DOCSLIB.ORG

Tamsalu 2014 Mittetulundusühing PAIK Eesmärgiks on Arendada Pandivere Piirkonda Ja Julgustada Inimesi Ettevõtlusega Tegelema

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tamsalu 2014 Mittetulundusühing PAIK Eesmärgiks on Arendada Pandivere Piirkonda Ja Julgustada Inimesi Ettevõtlusega Tegelema Tamsalu 2014 Mittetulundusühing PAIK eesmärgiks on arendada Pandivere piirkonda ja julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema. Pandivere head looduslikud tingimused on loonud eeldused põllu- ja metsa- majanduse arenemiseks. Piirkonnas on nii rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtted kui ka väiketootjad. Pandiveres väärtustatakse kohalikust toorainest valmistatud tooteid. Viimastel aastatel on üles kerkinud eriti kohaliku toidu ja käsitöö tähtsus. Meie vaheldusrikas loodus ja rikkalik kultuuripärand on loonud head eeldused turismiga tegelemiseks. Piirkonnas on saanud heaks traditsiooniks ettevõtlusmesside korraldamine. Mess ühendab Pandivere ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid ning tutvustab piirkonnas pakutavaid tooteid ja teenuseid kooliõpilastele ning tavakodanikele. Aastal 2014 toimus ettevõtlusmess viiendat korda. Kogu piirkonna paremaks kaasamiseks liigub ettevõtlusmessi toimumiskoht vallast valda. Järgmine 2015. aasta mess toimub Väike-Maarjas. Käesolev trükis annab ülevaate Pandivere piirkonnas pakutavatest toodetest ja teenustest. Mittetulundusühing PAIK Aivar Niinemägi Tegevjuht Mittetulundusühing PAIK Tehnika 1a, Tamsalu, 46107, Lääne-Virumaa +372 322 8448 [email protected]; [email protected] www.pandivere.eu Koostajad: Elle Allik, Kertu Langinen Kujundus: OÜ Folialis PAIK KOOSTÖÖPIIRKONNA ÜLDINE KIRJELDUS Pandivere koostööpiirkond hõlmab nelja Lääne-Virumaa lõunapoolset koha- likku omavalitsust: Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja valdu kogupind- alaga 1250 km2. Piirkonnas elab kokku 11 941 inimest. Piirkonda iseloomustab kaunis loodus, soodne asukoht suuremate linnade suhtes (Tallinn ja Tartu 100 km; Pärnu ja Narva 150 km; Rakvere 30 km), hea teedevõrk ja asustussüsteem, raudteeühendus ning soodne kaugus sadamatest (Muuga sadam 85 km, Kunda sadam 60 km), aga ka sisukas kultuurilugu ja unikaalsed kultuuritraditsioonid ning rahvusvaheline koostöö erinevate insti- tutsioonide, organisatsioonide ja ettevõtete vahel. Looduskeskkond. Pandivere kõrgustikul ning Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mille keskmine boniteet ületab 55 punkti, kuid suhteliselt suu- res osas paiknevad need Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja Pandivere veekaitsealal, millega peab arvestama tootmistegevuse korraldamisel. Tabel 1. Maakatastris registreeritud katastriüksused kõlvikulise koosseisu järgi (ha) seisuga 31.12.2013 (Lääne-Virumaa Maavalitsuse aastaraamat 2013). Kõlvikulise koosseisu alusel on piirkonnas metsamaa ostähtsus 54% ja haritava maa osatähtsus 33,2%. Pandivere piirkond on soodne põllumajanduse ja met- sanduse arendamiseks. 3 Ettevõtted. Pandivere koostööpiirkonna valdades on kokku 705 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Neist 365 on füüsilisest isikust ettevõtjad ja 340 äriühin- gud. Pandivere koostööpiirkonna tähtsaimaks majandusharuks on põllumajan- dus ja metsandus. Joonis 1. Ettevõtete tegevusalade jaotus protsentides 2012. a (Statistikaamet). Hulgi- ja jaekauandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont Ehitus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Töötlev tööstus Veondus ja laondus Muu tegevusala (32 ja vähem ettevõtet) Tabel 2. Loomade arv valdades 31.12. 2013. aasta seisuga (PRIA). Tabel 3. Piimalehmade arv ja piima kogutoodang 2013. aastal (Jõudluskontrolli Keskus). 4 Enamik ettevõtteid on alla 10 töötajaga mikroettevõtted. 10-49 töötajaga ette- võtteid on piirkonnas kokku 26, ning 50-249 töötajaga ettevõtteid on kokku 6. Tabel 4. Äriühingud ja nende müügitulu valdade kaupa (Statistikaamet). Tabel 5. Tööhõive ja elanike sissetulekud (Statistikaamet). 5 Ettevõtlusaktiivsus. Pandivere koostööpiirkonna keskmine ettevõtlusaktiivsus 2012. aastal (arvestades aktiivselt tegutsevad äriühingud ja FIEsid) oli 52 ette- võtet 1000 elaniku kohta. See on madalam nii Lääne-Virumaa (65) kui ka Eesti keskmisest (82) näitajast. Sealjuures valdade lõikes on ettevõtlusaktiivsus kõr- geim Rakkes ja madalaim Tamsalu vallas. Elanike sissetulekud. Pandivere koostööpiirkonna palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2012. aastal 716 eurot. See on 128 eurot väiksem kui Eesti (844 eurot) ja 44 eurot väiksem kui Lääne-Virumaa keskmine (760 eurot) brutotulu. Ettevõtluse arendamisel piirkonnas on võimalik toetuda jätkuvatele põhi- listele tugevustele: soodne geograafiline asend soodsad tingimused majandustegevuseks kaasaegne side ja tehniline infrastruktuur heal tasemel põllumajandus omavalitsuste hea koostöö investeeringute aktiivne kasutamine korralik haridusvõrk tugevad kultuuritraditsioonid aktiivne külakogukond mitmekesised sportimise, puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused 6 LAEKVERE VALD Laekvere vald asub Lääne-Virumaa kaguosas, piirnedes põhjast Vinni vallaga, läänest Väike-Maarja vallaga ja idast Tudulinna vallaga. Laekveres elas seisuga 01.01.2014 1560 inimest. Valla keskuseks on 429 elanikuga Laekvere alevik. Laekvere valla peamisteks tegevusaladeks on taime- ja loomakasvatus ning metsandus. Kellavere ümbruses paiknevad suured liiva ja kruusa varud. Laekvere vallas on kohalikele elanikele suurimateks tööandjateks AS Palmako, OÜ Artiston, OÜ Laekvere PM, Muuga PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, OÜ Venevere Farm, K&G Saarelt ja Aldar Trading OÜ. Info investeerimisvõimaluste kohta Laekvere vallas: Laekvere valla majandus- osakond, tel: +372 322 2374, e-post: [email protected] www.venevere.ee 7 RAKKE VALD Rakke vald asub Lääne-Virumaa lõunatipus, olles Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa kokkupuute punktiks. Rakke vallas elas seisuga 01.01.2014 1688 inimest. Vald paikneb Endla looduskaitseala kirdepiiril ja Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Rakke valla keskuseks on Rakke alevik, mida läbib Tallinn − Tartu − Pihkva − Moskva raudtee. Valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Piibe maantee, Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva ja Tartu – Jõgeva – Aravete tugimaantee. Rakke valla olulisemad tegevusalad on lubjakivisaaduste tootmine, põllu- majandus ja transpordi valdkond. Maavaradest leidub Rakke vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Ettevõtetest on Rakke valla suurimad tööandjad Nordkalk AS (keskmiselt 60 töötajat), OÜ Isotalo ja OÜ Andcar (20 töötajat). Info investeerimisvõimaluste kohta Rakke vallas: tel: +372 326 0870, e-post: [email protected]. Nordkalk AS 8 TAMSALU VALD Tamsalu vald paikneb Lääne-Viru maakonna edelaosas, Pandivere kõrgustikul. Valla keskus asub Tamsalu linnas. Tamsalu vallas elasb seisuga 01.01.2014 3992 inimest. Tamsalut läbib Tallinn - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Tamsalu valla traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad on põllumajandustoot- mine, ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, puidu- ja toiduainetetööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, turism ja kaubandus. Tamsalu linn on tuntud oma sporditraditsioonide poolest, mida toetab hästi arenenud infrastruktuur – linnal on olemas spordikompleks koos ujula ja erinevate saalidega ning suusarajad, mis saavad alguse päris linna südamest. Tamsalu valla maapiirkonnas seevastu on olemas väga mitmekesine potentsiaal arendada loodus- ja “pae” turismi. INVESTEERIMISVÕIMALUSED Tamsalu tööstusala (TTA) Tööstusala suurusega 73 ha paikneb Tamsalu linna edelaservas. Alale suundub Tamsalu linna läbiva Tallinn – Tartu – Moskva raudteeharu. Investeerimis- võimalused on seotud 17 ha suuruse TTA laiendusega. Kehtestatud detailpla- neeringu kohaselt on maa-ala jagatud 30-ks tootmismaa ning äri- ja tootmis- maa krundiks suurustega 0,2 – 1 ha. Maa-ala kuulub munitsipaalomandisse. TTA laiendusel hoonestus puudub. Tehnovõrkudest on olemas: elekter joogivee kvaliteediga veeressurss reovee puhastamise ressurss side 9 Büroo- ja teenindusruumid aadressil Tehnika 1a, Tamsalu linn. Välja rentida ligikaudu 600 m2 lõpuni ehitamata bürooks, teeninduseks või väiketootmiseks sobilikke erineva suurusega ruume. Büroo- ja teenindusruumid aadressil Kesk 2, Tamsalu linn. Välja rentida erineva suurusega, sanitaarremonti vajavad ruumid ahiküttega 3-korruselises puumajas linna südames. Büroo- ja tootmisruumid aadressil Põdrangu tee 1, Sääse alevik, Tamsalu vald. Välja rentida erineva suurusega bürooks või väiketootmiseks sobivaid ruume endises Põdrangu sovhoosi kontoris. Hoonestatud kinnistu aadressil A. Haava 11, Tamsalu linn. Rentida või müüa väiketootmiseks sobilik hoone. Tootmismaa otstarbega kinnistu pindala on 2345 m2. Hoonestatud kinnistu aadressil Tamsalu mnt 3, Vajangu küla, Tamsalu vald. Müüa teeninduseks või väiketootmiseks sobilik hoone. Ärimaa otstarbega kinnistu pindala on 5293 m2. Hoonestatud kinnistu aadressil Kalevipoja tee 6, Assamalla küla, Tamsalu vald. Müüa väiketootmiseks sobilik hoone. Tootmismaa otstarbega kinnistu pindala on 0,2 ha. Hoonestamata kinnistu aadressil Sääse ringtee 3, Sääse alevik, Tamsalu vald. Müüa ärimaa otstarbega kinnistu pindalaga 0,8 ha. Info investeerimisvõimaluste kohta Tamsalu vallas: Tamsalu Vallavalitsus arengu- ja planeeringuosakond: tel: +372 322 8434 või +372 322 8435, e-post: [email protected] või [email protected]. Porkuni 10 VÄIKE-MAARJA VALD Väike-Maarja vald paikneb Lääne-Viru maakonna lõunaosas, Pandivere kõrgus- tikul. Valla keskuseks on Väike-Maarja alevik. Väike-Maarja vallas elas seisuga 01.01.2014 4701 inimest. Väike-Maarja valda läbib Rakvere – Väike- Maarja – Vägeva tugimaantee. Väike-Maarja valla tähtsamateks tegevusaladeks on taime- ja loomakasvatus, kaubavedu, ehitus, saematerjali tootmine, masinate ja seadmete remont, kau- bandus ja teenindus. Vallas registreeritud ettevõtetest on kohalikele elanikele suurim tööandja Baltic Log Cabins OÜ, järgnevad AS Antaares, Ebavere Graanul OÜ, Ebavere ST OÜ, OÜ SF Pandivere, AS Pandivere Ehitus, OÜ Müüriku Farmer, OÜ
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Simuna Kihelkonna Pärimus Simuna Kihelkonna Pärimus
    Simuna kihelkonna pärimus Simuna kihelkonna pärimus Rohu 2018 Koostanud: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park Kujundus: Piret Frey Arhiivimaterjalid: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum Raamat põhineb Eesti Vabariigi 100. juubeli kingituste raames korraldatud Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannetel ning arhiivimaterjalidel. Trükise väljaandmist on toetanud KÜSK-i ja EV100 teavitustoe programm. Kaanel: Simuna prees, ERM A 291:467; Simuna vööd, ERM 1307 Trükikoda Ecoprint 3 Rahvaluulekoguja Julie Sepp Jakob Hurda 1888. aasta rahvaluulekogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksa­ maile poegadele ja tütardele” avaldati kõigis suuremates lehtedes ning Hurda vanavarakogumise aktsiooni kui naistele sobivat ettevõtmist reklaamis ka Lilli Suburgi toimetatud ajakiri Linda (Kikas 2017). Kogumisest võttis osa üle 1400 inimese peaaegu kõigist Eestimaa kihelkondadest ja paljudest Eesti asundustest Venemaal. Julie Sepp oli esimene Hurda kogumisaktsiooniga liitunud naiskoguja. Aastatel 1888–1893 saatis ta Hurdale rahvaluulet neljal korral – Laiuse, Simuna ja Sangaste kihelkonnast. Neist kahel korral (1891 ja 1893) Simuna kihelkonna Rohu külast, kuhu ta oli elama asunud koos õpetajast abikaasaga. Üks osa tema Simuna saadetisest on ümberkirjutused Rohu kooliõpetaja Kaarel Mõiki kogutud lauludest (Kikas 2017, Saukas 2018). Rahvaluulekogumise korrespondentide hulgas oli naisi 2 % ehk umbes 60–70 ringis. Hurt kirjutab aruandevastuses kõige esimesele aktsiooniga liitunud naiskogujale Julie Sepale (1888): „Auus noorik on oma saatmisega nüüd ka tõistele noorikutele ja neidudele tee ette ajanud ja meie loodame, et neid õige rohkeste järele saab tulema”. Pea pool aastat hiljem Sepa kogutust taas kord aru andes saab ta juba märkida: „Teie eeskuju on ka teisi suguõdesid äratanud ja selle eest täname veel iseäranis” (Kikas 2017).
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • Täis on Jälle Aastaring
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 11 (167) Detsember 2007 Hind 3 krooni Jõuluöö tasa koputab uksele, avaneb hing ta hellale kutsele. Täna lehes: Küünlaleegis on rahu ja igavik, · Aastavahetuse mõtteid lk 1, 2, 15, helkleb me ootus, me tulevik… · Jõulutervitused lk 3 · Vallavolikogus arutatu lk 4 Ilusat jõuluaega · Vallavalitsuses arutatu lk 4, 5 ning arukaid astumisi ja · Päästeameti info lk 6 edukaid ettevõtmisi tulevaks aastaks! · Politseiinfo lk 7 · Taliteenistuse korraldamine lk 7 · Jäätmete sorteerimine lk 8 Vallavolikogu ja vallavalitsus · VMPSi veerg lk 9 · Valla aasta tegija lk 10 Jõulutunne · Kooliteated lk 10, 11 Hämar aeg täis helkjat ootust, Vaikus laskub maade pääle, valguse ja rõõmu ootust – kumisevad kellahääled, · Kultuuriteated lk 12, 13, 14, 15 see on jõulukuu. loitleb ilmaruum. · Sporditeated lk 16, 17 Miski harras, miski püha, Hing on avar. Rõõmu, rahu · Noppeid ajaloost lk 18-19 lähemale tuleb üha, nõnda palju sinna mahub. · Kirikuteated lk 19 varjutades muud. Laulud südames ja suus… Erich Meerja Täis on jälle aastaring häbenema öeldes, et olen teoksil, on vajalik. Iga asi tama vallavolikogu otsu- juba 2006. aasta lõpul. Väike-Maarja vallast? omal määral, kuid kõik on seid, siis seda ikka juhtub. Kallis vallarahvas! Valmis gümnaasiumi ja valla hüvanguks, valla- OÜ Simuna Ivax-i Soovin Teile rahulikke õppekeskuse uus spordi- elanike heaoluks. Kind- juhina võin öelda, et jõule ning meeldivat hoone, alustati Ebavere lasti oleks vaja palju majandusaasta on aastavahetust, et 2008. tervisespordikompleksi rohkem, kuid kõike ei möödunud rahuldavalt. aasta oleks Teile edukam ehitust, avati jäätmejaam, suudeta korraga. Plaanis Ei saa nuriseda teravilja- ja õnnelikum! Simuna sularahaauto- on Väike-Maarja koolide kasvatuse näitajate üle.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]