 12. XII 1991. Juba aprillis 1992 maakoha geograafi lised piirid. kannab järjekorranumbrit 25 a anti välja neli ja 1993. a asus noor omavalitsus välja andma Organiseerimiskomitee liikmena (80) ja on ilmunud 1952. aas- seitse lehenumbrit. Regu- Väike-Maarja Valla Infolehte. Algul arvan, et päeva tegelik kulg täitis tal- ta 2. aprillil. laarselt hakkas leht ilmu- esitati selles pelgalt vallavalitsuse tea- le pandud lootused. Mitu taidlus- ja Kommunismi Koit ma 1994. a veebruarikuust, teid, aga 1994. a kevadest (toimetaja rahvakunstiprogrammi, originaalsed, Leht ilmus 1951. aasta Kommunismi Koit, nr 2 (1488), 6. jaanuar 1961. alates 12. numbrist. Ilve Tobreluts) asuti kajastama muidki ajakohased spordivõistlused, hästikor- August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 raldatud kaubanduslik teenindus, agro- foorumit. Foorum tuli tänavu kokku rongkäiku reastatuna suundus Väike- fi rma majandite tõuveiste ja -hobuste juba neljandat korda. Väike-Maarja Maarjast Simunasse. Päev lõppes sim- Kodukoha-armastus tõi Männisallu näitus Seda kõike on ju ka mujal näh- valiti kokkusaamise kohaks seetõttu, maniga Müürikul, kus peoõhtu käigus tud, kuid taidlusse ja estraadikavades- et siin läheduses asuv Simuna tuletõr- sai ligemale 50 Väike-Maarja valla peret mitukümmend inimest se on tulnud uus sisu. Täiesti uudne oli jeselts tähistab tänavu 100. ja Väike- päästeametilt kingiks suitsuanduri. muinsuskaitse seltsi poolt korraldatud Maarja tuletõrjeselts 105. sünnipäeva. Enne rongkäigu liikumahakkamist Tänavu kogunesid kunagise Männisalu männisalulased on kaugemale laiali tagasivaade kohalikule kultuuriloole ja Foorumi läbivaks teemaks oli kogu- pühitses Avispea kirikuõpetaja Eerek külaga seotud inimesed mälestuskivi rännanud, ühtegi katusealust pole ning selle sidumine tänapäevaelu ja tulevi- konna ohutus lähtudes päästeameti, Preisfreund keskväljakul kaks uut pääs- juurde 25. juulil. Tulijaid oli traditsioo- küllap enam kokkutulekuid ei korralda- kulootustega. Kena oli taidlejate ning kohalike omavalitsuste ja vabatahtli- temasinat Meite Mathilde. Üks neist nilisel juulilõpulaupäeval seekord 39. ta. osasaajate ühine rongkäik Müürikule. ke koostööst. Vabatahtlikke tuli kokku anti pidulikult üle Väike-Maarja pääste- Heade abilistega tõime külla, kus ei Aga siin me siis olime, pea neliküm- Kohalik rahvas kohtus oma saadikute Eesti eri paigust. Näha sai erinevate koolile, teine läks Ida-Virumaa pääste- ela juba 1980. aastast ühtegi inimest mend inimest, iga-aastased tulijad, ja Rahvarinde aktivistidega. Olid tõsi- aegade tuletõrjetehnikat, mis uhkesse teenistusele. ega ole alles ühtegi maja, mälestuski- nende hulgas äsja auväärset 95. sünni- sed pärimised-kostmised väga tõsistel vi juurde ekraani, projektori ja arvuti. päeva tähistanud Erna, ja taas uuedki teemadel.“ Soovisime sel aastal vaadata ühiselt näod, igal kaasas huvi ja mälestused. Malevasuvi 2015 Pandivere ja Väike-Maarja kandist, kuid Aga mis siin Männisalu-huvi püsimise *** suuresti, juba siis kadunud, Männi- üle imestada, kui viimase aasta jooksul Vastavalt Väike-Maarja valla pikaaja- riinfo spetsialist Katrin Jaanimägi tut- salust rääkivat fi lmi “Kodukandilood: on taas ilmunud raamat, kus Männi- Väike-Maarja Valla Infoleht nr 50, listele traditsioonidele toimus ka sel vustas lähemalt tööeluga alustamise Pandivere”. Idee tundus ju hea, kuid salu/Naraka küla mainimist leidnud. august 1997 suvel noorte töö- ja puhkelaager ehk seadusandlikku poolt, noore töötaja teostus jäi tagasihoidlikuks, sest lageda Kui mõned aastad tagasi ilmunud Mall Vallaarst Tiia Liivalaid kirjutas ars- lihtsalt malev. Noori jätkus kahte vahe- õigusi ja kohustusi. taeva all päikesevalguses ülemäära sel- Hiiemäe raamatus „Virumaa vanad las- tiabist. Rohkem kui 4 kuud on möödas tusse ja kokku oli hõivatud ligi 60 noort SA Lääne-Virumaa Rajaleidja kesku- get pilti kinoekraanile ei tekkinud. Küll temängud“ on vanu Männisalu/Naraka päevast, mil sotsiaalministeerium an- vanuses 13-16. se läbiviidud töötoad keskendusid roh- aga kuulati fi lmist tolleaegseid muljeid küla mänge, siis 2015. aastal andis Viru dis välja määruse üleminekuks pere- Põhiosa töötunde möödus Väike- kem eriala valikuga seotud küsimuste- ning kahtlemata tekitas see huvi, nii Instituut välja Mall Hiiemäe kogutud arstisüsteemile. Selle kohaselt peab Maarja ja Simuna kalmistute korrasta- le, kuidas valida elukutse ja mis sellega mõnigi kirjutas endale viite üles, et ko- „Virumaa vanad vaimujutud“. Sellesse iga inimene välja valima ühe arsti, kelle misel, lisaks sai tehtud korrastustöid kaasneb. dus videot uuesti vaadata. Selle, 1991. jõudsid siit kogutud lood Naraka oma- juurde 1998. aastal hakkab pöörduma Väike-Maarja seltsimajas ja hooldatud Malevasuve lõpetab üks ühine välja- aasta fi lmi autor Raul Rebane, kes pärit küla-kodukäijast Sorgu Mallest. arstiabi saamiseks, ning ennast tema Väike-Maarja haljasalad. Värskema sõit augustikuu lõpus. naaberkülast Pandiverest, oli hea mee- Kokkutulekule andsid värvi pilli- nimekirja registreerima. Praeguse sei- ilme said ka lasteaia mänguväljakud. Suur tänu kõigile asjaosalistele! lega valmis kokkutulekule tulema ning muusika lausa kahel akordionil, rikkalik suga on juba registreerunud rohkem Töötamisega seotud ametlikumat poolt fi lmi oma kommentaariga saatma. Tun- piknikulaud ja erksad meenutused. kui pooled valla elanikest. käisid töötubade vormis tutvustamas Marge Loo netasime meiegi fi lmist kumavat autori Ja mis veel oluline – me tegime teoks Ene Kesler kirjutas mõnusas toonis nii Töötukassa kui Rajaleidja keskus. Väike-Maarja Valla Noortekeskuse kodukoha-armastust, mida tema enda mõtte eelmiselt kokkutulekult ehk sal- ülevaate väikemaarjalaste esimesest Lääne-Virumaa Töötukassa karjää- juhataja sõnul varasemad fi lmivaatajad märga- vestasime videona Männisalu hümni, kokkupuutest naisekandmisvõistluste- nud on. Filmis meenutavad Rauli isa ja kodukoha-armastus häältes kõlamas. ga. 5. juulil, kui Sonkajärvil peeti teist teised kohalikud Männisalu küla, selle Jällenägemiseni järgmise aasta juu- korda naisekandmise maailmameist- elanikke ja talusid, rääkides sellest kui lilõpulaupäeval Männisalu kokkutule- rivõistlusi, oli osalemas ka kolm paa- kunagisest ühest piirkonna elujõulisei- kul. ri meie vallast: Ivi ja Janek Lõomets, mast külast. Samas kõlas juba 24 aas- Helbe Lossmann ja Aivo Erkmaa ning tat tagasi fi lmis arvamus, et kunagised Heili Nõgene Ene ja Sven Kesler. „Loosi tahtel läksid Helbe ja Aivo esimeses jooksus teise numbri all rajale. Tabasin fotoaparaa- diga hetke, mil Helbe ja Aivo on bas- seini jõudnud. Loodan väga, et Helbe väljendusrikas nägu ka lugejale midagi ütleb. Janek tormas Iviga minema sel- lise kiirusega, et Soome paar oli juba veetakistuse alguseks lootusetult maha jäänud. Kuid kiirus sai ka saatuslikuks. Janek oli lootnud vette hüpata, kuid li- bises ja kukkudes pillas Ivi vette. Sinna SA Innove Lääne-Virumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustamise töötuba. jäid väärtuslikud sekundid.... Kolme- teistkümnendana läksime rajale meie Sveniga. Eestlased olid publikule juba eelmisel päeval mängitud (ja tulemu- sega 7:2 võidetud) puššpallivõistluses tuntuks saanud ja seepärast hüüti raja äärest: „Viro, Viro, mene!“ Soome paar jäi seljataha. Meie kodus, kamina kõr- val on mõtlikult seisatanud puust ka- Juulilõpulaupäev tõi Männisalu külapäevale mitukümmend inimest. rupoiss, mille kinkis Sonkajärvi vallava- nem Simo Mäkinen. See oli kingituseks Ida- ja Kesk-Euroopa parimaile.“ Rahvamaja direktriss Mare Taar andis värvika ülevaate pereklubi su- vepäevadest. Pereklubi rahvas veetis kaks imeilusat päeva Peipsi järve kaldal Piibumäel. Laagrilisi oli palju, kõige noorem neist oli 3,5-kuune Birgit, kõige Töötoas kogetu pani osalejaid nii kuulama kui mõtlema. Foto: 2 x Marge Loo vanem ja kaugem aga 67aastane Peter Henning Taanimaalt. Laagri heaks toi- mimiseks määrati laagrilistele ameteid Raeküla pidas kokkutulekut ja korraldati palju-palju erinevaid lust- likke võistlusi ja muid tegevusi. Esime- 1. augustil said kokku praegused ja en- emast ja isast. ne võistlus näiteks oli Pandivere päeva- dised Raeküla elanikud. Kokkusaamine Üllatuskülalisena osales laulja Birgit del kuulsaks saanud puššpallivõistlus. toimub igal aastal augustikuu esimesel Varjun, kes on Jaak Rotka elukaaslane. Mart Lepiku koostatud VMPSi tea- laupäeval. Järgmisel aastal tähistatakse kok- detes oli kirjas, et 15. juunil läbis Haus- Eesti lipu heiskasid Vello Uueni, kutulekut suurejoonelisemalt, kuna on järvi talunike bussireis ka Väike-Maar- Arvi Rotka ja Aino Midt. kooli 230. juubel. jat, külastati talusid ja huviväärsusi. Igal aastal osaleb endisi elanikke 19. juulil peeti LVTLi korraldatud põl- Eesti eri paigust. Pandivere külast pä- Liivi Uueni Foto:2 x Avo Aulis lupeenrapäevadest üks Väike-Maarja rit Raul Rebane rääkis mälestusi oma vallas, arutati kultuuride olukorda, ag- rotehnoloogias tehtud vigu ning väetis- te ja taimekaitsevahendite kasutamist. Aitäh abi eest Väike-Maarja Väike-Maarja Õppekeskus andis vallalehes teada, et 8. septembril algab kalmistupüha korraldamisel! õppekeskuses eesti keele ja kultuuri kursus nii ainult vene keelt kõneleva- On hea teada ja taas tunda, et sul on tajatele – Ellu, Ilma, Liina ja Urve! tele kui ka juba eesti keelt oskavatele häid sõpru ja tuttavaid, kelle poole Olgu teil alati õhku hingamiseks, inimestele. saad abi saamiseks pöörduda. Nii ka tuld soojendamiseks, vett joomiseks, minul juulikuus toimunud kalmistupü- maad elamiseks ja sõpru armastami- *** ha ajal. seks! Heigo Masing, Arno Krutob ja Kalev Väike-Maarja Valla Infoleht, nr Pärtelpoeg koos noore abilise Richard Tänulikult 140, august 2005 Trestipiga, olen teile siiralt tänulik ko- Väike-Maarja koguduse juhatuse ja 1. ja 2. juulil peeti Väike-Maarjas gudusele osutatud abi eest! nõukogu liige üleeestilist priitahtlike pritsimeeste 1. augustil Raeküla kooli mälestuskivi juures. Foto: Erakogu Suur tänu ka mälestussoovide kirju- Heli-Liivia Komp 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Väike-Maarja naisselts Prangli saarel Sündmuste kalender Igal aastal suve hakul, tavaliselt juuli- püügist või hülgejahist. 1. Prangli kirik aastast 1848. Kabel autotehases toodetud – tegi kitsastel kuu esimese nädala lõpul, on naisselt- Praegune Prangli elab suvekuudel on ehitatud palkidest, mis toodi Lõuna- metsaradadel ootamatult äkilisi hüp- ava- sil saanud tavaks sõita paariks päevaks aktiivset elu mandrilt siia loodusesse Soome saarelt Prittisaari, lauamaterjal peid ja käänakuid, kutsudes esile meie 2. septembril kell 18.00 takse Väike-Maarja seltsimajas Hei- Eestimaa erinevatesse paikkondades- lõõgastuma saabuvate suvitajate ma- Tallinnast. Kirik toimib ka tänapäeval. häälekaid reageeringuid. di Paju näitus “Kiri emale”. Näitus se. Tutvume kohalike vaatamisväärsus- jutuse ja teenindamisega. On rajatud 2. Muuseum loodi 2009. aastal ja Meie ringsõidu lõpetas seesama jääb avatuks 12. oktoobrini. Info: tega, inimeste, nende erinevate tavade, ka era-suvemaju, mis talviti tühjad. annab ülevaate Prangli ning Väike- Gorki-tehase „ime“ vapra rühkimisega seltsimaja tel 326 1837, 5302 4437 kommete ja igapäevase elu-oluga. Saarel on oma päästeteenistus, ter- Prangli ehk Aksi saarel elanud talurah- läbi mere Prangli kiriku juurest Lõuna- Seekord (3.-4. juulil) oli meie reisi vishoiupunkt, raamatukogu, kauplus, va erinevatest kultuuripäranditest. ranna Puhkekeskusesse, meie majutus- ki- peaeesmärgiks Prangli saar. Reisitee- postkontor, rahvamaja, muuseum ja 3. Aksi labürint asub Aksi saare ka- kohta. See oli tõeliselt kordumatu ela- 2. septembril kell 19.00 noõhtu Väike-Maarja seltsimajas, konna alul, enne Pranglile suunduvale Prangli saarte külaühing. Saar kuulub guosas. Selle ladus kividest 1849. aas- mus ja lõppes auto ühe tagaratta tühja portreefi lm „Arvo Pärt – isegi kui laevale Wrangö asumist Leppneeme Viimsi valla alla. Saare ja mandri vahel tal lastele mängu-jooksukohaks Soo- kummiga. Kuid sellest said üle tublid ma kõik kaotan“. Režissöör: Dorian sadamas, külastasime Eesti Vabaõhu- opereeriv reisilaev Wrangö mahutab 74 mest 1808. Supin, tootja: Minor Film, kestvus muuseumit ning pärast mandrile taga- reisijat ja ühe auto (kui väiksemad, siis aastal tulnud 90 min, pilet 3 eurot, sooduspilet 2 si jõudmist ka rannarahva muuseumit kaks). mees. eurot. Info: seltsimaja tel 326 1837, Viimsis. Reisi lõpul oli lõbus piknik Jä- Majutuseks on saarel mitu võima- 4. Kalmis- 5302 4437 gala joal. lust. Meie majutus oli Prangli Lõuna- tu, mis on Eipri külaselt- ranna Puh- pühendatud 5.-6. septembril si seenepäevad „Sõida seenele!“ kekeskuses. 1941. aastal Kavas on seeneretked metsa ning Keskus ei Prangli saa- Eipri külamajas põnevad õpitoad- ole veel saa- re lähedal seminarid seente erineval otstarbel nud oma hukkunud kasutamiseks, seenetundmiseks ja ettenähtud aurulaevale ohututeks seenelkäikudeks. Info: lõplikku il- „Eestirand“, Heili Nõgene, tel 5340 5718 met. Puudub mis kuulus peamaja ter- 17 laevast kont- rass-rõdu koosnenud 6. septembril kell 16.00 sert Väike-Maarja kirikus. Esineb peatrepiga konvoisse, ansambel Fa Schola. Ansambel esi- fassaadis, mis trans- tab keskaegset vaimulikku muusi- pooleli on portis Eestist kat, mis sobib nimepäeva temaatika rannapavil- 1941. aastal ja vaimse atmosfääriga. Info: Heli- jon. Ööbida nõukogude Liivia Komp, tel 517 6965 on võimalik armeesse veel kahes mobiliseeri- Arno 2-4 inimese- tuid Kroon- 10. septembril kell 17.30 Kasemaa luuleõhtu Väike-Maarja le mõeldud linna. Laeval raamatukogus. Info: Irma Raatma, Prangli saarel mahakukkunud lennuki mootori juures. kerghoones oli ligikaudu tel 325 5034 Nüüd siis reisi peaeesmärgist – või telkida ilusas looduses merekaldal. 3500 meest. Ootehetk Pranglil enne veoauto kastis algavat ekskursiooni. Prangli saarest. Meie elamused Pranglil olid meel- 24. augustil Foto: 2 x Ellu Moisa ko- Prangli saar asub Eesti põhjaranni- dejäävad. Saarerahvas on lahke ja va- ründasid laeva Saksa õhujõudude len- saare mehed kohale toodud kompres- 17. septembril kell 11.00 du-uurija ja kirjamees Eduard Lep- kul, Viimsi sadamast ligi 9 km kirdes. hetu. Rahvas, kes lepib saare talvise nukid, misjärel juhtis kapten kahest sori abiga. Ratas sai jälle õhku täis ja pikule pühendatud õpilaste võist- Saare pindala on 6,44 km². Saarel on karmi eluga ja suviste külaliste poolt pommitabamusest lekkiva laeva Prang- meie õigeks ajaks Keinase sadamasse, lusmatk Väike-Maarjas. Info: Marju säilinud püsiasustus kuni tänase päe- maha jäetud sageli mitte just meeldi- li läheduses madalikule. Pommitami- et laevaga Wrangö tagasi mandrile, Metsman, tel 526 3831 vani: 2014. aasta andmetel üle talve ligi vate mälestustega. Näiteks ringituiska- sel hukkus 44 inimest, mitusada uppus, Leppneeme sadamasse jõuda. 70 püsielanikku. vad sõiduvahendid (ATV-d) kahjustavad enamus pääses saarele. Hukkunute Meenutamaks kaht toredat päeva

Prangli saart mainitakse esmakord- looduskaitsealade pinnast. mälestuseks on kalmistu ühesuguste Pranglil täname meie reisi peakorralda- 18. septembril kell 19.00-23.00 noortepidu Väike-Maarja seltsima- selt 1397. aastal, toona Rangö nime all, Talvekuudel kasutavad saarlased valgete ristidega. jat Ellu Moisat ja tublit abitoimkonda. jas. Üllatused + DJ, pilet 1 euro. 1921. aastal esmakordselt Prangli nime liikluseks Soome kelke. Neid on pe- Nende ja veel mõningate vaatamis- Täname veel Kiikri bussijuhti, kes Info: Marge Loo, tel 558 0213 all. 1934. aastal elas Pranglil ja Väike- redes mitmeid. Saarel liikumiseks on väärsustega tutvusime sõites ringi lah- meid sel ja ka eelmistel reisidel mu- Pranglil Aksil kokku 469 inimest. Saar tõukekelgud mugavad, kuna saart kat- tise kastautoga ehk krusaga, kuhu meie gava väikebussiga alati heatujulisena Väike- oli jaotatud enamjaolt karja- ja heina- tev lumekiht on tavaliselt õhuke ja sa- reisiseltskonna 19 tublit naissooesin- sõidutanud on. 19. septembril kell 11.00 Maarja spordihoone 8. sünnipäeva- maasiiludeks. Talu õuemaad piirasid geli lihtsalt jäine. dajat redeli ja auto peremehe-ekskur- turniir võrkpallis. Info: Jane Kool, tel tarad ja kiviaiad. Pered olid suured. Saare tähtsamatest vaatamisväär- sioonijuhi lahke abiga peale ja maha Reisiseltskonna nimel 518 4071 Pere toidulaud sõltus saarel tihti kala- sustest: ronis. Krusa – veel Gorki nimelises Juta Haasma 19. septembril kell 11.00 ko- du-uurija ja kirjamees Eduard Lep- Väike-Maarja naisselts on jätkuvalt tegus pikule pühendatud võistlusmatk (täiskasvanutele ja segavõistkon- Sellel hooajal täienes meie selts nelja Kõivupuu Tallinna Humanitaarinsti- gümnaasiumi algklasside majas ja töö- siaega. dadele) Väike-Maarjas. Info: Marju uue liikme võrra. Kurb on aga see, et tuudist. Ettekande teema oli „Hingede- õpetuse ruumides. Siis oli vastuvõtjaks Pandivere päeval avas naisselts oma Metsman, tel 526 3831 mõned endised liikmed on mitmesu- päev“. Loeng oli pikk ja huvitav – väga direktor Raili Sirgmets. Õppimistingi- kohviku seltsimaja saalis. Kassa oli gustel isiklikel põhjustel seltsis tegut- palju traditsioone ja kombeid üle Eesti. mused on Väike-Maarjas väga head! hea. 20. septembril kell 14.00 kirja- semise lõpetanud. Aitäh teile, olite to- Advendiaega alustasime seltsimaja Aprillikuus oli meie külaliseks Mal- Tegevusaasta lõpetasime 3.-4. juu- niku ja koorijuhi, valla aukodaniku redad kaaslased! baariruumis. Külaliseks oli Väike-Maar- le Lilleberg, kelle kodu ja kodukool oli lil kahepäevase ekskursiooniga Põhja- Arno Kasemaa 100. sünniaastapäe- ja muuseu- Väike-Maar- va tähistamine Kiltsi lossis. Kont- mi juhataja jas. Praegu sert, meenutushetked, näitus. Info: Marju Mets- töötab ta Marju Metsman, tel 526 3831 man, kes Tallinnas pakkus jõu- Armal OÜ-s 21. septembril kell 15.00 Por- luhõngulist arstina. Te- kuni lahingus langenud Kurt Eisko- muusikalist malt kuula- pi sõduripäevikute esitlus Porkuni külakosti. sime loengut koolis. Esitlus toimub pärast mä- Luuletusi traditsiooni- lestustseremooniaid Loksa vennas- lugesid Tiiu lisest Hiina haual (algus kell 13.00) ja Vistla me- Grünthal ja meditsiinist. moriaali juures (algus kell 14.00). Vaike Sinisa- Loeng oli hu- Info: Marju Metsman, tel 526 3831 lu. vitav, esitati Ühel kor- palju küsi- 22. septembril kell 11.00- ral oli meie musi. 15.00 doonoripäev Väike-Maarja külaliseks Maikuus seltsimajas. Info: seltsimaja tel 326 valla ehitus- käisime mat- Hingedepäeval Simuna rahvamajas Marju Kõivupuu 1837, 5302 4437 nõunik Villo kamas Eba- ettekannet kuulamas. Foto: Ellu Moisa. Matkal Ebavere radadel. Foto: Vella Lilleberg Müürsep. vere matkarajal. Matkajuhiks oli õpe- Eestisse, Prangli saarele. Marsruudi ja 27. septembril kell 12.00 pere- Meie tunneme oma üritustest ja Naised on uudishimulikud! Saime tea- taja Tiiu Maran, kes jagas meile tarkust kõik ekskursiooniga seonduva pani pai- päev Väike-Maarja seltsimajas. Info: ettevõtmistest ikka vaheldust ja rahul- da, mis tehtud, mis teoksil ja mida ha- taimedest. Matk lõppes ühise pikniku- ka naisseltsi esinaine Ellu Moisa, kellel seltsimaja tel 326 1837, 5302 4437 dust. Sellel tegutsemisaastal kuulasi- katakse tegema. lauaga Ebavere lauluväljakul. Nägime on sel alal rikkalik kogemusbaas. Ellu me mitmeid huvitavaid ja harivaid ette- Huvi pakkus Väike-Maarja gümnaa- ära ka esimesed pääsukesed. headeks abilisteks olid Urve Roots ja 10. oktoobril kell 10.00 talutoi- kandeid. Esimene ettekanne oli pr Olga sium ja õpilaskodu seestpoolt. Meid Kevad on ilus aastaaeg. Tegime veel Virve Tuulik. Oli üks meeleolukas hoo- dupäev ja laat Väike-Maarja seltsi- Metsa poolt psühholoogilisel teemal. võttis vastu direktori kt Ly Ipsberg. ühe ühise väljasõidu, seekord Äntu aja lõpp väikesaarel. maja ümber; kell 12.00 hoidiste- Olga võttis osa psühholoogia kursusest Käisime remonditud koolimaja läbi. paisjärve lõkkeplatsile. Katsime laua, Kohtumiseni oktoobrikuus! konkurss seltsimajas; kell 19.00 ja jagas õpitut meiega. Kui ilusad ruumid, kabinetid ja rikkalik nagu ikka – väga rikkalikult! Grillisime Väike-Maarja seltsimaja hooaja Hingedepäeval võtsime osa Simuna raamatukogu! Kõik rõõmsates värvides. vorsti mõnusa vestluse saatel. Käisime Naisseltsi päevikupidaja avapidu (pilet eelmüügis 5 eurot, naisteklubi keskpäevakohvikust. Seal Külastasime õpilaskodu. Nii puhas ühiselt mööda paisjärve kallast. Mee- Armilda Lilleberg kohapeal 7 eurot). Info: seltsimaja oli külaliseks fi loloog-folklorist Marju ja hubane! Möödunud aastal käisime nutasime järve tekkelugu ning kolhoo- tel 326 1837, 5302 4437 August 2015.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Kiltsi mõis arendatakse kaardilossiks Kuhu küll kõik mehed jäid?

18. augustil koguneti Kiltsi mõisa Kiltsi ja õpetlane, karjäär merelaevastikus, ne; (Määri külast pärit Karl Roosna mä- gav, vähemalt 30 m lai (pealt) ja ühen- kaardilossi arendamise projekti teabe- ümbermaailmareis, publikatsioonid, - kujundada ja toota Kiltsi kaardilos- lestusi lahinguteest – vangipõlv Vene- das 15 km pikkuselt Ilmeni järve voola- päevale. tähtsus kartograafi a ajaloos. si tutvustavad trükised; maal) vat Msta jõge Volgaga. Räägiti, et ka- Kiltsi mõisakompleksi on projektiga - Kiltsi mõis: seitse sajandit ajalugu, - toota infoviidad Kiltsi kaardilossi nali kaldad on kogu oma pikkuses täis kavandamisel kaardiloss, kus tutvusta- von Krusensternid, mõisakool – hoone parki. Kažarovo vangilaagris vangide ühishaudu. Ka nüüd töötas takse kaarte ja kaartide ajalugu. (liikumisteed, esemed, millegi tege- Euroopa Majanduspiirkonna doo- Esimestel päevadel olime hädas siin kümneid tuhandeid vange ja kanal Kultuuriministeeriumi esindaja Riin mine, nt võimalus ise kaarti luua jne); norriikide Norra, Islandi ja Liechtens- sellega, et meie supiplännid jäid kõik nägi välja nagu üks lõputu sipelgapesa. Alatalu rääkis ministeeriumi rollist park (erilahendustega mitmesugused teini programmi „Mõisakoolid – säili- Petserisse, kus need tunnistati laagri Kanali nõlvad olid täis ehitatud laud- EMP ja Norra fi nantsmehhanismide viidad); veeb (tutvustavad materjalid). tamine läbi kasutamise“ arenduspro- omandiks. Siin aga uusi ei antud ja nii teid, mida mööda liikusid üles-alla ni- ettevalmistamisel ja rakendamisel. Ni- Oluline on seos koolitööga. Projek- jektide meede on suunatud elu eden- tuligi laagriköögi seina äärest otsida gisevad-nagisevad puukärud. Laudtee metatud programmi vahendite abil on tiga loodavat sisu saab siduda mitme damisele mõisakoolide ümber, mis tühje konservikarpe, mis aga olid supi koosnes otsakuti asetatud laiadest lau- otsitud lahendusi, kuidas tagada mõi- õppeainega: ajalugu, geograafi a, mate- aitab kaasa kogukondade jätkusuutlik- jaoks liiga väikesed ja neid ei jätkunud dadest ja nende keskele löödud latti- sakoolidele elujõulisust. Lihtsalt korras maatika, kunstiõpetus. Pärandkultuuri kusele. Kultuuriministeeriumi kultuu- kaugeltki kõigile. Nii siis tuligi esime- dest, millede vahel veeresid kärurattad. mõis on vaid n-ö muna koor, mõisale aasta juba andis Kiltsi koolile kogemu- riväärtuste osakonna projektijuhi Riin ne pool kulbitäit ruttu alla kugistada ja Mõlemal pool laudteed olid maasse on vaja ka sisu. Kool on ühele mõisale se teiste koolide võõrustamiseks, kaar- Alatalu sõnul annavad kõik viimases konservikarp tagasi saata, et ülejäänud löödud tugipuud, milledele kinnitusid parim kasutus, seda ka muinsuskaitse diloss laiendab neid võimalusi veelgi. taotlusvoorus arenduseks toetust saa- osa ka kätte saada. Ruttu tuli seegi osa otsakuti asetatud latid ning neile toe- seisukohast. Kool on avatud keskkond, Lisaväärtuse annavad ka loomelaagrid. nud projektid hea läbilõike kui rikas ja ära kugistada ja tühi karp selja taga tusid käru käsipuud. Iga käru juurde kuhu saab liita lisategevusi, mis laien- Klassiruumidesse näitust ei planee- mitmepalgeline on Eesti mõisakoolide seisvale kaaslasele anda, kuid mõni kuulus kuus meest. Kolm neist raiusid davad mõisa kasutusvõimalusi. Lisate- rita, selleks on võimalik kasutada teisi pärand. mees lasi supi lihtsalt mütsi sisse vala- kanali põhjas kirkade ja raudkangide- gevuste pakkumisega tegeleb Eestis 14 mõisaruume. Kaardilossi loomist toetati 57 800 da – viimases hädas! ga lahti savikamakaid ja pildusid neid mõisakooli, Kiltsi on üks nendest. Projekti „Kiltsi kaardilossi aren- euroga programmist “Mõisakoolid – Laagri ärikatega tuli luua tutvusi, et kärusse, kuni see täis sai. Lüüa tuli 6-7 EMP ja Norra fi nantsmehhanismide damine“ otsesed eesmärgid: säilitamine läbi kasutamise”, koos valla saada suurem supipotsik, seda kas ühe korda, enne kui peopesasuurune tükk programmi toel tegi Kiltsi mõis aasta- - koostada Kiltsi kaardilossi siseku- omaosalusega läheb idee teoks tege- või kahe leivapaika eest. Kust nad neid lahti tuli. Seda tegevust saatis valvuri- tel 2008-2010 läbi põhjaliku uuendus- junduse arhitektuurne projekt; mine maksma 68 000 eurot. Projekti hankisid, see oli nende ärisaladus. te kisa: „Davai, rabotai, bõstra, bõstra!“ kuuri. Nüüd on jätkutegevusena kavas - Kiltsi kaardilossi näituseala graa- koostööpartneriteks on A. J. von Kru- Elupaigaks anti meile, ligi 500-le Kui valvureid selja taga polnud, sai vei- sisu rikastamine – mõisa arendamine fi line kujundus tootmisesse minevate sensterni nimeline mittetulundusühing eestlasele, suure kivimaja kolmandal di hinge tõmmata, kuid mitte kaua, sest kaardilossiks. pindade ulatuses; ja AS Regio. korrusel kolm kahekordsete puunaride- külm kippus otsekohe kallale. Ka õhuke Vallavanem Indrek Kesküla andis - toota valmis osa näitusepindu ga sisustatud tuba koos neis elutsevate ja kulunud saksa sõdurisinel ning katki- ülevaate projekti realiseerimiseks läbi ning koostada ekspositsiooni tekstid; Ilve Tobreluts lutikate, kirpude ja täidega. Tõsiseks sed ja parkunud sitsinartsud saapako- viidud avalikust hankest. Hanke tule- - luua Kiltsi kaardilossi digiväljaan- katsumiseks kujunes paljudele siit väl- tades ei pakkunud mingit sooja. Pea- musena kvalifi tseeriti ja hinnati tingi- jaminek väljas asuvasse kraav-käimlas- legi polnud paljudel mütsigi peas. Ka mustele vastavaks pakkujaks OÜ Velvet. se. Nii mõnigi mees, kelle kõht polnud minul olid peas kiivri seest rebitud na- OÜ Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt korras, kaotas paratamatult püksi selle, haribad ja oli ime, et piki kanalit lõõt- tutvustas Kiltsi mõisa peahoone arhi- mis tulemas oli. suva vinge tuule käes päevast-päeva tektuurilise siseprojekti ja näituseala Tööl hakkasime käima laagrist 3-4 külmetades kopsupõletikku ei jäänud graafi lise kujunduse koostamise pro- km kaugusel nn Stalini kanalis (õige ega isegi nohu ei saanud. jekti arenguid. nimi Tverets). Kanal oli umbes 15 m sü- järgneb Projektiga käsitletakse kolme tee- mat: - kartograafi a. Kavas on koostada mitmekülgne kartograafi line väljapa- nek, kus kajastub nii kartograafi a areng kui ka legendaarse meresõitja admiral A. J. von Krusensterni aegne kartograa- fi a. Kaardilossis peaks eksponeeritud saama kaardid muinasajast kuni prae- guste GPS-lahendusteni. OÜ Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt teabepäeval Kiltsi mõisa peahoone arhi- - von Krusensternid. Admiral A. J. tektuurilise siseprojekti ja näituseala graafi lise kujunduse projekti tutvusta- von Krusensteni elu ja töö: meresõitja mas. Foto: Ilve Tobreluts Matkapäeval tähistati 10 aasta möödumist Struve meridiaanikaare kandmisest UNESCO kultuuripärandi nimekirja

2005. aasta juulis kanti UNESCO kul- Simuna-Võivere baasjoone otspunk- servatooriumi teadur Anna Aret valgus- tuuripärandi nimekirja Struve Geodee- tide tähistamise ja viidastamiseni jõud- tas teemat „Miks kaksiktähed on astro- tiline Meridiaanikaar. misel oli suur osa pärast 2007. aastal noomidele nii tähtsad?“, vanemteadur Struve meridiaanikaar on triangulat- Simunas toimunud Struve-teemalist Tõnu Viik rääkis aga sellest, kuidas St- siooniahel, mis läheb mööda meridiaa- konverentsi moodustatud töörühma ruve oma elutööd alustas. ni 26°E Hammerfestist Põhja-Jäämerel liikmetel. Kohalik töörühm oli koostöö- Esimest korda oli matkapäeval ka- kuni Izmailini Musta mere ääres. partneriks maa-ametile ja geodeetide vas ka tähevaatlus. Õhtul, kui päike Triangulatsiooniahel läbib kokku 10 ühingule, tänu kellele on viimasel ajal silmapiiri taha vajus, jagasid päeval riiki. Kultuuripärandi nimekirja kanti 34 Struve tegemistest rohkem teada saa- ettekannetega esinenud Tartu obser- punkti: Norrast 4, Rootsist 4, Soomest dud ja kellel on oma osa ka selles, et vatooriumi teadurid Tõnu Viik ja Anna 6, Venemaalt 2, Eestist 3, Lätist 2, Lee- Struve nimetati eelmisel aastal Euroo- Aret huvilistele näpunäiteid, kust ja dust 3, Valgevenest 5, Moldaaviast 1 ja pa aasta geodeediks. mida tähevaatlusel jälgida ning millele Ukrainast 4 punkti. 22. augustil matkati 5. korda Struve keskenduda. Eestist kanti UNESCO kultuuripä- kaarel, Simuna-Võivere baasjoone ots- Matka ja õhtuse tähevaatluse va- randi nimekirja Tartu Tähetorn ja Si- punktide vahel. hepealsel ajal said huvilised osaleda muna-Võivere baasjoone otspunktid. Pärast matka räägiti Võiveres St- giidiga bussiekskursioonil Pandivere Baasjoone Simuna otspunkt on ruvest ja Struve kaarest mitme kandi Paeriiki. tähistatud graniitsambaga, millel on pealt. Karin Kollo (maa-amet) rääkiski Palju tänu kõigile osalistele suure- aastaarv 1849. Baasjoone otspunkt Või- teemal „10 aastat Struve kaare kand- pärase Struve-päeva eest! veres arvati olevat hävinud, kuid 2001. misest UNESCO kultuuripärandi nime- aastal leiti see tänu GPS-mõõtmistele kirja“. Muljeid külaskäikudest Struve Ilve Tobreluts üles. Võivere otspunkt tähistati 2011. kaare punktide juurde naaberriikides aastal klaaspüramiidiga. jagas Aivar Niinemägi (PAIK). Tartu ob-

Struve matkaseltskond enne teeleasumist kaare Simuna punkti juures. Foto: Ilve Tobreluts 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2015.a. Koguduste teated Kooli talu Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Aastad on kandnud teid kuldsesse ikka, Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- nistused pühapäeviti kell 12.00 võtab soovime teile veel eluteed pikka… Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn Salveste. Tel 5345 3967, rendile September e-post: [email protected] EELK Väike-Maarja koguduse aadress: või ostab 94 Selma Kalapüüdja – 4. septembril 84 Linda Kaunis – 3. septembril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 94 Leida Raimla – 21. septembril 84 Linda Kirsipuu – 15. septembril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 93 Ruti Laur – 22. septembril 84 Lembit Kondimäe – 17. septembril Koguduse veebil saab Facebookis lii- põllumaad 90 Armahta Raja – 17. septembril 82 Ellenoore Vall – 8. septembril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 87 Veera Kaldjärv – 13. septembril 82 Aadu Korjas – 14. septembril kiriku!” Väike-Maarja 87 Gerta Vesk – 22. septembril 80 Emmi Alber – 25. septembril 86 Elfride Leiten – 9. septembril 75 Viktor Nikolajev – 8. septembril vallas. 86 Viktor Münter – 22. septembril 75 Malle Jermolajev – 21. septembril 86 Erich Hunt – 28. septembril 70 Milvi Voda – 2. septembril Priidik Preem, 86 Laine Konts – 30. septembril 70 Tõnis Saar – 10. septembril Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. tel 5801 6368 85 Salme Beilmann – 4. septembril 70 Enn Ots – 27. septembril 85 Laine Õmmik – 30. septembril 70 Lehti Rääk – 28. septembril Koguduse vaimulik on Matti Preem, Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. 84 Ina Naudi – 2. septembril 70 Villu Vaalu – 28. septembril Koguduse veebileht: tel 529 8037 http://avispea.edicypages.com/et Soovime õnne ja tugevat tervist! Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Väike-Maarja Vallavalitsus Tali, kokkusaamine toimub igal nelja- Väike-Maarja NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Põllumeeste Seltsi teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.00. TALUTURG Õnnitleme noorimaid vallakodanikke Koguduse õpetaja on Enn Salveste. R, L 10-15 EELK Simuna koguduse aadress: Väike-Maarja bussijaamas Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, Allika 3, 46401 Simuna pea algamas teed kaks jalga nii väikest … Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Müügil kohalike tootjate e-post: [email protected] köögivili, piima- ja teraviljatoo- Markus-Johannes Allsoo – 7. juunil ted, hoidised, mesi, käsitöö. Gregor Jeruslanov – 15. juunil Laura Luik – 18. juunil Info: tel 526 0283 Rauno Alber – 28. juunil Deivid Kašuba – 13. juulil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Olge rõõmsad, terved ja tublid! võimalik kohtuda teistel aegadel.

Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Mälestame Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Igale meist on antud aeg – aeg tulla, olla ja minna … Müüa või anda üürile Vanem abielupaar kahetoaline, korras, soovib üürida Alexey Mironov 16.03.1957 – 12.06.2015 rõduga korter Triigis korterit Väike-Maarjas Leida Pärna 28.11.1922 – 24.06.2015 Ain Läll 02.10.1955 – 24.06.2015 II korrusel. (esimesel korrusel) Aknad ja rõduuks vahetatud. Uno Tiimus 18.01.1931 – 27.06.2015 Info tel 528 9502 Tel 5345 3875, 326 1365 Väino Traks 14.03.1946 – 08.07.2015 Virve Selgeveer 26.09.1930 – 09.07.2015 Mari-Anne Ojasalu 05.03.1939 – 13.07.2015 Müüa kolmetoaline Müüa 70 cm Valve Pärn 06.08.1931 – 18.07.2015 möbleeritud korter laiune silmkoe Valdur-Kalju Villbach 09.05.1937 – 19.07.2015 Väike-Maarjas, Põhja tänaval. käsikudumisaparaat. Kohalik Jaak Roops 16.11.1952 – 22.07.2015 Tel: 5649 5498 Jevgenia Dvoretskaja 25.12.1944 – 08.08.2015 Kontakt tel: 5648 0612 põllumees võtab Triigi külas MÜÜA 5-toaline osaliselt renoveeritud korter Palju tänu! OÜ Estest PR Avaldan tänu oma perearstile Mall rendile Üldpind 81,2m², WC ja vannituba eraldi, vann, boiler, toad eraldi, Lepiksoole ning tema perearstipraksise mööbel, pakettaknad, parkett, teed heas seisukorras. ostab Korteris on vahetatud kõik aknad ja paigaldatud uus puidust välisuks. õdedele Erna Pärnamägile ja Malle või ostab metsa- ja põllumaad Korteri juurde kuulub suur lukustatud kelder. Kasele operatiivse tegutsemise Spordihoone asub korterist 50 m kaugusel, toidupood eest minu tervise heaks. põllumaid ja bussipeatus 300 m kaugusel. Info: telefonidel Soovin Teile tervist ja häid Hind 5900 eurot, tule vaatama ja tee oma pakkumine! 504 5215, 514 5215 kordaminekuid nii tööl kui ka kodus! Headel Kontakt: tel 5868 5689 (Krista) ja meiliaadressil: tingimustel Tänulik patsient, kes oli juulikuus Tartu haiglas [email protected] hea hind. Soovi korral Väike-Maarja Hooldekodu Puurkaevude puurimine ja puhastamine. ettemaks. (Ravi 1, I korrus) Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, süvaveepumpade päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid müük ja paigaldus. Kontakt Rein Miller URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: www.puurkaevumeistrid.ee telefonil 5392 6640 • naha- ja haavahooldusvahendid, Kontakt: tel 502 1279; 526 9604 • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. septembril kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna osavalla ruumides Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 11. septembril kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel ; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. 5343 9837 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 2000 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!