Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö finantseeritakse: KIK veemajanduse programmi projekt nr 6121 Töö teostaja: Consultare OÜ Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 2. Üldosa ..................................................................................................................................... 5 3. Metoodika ........................................................................................................................... 6 4. Tulemused ............................................................................................................................ 10 4.1. Karstiobjektid ................................................................................................................ 10 4.2. Allikad ........................................................................................................................... 21 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 23 Lisad ......................................................................................................................................... 24 Lisa 1. Adavere-Põltsamaa NTA-l täpsustatud allikate tabel .............................................. 24 Lisa 2. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA-l täpsustatud karstiobjektide tabel .............. 26 2 1. Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on keskkonnaregistris olevate Pandivere ja Adavere – Põltsamaa nitraaditundliku ala (edaspidi NTA) veekaitse eesmärgil kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate koordinaatide ajakohastamine. Pandivere nitraaditundliku piirkonna kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialade allikate ja karstialade asukohad on määratud omaaegsete suurmajandite ja valdade veekaitseskeemide (mõõtkava 1:10 000) koostamise käigus (1986–1992) geoloogilise kaardistamise, kaevude uurimisandmete, topograafiliste kaartide (1:10 000) ja välivaatluste alusel. Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku piirkonna allikate ja karstialade asukohad on määratud riigiäriühingu Eesti Maauuringud maakasutusplaanide (1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Laeva, Põltsamaa ja Pikknurme metskonna puistuplaanide (1:20 000) ja kinnistatud talumaade osas Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valdade maakatastri andmete alusel. 2011. aastal täpsustas MTÜ Eesti Loodushoiukeskus projekti „Pandivere veekaitse ja elupaikade säilimise eesmärgil kaitset vajavate allikate registri koostamine“ raames allikate asukohad ja nende seisundi. Projekti teostamisel selgus, et registri informatsioon ei vasta tegelikule olukorrale. Ajakohane teave karstist ja allikatest on oluline, kuna karstialadel puudub põhjaveel looduslik kaitstus ja seetõttu pääsevad reoained takistamatult põhjavette. Allikate veerohkusest ja kvaliteedist oleneb Pandivere kõrgustikult algavate jõgede vesi (Maves AS, 2002). Hoidmaks ära põhja- ja pinnavee reostumist, on ajakohased karstide ja allikate asukohaandmed olulised tootjatele põllutööde planeerimisel ning Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti inspektoritele kontrollide teostamisel. Lisaks on Euroopa Komisjoni kontrollid juhtinud tähelepanu sellele, et eelnimetatud ettevõtete poolt läbiviidav nõuetele vastavuse kontroll ei ole piisav ning kontrolli teostamisel puudub vajalik taustinformatsioon. Käesolev töö telliti eesmärgiga uuendada Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonna karstide ja puuduva osa allikate asukohaandmete informatsioon. Töö käigus ajakohastati nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna karstilehtrite ja Adavere-Põltsamaa piirkonna allikate ja karstilehtrite registri andmed ning selgitati nende seisund ning seda mõjutavad tegurid. NTA-l on Keskkonnaregistrisse kantud 755 karstiobjekti ning 209 allikat. Käesolev töö hõlmas 26 allika asukoha täpsustamist Adavere-Põltsamaa NTA osas ning 755 karstiobjekti asukohaandmete täpsustamist kogu Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, mille kogupindala on ligikaudu 3267 km2. Välitöid tehti 19 valla territooriumil: Järvamaal Koeru, Albu, Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koigi ja Roosna-Alliku vallas, Lääne-Virumaal Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja vallas ning Jõgevamaal Pajusi ja Põltsamaa vallas. Töökoosolekud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajatega toimusid 28. oktoobril 2013. a., 20. novembril 2013. a., ja 15. mail 2014. a. Ühine välitööpäev Keskkonnaministeeriumi esindajatega toimus 30. aprillil 2014. a. Töö tulemuse valmis MapInfo kaardikiht karstiobjektide täpsustatud asukohtadega. Töö tulemusena on võimalik keskkonnaregistris ajakohastada Pandivere nitraaditundliku ala 3 veekaitse eesmärgil kaitset vajavate karstilehtrite ja Adavere – Põltsamaa nitraaditundliku ala veekaitse eesmärgil kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate andmeid. 4 2. Üldosa Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa-alune karst. Karstivee maasisene vool liigub kõrgustiku nõlvade suunas, mis on kujunenud allikatevööndi moodustumisest kõrgustiku ümber (Maves AS, 2002). 13. detsembril 1988. aastal moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 586 Pandivere Riiklik Veekaitseala. Veekaitseala peamine eesmärk oli kaitsta Põhja- ja Kesk- Eesti pinna- ja põhjavee moodustumisala majandustegevuse pöördumatute kahjulike tagajärgede eest. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) valgalaprintsiipi rakendades kehtestas Vabariigi Valitsus 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 "Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine" Pandivere põhjavee alamvesikonna (Maves AS, 2002). Nitraadidirektiivist (91/676/EMÜ) lähtudes moodustati Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala („Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“ alusel; edaspidi NTA kaitse-eeskiri). Nitraaditundlikud alad määratakse intensiivse põllumajandustootmisega piirkondade põhja- ja pinnavee kaitseks. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Kaitse-eeskirjaga määratletakse kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Allikate ja karstilehtrite kaitse üldised nõuded on sätestatud Veeseaduses. Täiendavad nõuded on seatud NTA kaitse-eeskirjaga. Kitsendused Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku piirkonna allikate ümbruses on tingitud vajadusest kaitsta allikaid vee kvaliteedi halvenemise ja kaitserežiimi rikkumise eest. Kitsendused karstilehtrite ümbruses tagavad karstilehtrite toimimise looduslike pinnavee suublatena ja nende kaudu põhjavette mineva reostuse minimiseerimise. Kaitset vajavate nitraaditundliku piirkonna allikate ja karstilehtrite ehk karstide rühmade ning karstijärvede ümbruses on keelatud tegevus, mille tulemusena võib halveneda nende veerežiim ja vee kvaliteet. Veeseaduse § 26-1 lg 5 alusel ning NTA kaitse-eeskirja § 6 alusel on allikate ja karstilehtrite ümbruses 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine sõnnikuaunas ning muu vee kvaliteeti ohustav tegevus. Põhjavee taastumiseks olulisemad allikad ja karstialad on määratud NTA kaitse-eeskirja paragrahv 5 lg 2 alusel. Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on lisaks eespool kirjeldatud tegevustele keelatud kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; maavarade või maa-ainese kaevandamine; heitvee pinnasesse juhtimine; metsa lageraie; kuivendussüsteemi ehitamine; loomade matmiskohtade rajamine ja kalmistute rajamine. Lisaks on keelatud karstilehtreid risustada ja täita. 5 3. Metoodika Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine jagunes järgmisteks etappideks: 1. Ettevalmistavad tegevused; 2. Olemasolevate andmete ja LIDAR analüüsi läbiviimine; 3. Välitööde läbiviimine ja andmete digitaliseerimine 3.1. Ettevalmistavad tegevused Tegevuse esimeses etapis töötati süsteemselt läbi olemasolevad uuringud ja analüüsid (sh kõik hanke lepingu lisas märgitud dokumendid, hanke tellija poolt esitatud lisamaterjalid ning töö läbiviija poolt täiendavalt otsitud materjalid) ning asjassepuutuvad seadusandlikud aktid, loomaks projekti läbiviimiseks vajalikku tausta. Ettevalmistavate tegevuste käigus korraldati koostöökoosolekud hankelepingu tellijaga. Tööde läbiviimisel võeti aluseks Keskkonnaagentuuri poolt edastatud andmed keskkonnaregistrisse kantud karstide ja allikate kohta – 755 karstiobjekti ja 26 allikat. Karsti- ja allikate andmetega on võimalik tutvuda Keskkonnaregistri avaliku veebiteenuse vahendusel alamjaotises „Looduslikult tundlikud alad“. Teiste keskkonnaregistrisse kantud ning NTA-le jäävate allikate asukohad kontrolliti varasema Eesti Loodushoiukeskuse töö käigus ning neid käesolevas töös ei kajastata. 3.2. Olemasolevate andmete ja LIDAR analüüsi läbiviimine Olemasolevate andmete analüüsi ja LIDAR analüüsi eesmärk oli koguda maksimaalselt