Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (243) SEPTEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJAS löökpilli erialal 2 õpilast: Huvitavat ja edukat kooliaastat! klaveri erialal 7 õpilast: Teele Kaldaru, Madis Kaljula Angelina Alt, Eliise Joonas, Eva-An- gelika Kaldaru, Thristan Paju, Kati-Ly SIMUNAS Algame kõik värske jõuga, salu, Marian Luht, Anna-Liisa Nurm, Randviir, Martta Raudsepp, Sandra Sa- klaveri erialal 2 õpilast: nõnda pea ei väsi. Väike-Maarja Gümnaasiumis 28 Kermo Ojaste, Kirke Ojala, Merili Or- vinski Sereena Birnbaum, Kadri Morozov Õppides ja harjutades õpilast: man, Mona Seppern kindlamaks saab käsi. 1.a klass Klassijuhataja: Siiri Kanarbik Kersti Merilaas Angelina Alt, Karolina Alt, Elisabeth

Simuna kooli 1. ja 9. klass kooliaasta pidulikul avaaktusel. Foto: Gertu Põldmaa

viiuli erialal 2 õpilast: viiuli erialal 2 õpilast: Hannele Nora Künnapuu, Pilleriin Mihkel Maadla, Janek Matsi Vaarik puhkpilli erialal 4 õpilast: Vallavolikogu ja vallavalitsus soo- Karolina Alt (metsasarv), Mihkel Il- vivad kõigile edukat ja huvitavat koo- ves (trompet), Katariina Kaljula (klar- liaastat! net), Maarja-Liisa Sindonen (fl ööt)

Väike-Maarja gümnaasiumi 1. ja 12. klass esimesel koolipäeval. Foto Ly Ipsberg. Teadmistepäev oma pidulikkusega on Ervald, Mihkel Ilves, Eva-Angelica Kal- Väike-Maarja Gümnaasiumis 41 Gümnaasiumi X klassi seljataga ja nii õpilased, õpetajad kui daru, Stever Kudi, Rainis Lükk, Kristel õpilast: lapsevanemad on juba kohanenud koo- Nurkma, Carlos Pitkja, Taaniel Preisfre- 9.a klass õpilased said pidulikult liaasta korrapärase rütmiga. und, Birgitta Reonda, Andreas Rotka, Laura Inno, Mariliis Kivipõld, Gert- Alanud kooliaasta on erilise tähen- Eleriin Susi, Aili Tammoja tu Kuntro, Jaana Kuusemets, Karmel kätte matriklid dusega 1. ja 9. ning 10. ja 12. klassi Klassijuhataja: Siret Mätas Laissar, Annabel Leiten, Kristin Lepik, õpilastele. Alustajad on uut maailma Meelis Lindret, Kerli Lõune, Cristijan- 16. septembri keskpäeval said Väike- mise põhitõdesid. Tõotati tunda ka hil- avastamas ja uute kaaslastega harju- 1.b klass ne Manninen, Svetlana Olonen, Joonas Maarja gümnaasiumi 10. klassi õpila- jem, juba kooli vilistlasena huvi kooli mas, lõpuklasside õpilastel aga tuleb Astor Argos, Eliise Joonas, Laura Pau, Pirjo Puusta, Steven Randmaa, sed Vabadussõja ausamba juures kätte käekäigu vastu ning aidata oma nõu ja kevadeks jõuda enda jaoks sobivaima Lisette Kaas, Carolina Kaasik, Anette Geijo Savolainen, Kaspar Soone, Egle matriklid ja kinnitati nende kuuluvust jõuga kaasa kooli arengule. Igaüks an- valikuni oma edasise haridus- ja elutee Kell, Grete Kilk, Hannele Nora Künna- Treffner, Peep-Sass Vaher, Antonio Väl- gümnaasiumiperre. dis oma tõotusele allkirja ja võttis selle kujundamisel. puu, Riko Robert Leiten, Siim Mõistlik, jas, Karl-Oskar Õun Värsked kümnendikud said abitu- pidulikult koos matrikliga direktor Raili Kristo Prinken, Sandra-Maria Toome- Klassijuhataja: Ivi Vainjärv rientide poolt juba varem valutult re- Sirgmetsalt ja riigikaitse õpetajalt Ants Valla koolide 1. klassides alustas niit, Keida Uusmaa, Keivo Uusmaa, basteks löödud, nüüd aga liikusid 10.- Rikbergilt vastu. tänavu oma kooliteed 42 õpilast. Egle Vissak 9.b klass 12. klassid ühiselt gümnaasiumi pea- Valla haridus- ja kultuuriosakonna Klassijuhataja: Ele-Riin Vend Marti Alt, Keidi Genrih, Sander Han- majast ausamba juurde, kus leidis aset juhataja Aare Treial tervitas värskeid Kiltsi Põhikoolis 4 õpilast: ni, Lisette Kaselo, Kerdo Kivivare, Dely pidulik tseremoonia. gümnasiste ja avaldas lootust, et nad Marleen Hummal, Romet Kajuste, 9. klassides asus õppima 60 õpi- Kroll, Karmen Lõomets, Henri Matikai- Väike-Maarja gümnaasium on mat- kõik jõuavad kord ka abituriendi staatu- Martti Luik, Marten Vaher last. nen, Kairit Müürsalu, Martin Ojamaa, riklite süsteemi kasutanud üle kümne sesse ja et tal õnnestub kõigiga kohtu- Klassijuhatajad: Ene Kruve ja Sand- Kiltsi Põhikoolis 10 õpilast: Kelly Olvi, Anne-Mari Ott, Maiko Poh- aasta. da ka nende gümnaasiumi lõpuaktusel. ra Paju Kristjan Baiduža, Maie Belova, Jar- lak, Robert Põldmaa, Häly Raidla, Katre Koolisümboolikaga kõvakaanelisse See kaunis matriklite kätteandmi- mo Karon, Steven Kudi, Margot Kõbu, Reinart, Sten Saaremäel, Liisa Siirak, matriklisse kantakse õpilase kogu güm- se ja tõotuse ütlemise traditsioon on Ander Talu, Tairi Tiimus, Ken Tomberg naasiumiosa kursuste ja kooliastme Väike-Maarja gümnaasiumis kestnud Klassijuhataja: Riina Põldmaa hinded. juba üle kümne aasta. Ürituse toimu- Üheskoos lugesid õpilased ausam- mine Vabadussõja ausamba juures on Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. ba juures ette tõotuse. Eeslugejaks oli sümboolse tähendusega, rõhutab selle klassis jätkab õpinguid 8 õpilast: abiturient Ainri Tarassov. Tõotuse teks- pidulikkust ja tähtsust. Laura Komp, Mija-Liis Lohk, Ma- ti on koostanud õpetaja Elvi Kiisküla ja rissabell Miadzielec, Maris Pohlak, Ro- see kätkeb endas olulisi õpilaseks ole- Ilve Tobreluts met Prants, Ranno Rajaste, Aare Zilins- ki, Getlyn Vunder Klassijuhataja: Kaia Klaan

Gümnaasiumi 12. klassis on täna- vu 18 õpilast: Birgit Basmanova, Kädli Kiipus, Tarvi Kivipõld, Annika Kroll, Reelika Krumm, Marianne Kümnik, Johanna Künnapuu, Anu Limberg, Argo Metsa- ru, Maria Olonen, Karmen Post, Anett Põllu, Gert Raidla, Rasmus Rikken, Tõ- nis Saar, Mariin Talu, Ainri Tarassov, Kiltsi kooli 1. ja 9. klass õppeaasta algul. Foto: Merje Leemets. Joosep Vainult Simuna Koolis 10 õpilast: Brigitta Luik, Eneli Mägi, Maris Möldre, Klassijuhataja: Geidi Kruusmann Nele Alton, Laura Kozlovski, Kenno Anu Reimann, Kevin Tobreluts Kõiv, Saara Mai Leino, Kadri Morozov, Klassijuhataja: Kati Hiir Väike-Maarja Muusikakooli esi- Miko Mälton, Carl Randmets, Mart Sini- meses klassis alustas õpinguid 19 mets, Ron Aaron Tikka, Ketlin Toming Simuna Koolis 9: muusikahuvilist õpilast. Klassijuhataja: Tiia Lepp Joonas Aru, Tiit Beljaev, Tiiu Laid- Foto: Ly Ipsberg 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Vallavanema kuu

Käesoleval aastal on möödumas mit- messe ja kollektiivsesse julgeolekusse meid olulisi tähtpäevi, mis on Eesti riigi on vaja jätkuvalt panustada. saatust olulisel määral mõjutanud: 95 Hiljuti oli Väike-Maarja muuseu- aastat Võnnu lahingust, 75 aastat MRP mis võimalus arutleda Raul Rebasega sõlmimisest, 70 aastat Sinimägede la- teemal „Elu Eestis“. Ka Raul Rebane hingutest ja Porkuni vennatapulahin- tõi välja, et lisaks Ukrainas toimuvale gust, tähistasime Balti keti 25. aasta- füüsilisele sõjale, on käimas tohutute päeva ning 10. Euroopa Liidu ja NATO ressurssidega sõda meediakanalites, liikmelisuse aastapäeva. Rahva saatust nn infosõda. Meil endal ei ole mõtet mõjutavate sündmuste meelespida- pidevalt nutuselt kiruda, kuidas meid mine on oluline ka selleks, et nende ikka mõne päevaga vallutada saab. Va- kaudu on võimalik jutustada sisu meie jame positiivseid ja argumenteeritud noortele. 23 aastat taasiseseisvumisest mõtteid, kuidas me ise saame oma on andnud võimaluse üles kasvatada julgeolekut suurendada. Olgu näiteks avatud põlvkonna eestlasi, kes on har- rääkimine Kaitseliidu liikmete tänu- junud euroopalike väärtustega ning väärsest tegevusest või ise sellesse peavad sõna-, liikumis- ja arvamusva- organisatsiooni kuuludes. Hea oli kuu- badust iseenesestmõistetavaks. Vaba- lata Raul Rebase usku tänastesse Eesti dus liikuda, õppida ja töötada just seal, noortesse ja rahvasse. kus see inimesele kõige rohkem meel- Väike-Maarja valla arengukava ja dib ja kus ta suudab end maksimaalselt eelarvestrateegia aastateks 2015-2018 teostada – on ju meie n-ö kõige-kõigem on läbinud avalikustamise ning ka selle Indrek Kesküla ja Raul Rebane arutelul Väike-Maarja muuseumis. Foto: Ilve Tobreluts eesmärk. Loomulikult on parim, kui see raames korraldatud täiendavad avali- valik tehakse Eestimaa kasuks ning just kud arutelud Simunas, Väike-Maarjas, line on väikesem maapiirkond? Täna väiksem. Võimalikust tulevasest muu- teeriumid ja kui hästi meie omavalitsu- siin luuakse oma kodu ja oma pere. Triigis ja Kiltsis. Tore, kui leitakse aega veel võib ainult teatud tõenäosusega datusest üht näidet tuues, siis juhul, sel õnnestub nendes osaleda. Seni veel Selle valiku eelduseks on vaba ja ise- oma kogukonna käekäigule sõna sekka ennustada, milliseks kujunevad üld- kui omatakse 5 hektarit metsamaad, kinnitamata info puhul võib hindami- seisev riik ning ühistele väärtustele põ- öelda ning tänu kõigile, kes aruteludel hariduse toetusrahade mudelid 2015. võib maamaks suureneda umbes 5 sel oluliseks ka saada, kas omavalitsus hinev kultuuriruum. Võime rõhutada, osalesid. Kui rääkida olulisematest te- aastaks. Oletades, et need planeeritult euro võrra aastas. 50 hektari puhul on on osalenud viimase 5 aasta jooksul et kui kogu rahvas selle eesmärgi eest gevustest järgnevatel aastatel, siis pla- muutuvad, siis võib Väike-Maarja vallal kasv umbes 50 euro võrra aastas. ühinemisprotsessis naabervalla või lin- seisab, siis seda rahvast ei saa niisama neeritud on tervisekeskuse rajamine, jääda toetus võrreldes 2014. aastaga li- Senini on kõik arengukava koosta- naga. Juhul, kui Tamsalu vald oleks Väi- lihtsalt võita ja allutada. Tänased sünd- valla teede investeeringute suurenda- gikaudu 45 000 euro võrra väiksemaks. mise protsessis osalejad leidnud, et ke-Maarja valla ühinemisläbirääkimiste mused Ukrainas on tõstnud iseseisvu- mine, Väike-Maarja staadioni rajamine, Selle vähenemise korvamiseks on vaja juhul kui soovime oma üld- ja huviha- ettepaneku vastu võtnud ja me oleksi- se säilitamise ja riikliku julgeoleku ja Vao küla katlamaja ümberehitus, Lu- lisaressursse. Võimalusi on erinevaid: riduse kvaliteeti tagada, siis on vaja ka me täna juba tegutsenud ühise valla- kaitsevõime meie tähelepanu keskmes- richi monumendi püstitamine ja Kiltsi kokku hoida haridusvaldkonna sise- selleks lisaressursse suunata. Samas na, siis võiksid meie võimalused veelgi se. Oleme vaatamata väga keerulistele Kaardilossi väljaehitamine. Oluline on selt või mõnes teises valdkonnas või on toimunud juba sellel sügisel ka paremad olla. Kuid eks aeg näitab. Tä- majandusoludele oma riiklikku kaitse- arvestada erinevate omavalitsusüksu- leida lisatulusid. Eelarvestrateegiasse järjekordne põhimõtteline muudatus nasel päeval toimub mõistlik koostöö võimekust aasta-aastalt parandanud se väliste teguritega ning paljud nen- on planeeritud maamaksu määra tõus riiklike hariduse toetusrahade kasuta- naabritega ning alates septembrist on ning tänane valitsus on suutnud suu- dest mõjuritest ei sõltu otseselt meist. alates 2015. a. Milliseks see täpselt ku- mise paindlikkuses. Kuni selle aasta meil uuesti tööl ühine järelevalvespet- nata selleks 2% SKT-st. See paljurää- Nagu igas perekonnas, seavad ka oma- juneb, sellele annab vastuse volikogus septembrini ei saanud omavalitsus ka- sialist (töötades 0,25 kohamääraga Väi- gitud 2% SKT-st on ligikaudu (2014. a valitsuse tegevusele raamid rahalised langetatav otsus. Väike-Maarja vallas sutada põhikooli õpetajatele määratud ke-Maarja vallavalitsuses). Kaitseministeeriumi eelarve) võrdne võimalused. Kui kannatavad meie et- on maamaksumäär muutmata alates palgarahasid gümnaasiumi õpetajate Lõpetuseks soovitan kindlasti kü- 384 miljoni euroga (võrdluseks kõik tevõtjad ja inimesed näiteks Ukraina 2006. a ning oleme üks kõige madala rahastamiseks ja vastupidi. Õnneks see lastada meie suurmeeste Alar Kotli ja riiklikult toetatavad üldhariduskooli- kriisist tulenevate sanktsioonide tõttu, maamaksumääraga omavalitsusi Lää- muudeti Vabariigi Valitsuse määrusega Eduard Leppiku näitusi algkoolimajas de õpetajad kokku 166 miljonit eurot). siis vähenevad ka omavalitsuse võima- ne-Virumaal. Ka rakendatakse tänaseni ning omavalitsustel on rohkem vaba- ja muuseumis. Kindlasti on see olnud igal eelarveaas- lused arendustegevuseks. Ka keskvalit- maamaksu määramisel 2001. a toimu- dust otsustamiseks. Loodan, et selli- Saagi- ja värviküllast sügist! tal suureks debatiks, kas näiteks kaitse, suse otsused mõjutavad meid oluliselt. nud maa korralise hindamise väärtusi, ne otsustusvabadus jätkub ka 2015. a. -haridus- või sotsiaalkulutused vajavad Üldhariduse rahastamisest on räägi- mille tulemusel on maa hind suurusjär- Olulisel kohal kogu arengukavas on eri- Indrek Kesküla kõige esimest prioriteetsust. Venemaa tud palju. Idee – „väiksemate maapiir- gus 300 eurot hektari kohta. Tegelikult nevate EL toetusmeetmete kasutamine viimase aja käitumine on suurendanud kondade üldhariduse toetamine“ – on on täna haritava maa ostu-müügi hind investeeringute rahastamisel. Seega nende inimeste hulka, kes saavad aru, täiesti arusaadav ja mõistetav. Aga kui- 2500-3500 eurot hektari kohta. Seega oleneb palju sellest, millised on lähi- et esmasesse iseseisvasse kaitsevõi- das ja milliste vahendite arvelt ja mil- on maamaks tegelikkusest oluliselt aastate toetusmeetmete hindamiskri- Volikogu materjalid

Kokkuvõte 28. augusti volikogu istun- koostamise kohustusega maa-alal ning produkt on biogaas, mis puhastatakse misjoni liikmeks. Info: gil arutatust maa omanik soovib maa-ala kruntideks biometaaniks ning suunatakse gaasi- Vallavolikogu esimees Ene Preem: Istungil osales 14 volikogu liiget. jagamist ilma ehitamise soovita ning võrku. Lisaproduktina tekib digestaat, 6. Revisjonikomisjoni esimehe va- - komisjonide nädal on 8.- Jaanus Mätas andis ülevaate 2013. olemasolevate ehitiste kasutusots- mida kasutatakse orgaanilise väetisena limine 12.09.2014, volikogu juhatuse koosolek aastal Lääne-Virumaal ja Väike-Maarja tarvet muutmata, annab planeerimis- põllumaadel. Ette kandis volikogu esimees Ene toimub 17.09.2014 ja volikogu istung vallas toime pandud kuritegude struk- seaduse § 22 kohalikule omavalitsuse Otsustati: 1) algatada detailplanee- Preem. 25.09.2014. Volikogu istungid toimuvad tuurist ja tutvustas kuritegudega seon- võimaluse detailplaneeringu koostami- ring Ebavere külas asuva Mesiniku ka- Seoses komisjoni esimehe Siret edaspidi Väike-Maarja seltsimajas. duvat statistikat. seks lihtsustatud korras. Detailplanee- tastriüksuse maa-alal. Detailplaneerin- Kotka suundumisega Riigikogusse on Vallavanem Indrek Kesküla: ring on kooskõlastatud planeeritava gu koostamise eesmärk on biogaasijaa- vaja valida komisjonile uus esimees. - korrakaitseseaduse § 55 p 5 koha- 1. Detailplaneeringu vastuvõtmine kinnisasja ja naaberkinnisasjade oma- ma rajamine; 2) algatada Ebavere külas Otsustati valida Anu Loorits Väike- selt on kohaliku omavalitsuse üksusel Ette kandis maanõunik Diana Seep- nikega. asuva Mesiniku katastriüksuse maa- Maarja Vallavolikogu revisjonikomisjo- õigus määrata oma territooriumil kind- ter. Otsustati kehtestada Simuna ale- alale koostatava detailplaneeringu el- ni esimeheks. laks lastele suunatud või tervise eden- Väike-Maarja Vallavolikogu 17.10. vikus Uus tn 11 asuva katastriüksuse luviimisega kaasneva keskkonnamõju damiseks mõeldud muud kohad, kus 2013 otsusega nr 30 algatati detailpla- maa-alale lihtsustatud korras koosta- strateegiline hindamine. Detailplanee- 7. Toimingu tegemise delegeeri- alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid neering Äntu külas asuval Vesiveski ka- tud detailplaneering; ringu koostamise algataja ja detailpla- mine häirivaks; tastriüksuse ligikaudu 2,5 ha suurusel neeringu kehtestaja on Väike-Maarja Ette kandis jurist-nõunik Peeter - Lääne-Viru Jäätmekeskus on esi- maa-alal. Detailplaneeringu koostami- 3. Detailplaneeringu koostamise Vallavolikogu, detailplaneeringu koos- Rahnik. tatud igale Lääne-Virumaa omava- se eesmärk on rajada majutusvõimalu- ja keskkonnamõju strateegilise hin- tamise korraldaja on Väike-Maarja 2014. aasta hajaasustuse program- litsusele ettepaneku esitada Riigi- sega turismikompleks, kuhu kuuluvad damise algatamine Vallavalitsus, koostaja (konsultant) on mist on eraldatud Indrek Keskülale toe- kohtule taotlus tunnistada kehtetuks saun, majutushoone, garaaž, leivatare, Ette kandis maanõunik Diana Seep- Hendrikson&Ko OÜ. tus summas 2 866,55 eurot (omafi nant- Riigikogus 19.06.2014 vastu võetud ja pruulikoda ja rehetare. ter. seering 1 433,06 eurot). Toetuse kasu- 01.10.2014 jõustuva jäätmeseaduse Otsustati võtta vastu Äntu külas Wiru Energiakeskus OÜ esitas 4. Kultuuri-, spordi- ja külaeluko- tamiseks tuleb sõlmida kolmepoolne muutmise seaduse § 1 p 1, millega tun- asuvale Vesiveski katastriüksuse ligi- 12.08.2014 Väike-Maarja Vallavalitsu- misjoni koosseisu muutmine leping toetuse saaja, Väike-Maarja nistati kehtetuks jäätmeseaduse § 66 kaudu 2,5 ha suurusele maa-alale OÜ sele taotluse Ebavere külas asuva Me- Ette kandis komisjoni esimees Tar- Vallavalitsuse ja tööde teostaja vahel. lõige 11 vastuolu tõttu kohaliku oma- Hendrikson & Ko poolt koostatud de- siniku katastriüksuse maa-alale detail- mo Rebane. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 valitsuse põhiseaduslike tagatistega. tailplaneering planeeringu koostamise algatamiseks. Otsustati vabastada Indrek Mägi ja p 1 tulenevalt on ametiisikul keelatud Arutasime ettepanekut vallavalitsuses Taotluse alusel kavandatakse rajada Marju Metsman kultuuri-, spordi- ja toimingu tegemine kui toiming tehak- ja volikogu juhatuses ning leidsime, et 2. Detailplaneeringu kehtestami- kuni 1,6 MW võimsusega biogaasijaam. külaelukomisjoni liikme kohustustest se ametiisiku enda või temaga seotud Väike-Maarja vallal ei ole otstarbekas ne Selleks soovitakse jagada Mesiniku ka- ning kinnitada komisjoni liikmeteks isiku suhtes. Ametiisik peab nimetatud sellist taotlust esitada. Jäätmekeskuse Ette kandis maanõunik Diana Seep- tastriüksus kaheks: tootmismaaks ja Ermo Lood ja Kalev Pärtelpoeg. asjaolust viivitamata teavitama oma eesmärk on tagada jäätmevoo suuna- ter. elamumaaks ning rajada kuni 10 ehitist vahetut juhti või ametiisiku ametisse mine jäätmekeskusesse, kuid sellega ei Simuna alevikus Uus tn 11 katast- ligikaudse ehitiste aluse pinnaga 12 5. Majanduskomisjoni koosseisu nimetamise õigusega isikut või organit, tagata seda, et jäätmevaldajatele oleks riüksus asub Väike-Maarja valla üld- 000 m2. Biogaasijaama peamise toor- muutmine kes teeb toimingu või otsuse ise või an- tagatud soodsam hind. planeeringu alusel detailplaneeringu ainena planeeritakse kasutada lähipiir- Ette kandis komisjoni esimees Avo nab selle ülesande teisele ametiisikule. - tervisekeskuse rajamine endisesse koostamise kohustusega alal, kus maa- konna põllumajandusettevõtetes tekki- Part. Otsustati delegeerida abivallava- konstaablijaoskonda. Võimalik on esi- ala kruntideks jagamiseks tuleb koos- vat looma- ja linnusõnnikut ning teisi Otsustati vabastada Jaak Aader ma- nem Kaarel Moisale Väike-Maarja Val- tada projekt sotsiaalministeeriumile tada detailplaneering. Olukorras, kus põllumajanduslikke tootmisjääke (silo, janduskomisjoni liikme kohustustest ja lavalitsuse esindajana lepingu sõlmi- raha taotlemiseks. katastriüksus asub detailplaneeringu söödajahu jms). Biogaasijaama põhi- kinnitada Joel Randveer majandusko- mine Indrek Keskülaga. September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Vallavalitsuse materjalid VÄIKE-MAARJA VALLAVOLIKOGU TEATED: 1) 28.08.2014 otsusega nr 23 kehtes- ja on Väike-Maarja Vallavolikogu (Pikk (13.08, 19.08, 21.08, 27.08, 03.09, 05.09, 10.09 vallavalitsuse istungid) tati Simuna alevikus Uus tn 11 asu- tn 7 Väike-Maarja alevik, vv@v-maarja. va katastriüksuse (katastritunnus ee). 16101:002:0490) maa-alale lihtsustatud Keskkonnamõju strateegilise hin- Maaküsimused täidete asendamiseks ja eraldiseisva võtmisega. - Nõustuti Ebavere külas Karja ka- seinaosa lammutamiseks; Simuna ale- Hajaasustuse programm korras koostatud detailplaneering. damise läbiviimine detailplaneeringu tastriüksuse jagamisega kaheks ka- vikus Pargi tn 6 kinnistul. - Otsustati, seoses sellega, et kolm Detailplaneeringu koostamise ees- koostamisel on vajalik järgmistel põh- tastriüksuseks. Moodustusid 23,96 ha - Anti kirjalik nõusolek puurkaevu hajaasustuse programmi toetusesaaja märk on Uus tn 11 maa-ala kruntideks justel: suurune Loorendi katastriüksus (siht- püstitamiseks Võivere külas Tammede kandidaati ei ole saanud toetuslepingu jagamine. a) Väike-Maarja valla üldplaneeringu otstarbega maatulundusmaa) ja 17 194 kinnistul. sõlmimiseks tähtaegselt kooskõlastusi 2) 28.08.2014 otsusega nr 22 võe- keskkonnamõju strateegilise hinda- m2 suurune Roosiaia katastriüksus - Anti kirjalik nõusolek puurkaevu ja ja kooskõlastuste saamine on veninud ti vastu Äntu külas asuva Vesives- mise aruande alusel paikneb Eba- (sihtotstarbega tootmismaa). veetrassi ehitamiseks ning heitvete im- toetuse saajatest sõltumatutel põh- ki katastriüksuse (katastritunnus vere tööstuspiirkond keskkonna- - Määrati Simuna alevikus Pargi tn bsüsteemi paigaldamiseks Avanduse justel, pikendada kolme isiku kirjali- 92702:004:0860) ligikaudu 2,5 ha suu- tingimusi arvestades ebasoodsalt: 15 asuva 8-korterilise korterelamu alu- külas Tõnise kinnistul. ku nõusoleku või ehitusloa esitamise rusele maa-alale koostatud detailpla- planeeringuala asub Pandivere ja se ja selle teenindamiseks vajaliku maa - Anti kirjalik nõusolek piirdeaia tähtaega kuni 01.12.2014.a. neering. Detailplaneeringu koostamise Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku suurus. püstitamiseks Kiltsi alevikus Jaama tn eesmärk on rajada majutusvõimalu- ala kaitsmata põhjaveega alal, toot- - Kinnitati Ebavere külas asuva Me- 5 kinnistule. Seisukoha andmine vee-erikasu- sega turismikompleks. Detailplanee- misettevõtted paiknevad valitsevate ringu avalik väljapanek toimub tuulte suhtes tuulepealsel suunal, siniku katastriüksuse maa-alale koos- Hanked tusloa taotlusele 22.09 tatava detailplaneeringu lähteseisuko- - Kinnitati lihtmenetlusega riigihan- - Nõustuti vee erikasutusloa andmi- – 05.10.2014 Väike-Maarja raamatuko- hais ja müra võivad otseselt levida had. ke „Väike-Maarja hooldekodu remont” sega määramata tähtajaks OÜle Artis- gus (Lõuna tn 10 Väike-Maarja alevik), Väike-Maarja aleviku elamualade- - Määrati Väike-Maarja alevikus asu- edukaks pakkujaks Irbistero AS. ton Kinnisvara vee paisutamiseks Mäl- valla veebilehel www.v-maarja.ee ja le, vahetus läheduses on Ebavere vallakantseleis (Pikk tn 7 Väike-Maarja maastikukaitseala ning puhke- ja va Kolde tänava uueks pikkuseks 720 m Sotsiaaltoetused lo paisjärvel. ning muudeti Kolde tänava ruumikuju. - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- Vallavara kasutusse andmine alevik). spordikeskus ning teatud kesk- Moodustati Kolde tänava ruumikuju se maksmisega eelarve vahenditest 41 - Otsustati anda Vao külas asuv tule- 3) 28.08.2014 otsusega nr 24 alga- konnatingimuste kokkulangemisel muutmisest tulenevast vabanenud lõi- isikule kokku summas 4256 eurot. tõrjedepoo garaažiboks Vao Ratsaklubi tati detailplaneeringu koostamine ja olemasolevate tootmisettevõtete gust liikluspind kohanimega Pähkli tä- - Nõustuti Väike-Maarja õppekes- kasutusse. Sõlmida Vao Ratsaklubiga detailplaneeringu elluviimisega kaas- saasteallikate koosmõju võib teki- nav, pikkusega 472 m. kuse kohatasu 40 eurot kuus ja kooli üürileping kehtivusega 1.09.2014 kuni neva keskkonnamõju strateegiline tada piirnorme ületava saasteainete - Kinnitati Ebavere külas munitsi- toiduraha 3 eurot päevas kompensee- 1.09.2019. hindamine Ebavere külas asuva Me- kontsentratsiooni välisõhus; paalomandisse taotlemiseks moodus- rimisega 2014/2015 õppeaastal alates - Otsustati anda eelläbirääkimistega siniku katastriüksuse (katastritunnus b) tuleb välja selgitada biogaasi toot- tatava katastriüksuse pindalaks 0,51 01.09.2014 kuni 31.12.2014 ühele Väike- pakkumise korras kasutusse veoauto 92702:004:1670) 3,23 ha suurusele mise, kasutamise ja transpordiga ha, sealhulgas ehitise alune maa 2084 Maarja valla õpilasele. (operatiiv-tuletõrje) International 1600, maa-alale. Detailplaneeringu koosta- kaasneda võivad riskid. mise eesmärk on biogaasijaama raja- m2, sihtotstarbeks transpordimaa ja ko- Esmakordselt esimesse klassi mi- registreerimismärk 053ANG ja kinnitati mine. Detailplaneeringu algatamise ja ha-aadressiks Puidutööstuse tee. neva lapse toetus eelläbirääkimistega pakkumise tingi- - Kinnitati Pandivere külas munitsi- - Kinnitati esmakordselt esimesse mused. Detailplaneeringu koostamise kor- keskkonnamõju strateegilise hinda- paalomandisse taotlemiseks moodus- klassi mineva lapse toetuse saajate ni- Kiirusepiirangu kehtestamine raldaja on Väike-Maarja Vallavalitsus mise algatamise otsusega on võimalik tatava katastriüksuse pindalaks 0,07 mekiri. - Nõustuti liikluskiiruse piiramise- (Pikk tn 7 Väike-Maarja alevik, vv@v- tutvuda Väike-Maarja valla veebilehe- maarja.ee), koostaja (konsultant) on küljel www.v-maarja.ee ja tööpäevadel ha, sihtotstarbeks üldkasutatav maa ja Sotsiaaltoetuse eraldamisest ga 30 km/h 14. augustist kuni 30. sep- Hendrikson&Ko OÜ (Raekoja plats 8, vallakantseleis (Pikk tn 7 Väike-Maarja koha-aadressiks Mängu. keeldumine tembrini kohalike teede Triigi-Pudivere Tartu, [email protected]) ning alevik). Ehitusload - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- ja Avispea- Pudivere lõikudel. - Väljastati ehitusluba Elektrilevi damisega viiele isikule. Koormuspiirangu kehtestamine. detailplaneeringu algataja ja kehtesta- OÜ-le maakaabelliini rajamiseks asu- Hooldajatoetus - Kehtestati koormuspiirang teede kohaga Nõmme küla, Nõmmekala, - Nõustuti isikule hooldajatoe- kahjustamise vältimiseks registrimas- Nõmmeveski tee ja Kiltsi-Nõmme tee. tuse maksmise jätkamisega kuni siga üle 7 tonni veokitele alates 15. Järelevalveinspektorina asus - Väljastati ehitusluba üksikelamu 31.07.2015.a. septembrist 2014. a järgmistele Väike- laiendamiseks koos tehnosüsteemide - Nõustuti isikule hooldajatoe- Maarja vallas asuvatele teedele: Karas- tööle Aul Laanemäe muutmisega Väike-Maarjas Aia tn 24 tuse maksmisega alates 01.10.2014- ki-Luhe, Padu-Karaski tee, Käru-Kala- kinnistul. 30.06.2017. kasvatuse tee. Kasutusload Igapäevaelu toetamise teenuse Projektitoetuse eraldamine Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke valda- - Väljastati kasutusluba Väike-Maar- rahastamine. - Eraldati Eipri Külaseltsi projektile de ühise järelevalveinspektorina asus ja Vallavalitsusele jäätmejaamade - Nõustuti isiku igapäevaelu toe- ,,Eipri Küla Maja soojaks ja kuuldavaks” ametisse Aul Laanemäe. puiduplatside kasutuselevõtuks Väike- tamise teenuse kompenseerimisega projektitoetust summas 200,00 eurot. Järelevalveinspektori ametikoha põ- Maarja alevikus, Tööstuse tn 14 ja Si- Rakvere Lille Kodus ajavahemikus - Eraldati Väike-Maarja Põllumees- hieesmärk on heakorra- ja keskkonna- muna alevikus Platsi kinnistul. 01.09.2014-30.06.2015. te Seltsi projektile „Näitus „Sümbolite alase (jäätmehoolduseeskiri, heakor- - Väljastati kasutusluba Starman Tugiisiku määramine arhitekt Kotli““ toetust summas 375,00 raeeskiri, koerte- ja kasside pidamise AS-le optilise sidekaabli kasutamiseks - Määrati ühele perele tugiisik. eurot. eeskiri jt) järelevalve teostamine, väär- asukohaga Kiltsi raudteejaam. Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnis- Raha eraldamine reservfondist tegude menetlemine ja nende toime- Projekteerimistingimused tamine - Eraldati reservfondist 3566 eurot panijate väljaselgitamine. - Määrati projekteerimistingimused - Kinnitati Simuna alevikus Pargi tn Väike-Maarja Õppekeskuses teostata- Väike-Maarja vallas töötab Aul Laa- abihoone projekteerimiseks Simuna 5-10 asuv korter valla sotsiaalkorteriks. vate investeeringute lisakulude katteks. nemäe igal kolmapäeval. Tema elekt- alevikus, Orguse tee 2b kinnistul. Sotsiaalkorteri üürile andmine Üldhariduskoolide palgakorral- ronposti aadress on: aul.laanemae@ - Määrati projekteerimistingimused - Nõustuti isikule sotsiaalkorteri üü- dus pandivere.eu Egesten Metallehitused OÜ tootmis- rile andmisega üheks aastaks. - Kooskõlastati valla üldhariduskoo- MTÜ Roheline Paik väljakuulutatud hoone laiendamiseks Ebavere külas Kingi vastuvõtmine lide palgakorralduse põhimõtted. konkursile laekus kolm taotlust. Nende Lukeni kinnistul. - Nõustuti isikule kuuluva korte- Laste koolieelsesse lasteasutusse seast valiti vestlusvoorus välja Aul Laa- Piirkonnapolitseiniku ametis oli tal - Määrati projekteerimistingimu- riomandi kinke vastuvõtmisega, no- vastuvõtu ja väljaarvamise kord nemäe. tihti kokkupuuteid PAIK-i piirkonna kõi- sed korteri tehnosüsteemide osaliseks tariaalse müügilepingu sõlmimisega - Kehtestati laste koolieelsesse las- Aul Laanemäe õppis aastatel 1994- gi valdadega. Seega on siinne ümbrus- muutmiseks Väike-Maarja alevikus seotud kulud tasub Väike-Maarja vald. teasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarva- 1996 Tallinna Politseikoolis ning töötas kond talle hästi tuttav. Küllap aitab see Lõuna tn 15 kinnistul. Raieloa väljastamised mise kord. üle kahekümne aasta politseis – Rakke kaasa ka järelevalve teostamisele ja et- Kirjalik nõusolek - Nõustuti Kiltsi alevikus Põllu 4 kin- piirkonnavoliniku, piirkonnakonstaabli tetulevate probleemide lahendamisele. - Anti kirjalik nõusolek ehitise ava- nistul 2 vahtra, 1 papli ja 1 saare maha ja piirkonnapolitseinikuna.

4. oktoobril kell 19.00 4. oktoobril kell 11.00 Väike-Maarja seltsimajas talutoidupäev, laat ja hoidiste konkurss Väike-Maarja seltsimaja hooaja avapidu Kell 11.30 Viisikandle-õpituba, sügisandide ja puude mõistatamise mäng. HALJALA KULTUURIINVASIOON VÄIKE-MAARJAS

Õhtut sisustavad: LAAT • Näiteringi etendus “Külaline Philadelphiast” Kauplema ja oma tooteid näitama on oodatud kõik, kes müüvad talutoitu, põllumajandus-, aia- ja metsasaadusi, • Rahvatantsurühm “Segapidi” talutehnikat, käsitööd ja muudki vajalikku tööstuskaupa. • Tantsuks mängib muusikaline kollektiiv “Ans.Ambel” Laadale on oodatud eestimaine kaup! Pilet: eelmüügis 5 eurot, HOIDISTE KONKURSS samal päeval kohapeal 7 eurot. Tähelepanu, hoidistajad! Info ja laudade tellimine: Pühendame tänavuse hoidistekonkursi pihlakale – maagilise mõjuga kodumaisele vitamiinipommile. Väike-Maarja seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 Selgitame välja parima magusa, soolase ja Ahhaa!-elamust pakkuva hoidise. e-mail: [email protected] Konkursil osalemiseks too kell 10.00-10.30 2 purki/pudelit vähemalt 0,5l hoidist koos retseptiga seltsimajja korraldajate kätte. Tulemused tehakse teatavaks kell 15.00. Simuna naisteklubi keskpäevakohvik Ootame Sind! avab taas uksed Simuna rahvamaja väikeses saalis Väike-Maarja seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 pühapäeval, 5. oktoobril kell 12.00 e-mail: [email protected] Seekord sirvime reisipäevikuid. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Swedbanki töökorraldus Väike-Maarjas Lumetõrjetööde hange

Swedbank teatas oma valmidusest säi- • Küsida infot oma kontojäägi koh- • Väärtpaberitehingud Väike-Maarja Vallavalitsus kuulutas välja hanke lumetõrjetööde tegemi- litada füüsilise pangateenuse asulates, ta. seks valla teedel ja tänavatel 2014./2015. talveperioodil. kus alates 1. juulist oli kavas panga- • Lisaks saate küsida infot valuuta- Lisaks veel mugavad mobiilmaksed kontorid sulgeda. Tänastes asukohta- vahetus- ja aktsiakursside kohta. ja kontojäägi info. Mobiilimakse on Täpsem info ja hankedokumendid: des pangakontorid samal kujul siiski Selleks, et neid tehinguid läbi tele- kõige soodsam, kiirem ja mugavam või- Kaarel Moisa, tel 505 3558, e-post: [email protected] tööd ei jätka, ent pangateenust paku- foni teha, tuleb sõlmida leping ja siis malus eraisikutevaheliseks sularahata takse vastavalt kokkulepetele kohalike saate oma isikut tõendada paroolikaa- arveldamiseks, sest: omavalitsustega. Sularahateenuse ta- rdi, PIN-kalkulaatori või mobiil-ID-ga. • mobiilimakse on tasuta, maksate gamiseks jäävad kõigisse kohtadesse See on sarnane pangasaalis isiku iden- vaid kõneajatasu oma mobiilsidefi rma- Erametsakonsulent nii sularaha sisse- kui väljamakseau- tifi tseerimiseks. le tomaadid. Väike-Maarjal on panga tee- Telefonipank on turvaline. Jälgige • mobiilimakse laekub otsekohe, sh Aadu Raudla vastuvõtuajad ninduspunkt avatud 16. juulist. Teile antud juhiseid ja saate turvaliselt nädalavahetustel ja riigipühadel, ning Swedbank ja Väike-Maarja valla- korraldada kõik vajalikud toimingud. ka eri pankade vahel, kes seda makset Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke vastu Väike-Maarja valitsus on jõudnud kokkuleppele, et Kõik telefonipanga kõned salvestatak- pakuvad (praegu pakuvad mobiilimak- vallamajas II korrusel ruumis nr 210 üle nädala neljapäeviti kell 9-13. edaspidi on pangateenused klientidele se. Nõnda on Teil alati kindlustunne, et set vaid Swedbank ja SEB) Vastuvõtupäevad: kättesaadavad järgmisel moel: võimalike vaidluste ja arusaamatuste • saate mobiiltelefoni vahendusel 9. ja 23. oktoober 4. ja 18. detsember • Tavapärased pangateenused korral saab uuesti kuulata Teie ja pan- raha üle kanda igal ajal ja igal pool. 6. ja 20. november ning telleri abi ja nõuanded panga gatöötaja vahelise kõne salvestust. Makse tegemiseks piisab saaja mo- Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate probleemide- kaugkanalite kasutamise osas pa- biilinumbri teadmisest. ga (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomanikele makstavad kume Väike-Maarja Vallavalitsuse Telefonipangaga liitumine toetused). ruumides aadressil Pikk 7 (I kor- • Telefonipangaga saate liituda Swe- SALDO MOBIILIS Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. rus, ruum nr. 109). Lahtiolekuajad: dbanki kontoris. Helistades mobiiltelefonilt numbri- Tel 524 8963, e-post: [email protected] E 8.00-17.00, T-R 9.00-16.00, lõuna • Pärast lepingu sõlmimist saate pa- le 1503, saate igal ajal küsida telefoni Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. 13.00-13.30. roolikaardi ning seejärel saategi kohe teel infot oma konto jäägi kohta. Nii ei • Sularahatehinguid saab edas- mugavalt oma tehinguid tegema haka- pea Te olema teadmatuses, kas kontol pidi teha sularaha sissemakse- ja ta. on ikka piisavalt raha soovitud ostu te- väljamakseautomaadis. Automaadid • Telefonipangaga liitumine on ta- gemiseks. Mobiiltelefoni kaudu konto asuvad aadressil Pikk 16. suta ning kuutasu maksma ei pea. jäägi küsimise eest tuleb tasuda vaid Perearsti teade Kõige mugavamalt on pangateenu- • Tehingute eest teenustasud on sa- mobiilsideoperaatori kehtestatud tee- sed Väike-Maarja klientidele kättesaa- mad, mis pangakontorist sama tehin- nusenumbri minutitasu. Teatan, et vastu tulles patsientide soovile, pikendame alates 1. oktoobrist davad interneti, mobiili, pangaauto- gut teostades. “Saldo mobiilis” lepingu saate sõl- 2014 tööajaväliseid vastuvõtte. maadi ning telefonipanga vahendusel. • Telefonipanga kasutamisel on va- mida internetipangas ja pangakontoris. Teisipäeval kell 18.00-20.00 töötavad nii arst kui pereõde, saab teha Tutvustame lähemalt, mis on mis ning jalik nuppudega lauatelefon või mobiil- ka vereanalüüse. Neljapäeval kell 18.00-20.00 on pereõe vastuvõtt. kuidas neid kasutada. telefoni. MÄÄRATUD MAKSED Püüdke liikuda iga päev värskes õhus, tervislikult toituda ja olla rõõmsa- Igakuiseid makseid on võimalik meelsed, viirusinfektsioonide hooaeg on juba alanud. TELEFONIPANK INTERNETIPANK teostada ka läbi pangautomaadi. Sel- Ilusat sügist soovides Telefonipank on nagu pangatelle- Swedbanki internetipank on koht, leks on vaja eelnevalt pangakontoris Mall Lepiksoo ri teenus ilma kontorisse tulemiseta, kus pääsete oma makseid ja lepinguid telleril sisestada vajalikud andmed. kliendina ei pea Te oma rahaasjade aja- sõlmima mis tahes kellajal ja mis tahes Tuleb vaid kaasa võtta arve, kus va- Perearst Mall Lepiksoo praksise lahtiolekuajad alates 01.10.2014 miseks kuhugi minema – piisab, kui ko- kohast – tähtis on vaid, et saate kasu- jalikud rekvisiidid olemas. Kui need on dus helistate telefonipanga numbril 6 tada internetiühendusega arvutit. In- tehtud, siis saate sularahaautomaadis Telefonikonsultatsioonid telefonidel 3261 166 ja 528 5225: 310 310. Telefonipank on kiire, paindlik ternetipangast leiate infot nii meie tee- vaid mõne nupuvajutusega makse teos- E, K, R – 8.00-9.00 N – 10.00-11.00 ja vahetu. Saate oma rahaasjadest üle- nuste kui ka Swedbanki kui organisat- tatud. Oma kliente saame ka koheselt T – 9.00-10.00 vaate nii sageli kui vaja. Telefonipanga siooni kohta. Samuti saate siin sõlmida peale andmete sisestamist juhendada, kasutamisel on teenus oluliselt pike- lepinguid ning teha pangatehinguid. kuidas automaadis makset teostada. Arsti vastuvõtuajad: malt kättesaadav kui pangakontori pu- Internetipangas on paljude tehingute E – 7.00-13.00 N – 10.00-16.00, pereõde 18.00-20.00 hul, sest telefonipank töötab varahom- tegemine soodsam kui kontoris. Inter- NÕUSTAMISKESKUS T – 7.00-13.00 ja 18.00-20.00 R – 7.00-13.00 mikust hilisõhtuni, samuti laupäeviti ja netipanga kasutajaks saate, kui sõlmite Nõustamiskeskusse helistades saa- K – 7.00-13.00 L – kokkuleppel pühapäeviti. Telefonipangas suhtlete pangakontoris lepingu. te vastuseid oma igapäevastele küsi- te otse telleriga. mustele, mis on pangaga seotud. Näi- Vereanalüüse võetakse: MOBIILIPANK teks saate uurida kus asuvad lähimad E, T, K, R – 7.00-9.00 N – 9.30-11.00 Telefonipank töötab kõigil töö- • Mobiilpank – pank alati taskus. pangaautomaadid või pangakontorid, päevadel kella 8-20 ja nädalavahe- Mobiilipanga kaudu on igalt poolt kii- küsida valuutakursse, sulgeda oma tustel kella 10-18. relt kättesaadavad: kaart kui see on kadunud, küsida nõu Telefonipangas: • Kontojääk kui jääte hätta internetipanga kasuta- Mall Lepiksoo perearstipraksis • Saate teha vajalike maksetehin- • Väljavõte misel jmt. guid või väärtpaberitehinguid. • Maksed on taas 40 Eesti parima seas • Sulgeda pangakaardi. • Pangaautomaatide asukohad Teie Swedbank Eesti Perearstide Selts valis välja 40 parimat perearstipraksist üle Eesti. Hin- Väike-Maarjasse paigaldati damisel võeti arvesse praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kva- Okste ja kõduneva liteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, arstiabi järjepidevust ning koostööd videovalve patsientidega. materjali Valik tehti nende perearstikeskuste hulgast, kes omal soovil enda andmed esitasid ja nende alusel kõrgeima punktisumma said, teatas perearsti selts. Augustikuu lõpupäevil pandi Väike- turvalisuse suurendamisele. vastuvõtmine Maarjasse üles kuus uut turvakaamerat. Kaamerad on jälgitavad ka politsei Lääne-Virumaalt osutusid valituteks: Valvesüsteemi paigaldas OÜ Securer. poolt. Väike-Maarjas - Perearst Mall Lepiksoo OÜ (Väike-Maarja) Videovalve süsteemi paigaldamine Sel aastal on kavas panna valvekaa- - Sõmeru Perearst OÜ (Sõmeru) oli üks suuremaid valla tänavusi inves- merad üles veel Kiltsi kooli juurde ja Alates 15. septembrist ei ole - OÜ Eraarst Kersti Veidrik (Rakvere) - OÜ Kadrina Tervisekeskus teeringuobjekte. Loodetavasti distsip- Simunasse. Projekti kogumaksumus on enam kasutusel senine okste lineerivad kaamerad ja aitavad kaasa 17 500 eurot. kogumisplats Väike-Maarjas. Perearst Mall Lepiksoo OÜ kuulus ka eelmisel aastal nelja Lääne-Virumaalt parimate sekka valitud perearstipraksise hulka. Info põllukivide lõhkamise kohta Uus plats asub JÄÄTME- Palju õnne ja jõudu! Väike-Maarja vallas JAAMA (Tehno tn 5) kõr- val ja on avatud jäätme- Maavalitsus austab kuldpulmapaare Voglers Eesti OÜ teatab põllukivide Teine signaal – LÕHKAMISSIG- jaama lahtioleku kella- lõhkamisest Oti ja Tamme kinnistul Pu- NAAL – kaks pikka vilet, kumbki ca 5 aegadel: Lääne-Viru maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakve- divere külas. sek. re Karmeli kogudusega korraldab aasta lõpus austamisürituse Lääne-Virumaa Töid teostatakse ajavahemikul 22. Selle signaali järel saadab lõhke- E-R – 12.30-18.00 kuldpulmapaaridele, kel on täitunud või täitumas tänavu 50 abieluaastat. september kuni 31. detsember 2014. meister süüteimpulsi lõhkevõrku. Toi- L – 08.30-15.30 Samuti on üritusele oodatud kõik need paarid, kel tänavu täitunud 5-aastase Tööde teostamine sõltub ilmasti- mub lõhkamine. sammuga kuldpulmadele järgnevad pulma-aastapäevad. kust Kolmas signaal – LÕPUSIGNAAL – Pikaajaliste abielupaaride austamisüritus korraldati Lääne-Virumaal esma- Lõhketööde infotsoon inimestele kolm lühikest vilet. NB! Oksad ja kõdunev ma- kordselt 2012. aastal. Tookord vastasid üleskutsele nii abielupaarid ise kui nen- on 200 m. Lõpusignaal antakse pärast lõhka- terjal eraldi sorteeritult! de pereliikmed, kes oma vanemad või vanavanemad kirja panid ja kohalegi tõid INFO HOIATUSSIGNAALIDE KOH- mistööde lõppu. Enne lõpusignaali ning tähistasid oma 50., 55. või 60. pulma-aastapäeva. Eelmisel aastal osales TA: andmist ei tohi valvurid lahkuda oma antud üritusel 15 paari. Väike-Maarja valla jäätme- Esimene signaal – HOIATUSSIG- valvepostilt ega keegi siseneda ohu- Tänavune tunnustamine leiab aset 28. novembril kell 14 Rakvere Kolm- NAAL – üks pikk vile, ca 5 sekundit. tsooni. jaamade operaatori ainu kirikus. Oma osalemissoovi saab kuni 15. oktoobrini edastada maava- Esimene signaal antakse pärast lõh- Ene Kesküla ametitelefon litsusele telefonil 325 8001 või e-posti teel [email protected] Kõik keaukude laadimise lõpetamist. Isikud, Viive Tuuna on oodatud austamisüritusele kirja panema ka oma tänavu väärikat pulma-aas- kes pole seotud lõhkamistöödega, pea- Voglers Eesti OÜ on 520 1656. tapäeva tähistavaid vanemaid, vanavanemaid või teisi lähedasi. vad väljuma ohutsoonist. September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“ tõi Alar Kotli ja tema rikkaliku loomingu väikemaarjalastele lähemale

28. augustil avati Väike-Maarja güm- Kotli ja tema pere kohta ning avastas Näitust vaadates ja nähtusse süüvi- naasiumi algklassidemajas Väike- lausa jahmatusega, et enamus ehitisi, des tekkis tahtmatult küsimus, et kust Maarjas sündinud arhitekti Alar Kotli mida ta oli Eesti mõistes sümboolse- tuli maal sündinud ja kasvanud poisile 110. sünniaastapäevale pühendatud teks pidanud, on Kotli loodud. Teemas- mõte hakata arhitektiks, luua midagi näitus. Näitus, mis avas hulganisti Alar se süvenedes ja tuttavaid Kotli-teemal nii monumentaalset ja nii eripalgelist? Kotli uskumatult rikka isiksuse erine- küsitledes märkas Kadri, et ega Kotlist Sellele küsimusele on väga taba- vaid tahke – andis põhjaliku ülevaate väga palju ei teatagi. Siis ta mõistis, valt vastanud kümmekond aastat ta- tema elust ja laialdasest tööst ning mis on tema missioon Väike-Maarjas – gasi, Alar Kotli 100. sünniaastapäeva Näituse avamisele lisas pidulikkust Solare meeskvarteti HaLeMaJa esinemine. seda rikastas rohke väljapanek arhitekti teha Kotli jälle nähtavaks! aegu, tollane Väike-Maarja muuseumi kavandatud mööblist, pisiskulptuuri- Kadri otsis kontakti Kotli perega, juhataja Ene-Riina Ruubel: „Veetnud dest, tekstiilidest, joonistustest ja isik- tegi Pandivere giidide koolituse lõpu- lapsepõlve erksa vaimuga köstriperes, likest esemetest. töö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist õppinud nägema ilu just lihtsuses ja „Tere tulemast jagama seda mui- ning valmistas ette Kotli teemapäevad suur tahe nähtut jäädvustada, andsid nasjutulist uhkusetunnet, mis valdab Väike-Maarjas, Rakveres ja Tallinnas. poisile kätte pliiatsi ja värvid juba väga meid, väikese paiga inimesi, tajudes Kõik ikka selleks, et anda võimalikult noores eas. Küllap tundusid pisikesele siit kasvanud suurmeeste saavutusi. Ja palju infot Alar Kotli eluloo, töö ja kau- poisile ka Väike-Maarja kiriku kaared seda, kuidas suurte tegude kõrval saab nite ehitiste kohta. suurtena ja isa mängitud muusika pani jääda südamlikuks ja soojaks. Jääda Teemapäevade käigus tekkis mõte mõtlema, miks see just kaarte all nii inimeseks,“ ütles näituse avamisel sel- jõuda suurema näituseni. Suurepära- kaunilt kõlab. Kõik saab alguse lapse- le peakorraldaja Kadri Kopso. ne näitusesaal oli ju omast käest võt- põlvest! Kindlasti teadis väike Alar, et Need sõnad on väga tabavad, iseloo- ta – Kotli projekteeritud Väike-Maarja isa plaanide järgi ehitati Kotlite äri- mustamaks siit võrsunud arhitekt Alar gümnaasiumi algklasside maja ise on maja (praegune Georgi söögituba). Kotlit (27.081904-04.10.1963). Väike- osa ekspositsioonist. Kild-killu haaval Mitmeid kordi on Alar just seda nur- Maarjas sündinud, Rakveres ja Tartus hakkas Kadri teemat edendama. Võttis ka oma joonistel jäädvustanud, nii et õppinud ning Danzigi Tehnikaülikoolist ühendust disainibürooga Velvet ja teki- paistab ka Kaarma kõrtsihoone, mille Kadri Kopso tänamas Alar Kotli tütart Anu Kotlit näituse õnnestumisele kaa- arhitektikutse saanud tipparhitekti, kel- tas neis huvi. Nemad soovitasid kaasa- juures temagi sai 5 kopika eest Georg sa aitamise eest. le loomingusse kuuluvad enam kui saja ta ka professionaalne näitusekuraator. Lurichi kaameli seljas istuda. Kindlas- tema projektide järgi Eestisse ehitatud Selleks sai arhitektuuriloolane Karin ti jälgis kaheksa-aastane poisike uhke hoone kõrval niisugused sümbolehiti- Paulus. seltsimaja ehitamist Väike-Maarjasse, sed nagu Tallinna Lauluväljak ja Pre- „Karin Pauluse suunamisel sai tuh- kuigi ta siis ei teadnud, et Fromhold sidendikantselei ning kes on Estonia nitud küll arhitektuurimuuseumi ma- Kangro projekteeritud maja oli selle aja teatri taastamisprojekti looja. terjalides, küll erinevates fotoarhiivi- üks uhkemaid juugendlikke maju terves Töötades nii Eesti Vabariigi kui des, hooneid pildistatud, Kotli tütarde Eestis.“ ENSV ajal väga olulistel ja vastutus- Anu ja Malle elamised piltide ja doku- Aitäh Kadri Kopsole, kes Alar Kotli rikastel ehitustegevust kujundavatel mentide otsingul „peapeale pööratud“ tegemistesse põhjalikult süvenes ning ametikohtadel, leidis Alar Kotli alati ning kõige lõpuks mööblist pooltüh- kelle eestvõttel tuli Kotli väikemaarja- aega ka oma viie lapse ning südamelä- jaks kantud,“ rääkis Kadri Kopso näitu- lastele lähemale ja tema loodu sai taas hedaste hobide jaoks. Kotli elulugu on se avamisel. nähtavaks. dokumenteeritud tema rohkearvuliste Selle ühise koostöö tulemusena Näitus Väike-Maarja gümnaasiu- joonistuste ja maalidega. sündiski arhitekt Alar Kotli 110. sünni- mi algklasside majas ootab külasta- Kadri Kopso sõnul võib selle näi- aastapäevaks fantastiline näitus „Süm- jaid kuni 28. septembrini. Laupäeviti tuse saamisloo alguseks lugeda 2010. bolite arhitekt Kotli“. on näitusekülastajatel olnud võimalik aasta augustikuud, mil Väike-Maar- Näituse kuraator Karin Paulus, kelle osaleda erinevates töötubades. 27. ja läks ajalukku tormide pealinnana. sõnul Kotli elustiil oligi mõnes mõttes septembril kell 11 saavad huvilised Kadri Kopso ja Kotlite pere liikmed näitusesaalis. Valla tookordse ehitusnõunikuna tuli kunstiline eneseväljendus, ütles, et on harjutada portree joonistamist kuns- tal ronida kiivrita jäänud kirikutorni näitusega äärmiselt rahul, nii stendi- tiõpetaja Maie Lepiku juhendamisel. konstruktsiooni kahjustusi hindama. dega kui ka perekonna kogust pärit Väike-Maarjast rändavad näituse- Ilma katuseta tornis oli palju valgust ja esemetega. Näituse ettevalmistamine tahvlid (ilma originaalesemeteta) välja- kõik aja jooksul puidule jäädvustatud pakkus talle palju üllatusi ja avastamis- panekule Rakvere Gümnaasiumi (okt), autogrammid olid hästi loetavad. Tal- rõõmu. siis Tapa Vene Gümnaasiumi (nov), le hakkas silma, et 23.07.1945 oli seal Arhitekti tütar Anu Kotli kiitis Kad- Simuna rahvamajja (dets), kevadeks on käinud Alar Kotli. Ehitusala inimesena ri Kopso visadust näituse materjalide näitus tellitud Tallinna Parikaste Maja ja arhitektuurihuvilisena teadis ta, kes kokkukogumisel, selekteerimisel ja eks- galeriisse ning suveks Heimtali muu- Alar Kotli on. Meeles oli seegi, et ta on poneerimisel ning ütles, et see, millega seumi. Kindlasti täieneb näitusepai- Väike-Maarjas sündinud. Kadri pani Kadri on hakkama saanud, on lausa us- kade loetelu veelgi – eesmärk on käia Alar Kotli sünniaja endale igaks juhuks kumatu. „See on imeilus näitus, see lä- sellega läbi võimalikult palju Kotli pro- telefoni kirja ja igal aastal 27. augustil heb inimestele korda,“ rõõmustas Anu jekteeritud koolimaju. ütles telefon talle, kui vanaks oleks Alar Kotli ja lisas, et Kadrist on kujunenud Kotli sel päeval saanud. lausa nende perekonna pikendus Väi- Ilve Tobreluts Näitus pakkus palju uudistamist ja üllatusi. Kadri hakkas otsima rohkem infot ke-Maarjasse. Suvistest tegemistest Kiltsis

Meeldetuletuseks – kevadel valiti Kilt- merdasid ja platsilt muru niitsid ning sis uus külavanem. Nüüdseks on ka meiega koostööd tegid. Tänud laulja- külavanema 100 päeva möödas. Missu- tele ja eriti kõhutantsijatele, kes täitsid gused arengud on vahepeal toimunud? kõik ansambli pausid. Aitäh kõigile, Külavanem Sigriti eestvedamisel kes olid korraldamisel abiks: Pilvi, Rita, sai suve algul värvitud bussijaama külavanema asetäitja Margus, Sigrit, ning seoses jalgpalli MM-iga joonistas Sten, Annabel, Tair, Kaja, Aili, Väino, ta bussijaamale ka Brasiilias toimu- Eha, Margus, Mari-Vivian, Peep. Ebavere tervisespordikeskus pa- va jalgpalli MM-i maskoti. Värvi andis Tänu Väike-Maarja vallavalitsuse kub liikumisharrastajatele laenu- külavanema pere. Sigriti initsiatiivil on toele on suvel saanud teoks ka kaks tuseks: paigaldatud peatänavale lilleamplid projekti: talgupäeva eterniidi utiliseeri- • rullsuuski • jalgrattaid Anu Kotli kinkis Kadri Kopsole tänutäheks isa ja üks suur lillepott. Kuuma suve tõt- mine ja Kiltsi rahvamaja katuse remont. • rulluiske • kõnnikeppe 1942. a tušijoonise Toompea vaatega. tu tuli neid ka pidevalt kasta. Amplid Perekond Vain, suur tänu Teile MTÜ-le pidasid kenasti terve suve vastu, kuid annetatud rahalise toetuse eest! Tervisespordikeskus on avatud: kahjuks muinastulede ööl, pimeduse Infolehe ilmumise aegu peaks Kiltsi T-R kell 15.00-20.00 varjus, tegi kamp noori kolm amplit pu- rahvamajas täie hooga juba käima põ- L kell 12.00-17.00 ruks... Kahju, et leidub selliseid noori, randa renoveerimine, mille teeb teoks P kell 12.00-17.00 kes ei oska väärtustada oma kodukohta Tallinna linnavalitsus ning ehitab Bork- ega hinnata seda kui proovitakse mida- holm Ehitus OÜ. Saunapäev: gi paremaks ja ilusamaks teha. Veel on sügisesse plaanitud Kiltsi reedeti kell16.00-21.00, Jaanipäeval õnnistati meid suure- aleviku elanike küsitlus. Peagi saa- kokkuleppel on sauna võimalik telli- pärase ilmaga ning kõik õnnestus väga buvad küsitluslehed teie postkasti- da ka teisteks aegadeks. hästi. Oli ansambel, võistlused, auhin- desse ning tagasisidet palume täide- Tervisespordikeskus pakub ka kon- nad, õhupallimüüja ning puhvet. Isegi tud ankeetide näol Kiltsi poodi, sel- verentsiruumi kasutust. härra Edgar Savisaar ei pidanud pal- . leks ettenähtud kasti, 19. oktoobriks Olete oodatud! juks meie Kiltsi jaanitulelt läbi astuda. Tegusat sügist! Info: Inimeste tagasiside oli igati positiivne. www.ebaverekeskus.ee Siinkohal tahan öelda suured tänud Siret Stoltsen ja tel 5656 1865 Palju erinevaid hooneid erinevate kasutusotstarvetega, aga kõik ikka Alar valla töömeestele, kes eelnevalt trim- MTÜ Meie Kiltsi juhatuse liige Kotli looming. Foto: 6 x Heili Nõgene 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. September Simuna koolis Teadmistepäeva pidulik aktus lasteaias 1. septembril

Kauaoodatud ja imeilus suvi sai jäl- kooli majandusjuhataja Sirje Pakkone- le kuidagi märkamatult läbi. Muidugi ni ja kehalise kasvatuse õpetaja Hillar võis saabuvat sügist augusti lõpupoole Kasu. Hillar jääb siiski meie suureks märgata punavate pihlapuude, üksiku- rõõmuks võimla peremeheks ja lubas te kollaste kaselehtede ja põllul müra- oma mehise pilgu õpilaste sportlikel vate kombainide järgi. Emad-isad võt- tegemistel peal hoida. Tervituskõnes sid lapsed kaasa ja läksid linna kooliks meenutas vallvolikogu esimees proua vajalikku kraami ostma. Mõned lapsed Ene Preem, kuidas tema oma kooliteed ootasid kooli minekut, teised tahtsid alustas. Kaasas olid tal tollane aabits ja ruttu täiskasvanuks saada, et mitte ku- koolimüts. Minule tõi see silme ette 40 Lotte ja Bruno oma kooliaja toredaid nagi enam koolipingis istuda. Nii nagu aasta taguse 1. septembri, kus ma isa Vallavanem Indrek Kesküla tead- Väike-Maarja mudilased avaaktusel tegemisi esitlemas. Foto:3x Sirje Orro igal aastal. käekõrval, pisikese ja arglikuna, kimp mistepäeva aktusel Väike-Maarja põnevusega kuulamas-vaatamas. astreid käes, üle tohu- lasteaias. Pärast aktust sõitsid direktor, muu- tu suure (siis tundus data traditsioonilist üllatusesinemist sikaõpetaja, koolieelikud Karlotte ja nii) koolimaja läve as- Väike-Maarja lasteaia pere kogunes 1. õpetajate poolt. Gregor, Lotte ning Bruno Väike-Maarja tusin… septembril muusikasaali, pooleteise Näod läksid naerule, kui sisse tulid lasteaia Kiltsi rühma lapsi tervitama ja Tänaseks päevaks kuni seitsmeaastased lapsed, kõik sõb- Lotte ja Bruno, kes esitlesid oma kooli kommileiutist demonstreerima. on kooliaasta kenasti ralikult koos, teadmistepäeva aktusele. toredaid tegemisi. Lotte oli aga suvel Toredat kooliaastat kõikidele õppi- käima läinud. Edukalt Lapsi ja õpetajaid tervitas soojade mütsi kudunud, milles kõrises kommi- jatele ja õpetajatele! on läbitud evakuat- sõnadega Väike-Maarja vallavanem leiutusmasin ja loomulikult sai seda siooniõppus. Läbi vii- Indrek Kesküla. kohe saalis katsetada ning kõik said Tiia Mänd di kooli spordipäev, Suuremad lapsed teadsid juba oo- kommi maitsta. lasteaia juhtaja kus selgitati iga klassi parim sportlane nii Kiltsi koolis asus eripedagoogina tööle Sandra Paju tüdrukute kui poiste arvestuses. Käidi Lää- Räägi en- maatikas ka riigieksami. laulsin Tallinna Ülikooli naiskooris. ne-Virumaa algklassi- 9. klass esitamas palasid „Mõmmi aabitsast“. dast! Sul on poeg Sören, kes käib Kiltsi Tallinnas elades käisin ka laulujoogas, de kergejõustikuvõist- Foto: Gertu Põldmaa Olen pärit mõisas lasteaias. Tal on Rootsi nimi. väelaule laulmas. Nüüd tahaksin ha- lustel ning saavutati Tuudi külast, Kas see oli teadlik valik? kata joogas käima. Olen juba uurinud, Simunas oli aga kooli algus erili- seal põhikoolide ja algkoolide grupis Läänemaalt. Ei olnud. See nimi tõusis lihtsalt et Ebaveres on selleks võimalus. Mulle ne, sest õpilaste arv kasvas mullusega 512 punktiga II koht. Ka pendelteate- Teisel eluaas- esile teiste nimede seast. Ma ei mõel- meeldib ka jooksmas käia. Maal on eriti võrreldes 15 õpilase võrra. Arvestades jooksu II koht nendel võistlustel kuulus tal kolisime nud, et ma panen oma lapsele kindlasti mõnus, rohkem ruumi, vaikust ja tunta- hetkeolukorda meie haridusmaastikul, Simuna koolile. Läbi sai viidud tradit- ema ja õega Rootsi nime. Mulle meeldis teisi nime- valt puhtam õhk kui linnas. on see ühe pisikese maakooli jaoks siooniline Nunnu konkurss ja osaletud Tallinna. Lõ- sid ka, näiteks Ekke. Mida pead oma töös oluliseks? suurepärane näitaja. Aktus oli meele- kihelkonnakoolide sügiskrossijooksul petanud olen Kes on olnud su suurimad eesku- Et lapsed oleks rõõmsad ja usuksid olukas ja südamlik. 9. klass esitas vast- Rakkes. Õpetajatel ja koolitöötajatel on Tallinna Saksa jud? endasse. Mulle endale ei meeldinud setele koolijütsidele palasid lasteaias läbi viidud töökoosolek Simuna hari- Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli. Mul Põhikooliaegne sõbranna. Ta oli mu koolis käia ja minu arvates peaksid tuttavaks saanud „Mõmmi aabitsast“. duselu 325. aastapäeva tähistamise or- on vanem õde. täielik vastand. Mulle ei meeldinud õp- õpetajad panustama sellesse, et lapsed Kohal oli ka Mõmmi ise. Muusikaringi ganiseerimiseks. Jagatud ja omandatud Kelleks tahtsid noorena saada ja pida, mul oli palju sõpru, ma olin üsna tuleksid rõõmuga kooli. Ma tahaksin, et õpilased esitasid päevakohaseid lau- on koolitarkust, saadud heade tegude mis sind huvitas? populaarne. Tema aga oli selline kuns- lapsed ei võrdleks ennast teistega, vaid le. Lausuti tänusõnu õpetajatele ja eest kiita ja halbade eest laita. Keskkoolis tahtsin minna lenduriks tiinimene, kes ütles alati oma arvamu- leiaksid selle, milles nad ise on tuge- koolitöötajatele, kel oli põhjust töö- õppima, aga kuna Tartu oli kaugel ja se välja, mistõttu ta ei meeldinud pal- vad. juubeliaastat pidada. Saatsime välja- Simuna kooli direktor mina tahtsin Tallinna jääda, valisin en- judele ja oli natuke veidrik. Aga ta oli Millised on su esimesed muljed teenitud puhkuspõlve pidama Simuna Kaja Põldmaa dale eriala Tallinna ülikoolist. Tahtsin andekas ja tal läks koolis hästi. Minul Kiltsi koolist? õppida midagi humanitaarvaldkonnast ei läinud. Lõpuks aga tema isiksus aval- Vähe lapsi! Õpetajad väga toredad MTÜ Ökokratt soovib ääremaa ja kaalusin, kas õppida sotsiaaltööd või das mulle mõju. Peale põhikooli muu- ja vaimukad! Kool on väga ilus, uhke on eripedagoogikat, ja läks nii, et valisin tusid mu prioriteedid ja ma hakkasin käia mõisas tööl, ei ole selline klassi- üheskoos turvalisemaks muuta viimase. Koolis olid mu lemmikõppeai- õppimise vastu rohkem huvi tundma. kaline koolihoone. Tundub, et õpilased ned rootsi keel ja matemaatika. Root- Kuidas sattusid tööle Kiltsi Põhi- ise oskavad ka seda hinnata: lauad ja 30. augustil toimus Järsi küla Metsa- teemadeks: oma- ja naabrikaitse si keel hakkas mulle nii meeldima, et kooli? seinad on puhtad, ei ole soditud. Silma mõisa tallu rajatud Puhta vee teema- ning ellujäämise õpe, vara- ja kor- õppisin seda edasi ka pärast keskkooli Leidsin mehe, kes on Kiltsi kooli vi- hakkab ka see, et õpilased hoiavad õpe- pargis Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike- rakaitse ning juhtumi lahendamine, ülikoolis ja kursustel. Rootsi keel on listlane ja kelle vend juba töötas siin tajatega kokku, ei mässa nii palju, kui Maarja valla lähikülade päästeõppe- psühholoogiline ettevalmistus kriisi- sarnane inglise ja saksa keelele ning on koolis. Selle aasta augustis ostsime Pi- mina oma kooliajast mäletan. Õpilased päev. Taoline õppepäev oli sarjas esi- olukorras toimetulekuks. ilusa kõlaga. keverre kodu ja nii sattusin siia. Kiltsi on mõistlikumad. mene, õpiti küttekoldeid hooldama ja Täpsema informatsiooni saamiseks Matemaatikas olid mul põhikoolis kool otsis samal ajal eripedagoogi, ma küttekoldeid otstarbekalt kütma. kirjutage [email protected] või helista- suured raskused, aga pärast vaevanä- kandideerisin ja mind võeti tööle. Kiltsi kooli eripedagoogi Sandra Järgmine koolitus toimub 4. ok- ge telefonil 513 2149. gemist ja eraõpetaja juures käimist, Millega tegeled vabal ajal? Paju intervjueeris toobril Metsamõisas, lektoriks on po- muutus see mulle loogiliseks ja see Lapsena laulsin Ellerheina mudilas- Mari-Vivian Laht litseinik Üllar Kütt. Käsitletavateks Priit Adler hakkas mulle meeldima. Tegin mate- kooris, teismeeas tekkis paus ja hiljem

tulekul saigi tema ja külaseltsi esinaise le koostegutsemine üritusele sisu ja kes kehakinnitamiseks ühtteist valmis- Erilised hetked Eipris Kai poolt istutatud arvult teine elupuu, värvi andis. tasid. esimene on sirgumas möödunudaasta- Suur tänu Tairole väärt ühisfoto- Eipri küla kokkutuleku korraldami- Augusti keskel kogunes Eipri külla ini- nustavalt. sest külamaja avamisest saati. klõpsu eest ja Marjule Väike-Maarja sele pani õla alla ka Väike-Maarja val- mesi lähedalt ja kaugelt. Üles sai kir- Kauni laupäeva sisse mahtus roh- Päevale andsid hoogu Aare ja Terje muuseumist ülevaate eest küla aja- lavalitsus. Suur tänu! jutatud 138 inimest, kohaks oli Eipri kelt erinevaid tegevusi, aga ka aega veetud seltskonna- ja võistlusmängud loost. Aitäh endisele külaelanikule Oli eriline päev ümbritsetuna pal- külamaja, kuupäevaks 16. august ja niisama mõnusaks koosolemiseks, va- – Eipri stiilis kalapüük, saapavise ja Evaldile akordionimuusika eest, mis ka judest, kelle jaoks on Eipri kasvanud kokkutoovaks sündmuseks Eipri küla nade tutvuste soojendamiseks ja uute kepikõnd, meeskonnavõistlused kan- külainimestes pillimängusoovi elustas. koduks, keda seovad meie külaga mä- kokkutulek. sõlmimiseks. deraamidega pesupäev ja suvine suu- Spetsiaalse kontsertkava eest oleme lestused või lähedased inimesed. Aitäh Ilus ilm oli muidugi varakult terveks Kokkutulek algas päevale kohaselt satamine, ning tegevused lastele. Kai tänulikud noortebändile Fresh Start, osalejaile rõõmsa koosviibimise eest! päevaks tellitud ja õhtune vihmasabin- hümni, lipuheiskamise ning tervitussõ- juhendas vaibakudumise õpituba ja mille solistide Katrini ja Mariana juu- gi hoolikalt ajastatud, et suunata rah- nadega külaseltsilt ja vallavanem Ind- ühisesse vaibakesse said triibud mit- redki Eipri külas on. Eraldi Heili Nõgene vas lõkke äärest hubasesse külamajja, rekult. Külavanem Aare tegi puukese metelt meestelt-naistelt-lastelt. tänu sündmuse õnnestumise eest Foto: Tairo Lutter kus jätkus juttu pea südaöötundideni. kinkimisega üleskutse hakata küla suu- Siinkohal ütleme tänusõnad kõigi- kuulub Indrekule, Katrinile, Artile, Sai- „Mul pole tööpäevad ka nii pikad kui rematel üritustel külamaja esist järge- le eelpool ja edaspidi mainitud meie male, Marele, Elvele, Avele, lõkkemeist- see üritus siin,“ kostis õhtul kõrvu. Tun- mööda elupuudega palistama. Kokku- oma-inimestele ja Eipri sõpradele, kel- ritele ja kõigile usinatele perenaistele, September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Noortekeskus suvel Külalised Argentiinast

Suvi on möödas ja suvel toimunust jä- ta, aga ka ilma toetajateta. 2014. aas- On sügis. Rändlinnud otsivad taevast Fridrich Arthur olid Viru-Jaagupis pas- ja hing oli EELK Väike-Maarja kogu- rel vaid lõbus meenutus. Väike-Maarja tal olid toreda malevasuve taga Väike- tähtede järgi teed lõunamaale, kooli- torid, viimase õde Elly Theka Wilhelmi- duse juhatuse liige Heli-Liivia Komp. valla 13–16-aastased noored said ka sel Maarja vallavalitsus ja Eesti Noorsoo- jütsid käivad ringi mossis nägudega, ne oli aga Väike-Maarja kirikuõpetaja Tänu tema energiale ja positiivsusele aastal osa malevasuvest, sedapuhku töö Keskus. põllumees vahib igal hommikul mureli- Paul Eberhardi abikaasa. sai teoks, et teiselt poolt Atlandit saa- juba 18. suve. 70 noort kõplasid kalmis- Kuna kõik noored kahjuks malevas- kult taevasse ja Tallinna tänavatel vura- Suure tänutundega suhtusid küla- bunud külaliste pikk reis end vaimselt tutel teid, taastasid raudaedu ja -riste, se ei mahu, jätkus tegevusi ka peale vad mustad limusiinid kõrgete külalis- lised selgitustesse ja informatsiooni, ära tasus ning neile jäi Eestimaast mul- korrastasid Väike-Maarja aleviku halja- maleva. Väike-Maarja valla noortekes- tega. Eestimaa elab oma vaikset sügis- salasid, valmistasid ette Väike-Maarja kus alustas kevadel projektiga „Riski- elu ja kuigi siin, Lääne-Virumaal, ei pea laieneva jäätmejaama territooriumi, laste toetusprogrammi rakendamine kiruma liiklusummikuid ja on rahulik, pesid lasteaia õuetarvikuid, ulatasid läbi noortekeskuste“. Projekt on ra- juhtub ka meie kanti kaugeid külalisi, abikäed Simuna kiriku koristamistöö- hastatud Euroopa Majanduspiirkonna kes tunnevad huvi oma vanemate, va- del, lõhkusid ning ladusid puid, koris- (EMP) toetuste programmi „Riskilap- navanemate ja vana-vanavanemate jäl- tasid noortekeskusi, jne, jne. sed ja -noored“ avatud taotlusvoorust gede vastu sügisesel Maarjamaal. Töid oleks jagunud veel ja veel, aga „Noorte- ja noorsootööorganisatsioo- Niisugused inimesed on perekond ega malevasuve eesmärk ole ainult töö nide võime kaasata riskilapsi ja noori Hoffmannid – Peter Ferdinand Hoff- tegemine. Noortele toimusid ka erine- on paranenud“. Projekti kestus 24 kuud mann ja proua Heidrun, Erico Ferdi- vad koolitused: muinsuskaitseametist (105 nädalat). Projekti alguse ja lõpu nando Hoffmann Breustedt ja proua käidi rääkimas raudaedade ja -ristide kuupäev:17.03.2014-16.03.2016. Renate (Mausi). 30. augustil toimus ajaloost, noored said teadmisi, kuidas Programm on osa Haridus- ja Tea- Väike-Maarja kiriku juures kokkusaami- hooldada ja vajadusel taastada neid dusministeeriumi üldisest strateegi- ne kaugete külalistega. mälestusmärke. Taas oli noortele ohu- lisest tegevusest, mis on suunatud Neli inimest Hoffmanni suguvõsast tusest rääkimas päästja Eimar Täht, kes laste ja noorte heaolu parandamisele, elavad Argentiinas, kuid meile saabu- omab laialdasi kogemusi ja teadmisi formaalharidussüsteemi ja noorsoo- sid nad oma juurte avastusretke käigus erinevate lõhkekehade olemasolust ja töö mitmekesistamisele ning selle abil läbi Müncheni, Riia ja Tallinna. Endast- ohtudest. Samuti jagas mees õpetussõ- ka ennetustööle. Koostöös HTMiga mõistetavalt huvitas neid kõik, mis on nu vees käitumisest ja oma elu tervena viib programmi ellu Eesti Noorsootöö säilinud nende esivanematest, eriti hoidmisest. Noortele toimus ka esma- Keskus, programmi partneriteks on pastoritest. abi lühitutvustus: noored said proovida Justiitsministeerium, Sotsiaalministee- Hoffmannide esivanemaks oli Jo- kergemate haavade sidumist, esmaabi rium ning Norra Kohalike ja Regionaal- hann Peter Hoffmann, kes tuli Väike- andmist. Ilja Golomb käis noortele sete Omavalitsuste Liit. Projekti koor- Maarja maile 1817. aastal, rentis väi- Müüriku Hoffmannite järeltulijad oma esivanemate hauasamba juures Väike- tutvustamas arvutit kui ühte muusika dineerib Eesti Avatud Noortekeskuste kese talukoha, kuhu asutas kaupluse. Maarja kirikaias. Foto. Ellu Moisa. tegemise abivahendit. Lääne-Virumaa Ühendus. Peagi tuli jõukus, osteti maad ja ehitati mida lahkelt jagas proua Ellu Moisa, je kui sooja vastuvõtu ja heade inimes- karjäärikeskusest külastas noori Tiiu Eelmainitud projekti abil alusta- hooned. Nii pandi alus Müüriku (Ma- tuginedes oma kogemustele nii ajaloo- tega paigast põhjamaises Euroopas. Säbel, kel kaasas kohver põnevate ma- sime huvitegevusega, noortega koos rienhofi ) mõisale. Peres kasvas üles 6 õpetajana kui ka muuseumitöötajana. Väike-Maarjast siirdusid Hoffman- terjalidega. Noored said teadmisi CV ja katsetati meisterdada asju „prügist“ poega ja üks tütar. Vanem poeg Georg Külalised said kaasa koopiad surnuaia nid edasi Koeru, millega neid samuti motivatsioonikirja kirjutamisest, pan- – pudelikorkide abil rinnanõelad, sa- Konrad päris mõisa, kaks venda õppi- plaanidest, millel olid näidatud nende seovad ajaloolised sidemed. na proovile teadmisi erinevate ameti- vist valmisid ehted, kasutuna seisma sid arstideks, teised pastoriks ja ap- suguvõsa liikmete matmiskohad. Nad te palganumbrite suurusest, katsetati jäänud kaubakataloogikaaned leidsid teekriks. Õde Luise abiellus Simuna tutvusid Väike-Maarja kirikuga ja vaata- Ülevaate pani kirja ja vahendas koh- tööintervjuud ja tehti muudki põnevat. koha õnnitluskaardil, värvisime liiva. Ja pastor Hugo Richard Paukeriga. Georg sid üle ka teised muistsed kalmukohad. tumist tõlgina Malevasuvest ei jäänud puudu ka kõik see on alles algus. Projekt kestab Konradil oli kahest abielust 12 last. Külastati ka Müüriku mõisakohta. Ville-Markus Kell väljasõit – külastasime Meelteaeda veel terve aasta ja natuke peale, selle Tema poeg Hugo Vilhelm ja pojapoeg Toimunud kokkusaamise eestvedaja Tamsalu vallas. Tutvusime meelteaia aja jooksul saab katsetada nii mõnda- rajamise ideedega, katsetasime ka gi. Loodame, et projekt aitab kaasata enda peal, kuidas üks või teine meel veelgi rohkem noori. Seega head ideed vastavas paigas töötab. Matkasime pi- kaasa ja noortekasse! Väike-Maarja muusikakoolis alustab tööd kalt metsigade jälgedel, matka jooksul Ilusat kooliaasta algust ja tublit jät- tehtud piltidest valmis loodusfi lmike. ku! eelklass Kogu matka tegi noortele põnevaks Priit Adler, kes oma sütitavate juttude- Väike-Maarja valla noortekeskuse ga kogu päeva nauditavaks tegi. pere nimel Käes on september – tarkusekuu. edaspidi plaan asuda õppima muusi- seid. Õppetund toimub üks kord nä- Malevasuve ei saa olla ilma noorte- Meeli Veia Nagu paljud koolid, alustas ka muu- kat meie koolis. Eelklassis lauldakse ja dalas. Õppetasu suurus 5 eurot kuus. sikakool oma tööd 1. septembril. Nii on mängitakse, õpitakse nooditarkust ja Õpetajaks Rutt Vilu. maja taas täis muusikat, askeldamist ja tutvutakse erinevate pillidega. Kohtumiseni muusikakoolis! remondimehi. Eelklassi esimene kokkusaamine on Sel aastal alustab taas tööd eelklass. teisipäeval, 30. septembril kell 18.00 Registreeri tel 326 1177 või 503 1910 Eelklass on eelkõige nendele väi- seltsimaja teisel korrusel. kestele muusikasõpradele, kellel on Eelklassis ei ole sisseastumiskat- Vallo Taar

Õppekeskuse koka ja autotehniku eriala õpilased lähevad praktikale Saksamaale

Väike-Maarja õppekeskuse esitatud Ettevõttepraktika käigus praktisee- projekt „Koka ja autotehniku eriala rivad autotehniku eriala õpilased kutseõppurid praktilisi oskusi oman- autohooldamist, tehnohooldust ja damas Schwerinis“ sai positiivse vas- diagnostikat ning koka eriala õpila- tuse ja Erasmus+ programmi raames sed klienditeenindust, toitlustamist rahastatakse kahel õppeaastal Väike- ja praktilist köögitööd. Maarja õpilaste praktikat Saksamaal Projekti käigus saavad Eesti õpi- kokku 33 712 euro eest. lased teises kultuuris töötamise ko- Projekti eesmärgiks on toetada gemuse ja võimaluse tutvuda võõ- kutseõppes osalejaid teadmiste, rustava maa erialase töökultuuriga. oskuste ja kvalifi katsiooni omanda- Projekti partneriks Saksamaal on misel. Toetatakse õppija isiklikku ettevõtte Salo+ Partner Kutsehari- arengut, tööalast konkurentsivõi- duskeskus, kes on sertifi tseeritud met ja osalemist Euroopa tööturul. täiendõppe osutaja. SALO+ Partner Eesmärk on noorte kutseõppurite võõrkeelte oskuse parandamine ja grupi töö keskendub tööturul eba- õpilaste motiveerimine uue keele võrdses olukorras olevate inimeste õppimiseks. aitamisele, arendades uusi ja alter- Projektiga saadab Väike-Maarja natiivseid töövõimalusi ja tööhõive õppekeskus kahe aasta jooksul nel- alasid. Salo heaks töötab umbes jaks nädalaks Saksamaale Schwerini 600 inimest, enamjaolt õpetajad, ja linna erialasele praktikale 16 teise aastas õpetatakse rohkem kui 6000 ja kolmanda kursuse autotehniku ja õpilast. koka eriala õpilast, nende hulgas 8 hariduslike erivajadustega õpilast. Heili Nõgene 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Oma lugu, paiga lugu, Eesti lugu, soome-ugri lugu ehk Eduard Leppiku 90. sünniaastapäeva tähistamisest

tatega iga maastik – põlvkonnad vahe- tuvad, inimesed kolivad. Mõtlemine on pingutus igas ajas, sageli ebameeldiv Konverentsi PÄEVAKAVA tegevus, millele tuleb pidevalt asen- dustegevusi otsida, kuid harjutatav ja 9. oktoobril 2014 lõpuks sisemise sunni ajel tiivustavas- se vormi valatav. Mõttelend. Tunda on, 12.30-13.00 kogunemine, registreerumine et siinne kogukonna vaim vajab ergu- 13.00-13.05 Avasõnad tamist ja elavdamist, vajab lisahoogu, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla et minna uuele, tulevikku vaatavale mõtestatud ringile. Vajame mõtlemise 13.05-13.40 Keelemees Eduard Leppik – F. J. Wiedemanni keeleauhinna värskendamist ja mõtlemise hoogusta- laureaat Marit Alas, Emakeele Selts mist. Kuidas läheme soomeugrilastena 13.40-14.00 Kodu-uurijast kirjamees Eduard Leppik edasi iseenda looga, oma paiga looga, Irma Raatma, Väike-Maarja raamatukogu Eesti looga? 14.00-14.20 Väike-Maarja mees Eduard Leppik õpilasettekanne, Väike-Maarja Gümnaasium Alustame konverentsi Eduard Lep- 14.20-14.35 Eduard Leppikule pühendatud võistlusmatka võitjate autasus- piku tegevusega keelepõllul ehk ette- kandega “Keelemees Eduard Leppik tamine – F. J. Wiedemanni keeleauhinna lau- 14.35-15.10 Kohvipaus reaat”. Tuletame meelde tema loomin- 15.10-15.40 Matkamees Eduard Leppik (matkadest tema 200 matkapäevi- Näitus “Seljakotid selga!” tundma Väike-Maarja valla radu. Neli gut ja vaatame Eduard Leppikut tänase ku põhjal) Marju Metsman, Väike-Maarja muuseum Eduard Leppiku 90. sünniaastapäe- tundi vältav võistlusmatk toob siinse- õpilase silme läbi. 15.40-16.30 Oma lugu, paiga lugu, Eesti lugu, soome-ugri lugu va tähistamisele on algus tehtud. Tema tele teedele Väike-Maarja valla koolide Pärastlõunapausi järel uurime koos Valdur Mikita, mitmete raamatute, sealhulgas “Lingvistiline mets”, autor. matkade teemaline näitus on avatud õpilased, õpetajad, Eduard Leppiku su- konverentsikülalistega vastkoostatud Pärast konverentsi lõppu seame sammud F. J. Wiedemanni keeletammikusse Väike-Maarja muuseumis, paigas, mille gulased ja teised matkahuvilised. kaardilt paiku, mida Eduard Leppik olemasolu alusepanija oli ta ise oma oma rännakutel ja matkadel läbis, vaa- Eduard Leppiku tamme juurde, seejärel süütame küünlad tema haual ja jätka- Väike-Maarja keskkooli muuseumi ko- Paigaloo konverents tame neid tema fotosilma kaudu. Ning me tutvumist näitusega “Seljakotid selga!” ning mõttevahetust Väike-Maarja gudega. Väljapanek “Seljakotid selga!” 9. oktoobril Väike-Maarja seltsima- siis – konverentsi viimase ettekandega muuseumis. on sissevaade Eduard Leppiku ligi 200 jas aset leidev konverents on ehk eba- “Oma lugu, paiga lugu, Eesti lugu, soo- matkapäevikusse. Korrektselt vormis- tavalise ülesehitusega. Isikuloo konve- me-ugri lugu” Valdur Mikita lahtimõ- Info: Marju Metsman (526 3831) tatud, piltide ja postkaartidega täien- rentse tavatsetakse alustada mõne ül- testatuna viime kokku ajatu aja, viime datud matkapäevikud on üks huvitava- distava sissejuhatava teemaga ja liigu- kokku tänase inimese aja ja ruumiga, seos. Usun, et Valdur Mikital on meile raamatukogu pere toimetab Eduard maid materjale, millega Väike-Maarja takse üldiselt üksikule ehk järk-järgult kust oleme pärit, ruumiga, kus F. J. midagi olulist avada ning kogu konve- Leppiku kirjasõna Väike-Maarja laste- muuseumil on õnn olnud kokku puutu- püütakse avada konverentsi kõnealust Wiedemanni keeletammik meie paigas rents saab meie kõigi jaoks väärt koge- aeda. Ja seejärel… da. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini. inimest. Eduard Leppik oma tegevu- on kasvamas “lingvistiliseks metsaks”. museks. sega aegade lüliks olemisest täielikult Püüame konverentsi lõpus mõista, … ootame lund, Võistlusmatk teadvustununa seesugust lähenemist mida meil kogukonnana ja paiga (paik- Fotopärand ja etteloetav tekst et teoks teha üks vahva suusamatk 25. septembril stardib Väike-Maarja ei vaja. sete) (maa)inimestena oma ülesandeks Lisaks konverentsile saame oktoob- Väike-Maarjast Neerutisse! seltsimaja eest Eduard Leppikule pü- Usun, et meil on tema tegevuse ja võtta tuleb, mida meile ülesandeks on rikuus osa Eduard Leppiku fotopäran- hendatud võistlusmatk, millesarnane pärandi meeldetuletamise kaudu mi- antud kanda. Valdur Mikitat on titulee- dist Väike-Maarja ja Simuna raamatu- Kohtumiseni 9. oktoobril paigaloo toimus siin viimati neliteist aastat ta- dagi olulist iseenda ja kogukonna tarvis ritud autoriks, kes pea nelikümmend kogudes. Vaatame omaaegseid kaad- konverentsil! gasi Eesti raamatu aastal. Ka Eduard õppida ja otsida edasist suunda. aastat pärast Lennart Meri “Hõbevalge” reid paikadest, mis täna on tundma- Leppik korraldas võistlusmatku ja osa- Eduard Leppik on siinse paiga iden- ilmumist annab eestlaste eksistentsile tuseni muutunud. 17. oktoobril leiab Marju Metsman les teiste matkadel. Legendi järgi kont- titeedi taaslooja pärast Teist maailma- ülemaailmse ja üle kümnete tuhandete Karin Kiige eestvedamisel Väike-Maar- Väike-Maarja muuseumi juhataja/ rollpunkte läbides saab üle 20 võist- sõda. Tänu temale on meil oma paiga aastate ulatuva mõõtme. Lennart Meri ja gümnaasiumis aset Eduard Leppiku Eduard Leppiku 90. sünniaastapäe- konna oma strateegia kohaselt õppida tunne, oma lugu. Paraku muutub aas- “Hõbevalgega” on siinsel paigal oma tekstide ettelugemispäev, Väike-Maarja va tähistamise toimkonna liige

Tähelepanekuid Tarapita ja Virveringi Itaalias tantsufestivalil käigult

„Ükski hull ei ole hull, kui sa tema aru- Turistid, kes püüavad minevikus toi- kike on juba mitmes koopia koopiate saamadega nõustud.“ munut taaselustada ja seda Roomas, koopiast. Meie koju jõudnud pagas si- Gabriel García Márquez Trevi purskkaevus, kuuluvad ka top-hul- saldas vaid sündsates kogustes maius- luste tabelisse. Ausraallane, kes mais tusi; veine; Vesuuvi servalt, Pompeijst, Näited hullustest, mida turistid Itaalias 250-aasta vanusesse barokk-purskkae- Vatikanist,Veneetsiast, Pisast või mu- teevad, toob välja inglisekeelne uudis- vu hüppas, sai trahvi 180 eurot. Meie jalt ostetud suveniire ja hulgi põnevaid tekanal The Local. Kui Tantsuselts Ta- grupil ei oleks seda õnnestunud teha fotosid. rapita noored ja vanad ning Tamsalu isegi mitte väga suure tahtmise korral, Ebasündsad hullused, mida on Virvering teada said, et sõit Rooma kül- sest sattusime oma Rooma-ekskur- mainitud The Locali nimekirjas kolmel je alla Braccianosse kultuurifestivalile sioonil ajaloolisele vaatepildile. Ni- korral, ei tulnud meie vahvate reisisel- algab marsruudiga Väike-Maarja-Tam- melt oli Trevi üleni tellingutes ja vaid lide puhul kõne allagi. Neid asendasid salu-Tallinn-Virtsu-Pärnu-Bracciano väike lastebasseini suurune süvend oli veinigurmaanlus – tegime sommeljee ning esimese ööga bussis, tundus üks- jäetud parema-käega-üle-vasaku-õla- Aivari eestvedamisel läbi põneva tee- nes teekonna selline algus juba üsna mündiviskajate-müüdi ihalejatele. Ette konna ühes ainulaadses veinimajas, hullu tembuna. Aga, kui Saaremaalt kiirustades peab ütlema, et tellingutes mis on Toscana maalilisse looduses- meiega liitunud vahva naisrühm Koi- objektide üle arvepidamine läks reisi se ehitatud maailmakuulsa arhitekti dukiir oli täitnud pooled kohad meie lõpus juba üsna sassi, sest tellingutes Renzo Piano (kelle kuulsaim stiilinäide bussis, esimesed vanalinna külje all oli näiteks osa Colosseumist, veidi Va- on ehk Pariisis asuv Pompidou keskus) fantastilistes majutuspaikades ööbi- duzi linna, Mozarti ja Sissi kujud Viinis. poolt alles 2007. aastal. Ning eks võib mised Nürnbergis ja Luccas olid toi- Väljas söömises ei näi esmapilgul parajaks hulluseks lugeda ka selle, et Festivaliteekond viis Tarapita ja Virveringi tantsijad sel suvel Itaaliasse. munud, saime aru, et oleme sattunud mitte midagi ebaseaduslikku, kuid saime põgusalt tutvuda kolme kääbus- tänu Europeade Komitee korraldusele 2012. aasta oktoobris muudeti Rooma riigiga - Liechtensteini, San Marino ja kirjeldamatult toredale reisile. linnapea poolt illegaalseks süüa snäk- Vatikaniga ning üldse kokku läbida 11 Kümne hulluse hulka on tõusnud ke ja rämpstoitu linna monumentide li- riiki ja ületada Sankt Moritzi lähedal Colosseumile või teistele tuntud vaata- giduses. Seda loetakse ka kümne hullu 2284-meetrine mäekene. misväärsustele oma nime kraapimine. tembu hulka ja kui keegi sellise teoga Täname tantsijate poolt meiega kaa- Möödunud aastal karistati näiteks üht vahele jääb, lubab seadus teda trahvi- sasolnud fänne Tamsalust, Pudiverest, Türgi naist 160-eurose trahviga ning da 25-500-eurose rahatrahviga. Õnneks Rakkest ja Kiltsist ning loodame, et ka nõuti Firenzes asuva Ponte Vecchio sil- me ei pidanud riskima, sest igas kohvi- teile jäi sellest esialgu veidi hirmutav- la puhastamist, kuhu ta oli küünelakiga kus pakutavad kohalikud road, kümned suure reisiplaani läbimise järgselt mõ- sinna oma nime kirjutanud. Arvan, et erinevad celatod ja igaõhtune kolmekäi- tetesse mõni kohake maailmas, mida suutsime Bracciano vastuvõtjate mällu guline õhtusöök hotelli restoranis laul- kunagi veelkord külastada, mõni mait- kirjutada mälestuse meist, kui ilusa- va camerierega, ei jätnud meile aegagi se, mida veelkord tunda ning mõni hul- te (kuid 32 kraadises kuumuses veidi rämpstoidule mõelda. lus, mida hoolimata kõigest läbi teha. sobimatute) rahvarõivaste väärikatest The Locali arvates on hullumeelsus kandjatest, kelle tantsud on rahulikud, ka turistide katsed iidvanadelt kuju- Tarapita ja Virveringi tantsuõpetaja kuid huvitavate liikumistega; kelle tü- delt või hoonetelt tükke murda ja neid Egne Liivalaid dukud on särasilmsed ja naeruhimu- kodumaale toimetada. Lisaks saavad lised ning mehed riukalikud ja kindla- näppajad tihtipeale alles trahvisum- meelsed. mat tasudes teada, et põue aetud tü- Bracciano linnapea vastuvõtul. Foto: 2 x Erakogu September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9

kord palju õnnitlusi ja jaksu jätkata se- ootab oma ridadesse uusi lauljaid! Segakoor Helin kutsub oma ridadesse lauluhuvilisi! gakoori dirigendina. Väikeses kohas on raske kokku saa- 140 aastaga on siinsed koorid üle da kõiki häälegruppe ja eriti on puu- Eelmisel aastal tähistati Väike-Maarja ulatub 1873. aastasse. Kogu 140 aas- semaa, Sirje Sõnum, Vallo Taar, Regina elanud paremaid ja halvemaid, paljulu- dus meeste häältest. Väike-Maara seltsimajas koorilaulu 140. aastapäeva. ta jooksul on ikka jätkunud koorilaulu Altrov, Raivo Narits, Ly Ipsberg, Marju bavaid ja kitsamaid aegu. Ka praegune seltsimaja ja segakoor Helin ootavad Peo korraldamise eestvedaja oli sega- arendajaid ja kooride kokkukutsujaid Metsman – igaühel neist on oma osa aeg on muutumises. Me elame arvutite laulusõpru laulma igal esmaspäeva koor Helin – viimaste aastakümnete ning juhendajaid-dirigente. Pastor L. Väike-Maarja koorilaulu traditsiooni ajastul, kus paljud noored eelistavad õhtul kell 19.30. Esimene kohtumine üks püsivamaid siinse koorilaulutradit- Fankhaenel, Johan Elken, köster Eic- kestmises. seltsitegevusega tegeleda internetis ja on 6. oktoobril. siooni hoidjaid ja jätkajaid. Külas olid horn, Peeter Koit, Mihkel Kampmann, Praegune segakoori Helin dirigent jututubades. Kõigil on kiire ja tegemisi Koeru ja Järva-Jaani segakoorid ning Johan Kotli, Märt Meos, Tuudur Vettik, Valve Libene liitus segakooriga 1995. on palju. Kuid võtke aega enda ja oma Väike-Maarja seltsimaja juhataja Rakke naiskoor. Emotsionaalse tervi- J. Peebo, V. Neuman-Neemre, K. Kok ja aastal. Alguses lauljana, mõni aeg hil- lähedaste jaoks, seltsitegevuseks oma Kalev Pärtelpoeg tuslauluga esines Rakvere meeskoori Karl Elken, Jakob Aru, Heino Sein, Ella jem hakkas õpetama häälerühmade kogukonnas ja oma seltsimajas. esindus. Lillo, Leida Kompus, Koidula Naela- partiisid. Valvel oli hiljaaegu ümmar- Siinkohal esitan üleskutse kõigi- Väike-Maarja koorilaulu algusaeg pää, Aaret Inno, A. Abel, Arno(ld) Ka- gune sünnipäev, mille puhul talle veel- le lauluhuvilistele. Segakoor Helin

ne-Virumaa Traumanõukogu ja Päästeameti Ida pääs- Sündmuste kalender tekeskus Väike-Maarja seltsimajas „Eakate Ohutuspäe- Tantsuselts Tarapita alustab uut va“. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 30. septembril kell 18.00 Väike-Maarja muusi- Seekord sirvime reisipäevikuid. Info: Auli Kadastik, tel 22. oktoobril kell 11.00 toimub Väike-Maarja tantsuhooaega ja ootab kakooli eelklassi esimene kokkusaamine seltsimaja tei- 323 7217 hooldekodu päevakeskuses infopäev omaste hoolda- oma ridadesse uusi sel korrusel. Õppetasu suurus 5 eurot kuus. Info: Vallo 6. oktoobril kell 19.00 alustab tantsuselts Ta- Taar, tel 326 1177 või 503 1910 rapita uut tantsuhooaega Väike-Maarja gümnaasiumi jatele ja teistele huvilistele. Teemad: ergonoomika- ja tantsijaid 1. oktoobril kell 18.00-20.00 koolitus „Mees võimlas ja ootab oma ridadesse uusi tantsijaid. Info: füsioteraapiavõtted lähedase abistamiseks. Info: Tiia peab olema viljakas“ Simuna rahvamaja jalutussaalis. Egne Liivalaid, tel 5648 7949 Uutsalu, tel 5656 4959 Kui oled juba ammu mõelnud, et tahaksid rahvatant- Esinema tuleb 2010. a parim koolikokk ja toitlustus- 9. oktoobril toimub Väike-Maarja seltsimajas 22. oktoobril kell 19.00 Väike-Maarja seltsima- su tantsida, esineda, uusi tutvusi saada, trenni teha ja ettevõtja Urmas Lindlo. Osalemine tasuta. Info: Reet Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale pühendatud jas Urmo Kütismaa autorikontsert. Pilet 3 eurot. Kella nautida seda kõike fantastiliselt toredate inimestega, siis tule trenni! Maadla, tel 523 5544 konverents. Info Marju Metsman, tel 526 3831 18.00-st avatud samas õppekeskuse kohvik. Info: selt- Sellel hooajal on plaanis: 4. oktoobril kell 11.00 alustab hooaega Väike- 12. oktoobril kell 13.00 IV seeniortantsupidu simaja, tel 326 1837, 5302 4437 - osalemine Meeste tantsupeol Rakveres; Maarja seltsimaja: talutoidupäev, hoidiste konkurss, Väike-Maarja seltsimajas. Kontsert, kohvilaud, tant- - osaleda võimalusel mõnel festivalil, esineda piirkondlikel sünd- 25. oktoobril kell 18.00 muusikasugemetega sügislaat, viisikandle õpituba ja kell 19.00 hooaja ava- suorkester, külalisi mitmest kandist. Pilet 2 eurot. Info: huumorikava “Naeris” Väike-Maarja seltsimajas. Esine- mustel, teha koostööd kohalike ja maakondlike üritustekorraldajate- pidu Haljala kultuuriinvasioon Väike-Maarjas. Õhtut Ilme Sein, tel 326 1222 vad Jüri Aarma ja Tarvo Krall. Pilet eelmüügist 5 eurot, ga. sisustavad näiteringi etendus “Külaline Philadelphiast”, 12. oktoobril kell 13.00 algavad stuudio Alima kohapeal 7 eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837; 5302 Esimene trenn toimub esmaspäeval, 6. oktoobril kell 19 Väike- rahvatantsurühm “Segapidi”, tantsuks mängib muusi- kõhutantsu treeningud Kiltsi rahvamajas. Oodatud on Maarja gümnaasiumi võimlas. kaline kollektiiv “Ans.Ambel”. Pilet eelmüügist 5 eurot, kõik huvilised, eelnev tantsukogemus ei ole vajalik. 4437 Kaasa võta treeningriided ja -jalatsid. kohapeal 7 eurot. Info ja laudade ettetellimine: seltsi- Info: Epp Kaljos, tel 5563 8128 31. oktoobril kell 18.00 Väike-Maarja seltsi- Eeldame segarühmas tantsimisel paarilise olemasolu, kuid mõis- maja, tel 326 1837 ja 5302 4437 16.-18. oktoobrini toimub VI Väike-Maarja Muu- majas heategevuskontsert “Rõõm muusikast”. Pääse 2 tame, et partneri leidmine võib võtta aega ja esimestele treeningutele 5. oktoobril kell 12.00 Simuna naisteklubi sikafestival. Info: Marju Metsman, tel 526 3831 eurot. Kontserdi tulu eest soetatakse kooli muusika- võib tulla ka üksinda. Kui leidub üksikuid meesterahvaid, siis nemad keskpäevakohvik Simuna rahvamaja väikeses saalis. 17. oktoobril kell 11.00-14.00 korraldavad Lää- instrumente. võivad julgelt ka ilma paariliseta tulla. Juhul kui tahad tantsida, kuid esimene kokkusaamisaeg sulle ei Kutsume sündmuste kalendri koostamisele sobi, anna endast ikka märku. Meie tegemistest saab lugeda ka Tantsuselts-Tarapita facebooki le- Teeme ettepaneku, et 2014/15. hooaja ning 2015. aas- valla koolide, kirikute erinevate seltside, seltsingute võimaluse varakult infot ja ideid vahetada-levitada, helt. ta kultuuri-, haridus- ja spordivaldkonna sündmuste jne, tähtpäevade tähistamise, nende poolt korralda- aitab kujundada olukorda, kus samal päeval või ka lä- Tantsimisteni! arutelu ja kalendri koostamine toimuks nõupidami- tavad kontserdid ja konverentsid, võistlused ja … hestikusel ajal on samale huvigrupile suunatud üritusi. Info: Egne Liivalaid, tel 5648 7949 sel 21. oktoobril kell 16 Väike-Maarja seltsimajas. Samuti kultuuri- ja spordielu suurkujude tähtpäevade Nõupidamisele on oodatud valdkonna asutuste, klubi- tähistamise. Kohtumiseni! de, ringide, seltside esindajad ja kõik asjast huvitatud 2013. aasta septembris koostasime eelmise hoo- inimesed. aja ja selle aasta kalendri. Leiame, et see toimib, sest Aare Treial, Kalev Pärtelpoeg, Auli Kadastik, Kalendrisse kirjutame Eesti Vabariigi, meie valla, tegime seda koos. Ühine arutelu annab korraldajatele Ilve Tobreluts

Info: urmokytismaaweebly.com 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Tantsujuht Ilme Sein 75. juubeli künnisel Seeniortantsu kevad ja suvi

Liikumisaastat tähistav maakonna lauljatest-tantsijatest rõõmu tunda ja Kohanimi Väike-Maarja. vamaja tantsurühm. Käisin suvekursusel Hiiumaal, kus väärikate pidupäev „Tantsime tuju isegi esineda. Vallakodanik. Üks 4701-st. Nüüd Väike-Maarjasse. olid kohal kõik Eestimaa suured tantsu- heaks“ toimus 27. aprillil Tamsalus. Oli Juba 23. Järvamaa eakate huumo- Alevi elanik. Üks 758-st. Kui ma olin Maie (Orava) tantsurüh- juhid. Kursuslastest kasvas juurde lisa. mitu kontserti, õnneloosid, näitused ripäev toimus 19. juulil Aravete Kang- Seltsimaja ringijuht. Üks 8-st. mas tantsinud neli aastat, kingiti mulle Näiteks Ülo Luht, kes aastaid hiljem ja jalakeerutust. Kuremarjad esitasid rumäel. Külalisi-esinejaid oli seal Seltsimaja pikima staažiga ringijuht. tantsurühma poolt Ullo Toomi raamat tõi oma „Kuljuse“ kahel korral Väike- oma uhkete siniste kübaratega tantsu Harjumaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Ainuke. „Eesti rahvatantsud“. Maarjasse. 1974. aastast algas krooni- „Marss Pretorias“. Ilusat päeva jäävad Virumaalt. Esinesid kohalikud pisipõn- Ilme Sein (neiuna Kooskora) - 74a. ka kogumine: tantsujuhid ja tantsijate meenutama Vaike Seina sõnad: „Teie nid ja ka staabi- ja sidepataljoni ajatee- Tantsurühm Kuremarjad ja see- nimekirjad aastatest 1955-1995, mida tants teeb tuju heaks, kui liigud, siis nijad. Oli lõbus, jätkus nalja, naeru ja niortants. tantsiti, kus esineti jne. elad, kui elad, siis tunned ja mõtled, tantsu. „Kuremarjad“ olid musta kassi Sünnikoht on Ahja, kuhu ikka taga- Kõik sai tehtud käsitsi. Esimesed aga kui mõtled, siis leiad ka aega tant- kostüümides ja esitasid kava „Kasside si tahaksin. Ema Mary sündinud 1911 näpunäited sain Harry Veldilt: köited, suks.“ tantsulust“, mis koosnes meie kolmest (paruniproua poolt antud nimi, sest vimplid jne. Abi oli vaja paljudes asja- Väga toredad olid Simuna kihel- tantsust „Sipping Soda“, „Raca plava“ ja tema isa Jaan oli mõisas kutsar) kasva- des. Abistajaid oli teisigi. konnapäevad 23.-25. mail. Avapäeval „Jenka Eestist“. tas viis last üksinda üles. Isa Paul pandi Köidetele tuli lisa, memmede tant- toimus Rakke mäel põlvkondade pidu Meil olid toredad tegemised ja vangi, sest oli olnud omakaitses. Van- surühma tegevusest: Rahvatantse ja „Tants teeb rinna rõõmsaks“. Ja tõesti meelde jäi meid külla kutsunud Ambla gilaagrist saadeti Siberisse (25+5). Viis rahvaste tantse tantsiti algusaastatel. seal jätkuski rõõmu koos tantsimiseks eakate klubi „Vokiratas“ mõte: „Naudi last: Ants, Vilju, Väino, Ilme, Ilmar. Seeniortantse nüüd juba üheksa aas- lasteaialastest seeniortantsijateni. Kü- pisiasju oma elus, sest kui kord tagasi Sportlikud tegevused kooliajast: tat. Nüüd on kroonikaköited muuseu- lalisteks olid mitmed tantsurühmad nii vaatad, siis näed, kui tähtsad need on.“ rahvastepall, võrkpall, korvpall, kerge- mis üle vaadatud ja veidi trükitööd Lääne- kui ka Ida-Virumaalt. jõustikualad ja trihvaa (peitus) vahva tehtud. 2014. a veebruarikuust juhatab Pandivere päeval sai aga kodukandi Anne Soom kõlakoja ümber. Minu eelistus oli ketas, seda tööd Marju Metsman eesmärgi- kuul ja oda. Ujuma õppisime hulgakesi, ga see varandus raamatuks köita. Lisa korduvalt vees käies, nii et huuled si- annavad rahvatantsurühmad Tarapita nised, aga kätte saime oskuse ja selge ja Maarjakelluke. Viimane ühine pidu siiani. – Kahju, et Väike-Maarjas ujula tantsurahval oli „Rahvatants Väike- ehitamisest asja pole saanud. Maarjas 55“ aastal 2010. Ilmus samani- Spordivõistlustel käimine avas maa- meline sünnipäevaleht. Tantsuõpetaja Ilme Sein 2012. a ilma. Enamasti osavõtust rõõmu tun- „Tants on kõige sügavam tervendaja seeniortantsupeo ajal Väike-Maarja des. Kogu kooliaja kestis huvi võrkpalli ja hinge puhastaja...“ (Simuna Tüdru- seltsimajas. On põhjust rõõmusta- vastu. Tegelesin ka suusatamisega ja kud, 20. aastapäeva kutselt). miseks: seeniortantsupidude tradit- lauatennise mängimisega. Rahvatantsupeol kohtuvad ühes sioon on kenasti käima lükatud. Kuidas ma jalgrattasõidu selgeks pidulikult tähistatud paigas tantsijate sain? See juhtus algklassides, kui par- Väike-Maarjas sain jätkata võrkpalli- kehaline rõõm, liikumise ja muusikaga ki tuli ema rattaga tiirutama Lembit, ga, uuena tuli juurde rahvatants. Mõni vaatemäng publikule. („75 aastat Eesti poiss minust paar klassi ees. Hulk lapsi rahvatantsupidusid“, lk 12) kohe sabas ratast nuruma. Kauplemise Ometi kord saan ma teha väljakir- tulemusena õnnestuski ratast proovida jutise Ullo Toomi raamatust. „Kaera- ja sõit selgeks saada. Selle poisi tütar Jaanist rahvatantsupeoni“. Pealkiri on Kuremarjad esinemas tänavusel Pandivere päeval. Foto: Ellu Moisa on praegu president Ilvese proua. Jalg- „Kahtlane Kaera-Jaan“, lk 42. ratta lugusid on veel, aga need kuu- Kaera-Jaani peetakse eesti rahva- luvad Väike-Maarja aega, kus mul sai tantsuks. Kes temas kahtles ja millal...? olema juba oma jalgratas. Jalgratta pul- Kestvad vaidlused äratasid ka kõr- Tulekul on IV seeniortantsupidu gal istudes sõidutas Heino Sein mind valseisjate tähelepanu. Huvitav on Eiprisse, oma emaga tuttavaks saama. Friedebert Tuglase sekkumine ajakir- Nendel aegadel saigi teoks minu pe- jas „Eesti Kirjandus“ (1939, nr 8). Tema 12. oktoobril kell 13.00 IV seeniortantsupidu rekonnanime vahetus. Oleme ikka veel kirjutis „Märkmed Kaera-Jaani kohta“ Väike-Maarja seltsimajas. koos kahekesi. väärib tsiteerimist mõnegi tõsise sei- Lugu elukutse valikust. Tänu kino- sukoha kohta: Teid ootab kontsert. kunstile sai valitud õige eriala. Ring- „Pool sajandit tagasi, seega Kohvilaud. vaadetes näidatud lapsed tundusid nii 1880-ndail aastail olnud Ahja mõisa ja Tantsuorkester. nunnud, et 1959. aastal olingi Tallinna Kärsa küla vahelise maantee ääres oru Külalisi mitmest kandist. Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise kooli kaldal armetu onn. Onnis elanud pops õpilane ja 1961. a juba Väike-Maarja Piitre Matson hüüdnimega Kaera-Kei- Võid tulla ka kostümeeritult seltsis sõpruskonnaga, ringiga, perega, paariti ja lasteaia kasvataja. Lõpetanutele tulid ser. Ta teinud oma onni ümber ainult üksinda. Kindlasti leiad eest ka ammuseid tuttavaid. Tähistame ja õnnitleme tööpakkumised. Minu valik Põlva ra- kaeru maha. Ka tema kolmest abielust klubi suviseid juubilare. jooni Sassi nimelisse sovhoosi öeldi sündinud rohketele lastele lisatud see ära. Ja nõnda saigi Väike-Maarja esi- „Kaera“. Sealt siis Kaera-Jaan. Jaan Mat- Pilet 2 eurot. mese kutsetunnistusega lasteaiakas- son, suur naistekütt ja lemmik, olnud vataja. Lasteaia juhataja Milvi Ots käis oma kolm aastat Ahja mõisas sepapoi- Peole kutsuvad: Klubi Härmalõng 1961. aastal ise Tallinnas Väike-Maarjat siks. Tantsurühm Kuremarjad tutvustamas. Mulle meeldis see töö ja Tema kohta tekkinud pilkelaul: Tantsujuhtimise kõrval on Ilme Sein Väike-Maarja seltsimaja sellega tegelesin pensionieani välja. Ai Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan, ka vilunud käsitöömeister. Pildil Praegu on lasteaias käimise ja tööta- ai karga välla kaema, meenutus Pandivere päeva Härma- Info: Ilme Sein, tel 326 1222 mise võimalused meeldivalt paremaks kas on kesvä keerulise lõnga õnneloosist. muutunud. kaara kateharulise!“ Millist ametit pakkus mulle vana- aeg hiljem tuli teha valik ühe kasuks. „Kaera-Jaanile pühendatud pilke- ema? – Õpi apteekriks, hea puhas töö! Nõnda jäi peale rahvatants. Kui Maiele laulul oli sellepärast suur menu, et ta Väike-Maarja mudelihalli hooaeg Ema ütles, et hakka raamatukoguhoid- pakuti tööd Rakveres, siis uutes oludes, kohe algusest peale seoti viisi ja tant- jaks. Seene Helju asemele, kes pidi ära 1970. aastast, hakkasin rahvatantsu- suga. Viimased olid küll vist juba varem algab taas minema. Aga seda ei juhtunud niipea. rühma juhatama mina. mingisugusel kujul olemas. (Teatavasti Nüüd teeb raamatukogu tööd vend Il- leidub „Kaera-Jaani“ taoline tants isegi Mudelistid ei jätnud oma mudeleid mari tütar Külli. Raamatukogu asub Leedus.)“ suveks tolmu koguma, vaid tuulutasid Ahja vanas apteegimajas. Meditsiini- Edasi kõneldakse tantsu levikust. masinaid ja arendasid oma oskusi eri- asutuses töötavad minu noored sugu- „Tõenäoliselt on tänavu möödunud 50 nevatel väliradadel Eestis ja väljaspool. lased Kadi Tartus ja Anne Tallinnas. aastat Kaera-Jaani tantsu sünnist, või Suurenenud treeningtingimused on Jalanõudest. Kui mina esimesse kui mitte sünnist, siis vähemalt popu- andnud hea hoo sisse Karl Kasekampi- klassi läksin siis vanaema Anna tegi laarsuse algusest“. Seega aastal 2014 le, kes on hetkel suvisel EMV sarjas 1/8 lihuvilistele. Sarjas sõitvad mudelid mulle pastlad. Olin selle üle väga on möödunud Kaera-Jaani sünnist juba 4wd mudelite klassis 2. kohal ja 1/10 on oma väljanägemise poolest rohkem rõõmus... Arvatavasti olin mina ainu- 125 aastat. 2wd klassis 3. kohal. Madis Kullas on päris autode moodi ning on ka natuke ke pastlakandja. Veel mäletan ilusaid Tulge seeniortantsupeole Kuremar- hetkel 1/8 4wd klassis 7. kohal ja 1/10 tugevamad seni kasutatavatest mude- saia-värvi kingi, mis olid hästi pehmed jade Kaera-Jaani varianti vaatama. Teisi 4wd klassis 4. kohal. Bruno Vaher on litest, seetõttu on neid lihtsam rajal ja mäletan punaseid kingi, mis polnud tantse muidugi ka. Veel on laulu ja pil- olnud kõikidel etappidel, kus osales hoida. minu omad. Kui mina spordivõistlus- limängu. Miks ei võiks me kokku saada esinelikus, kuid kuna mõned etapid on 11. oktoobril on kõik oodatud EMV tele läksin, siis laenas mulle tennised kõik? Ka need, kes lasteaiast mäletavad jäänud vahele, siis hetkel platseerub ta 1. etapile kus sõidavad juba eelneva- minu vanatsõtse Juuli ja dressid laenas veel Kännu-tädi, Ilme-tädi, Anne-tädi, 1/10 2wd klassis 7. kohal. telt võistlustelt tuttavad bagimudelid. naabritüdruk Koidu. Vaat nõndaviisi. Malle-tädi, Luule-tädi jne. Oktoobri alguses läheb lahti uusi 20. oktoobril toimub SC Cup, millest Rahvatantsust Ahjal. Esimene se- Aitäh, et lugesid. väljakutseid ja põnevust pakkuv talve- eelnevalt natuke juttu oli. garühma tants oli „Heinal“. Õpetas P.S. Tuglas ja Ahja on lahutamatud. hooaeg. Kuna osavõtjate hulk oli eel- Uuel hooajal loodame rohkem osa- eesti keele õpetaja. Olin mäletamist Ja „Väike Illimar“. Ahjale minnes käi ära neval hooajal nii suur, et kaalusime lejaid ning teeme tööd selle nimel et mööda üsna kandiline, sest õpetaja väikese Illimari radadel ning astu sisse võistluste kahepäevaseks muutmist, sõitma jõuaks veel rohkem meie lõuna tegi mulle palju märkusi. Algklassides Illimari poodi ja Tuglase muuseumi. kannab talvesari algaval hooajal Eesti ja põhjanaabreid. õpetas mulle ja pinginaaber Ainole Ilme Sein tänavusel Pandivere päe- Om kuis om. meistrivõistluste nime. Alustame sel mõned karaktertantsud pioneerijuht val Kuremarjadega tantsuhoos. hooajal ka uut sarja SC Cup, mis on Bruno Vaher Asta. Edaspidi oli tema juhatada rah- Foto: 3 x Ilve Tobreluts Ilme Sein eelkõige mõeldud alustavatele mude- www.vm.hobi.ee September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11

Simunas matkati Struve meridiaanikaarel Huvitegevus Väike-Maarja seltsimajas se plaanitud Struve-Tenneri muuseumi – tantsurühm rajamisega. Muuseum areneb tasapisi Ilme Sein Kuremarjad ja liigub selle poole, et Võivere tuulik – Härmalõnga saaks kord jahvatama lugu Struvest ja Valve Libene naisansambel, segakoor Helin Struve kaarest. – näitering Kõik said uudistada interaktiiv- Tiit Alte – noorte idamaine set eksponaati, mis võimaldab teavet Kerli Võrno tants saada kõigi Struve meridiaanikaare – laste ja noorte UNESCO pärandisse kantud punktide Ivi Lõomets tantsuring kohta. Liivika Harjo pöördus geodeeti- – kunstiring de poole palvega, et nad teeksid ette- Maie Lepik – Kiltsi laulu- ja panekuid ja aitaksid kaasa muuseumi Merike Hövelson tantsuring sisu kujundamisele ja eksponaatide Matkalised baasjoone Simuna otspunkti juures enne teeleasumist. leidmisele. : Väike-Maarja seltsimaja 23. augustil matkati neljandat korda St- rulisem. teadmistepagasit Struve tööde olulisu- Aivar Niinemägi aga tegi geodeeti- Info Telefonid 326 1837 ja 5302 4437 ruve meridiaanikaare Simuna ja Võive- Külaskäikudel otsiti ka koostöö- se kohta täiendada. dele ettepaneku, et vahest nad saaksid e-mail: [email protected] re punktide vahel. Matka ajal säras päi- võimalusi ning arutleti, kuidas kogu Mairolt Kakko andis ka ülevaate muuseumi eksponaatideks loovutada ke ja puhus mahe tuul – ilm soosis iga- Struve kaarest edaspidi huvipakkuv tu- Kaliningradis toimunud Struve-tee- ka mõned spetsiifi lised töövahendid, Idamaise tantsu ring Alima Väi- ti matkajaid. Matkale asujaid kogunes rismimarsruut kujundada. Seda teemat malisest seminarist. Ettekannetega mis on neil juba kasutusest väljas, aga ke-Maarja seltsimajas ja Kiltsi baasjoone Simuna otspunkti juurde on plaanis koos naaberriikidega edasi esinesid seal Soome, Norra, Venemaa, mis muuseumis leiaksid endale kindla rahvamajas. Juhendaja Epp Kaljos Leedu, Moldova ja Eesti esindajad. St- ja sobiva koha. 55638128 [email protected] ruve kaare punkte asub kõige rohkem Järgmisel aastal lubati kohtuda Valgevenes (90% teada olevatest kaare viiendal Struve matkal. Kui senised punktidest), 19 neist on tähistatud. See matkad on kulgenud mööda maanteed, teadmine õhutab asjahuvilisi ka Eestis siis vahest õnnestub 5. matka siduda olevaid punkte otsima, leidma ja tähis- ka kaare baasjoone endaga. Selgus, et tama. matkajate seas leidus huvilisi, kes olek- Liivika Harjolt said matkalised kuul- sid valmis kaasa aitama selle õnnestu- da, kuidas nende perel elu UNESCO misele. kultuuripärandi objekti kõrval kulgeb ja kui kaugele on jõutud Võivere tuulikus- Ilve Tobreluts Matkateekond on alanud. oma 70-80. Suurelt jaolt moodustasid arendada ja viia sisse näiteks mingi seekordse matkaseltskonna geodeedid, spetsiaalne nimetus neile, kes kõik Stuudio Alima annab teada: kes sidusid Struve matka oma suvepäe- punktid läbivad ja samas panna toimi- kõhutantsu treeningud vade kavasse. ma ka süsteem, kuidas neid läbimisi Pärast matka kuulati Võiveres huvi- fi kseerida. Kiltsi rahvamajas ga ettekandeid. Aivar Niinemägi andis Mairolt Kakko, kes on Eesti esinda- pühapäeviti hea ülevaate hiljutisel PAIKi õppesõi- ja Euroopa geodeetide ühingus, rää- alates 12.okt, kell 13.00 dul külastatud UNESCO kultuuripäran- kis, kuidas jõuti Struve nimetamiseni disse arvatud Struve meridiaanikaare Euroopa tänavuse aasta geodeediks. Oodatud uued huvilised igas vanuses punktide kohta Lätis (2), Leedus (3) Ettepanek selleks tuli Venemaa esin- ja ja Valgevenes (5). Külastati kõiki neid dajatelt. Eesti ja enamus riike toetasid kehavormides ning taasalustajad. punkte. Enamuses olid need graniittul- seda ettepanekut. Ja need riigid, kes Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik. padega tähistatud ja kergesti leitavad. Struve tegemistest seni vähem teadsid Vaid kahele punktile, mis paiknesid (näiteks Holland, kes jäi hääletami- Info: Epp 5563 8128, [email protected] põldude keskel, oli ligipääsemine kee- sel erapooletuks), saavad tänavu oma Pärast matka kuulati Võiveres huviga ettekandeid. Foto: 3 x Ilve Tobreluts Agraar-ajalooline kaart Väike-Maarja vallale

Laiendame Kiltsi kaardilossi kontsept- vallas Vao mõisa järgi asuvate maa- tagasi ja kes harib põldu praegu; kas on lapsepõlves Vorsti külas Hallika talus. renoveeritud, avar aed on korrastatud siooni praktilise uurimisteemaga – kohtade katastri hindamise plaanid säilinud elamu. Iga talu kohta on küsit- Õppis Kiltsi koolis, samast õhtukoolist perekonna maakoduks. agraar-ajaloolise kaardi koostamisega. ja Vao mõisa metsa plaanid ühes luste alusel koostamisel talupere lugu: sai keskhariduse. Mõdriku jäi pooleli. Tasub meelde tuletada, et Vao ja Agraar-ajaloolisele kaardile tuleks katastri hinde väljaarvamise toimi- kes elavad talus, sünniaasta, haridus, Töötas Vaos alates 1966 raamatupida- Kiltsi mõisa maadele rajatud talud kanda meie paikkonnas maa oman- kuga” Töö on Tallinnas Riigiarhiivis: tegevusala; millal ja kuidas talu saadi jana. !973-2000 oli karjafarmi brigadir. koondati 1949 külade kaupa kolhoosi- disuhete ajalugu viimase pooleteise ERA.62.28.24001. Selles töös on väik- (ost, pärimine...); kas teatakse, mille Edasi kuni 2011 Kiltsi koolis toidujaga- desse. Neid ühendati omavahel 1950 ja sajandi kestel – kes on olnud meie ta- sematel lehtedel külade kaupa Vao eest said asundustalu selle esimesed ja, koristaja, aednik. liideti 1957 Vao sovhoosiga. 1987 teh- lude põldude pidajad ja maa omanikud mõisast eraldatud talude plaanid M omanikud 1920. a maareformi alusel; Elvi Ambos, s Saluste, õppis Kiltsi ti sovhoosist Vao kolhoos, mis liideti viie-kuue viimase põlvkonna jooksul. 1:5000 aastast 1924. See kaart on millised talud on omaaegsete pere- koolis, Väike-Maarja keskkool jäi lõpe- samas agrofi rmaga Pandivere. 1992 Kaart oleks internetis avatav nagu prae- koostatud eelmisest 40 aastat hiljem meeste järglaste või pärijate valduses. tamata, edasi kursustel. Oli raamatu- moodustati põllumajandusreformi ko- gu seda on teisedki teemakaardid riigi ja näitab talude tollast seisundit: ena- Rõõmustavalt on kogujate ja küsit- pidaja Kiltsis kaubabaasis, Rakveres misjon, 1993 asutati OÜ Vao, 1994 ta- maa-ameti geoportaali kaardiserveris: masti on põlistaludes ehitatud uued lejate ring tunduvalt laienenud. teenindus-tootmisvalitsuses ja Vao gastati talud. maainfo, ajaloolised kaardid, kultuuri- elumajad ja karjalaudad. Praeguseks on Vao mõisa maadele teeninduspunktis kuni 1995. Elvi päris mälestised, mälumaastikud ... Vao küla põlistalude kohta on vas- loodud asundustalude ja perede aja- koos majaga ka Oskar Tammiste foto- Väike-Maarja muuseumi ja põllu- Kaardil talule klikkides avaneks in- tav fragmentaarne kaardimaterjal ja loo uurijate meeskonda lisandunud kogu. Oskar töötas raudteel ja pildistas meeste seltsi initsiatiivil on loomisel fopäringu aknas kogu teave talu kohta. andmestik enamasti juba kogutud ja Vao keskuses elav ajaloohuviline Aili paljude aastate jooksul nii töökaaslasi taluperede ja külade ajaloo koostajate Lisaks geoportaali maainfo aknas ava- internetis Väike-Maarja muuseumi ja Praats. Aili on lõpetanud Kiltsi kooli kui ka ümbruskonna peredes tähtsünd- võrgustik kõikidesse küladesse. Kodu- nevatele andmetele (praegune talu ni- põllumeeste seltsi kodulehel ka vaa- ja Vinni Näidissovhoostehnikumi 1980, musi. Oskari arhiivis on 15 albumit uurijate tööd koordineerib Marju Mets- metus; aadress; maad ha, sh põldu...) deldavad. Nende talude kohta, kus olnud raamatupidaja Vao põllumajan- enamasti 6x9cm fotodega, kokku ligi 3 man. on seal ka ajaloolised andmed talu saime kontakti endisaegsete omanike dis, praegu on tal oma puhastusfi rma. tuhat pilti. Rikastame Kiltsi Kaardilossi ra- kohta: talu nimi 1939. a kujul; 1884. a järglastega, koostasime ka toimiku talu Aili isa Osvald Pajula oli Vao külasse Villem Kesküla sündis Sootaguse jamise projekti Väike-Maarja valla rendiraha, talu nimi ja number; päri- kohta koos fotodega Oskar Tammiste tehtud kolhoosi esimene esimees. Ema külas Kuke põlistalus. Lõpetas Kiltsi agraar-ajaloolise kaardi koostamise seksostu aasta, peremehe nimi, hind arhiivist. Toimikud sai toimetatud järg- poolt ulatuvad juured Vao-Imakaevu kooli kiitusega ja Tallinna Ehitus-me- kavaga! Tõmbame kaasa ka teised Pan- ja talu suurus; 1917. a loendus; 1939. lasteni. küla Metsavahi talu Veisbergideni. haanikatehnikumi automehaaniku eri- divere Paeriigi liikmed! a loendus: loomad, elumaja, talupere, Nendes töödes on käsitletud talude Kiltsi mõisa maadele rajatud talude alaga. Töötas Tapa autobaasis ja Väike- põlvnemine – perekonna lugu..., aga ka lugu päriseksostmisest kuni kolhoosi- ja perede lugude uurimise ja kogumi- Maarja kolhoosis. Abikaasa Sirje Tom- Eino Tomberg see, kes on nüüd maa omanik ja kes ha- deni ja põgusalt kaasajani välja (1885- sega on algust teinud Annika ja Madis bak oli juurtega Vao-Imakaevu külast rib põldu praegu. 1949-2012). Neis on ka lühikesed üle- Michelsonid. Madis on ka Kiltsi kaar- Metsavahi talu Veisbergidest. Villem Olen sündinud 1930. a Väike-Maarja Internetis vabalt vaadatavatele kaar- vaated 44 pere käekäigust. dilossi äärmiselt huvitava ja elujõulise kirjeldas kõigi Sootaguse küla ja Mät- Tarvitajate Ühisuse poe majas ärijuhi tidele tuleks lisada kaks kihti: Lisada tuleks Rakvere arhiivist and- idee algataja. Madis on hariduselt Tartu liku mõisa talude perede lugusid ja se- ametikorteris, praegu on seal ehitus- • Talude hindamise kaart ”Taxa- med taludest kolhoosi läinud inimeste Ülikooli geograaf, igati paslik osaline. dagi, kes veel säilinud majasid kasutab. materjalide kauplus Pikk tänav nr 14. tionakts des Hofs- und Bauerlands ja vara kohta. Kiltsi koolimajja kaardilossi rajamise Anto Varda on sündinud Vao külas Pu- Maja oli varem kuulunud Lurichi pere- des Gutes Wack, Kirschpiel Klein- Tänavuse aasta augustikuu valla in- kava on ka stardipaugu saanud – Väike- pso talus, ema Vanda, s Laberg oli pärit Marien, Kreis Wierland. 1884 M folehes avaldatud üleskutse lüüa kaasa Maarja vallavalitsus on ellu kutsunud Vansi talust. Anto lõpetas Väike-Maarja konnale. 1940-1949 elasin Vao külas Ju- 1:4200”. Materjalid on Tartus Ajaloo- oma kodu(talu) ja küla ajaloo koosta- projekti kujundada Kiltsi lossi toredas- Keskkooli, edasi Eesti Põllumajanduse hani talus. Uuesti puutusin tihedamalt arhiivis: EAA.2486.1.3438. Kaardilt on misele leidis oodatult hea vastuvõtu. ti renoveeritud ruumidesse ajalooliste Akadeemia 1961 – mehaanikainsener. Vao külaga kokku 1990ndatel talude näha talude piirid ja hoonestus – kõigil Vao mõisast eraldunud 66 asundustalu kaartide atraktiivne ja hariv väljapanek. Töötas Väike-Maarja ja Kadrina EPT-s, taastamise aegadel. Praegu on Vao küla taludel on rehielamud ja mõned väik- kohta on koostatud talude tabel. Kü- Üles on leitud ja infot saadud mit- oli õpetaja Kadrina keskkoolis. Vardade Selja talu meie pere maakodu. Elukut- semad hooned õue ümber. lade kaupa on iga talu kohta andmed: metelt Kiltsi ja Vao mõisa talude ja pe- pere elas aastast 1956 Kiltsi mõisa aed- selt olen mäeinsener. Huvi suguvõsa • 1919-1920. a maareformiga seo- praegune ja sõjaeelne talu nimetus ja rede lugusid tundvatelt inimestelt. niku Jüri Vehiku leselt ostetud asun- ja koduküla ajalugu kirja panna tekkis ses koostati kompleksne töö – ”Vao omanik; maad ha, sh põldu; kes sai talu Maie Tammoja, s Voltenberg, elas dustalus A-33 Kasemetsa. Hooned on pensionipõlves. 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Mälestuskilde 70 aasta tagusest sõjasügisest

Kirja pandud 22. septembril 2007 Tuli õhtu ja pimedus. Mu onu Anti kohati liivane. Leidsime nii pohli kui kostitanud perenaine palus ka oma siis tuli staabiülem väljasõidult tagasi, (järg augustikuu infolehes ilmunud (Anton Roosipuu) oli Klooga õppelaag- jõhvikaid. Toidukeetmine käis lõkkel ja pere eest paluda. Need olid oodatud imestas olukorra üle, kuulas osapoo- meenutustele) ris. Kusagilt levis info, et õppelaagri see oli omamoodi uus elamus. 2 leh- palved, need olid lohutus ja lootus tu- led ära, noomis sõjakat ülemust ja viis poisid on jalga lasknud ning liiguvad ma andsid piisavalt, ei, pigem ülearu, medas ja sünges ajas. vanaisa koju. Muidugi oli lahkumine Eks millalgi pidime küüni varjust teele oma kodude poole. Meie suur selts- piima. Heljuga käisime põllusiilult por- Lõpuks jõudsime Väike-Maarja mai- nüüd mõlemale kurb. asuma ja kuna isal olid väga head ja kond oli pooluniselt puhkamas meile gandeid-kaalikaid-kapsast ja kartuleid le ilma ühegi viperuseta. Koju otse Päev-paar pärast staabiülema lah- täpsed Eesti teede kaardid, püüti liiku- antud ruumis. Väga soe oli. Onunaine toomas. Vagude vahel varustusreisil minna siiski ei tihanud, vaid peatusime kumist tuli teade, et onu Anti oli kin- miseks valida väiksemaid teid, mis üksi Linda istus avatud aknale ja alati, kui olles nägime kaht mootorratast, millel Kaarma tagakülas Veermetsade juures. ni võetud. Ta läks ju Reineveres meist minnes lubasid ka päevavalges liikuda. tuldi Ambla poolt, päris Klooga poiste olid väikesed Eesti lipud küljes. Väga Pedarite kolukoormad koos rahvaga mööda, oli Saksa mundris ja püüdis Mu järgmine mälestustekimp viib meid kohta. Ja saigi vastuse, et Roosipuu tu- vaikne oli seal. Sellel teel nagu rohkem olid kusagile mujale läinud. Veermetsal sellises riietuses kuidagi koju jõuda. Reinevere lähistele. Kus ja millal teel leb natuke tagapool. Väsimus tegi aga liikumist ei märganud. Ainult metsas kuulsime, et Avispea ja naaberkülade Hullukene! Kusagil Väljaotsa kandis ta olles, olime kohanud naaberküla rah- oma töö. Mõneks minutiks jäi Linda eksisid meie juurde mitmel korral väge- rahvas olevat majadest välja aetud ja kinni nabiti ja Pogemaa keldrisse pis- vast. Võnnusverest Pedari pere oli kahe tukkuma ning ärgates möödujaid kü- dest maha jäänud Saksa sõdurid. Need palju sõjaväge on külades sees. Roosi- teti. Onunaine korjas kokku oma napid hobusega ja neil oli kaasas ka 2 lehma. sitledes selgus, et Anti oli juba mööda olid kurvad ja õnnetud inimesed. Tulid puu elamine oli küla servas ja onunaine ehted koos abielusõrmusega, et kuida- Arvan, et üks koorem kuulus Pedari läinud. Kuulsin oma lapsekõrvadega meie juurde üksi, tulid ka mitmekesi, Linda otsustas metsi ja põlde pidi Pu- gi vahetuskaupa teha, aga ei õnnestu- Karla perele, teine õde Hildale, Linda- teist korda ütlemist, et tunnike tukku- mõnel haavatud kohad sidemetes. Nad divere poolt koju hiilida olukorraga tut- nud. /Ligi kolm aastat oli onu Karjala- le, vend Jukule ning vanima õe Alma mist toob eluks ajaks kukkumist. Esi- olid kõik habetunud, mundrid paguni- vuma. Läkski. Mõne tunni pärast sõitis Soomes Valgemere kanali ehitusel. Kas perele, kelle abikaasa Voldemar Harro mene kord olin kuulnud siis, kui emal teta ja olek väsinud. Vahel jäid nad me Veermetsa õuele Vene sõjaväe villis, Anti üle üldse kohut mõisteti ja palju oli hiljem kauaaegne kuulus Põdrangu leivad ahjus kõrbesid. Öö varjus liiku- lõkke äärde tukkuma. Andsime neile sees noor autojuht ja Linda! Olime aastaid siis anti, ei teagi. Vanaema kor- sovhoosi direktor. Olukord teel muutus sime edasi. Uus hommik leidis meid süüa. Hale oli. Kuhu oli neil minna? kõik väga üllatunud. Et mis ja kuidas? jas kokku mõned paremad toidupalad ohtlikuks, pealegi olime nüüd kolme jälle ühest lahkest perest, kus hobused Mis neist sai? Üks vanem mees näitas Kuidas sai Linda venelasega sõita ilma ja rändas sõjajärgses kaoses Karjalas- hobusega. Eemal paistis Koigi valla- koormatega varju alla pandi. Peremees oma tütre pilti, võttis taskust ilusad sõnagi keelt oskamata? Küllap saab siis se. Keelt peaaegu ei osanud. Käis nii- maja suurte suletud kõrvalhoonetega. oli targa mehe jutuga: „Ma mõtlesin, värvilised helmed ja pani mulle kaela. ikka käte ja jalgadega ka rääkida. moodi paar korda. Kuidas ta küll suu- Lennukid tulid jälle. Kuidagi saime et kui sellele fritsule antakse aega nii- Ütles: „Need on mu tütre omad. Kanna Linda oli kodus eest leidnud vana- tis? Leningradis ühest jaamast teise endid puude alla peitu panna. Me pea moodi minna, et müts veel peas on, sina neid. Ega mina enam temaga koh- ema ja vanaisa, kes elasid rehetoas. minemine oli juba paras katsumus. Siis kohal olid tihedad pihlakaoksad punas- siis teeb ta meile veel palju paha. Aga tu.“ Ma ei tea, kui kaua me seal metsas Majja, mis oli asunduse ilusaim elamu, ükskord enne järjekordset reisi ütles te marjadega. Usun selle puu veel al- ei see tee enam midagi. Näe, liduvad elasime. Mulle meeldis see metsaelu. oli paigutatud staabiülem oma tentsi- Mardile: „Lähen ja toon sulle isa.“ „Mis les olevat, ainult uus tee ei lähe enam teised juba ilma mütsita! Ei neist ole Ilmad olid nii ilusad ja soojad, et lahti- ku ja autojuhiga. Staap ise asus Püssi loom see isa on? Kas ta haugub ja ham- tema juurest mööda. Vallamaja värava- enam kedagi. Peaks me omad poisid se taeva all magamine oli väga roman- majas, mis oli ümbruskonna ainus pak- mustab ka?“ oli poiss uudishimulik. te taga ootasid meid tõesti avarad ka- ainult hoogu maha võtma ja õigel ajal tiline. sude seintega kivimaja, sest oli endise Eks vanaema siis katsus arusaadavalt tusealused, kuhu koormad ja hobused pidama jääma.“ Need sõnad, häälekõla Aga iga asi saab ükskord otsa. Meil- Uniküla mõisa valitseja maja. seletada ja selle peale ütles Mart: „Too kõik varjule mahtusid. Majas anti meie ja ütleja nägu on mul nii selgelt mee- gi polnud enam kusagile mujale minna Suurem osa vägesid koos staabiga siis juba kaks isa. Mis sest ühest saab!“ kasutusse suur tühi ruum. Meid oli 6 ja les nagu vaataksin videofi lmi. Selle aja kui tagasi koju. Eks siis ühel päeval olid varsti lahkumas ja lahke staabi- Vanaema läks oma paremate paladega Pedarite peredes Karla ja Aliine oma peale oli punt jalgsi liikuvaid mütsita pakkisime uuesti koormad ja asusime ülem lubas meid tubadesse asuda, ja tõi onu surnu pähe ära. Vangilaagris laste Helju, Andrese ja Üloga, Karla fritse talu juurde jõudnud. Isa ja pere- tagasiteele, veidi teist teed kui olime jäädes ise suurde tuppa. Ülem oli ilus oli parajasti kollatõve epideemia ja asi 2 õde ja vend ning Harrod oma kahe mehe jalgrattad olid nähtaval ja need tulnud. Ma ei tea kuivõrd valiti tee suu- ja üsna noor mees, kelle naine ja väike andis korraldada./ pojaga, kokku 12 inimest. Helju oli mi- võeti ära. Anti isegi paber, et hiljem rust, aga paratamatult jõudis ükskord poeg olid jäänud sakslaste poolt val- Olin veel mõned päevad Roosipuul, nuealine, teised lapsed nooremad, aga kahjutasu saada. Taganejad-põgenejad kätte esimene kohtumine Vene sõja- lutatud alale kusagil Ukrainas või Val- sest meie metsamaja oli nii lagastatud, tegevust oli. Vallamajas elas abielu- lahkusid. Mõne aja pärast läks pere- väelastega. Oli õhtueelne aeg, veidi gevenes. Ta ei teadnud midagi nende et elamiskõlbulikuks harimine võttis paar. Oli tapetud loomi. Köök oli väga mees tarviliku töö jaoks oma hobuseid hämar ja tee viis külla. Küla esimese saatusest. Väike Mart-poiss oli tal suur mitu päeva aega. Maja ise ja lähem palav, sest pliidil särisesid igasugused küüni tagant koplist tooma. Hobuseid maja juures oli valvepost. Meid peeti lemmik, kellega tegelemine tõi talle ümbrus oli sõna otseses mõttes välja- lihasaadused, kees suur süldipott. Kas polnudki. Mütsita mehed olid needki kinni. Kena ohvitser tuli majast meid ikka vee silma. Sama suur oli olnud ka heiteid täis. Me pidasime mesilasi ja meile midagi pakuti, ei mäleta, aga ar- kaasa viinud. Ja meile, võõrastele ini- uudistama. Kristiine ja Harro Voldemar tema poeg. Ta püüdis igati Marti rõõ- tühjad meekärjed olid pööningul hoiul. van, et ehk polnud ihnete inimestega mestele ning hobustele, oli ta varjualu- valdasid vene keelt ja seepärast kulges mustada. Mida tal pakkuda oli? Veidi- Need raamid olid kõik vahast tühjaks tegemist. se andnud! Imetlen siiani selle mehe kõik ladusalt. Koormaid ja naisi-lapsi ke suhkrut, seda kallist magusat, mida söödud ning selgest vahast hunnikuid Päeva teine pool muutus ärevaks ja väärikat leppimist olukorraga, ta sü- ei uuritud, kuid mehed otsiti läbi. Isa ma polnud terve sõjaaja saanud. Pani jätkus kõikjale, isegi vanaema jõuluva- ohtlikukski. Mingil ajal jõudis vallama- damlikkust meid teele saates. põuetaskust leiti teede kaart ja see peent suhkrut teelusikasse ja püüdis na maski sisse oli keegi oma häda tei- ja varju veel üks talupere kodukandist. Mälupildid ei anna mulle selgust võeti viisakalt tänades ära. Kaasa anti seda Mardile anda. Poisike ei saanud nud ja pööningul räästakasti pistnud. Need olid Talverid. Perenaist ja minust selle kohta, mitu ööteekonda meil veel julgustavad sõnad, et mingu me julges- asjast aru, vehkis korraks oma käekese- Küla sõjategevuses eriti kannatada 5 aastat vanemat tütart Mallet mälupil- oli. Et me kõrvalteid otsisime, siis või- ti oma kodudesse tagasi. Samas külas ga ja suhkur lendaski laiali. Kõik peale ei saanud, kuigi põllud olid täis las- ti talletanud pole. Küll on mu silme ees sime vahel ka valges liikuda. Ühel päe- leidsime ka öömaja. Selles talus oli Mardi olid õnnetud. kepesi. Hooned jäid alles, vajasid vaid ere pilt pereisast. vasel ajal peatusime põllu ääres, kus varjul juba teisigi teelisi ja pererahvas Sümpaatse staabiülema lahkumi- mõnikord natuke kohendamist. Ka koo- Lennukid sõelusid piki teed. Eemal, nopiti kartuleid. Palusime natuke mu- ladus meile põrandale magamisase- ne oli mõlemale poolele liigutav. Eriti limajades olid sõdurid sees olnud ning arvatavasti Tamsalu kandis, lendas neid gulaid kaasa. Rahvas oli lahke ja juttu med. Tuba oli palavaks köetud ja mina puudutas see vanaisa, sest see mees isa käis koos teiste isadega seal remon- ka. Pommitati. Plahvatused olid kuulda oli pikemalt. Muu seas tuli ka teade, et oleksin meelsamini õues isa juures oli ta surmast päästnud. Lugu oli nii, timas-kohendamas. Kool alustas tööd ja nähagi. Teadagi, raudtee. Lennukid, venelaste tankid on Väike-Maarjas. maganud. Mehed jäid hobuste lähe- et üks vägedest maha jäänud Saksa oktoobri keskel (kuupäeva ei mäleta) ja lennukid, pardarelva kuulid plagisesid Liikusime mitte suurel, aga ka mit- dale unele. Ikkagi kindlam. Aga enne poole mees oli pugenud küüni varjule. õpetajal ei olnud meile midagi muud teesillutisel. Lapsi-naisi suruti valla- te väga väiksel teel. Oli kuidagi rahulik. uneaega toitis perenaine kõiki rän- Hoone asus teistest eraldi ja jäi nende anda kui pool pliiatsit ning tükk pruu- maja keldrisse varjule. Ma ei saanud Lennukeid polnud mõnda aega kim- dureid suurest, suurest potist võetud varju. Mis Vene sõjaväel hoonega asja ni pakkimispaberit, mis oli väiksem kui seal olla ebameeldiva lõhna tõttu. Hii- butamas olnud. Sügisvaikuses hakkas imemaitsva ja liharohke supiga. See oli oli, ei tea, aga õnnetu redutaja leiti vihikuleht. Ei ühtegi õpikut. Kui kellel- lisin välja. Mehed seisid vallamaja ot- aga kaugusest kostma üks imelik võõ- seal nagu üks näljaste teeliste toitmise sealt ja leidjad ajasid vanaisa süüks, gi oli mõni õpperaamat alles jäänud, sas, seljad vastu seina ja jälgisid män- ras heli – nagu kõrin või lõgin ... Tan- koht. Kui isa selle suure seltskonna ees et oli mehe sinna peitnud. Vanaisa ei siis sealt me igaüks ise tükki lugesime. gu. Tee kohal olid lennukid. Hobustelt kid! Keerasime metsa veeres kitsale toidule, pererahvale ning ränduritele teadnud mehest midagi ja mees ise Mõne nädala pärast saime kingituse viimast võttes kihutas lennukitega või- rajale ja jäime piiluma. Seljataha jää- õnnistust palus, peitis mõnigi pisarais tunnistas, et oli omavoliliselt seal. – keegi oli toonud peotäie pakkimis- du Ambla poole sõjaväevoor, püüdes nud külani oli umbes 300-400 meetrit. silmi, mõni laskis silmaveel avalikult Sellegipoolest viidi nad koos staabi- paberit ja karbi värvipliiatseid. Kaks mõnesaja meetri kaugusel oleva võs- Käänaku tagant tuli 3 tanki. Ja need põskedelt siriseda, aga kui isa jõudis hoonesse, et seal kinni pidada. Keegi klassi olid ühes ruumis ja jagasid seda ametsa varju jõuda. Äkki oli teraslinde tankid jäid seisma! Meil olid ärevu- sõnadeni „... hoia ja kaitse seda maad kaunis keevaline ja kuri ülemus toime- varandust sõbralikult. Esimese aabitsa lausa 5-6 tükki. Lendasid nii madalalt, sest hinged kinni. Mis nüüd saab? Paar ja rahvast, lase sõjameestel koju jõuda tas seda asja, pani vanaisa seina äärde, saime pärast uut aastat. et said piloodile silma vaadata. Ainult meest hüppasid ühest masinast välja ning tröösti leinajaid“, oli köök täis ni- haaras relva ja lubas sealsamas maha kuuliplagin mõne meetri kaugusel ja suundusid maja poole. Oh õudust! nalörinat ja silmavesi kukkus avalikult. lasta, kui süüd ei tunnista. Vanaisal oli Liili Heinla maanteel. Kraavis vallamaja seina ää- Enne ukseni jõudmist tormas sealt Hommikul teele asudes palus üks pere vene keel suus, kuid sõnagi ei usutud. res lamas Talver, suuke ärevusest veidi üks naisolevus õue ja otse ühele me- nende teekonda õnnistada ning meid Ähvardus hakkas tõsiseks muutuma ja viltu ja puhus ennast julgustavat juttu: hele kaela. Siis tuli rahvast jooksujalu „Näe, raisk vahib silma sisse, aga pihta siit-sealt, mehedki teistest masinatest ei saa!“ Sõjaväevoori tambiti edasi-ta- tulid lagedale ja oli üks üleüldine suur Väike-Maarja seltsimajas tuleb eakate ohutuspäev gasi lennates päris põhjalikult. Ma ei kallistamine. Milline üllatus ja milline julgenud vaadata. Ikkagi tõstsin aeg- kergendus meile, kes me metsast pii- 17. oktoobril korraldavad Lääne-Vi- nõu tule- ja veeohutuse alal, jagatakse ameti Ida prefektuur, Lääne prefektuuri infot suitsuandurite, nende tööpõhi- Rapla politseijaoskonna näitetrupp, ajalt pilgu. Liikumine vooris jäi aina vä- lusime. See oli nii liigutav, rõõmustav rumaa Traumanõukogu ja Pääste- ameti Ida päästekeskus kell 11.00- mõtete ja hoolduse kohta, antakse üle- Maanteeamet, Rakvere Haigla AS. hemaks kuni lõpuks tuli vaikus. Lennu- ja rahustav vaatepilt. Ma ei tea selle 14.00 Väike-Maarja seltsimajas „Ea- vaade traumadest ja nende ennetami- Lisainfo ennetustööbüroo juh- kid läksid ära ja voori kohal ei liikunud paiga nime. Aga sealt me enam teele ei kate Ohutuspäeva“. Kõik memmed- sest, jagatakse teadmisi vara hoidmise tivspetsialist Milvi Kompuselt tel 322 miski. Hobused kaeblesid. Kostusid läinudki, vaid liikusime kõverat metsa- taadid on oodatud ammutama mit- teemadel, räägitakse helkuri kandmise 2711 või 5345 6665. üksikud lasud. Keegi karjus, keegi tegi teed pidi edasi ning läksime mõne aja mekülgseid ohutusalaseid ja tervisega vajalikkusest, ohutust sõidutee ületa- Suurematel gruppidel palume eel- õudset ebainimlikku häält. Lootsin, et pärast selleltki maha päris metsa sisse seonduvaid teadmisi. misest ja veel paljudest huvipakkuva- nevalt ülaltoodud telefonidel registree- mõned suutsid metsa kaitsvasse varju ja jäime sinna laagrisse. Metsaveeres Ohutuspäeva esimesel poolel an- test teemadest. ruda. jõuda. Ma oleksin tahtnud appi minna, oli põllusiil, millel kasvasid juurviljad nab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Kõhukinnituseks pakutakse tasuta Olete kõik oodatud! midagi teha, kasvõi haavatud hobuse ja kartulid, siis teekene ja teisel pool prefektuuri Rapla politseijaoskonna sooja jooki ja pirukat! pehmeid mokkasid silitada ... Ei las- teed suure valge kivimaja varemed. See näitetrupp etenduse „Üks elu“. Ohutus- Ohutuspäeval osalevad: Lääne-Vi- Mikko Virkala tud mul minna, ei läinud keegi teinegi oli Kautla. päeval pakutakse tervishoiu- ja ohutus- rumaa Traumanõukogu, Päästeameti Päästeameti Ida päästekeskus meist. Meid varjav mets oli kohati soine, teemalistes töötubades asjatundlikku Ida päästekeskus, Politsei- ja Piirivalve- Ennetustöö büroo juhataja September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 70 aastat Porkuni lahingust

2008. a august Haudadele paigutati fi rma Gilde- mann valmistatud Eesti rahvuskivist hauatähised. Vistla memoriaal avati pidulikult. 21.09.2009 Porkuni lahingu 65. aastapäeval ava- ti infotahvel, mis annab ülevaate lahin- gu käigust. 2010. a Tiit Aleksejev kirjutas Porkuni lahin- gu teemalise näidendi ”Leegionärid”. Kronoloogia pani kirja kodu-uurija, Loksa vennaskalmistu. sõjaajaloohuviline, sihikindel ja mis-

si liikmete ja Tamsalu sõjaveteranide oli kujundatud ristikujuliselt, ristimo- poolt korrastatud, vaskristid paigalda- tiiviga oli ka memoriaali monument, tud. Toimus 45 aastat hilinenud leinat- materjalina domineeris rahvuskivi seremoonia Vistla ja Sauevälja ühis- paas. haudadel ning Loksa vennaskalmistul. 2007. a suvi 05.12.1990 Tamsalu vald rajas Vistlasse esime- Vaskristid purustati nõukogude ar- se Eesti sõjameeste kalmistu. Ehitust mee poolt lõhkeainega. toetasid Eesti Vabariigi Kaitseminis- 09.05.1992 teerium, Kultuuriministeerium ning Vistlas ja Saueväljal taasavati uued Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts. vaskristid. Kalmistule on maetud Porkuni lahin- 21.09.1999 gus langenute, samal päeval Kullengal Hanno Tamm paigaldas Sauevälja hukkunud viie ja veel mõnede Eesti sõ- ja Vistla ühishaudadele mälestuskivid jameeste säilmed. ning vahepeal taas hävinud vaskristide 2008. a kevad asemele samas stiilis puuristid. Skulptor Ekke Välil valmis memo- 11.-31.10 2004 riaali monumendiosa lahendus. Selle Saksa Sõjahaudade Liit viis läbi raiusid kivisse skulptorid Andres ja Art langenute säilmete väljakaevamised Allikmaa. Monumendi kiviosa kaks risti Vistla memoriaal. Saueväljal (leiti 37 langenu säilmed) ja sümboliseerivad lahingus vastamisi ol- Vaskristide muretseja Hanno Tamm Vistlas (leiti 77 langenu säilmed). nud sõjamehi. Kahe kiviosa vahele tek- (paremal) ja Ülo Tähiste Sauevälja Porkuni vaskristide ja Eesti sõjameeste Ülo Tähiste ja sügava missioonitunde- 2005. a kevad kinud rist aga ühendab neid. kalmul 9. mail 1992. kalmistu KRONOLOOGIA ga ajaloohuvilisest kodu-uurija Hanno Tamsalu Foto: VM Muuseumi kogust 21.09.1944 Tamm otsustasid tähistada ühishauad vald ja Eesti sioonitundega Hanno Tamm, keda Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas suurte kividega, milledele on rist sisse Vabariigi Kul- võib pidada Vistla memoriaali alusepa- kohtusid pealetungiv Nõukogude ar- raiutud. tuuriministee- nijaks. mee ja taganev Saksa armee. Kuna mõ- 1989. a kevad rium otsus- 21. septembril, kui möödus 70 aas- lema poole väeüksuste koosseisus olid Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts tasid rajada tat Porkuni vennatapulahingust, toi- enamus eestlased, sai kokkupõrkest ja Tamsalu sõjaveteranid korrastasid Vistla külla en- mus Väike-Maarja muuseumis tänuüri- verine vennatapulahing. Langenud pu- Vistla ja Sauevälja ühishauad. Hanno dise ühishaua tus neile, kes aja jooksul on kõige enam naarmeelased maeti Loksa külla, kuhu Tamm tegi ettepaneku paigaldada hau- kõrvale Eesti panustanud Porkuni lahingus langenu- ehitati mälestuskiviga memoriaal. Sak- dadele kõrged vaskristid. langenud sõja- te mälestuse jäädvustamisele. sa poolel langenute ühishaudu hool- 1989. a mai meeste kalmis- Väike-Maarja valla ja Tamsalu val- dasid sõjajärgseil aastail Sauevälja ja Ajakirjas “Kultuur ja Elu” nr 5 artik- tu. la ühine tänukiri anti kümnele Väike- Vistla elanikud, ka langenute sugula- lis “Tundmatud ühishauad Porkunis” 2005. a sü- Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Tam- sed. Kalmud olid eeskujulikult korras. ilmus ajakirjanik Peep Kärbi üleskut- gis salu Muuseumisõprade Seltsi liikme- Kuuekümnendail aastail lõhkusid Nõu- se taastada vennatapulahingus Saksa Arhitekt Tiit le: Hanno Tammele, Arvo Vallaotsale, kogude võimu esindajad ühishauad ja mundris langenud eestlaste hea nimi. Kaljundil val- Ellu Moisale, Irene Kaldmale, Tiit need võsastusid. 21.09.1989 mis kalmistu Vaidele, Ene-Riina Ruubelile, Reeli 1986. a Saksa poolel langenute ühishauad projekt. Kal- Tammele, Ain Aasale, Raivo Raignale Eesti diviisi allohvitser, sõjaveteran olid Väike-Maarja Muinsuskaitse Selt- mistu maa-ala Rist ja mälestuskivi Vistla kalmul. Foto: 3 x Ain Aasa ja Aadu Uudmäele.

junud haavatud Eesti Laskurkorpuse sa või Vene poolel osales, kes põgenes 12. oktoobril. Kahe viimati nimetatud Sündmusi Eesti ajaloost polkovnik Nikolai Trankmani käsul (oli läände, kes langes vangi – kõik nimed lahingu kohta kirjutavad M. Õun ja H. NL spioon Eesti Vabariigi ajal – reetis on vaja veelkord üle vaadata – vane- Ojalo – Tehumardis tulemus selgusetu, Tänapäeval, eriti aga viimasel ajal on lõpus ja 1944. a alguses toimusid Saksa sõjasaladuse Narva kindluse kohta). mate inimest käest küsides või arhii- Vintris Saksa poole võit. Langenuid oli väga palju räägitud ja kirjutatud lu- ja NL vägede vahel lahingud Neveli lä- Punaarmee tankid ja liikursuurtükid viandmeid uurides. Karta on, et kõike Vintri lahingus nõukogude poolel 200- gusid ammustest aegadest. Täpselt hedal, kus osalesid ka Simuna kihelkon- hävitasid Avinurme ja Tudulinna teel ei saagi lõpuni välja selgitada. Pealegi 230, Saksa poolel väikesed kaotused. 100 aastat tagasi, 1914. a suvel algas nast Saksa sõjaväkke värvatud mehed. suure osa taganejate (põgenike) voo- on venelased ka tänapäeval väga ülbelt Sõrve võitlustes (9.10-24.11 1944) I Maailmasõda. Ei tahaks korrata juba Üldse oli Saksa poolel Eesti brigaadis rist, mille käigus tapeti palju haavatuid arhiivimaterjalide avamist varjamas. osales Saksa poolel 11000-15000 varem kirjutatut, kuid mõnda seika või umbes 5000 meest. Need mehed, kes ei ja eraisikutest põgenikke. See on sõja- 1991. a sõlmitud koostöölepingut meest ja langes või sai haavata 3000- sündmust peab ikka ja jälle meenuta- tahtnud Hitleri eest võidelda, varjasid kuritegu (mis on aegumatu!). Eesti Riigiarhiivi ja Venemaa Arhiivi- 4000 meest. Nõukogude poolel võitles ma ning mõnedki sündmused ilmuvad ennast metsades või põgenesid Soo- Ka järgmisel päeval Porkuni lahin- komitee vahel kasutas väga oskuslikult 60000-70000 meest (sh 20000 eestlast) välja kui kohtuda ja vestelda vanemate me, kus enamus võitles Soome armees gus Saksa poolel sõdinud eestlaste Hilda Sabbo ja kirjutas raamatu „Või- ning kokku langes ja sai haavata 20000 inimestega, kes on praegu 85, 90 või kuni augustini. Siis tuldi tagasi Eestis- mahalaskmine (iga kümnes rivistatu) matu vaikida“, kus Eesti lugeja sai es- meest (sh 5000 eestlast). Kui palju eest- vanemad. On ka selliseid lugusid, mida se, et punavõimu taastulekut takistada, venelaste poolt oli kuritegu. Nii Avi- makordselt tutvuda selle ajani (1991. a) lasi surma sai – võib-olla saab kunagi mõne suust kuuled üht teise suust aga sest usuti lääneriikide juhtide lubadust nurme kui ka Porkuni lahingud olid täiesti salastatud dokumentidega. Saa- arhiividest enam-vähem täpse arvu. hoopis teistmoodi. Aga viimane aeg on – taastada okupeeritud riikide sõjaeel- vennatapulahingud, kuigi osalesid ka me teada 1940. a septembri EKP büroo Aga sügise (või ka suve lõpu) la- sõjaeelseid sündmusi kirja panna või ne iseseisvus. Loomulikult NL tollased venelased. Nii elavjõus kui tehnikas oli istungite protokollidest, et nad ise te- hinguid on sajandeid varemgi peetud. muul viisil talletada, sest aeg teeb oma juhid ei mõelnudki meie riiklust taasta- Punaarmee ülekaal kordades suurem – gid ettepanekuid „vaenuliku elemendi“ Ümera lahing aastal 1210. Pärast Võn- töö ja paljud eakad ütlevad: „Oi, see oli da, vaid lõid ka vahe-Euroopa ehk tei- Porkuni lahingus osales Saksa poolel väljasaatmiseks Eestist ammu enne nu (Cesis) alt taganemist rünnati Sak- nii ammu, ei mäleta enam! Mõni pilt sisõnu oma vasallriigid (nn sots-riigid 1500 meest, kaotati M. Õuna ja H. Oja- 1941. aasta juuniküüditamist. H. Sabbo sa-Läti-Liivi malevat ja lahing võideti. on veel silme ees, aga nimed unune- või rahvademokraatlikud vabariigid). lo andmetel 200-350 meest surnutena kirjutab sissejuhatavas osas, et „loodu- 21. september 1217 – Madisepäe- vad“ jne. Ka see riikide ühendus lakkas olemast ja 600-1100 vangilangenutena. Punaar- ses on nii elevant kui sipelgas võrdsed va lahing, kus eestlasi oli Viru, Järva, 75 aastat tagasi sõlmisid kahe suu- umbes 25 a tagasi. Paar aastat hiljem mee (Eesti Laskurkorpus) poolel võttis (õigus elule). Kui aga inimesed rikuvad Harju, Rävala, Sakala ja loode-Eestist re ja agressiooniks (teineteisele kal- – 1991. a detsembris lakkas olemast lahingutest osa 8000-10000 meest, lan- seadusi üksiku inimese või terve rah- kokku 6000 meest, Saksa-Läti-Liivi vägi laletungiks) valmistuva riigi isikud nr Nõukogude Liit. genuid ja haavatuid oli (ilmselt püüti vuse suhtes, siis tuleb vältimatult aeg kokku 3000 meest. Eestlased saatsid 2 – Molotov (NL välisminister) ja Rib- Lühidalt kordan juba varem valla- meelega neid arve vähendada) nõuko- vigu parandada. Vabadust ei kingita kingitusi Vene (Novgorod ja Pihkva) bentrop (Saksamaa riigisekretär) MRP lehtedes eelmisel aastal kirja pandut. gulaste andmetel 45 (teistel andmetel kandiku peal, kuid kättevõidetuna on vürstidele, kuid venelased jäid tule- lepingu, mis avas tee II Maailmasõja Eelmise aasta septembrikuu vallalehes 195, neist 73 surnutena). vaja teda hoida ja kaitsta.“ Ka täna- mata. Selle lahingu eestlased kaotasid puhkemiseks. Tänavu tähistasime selle jutustasin suve lõpust, sügise algusest Üheks Eesti sõjaajaloo kõige suure- päeval! Seda kinnitavad ka viimase aja (langes ~1000 meest), nende hulgas häbiväärse lepingu tühistamiseks kor- ja „vabastajatest“, puskariajamisest maks vennatapulahinguks nimetatud sündmused Ukrainas. langes ka eestlaste juht Lembitu. raldatud Balti keti (õigem oleks nime- karjamaal, Avinurme (20.09.2944) ja heitluse mälestuseks rajati Vistlasse Septembri lõpuni 1944 toimus Ees- Oma ja naaberküla meeste (aga mit- tada Balti tee) 25. aastapäeva. Porkuni (21.09.1944) lahingutest. Mati 2007. a suvel esimene Eesti sõjamees- tis veel mitmeid lahinguid – Keila lä- te ainult – ka lapsed, naised) saatusest 70 aastat möödus ja selle aasta lõ- Õuna ja Hanno Ojalo raamatus „101 te kalmistu. hedal 23. septembril, Muhumaa des- järgmisel korral. puni võime lugeda ja meenutada 1944. Eesti lahingut“ saab nendest ja palju- Simuna kihelkonna meestest Porku- sant 29.-30. septembril, Väikese väina a Eestimaal toimunut. Oli üldine suur dest Eestimaal toimunud lahingutest ni lahingus kirjutasin eelmisel aastal. ületamine 5. oktoobril, Tehumardi öö- Jüri Kalvet ja ohvriterohke võitluste aasta. 1943. a lugeda. Avinurmes tapeti kirikusse var- Kui palju ühest või teisest külast Sak- lahing 8.-9. oktoobril, Vintri dessant 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a. Valla spordielu asub korraldama uus rahvaspordiklubi juhatus

Mittetulundusühingu Väike-Maarja pima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti leemiks on kindlasti tõusnud raha nimel on vaja tõsiselt vaeva näha. Eri- Valla Rahvaspordiklubi senine juha- kehalise kasvatuse erialale. Esimeseks hankimine ürituste läbiviimiseks, sest nevatel aegadel on väga palju sponso- tus (Ants Rikberg, Avo Part ja Raul töökahaks sai Kunda keskkool. spordialane tegevus vallas on hoogsalt reid meid toetanud. Ära võiks nimeta- Kütt) andis 26. augustil toimunud 2. Mis ajast ja milliste tegevuste edasi arenenud, aga rahahulk nendeks da AS Antaares, OÜ Hektali, AS Diner, koosolekul teatepulga üle klubi uue- kaudu oled Väike-Maarja spordielu- tegevusteks on tõusnud minimaalselt. Graanul Invest, OÜ Müüriku Farmer, AS le juhatusele, kuhu valiti Jane Kool, ga seotud? Kindlate ürituste puhul on välja kuju- Kaarma KT, OÜ Puhastusekspert, Kalev Aule Rebane ja Andri Part. Väike-Maarja spordieluga sain tutta- nenud kindlad sponsorid, kes on oma Eesmäe, Eesti Pagar, Gustav Põldmaa MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspor- vaks siis, kui tulin 1981. aastal siia kut- õla ürituste korraldamisele alla pan- K&G Saarelt, Rannel Rikken, OÜ Maar- diklubi (RSK) asutati 15 aastat tagasi sekooli direktoriks. Sellel ajal oli sport nud. jalill, OÜ Kaarli Talukaup. – 7. oktoobril 1999 eesmärgiga võtta Väike-Maarja kolhoosis heal tasemel. 6. Kuidas klubi tegevus kulges? 9. Milliste mõtete ja tunnetega Mis rõõmustas ja mis jäi hinge krii- andsid klubi juhtimise uuele juhatu- pima? sele üle? nemata ilmastikutingimustest. Samas Klubi tegevus on rahulikult, aga Iga asi saab ükskord otsa ja sellepä- tuli teha väga erinevaid alasid - joos- pidevalt edasi arenenud. Viimaseks rast südamesse midagi kripeldama ei ta, suusatada, mängida korvpalli ja suuremaks ettevõtmiseks oli kindlasti jää. Kui näiteks 10 aasta pärast koor- jalgpalli, ujuda, rassida jõusaalis ja spordialade või spordialade gruppide dineerib RSK vallas kõiki spordiga te- siis veel aerutada, aerutada, aerutada kaupa osakondade moodustamine, gelevaid asutusi ja ettevõtmisi ja tema tundide kaupa. Ilmselt köitiski mitme- nendele osakondadele juhtide leid- initsiatiivil on leitud jätkusuutlikud val- külgsus. Võistlussporti harrastasin ca mine ja sedamööda klubi tegevuse la spordi rahastamise allikad, on uus 10 aastat, kuuludes ka Eesti koondise laiendamine. Loodetavasti suudavad juhatus Väike-Maarja valla spordiellu ridadesse. Arvan, et see tuules, vihmas eestvedajad koondada enda ümber te- samuti oma tugeva jälje jätnud. Kind- ja poris rassimine on minu isikut ja pin- gusa huvilisteringi ning muuta sellega lasti on vaja ühe esimese asjana heal getaluvust ning kannatlikkust oluliselt erinevate spordialadega tegelemise tasemel ära märgistada Ebavere jook- kasvatanud ja mõjutanud ning andnud vallas aktiivsemaks. Hinge kripeldama su- ja suusarajad. Ebavere tervisespor- teadmise, et pole ületamatuid raskusi ei jää midagi. dikeskuse tegevus on täna veel võrdle- ja keerulistel olukordadel on alati la- 7. Millised suuremad kordamine- misi tagasihoidlik, siin on arengu- ja hendus. Siis pidasin pikema pausi, sest kud on Sulle enim meelde jäänud? tegevusruumi küllaga. kui 7 aastat on su elu sisuks olnud 6 tundi päevas sportida, 3 korda päevas seista söökla järjekorras, elada hotel- lis, riidekapiks spordikott, siis tahtsin sellest lihtsalt eemale. Uuesti vaata- Ants Rikberg (vasakul) eelmise aasta Eesti valdade sin spordiradade poole alles pärast 35. suvemängude jooksurajal. Foto: Hilje Pakkanen eluaastat ja siis oli tunne hoopis teine, enda kanda spordielu korraldamine Kuna olin ise kehakultuuri taustaga, oli kui polnud enam sundi, kõike sai mõ- vallas ning valla võistkondade viimine huvi loomulikult olemas. Kundas olles nuga võetud. Hea meelega suusatan ja maakondlikele ja vabariiklikele võist- juhendasin kergejõustiku- ja džuudot- sõidan rulluiskudega ning ujun, vahel lustele. Juhatuse esimeheks valiti Ants reeninguid. Väike-Maarjas olid mõnda löön aerutajate pundiga kampa ja hul- Rikberg, kes jäi sellesse ametisse kõi- aega minu juhendada enesekaitsetree- gume mööda merd. Aga võistelda ma giks 15 aastaks. ningud. enam ei taha, kuigi mõni aasta tagasi Rahvaspordiklubi 15 aastasse ma- 3. Kuidas jõuti Väike-Maarjas rah- veel sõitsin nii Tartu suusa- kui rulli- hub palju ettevõtmisi. Muu hulgas on vaspordiklubi moodustamiseni? Lurichi kevadjooksu start. maratoni ja meresüsta maratone, nüüd Väike-Maarja vald võtnud regulaarselt Selleni jõuti Avatud Eesti Fondi pigem naudin sporditegemist. osa nii üle-eestilistest kui ka maakond- Balti-Ameerika Partnerlusprogram- Esiteks on juba see kõik üks suur 10. Millised soovid ja soovitused Aasta algusest olen juhatanud likest suve- ja talimängudest. Eduku- mi poolt käivitatud projekti „Kohaliku kordaminek, et selline klubi on ühe annad klubi uutele juhtidele kaasa? spordikeskust ja sportimiseks on aega selt on enamasti oldud esimese küm- omavalitsuse ja mittetulundussektori valla territooriumil peaaegu 15 aastat Uutele tegijatele soovin, et neis olev jäänud üsna vähe. Kui enne liikusin ne piirimail, mitmel korral on jõutud koostöö arendamine Eestis“ kaudu. eksisteerinud ja kohalikku spordielu tegutsemistahe paari aastaga ära ei kehalise õpetajana terve päeva, siis esikuuikussegi. Kahel korral on Väike- Kuna selle projekti toetus oli mõeldud edendanud. Kindlasti on märgilise kustuks. Teiseks soovin neile värskeid päevapealt olukord muutus – istusin Maarjas korraldatud Eesti valdade ta- kodanikualgatuse tugevdamiseks ja tähendusega seegi, et Väike-Maarja ideid, kuidas uusi rahaallikaid voolama kontoritooli. Tundes seda, millist mõju limängud. erinevate ühiskonnasektorite koostöö vald on kahel korral valitud maakonna panna, mis klubi tegevust veelgi laien- avaldab kontorilaua taga istumine, Heidame juhatuse vahetuse aegu süvendamiseks, siis asusimegi mittetu- sportlikumaks omavalitsuseks. Tänavu daksid. olen sügavalt imestanud – seda tööd pilgu rahvaspordiklubi loomisele ja lundusühingu Väike-Maarja Valla Rah- toimunud 24. Pandivere rattaralli järje- Spordiga tegelevad inimesed ei saa tegevatel inimestel peab ikka raudne korranumber tähendab, et seda üritust lugeda oma tunde ja minuteid, palju tervis olema. on juba nii palju kordi läbi viidud ja sel- nad on tööd teinud. Meie tööaeg hak- 2. Aasta algusest saadik oled ame- lest on kujunenud üks rahvaspordiklu- kabki siis kui teised inimesed puhka- tis Väike-Maarja spordikeskuse ju- bi olulisemaid üritusi. Tänu osavõtule vad. Kui teeme seda tööd ainult selle- hatajana. Kas oled jõudnud siinsesse valdade suve- ja talimängudest on Väi- pärast, et kord kuus pangaarvele mingi spordiellu juba sügavuti sisse elada? ke-Maarja vald sportlikus mõttes olnud summa raha laekub, siis võiks hakata Eks ta, jah, kuidagi äkki algas. Visati pidevalt vabariigis pildil. Kui uus juha- ametit vahetama. Arvan, et uuel juha- vette ja öeldi – uju! Spordielu ei tähen- tus värskete ideedega jätkab, siis võib tusel on võimekust kohalikku spordielu da ju ainult üritusi ja sellega seondu- seni Eesti valdade mängude parim – 5. edasi arendada. Kui seda võimekust vat, seda olin ennegi ju aastaid teinud. koht – saada kindlasti ületatud. osatakse järjekindlalt õiges suunas ära Uue ametiga kaasnes ka personalitöö Tervisespordiüritusest Harjuta Ter- kasutada, tulevad ka tulemused. ja kogu see paberimajandus, mida ma viseks! võtab iga aasta osa 700-800 erinevat inimest. Ühe valla kohta on see küllalt muljetavaldav näitaja. Ka Eesti valdade talimängude suusavõistlused Ebaveres 2010. a. valla meistrivõistluste regulaarne lä- biviimine on asi, mille üle võib uhkust senisele tegevusele ning küsime vast- vaspordiklubi moodustamisele. tunda. Siiani on iga aasta jooksul RSK valitud juhatuselt, milliste mõtete ja 4. Kes rahvaspordiklubi moodus- väiksemal või suuremal toel läbi viidud plaanidega asuvad nad uue hooaja ja tasid ja millisena nähti klubi tege- kuni 45 erinevat üritust. Ebavere tervi- vahest ka uue kohaliku spordiepohhi vust? sespordikeskuse rajamisel ja sinna ale- hakul tegevusse. Rahvaspordiklubi käivitusrühma vikust viiva kergliiklustee valmimisel Uurime Ants Rikbergilt alljärgne- kuulusid Ants Einsalu, Gaide Ilves. Avo on rahvaspordiklubil samuti oma osa vate küsimuste-vastuste kaudu, kui- Part, Raul Kütt, Andrus Soidla, Ants olnud. das on rahvaspordiklubi tema juhti- Rikberg, Marje Eelmaa ja Urmas Kullas. 8. Oled nüüdseks juba 24 korda misel ja osalusel seni toiminud ning Juhatus valiti kolmeliikmeline. Peale toimunud Pandivere rattaralli algata- kuidas mõjutanud ja kujundanud minu kuulusid sinna veel Raul Kütt ja ja. Kuidas sellele võistlusele ja kor- Vastlaliug Ebaveres. siinset spordielu. Avo Part. Kuigi suurema enamuse üri- ralduses toimunud muutustele tagasi Uurime küsimuste-vastuste abil olin lubanud, et ma mitte iial tegema 1. Oled hingelt spordimees. Kust tuste puhul olin mina see, kes neid ot- vaatad ning mis rattaralli ligi veerand rahvaspordiklubi juhatuse uuelt esi- ei hakka. Nii, et iial ära ütle iial, sa saad pärineb Sinu spordilembus ja kuidas seselt läbi viia aitas, olid Avo ja Rauli sajandist väärib enim meenutamist? mehelt Jane Koolilt, milliste soovide seda topelt. Nüüd juba saan aru, mida Sinu sportimisteekond on kulgenud? majanduslikult mõeldud ideed need, Algul alustasime kohaliku rattaüri- ja mõtetega võetakse teatepulk üle ma teen ja kelle jaoks ma seda teen. Mina hakkasin spordiga tegelema mis mind tihti õigele suunale juhata- tusega, millest tänaseks on välja kas- ning asutakse siinse spordielu eden- Põnev on. Palju uusi inimesi, väga eri- sõprade toel. Olen lõpetanud Kunda sid. vanud rahvusvaheline ettevõtmine. damisele. nevatest valdkondadest, erinevad isik- keskkooli ja sealt sai kõik alguse. Mul Klubi eesmärk oli arendada valla Nagu eespool mainisin, on Pandivere 1. Oled oma olemuselt igati spor- sused ja väärtushinnangud. Nüüd juba oli seal hea sõber Ivar Valge. Kirjuta- rahvasporti kolmes suunas: hakata läbi rattaralli üks RSK tippüritusi. Selle üri- diinimene, kuidas Sinu senine spor- on nimed meeles ja seosedki tekkinud, sime ühise kirja spordiajakirja „Keha- viima valla meistrivõistlusi, viia valla tuse jätkusuutlikkuse tagamine peaks diteekond on kulgenud? et kes millega tegeleb, või kelle poole kultuur“ toimetusele ja palusime leida koondvõistkonnad välja Eesti valdade kindlasti olema üks rahvaspordiklubi Kui alustada päris algusest, siis mingi küsimusega pöörduda. Valla töö- endale treener, kes meid jooksutree- suve- ja talimängudele ning käivitada tähtsamaid eesmärke. Kindel on see, et teadlikult hakkasin ma spordiga te- tajate sõbralik toetus ja ääretult posi- ningu läbiviimisel juhendaks. Sealt rahvaspordiüritus Harjuta Terviseks. meil oli rattaralliga tunduvalt lihtsam gelema alles 8. klassis, enne seda sai tiivne suhtumine minule, kui algajale saime ka vastuse. Vastajaks oli Eugen 5. Kas ja kuidas klubi eesmärgid areneda tänasesse päeva, kui siit edasi palju proovitud – erinevaid pallimän- paberimajanduse maastikul surfajale, Piisang, kes tollel ajal seal toimetu- ja tegevussuunad nende 15 aastaga minna. See on üks selliseid üritusi, kus ge, kergejõustikku ning isegi balletti. on lihtsalt nii armas. ses töötas. Tema tegi meile esimesed muutusid? valla juhtide toetus on jätkuvalt vajalik. 8. klassis alustasin aerutamisega, mis 3. Kuidas meie spordimaastik Sul- treeningplaanid ja sellest kõik algas. Eesmärgid, mis seati 15 aastat ta- Ei taha lõpetada oma juttu tõsisemates tundus olevat tõsine väljakutse - tree- le tundub – nii tegijad kui võimalu- Pärast keskkooli lõpetamist läksin õp- gasi, on jäänud samaks ka täna. Prob- toonides, aga selle ürituse jätkumise ningud toimusid enamasti õues, ole- sed? September 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

Tuhande võimaluse maa. Peaaegu nõus oma aega ja ressurssi panustama. kuuluv Pandivere rattaralli tõid meile kõik on olemas, enamus reaalselt ning Panustama mitte isikliku kasu saami- palju külalisi, kes ehk sattuvadki siia Väike-Maarja spordihoone ka ideedele on piisavalt ruumi jäetud. se eesmärgil, vaid selleks, et kohalik- ainult tänu spordiüritustele. Aga me Ebavere tervisespordikeskus on mu ku elukeskkonda elavdada ja pakkuda oleme kaardil. Paljud rattamaratonist 6. sünnipäevaturniir võrkpallis meelest superkoht, väga hea auraga kaasalöömisvõimalust neile, kel selleks osavõtjad ei olnud enne Ebavere kes- ja mõnusate metsaradadega. Oma tahtmist ja soovi. kusest kuulnudki ning leidsid selle väga Laupäeval 13. septembril ideaalpildis võiks sinna joonistada veel Rõõmustab see, kui hommikul ärga- sümpaatse baasi olevat. Neist jäi maha pidas spordihoone oma tuubiraja ja seikluspargi ja võimaluse tes päike paistab. See tähendab seda, lubadus tagasi tulla. sünnipäeva, tähistades pakkuda majutust ja pannkooke maa- et rõõmustavad inimesed, kelle silmad 6. Millisena näed rahvaspordiklu- seda ikka sportlikult nagu sikamoosiga. Inimesed on tegusad ja säravad, kes on nõus kaasa minema bi edasist tegevust – millega kindlas- varasematelgi aastatel. valmis ning kuskil on kindlasti ka see hullude ja veel hullemate ideedega, kes ti jätkata ja mis tahab muutmist? Seekordne võrkpalliturniir kullapada… ei ütle esimese asjana ei. Äkki elavadki RSK-l on nüüd uus juhatus, kolm oli oma järjekorranumb- Kui ma varasematel aastatel siin Väike-Maarjas ainult rõõmsad inime- paari säravaid silmi. Ei taha kohe min- rilt juba kuues. Kutse said lihtsalt niisama suusatamas käisin, siis sed. Mulle küll tundub nii. Tulin ju siia geid veksleid loopima hakata ja maa- võistkonnad, kes mängi- tundsin ikka, et olen nagu vana sõber, praktiliselt võõrana ning 8 kuud olen kera pöörama hakata, pigem võtame vad võrkpalli rahvaliiga kes oli alati oodatud… Perenaine küsis kohanud naeratavaid, abivalmis, teo- samm-sammult. tasemel. Osales kümme alati, kuidas sul läinud on? Ja uisurada tahtelisi ja heatujulisi inimesi. Kõik traditsioonilised üritused jää- võistkonda – neli nais- oli siin mitu aastat enne kui Rakveres. Mind ei häiri miski, mul on paks vad toimuma, osaleme kindlasti ka konda ja kuus meeskonda Olen siingi suviti nühkinud tüdimuseni nahk ja eesli kannatus. Kui mõnikord valdade mängudel. Väike-Maarja val- – erinevatest Eesti paika- Väike-Maarja meestel õnnestus sünnipäevaturniiri ja imestanud, et millega need koha- tahakski puusalt tulistada, siis elu on la meistrivõistluste osas oleme vastu dest. võit koju jätta. Foto: Kertu Rebane võtnud otsuse, et jagame medaleid Päev pakkus põnevaid esimesele kolmele kohale nii täiskas- ja tasavägiseid mänge. Kui naiste võit- Mehed: vanute kui ka laste arvestuses ja dip- javõistkonnale Tervishoiule (Tartu) I Väike-Maarja (Aivar Püvi, Kunnar lomeid enam ei anna. Otsime võima- suutis konkurentsi pakkuda vaid Pai- Püvi, Rivo Täheste, Risto Aasa, Andres lust, et tekitada kujunduslikult ühtne de võrkpalliklubi, siis meeste hulgas Savik, Rainer Teidla, Risto Jakobson) valla meistrivõistluste medal. Kellel on oli kõik lahtine kuni viimase mänguni. II Tamsalu VK (Priit Maasik, Timo nüüd siinkohal häid ideid, võib sellest Väike-Maarja meestele pakkus tihedat Tiisler, Ivar Intelmann, Lenar Rünk, Taa- julgesti teada anda. konkurentsi Tamsalu võrkpalliklubi. vo Lauk, Tõnis Vainus, Indrek Mets) Üritusi on kindlasti vaja rohkem Vaatamisväärsus oli ka turniiri kõige III Triigi (Tarmo Rebane, Sten, Ans- reklaamida, et info jõuaks sihtgrupini. vanema meeskonna Võsu Volle mäng, lan, Allar Adamson, Aleksander Riehak- Praegu oleme kajastanud vallas toimu- kus mängijate aastatepikkune koge- kainen, Allar Lind, Alar Tetting) vaid spordisündmusi spordihoone ja mus ja mängutarkus julgelt valla Facebooki lehel ning valla kodu- noorte meeste kiiruse ja jõu lehel. Sinna tasub siis aeg-ajalt klikata. vastu astus. Jane Kool (paremalt teine) esimest Pandivere rattamaratoni korraldamas. Suvest alates räägib meie sporditege- Turniiri parimaks mees- likud küll tegelevad? Kui ikka kuu aja õpetanud, et mõtle sellele asjale viie mistest ka „Virumaa Teataja“. mängijaks valiti Ivar Intel- jooksul ei kohta rajal peale enda mitte aasta perspektiivis. Kui see, mis sind Oleme arutanud, et on küll igasu- mann Tamsalu võrkpalliklu- kedagi, siis paneb ju imestama. Või on hetkel häirib, sinu elu ja tegemisi ka guseid võistlusi, aga pole ühtki sellist bist ja parimaks naismängi- elu nii tormiliseks ja põnevaks läinud, viie aasta pärast mõjutab, siis haruta jaks Maie Rummel Rakvere et tühikargamisele (sport minu isa tõl- see pundar lahti. Ja ära vihasta, pigem naiskonnast. genduses) pole mõtet aega kulutada. imesta. Pikk võistluspäev lõppes Ning suur ja erinevaid võimalusi te- 5. Kuidas tänavune spordiaasta on autasustamisega Ebavere gevuseks pakkuv võimla, vähesed väi- sujunud? tervisespordikeskuses. kesed asulad saavad eputada sellise Aasta pole veel läbi, ehk on mõni Tulemused hoonega nagu Väike-Maarjas on. Spor- ilus üllatus veel kuskil oma aega oota- Naised: Triigi meeskond mänguhoos. Foto: Kertu Rebane dihoones tegutsevad küll mitmed eri- mas. Lumi näiteks. I Tartu Tervishoid (Kertu Rebane, 4. Tarvastu (Kert Kärner, Tiit Ro- nevad treeningrühmad, aga maja oleks Üritusi on olnud päris palju, on tul- Liis Noring, Kädi Möldre, Maria Roosa- senblatt, Riivo Sisask, Tarmo Taresaar, valmis vastu võtma palju enam, näiteks nud ette ka neid, mida aasta alguses lu, Heleri Kade, Triin Lekko) Gunnar Arak, Rauno Sisask) on suures saalis võimalik mängida pea- plaaniski polnud. Oleme pakkunud II Paide VK (Piret Reinfeld, Anne 5. Laekvere (Raimond, Timm, Kalle, le võrk- ja korvpalli ka veel tennist. Kõik tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanu- Põder, Ireen Lehtmets, Karin Lassi, Kristjan, Mati, Veiko, Tarmo) spordihooned võitlevad oma klientuuri tele. Siia mahuvad ettevõtmised, kus Kadri Toom, Katre Vahtra, Maive Sibul) 6. Võsu Volle (Marti Kuusik, Rein eest ja pärast. Oma asukoha poolest lihtsalt lustida on saanud (lumepäev, III Tarvastu (Evi Püvi, Siret Rebane, Kopli, Mait Mäemets, Jaan Malmberg, on Väike-Maarja teistest suurematest vastlapäev, Pandivere päev, jaanipäev) Mai Vilgelm, Anne Elerand, Helja Ütsik, Enn Toming, Hannes Veski, Valur Vool, keskustes üsna kaugel ja utoopiline ja tõsisemad mõõduvõtmised (valla Elli Palumaa) Aarne Innos) Jane Kool oma lemmikala – aeruta- oleks loota, et keegi Rakverest või Ko- MV, Lurichi kevadjooks, Pandivere rat- 4. Rakvere (Maie Rummel, Anne mist nautimas. Foto: 5 x Erakogu hilast hakkaks siin trenni tegemas käi- taralli, Pandivere rattamaraton, Georgi Kallaus, Pille Raud, Juta Vilgelm, Karin Jane Kool ma. Suunatud on see ikka kohalikule Kange rammuvõistlus, Ebavere Kange liikumissarja, kus igaüks ühel kindlal Vesmanen, Õie Malmberg, Ülle Teska) spordikeskuse juhataja rahvale. triatlon) päeval nädalas võiks oma vormi testi- Viimasel RSK koosolekul sain tõe- Valla meistrivõistluste üks hooaeg mas käia, olgu see siis joostes või suus- lise ahaa-elamuse. Kui aasta alguses on läbi saanud ja uus ukse ees. Suvised kadel. Siin saaks ära kasutada Ebavere Triigis selgitati valla parimad tundus, et inimeste kaasamine kuidagi valdade mängud pakkusid palju üllatu- tervisespordikeskuse suurepäraseid nagu natuke „tõkkab“ ja kõik ei tule suu- si nii osalejatele kui ka pöidlahoidjate- võimalusi. rannavõrkpallis re hurraakisaga kohe kaasa, siis nüüd le. Tänuks üldkokkuvõttes 6. koht. Valla meistrivõistlustele ootame on kõik justkui pöördunud. Palju põne- Meie supertublid jahilaskjad, kel rohkem osalejaid. Pole vaja peljata, et Valla meistrivõistlused rannavõrkpallis ja Juta Vilgelm – esines väga tublilt ja vaid ideid, kuidas spordielu elavdada ja vahe esimese kohaga jäi ainult 1 silm, seal võistlevad oma ala tipud, sugugi toimusid Triigi liivaväljakul. võitles end meestega konkureerides ära kasutada kohalikke võimalusi ning mitu medalit kergejõustikus, köieveo mitte. Enamus tulebki rohkem lusti pä- Ilm pidas vastu ja laskis mängijatel üldarvestuses teisele kohale. rajatisi. Mis saab veel vahvam olla, kui meeskonna edukas 2. koht, mälumän- rast oma oskusi proovile panema, eks päevast täielikku mängurõõmu tunda. Kolmanda koha võitnud võistkon- inimesed, kes muidu on kuskil omaette gijad, kes tihedas rebimises 4. koha siis leita ka motivatsiooni enesearen- Osa võtnud võistkondi oli kokku 5, neli nas lõi esimeses mängus kaasa ka nokitsedes sporti teinud, tahavad mi- välja võitlesid, vallavanem, kes igale dusega tegeleda, olgu see siis mälu- meeste võistkonda ja üks naiste võist- Väino Stoltsen. Pärast teist mängu dagi ka koos ja kogukonna heaks teha. poole jõudis (juhtide võistlus ning ker- mäng, male või suusatamine. kond. pidi ka Risto Jakobson lahkuma. Võitja- Kuigi ka siin, nagu enamustes teis- gejõustik). Seda kõike oli palju rohkem, Ideed tulevad ikka meie endi seest, Tulemused: meeskonna varumängija Aivar Püvi oli teski kohtades, valitseb sama tendents kui ma küsida oskasin. see ei tähenda, et ainult RSK võiks olla I koht – Kunnar Püvi, Rivo Täheste, valmis sõpru välja aitama. Nii mängis – on teatud kindel väike seltskond, kes Nautisin väga Ebavere Kange triat- ideede generaator. Igasugused head Aivar Püvi Aivar võitjameeskonna eest ja ka kol- kõigega tegeleb ja ülejäänud kogukond lonit, kõik sujus justkui õlitatult ja mõtted on oodatud! II koht – Tarmo Rebane, Sten Anslan manda koha saanud meeskonna eest, on suhteliselt passiivne. iseenesest ja tõi hulgaliselt rahvast ko- III koht – Valdo Leist, Risto Jakob- teenides kaela kaks medalit. 4. Mis üllatab, mis rõõmustab ja dust välja. Sportlased pole külast kuhu- Rahvsapordiklubi juhte Ants Rikber- son, Aivar Püvi mis häirib? gi kadunud, vaja ainult õige nišš leida. gi ja Jane Kooli küsitles 4. koht – Olaf Rebane, Innar Lille- Jane Kool Üllatabki see, kui näed, kui palju Ka Rakke rattaklubi korraldatud Ilve Tobreluts mets. spordikeskuse juhataja su ümber on tegusaid inimesi, kes on Pandivere rattamaraton ning Filtri sarja Naiste võistkond – Kertu Rebane

Maadlusuudiseid Väino Stoltsen tuli Laupäeval, 13. septembril osalesid meie noormaadlejad Leo Krenini XIII mäles- maakonna tusvõistlustel kreeka-rooma maadluses Paikusel. seenioride Võistlus oli väga hästi organiseeritud ja meie maadlejatele pakkusid konkurent- si ka Läti tugevamate klubide maadlejad. tennisemeistriks! Saavutasime järgmised kohad: Väino Stoltsen võitis Lääne-Viru- 2. koht – Kaarel Moorits maa meistrivõistlused seenioride 3. koht – Rasmus Kaasik tennises vanuses 60+. Võistlus toi- 3. koht – Joel Visnapuu mus 22.-23. augustil Rakveres. 3. koht – Holger Toots Poolfi naalis oli vastaseks rakve- 3. koht – Andris Pent relane Leho Aros, Väino võitis 6:2, 4. koht – Kristo Prinken 6:3. 4. koht – Kristjan Jaago Finaalivastase Ülo Õuekallase (Rakvere) alistas Väino tulemusega Lembit Kalter 6:2, 6:4, kiire lõppmäng 10:4. maadlustreener Foto: Erakogu 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2014.a.

Koguduste teated Kooli talu Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … nistused pühapäeviti kell 12.00 võtab Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn Salveste. Tel 5345 3967, Oktoober e-post: [email protected] rendile EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 98 Salme Vahemaa - 3. oktoobril 81 Heino Midt - 22. oktoobril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 90 Helmi Neeme - 12. oktoobril 81 Aino Piibe - 29. oktoobril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. või ostab 86 Vaima Kivistu - 21. oktoobril 81 Ethel Roosla - 31. oktoobril Koguduse veebil saab Facebookis lii- 85 Zoja Iljina - 13. oktoobril 80 Õie Geidik - 14. oktoobril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja põllumaad 84 Õie Raidla - 30. oktoobril 80 Helvi Hiiemäe - 26. oktoobril kiriku!” 83 Eeva Jürgen - 22. oktoobril 75 Ilme Sein - 2. oktoobril 83 Kaljo Geidik - 30. oktoobril 75 Ele Kivisaar - 9. oktoobril Väike-Maarja 82 Hilda Riispere - 2. oktoobril 75 Endla Liivoja - 24. oktoobril 82 Jaan Danilas - 21. oktoobril 75 Mare Klement - 29. oktoobril Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti vallas. 81 Adele-Marie Metsaru - 6. oktoobril 70 Malle Dengo - 5. oktoobril kell 10.30. 81 Ellen Koppas - 6. oktoobril 70 Eha Jõesaar - 11. oktoobril Koguduse vaimulik on Priidik Preem, 81 Heino Klaan - 6. oktoobril 70 Vambola Palk - 11. oktoobril Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. tel 5801 6368 81 Eino Lepiksoo - 11. oktoobril 70 Tiit Vahter - 15. oktoobril Koguduse veebileht: Matti Preem, 81 Veera Sikk - 14. oktoobril 70 Tiiu Sahkur - 17. oktoobril http://avispea.edicypages.com/et 81 Oskar Buht - 21. oktoobril 70 Ene Reinstein - 26. oktoobril Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina tel 529 8037 Tali, kokkusaamine toimub igal nelja- päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Soovime õnne ja tugevat tervist! Kas keegi leidis? Väike-Maarja Vallavalitsus Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnit- kell 14.00. lus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. 11. augusti õhtul kaotatud EELK Simuna koguduse aadress: Äntu sinijärve ujumiskoha Allika 3, 46401 Simuna juures kaks kuldsõrmust Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, – üks kullast klotser, teine Õnnitleme noorimaid vallakodanikke e-post: [email protected] kahevärviline kullast abi- elusõrmus. Karl Sebastian Savinski – 2. juulil Leidjale tasu. Ajana Krasniqi – 9. augustil Tel 504 4003 Timo Jürna – 11. augustil Meribel Raudsepp – 13. augustil Diandra Tälli – 14. augustil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Mia Maribel Eesalu – 14. augustil nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Mia-Liisa Pool – 22. augustil võimalik kohtuda teistel aegadel. Mirell Kumm – 1. septembril Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Olge rõõmsad, terved ja tublid! Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Infopäev hooldekodu päevakeskuses Lugupeetud mehed! 22. oktoobril kell 11.00 toimub Väike-Maarja hooldekodu päevakeskuses in- Ootame teid toitumisega seotud koolitusele „Mees peab olema viljakas“ fopäev omaste hooldajatele ja teistele huvilistele. Simuna rahvamaja jalutussaalis 1. oktoobril kell 18.00-20.00. Teemad: ergonoomika- ja füsioteraapiavõtted lähedase abistamiseks. Et mees oleks jätkuvalt terve, tegus ja vitaalne, siis antakse soovitusi, mida ja kuidas süüa, mis aitab ennetada haigusi, tugevdada immuunsüsteemi ning Info tel 5656 4959 hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku. Kohalik Tiia Uutsalu Esinema tuleb 2010. a parim koolikokk ja praegune toitlustusettevõtja Ur- mas Lindlo. põllumees Kavas: veidi teooriat ja siis praktiline pool - söögitegemine ja söömine. Muretsema oma oskuste pärast ei pea ja palju tegema ka mitte, aga tore ja asjalik on õhtu kindlasti. võtab Tuntakse huvi Üritust toetatakse programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed rendile - Vene päritolu kontaktorite, - otsilloskoopide, 2013-2014” - kaitselülitite, - elektroonika plaatide ja detailide, Osalejatele tasuta. - raadiojaamade-saatjate, - ning militaar-elektroonika vastu. Ootame rohket osalemist! või ostab Lisainfo: Reet Maadla, tel 523 5544 põllumaid Info tel 5458 3370 Reedel, 31. oktoobril kell 18.00 Headel Mälestame Väike-Maarja seltsimajas tingimustel Heategevuskontsert “Rõõm muusikast” hea hind. Rein Ravel 04.02.1941 – 18.08.2014 Pääse 2 eurot. Soovi korral Uno Hansson 20.07.1955 – 18.08.2014 Kontserdi tulu eest soetatakse kooli muusikainstrumente. ettemaks. Albert Nikanov 11.10.1932 – 26.08.2014 Aare Kaldaru 23.03.1945 – 27.08.2014 Müüa või anda üürile Kahetoaline, korras, Kontakt Rein Miller Jaak Kivila 18.12.1942 – 28.08.2014 Vambola Õmmik 21.07.1930 – 10.09.2014 rõduga korter Triigis II korrusel. telefonil 5392 6640 Arvi Vaalu 14.06.1939 – 11.09.2014 Aknad ja rõduuks vahetatud. Info tel 528 9502 Puude ladvas tasa nutvas tuules me vaikses leinas langetame pea … OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad Väike-Maarja Hooldekodu Info tel 504 5215, 514 5215 ja meiliaadressil: [email protected] (Ravi 1, II korrus) Ostame kasvavat metsa, päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: põllumaad ja metsa- URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. kinnistuid hinnaga • naha- ja haavahooldusvahendid, Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. kuni 10 000 eurot/ha. tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. • imavad aluslinad, Kinnistud võivad olla Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: • mähkmed jm. tehtud raietega või aset- Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. seda piiranguvööndis. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tellitud tooted tuuakse kohale 10. oktoobril kell 9.00 – 11.00. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 2000 eksemplari. Tel: 56 111 900 Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959