DOCSLIB.ORG

Väike-Maarja Infoleht 2013 Jaanuar Color.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 1 (224) JAANUAR 2013 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Väike-Maarjas on valmimas Väike-Maarja muuseumis automudelite võistlusrada saab näha näitust “Kultuuri- ja Eesti Automudelispordi Klubi pressiteade muinasjutulaekad” Eesti Automudelispordi Klubil on hea ta on Väike-Maarja vallavalitus astunud tub!) ning rullumisi, ei ole tegu päris Näituse “Kultuuri- ja muinasjutulae- pole liiga hoolimatud esemete ja ma- meel teada anda, et üks väga oluline ka väikse, ent tubli sammu siseturismi mänguasjapoes pakutavate leludega, kad” on koostanud MTÜ Looja, selle terjalide suhtes, mis on meie kasutu- etapp selle spordiala arengus on jõud- arendamiseks, kuna prognoosime raja vaid spetsialiseerunud tootjate maail- on kokku pannud Leida Rätsep ja Eha ses? Kas me ei viska asju liiga kerge- mas vahefi nišisse. Nimelt valmib jaa- külastuste arvu 2013. aasta esimeses maklassi sõidukitega, mida iga võidu- Leinassaar. käeliselt minema? Raiskamist on palju! nuaris Väike-Maarja kasutusest maas kvartalis 1000-1500 vahele, enamiku sõitja veel oma käe järgi kohendab ning Näitusele avamisele saabunuid Kõigile oli näituse avamisel avatud olevasse võimlasse rahvusvahelistele sellest moodustavad teistest Eesti piir- komplekteerib. Võistlemisega alusta- võttis Väike-Maarja muuseumis vas- maalimistuba. Kui näitus tekitas soovi nõuetele vastav offroad automudelite kondadest tulevad võistlejad.” miseks sobiliku mudeli saab aga iga tu Marju Metsmani mängitud mahe ja oma muinasjutt või oma tunded pabe- võistlusrada. inimene endale 200 euro eest soetada mõnus muusika. rile jäädvustada, siis selleks oli koha- Offroad automudelispordis on Bruno Vaher, Eesti Automudeli- Eesti hobipoodidest. Avamisel olid liikvel muinasjutu- peal hea võimalus. Aga seda võib ka võistlejate eesmärgiks etteantud aja spordi Klubi MTÜ liige ja raja halda- tegelased – Tiiu Lamp kurja nõiana ja hiljem kodus või koolis teha. (tavaliselt 5-10 minutit) jooksul läbida ja: Tõnis Lattik, Keila automodellismi Kaja Teder hea haldjana. Hea haldja “Kultuuri- ja muinasjutulaekad” on võimalikult palju ringe, üheaegselt on “Olen automudelispordiga tegele- ringi juhendaja: mõjul minetas nõidki oma kurjad mõt- rändnäitus. Näituse Väike-Maarjasse ted ning asus koos haldjaga avama ja toonud Väike-Maarja Kultuuri- ja Muu- tutvustama põneva sisuga muinasju- sikaseltsi eestvedaja Kaja Kruubi sõnul tulaekaid. Igas laekas peitus midagi pannakse pärast nukunäitust näituselt huvitavat: avanesid mitmed muinas- saadud mõtete ajel loodud piltidest jutumaailmad ja nähtavale tuli palju üles kunstinäitus. Nii et kõik, kes näitu- erinevaid ning väga kauneid nukke. sel nähtust-kuuldust või hiljemgi sellel Näitus on loodud vanadest, unarusse teemal pildi joonistavad, saavad selle jäetud, katkistest ja äravisatud nukku- kunstinäitusel ka teistele vaatamiseks dest. Need on korda tehtud ja äratatud üles panna. uuele elule. Nukunäitus jääb Väike-Maarja Näitus paneb igaüht mõtlema – mil- muuseumis avatuks 8. veebruarini. line oli minu esimene nukk, kas ma mä- Näituse külastus on lastele tasuta, letan seda, kas see on mul alles või on täiskasvanutele 1 euro või vaba anne- see mul veel ainult mälestustes? tus. Näitus kutsub külastajaid mõtlema ka esemetest enda ümber, mida oleme Ilve Tobreluts kunagi kalliks pidanud. Kas me sageli Automudeliraja ehitustööd Väike-Maarja õppekeskuse endises võimlas on käimas. Foto 20. jaanuarist. rajal kuni 12 mudelit, mis suudavad nud nii kaua kui mäletan. Kaks aastat “Väike-Maarja rada on kindlasti mär- umbes 150m pika hüpete ja erinevate tagasi otsustasime perega Tallinna kä- gilise tähtsusega ka kohaliku kogukon- kurvidega palistatud raja läbida vähem rast Väike-Maarjasse kolida ning nuk- na jaoks, usutavasti on ka seal, nii nagu kui 15 sekundiga. Pilootideks on see- ralt seisvat spordihoonet nähes tekkis Keilaski, tihti isadel ja poegadel prob- Haldjas ja nõid avasid ja tutvustasid kõikide muinasjutulaegaste sisu. juures enamasti mehed alates “alla- mu vaimusilmas kohe mõte “aga mis leemiks õhtuse ühistegevuse leidmine. Foto: Ilve Tobreluts. meetrimeestest” kuni soliidses eas va- siis kui siin oleks võistlusrada?” Klubi- Modellism annab selleks suurepärase naisadeni, neile pakuvad aga korralikku kaaslaste toel pöördusime 2012. aas- võimaluse, olgu see siis ringrajal se- konkurentsi ka üksikud naisterahvad, ta suvel vallavalituse poole, kust tuli kundisajandike mahalihvimise näol kes tuletavad härrastele tihti meelde, kohe soosiv vastus ning pärast juriidi- või koduse töölaua taga amordiõlisid et “naine roolis auto kraavis” ütlus on liste protsesside läbimist ulatati mei- vahetades ning mudelit seadistades. vaid sõnakõlks. le detsembris ka hoone võtmed. Töö Kahtlemata annab selle spordialaga te- raja ehituse kallal algas vahetult enne gelemine noortele kõvad baasteadmi- Rando Mere, Eesti Automudeli- jõule ning kestab kuni jaanuari lõpuni. sed mehaanikast, elektroonikast ning spordi Klubi MTÜ juhatuse liige: Toetajate abil on meil olnud võimalik spordipsühholoogiast, et tulevikus “Eestis on seda spordiala viljeletud esmavajalikud tarvikud kiiresti hanki- kas automehaanikuna tööle minna või juba nõukogude ajast saati. Sellest da, näiteks Mistra-Autex toetas meid alustada professionaalse võidusõitja perioodist on meie maale toodud ka võistlusraja katteks vajalike vaipadega, karjääriga. Igatahes oleks minu suureks mitmeid NSVL meistritiitleid, ent tä- Vilcon Ehitus hoone elektrikaabeldu- sooviks näha kohaliku klubi tekkimist.” napäeval on meie tase võrreldes muu sega ning Luige mudeliklubi rajapiire- Väike-Maarja mudelihalli etteval- maailmaga treeningkohtade puuduse teks kasutatavate tuletõrjevoolikutega. mistustööde lõpp on plaanitud jaanua- tõttu langenud. Mul on väga hea meel, Kogu ehitustöö on tehtud klubikaaslas- ris 2013. Seniks saab arengul pilku peal et Väike-Maarja vallavalitus näitas üles tega koos ühiskondlikus korras.” hoida veebilehel http://vm.edicy.co. usku meie projekti ning võimaldas mei- Mudelid, millega Väike-Maarja rajal Väike-Maarja mudelihalli pidulik le tühjalt seisnud võimla kasutamise. võistlema hakatakse, on enamasti 1:10 avamine toimub 9. veebruaril kell See rada ei ole oluline vaid kohalikele skaalas elektrimootoriga autod. Kuna 12.00, mis jätkub RC mudelivõistlu- sportlastele, vaid annab võimalused need peavad võistlusrajal igal ringil se I etapiga. Avamispäeval on kõigil enda sõiduoskuste parandamiseks mu- tegema kuni 10 m õhulende, arenda- soovijatel võimalus proovida sõita delistidele üle Eesti, kuna tegu on ain- ma kiirust kuni 100 km/h, kannatama ehtsa võistlusmudeliga. Muinasjututegelased nõid ja haldjas koondasid kõik osalejad sa statsionaarse siserajaga. Kahtlema- kokkupõrkeid (võidusõidus ikka juh- ühisesse tantsuringi. Foto: Ilve Tobreluts. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Maadla. Olulisemat aastast 2012 • Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke osales vabariiklikul õpetajate rahva- 2012. aasta oli Euroopa Liidus aktiivse nil. tantsufestivalil Tartus. ja väärika vananemise aasta, põhine- • Põhja-Saksa Ringhääling jäädvustas • Väike-Maarja rahvamajas peeti rohke des kõiki põlvkondi kaasaval ühiskon- Kiltsi mõisas admiral A. J. von Kru- osalejaskonnaga stiilipidu „ENSV“. nal. Milline oli lõpule jõudnud aasta sensterni tegevust. • Simuna koolis toimus Väike-Maarja meie koduvallas? Eks see ole kindlasti • 27. jaanuaril käis vallavalitsus õppe- valla koolide algklassiõpilaste luule- paljudele erinev ning hinnang sõltub reisil naabermaakonnas Ida-Virumaal. tuste võistulugemine, Väike-Maarja isiklikust vaatenurgast. Kuid kui me gümnaasiumis aga valla koolide mui- heidame pilgu tagasi ja vaatame, mida VEEBRUAR nasjutuhommik. meie valla elanikud korda saatsid, siis • Väike-Maarja Vallavolikogu otsustas • Eestis avaldasid õpetajad meelt töö- see nimekiri on pikk ning siin leidub nii nimetada valla Aasta Tegijaks 2012 koormuse ja palga suhte üle kolme- naeru kui ka pisaraid. Me võime rääkida spordiajakirjanik Paavo Kivise raama- päevase streigiga. Väike-Maarja laste- haridusest, kultuurist, sotsiaalvaldkon- nast, ettevõtlusest või spordist, kind- Simuna lasteaed tähistas tänavu 50. aastapäeva. Foto: Mart Pruul. lasti leiame palju tegevusi, mis vääri- • Südamenädal kutsus järgima tervis- • Simuna Ivax ja Väike-Maarja ReinPaul vad kiidusõnu. Samas on veel tegemata likke eluviise. pidasid maakonna korvpallimeistri- tegusid ning alati on võimalik teha asju • Väike-Maarja keskväljakul peeti Geor- võistluste fi naalis tulise korvpallila- paremini ning leida uusi lahendusi. gi Kange rammuvõistlus ja toimus Lu- hingu. Võitjaks tuli, nagu alati, tuge- Eelnenud aastat ei ole meie vallas kor- richi teatejooks. vam, seekord oli tugevamaks Simuna raldatud üleüldise moto all. Üheks lä- • Simunas tähistas lasteaed oma 50. Ivax. bivaks teemaks on olnud Väike-Maarja sünnipäeva. • Korvpallipoisid lõpetasid hooaja tur- Seltsimaja 100. aastapäev. Me kõik ole- • Väike-Maarja valla spordieluga käis niirivõiduga Taanis. me püüdnud erinevaid valdkondi edasi tutvumas Eesti Päevalehe sporditoi- • Pandivere päeva külakonverentsid arendada ja eks me kõik oleme ise ka metus. toimusid sel aastal Aaveres ja Orgu- kõige paremad hindajad, kas see on • Simuna Artistoni naiskond tuli maa- sel. meil õnnestunud. konna korvpallimeistriks • Väike-Maarja rahvamajas toimus bee- bide pidu. Mõned arvud: MAI • Algatati detailplaneering Aburi külas • Rahvastikuregistri järgi oli valla • Väike-Maarja vallavalitsuses alus- tuulegeneraatori paigaldamiseks. elanike arv 01.01.2013
Recommended publications
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010

    Väike-Maarja Terviseprofiil 2010

    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd

    Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd

    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit

    Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit

    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
  • V-M Infoleht 2019 November RGB.Indd

    V-M Infoleht 2019 November RGB.Indd

    VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 10 (300) NOVEMBER 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook Vallaelanike vahel loositakse kopsakas preemia Väike-Maarja vallavalitsus loosib Nii on võimalik vallal ka oma tegevu- Tahaks loota, et sissekirjutus ei ole 2020. aasta veebruaris välja kaks tu- si paremini planeerida. Samas annab pelgalt allkirja andmine, vaid see on hande euro suurust tänuauhinda. Väike-Maarja valla elanike registris olek üks samm siduda end oma kodukohaga Tuhat eurot loositakse välja 2019. tunda ka pere isiklikus rahakotis, sest ja tekitada nö oma valla tunnet. Ja mis aastal valda sisse kirjutanud inimeste mitmed meie valla makstavad toetused eriti oluline – vallakodanikuna on sul vahel, teine tuhat eurot aga kõigi valla elanikuks registreerunud inimeste vahel. Loosimises osa- levad kõik, kes on loosimise toimu- mise hetkel Väike- Maarja valla koda- nikud. Kuni 31. det- sembrini on aega registreerida val- lakodanikuks nii, et kasu hakkad saama on seotud justnimelt sellega, kas ollak- moraalselt suurem õigus valla asjades juba järgmisel aastal. Oma elukohta se valla kodanik. kaasa rääkida. võib ümber registreerida igal ajal, kuid Vallakodanikuna lükkab sinu tee Vallakodanikuks saab end registree- ümberarvestus järgmisel aastal tööta- puhtaks valla tellitud lumesahk, sinu rida portaalis www.eesti.ee, seda saab sult valda laekuva tuluosa üle tehakse lapsed saavad õppida soodsamalt teha vallamajas kohapeal või saates 31. detsembri seisuga ning nii suure- muusikakoolis ning saavad tasuta elukohateate Väike-Maarja vallavalit- nevad valla tulud sinu osa võrra juba koolilõunat. Sul on võimalik taotleda susele aadressil Pikk 7, Väike-Maarja, järgmisel aastal. Mida rohkem on vallal mitmeid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, Lääne-Virumaa.
  • LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja Vallast

    Väike-Maarja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja vallast LISA 2 – ÜLEVAADE VÄIKE-MAARJA VALLAST Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 6 Koolid ................................................................................................... 6 Huviharidus .......................................................................................... 7 Noorsootöö .......................................................................................... 7 Kultuur, sport ja vaba aeg .................................................................... 7 Külaliikumine ....................................................................................... 9 Sotsiaalhoolekanne .............................................................................. 9 Tervishoid ............................................................................................ 9 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 10 5. Turism ja puhkealad .....................................................................................
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering

    Väike-Maarja Valla Üldplaneering

    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad

    Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad

    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
  • Väike-Maarja Vallavolikogu

    Väike-Maarja Vallavolikogu

    VÄIKE-MAARJA VALLAVOLIKOGU O T S U S Väike-Maarja 28. juuni 2018 nr 24 Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõike 11 ja lõike 2 ning planeerimisseaduse § 92 lõike 2 alusel Väike-Maarja Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused vastavalt otsuse lisale. 2. Vallavalitsusel informeerida avalikkust üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest ajalehes Virumaa Teataja, Väike-Maarja valla Infolehes ja Väike-Maarja valla veebilehel. 3. Vallavalitsusel esitada Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused valdkonna eest vastutavale ministrile. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ene Preem volikogu esimees Lisa Väike-Maarja Vallavolikogu 28.06.2018 otsusele nr 24 „Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamine“ Väike-Maarja valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemused 1. SISSEJUHATUS Ruumilise planeerimise korraldamine vallas on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 omavalitsusüksuse ülesanne. Ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse peamine, kohaliku omavalitsuse ruumilistest vajadustest lähtuv, üldist ruumilist arengut ja maakasutust
  • Vallateede Registri Kinnitamine

    Vallateede Registri Kinnitamine

    Väljaandja: Väike-Maarja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 35, 425 Vallateede registri kinnitamine Vastu võetud 13.10.1999 nr 10 Juhindudes teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 5 lõikest 6, vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada vallateede (kohalike teede) register vastavalt lisale 1. 2. Arvata vallateede registrist välja teed vastavalt lisale 2. 3.Määrus jõustub 18. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Jaak LÄÄNEMETS Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 13. oktoobri 1999. amäärusele nr 10 1. (tee nr 1) – Väike-Maarja – Vao 2,6 km 2. (tee nr 3) – Mõisamaa–prügimägi 0,7 km 3. (tee nr 4) – Mõisamaa–Ärina 2,3 km 4. (tee nr 6) – Ärina–Koonu–Aburi 5,1 km 5. (tee nr 8) – Porkuni–Aburi 3,1 km 6. (tee nr 10) – Aburi–Kõrtsiküla 2,2 km 7. (tee nr 12) – Raeküla–Pandivere 2,6 km 8. (tee nr 13) – Pandivere–Eipri 4,0 km 9. (tee nr 14) – Eipri–Männisalu–Raeküla 5,7 km 10. (tee nr 15) – Eipri – Simuna mnt 3,1 km 11. (tee nr 16) – Vesioru–Pandivere 3,6 km 12. (tee nr 19) – Eipri tee –Kruusiaugu 2,6 km 13. (tee nr 20) – Kruusiaugu–Äntu tee 3,2 km 14. (tee nr 24) – Äntu veehoidla tee 1,2 km 15. (tee nr 28) – Rastla–Kaarma–Simuna mnt 1,2 km 16. (tee nr 29) – Rastla–Triigi Uuemõisa 4,3 km 17. (tee nr 31) – Vana Vägeva mnt Koonu külas 0,9 km 18. (tee nr 32) – Vägeva mnt – Koonutöökoda 0,8 km 19. (tee nr 39) – Uus tn – Kaarma töökoda 1,1 km 20.