VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 9 (154) Oktoober 2006 Hind 3 krooni

Kaitseliidu Viru Maleva Täna lehes: Väike-Maarja rühm võtab · Kaitseliidust lk 1 vastu uusi liikmeid · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 · VMPSi veerg lk 4, 5 Rühm alustas tegevust väikekaliibrilisest · Maakonna aasta õpetaja lk 6 juba 2002. aastal. vintpüssist lamavast Käesoleval ajal kogu- asendist ja kolmandas · Maakonna aasta tegija neme igal esmaspäeval voorus samast relvast huvihariduses lk 7 kell 18.30 Väike-Maarja põlvelt asendist. Regu- õppekeskuse all olevas laarselt 2–4 korda aastas · Tantsijate Ungari-reis lk 8, 9 lasketiirus. Samuti kasu- käime Rutjal lahing- · Kultuuriteated lk 10 tame aeg-ajalt Väike- relvadest laskmas. · Kooliteated lk 6, 7, 11, 12 Maarja gümnaasiumi Selle aasta kevadel Ühiselt Viru Malevaga riigikaitse klassi ja korraldasime umbes 15 tähistame pidulikult · Sporditeated lk 12, 13 päästekooli õpperuume, kilomeetrise koormus- Kaitseliidu aastapäevi, · Pandivere paeriik lk 14 kus viime läbi teoreetilisi matka. Teine taoline matk samuti tähistame rühma- loenguid. on plaanis sellel sügisel. siseselt erinevaid täht- · Kirikuteated lk 15 Kord kuus käime Teoreetilises osas õpime päevi. Meil toimub palju Tamsalu 50 meetri tundma Kaitseliidus erinevaid üritusi. lasketiirus laskmas. Meil kasutusel olevaid eri- on kaks SM ja kaks BK nevaid relvi. Kõik, kes tahavad tüüpi väikekaliibrilist meiega ühineda, võivad vintpüssi, mis kergen- Alates käesolevast tulla esmaspäeviti kell davad laskeharjutuste aastast on kaitseliitlastel 18.30 lasketiiru. läbiviimist. võimalik osa võtta ka Võtame osa kohalikest välismissioonidest. laskmise meistrivõist- Näiteks praegu on üks Ants RIKBERG, lustest, mis koosnevad Viru Maleva kaitseliitlane Kaitseliidu Väike- kolmest voorust. missioonil Kosovos, kus Maarja rühma ülem Esimeses voorus lase- valvatakse sõjalisi objek- 529 0745 me õhupüssist, teises te. Kaitseliidu Väike-Maarja rühm koormusmatkal

Teadmiseks vallalehe lugejatele

Väike-Maarja Valla Infolehte on võimalik tellida Lesteka kauplustest Väike-Maarjas; Liaan OÜ Oma kirjutisi võite saata postiga (iga kuu Eesti Posti kaudu. Tellimusi võtavad vastu kõik äridest Kiltsis, Triigis ja Simunas; OÜ Turva 10.-12. kuupäeva paiku) vallavalitsusse Lääne-Virumaa postkontorid. Tellimisindeks kauplusest Vaos, Pandivere kauplusest, Allika aadressil Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, tuua kataloogides on 00719. Lehe hind on 3 krooni, kauplusest Simunas ja Käru kauplusest. need vallavalitsuse kantseleisse või tuppa ilmumissagedus 1 kord kuus, üldjuhul 20.-25. Vallaleht on eelkõige info vahendamiseks, 108, saata elektronpostiga aadressil ilve@v- kuupäeva paiku. Aastas ilmub 11 lehenumbrit tegevuste jäädvustamiseks ja paikkonna kroonika maarja.ee või faksiga 329 5760. (v.a juulikuu). kujundamiseks, aga ta on ka probleemide tõstatamise ja neile lahenduste otsimise-leidmise Infolehte on võimalik osta Väike-Maarja, koht. Leheveergudel peaks kajastuma kõik, mis Ilve Tobreluts, Kiltsi, Triigi ja Simuna raamatukogudest; Väike- meile oluline, seetõttu on huvitavad ja arukad Väike-Maarja Valla Infolehe toimetaja Maarja bussijaamast; Edu, Georgi, Ammemäe ja kaastööd igati teretulnud. 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVALITSUSES 19. septembril 2006. a Meelis Kivila vabaneb dusega. koha andmine kinnipidamiskohast ja on Viru Teedevalitsuselt on OTSUSTATI nõustuda OÜle 1. Maaküsimused esitanud avalduse eluruumi saabunud vastus, milles on Karuvälja (registrikood Kinnitati üürimiseks. märgitud, et 2009. aastal on 10177395) vee erikasutusloa · Ebavere külas asuva DORISE OTSUSTATI nõustuda planeeritud Väike-Maarja- andmisega. katastriüksuse MEELIS Meelis Kivilale eluruumi üürile Vägeva maantee remont, mille 3. Projekteerimistingimuste TALVIKule ostueesõigusega andmisega aadressil Aasa 2-8, käigus on plaanis lahendada ka taotlus erastamise eeltoimingud. Väike-Maarja alevik. Ebavere risti probleem. Tutvustasid maanõunik Diana · Määrati 3. Väike-Maarja sauna Seepter ja keskkonnanõunik Leie teenindusmaa Simuna ale- lahtiolekuaegade muutmine 03. oktoobril 2006. a Arula. OÜ Kaarma Farmi poolt vikus PARGI tn 3 asuvale Abivallavanem Kaarel Moisa on esitatud projekteerimis- korterelamule. luges ette pensionäride pöördu- 1. Lõuna 10 ruumide üürile tingimuste taotlus, milles 2. Kasutusloa andmine mise sooviga muuta sauna andmine taotletakse tingimuste väljas- OTSUSTATI anda kasutus- lahtiolekuaega hilisemaks. OTSUSTATI sõlmida aad- tamist sigala projekteerimiseks luba Fortum Termest AS-I OTSUSTATI kinnitada Väike- ressil Lõuna 10 Väike-Maarja asukohaga Ebavere külas. rekonstrueeritud soojatrassile Maarja sauna lahtiolekuajad alevikus asuvate ruumide (ujula Tegemist on olemasoleva aadressil Pikk 1, Säde 1 ja 1A alates 06.10.2006 alljärgnevalt: riietusruum, esik, tuulekoda) loomakasvatushoone Väike-Maarja alevik. · reedeti (meeste päev) kell üürileping ASiga Karsem. rekonstrueerimisega tänapäeva 3. Maa munitsipaalomandisse 14.00 kuni 22.00 (sissepääs kuni 2.Üürilepingute pikendamine keskkonna- ja ehitusnõuetele taotlemine Ebavere külas – 21.00) OTSUSTATI: vastavaks sügavallapanuga eelnõu volikogule · laupäeviti (naiste päev) kell · sõlmida veoauto GAZ 53-12 sigalaks, kus on kohti 4000 Maanõunik Diana Seepter 12.00 kuni 20.00 (sissepääs kuni VS18.01MS üürileping FIE-ga nuumikule. Kinnistu (nimega tutvustas vallavolikogu maa- 19.00). Helmuth Põdra kuni 25.09.2009.a. Uustalu) kuulub OÜle Voore komisjoni ja majanduskomisjoni 4. Hinnapakkumise tule- · pikendada üürilepingut OÜ- Mõis. Samal ajal on saabunud piiride kulgemise ettepanekuid muste kinnitamine ga Aksel VA 10186804 aadressil maavanemalt vallavolikogule ning OÜ Joosand taotlust. OTSUSTATI kinnitada Väike- Tamsalu mnt 1 Väike-Maarja seisukoha küsimine vastavalt Toimus üldine arutelu. Maarja valla asutustele kaasas- alevikus kuni 01.06 2009.a. kinnisasja omandamise kitsen- Informatsioon võeti teadmiseks. kantavate arvutite tarnijaks AS 3. Raha eraldamine reserv- damise seadusele. Vasta-valt 4.ÜVK arengukava täien- IT Grupp. fondist maavalitsuselt saabunud seisu- damine – eelnõu volikogule 5. Alaeelarvete muutmine OTSUSTATI koha küsimisele soovib OÜ OTSUSTATI nõustuda OTSUSTATI kinnitada Väike- · eraldada reservfondist 15 000 Kaarma Farm omandada Ebavere eelnõu esitamisega volikogu Maarja valla kulude alaeelarvete krooni Triigi spordihoone ja külas Uustalu kinnistut (suurus päevakorda. muudatused tegevusaladele ja endise Triigi lastaia hoone 33,16 ha). 5. Info hallatavate asutuste siseselt. soojasegamissõlmede ehitamise Toimus arutelu. Esitatud · Teehoiukava. Tutvustas 6. Laste Simuna Kooli kulude katteks; informatsioon võeti teadmiseks. vallavanem Olev Liblikmann. lasteaeda vastuvõtu ja sealt · eraldada reservfondist 2 000 4. Projekteerimistingimuste ·Simuna sauna taas- väljaarvamise kord krooni Tamsalu valla 15. määramine käivitamine. Tutvustas osavalla OTSUSTATI vastu võtta laste aastapäeva puhul Eesti Vabariigi OTSUSTATI määrata projek- vanem Mart Pruul. Otsustati, et Simuna Kooli lasteaeda vastu- sõja- ja riigimehe Verner teerimistingimused Heino Simuna sauna esimene lahtioleku võtu ja sealt väljaarvamise kord. Puurandi (1904 – 1983) Midtile puurkaevu rajamiseks päev on 20. oktoober 2006. 7. Projekteerimistingimuste mälestuskivi püstitamise fondi. aadressil Pikk 7, Kiltsi alevik, · Uus vabatahtlik Väike-Maarja määramine 4. Avispea Vabakoguduse Väike-Maarja vald vastavalt vallas. Infot jagas haridus- ja OTSUSTATI määrata taotlus lisale. kultuuriosakonna juhataja Olga projekteerimistingimused Regina OTSUSTATI eraldada Mets. Vabatahtlik Alexandra Tiigi tahesõnnikuhoidla raja- reservfondist 10 000 krooni 5. Koolilõuna toetuse Schmitterer on Saksamaalt ning miseks asukohaga Tiigi maa- Avispea Vabakogudusele uue kasutamise kord tegutseb noortekeskuse, laste- üksus Raigu küla Väike-Maarja kaevu rajamise kulude katteks. OTSUSTATI nõustuda aia, koolide ja raamatukogu vald. 5. Kasutusloa andmine määruse eelnõu esitamisega juures. Põhilist hakkab koos- 8. Ehitusloa väljastamine OTSUSTATI anda volikogu istungi päevakorda. tööd tegema noorsootöötaja OTSUSTATI väljastada kasutusluba OÜ Müüriku Farmer 6. Pakkumiste tulemuste Meeli Veiaga. Natalja Romanovale ehitusluba vedelsõnnikuhoidlale. kinnitamine · Kaarma valla delegatsiooni üksikelamu ehitamiseks aadressil 6. Kirjaliku nõusoleku OTSUSTATI vastuvõtmise programm. Infot Kärsa küla Väike-Maarja vald. andmine · kinnitada bussi müügi ja jagas vallavanem Olev Info OTSUSTATI anda kirjalik veoteenuse pakkumise võitjaks Liblikmann. Kaarma valla · Viru Teedevalitsuse vastus nõusoleku Siimu Sadele sauna M.K.Reis X OÜ pakkumine, kui delegatsioon on Väike-Maarja meie pöördumisele. rekonstrueerimiseks aadressil soodsam pakkumine. vallal külas 28.-30. septemberini. Tutvustas abivallavanem Liivaküla küla. · müüa buss Mercedes Benz Kaarel Moisa. Majandus- Sprinter 412D hinnaga 165 000 26. septembril 2006. a komisjoni ettepanekul (lähtuvalt 10. oktoobril 2006. a krooni 6 kuulise järelmaksuga Ebavere risti liiklusohtlikkusest) M.K.Reis X OÜ-le. 1. OÜ Karsem avaldus koostasime kirja Viru Teede- 1. Arvamus jäätmeloa taot- OÜ Karsem soovib rentida valitsusele, milles tegime lusele 17. oktoobril 2006. a Väike-Maarja Llasteaia ujula ettepaneku võtta Ebavere teeristi OTSUSTATI anda nõusolek eesruumi massaažiteenuse rekonstrueerimine maanteeameti Nordcarrier Transport Eesti OÜ 1. Maaküsimused osutamiseks. investeeringute kavasse (registrikood 10661820) jäätme- Kinnitati OTSUSTATI sõlmida rendi- esimesel võimalusel. Liiklus- loa taotlusele ohtlike jäätmete · Võivere külas asuvate LIINA leping OÜga Karsem lasteaia korraldusliku lahenduse välja- kogumiseks ja veoks Lääne- katastriüksuste KALEV ujula eesruumi kasutamiseks. töötamisel peaks arvestama ka Virumaal. ALBERile ostueesõigusega 2. Korterieraldus kergliiklustee ehitamise vaja- 2. Vee-erikasutusloale seisu- Väike-Maarja valla Infoleht 3 erastamise eeltoimingud; 2. Õpetajate tunnustamine ja võtta 40 puud (eraldi on loetletud istungi päevakorda. · Määri külas asuvate õpilaste reisikulude katmine kändude peal kasvavad võrsed, 5. Projekteerimistingimuste RAJAMAA kinnistu koosseisu OTSUSTATI: sellest suur mahavõetavate määramine kuuluvate katastriüksuste · premeerida maakonna aasta puude arv). Li-Ann Lehtmets jagamine RAJAMAA katastri- õpetajat Krista Ustavit 3000 tõstatas paplite probleemi ja tegi OTSUSTATI: üksuseks ja KUUSEKÄBI krooniga ja maakonna aasta ettepaneku kõik paplid Väike- ·määrata projekteerimis- katastriüksuseks. tegijat huvihariduse valdkonnas Maarja aleviku keskusest maha tingimused OÜle Hillcity Määrati Egne Liivalaidi 3000 krooniga; võtta. olemasoleva saekaatri hoone · Väike-Maarja alevikus · nõustuda projektipõhiselt Otsustati küsimuse arutamine rekonstrueerimiseks asukohaga Tamsalu mnt 1 asuvat tööstus- laekuva tulu arvelt kulude edasi lükata järgmise valla- Ebavere küla, Väike-Maarja vald. territooriumit läbiva tänava katmisega Väike-Maarja güm- valitsuse päevakorda, kui on ·määrata projekteerimis- nimeks TEHNO tänav; naasiumi 30-liikmelise grupi selgunud ka mahavõetavate tingimused Indrek Tomingase · Väike-Maarja alevikus asuva osalemiseks Strasbourg‘is Eu- paplite täpne arv. Paemurru talule tahesõnnik- Pärtel Uuspõllule, Ants roopa Parlamendi poolt korral- 4.Detailplaneeringu alga- hoidla rajamiseks asukohaga Rikbergile, Ain Liivele, Raivo dataval programmil Euroscola 8.- tamine Uustalu katastri- Karja maaüksus, Eipri küla, Vilkesele, Mati Jurtomile, Aare 11. novembrni 2006. aastal. üksusele sigala projekteeri- Väike-Maarja vald. Sikkarile, Edgar Malvale, Vello Projekti maksumus õpilaste miseks – eelnõu volikogu Lippasaarele ja Andrus Lombile reisikulude katteks on 13 279 istungile kuuluva garaaži aadressiks EURi. Projekti tulud-kulud Tutvustasid jurist-nõunik Vabandus TAMME tn 5b. kajastada lisaeelarves. Peeter Rahnik ja vallavanem Nõustuti 3. Puude mahavõtmine Olev Liblikmann. Trükikoda vabandab · Väike-Maarja alevikus Keskkonnanõunik Leie Arula OTSUSTATI nõustuda otsu- eelmises lehes esinenud ENERGIA tn 23 asuva katastri- tutvustas Liivi pargi kohta se eelnõu esitamisega volikogu viperuste pärast. üksuse moodustamisega riigi koostatud raiemahtude hinda- omandisse jätmiseks.. mise akti, mille järgi tuleks maha TEADE Väike-Maarja vallavolikogu maakomisjoni järgmine koosolek TEADE toimub Simuna osavallavalitsuse ruumides (Avanduse mõisahoones) komapäeval, 8. novembril 2006. a kell 16.00. Üks tund enne koosoleku algust kella 15.00st alates võtab Seoses Väike-Maarja valla 2007. aasta eelarve koostamisega palume Väike- kodanikke vastu maanõunik Diana Seepter. Tema poole saab Maarja vallas registreeritud mittetulundusühingutel, seltsidel, seltsingutel, pöörduda kõigi maaga seonduvate probleemidega. huvigruppidel ja üksikisikutel esitada oma finantstaotlused 2007. aasta eelarvest koos konkreetsete tegevuskavadega (taotluste ja aruannete Maakomisjoni koosolek on avalik, kõik on oodatud! blankette saab valla kantseleist ja Internetist valla koduleheküljelt) Väike- Maarja vallavalitsusele hiljemalt 1. novembriks. Ilme RIKKEN-GAVRONSKI, Eeskätt toetatakse vallas laiemale üldsusele suunatud tegevusi ja üritusi. maakomisjoni esimees Mõelge oma tuleva aasta tegevusplaanid aegsasti läbi, sest toetusevajadusest tuleb teatada vallavalitsusele just nüüd, järgmise aasta eelarve koostamise ajal. Info telefonil 329 5759. KODANIKE VASTUVÕTT 2006. aasta eelarvest eraldatud toetused: · MTÜ Väike-Maarja pasunakoor (tegevustoetus) 60 000 krooni; · EELK Simuna kogudus (vitraažakna valmistamine ja puude langetamine Väike-Maarja vallavalitsuses: kirikuaias) 12 000 krooni; esmaspäeviti ja neljapäeviti · Krusensterni-nimeline MTÜ (brožüüri “A. J. von Krusenstern” kell 09.00 - 13.00 ja 13.30 - 16.00, koostamine ja väljaandmine) 10 000 krooni; · MTÜ Simuna Spordiklubi (Simuna-Laekvere rahvajooks) 8 000 krooni; reedeti kell 11.00 - 13.00 · Määri küla seltsing (tegevustoetus) 5 000 krooni; · Käru küla selts (tegevustoetus) 5 000 krooni; Simuna osavalla valitsuses: · klubi Elurõõm (tegevustoetus) 5 000 krooni; · Egne Liivalaid (rahvusvahelise tantsupäeva ürituste korraldamine) 5 Vallavanem Olev Liblikmann 000 krooni; iga kuu kolmandal teisipäeval kell 10.00 - 12.00 · Simuna naisteklubi (tegevustoetus) 4 800 krooni; · Väike-Maarja naisselts (vabariigi aastapäev ja advendiõhtu hooldekodus) Osavalla vanem Mart Pruul, tel 323 7219 3 500 krooni; esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 09.00 – 12.00 · EELK Väike-Maarja kogudus (jõululavastus, ristide korrastamine Sotsiaaltöötaja Eve Hiietamm, tel 323 7219 kirikuaias) 3000 krooni; · Kiltsi rahvamaja memmede laulu- ja tantsuring (tegevustoetus) 3 000 teisipäeviti ja reedeti kell 09.00 – 12.00 ja 13.00 – 16.00 krooni; Piirkondlik metsandusspetsialist Teet Paju · klubi Härmalõng (tegevustoetus) 3 000 krooni; · Ants Rikberg (laskemoona soetamine ja Kaitseliidu üritused) 1 500 teisipäeviti kell 14.00 –16.00 krooni. Politseikonstaabel Sven Aun 2006. aasta toetussumma oli kokku 128 800 krooni. Palun kõigil teisipäeviti kell 09.00 – 11.00 tänavustel toetusesaajatel, kes pole veel aruannet esitanud või kellel tegevus alles ees, esitada aasta lõpuks vallavalitsusele aruanne raha kasutamise OÜ Pandivere Vesi esindaja Ene Kesküla kohta. teisipäeviti kell 13.00 - 16.00 ja reedeti ja 12.00 - 16.00 4 Väike-Maarja valla Infoleht

majandusettevõtete oli Sirdali vallavalitsus ja konkurentsieelised väiketalude põllumeeste selts. ees. Eelised tulenevad mas- · Jänedal toimus ühistegevust taabiefektist ja hektaripõhise käsitlev seminar, tehti toetuse põhimõtetest. * kokkuvõtteid ja peeti edasisi VMPSi veerg Farmataimed – mis need on? plaane. Eesti Talu nr 3, september 2006. Riigi vaba piimakvooti Väike-Maarja Maanaiste Estonia OÜs. * Lestad, tuleks jagada alla 700 t Seltsil toimus 7. oktoobril mardikalised ja liblikalised viljas tootvaile piimataludele, nende koosolek, peagi on täitumas 10. ja jahus. * Vahuga puhtimisest * arendamiseks EL keskmise tegevusaasta. Seltsi esinaine Põlula jõudluskatsest räägib suunas. * Kaul Nurm lahkab ÕNNITLEME!!! Susanne Esinurm heitis pilgu prof Olav Kärt. * Hindrek Older põllu- ja metsamajandusliku tehtule ja tänas kõiki liikmeid ja Annes Põlluste tänavuse suve taastuvenergia küsimusi Sületäis sooje sõnu, meeldiva koostöö eest. Arutati mõjudest piimakarja pidamisele. (tasuvus, toetused, otseturun- õuetäis õrnu õisi ka tulevikuplaane, eesmärke ja dus, tootmis-, töötlemis-, * Saarde valla Raja talus on sünnipäevaks! pr Esinurm tegi ettepaneku miniloomad – lambad, kitsed, turustusketi ülesehitamine) * valida uus esinaine. Otsustati ponid, sead, kanad, lehmad, Neli lehekülge GMO teemadel. edasi jätkata Väike-Maarja Mahepõllumajanduse Leht, 15.10 - ENE LAEV Maanaiste Seltsinguna, uueks pullid (vt. www.miniloomad.ee). * Hollandi peretalu (73 ha, 94 suvi 2006. Veelkord 29.10 - MARE KLEMENT esinaiseks valiti üksmeelselt Kai sügavallapanust, latrite kujust 29.10 - HANNO TAMM Tomingas. lehma, 56 noorlooma) majandus- likud näitajad. * Väiketalunikud ja mõõtmetest. * Loomade võiksid tutvuda Tzhehhi tervisest sõltub toiduohutus. * Maherahvas käis Soomes Ülle METSMAN põllutehnikaga – väiksemad, tugevad, odavad. * Mahe- õpireisil. Külastati marjatalu, veskitalu, maitsetaime- ja Mis tuleb ... põllumajanduse seaduse muudatused tulemas. * kartulitalu, 3,7 ha õunaaiatalu, kus tehakse õunamahla ja JOONEALUNE VMPSi üldkoosolek toimub Mükotoksiinid (hallitusseente komme. On sajad või tuhanded laupäeval, 18. novembril 2006. a mürgised ainevahetusproduktid) toiduringid, kes tellivad kaupa Tarkusi: värvid rõivastuses kell 10.00 Väike-Maarja silos, viljas, heinas ja nende mõju lähedastest taludest. * Sarnane raamatukogus. Teeme kokku- sigadele, lehmadele. * õpireis tehti ka Rootsisse. * Värv mõjutab esmamuljet ja võtte mööduvast aastast, Väiketootjad peaksid akti- Taani mahepõllumajandus- annab ilme tema kandjale. juhatuse koosseisu muuda- viseeruma, sest nõudlust on! teadlastel külas. * Mahetalu Kleidivärv püsib elava muljena tustest, arutame jooksvaid Maamajandus, september keedab Saaremaal ökoseepi. * mälestuses sageli kauemini kui küsimusi. Kuulame-vaatame 2006. Seekordne viljelusvõistlus Vierala talus Helsingi lähedal tegumood. Värviküsimus on Annika Michelsoni ülevaadet inforikkam. * Tagantjärele kasvatatakse juba 12 aastat küllalt tähtis, et sellest kirjutada. Islandi reisist. Sõit korraldati tarkust tänavusele vilja-aastale. küüslauke, sibulaid, nisu, On oluline, et naine tunneks oma ManTra-projekti raames. Projekt * Eesti Holsteini vissivõistlus . rukist, kaera, speltat, otra, keha, tema plusse ja miinuseid. on koostatud Põhjamaades, * Theodor Pool, esimese hernest, tehakse jahu ja helbeid Igal inimesel on oma värv, mis Leedus, Eestis ja Karjalas iseseisvuse aegne Carl Robert Jakobson. * Saksamaa lauda- (www.kolumbus.fi). sobib kõige enam. Kuidas pärandkoosluste säilitamise hoiduda vigadest värvide huvides. ehituskonkursilt on mõndagi õppida. * PRIA analüüsib Mart LEPIK valikul, kas võib väikese värvimuudatusega rõivastuses Kiirpilk ajakirjandusse. möödunud toetusteaastat. * Rae valla Pajupea külas on AASTA SIIS OLI ’96… tõsta või rikkuda kogumuljet? Maamajandus, juuli 2006. Kui kanda ainult musta ja valget Endel Mets arutleb Eesti Baltimaade esimesed lüpsi- · 03.10 toimunud koosolekul või halli, siis võib kindel olla, et põllumajanduse tugevate ja robotid. * Toiduseaduse tutvustas Looduskaitse- vigu peaaegu ei tehta, kuid nii nõrkade külgede üle, muudatused. * Kuidas Inju küla inspektsiooni riiklik inspektor H. on rõivastus liiga igav ja konkurentsivõimest, haridusest, mesinikud Maire ja Igor Valtinid Tomberg vallamaavarade leiu- ühekülgne. meeskonnatööst, teadusest, elavad. * Kartulisortide kohti ja nende kasutamise- tööviljakusest.* Kokkuvõte koristamissobivusest. * Puu- ja võimalusi (paas, kruus, liiv, kriit, Oma värvi määramisel tuleb Põlula katsest eri tõugude köögiviljade ning marjade turvas) ning maa-ainese silmas pidada mitmeid tegureid: maksimaalse piimajõudluse säilitamine nn kontrollitud kasutuselevõtu eeskirju. kandja vanus, rahakott. Piiratud selgitamiseks. * Punase karja atmosfääriga hoidlates. · Valla keskkonnanõunik võimaluste puhul ei maksa looma- ja inimsõbralik pidamine Eesti Talu nr 2, august 2006. kutsus üles korrastama talusid, endale muretseda silmatorkava Pollis, OÜ-s Sallasto. * Holsteini Eesti parimad talud 2006. a. * õuesid, hooneid, põlde, teid, värvinguga rõivaid, sestkui lehmade Euroopa meistri- ETKL korraldas Tallinnas hoolikalt hoiduma keskkonna inimene on sunnitud riideid võistlused Oldenburgis. * Ikka kõrgetasemelise konverentsi saastamisest ning toimunud kandma pikka aega, hakkab ta see künnitihes, liigtallamise “Maaelupoliitika saastusest teatada. varsti silma paistma. Teine lugu tulemus. * Kemira GrowHow rakendamine ELi uutes · 02-07.10 olid Sirdali vallas on naisega, kes paarikordse teenused: viljakoristus, liikmesriikides – konkurentsi- kontakte loomas ja tegevus- kandmise järel võib kleidi kappi muljumine kiletunnelisse, võime ja jätkusuutlikkus”. 17 kavas kokku leppimas Mart seisma riputada. Iga naine vedelsõnniku ettevedu laoturile. teesiga rõhutati, et riigi Lepik, Jaak Läänemets, Rein pidagu meeles, et parem on mitte Maamajandus, august 2006. maaelupoliitika peab Orupõld ja Jüri Vilimaa. Kutsujaks Tippmasinad ja tipptöömehed tasakaalustama suurte põllu- Väike-Maarja valla Infoleht 5

Algus lk.4 sobivad hoolitsetud näo juurde. ja soojem aste, varjund, sõltuvalt nõrgema, saame ümberpöördud kanda värvi, mis on mõeldud Teistele sobivad pigem segatud sellest, kas temasse on segatud nähte: silmad tunduvad nooremale aastakäigule. Samas toonid, näiteks hallikad. Üks pisut sinist või oranži. Üldiselt sinisemad. Värve on võimalik ei tasu arvata, et igale eale on suur kunstnik ütles kord, et kui sobivad tumedanahalistele valida ka kontrasti järgi. Värvide oma värv ette kirjutatud. Tundub naised õpivad mõistma ja soojad toonid, külmad toonid kontrast mõjub nii, et mõlemad koomiline, kui juba aastates daam hindama pehmete, erapooletute heledajuukselistele ja värvid paistavad elavamana, kannab helesinist või roosat toonide ilu, siis võivad nad olla sinisilmalistele põhjamaistele säravamana. See on hea võte kleiti. Need on lastele. Ka kunstnikud omas rõivastuses. tüüpidele. Tugev värv mõjutab neile, kes pole puhas tüüp, st. ei puhastest tugevate toonide Värvid jagunevad kahte kahvatumat tooni, tehes ta veel brünett ega blond. Valides värve kandmisest tuleks vanemal suurde rühma: külmad ja soojad kahvatumaks. Tumesinine kübar õigesti, võib teha näojume daamil hoiduda – need toovad värvid. Sinine on kõige külmem ei tee siniseid silmi sinisemaks, värskemaks, juuste värvi välja luitunud näovärvi ja ja oranž kõige tulisem. Igal vaid vastupidi, hoopis luitunuks. säravamaks. vanuse. Tugevad värvid värvitoonil võib olla oma külmem Valime kübara silmade värvist (järgneb)

Lihaveisekasvatajate Iirimaa reis Eesti lihaveisekasvatajad korraldasid 26.-30. septembrini ühise reisi Iirimaale, et tutvuda sealse lihaveisemajandusega ja külastada näitust. Väike- Maarja vallast oli reisil päris mitu osalejat, reisiseltskonda kuulusid ka Kai ja Indrek Tomingas, kes vahendasid vallalehele infot. Reisigrupi liige Aigar Suurmaa koostas Iirimaa sõidust pika ja põhjaliku ülevaate, püüdes seda teha meeleolukas värsivormis. Alljärgnevalt mõningaid reisile iseloomulikumaid salme.

… Juhataja Kevin Tuck selgitas Alltechi positsiooni, mitte riike, rahvaid ega nende konstitutsiooni. Kahekümne viie aasta jooksul tehtud suurt tööd, kus vahet ei tehtud, kas olid päevad või ööd. Ta tutvustas pikalt ja laialt tootmise probleemi ning Pilleriin tõlkis ja vahendas igat skeemi. Tähtis asi on lehma sigivus ja viljakus, Iirimaal tegeldakse tõuaretusega väga tõsiselt: mis loomakasvatajale pole üldsegi naljakas. Aberdiin-Anguse tõu esindaja Räägiti veel mineraalidest ja Yea-Saccist ja mitme teisegi komponendi faktist. Piima on ikka kogu aeg vaja rohkem toota, ei või ainult jumala ja ilma peale loota. All-Sill garanteerib silos suurt piimhappe hulka ja seega lihaveisekasvatajale kõrget palka. Tähtis on, kuidas funktsioneerib veise vats, kui see ei toimi, on juurdekasvule kõva mats. K.T. näitas kaardil, kus toodetakse liha ja piima, aga ei seletanud, kus tehakse õlut, kus viina. Eesmärk on toota 8000 liitrit lehma kohta, seepärast ei tohi talle anda igasugust pahna. Kõik 7 miljonit veist peavad riigile kasu tooma ja sellega palju uusi väärtusi Iirimaale looma. See maa on roheline, rahvas töökas ja lõbus, põllumajanduses töötab igaüks, kes vähegi kõbus. Me külastasime Rathregami herefordi farmi, kus selle peremees kiitis oma pullide sarmi. Ta Tullamores korduvalt tšempioni tiitli saanud, Indrek Tomingas Dublini põllumajandusnäitusel neid auhindu tema toredad pullid talle toonud. Järgmine farm oli üldse suurim kogu Iiris, Parima pulli eest saadi oksjonil eurosid 30000, kus veiseid realiseeriti aastas 5000 piiris. mis meie mõistes on kohutavalt suur raha. Osteti noori loomi igast rajoonist sisse, Riik toetab siin sellist hindamissüsteemi, algul karjatati ja siis nuumati neid visse. aga meil selle käivitamine tekitab veel probleemi. Seda tehakse põhiliselt itaallaste ratsiooni järgi, Bussiaknast Iirimaa ilusat loodust võib näha, söödas palju kuivainet, ei anta ainult kõrsi märgi. kõikjal rohelus, mis hinge võib hellaks teha. Pea kaks kilo kasvavad loomad päevas juurde, Nii valged ja puhtad paistavad karjamaal lambad, kuhu pandi neid neljaks kuuks hoonesse suurde. kõikjal rohtu näsimas lihaveiste tugevad hambad. Sõitsime kohe hommikul pullide testimise jaama, Pika sõidu järel jõudsime suurele näituseväljakule, endile loomakasvatusteadmisi juurde saama. kus kõik eksponaadid olid paigutatud mäeseljakule. Meid võttis vastu kena käharpäine mees, Kohal oli tohutu rahvahulk ning sigin ja sagin, kes kõigile selgitusi andis otse lauda sees. Näituse metallteedel vaid paljude jalanõude ragin. Siin kaalutakse ja hinnatakse lihapulle, Tee kõrval kõik porine ja maapind pehme, ükskõik siis, kas väikesi, suuri või lolle. Aga lihaveiste suurus ja välimus nii ehtne. Parim pull võttis päevas kolm kilo juurde 70000 inimest oli tänasel päeval tulnud siia, ja karja aretusse toob ilmselt suurema pöörde. et mitmesuguseid muljeid endiga kaasa viia. … 6 Väike-Maarja valla Infoleht Lääne-Virumaa aasta õpetaja 2006 on Krista Ustav

Maakonna aasta õpetaja õpilased sisukate ja põhjalike komisjon valis Lääne-Virumaa ettekannetega Lurichi elust ja aasta õpetajaks 2006 Simuna sportlasteest. kooli õpetaja Krista Ustavi. Oma aine propageerimiseks korraldab ta igal aastal koolis Õpetaja Krista Ustav töötab emakeele nädala ning kaks korda Simuna koolis alates 1971. aastast. aastas kirjutamise või luuletamise Ta õpetab eesti keelt ja kirjandust päeva, millest võtavad osa 5.- 9. 5.-9. klassile. klassi õpilased. Krista Ustav Heade õpitulemuste saavu- panustab palju energiat õpilaste tamiseks kasutab ta tundides lugemishuvi äratamisele ja aktiivõppe meetodeid, nende valikul süvendamisele. Tema initsiatiivil ja arvestab õpilaste võimekust ja arengu juhendamisel käivitus projekt eripärasid ning olemasolevaid “Lugemispesa”, mille käigus vahendeid. Talle on oluline laste muretseti koolile palju jutu- “Kuidas iseloomustaksid Sina rääkida ja ta mõistab sind. Põhirõhu eetiliste tõekspidamiste kujun- raamatuid, 8. klassi õpilased õpetaja Krista Ustavit?” seab ta muidugi kirjanditele, aga nagu damine. Klassis valitseb meeldiv õpetasid lasteaialastele näidendit, Allpool vastused. ta ise meile ütleb, see tuleb meile tööõhkkond, koostöö tugineb sisustati lugemisnurgad klassidesse Egle Pent, 7. klass: ainult kasuks. Nii arvan ka mina. Kui vastastikusel lugupidamisel ning ja lasteaeda, koolitati valla lasteaia- “Õpetaja Ustav on heasüdamlik, õpetaja Ustav tundi tuleb, siis õpilased võtavad õppeprotsessist ja algklassiõpetajaid. abivalmis ja sõbralik. Kõige toredam peaaegu alati naerul näoga. Ta viskab aktiivselt osa. Õpetaja Ustavi eestvedamisel on tema juures see, et ta oskab tunni nalja ja saab aru, kui õpilane on Õpetaja Krista Ustavi õpilased toimus 2006. aasta jaanuaris Simuna lõbusaks teha oma lõbususe ja pingutanud oma töödega.” osalevad meelsasti loomingu-listel koolis Lääne-Viru maakonna heameelega. Kui tal on vahel paha Kätlin Sinimets, 9. klass: konkurssidel, maakonna kirjandi- emakeeleõpetajate õppepäev teemal tuju, siis ta ei näita seda välja, vaid “Õpetaja Krista on väga võistlustel, omaloomingu-, luule- ja “Tekstiloome põhikoolis”. Ta on püüab olla rõõmsameelne.” heasüdamlik. Ta hoolib inimestest esseekonkurssidel, rahvajuttude esinenud ettekannetega nii Taavi Siim, 7. klass: ja teeb kõik selleks, et tunneksime pajatamisel, emakeele olümpiaadi- maakonna kui vabariigi emakeele- “Õpetaja Ustav on väga sõbralik, end hästi ja oleks hea olla. Teist del. 2005./2006. õppeaastal osaleti õpetajatele. üks minu lemmikõpetajatest. Tema sellist inimest nagu tema on raske kahekümne seitsmel erineval Alates 1995. aastast koostab tunnid on alati huvitavad ja tunnis leida. Ta on väga kohusetundlik. Kui konkursil ja saavutati 96 auhinnalist Krista Ustav Simuna kooli saab sageli nalja. Vahel teeb ta kurja keegi eksib, siis annab ta alati uue kohta. Peapreemia võideti sotsiaal- kirjanduslikku almanahhi, kuhu häält ka, no loomulikult asja eest! võimaluse, et ennast parandada. ministeeriumi korraldatud essee- kogub iga õppeaasta õpilas- Õpetaja Krista on Eesti põhikoolide Õpetaja Krista on selle ära tööga konkursil, 11 õpilase kirjutis avaldati omaloomingu paremiku. parimaid emakeeleõpetajaid.” teeninud, et sai aasta õpetaja tiitli. raamatus “Minu vanemate lugu”. ** * Veronika Pajula, 8. klass: Mul on väga hea meel, et just selline Georg Lurichi 130. sünni- Infoleht pöördus mitme Simuna “Õpetaja Ustav on üks õpetaja töötab meie koolis.” aastapäevale pühendatud konve- õpilase poole küsimusega: hoolivamaid õpetajaid. Temaga saab rentsil esinesid õpetaja Ustavi

Projektipartnerid Väike-Maarja õppekeskuses

Väike-Maarja õppekeskuse õpetajad ja kokanduse eriala õpilased osalevad Comenius1 projektis „Ettevalmistus iseseisvaks tööeluks”. Teine projektiaasta algas projektikoosolekuga Väike-Maarja õppekeskuses. 21. septembril üllatasid vallakodanikke ja tervitasid meie külalisi aleviku keskväljakul nelja partnerriigi — Saksa, Belgia, Hollandi ja Küprose lipud.

Projektikoosolekule tulid neli õpetajat Saksamaalt, kolm Hollandist, neli Belgiast ja kaks Küproselt. Arutasime koostööplaane ja kavandasime edasisi tegevusi. Sellel õppeaastal valmistab iga kool oma maad tutvustava mängu. Samuti jätkub kutseoskuste ankeedi kohalikke tööandjaid, et ühiselt arutada kutseharidusega seonduvat. väljatöötamine. Lisaks koosolekutele tutvusid külalised ka meie Jätkub partnerkoolide retseptide järgi toitude valmistamine ja haridussüsteemiga, külastasid erinevaid koole ja tutvusid Eesti degusteerimine ning partnerite toidukultuuridega tutvumine. vaatamisväärtustega. Malle MATTISEN, Projekti raames on meil kavas mitmesuguseid ettevõtmisi. Väike-Maarja õppekeskuse Oktoobri keskel läheme koos KUMU-sse, novembris kutsume külla arvutiõpetaja Väike-Maarja valla Infoleht 7 Maakonna aasta tegija 2006 huvihariduse valdkonnas on Egne Liivalaid Maakonna huvihariduse ja Georgi Kange rammu- Euroopa Parlamendi Info- aasta tegija komisjon valis võistluse lastevõitlustel. büroo korraldatud Euroscola tänavuseks aasta inimeseks Rahvatantsuringide projekti raames avaneb tänu huvihariduse valdkonnas juhendajana on Egnel suur Egne Liivalaidi ettevõtlikkusele Väike-Maarja gümnaasiumi panus tantsutraditsioonide Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside õpetaja ja huvijuhi kestmisse. Tema käe all 30-liikmelisel õpilasrühmal Egne Liivalaidi. harjutavad kooli C-sega- ja 3.- võimalus osaleda Euroscola Egne Liivalaid on algklasside 4. klasside rahvatantsurühma, päeval Euroopa Parlamendi õpetaja, huvijuhi ametikohal on rahvamaja B-segarahva- hoonetes Strasbourg‘is. ta olnud seitse aastat. Tema tantsurühma ning Tamsalu Eraldi väärivad märkimist tegevus paistab silma koolis ja naisrahvatantsurühma tänavu Egne eestvedamisel seda märgatakse ka väljaspool. Virvering tantsijad. Ta on alguse saanud Väike-Maarja Egne on algatanud algklasside organiseerinud tantsuringidele gümnaasiumi olümpiamängud, heategevusliku jõululaada treeninglaagreid ja mille tule süütas Georg Lurichi vallaelanikele, kevadise metsaistutamist ning 130. sünniaastapäeva pidus- lemmikloomade päeva, ülevallalalisi tantsupäevi tuste raames EOK president Maakondlik komisjon hindas võimlemispeo ja muid üritusi. „Tantsime kohas, kus pole Mart Siimann ja millest kujunes Egne Liivalaidi silmapaistvat Tema koordineerida on 11 tantsitud”, „Viime tantsu suur kevadine kooli spordipidu. tegevust kooli ja valla heaks. erinevat huviringi algkooli- külasse”, “Erinevad tantsu- “Pole kerge valida seda üht „Väga oluline on äratada lastes majas. Ta viib läbi stiilid”. Kahel korral on Egne ja parimat mitmete esitatud huvi mitmesuguste tegevuste jalgrattatreeningut Vigurivänt, viinud tantsijad rahvus- kandidaatide seast. Kõik nad vastu just algkoolieas. Kui sel aitab toimetada kooliajalehte vahelistele festivalidele, töötavad tulemuslikult ja on ajal jääb laps vajaliku Mikud ja Mannid, on eelmisel aastal käidi Norras suure missioonitundega nii tähelepanuta, siis on hiljem juba korraldanud algklasside Sirdalstagane festivalil ning kooli, kodukandi kui piirkonna väga raske temas millegi vastu õpilastele laagreid, olnud tänavu esineti mitme rühmaga heaks,” ütles konkursi algataja huvi tekitada,” ütles komisjoni kaastegev Pandivere päevade Ungaris. maavanem Urmas Tamm. liige Ello Odraks.

Pidu meie õuel

Pikk ja imekaunis suvi on lõpuks teatepulga sügisele andnud. Koolides käib vilgas tegevus, sisseelamine on läbitud ning tavapärane õppimis- ja õpetamisrütm taastatud. Oktoobrikuu viiendal päeval tähistasime õpetajate päeva. Tänati õpetajaid, kingiti lilli. Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimaja pere Väike–Maarja õppekeskuses algab oli sel päeval eriliselt elevil – sest meie õpetaja ja huvijuht Egne Liivalaid käis maavanema vastuvõtul. Õpeteja Liivalaid valiti R- ja T- kategooria mootorsõidukijuhi maakonna aasta tegijaks huvihariduse valdkonnas. Pole kerge olla koolitus (120 tundi) täiskohaga klassiõpetaja ja juhtida huvitegevust. Õpetaja Egne teeb Koolitus toimub oktoobris-novembris 2006 (grupi aga kõike missioonitundega ja tulemuslikult. Ta jõuab juhendada komplekteerumisel). mitut rahvatantsuringi, tema poolt on algatatud palju huvitavaid projekte ja üritusi, mis on saanud traditsiooniks. See kõik annab Osaleda saab alates 18. eluaastast koolile oma näo. Just algkoolieas on väga oluline äratada lastes (ainult R-kategooria korral al 16. aastast). huvi mitmesuguste tegevuste vastu s. Kui sel ajal jääb laps vajaliku tähelepanuta, siis hiljem on raske temas millegi vastu huvi tekitada. Vajalikud dokumendid: tervisetõend Egne Liivalaid teab, et edukas olla pole häbiasi ja tuleb seada kõrged R kat - väljastab perearst, eesmärgid. Selle väärtusliku oskuse ja teadmise annab ta ka oma T-kat - ainult ARSTLIK KOMISJON; õpilastele koolist kaasa. 4 värvifotot endast suurusega 35x 45 mm; Algkoolimaja õpetajad ja õpilased tänavad Sind fantastiliste vajadusel asutuse/ firma garantiikiri kursuse eest tasumise ürituste eest. Sa oled väga tore kolleeg, tõeline maa sool. Jätkugu kohta. Sul ikka aega mitmel rindel rabada, et jalg ei väsiks ja sära silmis Kaasa võtta isikut tõendav dokument. püsiks! Registreerimine ja info telefonidel: 326 1264, 326 1892 ja 5399 1090, e- post: [email protected] Ülle KIPPEL, Kodulehekülg : www.v-maarja.ee/vmok (õppetöö/täiendõpe) Väike-Maarja gümnaasiumi direktori asetäitja algklasside alal 8 Väike-Maarja valla Infoleht Rahvatantsijad hõimurahval külas

Tore on reisida. Veel toredam Kohtla-Nõmmel ja aprillis ruumi liikuda, lauad sobisid tšehhide astusid üles on seda teha mõnusas Virveringi juubelipeol. Meie kaardimänguks ja kohvi indiaanlased, Šoti torupilli- seltskonnas. Siinkohal nimetan tegevust võib nimetada ka nautimiseks. Kahele sõidu- mängija, noored külabändid. tõeliselt mõnusaks seltskonnaks lihtsalt seltsieluks. Korrapärased päevale nii minnes kui tulles Kired küttis üles Ungaris tuntud kolme rahvatantsurühma, kes tantsutreeningud kord nädalas andsid kosutust mõned tunnid “rokipeerude” punt, mis oli tänavu septembris külastasid on vaid raam, pildile annavad linade vahel Varssavi eeslinna tõeliselt hea, nad suutsid ungari Ungari Vabariiki. Idee tähistada värvi ja sisu vallatud väljasõidud hotellis. keele ilusaks laulda. Keskööl reisiga oma rühma 25. esinemistele ja ühised Sume suveöö tervitas meid nautisime 20 minutit kestvat sünnipäeva tuli Tamsalu teemaüritused. Eelnevale väikeses külakeses nimega ilutulestikku ning pidu jäi naisrühma Virvering tantsijatel. toetudes reisimõte meid ei Pusztamčrges. Külas, mille lõpetama hoogne diskomaraton. Naabervallas rühmajuhina hirmutanud. Taidleja kontsertreis motoks “Lõhnade ja värvide Kolm ülesastumist kolme päeva tegutsev Egne Liivalaid leidis ei ole pelgalt puhkus, see on saar”, toimus 14.-17. septembrini jooksul ei olnud kurnav ning Internetist Ungaris toimuva In- tavalisest mahukam pagas külafestival. Meid majutati koos aega jagus ringi vaadata küllalt. ternational County Wandering rahvariietega, väike esinemis- teiste festivalikülalistega koha- Korraldajad näitasid meile Festival‘i. Nii nimetatud närv, kostüümivahetus suvalises liku ametikooli hubasesse maakonnakeskust Szeged`i linna külapäevi korraldab Lõuna- kohas, tundmatud lavad. ühiselamusse. Elasime ühe koos laevasõiduga Tisza jõel. Ungari Csongradi maakond igal Raskused kompenseerib katuse all Hollandi folkloori- Salaamivalmistamise kunstist suvekuul nelja- või seitsme- kambaga veedetud tore aeg. rühma ning Tšehhist tulnud saime aimu Szegedi paprika- ja päevaliste tsüklitena erinevates Ungari reisipakkumist tehes laste- ja noorte laulu- ja salaamimuuseumis. Reisi pärliks külades, linnades. Festivali maalisid naisrühma tüdrukud tantsuansambli liikmetega. kujunes külaskäik Pusztamergesi korraldajad ootavad esinema silme ette tohutud viinamarja- Festival, kuhu meid kutsuti, oli veinikeldrisse. Keldri võlvide all folkloorikollektiive üle maailma. väljad lausa voolava magusa olemuselt sarnane Pandivere otse vaadist degusteeritud Mõte külastada meie hõimu- Tokaji-veini ojadega. Enne reisi päevaga, mastaabilt ja mahult veinide põhjal tõdesime, et rahvast meeldis naisrühmale kummastus Rubiku kuubik, aga tunduvalt suurejoonelisem. Ungari on tubli valge veini ning varane registreerimine tagas helesinine Doonau, Pąl tänav, Küla nagu küla ikka - 1200 tootja. Võõrustajad olid bro- kutse suve eelviimasele festivali- kapten Tenkeš, salaami vorst, hinge, kirik, kõrts, kauplus, neerinud aja šoppamisele, nädalale. Aga mõte, et 13 naist paprika, guljašš, Sandor Petöfi, koolimaja. Päeval tundus see täitsime selle sajaprotsendiliselt. lähevad reisile tundus mage ning Balatoni kuurort - tuntud maakoht väljasurnud, alles Raha on madjarite maal trükitud nad tegid ettepaneku Egne märksõnad madjarite kodumaast. õhtuhämaras kontserdi eel ohtralt, marketisse sisenedes Liivalaidi juhendatavale kahele Reisiseltskonnale oli see ilmusid memmed-taadid, noori tundsime ennast miljonäridena. Väike-Maarja rühmale reisi- nägemuseks kuni nägime vähe. Ja nii odavat veini saab vist grupiga liituda. Nõnda moodu- kohalejõudmiseni. Lõuna- Kohalikes tekitas elevust ainult Ungarist. Ühisraha stus “kontsertbrigaad” kolmest Ungaris avanes hoopis meeste “Laadaloos” aksessu- vajalikkust tundsime omal nahal, rühmast: Tamsalu kultuurimaja teistsugune vaatepilt. aarina kasutatav tünn, peo- läbisime viis riiki igas oma raha, naisrühm Virvering, Väike- Väljasõidu varahommik melust joobunud talumehed WC-s aga kaardimakset ei Maarja gümnaasiumi noorte peletas viimsegi une, kui firma lootsid maitsta meie kesva- aktsepteerita. Hämmastas üldine segarühm ja Väike-Maarja Täitsamehe Bussid tegevjuht märjukest. Oh nende pettumust, kesine keeleoskus, võib öelda rahvamaja B-segarühm, kokku 44 Hollan Laul tervitas roolis nähes tünnis fotoaparaate. isegi oskamatus. Lausa lustilist tantsijat. lauluga “Bussijuht alustab, Kasutasime seda vaid proosa- nördimust aga tekitas Sama seltskond on varemgi bussijuht lõpetab...”. Magus- liselt panipaigana kontserdi ajal. korraldajate saamatus üheskoos lavale astunud. Meie humoorika jutuga bussijuht Pidu sai täie hoo teisel päeval, organiseerimises ja rahaasjades. agar õpetaja Egne on rühmad Hollan võlus kõikide südamed, seks puhuks oli püstitatud suur Tänu Küllile ja Aivole muutus lühikese ajaga ühte sulatanud. teatades: “Püsimatutele rahva- festivalitelk ja lava otse kiriku(!) üks magamistuba staabiks, kus Ühise kontsertkavaga oleme üles tantsijatele on reisiks paslik kõrvale. Peole kohaselt oli laat toimus rahakogumine ja - astunud 2005. a talvisel kahekorruseline 70-kohaline külatänavatel, haneroogade vahetus eurodes ning forintites, tantsupeol Viljandis, sama suve buss!” Kaks päeva hiljem Lõuna- valmistamise võistlus, näitused, ühesõnaga rahapesukontor. Õllesummeril, Kiltsi mõisapäeval, Ungaris maabudes tõdesime, et kohalike etteasted. Peale 2006. a talvisel tantsupeol sellest oli abi, sest oli lahedalt eestlaste, hollandlaste ja Väike-Maarja valla Infoleht 9

Algus lk.8 Nii palju vanu Žigulisid, distsiplineeritud, mittesuitsetav muidu reisiks oma kuludega, Trabante pole ammu näinud. rahvatantsija. Just, 49 eestlast rahvariided pagasis, ja tantsiks Tagasiteel premeerisime lihaseid Vaoshoitud külalislahkus, bussis ja mitte keegi ei Kaera-Jaani une pealt. Täname ning eelnevad häirivad üllatused kammitsetud-ilmetud-mornid suitsetanud!!! Hüüumärke sai siiralt lahkeid sponsoreid pesime maha mineraaliderikkas inimesed, tõrjuvvaikne külaelu, vist vähe, sest bussifirma juhil (nimesid nimetamata). vees Slovakkia Tatra mägede justkui äsja agraarreformi meenus 15-aastasest Lõpuõhtul tantsisime tervistavas Besenova spaas. üleelanud maa. Tunded olid vedajakogemusest vaid üks puukingades koos holland- Seitseteist tundi järjest bussis vastakad. grupp, kus oli ainult kaks lastega “Kaera-Jaani”. On oht, et suudab üle elada vaid tänu heale Tagantjärele saime teada, et tossutajat bussiseltskonna peale järgmine reis kulgeb Madal- seltskonnale. Head olid nii buss, aeg oli seisma jäänud. Meie (ja seegi kamp oli Väike- maadesse. juhid kui ka seltskond! Ungarist lahkumise päeval Maarjast). Siit võib teha Armsasse kodukülla tagasi toimusid ulatuslikud rahutused järeldusi, et Pandivere piirkond Pilte festivalipäevilt näete jõudes tundus see ime- pealinnas Budapestis. Selgus, et on kasvatanud (elu)tervet festivali kodulehelt: pisikesena, olematuna; maailm riik on kunagisse eduka sotsmaa järelkasvu. www.countywandering.gerisoft.hu oli meie jaoks avardunud. oreooli puhkama jäänud ning Rühmajuht Egne Liivalaid, / Hungarian Village Days. Kõrvalepõige Ida-Euroopasse nüüd majanduskrahhi äärel. kes korraldas reisikava, otsis andis meile eneseusku ja Loodame aga, et peagi võib sponsoreid, majandas, nuputas Reisiseltskonna mõtted pani meelekindlust tublisti juurde. Ungari maitsta majandusreformi kontsertkava, tantsis, arvab, et kirja Eesti on täiesti võrdväärne riik vilju. jaksab tänu m õ i s t v a i l e võrreldes endiste sotsmaadega. Meie Ungari-reisi valguses rahvatantsijaile. Ise peame Aivar LIIVALAID Kui võrdleme linnapilti, siis tõdesid bussijuhid Hollan ja ennast heas mõttes nupust oleme justkui sammu võrra ees. Kalju - parim reisija-klient on nikastanud tantsijateks. Kes

valikute hulgast kirjutasin välja Saaber ja Reet Aru. Lustisime Härmalõnga kroonika ühe rea: “ARENG. mõnusasti. Lõpuks tänud lehekülgedelt ENESETEOSTUS.” korraldajaile. Lõpetuseks jätsin kauaoodatud Meil on sõitudest palju ilusaid esimese seeniortantsu pikniku- fotosid. Eriline tänu nende Suvi 2006 pillimäng, pakuti šampust, erilisi päeva 19. augustil Rakvere võtete eest Sirje Lippasaarele! (algus septembrikuu infolehes) küpsetisi, kohal oli fotograaf. Vallimäel. See oli uudne Rikas ja koduselt mõjuv päev! tantsukaardiga ja rinnamärgiga Härmalõnga sõidud said teoks 6. august. Tudu muuseum- üritus. Meie piknikukorvi tänu valla toetusele. Nendest sai käsitöötare õues oli käsitööpäev 26. august. Uhtna. Lääne-Viru koostas Eha Küngas. Kauni osa võtta erinev arv ja Tudu naisansambli 35. juubel. Maanaiste Liidu 75. juubel. lillekorvi täitmisel osalesid Virve, sõiduhuvilisi. Oleme väga Irinale esitas kutse Tudu Kutse esitajaks liidu esinaine Elvi, Eha, Leili, Ilse, Ilmi. Oli tänulikud! maanaiste seltsi Loit esinaine Liivi Uueni. Irina näitas käsitööd võimalus tellida pildiline Helve Ploom. Hulk huvilisi sai ja meie korraldasime õnneloosi. jäädvustus! Ladusalt ja Ilme SEIN Irinaga kaasa ja osa Tore oli. Rohkelt mitmesugust rahulikult toimetasid pidu Ene imetlemisväärsetest tegemistest. käsitööd, nii uut kui vana. Majade seintel, hoonete avatud Külalised Belgiast. Nad olid Irina ustel, kaevuesisel murul olid käsitöödest vaimustatud. Nad naiste valmistatud lapitööd. Iga said proovida esemeid pähe ja Eakad väärivad koosolemist ukse taga ruumides rikkalikult selga, see pani neid kilkama. uut ja vana. Esemed huvitavalt Pidulik vastuvõtt kohvilauaga. ja tähelepanu paigutatud ja vaatama kutsuvad. Kontsert uuel kiigeplatsil. Õuele oli paigutatud tuliuus Tublide autasustamine. Muidugi Kaunis suvi on möödunud, kuldne sügiski lahkumas. Eakate põllukivist päikesekell, autoriks ka rongkäik, mida kaunistasid ka suvistest tegemistest saime lugeda eelmisest ja ka sellest Tudu mees Arne Kuslap. meie Veera ja Signe infolehest. Tegutsesid mee- ja laastukorvide rahvarõivastes. Maanaiste liidu Sügisel jääb hoopis rohkem aega üle ka kooskäimiseks, sest müüjad, vöökudujad ja muidugi voldikus on pealkiri: “Meile on inimene igatseb ikka enda kõrvale teist inimest, ta vajab juubelile kohaselt kõlas laul, tähtsad...” Paljude kenade suhtlemisvõimalust. Selleks just ongi Härmalõnga klubi igakuised kokkusaamised, samuti memmede lauluansambel ja rahvatantsuring. Pikad sügis- ja talveõhtud kuluvad käsitöö tegemisele. Valminud näputöid aga ootame igakevadisele Pandivere päeva õnneloosile.

15. oktoobril oli meie klubi avaürituse külaliseks Ervin Lillepea.

22. oktoobril toimus rahvusvahelise eakate päeva tähistamiseks maakondlik pensionäride pidupäev Tamsalus. Meie tänu kuulub vallavalitsusele, kes suhtub meisse mõistvalt ja abivalmilt, toetades meid transpordiga. Ootame Teid, eakaaslased, vestlema, mõtteid vahetama ja üritustel osalema.

Ester MÄE, Härmalõnga klubi juht 10 Väike-Maarja valla Infoleht

Kohtumine kirjanikuga. KULTUURIKALENDER Ülo Tuulik 08. novembril 13. oktoobril Väike-Maarja BEEBIDE PIDU Väike-Maarja rahvamajas. Algus kell 16.00. rahvamajas 15. novembril Ilma igasuguse kahtluseta on Teatri ühiskülastus etendusele „Linda tahab lahutada” (Pärnu Ülo Tuulik kirjamees, kelle loom- teater) ing kulub meie kirjandus- Ainult pileti tellinutele! Väljasõit kell 17.00 Väike-Maarja klassikasse. Inimesena on ta Ajalehest Sirp 07.10.2005 rahvamaja juurest sümpaatne jutuvestja, särav 17. novembril sõnameister ja vaheda mõistu- nii magus-hea. Elu näinud inimesena toob ta paralleele Väike-Maarja muusikakooli 10. aastapäeva KONTSERT sega filosoof. Tal on iga nähtuse Väike-Maarja rahvamajas kohta elus oma arvamus. teistest riikidest, teise süsteemi inimestest, aga jääb kogu aeg 18. novembril Ülo Tuulik ei saa üle ega ümber DISKO Väike-Maarja rahvamajas, DJ Davey & Fooza. Algus oma vennast Jürist. Ju siis on reserveeritult objektiivseks. Kirjanikul oli kaasas oma uus kell 21.00 nende hingeline lähedus väga 24. novembril tihe. Ta ei saa mööda ka Teisest raamat, „Eri Klasiga Kielis”. Soovijad said lunastada ahju- Kohtumine tundmatuga: Kunstnik Tiiu Pallo-Vaik, Simuna maailmasõjast. Ilmselt on hinges rahvamajas kell 19.00 sedavõrd teravad haavad ja sooja raamatu (alles eelmisel õhtul tuli see trükikoja konveierilt) 25. novembril läbielatu ka täna aktuaalne. Ja PEREKLUBI õhtu Väike-Maarja rahvamajas, algus kell 20.00 kirjanik Ülo Tuulik ei salli lollust soodushinnaga ja loomulikult omakäelise pühendusega autorilt 26. novembril riigi- ega inimeste tasandil. Klubi HÄRMALÕNG pidu Väike-Maarja rahvamajas, algus Ülo Tuulik räägib tõsistest eneselt. Inimesed, kes kohale tulid, jäid rahule. kell 14.00 asjadest. Räägib sõjast ja 28. novembril võimust, räägib riikidest ja Kahju on ainult sellest, et huvi kõige vastu, mis jääb elutoast ja Jõulu- ja lilleseade kursus, juhendaja Mary Tammet, algus inimestest, poliitikast ja kell 18.00, kursusetasu 50 krooni (sisaldab ka materjali) igapäevaelust. Seda kõike teeb TV-ekraanist kaugemale kui viis meetrit, on ääretult väike. 30. novembril ta rahulikul moel, konkreetsetele Taimeseade kursus (jõuluseaded) Simuna rahvamajas, algus faktidele tuginedes. Kõike, Paikkonnalt, mis on uhke oma kultuuri ja ajaloo üle, ootaks kell 18.00. Juhendaja Mary Tammet Kursusetasu 50 krooni millest ta kõneleb, iseloomustab (sisaldab ka materjali). Vajalik eelregistreerimine, siis on Saaremaa muhe huumor. Tema rohkem uudishimulikku tähele- panu kohtumis(t)el tippklassi võimalik anda osalejatele täpsemat infot kursuse kohta! puhul on võimatu ära arvata, 07. detsembril kuhu jutt lõpuks välja jõuab. tegijatega. Järgmine kohtumine toimub JÕULUKONTSERT Simuna muusikakooli saalis (Avanduse Inimene, kes ise ei kuulu mõisas), algus kell 17.00. Esinevad Simuna muusikakooli ühessegi poliitilisse rühmitusse, Simuna rahvamajas 24. novembril kell 19.00, siis on külas kunstnik õpilased ja Simuna rahvamaja laululapsed. Tasuta oskab selekteerida igast Info telefonidel 326 1837 ja 323 7217. süsteemist välja positiivse. Ta ei Tiiu Pallo-Vaik. häbene tunnistada, et ka Nõukogude perioodil polnud Ville-Markus KELL, kõik nii paha. Ega ka Uus-Eestis rahvamaja direktor Teadmiste lätete juures

Väike-Maarja muuseum meenutas Teadaolevalt on viimastel aastatel tegevuste käigus vahetada oma pakkunud soome haridusruum tegevuspaika, ehk siis töötada kohalikke muusikuid kõneainet nii Eestis kui mujalgi vahelduvalt nii ühes kui teises klassis. Euroopas. Sellest johtuvalt Seda küll algklasside osas. Nimetatud Kolmapäeval meenutati Väike- või soolo-osa. Selles raamatus on siirdusime meiegi, kaks haridus- viis loob vastastikuse usalduse ja Maarja muuseumis siin tegut- ka üldised seadused laulu valdkonna inimest Helsingisse, hoolimise õpilaste ja õpetajate vahel. senud muusikuid: tähistati õpetamiseks, mis väärivad maailma hariduse Mekasse. 28.-29. See on väga tähtis. Konverentsist viiulikunstnik Hans Nieländeri järgimist tänapäevalgi. septembril leidis aset Soome osavõtjaile tehti väike linna- 120. ja koorijuht Juhan Elkeni 155. Hans Nieländeri viiuldajateest Kohalike ja Regionaalsete ekskursioongi. sünniaastapäeva. rääkis tema vennatütar Ellen Omavalitsuste Liidu, Helsingi linna Kui tõhus kokkusaamine teise Sisuka ülevaate Juhan Elkeni Eskel. ja Regioonide Komitee poolt konverentspäevaga lõpule lähenes, panusest kohalikku kultuuri- Laulis segakoor Helin, kuulati organiseerituna rahvusvaheline tehti kokkuvõtted kuuldust: lukku andis muuseumi juhataja Alo Põldmäe muusikat. Viiulipalu konverents “Teadmiste lätete Ene-Riina Ruubel. esitas muusikakooli õpetaja Eve · lähtuvalt tänapäeva väljakutsetest juure”. Käsitletavaks teemaks oli (globaliseerumine, populatsioonide Oma muusikust eelkäijat Sarnet ja Juhan Elkeni laulu Jakob põhiharidus regioonide ja linnade meenutas Juhan Elkeni tütretütre Liivi sõnadele näidendist vananemine, muutused tööturul) on konkurentsivõime ja loovuse vajalik kindlustada kõrgelt poeg helilooja Alo Põldmäe. Alo “Ordumreister” Hans Nieländeri aspektist: hariduse pakkumise Põldmäe tegi muuseumile mitu vennatütre tütretütar Marju kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. meetodid ja õpitulemused. väärtuslikku kingitust, muu- Metsman. Parim viis selle saavutamiseks on Esimesse konverentsipäeva oli hulgas Juhan Elkeni “Koolilaste Muuseumis oli mõlema INVESTEERIDA HARIDUSSE laulude” teise trüki käsikirja. muusikamehe kohta üles seatud kavandatud külaskäik Helsingi ning seda juba kõige nooremas Sinna koondas Elken tuntud väga huvitav näitus. üldhariduskooli. Koolihoone oli astmes; rahvaviise ja tuntud autorite projekteeritud avara ja avatuna. · HARIDUS ON ESMANE laule. Rahvaviise kohandas ta Klassiruumid paigutusid nii, et ise, seades juurde II ja III hääle Ilve TOBRELUTS õpetajail oli võimalus vajadusel Järgneb lk.11 Väike-Maarja valla Infoleht 11 Õpetajate päev Väike-Maarja gümnaasiumi 2006. Väike-Maarja gümnaasiumis aasta lõpetajate edasine käekäik 5. oktoobril tähistab kooli- tervitused, etteasted, õpetajatele maailm õpetajate päeva. See on lillede kinkimine ning valla 9. klassi lõpetajad tore võimalus õpilasena kordki esindajate sõnavõtud. Koolipere Gümnaasiumi 9. klassi lõpetas tänavu 56 õpilast. 33 neist jätkas aasta jooksul õpetaja rolli kokkusaamine kulmineerus õpinguid gümnaasiumides, 19 kutseõppeasutustes. 4 siirdus tööle. tunnetada, tähtsustada, katse- abiturientide koostatud laulu tada. Ja mitte ainult rolli, vaid ka esitamisega. Sõnadesse oli 12. klassi lõpetajad sellega kaasnevat vastutust, pandud enamik õpetajaist, seega Ketty Aas – Tallinna Tehnikaülikool, majandus enesekehtestamist, tööprotsessi võime tõdeda, et hetkeolukord Reigo Alas – Luua Metskool, puidukaubandus juhtimist. Sageli tõdevad nn koolis on ajalukku jäädvustatud. Sten Anslan – Tartu Ülikool, bioloogia asendusõpetajad pika ning Laul tekitas nii võimsa elamuse, Kaidi Aosaar – Eesti Maaülikool, loodusvarade kaitse ja kasutamine tööka päeva lõpus, et õpetajaks et õpetajate tungival soovil Kaarel Bork – Eesti Maaülikool, kalandus nad mingil juhul ei kavatse taasesitati see pärastises Heiki Erikson – Tartu Ülikool, keemia hakata, vaatamata asjaolule, et kohvilauas, mis toimis vestlus- Risto Jakobson – Tallinna Kõrgem Majanduskool, ärikorraldus nad kõik saavad oma ringina, kus päeva kokkuvõtvaid Kristiina Kaare – Tartu Kutsehariduskeskus, turismi-korraldus kohustustega kenasti hakkama. mõtteid avaldasid nii Tanel Kümnik – Tallinna Ülikool, matemaatika Väike-Maarja gümnaasiumi pärisõpetajad kui asendus- Ille Laanemägi – Tartu Kutsehariduskeskus, turismi-korraldus õpetajate päev oli sel aastal eriti õpetajad. Kõik olid tegusa ja Mailis Lamp – tööle meeleolukas. Kuna kõiki tunde sisuka päevaga rahul, ka Maarika Leisson – Tartu Ülikool, ajalugu andsid õpilased, siis võisid hommikust alates ainetunde Kaija Lukman – Tartu Ülikooli Türi Kolledž, keskkonnateadus õpetajad oma tähtpäeva rahuliku andnud abituriendid, sest nad Kunna Püvi – Tartu Lennukolledž, maapealne lennujuhtimine südamega nautida. Praeguste said ju suurepäraselt hakkama. Jaana Raidlo – Eesti Maaülikool tarkusejagajatega ühinesid oma Vaatamata toimetulekule, Rainer Teidla – Tallinna Tehnika-kõrgkool, tehnoökoloogia missiooni koolis juba lõpetanud tunnistasid vaid mõned, et võib- Arno Tähemaa – Eesti Infotehnoloogia Kolledž, IT-süsteemi õpetajad ning seltskond sai olla tasukski õpetajaamet valida. administreerimine Rivo Täheste - sõjaväkke kokku suur ja kirev. Au ja kiitus selle päeva eest Ergo Viisma – Tallinna Tehnikakõrgkool, masinaehitus Abiturientidekokkupandud teile, meie ettevõtlikud noored Raul Vink – Eesti Maaülikool, energiakasutus päevakava kohaselt sõitsime lõpuklassidest ja teie klassi- Birgit Võidula – tööle esmalt Äntu ning seejärel juhatajatele Ivika Abnerile ja Elvi Marko Õmmik – Tallinna Tehnika-kõrgkool, masinaehitus Nõmme kalakasvatusse, kus Kiiskülale, samuti õpilastele Teet Dimitriev – tööle vallavolikogu esimees ja noorematest klassidest, kes Heikki Kalmet – tööle kalakasvataja Hans Kruusamägi andsid oma panuse. Au ja kiitus Timo Kalter – Inglismaale kooli, arengumaade instruktor jagas teadmisi kalade maitses- õpetajate asendusdirektorile Kaija Kapper – Akadeemia Nord, kinnisvara haldamine tamise ja valmistamis-viiside Taivi Pedorile! Selle rolli täitmine Stella Kask – tööle kohta. Nõuandeid ilmestas ei andnud talle hingetõmbeaega, Birgit Kopti – Kõrgkooli I Studium, majandusarvestus (kaugõppes) degusteerimisvõimalus. Meeldiv kuid Taivi sai kõigega hakkama, + tööle kalamaitse keelel, suundusime ka ootamatustega. Aitäh Margit Kopti – SKA Päästekolledži Päästekool, päästekorraldaja koolimajja tagasi, kus ootas juba asjaosalistele Väike-Maarja Kristina Kudrja – Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, sotsiaaltöö uus üllatus – laual ahvatlesid gümnaasiumi õpetajate poolt! Kersti Lainemaa – Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, sotsiaaltöö vaagnad eksootiliste puu- Järgmise õpetajate päevani! Ranno Riispere – tööle + Rakvere Õhtukeskkool viljadega. Iga vilja juurde kuulus Siim Sarapu – Eesti Maaülikool, ergonoomika info koos söömisalase teabega, Marge Thetloff – Tartu Ülikooli Türi Kolledž, keskkonnakaitse mille abiturient Raivo Tammus Riina PÕLDMAA, Nele Toomsalu – Ameerikasse lapsehoidjaks emotsionaalselt edasi andis. gümnaasiumi huvijuht Margo Veedler – TTÜ Tallinna Kolledž, kinnisvara haldamine Koolipäeva lõpetas pidulik kogunemine, millesse kuulusid

Algus lk.10 hariduselu, on ÕPETAJA, kes saab kevadisel nendepoolsel külaskäigul konkreetselt keegi sõprussuhteid SÜSTEEM, millega säilitada kvaliteetset koolitust, kes tajub, Väike-Maarjasse kogeda, et edendab, siis ei hääbu juba loodu, rahvuste inimkapital. See tempo, kuidas valmistada ette elus hästi sõpruskoolil on tugev traditsioon nii vaid kasvab tuues kaasa suuremat millega haridussüsteem annab edasi toimetulevat inimest; muusika kui ka kunsti vallas. Seda motiveeritust teha rõõmuga oma teadmisi ja oskusi vajaliku kvaliteedi · oluline on paindlik loovust annaks aluseks kasutada igapäevatööd. Kevadel, märtsis on jaoks mõjutab otseselt arengu märkav ning arendav koolisüsteem, huvihariduse koosarendamisel. Töö meie gümnaasiumi õpilasrühm tempot; mille kättesaadavus on tagatud tulemit tooksid üksteiseni nii oodatud Hausjärvile, alustagem siis · võtta suuremasse fookusesse kõigile. õpilased kui ka õpetajad. Õpilased juba täna! kohalik ja regionaalne tasand Lisaks oli meil teinegi eesmärk: saaksid oma tegemistest kirjutada haridusalal, sest kohalikud ja sõprussuhete taaselustamine võõrkeeles (inglise, saksa). Siia alla Kaie RAIDMA, regionaalsed võimud on seadustatud Hausjärvi kooliga. Kohe esimese võiks kirjutada: toimuks üldhariduse Väike-Maarja gümnaasiumi otsese vastutusega selles valdkonnas päeva hommikul kohtusimegi ja huvihariduse integratsioon. Aset õppealajuhataja ning on esirindel uuenduslike tegude koolijuhi Yrjö Sipiläga, kellega võiksid leida nii õpilaste kui ka Olga METS, edendamisel; määratlesime koostöösuundumusi õpetajate vahetused. valla haridus- ja · toodi esile, et haridussüsteemi tulevikuks. Nimelt saime juba Jääb loota, et koolides ka kultuuriosakonna juhataja nurgakivi, mille kaudu edendada 12 Väike-Maarja valla Infoleht Väike-Maarja Muusikakool 10

10 aastat tagasi, 1. septembril Maarja Muusikakooli esimeseks isetegevuslikele orkestritele ja Aga alati ei ole võit kõige 1996. aastal alustas tööd Väike- direktoriks sai Vallo Taar. kooridele, ansamblitesse... olulisem. Palju tähtsam on, et Maarja Muusikakool. Õpitavateks erialadeks olid Muusika on osake meie elust, õpilasele meeldiks see, millega ta Ükski kool aga ei saa lihtsalt klaver, viiul, akordion, klarnet, osake intelligentsusest. Olen tegeleb. Meeldiks tema pill, mida ilma sündida, selleks peab olema flööt, trompet ja kitarr. Hiljem käinud ühes Taani põhikoolis, õpib. Meeldiks muusika, mida suur vajadus, tahe ja inimesed, lisandus teisigi erialasid. kus õppis 450 last. Nendest 200 annab pillist välja võluda. kes asja nii kaugele viivad. See on väga lihtsustatud õppis ka muusikakoolis. Õpetajate kõige tähtsam Küllap oli siis tähtede seis saamislugu. Nagu iga uue Kui sport hoiab korras füüsist, ülesanne ongi teha muusika muusikakoolile soodne, sest kõik asjaga, oli ka siin esialgu siis muusika annab rammu noortele hingelähedaseks. Alati eelpool nimetatud tingimused segadust, kahtlejaid... Eriline hingele ja vaimule. Ja kõik koos see ei õnnestu, aga midagi olid täidetud. Nii tuli tollase tänu kuulugu tolleaegsele moodustab ühtse terviku. positiivset saab iga õpilane Väike-Maarja vallavolikogu volikogule ja vallavalitsusele! Eestis on hetkel 76 muusika- ja kaasa. Ka siis, kui tema seda ise esimehe Olev Liblikmanni poolt Eelkõige tänu nende toele ja kaunite kunstide kooli. ei aimagi. ettepanek tegeleda uue kooli heale tahtele sai muusikakool Lastemuusikakoolide põhi- Soovin lõpetuseks õnnitleda loomisega. eluõiguse. Ja kool töötab tänase eesmärgiks ei ole kasvatada kõiki Väike-Maarja Muusikakooli Muusikakooli käimalükkajaid päevani. tippmuusikuid, kuid ka selles õpilasi ja õpetajaid, vilistlasi ja oli kindlasti palju rohkem, aga Hetkel õpib meil 78 õpilast süsteemis on omad konkursid ja lapsevanemaid kooli 10. enam meenuvad tollane Väike-Maarjast ja naaber- festivalid. aastapäeva puhul! abivallavanem Peeter Albi ja valdadest. Simuna kool liitus Väike-Maarja Muusikakool on Täname toetuse eest Väike- haridusosakonna juhataja seoses valdade ühi-nemisega. nende 10 aasta jooksul ennast Maarja vallavolikogu ja Mihkel Mänd. Märkimata ei saa Muusikakoolis töötavad kirjutanud Eesti kaardile. Meie vallavalitsust! Täname kõiki, kes jätta ka vallavanem Jüri Poolakut, õpetajatena lisaks eelpool õpilased on osalenud on meisse hästi suhtunud ja meid kes algul oli natuke pessimistlik, nimetatutele Aadu Kalda, Valve vabariiklikel ja ka rahvus- toetanud! mis on ka mõistetav, sest Libene, Angela Raik, Sirje vahelistel konkurssidel ning Väike-Maarja Muusikakooli tegemist oli suure lisakulu- Sõnum, Rutt Vilu. Meelis Allsoo saavutanud auhinnalisi kohti. SÜNNIPÄEVAKONTSERT tusega. kahjuks meil enam ei tööta. Meie See ei ole väikese kooli kohta toimub reedel, 17. novembril kell Et ministeeriumist koolitusluba kooli noored on siirdunud ka sugugi tavaline. Oleme 18.00. Olete kõik oodatud! taotleda, tuli täita palju pabereid, muusikaõpinguid jätkama. konkurssidel edestanud ka valmistada ette tööplaanid, Nimetaksin Mart Ausi (Tallinna suurte traditsioonidega koole Vallo TAAR, ainekavad, kooli arengukava, Muusikakeskkool), Kristiina nagu Pärnu ja Tallinn. Väike-Maarja komplekteerida pedagoogiline Jürnat (G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli direktor kaader ja palju muud, millega oli Muusikakool). Küllap on neid tihedalt seotud ka artikli autor. teisigi ja kindlasti see nimekiri Koostöös said probleemid aastatega pikeneb. lahendatud. 1996. aasta kevadel Muusikakool on huvialakool, esitas vallavolikogu haridus- mis töötab riiklike programmide ministeeriumile taotluse ja õppekavade alusel. Lõpe- koolitusloa saamiseks. Luba anti. tanud saavad diplomi, mis annab Sisseastumiskatsed toimusid neile eelise, kui nad soovivad kevadel, koolitöö algas 1. muusikat edasi õppida. septembril 1996. a. Õpinguid Muusikakool avardab inimese alustas 50 õpilast. Õpetajatena silmaringi, arendab koordi- asusid tööle Meelis Allsoo, natsiooni ja rütmitunnet, Regina Altrov, Raivo Narits, kasvatab tänulikku kontserdi- Väino Pall, Eve Sarnet. Väike- publikut, annab liikmeid Maadlusuudiseid 19 Väike-Maarja maadluspoissi osales 30. septembril Lääne- Virumaa juunioride meistrivõistlustel kreeka–rooma maadluses. Saavutati päris palju häid kohti: II koht Aigar Kriel, II koht Martin Mälgand, II koht Kris Kruberg, II koht Arli Lõomets, II koht Rain Kuldkepp, II koht Janno Koort, II koht Raigo Metsaru, III koht Janno Meidla, III koht Rauno Kuusemets, 4. koht Alar Riisalu, 4. koht Lauri Raitžuk. 14. oktoobril toimunud Tapa maadluspäeval saavutas Väike– Maarja gümnaasiumi õpilane Andreas Kuldsalu III koha. Maadlustreeningutel osaleb õpilasi väga erinevas vanuses

Väike-Maarja valla Infoleht 13

VÄIKE-MAARJA SPORDIKALENDER

OKTOOBER RSK TEATAB · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! · 23.10 valla MV, male, I etapp (Simuna spordihoones) · 30.10 valla MV, võistkondlik mälumäng, I etapp (Georgi söögitoas) HARJUTA TERVISEKS! käitlemise tehase auhindadele. NOVEMBER Võistlused toimusid neljas · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! Oktoobri alguseks oli üritusest vanuseklassis. Suureks loosiau- · 05.11 ReinPauli sügisjooks (üleriigiline üritus) Harjuta terviseks! osa võtnud hinnaks oli maastikujalgratas, · 06.11 valla MV, sulgpall, I etapp (algus kell 19.00) 807 inimest 3335 osaluskorraga. lisaks veel palju teisi auhindu. · 13.11 valla MV, koroona, II etapp Tuletan meelde, et nüüd on Tulemused olid järgmised: · 20.11 valla MV, male, II etapp (Simuna spordihoones) võimalik ülevaadet jälgida ka Kuni 10aastased poisid · 27.11 valla MV, kabe, II etapp Väike-Maarja valla kodu- 1.Martin-Johhannes Teder DETSEMBER leheküljelt. 2.Tõnis Saar · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! Harjuta terviseks! tublimate 3.Gert Raidla · 04.12 valla MV, võistkondlik mälumäng, II etapp · 09.12 valla MV, korvpall, (Simuna spordihoones) punktid 11.10.2006 seisuga: Kuni 10aastased tüdrukud · 11.12 valla MV, laskmine, I etapp (õppekeskuse lasketiirus) 1.Raul Vink (94 osaluskorda, 9 1.Anet Veia JAANUAR boonuspunkti) 2.Kristel Kahr · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! 2.Õie Altermann (82/8) 3.Marta Abner · 08.01 valla MV, sulgpall, II etapp (algus kell 19.00) 3.Lili Heinla, (68/6) 11-15aastased poisid · 13.01 valla MV, võrkpall, valla parimate sportlaste autasustamine. 4.Sirje Fimberg (65/6) 1.Alvar Urbas Harjuta Terviseks! parimate autasustamine 5.Airi Einsalu (64/6) 2.Sten Arulaan · 22.01 valla MV, lauatennis, II etapp 6.Margus Hein (56/5) 3.Linnar Tark · 29.01 valla MV, individuaalne mälumäng, I etapp (Georgi söögitoas) 7.Signe Liblikmann (55/5) 11-15aastased tüdrukud VEEBRUAR 8.Elo Võhandu (52/5) 1.Kristin Basmanova · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! 9.Tiina Eesalu (48/4) 2.Elo Võhandu · Maakonna talimängud 10.Riina Jalast (44/4) 3.Kadri Kalvik · 05.02 valla MV, koroona, III etapp 11.Tair Stalberg (42/4) 20aastased ja vanemad mehed · 09.-11.02 Vabariigi talimängud Lähtel 12.Kristin Basmanova (42/4) 1. Madis Kullas · 12.02 valla MV, laskmine, II etapp (Tamsalu spordihoones) 13.Tanel Käbin (39/3) · 19.02 valla MV, kabe, III etapp 14.Helerin Seepter (37/3) VALLA MEISTRIVÕIST- · 24.02 valla MV, suusatamine (Ebaveres) 15.Maris Viikberg (35/3) LUSED · 28.02 Vastlapäev 16.Ingrid Arula (32/3) MÄRTS 17.Aino Saaremäel (30/3) Koroona · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! 18.Terje Ruuben (28/2) Lõppenud on esimene voor. · 05.03 valla MV, male, III etapp (Simuna spordihoones) · 12.03 valla MV, lauatennis, III etapp 19.Tõnis Maršalov (28/2) Meeste parimad olid · 19.03 valla MV, sulgpall, III etapp (algus kell 19.00) 20.Maarika Merila (28/2) 1.Aleksandr Adamson 12 · 26.03 valla MV, lauamängude mitmevõistlus 21.Rita Õiglane (27/2) punkti APRILL 22.Tiiu Liblikmann (27,/2) 2.Janek Lõomets12 punkti · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! 23.Viivi Lõhmus (26/2) 3.Marko Evert 8 punkti · 02.04 valla MV, individuaalne mälumäng, II etapp (Georgi söögitoas) 24.Andres Aksel (26/2) Vanemad poisid · 09.04 valla MV, laskmine, III etapp (Tamsalu spordihoones) 25.Mari Mets (25/2) 1. Mart Rebane 4 punkti · 16.04 valla MV, võistkondlik mälumäng, III etapp (Georgi söögitoas) 2. Allan Ljazin 3 punkti · 21.04 Georgi Kange rammuvõistlus 3. Ants Liivak 2 punkti · 23.04 Lurichi kevadjooks RULLUISUVÕISTLUS Nooremad poisid MAI SUVEOTS 1 1. Sander Komp 6 punkti · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! 2. Raidar Heinsalu 5 punkti · 07.05 valla MV, individuaalne mälumäng, III etapp (Georgi söögitoas) 1. septembril viidi esma- 3. Ragnar Heinsalu 4 punkti · 20.05 Pandivere rattaralli kordselt läbi rulluisutamise JUUNI võistlus loomsete jäätmete Ants RIKBERG · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! · 02.06 XX Pandivere päev · 02.06 – Eesti X esivõistlused naisekandmises JUULI Maadlusreeningutele · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! (Tamsalu mnt 1, II korrus) kogunetakse: · 06.-08.07 Valdade suvemängud Valgas Poisid: · 28. 07 Väike-Maarja VII triatlon Ebavere Kange E, K, R kell 17.30 - noorem grupp (7-13a), tegevuse põhirõhk on AUGUST suunatud võimlemisele ja akrobaatikale; · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! E, K, R kell 19.00 - vanem grupp (13-19a), üldfüüsiline ettevalmistus · Maakonna suvemängud ja maadlus. · 11.-13.08 valla MV, rannavõrkpall Tüdrukud: SEPTEMBER N kell 17.30 · Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta Terviseks! Kõik maadlushuvilised poisid-tüdrukud on treeningutele · 01.09 rulluisuvõistlus Suveots 2 teretulnud! NB! Lembit KALTER, Valla meistrivõistlused toimuvad Triigi spordihoones algusega kell 18.00, maadlustreener kui kalendris pole märgitud teisiti. 14 Väike-Maarja valla Infoleht Pandivere paeriigist (algus märtsikuu infolehes) paemurd, 11 - Kiltsi, Liivaküla Laekvere vald: L - Laekvere Rakke vald: R - Rakke paemurd, 12 - Avanduse, poemaja, 13 - Sirevere, Kissa ringahjud, R - Rakke lubjatehas, Pandivere koostööpiirkonna Kruusiaugu lubjaahi, Võ - lubjaahi, 14 - Rahkla lubjaahi, 15 17 - Kamariku karjäär, 18 - paeobjektid Võivere tuuleveski, S - Simuna, - Rajaküla paemurd, 16 - Räitsvere lubjaahi, Lv - Liigvalla Ajavahemikul märtsist Karuvälja paemurd, S - Simuna Paasvere paemurd, M - Muuga mõis, Sa - Salla mõis septembrini ilmus infolehes Ellu kirik. mõis ja tuulik. Moisa koostatud ülevaade Pandivere paeriigi olulisematest paeobjektidest. Alljärgnevalt on need kaardile koondatud.

Tamsalu vald: T - Tamsalu kultuurimaja, 1 - Tamsalu lubjapark, 2 - Uudeküla lubjaahi, 3 - Tamsalu ahtahjud, 3 - Metskaevu lubjaahjud, 3 - Sääse karjäär, 4 - Järvajõe lubjaahi, 5 - Võhmuta karjäär, 6 - Aavere maardla, P - Porkuni paemurd, P - Porkuni paemuuseum.

Väike-Maarja vald: VM - Väike-Maarja kirik, V - Vao tornlinnus, V - Vao mõisa paemurd, V - Ebavere paemurd, K - Kiltsi mõis, Ä - Äntu viinavabriku korsten, Va - Varangu mõis, VA - Varangu kriidikarjäär, 7 - Ärina karjäär, 8 - Vao lubjaahi ja paemurd, 9 - Kaarma lubjaahjud ja paemurd, 10 - Liiduri lubjaahjud ja Porkuni lahingu 62. aastapäevaks (algus septembrikuu infolehes) aastal. Neil on lihtsad puuristid lahtikaevamise. Vistlas tehti uuritud ega vastavat raamatut ja mälestuskivid. Vistla mälestus- kindlaks 77 ja Saueväljal 36 laiba välja antud. Vangilangenud sõdurid viidi kivil on tekst: „Püha on elutee. jäänused. Mujale maetud Tekib küsimus, kus on Väike- Eestist välja Venemaale. Suur osa Mullast ase Porkuni lahinguis sõdurite haudu avatud ei ole. Maarja valla langenute mälestu- neist töötas suremistingimustes langenuile. 21.09.1944.” Lähemas tulevikus on kavas ssammas analoogselt I maailm- – külmas ja näljas – Valge mere Sauevälja kalmul: „Aeg sanga- avada ajakohane memoriaal. Pole asõjas ja Vabadussõjas lange- kanali ehitusel. Vähesed pidasid reid ei unusta. 21.09.1944.” Sõja hea, et sellega on juba üle 15 nute mälestussambale? sellele vaevale vastu ja lõpuks ajal läks siit läbi maantee. Praegu aasta, s.t kogu Eesti vabanedes santidena koju jääb haud teest eemale. Porkuni iseseisvusaja viivitatud. Porkuni Asael TRUUPÕLD jõudsid ning jutustasid lahinguvälja jälgimisel on vaja lahingut pole ka objektiivselt masendavaid lugusid, kuidas arvestada vana teedevõrku. nad hommikuti ärkasid laipade Loksa ja Sauevälja vahele tee keskel. äärde paigutati okupatsiooni ajal Porkuni ümbrus jäi veel kauaks suur kivi lahingupaiga ajaks KGB kontrolli alla. tähistamiseks. Eesti Vabariigi Alles 1989. aasta rahvusliku taassünniga asendati selle tekst, meelsuse tõusu ajal lubati mis praegu on järgmine: „Porkuni unustatud haudadele tähele- lahinguväli. Siin toimus panu osutada. Porkuni lahingu 21.09.1944 okupatsioonivägedes 45. aastapäevaks korrastati teeninud eestlaste vennatapu- Vistla ja Sauevälja hauaplatsid lahing.” Teeviit „Vennashaud” Väike-Maarja Muinsuskaitse Loksa külas juhatab punaväes Seltsi algatusel. Püstitati teeninud ja Porkuni lahingus vaskristid. Need purustati veel langenud eestlaste ühishauale, punavõimude poolt korduvalt. mis seisab muutmatul kujul. Lõpuks viidi metallivaraste poolt 2004. aastal korraldas Saksa 1989. aasta: Endine Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir hoopis ära. Sõjahaudade Liit Vistlas ja Praeguse kuju said hauad 1999. Saueväljal ühishaudade õnnistas hauatähiseid Vistlas ja Saueväljal Väike-Maarja valla Infoleht 15 EELK Simuna Siimona ja Juuda Hingedepäeval mõtleme Teile! kogudus tähistab koguduse ja kihel- konna nimepäeva Hing, soul, anima - need on sõnad, selle poolest, et hoonel on Eesti mida inimesed sageli kasutavad. Nende maakirikute kõrgemaid torne. Kindlasti tähendus on väga isiklik ja seletamiseks mitte uhkus-tamiseks, vaid ikka selleks, Simunapäeval, 28. oktoobril 2006 ka tänini kasutusel olev koguduse ei piisa vahel sõnadestki. Pigem on see et kaugelt tulijad näeksid koduteel tähistab EELK Simuna kogudus nimekuju. Arvatakse, et kogudus ise midagi, mida tuntakse, kui öeldakse, rõõmsat sõnumit, et varsti saame sooja Simuna kihelkonnale, alevikule ja on eksisteerinud palju varasemast et ”hing on haige”, ”kogu hingest”, ja varsti oleme kohal! kogudusele nime andnud apostlite ajast. 1219 toimus Liivima Henriku ”hinge pealt ära”... Isegi see, kus hing Niisiis, kohtume Väike-Maarja Siimona ja Juuda mälestuspäeva. järgi praeguse Simuna kihelkonna asub, ei ole päris kindel. Kas ta on kirikus hingedepäeval, 2. novembril kell Kell 12.00 algab Simuna kirikus aladel ristimine ja arvatavalt võime südames või peas?! Tänases asises 18.00 ja kuulame ainult ilusat muusikat jumalateenistus, kus pühitsetakse seda aastat pidada ka koguduse maailmas on see ju ebatavaline, et Mozarti, Bachi, Tambergi, Stradella, koguduse uus kirikupiibel. sünnidaatumiks. inimeses on midagi, mida ei saa päris Lüdigi ja teiste heliloojate sulest. Orelil Pühitsemistalituse viib läbi ja jutluse Simunapäeva kui koguduse ja hästi formuleerida ega vahetada, kui mängib Niguliste kiriku organist Tiit peab EELK peapiiskop Andres kihelkonna nimepäeva tähistatakse katki läheb, ega saa ka kellelegi Kiik ja laulab endine väikemaarjalane Põder. Kaasa teenivad Simuna suuremalt juba kolmandat aastat. kinkida. See on midagi, mis on väga Vello Jürna. koguduse endine õpetaja Tauno 2004. aastal toimus Simuna isiklik ja elab ainult koos meiega, s.t Mõtleme neile, kes on läinud, aga kes Teder ja praegune vaimulik diakon kihelkonna ristiusustamisele koos meie kehaga. Kui keha väsib või ikka elavad meie südames või Tauno Toompuu. Muusikalises osas pühendatud konverents “Ristiusk ja lahkub, siis hing jääb. Ka meie mälestustes. Ja eriti mõtleme neile, kes teenivad kaasa EELK Rakvere vägivald”. Eelmise aasta lähedaste hinged jäävad. Nii me usume. läksid liiga vara - lastele ja noortele Kolmainu koguduse koor ja Simuna simunapäeval pühitses Simuna Nii usume juba ammu. Usume, et hing Väike-Maarjast. (Minu vend Lembitu koguduse organist Ainar Ojasaar. kihelkonnast pärit peapiiskop jääb sinna, kus keha on veetnud oma oleks saanud 2. novembril 50- Jumalateenistusele järgneb emeeritus Kuno Pajula Dolores aastad. Vahel on neid aastaid olnud aastaseks.) kohvilaud ja loeng Avanduse mõisa Hoffmanni valmistatud kiriku väga vähe, kuigi oleks võinud... Teen ettepaneku koguda raha, et saalis. Loengu peab zooloog Aleksei roosakna vitraaži ning koguduse lipu Juba vanarahvas on pannud sügisel püstitada Väike-Maarjasse südam-lik Turovski teemal “Rituaalne ja vapi. pimedate aegade saabudes aknale käitumine loomadel”. Loeng on üks mälestusmärk neile lastele, kes elavad küünla, et hinged näeks, kuhu tulla 2. kahjuks ainult meie mälestustes. (See osa laiemast teemast “Religioosne Info Simuna koguduse diakon novembril, hingedepäeval. Sel päeval võiks olla näiteks purskkaev, mille loom. Religioosne inimene”, mida Tauno Toompuult on ilus võtta aega ja istuda, mõtelda, servale on kirjutatud noorelt lahkunute tahetakse järgneva aasta vältel Telefon: 529 0651 avada hing ja kuulata muusikat. nimed ja mille kaldal istub suurtel mitmete loengute, kirjutiste ja muude E-post: [email protected] Mõtisklushetkedeks pole paremat mänguklotsidel väike valgest marmorist ettevõtmiste kaudu avada. Osavõtt kohta kui kirik, mis on igas vanas poiss.) simunapäeva tähistamisest on prii. Tauno TOOMPUU kihelkonnakeskuses. Väike-Maarja Kohtumiseni kontserdil! Simuna kogudust on esimest korda pühakoda on lisaks vanusele kuulus ka Vello JÜRNA mainitud 1343. aastal. Sealt on teada Jumalateenistused

Väike-Maarja kirikus Armulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvad Väike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00

N 02.11 kell 18.00 - Hingedepäeva kontsertpalvus “ Mõtleme teile “ P 26.11 kell 12.00 - Surnutemälestuspüha Tööd on alustanud pühapäevakool, järgmised tunnid leiavad aset 12. ja 26. novembril kell 11.00 pastoraadis. Avispea kirikus EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. igal pühapäeval kell 10.30 Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552; 326 1956, e-post: vaike- Avispea koguduse vaimulik [email protected] on Eerek Preisfreund, telefon 323 5450.

Simuna koguduses K 01.11 kell 18.00 – kõigi pühakute päeva jumalateenistus N 02.11 kell 18.00 – hingedepäeva palvus P 05.11 kell 12.00 – 22. nelipühajärgse pühapäeva jumalateenistus kell 14.00 – jumalateenistus Rakke vanas vallamajas P 12.11 kell 12.00 – 23. nelipühajärgse pühapäeva jumalateenistus; isadepäev kell 14.00 – armulauaga palvus Veneveres E 13.11 kell 18.00 – piiblitund leerimajas P 19.11 kell 12.00 – 24. nelipühajärgse pühapäeva jumalateenistus E 20.11 kell 18.00 – piiblitund leerimajas P 26.11 kell 12.00 – kirikuaasta viimase pühapäeva ehk igavikupühapäeva jumalateenistus

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon: 323 7296. E-post: [email protected]. Koduleht: www.eelk.ee/simuna. Vaimulik diakon Tauno Toompuu. Telefon: 529 0651. E-post: [email protected] 16 Väike-Maarja valla Infoleht

TEADE Vabandus Alates 1. novembrist on muutunud perearst Tiia Liivalaidi Infolehe eelmisse numbrisse sattus eksitav viga. Kiltsi kooli 1. vastuvõtuajad: klassis alustas õppimist Kristjan Baiduža, mitte Janek, nagu oli Väike-Maarjas lehes ekslikult kirjas. E 8.00 - 14.00, T 8.00 – 12.00, K 8.00 – 10.00, Vabandame! N 12.00 – 17.00, pereõde R 8.00 – 11.00. Telefon 326 1247. Simunas Emale-isale rõõmu ja päikest, T 14.00 – 18.00, K 11.00 – 15.00, R 8.30 – 14.00, sündis ju perre lapsuke väike… pereõde E 9.00 – 16.00, N 13.00 – 16.00. Telefon 323 7131. SANDER SAUL 16.09.2006 ASKO ARUMÄGI 25.09.2006 ANNE-LIIS KASELO 29.09.2006 Telefonikonsultatsioonid soovitavalt ühe tunni jooksul pärast vastuvõttu. Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid! Palume vastuvõtule eelnevalt registreerida!

Tulge osalema! Koolivaheajal saab teoks Väike-Maarja valla Õnnitleme eakamaid rahvaspordiklubi ja noortekeskuse ühisprojekt “TERVISEHOMMIKUD”. sünnipäevalapsi!

Tegevused toimuvad 30. oktoobrist 2. novembrini. Igast päevast, tuleb loota, Kogunetakse hommikuti kell 11.00 Lurichi kivi juurde Väike- sünnib väike ime. Maarjas, kust suundutakse Ebavere radadele. Plaanis on Püüdke kauniks imetleda mitmesugused tervistavad ja sportlikud ettevõtmised. Kell iga väikseim õis… 14.00 viib buss osalejad Ebaverest kodudesse. ALIDE RAE 01.10 - 95 Täpsem info telefonil 529 0745, Ants Rikberg. MARTA REBANE 02.10 - 89 Kõik huvilised on oodatud! Ei ole kehva ilma, võib olla vaid kehv riietus! SALME VAHEMAA 03.10 - 90 VALVE KUUSK 04.10 - 70 SAIMA LEMETTI 04.10 - 80 SELMA FIMBERG 04.10 - 90 Väike-Maarja SAUNA lahtiolekuajad: JELENA DEMENTJEVA 05.10 - 81 LINDA KASO 06.10 - 91 MAIMU LÖPER10.10 - 70 • Reedeti (meeste päev) kell 14.00 – 22.00 JUTA KASU 11.10 - 80 (sissepääs kuni 21.00) HELMI NEEME 12.10 - 82 • Laupäeviti (naiste päev) kell 12.00 – AINO BUHT 13.10 - 70 20.00 (sissepääs kuni 19.00) SELMA RAUS 13.10 - 91 LINDA ALLIK 17.10 - 83 AEDE MILLER18.10 - 70 JAKOB LAMP 18.10 - 81 MARTA NÕGENE 18.10 - 83 Elust, ilust, igaveseks, EDUARD MEL 18.10 - 84 ära päriseks... HELVI TAMMI 22.10 - 70 M. Under EEVA JÜRGEN 22.10 - 75 ELLEN LIIVAMAA 26.10 - 84 ELFRIEDA KÄSPER 29.04.1917 - 22.09.2006 KALJO GEIDIK 30.10 - 75 HEINO-JOHANNES REBANE 11.11.1932 - 08.10.2006 LEIDA SAAGE 07.08.1911 - 10.10.2006 ELGA NIKANOV 17.07.1933 - 12.10.2006 Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus

329 5759 Ilve TOBRELUTS Väike-Maarja Vallavalitsus Trükitud trükikojas AGUR. Tel 322 3999 [email protected] http://www.v-maarja.ee Tiraazh 1200 eks.