DOCSLIB.ORG

Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni. müürides Päeva pidulik avamine kulmineerus dokumen- sümboolse nurgakivi panekuga sada did nurgakivi aastat kultuuri koduks olnud seltsima- alla. Põllu- Väike-Maarja põllumeeste seltsi liige Hanno Tamm ja esi- Pandivere päeval kinnitati, et Väike-Maarja ei ole Jakob Liivi unustanud. jale. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi meeste seltsi mees Jaak Läänemets Pandivere laadal värskete seltsima- Foto: Ellu Moisa. esimees Jaak Läänemets asetas nurga- esimees Jaak Tänavuse Pandivere päeva pidulik avat- Ühiselt suunasid kõik oma pilgud kivisse vutlari, milles oli 2. juuni Viru- Läänemets ja juubelimüntidega. Esimehe käe all on nurgakivi silinder seremoonia algas peotule süütamise- ausambale, kui Indrek Kesküla pöördus maa Teataja, vallalehe viimane number, meenutas päevakohaste materjalidega. ga Väike-Maarja kirikus. EELK Väike- Jakob Liivi poole kultuurikandja Irma vastselt vermitud seltsimaja juubeli- sajandita- Foto: Marju Metsman Maarja koguduse õpetaja Enn Salveste Raatma koostatud mõtteridadega: münt ja Eesti 2-eurone münt. gust aega ja teemat tänasesse aega si- mälestuseks ka seltsimaja juubeliaasta süüdatud tuld olid vastu võtmas val- “Täna, 25. Pandivere päeval, tulime dudes asetas ta päevakohase sõnavõtu meenemünt. Kõigil, kel ei õnnestunud lavolikogu esimees Olev Liblikmann, teretama Jakob Liivi, et tõesti ütelda – Ilve Tobreluts järel nurgakivisse silindri, mille sisuks laadapäeval kohal olla ja mündiomani- vallavanem Indrek Kesküla, haridus- ja me pole Sind unustanud. Sinu ammu- sai 2. juuni ajaleht Virumaa Teataja, kuks saada, on see võimalus selle aasta kultuuriosakonnajuhataja Aare Treial ne kartus, et ega Sind ju muidu mäle- sest Väike-Maarja põllumeeste Seltsi järgnevatel väliüritustel. ning Tantsuseltsi Tarapita meestantsi- tata kui ainult Juhan Liivi venda, ei leia tegevus ulatus juba 1930ndate alguses jad, nii noored kui vanemad. kuidagi kinnitust. Väike-Maarja valla üle Virumaa; seltsimaja juubelimünt – Meeldejäävat juubeliaastat! Kirikust liikus tuli Jakob Liivi parki. rahvas mäletab ikka oma kõige nimeka- sümboliseerimaks sepatööd kui vani- Jakob Liivi ausamba juures kohtusid tu- mat õpetajat ja kultuuritegelast, kirja- mat käsitööala; Eesti 2-eurone münt – Marju Metsman letoojad Pandivere päevade 25-aastase nikku ja luuletajat, kirjandusparnassile hetkel käibelolev vääring; Väike-Maarja Seltsimaja juubeliaasta toimkonna traditsiooni algatajate Mati Lukase, aluse panijat, suurt eeskuju ja auto- vallalehe maikuunumber – hoidmaks liige Helle Varda ja Arvo Vallaotsaga. riteeti. Lõpuks laenasime Sind lausa teadmist, et seltsimaja tulihingelised meie lasteaia 1., 2. ja 4. rühma võimle- esimese rühma õhtu piknikuga lasteaia Mänd. Head sõnad ja lilled rühmaõpe- Lasteaia töökas mai mispidu rongkäiguga: kõige ees direk- hoovis. Lapsevanemad olid hoolitse- tajate poolt. tor lasteaia logoga, järel lapsed suurte nud selle eest, et lapsed saaksid grilli- Selle sisutiheda mai eest täname mänguasjadega. Pärast peojuhtidest da, maiustada ja lihtsalt koosolemisest lasteaia töötajaid ja kõiki lapsevane- Nagu igal kevadel, oli selgi aastal huvitavalt kõikidest loomadest. Eriti tüdruku ja kassi tervitussõnu, alustasid rõõmu tunda. maid. maikuu lasteaedades koolieelikute- armsad olid tähnilised metskitsetalled lapsed võimlemisõpetaja Milvi Selber- Kuu lõppes 1., 2. ja Kiltsi rühma le töötihe aeg. Juba 16. korda toimus ja triibulised metssea põrsad. Lem- gi poolt õpetatud kavade esitamist. Pä- 7-aastaste koolisaatmispidudega.1. Ilusat suvepuhkust! Rakveres Lääne-Virumaa lasteaedade mikuteks osutusid ka karu Karoliina rast seda algasid spordivõistlused. Iga rühmast läheb kooli 8 last. 30. mai lõ- võimlemispidu. Kuigi ilm oli sompus ja ja põhjapõder Toomas. Loomad vaa- rühm sai võistelda kiirjooksus, kaugus- pupeol saatis neid heade soovidega 1. rühma õpetajad pilvine, olime rõõmsad võimaluse üle datud, sõime lasteaiast kaasa pandud hüppes ja teatevõistluses. Teatevõist- teele 13 nooremat. Viimast korda lauldi Inge Lehtlaan ja Anne Soom ühiselt sportida ja nii võlusime päike- eine roheluses ja algaski kodutee. luse lõpetasid väga tasavägiselt laste- ja tantsiti koos. Lasteaia lõputunnis- segi välja. 24. mai õhtupoolikul alustasime vanemate võistkonnad. Seejärel jätkus tuse andis kätte lasteaia direktor Tiia Õppeaasta jooksul õpetavad laste- aedade liikumisõpetajad lastele sel- geks võimlemiskavad, mis üheskoos suurel staadionil muusika saatel ette kandes annavad võrratu vaatepildi. Pärast ühist võimlemist sportisid lap- sed individuaalselt ja võistkondade- na. Maakondliku peo juhid olid taas meie lasteaia õpetajad Lili Guitor ja Jaanika Ojala, kes andsid päevale õige hoo. Koju sõites olid kõik väsinud, kuid rõõmsad. Toredaks traditsiooniks on ka laste- aiapoolne kingitus lõpetajatele - eks- kursioon Elistvere Loomaparki. 22. mail läks seiklema bussitäis lapsi 1.,2. ja Kiltsi rühmast, et vaadata loomi ja veeta päev looduses. Giid rääkis väga Väike-Maarja lasteaia spordipidu. Foto: Sirje Orro. Lääne-Virumaa lasteaedade võimlemispidu Rakveres Foto: Sirje Orro. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2012.a. Vallavanema kuu Astronoomilise suve algus on sellel ettevõtlusmaastik, kas oleme lihtsate aastal 21. juunil kell 2.08 ning see päev allhangete sooritajad või kõrget os- on ka suviseks pööripäevaks. Järjekord- kusteavet vajava tootmise ja teenuste selt on lühim öö (seda küll põhjapool- osutajad. Mõtlema paneb konverentsil keral) väga märkamatult kätte jõudnud. osalenud majandusteadlase Andres Veidi märkamatult on kevadest saamas Arraku mõttelend, kas ülikoolidiplom suvi, sest kevadised koduaia viljapuud garanteerib kõrge lisaväärtuse riigile on oma uhked õielised kevadkleidid või kas ta garanteerib ülikooli lõpeta- vahetanud tagasihoidlikema roheliste jale töökoha. Vastus on, et loomulikult vastu, sirelite õiteküünaldele on lisan- mitte, sest peale teoreetiliste teadmis- dunud pruuni toone ja nende lõhn ei te on vaja ka võimekust neid praktikas domineeri enam nii tugevasti ning öö- rakendada ehk vaja on reaalset tööko- külmad on ununenud. Sellel põhjamaa gemust. Andres Arrak toonitas ka meie looduse piduajal on kõigil ka töiseid ettevõtluskeskkonna vajadust pikema toimetusi, mis on seotud meie tavapä- väärtusahela järele. Ka meil oleks või- rase elurütmiga. malus näiteks metsatöölistele rohkem Haridusasutustes on lõpukellade maksta, kui suudaksime eksporditava kõla. See võib tunduda nii lõbusa he- ümarpuidu asemel eksportida sellest linana, sest pääsevad meie õpilased valmistatud mööblit. koolivaheaja seiklustesse. Kuid sellel Lääne-Viru maavanema korraldatud on ka kurvemad noodid, sest meie lõ- konkurentsipäeval 29. mail oli üheks puklassidele tähistab kevadine lõpukell teemaks elektrituru avanemine 2013. teatud eluetapi möödumist ning selle aastal. Tänased prognoosid näitavad perioodi kaunid hetked on saamas aja- kahjuks seda, et see toob kaasa elekt- looks. Koolide lõpetamisel tuleb ju lan- rihinna kasvu ning igal tarbimispunkti getada uusi ja erinevaid otsuseid, mis omanikul tuleb hakata valima, milliselt Pandivere päeval pandi Väike-Maarja põllumeeste seltsimajale pidulikult sümboolne nurgakivi. Foto: Kadri Kopso. saab edasi? Kas jätkata haridusteed, elektritootjalt on kasulikum teenust Seekord möödus see vihmahoogude tuled, korraldatakse traditsioonilisi jaa- tänasel päeval ning seda ei pühi peast aga millises koolis? Rännata maailmas osta. Ka Väike-Maarja vallavalitsus saatel ja oli vaja teha isegi sama päe- niõhtu mänge ning on võimalus tunda külakiigekaared või kesvamärjuke. See ja töötada, aga millisel erialal või mil- peab hakkama
Load more

Recommended publications
  • Simuna Kihelkonna Pärimus Simuna Kihelkonna Pärimus
    Simuna kihelkonna pärimus Simuna kihelkonna pärimus Rohu 2018 Koostanud: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park Kujundus: Piret Frey Arhiivimaterjalid: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum Raamat põhineb Eesti Vabariigi 100. juubeli kingituste raames korraldatud Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannetel ning arhiivimaterjalidel. Trükise väljaandmist on toetanud KÜSK-i ja EV100 teavitustoe programm. Kaanel: Simuna prees, ERM A 291:467; Simuna vööd, ERM 1307 Trükikoda Ecoprint 3 Rahvaluulekoguja Julie Sepp Jakob Hurda 1888. aasta rahvaluulekogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksa­ maile poegadele ja tütardele” avaldati kõigis suuremates lehtedes ning Hurda vanavarakogumise aktsiooni kui naistele sobivat ettevõtmist reklaamis ka Lilli Suburgi toimetatud ajakiri Linda (Kikas 2017). Kogumisest võttis osa üle 1400 inimese peaaegu kõigist Eestimaa kihelkondadest ja paljudest Eesti asundustest Venemaal. Julie Sepp oli esimene Hurda kogumisaktsiooniga liitunud naiskoguja. Aastatel 1888–1893 saatis ta Hurdale rahvaluulet neljal korral – Laiuse, Simuna ja Sangaste kihelkonnast. Neist kahel korral (1891 ja 1893) Simuna kihelkonna Rohu külast, kuhu ta oli elama asunud koos õpetajast abikaasaga. Üks osa tema Simuna saadetisest on ümberkirjutused Rohu kooliõpetaja Kaarel Mõiki kogutud lauludest (Kikas 2017, Saukas 2018). Rahvaluulekogumise korrespondentide hulgas oli naisi 2 % ehk umbes 60–70 ringis. Hurt kirjutab aruandevastuses kõige esimesele aktsiooniga liitunud naiskogujale Julie Sepale (1888): „Auus noorik on oma saatmisega nüüd ka tõistele noorikutele ja neidudele tee ette ajanud ja meie loodame, et neid õige rohkeste järele saab tulema”. Pea pool aastat hiljem Sepa kogutust taas kord aru andes saab ta juba märkida: „Teie eeskuju on ka teisi suguõdesid äratanud ja selle eest täname veel iseäranis” (Kikas 2017).
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • VÄIKE-MAARJA VALLA Infolehtinfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 Krooni
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 krooni Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni Täna lehes: kodu” konkursi võitjad · Kauni Kodu konkurss lk 1 Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla küla · Vallavolikogus arutatu lk 2 Perekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevik · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 Perekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevik · Kodanikualgatus OÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik “Teeme ära 2008” lk 4 · Nõustamisinfo lk 4 Tunnustuse pälvisid: · VMPSi veerg lk 5 Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri küla · PRIA:külade investeeringu- Perekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla küla toetus lk 5 Aili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla küla · Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16 Reet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, Avanduse küla · Kooliteated lk 8, 9, 13 Kortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik · Turismiinfo lk 11 · Sporditeated lk 14, 15 Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval · Noppeid ajaloost lk 17-19 12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis. · Kirikuteated lk 19 Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus kutsuvad kõiki kolmapäeval, 12. detsembril Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusega Väike-Maarja õppekeskusesse ja täis lilleilu valla 16. aastapäevale. •Kell 15.00 sööklas PÄRASTLÕUNAKOHV. Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid. •Kell 17.00 saalis AASTAPÄEVAAKTUS. Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhind ja Kauni Kodu konkursi auhinnad. Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 31. oktoobril 2007. a. vallas Kärsa külas asuva vabale 8) nõustuda Väike-Maarja Maarja valla omandina. põllumajandusmaale nr P-26 vallas Imukvere külas asuva 3.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2014 September Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (243) SEPTEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJAS löökpilli erialal 2 õpilast: Huvitavat ja edukat kooliaastat! klaveri erialal 7 õpilast: Teele Kaldaru, Madis Kaljula Angelina Alt, Eliise Joonas, Eva-An- gelika Kaldaru, Thristan Paju, Kati-Ly SIMUNAS Algame kõik värske jõuga, salu, Marian Luht, Anna-Liisa Nurm, Randviir, Martta Raudsepp, Sandra Sa- klaveri erialal 2 õpilast: nõnda pea ei väsi. Väike-Maarja Gümnaasiumis 28 Kermo Ojaste, Kirke Ojala, Merili Or- vinski Sereena Birnbaum, Kadri Morozov Õppides ja harjutades õpilast: man, Mona Seppern kindlamaks saab käsi. 1.a klass Klassijuhataja: Siiri Kanarbik Kersti Merilaas Angelina Alt, Karolina Alt, Elisabeth Simuna kooli 1. ja 9. klass kooliaasta pidulikul avaaktusel. Foto: Gertu Põldmaa viiuli erialal 2 õpilast: viiuli erialal 2 õpilast: Hannele Nora Künnapuu, Pilleriin Mihkel Maadla, Janek Matsi Vaarik puhkpilli erialal 4 õpilast: Vallavolikogu ja vallavalitsus soo- Karolina Alt (metsasarv), Mihkel Il- vivad kõigile edukat ja huvitavat koo- ves (trompet), Katariina Kaljula (klar- liaastat! net), Maarja-Liisa Sindonen (fl ööt) Väike-Maarja gümnaasiumi 1. ja 12. klass esimesel koolipäeval. Foto Ly Ipsberg. Teadmistepäev oma pidulikkusega on Ervald, Mihkel Ilves, Eva-Angelica Kal- Väike-Maarja Gümnaasiumis 41 Gümnaasiumi X klassi seljataga ja nii õpilased, õpetajad kui daru, Stever Kudi, Rainis Lükk, Kristel õpilast: lapsevanemad on juba kohanenud koo- Nurkma, Carlos Pitkja, Taaniel Preisfre- 9.a klass õpilased said pidulikult liaasta korrapärase rütmiga. und, Birgitta Reonda, Andreas Rotka, Laura Inno, Mariliis Kivipõld, Gert- Alanud kooliaasta on erilise tähen- Eleriin Susi, Aili Tammoja tu Kuntro, Jaana Kuusemets, Karmel kätte matriklid dusega 1.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]