Vao Agro AS Veski Veisefarmi Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Vao Agro AS Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Tallinn 2011 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Nimetus Vao Agro AS Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine

Versioon esitamiseks järelevalvajale

Töö nr 10/KH/65 -1 Aeg september 2011

Arendaja AS Vao Agro Aadress: Vao küla, Väike -Maarja vald, 46230 Lääne -Virumaa Telefon/faks: 3220214/3220214 Kontaktisik: Meelis Robam E -post: [email protected]

KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Liivalaia 21 -40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected]

KMH juhteksper t Kaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus) litsents nr. KMH 0130

Osalejad Pille Antons, MSc (geograafia; linna - ja tööstusmaastike korraldus) Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia) Kaido Soosaar, PhD (geograafia) Ave Tähepõld , MSc (keskkonnakorraldus ) Marit Abiline, MSc (keskkonnakorraldus)

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe - ja mitteä rilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

2/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 7 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ...... 11 4 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ...... 12 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 13 6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 15 6.1 Asukoht ja maakasutus ...... 15 6.2 Sotsiaalne keskkond ...... 17 6.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ...... 18 6.4 Põhjavesi ...... 19 6.5 Pinnavesi ...... 22 6.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus ...... 23 6.7 Kliima ...... 23 6.8 Kaitsealused objektid ...... 25 7 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...... 30 7.1 Territooriumi üldine kirjeldus ...... 30 7.2 Olemasolev tegevus...... 32 8 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD ...... 35 8.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 35 8.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...... 42 9 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 47 9.1 Mõju elusloodusele ...... 47 9.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 47 9.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 47 10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 48 10.1 Farmi ümberehitus ...... 48 10.2 Farmi tegevus ...... 50 10.3 Farmi sulgemine ...... 52 11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 54 11.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 54 11.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 56 12 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 59 12.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 59 12.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang ...... 71 13 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 76 14 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 78

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

15 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS .....79 16 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 83 17 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ...... 84 17.1 Metoodika ...... 84 17.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ...... 85 18 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ...... 89 19 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA ...... 90 20 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 91 21 KOKKUVÕTE ...... 92 22 KASUTATUD MATERJALID ...... 94 23 LISAD ...... 95

4/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objekt on Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmise taotlus. Vao Agro AS taotleb kehtiva keskkonnakompleksloa (reg. nr. KKL/300461) muutmist seoses farmikompleksi rekonstrueerimise ja laiendamisega. Sisuliselt on KMH objektiks Lääne-Virumaal Väike- Maarja vallas Vao külas Veski farmi katastriüksusel (92701:001:0008) asuva lüpsifarmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitustööde järgne tegevus. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus kavandatakse rajada uus vabapidamislaut olemasoleva lüpsikarja lauda laiendusena ning rekonstrueerida olemasolevaid lautu. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on kokku 546 lüpsilehma kohta ja 546 noorloomakohta. Olemasolevas olukorras on veisefarmi keskkonnakompleksloaga määratud tootmisvõimsus 340 lehmakohta ning 460 noorloomakohta. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse , on: • olemasoleva veisefarmi rekonstrueerimine ja laiendamine; • ümberehitatud veisefarmi käitamine ja • veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaameti Viru regioon AS Vao Agro keskkonnakompleksloa muutmise taotluse menetluses. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 27 ja 35. § 6 lg 1 p 27 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma. Veski farmis on eelnimetatud künnisvõimsus ületatud. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on : • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; • anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: Vao Agro AS Otsustaja: Keskkonnaameti Viru regioon Järelevalvaja: Keskkonnaameti Viru regioon Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana juhteksperdi, Kaupo Heinma (litsents nr. KMH 0130), juhtimisel. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute, kui täiendavate võimalustega) ja keskkonnatingimuste osas; • Vao küla elanikud keskkonnaseisundi osas; • Väike-Maarja valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Väike-Maarja Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Lääne-Viru maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • teised huvirühmad.

6/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Nii olemasolevate tegevuste jätkumise (alternatiiv 0) kui planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend- väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: - sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis; - elusloodus; - majanduskeskkond.

Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaid etappe (ehitustegevus ning ümberehitatud farmi käitamine) arvestav koondhinnang. Samadel põhimõtetel on erinevate etappide keskkonnamõjule koondhinnang antud ka alternatiivide võrdluse juures. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 1).

Olemasolev olukorra kirjeldus Kavandatav a tegevus e kirjeldus

Olemasoleva olukorraga Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed kaasnevad tagajärjed

Nullalternatiiviga Kavandatava tegevusega kaasnev muutus kaasnevad mõjud võrreldes olemasoleva olukorraga

Mõju elusloodusele Mõju sotsiaalkeskkonnale Mõju majanduskeskkonnale (inimese tervis ja heaolu)

Joonis 1. Keskkonnamõju hindamise metoodika.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa , milles keskkonnamõju hinnati. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatavaid andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust 1. Hinnangu andmisel on kasutatud võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on kasutatud eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „ halvimast võimalikust olukorrast ” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste ja –käitluse mõju hindamiseks kasutati keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine” ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitluse mõju põhjaveele hindamiseks lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. Lisaks mainitutele kasutati üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Olemasolevate andmete põhjal illustreeriva geoloolise läbilõike koostamiseks kasutati sellekohast arvutitarkvara: programme WinLog 4 ning WinFence. Seejuures on aruandes esitatud kirjeldustes säilitatud rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. KMH käigus võeti ELLE OÜ atesteeritud veeproovivõtja (Kaido Soosaar, atesteerimistunnistuse nr 956/11) poolt põhjaveeproovid kolmest farmi ja Põltsamaa jõe vahelisele alale jäävast kaevust, mida analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklaboris lämmastikuühendite osas. Analüüsitulemused ja proovivõtuprotokollid on esitatud aruande lisas 4. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrusega 2 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saasteataseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas 1. Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga ADMS 4. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister 3. ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutati sisend-väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldati, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke.

1 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ (2007). 2 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48. 3 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.

8/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana ja põllumajanduslike tootmishoonete maana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo Professional arvutitarkvara. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike- Maarja meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati EMHI avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust , asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd , töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk 17.1) Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert Kaupo Heinma juhtimisel.

Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.

Tähepõld Tähepõld upo Heinma upo Heinma Ka PilleAntons Kaido Soosaar Krista Jüriado Ave Inimese tervis X X Pinnas ja maastik X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X Jäätmeteke X Müra ja vibratsioon X Valgus X Soojus X Kiirgus X X Lõhn X

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tähepõld Tähepõld upo Heinma upo Heinma Ka PilleAntons Kaido Soosaar Krista Jüriado Ave Taimestik X X Loomastik X Majanduskeskkond X Kaitstavad loodusobjektid X X X X Kultuuripärand X X Geoloogia X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X Kvaliteedikontroll X

10/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS

Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks. Selleks, et tootmine Veski veisefarmis oleks majanduslikult jätkusuutlik, on planeeritud lüpsikarja lauda laiendamine. Parandamaks loomade heaolu ning farmikompleksi vastavust keskkonnanõuetele, kavandatakse ühtlasi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist (s.h. uute sõnniku- ja silohoidlate rajamist). Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad farmikompleksis kasutusele võtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus. Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimaliku tehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

4 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Veski farmi ümberehitamine, et jätkata selles piimakarja pidamist ja piima tootmist. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna farmi suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: - olema vastavuses õigusaktidega; - vastama eesmärgile; - olema majanduslikult teostatavad; - olema tehniliselt teostatavad; - vastama parimale võimalikule tehnikale; - nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov on ümber ehitada juba tegutsev Veski farm, mitte viia see mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui piimakarja pidamine, kuna Vao Agro ASi tegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Reaalseid tegevuse alternatiive , mida veisefarmi rajamise seisukohalt hinnatakse, on kaks. Esiteks olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning farm jätkab olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil, olukord oluliselt ei muutu. Tegemist on nn nullalternatiiviga (alternatiiv 0). Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk eelduseks on, et selle tegevused peavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele ja parimale võimalikule tehnikale. Teiseks olukord, kus Veski veiselaudas viiakse läbi rekonstrueerimis- ja laiendustööd veiste kasvatamiseks tootmismahus kuni 546 lüpsilehma ning vastavas proportsioonis noorloomi. Kavandatav tegevus on hindamisel kui Alternatiiv 1. Alternatiiv 1 juures on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Lisaks arendaja esmastest võimalustest ja vajadustest tulenevale farmikompleksi ümberehitusele, mis on aluseks keskkonnakompleksloa muutmise taotlusele, on perspektiivse reaalse alternatiivina arvestatud ka farmikompleksi kõigi loomapidamishoonete rekonstrueerimist. Samuti on hinnatud sõnnikumahuti rajamist sõnnikulaguuni alternatiivina. Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus on esitatud järgmises peatükis (ptk. 5).

12/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Nullalternatiiv ehk olemasolev olukord Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn 0-alternatiivi, kus kavandatavat arendust ei toimu, vaid jätkub olemasolev tegevus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. 0- alternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt praegustest tegevustest. Olemasolevas olukorras on Veski veisefarm tegutsev veisefarm, millele on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba. Keskkonnakompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on 340 lehmakohta ja 460 noorloomakohta. Farmikompleks koosneb ühest uuest vabapidamislaudast koos lüpsi-olmeplokiga ning kolmest teineteisega vahehoonete abil ühendatud vanemast laudahoonest. Lisaks paiknevad kinnistul söödahoidlad, sõnnikuhoidlad ja puurkaev. Alternatiiv 1 Kavandatavaks tegevuseks on ühe uue vabapidamislauda kasutuselevõtt 277-le lüpsilehmale. Lisaks rajatakse uus vedelsõnnikuhoidla ja uus silohoidla. Arenduse elluviimiseks on kavandatud järgmised tegevused: • koostatakse kavandatavate rajatiste projektdokumentatsioon; • viiakse läbi farmi ehitustegevuse ja laiendatud farmi käitamise keskkonnamõju hindamine; • valmistatakse territoorium ette ehituseks; • ehitatakse/rekonstrueeritakse loomapidamishooned ja abirajatised; • paigaldatakse sisseseade ja tehnoloogilised seadmed, sh. söötmis- ja jootmisseadmed, lüpsiseadmed, sõnniku eemaldamise seadmed jne; • vajalikus mahus rajatakse uued kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed; • korrastatakse farmi ümbrus; • võetakse farmihooned kasutusse. Eesmärgid saavutatakse praeguste kavade kohaselt etapiviisiliselt. Rekonstrueerimistöid käsitletakse kahes mahus ehk kahe (tehnoloogilise) alamalternatiivina. Karja orienteeruv suurus ja struktuur on mõlema mahu puhul eeldatavalt sama ning erinevused esinevad eeskätt noorloomade pidamistehnoloogias. Enamus tegevusi on alamalternatiividel seetõttu ühised. Alternatiiv 1a on farmikompleksi laiendamine ja osaline rekonstrueerimine, lähtudes arendaja esmastest võimalustest ja vajadustest ning keskkonnanõuetest. Alamalternatiiv vastab keskkonnakompleksloa muutmise taotluses esitatud olukorrale. Lisaks uue lüpsikarjalauda rajamisele rekonstrueeritakse vanemast olemasolevast kompleksist üks laut poegimislaudaks ning üks vahehoone vasikalaudaks. Alternatiiv 1b on farmikompleksi vanema hoonetekompleksi perspektiivne täielik rekonstrueerimine. Kui keskkonnakompleksloa taotlus on esitatud arvestusega, et farmikompleksi vanadest lautadest suudetakse esmases järjekorras rekonstrueerida vaid osad, siis täiendavalt hinnatakse kahe noorloomalauda rekonstrueerimist. Alamalternatiiv lisati eesmärgiga anda otsustajale lisainformatsiooni tuleviku arendustööde kohta. Tulenevalt erinevuste väiksusest kehtivad käesolevas aruandes esitatud hinnangud mõlema alamalternatiivi kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Alternatiiv 1a ja 1b targajärgede ja mõjude erinevused ilmnevad ning on eraldiseisvalt välja toodud eeskätt järgmistes valdkondades: • sõnnikuteke - alternatiiv 1a puhul tekib noorloomalautades tahesõnnik, alternatiiv 1b puhul minnakse üle vedelsõnnikutehnoloogiale; • välisõhu saasteainete hajumine - erinev heide noorloomalautadest tulenevalt pidamistehnoloogia muutusest ning muudetud ventilatsioonilahendusest.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alternatiiv 1c on farmikompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine, kasutades sõnniku hoiustamise tehnoloogilise lahendusena sõnnikumahuteid. Uue vabapidamislauda rajamisega kaasneb vajadus täiendava vedelsõnnikuhoidla rajamiseks. Majanduslikest võimalusest sõltuvalt on arendaja esmane valik lahendada vedelsõnniku hoiustamine laguun-tüüpi sõnnikuhoidla rajamisega (arvestatud alamalternatiivide a ja b juures). KMH programmi koostamisel tehti ettepanek analüüsida ja hinnata alternatiivsete vedelsõnnikuhoidlate sobivust ning töökindlust lisaks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlale. Kaasaegses vedelsõnniku hoiustamises on laguuni reaalseks alternatiiviks, mida käsitleda, betoon- või teraselementidest sõnnikumahuti. Planeeritud mahutavuse saavutamiseks on ühe sõnnikulaguuni asemel vajalik kahe sõnnikumahuti rajamine. Mahutite rajamine ja ekspluateerimine on käesolevas aruandes käsitletud kui alternatiiv 1c. Kahe tehnoloogilise lahenduse (sõnnikulaguun või sõnnikumahutid) targajärgede ja mõjude erinevused on eraldiseisvalt välja toodud järgmistes valdkondades: • hädaolukorrad • välisõhu saasteainete hajumine.

14/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

6.1 Asukoht ja maakasutus

Kavandatava tegevuse läbiviimise asukoht on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas Veski farmi katastriüksusel (92701:001:0008). Farmi kinnistu asub Vao küla põhjaosas, küla keskusesse on farmist ligikaudu kilomeeter (Joonis 2). Veski farmi maaüksuse kasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse pindala on 20,76 ha, millest 5,41 ha moodustab õuemaa; 13,04 ha haritav maa; 1,11 ha looduslik rohumaa ning 1,2 ha muu maa. Ehitiste alune maa hõlmab 1,13 ha suuruse ala. Valdavalt on Veski farm ümbritsetud põllumaadega, mis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbelistel kinnistutel. Lähimad elumajad jäävad farmikompleksist ligikaudu 300 m kaugusele lõunasse (Lillaka, Juhanirahva) ja edelasse (Toominga). Farmikompleksist ca 500 m kauguselt möödub Põltsamaa jõgi. Farmikompleksist edelasse (ca 1,4 km) jääb Tallinn-Tartu raudtee.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 2. Veski farmi asukohakaart

Farmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.

16/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 2. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed 4

Nimi Sihtotstarve

sh. Tunnus

Pindala kokku Pindala maa haritav looduslik rohumaa metsamaa sh. Õuemaa, ehitusalune maa muu maa, maa veealune (ha) (ha) Andrekse Maatulundusmaa 16,5 16,3 0,2 92701:001:0261 Obediku Maatulundusmaa 5,86 5,64 0,22 92701:001:0093 Juhanirahva Maatulundusmaa 8,16 7,81 0,14 0,11 0,04 0,1 92701:001:0044 Lillaka Elamumaa 0,36 0,1 0,19 0,07 0,02 92701:001:0750 Eha Maatulundusmaa 5,28 4,77 0,29 0,11 0,02 0,11 92701:001:0821 Tihase Maatulundusmaa 21,19 16,81 0,40 3,79 0,19 92701:001:0071 Toominga Maatulundusmaa 6,0 5,7 0,2 0,2 0,1 92701:001:0111 Keerdoja Maatulundusmaa 14,28 13,50 0,34 0,44 92701:001:0048 Salme Maatulundusmaa 13,05 12,38 0,67 92701:001:0121

6.2 Sotsiaalne keskkond

Vao küla elanike arv on 01.01.2011. aasta seisuga 391. 5 Lähimaks esmatasandi tõmbekeskuseks Vao külale on Väike-Maarja alevik ca 5 km kaugusel. Väike-Maarja aleviku elanike arv 01.01.2011. aasta seisuga on 1902. 6 Alevikus paiknevad haridus- ja kultuuriasutused, samuti on alevikus olemas olulisemad esmase tasandi teenindusasutused. Vao külas paiknevate teenustena ja ühiskondlike hoonetena saab välja tuua kaupluse, Aavere hooldekodu, päevakeskuse ning Vao tornlinnuses paikneva muuseumi. Vao mõisakompleksis (vt ka ptk 6.8) on MTÜ Vao Ratsaklubi kavandanud renoveerimis- ja arendustöid hobuste treeningväljakute rajamiseks ja turismiteenuste pakkumiseks. Lähimad käitist ümbritsevad elumajad jäävad farmi territooriumist umbes 300 m kaugusele lõunasse ja edelasse.

4 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 5 Väike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.ee/ 6 Väike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.ee/

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi

Vao küla paikneb Pandivere kõrgustiku lõunanõlval. Veski veisefarm asub lainja moreentasandiku nõos. Pinnakatte paksus on Väike-Maarja vallas väga vahelduv. Palju on alla 2 meetrise pinnakattega kaitsmata põhjaveega alasid, haritavast maast moodustavad sellised ligikaudu kolmandiku. Rohkem on kaitsmata alasid valla kesk-, ida- ja põhjaosas (Aburi, Koonu, Ärina, Väike-Maarja, Triigi, Rastla, Pudivere, Vao), kuid ka kohati lääneosas (Aavere ja Pikevere ümbruses). 7 Pinnakate koosneb vallas valdavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist) ning seljandike piirkonnas liustikujõelistest liivadest-kruusadest. Veski veisefarmi territooriumi geoloogiline iseloomustus on esitatud alljärgnevas tabelis ning illustreerival joonisel. Farmi territooriumil katab maapinda ca 0,4 m paksune mullakiht, mille all paikneb saviliivmoreen. Moreenkihi all, orienteeruvalt 3-5 m sügavusel lasub mergliline ja kohati lõheline lubjakivi. Kohati võib pinnakatte paksus olla ka väiksem.8 Lubjakivide all avanevad Ülemordoviitsiumi Pirgu ja Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivid 9.

Tabel 3. Geoloogiline iseloomustus puurkaevu arvestuskaardi ja ehitusgeoloogilise uurimistöö põhjal Pinnase/kivimi Geoloogiline Kihi paksus (m) kirjeldus indeks

Muld QIV 0,4 Saviliivmoreen QIII gl 2-5 Lubjakivi S1 25 Tihe lubjakivi O3 >23

Joonis 3. Farmi territooriumi geoloogiline profiil (koostaja ELLE OÜ) Väike-Maarja valla muldade boniteet on keskmisest kõrgem. Vao küla piirkonnas esinevad peamiselt leostunud mullad, rähkmullad ja kahkjadlee tunud mullad.

7 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019. 8 EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogiline aruanne. 9 http://register.keskkonnainfo.ee

18/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.4 Põhjavesi

Piirkonnas saab eraldada 4 põhjaveekogumit: Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi- Kambriumi ning Kambriumi-Vendi. Esimeseks püsivaks põhjaveekihiks on Alamsiluri Juuru lademe lubjakividega seotud vesi. Ühisveevarustuse seisukohalt tähtsaimaks on ca 45 m paksuse Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe lubjakividega seotud põhjaveekiht. Paikneb see üldiselt 30–80 m sügavusel maapinnast. Lubjakivides olevad põhjaveevarud moodustuvad kohapeal sademetest või sulavetest, mis infiltreeruvad läbi pinnase või voolavad lubjakivilõhedesse. 10 Veski farmi territooriumil on üks puurkaev (passi nr A-422-M, katastri nr 3030). Kaev on rajatud 1959. aastal 53 m sügavusena Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. 11 Puurkaevu geoloogiline ehitus on toodud eespool (Tabel 3). 2011. aasta jaanuaris vastas puurkaevu vesi kõigi näitajate osas joogivee nõuetele. 12 Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Väike-Maarja vald nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Veski farm asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kaitsmata põhjaveega alade paiknemine Vao külas on esitatud Joonis 4.

10 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019 11 Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 3030. 12 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokoll nr TA1101119-BT/KT

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 4 Pandivere nitraaditundlik ala Vao küla jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku alasse. Nitraaditundlikuks loetakse veeseaduse alusel ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundlik ala on määratud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“ (RT I 2003, 10, 49). Kaitse-eeskirjaga on määratletud kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata

20/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. põhjaveega aladel. Ühtlasi on nitraaditundlikule alale veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded põhja- ja pinnavee kaitseks. Oletatav põhjavee voolu suund alal on maastikule ja ehitusgeoloogilisele aruandele tuginedes kagu suunas. Vastavalt kohalikult omavalitsuselt ja elanikelt saadud informatsioonile on Vao külas minevikus olnud probleeme Veski farmi ja Põltsamaa jõe vahelisele alale jäävate kaevude kvaliteediga, milles kahtlustati kunagisi siloauke. Viiteid siloaukudest tulenevale võimalikule reostusele on seejuures juba 1970ndate allikmaterjalides ehk praktiliselt rajamise järgsest ajast 13 . Käesoleval ajal pole veekvaliteedis probleeme enam täheldatud. Osa majapidamiste kaeve saavad vee moreenist, osa lubjakivide veekihist. Keskkonnamõju hindamise raames viidi nimetatud alal läbi ühekordne kaevude veekvaliteedi uuring juuli keskel. Proovikohtadeks valiti kolm erakaevu põhimõttel, et nad iseloomustaksid kogu probleemset ala (Joonis 5). Kaevudes analüüsiti lämmastikuühendeid. Kaevude sügavust mõõta ei olnud võimalik. AS Maves 2007. aastal läbi viidud uuringu põhjal on salvkaevude sügavus Vao külas kuni 4,5 m ning puurkaevude sügavus kuni 37 m. 14 Omanike ütlustele tuginedes on proovivõtukaevudest sügavaim Juhanirahva kinnistu oma.

Ammooniumioonide (NH 4) sisalduse osas kaevudes ei olnud, sisaldus jäi kõigis proovivõtukohtades alla määramise täpsuse piiri 0,01 mg/l (piirsisaldus joogiveeks kasutatavas vees on 0,5 mg/l 15 ). Ammoonium on joogivee indikaatornäitaja, mis pinnalähedases põhjavees annab tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. Ammoonium näitab eeskätt põllumajanduslikust tegevusest või kohalike kanalisatsioonisüsteemide (kogumiskaevude vms) mittekorrasolekust johtuvat põhjaveereostust.

Kaevude veeproovide nitraatioonide (NO 3) sisaldus oli kolmest kaevust kahes joogiveenormide piires: 19 mg/l kohta Koppase maaüksusel ja 20 mg/l kohta Marguse maaüksusel. Juhanirahva maaüksusel esines nitraatiooni joogiveele määratud piirsisalduse (50 mg/l) ületamist, nitraadisisaldus oli 53 mg/l. Nitraadid võivad põhjavette sattuda läbi väetiste kasutamise, olmereovete kaudu või vihmaga sadenedes. Kuna teistes samaaegselt võetud proovides oli nitraadisisaldus enam kui kaks korda madalam, ei saa Juhanirahva kaevu puhul välja tuua otsest põhjuslikku seost farmi tegevusega. Tegu võib olla varasema reostuse ilmingu (praeguseks likvideeritud sovhoosiaegsete siloakude mõju jäljed) või n.ö. juhusliku sisalduse kõrgenemisega. Võrdluseks saab tuua, et Pandivere nitraaditundliku ala, kuhu Vao küla jääb, regulaarseire kaevude veeproovide keskmine nitraatioonide sisaldus oli 2010. aastal 24,2 mg/l, 2009. aastal 35,4 mg/l ning 2008. aastal 32,4 mg/l. Väike-Maarja vallas on seejuures nitraatioonide sisaldus põhjavees keskmisest kõrgem. 50 mg/l piirsisaldust ületati nii 2010. a kui 2009. a mõlemas Väike–Maarja vallas asuvas seirevõrku jäävas puurkaevus. 16 2007. aastal Vao külas läbi viidud uuringul selgus, et 12 uuritud kaevust kolmes ületasid lämmastikuühendid joogivee piirväärtuseid ning keskmine nitraadisisaldus küla kaevudes oli 45mg/l 17 . Kuna tegu oli ühekordse proovivõtuga, ei ole tulemused piisavalt esinduslikud, et kirjeldada piirkonna püsivat üldist põhjaveeseisundit. Muutused maapinnalähedases põhjavees võivad toimuda väga kiiresti, väetiste kasutamise ja ebasoodsate ilmastikuolude koosmõjul võib veekvaliteet ka kiirelt halveneda. Samas võib sügavamate kihtide puhul kuluda ka rohkelt aastaid, enne kui muutunud keskkonnatingimused kontsentratsioonide näol nähtavaks muutuvad.

13 EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogiline aruanne. 14 AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine. 15 Sotsiaalministri määrus 31.07.2001 nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RTL 2001, 100, 1369) 16 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2010. Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2010. a. 17 AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 5. Proovivõtukaevud Vao külas

6.5 Pinnavesi

Veski farm asub Ida-Eesti vesikonnas Peipsi alamvesikonnas. Farmist ca 500 m kauguselt möödub Põltsamaa jõgi (veekogumi kood 1030000_1). Põltsamaa jõgi on 164,5 km pikk ning 1297,2 km 2 suuruse valgalaga. Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on veekogu hinnatud kesises seisundis olevaks. Kesise seisundi peamiseks põhjuseks on paisud ehk kalade rändeteede tõkestamine. 18 Põltsamaa jõgi on Keskkonnaministri 18.10.2002 aasta määrusega nr 58 („Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“) määratud lõheliste elupaigana kaitstavaks veekoguks (RTL 2002, 118, 1714). Veekogu kuulub ka Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini Keskkonnaministri 15.06.2004 aasta määrusega nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362). 19

18 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 19 Keskkonnaministri määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.“ (RTL 2004, 87 1362)

22/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus

Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Informatsioon üldise välisõhu kvaliteedi kohta antud piirkonnas puudub. Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi alusel on Väike-Maarja vallas Vao külas välisõhu saasteluba väljastatud Vao Soojatarbijate Ühistule soojusenergia tootmiseks. Piirkonna välisõhu seisundit mõjutavad lisaks eramajapidamiste kütmine, põllumajandustegevus ja transpordikoormus teedel. Veski farmist ligikaudu 1 km kaugusel asub mustkattega Vao kõrvalmaantee (17140). Vao tee liiklussagedus on 2006. aastal läbi viidud liiklussageduse loenduse andmetel 436 autot ööpäevas. 20 . Vao Soojatarbijate Ühistule on väljastatud ka vee erikasutusluba veevõtuks Vao keskuse puurkaevust ning heitvee suublasse juhtimiseks Vao biopuhastist Põltsamaa jõkke.

6.7 Kliima

Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht Veski farmikompleksile on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Väike-Maarja meteoroloogiajaam. Käitis asub Väike-Maarja meteoroloogiajaamast linnulennult ligikaudu 4 km kaugusel edelas. Alljärgnevad kliimanormid on esitatud Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmete põhjal 21 . Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 4,6 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,2 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21,4 °C. Üle 19 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis.

Joonis 6. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000

Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,7…-6,2 °C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -3,1...-3,2 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -8,5...-9,4 °C.

Tabel 4. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Väike- Maarja meteoroloogiajaama andmetel (1971-2000) Näitaja Kuu Temperatuur Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,2°C Kõige soojema kuu keskmine maksimaalne Juuli 21,4°C temperatuur

20 AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2006. aastal. 21 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Näitaja Kuu Temperatuur Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –6,2°C Kõige külmema kuu keskmine minimaalne te mperatuur Veebruar –9,4°C

Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Novembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris-veebruaris (-7...-8 °C). Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis on mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest – 646 mm. Sademeterohkem aeg on juunist oktoobrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis, 92 mm. Juunis on aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 67,8 mm).

Joonis 7. Sademed 1971-2000 aastate keskmine

Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar, märts ja aprill, mil sademete hulk on 29...32 mm. Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja detsembris – keskmiselt 14...15 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini. Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi (Joonis 8). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Keskmine tuule kiirus on 4,0 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini. Valdavad tuuled Väike-Maarjas on edela suunalt.

24/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 8 Tuulteroos (koostanud ELLE, Väike-Maarja meteoroloogiajaama 2005. aasta vaatlusandmetel)

6.8 Kaitsealused objektid

Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid Lähim looduskaitseala Veski farmile on ligikaudu 1,7 km kaugusel farmist ida suunas asuv Ebavere maastikukaitseala. Maastikukaitseala on ca 50 ha suurune ja on moodustatud Ebavere mäe ja Nõmme-Ebavere servamoodustise ilmekaima vormi – Ebavere oosi - kaitseks. 22 Ebavere mägi on Pandivere kõrgustikus kõrguselt kolmas (absoluutne kõrgus 146 m, suhteline 44 m).

22 Vabariigi Valitsuse määrus nr 246 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ RT I 1998, 98, 1580

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 9. Lähimad looduskaitsealad ja kaitsealused objektid

Ebavere maastikukaitseala kuulub ka rahvusvahelisse Natura 2000 alade võrgustikku Ebavere loodusala kooseisus. Ebavere loodusala (EE0060215) on moodustatud I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on rohunditerikkad kuusikud

26/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

(9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on karvane maarjalepp ( Agrimonia pilosa ). 23 Käitisest umbes 1 km kaugusel kagu suunas Vao pargis asub kaitstav looduse üksikobjekt Vao lehis. Lehise ümbermõõt on 1,3 m ja kõrgus 21 m. Üksikobjekti piiranguvöönd on 50 m. 24 Piirkonna kaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide valitseja on Keskkonnaameti Viru regioon. Lähematest veekogudest on kaitsealuste liikidega seotud farmist idas ja lõunas asuv Põltsamaa jõgi, mis on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu 25 (vt ka ptk 6.5).

Kultuurimälestised Käitisele lähimad kultuurimälestised asuvad Vao külas, ca 400-1000 m kaugusel farmist kagus (Joonis 11). Farmi eeldatavas mõjupiirkonnas asub 15 kultuurimälestisena kaitse alla võetud objekti 26 . Kõik kaitsealused objektid on arhitektuurimälestised ning välja toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5. Kultuurimälestised kavandatava tegevuse lähiümbruskonnas Objekti nimetus registrinumber Objekti kaugus farmist Va o mõisa tuuleveski 16093 400 m Vao tornlinnus 16092 1000 m Vao mõisa tall -tõllakuur 16094 1000 m Vao mõisa pritsikuur 16106 1050 m Vao mõisa magasiait 16105 900 m Vao mõisa karjalaut 16104 900 m Vao mõisa rehi 16103 800 m Vao mõisa saun 16102 900m Vao mõisa valitsejamaja 16101 900 m Vao mõisa meierei 16100 1000 m Vao mõisa sepikoda 16099 1000 m Vao mõisa kuivati 16098 1000 m Vao mõisa karjalaudad 16097 1100 m Vao mõisa viinavabrik 16096 900 m Vao mõisa ait 16095 1000 m

Kõik arhitektuurimälestised kuuluvad Vao mõisakompleksi. Mõis ehitati esinduslikult välja 1770.-80. aastail. Mõisa peahoone, hilisbarokne ühekorruseline puuehitis on hävinud, säilinud on kõrvalhooned, mis moodustavad esindusliku mõisakompleksi Vao ürgoru kaldal. Lähim mõisakompleksi kuuluv hoone - tuuleveski jääb farmist 400 m kaugusele. Teised hooned ja tornlinnus jäävad umbes 1 km kaugusele.

23 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ RTL 2004, 111, 1758 24 http://register.keskkonnainfo.ee 25 Keskkonnaministri määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.“ (RTL 2004, 87 1362) 26 http://register.muinas.ee/

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 10. Vao tornlinnus (Foto: ELLE OÜ) Mõisakompleksi kuulub ka Vao tornlinnus, mis rajati 15. sajandi lõpus. Tornlinnus on ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline paekivist tornehitis, mille peatähtsus oli kaitsefunktsioonil. Linnus restaureeriti 1986. a.

28/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 11. Lähimad kultuurimälestised

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

7 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

7.1 Territooriumi üldine kirjeldus

Maaüksuse ja olemasolevate hoonete visuaalne ülevaatus viidi läbi eksperdi ja arendaja esindajate poolt põhjalikumalt 11.01.2011. Varasemalt on ELLE OÜ eksperdid 12.05.2010 teostanud Veski veisefarmi ülevaatuse nitraaditundliku ala üle 10 loomühikuga farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuuri käigus. Farm asub Veski farmi katastriüksusel (92701:001:0008). Veski farmi maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse pindala on 20,76 ha, millest 5,41 ha moodustab õuemaa; 13,04 ha haritav maa; 1,11 ha looduslik rohumaa ning 1,2 ha muu maa. Ehitiste alune maa hõlmab 1,13 ha suuruse ala. Veski farmikompleks koosneb 2011. aasta suve seisuga ühest uuest vabapidamislaudast koos lüpsi- ja olemplokiga ning kolmest omavahel vahehoonetega ühendatud vanemast laudast. Lisaks paiknevad farmi territooriumil vajalikud abirajatised. Farmikompleksi (käitisesse) kuuluvad hooned ja rajatised on esitatud asendiplaanil Joonis 12: • lüpsikarjalaut (pos. 1); • lüpsi- ja olmeplokk (pos. 2); • laut kinnislehmadele ja vasikatele (pos. 3); • laut noorloomadele ja poegivatele lehmadele (pos. 4); • laut noorloomadele (pos. 5); • vasikalaudaks kohandatud vahehoone (pos. 6); • abiruumidega vahehoone (pos. 7); • söödahoidla (pos. 8); • rajamisel tahesõnnikuhoidla (pos. 9); • vedelsõnnikuhoidla (pos. 11); • likvideerimisel silotranžeed (pos. 14); • kaalumaja (pos. 15); • puurkaev-pumpla (pos. 16).

Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. KMH programmis ning Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmise taotluses on kavandatava tegevusena välja toodud ka olemasoleva söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks rekonstrueerimine. Käesoleva aruande koostamise ajaks on nimetatud töö läbi viimisel ning uue tahesõnnikuhoidla kasutuselevõtt on ka olemasoleva olukorra jätkumise (nullalternatiivi) keskkonnanõuetele vastavuseks perspektiivis vajalik tegevus. Seetõttu on uut tahesõnnikuhoidlat arvestatud osana juba nullalternatiivist. Samuti on praktiliselt lõpetatud vanade, osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ulatunud silohoidlate likvideerimine. Seetõttu ei arvestata silohoidlatega nullalternatiivi tagajärgede ja mõjude hindamisel.

30/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 12. Kasutusel hooned ja rajatised olemasolevas olukorras (Alternatiiv 0)

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

7.2 Olemasolev tegevus

Tootmismaht Vao Agro AS-ile on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba KKL/300461, milles käitise ülesseatud tootmisvõimsuseks on 340 lehmakohta ja 460 noorlooma kohta. Sellest lähtuvalt on olemasoleva olukorra puhul arvestatud alljärgnevas tabelis toodud karja struktuuriga. Loomade reaalne arv ja lautade vahel jaotumine sõltub karja hetkestruktuurist (nt on muutuv vasikate ja mullikate vahekord, kinnislehmade osakaal kõigist lehmadest jms). Ka käesoleva aruande koostamise hetkel oli laudakompleksis noorloomi siintoodust mõnevõrra vähem.

Tabel 6. Farmi suurus 0-alternatiivi puhul peetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arv nr loomapidamishoone noorloomad üle plaanil lüpsilehmad noorloomad vasikad 24 kuu või kinnislehmad 1 Laut 1 Lüpsilaut 269 3 Kinnislehmade 60 Laut 3 71 ja vasikate laut 6 Laut 4 Vasikalaut 40 4 Laut 5 Noorloomalaut 128 36 5 Laut 6 Noorloomalaut 196 Kokku 269 324 100 107 Loomühikuid 269 194 20 107

Pidamistehnoloogia Kaasaegses lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lehmi peetakse aastaringselt vabapidamisel puhkelatrites. Puhkelatrite ridade arv on 3+3. Lehmi peetakse põhuasemetel. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Lehmade lüpsmine toimub paralleel-tüüpi lüpsiplatsil. Osaliselt toimub farmis ka torusselüpsi tehnoloogia kasutamine. Piim kogutakse ja jahutatakse lüpsiplokis asuvas piimaruumis, kus seda hoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale. Kinnislehmi peetakse vabapidamisel vähesel allapanuga. Noorloomi peetakse sõltuvalt loomagrupist ja lauda sektsioonist kas lõas või vabapidamisel. Lautades kasutatakse allapanuna põhku ja saepuru. Vasikalaudas peetakse vasikaid põhu allapanul rühmasulgudes. Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vastavalt ratsioonile antakse söödana silo, lisaks jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, peab sööt olema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Loomade jootmiseks kasutatakse külmumiskindlaid jootureid.

Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse farmis: • loomade jootmiseks, • lüpsiseadmete pesuks, • ruumide pesuks,

32/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• töötajate olmevajadusteks. Joogi- ja olmevett võetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevust katastrinumbriga 3030. Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi suunatakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise kaudu hoonetest eemale territooriumi madalamatesse kohtadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.

Sõnnikukäitlus Puhkelatrites pidamise tõttu toodetakse lüpsikarjalaudas vedelsõnnikut. Asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele lüpsi ajal. Sõnnik eemaldatakse lautade sõnnikukäikudest skreeperseadmetega sõnnikukanalisse, kust see läbi pumpla pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Sõnniku hoiustamiseks on olemas vedelsõnnikumahuti. Vanemas laudakompleksis tekib tahesõnnik, mis eemaldatakse mobiilse seadmega. Seni lükati sõnnik lauda otstes olevatesse sõnnikukanalitesse, kust transporditi ladustamiseks põlluaunadesse. Käesoleva aruande koostamise ajal on endine küün tahesõnnikuhoidlaks ümberehitamisel. Perspektiivis hoiustatakse olemasoleva olukorra jätkumisel sõnnikut eeldatavalt tahesõnnikuhoidlas ning sellele lisaks vajalikul määral aunades. Sõnniku laotamiseks on ettevõttel kasutada oma tehnika. Vedelsõnniku laotamine toimub lohisvooliklaoturiga. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel. Sõnniku laotamine toimub vedelsõnniku laotusplaani ning põlluraamatu alusel.

Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • loomsed jäätmed (lõpnud loomad); • taimsed jäätmed (söödajäätmed jms); • segaolmejäätmed; • söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Vao Agro AS rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. elektriboileritega. Jahutusseadmed töötavad elektrienergial ning neid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.

Farmi teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.

Veterinaarohutus Farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Veski veisefarmi teenindab Vao Agro ASi enda veterinaararst.

34/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD

8.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed

Alljärgnevalt on antud hinnang olemasolevate tegevuste tagajärgedest eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele. Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Loomad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid

Valgus

Müra Transport Heide õhku

Suurenenud transpordikoormus

Elekter T Lüpsikarja pidamine Veski veisefarmis Hädaolukorraoht r Vesi a Sõnnik n s Jäätmed p Piim o r Reovesi t

Joonis 13. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: - heide välisõhku (s.h. lõhn); - sõnnikuteke; - veekasutus; - reoveeteke; - jäätmeteke; - mürateke.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

8.1.1 Heitmed välisõhku

Käesolevas alapeatükis kirjeldatakse Veski veisefarmis olemasoleva tegevuse tulemusel tekkiva keskkonnamõju üht olulisemat aspekti – mõju välisõhu seisundile. Kuna välisõhu saastatus on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud. Saasteallikad Veski farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidla. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku nii läbi lahtiste katuseharjade kui ka korstnate kaudu. Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta järgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa (Tabel 7). Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 14).

Joonis 14. Olemasolevate saasteallikate asendiplaan

36/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Olemasolev Veski lüpsifarm koosneb ühest lüpsilehmalaudast ning poegimis- ja vasika- ja kahest noorloomalaudast. Territooriumil asub ka üks vedelsõnnikumahuti. Lautades tekkiv tahesõnnik lükatakse sõnnikukanalitesse ning viiakse põlluaunadesse. Perspektiivis võetakse eeldatavalt kasutusse rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidla. Saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 7. Saasteallikate parameetrid

nr °C m3/s rühm aastas Vanuse/ meeter, m toodangu- Kõrgus, m Pidamisviis Maht-kiirus, Mõõtmed, m Karja-tamise Saaste-allika Loomade arv Temperatuur, Saaste-allikas periood, päevi Arvutuslik dia- S1 Lüpsilaut 11,3 1 tk 6,6 13,8 Külm laut, Lüpsi - Vabapidamine, 269 0 57,6x0,6 6 kraadi lehmad skreeperseadmed, kõrgem kui (10000 kg) sõnnikueemaldus välistemp. >3 korda päevas, vähene allapanu S3 Poegimis 10 5 tk 1,1 5,0 Külm laut, Vasikad vabapidamine, 60 0 -laut 0,45x0,45 6 kraadi sügavallapanu kõrgem kui Kinnis - Lõaspidamine, 71 0 välistemp., lehmad sõnnikueemaldus mitte alla 0 mobiilse kraadi vahendiga, rohke allapanu S4 Vasikala 8 1 tk 0,44 0,9 Külm laut, Vasikad vabapidamine, 40 0 ut 0,5x0,3 6 kraadi sügavallapanu kõrgem kui välistemp., mitte alla 0 kraadi S5 Noor - 8 1 tk 2x2 2,25 6,4 Külm laut, Lehm - Lõaspidamine, 164 0 loomalau 6 kraadi mullikad (6 sõnnikueemaldus t kõrgem kui kuust mobiilse välistemp., poegimiseni) vahendiga, rohke mitte alla 0 allapanu kraadi S6 Noor - 8 1 tk 2x2 2,25 7,6 Külm laut, Lehm - Lõa spidamine, 196 120 loomalau 6 kraadi mullikad (6 sõnnikueemaldus t kõrgem kui kuust mobiilse välistemp., poegimiseni) vahendiga, rohke mitte alla 0 allapanu kraadi S7 Vedel - 4 ø 44 44 0,1 lähedane välis - - - - - sõnniku- m/s temperatuuriga hoidla, mahuti Aun Sõnnikua - - - - lähedane välis - - - - - un temperatuuriga

Lüpsilehmade pidamisega kaasneb peamiselt vedelsõnniku teke, mis suunatakse vedelsõnnikumahutisse. Vasikaid peetakse sügavallapanul ning noorloomi rohke allapanuga. Tahesõnnik suunatakse olemasolevas olukorras auna. Sisendandmed heitkoguste arvutamiseks (sh loomade arv ja pidamisviis) on esitatud ammoniaagi heitkoguste arvutamise tabelis. Kui täpset pidamisviisi ei ole määruses nimetatud, siis on valitud lähim pidamisviis.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid , kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused: • sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide; • teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt; • territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku; • sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide; • sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, injektor vms), mulla või pinnase parameertitest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms. Heitkogused

Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatud käesoleva aruande lisas 2.

Tabel 8 Aasta jooksul Veski farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed heitkogused (t/a). Saasteaine Aastane heitkogus, t/a

NH 3 18,536 CH 4 73,208 N2O 0,439

Olemasolevas olukorras tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatav tegevusega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud peatükis 12.1.1.

38/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8.1.2 Sõnnikuteke

Olemasolevas olukorras tekib Veski veisefarmi lüpsilehmalaudas vedelsõnnik ning vanemate loomapidamishoonete kompleksis tahesõnnik. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 9. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused nullalternatiivi puhul Loomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonni

looma kohta 27 kok ku 8 kuu looma kohta kokku 8 kuu aastas aastas kogus aastas aastas kogus lüpsi lehmad 269 21 5649 3766 kinnislehmad 71 12 854 568 noorloomad 36 0 4,8 1728 1152 vasikad 100 2,0 200 133

Kokku 5649 3766 2782 1853

Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui fosfori arvestuses.

Tabel 10. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind

Loomarühm Nüld sisaldus 28 Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sõnnik kokku N kokku vajalik põllupind

kg/t t kg ha lüpsilehm ad 3,3 5646 18631,8 109,6

kinnislehmad 4,6 854 3928,4 23,1

noorloomad 4,5 1728 7776 45,7

vasikad 4,5 200 900 5,3 Alternatiiv 1a

Kokku 31235,9 183,7

27 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 28 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 11. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.

Loomarühm Püld Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sisaldus 29 sõnnik kokku P kokku vajalik põllupind

kg/t t kg ha lüpsilehmad 0,5 5646 2823 112,9

kinnislehmad 1,06 854 905,2 36,2

noorloomad 1,3 1728 2246,4 89,9

vasikad 0,84 200 168 6,7 Alternatiiv 1a

Kokku 6142,6 245,7

Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 346 ha laotuspindu. Vao Agro AS-l on kasutuses kokku ca 905 ha haritavat maad, sellest ca 677 ha kuulub Vao Agro AS-le või on kasutusvalduses ja ca 228 ha on renditud pind.

8.1.3 Veekasutus

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Joogi- ja olmevett võetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevust. Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud alljärgnevas tabelis. Tuginedes veemõõtjate 2010. aasta näitudele, oli Veski farmi reaalne veekasutus eelmisel aastal 13547 m 3 ehk tegelikult tunduvalt väiksem. Lubatud veevõtt farmi puurkaevust on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel 26749 m 3 aastas ning 73,3 m 3 ööpäevas.

Tabel 12. Arvutuslik veetarve veiste jootmiseks Loomagrupp Arv Keskmine Veetarve kokku, Veetarve kokku, veetarve 30 , m3/aastas m3/öp l/öp

Lüpsilehmad 340 120 40,8 14892 Noorloomad 460 9-41 (25) 11, 5 4197,5 Tehnoloogilin e vesi (lüpsiplats jm) 17, lehma kohta 5,7 2080,5 Kokku 58 21170

29 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 30 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

40/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8.1.4 Reovee teke

Olmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovee osa farmi koguveetarbes on marginaalne. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Sademevesi juhitakse hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt muruga kaetud pinnasesse.

8.1.5 Jäätmeteke

Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • loomsed jäätmed (surnud loomad); • olmejäätmed; • pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) Alljärgnevas tabelis on ära toodud nii kehtivas keskkonnakompleksloas toodud jäätmekogused kui reaalne jäätmeteke eelneva aasta põhjal.

Tabel 13. Orienteeruvad tekkivate jäätmete kogused liikide kaupa 31 . 2010. aasta Kogus kehtivas Jäätmeliik Tekkekoht reaalne kogus, t keskkonnakompleksloas, aastas t aastas Loomsed jäätmed Lõpnud lo omas farmis 7,4 10,0 Olmejäätmed Farmi igapäevane tegevus 3,2 8 Sööda varumine, kemikaalide 2,7 10 Pakendijäätmed kasutamine, farmi olmetegevus

8.1.1 Mürateke

Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub aga teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.

Tabel 14. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT 32 , veokitel normid. Müra allikas Kes tus Müra tase, Märkused ööpäevas, h dB Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55 -70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid)

31 Tabelis toodud kogused Veski lauda 2010. aasta jäätmearuande andmetel 32 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Müra allikas Kes tus Müra tase, Märkused ööpäevas, h dB Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70 -80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 2-8 84 -90 Normidega kehtestatud müratase

Müra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks Veski farmi territooriumil või selle lähiümbruses eksperdile teadaolevalt teostatud ei ole.

8.1.2 Hädaolukorraoht

8.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud

8.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Veski farmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida olemasolevas olukorras toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) ei muuda. Amortiseerunud vanemad laudad rikuvad mõneti farmikompleksi visuaalset muljet maastikus. Kompleks asub siiski külakeskusest eemal. Kinnistul ei kavandata pinnasetöid ega kasutata ohtlikke aineid (nt. piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnase seisundile. Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi – põlluaunade alustel aladel ning laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Ettevõttel on kasutusel piisaval arvul põllumaid sõnniku laotamiseks, mis väldib pinnase liigset toitainekoormust. Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui pinnasele võib hinnata neutraalseks.

8.2.2 Mõju pinnaveele

Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ja kütuse käitlemine. Veski farmi tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogusse. Loomade väljaheited kogunevad vedel- ja tahesõnnikuhoidlasse. Sõnnik laotatakse vastavalt põllumassiividele ettenähtud kogustele vegetatsiooniperioodi jooksul. Põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Farmi territoorium paikneb Põltsamaa jõe läheduses. Põltsamaa jõkke ei viida farmi käitamisel saasteaineid ega rikuta jõe veerežiimi. Mõju veekogule saab tekkida avariiolukordades või korrektseid tootmispraktikaid eirates. Tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub. Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele võib hinnata nõrgalt negatiivseks

8.2.3 Mõju põhjaveele

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette.

42/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul toodi välja, et minevikus on piirkonnas olnud probleeme kaevuvee kvaliteediga ning võimalikuks põhjuseks võisid olla Veski farmi probleemsed silohoidlad. Käesoleva aruande koostamise ajaks on probleemsed silohoidlad likvideerimisel/likvideeritud. Samuti on parandatud tahesõnniku ladestusvõimalusi. Nullalternatiivi puhul ei ole seega neist negatiivset mõju põhjaveele (ega pinnasele) ette näha. Olemasolevas olukorras toimuv tahesõnniku põlluaunades hoiustamine ei ole soovitatav praktika tulenevalt asukohast Pandivere nitraaditundlikul alal. Põlluaunade asukohti peab hoolikalt valima, jälgides põhjavee kaitstust (s.h. karstinähte), reljeefi jm tegureid. Toitainete põhjavette leostumise oht sõltub nii aunade asukohast, aunas hoiustamise ajast kui ilmastikutingimustest. Mõju põhjaveele võib avalduda ka sõnnikulaotuspindadel, eriti kuna piirkond jääb nitraaditundlikule alale, kus levivad kaitsmata põhjaveega alad ning karstinähud. Vao Agro ASi põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks, samuti probleemsete piirkondade vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Tegevuse reaalne mõju sõltub tootmispraktikatest. Arendaja esitatud andmete alusel jääb tegelik põhjavee tarbimine allapoole kompleksloaga kehtestatud piirkoguseid. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Järeldus: Nullalternatiivi mõju põhjavee kvaliteedile võib hinnata neutraalseks ning mõju põhjavee kvantiteedile nõrgalt negatiivseks.

8.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Selgitamaks mõju välisõhu seisundile, teostati välisõhu saasteainete hajumisarvutused. Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnniku hoiustamisest eralduvate saasteainete heitkogused. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele 33 , kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhus lubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 3 mg/m (N 2O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3). Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Arvutimudeli abil on määratud territooriumil paiknevate saasteallikatest välisõhku paiskuvate saasteainete koosmõju ja tekkivad kontsentratsioonid. Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saastetaseme võrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (

33 RTI 2004, 43, 298. Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 15).

44/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 15.Veski veisefarmi hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega. Saasteaine maksimaalne Saasteaine maksimaalne tekkiv Piirväärtus, 1h Saasteaine tekkiv kontsentratsioon, kontsentratsioon farmi keskmine, µg/m 3 µg/m 3 territooriumi piiril, µg/m 3

Ammoniaak NH 3 200 416,54 ca 200 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu 1,596 < 1,6 N2O tase)

Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületab lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidla vahetus läheduses. Piirväärtuse isojoon ületab ka farmi maaüksuse piiri hoidlapoolses küljes, kuid seda vaid paar meetrit. Naabermaaüksus, millel toimub piirväärtuse ületamine, on antud Vao Agro ASi kasutusse. Maaüksus on sihtotstarbelt maatulundusmaa ning seal ei ole eluhooneid. Saastatuse taseme kaart ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas 3. Käitise tegevuse mõjupiirikonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond kuni 450 m kaugusele farmi territooriumist. Seejuures on mõjupiirkonnal maksimaalne ulatus farmist põhjas põllumaadel, Vao küla elamuteni vastavad kontsentratsioonid ei ulatu. Dilämmastikoksiidi maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Seega välisõhu saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi kohta teostati hajumisarvutused, kuid kuna tekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarti koostatud. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Järeldus: Mõju välisõhu seisundile on nullalternatiivi puhul mõõdukalt negatiivne.

8.2.5 Mõju müratasemele

8.2.6 Mõju kliimale

Olemasolevas olukorras on farmi mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud loomade elutegevusest tingitud metaani heitega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitega. Olemasoleva farmi tegevusmahtude puhul pole tõenäoline olulise negatiivse mõju teke kliimale. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kliimale võib hinnata neutraalseks

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Veski farmi vahetus asukohas ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte või kaitsealasid. Farmi territooriumil ja väljaspool territooriumi (sõnnikulaotuspinnad) toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi laudakompleksi katastriüksusel ei asu. Lähimatele kultuurimälestistele (Vao mõisakompleksiga seotud rajatised ja Vao tornlinnus) kavandatav tegevus otsest mõju avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku farmi ümbritsevatele aladele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele võib hinnata neutraalseks

8.2.1 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Veski farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju.

8.2.2 Kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veski farmi segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Vao Agro AS kontrolli all. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Nullalternatiivi kaudseid mõjusid võib hinnata nõrgalt negatiivseks

8.2.3 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Vao farmi mõjupiirkonda ei jää teisi suuri loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõju ilmneda. Üldiselt ümbritsevad farmikompleksi peamiselt maatulundusliku sihtotstarbega põllu- ja rohumaad. Teatud määral võib koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Olemasoleva farmi tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidega arvestatud, siis ei ole siinkohal neid ükshaaval välja toodud. Järeldus: Nullalternatiivi puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt negatiivne.

46/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

9 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE

9.1 Mõju elusloodusele

Veski farmi territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Samuti ei ole territoorium loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule. Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt neutraalne.

9.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule

9.3 Mõju majanduskeskkonnale

Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on Veski veisefarmi laiendamine ja rekonstrueerimine ning veiste pidamise jätkamine mõnevõrra suurendatud mahus. Ümberehituse tingib vajadus tõsta farmi tootmise efektiivsust ning parandada nii loomade heaolu kui keskkonnakaitseliste aspektide arvestamist. Kavandatav tegevus on KMH käsitluses alternatiiv 1 ehk „Ümberehitatud farm”. Tuvastamaks tegevuse kõigi etappide võimalikke keskkonnamõjusid, käsitletakse nii farmikompleksi ümberehitamist (ehitustöid), farmi ümberehituse järgset tegevust kui farmi sulgemist tegevuse lõpetamisel. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile. Rekonstrueerimistöid käsitletakse seejuures kahes mahus ehk kahe (tehnoloogilise) alamalternatiivina. Karja orienteeruv suurus ja struktuur on mõlema mahu puhul eeldatavalt sama ning erinevused esinevad eeskätt noorloomade pidamistehnoloogias kahes olemasolevas laudas. Enamus tegevusi on alamalternatiividel seetõttu ühised.

10.1 Farmi ümberehitus

Hetkel kuuluvad Veski veisefarmi kompleksi üks lüpsikarjalaut ning noorloomalaudad, lisaks abirajatised (sõnnikumahuti, söödahoidlad jm). Laiendustöödega lisatakse uus lüpsikarjalaut olemasoleva lauda pikendusena. Samuti rekonstrueeritakse osaliselt olemasolevad noorloomalaudad ja abirajatised. Laiendus- ja rekonstrueerimistööde käigus viiakse läbi järgmised tegevused (alternatiiv 1a ): - rajatakse olemasoleva lüpsikarja lauda pikendusena uus vabapidamislaut 277 loomale (pos.10, Joonis 15); - rajatakse loomade käigukoridor laudast lüpsiplokki; - rekonstrueeritakse olemasolev vanem laut 97-kohaliseks poegimislaudaks (pos. 3); - rekonstrueeritakse olemasolev vahehoone 60-kohaliseks vasikalaudaks (pos. 6); - rekonstrueeritakse olemasolev söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks (pos.9); - rajatakse uus vedelsõnnikuhoidla (pos. 12); - rajatakse vajalikud torustikud vedelsõnniku pumpamiseks hoidlasse ja hoidlast väljalaadimiseks; - rajatakse uus silohoidla (pos. 13). Täiendavate rekonstrueerimistööde käigus ( alternatiiv 1b ) rekonstrueeritakse lisaks eeltoodule: - kaks olemasolevat vana lauta kaasaegseteks noorloomalautadeks (pos. 4 ja 5, Joonis 15); - lautade vahehoone (pos. 7); - söödahoidla (küün) (pos. 8). Söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks rekonstrueerimine viiakse eeldatavalt läbi ka nullalternatiivi puhul. Farmikompleks sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Olemasolevate hoonete ehitusmaht rekonstrueerimistööde käigus ei muutu. Farmi ümberehitus ei nõua ka uute juurdepääsuteede rajamist. Teatud määral võivad muutused toimuda territooriumisiseses liikluskorralduses.

48/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 15. Veski farmi hooned ja rajatised alternatiiv 1 puhul. Ehitustööde lõppedes korrastatakse rajatiste ümbrus rajatakse/taastatakse haljastus. Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.2 Farmi tegevus

Tootmismaht Kavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Farmikompleksi laiendus- ja rekonstrueerimistööde lõppemisel peetakse loomi nii olemasolevates kui uues loomapidamishoones. Keskkonnakompleksloa muutmist taotletakse tootmismahule 546 lehma ning orienteeruvalt 546 noorlooma. Rekonstrueeritavate hoonete maksimaalne mahutavus on projektdokumentatsiooni põhjal nimetatud arvudest suurem (Tabel 16), kuid taotletava tootmismahu juures on arvestatud karja reaalset perspektiivset optimaalset struktuuri. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kuna noorloomi kasvatatakse eeskätt piimakarja taastootmiseks, on KMH aruandes esitatud loomade arv ja jaotumine hinnanguline ning sõltub karja hetkestruktuurist (nt on muutuv vasikate ja mullikate vahekord, kinnislehmade osakaal kõigist lehmadest jms). Niisamuti on alljärgnevas tabelis toodud loomade jaotumine lautade vahel indikatiivne (nt võib noorloomalautades olla ka vasikaid jms).

Tabel 16. Kavandatav farmi suurus alternatiiv 1 puhul peetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arv nr maksimaalselt loomapidamishoone noorloomad üle plaanil loomakohti lüpsilehmad noorloomad vasikad 24 kuu või kinnislehmad 1 Laut 1 Lüpsi laut 269 269 10 Laut 2 Uus lüpsilaut 277 277 3 Laut 3 Poegimislaut 97 49 6 Laut 4 Vasikalaut 60 54 4 Laut 5 Noorloomalaut 314 130 86 5 Laut 6 Noorloomalaut 233 227 Kokku 546 357 140 49 Loomühikuid 546 214 28 49

Pidamistehnoloogia Olemasolevas ja projekteeritavas lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lehmi peetakse aastaringselt vabapidamisel puhkelatrites. Puhkelatrite ridade arv on 3+3. Olemasolevas laudas peetakse loomi põhuasemetel, uues laudas kummimattidel. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Lehmade lüpsmine toimub paralleel-tüüpi lüpsiplatsil. Osaliselt jätkub farmis ka torusselüpsi tehnoloogia kasutamine. Piim kogutakse ja jahutatakse lüpsiplokis asuvas piimaruumis, kus seda hoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale. Vasikalaudas peetakse vasikaid allapanul rühmasulgudes. Vajadusel saab haiged loomad eraldada ravisulgu. Poegimislaudas on mattidega puhkelatrid veistele üle 24 kuu ning kohad poegivatele lehmadele grupisulgudes. Olemasolevates noorloomalautades jätkub Alternatiiv 1a puhul noorloomade nii vaba- kui lõaspidamine sõltuvalt loomagrupist. Lautades kasutatakse allapanuna põhku ja saepuru. Alternatiiv 1b puhul on mõlemad noorloomalaudad üle viidud puhkelatrites pidamisele ning kasutusel on vedelsõnniku tehnoloogia. Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vastavalt ratsioonile antakse söödana silo, lisaks jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, peab sööt

50/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. olema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Loomade jootmiseks kasutatakse lüpsilautades ja rekonstrueeritud lautades külmumiskindlaid grupijootureid.

Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse farmis: • loomade jootmiseks, • lüpsiseadmete pesuks, • ruumide pesuks, • töötajate olmevajadusteks. Joogi- ja olmevett võetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevust katastrinumbriga 3030. Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi suunatakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise kaudu hoonetest eemale territooriumi madalamatesse kohtadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.

Sõnnikukäitlus Puhkelatrites pidamise tõttu toodetakse lüpsikarja lautades ning poegimislaudas vedelsõnnikut. Asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele lüpsi ajal. Sõnnik eemaldatakse lautade sõnnikukäikudest skreeperseadmetega sõnnikukanalisse, kust see läbi pumpla pumbatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vasikalaudas tekib tahesõnnik, mis eemaldatakse mobiilse vahendiga. Alternatiiv 1a puhul tekib noorloomalautades allapanu kasutamisel jätkuvalt tahesõnnik. Sõnnik eemaldatakse mobiilse seadmega (traktoriga) ning kogutakse tahesõnnikuhoidlasse. Alternatiiv 1b puhul minnakse noorloomalautades üle vedelsõnnikutehnoloogiale. Sõnnikukäitlus toimub analoogselt lüpsikarja lautadele. Sõnniku hoiustamiseks on olemas vedelsõnnikumahuti mahutavusega ca 5100 m 3, lisaks rajatakse laguun-tüüpi sõnnikuhoidla mahutavusega 9000 m 3. Tahesõnniku hoiustamiseks on rekonstrueeritud hoidla. Sõnniku laotamiseks on ettevõttel kasutada oma tehnika. Vedelsõnniku laotamine toimub lohisvooliklaoturiga. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel. Sõnniku laotamine toimub vedelsõnniku laotusplaani ning põlluraamatu alusel.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Loomseid jäätmeid hoitakse kuni jäätmete käitlejale üle andmiseni eraldi selleks ettenähtud hoiukohas ning antakse käitlemiseks üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le. Jäätmed veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud nakkuse oht.

Energia kasutamine Energiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • lüpsmine ja piima jahutus; • sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine; • valgustus ja ventilatsioon; • sõnniku eemaldamine. Lautades küte puudub. Kütet kasutatakse jätkuvalt lüpsi- ja olmeplokis. Ruumide soojaga varustamiseks kasutatakse graanulküttel katelt, mis soojendab ka olmevett. Tehnoloogilist vett soojendatakse elektriboileritega. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Loomapidamishoonete rajamise ja rekonstrueerimisepuhul peetakse silmas rakendatavate seadmete ja tehnoloogia energiasäästlikkust ning energiakadude vähendamist. Rajatavatesse ja rekonstrueeritavatesse lautadesse on planeeritud loomulik ventilatsioon. Seega puudub elektrienergia kulu ventilatsioonile.

Farmi teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute, kuid farmile ligipääsuks on kindlasti vajalik kattega Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere kõrvalmaantee ja Vao tee kasutamine ning Vao külast farmi juurde toova kohaliku kruusatee kasutamine.

Veterinaarohutus Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Veski veisefarmi teenindab Vao Agro ASi enda veterinaararst.

10.3 Farmi sulgemine

Farmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel. Farmi sulgemisel rakendatavad meetmed: • farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale; • sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine;

52/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• lautade puhastamine muudest abimaterjalidest; • farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine, tehnika müümine või kasutuselevõtt teistes ettevõtte osades; • farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine; • kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine; • veetorustiku tühjendamine ja puurkaevu sulgemine; • käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevate jäätmete jäätmekäitlejatele üleandmine; • farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine. Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

11.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed

Käesolevas peatükis kirjeldatakse ehitustegevusega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi. Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud Veski farmi alal kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Seejuures ei ole kavandatava tegevuse alamalternatiive eraldi välja toodud, sest ehitustegevuse tagajärjed ja mõjud on sarnased, varieerudes vaid ajas ja ulatuses. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Joonis 16 kirjeldab ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse, kasutades erinevaid mehhanisme. Ehitustegevusele järgneb ümbruse korrastamine ning haljastuse (taas)rajamine, mille sisendid ja väljundid on suhteliselt sarnased.

Heitmed välisõhku Müra Valgus Vibratsioon Kütus (sh tolm)

Energia Jäätmed ( pakendi -, koristus-, ehitus-, Ehitus - ja haljastus- ja viimistlusmaterjalid Hoonete ja rajatiste pinnasejäätmed) rekonstrueerimine ja püstitamine Seadmed Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine Masinad ja töövahendid Avariide ja Töötajad tööõnnetuste oht

Joonis 16. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Suur osa ehitusetapi mõjudest tuleneb ehitust teenindavast transpordist - ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning ehitusjäätmeid äravedavatest veokitest. Alljärgnev joonis kirjeldabki olulisi sisendeid ja väljundeid seoses transpordiga.

54/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Heitmed Müra Valgus välisõhku

Kütus Koormus teekattele Masinad ja Transport töövahendid (ehitusmaterjalide veod ehitusele ning jäätmete Avariioht Koorem vedu ehitusplatsilt) Koorem Autojuht

Joonis 17. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Farmi ümberehitusega kaasnevate peamiste tagajärgedena saab välja tuua järgmised: • ehitustegevusega kaasnev võimalik müra, tolm ja teised heitmed välisõhku, • ajutine transpordikoormuse tõus, • tekkivad jäätmed, • pinnase teisaldamine, • teatav maastikupildi muutumine.

Müra ja heitmed välisõhku (sh tolm) Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 34 kehtestatud lubatud helivõimsuse tasemetele. Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku ka erinevaid saasteaineid (CO, CO 2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad lisaks suurematele maanteedele veoteedena Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere kõrvalmaanteed, Vao teed ja kohalikku kruuskattega teed. Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse ka sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele. Eeskätt kohalikul katteta teel toob transpordikoormuse tõus kuival aastaajal kaasa suurenenud tolmu lendumise alal.

Jäätmeteke Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid. Rekonstrueerimistööde käigus võib teatud määral tekkida ka n.ö. lammutusjäätmeid (nt katusekattematerjali vahetamisel).

34 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.08.2005. a määrus nr 87 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele“

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist. Vibratsiooni võib esineda nt pinnase tihenduse juures. Tavapärasest suuremal määral valguse eraldumine territooriumilt kaasneb juhul, kui ehitatakse pimedal ajal.

Pinnase teisaldamine ja maastiku muutumine Veski veisefarmi laiendamisel ja rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetööde tegemiseks. Farmi ümberehitamise käigus tehtavate pinnasetööde käigus hoonete ja rajatiste asukohas eemaldatud pinnas hoiustatakse nii, et kasvukihti saab hiljem kasutada haljastustöödel ja muud pinnast territooriumi planeerimisel täitepinnasena. Nt laguuni rajamisel kasutatakse laguunile rajatavast süvisest saadav pinnas hoidlat ümbritsevate vallide rajamiseks. Uusi rajatisi on planeeritud kolm (lüpsikarja laut, vedelsõnnikuhoidla ning silohoidla). Kõik uued hooned rajatakse kaasaegsetena ning olemasoleva tootmishoonestuse vahetusse lähedusse.

Hädaolukorrad Ehitusvaldkond on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on hädaolukordade ilmnemine välditav.

11.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang

Alamalternatiivi 1a ja 1b ehitusetapi tööde erinevus seisneb eeskätt täiendavalt kahe olemasoleva lauda rekonstrueerimises. Täiendavate tööde maht ja iseloom ei nõua nende eraldiseisvat käsitlemist, mistõttu alljärgnevad hinnangud on antud mõlema alamalternatiivi kohta ühiselt.

11.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Veski veisefarmi laiendamisel ja rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetööde tegemiseks. Rajatiste alt eemaldatavat pinnast kasutatakse ära territooriumi sees. Pinnasereostuse vältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt. kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks. Uus laut ja abirajatised on osaks olemasolevast tootmiskompleksist ning kohanduvad seetõttu üldise maastikupildiga. Rekonstrueerimistööd parandavad eeldatavasti olemasoleva hoonestuse üldist ilmet. Farmi ümberehitamine ei too kaasa negatiivset mõju pinnase seisundile ja maastikule. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt nõrgalt positiivne.

11.2.2 Mõju pinnaveele

Farmi ümberehitusel puuduvad antud mõjuvaldkonna puhul olulised tagajärjed: heitvett ei teki ja seda ei juhita suublasse, samuti ei muudeta pinnaveerežiimi. Olulist negatiivset mõju pinnaveele ei kaasne. Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.

11.2.3 Mõju põhjaveele

Ümberehituse käigus ei ole ette nähtud suurenenud põhjaveevõttu. Ohutusnõuete täitmisel ning farmi territooriumil paikneva puurkaevu sanitaarkaitseala järgimisel puudub oht reoainete sattumiseks põhjavette. Järeldus: Mõju põhjaveele on eeldatavalt neutraalne.

56/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

11.2.4 Mõju välisõhu seisundile ja müratasemele

Farmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on ehitus- ja pinnasetööde käigus tekkiv müra, tolm ja vibratsioon. Ehitusplatsil toimuval tegevusel on lokaalne mõju, mis eeldatavasti olulisel määral territooriumist väljapoole ei ulatu. Ümbritsevaid maid mõjutab tõenäoliselt enam läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteel. Kuna tegu on kruuskattega teega kaasneb kuival aastaajal raskesõidukite liikumisega lisaks kõrgenenud müratasemele ka tolmu lendumise kasv. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust leevendatakse töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgmisega. Järeldus: Mõju välisõhu saastetasemele ja müratasemele on nõrgalt negatiivne.

11.2.5 Mõju kliimale

Farmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitus- ja lammutusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega (näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO 2 heite näitajatega). Kavandatavad tegevused viiakse läbi mahus, mis ei põhjusta olulise mõju teket kliimatingimustele. Järeldus: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.

11.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei halvene loodusobjektidele ja kultuuripärandi seisund, kuna väljaspool farmi maaüksust ei põhjustata olulist negatiivset keskkonnamõju. Ka ajutine transpordikoormuse kasv teedel ei mõjuta eeldatavalt kultuurimälestiste seisukorda või külastatavust. Järeldus: Mõju kaitsealustele objektidele võib lugeda neutraalseks.

11.2.7 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei teki keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavat valguse, kiirguse ja vibratsiooni taset. Järeldus: Mõju võib lugeda neutraalseks.

11.2.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas avaldub välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Selline kaudne mõju avaldub pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob aga kaasa keskkonnamõjusid nendes käitluskohtades. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid arendaja saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Järeldus: Kaudne mõju ehitustegevusest keskkonnaseisundile on pigem nõrgalt negatiivne.

11.2.9 Koosmõju teiste tegevustega keskkonnaseisundile

Koosmõju võib avalduda juhul, kui piirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitus või rekonstrueerimistöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Veski farmi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga. Järeldus: Koosmõju ehitustegevusest on pigem nõrgalt negatiivne.

58/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

12 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

12.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Loomad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid

Valgus

Müra Transport Heide õhku

Suurenenud transpordikoormus

Elekter T Lüpsikarja pidamine Veski veisefarmis Hädaolukorraoht r Vesi a Sõnnik n s Jäätmed p Piim o r Reovesi t

Joonis 18. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: - heide välisõhku (s.h. lõhn); - sõnnikuteke; - veekasutus; - reoveeteke; - jäätmeteke; - mürateke.

12.1.1 Heitmed välisõhku

Alternatiivid, mida välisõhu juures hinnatakse ja võrreldakse, seisnevad farmihoonete puhul pidamisviiside erinevuses. Loomade arv jääb eri alternatiivide puhul samaks. Samas osaliselt muutuvad ventilatsiooni puudutavad andmed.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Saasteallikad Veski farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku nii läbi lahtiste katuseharjade kui ka korstnate kaudu. Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta järgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa. Samuti on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad rajatakse vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades. Kavandatavas olukorras koosneb Veski lüpsifarm kahest lüpsilehmalaudast ning poegimis- ja vasika- ning kahest noorloomalaudast. Territooriumil asub kaks vedelsõnnikuhoidlat ja üks tahesõnnikuhoidla. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 19).

Joonis 19. Saasteallikate asendiplaan, alamalternatiivid 1a ja 1b

60/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alamalternatiiv 1a on keskkonnakompleksloa taotlusele vastav olukord. Alamalternatiivi saasateallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 17. Saasteallikate parameetrid alternatiiv 1a korral

m Vanuse/ Kõrgus, m Pidamisviis Mõõtmed, m päevi aastas Loomade arv Saasteallikas toodangurühm Saasteallika nr Mahtkiirus, m3/s Temperatuur, °C Karjatamise periood, Arvutuslik diameeter,

S1 Lüpsilaut 11,3 1 tk 6,6 13,8 Külm laut, Lüpsilehmad Vabapidamine, 269 0 57,6x0,6 6 kraadi kõrgem (10000 kg) skreeperseadmed, kui välistemp. sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu S2 Lüpsilaut 11,3 1 tk 6,6 14,2 Külm laut, Lüpsilehmad Vabapidamine, 277 0 57,6x0,6 6 kraadi kõrgem (10000 kg) skreeperseadmed, kui välistemp. sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu S3 Poegimis - 10 6 tk 2,35 2,5 Külm laut, Lüpsilehmad Vabapidamine, 49 0 laut 0,85x0,85 6 kraadi kõrgem (10000 kg) skreeperseadmed, kui välistemp., sõnnikueemaldus mitte alla 0 >3 korda päevas, kraadi vähene allapanu S4 Vasikalau 1,2 16,4x1,2 5 1,2 Külm laut, Vasikad vabapidamine, 54 0 t 6 kraadi kõrgem sügavallapanu kui välistemp., mitte alla 0 kraadi S5 Noor - 8 1 tk 2x2 2,25 7,0 Külm laut, Vasikad vabapidamine, 86 0 loomalaut 6 kraadi kõrgem sügavallapanu kui välistemp., Lehmmullikad Lõaspidamine , 130 0 mitte alla 0 (6 kuust sõnnikueemaldus kraadi poegimiseni) mobiilse vahendiga, rohke allapanu S6 Noor - 8 1 tk 2x2 2,25 8,8 Külm laut, Lehmmullikad Lõaspidamine, 116 120 loomalaut 6 kraadi kõrgem (6 kuust sõnnikueemaldus kui välistemp., poegimiseni) mobiilse vahendiga, mitte alla 0 rohke allapanu kraadi Lehmmullikad Vabapidamine, 111 120 (6 kuust sõnnikueemaldus poegimiseni) mobiilse vahendiga, vähene allapanu S7 Vedel - 4 ø 44 44 0,1 lähedane välis - - - - - sõnniku- m/s temperatuuriga hoidla, mahuti S8 Vedel - 3,8 47,3x50,3 55 0,1 lähedane välis - - - - - sõnniku- m/s temperatuuriga hoidla, laguun S9 Tahe - 2 20,1x31,4 28,3 0,1 lähedane välis - - - - - sõnniku- 5 m/s temperatuuriga hoidla

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alamalternatiiv 1b puhul on arvestatud, et rekonstrueeritakse olemasolevad noorloomalaudad. Sellega seoses muutuvad ventilatsioonikorstnate parameetrid ning loomade pidamistehnoloogia nendes lautades. Vastavad parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis, teiste saasteallikate parameetrid on samad, mis alamalternatiivi 1a puhul.

Tabel 18. Noorloomalautade saasteallikate parameetrid alternatiiv 1b korral aastas Vanuse/ Arvutuslik Kõrgus, m Pidamisviis Karjatamise Mõõtmed, m diameeter, m Loomade arv Saaste-allikas periood, päevi toodangurühm Saaste-allika nr Mahtkiirus, m3/s Temperatuur, °C

S5 Noor - 8 13 tk 1,73 7,0 Külm laut, Vasikad vabapidamine, 86 0 loomalaut 0,85x0,85 6 kraadi sügavallapanu kõrgem kui Lehmmullikad Vabapidamine, 130 0 välistemp., (6 kuust skreeperseadmed, mitte alla 0 poegimiseni) sõnnikueemaldus kraadi >3 korda päevas, vähene allapanu S6 Noor - 8 13 tk 1,73 8,8 Külm laut, Lehmmullikad Vabapidamine, 227 120 loomalaut 0,85x0,85 6 kraadi (6 kuust skreeperseadmed, kõrgem kui poegimiseni) sõnnikueemaldus välistemp., >3 korda päevas, mitte alla 0 vähene allapanu kraadi

Lisaks on hinnatud olukorda, kus sõnnikulaguuni asemel oleks kasutusel sõnnikumahutid sama suure mahutavusega. Sõnnikumahutite levinud standardkõrguseks on 4 meetrit. Saavutamaks 9000 m 3 mahutavust, peaks kumbagi mahuti läbimõõt olema sel juhul ca 38 m. Farmikompleksi musta tsooni ehk kavandatava laguuni asukohta kahe nii suure mahuti rajamine ei ole võimalik, kuna tagatud ei oleks piisav teenindusmaa hoidlate vahelisel alal. Seetõttu oleks vajalik rajada 6 m kõrgused mahutid (läbimõõt ca 31 m), mis reaalseks kasutusmugavuseks peaksid olema tõenäoliselt teatud määral rajatud pinnase sisse. Mahutite eeldatavad parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 19. Rajatavate sõnnikuhoidlate parameetrid alternatiiv 1c korral Saasteall ika Saasteallikas Kõrgus, Mõõtmed, Arvutuslik Mahtkiirus, Temperatuur, °C nr m m diameeter, m m3/s S8a Vedelsõnnikuhoidla, 6 ø 31 31 0,1 m/s lähedane välis - mahuti temperatuuriga S8b Vedelsõnnikuhoidla, 6 ø 31 31 0,1 m/s lähedane välis - mahuti temperatuuriga

62/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Mahutite eeldatav paiknemine on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 20. Saasteallikate asendiplaan, alamalternatiiv 1c

Heitkogused

Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud alternatiivide (alternatiivid 0, 1a, 1b ja 1c) võrdlustabelitena. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatud käesoleva aruande lisas 2.

Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (nii laudad kui sõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 20. Aasta jooksul Veski farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused Aastane heitkogus, t/a Saasteaine Alternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1c

NH 3 18,536 34,299 33,833 28,118

CH 4 73,208 108,858 110,607 110,607

N2O 0,439 0,288 0,122 0,122

Võrdlus alternatiivsete pidamisviiside ja sõnnikuhoidlate erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites. Seejuures võrdleb esimene tabel loomapidamishoonetest eralduvate heitkoguste erinevusi ning teine tabel sõnniku hoiustamise viisist tingitud erinevusi.

Tabel 21 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel - loomapidamishooned NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1a ALTERNATIIV 1b ALTERNATIIV 1c Lisandub 1 Lisandub 1 1 lüpsilehma-, 1 Lisandub 1 lüpsilehmalaut, lüpsilehmalaut, lüpsilehmalaut, poegimis-, 1 vasika- rekonstrueeritakse vasika- rekonstrueeritakse rekonstrueeritakse ja 2 noorloomalauta ja poegimislaudad vasika-, poegimis- vasika-, poegimis- ja ja noorloomalaudad noorloomalaudad 800 looma (sh 269 lüpsilehma, 1092 looma Loomade arv 100 vasikat, 71 (sh 595 lüpsilehma, 140 vasikat ja 357 lehmmullikat) kinnislehma ja 360 lehmmullikat) Lüpsilehmad: vabapidamine, skreeperseadmed, Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu; sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene vasikad: vabapidamine, sügavallapanu; noorloomad: Pidamisviis allapanu; lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga, vasikad: vabapidamine, sügavallapanu; rohke allapanu või vabapidamine, sõnnikueemaldus

mobiilse vahendiga, vähene allapanu Lämmastiku produktsioon väljaheidetega 67,124 109,505 109,505 109,505 sõnnikuhoidlasse, t/a Ammoniaagi aastane heitkogus, 4,354 7,867 7,993 7,993 t/a Ammoniaagi hetkeline heitkogus, 0,138 0,249 0,253 0,253 g/s Dilämmastikok siidi aastane heitkogus, 0,463 0,242 0,132 0,132 t/a Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus, 0,015 0,008 0,004 0,004 g/s Metaani aastane 66,840 95,816 95,816 95,816 heitkogus, t/a Metaani hetkeline 2,119 3,038 3,038 3,038 heitkogus, g/s

64/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Heitkoguste võrdlemisel saab täheldada, et alternatiivide 1a, 1b ja 1c puhul suuri heitkoguste erinevusi ei ole.

Tabel 22 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel - sõnnikuhoidlad NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1a ALTERNATIIV 1b ALTERNATIIV 1c

800 looma (sh 269 lüpsilehma, 100 1092 looma Loomade arv vasikat, 71 kinnislehma (sh 595 lüpsilehma, 140 vasikat ja 357 lehmmullikat) ja 360 lehmmullikat) Lüpsilehmad: vabapidamine, skreeperseadmed, Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu; sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vasikad: vabapidamine, sügavallapanu; noorloomad: vähene allapanu; Pidamisviis lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga, vasikad: vabapidamine, rohke allapanu või vabapidamine, sõnnikueemaldus sügavallapanu; mobiilse vahendiga, vähene allapanu Kolm Üks vedelsõnnikumahuti Üks vedelsõnnikumahuti ø 44m, vedelsõnnikumahutit ø ø 44mm, Hoidla tüüp üks vedelsõnnikulaguun ø 55 m; 44m, 31m ja 31m ; tahesõnnikuhoidla ø tahesõnnikuhoidla ø 28,35 m tahesõnnikuhoidla 28,35 mm ø28,35m Mahuti - ujuvkate; Mahuti - ujuvkate; Mahutid - ujuvkate; Katmisviis tahesõnnikuhoidla - laguun - kaetud; tahesõnnikuhoidla - katmata tahesõnnikuhoidla - katmata katmata Ammoniaagi heite Mahuti - 80%; Mahuti - 80%; Mahuti - 80%; vähenemine laguun - 70%; tahesõnnikuhoidla - 60% tahesõnnikuhoidla - 60% sõnnikuhoidlast, % tahesõnnikuhoidla - 60% Lämmastiku produktsioon 60,966 99,548 99,421 99,421 väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, t/a Ammoniaagi lendumine 14,182 26,432 25,839 20,125 sõnnikuhoidlast, t/a Ammoniaagi lendumine 0,450 0,838 0,819 0,638 sõnnikuhoidlast, g/s Metaani lendumine 6,368 13,042 14,791 14,791 sõnnikuhoidlast, t/a Metaani lendumine 0,202 0,414 0,469 0,469 sõnnikuhoidlast, g/s Dilämmastikoksiidi 0,439 0,228 0,122 0,122 aastane heitkogus, t/a Dilämmastikoksiidi hetkeline heitkogus, 0,014 0,007 0,004 0,004 g/s

Erinevate alternatiivide heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et mõnevõrra rohkem tekib ammoniaaki alternatiivide 1a ja 1b rakendumisel ning vähem alternatiivi 1c rakendumisel. Sellise erinevuse tingib asjaolu, et laguunist lendub tulenevalt hoidla suuremast pinnast protsentuaalselt rohkem ammoniaaki kui mahutist. Metaani heitkogused on mõnevõrra suuremad alternatiivide 1b ja 1c korral. Antud tulemuse tingib asjaolu, et antud alternatiivide puhul peetakse noorloomi noorloomalautades vedelsõnnikutehnoloogial, kust lendub rohkem metaani kui tahesõnnikutehnoloogial.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

12.1.2 Sõnnikuteke

Veisepidamise tulemusena tekib nii tahesõnnik kui ka vedelsõnnik. Alternatiiv 1a puhul tekib vedelsõnnik lüpsilehmalautades ja poegimislaudas ning tahesõnnik vasikalaudas ja noorloomalautades. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 23. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused alternatiivi 1a puhul Loomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonni

looma kohta 35 kokku 8 kuu looma kohta kokku 8 kuu aastas aastas kogus aastas aastas kogus lüpsilehmad 546 21 11 466 7644 noorloomad 406 4,8 1949 1299 vasikad 140 2,0 280 187

Kokku 11466 7644 2229 1486

Alternatiiv 1b puhul tekib vedelsõnnik lüpsilehmalautades, poegimislaudas ning noorloomalautades. Tahesõnnik tekib peamiselt vasikalaudas. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 24. Tekkivad arvutuslikud sõnnikukogused alternatiivi 1b puhul Loomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonni

looma kohta 36 kokku 8 kuu Looma kohta kokku 8 kuu aastas aastas kogus aastas aastas kog us lüpsilehmad 546 21 11466 7644 noorloomad 406 7,5 3060 2040 vasikad 140 2,0 280 187

Kokku 14526 9684 280 187

Kavandatava tegevusega suureneb vedelsõnniku teke farmis. Vedelsõnnikuhoidla vajalikuks mahutavuseks loomakoha kohta loetakse 15-18 m 3 lüpsilehmadel ning 9-10 m 3 üle 1 a vanustel noorloomadel 37 . Vedelsõnniku teke on suurem alternatiiv 1b puhul, kus vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks tuleks arvestada maksimaalsete väärtuste alusel 13888 m 3. Olemasoleva vedelsõnnikuhoidla mahutavus on ca 5100 m 3, planeeritava uue hoidla mahutavus ca 9000 m 3. Planeeritav mahutavus on seega eeldatavalt piisav mõlema alamalternatiivi jaoks. Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning

35 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 36 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 37 Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine.

66/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui fosfori arvestuses.

Tabel 25. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.

Loomarühm Nüld sisaldus 38 Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sõnnik kokku N kokku vajalik põllupind

kg/t t kg ha lüpsilehmad 3,3 11466 37837, 8 222,6

noorloomad 4,5 1949 8770,5 51,6

vasikad 4,5 280 1260 7,4 Alternatiiv 1a Kokku 47868,3 281, 6

lüpsilehmad 3,3 11466 37837,8 222,6

noorloomad 3,2 3060 9792 57,6

vasikad 4,5 280 1260 7,4 Alternatiiv 1b Kokku 48889,8 287, 6

Tabel 26. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.

Loomarühm Püld sisaldus 39 Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sõnnik kokku P kokku vajalik põllupind

kg/t t kg ha lüpsilehmad 0,5 11466 5733 229,32

noorloomad 1,3 1949 2533,7 101,348

vasikad 0,84 280 235,2 9,408 Alternatiiv 1a Kokku 8501,9 340, 1

38 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 39 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Loomarühm Püld sisaldus 40 Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sõnnik kokku P kokku vajalik põllupind

kg/t t kg ha lüpsilehmad 0,5 11466 5733 229,32

noorloomad 0,5 3060 1530 61,2

vasikad 0,84 280 235,2 9,408 Alternatiiv 1b Kokku 7498,2 299,9

Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 340 ha laotuspindu. Vao Agro AS-l on kasutuses kokku ca 905 ha laotuspindu (haritavat maad), sellest ca 677 ha kuulub Vao Agro AS-le või on kasutusvalduses ja ca 228 ha on renditud pind. Sõnnikulaotamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid minimeeritakse sobivate laotusalade valikuga ning sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega. Alljärgneval joonisel on välja toodud olulisemad võimalikud sõnnikulaotusalad (põllumassiividena) ning peamised võimalikud sõnnikuveoteed. Tegelikud laotuspinnad konkreetsetel aastatel pannakse paika koostatavates sõnnikulaotusplaanides.

40 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.

68/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 21 olulisemad võimalikud sõnnikulaotusalad ning peamised sõnnikuveoteed

12.1.3 Veekasutus

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Olemasoleva kogemuse põhjal on hinnanguline ümberehitatud Veski lüpsifarmi veevajadus umbes 25000 m 3 aastas. Arvutuslik loomade joogivee tarve on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 27. Prognoositav veetarve Loomagrupp Arv Keskmine Veetarve kokku, Veetarve kokku, veetarve 41 , m3/aastas m3/öp l/öp

Alternatiiv 1 Lüpsilehmad 546 120 65,5 23907,5 Noorloomad 546 9-41 (25) 13,65 4982,3 Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) 17, lehma kohta 9,3 3394,5 Kokku 88,45 32284,3

12.1.4 Reovee teke

Olmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovee teke võrreldes olemasoleva olukorraga oluliselt ei kasva. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse ning selle kogus on eeldatavasti võrdne või mõnevõrra väiksem tehnoloogilise vee tarbest.

12.1.5 Jäätmeteke

Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • loomsed jäätmed (surnud loomad); • olmejäätmed; • pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) Olmejäätmete kogus on eeldatavalt sarnane nullalternatiivile. Vastavalt loomade arvule suureneb loomsete ja ohtlike jäätmete hulk, samuti pakendijäätmete kogus.

12.1.1 Mürateke

41 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

70/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 28. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT 42 , veokitel normid. Müra allikas Kestus Müra tase, Märkused ööpäevas, h dB Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55 -70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid) Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70 -80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 2-8 84 -90 Normidega kehtestatud müratase

12.1.2 Hädaolukorraoht

Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikukäitluse juures on oluliseks aspektiks võimalik sõnniku lekkimine sõnnikuhoidlast. Geomembraaniga vooderdatud laguunide puuduseks loetakse materjali purunemisohtlikkust vedelsõnniku segamisel ja väljapumpamisel. Samas ei saa ka betoon- või teraselementidest hoidlaid lugeda täielikult avariikindlaks. Lekkekindluse pidevaks kontrollimiseks paigaldatakse vedelsõnnikuhoidla põhja alla vettpidav materjal. Kõigile kaasaegsetele vedelsõnnikuhoidlatele rajatakse lekete avastamiseks ka drenaažitorud ning kontrollkaevud. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia.

12.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang

12.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis ning on seega arvesse võetud vastava teema juures. Rajatud loomapidamishooned ja vedelsõnnikuhoidlad kuuluvad juba olemasoleva farmikompleksi juurde ning tänu kaasaegsele välimusele ning n.ö. kõrvalisele asukohale ei riku vaateid. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad farmi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Positiivseks mõjuks võib lugeda sõnniku aunas hoiustamise lõppemist kogu farmi rekonstrueerimisel. Mõju pinnasele avaldub ka läbi vedelsõnniku laotamise. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid, antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada ka sõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele vaid tõstab mullaviljakust.

42 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt neutraalne.

12.2.2 Mõju pinnaveele

Farmi territoorium paikneb Põltsamaa jõe läheduses. Põltsamaa jõkke ei viida farmi käitamisel saasteaineid ega rikuta jõe veerežiimi vee võtu või vee juhtimise kaudu. Farmi tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad. Avariiolukordadega seonduvat on käsitletud ptk 12.1.2. Pinnaveekogusid, eriti põldudelähedasi ojasid ja kraave, võib mõjutada sõnniku laotamine. Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

12.2.3 Mõju põhjaveele

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning farmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile. Kuna sõnnikukäitlus farmis muutub kinnisemaks (vedelsõnnik pumbatakse hoidlatesse läbi torustikku) ning rajatakse kaasaegsed silohoidlad, siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbi põhjavette farmi territooriumilt väheneb. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Taolist mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgmisega sõnniku laotamisel ning laotuspindade valikuga. Loomade arvu suurenemisega kasvab märkimisväärselt farmi veetarve ehk põhjaveevõtt. Loomapidamishoonete veevarustuseks kasutatakse Veski farmi territooriumil olevat 53 m sügavust Ordoviitsiumi veekihti avavat puurkaevu. Lubatud veevõtt kaevust on käesoleval ajal 73,3 m3 ööpäevas. Tuginedes senisele Veski farmi reaalsele veetarbele, ei ületa planeeritav veekasutus eeldatavalt nimetatud kogust. Kaevu tootlikkus (deebit) on puurkaevu arvestuskaardi andmetel 828 m3 ööpäevas. Järeldus: Farmi tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on eeldatavasti neutraalne. Põhjavee kvantiteedile on mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

12.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati saasteainete hajumisarvutused iga alamalternatiivi kohta. Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnnikuhoidlast eralduvate saasteainete heitkogused. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta alternatiivide kaupa on toodud alljärgnevas tabelis. Saastatuse taseme kaardid ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas. Dilämmastikoksiidi kohta on küll teostatud hajumisarvutused, kuid kuna tekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarte koostatud.

72/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 29. Hajumisarvutuste tulemused Alternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1c Maksimaalne tekkiv saaste tase, Ammoniaak (NH 3) µg/m 3 416,54 493,37 590,65 473,33 (tekib farmi territooriumil) Maksimaalne saastetase ca 250 ca 250 ca 250 ca 250 tootmisterritooriumi piiril, µg/m 3 * Maksimaalne tekkiv saaste tase, Dilämmastikoksiid µg/m 3 1,596 14,11 2,94 3,04 (N 2O) (tekib farmi territooriumil)** * Ammoniaagi piirväärtus (1 tunni keskmine, µg/m 3) tootmisterritooriumi piiril on 200 µg/m 3 ** Dilämmastikoksiidi ohutu tase on 18000 µg/m 3 Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele 43 , kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhus lubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 3 mg/m (N 2O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3). Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületab kõigi alternatiivide (s.h. olemasolev olukord) lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidla vahetus läheduses. Kuna hoidlad on planeeritud farmi maaüksuse serva, ületab lubatud piirväärtuse isojoon farmi hoidlapoolsetes külgedes ka maaüksuse piiri, kuid seda enamuste alternatiivide puhul vaid paar meetrit. Halvimaks olukorraks on alternatiiv 1b, kus ületamine ulatub ca 8 meetrini. Kuna valitud on halvimad klimaatilised tingimused, võib sellist olukorda reaalsuses esineda vaid üksikutel päevadel aastas. Vao küla keskus jääb hoidlatest vastassuunda (teisele poole farmi), mistõttu võib hoidlate paigutust maaüksuse piiril pidada siiski asjakohaseks. Naabermaaüksus (Andrekse kinnistu), millel toimub piirväärtuse ületamine, on sihtotstarbelt maatulundusmaa, ning seal ei ole eluhooneid. Maaüksus on seejuures rendilepinguga antud Vao Agro ASi kasutusse. Seega on ka nimetatud maaüksus sisuliselt ettevõtte tootmismaa ning vastavas käsitluses piirväärtuste ületamist ei toimu. Rendileping on lisatud aruande lisasse. Käitise tegevuse mõjupiirikonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond kõigi kavandatav tegevuse alternatiivide puhul Vao küla elamumaadeni. Olulisi erinevusi elamu- ja ühiskondlikel aladel moodustuvate kontsentratsioonide osas kavandatava tegevuse alternatiivide lõikes modelleerimisel ei ilmnenud. Dilämmastikoksiidi maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Seega välisõhu saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi kohta teostati hajumisarvutused, kuid kuna tekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarti koostatud.

43 RTI 2004, 43, 298. Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada eeskätt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Tulemustest saab järeldada, et kuigi alamalternatiivide lõikes erinevad küll tekkivad saastetasemete maksimumid, siis väljapoole farmi territooriumi piire jõudvates saastetasemetes eeldatavalt olulisi erinevusi ei ilmne. Võrreldes olemasoleva olukorraga laieneb kavandatava tegevuse puhul farmi mõjupiirkond. Järeldus: Mõju välisõhu seisundile on kõigi alamalternatiivide puhul mõõdukalt negatiivne.

12.2.5 Mõju müratasemele

Enamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Samas ei toimu farmi suurenemisel tingimata transpordikoormuse samaväärset kasvu. Teatud veod nagu nt piima või olmejäätmete vedu toimuvad ka planeeritavas olukorras eeldatavalt sama sagedusega kui olemasolevas olukorras. Järeldus: Müra mõju farmi piirkonnas on eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

12.2.6 Mõju kliimale

Farmi mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega. Vaatamata sellele, et loomakasvatusest lähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmest globaalselt), ei ole selle vähendamiseks Eestis meetmeid rakendatud. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning farmi suhteliselt väiksest panusest, võib öelda, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too eeldatavalt kaasa negatiivset mõju kliimale. Järeldus: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.

12.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Veski farmi vahetus asukohas ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte või kaitsealasid. Farmi territooriumil ja väljaspool territooriumi (sõnnikulaotuspinnad) toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Territooriumilt lähtuv saasteainete heide välisõhku ei mõjuta loodusobjekte. Vedelsõnniku laotamine laotusplaani alusel ja keskkonnanõudeid järgides ei too samuti kaasa olulist negatiivset mõju loodusobjektide seisundile. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi laudakompleksi katastriüksusel ei asu. Lähimatele kultuurimälestistele (Vao mõisakompleksiga seotud rajatised ja Vao tornlinnus) kavandatav tegevus otsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku farmi ümbritsevatele aladele. Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on eeldatavalt neutraalne.

12.2.8 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Veski farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju.

74/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

12.2.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veski farmi segaolmejäätmete prügimäele ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Kaudne mõju on nõrgalt negatiivne.

12.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidega arvestatud, siis ei ole siinkohal neid ükshaaval välja toodud. Vao farmi mõjupiirkonda ei jää teisi suuri loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõju ilmneda. Lähim töötav kompleks asub Kiltsis, linnulennult ca 3 km kaugusel. Järeldus: Koosmõju on nõrgalt negatiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

13 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE

13.1.1 Mõju elupaikadele, taimestikule ja loomastikule

Farmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine uute rajatiste alt. Tegemist on olemasoleva tootmisterritooriumiga, mis on pikalt olnud põllumajanduslikus kasutuses. Territooriumil puuduvad väärtuslikud taimekooslused. Samuti ei ole territoorium loomade liikumistrajektooriks. Ehitusaegne ja töötavat farmi teenindav transport toimub mööda olemasolevaid maanteid ega põhjusta seega lisaohtu loomadele. Kavandatava tegevusega (nii ehitusega kui ümberehitatud farmi käitamisega) ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule. Järeldus: Mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.

13.1.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Inimese tervist võiksid mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ei ehitusperioodil ega ümberehitatud farmi käitamisel ei ole ette näha farmi tegevusest tulenevat kehtestatud piirväärtuste ületamist lähimatel elumaadel või ühiskondlikult kasutatavatel aladel. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta. Elanike heaolu võib farmi ümberehituse perioodil mõjutada eelkõige ehitustööde käigus tekkiv müra ja tolm. Ehitusplatsil toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määral elamuteni. Läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel, mis mõjutab läbi müra ja tolmu teeäärseid elanikke. Mõju sõidukite liikumisest on ajutise iseloomuga. Laiendatud farmi käitamisel on kohalikele elanikele häirijaks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Veski veisefarm on olemasoleva töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Loomade arvu suurenemise ja uue sõnnikuhoidla rajamisega välisõhu saasteainete foon siiski tõuseb. Võrreldes olemasoleva olukorraga laieneb farmi mõjupiirkond, ulatudes ka Vao küla elamualadeni. Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustada ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu ja laotamine. Hajumisarvutustest tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade ja ühiskondlike alade (k.a. teed) juures alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele. Farmi tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile, sest kogu farmisisene sõnnikukäitlus toimub kinnistes ja veekindlates süsteemides. Samuti on rajatud uus ning lekkekindel silohoidla. Kuna kõigest ühe proovi põhjal ei ole võimalik määrata põhjus-tagajärg seost Juhanirahva maaüksusel asuva kaevu veekvaliteedi ja farmi tegevuse vahel, võib nimetatud kaevus nitraatide sisaldus jätkata endiselt joogiveele kehtestatud normide ületamist. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Farmi ümberehituse positiivseks tagajärjeks on ka farmikompleksi korrastamine - hoonete ja rajatiste kaasajastamine.

76/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Rekonstrueerimisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele ning parandatakse keskkonnakaitsega arvestamist farmis. Järeldus: Mõju sotsiaalsele keskkonnale (inimese tervisele ja heaolule) on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

13.1.3 Mõju majanduskeskkonnale

Vao Agro AS ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi farmikompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Ehitusperiood annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsuus. Valdavad tuuled on piirkonnas edelast, mis tähendab et farmist tulenevad lõhnaained suunatakse farmist pigem Vao küla keskusest eemale. Häiring võib esineda eeskätt sõnniku segamisel laotusperioodil (üldjuhul kevadel ja sügisel) ning ebasoodsaimate ilmastikutingimuste korral. Eeldatavalt ei pärsi farmi tegevus turismiprojektide arengut piirkonnas, nagu nt ratsaspordi arendamine. Järeldus: Mõju majandusele on pigem nõrgalt positiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

14 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Läbi viiakse järgmised tegevused: • Laudas olevad veised realiseeritakse (loomad müüakse). • Laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise. • Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest. • Silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse). • Farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades. • Ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse. • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine. • Veetorustik tühjendatakse. • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, loomsed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise. • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Farmi sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Farmi sulgemisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

78/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

15 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS

Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on: • ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal • heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn) farmikompleksist; • heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel. • mõju põhjaveele läbi veetarbimise;

Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendada eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad. Ehitustegevus Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on heitmed välisõhku (sh tolm), müra ja vibratsiooni teke, jäätmeteke ning avarii ja õnnetuste oht. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. - Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega ning kasutades töökorras seadmeid. - Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Külavahelisel teel väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25-30 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast ja teekattelt. - Müra mõju on võimalik vähendada, töötades mürarikkamate seadmetega võimalusel ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. - Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt. papp, plast, kile, vahtplast vms.) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete ladestamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. - Avariiolukordade esinemise tõenäosust ehitamisel on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Heitmed välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. PVT-st on ülevaade esitatud käesoleva peatüki lõpus.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada ka söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. Kaebuste esinemisel on võimalikuks lisameetmeks õhu liikumist suunava barjääri (hekk vms.) rajamine. Kuna sõnnikuhoidlad on territooriumil planeeritud elamutest võimalikult kaugele ning teisele poole laudakompleksi, siis esmases lahenduses haljastusbarjääri vajadus eeldatavalt puudub. Sõnniku vedu ja laotamine Vedel- ja tahesõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. 44 Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust. Sõnnikuvedu tuleb teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi, pidades eelkõige silmas Vao küla elanikke. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Veekasutus Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Parim võimalik tehnika Vao Agro AS Veski farm on keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 30) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Vao Agro ASi poolt kavandatavat kasutusele võetava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldus põhineb Eesti Maaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”. Tabel 30. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Parim võimalik tehnika (PVT) Veski farmi kavandatav a tegevuse vastavus PVT-le Hea põllumajandustava (PVT ptk. 8.1, 7 .1) Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PV T teha alljärgnevat: - Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse Veski farmis järgitakse head põllumajandustava määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. ning rakendatakse kirjeldatud meetmeid. - Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele ning sõnniku täpne arvestus. - Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke).

44 Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2004, Tallinn

80/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Parim võimalik tehnika (PVT) Veski farmi kavandatav a tegevuse vastavus PVT-le - Rajatiste remondi - ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku. - Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne. - Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine. Veiste söötmine ja jootmine (PVT ptk. 8.2.) Sõltumata söötmisviisist on PVT: - Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt Veski farmis kasutatakse loomade grupeerimist analüüsitud söötasid. ning söödaratsioon koostatakse vastavalt - Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) loomarühma söötmisnormidele. füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT (ptk. 8.2.): nõuetele. - Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel - Söötade segamise ühtlikkus. Loomade jootmisel on sõlt umata jootmisviisist PVT: - Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal). Veski farmis kavandatav jootmistehnoloogia - Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad). vastab toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele. - Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne. Lüpsmine ja lüpsiseadmed (PVT ptk. 8.3) Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT: - Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). Veski farmis rakendatakse platsillüpsi, osadel - Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta loomadel ka torusselüpsi. (piima kvaliteet). Kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele. - Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine). Sõnniku eemaldamine laudast (PVT ptk. 8.4) Vabapidam isega lautadest sõnniku eema ldamisel on PVT o pt imaalse Veski farmis toimub vabapidamislautadest pikkusega puhkelatrid; skreepersseadmed söötmis-puhkealal; valg- sõnniku eemaldamine skreeperseadmetega, või uhtkanalite süsteem olemasolevatest lõaspidamisega lautadest Olemasolevatest lõaspidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on mobiilsete seadmetega. tingimisi PVT sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. Lautadest sõnniku eemaldamise tehnika vastab PVT nõuetele. Heitkogused õhku (PVT ptk. 8.5) Vabapi damisega lautades vähendab saaste ainete heidet atmosfääri: - Optimaalse suurusega puhkelatrid. - Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. - Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse. - Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate Veski farmi lautades rakendatakse välisõhku materjalide kasutamine. suunatavate heitkoguste vähendamise meetmeid Lõaspidamisega lautades vähendab saasteainete heidet atmosfääri: vastavalt PVT nõuetele. - Optimaalse suurusega asemed. - Optimaalse laiusega sõnnikukäik. - Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. - Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele. Energia (PVT ptk. 8.6) PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on: - Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne Veski farmi lautades kasutatakse loomulikku ventilatsioonirežiim). ventilatsiooni ja kombineeritakse luminofoorlampe - Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. loomuliku valgustusega. Loomade lüpsmine - Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku toimub lüpsiplatsil. Farmis on kasutusel valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva puitpelletitel töötav katel. valgustusega. Farmi energiakasutus vastab PVT nõuetele. - Lüpsiplatsi kasutamine. - Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Parim võimalik tehnika (PVT) Veski farmi kavandatav a tegevuse vastavus PVT-le - Puidu - või biomassikatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks. Sõnniku ladustamine (PVT ptk. 8.7): Eestis kehtib veeseaduse §26 2 alusel nõue, et sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: - Põhja ja seinte lekkekindlus. - Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja Veski farmi kavandatav vedelsõnnikuhoidla keemiliste mõjurite suhtes. rajatakse vastavuses PVT nõuetele nii mahu kui - Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, ka konstruktsiooni poolest. Hoidla on territooriumi soovitatavalt kord aastas. piirides kavandatud lähimast elamute ja Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT järgmine: ühiskondlike hoonetega asulast võimalikult - Betoneeritud alusega lekkekindel hoidla, mis on varustatud kaugele. sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga. Sõnniku hoiustamine Veski farmis vastab PVT - Hoidla paikneb asustatud punktide suhtes optimaalselt (kaugus, nõuetele. valitsevate tuulte suund). PVT vedelsõnnikuhoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal. Sõnniku laotamine (PVT ptk. 8.8) Sõnniku laotamise üldnõuded tu lenevad hea põllumajandustava põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. Sõnniku laotamisel on PVT: Vao Agro AS kasutab lohisooliklaoturit. - Põllumaadel injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus ning Kavandatav sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus paisklaotus kui muldaviimine toimub 4–6 tunni jooksul. vastab PVT nõuetele. - Rohu- ja karjamaadel: injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus.

82/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

16 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • sööt – teravili, silo; • kütuse ja energiatootmise toore.

Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas ning vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

17 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

17.1 Metoodika

Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse. Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele, - mõju taimedele - mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele • mõju sotsiaalsele keskkonnale - mõju inimeste tervisele - mõju inimeste heaolule - mõju kultuuripärandile • mõju majanduskeskkonnale. - mõju makromajandusele - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele

Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid valdkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud, lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust arvestades, võib olla mõju eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel on antud mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat.

84/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 31. Mõju iseloomu hindamise skaala

Punktid Selgitus 4 Väga tugev positiivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub -1 Nõrk negatiivne mõju -2 Mõõdukas negatiivne mõju -3 Tugev negatiivne mõju -4 Välistav

Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.

17.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust

Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 32. ). Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele. Veisefarmi tegevuse mõju hindamisel on arvestatud nii ehitustegevusega kui farmi käitamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on välja toodud ning selle mõju hinnatud eraldi. Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Ainult kaudsete mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid.

Tabel 32. Alternatiivide võrdlus. Alternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1c Mõju Mõ ju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus suurus kokku kokku kokku kokku 1. Mõju elusloodusele 3 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 1.1. Mõju maastiku 0,4 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 1.2. Mõju pinnase 0,5 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 1.3. Mõju pinnavee 0,4 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest 1.4. Mõju pinnavee 0,4 0 0 0 0 0 0 0 0 kvantiteedi muutusest 1.5. Mõju põhjavee 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1c Mõju Mõ ju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus suurus kokku kokku kokku kokku 1.6. Mõju põhjavee 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 kvantiteedi muutusest 1.7. Mõju välisõhu 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest 1.8. Mõju mürataseme 0,3 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 1.9. Mõju 0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 hädaolukordadest 1.10. Kaudsed mõjud 0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 2. Mõju inimese 4,5 -2,9 -3,9 -3,9 -3,9 tervisele ja heaolule 2.1. Mõju maastiku 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 2.2. Mõju pinnase 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 2.2. Mõju pinnavee 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest 2.3. Mõju pinnavee 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0 kvantiteedi muutusest 2.4. Mõju põhjavee 0,9 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest 2.5. Mõju põhjavee 0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 kvantiteedi muutusest 2.6. Mõju välisõhu 1 -1 -1 -2 -2 -2 -2 -2 -2 kvaliteedi muutusest 2.7. Mõju mürataseme 0,4 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 2.8. Mõju 0,4 -2 -0,8 -2 -0,8 -2 -0,8 -2 -0,8 hädaolukordadest 2.9. Kaudsed mõjud 0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 3. Mõju 2,5 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 majanduskeskkonnale 3.7.Mõju maastiku 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 3.6. Mõju pinnase 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 muutusest 3.5.Mõju pinnavee 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest 3.4. Mõju pinnavee 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 kvantiteedi muutusest 3.5. Mõju põhjavee 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0 kvaliteedi muutusest

86/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Sõnnikuhoidla valik (alamalternatiivi 1c analüüs) Majanduslikest võimalusest sõltuvalt on arendaja esmane valik lahendada laiendatud farmi vedelsõnniku hoiustamine laguun-tüüpi sõnnikuhoidla rajamisega (arvestatud alamalternatiivide a ja b juures). Alamalternatiivina hinnati aga ka betoon- või teraselementidest sõnnikumahutite rajamist (alamalternatiiv 1c). Vedelsõnniku hoiustamine nii laguunis kui mahutis on loetud parimaks võimalikuks tehnikaks. Alljärgnevas tabelis on toodud vedelsõnniku ladustamise viiside hindeskaala ujuvkattega hoidlatele.

Tabel 33 Vedelsõnniku hoiustamise tehnoloogia hindeskaala (ujuvkattega hoidlad) 45 Ladustamise ja säilitamise tehnoloogia Saasteainete Käitamine, Maksumus hindepunktid eritumine ekspluatatsioon Lekkekindel betoon - või teraselementidest 2 -2 -1 -1 vedelsõnnikuhoidla (alamalternatiiv 1c) Lekkekindel laguun -tüüpi 1 -1 0 0 vedelsõnnikuhoidla (alamalternatiiv 1a ja 1b)

Tabelist järeldub, et laguuni summaarne hindepunkt on erinevaid aspekte arvestades kõrgem. Laguun-tüüpi hoidla eeliseks mahuti ees on väiksem maksumus ning ehitamise kiirus. Sõnnikuhoidla vajalikuks mahutavuseks on planeeritud 9000 m 3. Selle mahutavuse jaoks tuleks ühe sõnnikulaguuni asemel rajada kaks vedelsõnnikumahutit, mis tõstab omakorda ka maksumust. Arendaja hinnangul ei pruugi mahutite rajamisel jätkuda ressursse kõigi teiste planeeritud ehitus- ja rekonstrueerimistööde teostamiseks.

45 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Peamiseks mahuti eeliseks loetakse väiksemat purunemisohtu ja väiksemat saasteainete eritumist. Hoidla purunemist käsitletakse avariiolukorrana ning seda on käsitletud vastavates peatükkides. Avariide avastamiseks on rakendatud vastavad meetmed. Hindamaks saasteainete hajumist mõlema hoidla tüübi puhul, teostati vastavad hajumisarvutused. Tulemused näitasid, et tekkiv maksimaalne saasteainete kontsentratsioon, mis tekib hoidlate vahetus läheduses, oleks mahutite rajamisel madalam. Samas ei esine olulisi erinevusi saastetaseme kontsentratsioonis territooriumi piiril ja sellest väljaspool. Seejuures on saastetasemed territooriumist väljaspool mahutite puhul kõrgemad. Ka farmi mõjupiirkond välisõhusaaste osas jääb mõlema lahenduse puhul suuresti sarnaseks. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et sõnnikulaguuni asemel mahutite rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid ei kaalu üles selleks vajalikke lisainvesteeringuid.

17.2.1 Järeldused

Alternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on nullalternatiiv. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ka mõjud. Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid suuremas koguses, kui nullalternatiivi puhul. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Kavandatava tegevuse hindamisel on arvestatud ka võimalikke mõjusid ehituse etapist. Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on: suurem heide välisõhku ja põhjavee tarbimine. Põhjavee tarbimine ning mõju põhjavee tasemele on nõrgalt negatiivne. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et ei võeta põhjavett koguses, mis võiks omada olulist negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada sotsiaalseks mõjuks. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Välisõhu saaste osas ületatakse modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril ent sedagi mõne meetri võrra. Nendel aladel, aga puuduvad elamualad ning seetõttu olulist mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, sest piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Kavandatava tegevuse erinevate tehnoloogiliste lahenduste ehk käsitletud alamalternatiivide erinevus ilmneb samuti eelkõige sõnnikukäitluses ja sellega seotud välisõhu saastamises. Välisõhusaaste modelleerimise tulemused ei toonud aga välja olulisi erinevusi mõjus välisõhule, mistõttu ei erine ka kavandatava tegevuse alamalternatiivide n.ö. summaarsed keskkonnamõjud. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile sh inimese tervisele ning heaolule.

88/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

18 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks on järgmised: Keskkonnamõju hindamise raames viidi Veski farmi ja Põltsamaa jõe vahelisele alale jääval alal läbi ühekordne kaevude veekvaliteedi uuring, mille käigus avastati joogivee piirsisaldust ületav nitraadi (NO 3) sisaldus Juhanirahva kinnistu kaevus. Kuna teistes piirkonna uuritud kaevudes oli vastav näitaja tunduvalt madalam, ei saa välja tuua otsest põhjuslikku seost Veski farmi tegevusega. Kontrollimaks nimetatud kaevu veekvaliteeti, on soovitav teostada korduv proovivõtt nimetatud kaevust kaevu omaniku, kohaliku omavalitsuse või Vao Agro ASi eestvõttel hiljemalt 1 aasta möödumisel. Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: - Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll; - Sõnnikumahutite kontroll lekete avastamiseks; - Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine; - Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll; - Hea majapidamistava rakendamise kontroll.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

19 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA

KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 16.05-31.05.2011. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.05.2011. Avalikust väljapanekust teavitamise korraldas Keskkonnaameti Viru regioon. KMH programmi avalik arutelu Vao külas Vao Päevakeskuses 31.05.2011.a. Avalikul arutelul osales kaheksa inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud arutelu protokollis. Kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid saabus avaliku väljapaneku jooksul kaks – kohalikult omavalitsuselt (Väike-Maarja Vallavalitsus) ning naaberkinnistu omanikult. Kirjadele vastati kirjalikult, neis tehtud ettepanekud võeti arvesse ning KMH programmi tehti asjakohaseid täiendusi. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni kirjaga 07.07.2011 nr V 6-7/11/18417-5. KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.08.2011. KMH aruande avalik väljapanek toimus kuni 14.09.2011. Avalikust väljapanekust teavitamise korraldas Keskkonnaameti Viru regioon. Aruande avalik arutelu toimus 14.09.2011. a kell 17.00 Vao Päevakeskuses Vao külas. Avalikul arutelul osales kuus inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud arutelu protokollis. Vastavalt tõstatatud teemadele tehti aruandesse asjakohaseid täiendusi. Kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid avaliku väljapaneku jooksul ei saabunud. Aruannet on täiendatud eeskätt avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimuste osas. Näiteks on täiendatud silohoidlate ja ammoniaagi hajumisega (naabermaaüksuse kasutusega) seotud aruande osasid. Avalikul arutelul tõstatati küsimus aruande tabel 33 (Vedelsõnniku hoiustamise tehnoloogia hindeskaala) esitatud hindamisskaala kohta. Aruande ülevaatamisel kontrolliti tabeli algallikat „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses“, kuid kuna nimetatud dokumendis lisaselgitused hindamisskaala kohta puuduvad, ei olnud võimalik selles osas aruannet täiendada.

90/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

20 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud. Veisefarmi ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

21 KOKKUVÕTE

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmise taotlus. Vao Agro AS taotleb kehtiva keskkonnakompleksloa (reg. nr. KKL/300461) muutmist seoses Veski farmikompleksi rekonstrueerimise ja laiendamisega. Veski farm asub Lääne-Virumaal Väike- Maarja vallas Vao külas katastriüksusel (92701:001:0008). Olemasolevas olukorras on veisefarmi keskkonnakompleksloaga määratud tootmisvõimsus 340 lehmakohta ning 460 noorloomakohta. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus kavandatakse rajada uus vabapidamislaut olemasoleva lüpsikarja lauda laiendusena ning rekonstrueerida olemasolevaid lautu. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on kokku 546 lüpsilehma kohta ja 546 noorloomakohta. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust: • Alternatiiv 0 - olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning farm jätkab olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil. • Alternatiiv 1 - viiakse läbi rekonstrueerimis- ja laiendustööd veiste kasvatamiseks tootmismahus kuni 546 lüpsilehma ning vastavas proportsioonis noorloomi. Alternatiiv 1 juures on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Lisaks arendaja esmastest võimalustest ja vajadustest tulenevale farmikompleksi ümberehitusele, mis on aluseks keskkonnakompleksloa muutmise taotlusele, on perspektiivse reaalse alternatiivina arvestatud ka farmikompleksi kõigi loomapidamishoonete rekonstrueerimist. Samuti on hinnatud sõnnikumahutite rajamist sõnnikulaguuni alternatiivina. Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on: • ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal • heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn) farmikompleksist; • heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel. • mõju põhjaveele läbi veetarbimise; Sellest tulenevalt on peamiseks oluliseks mõjutatavaks keskkonna-komponendiks välisõhk ning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumil ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele. Hindamisel leiti, et veiste kasvatamise ja piima tootmisega kaasnevad peamised olulised tagajärjed on: - Heitmete eraldumine välisõhku; - Mürateke; - Veetarbimine; - Sõnnikuteke; - Reovee teke; - Jäätmeteke.

Mõjuvaldkonnad, millele farmi tegevuse käigus olulist mõju avaldatakse on välisõhk ja põhjavesi. Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et ammoniaagi maksimaalselt tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides territooriumi piiril ületab lubatud piirväärtust. Piirväärtusele vastav kontsentratsioon saavutatakse vähem kui 10 meetri kaugusel territooriumi piirist naaberkinnistul. Maatulundusmaa sihtotstarbega naabermaaüksus (Andrekse kinnistu) on aga

92/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. rendilepinguga antud Vao Agro ASi kasutusse. Seega on ka nimetatud maaüksus sisuliselt ettevõtte tootmismaa ning vastavas käsitluses piirväärtuste ületamist ei toimu. Lähimatel elamualadel ja ühiskondlikel aladel jäävad ammoniaagi kontsentratsioonid oluliselt alla poole kehtestud piirväärtust. Farmi teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi. Kavandatava veevõtu mõju hindamisel põhjaveele järeldas keskkonnamõju hindamise ekspert, et veevõtul on põhjavee kvantiteedile jätkuvalt negatiivne mõju, kuid veevõtt ei ületa puurkaevu tootlikkust. Seega ei mõjutataks farm ümbruse elanikele kättesaadava vee kogust. Sõnnikukäitluse seisukohalt on tegemist kinnise süsteemiga. Sõnnikut hoitakse lekkekindlas olemasolevas mahutis ning rajatavas laguunis kuni põldudele laotamiseni. Normaalsetes töötingimustes esineb otsene mõju vaid välisõhule. Mõju sotsiaalsele keskkonnale peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii farmi tegevusest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Laotamisest tulenev mõju esineb periooditi. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest lisaks säilitatavatele töökohtadele suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb Eesti piimatootmine. Keskkonnamõju hindamise tulemusena tulenevalt ei kaasne Veski farmi laiendamisega olulist keskkonnamõju. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 15 esitatud nende mõjude võimalikke leevendusmeetmed. Kuna Vao Agro AS planeerib kasutusele võtta parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendada ning seeläbi mõjusid leevendada.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/95 Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

22 KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/ Juhendmaterjalid: Animal Feeding Operations. Technical Workgroup Report on: Air Emissions Characterization, Dispersion Modeling, and Best Management Practices. The Iowa Department of Natural Resources. Animal Feeding Operations Technical Workgroup. 12/15/04 A process-based approach for ammonia emission measurements at a free-stall dairy. Texas A&M University. 2004. http://caaqes.tamu.edu/Publications/AM2004ASAE.pdf Generic Environmental Impact Statement on Animal Agriculture: A Summary of the Literature Related to Air Quality and Odor (H). University of Minnesotal. http://www.eqb.state.mn.us/geis/LS_AirQuality.pdf Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ, 2005. Sustainable Animal Production, http://agriculture.de/acms1/conf6/ws4.htm Muu: AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine. AS Teede Tehnokeskus, 2011. Liiklusloenduse tulemused 2010. aastal. EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogiline aruanne. Keskkonnaministeerium, 2010. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118) Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 3030. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokoll nr TA1101119-BT/KT Väike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.ee Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019. Tartu 2007

94/95 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne.

23 LISAD

Lisa 1. Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamine Lisa 3. Välisõhu saasteainete hajumiskaardid Lisa 4. Piirkonna kaevude proovivõtuprotokollid ja analüüsiaktid Lisa 5. Kasutatud lühendid Lisa 6. Kasutatud mõisted Lisa 7. Veski veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisa 8. Andrekse kinnistu rendileping

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/95