Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni. müürides Päeva pidulik avamine kulmineerus dokumen- sümboolse nurgakivi panekuga sada did nurgakivi aastat kultuuri koduks olnud seltsima- alla. Põllu- Väike-Maarja põllumeeste seltsi liige Hanno Tamm ja esi- Pandivere päeval kinnitati, et Väike-Maarja ei ole Jakob Liivi unustanud. jale. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi meeste seltsi mees Jaak Läänemets Pandivere laadal värskete seltsima- Foto: Ellu Moisa. esimees Jaak Läänemets asetas nurga- esimees Jaak Tänavuse Pandivere päeva pidulik avat- Ühiselt suunasid kõik oma pilgud kivisse vutlari, milles oli 2. juuni Viru- Läänemets ja juubelimüntidega. Esimehe käe all on nurgakivi silinder seremoonia algas peotule süütamise- ausambale, kui Indrek Kesküla pöördus maa Teataja, vallalehe viimane number, meenutas päevakohaste materjalidega. ga Väike-Maarja kirikus. EELK Väike- Jakob Liivi poole kultuurikandja Irma vastselt vermitud seltsimaja juubeli- sajandita- Foto: Marju Metsman Maarja koguduse õpetaja Enn Salveste Raatma koostatud mõtteridadega: münt ja Eesti 2-eurone münt. gust aega ja teemat tänasesse aega si- mälestuseks ka seltsimaja juubeliaasta süüdatud tuld olid vastu võtmas val- “Täna, 25. Pandivere päeval, tulime dudes asetas ta päevakohase sõnavõtu meenemünt. Kõigil, kel ei õnnestunud lavolikogu esimees Olev Liblikmann, teretama Jakob Liivi, et tõesti ütelda – Ilve Tobreluts järel nurgakivisse silindri, mille sisuks laadapäeval kohal olla ja mündiomani- vallavanem Indrek Kesküla, haridus- ja me pole Sind unustanud. Sinu ammu- sai 2. juuni ajaleht Virumaa Teataja, kuks saada, on see võimalus selle aasta kultuuriosakonnajuhataja Aare Treial ne kartus, et ega Sind ju muidu mäle- sest Väike-Maarja põllumeeste Seltsi järgnevatel väliüritustel. ning Tantsuseltsi Tarapita meestantsi- tata kui ainult Juhan Liivi venda, ei leia tegevus ulatus juba 1930ndate alguses jad, nii noored kui vanemad. kuidagi kinnitust. Väike-Maarja valla üle Virumaa; seltsimaja juubelimünt – Meeldejäävat juubeliaastat! Kirikust liikus tuli Jakob Liivi parki. rahvas mäletab ikka oma kõige nimeka- sümboliseerimaks sepatööd kui vani- Jakob Liivi ausamba juures kohtusid tu- mat õpetajat ja kultuuritegelast, kirja- mat käsitööala; Eesti 2-eurone münt – Marju Metsman letoojad Pandivere päevade 25-aastase nikku ja luuletajat, kirjandusparnassile hetkel käibelolev vääring; Väike-Maarja Seltsimaja juubeliaasta toimkonna traditsiooni algatajate Mati Lukase, aluse panijat, suurt eeskuju ja auto- vallalehe maikuunumber – hoidmaks liige Helle Varda ja Arvo Vallaotsaga. riteeti. Lõpuks laenasime Sind lausa teadmist, et seltsimaja tulihingelised

meie lasteaia 1., 2. ja 4. rühma võimle- esimese rühma õhtu piknikuga lasteaia Mänd. Head sõnad ja lilled rühmaõpe- Lasteaia töökas mai mispidu rongkäiguga: kõige ees direk- hoovis. Lapsevanemad olid hoolitse- tajate poolt. tor lasteaia logoga, järel lapsed suurte nud selle eest, et lapsed saaksid grilli- Selle sisutiheda mai eest täname mänguasjadega. Pärast peojuhtidest da, maiustada ja lihtsalt koosolemisest lasteaia töötajaid ja kõiki lapsevane- Nagu igal kevadel, oli selgi aastal huvitavalt kõikidest loomadest. Eriti tüdruku ja kassi tervitussõnu, alustasid rõõmu tunda. maid. maikuu lasteaedades koolieelikute- armsad olid tähnilised metskitsetalled lapsed võimlemisõpetaja Milvi Selber- Kuu lõppes 1., 2. ja rühma le töötihe aeg. Juba 16. korda toimus ja triibulised metssea põrsad. Lem- gi poolt õpetatud kavade esitamist. Pä- 7-aastaste koolisaatmispidudega.1. Ilusat suvepuhkust! Rakveres Lääne-Virumaa lasteaedade mikuteks osutusid ka karu Karoliina rast seda algasid spordivõistlused. Iga rühmast läheb kooli 8 last. 30. mai lõ- võimlemispidu. Kuigi ilm oli sompus ja ja põhjapõder Toomas. Loomad vaa- rühm sai võistelda kiirjooksus, kaugus- pupeol saatis neid heade soovidega 1. rühma õpetajad pilvine, olime rõõmsad võimaluse üle datud, sõime lasteaiast kaasa pandud hüppes ja teatevõistluses. Teatevõist- teele 13 nooremat. Viimast korda lauldi Inge Lehtlaan ja Anne Soom ühiselt sportida ja nii võlusime päike- eine roheluses ja algaski kodutee. luse lõpetasid väga tasavägiselt laste- ja tantsiti koos. Lasteaia lõputunnis- segi välja. 24. mai õhtupoolikul alustasime vanemate võistkonnad. Seejärel jätkus tuse andis kätte lasteaia direktor Tiia Õppeaasta jooksul õpetavad laste- aedade liikumisõpetajad lastele sel- geks võimlemiskavad, mis üheskoos suurel staadionil muusika saatel ette kandes annavad võrratu vaatepildi. Pärast ühist võimlemist sportisid lap- sed individuaalselt ja võistkondade- na. Maakondliku peo juhid olid taas meie lasteaia õpetajad Lili Guitor ja Jaanika Ojala, kes andsid päevale õige hoo. Koju sõites olid kõik väsinud, kuid rõõmsad. Toredaks traditsiooniks on ka laste- aiapoolne kingitus lõpetajatele - eks- kursioon Elistvere Loomaparki. 22. mail läks seiklema bussitäis lapsi 1.,2. ja Kiltsi rühmast, et vaadata loomi ja veeta päev looduses. Giid rääkis väga Väike-Maarja lasteaia spordipidu. Foto: Sirje Orro. Lääne-Virumaa lasteaedade võimlemispidu Rakveres Foto: Sirje Orro. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Vallavanema kuu

Astronoomilise suve algus on sellel ettevõtlusmaastik, kas oleme lihtsate aastal 21. juunil kell 2.08 ning see päev allhangete sooritajad või kõrget os- on ka suviseks pööripäevaks. Järjekord- kusteavet vajava tootmise ja teenuste selt on lühim öö (seda küll põhjapool- osutajad. Mõtlema paneb konverentsil keral) väga märkamatult kätte jõudnud. osalenud majandusteadlase Andres Veidi märkamatult on kevadest saamas Arraku mõttelend, kas ülikoolidiplom suvi, sest kevadised koduaia viljapuud garanteerib kõrge lisaväärtuse riigile on oma uhked õielised kevadkleidid või kas ta garanteerib ülikooli lõpeta- vahetanud tagasihoidlikema roheliste jale töökoha. Vastus on, et loomulikult vastu, sirelite õiteküünaldele on lisan- mitte, sest peale teoreetiliste teadmis- dunud pruuni toone ja nende lõhn ei te on vaja ka võimekust neid praktikas domineeri enam nii tugevasti ning öö- rakendada ehk vaja on reaalset tööko- külmad on ununenud. Sellel põhjamaa gemust. Andres Arrak toonitas ka meie looduse piduajal on kõigil ka töiseid ettevõtluskeskkonna vajadust pikema toimetusi, mis on seotud meie tavapä- väärtusahela järele. Ka meil oleks või- rase elurütmiga. malus näiteks metsatöölistele rohkem Haridusasutustes on lõpukellade maksta, kui suudaksime eksporditava kõla. See võib tunduda nii lõbusa he- ümarpuidu asemel eksportida sellest linana, sest pääsevad meie õpilased valmistatud mööblit. koolivaheaja seiklustesse. Kuid sellel Lääne-Viru maavanema korraldatud on ka kurvemad noodid, sest meie lõ- konkurentsipäeval 29. mail oli üheks puklassidele tähistab kevadine lõpukell teemaks elektrituru avanemine 2013. teatud eluetapi möödumist ning selle aastal. Tänased prognoosid näitavad perioodi kaunid hetked on saamas aja- kahjuks seda, et see toob kaasa elekt- looks. Koolide lõpetamisel tuleb ju lan- rihinna kasvu ning igal tarbimispunkti getada uusi ja erinevaid otsuseid, mis omanikul tuleb hakata valima, milliselt Pandivere päeval pandi Väike-Maarja põllumeeste seltsimajale pidulikult sümboolne nurgakivi. Foto: Kadri Kopso. saab edasi? Kas jätkata haridusteed, elektritootjalt on kasulikum teenust Seekord möödus see vihmahoogude tuled, korraldatakse traditsioonilisi jaa- tänasel päeval ning seda ei pühi peast aga millises koolis? Rännata maailmas osta. Ka Väike-Maarja vallavalitsus saatel ja oli vaja teha isegi sama päe- niõhtu mänge ning on võimalus tunda külakiigekaared või kesvamärjuke. See ja töötada, aga millisel erialal või mil- peab hakkama ostma elektrit avatud tu- va jooksul ümberkorraldusi: jätta ära rõõmu sõpradest, heast muusikast või auväärne taust annab meile enam põh- lises riigis? rult. Hetkel teostatakse nii Lääne-Viru- rongkäik ja tuua vabaõhulaval särisevatest grillvorstidest. Samas on just rõõmu tunda ja nautida oma tra- 25. mail toimus Vihula mõisas Vi- maal kui ka teistes Eesti omavalitsus- toimuma pidanud kontsert Väike-Maar- ju jaanitulel oma sügavam taust. Seda ditsioone ning iseolemise vabadust. rumaa Teataja korraldatud konverents tes analüüsi, kuidas oleks seda kõige ja rahvamajja. Rõõm oli avada seekord- sügavust lisavad meie rahvatraditsioo- Sellel aastal jõuab Tori Sõjamees- teemal: Kellele müüa oma tööjõud? mõistlikum teha. Variante on siin mit- sed pidustused koos Pandivere päeva- nid, sest on ju jaanituli tükk meie esi- te Mälestuskirikus süüdatud võidutuli Teema on ka koolilõpetajatele oluline meid. Näiteks võib Väike-Maarja vald de algatajate: Mati Lukase, Helle Varda vanemate ajaloost, nurgakivi päikese Väike-Maarjasse 23. juunil kell 18.00. oma elutee planeerimisel. Arutati, kas kuulutada välja hanke elektrienergia ja Arvo Vallaotsaga. Toimusid need ju austamiseks. Rahvatraditsioonide ko- Kõigil inimestel on võimalik sellest Eestis on tööjõudu üle (kuna hetkel ostmiseks, kuid samas võib näiteks pa- sellel aastal juba 25. korda ning selline haselt on jaaniööl leitud jaaniussid kui süüdata oma kodused või külade jaani- on ligikaudu 47 000 registreeritud töö- rema hinna saamiseks kuulutada hanke järjepidevus on juba omaette väärtus. vaeslapse pisarad, mis pidavat leidjale tuled. Selleks on vaja võtta kaasa latern tut) või hoopis puudu (kuna tööandjad kõigile Lääne-Virumaa omavalitsuste Sellise väärtuse oleme ju loonud ise, õnne tooma või siis tegevat leitud sõ- ja tulla 23. juunil kell 18.00 Väike-Maar- räägivad pidevalt immigratsiooni vaja- asutustele ning on mõeldud isegi veel- kas siis osaledes, korraldades või kaasa najalaõis leidja kõige õnnelikumaks. ja vallamaja ette, kus on võimalik ühist likkusest). Majandus- ja kommunikat- gi suuremalt. Loomulikult on see uus elades Pandivere päevade esinejatele. Kuid seda sügavust lisab ka Eesti vä- väge sisaldavast tulest endale killuke siooniminister Juhan Parts pidas oluli- situatsioon, mis vajab analüüse, tuleb Igal juhul suured, suured tänud kõi- gede võit Võnnu all, mis annab sellele viia. seks tootlikkuse kasvu ühe töötaja koh- hinnata oma võimsuskoormusi ning kidele, kes panustasid ka käesolevate tulele lisaks võidutule auväärse tiitli. Ilusat suve kõigile ja hoiame vaba- ta, mis Eestis on kordades madalam erinevate hinnapakettide sisu ja seejä- Pandivere päevade korraldamisele või Kuid ka see idee on laiem ning või- duse tuld eneste sees, sest kui see tuli Põhjamaadest. Ehk Eestis suudetakse rel otsustada, kuidas meie valla jaoks olid ise meie silmadele ja kõrvadele dutuld saab käsitleda kui Eesti rahva põleb, siis me oskame ka selle eest vas- lisaväärtust tekitada tunduvalt vähem parim hind saavutada. rõõmuks. Isegi maitsmismeeled said ju seismist oma iseseisvuse eest nii Va- tutada. kui seda tehakse näiteks Soomes. Loo- Möödunud periood sisaldas ka meie oma osa degusteerimisvõistlustel. badussõjas kui ka enne seda. Loodan, mulikult seondub sellega kogu meie kodukandipäeva – Pandivere päeva. Peatselt süüdatakse üle Eesti jaani- et see taust on meil lihtsalt meeles ka Indrek Kesküla

Bussijaama lahtioleku aja kinnita- Vallavalitsuse materjalid mine - Kinnitati Väike-Maarja bussijaama lahtiolekuajad: E-L kl 7.00-19.00. Maaküsimused na alevikus. Isikliku kasutusõiguse seadmine - Tunnistati kehtetuks vallavalitsuse - Nõustuti Ebavere külas maa ostu- - Seati tähtajatu isiklik kasutusõigus 28.03.2012 korraldus nr 156 „Koormus- Simuna sauna lahtiolekuaegade eesõigusega erastamisega AS-le Pandi- Väljastati ehitusluba: Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks piirangu kehtestamine kohalikel tee- muutmine vere Ehitus, määrati moodustatavate - tuulegeneraatori püstitamiseks Väike-Maarja vallale kuuluvatele kin- del“. - Kinnitati Simuna sauna lahtiole- katastriüksuste koha-aadressid ja siht- aadressil Pandivere küla Kaivere. nistutele J. Liivi tn 8 ja Kõnnitee seoses - Kehtestati koormuspiirang valla kuajad alates 26.05 kuni 01.09.2012 otstarve ning kinnitati erastatava maa - AS-le Baltic Agro rajatise (teed ja maakaabelliini ja liitumiskilbi projek- kohalikul teel Võivere – registri- järgmiselt: laupäeviti kell 16.00-19.00 maksustamishind. platsid) rekonstrueerimiseks. teerimisega. massiga üle 8 tonni veokitele alates 7. naised, kell 19.00-22.00 mehed. - Nõustuti Tiigi katastriüksuse jaga- - AS-le Tele 2 Eesti mobiilsidemasti - Seati tähtajatu isiklik kasutusõigus juunist 2012. misega Pandivere külas. püstitamiseks aadressil Simuna alevik Elektrilevi OÜ kasuks vallale kuuluva- Puude mahavõtmine - Volitati Maa-ametit teostama aad- Alajaama 2. tele kinnistutele Tehno 4, Jakob Liivi tn Sotsiaaltoetuste eraldamine - Nõustuti kuue papli mahavõtmise- ressiandmete süsteemi infosüsteemis - OÜle Pandivere Vesi ühisveevarus- lõik 1 ja Pikk tn 23 seoses maakaabellii- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse ga Kiltsi alevikus Pikk tn 5. katastriüksuste koha-aadresside muut- tuse- ja kanalisatsioonitorustike raja- ni projekteerimisega. eraldamisega eelarve vahenditest 16-le - Nõustuti ühe saare ja ühe vahtra mist vastavalt Eesti haldus- ja asus- miseks Simuna alevikus. taotlejale kokku summas 1002 eurot. mahavõtmisega Kiltsi alevikus Jaama tusjaotuse muudatustele. Maa-amet - SA-le Kredex elektrivarustuse raja- Puurkaevu asukoha kooskõlasta- tn. teostab eelloetletud tegevusi üksnes miseks (elektriautode laadimispunkt) mine Sotsiaaltoetuse eraldamisest juhtudel, kui muudatus ei eelda hal- asukohaga Väike-Maarja alevik Kõnni- - Nõustuti Kiltsi alevikus Liiduri 2A, keeldumine Sihtotstarbelise toetuse eraldami- dusmenetluse läbiviimist. tee. Müüriku külas Tallika ja külas Ta- - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- ne - Määrati moodustatava Soometsa - Elektrilevi OÜ-le tarbija peakaits- gaõue kinnistutele rajatava puurkaevu damisega ühele taotlejale. - Eraldati Tantsuseltsile Tarapita katastriüksuse pindala. me suurendamiseks aadressil Väike- asukohaga. sihtotstarbelist tegevustoetust sum- - Nõustuti Kassioru katastriüksuse Maarja alevik Tehno tn 4a, Tehno tn 4, Hooldajatoetuse maksmine mas 6391 eurot. jagamisega külas. Tehno tänav, Jakob Liivi tänav ja Pikk tn Hanked - Nõustuti hooldajatoetuse maksmi- - Kinnitati Ebavere külas munitsi- 23. - Kuulutati välja lihtmenetlusega sega kahele taotlejale summas 35 eu- Projektipõhise toetuse eraldami- paalomandisse taotlemiseks moodus- hange „Väike-Maarja Õppekeskuse küt- rot kuus ja ühele taotlejale summas 21 ne tatava katastriüksuse pindala, määrati Väljastati kasutusluba: tesüsteemi rekonstrueerimise I etapp“; eurot kuus. - Eraldati Simuna Spordiklubile toe- moodustatava katastriüksuse sihtots- - Külaseltsile küla seltsimaja - Kuulutati välja lihtmenetlusega tust summas 518 eurot. tarve ja koha-aadress. esimese etapi ehitustööde kasutami- hange „Väike-Maarja Õppekeskuse ar- Tööaja kinnitamine seks asukohaga Eipri küla Seltsi. vutiklass“. - Kinnitati Väike-Maarja Lasteaia Raha eraldamine reservfondist Määrati projekteerimistingimu- - Jaotusvõrk OÜle elektrivarustuse - Kinnitati lihtmenetlusega hanke hooajalise tegutsemise ajaks 1. august - Eraldati reservfondist võsalõikaja sed: kasutamiseks Ärina külas Varbola, Ra- „Kaltsiumkloriidi tarne“ edukaks pakku- kuni 30. juuni ja lasteaia lahtioleku ja raideri ostmiseks 3050 eurot. - PT-24-12 Eesti Veeprojekt OÜ-le hula ja Mere kinnistutel, Eipri külas jaks Ingle AS. ajaks esmaspäevast reedeni kell 7-18. ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorus- Kuristiku kinnistul, Triigi külas Triigi - Kinnitati lihtmenetlusega hanke Piletihinna kehtestamine tike projekteerimiseks Väike-Maarja metskond 30 kinnistul, Rastla külas „Väike-Maarja lasteaia sisehoovis asu- Klassi täitumuse piirnormi kehtes- - Kinnitati Kiltsi mõisa ühekordsete alevikus, Triigi külas, Müüriku külas ja Kandle, Kandletalu, Lõokese ja Rahula va kõnnitee ja sillutisriba korrastami- tamine pääsmete hinnad. Ebavere külas. kinnistutel ning 17191 Väike-Maarja – ne“ edukaks pakkujaks Tarvaprojekt OÜ. - Kehtestati Väike-Maarja Gümnaa- - OÜ-le Inseneribüroo Urmas Nugin Simuna teel, Ebavere külas Ellenurme siumis klassi täitumuse ülemiseks piir- Õpilaste tunnustamine Veskijärve paisu rekonstrueerimiseks ja Möldri kinnistutel, Rastla külas Har- Seisukoha andmine normiks 26 õpilast. - Kinnitati valla õpilaste tunnusta- aadressil Nõmme küla. ju ja Kero kinnistutel. - Kinnitati vallavalitsuse seisuko- mine rahalise preemiaga vastavalt õpi- - korterelamu tehnosüsteemide - talu majandushoone kasutamiseks had AS Vireen keskkonnakompleksloa Bussiliini dotatsiooni määramine laste tunjustamise korrale. muutmiseks aadressil Jaama 2 Väike- asukohaga Ärina küla Kaarli. muutmise korraldusele (keskkonna- - Määrati AS-le Go Bus Rakvere bus- Maarja alevik. - EMHI-le meteoroloogiajaama hoo- ameti korraldus). siliinide nr 39 ja 45 dotatsioon aprilli- - Eesti Veeprojekt OÜ-le kanalisat- ne kasutamiseks asukohaga Ärina küla kuu eest summas 235,66 eurot. sioonivõrgu rekonstrueerimiseks Simu- Meteoroloogiajaama. Koormuspiirang Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid Peretoetuste maksmine Võistlus Kodu 16-aastastele ja vanematele Kauniks kutsub 31. mai volikogus arutatust toimuvale VIROLi üldkoosolekule. Istungist võttis osa 18 volikogu liiget õppuritele osalema! Müügipileti hinna kehtestamine Detailplaneeringu algatamine Ette kandis avaliku teabe ja spor- Ajakiri Kodu & Aed asub taas selgita- Ette kandis maanõunik Diana Seep- diosakonna juhataja Ilve Tobreluts. 16-aastastele ja vanematele laste- mist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lap- ma tänavusi huvitavamaid ja kaunei- ter. Otsustati kehtestada uued müü- le, kes lõpetavad tänavu põhikooli, setoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoe- maid kodusid ning aedu, et saaksime Otsustati algatada Aburi külas asu- gipiletite hinnad avalikul üritusel ja gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, tuse maksmine alates juulikuust väga hea eeskuju najal kõik oma elukesk- vate Raja ja Liivaku katastriüksuste tunnistada kehtetuks vallavolikogu lõpetatakse peretoetuste maksmine paljudele tänavu põhikooli, gümnaa- konda paremaks muuta. Toimetus maa-alale detailplaneeringu koosta- 25.05.2005 määrus nr 9 „Müügipileti alates kooli lõpetamisele järgnevast siumi või kutseõppeasutuse lõpetanud ootab aiapreemiate kandidaate 15. mine. Detailplaneeringu koostamise hinna kehtestamine“. kuust. Kui õpinguid jätkatakse samal 16aastastele ja vanematele lastele. juuliks, koduvaldkonnas 15. augus- eesmärk on elektrituuliku rajamine; Kui õpinguid jätkatakse samal ka- kalendriaastal niisuguses õppeasu- tiks. vallavalitsusel korraldada detailpla- EMOL ja ELL ühinemisele seisuko- tuses, kus õppimine annab õiguse lendriaastal õppeasutuses, kus õppi- neeringu koostamiseks lähteseisukoh- ha andmine peretoetustele, siis makstakse suve- mine annab õiguse peretoetustele, siis Ajakirja Kodu & Aed võistlusel Kodu tade väljastamine ja detailplaneeringu Tutvustas vallavanem Indrek Keskü- kuudel saamata jäänud toetus välja pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist Kauniks tunnustatakse Eesti parimaid koostamine. la. tagantjärele ning jätkatakse igakuist õpingute jätkamise kohta andmete kodu- ja aiakujundusi, ajakirja kaudu Otsustati toetada Eesti Linnade maksmist kuni õppimise lõpetamise saamist makstakse suvekuudel saama- tutvustatakse laiemalt nende järgimist Korteriühistu asutamisel osalemi- Liidu (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste või 19-aastaseks saamiseni. ta jäänud toetus välja tagantjärele ning se otsustamine Liidu (EMOL) ühinemist. Indrek Keskü- jätkatakse igakuist maksmist kuni õppi- väärivaid ideid. Peale kodude ja aedade Ette kandis vallavanem Indrek Kes- la tutvustas üldkogu ja volikogu moo- Igal lapsel on õigus lapsetoetusele mise lõpetamiseni või lapse 19-aasta- tunnustatakse võistluse Kodu Kauniks küla. dustamise ning otsustusprotsessi ja kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse seks saamiseni. raames ka erialast panust mugava ja Otsustati osaleda Simuna Pargi 11 liikmemaksu kogumise seni väljatööta- suurus pere esimesele ja teisele lapse- Kui 16-aastane laps asub õppima kauni elukeskkonna kujundamisel. korteriühistu asutamisel. tud põhimõtteid. le 2012. aastal on 19,18 eurot kuus ning välisriiki, siis peretoetuse saamiseks Võistlusele saadetud kandidaatide pere kolmandale ja igale järgmisele peab lapse Eestis elav perekonnaliige hulgast valitakse välja fi nalistid, keda Vallavanema õppepuhkusele lu- Info lapsele 57,54 eurot kuus. esitama pensioniametile välisriigi vas- külastab žürii. Külaskäigu põhjal sel- bamine Vallavanem Indrek Kesküla andis Lapsel, kes õpib põhikoolis, güm- tava õppeasutuse tõendi, millest sel- guvad Aasta Kodu ja Aasta Aia pea- Ette kandis volikogu esimees Olev infot: naasiumis või põhihariduse baasil guks, et laps jätkab õpinguid. preemia pälvivad kodu ja aed, aga ka Liblikmann. - Rakvere Haigla AS uuest nõuko- kutseõppeasutuses või kes on põhiha- mitmed hinnalised eripreemiad: Noore Otsustati lubada vallavanem Indrek gu koosseisust (Aarne Laas, Alari Kirt, riduseta ja õpib kutseõppeasutuses, Vt ka Sotsiaalkindlustusameti ko- Pere kodu, Noor Aed, Ökokodu, Stiil- Kesküla õppepuhkusele 4.-6.06.2012 ja Peep Vassiljev, Andres Jaadla, Toomas on õigus lapsetoetusele kuni 19-aasta- dulehte www.ensib.ee /lastega ne Kodu, Parim Värvilahendus, Parim 9.-14.06.2012. Varek ja Heli Paluste) ja investeeringu- seks saamiseni. 19-aastaseks saamisel peredele/küsi-vastame!/ Vannituba ning Parim Õueruum. Tiit- test; makstakse toetust õppeaasta lõpuni. Infotelefon: 16 106 või 612 1360. liga Aasta Kodu kaasneva 2500 eurose Vallavanema lähetus - valla ehitustegevusest; Kui laps pärast 16-aastaseks saa- peapreemia annab juba 12. korda välja Ette kandis volikogu esimees Olev - teede remondi rahastamisest. Swedbank. Aasta Aia tiitlit premeerib Liblikmann. tänavu reisifi rma Germalo kahe-inime- Otsustati lähetada vallavanem Ind- Järgmine vallavolikogu istung toi- se-reisiga Madeirale. rek Kesküla 7.-8. juunil Abruka saarel mub 28.06.2012. Talgupäev Triigis Kõiki võistlusel osalejaid oodatakse hilissügisel toimetuse pidulikule vastu- Nii nagu paljudes võtt-auhinnatseremooniale Tallinnas. teistes kohtades Kõiki osalejaid ootab kingitus; lisaks Korduvalt küsitakse: miks üle Eesti kogunes pea- ja eripreemiate väljaandmisele lapsetoetus mõnikord väheneb? ka Triigi külarahvas tunnustatakse eraldi kõiki fi naliste. 5. mail külaplatsile. Võistluse tänavune auhinnafond on 18 Eesmärk oli korista- 300 eurot. 16-19 aasta vanustele lastele säilib õi- Selgitame järgmise näite varal: da talvel kogunenud gus lapsetoetusele üksnes õppimise Peres on 3 last, kaks esimest last Žürii töös ja toimetuse ringsõitu- praht jaanituleplat- del osalevad oma ala professionaalid: korral ja toetust makstakse õppeaasta saavad lastetoetust 19,18 eurot kuus silt ja selle ümbru- kaupa. ja kolmas laps saab 57,54 eurot kuus. sisekujundaja Sirje Kadalipp, aiandus- sest. Talgutele tuli ala edendaja Mihkel Saar, Eesti Aiaklu- Pensioniametid kontrollivad iga uue Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja kohale 27 inimest, bi esindaja Anu-Kristin Tara jt. Sageli õppeaasta alguses õppimistingimuse lõpetab juunikuus põhikooli. See tä- kel kaasas rehad, saavad inimesed küllatulnud žüriilt ka täitmist Haridusameti õppurite regist- hendab, et alates juulikuust on peres labidad ning muud professionaalset nõu, millises suunas ri alusel ja toetuse maksmisperiood kaks lapsetoetusele õigust omavat last heakorratööks vaja- lahendada mõni tulevikuprojekt või määratakse antud õppeaasta lõpuni. ehk alates juulikuust saavad pere üle- likud tööriistad. Teatavasti kestab õppeaasta ülemine- jäänud lapsed (nii teine kui ka kolmas Naised asusid senine kitsaskoht. Värske kõrvalpilk pa- kuklassides (-kursustel) 1. septembrist laps) mõlemad lapsetoetust 19,18 eu- hoolega platsi riisu- neb mõtted alati liikuma! kuni järgmise aasta 31. augustini. Kuid rot kuus. ma, mehed puhas- Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja kui laps lõpetab põhikooli, gümnaasiu- Kui pere vanim (16 .. 19-aastane) tasid alleed võsast Piret Veigel: „Võistluse Kodu Kauniks mi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse laps, kes juunikuus lõpetab kooli, jät- ning lapsed tassisid eesmärgiks on ühiselt arendada meie peretoetuste maksmine kooli lõpeta- kab õpinguid sama kalendriaasta sü- oksi. Prahihunnikud kodu- ja aiakultuuri, nauditav ja toimiv misele järgnevast kuust (valdavalt on gisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle korjati kokku ning elukeskkond on ka meie elukvaliteedi see juulikuu). lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus MTÜ Triigi Farmer ning igapäevase võimekuse võtmeks. 2012. aastal on lapsetoetuse suuru- tagasiulatuvale lapsetoetusele ka juu- aitas need ära koris- Ilusad ja töötavad lahendused on heaks seks iga lapse kohta 19,18 eurot kuus, li- ja augustikuu eest. Sellest tulenevalt tada. eeskujuks ja innustuseks igaühele.“ kui peres on üks või kaks last. Kui peres on taastatud olukord, et ka juuli- ja au- Talgupäev kuju- Võistluse Kodu Kauniks 2012 spon- on kolm või enam last, siis kolmanda gustikuus oli peres kolm lapsetoetuse- nes nelja-viie tunni sorid on Swedbank, Germalo Reisid, ja iga järgneva lapse kohta makstakse le õigust omavat last ning pere kolman- pikkuseks. Pärast Gustavsberg, Hansaplant, Hemtex, lapsetoetust 57,54 eurot kuus. dale lapsele makstakse välja vaheraha tööd pakkusid kor- Husqvarna, Iittala, Lutheri Stuudio, 38,36 eurot (57,54 – 19,18) juuli- ja au- raldajad talgulistele Safran, Schetelig ja Vivacolor. NB! lastetoetuse suuruse mää- gustikuu eest. hernesuppi ja ra- ramisel ei saa igakord aluseks olla barberikooki. Ühises Kuidas võistlusel Kodu Kauniks laste sünnipärane järgnevus – pere Vt ka Sotsiaalkindlustusameti ko- vestlusringis arutle- esimene, teine, kolmas jne laps, vaid dulehte www.ensib.ee/lastega kandideerida? ti küla tuleviku üle • Aiavõistlusel osalemiseks saa- toetuse suuruse iga lapse kohta mää- peredele/küsi-vastame!/ ning selle üle, kui- Tööhoos on Eevi Rebane ja Virve Vaarik. da meile 15. juuliks vähemalt rab asjaolu, mitu lastetoetusele õi- Infotelefon: 16 106 või 612 1360. das edaspidi rohkem Foto: Kertu Rebane. viis fotot oma aia üldilmest või gust omavat last parajasti peres on. inimesi talgutele huvitavast aiaruumilahendu- kaasata. osavõttu. sest, väliköögist, mängunurgast MTÜ Triigi Mõis tänab kõiki talgu- vms. Teadmiseks Töötute arv päevast osavõtjaid ja ootab külaela- MTÜ Triigi Mõis nimel nikelt järgnevatel aastatel aktiivsemat Aule Rebane • Kodukonkursile ootame fotosid kodu eri ruumidest või huvita- toimetuleku- Väike-Maarja vast teostatud ideest 15. augus- tiks. toetuse saaja- vallas • Fotod saada aadressile Kodu Juulikuu teisel poolel on & Aed, Sakala 18, Tallinn 10141 tele 31. jaanuaril – 225 või e-postile kodukauniks@for- vallamaja suletud ma.ee. Toimetulekutoetuse avalduste 29. veebruaril – 215 • Lisa kindlasti fotodele tutvus- vastuvõtt juulikuus toimub tav kaaskiri, ära unusta telefo- 31. märtsil – 207 16.-29. juulini on Väike-Maarja vallavalitsuses kol- ninumbrit ja aadressi! 2.-12. juulini lektiivpuhkus. • Lisaküsimuste korral helista Sotsiaaltööspetsialist Eve 30. aprillil – 192 toimetuse telefonil 667 6087 Hiietamm puhkab 18.-29. juunini või saada kiri [email protected]. 31. mail – 165 Võistlusel osalemise kohta vaa- ja 16.-31. juulini. Kahe nädala kestel on vallamaja suletud. ta täpsemalt www.kodu-aed.ee. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Turvaliselt mootorrattaga - Pandivere päev Väike-Maarja naisseltsi pilgu läbi on see võimalik? 2012. aasta Pandivere päev kujunes kuulamiseks, maitsmiseks, nuputami- Väga tublilt toimetas müüjanna- juubelihõnguliseks: seltsimaja ehita- seks, lugemiseks... na staažikas naiskohviku müüja Toini Jah, see on imelihtne! misest möödub 100 aastat, kodukandi- Meie naisselts lisas ka oma väike- ja kohvikeetjana kogemustega Silva. päevi peetakse veerandsajandat korda se värvilaigu ürituse kordaminekuks. Peale nimetatute jätkus mitmeid teisi ja naisekandmisvõistluse algusest saab Kohvik avas uksed 2. juuni hommikul abilisi. Autojuht soovib pöörata peateele, vaatab, moo- möödunud aastal esindatud teelt välja 15 aastat. kell 10.00 seltsimaja baariruumis. Tänu Tundsime rõõmu tegusast päevast. torrattur läheneb. „Jõuan,“ mõtleb autojuht ja sõit ja kokkupõrge teevälise takistuse- Toimkond oli tõsiselt mõelnud juu- naisseltsi tragidele liikmetele toodi Aitäh tegijatele! Täname ka kohviku kü- vajutab gaasi. „Tühja sa jõuad“ mõtleb moo- ga – nimelt 21 juhtumit. Siin peavad belitele, vaatajate erinevale eale ja varahommikul kokku värsked omaküp- lastajaid! torrattur ja keerab gaasi juurde… küll mootorratturid ise peeglisse vaa- maitsele. Iga esineja, kollektiiv, müüja, setatud koogid, pirukad, võileivad jm. tama ning mõtlema, kas süüdi oli järsk ettevõtja jt püüdsid anda parima. See- Müügilett oli kirev, rikkalik. Kaupa jät- Armilda Lilleberg Tavaelus vast niimoodi meie liikle- kurv, halb tee või hoopis ebaõigelt vali- ga ilusat ja head jätkus vaatamiseks, kus. jad ei mõtle, kuid kurb tõsiasi on see, et tud sõidukiirus ning valed sõiduvõtted. võrreldes 2010. aastaga on mootorrat- Kaldun arvama, et tegemist on enami- ta osalusel toimunud liiklusõnnetuste kel juhtudel ebaõigelt valitud sõidu- EELK Usuteaduse Instituut kutsub magistriõppesse arv tõusnud 45%. Soovime ju kõik, et kiirusega, mis ei vasta tee iseloomule käesolev aasta mööduks paremini nii ning sõitja võimetele. diakooniat õppima kaherattaliste kui ka neljarattaliste liik- Arvuliselt kolmas õnnetuseliik oli lejate jaoks. Selleks vaatlemegi moto- kokkupõrge eesliikuva või seisva sõidu- Õppetöö toimub usuteaduse õppkaval, toimuvaid sotsiaalpoliitilisi protsesse. vahetusüliõpilasena õppida. õnnetusi liigiti, et koos mõista nende kiga – 19 juhtumit. Pikivahe ning tähe- spetsialiseerumisega diakooniale. Väärtustatakse aktiivset kodanikuühis- Diakoonia erialale spetsialisee- põhjuseid ning koostöös vähendada lepanelikkus on siin märksõnaks, mida Õppekava maht on 120 EAP, millest konda, osaletakse selle kujundamises runud leiavad rakendust kogudustes motoõnnetuste arvu. järgides on võimalik selliste õnnetuste üldmoodulid 30 EAP, erialamoodu- ning mõtestatakse kiriku ja koguduste diakooniatöö arendajatena ning sot- Kõige suurem õnnetuste arv oli just arvu vähendada. Pikivahe suurus on lid 50 EAP, valikmoodulid 10 EAP ja rolli selles. siaal- ja tervishoiuvaldkonna organi- nimelt loo alguses kirjeldatud situat- seaduses sätestatud ning see peab magistritöö diakoonia alal 30 EAP. Diakoonia- ja sotsiaaltöö õppe- ja satsioonides. Teoloogilise haridusega sioonile lähedane – 29 olema linnaliikluses 2 Õppekavaga saab tutvuda instituudi uurimistöö arendamiseks liitus ins- inimestel on võimalus jätkata õpinguid juhtumil oli tegemist sekundit ning maanteel koduleheküljel http://ui.eelk.ee/doc/op- tituut 2007. aastal Euroopa kõrgkoo- pastoraalseminaris. kokkupõrkega sõidukiga 3 sekundit eesliikuvast pekavad/Usuteadus_MA_RKK.pdf le ühendava koostöövõrgustikuga. Sisseastumistingimused ja -info küljelt. Tasub vast mär- sõidukist. Siinjuures Õppekava keskendub teadmiste ja Võrgustikku kuuluvad Heidelbergi leiate instituudi koduleheküljelt http:// kida, et 24-l juhtumil on ei oma tähtsust, mis oskuste arendamisele, mis edenda- Ülikool, Karli Ülikool Prahas, Oslo ui.eelk.ee/magistriope.php tuvastatud õnnetuses liiki eesliikuv sõiduk vad diakoonia- ja sotsiaaltöö prakti- Ülikool, Oslo Diakonhjemmet Küsimustega võib pöörduda tel 611 autojuhi süü. Seega on on. Mootorratturi pi- kat Eestis, aga ka Euroopas laiemalt. Rakenduskõrgkool, Uppsala Ülikool ja 7403 või 553 0399 ja e-posti aadressile mootorrattur jäänud durdusteekond on pi- Õppekava toetub kristlikele põhimõte- Soome Diakoonia Rakenduskõrgkool. [email protected] autole nähtamatuks või gem pikem, kui lühem tele ning sellest tulenevatele eetilistele Erasmusprogrammi toel on instituudi on hinnatud valesti lä- võrreldes sõiduautoga. printsiipidele. Arvestatakse Euroopas üliõpilastel võimalik neis ülikoolides heneva mootorratturi kiirust ja/või kau- Eesti Motomatkajate Klubi Moto-Sur- gust. Selle vältimiseks soovitan moo- vival koolitajad on teinud hulgaliselt torratturitel teha ennast nähtavaks, nn müüdimurdmise katseid ning pi- Viina ostes ostad uue meele seda nii erksa riietuse kui ka sõidurajal durdamiskatsete juures ei ole kordagi mootorrattur saanud pidama lühema paiknemise õige asukoha valikul. Pean Vanasõnu on mitmeid, mis iseloo- meelemürke. Samuti võidakse rentida tarvitatud alkoholikogus ei tekitaks tüli. maaga, kui seda suudab autojuht. Kui silmas seda, et mootorrattur peab va- mustavad purjutamist ja inimesi. Uue iseseisvalt peokoht, kus siis meelemür- Väga oluline on, et mitte mingil ju- lima asukoha sõidurajal viisil, et ta ise seda lihtsat tõsiasja meeles pidada, meele all pean eelkõige silmas seda, ke tarvitatakse. Nendele ohumärkidele hul ei lubataks alkoholi tarbinud ini- näeks võimalikult kaugele. See tagab ka saame oluliselt vähendada tagant otsa- et alkoholijoobes inimesel pidurdub tuleks kindlasti reageerida. See ei ole mest autot juhtima. Viimasel ajal on selle, et autojuht näeb mootorratturit sõite teisele sõidukile. enesekontroll, võime adekvaatseid ot- pelgalt jutt, sest politsei näeb oma iga- liikluses joobes juhtide süül hukkunud võimalikult kaugelt. Täistulede kasu- Eelmise aasta top-i esineliku õnnetu- suseid vastu võtta ning seega satub ta päevase töö käigus äärmiselt tõsiseid inimesi ja seega peaksime kõik tege- tamine päevasel ajal ei ole hea mõte, seliikidest lõpetab mootorratta ümber- tihti pahandustesse. Lisaks, teatud isi- juhtumeid, kus alaealiste alkoholi või ma selleks, et selliseid asju ei juhtuks. sest esiteks see häirib vastusõitjat ning paiskumine teel – selliseid juhtumeid kutel tekib vajadus ja tahtmine alkoholi narkootikumide tarvitamine on viinud, Oma seltskonnas tasuks juba aegsasti teiseks, mis on veelgi olulisem, ei saa registreeriti 17. Kuigi ümberpaiskumi- tarbinuna autorooli istuda. kas tõsise mürgituse, kakluse või mõne kokku leppida kaine grupijuht, kes sõp- teine sõidukijuht aru, millega on tege- sele (kukkumisele) võib eelneda muu Juunikuu toob endaga kaasa koo- muu korrarikkumiseni. Kahjuks ei taju rade ohutu sõidutamise eest hoolitseb. mist. Jah – ta näeb küll tuld, kuid ta ei liiklussituatsioon – näiteks tuli kukku- livaheaja ja jaanipäeva. Eesootaval noored riske ja alkoholi, narkootiku- Hoolige enda sõpradest ja teistest saa aru, mis asi see on, kui kaugel see mine tulenevalt äkkpidurdusel esiratta koolivaheajal tuleb lapsevanematel mide tarbimisse suhtutakse kergekäe- kaaskodanikest! on ja kui kiiresti see läheneb. Samuti blokeerimisest, peavad siinjuures ikka- puhkuseplaanid noortega läbi aruta- liselt. Viin võtab mehe meele, esmalt võ- on soovitav mootorratturil alati valmis gi valdavalt motomehed ja -naised kor- da. Lapsevanematele soovitan rohkem Kriitilist meelt tuleb säilitada ka tab mees pitsi, pärast pits mehe – et olla selleks, et peateele sõitev auto rigeerima oma sõiduvõtteid ning tihti huvi tunda, mis lastel plaanis on, kelle- jaanipäeva pidudel. Üksteise vastu tu- suvi tooks ainult rõõmu, siis ära pane siiski ei näe mootorratast. Oli endalgi ka kiirust. ga ta ringi kavatseb liikuda ja kus oma leb jääda viisakaks ja enda kõrval tuleb purjus peaga toime tegu, mis võib rik- alles selline juhtum, kus mind pääs- Eelkirjeldatud õnnetuseliigid moo- aja veedab. märgata ka teisi, nii väldite konfl ikte ja kuda su ülejäänud elu! tis kokkupõrkest vaid valmisolek ning dustavad kokku 78% eelmise aasta Vaheajal on noortel palju vaba aega kokkupuudet politseiga. Purjus peaga Soovin teile ilusat ja päiksepaiste- äkkpidurdus. Kui aga mootorrattur ko- mootorrattaõnnetustest ning ilmselt ning seetõttu otsitakse endale tege- võib ka ise väga lihtsalt kuriteo ohvriks list suve! geb tihti selliseid olukordi, kus talle on kõigile selge, et ei olegi palju vaja vust. Statistika on näidanud, et haka- langeda. Hoolitsege selle eest, et kaa- keerab auto ette, siis on väga vajalik teha motoõnnetuste vähendamiseks. takse aktiivsemalt hankima ja tarvi- sas olevad isiklikud asjad jääksid ikka Jaanus Mätas analüüsida oma sõidustiili, võimalikku Turvalisele liiklusele aitab mootor- tama nii alkoholi-tubakat kui ka muid enda valdusse ka peo lõppedes ning piirkonnavanem nähtavust ning leida põhjendus oma rattur oluliselt kaasa, kui ta on nähtav, „nähtamatu“ staatuse olemusele. Auto- valib mõistliku sõidukiiruse ja hoiab MAAKONNA BUSSILIIN NR 59. VÄIKE-MAARJA-KILTSI AAVERE juhile soovitan aga alati, enne peatee- pikivahet. On tore, kui kõik meie liikle- le pööramist veenduda, et lähenemas jad hoolivad kaasliiklejatest, ennetavad SÕIDUPLAAN ei ole teist liiklusvahendit. On see siis ohtlikke olukordi ning jõuavad õhtuks Kehtib alates 8. juunist 2012. Liiklus toimub iga päev, v.a.laupäev. Liini teenindab osaühing Kiiker auto, mootorratas, roller või jalgratas. alati tervelt sihtpunkti. km peatus km E-R km E-N km R km R,P R,P Veendumise parim abinõu on vaadata alati mitu korda nii vasakule kui ka pa- Aldis Alus 0 VÄIKE-MAARJA 0 6.55 0 16.05 0 14.00 0 16.10 19.15 remale. Ida prefektuuri prefekt 2 KAARMA 2 6.58 2 16.08 2 14.03 2 16.13 19.18 Teise olulise õnnetuse liigina oli EMMK liige, harrastusmootorrattur 4 ÄNTU - - - - 6 14.07 - - - 4 KAARMA - - - - 10 14.12 - - - Arstide suvepuhkused 2 EBAVERE 4 7.00 4 16.10 12 14.15 4 16.15 19.20 2 VAO TEE 6 7.02 6 16.12 14 14.17 - - - Hambaarstid 25. juunist - 9. augustini 1 VAO - - - - 15 14.18 7 16.20 19.25 Dr Krista Haugas 1 VAO TEE ------8 16.23 19.28 18. juunist - 15. juulini ja 16. - 17.au- Perearst 2 KILTSI MÕIS - - 8 16.15 18 14.21 - - - gustil Dr Tiia Liivalaid 1 VAO TEE - - 9 16.17 19 14.22 - - - Dr Kersti Alt 30. juulist - 7. augustini 1 VAO - - 10 16.19 20 14.24 9. juulist - 5. augustini Asendavad dr Külli Tamm ja dr Mall 4 KILTSI 9 7.06 14 16.24 24 14.27 - - - Dr Pia Lepiksoo Lepiksoo. 16. juulist - 12. augustini Täpsem info pereõelt tel 326 1247. 5 14 7.13 19 16.30 29 14.33 - - - Dr Riina Laanemägi 2 16 7.16 21 16.33 31 14.36 - - - 25. juunist - 6. augustini Teiste perearstide kohta saab täpse- 3 AAVERE 19 7.21 24 16.36 34 14.40 - - - Dr Külli Sepping mat infot nende praksisest. 3 RAIGU 22 7.25 27 16.40 37 14.44 - - - 5 KILTSI (saabub) 27 - 32 16.46 - - 11 16.26 19.31 Väike-Maarja Vallavolikogu 0 KILTSI (väljub) 27 7.31 32 16.52 42 14.50 11 16.30 19.35 3 VAO TEE 30 7.35 35 16.56 45 14.54 14 16.33 19.38 algatas 31.05.2012 otsusega nr 14 de- Detailplaneeringu koostamise 2 KILTSI MÕIS 32 7.38 ------tailplaneeringu Väike-Maarja vallas eesmärk on elektrituuliku rajamine. 1 VAO TEE 33 7.40 ------Aburi külas asuvatel Raja (katastritun- Otsusega on võimalik tutvuda Väike- 1 VAO ------15 16.36 19.41 nus 92702:001:0018) ja Liivaku (ka- Maarja valla koduleheküljel www.v- 3 EBAVERE 35 7.43 37 16.58 47 14.56 18 16.41 19.46 tastritunnus 92702:001:0011) katastri- maarja.ee ja tööpäevadel vallakantse- üksuste maa-alal. Planeeringuala ligi- leis (Pikk tn 7 Väike-Maarja alevik). 2 KAARMA 37 7.45 39 17.00 49 14.58 20 16.43 19.48 kaudne pindala on 26 ha. 2 VÄIKE-MAARJA 39 7.50 41 17.04 51 15.02 22 16.46 19.51 Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Pandivere päeva külakonverentsid toimusid sel aastal Aaveres ja Orgusel

29. mail koguneti külakonverentsiks kandis ja tuli naaberkülade elanikkegi. Aavere külas Põllu talus. Kaugeimalt tulijad olid sel korral Tar- Kunagine Aavere küla on jagune- tust ja valla Koogikülast. nud kaheks: suurem osa sellest kuulub Orguse külas Lilleorul koguneti kü- praegu valda, väiksem osa, lakonverentsile 31. mail. Väike-Maarja see, mis jääb Aavere mõisa ümbruses- muuseumi juhataja Marju Metsman se, kuulub Väike-Maarja valda. andis ülevaate Orgusegi küla ajaloo Kuna ajalooliselt on Aavere küla kohta. Ülevaate koostamisel oli tal olnud Koeru (Järvamaa) väga hea tugineda mitme kodu-uurija all, siis on Väike-Maarja muuseumis kogutud materjalile. Põhjalikke uuri- selle paikkonna kohta suhteliselt vähe musi sealse kandi kohta on avaldanud materjali. Muuseumi juhataja Marju Helmut Joonuks ja Heino Ross. Praegu- Metsman tegi küla ja mõisa kohta kon- ne külaelanik Jüri Kalvet, kes oma hin- verentsil küll päris põhjaliku ettekande, gelt samuti kodu-uurija, täiendas küla aga valdavalt puudutas see mõisaga lugu omalt poolt. seonduvat. Probleemid, mis külarahvas Orgu- Muuseum sai konverentsil osalenu- sel esile tõi, olid valdavalt sarnased telt olulist lisamaterjali. Aavere küla Aavere külas kõne all olnud muredega. Tamsalu valla osas elav põline külaela- Peamiseks mureallikaks on ikka kohali- nik Heldi Mitt on kogunud küla kohta kud teed, mis kohati ei kannata enam päris palju materjali, nii pilte kui juttu, greiderdamistki. Elektrikatkestusi pidi ja on valmis seda infot muuseumiga sealkandis tihti olema, Interneti-ühen- jagama. dusega aga oldi rahul. Küsimused, mis Aaveres külarahva Jüri Kalvet tõi välja hoopis laiema Marju Metsman tutvustamas osalejatele Orguse küla lugu. Foto: Ilve Tobreluts. poolt üles kerkisid, olid valdavalt seo- probleemi, mis pidavat iseloomulik tud teede olukorraga, talvise lumelük- olema kogu Eesti põllumajandusele. kamisega, teede tolmuvabaks muutmi- Nimelt ei hoolivat põllumehed, eriti sega ja kohati ka vajadusega liikluskii- rapsi kasvatajad, mesilastest ning mür- rust piirata. gitavad põlde just sellistel kellaaega- Abivallavanem Kaarel Moisa sõnul del, mil mesilased liikvel. Seetõttu on on sel aastal valla eelarves teede tol- väga palju mesilasi otsa saanud ja me- muvabaks muutmiseks eelmisest aas- sinikel muret jätkub. Tema ettepanekul tast ligi viis korda enam vahendeid ja võiks vallavalitsus põllumeestega suht- see peaks paljudes valla külades tol- lemisel selle teema päevakorrale tõsta. mumuret oluliselt vähendama. Vallajuhtide käest uuriti, kas Simuna Tamsalu vallas Järsi külas asuva koolil on tulevikku? Vallavanem Indrek Metsamõisa kinnistu omanik Priit Ad- Kesküla sõnul jätkab Simuna kool põ- ler, kes tegeleb seal puhta vee teema- hikoolina vähemalt 2019. aastani. Kooli pargi arendamisega, püüdis ärgitada ka tulevik sõltub aga laste olemasolust. Aavere külarahvast oma ettevõtmistele Vallavanema küsimuse peale, et kas on kaasa mõtlema. Ta kutsus neid koos- ettepanekuid, kuidas noored siia kanti tööle ning otsima võimalusi tema ette- edaspidi elama jääks, külarahval häid võtmisi toetavate tegevuste arendami- variante pakkuda ei olnud. Töökohti seks, mis omakorda võiks luua külarah- napib, see on vast üks olulisemaid mõ- vale uusi ettevõtlusvõimalusi. jureid elukoha valikul. Kiltsi laulu- ja tantsumemmed viisid Konverentsi jututeemadele pakkus Merike Hövelsoni juhendamisel Aave- toredaid vahepalu Maarjakellukese re külla külakostiks väikese kontserdi, tantsurühm (juhendaja Aino Lukman) Aavere külas pakkusid muusikalisi vahepalu Kiltsi laulu- ja tantsumemmed. Foto: Ilve Tobreluts. pakkudes tõsisemate juttude vahele nii Väike-Maarjast. 2001. aastal Triigi ja Nõmme küla- Imukvere küladesse. Vallas on kokku 33 või teises külas parasjagu elatakse ning laulu- kui tantsulusti. Orgusel on kirjade järgi 41 elanikku, des alguse saanud Pandivere päevade küla ja 3 alevikku. viia sinna külakostiks killuke kodukan- Aavere külas elab registri andmetel konverentsil osalejaid registreerus 34. külakonverentsid on tosina aastaga Pandivere päeva külakonverentside dipäevade pidustustest. 26 inimest, konverentsil oli osalejaid Orgusel olid kaugemalt tulijad Põlu- teinud vallale juba peaaegu tiiru pea- eesmärk on pöörata kodukandipäevade 35. Külaelanikele lisaks tuli endist kü- last, Jõgevamaalt Pala vallast ja Tam- le. Senini pole veel jõutud vaid Vorsti, raames valla küladele suuremat tähe- Ilve Tobreluts larahvast, neid, kelle kodukoht on seal- salust. Uuemõisa, Äntu, Rastla, Pudivere ja lepanu, uurida lähemalt, kuidas ühes

vihmas oleks kannatada saanud mit- Sepakursustel õpiti musklirammu nutikat kasutamist med näitusele toodud esemed ja kir- jalikud materjalid. Laadalised tundsid elavat huvi Ermo Loodi sepatöötoast ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi sepa- dal ühes „Väike-Maarja seltsimaja 100“ juba sepatööd katsetanud mehi kui ka piirkondade kasutamise võimalusi tu- meenemündi löömisest – kannab münt tööprojekt on jõudnud lõpule ning Le- juubelimündi sepistamisega on too- algajaid Avispealt, Võiverest, Määrist, lemusliku töö tegemiseks. Omal käel ju kohalikku identiteeti. Meenemündi ader-programmi läbi PAIKi meetme „In- nud palju elevust. Vaost, Varangult, Eiprist, Ebaverest ja töö tegemine eeldab sepalt tehnilist omanikuks on võimalik saada ka teistel novatsioon ja oskuste omandamine on mujalt. Kokku said 15 osalejat elustada taipu, aga efektiivsust tagav tööasend seltsimaja juubelisündmustel. allikate allikas“ kaudu toetust saanud Sepatöö algkursustel, mis alga- vanimat käsitööala. Sepakursuse esi- tuleb õppida kogenud sepa juures. Kä- VMPSi korraldatud sepatöökursus- projekti “Mis on selle meistri mõttes...” sid 25. juulil 2011. aastal, õpiti Loksa mesele grupile sattusid parasjagu juu- sitletud teemade kinnistamiseks valmi- te üks mõte oli propageerida sepist tegevused on ellu viidud. Sepatöö pro- küla sepa Ermo Loodi juhendamisel likuu kuumemad päevad – nii kujunes sid 2000 aasta pikkuse traditsiooniga eelkõige tarbeesemena. Sepis on ori- jekti kolm erinevat osa – sepistamise kolmel järjestikusel päeval selgeks se- sepistamisest omaette võitlus. naelkonks ja ääsi juures kasutatav ah- ginaalne ja vastupidav ning sepista- algkursused, sepistamse jätkukursu- pistamise põhitöövõtted ja valmistati Algkursusel omandati sepistamise juroop. Lisatöödena valmisid vastavalt tud esemel on oma lugu. Teisalt oli sed ja sepatöö õpituba Pandivere laa- erinevaid sepiseid. Osalejate hulgas oli põhitöövõtted (venitamine, painuta- sepatöö harjutajate edusammudele re- eesmärk koondada piirkonna sepatöö- mine, jämendamine, mulgustamine, guleeritav pajakonks ja naistenuga. huvilised ja koolitada juurde sepatöö raiumine, silumine, sepakeevitus, nee- Tööprotsessi käigus õpiti terast vor- oskustega inimesi ning arendada jätku- timine), teadmised ohutustehnikast ja mima: terase kiilukujuliseks vormimi- koolitusega edasi sepatöö vastu süga- materjalidest. Algkursuse maht oli 30 ne, väänamine, jämendamine, laiaks vamat huvi tundvate sepasellide tead- akadeemilist tundi, grupi suurus 15 venitamine, painutamine (alasisarvel, misi ja oskusi. inimest. Koolitus toimus kolmes gru- alasipale serval ja painutushargi kasu- Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi se- pis. Kursuse käigus valminud erinevad tamine). paprojekti elluviijana, kursustest osa- sepised sai iga kursuslane endale mä- võtjana ja vanade tööviiside fännina lestuseks. Sepatöö projekti viimaseks tegevu- tunnen heameelt tegevuste õnnestu- seks oli näidissepistamine 2. juunil mise üle. Pole midagi väärtuslikumat Sepatöö jätkukursused toimusid Pandivere laadal. Tähistasime Pan- kui sepasellide näost peegelduv rahul- vahemikus 19.03-01.04.2012 Otepää divere päeval 100 aasta möödumist olu ja innustus, sest nad on leidnud en- lähedal Mart Salumaa sepikojas, osa- Väike-Maarja seltsimajale nurgakivi das raua vormimiseks vajalikul määral lejateks kuus algkursuse läbinut. Koge- panekust. Loksa küla sepa Ermo Loo- püsivust, leidlikkust ja head silmamõõ- nud sepp Mart pidas kõige olulisemaks di välisepikojas oli huvilistel võimalus tu – maagilises hetkes on sündinud pa- õiget vasardamise tehnikat – sepatöös seltsimaja juubeliaasta puhul sepista- rim võimalik. kasutatavat tööasendit, mis tagab kii- da endale „Väike-Maarja Seltsimaja re, paraja tugevuse ja ülima täpsusega 100“ meenemünt. Marju Metsman toorikut tabava vasaralöögi – ja õpetas sepa musklirammu efektiivset kasuta- Pandivere laada puhuks mist. Kasulikke nõuandeid said kur- plaanitud sepatööteema- suslased vasarate valimiseks tulene- lise ühepäevanäituse täie- Pandivere päeval oli huvilistel võimalus sepistada omale Ermo Loodi välisepi- valt töö iseloomust kaalu ja kuju järgi; likku ülespanekut ei soosi- kojas seltsimaja juubelimünt. Foto: Marju Metsman. õpiti tundma alasit ja erinevate alasi nud ilm, sest niiskuses ja 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. 2011/12 õppeaasta Väike-Maarja Gümnaasiumis

Suvevaheaeg – see kauaoodatud puh- kuseaeg on kätte jõudnud. Õppeaas- ta lõpp on suur kergendus nii lastele, vanematele kui õpetajatele. Lõppevad ju siis tujukad hommikud, väsitavad ja kohustusi täis õhtud. Täiel rinnal naudivad, küll veel vei- di tujukaid suveilmu, juba 1.-8. klassi ja 10.-11. klassi noored. 9. ja 12. klas- sidel on läbi saanud pingeline eksami- periood. Sellel aastal on põhikooli lõ- petamas 38 ja gümnaasiumi 23 noort. Lõpuaktused toimuvad 21. juunil: põ- hikoolile kell 15.00 ja gümnaasiumile kell 19.00. Õppeaasta lõpul õppis Väike-Maar- ja Gümnaasiumis 356 (eelmisel õa 374 ja üleeelmisel õa 397) õpilast, nendest lõpetasid klassi hinnetega „5” 62 (eel- nevatel õa 64, 54) õpilast ning hinne- tega „4 ja 5” 100 (eelnevatel õa 104, 99) õpilast. Ikka on ka neid õpilasi, kel vaja end täiendada õpetajate abiga ka pärast kooliaega. Püütakse omandada õppe- aasta jooksul vajaka jäänud teadmised ja nõnda saada tunnistusele parem hinne. Täiendavale õppetööle jäi 28 õpilast. Iga kooliaasta on omanäoline nii ürituste kui tegude poolest. Koolisise- selt toimus selgi aastal mitmeid põ- nevaid ainealaseid üritusi ja võistlusi. Gümnaasiumi tütarlastekoor Wiedemanni keelepäeval. Foto: Ilve Tobreluts. Kõigist ei ole ju võimalik ajalehe veer- gudel ruuminappuse tõttu kirjutada, vallas, Rakvere teatris, Simuna laste- lased maakondlikel olümpiaadidel ja Aasta läbi osalesid meie mälumängu- sama pikk. On suur rõõm tõdeda, et kuid mõnedest tegemistest siiski. aias. Kevadisel karjääripäeval tutvus- võistlustel. 37 õpilast esindas meie rid maakondlikul mälumänguturniiril meie koolis on väga palju tublisid ja Sügisel toimusid matemaatikapäe- tasid 9.-11. kl noortele oma tööd valla kooli ainealastel olümpiaadidel – geo- nii gümnaasiumi kui põhikooli arves- andekaid noori inimesi, kes suudavad vad nii algkoolis kui suures majas: la- keskkonnanõunik Leie Nõmmiste, in- graafi a, matemaatika, ajaloo, bioloogia, tuses. Aasta lõpuks saavutasime põhi- ja tahavad end teostada ja tõestada hendati päevaküsimusi, toimus prang- formaatikaosakonna juhataja Urmas informaatika, inglise keele, emakeele, koolide arvestuses II koha, võistkond erinevates valdkondades. limise võistlus ja olümpiaad. Aitäh Reinart ja AS Pandivere Ehituse juht muusika ja keemia olümpiaadidel. esines koosseisus Martin Johannes Loodan, et kõik lõpuklasside õpila- õpetajatele – Egnele, Helvele, Helile, Gennadi Luha. Karjääriõpetuse tundi- Kolmel erineval olümpiaadil osale- Teder, Argo Metsaru, Joosep Vainult ja sed saavad meelepärased eksamitule- Larissale ja Kadrile! Esimest korda toi- des külastasid 9. klassid metsatööstu- sid Karl-Oskar Õun, Rait Läänemets, Sander Komp ning gümnaasiumi võist- mused ning järgmisel õppeaastal jätka- mus sel aastal vene keele nädal, kus iga se ettevõtet „FLEX HEAT“ ning tutvusid Teele Viliberg ja Mari-Ann Mägi. Esi- kond koosseisus Kätlin Kaare, Johan- vad paljud tänased põhikooli lõpetajad päev oli erinevaid ja huvitavaid tegevu- sealse tööprotsessi ja erinevate elukut- kolmikusse saavutasid koha Karl-Oskar nes Richard Sepping, Kevin Hövelson Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klassis. si: valiti sõnaraamatu kiireim kasutaja, setega Kalju Errase juhendamisel. Õun ajaloo-olümpiaadil (õp Kristi Põd- ja Thomas Tammus saavutas tubli 5. Aitäh kõigile õpilastele ja nen- joonistati plakateid teemal „Tänapäeva Teadmiste konkursil olid sellel aas- ra) ja Kersti Vettik kirjandivõistlusel (õp koha. de õpetajatele suurepärase töö eest Venemaa“, tehti viktoriini, lahendati tal põhikoolis nutikamad 5.b kl, 7b. kl Riina Põldmaa). 17 õpilast saavutasid Osalesime edukalt maakondlikul ja 2011/12. õppeaastal ning tänan lapse- päevaküsimusi. Väga emotsionaalne ja 9.a kl. Parimad ainetundjad güm- kohad esikümnesse. vabariiklikul keemiaviktoriinil, mate- vanemaid, kes on alati hoolivad ja osa- ja vaheldusrikas oli kontsert, kus kõik naasiumis: võõrkeeltes Heiko Süvaorg, 5. kl õpioskuste olümpiaadilt toodi maatikavõistlustel KÄNGURU ja NU- võtlikud oma lapse ja kooli tegemistes. klassid esitasid ühe vene keelse laulu. loodusainetes Kätlin Kaare ja Triin ära 4. koht. Võistkonda kuulusid Berta PUTA. Soovin kõigile rõõmsat suvevaheae- Vürtsi lisas kontserdile meie vene keele Alatsei, reaalainetes Maret Muusikus Viikberg, Janelle Laukse, Victoria Mitt, Siinkohal said esile toodud vaid ai- ga ja kohtumiseni sügisel! õpetajate Sireti ja Merlese duett. Ingli- ning loov- ja oskusainetes Kristiina Marko Braust ja Jaagop Janson (juh Ka- nealased individuaalsed ja võistkond- se keele nädalal lahendati mõistatusi, Kahr. Taibukam gümnaasiumi klass oli rin Kiik). likud tulemused, kuid Väike-Maarja Ly Ipsberg loodi luuletusi, toimus klassidevahe- 10. klass. Peale olümpiaadide toimus veel Gümnaasiumi tublide õpilaste saavu- Väike-Maarja Gümnaasiumi õppe- line viktoriin ning olümpiaad. Ingli- Ka sellel aastal osalesid meie õpi- palju erinevaid võistlusi ja mälumänge. tuste rida spordis ja huviringides on alajuhataja se keele nädala üritused panid kokku õpetajad Tuuli ja Relika. Algkoolis on pikaks traditsiooniks 14. veebruaril tä- histada nii sõbrapäeva kui inglise keele päeva, mille eestvedajateks on inglise Tublid jalgratturid keele õpetajad Helve, Tiiu ja Tuuli. Märtsikuus oli traditsiooniline ema- VMG õpilased võtavad igal aastal osa 3. Marti Alt, 4. Lehar Madis Metsal- keelenädal, mille raamas toimus H. maakondlikest liiklusvõistlustest. Vik- lik, 1. Margit Basmanova, 2. Maris Elleri nimeline omaloomingukonkurss toriinis võivad osaleda 3.-4. klasside Praats, 3. Keneli Pohlak 9.-12. klassi õpilastele. Sellel aastal oli õpilased ning kuna meie koolis on parim kirjutaja Heiko Süvaorg 12. kl. kaks paralleeli, saame saata võistlema Piirkondlik ehk Ida-Virumaa, Lääne- Juba teist aastat ootasime muinasju- kaks võistkonda. Sellel aastal osales Virumaa ja Järvamaa võistlus toimus tuhommikule lugusid vestma ka Simu- maakonnast 21 võistkonda ning VMG autokeskuses. Päev oli täis põne- na ja Kiltsi kooli õpilasi. Aitäh Simuna mõlemad rühmad jäid jagama tublit 4. vaid töötubade külastamisi ja pingelisi kooli eesti keele õpetaja Siirile laste kohta. Osalesid: Henrik Villem Sep- võistlusmomente. Raja elemendid on ettevalmistamise eest! Eesti keele nä- ping, Marleen Marjapuu, Armo Zirk, küll eelnevalt teda, kuid millises järje- dala üritused pani kokku õpetaja Ülle. Kristjan Kilk, Alice Veedla, Kaisa korras need paigutatakse on igal võist- Kunstiõpetaja Eda ja raamatukogu- Tšakirov, Margit Basmanova, Lehar lusel erinev ning rada eelnevalt proovi- juhataja Karini eestvõttel said lapsed Madis Metsallik. da ei ole lubatud. Meie võistlejate när- osaleda põnevas vanasõnade äraarva- VIGURIVÄNDA võistlejad treenisid vid pidasid hästi vastu ja tulemuseks Vigurivända Ida regiooni esikolmik. Foto Meelis Metsallik. mise ja otsimise mängus. sellel kevadel spordihoone parklas. 22 võistkonna hulgas: Selle õppeaasta muusikalektooriu- See võistlus koosneb liiklustesti lahen- mid viisid algkooliõpilased teatrimaail- damisest ja vigursõidust. Mõlemates III koht Margit Basmanova, Maris ma „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“ osades eksimine annab samaväärselt Praats, Karl Oskar Õun, Lehar Madis ning vanemad õpilased said tutvuda miinuspunkte. Võistlus on nii indivi- Metsallik fl amenco-tantsu ilu ja võluga. duaalne, kui ka võistkondlik. Et pääse- Õppeaasta 2011/12 on Eestis tea- da piirkondlikule jõukatsumisele, tuleb IV koht Alice Veedla, Keneli Poh- dusaasta. Maikuus, gümnaasiumi ni- ennast kõigepealt maakonna paar- lak, Marti Alt, Kerdo Kivivare. mepäeval toimuva koolikonverentsi ikümne tiimi hulgas tõestada. Meie tu- teemaks valisime ka meie „Teadused“. lemused olid: Individuaalselt: 3. Karl Oskar Õun, Ettekandele tuli 7 väga huvitavat tööd, I koht Margit Basmanova, Maris 6. Kerdo Kivivare, 5. Margit Basma- kus paljud „miksid“ said vastuse. Praats, Karl Oskar Õun, Lehar Madis nova, 8. Keneli Pohlak. Karjääriõpetus, mida kureerib meie Metsallik koolis õpetaja Reet, saab iga aastaga Ohutut suve! aina hoogu juurde. 12. kl õpilastel oli II koht Alice Veedla, Keneli Poh- suur vigurivänt võimalus osaleda Sõmerul karjääri- lak, Marti Alt, Kerdo Kivivare. õp Egne Liivalaid konverentsil. Töövarjupäeval said 11. kl noored tutvuda erinevate ametitega Individuaalselt: 1. Karl Oskar Õun, Vigurivända Lääne-Virumaa parimad autasustamisel. Foto: Meelis Metsallik. Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Ilmateade vihma. Prognoosi kohaselt on suvel 2011/12 õppeaasta uudised Simuna Koolist Meil on alanud suvi, mis laieneb ta- siiski palju soojem kui talvel. sapisi üle terve Eestimaa. Öökülma oht Suve lõpp saabub äkki. 1. septembril on peaaegu möödas ja veekogud on algab kool ja ühtlasi ka sügis. Spordiuudised navoorus Andra Rajaste ja Andris Pent. Ajalugu – Kermo Ojaste 6. klass, jäävabad. Tugevama tervisega inime- Terves kehas terve vaim – 13. märtsil toimus Virumaa laste Andreas Ahlberg 7. klass, Marleen Rivi- sed võivad ujuma minna. Unustada ei Simuna Kooli uudistetoimetus: See ei ole mingi laim. luulevõistlus „Looduse imelised uper- mets 8. klass Andreas Ahlberg (õp Kris- tohi ohutusnõudeid! Liivika Harjo Sportima meid sunnib Hillar Kasu pallid“. Võistlusel märgiti ära 6. klassi tina Varik Kilm). Päeval paistab päike ja öösel kuu. Eda Veskilt Istuda ei anna asu… õpilaste Marian Luhti ja Kermo Ojaste Geograafi a - Andreas Ahlberg 7. Vahetevahel on taevas pilvi ja sajab Kaja Põldmaa Kooliaasta algas Simuna õpilastele tööd. klass (õp Elle Alber). ja õpetajatele spordipäevaga Rakvere Samal päeval toimus ka Väike-Maar- Bioloogia – Joonas Aru 6. klass, Ker- linna staadionil. Mõõtu sai võtta nii ja valla koolide muinasjuttude vest- mo Ojaste 6. klass, Andreas Ahlberg 7. Aitäh, kui ka Muuga kooli õpilastelt. mise võistlus. Oma vanusegrupis tuli klass (õp Elle Alber). See kolme kooli ühine spordipäev on võitjaks 6. klassi õpilane Kermo Ojaste. Osaletud sai ka rahvusvahelises ma- Väike-Maarja Õppekeskus! olnud õppeaasta alguse traditsiooniks 16. märtsil korraldas Simuna Kool temaatikavõistlusmängus „Känguru“ juba kuuel korral. Väike-Maarja valla koolide algklasside (õp Raimo Maasik). 1. juunil tähistasime lasteaias ühiselt suupistelaud. Suur tänu, kursuslased Lääne-Virumaa noorte kergejõusti- luuletuste võistulugemise „Sada lem- Osalesime ka ülevabariigilisel „Met- lastekaitsepäeva. Seekord oli see väga ning õppekeskuse õpetajad Merike Kol- ku meistrivõistlustel saavutas 8. klassi miklooma“. Võitjateks tulid 1. klassist saviktoriinil“ ja maakondlikul viktoriinil pidulik sündmus ja seda tänu Väike- de ja Anu Eenpuu! õpilane Kaspar Kukk 1500 meetri jook- Karel Nõmmiste ja 3. klassist Maris “Roheline maakond (õp Elle Alber). Maarja Õppekeskusele. sus IV koha. Nõmmiste. Eriauhinna sai 4. klassi õpi- Catering-teeninduse täiendkoolitus- Sirje Orro Vabaajauudised: kursuse lõputööna kingiti lastele uhke lasteaia õppealajuhataja Et ei seisaks bussijaamas Et ei aega surnuks lööks Vabaaeg meil sisustatud Vormis hoiab vaimseks tööks Septembris toimus lasteaialaste ja vanemate ühistööna Mihklilaat. Laada ideeks oli koguda annetusi lasteaia ka- hele rühmale mänguasjade ostmiseks. Algklasside õpilased koos vanema- tega käisid detsembris Lätis ekskur- sioonil. Tutvuti Riia vanalinnaga, käidi automuuseumis, jäätisevabrikus ja Jur- mala veepargis. Teise päeva lõpuks oli Simuna õpilased on vastlapäevaks üles rivistunud. Foto: Siiri Kanarbik. „kirss tordil“ Riia tsirkuse külastus. Las- tele oli uueks ja põnevaks kogemuseks hotellis ööbimine. Lääne-Virumaa E-klassi meistri- lane Angeelika Tikka. Traditsiooniline jõulureis viis alg- võistlustel kergejõustikus saavutas 2. Muinas – Julle võistlusel „Mõni klasside ja lasteaia lapsed Sagadi jõu- klassi õpilane Remo Ojaste kuulitõukes mõis“ said tunnustuse osaliseks Kermo lumaale, mis sellel aastal erines selle III koha ja kõrgushüppes IV koha. Ojaste 6. klass, Rainis Raam 8. klass, poolest, et oli igati hariv ja uusi tead- Korvpalliturniiril Sõmeru Cup saa- Jürgen Luht, Kaarel Niinelaid, Karl Joo- misi andev nii lastele kui ka õpetajate- vutas Simuna Kooli võistkond II koha. nas Lett 9. klass. le. EKLi poolt korraldatud „Osavaima Sellel aastal toimus vastlapäeva Korvpalluri“ festivalil saavutas Simuna Muusikauudised üritus koostöös Simuna naisseltsi, va- Täiendkoolituskursuse lõputööna valmis lasteaiale uhke suupistelaud. Kooli võistkond III koha. Laululapsele pai batahtlike pritsumeestega ja naiskodu- Foto: Sirje Orro. Aprillis korraldasime kihelkonna- Teeb Angela Raik kaitsjatega. Naisseltsi poolt oli suure- koolide rahvastepallivõistluse, kus 1.– Kaunis lauluviis kajab pärane idee ja soe leib, kooli poolt olid 5. klassi arvestuses saavutasime I koha Ning rõõmsaks teeb maja lõbusad mängud ja vastlakuklid, pritsu- ja 6.–9. klassi arvestuses IV koha. 10. novembril toimus Sallas kihel- meeste poolt oli lõke ja auhinnad ning Osalesime ka Rakkes ja Muugas konnakoolide lauluvõistlus, kus 4.-6. naiskodukaitsjate poolt väga maitsev korraldatud kihelkonnakoolide spordi- klasside vanuserühmas saavutas And- hernesupp. võistlustel. ris Pent I koha ja Kristella Luht III koha. Aprillis tähistati Simuna lasteaia Õpetajad ja kooli töötajad esindasid Lauluvõistlusel „Pop Tipp Täpp“ 50. aastapäeva. Kokku said endised Simuna Kooli ka Maijooksul ja Emu- valiti Popp Täpiks meie lasteaia laulu- ja praegused lasteaia töötajad. Laste- mäe jooksul. poiss Andry Pent ja 11-13aastaste õpi- aialastelt oli kontsert, millele järgnes 10. juunil olid kõik oodatud Simuna laste hulgast saavutas Kristella Luht I ühine meenutuste õhtu pika laua taga - Laekvere rahvajooksule. koha. Mõlemad lapsed on valitud „Lau- Simuna koolisööklas. lukaruselli“ maakondlikku vooru Väi- Simuna Kooli 8. klassi võistkond Kunstiuudised ke-Maarja valda esindama (õp Angela osales kogu kevadveerandi kestnud Kunstiringi meil joostakse tormi Raik). ülevabariigilisel meeskondlikul ISE Kas õpsi siis alati kohal seal ongi? mängul. Meeskond koosseisus Marleen Tasa! Olge valvel! Teadusuudised Rivimets, Greete Ojasaar, Elina Proosa Kohe saabub Elle Alber Tasapisi tarkus tuleb ja Kaspar Kukk saavutas 6. nädala üld- Novembris toimus joonistusvõist- Pole sünnilt keegi suur võidu ja läheb 19.-22. juunini 6 parema lus „Doonor on elupäästja“: Kailiki Siim Noorelt õpitu ei sure võistkonna hulgas Kuketallu laagrisse. I koht, Gilly Põldra II koht, Angeelika Teadlane on päris cool Meeskonda juhendas Liivika Harjo ja Tikka III koht. Märtsis toimusid: – Vabariiklik konkurss „Musta draa- koni aasta“ (luuletus + joonistus). Žürii Lapsed suupistelauda uudistamas ja maiustamas. eriauhind Marian Luht ja Marleen Rivi- Foto: Sirje Orro. mets II koht (juhendajad õp Elle ja õp Siiri). – Maakondlik joonistusvõistlus „Sa- Muuseumiöö tõi nähtavale kino lapärane draakon“, Kaisa Martõnova II koht. Seoses tänavuse Eesti fi lmi juubeli- põllumajanduslikke võistlusi Koonus – Vabariiklik joonistusvõistlus „Met- aastaga kandis 19. mai traditsiooniline 1972. aastal, mille osadeks olid kün- sapostkaart“. Äramärkimist vääris Kirsti üle-eestiline muuseumiöö pealkirja nivõistlus, autode aeglussõit, hobu- Metuse töö. „Öös on kino“. Väike-Maarja muuseu- võistlus, autoratta vahetus, granaadi- Maikuus oli piirkondlik joonistus- mis sai muuseumiöö raames muuseu- vise, sangpommi tõstmine ja lõpuks võistlus „Kevadtorm“. Oma vanuseklas- mikogus olevatest kinokaadritest kahe – autasustamine; kaadreid orientee- sis saavutas Jonete Visnapuu III koha, seansi jooksul osa poolsada inimest. rumisjooksust 1973. aastal, Vao mo- Holger Toots III koha ja Kaisa Martõ- 1960. aastatel jäädvustasid Väike- tokrossist, kolhoosi 25. aastapäevast nova II koha. Kaitseliidu eriauhinna sai Maarja mehed Jaan Mere, Kalju Kadak, 1973. aastal, esimese üleliidulise ränd- Kailiki Siim ja sidepataljoni eriauhinna Uno Raidma, Nikolai Püvi kõikvõimalik- punalipu üleandmisest 1975. aastal jt Rait Vorontsov. Simuna Kooli õpilased Riigikogus. Foto: Siiri Kanarbik. ke kolhoosielu sündmusi. 1969. aastal sündmustest. Vaatasime ka Eesti NSV Osalesime ka „Vanasõna ja kõnekää- ostis Väike-Maarja kolhoos sündmus- Põllumajandusministeeriumi Informat- nu“ joonistusvõistlusel. Maakondlikel olümpiaadidel osale- 6. nädala üldvõidule aitas kaasa Siiri te jäädvustamiseks kinokaamera. Nii siooni ja Juurutamise Valitsuse 1979. sid järgmised õpilased: Kanarbik. on valminud kaadrid jaanipäevadest, aastal Väike-Maarja kolhoosist valmi- Kirjandusuudised 3. klassi õpioskused – Rasmus Leino Õppeaasta jooksul käidi veel mit- vastlapäevadest, punalippude üleand- nud ülevaatefi lmi „Saame tuttavaks“. Me lastest võib sirguda kirjamehi ja Maris Nõmmiste (õp Eda Veskilt). metel põnevatel klassiekskursioonidel misest jt omaaegsetest sündmustest. Või hoopis andekaid etlejaid Eesti keel – Kermo Ojaste 6. klass ja ja viibiti teatri ühiskülastustel. Ainsaks puuduseks oli, et kaameraga ei Järgmise muuseumiööni! Siiri Kanarbik klassi ees sulega vehib – Andris Pent 5. klass (õp Siiri Kanabrik). Kooliaasta lõpetas traditsiooniline olnud võimalik jäädvustada heli. „Hakka kirjutama sa sedamaid!“ Inglise keel – Andreas Ahlberg 7. rongkäik läbi Simuna, millele järgnes Kahel seansil vaatasime valikut Jaan Marju Metsman 17. veebruaril osalesid etluskonkur- klass ja Rainis Raam 8. klass (õp Liivika koolimaja sisehoovis lasteaia ja kooli Mere fi lmitud kinokroonikast tema Väike-Maarja muuseumi juhataja si „Ellen Niiduga Midrimaal“ maakon- Harjo). ühine grillipidu. enda hilisemate kommentaaridega – 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Pandivere päevad sõnas ja pildis Lemmikloomade näitus Pila- testament Väike-Maarja näitetrupi esituses Juba aastaid on Väike-Maarja Gümnaa- Heaks tavaks on kujunenud ka las- siumi algklasside õpilased kevadeti te poolt armsaima kassi, koera ja muu võtnud oma lemmikloomad käekõr- looma valimine. Pandivere päevade aegu, 1. juuni õh- vale ja suundunud algkoolimaja taha tul nautis saalitäis näitemänguhuvilisi näitusele. Sellel aastal oli teistmoodi: Mõeldes Paemurru talule, kirjuta- rahvamaja näiteringi esituses etendu- Väike-Maarja Põllumeeste Selts osales sid 4.b klassi õpilased: nud A. Kitzbergi „Pila-Peetri testamen- aktiivselt meie jõululaadal ning seal sai * Talus olid ka lüpsilehmad ning me ti”. sõlmitud talude külastamise kokkule- saime piima maitsta. (Kristel) Poolteist kuud tagasi tunnistati pe. Iga klass sai loosi teel külastatava * Mulle jäi meelde, et seal oli suur seesama lavastus maakondlikul näi- talu ja kokkuvõtteid tegime lemmikloo- pull Willi(?). (Ivike) temängupäeval parimaks etenduseks, mapäeval. * Mulle meeldisid põrsad, kes olid lavastaja Tiit Alte parimaks lavastajaks Reedel, 1. juunil kogunesimegi väga armsad. (Sten) ja Pila- Peetri venna Pärt Piiri osas üles seltsimaja kõrvale, et näidata ja vaa- * Mina sain talus teada, kuidas te- astunud Jaanus Kangur parimaks mee- data kohaletulnud loomi. 1.a klass tõi hakse koort. (Mikk) sosatäitjaks. näitusele savist voolitud lambad, 1.b * Mulle meeldisid musta värvi lam- Peale Jaanus Kanguri mängisid “Pi- klass esitles jutte ja imearmsaid lokilisi bad. (Marten) la-Peetri testamendis” kaasa Lilian Rik- Väike-Maarja näiteseltskond pärast „Pila-Peetri testamendi” lambaid. 2. klassi õpilased olid joonis- * Mulle meeldis puid riita laduda. ken, Anti Aosaar, Jaanus Toiger, Heiki esitamist rahvamaja laval. Foto: Ilve Tobreluts. tanud ja kirjutanud lugusid ning esitlu- (Karli) Pärnamägi, Ülle Püvi, Riina Kink, Erkki tatud näidend, mis veel ei hiilga ehk keelekasutuses. Eks mul oli ju ka väike sele tuli 2.b klassi fotoseeria. Toredate Nebel ja Vello Õunapuu. ülesehitusliku meisterlikkusega ega roll ja seepärast mind kõnepruuk vist ei fotode ja joonistustega astusid üles 3. Huvijuht kunstilise kõrgtasemega, nagu tema seganudki. Eks raha ja pärandi teema klassi õpilased. Neljandikud olid joo- Egne Liivalaid Allpool asjaosaliste arvamusi hilisemad Libahunt, Kauka jumal või on aegumatu, kuna kirglik suhtumine nistanud, kirjutanud ja 4.b klassilt sai Tiit Alte, lavastaja: Rätsep Õhu õnneloos. Ometi on siin maisesse mammonasse on inimloo- näha slaidide esitlust. Täname veel- „Näitetrupiga kohtusin sügisel 2011. siirast elutundmist, karakterite täpsust musele paraku omane. kord õpilaste poolt Paemurru talu, Kat- Katku talu loomad aastal ja mulle tundus, et trupp on või- ja intriigi kaasaegsust. Kitzberg, olles Mulle isiklikult väga meeldib lavas- ku talu, Määri Mõis OÜ ja Oruveski talu. Reno Kiisküla, 2.b klass meline heal tasemel näitemängu te- ise töötanud vallakohtu kirjutajana, taja juhendamine – on konkreetne ja Hästi vahva on see, et ka need õpi- gema. Töö selle hooaja jooksul ei ole puutus kokku ilmselt nii mõnegi ahne visiooniga. lased, kes on jõudnud juba gümnaasiu- Katku talus palju lehmi, minu arvamust muutnud, vaid kinnita- pärija kohtuasjaga. Ja kuna näitlejate Ja loomulikult annab iga näiteringi misse, osalevad jätkuvalt meie näitu- vasikaid ja pullilisi, nud veendumuseks. Näitlejad on või- koossesis sobis Kitzbergi kirjutatud te- liige endast parima, et lavalt vaatajate- sel. Külma ilma trotsides oli kohale tul- pudipäid ja sarvilisi melised täitma märkusi ja omalt poolt gelaskujudega ideaalselt, oli meil juba ni jõuaks nauditav etendus.” nud palju erinevaid loomi: kasse, koeri, neid seal kokku palju on lahendusi välja pakkuma. Niimoodi tööle hakates võidupilet peaaegu käes. jäneseid, merisigu ja isegi vesilikke. Sa- igal ühel nimed on. koostöös see Laekveres auhinnatud la- Loodan, et edaspidigi suudame vaata- Kalev Pärtelpoeg, rahvamaja juha- mas sai mitmelt vaatajalt kuulda seda, vastus sündis. jaid mõne toreda teatrielamusega ko- taja: „Sellise lavastaja ja harrastusteatri et kui järgmisel aastal on soojem, too- Perenaine töökas, tubli, Miks just Pila-Peeter? Õieti on see sutada.” seltskonna üle võib iga väikemaarjala- vad nad oma kilpkonna või tšintšilja ka neile süüa vaaritab. trupi enda valik, sest pärast esimest ne ja ka kõik teised uhkust tunda. Ma näitusele. Sai näha mitmete võistluste Tänutäheks väike Vissu kohtumist tõin ma järgmisesse proovi Riina Truija, näitemängus osaleja: loodan, et järgmine hooaeg tuleb ka parimat kääbusšnautserit, koos oma oma väikse keelega- kaasa kolm näidenit ja tutvustasin neid „Mulle see näidend meeldis algu- uus etendus välja ja kindlasti tuleb auhindadega; mitmed koerad näitasid üle näo tal tõmbab meelega. trupile. Nende valik langes Pila-Peetri- sest saadik, hoolimata sellest, et tekst, etendust „Pila Peetri testament“ näida- erinevaid kuulekuse harjutusi; kuulsi- le. See on Kitzbergi noorpõlves kirju- mis tuli pähe õppida, oli vanaaegses ta ka mujal Eestimaa paikades.” me perenaiselt, miks Corso on parem, Liisul, Viisul, Lennil, Leisil kui bokser; ning tutvusime erinevate tore neil seal elada. kassitõugudega. Lisaks said kohaletul- Üheskoos seal Katku talus nud kuulata loengut roomajatest ning igaüks seal erimoodi. vaadata/katsuda Toomas Pranstibeli madude kollektsiooni.

Näituse korraldaja Egne Liivalaidi ümber kogunes rohkesti huvilisi. Härmalõnga õnneloosil pakuti pilkupüüdvalt kauneid käsitöid. Foto: Ilve Tobreluts. Foto: Ilve Tobreluts. Pandivere päeva mõistatus keskendus kultuuriloole

5. Pandivere päevast peale on nuputa- mõne küsimusele vastamisega kimba- K-Rauta Rakvere kaupluse meenekoti mishuvilistel olnud võimalus lahenda- tusse. omanikuks sai Mari Metsson, Pandive- da kodukanditeemalist mõistatust. Iga Õigeid lahendusi tagastati Pandive- re Ehituse 25-eurose kinkekaardi aga kord on mõistatus aidanud lahti mõ- re päeval 31. Nende vahel loositi välja võitis Mare Metsman. testada kodukandipäeva motot. Nii ka seitse auhinda. Johan Pitka 140. sünni- Palju tänu auhindade väljapanijate- seekord. aastapäevaks ilmunud esindusliku raa- le! Aiäh lahendajatele! Tänavune moto „Seltsimaja – 100 matu omanikuks sai Urve Kalda. Ants Kõigi Pandivere päeva mõistatuste aastat kultuuri kodu” tõi esile nii au- Heina eelmisel aastal ilmunud mono- autor on seni olnud siinset kultuuri- väärse seltsimaja enda kui kogu selles graafi a Kiltsi mõis võitjaks osutus Ilmar lugu hästi tundev Irene Kaldma. Palju majas sajandi kestel toimununu. Mõis- Aasumets. Valla eelmise Aasta tegija tänu ning jõudu ja erksat vaimu järg- tatuse küsimused püüdsid olulisemaid auhinnaga pärjatud Paavo Kivise raa- miste mõistatuste kokkupanekuks! tegusid ja tegijaid esile tuua. mat Lurich läks Marianne Ojasalule. Mõtlejaid ja lahendajaid oli päris Maarjalille pood pani välja kaks kaunist Ilve Tobreluts palju. Osadel õnnestus kõigile küsi- kristallvaasi. Väiksema neist sai omale mustele õiged vastused leida, osad jäid Silvi Aasumets, suurema Kristel Saard. Tarapita noorterühm esinemas Pandivere päeva kontserdil. Foto: Ellu Moisa. Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Pandivere päevad sõnas ja pildis

Kodukandipäev pakkus põnevaid maitseid Hea Maitse Komisjoni nimel Aivar Liivalaid Juba tuntud valgustusajastu õpetlane Mõlemaid kategooriaid hindas põnevaid osiseid: rabarberit, sidrunit, ja fi losoof Immanuel Kant on tõdenud: 6-liikmeline Hea Maitse Komisjon piparmünti, võid ja muna. Tehke järele! Parimate palade “Maitse üle ei vaielda”. Võttes siin sõ- (HMK) ja kõiki tooteid eri kategoorias 2.-3. koht jagamisel – Kiltsi “apels- retsepte nasabast – ja kakelda poleks üldse sün- sai hinnata rahvas. inimaitseline džemm” – väga ilusa käe- nis. Küll aga on paslik arutleda maitse kirjaga Rabarberi-toscakook ja aroomi omavahelise sobivuse ning LEIB – ainuke kategooria, kus HMK “rabarberi-maasika hoi- Koogi küpsetas Ange veel 10-15 minutit kuni toscakate on meeldivuse üle ehk mis parameetritel ja rahva maitse ei ühtinud. dis” - klassikaline kompott Preem kuldpruun. tuleb esile toote harmoonilisus. Samas ka ainuke HMK-il tõsist aru- 4. Triigi – “mustika magus moos” – Iseäranis keeruline on ühe moosi või telu nõudnud kaks leiba. üllatus, väga hea moos: 3 osa rabarbe- 6–7 dl tükeldatud rabarberit Mündine rabarberivõie leiva harmoonilisust paberil väljenda- *Tulemused: rit, 2 osa suhkrut! ja 1 osa mustikat 2 spl suhkrut Hoidise valmistas Ene Preem da. Ajaloo tõe ja õigluse huvides püüan HMK – 1. Kadri Kopso Kaarli talu Selles kategoorias saime kiitva toe- 1 tl kaneeli XXV Pandivere Päeva omatoodete kon- leib tuse rahvalt – külalistele meeldis sa- Põhi: 3 dl purustatud rabarberit kursist adekvaatse ülevaate anda. 2. Mary Tammet “Peremehe lemmik” muti “kreemjas püree“. 2 muna 1 dl sidrunimahla Meenutades eelmise aasta Kodu- 3. Killu Udeküll 1,5 dl suhkrut 4 munakollast kandipäeva koduleivakonkurssi oli siis Rahvas – 1. Mary Tammet “Pereme- KOOK (kohustuslik koostisosa – ra- 50 g sulatatud võid 2 dl suhkrut tõeline “pidu katku ajal”. Kuraditosina- he lemmik” barber) 0,5 dl piima 10 g võid jagu erinevaid koduseid pätsikesi jättis *Kommentaar: *Tulemused: 2 dl nisujahu Paar piparmündioksa vapustava mulje koduperenaiste ette- HMK-i meelitas algul Mary Tamme- 1. Kurtna küla – väga hea muretaig- 1 tl küpsetuspulbrit võtlikkusest. Degusteerimisel õnneks ti leiva põnev maitse (seesamiseeme nal, mandlilaastudega kaetud maius Toscakate: Rabarberivarred purustada koos pi- “lämbumisest” päästis koduõllekonkur- jm) ja õhulisus ning oli algul võrdne 2. Kiltsi – põnev sufl eekattega kook, 75 g võid parmündiga köögikombainis peeneks. sil esindatud toodete peale rüüpamine. Kadri Kopso leiva maitsetega. Achil- ainult rabarberimekk kadus vahu sisse 1 dl suhkrut Vahustada munakollased suhkruga Seevastu tänavune üleskutse ko- leuse kannaks sai Mary leiva tuntavalt ära 2 spl nisujahu heledaks tihkeks vahuks, sulatada või. duküpsetajatele jäi hüüdjaks hääleks happeline järelmaitse, mis eriti hästi ei 3. Avanduse – peaaegu-rabarberi- 1 spl piima Segada kastrulis munakollased, või, kõrbes: degusteerimisel oli esindatud harmoneerunud leivale lisatud maitse- kook 100 g mandlilaaste sidrunimahl ja rabarberimass ning kõigest 3 leiba!?! Aasta tagasi oli kodu- ainetega (juuretis liiga happene?). Sa- 4. Triigi – kohupiima lisandiga, liiga- kuumutada madalal tulel tihti segades leiva küpsetamine mitte pelgalt mood- mas Kadri leib oli tihke, maitselt balan- gi tavapärane Puhasta ja tükelda rabarberid ning kuni keedus pakseneb ja toore rabarbe- ne trend, pigem iga perenaise aukohus sis, lisanditega edvistamisi ei olnud, Ka koogikategooria maitsed ühtisid sega suhkru ja kaneeliga, jäta mait- ri maitse kaob. Kui mass on piisavalt katsetada. Siit ka leige suhtumine tä- liigagi “tavaline leib”. HMK hindas seda rahva maitsega. sestuma. Vahusta taina jaoks munad paks ja kreemine, võtta tulelt ja jahu- navusele konkursile – iga populaarseks üldistavalt kui “eesti leiva maitset”, aga Külade võistluses said ülekaalukad suhkruga. Lisa jahtunud sulavõi, piim tada. saanud vaimustus kustub, pealegi ko- annab au mõlemale leivategijale. maxpunktid Kurtna küpsetajad-moosi- ja küpsetuspulbriga segatud jahu, sega Kasutada saiakattena, pannkookide dune leiva valmistamine on kallis, selle jad. ühtlaseks. Vala tainas 24 cm läbimõõ- lisandina või kookide täidisena. Säilib sõna igas tähenduses. KÜLADE VÕISTLUS – osales 4 duga lahtikäivasse küpsetuspaberiga külmkapis nädal-kaks, sügavkülmas Aga nüüd tänavuse konkursi juurde. küla: Kurtna (MTÜ Nelikand), Avandu- Elavad arutelud, melu ja degustee- vooderdatud koogivormi ning tasanda. kuid. Korraldustoimkond kuulutas välja 2 se, Kiltsi ja Triigi rijate huvi peaks innustama perenaisi Küpseta 200° juures 10 minutit. Laota mõõduvõtmist: HOIDISED (kohustuslik koostisosa oma tooteid koduseinte vahelt välja peale rabarberitükid ja küpseta veel 10 1. Kodune leib – konkurss vallakoda- – rabarber) tooma. Maitse üle ei vaielda – küll aga minutit. Katte valmistamiseks sulata nikule *Tulemused: maitseid koguda saab küll. kastrulis või ja sega hulka ülejäänud 2. Hoidis ja kook rabarberi sisaldu- 1. Kurtna küla – nn “kreemjas püree“ katteained. Kuumuta keemiseni ning sega – konkurss külade võistkondadele - tõeline hitt, intrigeeriv vaht. Sisaldas Sõklad leiva sisse, küpsetajad! jaga ühtlaselt koogi peale. Küpseta

Pandivere päevadel avati rahvamajas Maie Lepiku kunstiringi tööde näitus

1. juuni õhtul koguneti Väike-Maarja ju nii andekas, rahvamajja Maie Lepiku kunstiringi et ise maali- tööde näituse avamisele. da. Kõheldes Esimest hooaega töötanud kuns- alustasime tiring sai eelmise aasta lõpuks maha esimesi töid. esimese näitusega ja nüüd, mõne kuu Tasapisi ene- möödudes, oli näitusele taas välja pan- sekindlus kas- na palju töid. Kõik tööd olid väga kau- vas. Tundus nii nid ja viimistletud, püüdsid vaatajate uskumatu, et pilke ning teenisid kiidusõnu. Tööde aasta lõpuks autoreiks oli nii õpilasi kui täiskasva- saime rahva- nuid. maja jalutus- saali üles oma Kunstiringi tegemistest esimese näi- Eelmisel sügisel alustas Väike- tuse. Maarjas rahvamaja ringina gümnaasiu- Teine pool- Peotuli käes, ütles avasõnu kodukandipäevade mi ruumides tööd õpetaja Maie Lepiku aasta – ja jäl- Nurgake näitusest, kus eranditult iga töö paelus vaatajaid. traditsiooni algataja Mati Lukas. Foto: Ellu Moisa. käe all kunstiring. le usin töö Foto Ilve Tobreluts. Nii mõnigi meist mõtles, mida see nii kohapeal endast küll kujutada võiks? Pole mina õpetaja juhendamisel kui kodus, vahel name ka rahvamaja, kelle ringina me lausa poole töötasime ja kus on meil võimalus oma ööni. On ke- töid näitusena eksponeerida! vad ja saime Üle kõige aga täname oma võrratut välja panna õpetajat Maie Lepikut, kes osava käe, juba teise terava silma, lõputu kannatlikkuse ja näituse. Täit- julgustava sõnaga on nende kaheksa sa mõnus kuuga muutnud meid enesekindlamaks tunne on! ja kasvatanud usku, et oskamegi maa- Aitäh lida. Loodame väga-väga, et vald leiab Väike-Maar- võimaluse meie ringi töö jätkamiseks ja vallava- ka järgmisel õppeaastal. Me vajame litsusele, seda! tänu kellele see ring sai Kursuse lõpetajad: teoks! Tänud Kristiine Adamson gümnaa- Vella Lilleberg siumile, kes Tiiu Ahi andis meile Eve Tiigimäe tööks klas- Kaie Kivistu Õpetaja Maie Lepik (paremalt kolmas) oma õpilaste keskel. siruumi! Tä- Urve Salumäe Tarapita tantsurühm tantsuhoos. Foto: Ellu Moisa. Foto: Ilve Tobreluts. Inge Lehtlaan 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Edukas 2011/2012. õppeaasta Edukate preemiareis Kiltsis 1. juunil, lastekaitsepäeval, külastas tis! Oma botaanikaaia külastuse lõpe- olid just tüdrukud Enne käsikivi leiu- enamus Kiltsi kooli õpilastest järje- tasime pargis, kuis õitsesid juba iirised, tamist tehti sama tööd suures puust Kuigi vanarahvatarkus ütleb, et tibusid kondlik 3. koht, algklasside murdmaa- kordsel edukate ekskursioonil Tartu kuldkingad ja kullerkupud. uhmris – seegi sai järele proovitud. loetakse sügisel, võib Kiltsi Põhikoo- suusatamises võistkondlik 3. koht, tüd- botaanikaaeda ja Eesti Põllumajandus- Päeva jätkasime endises Ülenurme Jahu jahvatatud ja erinevad tööriis- li lõppenud kooliaastat pidada juba rukute teatesõidus 1. koht, murdmaa- muuseumi. mõisas asuvas Eesti Põllumajandus- tad üle vaadatud, suundusime leivatar- praegu kordaläinuks. Lisaks sellele, et jooksus Vallimäe karikale võistkondlik 1803. aastal asutatud 3,5 ha suurune muuseumis leivaprogrammiga „Ruk- re, kus valmistasime rukkijahust vana kolmandik meie õpilastest on vähemalt 4. koht (õp Helis Manninen). Neljandat botaanikaaed on õppebaasiks üliõpi- kileib meie laual“. Esmalt tutvusime kombekohaselt leiba. Leivale joonista- „4“-„5“-lised, on häid tulemusi saavuta- aastat auhinnatakse meie kooli pari- lastele, õpilastele ja aia külastajatele maaviljeluse ajalooga – selleks uu- sime oma kooli initsiaalid. Leiva küp- tud nii aineolümpiaadidel, viktoriinidel mat sporditüdrukut ja -poissi karikaga, taimeteaduse, aianduse ning loodus- risime erinevaid põlluharimisriistu, semise ajal said kõik proovida võima- kui võistlustel. sel aastal olid punktiarvestuses pari- hariduse alal. Lisaks taimede huviliste- külvikuid, viljakoristus- ja töötlemis- sinaga võid valmistada. See nõudis küll 7. klassi õpilase Minna Joori 1. koht mad Maris Möldre, Kristjan Baiduža ja le tutvustamisele on botaanikaaial olu- masinaid. Ettevõtlikumad vabatahtli- palju ühist tööd, kuid saime oma või maakondlikul bioloogia aineolümpiaa- Carl Zibo. line tähtsus ka haruldaste, kaitsealuste dil ja 5. koht üleriigilisel (juhendasid Sügisel käisid preemiaekskursioonil ning teadusliku- ja kultuuriväärtuslike õp Kati Hiir ja õp Mall Võhandu) tõi Baikonuri kosmodroomil joonistus- taimede seemnepanga organiseerimi- tunnustust mitte ainult meie koolile võistluse võitjad Richard Lätt, Ainri sel. vaid kogu vallale. Õpilased osalesid Tarassov ja Teele Sein (õp Merje Lee- Botaanikaaias tegime kohaliku gii- tublilt ka informaatika-, keemia-, mate- mets). Mais olid vastukülaskäigul meie di saatel ringkäigu kasvuhoonetes, kus maatika- ja füüsikaolümpiaadidel. koolis 10 õpilast ja 7 õpetajat Peterbu- tutvusime mitmete huvitavate liikide- Üleriigilisel füüsikaviktoriinil „Kaja- rist. Toimusid esinemised ja tutvustati ga. Botaanikaaias kasvab 7995 liiki ja kas“ saavutas 8. klassi õpilane Richard kooli ning maakonna vaatamisväärsusi. sorti taimi. Kõiki me muidugi ei näinud Lätt 5. koha (õp Tanel Kümnik). 9. klassi Meie õpilased omakorda osalesid pro- ja meelde jätta ei suutnud. Kõige roh- õpilane Ainri Tarassov saavutas koda- jektitöös Austrias ja Ungaris. kem meeldisid ja pakkusid lastele huvi nikupäeva viktoriinis maakondlikult 2. Traditsioonilised edukate ekskur- „banaanipuu“ ja erinevad datlipalmid. koha (õp Kati Hiir). Kolmanda kohaga sioonid viisid meie õpilasi sellel aas- Selgus, et lisaks taimedele elab bo- tuli võistkond koju maakondlikult Ro- tal Rakvere linnusesse, Linnakodaniku taanikaaias ka loomi – lisaks tavapä- helise Maakonna viktoriinilt (õp Mall muuseumi, Tartu botaanikaaeda ja rastele pargis elavatele linnaeluga ko- Võhandu), 5. kohaga Sagadi Loodus- Eesti Põllumajandusmuuseumi. Lisaks hanenud loomadele on palmihoonesse kooli loodusajakirjade viktoriinilt (õp eelnevale on algklassid käinud ka Vu- paigutatud akvaariumid ja basseinis Kati Hiir ja õp Mall Võhandu). Osaleti dila jõulumaal ja Tallinna loomaaias. elavad Saksa tõugu karpkalad ning maakondlikus mälumängusar- Meeleolukad ja meeldejäävad olid I angerjas. Akvaariumites võib näha nii jas. Traditsiooniks on kujunenud osa- poolaastal lisaks õpetajatepäeva tä- erinevaid veetaimi kui ka näiteks Mis- lemine informaatikaviktoriinis „Kobras“ histamisele isadepäev koos populaar- sissippi punakõrv kilpkonna ja Leedus (õp Kati Hiir), matemaatikaviktoriinis se telemängu ”Rahaauk” paroodiaga, looduses elavat sookilpkonna. „Känguru“ (õp Ene Kruve, õp Marje kadripäev koos Kiltsi lasteaiarühmaga, Teinud ringkäigu palmihoones Kert, õp Tanel Kümnik) ja Metsavikto- võistluslik võimlemispidu ja kindlasti suunduti troopikahoonesse, kus õhu- Käsikiviga proovib jahvatamist Marissabell Miadzielec. Foto: Kati Hiir. riinis (õp Kati Hiir). ”Lumekuninganna” esitus jõulupeol. niiskus ja temperatuur olid tunduvalt Esmakordselt osalesid meie algklas- II poolaasta olulisemad üritused kõrgemad. Tutvuti nii orhideede kui ka kud said ise proovida vanade eestlaste valmis. Programmi lõpetuseks täitsime side õpilased Darja Borisova, Marcus olid isamaaliste luuletuste konkurss, eriti põnevate putuktoiduliste taime- kombel koodiga rukist peksta. Ei ol- kõhud kartulipudru ja omavalmistatud Rasmus Nikker, Elisabeth Dooner ja teatripäeva tähistamine ”Kakukese” dega. Ringkäigu kasvuhoonetes lõpe- nudki nii lihtne töö! Seejärel prooviti, leivaga. Küll maitses hea! Urmeko Andres Aal Lääne-Viru loo- esitamisega, kõnevõistlus, emadepäe- tasime vaadates erinevaid kaktuseid. kui raske on käsikiviga jahu jahvatada. dusloopäeval (õp Marje Kert) ning va kontsert ning lastele väga meeldi- Nii mõnigi õpilane sai ahaa-elamuse – Kuna jahu jahvatamine oli perenaise Loodusainete õpetaja vanema osa õpilased Reelika Krumm, nud parvematk. meil kasvab selline taim kodus lillepo- ülesandeks siis peamised proovijad Kati Hiir Carl Zibo ja Ainri Tarassov maakond- Kooliellu tõid ootamatu muutuse likul vene keele päeval (õp Siret Stol- õpetajate streigipäevad, kuid õpilased tsen). Väga hästi esindasid kooli valla ei lasknud end sellest segada, kõik kolm Ööbimisega klassiõhtu Kiltsi koolis lauluvõistlusel Marissabell Miadzielec, päeva said huvitava sisu ja tegusa väl- Birgit Miadzielec ja Janely Miadzielec jundi. Populaarsed on õpilaste hulgas (õp Rene Põllumaa). Valla algklasside veerandilõpu ööpeod, kus vahel juhtub Ma väga ootasin seda oli veel disko. Kell üksteist pidi öörahu luulevõistlusel esindasid kooli Darja nägema ka meie maja kummitust – val- klassiõhtut juba jaanuari- olema, kuid 23.15 nägime koolipargis Borisova, Marcus Rasmus Nikker, Elisa- get daami punase koerakesega. kuust saati. puude vahel tulukest vilkumas. Vaa- beth Dooner, Urmeko Andres Aal – eri- Õpilaste ja lapsevanemate rahul- Kui ma parvematkalt tasime aknast välja ja nägime „Valget preemia, Merette Möldre – eripreemia, oluküsitlusest saab järeldada, et meie tagasi jõudsin, pakkisin Daami“. Tema nägemine tekitas palju Janely Miadzielec, Karl-Silver Kööp ja kooliga ollakse rahul. Meeldib meie kodus matkaasjad lahti elevust, sest kõik me oleme kuulnud le- Kadri Reimann (õp Ene Kruve ja õp kooli väiksus ja ajalooline keskkond. ja panin klassiõhtu asjad gendi valgest daamist ja tema punasest Marje Kert). kotti, sest sama päeva õh- koerakesest. Olime parajalt erutunud, 9. klassi õpilane Anni Pent nimetati Ilusat suvepuhkust soovides tul oli meil koolis klassi- kuid siiski pidime pesema ja magama Eesti Sumo 2011 parimaks naiskadetiks õhtu. minema, sest järgmisel päeval oli tava- (treener Lembit Kalter). Põhikoolide Merje Leemets Koolis ma mõtlesin, et line koolipäev. murdmaasuusatamises saavutati võist- Kiltsi kooli direktor pean varem kohal olema, sest see on ju viimane Kadri Reimann aasta all, algklasside kaa- 4. klassi õpilane res. Kui ma kohale jõud- sin, mängisid poisid juba jalgpalli. Ühiseks õhtusöögiks Foorumteater pakkisime lahti oma toi- dukotid ja katsime laua. Pärast sööki mängisime Kiltsi Põhikooli kahel neiul - Reelika Vi- igasuguseid mänge ja siis nogradovil ja Marissabell Miadzielekil õnnestus läbida foorumteatri kursus, Valge daam koera- mis toimus Tartus Lille Noortemajas. kesega. Margit Pitkja Oma oskused pandi proovile süda- joonistus. menädalal. Arvatavasti ei tea enamus meie kandi inimestest, mis see foo- rumteater on. Kui õpetaja Võhandu tuli Kiltsi algklasside tervise nõukogu liikmetele korraldatud kursuselt, siis rääkis ta meile ühest ekskursioonist põnevast aktiivõppe meetodist, mis kannab nime foorumteater. Ta soovitas meil vastavatel kursustel osaleda. Ühel ilusal kevadpäeval käisime eks- neist, siis ta noogutas mulle. Elevan- Läksimegi. See oli tõeliselt põnev ja kursioonil Tallinna loomaaias ja Jägala te sai ka ülevalt tornist vaadata. Neist tore! Saime ka diplomid. See tähendab, juga vaatamas. rääkis Aleksei Turovski väga huvitavalt. et me oleme nüüd diplomeeritud foo- Bussisõit oli huvitav, vaatasime Edasi olid kängurud, kes magasid kõr- rumteatri läbiviijad. ümbritsevat loodust ja linnas rääkis venõgeste sees ja tiigrid, kes sõid liha Ja nüüd esimesest kogemusest. Kõi- õpetaja tuntud kohtadest, milledest ning mängisid omavahel. Troopikama- gile meeldis! Miks? Kohapeal mõeldak- mööda sõitsime. jas olid krokodillid, kalad ja taimed. se välja etendatav lugu ja näitlejateks Lõpuks jõudsime loomaaeda. Seal Seal oli kõik väga huvitav! on kõik kohalviibijad. Probleemi lahen- oli väga ilus, sest parasjagu õitses pee- Kui me koju jõudsime, läksin ma damisest võivad kõik osa võtta. nardel palju erinevat värvi tulpe. kohe magama, sest olin sellest päevast Kui keegi tahab foorumteatrit proo- Loomaaias oli nii palju erinevaid väga väsinud. vida, aitame meeleldi! loomi, et kõikide nimed ei jäänud Kiltsi kooli parimad ainetundjad Richard Lätt ja Minna Joor meeldegi. Seal olid šimpansid, kes olid Joosep Joor Reelika Vinogradov kooli auhinnataldrikutega. Foto: Merje Leemets. väga targad. Kui ma lehvitasin ühele 4. klassi õpilane Kiltsi Põhikooli 7. klassi õpilane Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Parvematk Emajõe-Suursoosse Programm „Viru pael ja pastel“ elavdab vanu käsitööoskusi Kiltsi mõis ja park on olulised vaata- justavaid otsuseid, tekkis plaan õppida mine, õnneks nende teenust vaja ei misväärsused Lääne-Virumaal. Kiltsi asjatundjatelt ning külastada Emajõe- läinud. Väike-Maarja Põllumeeste Selts üks jas seltsimajas karusnaha õmblemist. mõis on rekonstrueeritud ning pargi Suursoo looduskaitseala. Parvedel panime päästevestid selga tegevusvaldkondi on seotud omakul- Osalejaid oli 12 paikkonnast ja kauge- korrastamisega alustatud. Kiltsi kooli 28.-29. mail toimuski Kiltsi Põhikoo- ja hakkasime uurima kaarti, et jõuda tuuri edasikandmise ja tutvustamisega. malt – lambakasvatajad, rahvatantsi- õpilaste ja õpetajate poolt 2000. aas- li uudishimulikumate õpilaste ja õpe- mööda Suurt Emajõge esimesse siht- 2011. aastal lõppes projekt „Talutoidu- jad, käsitööhuvilised, põllumeeste selt- tal valminud loodusõpperaja info ning tajate parvematk Emajõe-Suursoosse. kohta, milleks oli RMK loodusmaja. ga tugevaks“, mille kaudu tõime esile si liikmed. Õppepäeva viis läbi rõivaste raja marsruut on tänaseks vananenud Matkajad jaotati kaheks grupiks ja igale See hoone oli pärit 14. sajandist, mil ja valmistasime toite väärtustades ko- konstrueerimise ja modelleerimise eri- ning vajab uuendamist. Samuti on grupi liikmele anti oma ülesanne. Kum- see rajati linnusena Tartu piiskopkon- halikku toorainet ja unustatud tarkusi ala lõpetanud põllumeeste seltsi liige plaan laieneda õpperajaga paisjärve- magi parve kapteniks olid õpetajad ja na kaitseks. Tolleaegsetele varemetele toiduvalmistamise alalt. Tänavuste Mairi Beilmann, kes pidas enne prakti- äärsele märgalale, mis momendil on kõik teised asjamehed olid õpilased. rajati hiljem kõrts ja praegu paikneb Pandivere päevadega lõppes on selt- lise osa algust nahateemalise loengu, võsastunud ning vajab viisaka välimuse Tüürimehed Bronek, Jarmo ja Richard renoveeritud hoones Emajõe-Suursoo sil sepatöö traditsiooni elavdamise mille järel algas praktiline koolitus. Ka- saamiseks korrastamist. Põltsamaa jõe juhtisid parve ja said sellega suurepä- looduskeskus. Emajõe-Suursoo kaitse- projekt. Soov käsitööalaste teadmiste rusnahkse koti juures kasutasime kõla- elustamiseks ning kohalike ja tradit- vöö töötoas valminud vööd sangaks. siooniliste materjalide kasutuselevõ- Lina õppepäev tuks kutsus ellu programmi „Viru pael 28.aprillil oli õppepäeva teemaks ja pastel“. Väike-Maarja Põllumeeste lina. Alustasime Väike-Maarja muuseu- Seltsi ja Väike-Maarja muuseumi ühi- mi talutoas linatöötlemise protsessi se ettevõtmisena toimusid jaanuarist tutvustamisega kõikide omal ajal kasu- maini esimesed neli õppepäeva – tee- tusel olnud töövahendite abil. Lõuguti, madeks vill, karusnahk, lina ja pastla- rops, mõõk, vipsik, niks ja palju teiste nahk. Kultuuriministeeriumi Virumaa esemete kasutus sai selgeks. Vaatasi- pärimuskultuuri programmist õnnestus me muuseumi kogus olevaid linaseid kahel korral programmi elluviimiseks kangaid ja rõivaid. Vanimad asitõen- taotleda rahalisi vahendeid temaatilis- did linakanga olemasolust – Egiptu- te õppepäevade läbiviimiseks. se muumiad – pärinevad umbes 4000 Õppepäevade ülesehitus oli kõigil aastat eKr, kes mähiti kootud linasesse neljal päeval sama – algul tutvusta- kangasse. Eestimaal on kasvatatud kiu- ti teemakohaseid materjale ning õp- lina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad pepäev jätkus praktilise ülesandega. linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vi- Programmi kõigil õppepäevadel osale- gala, jt. Linataimedega kae- nutel on kodus täna vähemalt üks kena tud maa-ala läheduses kasvavad hästi kõlavöö, sukapaelad, karusnahast vöö- porgandid, sibulad ja kartulid. Lina- kott, linane põll või muu meelepärane taim peletab eemale kartulimardikaid. linasest riidest valmistatud rõivaese Õppepäeva praktilises osas Väike- ning pastlad. Maarja noortekeskuse õmblustoas oli Kõlavöö ja sukapaela valmistamine juhendaja Mairi Beilmanni käe all igal 28.jaanuaril toimus Väike-Maarja osalejal võimalus valmistada oma töö. seltsimajas kõlavöö ja sukapaela val- Pastelde õmblemine mistamise õppepäev. 19. mail toimus Väike-Maarja selt- Paljude traditsioonide, tõekspida- simajas pastelde valmistamise õppe- miste ja uskumustega seotud vööd ja päev. Eestis on pastlaid kantud hilje- paelad kuulusid särkide-kinnastega malt II aastatuhandest. Veel 20. sajandi mee rahva vanimate veimede hulka. esimesel poolel kanti pastlaid tööjaa- Seda iseloomustav on Ida-Eestis käi- varjudena, eriti põllutöödel. Pidulikud Parvematk pakkus osalejatele toredaid elamusi. Foto: Merje Leemets. belolnud kõnekäänd: Videvik ja villkinnas, pastlad olid pargitud, tööpastlaid par- ja paisjärve vahelisele alale on koprad raselt hakkama. Madrused hoolitsesid ala põhiväärtuseks on märgade elupai- suitsuaeg ja suursukk. Öö ja vöö, puhkeaeg kimata nahast. Juhendajateks olid me- rajanud oma “linnaku”, kus elavad eriti selle eest, et otsad oleks seotud ja kap- kade mitmekesisus ja Emajõe suur del- puar kapukaid, koit ja koonal takku. Vööde talli- ja nahakunstnik Egge Edussaar- suured viinamäeteod ning mis võimal- ten hoidis kõige toimuvaga ennast pi- tasoostik. Looduskeskuses vaatasime ja paelte kudumist nagu teisigi käsitöö- Harak ning Elo Kuuste. daks põnevat seiklust lastele ning täis- devalt kursis. Kindlasti pidi igal parvel esmalt õppefi lmi ja tutvusime Suursoo oskusi hakati õppima juba varakult. Sa- Programmi raames plaanime sügi- kasvanuile. Et mitte ohustada olemas- olema ka pootsman, kes teadis kõike kaitseala korraldusega ning haruldaste geli oli vööde kudumine karja olevat ökosüsteemi ning uue õpperaja selle kohta, et kuidas mingis olukorras loomaliikidega. Elevust tekitas klaasist valvamisel üheks lisatööks. planeerimisel ja hilisemal rajamisel käituda. Vetelpäästja ülesandeks oli põrand, mille all leidus ka kaks kohalik- Mõned vöökudujad olid hin- mitte teha liikide elukeskkonda kah- pardalt jõkke kukkunud isikute pääst- ku luukere. Saime ka esimesed olulised natud ja tuntud terve valla või ja vajalikud näpunäited laudteede raja- kihelkonna ulatuses. Vööd mise ning loomade elupaikade hoidmi- olid rõivaste kinnitamiseks se kohta. või keha toetamiseks, paelad Puhanud ja veidike ringi uudistanud aga peamiselt põlvsukkade asusime teele Peipsi järve poole. Nüüd üleval hoidmiseks või pul- juba oskasime märgata kaldal seisvat mas kasutamiseks. Kõladega hallhaigrut ja kõrgel õhus tiirlevat me- kudumine on üks vanimaid rikotkast. Peipsi järvele sõites läbisime tekstiilitehnikaid, mida tunti Praaga küla, kuhu maismaad mööda juba 5-6 tuhat aastat tagasi Pastlapäeva juhendaja Egge Edussaar-Harak sõita ei olegi võimalik. Selles külas on Vana-Egiptuses. kõnelemas naha sobilikkusest. Foto: Elo Kuuste. kevadeti sõna otseses mõttes inimes- Õppepäeva juhendas ko- tel vesi ahjus. Leidsime üles Kalli jõe genud Tallinna Kopli Ametikooli õpeta- sel minna tutvuma Eesti Rahva Muu- suudme ja hakkasime oma pilguga pea- ja Kairi Orav. Väike-Maarja Põllumeeste seumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis gi otsima parvemaju, mis pidid olema Seltsi liige Viru maalammaste kasvataja säilitatud Väike-Maarja kandiga seotud retke lõpppunktiks. Kohale jõudes kin- Annika Michelson tutvustas erinevaid kogudega, juulis valmib projekti tege- nitasime keha, ning teostasime ümb- villakiudusid mitmelt poolt maailmast vust kajastav internetinäitus. Värsket ruskonnas väikseid uurimisretki kanuu- kaasa toodud näidiste abil. Õppepäe- infot programmi tegevuste kohta leiab de ja paadiga. Õhtul käisime saunas vast võttis osa 17 paikkonna inimest – aadressil www.v-maarja.ee/vmps ja nii mitmedki tegid ka oma esimese rahvatantsijad, õpetajad, põllumeeste ujumise. Õpilased osalesid ka viktorii- seltsi liikmed, käsitööhuvilised. Marju Metsman nis, mis võttis kokku looduskeskuses Karusnaha õmblemine programmi “Viru pael ja pastel” üks kuuldud-nähtud ja tee peal silmatu. 18. veebruaril õppisime Väike-Maar- ellukutsujatest Viktoriini võitjad said auhinnaks reisi Pariisi omal kulul. Toimus ka arutelu meie kooli õpperaja uuendamise ja hu- Uurimusliku õppe projekt vitavamaks muutmise osas. Järgmisel päeval alustasime taga- siteed oma retke alguspunkti, et võtta Kiltsi Põhikoolil õnnestus osaleda uu- Projektis osalemine õpetas meile suund kodu poole. Teel kohtasime mit- rimuslikus projektis “Minu kodukoha koostöö oskust, vastutustunnet, ohu- meid parte, haigruid ja õnnestus lähe- bioloogilised, kultuurilised ja majan- tusnõuete täitmist, andis teadmisi uu- dalt näha majesteetlikku merikotkast, duslikud väärtused”. Meie uurisime rimuste läbiviimise metoodikast, jõe kes kõrgustest meil esmalt pilgu peal Põltsamaa jõge. Vaatlusi tuli teha 15 elustikust, õpetas hindama oma kodu- hoidis, hiljem aga meie lähedale puu korda, läbi kogu suve. kohta. otsa poseerima jäi. Projekt lõppes konverentsiga Tar- Me oskame nüüd tiitrida, jõe voolu- Matk oli huvitav ja elamuste rohke. tus. Konverentsil osalesid projekti ju- kiirust ja sügavust mõõta. Saime teada, Boonuseks veel teadmi sed, mida mat- hendaja õpetaja Mall Võhandu, Minna et Kiltsi oli kunagi tõmbekeskus ja et kajuht Kalle meile lahkelt jagas. Joor, Carl Zibo ja Anu Reimann. Vaat- Põltsamaa jõel on mitu nime. lusi teostasid veel Maris Möldre, Triinu Oli õpetlik, huvitav ja põnev! Õpetaja Hiielaid, Richard Lätt, Reelika Vinogra- Tanel Kümnik dov, Kristjan Baiduza ja Marissabell Kiltsi Põhikooli 7. klassi õpilane Tüürimees Bronek Miadzielec rooli hoidmas. Foto: Merje Leemets. Miadzielek. Minna Joor 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Matkarajad kutsuvad... Operetipärl Therese Raide raamatu ilmumiseks on avatud Väike-Maarja naisseltsi tegemistest 9. juunil seadsime sammud Äntu maas- Mõnusad hetked looduse ja luule- annetuskonto! tikukaitsealale. Ees ootas mõnetunni- ga ergastavad meiegi meeli. Kuid siis ne matk Ä n t u -N õ m m e looduse õp- asume taas matkarajale, läbi kuuse ja Valmimas on raa- perajal. Giididena aitasid meil teadmisi lehise segametsa. Külastame ka teisi mat endisest Es- ja tähelepanekuid koguda oma seltsi järvi: Linaleo-, Liiva-, Turba-, Kaan-, tonia teatri ope- liikmed Ellu Moisa ja Tiiu Maran. Mäeotsa- ja Umbjärve. Liivajärv on tek- retiprimadonnast Alustame oma teekonda Sinijärve kinud kruusakarjääri põhjast, Turbajärv Therese Raidest, August toob telkimisplatsilt. Millest küll see pilku turbalõikamise tagajärjel, Mäetaguse kes oma üheksa- köitev imeline värvus? Selgub, et tege- järv toitub allikatest. Kuidagi üksikuna kümne ühe elu- Kiltsi mõisa mist on Eesti kõige selgema, eriliselt jääb meelde Umbjärv, väike pilliroogu aasta jooksul on sinakasrohelise veega ning lubjapõh- peitunud õõtskallastega veesilm. Sel- kinkinud oma ööpeo jalise järvega. Allikate tõttu püsib vesi lest on kirjutanud ka Evald Tammlaan, muusikaga pal- 4. augustil toimub Kiltsi lossis sünd- suvelgi jahe, põhja katab lubi, millel kelle isa kodu asus siin lähedal, teisel- judele rõõmu ja mus „Öö mõisas 2012”, mis tähendabki kasvab hulganisti rohekaid veetaimi. pool raba. Teeme veel peatusi, uurime nostalgia momen- seda, et majja saab tulla ööseks. Astume mööda rada, avanevad küt- taimi, ahmime osoonirikast metsaõh- te. Ootame ajaloo- ja kultuurihuvilisi kestavad vaated, vahelduvad värvitoo- ku, kuulame Ellu jutustatud legende. Endine opere- külalisi osa saama erinevatest kont- nid. Oma nime väärib igati Roheline Räägime pisut siinsetest pinnavormi- tisolist on lõpeta- sertidest, näitustest, õpitubadest ning järv, mida iseloomustavad järvelubi, dest - oosidest. Heidame mõttes pilgu nud kahel korral ringkäikudest majas ja mõisa pargis. rohtu kasvanud vesi ja peegelraamina kaugematesse aegadesse, värskenda- Tallinna Konserva- Külastajad saavad end kostitada kohvi- rohetav ümbrus. Valgejärve kaunis- me teadmisi kunagise Lõuna-Virumaa tooriumi, esimest kus, väiksemad külalised leiavad tege- tavad kevaditi sinilillepuhmad. Prae- suurimast linnusest – A g e l i n d e s korda Eesti pia- vust piside pesas ning soovi korral saab gu püüavad pilku näsiniin, härghein, t. Pisut väsinuna, kuid naerulsui jõua- nismile teed raja- jääda ka öömajale. paakspuu, pihlakas, sarapuu, türnpuu me “uurimisretkelt” tagasi lähtepunkti. nud Artur Lemba Erilisematest etteastetest üks on jt. Mis muud kui teepada ja vorstikesed juures ning teine kindlasti kell 20 algav energiline ava- Ilm soosib meie vaatlusi, naudime lõkkele ning kähku piknikulauda sätti- kord Anna Klasi kontsert Folksell & sõbrad ja Viru nais- järvede ja metsa ilu. Niidule jõudnud, ma. Romantiline ja hariv juunikuu päev käe all. te ühisesinemisena. Keskööl saavad peatume Kersti Merilaasi lapsepõlve- kodupaiga looduses! Koostöös Lin- külalised uudistada spetsiaalselt Kiltsi maal, luuletaja kunagise kodu, Moo- Hea lugeja, kingi Sinagi oma perele da Sauliga on The- mõisa valge daami legendi ainetel sea- ra talu hoonete juures – ajahambast või sõpradele mõned elamuslikud tun- rese saatnud aga tud tantsuetendust huviklubi hullusti räsitud, kuid siiski olemas. Is- nid Äntu järvede lummuses! Matkara- ellu 38 klassikalist Cadencia poolt. Samuti on ainult selle tume roheluse süles. Ellu annab kena jad ootavad… vokalisti, kellest sündmuse tarbeks kohal koosseis intri- ülevaate poetessi eluteest. Kuigi Meri- ... Selleks aga, et matkagrupid saak- on saanud nime- geeriva hobi, töö ja elustiiliga inimes- laas veetis siin metsade-järvede keskel sid kogu raja takistusteta läbida, tuleks kad lauljad või test, kes moodustavad Elava raamatu- lapsena ainult paar aastat, kinnistusid osa õpperaja lõike paremini korda teha õpetajad. Näiteks kogu. Äntust pärit muljed ja mälestused ala- ja hõlpsamalt läbitavaks muuta. Mare Jõgeva, Mar- Kui juba öö, siis tulemas öömatk ja tiseks meeltesse. Ellu ja Tiiu loevad Naisseltsi matkajate ühisarvamus: garita Voites, Anu Kaal, Taisto Noor jpt. öökino. Tegevust jätkub kuni varavalge- autori hilisemaid poeetilisi meenutusi. “Eks vaatamisel oli ka omajagu ras- Kuna proua on mõnevõrra unus- Swedbank a/a nr 1120199256 ni, sest etteasteid saab nautida hom- Mõned read pikemast luuletusest “Lap- kusi mahalangenud puudest üleroni- tusehõlma ja väärimatult märkimata Vallavalitsus mikul kella neljani. sepõlv”: misel ja rinnuli rohust raja leidmisel. jäänud, on raamat tänuavalduseks ning Tegemist on traditsiooni jätkuga, Nii mäletan sind, metsatalu, Loodame, et needki vead saavad pea- oluliseks täienduseks meie kultuuri- ja Lugupidamisega sest esimene öösündmus toimus 2007. su päeva pehmet kuldset värvi, gi parandatud ja matkajad võivad taas muusikaloos tervikpildi loomisel. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriaka- aasta augustis. Kui tollane pidu kes- noort sinihalli männisalu Äntu järvede lummavat ümbrust täiel deemia üliõpilane kendus rohkem mere teemale siis see- ja rohetavaid Äntu järvi. rinnal nautida” Seega on kõigil Teil võimalus aidata Helina-Victoria Kruup kordne … tulge ja veenduge ise! Jäi meelde lille kiirgav sina Therese Raidel vääriliselt kaante vahele (autor) ja punav lepik, pungasina Vaike Sinisalu saada, annetades proua Raide raamatu Kristel Lehtme ja kuusemetsa tume müür naisseltsist ilmumiseks loodud kontole: mõisaöö korraldaja ja sammal, pehme, sametsile... Sündmuste kalender

22. juunil toimub jaanituli Triigi Väike-Maarja koguduse hooldajaõpeta- sepoolsel tänaval“ Väike-Maarja kiri- külaplatsil. Peoõhtu algab kell 20.00 ja Enn Salveste. Tänujumalateenistusel kus. Esinevad Luisa Värk ja Alen Veziko. võistlusmängudega lastele. Kell 21.30 on kaasategevad lauljad ja puhkpillian- Pilet 10-11 eurot (Piletilevis), kohapeal alustab tantsumuusika mängimist an- sambel. Orelil Ago Tint. pilet 12 eurot. sambel Kalevbänd. Kohapeal on ava- Tänujumalateenistusele järgneb 28. juulil kell 16.00 antakse Äntu tud puhvet. kell 18.00 heategevuskontsert kirikus, paisjärve ääres start Ebavere Kange 22. juunil kell 21.00 Võidupüha tä- esinevad: Bonzo ja Ago Tint (orelil). triatlonile. Info Andri Part, tel 526 3010 histamine Simuna Vabadussõja mäles- Info Heli-Liivia Komp, tel 517 6965 28. juulil kell 20.00 on Väike-Maar- tussamba juures. 6. juulil põllumeeste seltsi tradit- jas kirikukontsert „Kuldne põld“. Esi- 22. juunil kell 21.30 Simuna jaani- siooniline suveõhtu retk koduvallas. neb Maarja-Liis Ilus. Pilet 11-13 eurot õhtu rahvatantsu ja rahvamuusika su- Kogunemine kell 18.00 seltsimaja (Piletilevis), kohapeal 13 eurot. vesimmaniga. Tantsuks ansambel Taas. juures. Oodatud on kõik huvilised, tä- 3.-4. augustil kell 10.00-18.40 osa- 23. juunil kell 11.00 on Simunas navune teema on Väike-Maarja valla leb Kiltsi mõis üle-eestilises mõisa- surnuaiapüha veskid. Õhtu lõpetame Kaarli talu aias. mängus “Unustatud mõisad”. 23. juunil kell 11.30 Võidupüha tä- Info ja transpordisoovid Marju Mets- 4. augustil Kiltsi mõisas „Kiltsi mõi- histamine Väike-Maarja Vabadussõja man, tel 526 3831. sa öö“. Palju erinevaid esinejaid. Jälgi- mälestussamba juures. Mängib Väike- 2.-7. juulini töötab Kiltsi mõisas ge eelnevalt täpsemat reklaami! Info Maarja pasunakoor. XXXI Kiltsi loomelaager. Info Merje Kristel Lehtme, tel 5666 7460. Naisseltsi liikmed hetk enne matkale asumist. Foto: Ellu Moisa. 23. juunil kell 20.00 on Nadalama Leemets, tel 520 2921. 4. augustil algavad Väike-Maarjas külas Kooli talus Nadalama jaanisim- 7. juulil kell 19.00 kontsert Väike- maakonna valdade suvemängud. man. Tantsuks ansambel Visiit. Maarja kirikus. Esinevad Jassi Zahha- 6.-11. augustini töötab Kiltsi mõi- 23. juunil kell 21.00 Väike-Maarja rov, Maria Listra, Margus Kappel. sas XXXII Kiltsi loomelaager. UUDEKÜLA LAAT jaaniõhtu Ebaveres. Tantsuks Meidon 14. juulil kell 18.00 kõlab Kilt- 11. augustil kell 10.00 peetakse 4, hiljem disko. si mõisas ansambli “Da camera e da Väike-Maarja rahvamaja taga platsil pühapäeval, 12. augustil 30. juunil ja 1. juulil kell 10.00- chiesa” romantilise muusika kontsert. valla meistrivõistlused rannavõrkpallis. kell 10-14 18.40 osaleb Kiltsi mõis üle-eestilises Ansambel on paljude rahvusvaheliste 18. augustil kell 11.00 peetakse Uudeküla külaplatsil, Tamsalu vallas mõisamängus “Unustatud mõisad”. konkursside võitja ning seda juhib tun- Müürikul valla meistrivõistlused tenni- Külastusmängu raames toimuvad mõ- tud Moskva viiuldaja Viktor Felitsiant. ses, II etapp. lemal päeval Kiltsi mõisas kontserdid: Info Merje Leemets, tel 520 2921. 20. augustil taasiseseisvumispäeva Uudeküla laadal võib müüa vaid oma tehtud või 30. juunil kell 12.00 esinevad ja 15. juulil kell 12.00 on surnuaia- tähistamine Väike-Maarja rahvamajas. oma kasvatatud kaupa ning oma pere mittevajalikke asju! Kadrina naiskoorid, 1. juulil kell 12.00 püha Väike-Maarjas uuel kalmistul. Jälgige eelnevalt täpsemat reklaami! Tule ise ja kutsu sõbrad-tuttavad kaasa! esineb Muusikasõprade Selts kontser- Kaasa teenib Tapa puhkpilliansambel. 25. augustil kell 10.00 algavad Trii- diga “Kolm lille”. Info Merje Leemets, Võimalus tellida puhkpilliansamblit gi küla jalgpalliväljakul valla meistri- Korraldame Uudekülas laata seitsmendat korda, tel 520 2921 haudadele mängima. Mälestamise soo- võistlused jalgpallis. müüjaid on tavaliselt 50-60 nii Pandivere piirkonnast 30. juunil ja 1. juulil osaleb valla vid anda surnuaiapüha hommikul (kell 25. augustil kell 11.00 algab Simu- kui ka kaugematest Eesti paikadest. esindus Eesti valdade XIX suvemängu- 10-11.30) kirjutajate lauda. Info tel 523 nast Võiverre II Matk Struve kaarel. del Paikusel. 8771 või 517 6965. 20. septembril toimub Väike-Maar- Külastajatele sissepääs tasuta. 1. juulil kell 16.00 on Väike-Maar- 19. juulil kell 10.00-18.40 osaleb ja rahvamajas konverents “Seltsite- Müüjatele paindlik kohamaks, vastavalt päeva käibele. ja kiriku tornikiiri pühitsemise tänu- Kiltsi mõis üle-eestilises mõisamängus gevuse aastasada” ja raamatu “Väike- jumalateenistus. Teenivad EELK Viru “Unustatud mõisad”. Maarja seltsimaja 100” esitlemine. Info ja registreerimine tel 511 9039 (Katrin) praostkonna praost Peeter Kaldur ja 19. juulil kell 20.00 kontsert „ Päik- Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 VMPSi Seltsimaja 100 Väikemaarjalane lust teekonda lääne poole Väike-Maarja Enn Lepik arreteeriti nõukogude võimu ENN LEPIK 100 rahva põgenikevoor. Ränk teekond kul- poolt 22.11.1044. a. Tal tuli olla 12 aas- ges läbi Kõrvemaa rabade Arduni. Seal tat poliitvangis Norilskis rasketes po- Kui 15. juunil 1912. a Kasemäe talus sõitsid Tartu-Tallinna maanteel juba laartingimustes. Perekond aeti Kaarli Loksa külas endises Vao vallas Väi- nõukogude tankid. Pöörduti tagasi. talust välja ja sinna rajati hobulaenu- ke Maarja kihelkon- tuspunkt. Mõnda aega nas sündis Enn Lepik, oli selle juhatajaks sõ- olid tema kodukülas javäljalt naasnud Artur juba tegutsemas Väi- Praks, kes ka hiljem Si- ke Maarja Põllumeeste berisse saadeti. Seltsi (VMPS) esimene Enn Lepik saabus eestlasest esimees Jäti- tagasi Eestimaale 1956. ku talu peremees Villem a. Ta töötas Lammas- Rahva maja Eichhorn ja naaberta- külas R. Pälsoni nime- lus Uustalul edaspidine lises sovhoosis, NII SUURT TARET KÕRGE, AVARA KANTSI viimane ennesõjaaegne sovhoosis ja Haljala TALUMEHED ALATI EI EHITA PARIMA ENDAST ANDSID VMPSi esimees Arnold kolhoosis peaagro- AGA OMA SELTSIMAJA! ET KESTAKS RAHVA LAULU VIIS Matlep. Ennu isa Kaarel noomina. Töö Halja- SIIS MÕTTEL OLI HAARET JA VÄIKE-MAARJA TANTSULUST ja eriti lell August Lepik las oli edukas. Põllud Avispealt olid aktiivsed said korda, saagid olid RAHVAST ÜHTSUS MEHITAS NAGU VALGUSKIIR ning pühendunud VMP- head, kolhoosi majan- ÜLE HULGA AJA MIS TEEKS USINAKS Si liikmed. damine oli väga hea. JA ENESEUSK MEELED UUSIMAKS Enn Lepiku koolitee Nõukogudeaegse ohtra OLEVIKU TUSK KUI MAINE VARA algas Loksa külakoolist, statistika järgi oli Enn VÕTTIS AEGA, MIS VÕTTIS järgnes Väike-Maarja Lepik Rakvere rajooni agronoomidest tei- JONN VÕITIS RAHVA MAJA kool ja 1931. a lõpetas ta Jäneda Põllutöökoo- sel kohal. Esimene oli VALMIS EHITADA SUUTSID li 11. lennu talujuhina. Vinni agronoom Elmar OMA TULEVIKKU MUUTSID Autor: Heiti Erala Nõukogude ajal lisan- Arula. Enn oli tuntud SELLE OMA TAVADE PÜHAMUST dus veel 2 aastat EPAs ka tubli isetegevuslase- (Eesti Põllumajanduse laulumehena. Akadeemias) kaugõp- Rängad Siberi-aas- Pereliikmete meenutusi pes. tad andsid ennast tun- Enn Lepik hakkas da kui Enn 07.04.1972. Enn Lepikust hoolikalt majandama a öösel une pealt jäi isatalu. Isegi sõjaväe- igavesti magama. Mart Lepik, poeg: tused, mis temaga seostuvad, on aga teenistuse Eesti ratsa- Enn Lepik oli tüü- Kahjuks ei ole mul säilinud isa- väga selgelt meeles. Näiteks varahom- väes ajastas ta nii, et piline ettevõtlik ja ga seotud lapsepõlvemälestusi. Olin mikune autosõit Sakust Haljalasse, läks pärast kevadkülvi edumeelne eesti talu- 4-aastane kui isa ära viidi. Selle järel vanaisa rooli taga, mina tagapingil pi- ja järgmise aasta lõiku- pidaja, langetas kiireid pidin tema olemasolu maha salgama, kutades poolelijäänud und lõpetamas. seks oli ta talus tagasi. otsuseid, oli eestvedaja et mitte kogemata tõmmata võimude Või koostegutsemine: vanaisa garaažis Koos naabriperemehe väga erinevates ja ras- tähelepanu meile kui rahvavaenlase oma valget „Moskvitš 408“ putitamas, Arnold Matlepaga ehi- ketes oludes, mis 20. perele. Hirm Siberisse saatmise ees mina samas kruustangide vahel puu- tati lubjaahi ja koha- sajandil üle Eestimaa hoidis suu lukus nii emal kui vanaema- klotsidest ja pudelikorkidest lennukit likust paest põletati käisid. Ta jäi igas olu- del. Ja laps unustaski isa. ehitamas. Väga olulised olid meie sõi- lupja. Vahepeal oli toimunud õnnetu Porku- korras härrasmeheks. Sel ajal kui isal õnnestus kodumaa- dud Haljala kolhoosi põldude vahel, Eesti Vabariigi üks tähtsamaid eks- ni lahing, kodutaludes olid toimunud le tagasi tulla, olin mina juba õppimas kus mina, vanaisa käte vahel punase pordikaupu oli peekonisealiha. Enn rüüstamised. Hanno Tamm Tallinnas, hiljem elasin oma perega ja „Jawa“ bensiinipaagil istudes, aitasin Lepik ehitas Kasemäe tallu ajakohase Algasid väga segased ja rasked ajad. töökohtadega seoses Tartus ja Sakus. tähtsalt peaagronoom Enn Lepikul vil- peekonisigala. Veel ehitati korralik vil- Nii jäigi meil tavapärane isa-poja kon- jakasvu ja söödavarumist kontrollida. jaküün, kus sai hoone all töötada rehe- takt tekkimata. Sellest ajast teeb suvine värske silo peksugarnituur. Täiskasvanuna tagantjärele isale lõhn alati mu meele rõõmsaks. Meenub Kasemäe talu põllud on kivised ja mõeldes tundub kõige olulisemana ka uhkustunne, kui kogu perega vaata- vähese tootlikkusega, seetõttu ei saa- tema põlvnemine põlisest taluperest, sime-kuulasime telerist, kuidas vanaisa nud Enn Lepik siin ennast teostada. Eesti koolis ning kaitseväes vormunud kauni bassihäälega laulis Eesti-Soome 1938. a ostis ta Müüriku mõisa omani- tugev iseloom, ergas mõte uue tehnika võistlusmängus „Naapurivisa“ tolle aja kult pr Helmi Kitzbergilt 40,8 ha head rakendamisel, oma talu ülesehitami- populaarset laulu „Igal majakal oma põllumaad Ärina külas ja rajas sinna ne, karm ellujäämisvõitlus Siberis. See tuli …“. koos abikaasa Ellaga Kaarli talu. Kaarli kõik kokku lubas isal ka kolhoosiaja Olen alati pidanud väga väärikaks talu maa ostuks müüdi Kasemäelt 7 ha uutes tingimustes täiel jõul ja tulemus- omapärast hüüdnime, millega vanaisa palgimetsa. Elumaja ja talu tootmis- rikkalt põllumehe elukutsele pühendu- mind tavatses kutsuda: Tähkapea. Vaa- hooned ehitati Maakapitali hoonestus- da. Ta oli hinnatud kaaslane kolleegide tamata selles peituvale humoorikale laenuga. 1940. a sündis Lepikute perre hulgas nii ametialaste teadmiste ja os- vihjele minu vähesele mõistusele või poeg Mart, kelle majandamisel tegut- kuste, ladusa ja sõbraliku suhtlemisvii- napile elukogemusele tundsin ennast seb Kaarli talu, vaatamata vahepealse- si kui ka lauluarmastuse poolest. temaga vesteldes väga targana. Usun, tele keerulistele ja hirmsatele aegade- Küllap mingi silmale nähtamatu et ta ei kohelnud mind kunagi nö tuge- le, edukalt ka tänapäeval. seos, vaatamata kõigile elu uperpal- vama positsioonilt vaid igati võrdväär- 1941. a sõjasuvel varjus Enn Lepik lidele, meie vahel siiski on. Kui Eesti se partnerina. koos paljude Vao valla meestega nõu- taasiseseisvumise ajal tekkis võima- Vanaisa 100. sünniaastapäeval 15. kogude mobilisatsiooni ja hävituspa- lus isa rajatud talukoht perele tagasi juunil käisime lähemate sugulastega taljonide eest metsa. Suve lõpul hakati saada, ei olnud mul vähimatki kõhk- mööda tema jälgi erinevais paigus Lää- juba Saksa Okupatsioonivalitsuse all lust sünnikodusse tagasi tulla ja talu- ne-Virumaal. See oli ainulaadne ja hin- korraldama valla ja põletatud Väike ga jätkata. Seletamatult harras, ja soe gejääv reis, kus vanem põlvkond jagas Maarja elu. Enn Lepikust sai Vao valla tunne, justkui uus ärkamine päriselu- oma mälestusi noorematele, et meie põllumajandusjuht. See töö oli saksa le, saatis mind esimestel taluaastatel pere lugu ikka meeles hoida ja tulevas- ajal väga keeruline. Normikohustused, lausa pühalik-rituaalsel külvitööl, aga tele põlvedele edasi rääkida. transpordikohustused, valveteenistus ka tähesäras või koidu- jms lõid olukorra, kus saksa valitsus valges isakodu metsas nõudis ja vallavalitsusel tuli pidevalt ja põldudel kõndides. kaitsta elanike ja talupidajate huve. Oli Vahest ongi see isalt sõjaaeg ja keegi polnud olukorraga val- päritud soomeugriline– las rahul. Sõjasuve lõpu eel 1944. a sai maarahvalik-geneetili- Enn Lepikust mõneks kuuks Vao valla- ne järjepidevus? Aitäh vanem. Rakveres Viru maakonnavalit- isadele-emadele, kes suses nõupidamisel astus Enn Lepik meile, maarahvale, mi- avalikult välja täiendava mobilisatsioo- dagi sellist tunnetada ni vastu öeldes: „Kui rahvale süüa pole on andnud! vaja, siis mobiliseerige talupidajad sõ- javäkke!“ Kadri Kopso, poja- Sel ajal käisid lahingud juba Narva tütar: all ja sõjapõgenike voorid liikusid läbi Sain vanaisaga koos Väike-Maarja lääne poole. 16.09.1944. a veeta 5 suve ja mõned sündis Kaarli talus Ella ja Enn Lepikule lühemad külaskäigud. teine poeg Urmas. Fotomälestus Kaitseväe teenistuse ajast 1930ndail aastail, Need vähesed mäles- Kadri vanaisaga. Foto: erakogu. Kolm päeva hiljem alustas Kaarli ta- Enn Lepik 2. reas kolmas. Foto: erakogu. 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a.

lev Õim ja Mariliis Martõnova), Triigi, Naisekandjad trotsisid tänavu vapralt kehva ilma Avanduse ja Kiltsi ees. Õiguse esindada Eestit Soomes Sonkajärvil 6.-7. juulil toimuvatel nai- 2. juunil toimusid Väike-Maarjas 15. kes võistles koosseisus: Raimo Kuuse- mar Türbsal, Ants Einsalu, Andri Part ja Sprindirajale söandas seekord siir- sekandmise maailmameistrivõistlustel Eesti esivõistlused naisekandmises. mäe, Allar Adamson, Indrek Kesküla ja Kristiine Adamson. duda vaid kaks paari. Parimal Eesti said vabastiili parimad Marek Zahkna/ Vihm on seni sageli naisekandmis- Eli Lahesoo. Keskerakonna eest astu- Võistkonnal Sõbrad, kes oli ühek- paaril Mauri Zahknal, Merlin Zahk- Merlin Zahkna ja võistkond Sõbrad sandat korda osale- nal tuli tunnistada selleski võistluses (Mauri Zahkna, Marek Zahkna, Renno mas, tuli starti asu- soomlaste Taisto Miettineni ja Kristina Remmel, Merlin Zahkna). da üksinda. Sõbrad Haapaneni nappi paremust, ajad vasta- Hoiame pöialt, et nad seal maail- (Mauri Zahkna, Marek valt 0.15,35 ja 0.15,26. ma parimaile edukalt vastu astuksid ja Zahkna, Renno Rem- Valla küladevaheline naisekandmis- suudaksid maailmameistritiitli üle mit- mel ja Merlin Zahkna) võistlus kulges erijuhendi järgi, mis oli me aasta taas Eestisse tuua! on viimastel aastatel tavavõistluse omast erinev – natuke olnud võitmatud nii lihtsam ja vahest põnevamgi. Näiteks Ilve Tobreluts Väike-Maarjas kui ka ei pidanud mees seal ise veetakistust MM-võistlustel Soo- läbima, vaid sõidutas naise kummi- mes Sonkajärvil, ja paadis üle vee ja sealt edasi käruga olid seda selgi korral. järgmisse vahetusse. Võistlusrajale Põhivõistluse starti asus neli küla. Parimaks osutus Neli- asus kuus paari. Eesti kand (Rein Miller, Henri Manninen, Ka- viimaste aastate pa- rimad Alar Voogla ja Kristi Viltrop sel kor- Korvpallipoisid lõpetasid hooaja ral osalemas ei olnud. Parima naisekandja turniirivõiduga Taanis troon oli seega vaba ja kõigil oli võimalik 17.-20. maini toimus Taanis rahvusva- ga! Finaalis oldi parem BC Vilniusest sellele pürgida. Ees- heline noorte korvpalliturniir Game on tulemusega 49:39. Kõikide mängude ti kangematele olid Tournament (Kangaroos) 1999. a sündi- üldskoor Virumaa PK võistkonnal oli konkurentsi pakkumas nud poistele. Turniir ühendab erinevaid 375: 257. ka viimaste aastate kultuure ning võimaldab kõrvutada ja Võistkonnas mängisid Väike-Maarja maailmameistrid, Väi- võrrelda Taani korvpallimänguharju- poisid Marti Alt, Jaagop Janson, Ker- Tänavused Eesti parimad Marek Zahkna, Merlin Zahkna ja eelmise aasta maailmameistrid ke-Maarjas varemgi musi Ida-Euroopa maade korvpalliga. do Kivivare, Henri Matikainen, Remo Taisto Miettinen, Kristina Haapanen (Soome) hetk enne vettehüppamist. Foto: Ekke Võhandu. mitmeid kordi võistel- Võistlusel osales 8 võistkonda: kolm Murumaa, Martin Ojamaa, Sten Saa- nud soomlased Taisto Taanist, kaks Venemaalt, üks Leedust remäel, Ander Talu ning Rakvere poi- võistluste saatjaks olnud, seekord aga sid välja Hans Kruusamägi, Jüri Laos, Miettinen ja Kristina Haapanen. jakaks Eestist. Eestit esindasid Viru- sid Ranno Lauri, Kristofer Veismann lisandusid vihmasabinatele veel haru- Harri Lõomets ja Siret Kotka. Ilmastik oli küll suhteliselt ebasood- maa Pallimängude Kool ja Salva TÜ. ja Gregor Väli. Võistkonna treener on kordselt jahe ilm ja tugev tuul. Järgmine start viis võistlusrajale ne ja veetakistus harjumatult külm, Virumaa Pallimängude Kooli võist- Vaido Rego. Kesistele ilmaolude- aga võistlustulemusi see olu- kond saavutas turniirivõidu. Võideti le vaatamata olid naise- liselt ei mõjutanudki. Esime- kõik mängud ja seda paraja ülekaalu- Ilve Tobreluts kandjad seegi kord stardis. seks tulnud Taisto Miettise ja Kokku tuli osalema 6 paa- Kristina Haapase aeg 1.02,82 ri ja üheksa neljaliikme- on täiesti võrreldav eelmis- list võistkonda (neli neist te aastate tulemusega. Eesti võistlesid erijuhendi järgi parimaks paariks võistlesid valla küladevaheliste võist- end seekord Marek Zahkna ja luste sarjas). Merlin Zahkna, kes lõpetasid Võistluskavas oli võist- ajaga 1.05,02. kondlik naisekandmine, Esimesest Väike-Maarja vabastiil ja naisekandmise naisekandmisvõistlusest pea- sprint. le iga kord osalenud Viljandi Kohe üsna distantsi paar Janno ja Anu Sild oli selgi algusosas tuli võistlejail korral stardis. 15 aastat taga- läbida 1 m sügavune veeta- si Samartsevi nime all alus- kistus. Veetemperatuur oli tanud Anust sai 5 aasta eest kasinalt 8-9°C ja vettehüp- Sild ning nende peret võib pamine päris ekstreemne pidada lausa naisekandmis- katsumus. Aga võistlejad võistluse maskotiks, sest nad tulid sellest igati vapralt on kindlalt iga kord kohal ja välja. seda koos lastega, kes nende Võistkonnavõistluses Janno ja Anu Silla kingitud kell loendab järgmiste aastate jooksul on päris suu- asusid esmalt võistlusra- naisekandmisvõistlusteni jäänud päevi. reks sirgunud. Särgidki kõigi jale Keskerakonna ja Re- nende pereliikmete seljas olid formierakonna võistkonnad. Kummagi kaks põlist konkurenti, naabervallad spetsiaalselt naisekandmisteemalised. võistkonna viimase vahetuse jooksjad Väike-Maarja ja Tamsalu. Tamsalu valla Tänavu õnnestus neil poodiumil hõiva- olid kaunilt ja teemakohaselt kostü- võistkond koosseisus Kaspar Raudla, ta kolmas koht. meeritud – Keskerakond Ninasarvikuks Eiko Laine, Karel Eesmaa ja Marleen Janno ja Anu Sild kinkisid Väike- ja Reformierakond Oravaks. Omavahe- Kippar oli seekord nobedam. Väike- Maarjale tänutäheks naisekandmis- Harjuta Terviseks! lises duellis jäi peale Reformierakond, Maarja valla eest olid võistlemas Ai- võistluste korraldamise eest spetsiaal- selt selleks puhuks valmistatud nai- 15. juuni seisuga on üritusest võtnud bp. 11. Siiri sekandmise sümboolikaga kella ning osa 404 inimest 4299 korraga. Bork (Väi- panid väikemaarjalastele südamele, et Tuletame osalejatele meelde, et ke-Maarja) kindlasti jätkataks naisekandmisvõist- eespool oleval tahvlil kehtib reegel, et 85 ok, 8 bp. lusega ka edaspidi. ühes päevas saab kirja panna üks kord. 12. Urve Kalda Tallinna paar Jaanus Raamat/Irina Tagumisel stendil pooletunniste vahe- (Väike-Maarja) 75 Ševko ning Väike-Maarja paar Henri tega enam kordi. On tekkinud olukordi, ok, 7 bp. 13. Viia Kiik (Väike-Maarja) Manninen/Merilin Reisenbuk jäid oma kus inimesed on selle tähelepaneku 66 ok, 6 bp. 14. Kessu Sulev (Simuna) tulemusega küll poodiumilt välja, aga kahe silma vahele jätnud. Selliste reeg- 53 ok, 5 bp. 15. Annela Laidre (Väike- esinesid igati tublilt ja kiiduväärselt. lite eiramisel on lubatud valed nimed Maarja) 52 ok, 5 bp. 16. Rita Soidla Omaette väljatoomist väärib kind- maha tõmmata. On kasutatud võima- (Väike-Maarja) 50 ok, 5 bp. 17. Ele Kivi- lasti Rakvere päästjate Maie ja Valduri lust oma nime ka teistele, tühjadele saar (Väike-Maarja) 50 ok, 5 bp. 18. Sir- mõnuga võetud ja publikut naerutav lehtedele märkida. Ka sellistel juhtu- le-Inga Kuldväli (Väike-Maarja) 49 ok, 4 osavõtt. Maie võttis nende osalemise del võib sellise nime maha tõmmata. bp. 19. Airi Einsalu 46 ok, 4 bp. 20. Liili kokku väga lustakalt: “Ütlesin Valdu- Sügav soov on, et võtaksime asja ikka Heinla (FIE) 40 ok, 4 bp. 21. Heino Lam- rile, et kaua sa ikka siin kodus maasi- mõnuga! bing (Väike-Maarja) 40 ok, 4 bp. 22. Õie kapeenarde vahel konutad, rohid ja 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) Lambing (Väike-Maarja) 39 ok, 3 bp. 23. õlut rüüpad. Näita välja, mis mees sa 331 osaluskorda, 33 boonuspunkti. 2. Lehte Tints (Väike-Maarja) 38 ok, 3 bp. teistega võrreldes oled!” Ja nii küpses- Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 291 ok, 24. Ira Münter (Ilmandu) 37 ok, 3 bp. ki otsus naisekandmisvõistlusel kaasa 29 bp. 3. Viivi Kahr (päästekool) 278 ok, 25. Kadri Dieves (Väike-Maarja) 37 ok, löömiseks. Valdur pani täies varustu- 27 bp. 4. Kalle Tobreluts (Väike-Maarja) 3 bp. 26. Reet Soidla (Väike-Maarja) 35 ses päästja kostüümi selga, ballooni 251 ok, 25 bp. 5. Aino Saaremäel (Väi- ok, 3 bp. 27. Malle Kask (Väike-Maarja) õlale, haaras Maie sülle ja oligi stardis. ke-Maarja) 191 ok, 19 bp. 6. Halar Klaas 35 ok, 3 bp. 28. Marina Rüütel (Joosa- Raske rada sai väärikalt läbitud ja Maie (Väike-Maarja) 159 ok, 15 bp. 7. Mall nd) 34 ok, 3 bp. 29. Kert Jurtom (Väike- sai kinnitust, et Valdur suudab teiste Lepiksoo (Väike-Maarja) 131 ok, 13 bp. Maarja) 34 ok, 3 bp. 30. Heete Ausmeel meestega, kui võrdne võrdsetega, mõõ- 8. Riina Jalast (VMG) 113 ok, 11 bp. 9. (Väike-Maarja) 31 ok, 3 bp. Rakvere päästjad Maie ja Valdur nautisid osalemist ise tu võtta küll. Kätlin Timuska (Väike-Maarja) 88 ok, 8 ja pakkusid põnevust teistele. Foto: Kaarel Moisa. bp. 10. Mare Soovik (Maiximar) 85 ok, 8 Juuni 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Pandivere päeva Maadlusuudiseid küladevahelised 19. mail toimusid Põltsamaal Eesti ka- kreeka-rooma maad- võistlused dettide meistrivõistlused vabamaadlu- luses ja naistemaad- ses. luses. Seekord olid Meie valla noormaadlejad esinesid võistlused rahvus- Sellel aastal jäi külade osavõtt eelmise Degusteerimi- küllaltki hästi ja saavutasid järgmised vahelised ja kon- aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks. ne: kohad: kurents väga tihe. Võistlusaladeks olid kalapüük, köieve- Nelikand, 6 p 1. koht Jevgeni Hamidžanov Väike-Maarja rahva- du, vildi viskamine, naisekandmine ja Kiltsi, 5 p 3. koht Anni Pent spordiklubi oli esin- degusteerimine. Halva ilma tõttu jäi Avanduse, 4 p 7. koht Kuldar Kangur datud nii mees- kui rongkäik ära. Kuuest alast läks juhendi Triigi, 3 p 13. koht Jörgen Kivila naismaadlejatega. järgi arvesse neli. Naisekandmine: 1. koht Jevgeni Paremusjärjestus Nelikand, 6 p 20. mail toimusid Põltsamaal Eesti Hamidžanov Kalapüük: Triigi, 5 p 16. meistrivõistlused sumos kadettide, 2. koht Argo Kiltsi, 6 p Avanduse, 4 p juunioride ja täiskasvanute arvestuses. Metsaru Avanduse, 5 p Kilsi, 3 p Väike-Maarja rahvaspordiklubi tiiva all 3. koht Jörgen Ki- Triigi, 4 p Kõigi alade kokkuvõttes: tegutsevad maadlejad otsustasid ka vila Nelikand, 3 p Nelikand, 24 p oma jõudu Eesti tugevamate sumo- 3. koht Liis Järva- Köievedu: Avanduse, 18 p harrastajatega proovida ja tulemusega mägi Nelikand, 6 p Kiltsi, 18 p võib igati rahule jääda. 6. koht Anatoli Maadlejad Tartus 43. Georg Hackenschmidti mälestus- Triigi, 5 p Triigi 17 p Kadettide arvestuses: Larionov võistlustel. Foto: Lembit Kalter. Avanduse, 4 p 2. koht Merike Järvamägi 7. koht Kuldar Kiltsi, 3 p Järgmisel aastal on kindlasti vaja 3. koht Käroly Seemann Kangur Seemann oma vanuserühmas kiidu- väärse 3. koha. Vildi viskamine: juhendit veidi muuta. Väike materiaal- Juunioride arvestuses: 10. koht Jarko Visnapuu Nelikand. 6 p ne külg peaks alles jääma, aga näiteks 1. koht ja 3. koht absoluutkaalus Liis Maadlejad lõpetasid oma hooaja Järvamägi 9. juunil toimus Soomes Vierumäkis traditsiooniliselt Georgi söögitoas Avanduse, 5 p võiks see olla esimesel kuuel võistkon- 1. koht ja 7. koht absoluutkaalus 27.Veiko Rantaneni mälestusvõistlus kringlit ja kooki süües ja möödunud Kiltsi, 4 p nal võrdne. Kõik ettepanekud ja mõt- Argo Metsaru kreeka-rooma maadluses. Soome esin- maadlushooajast kokkuvõtet tehes. Triigi, 3 p ted juhendi parandamniseks on tere- 3. koht ja 1. koht absoluutkaalus Jör- duslikeimal maadlusturniiril osales see See hooaeg oli maadlejatele kül- Võnnusvere, 2 p tulnud! gen Kivila aasta 180 maadlejat. Soome, Rootsi ja laltki edukas. Võistlustel käis hooaja 3. koht Merike Järvamägi Taani tugevamete maadlejatega pistsid jooksul 40 erinevat last, võistlesime 45 4. koht ja 10. koht absoluutkaalus rinda ka meie Väike-Maarja rahvaspor- korda ja saavutasime 212 medalit. Ees- Jarko Visnapuu diklubi maadlejad. ti meistrivõistlustelt tõime koju 31 me- Täiskasvanute arvestuses: Poisid olid tublid: dalit. Selline tubli tulemus sündis tänu 3. koht Liis Järvamägi 2. koht Kristjan Jaago aktiivsetele lapsevanematele, valla ja 3. koht Argo Metsaru 3. koht Jevgeni Hamidžanov treeneri tihedale koostööle. 5. koht Jörgen Kivila 4. koht Holger Toots Nüüd siis naudime suve ja kogume Juunioride arvestuses saavutasime 7. koht Andris Pent uut energiat uueks hooajaks. meeskondlikult 2. koha Ukrainas, Euroopa meistrivõist- Lembit Kalter 2.-3 juunil toimusid Tartus 43.Georg lustel sumos saavutas Väike-Maarja maadlustreener Hackenschmidti mälestusvõistlused rahvaspordiklubi noormaadleja Käroly

Nelikndi võistkond pingutamas köieveol. Foto: Ellu Moisa. Maadlusklubi lõpetas pidulikult eduka hooaja

Väike-Maarja valla noormaadlejad ko- võtet tehes hooajal saavutatud tulemu- motajatest on vanemas rühmas eduka- guneid 1. juunil Georgi söögituppa, kus si, selgitas klubisiseselt välja paremad mad Käroly Seemann, Liis Järvamägi ja juba traditsiooniks kujunenult söödi ning tänas tublimaid treenijaid, võist- Jörgen Kivila, nooremas rühmas Romel üheskoos kringlit ja kooki ning tehti lejaid ja abilisi. Seemann, Maris Nõmmiste ja Jonete hooajast põh- Visnapuu. Pa- jalik kokkuvõ- rimaks võim- te. lejaks tunnis- Hooaeg tas treener oli noortele Kristjan Jaago, maadlejatele Maris Nõm- ja maadlust- miste ja Karel reener Lembit Nõmmiste Kalterile väga ees, parimaks edukas. Kok- uustulnukaks kuvõtet tehes aga Kauldar oli, mida mee- Kanguri. nutada ja oli, Lembit Kal- millest rääkida ter tänas lap- ja oli, millest sevanemaid, rõõmu tunda. tänu kellele Küladevaheline naisekandmisvõistlus oli põnev ja huvitav. Foto: Kaarel Moisa. Hooaja on osutunud jooksul osales võimalikuks 22. Pandivere rattaralli võistlustel 40 nii paljudel noormaadle- võistlustel Huvilised, kes 10. juunil kella 12 paiku Lastevõistluse võitjad: jat, võisteldi osalemine ja sammud Väike-Maarja aleviku keskele kuni 6a poisid – Lars Antoniak 45 korral ja jagas fännime- seadsid, sattusid mõnusa melu sisse. kuni 6a tüdrukud – Getrin Raudsepp võideti erine- Ühispilt maadlushooaja lõpetamiselt. Foto: Lembit Kalter. daleid. Keskplats oli rattureid täis, nii suuri kui 7-8a poisid – Taavi Pärnamets vates vanu- Pärast edu- väikseid. Umbes viie tunniga oli üles 7-8a tüdrukud – Hanna Heinsaar serühmades kokku 212 medalit. Eesti Poistest on klubi parim maadleja kat hooaega nauditakse suve ja kogu- ehitatud atraktiivne spordilinnak. Ilm 9-10a poisid – Artur Kupp meistrivõistlustelt toodi koju 31 me- Jevgeni Hamidžanov, Holger ja takse uut energiat uue hooaja tarvis. soosis rattasõitjaid. Oli mõnus päikse- 9-10a tüdrukud – Anni Jalakas dalit. Rauno Kuusemetsa ees, tüdrukutest paisteline päev, küll veidi üle keskmise 11-12a poisid – Oliver Harris Hütt Selline tubli tulemus sündis eeskätt Liis Järvamägi, Anni Pendi ja Maris Ilve Tobreluts tugevusega tuul, aga see käib ikka välis- 11-12a tüdrukud – Maris Praats tänu treeneri ja aktiivsete lapsevane- Nõmmiste ees. Noorematest maadle- avaliku teabe ja spordiosakonna ju- ürituste juurde. mate tihedale koostööle. jatest on parim Maris Nõmmiste, Joel hataja Osavõtjaid oli kokku 423 inimest. 99 Täiskasvanute võistlusprotokolli on Treener Lembit Kalter loetles kokku- Visnapuu ja Jonete Visnapuu ees. Su- 329 5759 kilomeetrisel distantsil 228 võistlejat, võimalik näha aeroBIKE.ee kodulehel, 44 kilomeetrisel distantsil 123 osavõt- laste tulemused on üleval valla kodu- jat. Lapsi oli võistlustel 71. Kahjuks lehel. piirdus kepikõnni üritus ainult ühe osa- Palju tänu rattaralli toetajatele: lejaga. Väike-Maarja vald, Eesti Jalgrattaliit, Lauatenniseuudiseid Meie valla ratturitest oli 99 km dis- kauplus Maarjalill, Diner AS, Antaares tantsil edukaim Tõnis Saar, kes plat- AS, Flex Heat Eesti AS, Müüriku Farmer 19. mail toimusid Rakvere Spordihallis Naiste arvestuses tuli Laura Komp sa- Segapaarismängus mängisid Laura seerus 86. kohale, U-19 vanuseklassis OÜ, Kaarma KT AS, K & G Saarelt OÜ, FIE Lääne-Virumaa meistrivõistlused laua- muti kolmandale kohale. Komp ja Väino Stoltsen end kolmanda- andis aeg 2.38,53 talle 14. koha. 44 km Kalev Eesmäe, Väike-Maarja Auto OÜ, tennises. Meie valla lauatennisistidel 15-16a vanuste noormeeste võist- le kohale. distanstil esines tublilt Tair Stalberg, Puhastusekspert OÜ, Ebavere ST OÜ, läks seal väga hästi, koju toodi mitmeid luses sai kolmanda koha Andreas kes tuli ajaga 1.13,44 seitsmendaks, Eesti Pagar, OÜ Kaarli Talukaup, Ivax OÜ. auhinnalisi kohti. Preisfreund. Väino Stoltsen U-17 vanuseklassis platseerus aga 13-14a vanuste tüdrukute võistluses 40a ja vanemate meeste vanuseklas- treener ja juhendaja kuuendaks. Ants Rikberg saavutas kolmanda koha Laura Komp. sis tuli Väino Stoltsen neljandaks. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a.

Matti Preemi Kooli talu Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! rendib ja ostab Väike-Maarja vallas Aeg, ära nii meeletult rutta, täna hetkeks peatu sa teel. põllumaad Täna luba meil naerda ja nutta, hinges noorena tunda end veel! Tel 529 8037 (Matti Preem) ja 523 9550 (Ene Preem). Juuli Koguduste teated Teated 98 Lucie- Melitta Talvi – 16. juulil 80 Aime Mustasaar – 8. juulil 93 Richard Pau – 20. juulil 80 Eduard Harmants – 9. juulil Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Müüa tooreid 92 Erna Raidma – 17. juulil 80 Helvi Aun – 9. juulil nistused pühapäeviti kell 12.00 89 Selma Karming – 31. juulil 80 Luule Eelmaa – 16. juulil Kogudust teenib hooldajaõpetajana ja kuivi küttepuid. 88 Leida Sirgmets – 18. juulil 75 Mall Kirsipuu – 3. juulil Enn Salveste. Tel 5345 3967, Erinevad sordid ja pikkused, k.a 3m. 87 Antje-Brunhilde Kaasik – 4. juulil 75 Raissa Švatšova – 7. juulil e-post: [email protected] 87 Elina Poom – 5. juulil 75 Helju Lindret – 9. juulil EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tel 504 3246 87 Hilda Naggel – 13. juulil 75 Marta Vassiljev – 22. juulil Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- ...... 86 Hildegard Võsumets – 12. juulil 75 Aita Guitor – 24. juulil tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 84 Juline Kasepere – 4. juulil 75 Linda Raag – 26. juulil Koguduse veebil saab Facebookis lii- Müüa kuivi kütteklotse, 83 Uno Vildersen – 8. juulil 75 Viktor Lorvi – 30. juulil tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 83 Ellen Mets – 28. juulil 70 Milvi Murulaid – 13. juulil kiriku!” turba- ja puitbriketti. 82 Linda Maripuu – 6. juulil 70 Maie Piirsalu – 19. juulil Tel 504 5632 82 Vambola Õmmik – 21. juulil 70 Tiiu Tilk – 24. juulil 81 Valve Ehatamm – 25. juulil 70 Osvald Leiten – 30. juulil 81 Ants Haasma – 30. juulil Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. Koguduse vaimulik on Ostan August Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. erinevat tehnikat 93 Meta-Marie Põime – 5. augustil 82 Ingrid Tammus – 15. augustil Koguduse veebileht: 90 Ellen Treial – 7. augustil 81 Valve Pärn – 6. augustil http://avispea.edicypages.com/et (autoromud, traktorid, 90 Leonida Rebane – 14. augustil 81 Eldor Sirel – 6. augustil Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina kombainid, veokid 90 Michail Metelitsa – 18. augustil 81 Juno Alliku – 14. augustil Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- ja muud masinad). 88 Anna Nirgi – 6. augustil 81 Õie Ehastu – 25. augustil päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. 87 Anna Pakkonen – 15. augustil 80 Kalju Janson – 11. augustil 85 Alvin Kallivere – 7. augustil 75 Ülo Kurm – 8. augustil Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Demontaaživõimalus. 85 Olga Metelitsa – 18. augustil 75 Linda Rüngas – 17. augustil kell 14.00. Paku kõike, 85 Ellen Kuntor – 21. augustil 75 Vilja Hani – 17. augustil Koguduse õpetaja on Enn Salveste. 85 Helgi Meidla – 23. augustil 75 Ilmar Urbas – 22. augustil EELK Simuna koguduse aadress: ka töökorras tehnikat! 84 Leida Kask – 21. augustil 75 Helgi-Lii Sikkar – 28. augustil Allika 3, 46401 Simuna 84 Eha Jõgi – 23. augustil 70 Ene Jürna – 6. augustil Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Samas ostan 83 Erich Metspõld – 20. augustil 70 Ando Urm – 13. augustil e-post: [email protected] vanametalli, 83 Hans Kert – 22. augustil 70 Malle Kutuzov – 13. augustil ka väiksed kogused, 82 Laine Senitšev – 5. augustil 70 Erna Neem – 16. augustil paku kõike! Raha kohe. Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Tel 56 78 65 26 teatada sellest toimetajale tel 329 5759. nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. Väike-Maarja Õnnitleme noorimaid vallakodanikke Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, bussijaam on avatud: Desiree-Laureen Reinmets – 1. märtsil Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Kertu Kaasik – 21. mail esmaspäevast Ken Akkuratov – 25. mail laupäevani Janeli Nurkma – 10. juunil Surnuaiapühad kell 7.00 - 19.00 Tipa-tapa aasta kõnnib, 2012. aasta suvel kõnnib pikaks väiksed põnnid. Palju õnne, mängulusti, 23. juunil kell 11.00 Simuna kalmistul mingu ikka kõik teil hästi! 15. juulil kell 12.00 Väike-Maarja uuel kalmistul MTÜ Nelikand pakub Teile Enn Salveste erinevate ürituste Mälestame Simuna ja Väike-Maarja koguduste õpetaja läbiviimiseks Elmar Tirman 25.10.1928 – 19.05.2012 PEOTELKI suurusega 5x8 m Ilme Lehtla 01.11.1935 – 25.05.2012 Raeküla kutsub Simuna sauna kokkutulekule! lahtioelekuaeg Rendihind 32 eurot/ööpäev, Aiman uueksnaasmist meelespeade hurmas, on muutunud lisapäev 16 eurot. elurada aiman läbi surma... Olete oodatud agustikuu /H. Kingo/ esimesel laupäeval, 5. au- Suveperioodil, Peotelgi broneerimine ja info: gustil toimuvale Raeküla 26. maist kuni 1. septembrini on tel 523 9550 Ene Preem küla ja kooli kokkutulekule Simuna saun avatud järgmiselt: või Väike-Maarja Hooldekodu algusega kell 12.00. • laupäeviti kell 16.00 - 19.00, naised; e-posti aadressil [email protected] (Ravi 1, II korrus) Meelelahutust pakuvad • laupäeviti kell 19.00 - 22.00, mehed. päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Kiltsi taidlejad. Info: Mart Pruul URIINIPIDMATUSE ABIVAHENDEID: osavallavanem • naha- ja haavahooldusvahendid, Info telefonil 5332 2986. tel 528 0898 • imavad aluslinad, Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: [email protected], • mähkmed jm. Väike-Maarja Vallavalitsus, Ostame kasvavat metsa tel 329 5759. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei ja metsakinnistuid hin- Tellitud tooted tuuakse kohale ja tel 329 5750, www.v-maarja.ee vastuta reklaamide sisu eest. 13. juulil kell 9.00 13. augustil kell 9.00. Toimetaja: Trükitud: naga kuni 10 000 eurot/ Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 Ilve Tobreluts Trükikoda TRÜKIS AS, Toimetuse kolleegium: ha. Kinnistud võivad olla Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Olev Liblikmann, tehtud raietega või aset- Pakun kvalifi tseeritud korstnapühkija teenust. Krista Ustav, Ellu Moisa, Ilmub kord kuus, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. kuu lõpunädalal. seda piiranguvööndis. Telefon 510 1548 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tel 55 40 150 kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Tasuline 0,20 eurot Helistage!