Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 1 (224) JAANUAR 2013 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Väike-Maarjas on valmimas Väike-Maarja muuseumis automudelite võistlusrada saab näha näitust “Kultuuri- ja Eesti Automudelispordi Klubi pressiteade muinasjutulaekad” Eesti Automudelispordi Klubil on hea ta on Väike-Maarja vallavalitus astunud tub!) ning rullumisi, ei ole tegu päris Näituse “Kultuuri- ja muinasjutulae- pole liiga hoolimatud esemete ja ma- meel teada anda, et üks väga oluline ka väikse, ent tubli sammu siseturismi mänguasjapoes pakutavate leludega, kad” on koostanud MTÜ Looja, selle terjalide suhtes, mis on meie kasutu- etapp selle spordiala arengus on jõud- arendamiseks, kuna prognoosime raja vaid spetsialiseerunud tootjate maail- on kokku pannud Leida Rätsep ja Eha ses? Kas me ei viska asju liiga kerge- mas vahefi nišisse. Nimelt valmib jaa- külastuste arvu 2013. aasta esimeses maklassi sõidukitega, mida iga võidu- Leinassaar. käeliselt minema? Raiskamist on palju! nuaris Väike-Maarja kasutusest maas kvartalis 1000-1500 vahele, enamiku sõitja veel oma käe järgi kohendab ning Näitusele avamisele saabunuid Kõigile oli näituse avamisel avatud olevasse võimlasse rahvusvahelistele sellest moodustavad teistest Eesti piir- komplekteerib. Võistlemisega alusta- võttis Väike-Maarja muuseumis vas- maalimistuba. Kui näitus tekitas soovi nõuetele vastav offroad automudelite kondadest tulevad võistlejad.” miseks sobiliku mudeli saab aga iga tu Marju Metsmani mängitud mahe ja oma muinasjutt või oma tunded pabe- võistlusrada. inimene endale 200 euro eest soetada mõnus muusika. rile jäädvustada, siis selleks oli koha- Offroad automudelispordis on Bruno Vaher, Eesti Automudeli- Eesti hobipoodidest. Avamisel olid liikvel muinasjutu- peal hea võimalus. Aga seda võib ka võistlejate eesmärgiks etteantud aja spordi Klubi MTÜ liige ja raja halda- tegelased – Tiiu Lamp kurja nõiana ja hiljem kodus või koolis teha. (tavaliselt 5-10 minutit) jooksul läbida ja: Tõnis Lattik, Keila automodellismi Kaja Teder hea haldjana. Hea haldja “Kultuuri- ja muinasjutulaekad” on võimalikult palju ringe, üheaegselt on “Olen automudelispordiga tegele- ringi juhendaja: mõjul minetas nõidki oma kurjad mõt- rändnäitus. Näituse Väike-Maarjasse ted ning asus koos haldjaga avama ja toonud Väike-Maarja Kultuuri- ja Muu- tutvustama põneva sisuga muinasju- sikaseltsi eestvedaja Kaja Kruubi sõnul tulaekaid. Igas laekas peitus midagi pannakse pärast nukunäitust näituselt huvitavat: avanesid mitmed muinas- saadud mõtete ajel loodud piltidest jutumaailmad ja nähtavale tuli palju üles kunstinäitus. Nii et kõik, kes näitu- erinevaid ning väga kauneid nukke. sel nähtust-kuuldust või hiljemgi sellel Näitus on loodud vanadest, unarusse teemal pildi joonistavad, saavad selle jäetud, katkistest ja äravisatud nukku- kunstinäitusel ka teistele vaatamiseks dest. Need on korda tehtud ja äratatud üles panna. uuele elule. Nukunäitus jääb Väike-Maarja Näitus paneb igaüht mõtlema – mil- muuseumis avatuks 8. veebruarini. line oli minu esimene nukk, kas ma mä- Näituse külastus on lastele tasuta, letan seda, kas see on mul alles või on täiskasvanutele 1 euro või vaba anne- see mul veel ainult mälestustes? tus. Näitus kutsub külastajaid mõtlema ka esemetest enda ümber, mida oleme Ilve Tobreluts kunagi kalliks pidanud. Kas me sageli

Automudeliraja ehitustööd Väike-Maarja õppekeskuse endises võimlas on käimas. Foto 20. jaanuarist. rajal kuni 12 mudelit, mis suudavad nud nii kaua kui mäletan. Kaks aastat “Väike-Maarja rada on kindlasti mär- umbes 150m pika hüpete ja erinevate tagasi otsustasime perega Tallinna kä- gilise tähtsusega ka kohaliku kogukon- kurvidega palistatud raja läbida vähem rast Väike-Maarjasse kolida ning nuk- na jaoks, usutavasti on ka seal, nii nagu kui 15 sekundiga. Pilootideks on see- ralt seisvat spordihoonet nähes tekkis Keilaski, tihti isadel ja poegadel prob- Haldjas ja nõid avasid ja tutvustasid kõikide muinasjutulaegaste sisu. juures enamasti mehed alates “alla- mu vaimusilmas kohe mõte “aga mis leemiks õhtuse ühistegevuse leidmine. Foto: Ilve Tobreluts. meetrimeestest” kuni soliidses eas va- siis kui siin oleks võistlusrada?” Klubi- Modellism annab selleks suurepärase naisadeni, neile pakuvad aga korralikku kaaslaste toel pöördusime 2012. aas- võimaluse, olgu see siis ringrajal se- konkurentsi ka üksikud naisterahvad, ta suvel vallavalituse poole, kust tuli kundisajandike mahalihvimise näol kes tuletavad härrastele tihti meelde, kohe soosiv vastus ning pärast juriidi- või koduse töölaua taga amordiõlisid et “naine roolis auto kraavis” ütlus on liste protsesside läbimist ulatati mei- vahetades ning mudelit seadistades. vaid sõnakõlks. le detsembris ka hoone võtmed. Töö Kahtlemata annab selle spordialaga te- raja ehituse kallal algas vahetult enne gelemine noortele kõvad baasteadmi- Rando Mere, Eesti Automudeli- jõule ning kestab kuni jaanuari lõpuni. sed mehaanikast, elektroonikast ning spordi Klubi MTÜ juhatuse liige: Toetajate abil on meil olnud võimalik spordipsühholoogiast, et tulevikus “Eestis on seda spordiala viljeletud esmavajalikud tarvikud kiiresti hanki- kas automehaanikuna tööle minna või juba nõukogude ajast saati. Sellest da, näiteks Mistra-Autex toetas meid alustada professionaalse võidusõitja perioodist on meie maale toodud ka võistlusraja katteks vajalike vaipadega, karjääriga. Igatahes oleks minu suureks mitmeid NSVL meistritiitleid, ent tä- Vilcon Ehitus hoone elektrikaabeldu- sooviks näha kohaliku klubi tekkimist.” napäeval on meie tase võrreldes muu sega ning Luige mudeliklubi rajapiire- Väike-Maarja mudelihalli etteval- maailmaga treeningkohtade puuduse teks kasutatavate tuletõrjevoolikutega. mistustööde lõpp on plaanitud jaanua- tõttu langenud. Mul on väga hea meel, Kogu ehitustöö on tehtud klubikaaslas- ris 2013. Seniks saab arengul pilku peal et Väike-Maarja vallavalitus näitas üles tega koos ühiskondlikus korras.” hoida veebilehel http://vm.edicy.co. usku meie projekti ning võimaldas mei- Mudelid, millega Väike-Maarja rajal Väike-Maarja mudelihalli pidulik le tühjalt seisnud võimla kasutamise. võistlema hakatakse, on enamasti 1:10 avamine toimub 9. veebruaril kell See rada ei ole oluline vaid kohalikele skaalas elektrimootoriga autod. Kuna 12.00, mis jätkub RC mudelivõistlu- sportlastele, vaid annab võimalused need peavad võistlusrajal igal ringil se I etapiga. Avamispäeval on kõigil enda sõiduoskuste parandamiseks mu- tegema kuni 10 m õhulende, arenda- soovijatel võimalus proovida sõita delistidele üle Eesti, kuna tegu on ain- ma kiirust kuni 100 km/h, kannatama ehtsa võistlusmudeliga. Muinasjututegelased nõid ja haldjas koondasid kõik osalejad sa statsionaarse siserajaga. Kahtlema- kokkupõrkeid (võidusõidus ikka juh- ühisesse tantsuringi. Foto: Ilve Tobreluts. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a.

Maadla. Olulisemat aastast 2012 • Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke osales vabariiklikul õpetajate rahva- 2012. aasta oli Euroopa Liidus aktiivse nil. tantsufestivalil Tartus. ja väärika vananemise aasta, põhine- • Põhja-Saksa Ringhääling jäädvustas • Väike-Maarja rahvamajas peeti rohke des kõiki põlvkondi kaasaval ühiskon- Kiltsi mõisas admiral A. J. von Kru- osalejaskonnaga stiilipidu „ENSV“. nal. Milline oli lõpule jõudnud aasta sensterni tegevust. • Simuna koolis toimus Väike-Maarja meie koduvallas? Eks see ole kindlasti • 27. jaanuaril käis vallavalitsus õppe- valla koolide algklassiõpilaste luule- paljudele erinev ning hinnang sõltub reisil naabermaakonnas Ida-Virumaal. tuste võistulugemine, Väike-Maarja isiklikust vaatenurgast. Kuid kui me gümnaasiumis aga valla koolide mui- heidame pilgu tagasi ja vaatame, mida VEEBRUAR nasjutuhommik. meie valla elanikud korda saatsid, siis • Väike-Maarja Vallavolikogu otsustas • Eestis avaldasid õpetajad meelt töö- see nimekiri on pikk ning siin leidub nii nimetada valla Aasta Tegijaks 2012 koormuse ja palga suhte üle kolme- naeru kui ka pisaraid. Me võime rääkida spordiajakirjanik Paavo Kivise raama- päevase streigiga. Väike-Maarja laste- haridusest, kultuurist, sotsiaalvaldkon- nast, ettevõtlusest või spordist, kind- Simuna lasteaed tähistas tänavu 50. aastapäeva. Foto: Mart Pruul. lasti leiame palju tegevusi, mis vääri- • Südamenädal kutsus järgima tervis- • Simuna Ivax ja Väike-Maarja ReinPaul vad kiidusõnu. Samas on veel tegemata likke eluviise. pidasid maakonna korvpallimeistri- tegusid ning alati on võimalik teha asju • Väike-Maarja keskväljakul peeti Geor- võistluste fi naalis tulise korvpallila- paremini ning leida uusi lahendusi. gi Kange rammuvõistlus ja toimus Lu- hingu. Võitjaks tuli, nagu alati, tuge- Eelnenud aastat ei ole meie vallas kor- richi teatejooks. vam, seekord oli tugevamaks Simuna raldatud üleüldise moto all. Üheks lä- • Simunas tähistas lasteaed oma 50. Ivax. bivaks teemaks on olnud Väike-Maarja sünnipäeva. • Korvpallipoisid lõpetasid hooaja tur- Seltsimaja 100. aastapäev. Me kõik ole- • Väike-Maarja valla spordieluga käis niirivõiduga Taanis. me püüdnud erinevaid valdkondi edasi tutvumas Eesti Päevalehe sporditoi- • Pandivere päeva külakonverentsid arendada ja eks me kõik oleme ise ka metus. toimusid sel aastal Aaveres ja Orgu- kõige paremad hindajad, kas see on • Simuna Artistoni naiskond tuli maa- sel. meil õnnestunud. konna korvpallimeistriks • Väike-Maarja rahvamajas toimus bee- bide pidu. Mõned arvud: MAI • Algatati detailplaneering Aburi külas • Rahvastikuregistri järgi oli valla • Väike-Maarja vallavalitsuses alus- tuulegeneraatori paigaldamiseks. elanike arv 01.01.2013 seisuga 4870, tas ehitusnõunikuna tööd Kristiine 01.01.2012 seisuga oli elanike arv 4921. Adamson. JUUNI • Vallas sündis 48 last, manalateele • Mitmel pool vallas korraldati „Teeme • Väike-Maarja gümnaasiumi lõpetas lahkus 70 inimest. ära!” talgupäevi. 23 abiturienti. • Väike-Maarja gümnaasium pidas koo- • Simuna kooli lõpetas 9 õpilast. Järgnevalt ülevaade Väike-Maarja Valla aasta tegijaks tunnistatud spordiajakirjanik Paavo Kivine jäädvustamas likonverentsi. • Kiltsi põhikooli lõpetas 5 õpilast. vallas toimunud või meie elanikega oma nime vastilmunud Georg Lurichi elulooraamatusse. Foto: Ellu Moisa. • Taas sai paika 2010. aasta augustitor- • Väike-Maarja muusikakooli lõpetas 6 seotud tegemistest, olgu need väike- mis murdunud Väike-Maarja kiriku õpilast. sed või suured. Kindlasti ei mahtunud tu “Lurich” väljaandmise eest. aed streigiga ei liitunud. tornikiiver. • Väike-Maarja õppekeskuse lõpetas paljud olulised neist siia loetelusse, • Valla aasta parimateks sportlasteks • Ebaveres süüdati Lennart Meri mä- • Väike-Maarja gümnaasium esines talvel 30, kevadel 27 õpilast. kuid arvan, et on mõistlik heita pilk tunnistati: lestuslõke. Loodi telesild Saaremaale edukalt televiktoriinis „Loodusetark“. • 25. korda peeti Pandivere päevi. Täna- lõppenud aasta kalendrikuudele. - parim meessportlane – Indrek Mägi Kaali meteoriidikraatri majasse. • Kiltsi kool võõrustas külalisi Peterbu- vuste päevade motoks oli „Seltsimaja - parim naissportlane – Kertu Rebane • Väike-Maarja rahvamaja saalis avati rist. – 100 aastat kultuuri kodu“. Pandivere Indrek Kesküla - parim võistkond – Triigi küla võrkpal- vallavanem livõistkond - parim treener – Vaido Rego - sportlikum perekond – perekond Vis- JAANUAR napuu • 1. jaanuaril 2012 jõustus uus Aleviku- - sportlikum vabatahtlik – Väino Hai- ja külavanema statuudi redaktsioon ba • Jõustus Simuna kooli arengukava aas- • Leonida Rebane ja Kaido Höövelson tateks 2012-2016. pälvisid Eesti Vabariigi teenetemär- • Väike-Maarja rahvamaja juhatajana gid. alustas tööd Kalev Pärtelpoeg. • Sagadi mõisas tunnustati maakonna • 3. jaanuaril koguneti Vabadussamba spordirahvast. Väike-Maarja vallast juurde mälestushetkedeks Vabadus- osalesid maakonna sportlikumaks sõjas langenute mälestuseks. külaks tunnistatud Triigi küla ning • Tütarlaste vabatahtlik Kaitseliidu eri- sportlikuma perekonna nimetuse no- organisatsioon Kodutütred tähistas minent perekond Nõmmiste ja sport- oma 80. aastapäeva ja tänas vallava- likuma vabatahtliku nimetuse nomi- litsust senise koostöö eest. nent Aimar Türbsal. • Algatati detailplaneering uue polit- • Eesti Kultuurkapitali restaureerimis- sei- ja päästehoone rajamiseks Väike- preemia sai mõisaarhitekt Nele Roht- Maarjasse. la Kiltsi mõisahoone restaureerimis- • Erametsaomanikud said endale tugi- töö eest. isiku hr Aadu Raudla, kes alustas vas- • Vallavolikogu võttis vastu Väike-Maar- tuvõttu Väike-Maarja vallamajas. ja noortekogu põhimääruse. • Norra Kuningriigist saadeti Väike- • Simuna rahvamajas peeti stiilipidu Maarja hooldekodule vajalikku varus- „Sõbrad idast“. tust. • Gümnaasiumi peahoones hakati ko- MÄRTS Beebide peo lõpus koguneti ühispildile. Foto: Aare Treial. guma taarat raamatute ostmiseks. • Üle-eestiline organisatsioon Ettevõt- • Kiltsi lossi külastas admiral Adam Jo- päeval pandi seltsimajale sümboolne • Kiltsi kooli õpilane Richard Lätt oli likud Naised Eestimaal pärjas 2011. Kaja Kruubi maalinäitus. hann von Krusensterni pojapoja poja- nurgakivi. edukas üle-eestilisel füüsikaviktorii- aasta ettevõtliku naise tiitliga pr Reet • Simuna vabatahtlikud pritsumehed poeg Jerzy Krusenstern Poolast. • 15. korda peeti Eesti esivõistlusi nai- viisid Triigi külas läbi õppuse, mille abil likvideeriti räämas hoone. • Väike-Maarja jõudis valdade talimän- gudel esikuuikusse. • Talvine hooaeg lõppes Simuna auto- sportlastele edukalt. • Toimus 23. noorte rahvusvaheline korvpalliturniir Lurich Cup, turniiri- võit jäi koju. • Klubi Härmalõng tähistas 25. sünni- päeva.

APRILL • Alustati gümnaasiumi algklasside maja rekonstrueerimistöödega. • Peeti Wiedemanni keelepäeva, kee- letammikusse lisandus Mari Tarandi nimipuu. • Möödus 20 aastat esimese valla info- lehe ilmumisest. • Pandivere piirkonnas asus tööle uus Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mari Tarand oma nimipuud istutamas. järelevalveinspektor Egle Ott. Maakonna parim korvpallimeeskond Simuna Ivax medalite ja võidukarikaga. Foto: Ilve Tobreluts. Foto: Ain Liiva. Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

sekandmises. valil Europeade. • Sepakursustel õpiti musklirammu nu- • Väike-Maarja vallas toimus maakonna tikat kasutamist. raamatukogurahva suvekoolitus. • Peeti XXII Pandivere rattaralli koos • Simunas matkati Struve kaarel. Struve Filter Eesti maanteekarikasarja eta- geodeetilise meridiaanikaare Simu- piga. na-Võivere baasjoone otspunktid said • Korraldati X Laekvere-Simuna rahva- tähistatud ja viidastatud. jooks. • Simunas peeti perepäeva. • Peipsi ääres Ranna külas toimus Väi- • Lõpetati gümnaasiumi algklasside ke-Maarja gümnaasiumi noortelaager maja rekonstrueerimistööd. VMG Spioonid. • Teostati Kiltsi mõisapargi restaureeri- • Algasid programmi „Viru pael ja pas- mise I etapi tööd. tel“ õppepäevad. • Soojustati Simuna koolimaja keskmi- • Valla sotsiaalosakond sai 2 elektriau- se osa fassaad. tot. • Maadlusklubi lõpetas pidulikult väga SEPTEMBER eduka hooaja. • Toimusid koolide avaaktused. Väike- Maarja gümnaasiumi avaaktus toi- JUULI mus renoveeritud algklassidemajas. • Eesti Evangeelse Luteri Kiriku pea- Esimesse klassi läks 31 õpilast. Käes- piiskop Andres Põder pühitses koos oleval õppeaastal on õpilaste arv 341. Viru praostkonna vaimulikega Väike- • Simuna kooli avaaktust pidas uus Maarja kiriku tornikiivri, toimus hea- kooli direktor Kaja Põldmaa. Simunas tegevuskontsert kiriku toetuseks. läks esimesse klassi 11 õpilast, Simu-

Ajalooline hetk – Väike-Maarja kiriku torni tipuosa on alustamas teekonda oma tavapärasele kohale. Foto: Ilve Tobreluts. • Simuna rahvamajas tähistati sügise • Valla kaitseliitlased ja naiskodukaits- vaga toimusid Simunas alevikus, Vao algust traditsioonilise peoga. jad osalesid Kaitseliidu 94. aastapäe- külas ja Väike-Maarja alevikus. • Vallavolikogu uuendas valla arengu- va puhul toimunud KL Viru Maleva • Valla 21. aastapäeva tähistati Simuna kava aastateks 2012-2019. vastuvõtul Muuga mõisas. rahvamajas. • Vallavolikogu kinnitas esmakordselt • Väike-Maarja gümnaasiumis käis kü- • Seltsimaja juubeliürituste sarja suure valla eelarvestrateegia kuni aastani las olümpiasangar Heiki Nabi. lõppsündmusena toimus aastasaja 2016. • Väike-Maarja raamatukogus tähistati ball. • Algatati detailplaneering Ebavere kü- Karl Ristikivi 100 sünniaastapäeva. • Toimus IV Väike-Maarja Muusikafesti- las asuvas graanulitehases koostoot- • Teostati Kaarma tööstusala tee re- val (seltsimajas, Kiltsis ja Väike-Maar- misjaama rajamiseks. konstrueerimise I etapp. ja kirikus). 25. Pandivere päevade avasõnu ütleb üks kodukandipäevade traditsiooni OKTOOBER algatajatest – Mati Lukas. Foto: Ellu Moisa. • Väike-Maarja vallavalitsuse delegat- • PAIKi õppereis viis sõprusvalda Son- na koolis õpib 66 õpilast. sioon käis õnnitlemas Soomes Son- kajärvile. • Kiltsi mõiskooli avaaktusel tarkuse- kajärvi sõprusvalda 90. aastapäeva • Toimus järjekordne õpilaste maleva- päeval astusid esimesse klassi 8 õpi- puhul. suvi. last. Kiltsi kooli õpilaste arv on 56. • Väike-Maarjasse paigaldati elektriau- • Avanduse küla ja endise Männisalu • Väike-Maarja õppekeskuses õpib het- tode kiirlaadimispunkt. küla elanikud pidasid külakokkutule- kel 152 õpilast. • Väike-Maarja rahvamajas alustas te- kuid. • Väike-Maarja muusikakoolis õpib 63, gevust noorte teatriring. • Peeti ratsaspordivõistlus Vao Karikas Väike-Maarjas õpib neist 53 ja Simu- • Maakondliku tunnustuse pälvisid OÜ 2012. nas 10 õpilast. Puhastusekspert – koolitussõbralik • Simuna rahvamajas said kokku Lää- • Endel Klebandi ja Ira Võhmaste kau- organisatsioon ja Tiina Kunnberg – ne-Virumaalt pärit Piiterlaste Seltsin- nis koduaed sai maakondlikul Kauni aasta õppija eripreemia. gu liikmed. kodukonkursil tunnustuse osaliseks. • Seltsimaja 100 ürituste sarjas peeti • 12. korda peeti traditsioonilist Ebave- • Väike-Maarja spordihoone pidas 5. kinopäeva. re Kange triatlonit. sünnipäevaturniiri võrkpallis. • Gümnaasiumi põhikooliosa õpilased • Väike-Maarja rahvamajas toimus selt- osalesid Metsamõisas fotograafi a- AUGUST simaja 100. juubelile pühendatud päeval. • Kiltsis mõisas toimusid mõisaöö üri- konverents „Seltsitegevuse aastasa- • Väike-Maarja rahvamajas peeti II see- Struve geodeetilise meridiaanikaare meie vallas paiknevad punktid said tä- niortantsupäeva. histatud ja viidastatud. Foto: Ilve Tobreluts. • Triigi spordihoone ja Väike-Maarja • Volikogu kehtestas koostootmisjaa- • Tallegg avas Kaarmal renoveeritud hooldekodu renoveerimistööd jõud- ma detailplaneeringu Ebavere külas. broilerifarmi. sid lõpule. • Korvpallipoisid mängisid Peterburi- • Volikogu kehtestas tuulegeneraatori • Triigi raamatukogu tähistas 60. sünni- turniiril täiseduga. detailplaneeringu Aburi külas ja äri- päeva. • Vallaelanike seas korraldati rahulolu- hoone rajamise detailplaneeringu • Väike-Maarja lasteaia juures avati küsitlus. Väike-Maarja alevikus. olulise uuenduse läbi teinud mängu- • Eesti Sumoliit nimetas Väike-Maarja väljak. DETSEMBER gümnaasiumi õpilase Jörgen Kivila • Väike-Maarja vallavolikogu tegi Tam- salu vallale ettepaneku ühinemisläbi- rääkimiste alustamiseks.

NOVEMBER • Seltsimaja juubeliürituste sarjas pee- ti stiilipidu „1912“. • Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke tähistas 30. sünnipäeva. • X korda peeti Ebaveres maastikujook- Osake Võidutule leegist jõudis ka meie valda. Foto: Heili Nõgene. su OÜ Reinpaul auhindadele. tused. da”. • Lääne-Virumaa kodanikeühenduste • Tantsuselts Tarapita käis koos Pandi- • Esitleti seltsimaja ajalooraamatut konverentsil autasustati tunnuskirja- vere piirkonna rahvakultuurigrupiga „Sajand seltsielu südames“. ga „Sädeinimene 2012” Väike-Maarja Austrias folkloorifestivalil. • Väike-Maarja gümnaasiumi 10. klassi Põllumeeste Seltsi kui paikkonna selt- • Eesti tänavakorvpalli meistrivõistlus- õpilastele anti Vabadussõja mäles- sielu edendajat ja vaimsuse kandjat. telt tulid Väike-Maarjasse pronksme- tussamba juures pidulikult kätte mat- • Tantsuseltsi Tarapita tantsujuhti, dalid. riklid. Väike-Maarja gümnaasiumi õpeta- Mihklilaat tõi kohale rohkesti huvilisi. Foto: Ilve Tobreluts. • Nukuteater käis Naksitrallidega Eba- • Seltsimaja 100 talutoidupäev tõi ka jat Egne Liivalaidi tunnustati Eesti • Alustati saepurugraanulite kütmist aasta parimaks sumojuunioriks. veres. hoidiste messi ja mihklilaada. Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi gümnaasiumi algklasside maja katla- • Korvpallipoisid lõpetasid aasta turnii- • Simuna Kapell osales koos Tamsalu • Kiltsi koolis toimus käsitööalane õp- auhinnaga. majas. rivõiduga Helsingis. segatantsurühmaga „Tuhkatrallad“ pepäev maakonna käsitöö ja kodun- • Väike-Maarja õppekeskus tähistas • Advendiküünalde süütamine. • Valla alevikes ja külades tähistati uue Itaalias rahvusvahelisel folkloorifesti- duse õpetajatele. oma 50. aastapäeva. • Vallavalitsuse kohtumised vallarah- aasta vastuvõttu. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. 2012. aasta omavalitsuste ühistööna Vallasekretärina töötab Enda Elbre 2012. a on lõppenud ning taaskord te- Aktiivselt tegutsesid Lääne-Viru ta alguses tegi liit pöördumise seoses hakse kokkuvõtteid ning seatakse uusi arenduskeskuse koordineeritav KOV Vaeküla kooli tulevikuga ehk hooned Alates 19. novembrist töötab Väike- väga hästi vastu võetud, kõik on oma sihte järgnevaks. Püüan anda lühiüle- arendustöötajate koda ning liidu all te- jäävad meie pingutustele vaatamata Maarja Vallavalitsuses ajutiselt eemal abikäe ulatanud ja aidanud mul siin- vaate lõppenud aastast omavalitsuste gutsev KOV fi nantsinimeste ümarlaud. tühjaks ning miljonitesse kroonidesse oleva vallasekretäri asemel Enda Elbre, sete oludega kiiresti kohaneda,“ rääkis ühistöö vaatevinklist. Aasta oli maa- Koos arutleti läbi erinevate tegevuste juba tehtud investeeringud riigi poolt kes valiti välja sellele kohale pürginud Enda Elbre oma esimeste töökuude ko- konnale tervikuna edukas ning meel- maakonna arendamise üle ning vald- lendavad lihtsalt tuulde, lapsed on 15 kandidaadi seast. gemustest. dejäävaid sündmusi oli rohkesti. 2012. kondlike probleemide lahendamisi. laiali üle maakonna, mis on äärmiselt aasta oli ka Lääne-Viru Omavalitsuste Järgmine suurem projekt on läbi selle kahetsusväärne. Samuti koostasime Liidule (VIROL) tegus, jätkati paljusid juba ka algatatud ning see puudutab Vihula vallavalitsuse kaasuse alusel juba käimasolevad koostööprojekte maakonna kergliiklusteede võrgustik- pöördumise, mis puudutas maamaksu ning algatati uusi. ku. Palju tehti koostööd ka teiste part- vabastamise kompenseerimist omava- Aasta alguses lõppes sotsiaaltrans- neritega. Nii anti välja iga-aastane ”Vi- litsustele. Arupärimise koostasime ka pordi projekt, mille eesmärgiks oli rumaa kirjandusauhind” koostöös Ida- haridusministeeriumile. Nimelt jõudis arendada omavalitsuste koostööd piir- Viru Omavalitsuste Liiduga ning sellel meieni info, mis puudutab Porkuni kondliku sotsiaaltranspordi arendami- aastal sai pärjatud Andrei Hvostov kooli eelkooliealiste laste arendusrüh- sel. Ettevõtmise sisuks on võimaldada teosega “Sillamäe passioon”. Koostöös ma sulgemist.

Enda Elbrel on omavalitsuses töö- „Väike-Maarja ja Avanduse valdade tamise staaži varasemast ajast ligi 17 ühinemise ajal olin valimiskomisjoni aastat. Ta on töötanud Rakke ja Avan- esimees ja seetõttu olen mitme Väike- duse vallavalitsustes. Maarja vallavalitsuse töötajaga juba Pärast Avanduse valla ühinemist varasemast ajast tuttav. See kergendas Väike-Maarja vallaga on Enda omava- mul tunduvalt tööprotsessi sisseela- litsustööst eemal olnud. Vahepealsel mist,“ meenutas Enda. ajal on ta tegelenud kõigega, mis huvi „Soovitan kõigil oma probleemide- on pakkunud. „Lõpetasin statsionaarse ga julgesti vallakantseleisse pöörduda. massaažikooli Tartus ja õppisin Ha- Küllap leiame üheskoos lahendused,“ apsalus Hiina meditsiini. Meeldivaks pöördub Enda Elbre julgustavalt kõigi vahelduseks oli võimalus lastelaagris vallakodanike poole. muinasjutuvestjana kaasa lüüa,“ tule- Enda on aktiivselt tegev Rakke Ha- tas Enda meelde oma viimaste aastate ridusseltsis, kus juhendab teist aastat tegemisi. liikumisrühma. Vabal ajal tegeleb jooga „Mõtlesin, et ei asu enam kunagi ja ujumistreeningutega. Endal on suur avalikku teenistusse, aga nüüd olen pere: 4 last ja 7 lapselast. Koos perega oma tööleasumise otsusega rahul ja, meeldib tal reisida, ühiselt on läbi käi- mis peamine, tulen hommikuti rõõ- dud mitmed Euroopa riigid. puudega või liikumistakistusega isikule Virumaa Teatajaga anti välja traditsioo- Aasta teises pooles juhtisime tä- muga tööle. Mind on Väike-Maarjasse ja muule abivajavale isikule transpor- nilised ”Aasta Tegu” auhinnad. 2013. helepanu probleemidele, mis võib ti. Et teenust mingilgi määral käigus aastal toimub see juba 10. korda ning maakonnas juhtuda kui kaotatakse hoida, korraldati 2012. aastal uus han- selleaastased märgilised teod saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse ge, mis tagab antud teenuse säilimise pärjatud juba uue aasta alguses. MTÜ- maakondlikud keskkonnaprogrammid Kiltsi alevikku ja Ebavere ning meie maakonnas. Uus hange oli tehtud ga Virumaa Lootus ja Lääne-Viru maa- ning kui vähendatakse Päästeameti Ida eeldusel, et see tuntust kogunud pi- valitsusega tunnustasime ilusamaid päästekeskuse Rakvere päästekoman- Pandivere külla jõudis kiire lootprojekt saaks tulevikus ka riigi do- kodusid konkursi ”Eesti kaunis kodu” do isikkoosseisu. Kohtumisel Pääste- tatsiooni. raames Päides, kus maakonna kauni- ametiga jäigi kõlama see, et raha ei ole internet, Elioni nutiTV ning Läbi tegevustoetuste ning liidu asu- maks koduks valiti Perekond Remmiku ega tule ning otsused on olnud õiged. tatud organisatsioonide arendasime kodu Viru-Nigula vallas, lisaks tunnus- Jääme lootma, et meil pole tulevikus internetitelefoni kasutusvõimalus turismialast tegevust SA Põhja-Eesti tati ka teisi tublisid maakonna inimesi vaja seda oma inimeste elude ja vara Turism kaudu, vabaühenduste ning kodukoha kaunimaks muutmisel. arvelt tõestada. Aktiivne oli ka kultuu- Nüüdseks on nende külade elanikel ka kasutada üle interneti toimivat te- ettevõtluse nõustamist SA Lääne-Viru 2012. aastal algas ka koostöö Rak- riline tegevus läbi liidu, millest võib ning ettevõtetel võimalik liituda Elio- lefoniteenust. Internetitelefoni ei pea Arenduskeskus kaudu. Liidu all tegut- vere Teatriga, mille tulemuseks peak- esile tuua nt maakonna kultuuritööta- ni kiire internetiga. Esmakordselt saab ilmtingimata lauatelefonist kasutama, sev Lääne-Viru õppenõustamiskeskus sid valmima erinevad õppematerjalid jate seminari Moldovas, poisssolistide neis asulates vaadata ka Elioni nutiTV- vaid helistamiseks võib kasutada ka osutas aga abivajajatele nii logopeedi, haridusasutustele ja mille eesmärgiks konkursi, ETV „Laulukarusell 2012“ piir- d ning kasutada internetitelefoni. arvutit või nutitelefoni. Hea nipp – kui eripedagoogi kui psühholoogi abi, mil- on koostöös teatriga kultuuriliste tead- kondliku lõppvooru korraldamist jpm. Kiire internet on tänapäevase üha lisada oma lauatelefoninumber nutite- le eesmärgiks ongi just laste varajane miste suurendamine lastes ja noortes Koolituste valdkonnas, mida liit tehnoloogiakesksema elu jaoks häda- lefoni, siis saab internetivõrgus olles märkamine, et tagada neile täisväär- ning seda läbi maakonna koolide. Miks korraldas KOV-dele võiks välja tuua nt vajalik. Kiirem internet, mille allalaa- helistada lauatelefoni kõnehinnaga. tuslik tulevik läbi õppenõustamise. mitte muuta selle projekti raames meie riigihangete seaduse, avaliku teenistu- dimiskiirus on kuni 12 Mbit/sekundis, Ja seda ka välismaal olles. Lauatelefo- Näen tulevikus nende institutsiooni- laste ja noorte koolitunnid veelgi huvi- se seaduse, haridusvaldkonna, aadres- võimaldab mugavamalt täita tööüles- ninumbri kasutamiseks nutitelefonis de üha kasvavat rolli ning usun, et ka tavamaks ja teadmisterohkemaks? siandmete ja ehitisregistri jms teemal. andeid, suhelda tuttavatega või äripart- peab telefoni laadima rakenduse, mil- riigipoolne soov neid valdkondi omalt Iga-aastasel maakonna parimaid ai- Vaatamata ka negatiivsetele aspek- neritega. Kiirus loeb! le leiab Elioni veebilehelt www.elion. poolt toetada, jätkub ka tulevikus. Jät- neolümpiaadidel käinuid ning nende tidele võib kokkuvõttes öelda, et 2012. Kiire internetiga on hea ja mugav ee/eraklient/telefon Helistama hakates kus eriotstarbelise kommertsliini veo juhendajaid tunnustati augustis Sõme- aasta oli kohalike omavalitsuste ühis- teha ka veebipõhiseid videokonverent- saab mobiilist valida, kas kasutada korraldamine meie maakonnas, mille rul toimunud üritusel, nn ainetundja- tööna väga aktiivne. Koostöös maakon- se ja saata e-mailiga mahukaid andme- helistamiseks mobiili- või lauatelefo- tulemusena saavad 36 kõne- ja näge- te päeval. Traditsiooniline Lääne-Viru na erinevate sihtrühmadega suutsime faile. Samuti jõuab Ebavere ja Pandi- ninumbrit. Neile, kes käivad palju vä- mispuudega last tasuta transpordi Tar- hariduse päev, mille peaesineja oli maakonna arengule erinevalt kaasa vere külade ning Kiltsi asula elanikeni lismaal või lausa elavad seal, on see tusse ning tagasi. sellel aastal psühholoog Anu Virovere, aidata ning kaitsta nii meie omavalit- internetipõhine Elioni nutiTV, mis toob hea võimalus kõnekulude kokkuhoid- Aasta alguses valmis liidul maa- toimus aga sellel aastal Rakvere Ame- suste kui ka maakonna inimeste huve vaatajateni rohkem kui 100 telekanalit. miseks. konda tutvustav ning keskkonnatead- tikoolis ja seal said ligi 250 meie maa- laiemalt. Samuti on nutiTV-s palju omanäolisi Selleks, et Elioni teenuste kohta likkust tõstev trükis ”Looduskaunis konna haridusinimest kuulata huvita- Siinkohal soovin tänada kõiki oma- teenuseid, näiteks videolaenutus, mille rohkem infot saada või neid oma koju Lääne-Virumaa”, mille 3000 tiraaž on vaid ja harivaid loenguid. Selle päeva valitsusi, liidu koostööpartnereid ning abil jõuavad põnevad fi lmid kasutaja või ettevõttesse tellida, võib helistada praktiliselt juba välja jagatud. Sügisel raames tunnustas VIROL ka meie maa- teisi maakonna arengule kaasa aidanud teleekraanile vaid paari puldiklõpsuga. klienditeenindusse numbril 165. Lisa- käivitus maakondlik kolmandate klas- konna uusi haridusasutuste juhte, õpe- inimesi ning soovida kõigile palju kor- Videolaenutus on nutiTV klientide seas infot saab internetist aadressil www. side projekt ”Metsaga sõbraks”, mille tajate päeval Haljalas aga neid noori daminekuid ning edukat alanud aastat! väga populaarne teenus, sest seal saab elion.ee tulemusena said kõik meie maakonna õpetajaid, kes pärast ülikooli lõpeta- vaadata värskeid ja ka hiljuti kinodes kolmandate klasside lapsed minna Sa- mist ja vastava kvalifi katsiooni oman- Sven Hõbemägi linastunuid fi lme väga soodsalt ja mu- Kiire internet jõuab kodudeni Elioni gadisse loodust tundma õppima. Läbi damist on otsustanud meie maakonna Lääne-Viru Omavalitsuste Liit gavalt. Samuti on populaarne teenus ja projekti Estwin arenduste tulemuse- liidu ühis- ja haridusalaste ürituste kasuks ning siin tööle asunud. tegevdirektor salvestamine, mille abil saab saated na. toetamise toimus palju erinevaid üri- Liit osutas läbi erinevate pöördu- või seriaalid salvestama panna ning tusi ja projekte, mis olid suunatud kõik miste tähelepanu probleemidele, mis vaadata neid siis kui omale sobib. Ingrid Piirsalu, meie maakonna arendamisele. tegid murelikuks tervet maakonda. Aas- Nende külade elanikud saavad nüüd Elioni meediasuhete juht Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Vallavalitsuse materjalid Volikogu materjalid

Maaküsimused Projekteerimistingimuste määra- da korraldatud jäätmeveos segaolme- Kokkuvõte 27. detsembri volikogus ter. - Nõustuti piiriettepanekutega ja mine jäätmete kogumiseks jäätmekotti. arutatust Otsustati: moodustati järgmised maaüksused - Määrati AS Baltic Agro rajatise - Anti ühele isikule nõusolek perioo- 1. kehtestada Väike-Maarja vallas (varjualune) projekteerimistingimused. diliseks liitumiseks korraldatud jäät- maa riigi omandisse jätmiseks: 5,33 ha 1. Eesti Maaomavalitsuste Liidust Väike-Maarja alevikus Pikk tn 22 ja Pikk suurune Lehtla maaüksus Koonu külas; meveoga suveperioodiks. väljaastumine tn 22a asuvatele katastriüksustele Ruu- 5,56 ha suurune Suurekivi maaüksus Hanked - Kinnitati kahe isiku ühise jäätme- Pudivere külas; 2,94 ha suurune Jõekal- - Kinnitati lihtmenetlusega hanke mahuti kasutamise kokkulepe. Ette kandis vallavanem Indrek Kes- mi Projekt OÜ poolt koostatud detail- da Vao külas. „Väike-Maarja sauna ja Simuna rah- küla. planeering. Detailplaneeringu koosta- - Nõustuti Kangro katastriüksuse vamaja puukuuri ehitamine“ edukaks Arvamus välisõhu saasteloa taot- Eestis tegutseb praegu kaks omava- mise eesmärk on ärihoone ehitamine jagamisega Liivaküla külas, mille tule- pakkujaks OÜ MEK Ehitusgrupp. lusele litsusi ühendavat liitu: Eesti Maaoma- ning Pikk tn 22 ja Pikk tn 22a kruntide musena moodustuvad uued katastriük- - Nõustuti välisõhu saasteloa and- valitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Lin- liitmine; sused: pindalaga 5,15 ha Künka-Kang- Sotsiaaltoetuste eraldamine misega OÜ-le Pandivere LT. nade Liit neist on kahtlemata tugevam 2. kehtestada Väike-Maarja vallas - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- ro ja pindalaga 15,67 ha Liiva-Kangro; organisatsioon. Kaks liitu on plaaninud Aburi külas asuvate Raja ja Liivaku määrati koha-aadressid ja maa sihtots- se maksmisega eelarve vahenditest 29 Vallavara tasuta kasutusse andmi- ühineda, aga seni pole ühinemislä- kinnistute ligikaudu 26 ha suurusele tarbeks maatulundusmaa. taotlejale kokku summas 3287.09 eurot. ne - Nõustuti koha-aadresside määra- - Nõustuti kooli toiduraha kompen- - Otsustati anda OÜ-le Pandivere birääkimised veel tulemuseni viinud. maa-alale koostatud detailplaneering. misega Ebavere külas seitsmele katast- seerimisega seitsmele Väike-Maarja Vesi tasuta kasutusse valla omandis Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) Detailplaneeringu koostamise eesmärk riüksusele asukohaga Sandimetsa küla; valla õpilasele. olevad Väike-Maarja alevikus, Ebave- on oma tähtsust minetamas, sest sealt on ühe 1,8 MW võimsusega elektrituu- Äntu külas neljale katastriüksusele - Nõustuti Väike-Maarja ja Simuna re külas (Väike-Maarja reoveepuhasti), on viimasel ajal paljud omavalitsused liku rajamine. asukohaga Sandimetsa küla; Ebavere lasteaedades käiva 9 lapse toiduraha Kiltsi mõisas, Triigi külas ja Simuna välja astunud. Kui liitude ühinemist ei külas kahele katastriüksusele asukoha- (1.30 eurot päevas) kompenseerimise- alevikus asuvad vee- ja kanalisatsioo- toimu, siis sellisel kujul ei suuda EMOL 4. Asustusjaotuse muutmise taot- ga Äntu küla. ga ja lasteaedade kohatasu (12.14 eurot nikompleksi kuuluvad varad vesivarus- elujõulise omavalitsusi ühendava lii- lemine kuus) kompenseerimisega 7 lapsele. tuse ning kanalisatsiooniteenuse pak- duna jätkata. Ette kandis maanõunik Diana Seep- Väljastati ehitusluba kumiseks. - OÜ-le Ebavere Graanul koostoot- Sotsiaaltoetuse eraldamisest Otsustati astuda Eesti Maaomava- ter. misjaama peahoone, kuivati, kütuse keeldumine Simuna osavallavanema teenistu- litsuste Liidust välja ning volitada voli- Otsustati taotleda regionaalminist- etteandehoone ja sõelahoone püstita- - Keelduti sotsiaaltoetuse eraldami- sest vabastamine kogu esimeest ja vallavanemat esinda- rilt Lääne-Viru maakonna Ebavere küla miseks. sest kahele taotlejale. - Otsustati vabastada teenistusest ma Väike-Maarja valda läbirääkimistel ja Äntu küla lahkmejoonte ja asustus- - Green Electric OÜ-le tuulegeneraa- Simuna osavallavanem Mart Pruul ala- Eesti Linnade Liidu liikmeks astumisel. jaotuse muutmist eesmärgiga ennista- tori püstitamiseks Aburi külas. Hooldajatoetused tes 21.12.2012. a. da ajalooline asustusüksus - Sandimet- - Vao Agro AS-le veiselauda laienda- - Nõustuti hooldajatoetuse maksmi- 2. Väike-Maarja valla 2013. a eel- sa küla. miseks Väike-Maarja vallas Vao külas sega ühele isikule. Hinnakirja kinnitamine Veski farmis. - Kinnitati Väike-Maarja liuvälja hin- arve I lugemine Tugiisiku määramine nakiri, mille kohaselt uiskude laenutus Ette kandis vanemökonomist Piret 5. Vallavalitsuse liikme vabasta- Väljastati kasutusluba - Määrati ühele perele tugiisik. lastele (üks kasutuskord) on 0,50 eurot Nurmetalu. mine - Väike-Maarja Vallavalitsusele teh- Avaliku ürituse luba ja täiskasvanutele 1,50 eurot. Otsustati katkestada Väike-Maarja Ette kandis vallavanem Indrek Kes- nosüsteemi (gümnaasiumi algklasside - Anti luba MTÜ-le Rallistar auto- valla 2013. a eelarve I lugemine ja jätka- küla, kes tutvustas vallavalitsuse liikme maja katlamaja) renoveerimisjärgseks spordiürituse korraldamiseks Väike- Õppuse Kirdekonn kooskõlasta- ta lugemist järgmisel volikogu istungil Mart Pruuli avaldust, milles Mart Pruul kasutamiseks Väike-Maarja alevikus. Maarja vallas Simuna alevikus. mine 31. jaanuaril. Jaanuaris jätkub töö eel- palub ennast vabastada vallavalitsuse - Väike-Maarja Vallavalitsusele koo- - Anti luba MTÜ-le Seiklusklubi Xd- - Anti kooskõlastus Kirde Kaitse- arvega komisjonides. liikme kohustustest. limaja mänguväljaku kasutamiseks Väi- ream seiklusvõistluse korraldamiseks ringkonnale õppuse läbiviimiseks Väi- ke-Maarja alevikus. Ebaveres. ke-Maarja valla haldusterritooriumil Otsustati vabastada Mart Pruul val- - OÜle Pandivere Vesi kanalisatsioo- ajavahemikul 22.04-26.04.2013. 3. Detailplaneeringute kehtesta- lavalitsuse liikme kohustustest. nitorustike rekonstrueerimisjärgseks Korraldatud jäätmevedu mine Järgmine vallavolikogu istung toi- kasutamiseks Simuna alevikus. - Anti ühele isikule nõusolek kasuta- Ette kandis maanõunik Diana Seep- mub 31. jaanuaril. Vallavolikogu Gümnaasiumi algklasside maja hakati kehtestas detail- kütma saepurupelletitega planeeringud Väike-Maarja gümnaasiumi algklassi- lik ja pikaaegsete kogemustega ettevõ- Tööd läksid maksma 30 170 eurot Väike-Maarja Vallavolikogu 27.12. de maja küttesüsteem ehitati ümber te – OÜ Emekan. Paigaldati uus katel (ilma käibemaksuta), millest 14 995 eu- Väike-Maarja vallavalitsus 2012 otsusega nr 37 kehtestati Väi- ja eelmise aasta lõpus mindi õliküttelt koos põletiga ja pelletimahuti koos rot tuli toetusena Keskkonnainvestee- pakub tööd ke-Maarja vallas Väike-Maarja alevi- üle pelletiküt- ringute Keskuselt. Simuna piirkonnas kus Pikk tn 22 ja Pikk tn 22a asuvate tele. Hoone Esialgsete arvutus- majandusjuhataja-töölisele. katastriüksuste (katastritunnused ei asu aleviku te tulemusel peaks Peamised tööülesanded – osavalla 92702:002:0100 ja 92702:002:0110) kaugküttepiir- investeeringu tasu- haldusalas asuvate hoonete, rajatiste maa-alale koostatud detailplaneering. konnas ja lähe- vusaeg kogumaksu- ja muu vallavara korrashoiu tagamine, Detailplaneeringu koostamise ees- mad soojatras- musele olema ca 3 heakorratööde ja väiksemate remon- märgiks on ärihoone ehitamine. sid on kaugel. aastat. ditööde teostamine, teedevõrgu ning Detailplaneeringu avalik väljapa- Seetõttu on tänavavalgustuse järelvalve, töötajate nek toimus ajavahemikul 24.09.2012 – hoone keldris Saepurupelletite juhendamine ning koostöö allasutuste juhtidega. 21.10.2012. Avaliku väljapaneku ajal ei välja ehita- puhul on tegemist Kandideerima ootame eelkõige esitatud planeeringu kohta ettepane- tud katlama- kohaliku taastuva inimest, kes on: kuid ja vastuväiteid. ja, mida kuni kütteliigiga, siit ka • kohusetundlik, otsustus- ja vastutus- 1997. aastani projekti keskkonna- võimeline Väike-Maarja Vallavolikogu 27.12. köeti kivisöe- säästlik efekt. • tunneb hallatavat piirkonda 2012 otsusega nr 38 kehtestati Väike- ga, sealt alates • omab eelnevat töökogemust Maarja vallas Aburi külas asuvate Raja aga kerge küt- Katlamaja ope- • võimeline töötama meeskonnas ja (katastritunnus 92702:001:0018) ja Lii- teõliga. reerib valla majan- juhendama teisi töötajaid vaku (katastritunnus 92702:001:0011) dusosakond, pelle- • võimeline juhtima autot ja traktorit, katastriüksuste maa-alale koostatud Rekonst- teid saadakse AS-ilt omab juhiluba detailplaneering. • oskab kasutada arvutit (Word, Excel, rueerimine Ebavere Graanul. Detailplaneeringu koostamise ees- internet) ja valdab eesti keelt heal võeti ette sel märk on ühe elektrituuliku rajamine. tasemel põhjusel, et Algkoolimaja on Detailplaneeringu avalik välja- Sobivale kandidaadile pakume: õlihinnad on kolmas valla hoone- panek toimus ajavahemikul 09.11 • võimalust mõjutada oma tööga Si- väga kõikuvad test, mida oleme ha- – 23.11.2012. Detailplaneeringu ava- muna piirkonna arengut ja on viimastel likud arutelud toimusid 26.11.2012 ja kanud kütma saepu- • vajadusel koolitust • mõistlikku palka 20.12.2012. aastatel näi- rupelletitega – Kiltsi Palun saata või tuua oma CV (eluloo Avaliku väljapaneku ja avalike aru- danud olulist mõisas oleme seda kasvutendent- teinud juba üle küm- kirjeldus) ja lühike motivatsioonikiri telude ajal esitati detailplaneeringu Põlemisprotsess uues küttesüsteemis on täisautomaatne. si. Samas on ne aasta ja Ebavere 31. jaanuariks 2013 aadressile: Väike- kohta vastuväiteid. Kõik vastuväite esi- Foto: Kaarel Moisa. Maarja vallavalitsus Pikk 7 Väike-Maar- pelletite hin- tervisespordikeskuse tanud isikud olid vastu elektrituuliku ja 46202 või saata digitaalselt allkirjas- nad olnud viimastel aastatel suhteli- olmehoonet köetakse pelletitega nel- rajamisele. Väike-Maarja Vallavalitsus etteandetigudega. Põlemisprotsess on tatuna e-postile: [email protected] ei nõustunud esitatud vastuväidetega. selt stabiilsed. täisautomaatne. Töid alustati augustis jandat aastat. Tööülesannete täpsema kirjelduse- ja pelletikatel käivitati novembrikuu lõ- ga on võimalik tutvuda Väike-Maarja Diana Seepter Rekonstrueerimistööde teostami- pus. Kaarel Moisa vallavalitsuse koduleheküljel: www.v- maanõunik seks korraldatud riigihanke võitis koha- abivallavanem maarja.ee 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Projektiraha on võimaldanud rohkesti investeeringuid

2012. aastal jõudsid lõpule või said al- kokkuhoid küttekuludelt näitab otsuse nidest. Leader-programmist saadud na tooksin välja Simuna kooli õpilaste sel oli maikuust vallas ehitusnõuniku- guse mitmed valla jaoks väga olulised õigsust. Alustati Kiltsi mõisa pargi kor- toetustega said teoks ka mitmed eelmi- algatuse allika ümbruse ja Vao küla ela- na tööd alustanud Kristiine Adamsonil. projektid. Lõpule jõudsid kaks aastat rastamisega, tänavu on plaanis küsida se aasta tähtsündmused – 25. Pandive- nike koostöö laste mänguväljaku kor- Just tema on see inimene, kelle õlule kestnud Väike-Maarja gümnaasiumi raha järgmise etapi elluviimiseks. Ke- re päev ja 15. naisekandmise võistlused rastamisel. lasus paljude renoveerimistööde ja peahoone, algkoolimaja ja õppetööko- vadel jätkuvad tööd Triigi külas varise- ning Väike-Maarja seltsimaja juube- Erinevate projektidega piirkonda mänguväljakute paigaldustööde orga- ja rekonstrueerimistööd, CO2 rahadega misohtlike hoonete likvideerimiseks. liürituste sari. Kohaliku omaalgatuse toodud rahastuse maht on peaaegu niseerimine. soojustati ja korrastati hooldekodu ja Siinjuures ei saa jätta mainimata, et programmi rahadega remonditi pasu- 2 miljonit eurot. Summa on igatahes Allolev tabel annab ülevaate 2012. Simuna kooli fassaadid ning rekonst- Väike-Maarja vald oli Lääne-Virumaal nakooriruum ning paigaldati algkooli muljetavaldav. Enamikele projektidele aastal suurematest ellu viidud, pooleli- rueeriti Triigi spordihoone katus ja ainuke omavalitsus, kes sellise projekti juurde turnimisvahendid ja korvpalli- on omavalitsus taganud ka kaasfi nant- olevatest ja rahastuse saanud projekti- küttesüsteem. Raha Väike-Maarja hool- teostamiseks raha sai. laud. Viimati nimetatud projekti kaas- seeringu. dest. Kindlasti on jäänud mõni oluline dekodu siseruumide renoveerimiseks Väga hea koostöö mittetulundus- rahastasid jõululaadal kogutud rahaga Projektid ei koosne ainult rahataot- projekt kahe silma vahele, tabelis ei saadi regionaalsete investeeringutoe- ühingutega on võimaldanud maksi- õpilased ise. Simuna naisteklubi abiga luse ja aruande koostamisest. Oma pa- ole kajastatud ka Eesti Kultuurkapitali tuste fondist alles neljandal katsel ning maalselt ära kasutada erinevaid toe- on sisustatud Simuna rahvamajas asuv nuse projektide õnnestumisse annavad ja Hasartmängumaksu nõukogu poolt nüüd võib korrastatud ruumides ringi tusvõimalusi. Palju aastaid on räägitud köök, viimati rahastatud projektiga os- väga paljud inimesed. Tahaksin tänada eraldatud väikeseid toetussummasid käies tunda ainult uhkust selle üle, et Väike-Maarja lasteaia mänguväljakute tetakse uued kokkupandavad peolauad Liivika Harjot ja Marju Metsmani, kes ning ning Vabariigi Valitsuse eraldatud kogu ettevõtmisele käega ei saanud kaasajastamisest. Tänu rahvaspordi- ja luuakse võimalused jalutussaalis on panustanud mitmetesse piirkonna sihtotstarbelist toetust Väike-Maarja lüüa. Algselt 2014. aastaks planeeritud klubile õnnestus selle investeeringu näituste korraldamiseks. jaoks olulistesse projektidesse ning spordihoone tegevuse arendamiseks. Väike-Maarja gümnaasiumi algkooli tegemiseks saada toetust Leader-prog- Mitmed väikeprojektid on saanud oma häid kolleege Kaarel Moisat, Leie hoone katlamaja üleviimine pelleti- rammist ning nüüd võivad kõik lapsed teoks tänu vallaeelarvest nn külade Nõmmistet ja Kristiine Adamsoni. Väga Ene Preem küttele tehti teoks eelmisel aastal ning tunda rõõmu uutest mänguatraktsioo- fondist eraldatud toetusele. Hea näite- tähtis roll paljude projektide elluviimi- arendus-ettevõtlusnõunik

KOV osalus projektis Projekti lõpetamise Toetuse saaja Projekti nimetus Projekti maksumus Toetuse summa Programm/meede Projektijuht 2011/2012 kuupäev Kohalike avalike Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja Gümnaasiumi rekonstrueerimine 1,402,918.92 1,095,464.06 307,454.86 8/31/2012 Ene Preem teenuste arendamine 7 878,27 + lisatööd Regionaalsete investeeringutoe- Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja Hooldekodu renoveerimine 46,226.26 38,347.99 11/30/2012 Ene Preem 6 651,64 tuste andmise programm teostatud lisatööde maksumus Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja Hooldekodu soojustamise ehitamine 59,074.80 59,074.80 CO 11/30/2012 Kaarel Moisa 468,00 2 teostatud lisatööde maksumus Väike-Maarja Vallavalitsus Triigi spordihoone rekonstrueerimine 151,081.80 151,081.80 CO 11/30/2012 Kaarel Moisa 2 145,73 2 teostatud lisatööde maksumus Väike-Maarja Vallavalitsus Simuna Kooli soojustamise ehitamine 54,963.00 54,963.00 CO 11/30/2012 Kaarel Moisa 3 452,66 2 Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja Gümnaasiumi algkooli hoone katlamaja üleviimine pelletiküttele 30 140,00 14,995.00 15,145.00 KIK 12/17/2012 Kaarel Moisa Väike-Maarja Vallavalitsus Kiltsi mõisa pargi korrastamise I etapp 66 514,20 59 227,70 7,286.50 KIK 9/19/2012 Leie Nõmmiste Väike-Maarja Vallavalitsus Triigi küla varisemisohtlike hoonete likvideerimine 19,137.00 16 955,00 2,182.00 KIK teostamisel Leie Nõmmiste Väike-Maarja Vallavalitsus Noorte keskkonnalaager “Koduvald kauniks” 2,196.45 1,950.00 245.55 KIK 9/1/2012 Leie Nõmmiste Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja vallas ohtlike jäätmete kogumine 2,312.77 2,081.49 231.28 KIK 11/12/2012 Leie Nõmmiste Väike-Maarja Vallavalitsus Ebavere loodus - matkaraja voldiku väljaandmine 309.00 278.00 31.00 KIK teostamisel Leie Nõmmiste Väike-Maarja alevikku prügimajade ehitamine taaskasutatavate Väike-Maarja Vallavalitsus 7,360.80 6,624.00 736.80 KIK teostamisel Leie Nõmmiste jäätmete liigiti kogumiseks Kogumaksumus selgub Hasartmängumaksu nõukogu Väike-Maarja Vallavalitsus Georg Lurichi mälestussamba püstitamine I etapp 20,000.00 teostamisel Ilve Tobreluts II etapi käigus aastaprojekt 2012 Kogumaksumus selgub Hasartmängumaksu nõukogu Väike-Maarja Vallavalitsus Georg Lurichi mälestussamba püstitamine II etapp 20,000.00 teostamisel Ilve Tobreluts II etapi käigus aastaprojekt 2013 Väike-Maarja Vallavalitsus Simuna kooli maa - ala haljastusprojekti koostamine 3,010.00 2,677.50 367.50 Leader - programm 6/1/2012 Ene Preem Väike-Maarja Vallavalitsus Struve meridiaankaare otspunkti tähistamine 7,817.24 5,862.92 1,954.32 Leader - programm 2/27/2012 Ene Preem Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi Lõuna tänava mänguväljaku kaasajastamine 37,606.40 33,845.75 3,760.65 Leader - programm 10/31/2012 Ene Preem Kiltsi mõisa ekspositsioonikontseptsiooni ja -plaani ning Kiltsi mõisa A.J. von Krusensterni nimeline MTÜ 9,204.00 6,391.00 2,813.00 Leader - programm lõpetamisel Ene Preem tasuvus- ja teostatavusanalüüsi koostamine A.J. von Krusensterni nimeline MTÜ Kiltsi mõisa visuaalse identiteedi loomine ning viitade ja infotahvlite tootmine 8,379.40 7,541.46 837.94 Leader - programm teostamisel Ene Preem Tantsuselts Tarapita Väike-Maarja valla 25.kodukandipäevad 9,178.59 6,391.00 683.00 Leader - programm 8/31/2012 Aivar Liivalaid Väike-Maarja Põllumeeste Selts Väike-Maarja Seltsimaja 100.aastapäeva tähistamise ettevalmistamine 7,077.04 6,369.34 92.88 Leader - programm 12/31/2012 Marju Metsman Väike-Maarja Põllumeeste Selts Väike-Maarja Seltsimaja 100 7,100.00 6,390.00 639.00 Leader - programm 12/31/2012 Marju Metsman Väike-Maarja Põllumeeste Selts “Mis on selle meistri mõttes...” 3,990.20 3,591.18 0.00 Leader - programm 6/30/2012 Marju Metsman Mittetulundusühing Võivere Tuuleveski Võivere tuuliku rekonstrueerimine Struve - Tenneri muuseumiks I ehituse etapp 40,010.67 36,009.60 0.00 Leader - programm 9/30/2012 Liivika Harjo Mittetulundusühing Võivere Tuuleveski Võivere tuuliku rekonstrueerimine Struve - Tenneri muuseumiks II ehituse etapp 39,218.67 35,296.80 1,404.00 Leader - programm teostamisel Liivika Harjo Mittetulundusühing Võivere Tuuleveski Struve geodeetilise kaare interaktiivne lahendus 7,654.40 6,888.96 0.00 Leader - programm teostamisel Liivika Harjo Vao Ratsaklubi Hobuste treening- ja võistlusväljaku rajamine 17,522.26 15,770.03 0.00 Leader - programm 6/30/2012 Meelis Pihlak Vao Ratsaklubi Rahvusvaheline ratsavõistlus Vao Karikas 2012 4,608.00 1,523.10 250.00 Leader - programm 8/31/2012 Meelis Pihlak Eipri Külaselts Eipri seltsimaja renoveerimise II etapp 42,360.00 38,124.00 3,036.00 Leader - programm lõpetamisel Kai Tomingas Väike-Maarja Ettevõtjate Klubi Väike-Maarja valla ettevõtjate arengukoolitus 5,614.80 5,053.32 0.00 Leader - programm teostamisel Ene Preem Väike-Maarja Ettevõtjate Klubi Ettevõtlikus ja kodanikualgatus - ideest teostuseni 8,520.00 7,668.00 0.00 Leader - programm teostamisel Ene Preem Alustavate naisettevõtjate ja pereettevõtete koolitus- ja Simuna Naisteklubi 6,980.00 6,282.00 0.00 Leader - programm 10/31/2012 Reet Maadla võrgustikuarendus Pandivere piirkonnas Alustavate naisettevõtjate ja pereettevõtete koolitus- ja Simuna Naisteklubi 6,457.69 5,811.92 0.00 Leader - programm teostamisel Reet Maadla võrgustikuarendus Pandivere piirkonnas II Mittetulundusühing Triigi Mõis Jõusaali seadmete soetamine 8,444.99 7,600.47 760.05 Leader - programm 12/10/2012 Tarmo Rebane Mittetulundusühing Ebavere Tervisespordikeskuse arendamine 6,992.51 6,293.26 699.25 Leader - programm 12/31/2012 Avo Part Ebavere Tervisespordikeskus Mittetulundusühing Nelikand Külamaja kööki köögitarvikute ost 4,497.72 4,047.91 404.83 Leader - programm 6/29/2012 Ene Preem Kurtna kauplusehoone rekonstrueerimine külamajaks IV ehituse etapp ja Mittetulundusühing Nelikand 59,716.50 52,498.05 1,385.00 Leader - programm 6/5/2012 Ene Preem sisustuse ostmine külamaja ruumidesse Mittetulundusühing Nelikand Külamajade majandamise koolitus 3,445.90 3,101.31 0.00 Leader - programm 11/30/2012 Ene Preem Tantsuselts Tarapita Laste spordiväljaku rajamine 3,095.85 1,600.00 28.80 Kohaliku omaalgatuse programm 11/30/2012 Ene Preem Mittetulundusühing Väike-Maarja pasunakoori harjutamistingimuste parandamine 2,575.33 1,600.00 868,00 + lisatööd 700,00 Kohaliku omaalgatuse programm 9/30/2012 Vallo Taar Väike-Maarja Pasunakoor Simuna Naisteklubi Naisteklubi õppeköögi sisustamine 1,780.30 1,599.80 180.00 Kohaliku omaalgatuse programm 4/30/2012 Ene Preem Simuna Naisteklubi Naisteklubi ruumidesse inventari soetamine 2,352.80 1,600.00 0.00 Kohaliku omaalgatuse programm teostamisel Ene Preem Eipri Külaselts Eipri kooli 150.aastapäeva tähistamine 1,778.00 1,600.00 160.00 Kohaliku omaalgatuse programm lõpetamisel Kai Tomingas Mittetulundusühing Triigi Mõis Triigi küla rannavõrkpalli plats 1,339.00 1,205.00 63.00 Kohaliku omaalgatuse programm 10/31/2012 Tarmo Rebane Käru Küla Selts Seltsimaja saali tingimuste parandamine 1,865.00 1,600.00 230.40 Kohaliku omaalgatuse programm 10/1/2012 Riina Rajaste Käru Küla Selts Aastaringselt mõnus saal 1,471.55 1,324.00 0.00 Kohaliku omaalgatuse programm teostamisel Riina Rajaste Mittetulundusühing Nelikand Kurtna külamaja ümbruse heakorrastamine ja korvpalliplatsi rajamine 2,002.80 1,600.00 357.90 Kohaliku omaalgatuse programm 4/30/2013 Ene Preem Mittetulundusühing Nelikand Käsitöökursuste korraldamine Kurtna külamajas 1,780.00 1,600.00 0.00 Kohaliku omaalgatuse programm 12/31/2013 Ene Preem Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts Väike-Maarja Seltsimaja 100 - kinopäev ja näitus “1912” 1,790.00 1,590.00 0.00 Kohaliku omaalgatuse programm 12/31/2012 Marju Metsman Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts Eduard Leppiku fonditalgud Väike-Maarja muuseumis 1,762.00 1,540.00 0.00 Kohaliku omaalgatuse programm teostamisel Marju Metsman Väike-Maarja Põllumeeste Selts Juubeliraamatu “Väike-Maarja Seltsimaja - 100” väljaandmine 5,820.00 1,600.00 1,220.00 Kohaliku omaalgatuse programm 12/31/2012 Marju Metsman Külaliikumise projektide Simuna Spordiklubi Katku allika ümbruse korrastamine 700.59 0.00 518.00 10/31/2012 Liivika Harjo toetamine valla eelarvest Külaliikumise projektide Väike-Maarja Põllumeeste Selts Vao põlisküla taluperede lood 180.00 0.00 160.00 teostamisel Heino Tomberg toetamine valla eelarevst Külaliikmise projektide Vao Ratsaklubi Sportimis- ja mängimisvõimaluste parandamine Vao külas 398.00 0.00 312.50 9/1/2012 Andres Ingeroinen toetamine valla eelarvest Külaliikmise projektide Eipri Külaselts Eipri külamaja kaitsme nimivoolu suurendamine 1,081.33 0.00 500.00 teostamisel Kai Tomingas toetamine valla eelarvest Külaliikmise projektide Mittetulundusühing Võivere Tuuleveski Simuna Kogu Pere Jõululaat 615.00 0.00 320.00 12/31/2012 Liivika Harjo toetamine valla eelarvest Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Valla sotsiaalosakonna teenuste ja toetuste ülevaade

Sotsiaalteenused üürima; isikule, perele üks kord aastas küttema- vaja lisaks esitada: - hooldust vajav isik põeb nakkus- - on tulekahju, loodusõnnetuse või terjali ostmiseks, so 160 eurot aastas. - isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara haigust või vajab oma psüühika- ja 1. Tugiisiku teenus muu sarnase juhtumi tõttu kaotanud ning seadusjärgsete ülalpidajate ole- käitumishäirete tõttu tugevdatud järe- Rakendatakse lastega peredele, sh eluaseme; Toetus koolitoiduraha ja lasteaia masolu või puudumise kohta; levalvet; raske ja sügava puudega lapsega perele - on tulnud asenduskodust; toiduraha ning kohatasu katmiseks - koopiad viimase kolme aasta jook- - isiku toimetulek garanteeritakse ja psüühikahäiretega ning vaimupuu- - on seadusjärgsete hooldajateta ea- Toetust makstakse madala sissetu- sul isiku kinnisvaraga tehtud tehingute teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste dega inimestele, nende toimetuleku- kas inimene. lekuga või paljulapselisele perele. Lap- kohta; osutamine, abivahendite muretsemine, võime tõstmiseks. sehoolduspuhkusel oleva lapsevanema - tõend pereliikmete sissetulekute hooldaja määramine jms) osutades. Vallal on 35 sotsiaalelamispinda, alla kolmeaastase lapse lasteaia toidu- kohta. Tugiisiku teenus seisneb pereliik- mis hetkel on kõik hõivatud. raha ei kaeta vallaeelarvest. 1. jaanuarist 2013. a on Väike-Maar- mete juhendamises, nõustamises, Avaldus esitatakse 20. jaanuariks ja Esmajärjekorras kuuluvad hoole- ja Hooldekodus kohatasu suuruseks emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe 5. Sotsiaaltransporditeenus 20. septembriks. kandeasutusse suunamisele isikud, 475 eurot. Lisaks tuleb tasuda pamper- pakkumises, pere sisemiste jõuvarude Taotleda saavad isikud, kes tervisli- kellel puuduvad seadus- või lepingu- site eest. leidmises ja kasutusele võtmises. ku seisundi tõttu ei saa kasutada ühis- Ühekordne toetus järgsed ülalpidajad. Teenuse osutaja e tugiisik peab ole- transporti ja kelle pereliikmetel ei ole Makstakse madala sissetulekuga Kõikide teenuste ja toetuste kohta ma läbinud professionaalse tugiisiku võimalik transporti korraldada. Üks sõit isikule, perele, puudega isikule, töövõi- Vallavalitsusel on õigus keelduda saab täiendavat infot valla kodulehelt koolituse. Teenuse osutamise aluseks valla piires maksab 1 euro ja 60 senti, me kaotusega isikule, kes on ajutiselt isiku hoolekandeasutusse suunami- www.v-maarja.ee sotsiaalhoolekande on vallavalitsuse, kliendi ja tugiisiku maakonna piires on 0,16 senti kilomee- sattunud raskesse majanduslikku olu- sest, kui: alt. vahel sõlmitud leping. Teenus on tee- ter. korda. - ülalpidamiskohustusega pereliik- nuse saajale tasuta. med ei osale hoolduskulude katmisel; Ene Kinks Toetust saab taotleda retseptira- - hoolekandeasutuses puudub vaba sotsiaalosakonna juhataja 2. Isikliku abistaja teenus Sotsiaaltoetused vimite osaliseks kompenseerimiseks, koht; Teenust osutatakse raske ja siigava kuid mitte sagedamini, kui kord kvarta- liikumis- ja nägemispuudega või kerge Hooldajatoetus lis; prillide osaliseks tasumiseks, kuid vaimupuudega täisealistele isikutele Hooldajatoetust saab taotleda isik, mitte rohkem kui 50 eurot; muudeks Isapuhkus ja lapsepuhkus ning eelkooliealistele ja kooliealistele kes hooldab puudega last ja ei saa töö- erakorralisteks põhjendatud kulutuste 1. jaanuaril 2013 jõustusid töölepingu riigieelarvest ei hüvitatud. raske ja sügava nägemis-, liikumis- või tada puudega lapse kasvatamise tõttu hüvitamiseks. Ühekordset rahalist toe- seaduse sätted, mille järgi tasutakse liitpuudega lastele. Isiklik abistaja abis- või isik, kes hooldab puudega täisealist tust võib asendada toidutalongiga. isapuhkuse eest isa keskmise töötasu Tasustatud isapuhkuse jõustumine tab klienti igapäevastes tegevustes, st isikut. alusel ning lapsepuhkuse eest Vabarii- on seotud Vabariigi Valitsuse tegevus- tegutseb koos kliendiga, võimaldades Toetuste saamiseks on vaja esitada gi Valitsuse kehtestatud töötasu alam- programmi 2011-2015 pere- ja tööelu määra alusel. ühitamise võimaluste edasiarendami- puudega inimesel iseseisvat toimetu- Taotleja elukoht ja hooldusel oleva avaldus ja lisada tõend leibkonna koos- sega, mille raames on ette nähtud ta- lekut. Isiklik abistaja ei osuta kodutee- isiku elukoht peab olema rahvastiku- seisu ja sissetulekute kohta, töötutel li- Tasustatud isapuhkus sustatud isapuhkuse taastamine. nuseid. Teenuse saaja peab olema või- registri andmetel Väike-Maarja vald. sada töötukassa tõend. Alates 2013. aastast taastatakse isa- meline isiklikku abistajat juhendama. Hooldajatoetust määratakse juhul, kui puhkuse eest riigieelarvest tasu maks- Lapsepuhkuse tasu mine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa Alates 2013. aastast suureneb lap- hooldatava hooldust ei ole võimalik Toimetulekutoetus keskmise töötasu alusel, kuid mitte sepuhkuse päevade eest makstav tasu. Teenuse taotlemiseks on vajalik isi- tagada koduhoolduse või muude sot- Makstakse sotsiaalhoolekande sea- rohkem, kui on kolmekordne Eesti Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Va- ku või seadusliku esindaja vormikoha- siaalteenustega. dusega kehtestatud ulatuses, tingi- keskmine brutokuupalk üle-eelmises bariigi Valitsuse kehtestatud töötasu ne avaldus, puude tuvastamise otsus, mustel ja korras riigieelarvest laekunud kvartalis. alammäärast, mis käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päeva- isiku poolt valitud isikliku abistaja Hooldataval peab olema raske või vahenditest. Isapuhkust saavad isad võtta pe- tasu suurus on ühele tööpäevale vastav kirjalik nõusolek ja soovitavalt rehabi- sügav puue. Sotsiaaltöötaja täidab hin- rioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb tasu kuu töötasu alammäärast. litatsiooniplaan. Isiklik abistaja ei või damisinstrumendi, mille alusel hinna- Sünnitoetus lapse sünnile. Isal on õigus saada kok- Kuni 31.12.2012 oli lapsepuhkuse olla kliendi leibkonna- või pereliige. takse hooldusvajadus. Hooldajatoetust Toetuse suurus on 250 eurot, mis ku kümme tööpäeva isapuhkust, mida tasu 4,25 eurot päevas. võib võtta ka osade kaupa. Seejuures ei määrata, kui taotlejale on määratud makstakse kahes osas, lapse sünni re- peavad kõik puhkuse osad jääma nel- Lapsepuhkust on õigus saada kas Lapsele on teenus tasuta. Täiseali- raske või sügav puue, kui täiskasvanud gistreerimisel ja lapse aastaseks saa- jakuulisesse perioodi, mis algab kaks emal või isal, kes kasvatab alla 14-aas- se kliendi omaosalus määratakse le- hooldataval on perekonnaseaduse järg- misel. kuud enne arsti või ämmaemanda mää- taseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks pingu sõlmimisel, mis sõltub teenuse ne ülalpidaja (abikaasa, vanem, täisea- ratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva või kaks alla 14-aastast last, on õigus ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi. igal kalendriaastal kolme tööpäeva pik- mahust, maksumusest ning kliendi ja line laps või lapselaps, vanavanem), kui Matusetoetus kusele lapsepuhkusele. tema perekonna majanduslikust olu- toetuse taotleja töötab. Makstakse isiku surma korral, kelle Kümne tööpäeva pikkust isapuh- korrast. 2013. aastal on isikliku abista- Hooldajatoetuse määr puudega lap- viimaseks elukohaks rahvastikuregistris kust on isadel olnud võimalik kasutada Emal või isal, kellel on vähemalt ja tunnihind 3 eurot, täisealise kliendi se hooldajale on 50 eurot kuus, puude- oli Väike-Maarja vald. Toetuse suurus 2002. aastast. kolm alla 14-aastast last või vähemalt Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhku- üks alla 3-aastane laps, on õigus kuue omaosalus vähemalt 1 euro tunnis. ga täisealise isiku hooldajale 35 eurot on 70 eurot. se hüvitise päevamäär 66 krooni (4,25 tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele ka- kuus. eurot). lendriaastas. 3. Koduteenus Juubelitoetus 2008. aastal hüvitati isapuhkust isa Õigus lapsepuhkusele on ka lapse keskmise töötasu alusel, kuid mitte eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmi- Koduteenuseid osutatakse isikutele, Koolitoetus Makstakse isikule tema 80., 85., 90., rohkem, kui kolmekordne riigi statisti- tud lapse perekonnas hooldamise le- kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpi- Makstakse madala sissetulekuga või 95. ja iga järgmise sünnipäeva puhul. line keskmine brutokuupalk üle-eelmi- ping. dajad, aidates isikul kodus võimalikult paljulapselisele perele kooliriiete ja Toetuse suurus on 20 eurot. ses kvartalis. kaua toime tulla. Teenuse osutamiseks kooltarvete ostmiseks. Madala sisse- Info Sotsiaalkindlustusameti kodu- Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. lehelt: www.ensib.ee sõlmitakse leping valla ja kõrvalabi tulekuga pere on pere, kelle sissetulek Hoolekandeasutusse hooldamise- detsembrini 2012 oli isal küll õigus vajava isiku vahel, kus määratakse ära ühe pereliikme kohta on väiksem kui le suunamine saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi Elve Tonts tegevused, nende maht ja tingimused. pool kehtivast miinimumpalgast. Hooldusvajadusega isik või tema seadusjärgne ülalpidaja esitab hoolde- Teenust osutab sotsiaaltöötaja, kel- Esmakordselt esimesse klassi mi- kodule vormikohase avalduse. Hooli oma tervisest! lel on vallaga tööleping. Koduteenused neva lapse toetus on üldjuhul kliendile tasuta. Kui kõr- Toetust makstakse kõigile valla koo- Lisaks tuleb esitada: 14. veebruaril kell 17.00 alustab Väi- tervislikku seisundit testida akupunk- ke-Maarja raamatukogus loengute ja tuuri punktide kaudu. Programm annab valabi taotleval isikul on seadusjärgsed lide esimesse klassi õppima asuvatele - isikut tõendav dokument; praktikatega tööd terviseklubi. Esimese ka võimalikud soovitused õigete prepa- ülalpidajad, maksab ülalpidaja pool lastele olenemata elukohast. Toetust - puude olemasolu korral koopia sissejuhatava loengu peab Larissa Kä- raatide kasutamiseks. Diagnoosimine kehtivast miinimumtunnipalgast, vas- makstakse valla koolide poolt esitatud arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest bin Vivasani loodustoodetest. maksab 6 eurot. tavalt lepingus määratud teenuse ma- esimesse klassi registreeritud õpilaste puude raskusastme kohta; Vivasani Šveitsi laboratooriumides Olete oodatud osa saama uuest töötatakse välja uusi ökoloogiliselt infost oma tervise kohta. Edaspidi on hule. nimekirjade alusel. Toetus väljastatak- - perearsti poolt väljastatud tõend puhtaid tooteid. Need tooted on ravi- loengute temaatika konkreetsem, rääki- se kinkekaardina, mille eest saab osta isiku üldise tervisliku seisundi ja ravi- ja kosmeetilised vahendid, eeterlikud des aroomiõlidest, Vivasani toodetest, 4. Eluasemeteenus koolitarbeid. mite kohta. õlid, bioloogiliselt aktiivsed toidulisan- haigustest ja abist nendega võitlemi- Eluasemeteenust võib taotleda isik, did taimsel baasil jne. sel. Alates veebruarist on võimalik soo- Tee iga päev midagi oma tervise kes: Küttepuude toetus Kui hooldusvajadusega isikul puu- vijail ka oma tervist testida biopulsaril. heaks, tee seda teadlikult! - oma sotsiaalsest toimetulematu- Makstakse madala sissetulekuga duvad seadusjärgsed ülalpidajad ja Tegemist on kaasaegse akupunktuurdi- sest ei ole võimeline endale eluruumi autonoomset küttesüsteemi omavale pension ei kata hoolduskulusid, on agnostika aparaadiga, mis võimaldab Irma Raatma 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Väike-Maarja Seltsimaja juubeliaasta juhatas sisse uue kultuurisajandi Väike-Maarja Seltsimaja juubeliaastat kokku võtvaid pilte ja meeleolusid

Eellugu Maarja Seltsimaja juubelilogo konkur- *** si. Töid tuli mitmeid, kuid üksmeelselt Ajal, mil Tartus on esilinastunud Johannes valis kujundusgrupp välja Sirje Lindi Pääsukese esimene fi lm Utotšinski lennust ja suurepärase kavandi, mis haakus Selt- 5. mail alanud Stockholmi olümpiamängud, simaja 100 teemaga kõige paremini, kus 27-aastane Tarvastu mees Martin Klein sest detailid on äratuntavad ja hea sel- Venemaa tsaaririigile 11 tundi 40 minutit ge kirjastiil annab aimu eestlaste (esi- väldanud maadlusmatšil esimese olümpiame- mese) ärkamisaja teotahtest; on lihtne, dali toob, kerkivad Väike-Maarjas põllumeeste sisukas ja väga ilus; kannab head ideed seltsimaja müürid ja 6. mail püütakse maja- ja korrektset vormistust. Leidsime le nurgakivi panna. Selleks ajaks on 1912. tema ideed olevat sobivad seltsima- aastal loobunud troonist Hiina keiser, Tartus ja esindama ka järgnevatel aastatel. surnud Hugo Treffner, Põhja-Atlandil põhja Kuulutuste, kutsekaartide ja tänukirja- vajunud maailma suurim ja luksuslikem rei- de kujunduse mure oli murtud ja süda silaev “Titanic” ning Kesk-Euroopa “näinud” rahul. Juubeliluule konkursiga leidsime täielikku päikesevarjutust. Revolutsiooniliste juubeliaastasse mitmeid toredaid luu- sündmuste tõttu hellaks tehtud kohalik polit- letusi, millest meeleolukamad avalda- seiülem Robert Brandt ei anna aga luba ava- sime valla infolehes ning seltsimaja likult seltsimaja nurgakivi panekut toimetada. juubeliraamatus. Selle piduliku sündmuse teevad Jakob Liiv ja Märt Meos ühel argipäeval kahekesi teoks, Seltsimaja juubelikalender müürides nurgakivi salaja seltsimaja alevi- 2011. aasta lõpus valmis koostöös poolsesse nurka. Avo Seidelbergiga seltsimaja juubeli- *** kalender, kuhu said kirja kõik suuremad Kurss aastasse 2012 juubeliaasta sündmused. Pakkusime ka Esimesel seltsimaja aastapäeva et- teistele seltsidele võimalust oma 2012. tevalmistava toimkonna koosolekul, aasta suuremaid sündmusi juubeli- 10. novembril 2010. aastal Väike-Maar- kalendrisse lisada. Nii sai MTÜ Maar- ja vallamajas võtsime kursi aastasse jakelluke poolt kalendrit täiendama 2012. Tol hetkel oli veel teadmata, kui- naisrahvatantsurühma 30. aastapäeva das mõte seltsimaja juubelisündmuste kontsert. Väike-Maarja Seltsimajale sümboolse nurgakivi panek sarja korraldamisest Väike-Maarja Põl- Pandivere päeval, 2. juunil 2012. Foto: Kadri Kopso. lumeeste Seltsi esimehe Jaak Lääne- Projektikirjutamise hooaja algus metsa kokku kutsutud inimeste poolt 2010. aasta lõpus oli kindel, et plaa- vastu võetakse. Esimesed toimkonna nitud tegevuste läbiviimiseks tuleb poolsetesse kinnimüüritud akende orvadesse panekute ja mälestustega. Konverentsi erinevad esinejad and- liikmed olid Jaak Läänemets, Vallo Taar, alustada mitmete rahataotlusprojekti- üles panna trükisooja näituse maja ehitamise sid ettekannetega ülevaate ühistegevu- Urmas Tamm, Reeli Freiental, Kadri de kirjutamisega. Vallavalitsuse aren- loost. Konverents “Seltsitegevuse aas- se algusest ja arenemisest Eestis, selt- Kopso, Egne Liivalaid, Helina Lükk ja dus– ja ettevõtlusnõunik Ene Preem *** tasada” ja raamatu “Sajand seltsielu simajade rajamisest ja arhitektuurist Marju Metsman. Paari aasta jooksul, andis head nõu ja aitas igati projekti- südames” esitlus ning Väike-Maarja seltsimaja ajaloost. mil tegevust kavandasime, vahetusid keelega järje peale. Seltsimaja juubeliaasta sündmuste *** Esitlesime Väike-Maarja seltsimaja kui töögrupis mõned inimesed – oli juur- Seltsimaja juubeliaasta sündmus- arengu loogika olime seltsimaja juube- Konverentsipublik koguneb. Tulijad on tut- Eesti kauneima maaseltsimaja lugu detulijaid, oli lahkujaid. Töögrupiga te ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks lit ettevalmistava töögrupiga üles ehi- tavad, palju on Väike-Maarja kooli vilistlasi. tutvustavat raamatut „Sajand seltsielu liitusid Ene Preem, Meeli Veia noorte- õnnestus Väike-Maarja Põllumeeste tanud vastavalt maja ehitusetappidele. Aeg liigub konverentsi alguse poole. Pea- südames“. Eriline tänu raamatu koos- keskusest, vallavolikogu esimees Olev Seltsil, Tantsuseltsil Tarapita, Väike- Nii nagu maikuus pandi hoonele nur- esinejat hr Peeter Oleskit ei paista aga kusa- tamisele kaasa aidanud inimestele. Liblikmann ja infojuhina Ilve Tobreluts, Maarja rahvamajal, noortekeskusel, gakivi, alustasime 25. Pandivere päeval gilt. Tema kindel soov oli konverentsile tulles Eesti suurte muuseumide esindajad uueks vallavanemaks valitud Indrek Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsil ka seltsimajale sümboolse nurgakivi saabuda rongiga Kiltsi ja edasi sõita Kesküla, haridus- ja kultuuriosakonna ja Väike-Maarja Muusikaseltsil taotleda panekuga. Seekord avalikult ja piduli- bussiga Väike-Maarjasse. Kuuleme juhatajaks tööle tulnud Aare Treial ning projektitoetusi Leader-meetmest, Ko- kult. Lippude lehvides. saabujatelt, et Väike-Maarjas on teda uus kultuurikapten Kalev Pärtelpoeg. haliku Omaalgatuse programmist, Ees- Nurgakivi silindrit täitis päevakoha- juba nähtud. Helistame hr Oleskile ja ti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa eks- ne ja sümboolne sisu. 2. juuni ajaleht selgub, et kõik on korras, ta on Väike- Jaak Läänemets tutvustas põgu- pertgrupilt, Lääne-Viru Omavalitsuste Virumaa Teataja, sest Väike-Maarja Maarja muuseumis. Jaak Läänemets salt seltsimaja juubeliaasta ühiselt Liidult, Eesti Rahvatantsu ja Rahva- põllumeeste Seltsi tegevus ulatus juba ruttab hr Oleskile vastu ja Kalev Pär- ja laiemalt tähistamise mõtet. Olin muusika Seltsilt ning mujaltki. Projek- 1930. aastate alguses üle Virumaa; telpoeg alustab saalis konverentsile illustratsiooniks kokku pannud mõ- tide omaosaluse katmiseks taotlesime Seltsimaja juubelimünt – sümboli- saabunud tervituste ettelugemist. ned põllumeeste seltsi ja juubeliaasta osaliselt toetust ka Väike-Maarja Valla- seerimaks sepatööd kui vanimat kä- Kui Kalev hr Peeter Oleski esine- ideed tutvustavad slaidid. Hea näide valitsuselt. Kui juubeliaasta sündmus- sitööala; Väike-Maarja vallalehe mai- jana välja kuulutab, hingan kergen- Väike-Maarja ajaloost oli varnast võt- te ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kuunumber – hoidmaks teadmist, et dunult. Vaatan saali - publiku vähe- ta seltsidevahelise peokomisjoni näol, kirjutatud projektidega kultuuriellu seltsimaja tulihingelised püstitajad suse üle pole täna küll põhjust kurta. mille põllumeeste selts 1930. aasta kaasatud vahendid kokku võtta ja neile olid esimesed eestlastest koolmeistrid Tunnen, et sellist õhkkonda pole minu detsembris kokku kutsus, et koos mõel- liita omaosaluse summa, saame kokku ja loomeinimesed. Silindrit kaunistas selg esimeses reas istudes päris kaua da ja korraldada õnnestunud pidustusi. pea 30 000 eurot, mida vastavalt sünd- selle ümber põimitud arhailine kõlavöö Väike-Maarjas tundnud. Õhus on Arvasime töögrupis, et Väike-Maarja muste läbiviimiseks planeeritud eelar- tehnikas vöö – hoides nii ühtsena meie ootusärevus. Uute emotsioonide janu. Seltsimaja 100. aastapäeva etteval- vetele kasutati. kogukonna inimesi. Kas tänane õnnestub? mistav korralduskomisjon võiks kanda Pandivere päevale tuli Loksa küla *** sama ideed. Juubelitoimkonnale mõte Nurgakivi Pandivere päeval – juu- sepp Ermo Lood oma välisepikojaga. meeldis ja asusime ühiselt kavandama. beliaasta algab Kõigil huvilistel oli võimalus sepistada 20. septembri konverentsiks Väike-Maarja Seltsimaja 100. aastapäeva *** juubeliaasta meenemünt. Sepa pere saatis teiste seas tervituse Väi- meenemünt. Foto: Annika Michelson. 26. veebruaril 2011 kogunes selt- Vihma kallab Kell on seitse hommikul. köögilaua taga koos mõeldud kavand ke-Maarja Keskkooli vilistlane simaja juubeliaasta kujundusgrupp Laen autolt maha viimase koorma paekive. sai teoks. Ilus meene. kirjandusteadlane Maie Kalda, milles kõrvuti meie inimestega: Eesti Rahva Väike-Maarja raamatukokku mõtteid Nii nagu vanasti – sajand tagasi – mitmelt ta märgib: “Nii tore oleks jälle kord üle vaa- Muuseumi teadur-kuraator ajaloodok- vahetama. Kutsusime erinevaid Väike- poolt kihelkonnast kokkulepitult seltsimaja Suveõhtu retk koduvalla veskites- data see ilus stiilne saal, kus omal ajal tihti- tor Piret Õunapuu; Eesti Põllumajan- Maarjas tegutsevaid ja siinse kandiga alusmüüriks kokku toodud. Seekord siis Kaar- se lugu klaverit ja võrkpalli mängisin. Hingata dusmuuseumi koguhoidja-teadur Lem- seotud kunstisoonega inimesi appi ma-Tagakülast, Määri mõisa pargist ja Vao Igal aastal korraldab põllumeeste sisse tuttavat seltsimaja ruumide spetsiifi list bit Karu; Eesti Vabaõhumuuseumi tea- leidmaks juubeliaastale logo, aitamaks külast. Laadamüüjad kogunevad ja seltsimaja selts juuli esimesel reedel suveõhturet- lõhna, ja muidugi kuulata, kuidas väikemaar- dusdirektor Heiki Pärdi; Väike-Maarja kujundada juubelitrükiseid. Seltsimaja alevipoolsest nurgast möödakäijad piidlevad ke koduvallas. Valisime 2012. aasta tee- jalased oma kultuurilugu uurivad ning väär- Põllumeeste Seltsi liige Hanno Tamm; juubeli kujundusgrupis osalemise kut- umbusklikult paekivihunnikut. Ikka kallab. maks veskid. Vaatasime ja kuulasime tustavad.” Väike-Maarja Gümnaasiumi 9. klassi sele vastasid Eda Erras, Ermo Lood, Laadatelkide ülespanijad tulevad telgikatete Võivere tuuleveski, Mällo ja Kiltsi vesi- õpilased Riki-Brigita Mitt ja Hannamari Tiiu Tagamets, Mary Tammet, Kadri raskuseks kive küsima. Selgitan, et täna on veskite, Vao ja Ärina tuuleveskite ning Seltsimaja juubelisündmuste sarja Soidla ja juhendaja Kristi Põdra. Kopso ja Aivar Liivalaid. Sündmuste need kivid teiseks otstarbeks. Mõni ei mõista ja viimaks Kaarli talu töötava veski lugu- ühe olulisema ettevõtmise, konverent- Konverentsipäeva väärikust tõstsid käigus andis hüva nõu ka Kaja Kruup. mõned paetükid tuleb hea meeleolu hoidmiseks sid. Olin selleks puhuks kokku pannud si “Seltsitegevuse aastasada” peaesine- kindlasti Väike-Maarja Õppekeskuse loovutada. Laon osa kive nurgakiviks, jälgin kaardi meie vallas teadaolevate veskite ja hr Peeter Olesk värskendas oma et- teeninduskultuur ja maitsvad suupis- Paar konkurssi inimeste nägusid ja jätan osa Pandivere päe- asukohtadest, juurde otsinud lugusid. tekandega “Väike-Maarja Maarjamaal” ted. Mitmed kohalolnud on seda ka hil- Väike-Maarja Põllumeeste Selts va avamise puhul pealtvaatajate tõsta. Sõbrad Õhtu tegi põnevaks see, et retkelised mõtteid igal juhul – millisena paistame jem rõhutanud. kuulutas 20. märtsil 2011 välja Väike- põllumeeste seltsist aitavad seltsimaja alevi- täiendasid veskite teemat enda tähele- kaugemalt? Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Väike-Maarja Seltsimaja juubeliaasta juhatas sisse uue kultuurisajandi

koor Meeskoori – isikkoosseisus Rak- vere Teatri näitlejad Margus Grosnõi ja Erni Kask ning muusikud Ahti Bachb- lum ja Tarmo Kesküll. Tantsuks män- gis suurepärane Big Bänd Tartu koos solist Kreet Stubenderiga. Klassikalise muusika etteastetega tervitasid Eesti tippsolistid Rahvusooperist Estonia – sopran Kristina Vähi ja bariton Olari Viikholm, klaveril saatis Piret Habak. Õhtust ei puudunud juubelitort ja õn- nitlused.

Tuleva aja pärm – ühine vastutus ja vabadus kaasa aidata Juubeliaasta pani meie ümber mi- dagi olulist liikuma – seltsimaja sees ja kogukonnas tegutsevate seltside vahel, kasvatas identiteeti, avardas usalduslikkust, pakkus harivaid ning arendavaid kultuurisündmusi. Mitme- Hr Peeter Olesk konverentsil “Selt- test varem aastaid rahvamaja all tegut- sitegevuse aastasada” küsimustele senud ringidest on erinevatel põhjustel vastamas. 20. septembril 2012. saanud tugevad, elujõulised ja tegutse- Foto: Kadri Kopso. misindu täis kodanikeühendused – Väi- Hetk stiilipeolt „1912“. Toomas Suumani näitemäng „Voolukatkestus“ 17. novembril 2012. Foto: Lembit Kitsel. ke-Maarja Pasunakoor, Maarjakelluke, Tantsuselts Tarapita. Usun, et 2012. aasta kasvatas mitmete MTÜde tegut- Noorteüritus reid 1978. aastast Jaan Mere pealeluge- lauljad Simunast-Kärust-Emumäelt, semisindu. Seltsimaja juubeliaasta suvelõpu misega. Pandivere kammerkoorist, kammerkoo- Uus sajand seltsimajas ja Väike- noortesündmus leidis aset 28. sep- Kinopäev jätkus mängufi lmiga rist Solare ja teised vabatahtlikud, kes Maarja kultuurielus on alanud ja see tembril. Väike-Maarja noortekeskuse “Georg” ja õhtu lõpetas fi lm “Puhastus”, jaksasid tund aega paigal seista ja nõi- kannab ühise vastutuse märki. Ühine eestvedajad korraldasid ülevaate eri- mis meelitas kohale saalitäie vaatajaid. dusest vabastatuna taas laulda. vastutus kogukonna kultuurielu arengu nevatest vaba-aja veetmise võimalus- Samal õhtul toimus Väike-Maarja güm- Väike-Maarja pasunakoori poolt eest ja vabadus aidata kaasa kultuuri- test vallas. Töötasid nahahoolduse, naasiumi algklasside majas ööbimine suurepärase puhkpillimuusika tantsuks sündmuste õnnestumisele. 2013. aas- kosmeetika ja meigi õpitoad. Külas ja algklassidemaja koolipere vaatas fi l- mängimine ja tantsuselts Tarapita et- tal kultuuripärandi nime kandva aasta olid Liina Vahter ja Luisa Värk, DJ Aare mi “Ühe rahvamaja lugu”. teasted lõid ajastuomase hõngu. Peo- pealkirjaks on “Pärijata pole pärandit”. Laanemets. Sündmusel osalesid noo- Vaatajaid ning töötubades osalejaid külalised olid ajastutruudes kostüü- Oluline on juubeliaastal kogetud hea- red naabervaldade noortekeskustest. leidus kinopäeval üle 600 inimese, li- mides. Suur rõõm, et pidu vääriliseks de emotsioonide edasikandmine järg- Päeva lõpetas tantsuõhtu. saks sai kinopäeva fi lmist osa veel 212 peeti! Mitmed inimesed väljendasid mistesse tegevustesse. Olen kindel, algklasside õpilast, kokku vaatajaid ki- rõõmu osaleda sündmusel, kus tegevus et 2013. aastal jätkuvad sündmused, Talutoidupäev nopäeval üle 800. Nii osutus kinopäev enne õhtust ansambli Untsakad mängu mille algusenergia on seltsimaja juu- 29. septembril toimus koos mihkli- peale Pandivere päeva juubeliaasta toimus ilma helivõimenduseta. Kõrvad beliaastas: tantsuselts Tarapita korral- laadaga talutoidupäev ja selle raames sündmustest kõige osavõturikkamaks. puhkasid ja tegevus oli ehe. Töötasid datud tantsutoad, mängitakse Toomas Väike-Maarja maanaiste poolt korral- puhvetid ja päevapiltnik. Suumani etendust “Voolukatkestus”, datav Lääne-Viru hoidiste mess. Stiilne õhtu “1912” Jalutussaalis näitusel “1912” oli näh- sügisel toimub talutoidupäev, tuleb ki- Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tea- *** taval toredaid esemeid Väike-Maarja nopäev. durid Aide Tsahkna ja Ilmar Polli pi- 2011. aasta alguses kohtusime Toomas muuseumi, Kaja Kruubi, Hanno Tamme Hindamatu väärtusega on teadmine, dasid loengu kartulisortidest ja kar- Suumaniga Rakvere Teatri kohvikus. Ta rää- ja allakirjutanu kogudest: Väike-Maarja et inimesed, kes seltsimaja sündmuste tulihaigustest; degusteeriti hoidiseid, kis sütitavalt Väike-Maarja suurkujudest. raamatukaupmehe Karl Kihlefeldi sak- korraldamisel kaasa tulid, tahtsid seda testiti kartulisorte ja anti hinnanguid; Mul ei olnud südant teda katkestada, mis sest, vuajaaž (reisikott), mitmeid juugend- teha. Juubeliaastat ettevalmistavate Stiilipeo „1912“ eelne tantsutuba küpsetati karaskit; valiti välja parimad et teatrimajja jõudes olin Jakob Liivi ja Märt stiilis esemeid, Hoffmanni riisitärklis toimkondade koosolekutel kõlas väga Triigi spordihoones 6. novembril magusad, soolased ja üllatus-hoidi- Meose olulisust juba mõistnud. kõvakraede ja mansettide triikimiseks, palju erineva sisu ja kaaluga mõtteid. 2011. Foto: Kadri Kopso. sed ning autasustati võitjaid. Tegevust Näidend valmis. Proovid algasid. Koor sai ehted 20. sajandi I kümnendist; 1912. Hea, et mitmed neist jäid ka veel teos- jagus suurtele ja väikestele. Laadali- kokku. Etendus. Lava mattus pimedusse ja al- aastal käibelolnud paberraha ja mün- tamata ja on tulevale ajale justkui pär- si rõõmustas kena sügisilm ja huvitav gas Toomas Suumani “Voolukatkestus”. Vai- did; vaalikaigas ja -kurikas kirjaga “Mar- miks. toodete valik, õnneloosid-loteriid. musilmas pimeduses hetke nautiv Jakob Tamm tin Lääne 1912”. Eriline tänu dekoraator Mary Tam- karjatas: “Vaikust!” Koor oli nõiutud. Ilmusid metile ja seltsimaja kujunduskursus- Kinopäev mälestused ajast, mis kunagi oli. Selgeks sai, Aastalõpp muusika ja tantsuga tel osalenutele – juubeliaasta sünd- 18. oktoobril leidis aset kinopäev et Märt Meose, Jakob Liivi, Kaarel Krimmi, 21. detsember tõi endaga Väike- musteks oli seltsimaja meeleolukalt ja MTÜde Kinobuss ja Väike-Maarja Muu- Jakob Tamme, Peeter Jakobsoni needuseks on Maarjasse IV Muusikafestivali avakont- maitsekalt kujundatud, igaks sündmu- seumisõprade Selts koostöös. Õpila- olla mälestus, kuid nad on mehed, keda võiks serdile kaasa Tallinna Ülikooli Mees- seks sobivad ja nutikad lahendused. sed meisterdasid animatsiooni ja fi lmi mäletada ja peaks mäletama; nende tegusid, koori ning Politsei- ja Piirivalveorkestri Tänu Mary Tammeti kangavalikule ja töötubades. nende soove ja tahtmisi. Vabadust. Maa ja koos solisti Marvi Vallastega. Tallinna Väike-Maarja Põllumeeste Seltsile said Filmi “Lotte ja kuukivi saladus” vaa- rahva vabadust. Ülikooli Meeskoori dirigent Jüri Ren- juubeliaastal uued katted ka seltsimaja tajaid oli Väike-Maarja lasteaiast, Kiltsi *** diga aasta tagasi mõeldud mõttest sai kuulutuste stendid, mis olid juba päris põhikoolist, Simuna koolist ja Väike- Stiilipidu oli seltsimaja juubeliaasta reaalsus võimsa kontserdi “Pühä oli väsinud ilmega. Maarja gümnaasiumist, lisaks mudila- üks kauem oodatud sündmusi. Peost tullu” näol. Muusikafestivali kontserdid Sada aastat seltsimaja avapidustus- sed koos emade-isadega. kujunes ka minu isiklik lemmik. Võib- toimusid veel Kiltsi mõisas ja Väike- test on möödunud. Alanud on seltsi- Õhtune fi lmiprogramm algas Rah- olla ka seetõttu, et tundsin selle sünd- Maarja kirikus. maja 100. tegevusaasta. vakultuuri Keskuse poolt tellitud 2007. musega kõige enam seost: näitemängu Laupäev enne jõululaupäeva – 22. Jõudu meile kõigile Väike-Maarja aasta fi lmiga “Ühe rahvamaja lugu”, tellides, seda oodates, etenduse koori- detsember võttis ballitantsus kokku vaimu- ja kultuurielu väärikaks edasi- mis kajastab Väike-Maarja kultuurielu. ga tegeledes, jalutussaali näitust üles seltsimaja juubeliaasta. Õhtu juhata- viimiseks! Tunni sisse mahtus veel 1979. aastal seades ja tantsuselts Tarapita etteaste- mise osas panustasime Rakvere Teatri vändatud ülevaatefi lm Väike-Maarja te saateansamblis mängides. Etenduse ja Väike-Maarja Seltsimaja ajaloolisele Marju Metsman kolhoosist – “Saame tuttavaks” ja Väi- laulukooris laulsid seekord erinevate seosele ning palusime balli juhtima Väike-Maarja Seltsimaja juubeli- Aastasajaballi tantsuhoos 22. ke-Maarja kolhoosi kinokroonika kaad- koosseisude lauljad – naisansambli RAMMi – Rakvere Akadeemilise Mees- toimkonna liige detsmbril 2012. Foto: Sander Hiire. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Tere tulemast Rahvakokku! Tagasipilk aastale,

Äsjalõppenud aastast kokkuvõtteid te- suutnud välja mõelda täiuslikult taga- Lisaks tasub tähele panna, et Rah- õieti kahele hes ei saanud ükski Eesti ühiskonnaelu sisidestatud otsuseprotsessi viisi, pei- vakogu töökeskkond on olemuslikult hetkeseisu hinnanud kommentaator tub mõlemaid pooli rahuldav lahendus konstruktiivne, see tähendab muutusi Aeg liigub meeletu kiirusega. Jaanuari saaks. vaadata mööda ühiskonna küpsemi- otsedemokraatia ja esindusdemokraa- taotlev, Eesti elu edendav ja lahen- alguses täitus kaks aastat minu tööle Ja siis mõtlen ma veel selle peale, sest ja vabakonna valmisolekust osa- tia osiste mõistlikus ühendamises. Nii, dusi pakkuv. Kõik, kes soovivad mõnd asumisest arendus – ettevõtlusnõuni- et peaaegu kaks aastat näevad hulk leda üha rohkem ja sisulisemalt Eesti et valitud rahvaesindajad tõepoolest poliitikut või erakonda kritiseerida ent kuna. Juba hakkab uue aasta esimene inimesi vaeva selle nimel, et seltsima- tuleviku küsimuste arutelus. aduvad, et valijatest on nende igapäe- olukorra lahendamiseks ideesid napib, kuu möödanikuks saama ning seetõttu ja juubeliaastat väärikalt tähistada ja Kui laenata mõtet president Toomas vatöö sihtide saavutamisel reaalset ja võiksid leida oma meelepaha väljenda- on ka viimane aeg heita tagasivaatav siis tuleb üks inimene ning valab neile Hendrik Ilvese uusaastaläkitusest, siis praktilist kasu. Valijad omakorda tun- miseks mõne teise koha. Neist pole in- pilk möödunud aastale. ämbritäie solki kaela. Mis ajendab ühte rahulolematusega vaikse leppimise aeg nustavad meie parlamentaarse riigikor- ternetiski puudus. Rahvakogu keskkon- Minu jaoks oli aasta 2012 väga töine. inimest niimoodi käituma? Kas janu- on Eestis otsa saanud. Kui töövõtjad ralduse tõsiasja, et seadusi võtab vastu da modereeritakse, mis tähendab, et Väikeseks puhkuseks sain rattalt maha nedes ise tunnustuse järele, ei võiks pole rahul oma palga ja töötingimus- Riigikogu. Ühe sõnaga kokku võttes on sõim, roppused, viha ja vägivalla õhu- hüpata vaid kaheks nädalaks. Üks minu alustuseks teisi suure töö eest kiita ja tega ning läbirääkimised tööandjaga asja nimeks koostöö. Ehk siis vastasti- tamine ning riigikukutamise üleskutsed hea tuttav ütles mulle kord, et ma põ- tänada? (näiteks riigivõimu asutuse või koha- kune lugupidamine ja üksteise arvesta- eemaldatakse võimalikult kiiresti. letan ennast liiga kiiresti läbi. Tõenäo- Selle aasta sügisel toimuvate vali- liku omavalitsusega) ei anna soovitud mine arutleva demokraatia täieõigusli- Siin pole tegemist ei tsensuuri ega liselt on tal õigus. Aga aeg ei seisa ju miste valguses olen järjest enam ha- tulemust, siis järgneb sellele streik. ke osalejatena. olukorra ilustamisega. Pigem sooviga paigal. Tohutul hulgal mõtteid ja ideid kanud mõtlema ka volikogu liikmete Kui kodanikele ei meeldi see viis, kui- 7. jaanuaril alustas tööd Rahvakogu luua rahulik töökeskkond kõigile neile, ootavad teoks tegemist või projekti- käitumisele. Sellele, kuidas jäetakse das riigi või kohaliku võimu esindajad ühisloomekeskkond. Sel algatusel on kes sõnastavad oma eluterve rahulole- keelde panemist. Kogu aeg on kiire. tulemata komisjonide koosolekutele ja otsuseid teevad ning rahva õigustatud palju vadereid. Maailma eakaim par- matuse sellisteks ettepanekuteks, mille Ja siis ühel hetkel hakkasin ma enda süstemaatiliselt puudutakse volikogu muredele ja küsimustele vastavad, siis lamentaarne riik Island kaasas mõne rakendamine aitab tulevikus Eesti de- käest küsima, et milleks ma kõike seda istungitelt. Loodan, et veebruari kuust võtab aktiivne kodanik loosungi, lipu aasta eest oma kodanikud riigi uue põ- mokraatiat tervemaks teha. teen. Miks ma valutan südant asjade on kõigil huvilistel võimalik valla kodu- Rahvakogu töö on jaga- tud viide etappi: alates 7. jaanuarist sisestada Rah- vakogu keskkonda (www. rahvakogu.ee) oma ettepa- nekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmi- seks. Ettepanekuid saab si- sestada 31. jaanuarini. On loogiline, et oma hea ette- panekuga võiks võimalikult kiiresti välja tulla, sest vaid sel viisil saavad kaasamõt- lejad neid häid ideesid toe- tada ja kommenteerida. Veebruaris sõeluvad mõttekoja Praxis analüüti- kud saabunud ettepanekud teemade kaupa “kimpu- desse” ning koostavad iga teema ja allteema kohta vahearuande. Seejärel an- navad erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid “et- tepanekukimpudele” oma neutraalse kommentaari ja lisavad selle rakendami- sega kaasneva eeldatava mõju hinnangu. Märtsis korraldatakse esindusliku valimiga rahvakoosolek, kus ettepanekuid ja nende mõjusid arutatakse. Aru- telu tipneb enim toetust pälvinud ettepanekute vor- mistamisega. Märtsi lõpus esitab Vabariigi President Rahvakogu töö tulemuse Riigikogule koos ettepane- kuga muuta valimisseadust ja erakonnaseadust. Ettepanekud on ooda- tud viies valdkonnas: 1) või mõlemad ning läheb tänavale meelt hiseaduse koostamisse. Mullu Eestis valimissüsteem, 2) erakondade töö pärast, mis väga paljudele korda ei lehel tutvuda volikogu liikmete osavõ- avaldama. Enne seda on ta oma kavat- erinevaid väljendusviise leidnud rahul- korraldus, sealhulgas parteide sisede- lähe. Ma ei oska olla teisiti. Ma ei oska tuga volikogu tööst. susest rääkinud sõpradele ja kogunud olematus võimu teostamise igapäeva mokraatia, 3) erakondades ja laiemalt ja ei taha olla kõrvalseisja, mittemillegi Ja siis olen ma veel mõelnud, et oma mõtetele toetust erinevaid sot- praktika vastu kulmineerus meeleaval- poliitikas liikuv raha ning selle anne- tegija, lihtsalt oleskleja, kõigi ja kõige milliseid kompromisse saab teha või- siaalmeedia vahendeid kasutades. duste ja Harta12 algatatud allkirjakam- tamise, aruandluse ja kontrollimise kallal vinguja. mul olemise ja püsimise nimel. Minu Kõike eelnimetatut saab kokku võtta paaniaga. Novembris kutsus president viisid, 4) kodanike võimalus osaleda Endine õiguskantsler Allar Jõks on küsimusele vastab Allar Jõks: „Ükskõik, sõnadega “osalusdemokraatia” ja “ot- Ilves parlamendis esindatud erakon- poliitika kujundamises valimistevaheli- ühes oma intervjuus öelnud: „Eesti mida sa teed, tee seda oma põhimõte- sedemokraatia”. Need on otsekui vas- nad, vabaühenduste esindajad, Harta sel ajal, 5) avaliku sektori ametikohtade ühiskond on tugev siis, kui me usume tele truuks jäädes, sest põhimõtetega tand esindusdemokraatiale, mis oma autorid, kultuuritegelaste kõneisikud ja seotus parteidega. iseendasse. Kahelda võib ikka, aga vin- ei saa kompromissi teha“. äärmuseni viidud viisil tähendaks seda, poliitikateadlased ühe laua taha kokku. Nende teemade arutamiseks sai guda mitte. Olen enese jaoks kehtesta- Isiklik elu pakkus seljataha jäänud et kodanik väljendab ühiskonnaelu as- Sellel kohtumisel sündis kokkulepe, et Rahvakogu loodud, ent see ei tähenda, nud reegli: ainult kaks minutit vingu- aastal rohkelt rõõmu ja rahulolu. Tütar, jades oma arvamust kord nelja aasta 2013. aasta esimese kolme kuuga saab otsekui oleks teiste valdkondadega kõik nurka päevas. Muul ajal mõtlen, kuidas kes üle viie aasta elas ja töötas võõrsil, järel valimiste päeval ning vahepealsel iga Eesti kodanik võrdväärse õiguse parimas korras. Ühte võib siiski juba midagi paremaks teha.“ otsustas kodumaale naasta ning soo- ajal lepib vaikides valimiste tulemusel teha ettepanekuid kehtiva erakonna- täna lubada: kui seesugune kodanike- Inimesena, kes kogu hingest soovib vib koduvallas ettevõtlusega alustada. loodud valitsuse tegevuse kui para- seaduse ja valimisseaduste muutmi- le avatud seadusloomeprotsess peaks oma kodukandi elu paremaks muuta ja Poeg alustas sügisel õpinguid põllu- tamatusega, mille kursi või tegevuse seks. osutuma edukaks, siis põhimõtteliselt selle nimel pidevalt tegutseda püüab, majandusülikoolis ja avaldas kindlalt korrigeerimiseks pole tal vähimatki või- Nüüd on aeg ettepanekute tegemi- on sama mudelit võimalik tulevikus ka- ei mõista ma osade inimeste soovi pai- soovi kodutallu jääda. Otsustasime malust. seks ja nende aruteluks küps. Igaühel sutada ka mistahes teiste teemade aru- galtammumiseks ja vastuseisu muu- abikaasaga üheksateist aastat tegut- Olen kaugel arvamusest, et poliiti- meist on võimalik kehastuda rahva- tamiseks. Mistõttu Rahvakogu on üht- tustele ning seda lõputut vingumist ja senud talu pojale üle anda. Abikaasa kud rahva arvamust üldse ja mitte ku- esindajaks ja osaleda seaduste muut- aegu tõsiseltvõetav ettevõtmine demo- hala, kuidas kõik on kohutavalt halb, jätkab poja kõrval esialgu nõuandjana nagi ei kuula. Näidake mulle poliitikut, misel. kraatia korraldust mõjutavate seaduste kuidas keegi ei tule ja ei tee korda seda, ja pühendab ennast meie ühise äriet- kes ei taha saada ametisse tagasi va- Veel enne oleks aga tark hoolikalt kaasajastamiseks, aga teisalt ka piloot- teist ja kolmandat. Lihtne on öelda, et tevõtte arendamisele. Ja ise igatsen ma litud ja rahvale meele järele olla! Ent läbi mõtelda, missuguseid ettepane- projekt katsetamaks kodanikkonna val- tehtagu korda, palju raskem on võtta järjest rohkem taga seda aega, mil ma nagu kellelegi meist ei meeldi lapse kuid sa erakondade, valimiste ja teiste misolekut just sel viisil poliitikas kaasa ja minna ja teha ise korda. Ka Peeter olin täielikult oma aja ja tegemiste pe- kombel oma iga viimset kui tegevust demokraatiateemadega seoses teha rääkida. Selle edu sõltub igaühest ning Olesk ütles seltsimajas toimunud kon- remees. iga päev avalikult kuulutada, nii ei kuu- soovid. Mida parem on eeltöö, seda töö algas 7. jaanuaril. verentsil, et enne kui hakkate kedagi Sellised siis said minu mõttekäigud lu ka pisiasjadeni avalik pidev aruand- suurem on tõenäosus, et just sinu idee süüdistama tegemata jätmistes, küsige möödunud aastale tagasi vaadates. lus olemuslikult esindusdemokraatia jõuab järgmisesse menetlusfaasi, see Olari Koppel endalt, mida mina ise olen selleks tei- juurde. tähendab ekspertide lauale ning sealt Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ju- nud, mida on kogukond teinud selleks, Ene Preem Kuni demokraatlik maailm pole edasi suurele arutelupäevale. hataja et meie kodukoht korda ja ilusamaks arendus-ettevõtlusnõunik Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Väike-Maarja valla Sündmuste kalender rahaasjadega on 26. jaanuaril kell 12.00 linastub majas. Info Auli Kadastik, tel 323 7217 Pilet eelmüügist Väike-Maarja seltsi- Väike-Maarja seltsimajas USA provo- majas ja kaupluses Maarjalill 5 eurot, segased lood katiivne tervisefi lm „Kahvliga skalpelli 4. veebruaril kell 18.00 Tamsalu kontserdipäeval kohapeal 7 eurot. Pä- vastu“. See fi lm võib päästa elusid. Info lasketiirus valla meistrivõistlused lask- rast kontserti on võimalik kohtuda Kait Seaduse alusel on revisjonkomisjonil nikomisjon saaks tugevamaks, on see, Kaja Kruup, tel 5666 7459 mises, II etapp. Info Ants Rikberg, tel Tamraga kirjandus- ja kultuurisalongi õigus kontrollida, kas valla vara kasu- et kohalike omavalitsuste valimiste eel 529 0745 avaõhtu raames. Info Kalev Pärtelpoeg, tatakse sihipäraselt, otstarbekalt ja kardetakse vallavõimu mustade tehin- 27. jaanuaril kell 12.00 kutsuvad tel 326 1837 hinnata eelarve täitmist. Teisisõnu, gute ilmsikstulekut. Kui sellist hirmu ei Simuna naisteklubi ja muinsuskaitse- 6. veebruaril kell 17.00 Väike- revisjonikomisjon vaatab, kas ja kui oleks õhus, oleks Aare Kalsonile antud selts Simuna rahvamajja kohviklubis- Maarja raamatukogus kirjandusõhtu 22. veebruaril kell 12.00 – Vaba- säästlikult vallavõim meie kõigi raha vallavõimu poolt roheline tuli tema re- se. Külas on Eesti Rahva Muuseum A. H. Tammsaare – 135. Näitus kogu dussõjas langenute mälestamine Si- kasutab ning kas suudetakse saavutada visjonikomisjoni liikmeks saamisele. raamatu „Kreutzwald Virumaa rahva- Tammsaare loomingust. Info Irma muna Vabadussõja mälestussamba püstitatud eesmärke. Kui eelöelduga Detsembrikuu volikogu istung näi- rõivastest“ esitlusega. Muuseum seob Raatma, tel 325 5034 juures, kell 12.30 – vabariigi aastapäe- esineb probleeme, saab revisjoniko- tas väga selgelt veel ka seda, et kah- esitlust Muinsuskaitse Seltsi algatatud va pidulik kontsertaktus Simuna rahva- misjon juhtida nendele ka tähelepanu. juks käib vallavanemal vallaeelarve Eesti suurkujude, sealhulgas siitkan- 7. veebruaril kell 19.15 kohtuvad majas. Info Auli Kadastik, tel 323 7217 Seega on iseenesestmõistetav, et kokkupanemine selgelt üle jõu. Olen dist pärit etnoloog Aino Voolmaa mä- Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- ka Väike-Maarja Vallavolikogu revisjo- olnud juba aastast 2005 Väike-Maarja lestamisega. Info: Auli Kadastik, tel 326 rumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas 24. veebruaril kell 12.00 kogune- nikomisjonis peavad olema pädevad vallavolikogu liige ja ei mäleta ainsat- 1217; Riina Tülli, tel 323 7381 Väike-Maarja Päästekool ja Vinni Tam- takse Eesti Vabariigi 95. aastapäeva inimesed, kes suudavad ja oskavad ki korda, kus eelmised vallavanemad, med. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 tähistamiseks Väike-Maarja Vabadus- valla rahaasju analüüsida, mis tagab olgu selleks siis Olev Liblikmann või 28. jaanuaril kell 18.00 Triigi spor- sõja mälestussamba juurde. Kell 13.00 läbipaistvuse ja toetab demokraatiat Urmas Tamm, oleksid tulnud nii toore dihoones valla meistrivõistlused ko- 11. veebruaril kell 18.00 toimu- algab kontsertaktus Väike-Maarja selt- vallas. Revisjonikomisjoni esimehena eelarvega volikogu ette. Lausa nii too- roonas, III etapp. Info Ants Rikberg, tel vad Väike-Maarja spordihoones valla simajas. Esinevad muusikakooli õpi- olen kindlal seisukohal, et kompetent- rega, et selle esimene lugemine tuleks 529 0745 meistrivõistlused piljardis, II etapp. lased ja Väike-Maarja lasteaia lapsed. sete inimeste liitumine komisjoniga katkestada. Aga just selline asi juhtuski Info Ants Rikberg, tel 529 0745 Antakse üle valla aasta tegija tunnistus on ainult tervitatav ja kindlasti iga väi- tänase vallajuhi Indrek Keskülaga, kes 29. jaanuaril kell 19.00 kohtuvad ja tunnustatakse aasta paremaid sport- kemaarjalase huvides. Kahjuks ei arva ei suutnud tulla volikogu ette eelarve- Simuna spordihoones Lääne-Virumaa 11. veebruaril kell 18.00 toimuvad lasi. Info Aare Treial 50 654 21 nii aga miskipärast Väike-Maarja vallas ga, mille tulud oleksid katnud kulusid. korvpallimeistrivõistluste esiliigas Si- Triigi spordihoones valla meistrivõist- võimulolijad (loe: Reformierakond, IRL Sellega näitas vallavanem ilmekalt oma muna Artiston ja BC Tarvas/Rakvere SK. lused kabes. Info Ants Rikberg, tel 529 24. veebruaril kell 14.00 toimuvad ning valimisliidud „Koduvald“ ja „Pan- suutmatust valla rahaasjadega toime Info Hillar Kasu, tel 524 8658 0745 Ebavere tervisespordikeskuses valla divere“). Kuidas teisiti seletada seda, et tulla. meistrivõistlused suusatamises. Info valitsev võim hääletas opositsionäärist Selline paaniline käitumine valla- 29. jaanuaril kell 19.30 kohtuvad 12. veebruaril kell 18.00 tähista- Ants Rikberg, tel 529 0745 voliniku Aare Kalsoni vastu, kes on tub- juhtide poolt tekitab küsimuse – kas Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- takse Ebavere tervisespordikeskuses li ettevõtja ja kahtlemata tunneb asja? ikka on vallas rahaasjad kõik korras? rumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas vastlapäeva. Info Ants Rikberg, tel 529 25. veebruaril kell 18.00 toimuvad Läbipaistvus valla rahaasjades on ju Väike-Maarja ReinPaul ja Simuna Ivax. 0745, Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 Triigi spordihoones valla meistrivõist- meie kõikide huvides, sest vallaraha on Siret Kotka Info Ants Rikberg, tel 529 0745 lused males. Info Ants Rikberg, tel 529 rahva ühisraha. vallavolikogu revisjonikomisjoni 13. veebruaril kell 19.00 Johanso- 0745 Arvan, et üheks suurimaks põhju- esimees 31. jaanuaril kell 19.15 kohtuvad nide kontsert Väike-Maarja seltsimajas. seks, miks vallavõim ei taha, et revisjo- Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- Pilet eelmüügist 8 eurot, kontserdi päe- 2. märtsil kell 12.00 toimuvad Trii- rumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas val 10 eurot. Info Kalev Pärtelpoeg, tel gi spordihoones valla meistrivõistlused Väike-Maarja Päästekool ja sPORT- 326 1837 lauatennises, III etapp. Info Ants Rik- KUNDA. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 berg, tel 529 0745 Vastuseks 16. veebruaril kell 14.00 – Laste- 1. veebruaril kell 11.00 kogune- laul 20 „Laul peab kõlama“ Simuna rah- 9. märtsil kell 18.00 – Simuna line- Lugupeetud revisjonikomisjoni esi- pärase kasutamise üle ning lisaks riigi- takse Väike-Maarja Vabadussõja mä- vamajas. tantsu 10. aastapäev Simuna rahvama- mees, soovin ka Teile meeldivat 2013. kontroll. lestussamba juurde Tartu rahulepingu Oodatud on kõik suured ja väikesed jas. Info Auli Kadastik, tel 323 7217 aastat! Tundub, et valimisaasta võib Mis puutub eelarvesse, siis oleksin aastapäeva tähistamiseks. Info Aare muusikahuvilised (kaasa arvatud en- tuua veel huvitavaid mõttearendusi. õnnelik, kui ka revisjonikomisjoni esi- Treial 506 5421 dised ja praegused laululapsed). Info 12. märtsil kell 18.00 toimuvad Võimalik on ju oponeerida Teie sõna- mees tutvuks valla eelarve vastuvõt- Auli Kadastik, tel 323 7217 Triigi spordihoones valla meistrivõist- dele tuginedes artikliga, millel pealkir- mise korraga ning leiaks aega kokku 1. veebruaril kell 19.00 kohtuvad lused sulgpallis lastele, II etapp. Info jaks: „Kas Keskkerakond omab volikogu kutsuda revisjonikomisjon, nagu val- Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- 16. veebruaril kell 15.00 kohtuvad Ants Rikberg, tel 529 0745 saalis varjatuid kaameraid?“ Volikogus laeelarve menetlemise kord sätestab. rumaa korvpallimeistrivõistluste sar- Simuna spordihoones Lääne-Virumaa peavad isikuvalimised toimuma sala- Sellisel juhul suureneb ka revisjoniko- jas Balti Betoon ja Vinni Tammed. Info korvpallimeistrivõistluste II liigas Si- 18. märtsil kell 18.00 toimuvad jaselt ning juhul kui revisjonikomisjoni misjoni esimehe Siret Kotka arusaam Ants Rikberg, tel 529 0745 muna Ivax II ja Rakvere Spordikeskus. Georgi söögitoas valla meistrivõistlu- esimees väidab, et ta teab, kuidas keegi meie iga-aastasest eelarvest. Vallavalit- Info Hillar Kasu, tel 524 8658 sed mälumängus, IV etapp. Info Ants hääletas, siis on ju kaks võimalust: 1) susel koos valla allasutustega ning vo- 2. veebruaril kell 15.00 kohtuvad Rikberg, tel 529 0745 kõik Keskerakonna liikmed on kohus- likogu teiste komisjonidega oli tööroh- Simuna spordihoones Lääne-Virumaa 16. veebruaril kell 17.00 kohtuvad tatud Siret Kotkale oma hääletussede- ke jaanuar, sest tuli kokku leppida eel- korvpallimeistrivõistluste II liigas Si- Simuna spordihoones Lääne-Virumaa 19. märtsil kell 18.00 toimuvad lid ette näitama või 2) Siret Kotkal on arve tasakaalustamiseks tulude-kulude muna Ivax II ja Muuga. Info Hillar Kasu, korvpallimeistrivõistluste II liigas Mää- Triigi spordihoones valla meistrivõist- võimalik näha kõikide volikogu liikme- jaotus ligikaudu 50 000 euro suuruses tel 524 8658 ri küla ja Marberg Kinnisvara/Seesam lused sulgpallis täiskasvanutele, II te hääletussedeleid enne valimiskasti summas. Kindlustus. Info Hillar Kasu, tel 524 etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 laskmist. Kuid seda tuleb võtta huumo- Esimest korda valisid loodusorgani- 2. veebruaril kell 17.00 kohtuvad 8658 rina. satsioonid, sh Loodusmuuseum, aasta Simuna spordihoones Lääne-Virumaa 25. märtsil kell 18.00 toimuvad Kindlasti on kompententsete isikute looma. Seda auväärset tiitlit kannab korvpallimeistrivõistluste II liigas Mää- 17. veebruaril kell 13.00 klubi Här- Triigi spordihoones valla meistrivõist- osalemine revisjonikomisjonis oluline 2013. aastal hunt – kardetud ja austa- ri küla ja KÜG/Eler Hydraulic. Info Hil- malõng Väike-Maarja seltsimajas. Info lused lauamängude mitmevõistluses. ka vallavalitsusele. Revisjonikomisjoni tud metsavalitseja. Inimene aga ei pea lar Kasu, tel 524 8658 Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 Info Ants Rikberg, tel 529 0745 eesmärk on ju hoida silma peal vallas teise inimese suhtes hundina käituma toimuval ning vajadusel teha ettepa- - edasi viib ikka heatahtlik ja positiivne 3. veebruaril kell 13.00 Kammer- 20. veebruaril kell 19.00 Kait Tam- nekuid olukorra parandamiseks. Valla- koostöö! Seega soovin revisjonikomis- koori SOLARE kontsert Simuna rahva- ra kontsert Väike-Maarja seltsimajas. valitsus on saanud senini revisjoniko- joni esimehele Siret Kotkale edukat ja misjonilt positiivseid otsuseid nii 2010. koostööaldist aastat ning et selles aas- kui ka 2011. majandusaasta aruannete tas leiduks Teil piisavalt armastust. kohta, lisaks kontrollib meie valla iga- Veterinaar- ja Toiduameti Lääne-Virumaa aastast majandustegevust sõltumatu Indrek Kesküla audiitorbüroo ELSS. Erinevates vald- vallavanem Veterinaarkeskuse teade kondades toimub PRIA, EAS-i ja KIK-i esindajate poolt kontroll rahade sihi- Väike-Maarja valla Väike-Maarja vallast. teostavad vajadusel ka ravitöid. volitatud veterinaararstid alates 1.01.2013: Hannes Vainult, Tegevusluba omavad kättesaadav telefonil 146 773 veterinaararstid: Täpsustus Siret Kotka Malle Minjajev, Tööpiirkond: Pandivere L.T. detsembrikuu infolehes kättesaadav telefonil 515 2768 (mille toidukäitlemise tunnusta- Tööpiirkond: Väike-Maarja val- mine hetkel peatatud). Kaie Jõesaar – telefon 518 9017 ilmunud artiklile la Kiltsi poolne osa – OÜ Ebavere Maia Vainult – telefon 5017079, Suurtalu, AS Diner, AS Vao Agro, Volitatud veterinaararst väl- vastuvõtt E-R 9.00-15.00 ja L Detsembrikuu infolehes Siret Kotka oli tegemist Euroopa Liidu struktuu- Tallegg, Simuna Ivax OÜ, Möldre jastab veterinaartõendeid, kont- 10.00-13.00 aadressil Pikk 14a, poolt toodud väide, et Väike-Maarja ritoetusega, mille jagamine toimus Mätliku Mõisa Talu ja teised selle rollib loomakasvatusettevõtteid Väike-Maarja spordihoone on ehitatud riigi poolt kinnitatud rakenduskava alusel. Raken- piirkonna loomakasvatajad. ja lihatööstust, teeb vajadusel eraldatud poliitilise raha eest, on väär. dusüksuseks oli EAS. ettekirjutusi ja teostab riikliku Integreeritud kooli võimla renoveerimi- Tegevusluba omavad veteri- seks sai Väike-Maarja vald toetust ko- Ene Preem Andres Morozov, loomatauditõrje programmis et- haliku füüsilise elukeskkonna arenda- arendus-ettevõtlusnõunik kättesaadav telefonil 505 3372 tenähtud töid temale kinnitatud naararstid teevad loomade ravi- mise programmist, mida kaasrahastas Tööpiirkond: ülejäänud osa tööpiirkonnas. Volitatud arstid töid. Euroopa Regionaalarengu Fond. Seega 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Kiltsi koolis lavastati Mälestushetked Vabadussõja jõulupeoks mälestussamba juures

„Saabastega kassi“ 3. jaanuaril kell 10.30 koguneti mä- sõjas langenute mälestusehis, mis on abil alles hoitud originaal 1928. aasta lestushetkedele Väike-Maarja Vaba- 1928. aastal rajatud monumendi täpne mälestusmärgist. Jah, tähelepanelik Kiltsi koolis hakkab traditsiooniks ku- niivõrd hästi motiveerida ja tegutsema dussõja mälestussamba juurde tä- koopia. Kaitseväe juhataja brigaadi- vaataja võib näha, et sellelt urnilt on junema mõne tuntud muinasjutu la- panna. Tüdrukute spagaadid ja sillad, histamaks Vabadussõjas võidelnute kindral Riho Terras ütles seal: „See on üks tükk puudu. Kuid tal on olemas vastamine kooli ühiseks jõulupeoks. poiste tirelid ja turiseisud, ühiselt „ehi- mälestuspäeva. midagi palju-palju Eelmisel talvel oli selleks „Lumekunin- tatud“ kolmekorruselised püramiidid Just sellel hetkel 93 suuremat, tal on ganna“, seekord siis „Saabastega kass“. tekitasid publikus tunnustust, mida ka aastat tagasi vaiki- olemas ainult origi- Väikese kooli võlu seisneb selles, et ohtralt aplausiga jagati. sid Vabadussõjas naalile omane sisu, kooli õpila- Tunnus- relvad ja algas va- selle sisu on talle sed ja õpeta- tust vajavad herahu. andnud ajalugu jad moodus- kindlasti Üle Eestimaa ning seda on või- tavad ühise laululapsed, kõlasid kirikukellad matu võltsida, kuni kokkuhoidva kes õpetaja ning ausamba jala- on olemas vaba riik pere, kõi- Rene Põl- mile asetati lilled ja ja vaba mõte.” gile jagub lumaa käe süüdati küünlad. 28. novembril tähelepanu all olid sel- Vallavanem Ind- 1918. a algas Eesti ja kõik saa- geks õppi- rek Kesküla pöör- Vabadussõda. 402 vad võime- nud kaunid dus kokkutulnute päeva sõditi Ees- tekohaselt jõululaulud. poole: “Me meenu- ti iseseisvuse eest esineda või Ühe tantsu tame neid, kes oma Nõukogude Vene- leiavad ühi- taustaks olev tegevusega lõid maa, Landeswehri ses ettevõt- laul tundus meile võimaluse ja nn Rauddiviisi mises muu esmapilgul olla vabad ja otsus- vastu. Vaherahu rakenduse. tulevat plaa- tada ise oma elutee algas 3. jaanuaril Ka vanemate dilt, kuid üle. Meenutame, 1920. a kell 10.30, ja tuttavate selgus, et asetame pärjad ja sõda lõppes 2. huvi toimu- laulis hoopis süütame küünlad veebruaril 1920. a va vastu on 4. klassi õpi- nendele julgetele inimestele, kes võit- ka üks viis meenutamaks, et meie va- Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kan- suur. lane Janely lesid selle nimel, mis meil täna olemas badus ei ole iseenesestmõistetav, vaid dis sõjas küll kaotusi, kuid edukas võit- Kaas- Miadzielec. on. Eelmise aasta 28. novembril ehk Va- Eesti vabadus väärib kaitsmist iga päev lus lõi võimaluse oma riigi tegelikuks ajastatud Õpilaste an- badussõja alguse 94. aastapäeval avati ja iga tund“. Sellesse mälestusehisesse ehitamiseks. muinasjutu dekusest ja Tallinnas Kaitseväe kalmistul Vabadus- paigutati urn, mis on tublide inimeste teksti oli ta- püüdlikku- bavalt põi- sest annab mitud koha- märku ka Tartu rahulepingu aastapäev likku eluolu see, et vaid Reedel, 1. veebruaril kell 11.00 ko- ti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa line sõjaseisukord ning määrati kind- ning riigi ül- Üks Kiltsi kooli poiste poolt jõulupeol ühe veeran- gunetakse Väike-Maarja Vabadussõja esindajad Tartus rahulepingu, milles laks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. dist olukor- kujundatud püramiididest. diga õppi- mälestussamba juurde. Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Info Aare Treial 506 5421 da iseloo- Foto: Merje Leemets. sid lapsed 2. veebruaril 1920 allkirjastasid Ees- Rahulepinguga lõpetati kahe riigi vahe- mustavaid õpetaja Liia vihjeid, puudutadud oli nii elektrituru Allingu juhendamisel tantsutunnis avanemist kui arstide streiki. Tekst ja esinemisküpseks kolm tantsu. 1. klassi Eesti Vabariigi 95. aastapäev „näitlejate“ ilmekus kutsusid arvukas „kassipoegade“ ja Minna tantsu juhen- Pühapäeval, 24. veebruaril kell 12.00 ke-Maarja seltsimajas. Esinevad muu- paremaid sportlasi. publikus esile innukat kaasaelamist ja dajaks oli õpetaja Liisu Tähe. kogunetakse Väike-Maarja Vabadussõ- sikakooli õpilased ja Väike-Maarja las- Info Aare Treial 506 5421 sagedasi naerupahvakuid. Peategelast Etenduse puändina esines erandi- ja mälestussamba juurde. teaia lapsed. Antakse üle valla aasta – saabastega kassi – mängis 8. klassi tult õpetajatest koosnev folk-punkband Kell 13.00 algab kontsertaktus Väi- tegija tunnistus ja tunnustatakse aasta õpilane Minna Joor ja tema partneriks – süntesaatori ja kitarri kõrval tegid laval – veskipoisiks – oli 9. klassi õpila- häält veel bandžo, bassbalalaika ja pal- ne Richard Lätt. jud rütmipillid. Pole ju saladus, et Kiltsi kooli spor- Koos tegutsemises peitub jõud ja Ebavere võõrustas talvist seiklusvõistlust timisvõimalused pole parimate killast. seda Kiltsi kooliperel jätkub. Vaadates laste poolt ette valmistatud Suur tänu kõikidele! 13. jaanuaril toimus Ebavere ter- kondadele võistlusraja kaart kätte. Iga elamustest ja katsumustest raja läbi- võimlemiskavasid, nende rõõmu esi- visespordikeskuses selle talve üks võistkond sai ise koostada plaani, milli- misel. Võitnud võistkonnas tegid kaa- nemisest ja ka uhkust oskuste üle, jääb Hoolekogu ja lapsevanemate nimel põnevamaid sündmusi – Nike Winter ses järjekorras kontrollpunktid läbitak- sa Rait Pallo, Tõnu Lillelaid ja Timmo vaid tänada kehalise kasvatuse õpeta- Kiltsi Põhikooli hoolekogu esimees Xdream. se ja otsustada abivahendite üle – kas Tammemäe. Nende endi sõnul on nad jat Helis Mannineni, kes suudab õpilasi Reet Reimann Nike Winter Xdream on talvine seik- läbida rada joostes, kasutada suuskade juba teenekad Xdreamil osalejad. Kaa- lus – orienteerumisvõistlus, kus 3-liik- või jalgratta abi. sa on tehtud nii suvistel kui talvistel melised võistkonnad võivad ise valida, Ebavere tervisespordikeskuse ra- võistlustel. kas läbivad raja joostes, suusatades või jameistri Urmas Kullase sõnul kulges Konkurendid olid, nagu tavaliselt, Aastavahetus Triigis jalgratastega. Võistkondade eesmär- xdreami rada suuremalt jaolt ümbrus- väga tugevad, Salomon on paljudega giks on käia võimalikult kiiresti läbi kõik konnas õppekeskuse polügooni ja Äntu neist aastaid jõudu katsunud. Liiku- Üle mitme aasta tervitas Triigi küla rah- bus. Peost võttis osa umbes 70 inimest. maastikule paigutatud kontrollpunktid. suundadel ning ühtis Ebavere tradit- miskiirused rajal on erinevad, tagumi- vas saabunud uut aastat aastavahetuse MTÜ Triigi Mõis tänab kõiki abilisi, Iga võistkond valib ise, kui kaua aja- siooniliste suusaradadega väga mini- sed (st nõrgemad) võistkonnad võtavad peoga Triigi spordihoones. Uue aasta kes aitasid peosaali ette valmistada liselt soovitakse asja rahuliku- esimestel minutitel imetlesid peoli- ning pärast pidu koristada. rajal seigelda, malt, tugevamad- sed ilutulestikku, seejärel suunduti Samuti tänab MTÜ Triigi Mõis spon- maksimaalselt kiiremad aga spordihoonesse tantsima. Pidu algas soreid: OÜ Triigi Farmer, Kulno De Bak- on punktide lä- kompavad oma kell 00.30 ja kestis hommikutundide- ker, Siret Kotka, Raivo Tammus, Kaevu bimiseks aega võimete lage ja ni. Tantsumuusikat mängis ansambel Talu, kelle abiga said kaetud peole teh- 6 tundi. Kõiki tegutsevad agara- Dolores Ida-Virumaalt. Juba esimesed tud kulutused. kontrollpunkte malt. muusikapalad tõid rahva tantsupõran- läbiva raja linnu- Ebavere võist- dale ning tantsiti niikaua, kuni ansam- Aule Rebane lennuline pikkus luse võitjate sõ- bel mängis. Pidu oli tõeliselt tore ja lõ- Triigi spordihoone juhataja on 20-25 km. Kii- nul on xdream remad kulutavad huvitav ka selle kõikide punktide poolest, et alati läbimiseks um- ei võida kõige tu- bes 3 tundi. Juhul gevam võistkond. kui võistkond ei Lisaks kiirusele jõua kõiki punkte peab rajal palju läbida, siis arves- mõttetööd tege- tatakse tulemus ma, et kontroll- läbitud punktide Ebavere võistluse parimad autasustamisel. punktid üles lei- arvu järgi. Olu- Foto: MTÜ Seiklusklubi Xdream kodulehelt. da. Nutikus aitab line on, et kolmeliikmeline võistkond maalselt. teinekord rohkemgi kui väledad jalad. püsiks kogu distantsi vältel koos ja lõ- Võitjaks krooniti võistkond Salo- Iga võistlus on erineval maastikul ja petaks korraga. mon, kelle ajaks märgiti 2.59,34. Võit- erinevates lumeoludes, seega vaheldu- Xdream tõi Ebaverre kokku üle 300 jad läbisid kogu raja joostes ning suus- vad ka võistlustingimused. Tuleval aas- osaleja. Võistlus käis nii mees-, nais- ki-rattaid ei kasutanud. tal suundub Nike Winter Xdream Haan- kui segavõistkondade vahel. Starti asus Hea ülevaate Nike Winter Xdreami jasse, kus üritatakse aja peale vallutada 110 kolmeliikmelist tiimi: 58 meeskon- olemusest andis 14. jaanuari ETV saa- 40 Eesti kõrgemat tippu. da, 36 segavõistkonda ja 16 naiskonda. de Ringvaade, kus Ebaveres võitjaks Triigi peolised tantsuhoos. Foto: Kertu Rebane. 15 minutit enne starti anti võist- tulnud võistkond Salomon rääkis oma Ilve Tobreluts Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Räägi minuga 100-aastane Väike-Maarja Ühe Väike-Maarja ringijuhi mõtisklus teemal „Seltsimaja 100” 2012. a. seltsimaja tänas Oled Sa olemas, isetegevuslane Väike- da projektikirjutajaid? Aitäh siis! du „1912”. Leidsin esinejate hulgast oma ringijuhte Maarja rahvamajas? Kas Sina, infolehe Kas Sa tahtnuks kohal olla kui rahva- ka rahvamaja taidlejaid ja ametnikke. lugeja, tegevtaidleja, endine isetege- maja nimesilt muuseumile hoiule anti. Heameel oli Väike-Maarja Pasunakoori 19. jaanuari stiilipidu „Muinasjutt“ al- Ene Nurmsoo – saksa keel vuslane, kultuurihuviline, kultuurile Ma ei tea, mis tunnetega. Minul oli kah- esinemistest. Tarapita õpitubasid juba gas ringijuhtide tunnustamisega. Selt- Merike Hövelson – Kiltsi laulu- ja lähedal seisev isik, valla ametnik – esi- ju! Vanad jõulukuusedki saadetakse ära kiideti lehes. Mulle meeldis uudselt simaja tänukirja said: tantsuring mesest mehest kümnendani välja, oled pidulikumalt. Aga võib-olla oligi see tuuriderohke tuustepp, mida eriti tem- Valve Libene – segakoor Helin ja Ilme Sein – Härmalõnga tantsurühm lugenud mõnda kuulutust, mis kutsub küllalt pidulik koht ja aeg. Aga tekst?! pokalt esitati. Tantsupartnerita pealt- Härmalõnga naisansambel rahvamajja peole, kus esinevad rahva- Juubeliaasta säravaima sündmuse ajal, vaataja, s.t minu arvamust toetasid tei- Tiit Alte – näitering Väike-Maarja valla tänukirja Ilme maja taidlejad? aastasaja ballil seltsimaja laval, läbivii- sedki kohalolijad (et oli meeleolukas). Tiina Rumm – noorte teatriring Seinale, kes on kultuuri- või rahva- või Näiteks niisugust (ma improviseerin): jateks seekord kaks ametiasutuse juha- Epp Kaljos – kõhutants täiskasvanu- seltsimajas töötanud 50 aastat, andsid PIDU LAULU JA TANTSUGA RAHVA- tajat – seltsimajast ja muuseumist. Aastasaja ball tele üle Indrek Kesküla ja Aare Treial. MAJAS JUUBELIAASTAL 2012 (kuupäev Minu 50 aastat selles majas (kui tei- Kutset saada oli tore. Kahju, et ballil Kerli Võrno – noorte idamaine tants ja kellaaeg). Esinevad kõik taidlusringid sed läksid, mina jäin, see ongi vist mu ei olnud balli perenaist ega balli pe- Ivi Lõomets – noorte tantsuring Kalev Pärtelpoeg seenioridest lasteni. Esitamisele tuleb väärtus) on möödunud kas kultuurima- remeest. Kas ei saadud kellegagi kok- Maie Lepik – kunstiring lastele ja seltsimaja juhataja Väike-Maarja rahvamaja 100. juubeliks ja või rahvamaja nimega. Olgu nimi mis kuleppele? Kohapeal oli minu arvates täiskasvanutele loodud tunnuslaul. Üllatusesinejad. tahes, maja pidasin omaks. Nüüd ko- vähemalt kaks paari, kes oleks sobinud. Tervitusi toovad sõbrad naabermaja- gen ma järjest, et tuleb millestki loobu- Järgmise ballini! dest jne, jne. Tule, pidutseme koos! da. Traditsioonid? Mis need veel on?! Loe endisi aegu meenutades raama- Oleks ju vahva!? Hea lugeja, võta uuesti kätte 2012. tut „Sajand seltsielu südames”. Näiteks Johansonide kontsertreis jõuab Rahvamaja viimane direktor Ville- a oktoobri-, novembri- ja detsembri- Harry Veldi kujundada ja läbi viia oli Markus Kell kirjutas alati püüdlikult kuu infolehed. Nendest saad täpselt umbes 40 balli. Väike-Maarjasse välja rahvamaja nime: Väike-Maarja teada, kellele öelda tänu ürituste sar- Valla Rahvamaja. Praegune maja juht ja „Seltsimaja 100” eest. Samuti, kus Kinkimise lugusid 6.-27. veebruarini kestva Johansoni- vanu ka. töötab ametinimetusega juhataja. See- ja keda autasustati tunnuskirjaga „Sä- - Kultuurimaja 75. aastapäev. Väike- de kontsertreisi üks kontsertidest on Eelmüügi sooduspilet 8 eurot, kont- ga, kõrgem võim töötab vallas. Pöör- deinimene 2012”. Loed, et Väike-Maar- Maarja kolhoos kinkis kultuurimajale Väike-Maarja seltsimajas 13. veeb- serdi päeval pilet 10 eurot. dusin minagi valla esimeste meeste ja Põllumeeste Selts kavandas tihedas tähtpäeva puhul 9000 rubla maksnud ruaril kell 19.00. poole. koostöös Väike-Maarja muuseumi, rah- kõlarid. Esinevad Kärt, Mart, Jaak, Ants ja Piletid müügil Väike-Maarja seltsi- Pöördumised olid sellised: vamaja, noortekeskuse, vallavalitsuse - Kellele juubeli puhul kingitusi teh- Krista Johanson. majas, Piletilevi müügipunktides, inter- - Kaks palvet tunnustamise asjus ja tantsuseltsiga Tarapita terve ürituste ti? Kas põllumeeste seltsile au ja kuul- Lauldakse mardilaule ja jaagulaule netis www.piletilevi.ee ning tund enne - Üks säuts isetegevuslaste peo asjus sarja, mis toob esile nii seltsielu kui ka sus ja ..? Või kingiti koostöös valminud ja kärdulaule, uuemaid laule ja päris algust kohapeal. Kirjutan välja ühe osa säutsust: sajandi seltsielu südames olnud hoo- ürituste sari hoopis kogukonnale? Uhkete projektipõhiste ürituste kõr- ne olulisuse. Hoone olulisuse! Kordan - Seltsimaja juhataja Kalev Pärtelpoeg vale, juurde või hulka mahuks VEEL ka veel – hoone olulisuse. Millal hoone võttis vastu kaks raamatut endistelt: pidu rahvamaja isetegevuslastega. ME saab oluliseks? Siis, kui seal toimeta- 1. Harry Veldi „Imelik töö? Minu Hal- OLEME SEDA VÄÄRT! (Kasutatud on vad inimesed, antud juhul isetegevus- jala lugu” Autori pühendusega – leiba reklaamklipi teksti.) lased. Ka koolimaja ei ole kogukonnale lauale, rahu hingele, rõõmu lavale! – ja Vastuseks sain: oluline, kui seal pole lapsi, keda õpe- vabandusega, et ballile ei saanud tulla. - vaatame, mida teha annab (vastati tada. Raamatu andis üle Ilme Sein, kes on kohe) Nõndaviisi siis saingi lõpuks aru, tantsinud Maie Orava tantsurühmas - mitte sellel aastal (vastati hiljem et selles suures, ka meie poolt omaks Harry Veldi pilli järgi. (Saalis oli veel minu järelepärimisele) peetud hoones, saja-aastase juubeli üks sama rühma tantsija.) - teil on ju rahvamaja nõukogu (vas- glamuurses näitemängus ei saagi ole- 2. „75 aastat Eesti tantsupidusid”. tati kohe) ma kohta meile, isetegevuslastele. Mis Pühendust pole meeles, aga nimed - neljas – ei kohtunud, ei vastanud. teha – tantsige kabujalakesed, laulge küll, mitte autorid, vaid neli tantsu- Ju siis ei andnud midagi teha. Kas hõbehäälekesed, peaasi, et te liialt ei juhti Väike-Maarjast enne ja nüüd. polnud oluline? Ju siis. Kes siis poolel kuluta! Tegutsemise aastate järjekorras: Maie teel ikka reele saab! Huvitav, kes neid nominente välja Orav, Ilme Sein, Aino Lukman, Egne Üks ringijuht ja rahvamaja nõukogu pakub? Koostööpartnerid omavahel Liivalaid. Üleandmiselt puudus vaid liige ütles: me saame ju osa võtta kõigist vastastikku, maavanem, või veel keegi Maie. Saatesõnadeks oleks võinud veel pakutavatest üritustest. Kõik said, aga kui kodanikuühiskonnast? Kas Väike-Maar- kosta, et esimene rühm Väike-Maarjast palju taidlejaid ma nägin, või ringijuhte? ja Vallavalitsus pakuti välja selle eest, (siis kultuurimajast) läks suurele peole Enne jõule liikus kuuldus, et jaa- mis on kirjas 2012. a novembrikuu info- aastal 1955. Ja praegu ei ole seltsimajal nuaris tuleb isetegevuslaste stiilipidu. lehes, lk 5, pluss veel midagi? ühtegi rahvatantsuringi! Kas stiilipidu on see koht, mis kohus- Teie eskapism sai tunnustuse mit- tab ringijuhti oma rühma välja viima? mel rindel. Tore on, kui koostööd saad Milliseid kingisoovi jutte ma kuul- Igatahes kuulutati pidu 19. jaanuariks teha just soovitud inimestega! Seega sin? välja. Seenioridega läksime ka, et näha – rõõmustage edusammude üle, teie - Nõudepesumasin. Pesemine ei ole teisi, tunda rõõmu mingisugusestki oma ja meie oma edusammude üle, seenioridele raske, küll aga nõude tas- kohalolekutundest. Alati on hea kohal või kõlab paremini nõnda: rõõmustage simine klubi ürituste järel. Jõudu neile! olla, sest kui sind pole siin, siis pole edusammude üle, teie oma, meie teie - Head mikrofoni oleks vaja! sind olemaski. Jälle reklaamlause! edusammude üle... - Peeglisaali põrandaauk võib kind- Ürituste korraldajatel oli Rahvamaja Kes oskas kiita, see kiitis, aga kusa- lasti oodata, sest kapike varjab seda Seltsimajaks nimetamise soov nii suur, gil mujal. Kes oskas tunnustada, see kenasti. et mõni peo korraldaja ei teadnudki tunnustas, aga kusagil mujal. Üks kiitus - Kas neid aknaidki on vaja uusi, kindlalt, kuhu külalisi kutsuda, kas rah- siiski tuli kohapeal, raamatu esitlusel. värske õhk on ju tervislik. vamajja või ...?! Teisi minu kõrvad ei kuulnud. Muidu- - Kes kõneles katuse remondist? Kui paljud teie hulgast, lugupeetud gi oli igal üritusel midagi eriti toredat. No näed siis, kuidas minu mõtisk- kogukonna liikmed, andsid oma poolt- Polnud nii, et sõin ja jõin seal minagi, lus lõppes. Et siis nii on lood siinpool hääle Seltsimaja nimele? Inimesed mä- suhu ei saand midagi. Toitlustamine sood. letavad veel, et asutustes küsiti kultuu- konverentsil oli suurepärane. Seda üt- rimaja rahvamajaks nimetamise kohta. lesid ka kauged külalised (endised rah- Donkihhotlikult Vastused anti üle kultuurimajja. vamaja töötajad). Hea oli Peeter Oleski Ilme Sein Minu naaber konverentsi ajal oli küll vastus 40 inimese kohta üritusel: 40 seltsimaja poolt, et ajalooline nimi ja inimest on päris palju, terve bussitäis! P.S. ei maksa midagi. Eks minagi mekkisin Aplaus! Mulle jäi meelde ühe tänapäeva ja nautisin muidki hüvesid, mis mulle Kõige dünaamilisem, vaatemängu- nõia ütlus: „Vähem uhkust, rohkem midagi ei maksnud. Kas siin tuleb täna- lisem, silmailu pakkuvam oli stiilipi- lihtsust ja te elate kauem!” I.S.

Kommentaar Ilme Seina artiklile „Räägi minuga“ Väärtused on arusaamad heast ja kur- tähenduse inimese käitumisele ja va- ne jääb ükskõikseks, teine jätab enda jast, millest inimesed juhinduvad vali- likutele. (Airi-Alina Allaste, Tallinna teada, kolmas ütleb valjusti välja. kute tegemisel ning otsuste langetami- Ülikool) Tean, et ka selle kommentaari kohta sel. Need on pigem ideaalid, mis suu- Väärtustest on igal inimesel isiklik tulevad sellised arvamused. navad inimeste suhtumisi ja käitumist. arusaam, mis ei pruugi olla sama teis- Inimesed, mõelge positiivselt, elate Ühised väärtused ja normid on vaja- tega. Seega on ühiskonnas arvamuste rõõmsalt! likud selleks, et kogukonnad koos pü- küllus. Kõike toimuvat hindab või ar- siksid – ilma selleta oleks ühiskondlik vustab inimene oma väärtushinnangu- Aare Treial elu vaevu mõeldav. Erinevalt normi- test lähtudes. Seega on meil arvustus- haridus- ja kultuuriosakonna juha- dest, mis reguleerivad käitumist teatud te küllus. Need hinnangud võivad olla taja kindlates olukordades, on väärtused asjatundlikud, tegelikkusele vastavad, niisuguste olukordade ülesed, andes halvustavad, tunnustavad. Mõni inime- 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Kultuuripärandi tähistamisest Kas keegi mäletab?

Väike-Maarjas on haridust ja kasutusel olnud mitmete rah- Pärast Teise Maailmasõja lahingu- oleks leitud, oleks nende käsi väga hal- kultuuri aus hoitud läbi aega- vaste kultuurides ja usundites. te lõppemist meie maal, oli see siis vasti käinud. Piinamine – kuul või Siber, de. Kihelkonnakoolis käidi Jär- Ristiusus tähistab kaheksa- 1945. või 1946. aastal, otsustasid kaks muud varianti ei tunnistatud. vamaaltki – Tammsaare. Nüüd kand taassündi, ülestõusmist Venevere meest punavõimule väikest Äkki mõni lehelugejaist mäletab on kihelkonnakooli ruumes ja igavest elu. Eesti rahvakuns- vastupanu avaldada ning viisid Simu- seda. Kui kellelgi on selle juhtumi koh- muuseum. Haridus- ja kul- tis on teda näha vanades vöö- na kiriku torni ja panid seal tuule käes ta infot, helistage palub telefonil 5041 tuurielu suurkujudele Jakob ja kindakirjades. Hävinud talu lehvima sini-must-valge lipu. 609. Saaksime teada, millal see täpselt Tammele ja Jakob Liivile on ase võiks olla tähistatud kui Millal see toimus ja kaua lipp seal oli, kuhu oli lipp kinnitatud ja kui kaua püstitatud ausambad. Maa- pärandkultuuri objekt. Pidevalt lehvida sai, on minule teadmata, kuna see seal lehvida sai. ilmanimega spordimehele kasutuses olev ja hooldatud omal ajal, kui ma sellest vägitükist Nende meeste nimed on minul tea- Georg Lurichile on püstitatud talu õue ning hooneid võiks kuulsin, olin hulk maad noorem ja ru- da ja kui keegi mäletab selle sündmuse mälestuskivi, korraldatakse märkida kultuurihoiuala tähi- malam ning ei osanud teadjalt üksikas- toimumisaega, võiks ka nende julgete temanimelisi spordivõistlusi, sega. ju pärida. meeste nimed avalikustada, et nende on loodud ausamba rajamise Talude tähistamine aitaks Lugu meenus mulle paar aastat ta- järeltulijad saaksid oma esivanemate fond. Igal aastal antakse välja inimesi juhatada oma juurte gasi ja sain toimunule kinnitust ühelt üle uhkust tunda. Wiedemanni keeleauhind ja juurde. Näidata, et selles üha endiselt Eesti Laskurkorpuse sõjame- Soovin kõigile südamest tervist ja istutatakse laureaadi nimeline kiiremini muutuvas maailmas helt. Tema saadeti sõja lõpus Rakvere rahulikku ning meeleolukat aastavahe- tamm. on ka midagi püsivat, aegu- miilitsasse tööle ja tema jutu järgi olid tust! Põllumeeste ehitatud selt- matut. Tore on õppida tund- miilitsad neid julgeid mehi taga otsi- simaja on olnud sada aastat ma maad ja kohta, kus elasid nud, kuid kätte ei saanud. Kui mehed Jaan Arula kohaliku vaimuelu kantsiks. ja toimetasid inimesed enne Seltsimaja on hoitud ja meid. Oma päritolu, oma juu- hooldatud ning kasutatud ikka ri ja kodukoha ajalugu tundev kultuuri kandmiseks ka läbi inimene on tasakaalukam ja Ideede laat tuleb taas karmide aegade. Seltsimaja on väärikam kogukonna liige. kui paikkonna pärandkultuuri Selja talu elumajal ja Juhani monument Väike-Maarjas. talu varemetel seisavad juba Lääne-Viru Maavalitsus ja SA Lääne- Osalemiseks on vajalik esita- Eestimaa meeste juhtimi- Pärandkultuuri objekti tähis endises Mõismaa, nüüdses mitu aastat neid tähistavad sil- Viru Arenduskeskus kuulutavad välja da leiutiste ja projektide kirjeldu- sel teostatud Maa meridiaani Ebavere külas Uuetoa talu asukohal. dis. Mustal plastikust plaadil teise maakondliku konkursi „Idee- sed koos autori(te) nime ja kontak- mõõtmine (1816-1855) „Struve Foto: Eino Tomberg. on valgete ilmastikukindlate de laat“, et tutvustada avalikkusele tandmetega hiljemalt 22. veebrua- ARC“ kanti UNESCO maailmapäran- on ürgoru mõlemal küljel õhukese pin- tähtedega vastav kirje. Tollal kaheksa- maakonna noorte projekte ja leiutisi riks 2013 elektrooniliselt aadressil di nimekirja 2005. a. Kaare otspunktid nakattega paeplatoo. See ala oli meie kand pärandkultuuri sümbolina veel ning innustada teisigi noori tegelema [email protected] või Simunas ja Võiveres on väärikalt tähis- esivanematele jõukohane metsast põl- kasutuses polnud. uuenduslike projektide ja leiutiste- paberkandjal maavalitsuse haridus- tatud. Esimene pärand- ga. ja sotsiaalosakonda aadressil Fr. R. Riiklikul tasemel kultuuri objekti tähis Laadale on oodatud noorte endi Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere märksõ- on tähistatud suurte kaheksakanna märgi- leiutised, ideekavandid, projektid ning naga “Ettevõtlik haridus”. teede ääres ka kuna- ga meie mail pandi lasteaedade, koolide ja noortekeskuste giste kihelkondade Vao-Mõisamaa külas projektid, esitlused innovaatilistest te- Tööde esitlemine toimub 8. märt- piire, sh Väike-Maar- Uuetoa talu asemele gevustest ja noorte poolsetest nutika- sil 2013 avalikul üritusel Rakveres. ja kihelkonna piiri 7.07.2012. a talupere test lahendustest. Laadale esitatakse kõik tööd, mis vas- Tamsalu ja Rakvere järglaste poolt su- Esitatavad leiutised, ideed ja pro- tavad konkursi tingimustele ja mida tee ääres. Taoliste guvõsa kokkutulekul. jektid ei ole piiratud ühegi konkreetse autor on nõus avalikustama. tahvlitega tuleks tä- Kohal oli talu Vao teemaga, kuid need peaksid lahenda- Parimate leiutiste ja projektide eest histada ka põliskü- mõisalt 1890. a pä- ma lapse/noore igapäevaelus ettetule- saavad autorid tunnustusüritusel dip- lade piire valla sees. riseks ostnud Juhan vaid probleeme või kitsaskohti laste- lomi ja auhinnad. Küla tähis võiks olla Dannebergi 95 järg- aias, koolis, kodus või vabal ajal. Soo- samasugune: valged last ja hõimlast. vitav on järgida kokkuhoiu (sh energia Lisainfo: tähed pruuni taus- Kultuurihoiuala ja raha) ja keskkonnasõbralikkuse (sh Lääne-Viru maavalitsuse kodulehel taga plekist tahvlil. tähise võiks püstita- taaskasutuse) põhimõtteid. Projektide- www.virol.ee/maakond/haridus e-posti Ainult mõnevõrra da Vao külakooli re- le ja leiutistele esitatavad tingimused teel [email protected] ja telefonil väiksem. noveeritud hoone ja on erinevad ja kirjeldatud Lääne-Viru 325 8030 Alustada võiks Vao eeskujulikult hoolda- maavalitsuse kodulehel. põliskülast samani- tud Mäeotsa kinnistu melise jõe kallastel. kohale külatee äärde. Vao küla läbib Väike- Kihelkonna piiri tähis. Foto: Eino Tomberg. Kultuurihoiuala tä- Maarja ja Järva-Jaani muinaskihelkondi lumaa tegemiseks aletamisega. Samas hist vääriksid ka Manukse, Siimu, Vis- ühendav tee, mis omal ajal ühendas ka oli ka teine eluks vajalik eeltingimus parra ja Tengo talud ning Tammiste ja maakonnalinnasid Rakveret ja Paidet. – puhas allikavesi. Talude päriseksost- Põllupiiri kinnistud. Pärandkultuuri ob- Kaasaegsetel kaartidel on Vao küla lä- mise ajaks olid Vao põlisküla hooned jekti tähise võiks püstitada esmajoones biva kruusakattega tee nimeks: Väike- jäänud jätkuvalt jõeäärsele alale, põl- maantee äärde jäävate talude varemete Maarja – Mõisamaa – Vao – Ilmandu lud olid aga veninud kitsaste ribadena kohale. tee. Mõisamaa küla nimi on Kutsun üles kõiki omaaeg- Euroopa Sotsiaalfondi programmi säilinud vaid tee nimetuses, seid ja praegusi maaomanikke talud kuuluvad hoopiski Eba- tähistama vanade talude ase- „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ vere küla koosseisu. Imakaevu meid ühtse sümboolikaga. Kü- raames toimuvad 2013. a I poolaastal küla nime võib kohata vaid aja- lasid tähistavate tahvlite püsti- Väike-Maarja Õppekeskuses loolistel kaartidel. Vao mõis on tamiseks võiks kasutada asja- aga praegu Vao küla üks osa. kohaste tõukefondide tuge. RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE KURSUSED Vao küla ja talude ajalooline ülevaade on kõigile kättesaa- Pärandkultuuri objekti tähis Kultuurihoiuala tähis Eino Tomberg (tellitud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt davalt olemas valla interneti kodulehel hoonetest kaugele. Arheoloogilisi leide Vao küla, Selja talu ning fi nantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest) põllumeeste seltsi pärandkultuuri osa- pole teada, uuringuid ei ole tehtud. Põ- Kursuste sihtgrupiks on täiskasvanud elanikkond, konnas Pandivere pärandkultuuri lingi lispõlde haritakse jätkuvalt tänaseni. Minu vanavanaisa Juhan ja vanaisa all. Talude tähistamise juures võiks ka- Mart olid Väike-Maarja Põllumeeste kursus on osalejatele TASUTA. Maastiku iseloomu ja asustuse aja- sutusele võtta Ambla mehe Toomas Seltsi liikmed seltsi asutamisel 1896. Kursustel ei saa osaleda koolikohustuslikud ja kutse- loo loogika põhjal võib arvata, et tegu Lemmingu poolt välja töötatud ning a ja isa Heinrich seltsi likvideerimisel või kõrgkoolis tasemeõppes riigieelarvelisel kohal õppijad. on põlise asustusega. Kütid-kalurid-ko- Riigikogu kultuurikomisjoni ja Muin- 1940. a. Mina sain liikmeks seltsi taas- Kursuse nimetus Tundide arv Toimumise aeg Grupi suurus rilased liikusid piki jõgesid. Aastaring- suskaitseameti poolt tunnustatud ka- tamisel 1995. a. sed eluasemed rajati põldude raada- heksakanna motiivi. Kaheksakand kui Puhastusteenindus 60 tundi 01.02-22.03 (reedeti) 10 miseks sobivatesse kohtadesse. Vaos pärimuskultuuri tähistav kujund on Arvutiõpetus 50+ (AO 1-3) 40 tundi 14.02-28.03 (neljapäeviti) 10 Magustoidud peolaual 40 tundi 13.02-13.03 (kolmapäeviti) 10 Simunas esitletakse teost Mahetoidud ja küpsetised 24 tundi 05.03-19.03 (teisipäeviti) 10 „Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest” Õppetöö toimub kell 9.00–15.50

Simuna naisteklubi ja muinsus- kaitse Seltsi algatatud Eesti suurkuju- me koos ka kaitseselts kutsuvad 27. jaanua- de, sealhulgas etnoloog Aino Voolmaa surnuaeda. Info ja registreerimine: ril kell 12.00 Simuna rahvamajja mälestamisega. telefonidel 326 1892, 5399 1090 KOHVIKLUBISSE. Räägime rahvarõivastest ning mõt- Info: või e-posti aadressil: [email protected] Külas on Eesti Rahva Muuseum leme üheskoos Aino Voolmaale, sest Auli Kadastik, raamatu „Kreutzwald Virumaa rah- oleme ju tema kodukandis. tel 326 1217 Kodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok varõivastest“ esitlusega. Aino Voolmaa on pärit Kärsa külast Riina Tülli, (õppetöö/täiendõpe/tasuta kursused) Muuseum seob esitlust Muinsus- ja õppinud Kurtna algkoolis. Külasta- tel 323 7381 Jaanuar 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Korvpallipoisid krooniti 2012. aasta Sisesõudesarja Maadlusuudiseid Eesti poiste C-klassi karikavõitjateks uudiseid 15. detsembril toimus Vinnis rahvus- Täiskasvanud Detsembrikuus peeti Tartus Eesti noor- ja sai 18 lauapalli. Erkmaa KK poolt tegi Eesti mobiiltelefoni sisesõudesarja tei- vaheline laste Jõuluturniir sumos. Väga 1. koht Anatoli Larionov te korvpalli karikavõistluste fi naalid. uskumatult hea partii Hugo Erkmaa, ne etapp toimus 15. detsembril Pärnus. esinduslikul turniiril osalesid Eesti 2. koht Jarko Visnapuu sportlaste kõrval ka Venemaa ja Poola 3. koht Argo Metsaru Poiste C-vanuseklassi (sündinud kes kogus 49 punkti ja 14 lauapalli. Distantsi pikkus oli 1000 m. 1999. a ja hiljem) fi naalis olid vastamisi Võidukas meekonnas mängisid Väi- sumomaadlejad. 4. koht Jörgen Kivila Vanuseklass 60+ saavutas 1. koha kaks parimat võistkonda: Virumaa palli- ke-Maarja noored korvpallurid Sten Väike-Maarja Rahvaspordiklubi oli Toivo Zoova ajaga 3.36,6. Toivo tuli su- mängude kool (PK) ja Erkmaa korvpalli- Saaremäel, Henri Matikainen, Ander sellel turniiril esindatud kolme sumo- Õpilased, sündinud 2002 ja hiljem kool (KK). Finaalvõistlus kujunes tasa- Talu, Martin Ojamaa, Kerdo Kivivare, vel sõudmise maailmameistriks. tajaga, kes saavutasid järgmised kohad: 1. koht Joel Visnapuu vägiseks, põnevaks ja huvitavaks. Marti Alt, Remo Murumaa, lisaks nei- Teine koht läks Anatoli Männile aja- Käroly Seemann - 1. koht oma kaalu- 2. koht Reeno Aava Võit tuli Virumaa Pallimängude le Ranno Lauri, Kristofer Veismann, ga 3.37. Anatoli valiti selle vanuseklassi kategoorias, 1. koht absoluutkategoo- 2. koht Richard Veelaid Koolile tulemusega 77:71. Gregor Väli, Mart-Johannes Pariis ja Eesti parimaks jalgratturiks. rias ja 2. koht vanemas vanuserühmas 2. koht Kevin Kukk Finaali parimaks mängijaks valiti Jaagop Janson Rakverest. Poisse juhen- Kolmandale kohale tuli kangete Romel Seemann - 3. koht absoluut- 4. koht Kristjan Jaago Väike-Maarja poiss Sten Saaremäel, das treener Vaido Rego. vastastega visalt jõudu katsudes Väino kaalus 5. koht Rasmus Kaasik Diana Hamidžanov - 3. koht 6. koht Karel Nõmmiste kes viskas võitjate rivistuses 24 punkti Stoltsen ajaga 3.38,6. Turniiril andsid auhindu kätte Jaapa- 9. koht Remo Ojaste ni suursaadik Eestis ja Baruto ema. Õpilased, sündinud 1997-2001 Tennise- 15. detsembril toimusid Tapal Lää- 1. koht Holger Toots ne-Virumaa meistrivõistlused kreeka- 1. koht Kuldar Kangur uudiseid rooma maadluses. Väike-Maarja Rah- 2. koht Karl Siimer vaspordiklubi noormaadlejad olid sel- 4. koht Michael Maasik 16. detsembril toimus Väike-Maarja lel võistlusel esindatud 18 maadlejaga. Paljude poiste jaoks olid need elu spordihoones esimene sisevõistlus Tihedas konkurentsis saavutasime järg- esimesed võistlused maadluses, kuid mised kohad: vaatamata sellele maadeldi väga südilt. tennises. Eriti tublid olid Simuna noormaadle- Tulemused: Naistemaadlus jad, kes olid sellel võistlusel esindatud 1. koht Väino Stoltsen. 1. koht Liis Järvamägi 9 maadlejaga. 2. koht Eerek Preisfreund. 2. koht Jonete Visnapuu 3. koht Andreas Preisfreund. 2. koht Anni Pent Lembit Kalter maadlustreener Väino Stoltsen

Eesti C-vanuseklassi karikavõitjaks tulnud Maadlusaasta kokkuvõte poiste korvpallivõistkond koos treener Vaido Regoga. Liuväli aitab Tulemusi meistrivõistlustelt - kuni 42 kg (17), 11. koht Jevgeni Ha- Helsingist toodi koju turniirivõit nautida Kreeka-rooma maadlus midžanov 60. Eesti juunioride meistrivõistlu- VirumaaPK/Väike-Maarja võistkond Sten Saa- talvemõnusid sed 31. märtsil Pärnus Vabamaadlus võitis 28.-30. detsembril Helsingis toi- remäel ja - kuni 50 kg (3), 2. koht Jevgeni Ha- 60. Eesti juunioride meistrivõistlu- munud rahvusvahelise korvpalliturniiri Kerdo Kivi- Liuväli Väike-Maarja õppe- midžanov sed 14. aprillil Põltsamaal MuKi Invitational Tournament 2012. vare Väike- keskuse viilhallis (Tamme tn) - kuni 60 kg (11), 3. kohta jagas Ana- - kuni 50 kg (4), 2. koht Jevgeni Ha- Turniiril osales kuus 1999. aastal Maarjast, ja selle läheduses asuv kel- toli Larionov midžanov sündinud poiste võistkonda Soomest, Kristofer gumägi ootavad külastajaid. 38. Eesti kadettide meistrivõistlu- Eesti kadettide meistrivõistlused Venemaalt ja Eestist. Veismann ja sed 21. aprillil Maardus 19. mail Põltsamaal Otsustavas mängus võitsid meie Ranno Lau- Liuväli on avatud: poisid Moskva CSKA võistkonda 55:50. ri Rakverest - kuni - kuni 46 kg (5), 1. koht Jevgeni Ha- Ander Talu viskas turniiril 56 punkti, ning Ander E,T,K,N,R 15.00-19.00 - uisu- 42 kg (5), 1. midžanov tulles sellega turniiri edukamate män- Peiponen tamine koht Jevge- 16. Eesti õpilaste meistrivõistlu- 19-00-21.00 - jäähoki gijate seas 5. kohale ning ta valiti ka ja Robin Virumaa PK/Väike- ni Hamid- sed 25. novembril Põltsamaal turniiri esiviisikusse. Sten Saaremäel Kivi Tartust Maarja võistkonnast L–P 12.00-16.00 - uisutami- žanov - kuni 35 kg (2), 1. koht Holger Toots kogus 53 ja Henri Matikainen 44 punkti. (treener Vai- valiti Helsingi turniiri ne - kuni - kuni 38 kg (9), 3. kohta jagas Andris Võistkonnas mängisid Martin Oja- do Rego). esiviisikusse Ander 16.00-18.00 - jäähoki 54 kg (7), Pent maa, Henri Matikainen, Ander Talu, Talu (vasakul). 3. kohta ja- • Liuvälja kasutamine on ta- gas Kuldar Naistemaadlus suta. Kangur 8. Eesti juunioride meistrivõistlu- Valla meistrivõistlused • Võimalik on laenutada uis- 16. Ees- sed 14. aprillil Põltsamaal ke (lapsed 0,50 eurot, täiskas- ti õpilaste - kuni 63 kg (5), 3. koht Liis Järvamä- LASKMINE Tüdrukud, vanud 1,50 eurot) meistri- Mehed sündinud 1997 • Vajadusel saab uiske teri- Väike-Maarja üks edu- gi Allan Alt, 96 silma Kristi Metus, võistlused tada (3 eurot paar). Kontakt tel kamaid noormaadle- 9. Eesti kadettide meistrivõistlu- Olev Vinkel, 94 silma 95 silma 3. märtsil 515 3621 (Aimar) jaid Jevgeni Hamidža- sed 19. mail Põltsamaal Kaido Metus, 89 silma Kirsti Metus, 95 silma Lähtel • Hooldamise ja suure sula nov järjekordse medali - kuni 70 kg (3), 3. koht Anni Pent ja diplomiga. - kuni 32 korral on liuväli suletud. Naised Poisid, sündinud 1997 Foto: Lembit Kalter. kg (10), 1. Rannamaadlus Heete Ausmeel, 83 silma Tarmo Järvamägi, 84 silma koht Holger 7. Eesti meistrivõistlused 14. juulil Jana Selesneva, 65 silma Mattias Preisfreund, 63 silma Info telefonil 5815 4230 (Pille) Toots Kamaris Riina Kink, 62 silma Andreas Preisfreund, 38 silma 13. Euroopa kadettide meistri- - mehed kuni 70 kg (6), 2. koht Rauno Kuusemets Tüdrukud, sündinud 1994-1996 NB! võistlused 21. ja 22. juulil Katowices Marit Leist, 70 silma Valla 2012. aasta parimate sport- (Poola) Kädli Kiipus, 57 silma laste, treenerite ja spordiaktivistide nominentide nimekirjad koos tule- Poisid, sündinud 1994–1996 mustega pannakse valla kodulehele Ragnar Reis, 72 silma ja Väike-Maarja spordihoone kodu- Kuldar Kütt, 68 silma lehele üles 1.02.13. Gert Raidla, 63 silma Ants Rikberg Harjuta Terviseks! Osaluskordi kogunes möödunud aas- Viivi Kahr (päästekool) 787 ok, 78 bp. Kessu Sulev (Simuna) 167 ok, 16 bp. 19. tal 14108, osalejaid kokku 592. Loo- 6. Halar Klaas (Väike-Maarja) 561 ok, 56 Siiri Bork (Väike-Maarja) 151 ok, 15 bp. siauhindade väljaloosimine toimub bp. 7. Heino Lambing (Väike-Maarja) 20. Ele Kivisaar (Väike-Maarja) 146 ok, valla meistrivõistluste ajal piljardis 11. 544 ok, 54 bp. 8. Õie Lambing (Väike- 14 bp. 21. Ira Münter (Ilmandu) 133 ok, veebruaril kell 18.00 Väike-Maarja spor- Maarja) 543 ok, 54 bp. 9. Viia Kiik (Väi- 13 bp. 22. Kätlin Timuska (Väike-Maar- dihoones. Loosiauhindade omanike ke-Maarja) 403 ok, 40 bp. 10. Mare Soo- ja) 127 ok, 12 bp. 23. Sirle-Inga Kuldväli nimekiri pannakse välja spordihoone vik (Maiximar) 390 ok, 39 bp. 11. Mall (Väike-Maarja) 122 ok, 12 bp. 24. Airi kodulehele. Lepiksoo (Väike-Maarja) 303 ok, 30 bp. Einsalu (Maarjalill) 121 ok, 12 bp. 25. 2012. aasta 30 aktiivsemat 12. Malle Kask (Väike-Maarja) 274 ok, Kadri Dieves (Väike-Maarja) 120 ok, 12 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) 27 bp. 13. Reet Soidla (Väike-Maarja) bp. 26. Rita Soidla (Väike-Maarja) 114 1163 osaluskorda, 116 boonuspunkti. 270 ok, 27 bp. 14. Riina Jalast (VMG) ok, 11 bp. 27. Marina Rüütel (Joosand) 2. Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 998 257 ok, 25 bp. 15. Annela Laidre (Väike- 95 ok, 9 bp. 28. Heete Ausmeel (TÜ) 69 ok, 99 bp. 3. Kalle Tobreluts (Väike- Maarja) 203 ok, 20 bp. 16. Urve Kalda ok, 6 bp. 29. Peeter Kahr (Väike-Maar- Maarja) 988 ok, 98 bp. 4. Aino Saare- (Väike-Maarja) 188 ok, 18 bp. 17. Ene ja) 68 ok, 6 bp. 30. Regina Kask (Väike- Väike-Maarja noormaadlejad rahvusvahelistel Aleksander Abergi mälestus- mäel (Väike-Maarja) 905 ok, 90 bp. 5. Aabo (Väike-Maarja) 172 ok, 17 bp. 18. Maarja) 63 ok, 6 bp. võistlustel klassikalises maadluses Kallaveres. Foto: Lembit Kalter. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2013.a. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Soovin osta maja, krundi Aeg, ära nii meeletult rutta, või talukoha Väike-Maarja ümbruses. täna hetkeks peatu sa teel. Täna luba mul naerda ja nutta, Tel 5650 8357 hinges noorena tunda end veel … Veebruar Koguduste teated Ühed ütlevad, et on turvaline 93 Jelisaveta Napinen – 22. veebruaril 81 Evi Kirpson – 21. veebruaril anda hääl e-valimiste teel, pal- 90 Elli Loo – 3. veebruaril 81 Maimo Reitel – 2. veebruaril Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Väike-Maarja koguduses jud jälle laidavad selle maha.... 88 Meeta Kalter – 6. veebruaril 81 Elvi Sepp – 1. veebruaril nistused pühapäeviti kell 12.00 86 Alevtina Mäe – 27. veebruaril 80 Vaike Part – 27. veebruaril Kogudust teenib hooldajaõpetajana Mida arvad Sina? 85 Ernst Adamson – 24. veebruaril 80 Aino-Johanna Õunapuu – Enn Salveste. Tel 5345 3967, 85 Ivan Krutto – 22. veebruaril 26. veebruaril e-post: [email protected] MTÜ Ausad Valimised kutsu- 84 Helmi Kunberg – 2. veebruaril 80 Endri Kurg – 20. veebruaril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: vad üles Väike-Maarja vallarah- 83 Hilda Kaare – 13. veebruaril 75 Liidi Jürgens – 20. veebruaril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- vast ühiselt arutama sellel tee- 83 Elli Grau – 13. veebruaril 70 Reet Kõiv – 1. veebruaril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 82 Ludmilla Porgasaar – 3. veebruaril 70 Mare Tallikas – 23. veebruaril Koguduse veebil saab Facebookis lii- mal ja kohtuma: 82 Atalja Mäeveer – 22. veebruaril 70 Riina Sbitneva – 27. veebruaril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 81 Evald Küngas – 25. veebruaril kiriku!” 9. veebruaril kell 12.00 Väike-Maarja raamatukogus Soovime õnne ja tugevat tervist! 9. veebruaril kell 14.00 Väike-Maarja Vallavalitsus Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Simuna rahvamajas NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 10.30. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Koguduse vaimulik on Kohtumisel osalevad Väike- Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. Maarja vallavolikogu liige Siret Koguduse veebileht: Õnnitleme noorimaid vallakodanikke http://avispea.edicypages.com/et Kotka ja Riigikogu liige Priit Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Toobal. Eliise Olu – 4. detsembril Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- Kõigile osalejatele antakse Loore Olu – 4. detsembril päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. kingituseks raamat: Douglas W. Rasmus Saage – 14. detsembril Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Jones & Barbara Simons „Riku- Melissa Pugovkin – 20. detsembril kell 14.00. tud sedelid. Kas Sinu hääl loeb?“. Anne-Grete Kaldre – 29. detsembril Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Albert Kruusamägi – 31. detsembril EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna Olge rõõmsad, terved ja tublid! Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, e-post: [email protected] Mälestame

Voldemar Tiits 04.10.1945 – 25.12.2012 Krista Kuld 15.10.1965 – 25.12.2012 Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Aleksander Piho 14.07.1994 – 26.12.2012 nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Enn Lilbok 12.07.1955 – 30.12.2012 võimalik kohtuda teistel aegadel. Lembitu Pihlak 09.01.1949 – 01.01.2013 Ülo Ohtla 03.06.1932 – 08.01.2013 Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Jaan Vainult 07.11.1946 – 08.01.2013 Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Harri Hindrekus 22.09.1931 – 09.01.2013 Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Helmi-Helene Anger 30.05.1921 – 11.01.2013 Kohalik Vilma Niinsalu 28.03.1934 – 14.01.2013 Laine Rohtmets 13.01.1918 – 15.01.2013 põllumees Vahur Mehiste 10.01.1936 – 18.01.2013 Elust, ilust igaveseks, Vennad võtab ära päriseks … Vedu OÜ rendile Marie Under või ostab Simuna spordihoone hakkab põllumaid. osutama saunateenust Alates 9. veebruarist on Simuna spordihoone saunad Headel laupäeviti kell 18.00 – 20.00 avatud kõigile soovijaile. tingimustel Saunas on ka vihtlemisvõimalus (viht peab omal kaasas olema) Piletihinnad: hea hind. 1.60 eurot – täiskasvanu Soovi korral 1.00 eurot – pensionär 0.35 eurot – õpilane ettemaks. Praegune Simuna saun suletakse.

Vao sauna lahtiolekuajad • Reisijate vedu 8-kohalise väikebussiga Kontakt Rein Miller 18. jaanuarist on Vao saun külastajatele taas avatud. • Hind 0,45 eur/kilomeeter Lahtiolekuajad: telefonil 5392 6640 - naised: kell 15.00-16.00 • Seisutund-ooteaeg kokkuleppel - mehed: kell 16.00- 18.30 - naised: kell 18.30- 20.00 Saunapilet maksab 1 euro. Telefonid: 527 8124 (Madis), 515 3621 (Aimar) [email protected] Väike-Maarja Hooldekodu Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: [email protected], Väike-Maarja Vallavalitsus, tel 329 5759. Ostame kasvavat metsa, (Ravi 1, II korrus) Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei põllumaad ja metsakin- päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid tel 329 5750, www.v-maarja.ee vastuta reklaamide sisu eest. nistuid hinnaga kuni URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Toimetaja: Trükitud: Ilve Tobreluts 10 000 eurot/ha. • naha- ja haavahooldusvahendid, Trükikoda TRÜKIS AS, Toimetuse kolleegium: • imavad aluslinad, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Kinnistud võivad olla Olev Liblikmann, • mähkmed jm. Krista Ustav, Ellu Moisa, Ilmub kord kuus, tehtud raietega või aset- Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. kuu lõpunädalal. seda piiranguvööndis. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. veebruaril kell 9.00-11.00. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Tasuline 0,20 eurot Tel 55 40 150