Tapal Toimus Vabadussõda 100 Programmi Suurim Taaslavastuslahing

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tapal Toimus Vabadussõda 100 Programmi Suurim Taaslavastuslahing Nr 1/470 Jaanuar 2019 Tasuta Lapsed uudistamas soomusrongi. Foto Tapa Muuseum Tapal toimus Vabadussõda 100 programmi suurim taaslavastuslahing Aasta alguses, 9. jaanuaril, möödus 100 aastat Tapa vabastamisest Eesti Vaba- dussõjas. Võidukat vabas- tuslahingut meenutati soo- musrong nr. 7 „Wabadus” saabumisega Tapa raudtee- jaama ning näidislahinguga Männikumäel. „Täna sada aastat taga- Tapa Muusika- Ja Kunstikool si vabastas Eesti rahvavä- gi Tapa vaenlastest,” sõnas Näidislahingu lavastas kapten Rene Rebane. Foto Aron Urb on aasta huvikooli ürituse hommikul Riigikant- selei EV100 juhtrühma esi- nominent mees Toomas Kiho. „Täna ja homme peatub sel puhul Tapa ja kogukonna jaoks haara- Aasta huvikooli nomi- raudteejaamas soomusrong, vamaks, populaarsemaks ja nentide seas on ka Tallinnas mis Tapale saabudes osaleb ka kõrgetasemelisemaks. Koos- asuv Eesti Tantsuagentuuri näidislahingus. “ töös partneritega antakse (ETA) Tantsukool ja Tartu Tapa valla kultuurispetsia- parimal tasemel meedia- Lastekunstikool. ETA Tant- listi Indrek Jurtšenko sõnul õpetust nii koolitunnis kui sukool pakub kaasaegset ja 31. jaanuaril toimuval noor- oli Männikumäel toimuv tevaldkonna tunnustussünd- huvitegevusena. professionaalset tantsuõpet taaslavastuslahing üks suure- musel kuulutab haridus- ja Tapa Muusika- ja Kuns- ning loome- ja esinemisvõi- maid Eestis. „Lahingus osa- teadusminister Mailis Reps tikool teeb koostööd Tapa malusi noortele tantsijatele. lejaid oli üle kahesaja, koos välja valdkonna kõige väge- Gümnaasiumi, Tamsalu Tartu Lastekunstikool on pealtvaatajate ja abijõududega vamad tegijad, kes võistlevad Gümnaasiumi ning Eesti tegutsenud juba alates 1957. küündis osalejate arv aga üle 12 kategoorias. Jaanuari Rahvusringhäälinguga, kelle aastast, olles seega Eesti tuhande.” Näidislahingul sai keskel avalikustatud aasta oskusteavet ja -kogemust on vanimaks kunstialast huvi- ülevaate sajanditagusest lahin- huvikooli nominentide seas noortel võimalik kasutada haridust pakkuvaks kooliks. gutegevusest ja ka sõdurisuppi on ka Tapa Muusika- ja „Koolimeedia – hüppelaud Toetuse Väejuhatuse Kaitseväe Ajateenijate ansambel. proovida. Kunstikool. päris meediasse” projekti Tunnustuse võitja sel- Foto Tapa Muuseum Päeval peeti ka mitu mä- Üle 60 aasta tagasi loodud raames. Huvikool on saanud gub 31. jaanuaril toimuval lestusteenistust. Pärjad asetati Tapa Muusika- ja Kunstikool 2017. aastal Lääne-Virumaa noortevaldkonna tunnustus- Tapa Vaksalis Toetuse Väeju- „Wabaduse teekond”. Soo- tegi möödunud aastal mit- aasta huvikooli tiitli ning sündmusel. Otseülekannet nii vanale kalmistule, uuele hatuse Kaitseväe ajateenijate musrong nr 7 „Wabadus”, teformaalse õppimise IKT esitatud ka samal aastal üle- sündmusest saab jälgida kalmistule ja ka raudteejaama ansambel. liikus mööda Eestit ja peatus projekti, mis aitab muuta eestilisele noortevaldkonna Eesti Noorsootöö Keskuse perroonile Vabadussõja mä- Vabadussõja 100. aasta- ka Tapal. Soomusrong oli koolinoorte omaalgatuslikku tunnustuskonkursile aasta kodulehe vahendusel: www. lestustahvli juurde. Ürituse päeva meenutamiseks toimus näituseks avatud kahel päeval, kultuuritegevust noorte endi huvikooli kategooriasse. entk.ee. esimese päeva õhtul esines 2019. aastal sündmuste sari 9. ja 10. jaanuaril. 2 Jaanuar 2019 Ilmus töövihik täiskasvanud lastele vihikus käsitlevad teemasid, mis kõ- Anu Jonuks netavad eesti vanemaid mehi ja naisi. Selline lähenemine teeb kogumiku unikaalseks teiste sarnaste seas. Sellel nädalal jõuab poodidesse esi- Esimeses vihikus on 19 ülesannet mene töövihik täiskasvanud lastele, ning nõuanderubriik täiskasvanud mida kasutada üheskoos oma vanade lähedastele, kuidas hoida vanema vanematega. Sariväljaandeks kavan- inimesega sidet siis, kui ei saa kohal datud ülesannete kogumik „Särts“ käia nii sageli kui tahaks. on eesti esimene omasuguste seas. Ülesannete autorid Anu Jonuks See on abivahend tuhandetele kesk- ja Tiina Tambaum on vanemaealiste ealistele, et aidata oma vanematel mälutreenerid. Anu on seda tööd ennetada dementsussümptomite teinud Lääne-Virumaal üle kümne süvenemist. aasta. Tiina on Tallinna Ülikooli Inimestele 21. sajandil on antud teadur ja haridusgerontoloogia lektor. pikk elu. Paljudes peredes läheb nii, Anu, Tiina ning nõuannete rubriigi et eakal emal või isal hakkab mälu koostaja Pille Rekker on MTÜ 65B Tantsulavastusele eelnes laager Foto Tiiu Heinsoo alt vedama. Lähedased pole asjade asutajad, mille tegevuse keskpunkt on selliseks käiguks valmis. Tahaks vanemaealine inimene kui arenev ja aidata, aga ei oska leida teemasid ja arendamist vajav isik, vastandina või Etendusest “Tuhkatriinu” tegevusi, millega ühist aega kasulikul vastukaaluks tegevustele, mis seosta- moel täita. Vihikute seeria „Särts“ vad vanemat elanikkonda vaid ravi, saadud piletitulu annetati pakub ülesandeid, mida üheskoos hoolekande ja meelelahutamisega. lahendades saab aidata oma vanemal Vihiku müüki korraldab Rahva või sõbral tugevdada tema ajurakku- Raamat. Vihikut saab osta Rahva MTÜ-le Igale Lapsele Pere de vahelisi seoseid ning aktiveerida Raamatu kauplustest ning Tapa said noored pingeid maandada Lavastusele anti viimane lihv „uinunud“ ajuosasid. Muidugi ei pea raamatupoest, Coop, Selver ja Rimi poodide raamatute osakonnast. Analiis Veeremaa diskol tantsides või Tiiu Heinsooga valgustuse ja tossuga Saundland vihiku kasutamiseks ootama mälu joogatades. Laagrile omaselt mindi OÜ-st, millega tegeles Taavi Luik. halvenemist – need ülesanded on Vihikut jagame MTÜ Seenior ja MTÜ Elu Dementsusega kaudu. magama muidugi hilja, ent ülla- Laagri melu, tegemisi ja toime- head igale täiskasvanule! tuslikult olid tantsijad ikka ja alati tusi ning lõpplavastust jäädvustas Vanas eas ajutervise paranda- Nii nagu vanemad tegelesid meie aju arendamisega siis, kui olime lap- Muinasjutuliselt talvisel jaanuari- energiast tulvil. Johannes Vask. Tantsijate kos- miseks, säilitamiseks või allakäigu päeval kogunesid 45 aktiivset tantsi- Kogu etenduse koreogaarfia tüümid, mis pärinesid Maskeraad aeglustamiseks töötavad samad võt- sed, peame nüüd, 50–60 aastat hil- jem, meie neid samas asjas toetama. jat Tamsalu Kultuurimajja, et maha autor oli Evgenia Iarnia, kelle 11. OÜ-st, sobisid eriti hästi kokku ted mis lastegi arendamisel. Ainult pidada üks vahva tantsulaager, mis klassi uurimistööna sai laager kor- meigikunstnike Eleri Flink, Signe et, vana inimene ei ole laps. Tal on Koostaja ja lisainfo: lõpetati võimsa etendusega kultuu- raldatud. Tantsuetendus oli tule- Flink, Ranely Mets ja Dianna Ojala pikk elukogemus, mälestused ja Anu Jonuks, autor rimaja teatrisaalis. tatud muinasjutust „Tuhkatriinu“, jumestustööga. Timo Alavere Ver- teadmised, mis on olulised ja mille 53422364 3. jaanuari hommikul oli tantsu- mille alusel meisterdasid Evgenia tiigo Tantsuõpetusest õpetas pea- kasutamine pakub rõõmu. Ülesanded [email protected] saal hommikuvõimlemist tegevaid Iarnia vanemad lavale särava tõlla tegelastele ballitantsu. Ruumidega lapsi täis, et seejärel alustada tren- ja agarad vabatahtlikud täistundi olid abis Tamsalu Gümnaasium ja nidega. Tantse õpetasid Evgenia lööva kella. Nagu ka kuulutusel Tamsalu Kultuurimaja. Iarnia, Kerli Relli ja Kristina Jer- mainitud, võis laval näha sadu Kontserdilt saadud piletitulu jomina. Vahepauside ajal puhati, erinevaid kostüüme, sädelevat kris- 412€ annetatakse MTÜ-le Igale abistati vabatahtlikke meisterdami- tallkingagest, printsi ja muidugi Lapsele Pere, sest iga laps väärib sel ning lõbutseti. Päev lõppenud, õelat kasuema koos oma tütardega. perekonda. Fotonäitus “Meie koduvald” Tegemist on rändnäitusega, mis lii- valimik Tamsalust pärit fotokunst- gub edasi Tamsalu Kultuurimajja, niku Tiiu Heinsoo fotosid Tapa kus saab seda külastada alates 20. valla vaatamisväärsustest. veebruarist. Näituse korraldaja on Tapa val- Fotonäitus „Meie koduvald” on Tapa vallal täitus pärast 2017. lakunstnik-kujundaja Eele Ehasoo. Tapa vallaraamatukogus (Kooli tn aasta ühinemist esimene tegevus- Olete väga oodatud näitust 6) avatud 16. veebruarini 2019. aasta. Näitusel on välja toodud külastama! Lehtse Kool vajab kiiresti osalise koormusega (0,5 ametikohta) BIOLOOGIA JA GEOGRAAFIA ÕPETAJAT. Nõutav on kandidaadi vastavus kvalifikatsiooni nõuetele. Taotlus ja CV koos haridust tõendavate dokumentide koopiatega saata aadressil Lehtse Kool, Rägavere tee 19, Lehtse alevik, Tapa vald 73601, Lääne-Virumaa või e-postiga [email protected] Jaanuar 2019 3 Jõuluvana ja päkapikk Riina koos Sipelga rühma lastega müramiskambris. Foto Viiu Uudam Imeline jõuluaeg Tamsalu Lasteaias Krõll päkapikuhommikud, kus koos suu- aega lapsi kuulata ja lapsed said jõu- Tamsalu Lasteaia Krõll re päkapiku Tiiuga lauldi, tantsiti, luvanale rääkida oma tegemistest ja jõulumaa korraldajad mängiti pilli ja lõpuks leiti kuuse soovidest. Luuletuse, patsi või lihtsalt Mart Krimm, Jäneda mõisa viimane kokk. Foto Jäneda Külaelu Arendamise Selts alt kommipakid. Valitses rõõmus ja jõuluvanale pai tehes said kõik lapsed pingevaba meeleolu. kommipaki. Sel aastal oli jõuluvana Ükskord enne jõulu Krõll Kõige tähtsam lastele on ikka ka väga müramishimuline, Sajajalgse Neljas heategevuslik jõulumehe kotti puges. jõuluvana ootus. Otsime aina uusi rühmas käis ta isegi proovimas, kas Ükskord enne jõulu Krõll võimalusi, kuidas korraldada nii, et ta mahub laste voodisse magama. Papa Krimmi kingid kotis üle luges. lastele oleks kohtumine jõuluvanaga Nii väga meeldis jõuluvanale meie Kohendades sassis karvu, kauaks meeldejääv, tore ja lõbus. lasteaed ja loomulikult kõik armsad koogikohvik kordas mõttes kingiarvu: Seekord muutsime Tamsalu maja lapsed!
Recommended publications
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Lisad 1 6 Koos
    LISA 1 Rahvaarv Tamsalu valla erinevates piirkondades seisuga 01. jaanuar 2009. Tamsalu linn ja Sääse alevik 3022 Suured külad 887 Keskmised külad 371 Väiksed külad 113 Väga väiksed külad 6 KOV taseme aadressiga 26 KOKKU 4425 TAMSALU LINN 2533 SÄÄSE ALEVIK 489 3022 SUURED KÜLAD VAJANGU 381 PORKUNI 189 ASSAMALLA 129 UUDEKÜLA 108 PÕDRANGU 80 887 KESKMISED KÜLAD VÕHMUTA 51 PIISUPI 59 KURSI 41 LOKSA 36 KUIE 32 NAISTEVÄLJA 32 KULLENGA 29 SAVALDUMA 26 JÄRVAJÕE 24 VISTLA 21 SAUVÄLJA 20 371 VÄIKSED KÜLAD KAEVA 16 VÕHMETU 14 AAVERE 13 KADAPIKU 13 KERGUTA 10 VÄGA VÄIKSED KÜLAD ALUPERE 10 JÄRSI 3 TÜRJE 9 ARASKI 2 KOPLITAGUSE 9 LEMMKÜLA 1 METSKAEVU 9 6 VADIKÜLA 5 KOV taseme aadressiga 26 KOIDUKÜLA 5 113 KOKKU 4425 LISA 2 Elamutüüpide jaotus Tamsalu vallas 2008. a Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU LINN ühepereelamud 403 44058 korterelamud 59 62013 kaksikelamud 5 369 ridaelamud 4 632 TAMSALU VALD eraldi ühepereelamud 475 65699 korterelamud 51 47503 kaksikelamud 7 1550 ridaelamud 6 2343 kahe korteriga elamud 6 1309 Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU VALD kokku ühepereelamud 878 109757 korterelamud 110 109516 kaksikelamud 12 1919 ridaelamud 10 2975 kahe korteriga elamud 6 1309 1016 225476 LISA 3 Fotod Tamsalu vallast Fotode autor: Kätlin Mandel Vallamaja Spordihoone Kolm suuremat tööandjat vallas AS Hallik AS Tamsalu EPT hooned Tamsalu Gümnaasium Porkuni kool Tamsalu linna tänavate vaated Sääse aleviku vaated Porkuni järv Porkuni maastik Porkuni Paemuuseum Uudeküla laululava Tamsalu valla põllumajandusmaastikud Tamsalu terviserada Vana lubjakivitehas
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Distribution and Development Conditions of Karst Phenomena in Estonia
    Dynamiques environnementales Journal international de géosciences et de l’environnement 42 | 2018 Du glint baltique au lac Peïpous Distribution and development conditions of karst phenomena in Estonia Oliver Koit Electronic version URL: https://journals.openedition.org/dynenviron/2253 DOI: 10.4000/dynenviron.2253 ISSN: 2534-4358 Publisher Presses universitaires de Bordeaux Printed version Date of publication: 1 July 2018 Number of pages: 292-299 ISSN: 1968-469X Electronic reference Oliver Koit, “Distribution and development conditions of karst phenomena in Estonia”, Dynamiques environnementales [Online], 42 | 2018, Online since 01 June 2019, connection on 10 July 2021. URL: http://journals.openedition.org/dynenviron/2253 ; DOI: https://doi.org/10.4000/dynenviron.2253 La revue Dynamiques environnementales est mise à disposition selon les termes de la Licence Creative Commons Attribution - Pas d'Utilisation Commerciale - Pas de Modification 4.0 International. Distribution and develop- ment conditions of karst phenomena in Estonia Oliver Koit Institute of Ecology at Tallinn University. Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonie. [email protected] Version française p. 48 Abstract Nearly half of Estonia’s territory is underlain by Silurian and Ordovician carbonate rocks, which host extensive shallow karstified aquifers that contribute nearly a third of the annually abstracted domestic groundwater. Due to glacial erosions, the short duration of the post-glacial evolution of the territory and for other reasons, karst topography has generally modest dimensions in Estonia. Despite of the relative youth of the majority of the karst formations, karstification is widespread and affects a large fraction of the population daily mostly by means of shallow groundwater quality. Moreover, Estonian karst, with its peculiarities, offers a rare glimpse into the (re)initiation phase of karst in intensively eroded topography, which can still surprise with occasional remnants from the previous times.
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Rakvere 2009
    Maakonna sotsiaalne infrastruktuur LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2009-2015 Rakvere 2009 Maakonna sotsiaalne infrastruktuur Sisukord 1 Kantide määratlemine ja tüpoloogia - 8 - 2 Teenuste kättesaadavus - 11 - 2.1 Esmatasandi teenused - 11 - 2.2 Täiendavalt käsitletud teenused - 11 - 2.3 Maakonnakesksed teenused - 12 - 3 Probleemsete teenuste ja kantide määramise kriteeriumid - 12 - 4 Probleemsed teenused - 13 - 5 Probleemsed kandid - 14 - 5.1 Ääremaalised kandid - 14 - 5.2 Maalised kandid - 14 - 5.3 Saarelised kandid - 15 - 5.4 Ühistranspordi suhtes erandolukorras olevad kandid - 15 - 5.5 Linnalähedased kandid - 15 - 6 Keskuskandid/keskused - 15 - Joonis 2. Rahvastiku trendid aastani 2015 - 17 - 7 Teenuste kättesaadavuse parandamise meetmed maakonna kantides - 18 - 7.1 Linnade lähiümbrus - 18 - 7.1.1 Lepna kant - 18 - 7.1.2 Tamsalu kant - 18 - 7.1.3 Piira kant - 19 - 7.2 Linnalähedased keskuskandid - 20 - 7.2.1 Sõmeru kant - 20 - 7.2.2 Vinni-Pajusti kant - 20 - 7.3 Linnalähedased kandid - 21 - 7.3.1 Hulja kant - 21 - 7.3.2 Arkna kant - 23 - 7.3.3 Karitsa kant - 24 - 7.3.4 Veltsi kant - 24 - 7.3.5 Karkuse kant - 25 - 7.3.6 Saksi kant - 25 - 7.3.7 Kunda kant - 26 - 7.4 Maalised keskuskandid - 27 - 7.4.1 Haljala kant - 27 - 7.4.2 Kadrina kant - 29 - 7.4.3 Lehtse kant - 29 - 7.4.4 Laekvere kant - 30 - 7.4.5 Rakke kant - 31 - 7.4.6 Ulvi kant - 32 - 7.4.7 Võsu kant - 32 - 7.4.8 Roela kant - 34 - 7.4.9 Tudu kant - 34 - 7.4.10 Viru-Nigula kant - 35 - 7.4.11 Simuna kant -
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Korraldatud Olmejäätmeveo Piirkondade, Vedamise Sageduse Ja -Aja Ning Jäätmeveo Teenustasu Piirmäärade Kehtestamine
    Väljaandja: Laekvere Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 167, 1993 Laekvere valla korraldatud olmejäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine Vastu võetud 28.06.2007 nr 31 Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahvi 66 lõike 4 ja paragrahvi 67, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 366 ja paragrahvi 62 lõike 1 punkti 1, «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 14 alusel ning Väike-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere valdade ühishuvidest lähtudes korraldatud jäätmeveo kohaldamisel. § 1. Jäätmeveopiirkond (1) Kehtestada ühiseks jäätmeveopiirkonnaks: 1) Väike-Maarja valla Aavere, Aburi, Avanduse, Avispea, Ebavere, Eipri, Hirla, Imukvere, Koonu, Kurtna, Kännuküla, Kärsa, Käru, Liivaküla, Müüriku, Määri, Nadalama, Nõmme, Orguse, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Vorsti, Võivere, Äntu, Ärina külad ja Kiltsi, Simuna ja Väike-Maarja alevikud. 2) Tamsalu valla Alupere, Araski, Assamalla, Järsi, Järvajõe, Kadapiku, Kaeva, Kerguta, Koiduküla, Koplitaguse, Kuie, Kullenga, Kursi, Loksa, Metskaevu, Naistevälja, Piisupi, Porkuni, Põdrangu, Sauvälja, Savalduma, Türje, Uudeküla, Vadiküla, Vajangu, Vistla, Võhmetu ja Võhmuta ,Aavere ja Lemmküla külad, Sääse alevik ja Tamsalu linn. 3) Rakke valla Ao ,Edru, Emumäe, Kamariku, Kellamäe, Kitsemetsa, Koila, Kõpsta, Lahu, Lammasküla, Lasinurme, Liigvalla, Mõisamaa, Mäiste, Nõmmküla, Olju, Piibe, Räitsvere, Salla, Sootaguse, Suure-Rakke, Tammiku, Väike-Rakke, Väike-Tammiku külad ja Rakke alevik. 4) Laekvere valla Alekvere, Arukse, Kaasiksaare, Kellavere, Moora, Muuga, Paasvere, Padu, Rahkla, Rajaküla, Rohu, Salutaguse, Sirevere, Vassivere, Venevere külad ja Laekvere alevik. § 2. Korraldatud jäätmeliik (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliik,mis on tähistatud Vabariigi Valituse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed). § 3.
    [Show full text]
  • Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke Ja Laekvere Valdade Jäätmekava 2009
    TAMSALU,VÄIKE-MAARJA, RAKKE JA LAEKVERE VALDADE JÄÄTMEKAVA 2009-2014 Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2 2009-2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................5 1. TAMSALU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................7 1.1. Tamsalu valla asukoht............................................................................................7 1.2. Tamsalu valla rahvastik ja elamumajandus............................................................7 1.3. Tamsalu valla teedevõrgustik................................................................................9 1.4. Tamsalu valla tööstus ja ettevõtlus......................................................................10 1.5. Tamsalu valla tööhõive ja sotsiaalsfäär................................................................11 1.6. Tamsalu valla keskkonnakaitselised tingimused..................................................12 1.7. Tamsalu valla tõmbekeskused..............................................................................13 2. VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS....................................................14 2.1. Väike-Maarja valla asukoht.................................................................................14 2.2. Väike-Maarja valla rahvastik ja elamumajandus..................................................14 2.3. Väike-Maarja valla teedevõrgustik.......................................................................17
    [Show full text]