DOCSLIB.ORG

President Kaljulaid Arutas Vallajuhtidega Kohaliku Elu Küsimusi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
President Kaljulaid Arutas Vallajuhtidega Kohaliku Elu Küsimusi Nr 2 (314) TASUTA Veebruar 2021 Head Vabariigi aastapäeva! SEEKORD LEHES: KAASAVA EELARVE ettevõtluskeskkond, haridussüsteem ja sotsiaalhoolekanne. TULEMUSED President Kersti Kaljulaid väljen- das seisukohta, et kohaliku omava- 2 litsuste nn territoriaalse reformiga 2017. aastal on astutud küll oluline Muudatused samm, kuid järgnema peab sisuline külg. Riigipea leidis, et Eesti riigis korraldatud on mõistlik tasakaalustada keskva- litsuse ja omavalitsuse rolle ning et jäätmeveos keskvalitsus peab läbi maksusüstee- mi muudatuste suurendama kohali- ke omavalitsuste iseotsustamisvaba- 4 dust. „Selles olime volikogu esimees Hans Kruusamäega presidendiga ühel meelel,“ sõnas vallavanem Ind- Isikuteo kategoorias sai tunnuskirja Karin Kiik. rek Kesküla. Foto Kristel Kitsing Põnevaks kujunes Väike-Maarja vallajuhtide ja Karin Kiik ja Lea Matusorg presidendi jutuajamine kohalike pälvisid maakondliku tunnustuse omavalitsuste infolehtede üle. 29. jaanuaril kuulutati Tamsalu kultuurimajas Lää- Kesküla meenutas riigijuhi kõnet ne-Viru Omavalitsuste Liidu ja ajalehe Virumaa 2019. aasta Eesti linnade ja valdade PROJEKTID Teataja poolt välja 2020. aasta teod. Isikuteo kate- päeva üritusel Tallinnas, kus Kersti goorias sai tunnuskirja Karin Kiik aasta kooliraama- Kaljulaid ütles muuhulgas, et omava- „Värvid valda!“ ja tukoguhoidja tiitli pälvimise eest. Eripreemia pälvis litsuste ajalehed solgivad ajakirjan- „Hoovid korda“ Viru ringkonna esinaine Lea Matusorg, kes panus- dusturgu. tas vabatahtlikuna Rakvere haigla erakorralise me- Sportlik president Kersti Kaljulaid vallajuhtidega meie rahvusliku suurkuju Presidendi arvates on kohalike ditsiini osakonnas kokku 264 tundi. Georg Lurichi monumendi taustal. Foto Mailin Aasmäe omavalituste poolt väljaantavad le- 5 Kultuuriminister Tõnis Lukase tunnustuskirjas hed ohuks maakonnalehtedele, kuna tänatakse Kiike Väike-Maarja gümnaasiumi raama- reklaami abil nende rahastamine on tukogus sündinud uute algatuste eest, mis toeta- President Kaljulaid niigi keeruline. „Jäime koos volikogu vad tänapäevase õpikäsituse rakendumist ja teevad esimehega sellel teemal viisakalt eri- koolielu põnevaks, ning aktiivse tegevuse eest luge- arvamusele ning väljendasime soovi mise edendamisel. osaleda edasises debatis,“ sõnas Kes- „Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus valitakse arutas vallajuhtidega küla. aasta parimat töötajat oma erialase liikmeskonna Riigijuht alustas külaskäiku hom- seast, aga see, et ka maakonnas on sind tähele pan- mikul Pajustist, kus kohtus Vinni dud, on vaat et veelgi rohkem rõõmu valmistav tun- kohaliku elu küsimusi vallajuhtidega. Ta külastas ka Väi- nustus,“ sõnas Kiik. ke-Maarjas asuvat Sisekaitseaka- „Mul on hea meel, et on märgatud just kooli raa- resident Kersti Kaljulaid oli mägi. „Tundsime huvi, kas külaskäik deemia Päästekolledžit ning pärast Intervjuu matukogu tegemisi, mis tavaliselt kuigi palju tähele- 3. veebruaril maakonna- on seotud suve lõpul toimuvate pre- Väike-Maarja vallajuhtidega kohaliku panu ei saa,“ lisas tunnuskirja pälvinud Kiik ja tänas visiidil Lääne-Virumaal ja sidendivalimistega, aga vastus tuli elu küsimuste arutamist suundus hooldustöötaja märkajaid. P Jõgevamaal. Külastuse ees- eitav. Riigijuhile pakkusid huvi ikkagi president Kaljulaid edasi Jõgevale, Lea Matusorg pälvis eripreemia kategoorias märgiks oli arutada haldusreformi omavalitsuse tegemised.“ kus kohtus Jõgeva vallajuhtidega ja Luule Matroviga “Lääne-Virumaa aasta tervisetegu” COVID-19 leviku järgseid kohaliku elu aspekte. Nii tulid Väike-Maarjas muuhul- külastas Kaitseliidu Jõgeva malevat. tõttu kehtestatud eriolukorra lahendamisele kaa- Vallavolikogu esimees Hans Kruu- gas jutuks keskvalitsuse ja kohalike 6 saaitamise eest. samägi ütles, et oli väga meeldiv koh- omavalitsuste suhted, aga ka riigi Kristel Kitsing Lea on Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine, tumine. „Presidendiga kohtumisest maksupoliitikasse ning valla tulubaa- toimetaja kes on lõpetanud parameediku erialakursuse Kait- jäi positiivne mulje,“ märkis Kruusa- si puutuv. Teemadest tõstatusid veel seliidus. Kevadel panustas ta COVID-19 tõkestami- sel vabatahtlikuna Rakvere haigla erakorralise me- ditsiini osakonnas ajavahemikul 17.03.–10.05.2020 kokku 264 tundi. „Tahan tänada Naiskodukaitse organisatsiooni, kes annab naistele võimaluse omandada eluks va- jalikke teadmisi ja oskusi erinevatel huvipakkuvatel kursustel. Omandada teadmisi nii riigikaitse kui ka igapäevase turvalisuse teadlikkuse tõstmise teema- MINU EESTI, del,“ sõnas Matusorg tunnustust vastu võttes. Tema erilised tänusõnad kuuluvad Kersti Pod- MINU VÄIKE- mošenskile, Raul Jalastile ja Argo Bachfeldtile, kes ei teinud parameediku kursusel allahindlust ja nõud- MAARJA VALD sid filigraanset sooritust. „Tänu teie innukusele ja pühendumusele saime kursusel vajalikud teadmised ja oskused,“ kiitis 2020. aasta kevadel õpitut Rakvere 8-10 haigla erakorralises meditsiiniosakonnas praktisee- rinud naine. Riigipea külastas ka Väike-Maarjas asuvat Sisekaitseakadeemia Päästekolledžit. Foto Mailin Aasmäe Veel tänas Matusorg kõiki Viru ringkonna naisi, kes olid samuti Covid-19 kevadperioodil kas Rak- vere haiga välitriaažis, toidupangas abiks või mujal Ants Einsalu tõsteti taas aupaistesse kaasa aitamas. Samuti avaldas ta tänu Viru malevale, kes alati toetab ja Viru ringkonna instruktorile sära- 5. veebruaril pärjati timaade suurimal si- silmsele Aili Ehamaale ning Lääne-Viru Tervisenõu- Rakvere linnavalit- sesõudevõistlusel Alfa kogule märkamise ja tunnustamise eest. suse õuel Lääne-Viru 2020 saavutas vana- spordiaasta parimad. meister üle 60-aas- Kristel Kitsing Aasta veteran- taste meesveteranide toimetaja sportlase tiitli pälvis seas taas esikoha. Väi- Intervjuu legendaarne ram- kemaarjalase võidu- riigikaitseõpetaja mumees, Georg Lu- ajaks kujunes 3.10,2. richist sugugi mitte Vägimehele kuulub Ants Rikbergiga vähem tegus spor- ka Eesti meistritiitel dimees Ants Einsalu, triatlonis (vanuse- keda kodukandi rah- klassis 60-64) ja Eesti 11 vas kutsub ka elavaks 2019-2020 sisesõu- Lurichiks. desarja nelja etapi tu- Pariisis toimuvate lemusel (M 60+) kõr- UUDISEID sisesõudmise maa- geim pjedestaalikoht. ilmameistrivõistlu- Lisaks osaleb sil- KOOLIDEST se avapäeval 2020. Ants Einsalu. Foto erakogu mapaistev veteran- aasta veebruaris tõi sportlane mitmete Einsalu Eestile MM-kulla 500 meet- Järgmisel päeval näitas mehepoeg meie valla spordiürituste korralda- 12-13 ri sprindidistantsilt üle 60-aastaste sisu klassikalisel 2000 meetril. Üle misel. meesveteranide seas. Mitu aasta- 60-aastaste vanusegrupis võistelnud Loe internetis Eripreemia pälvis Viru ringkonna esinaine Lea kümmet võistluskarusellil tiirelnu sai atleedi võiduajaks oli 6.34,3 – 1. koht. Kristel Kitsing www.v-maarja.ee Matusorg. Foto Kristel Kitsing ajaks 1.26,3. Tallinna spordihallis peetud Bal- toimetaja 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2021 litsuste liit edastama Riigi Tugi- HEA TEADA teenuste Keskusele ühe (ainult!) projekti piirkondliku konku- rentsivõime tugevdamise (PKT) Enefit Connect alustas meetmesse. Projekti tegevus Väike-Maarjas kiire interneti rajamist peab olema maakonna jaoks oluline, kuid esitatav projekt Eesti Energia võrguettevõte Enefit Connect on jõudnud kiire peab omama ka täielikku val- interneti rajamisega Väike-Maarja valda ja alustas kiire interneti misolekut koheselt tegevuse- võrgu ehitusega. Ehitustööd vallas algasid Väike-Maarja alevi- ga alustada. Väike-Maarja valla kus, kus kokku rajatakse kiire interneti võimalus 423 kodule ja puhul on meil näiteks võimekus ettevõttele. koheselt alustada Väike-Maarja Rohkem infot leiad Eesti Energia kiire interneti kodulehelt. avaliku ruumi korrastamisega Kodulehelt saad vaadata, kas Sinu kodu kuulub nende hulka, kes (Liivi park, gümnaasiumi ja selt- saab juba täna liitud Enefit Connecti kiire interneti võrguga. simaja ümbrus) ning ka Tehno Kui Sinu koduni võrgu rajamine ei ole hetkel ehitusplaanides, ettevõtlusalal teedevõrgu raja- soovitab Enefit Connect esitada kiire interneti kodulehel soo- misega. Kui maakonna kaheksa viavalduse. Mida rohkem sooviavaldusi konkreetsest piirkon- omavalitsuse seast parim lei- nast, seda suurem on tõenäosus, et tulevikus võetakse aadressid takse, siis tuleb sellel projektil ehitusplaani. konkureerida veel teiste maa- Kiire interneti kohta leiate rohkem infot Enefit Connecti ko- kondade projektidega. Kokku dulehelt: https://www.energia.ee/kiireinternet. on üle Eesti kasutada ligikaudu kümme miljonit eurot. Võrd- Vallavanema kuu leme seda hetkeks nn Euroopa Kaarma tee saab riigilt lisatuge Liidu õiglase ülemineku fondi Koduradade toetus aitas vallavanemal presidenti Tamsalu-Neeruti suusamaratoni 42 km etapil see- vahenditega, millega Eestis saab Vabariigi Valitsuse otsustas eraldada kohalike teede remondiks kord edestada. Foto Ain Liiva täiendavalt 17 miljonit eurot. Väike-Maarja vald sai toetust 100 340 miljoni euro leevendamaks 000 eurot Kaarma tee rekonstrueerimiseks. rohepöördega kaasnevaid mõ- Täpsemalt rekonstrueeritakse riigimaantee nr 22 Rakvere– äästeameti COVID-19 ning kindlasti on võimalusi riske tuleõnnetustes hukkunute arvu jusid piirkondades, kus praegu Väike-Maarja–Vägeva ja Kaarma tee mahasõit ning olemasolev käesoleva hetke „katus- minimaliseerida. Samas ei saa ju vähenemisele püsiks, siis tuleb kaevandatakse fossiilseid kü- Kaarma teelõik alates riigimaanteest kuni Tehase kinnistu sis- sõnumid“: Jääme hai- kõik ainult kodus istuda. Kaug- Päästeameti töötajatel oma en- tuseid. Me kõik kuulsime, kui sesõidu lõpuni umbes 450 m ulatuses. Tehase kinnistu sissesõi- P gena koju! Kui tunned töö on ainult osaliselt
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2014 September Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (243) SEPTEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJAS löökpilli erialal 2 õpilast: Huvitavat ja edukat kooliaastat! klaveri erialal 7 õpilast: Teele Kaldaru, Madis Kaljula Angelina Alt, Eliise Joonas, Eva-An- gelika Kaldaru, Thristan Paju, Kati-Ly SIMUNAS Algame kõik värske jõuga, salu, Marian Luht, Anna-Liisa Nurm, Randviir, Martta Raudsepp, Sandra Sa- klaveri erialal 2 õpilast: nõnda pea ei väsi. Väike-Maarja Gümnaasiumis 28 Kermo Ojaste, Kirke Ojala, Merili Or- vinski Sereena Birnbaum, Kadri Morozov Õppides ja harjutades õpilast: man, Mona Seppern kindlamaks saab käsi. 1.a klass Klassijuhataja: Siiri Kanarbik Kersti Merilaas Angelina Alt, Karolina Alt, Elisabeth Simuna kooli 1. ja 9. klass kooliaasta pidulikul avaaktusel. Foto: Gertu Põldmaa viiuli erialal 2 õpilast: viiuli erialal 2 õpilast: Hannele Nora Künnapuu, Pilleriin Mihkel Maadla, Janek Matsi Vaarik puhkpilli erialal 4 õpilast: Vallavolikogu ja vallavalitsus soo- Karolina Alt (metsasarv), Mihkel Il- vivad kõigile edukat ja huvitavat koo- ves (trompet), Katariina Kaljula (klar- liaastat! net), Maarja-Liisa Sindonen (fl ööt) Väike-Maarja gümnaasiumi 1. ja 12. klass esimesel koolipäeval. Foto Ly Ipsberg. Teadmistepäev oma pidulikkusega on Ervald, Mihkel Ilves, Eva-Angelica Kal- Väike-Maarja Gümnaasiumis 41 Gümnaasiumi X klassi seljataga ja nii õpilased, õpetajad kui daru, Stever Kudi, Rainis Lükk, Kristel õpilast: lapsevanemad on juba kohanenud koo- Nurkma, Carlos Pitkja, Taaniel Preisfre- 9.a klass õpilased said pidulikult liaasta korrapärase rütmiga. und, Birgitta Reonda, Andreas Rotka, Laura Inno, Mariliis Kivipõld, Gert- Alanud kooliaasta on erilise tähen- Eleriin Susi, Aili Tammoja tu Kuntro, Jaana Kuusemets, Karmel kätte matriklid dusega 1.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja Vallast
    Väike-Maarja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja vallast LISA 2 – ÜLEVAADE VÄIKE-MAARJA VALLAST Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 6 Koolid ................................................................................................... 6 Huviharidus .......................................................................................... 7 Noorsootöö .......................................................................................... 7 Kultuur, sport ja vaba aeg .................................................................... 7 Külaliikumine ....................................................................................... 9 Sotsiaalhoolekanne .............................................................................. 9 Tervishoid ............................................................................................ 9 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 10 5. Turism ja puhkealad .....................................................................................
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering
    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
    [Show full text]
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad
    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
    [Show full text]