TAMSALU,VÄIKE-MAARJA, RAKKE JA VALDADE JÄÄTMEKAVA

2009-2014

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2 2009-2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 5 1. TAMSALU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...... 7 1.1. Tamsalu valla asukoht...... 7 1.2. Tamsalu valla rahvastik ja elamumajandus...... 7 1.3. Tamsalu valla teedevõrgustik...... 9 1.4. Tamsalu valla tööstus ja ettevõtlus...... 10 1.5. Tamsalu valla tööhõive ja sotsiaalsfäär...... 11 1.6. Tamsalu valla keskkonnakaitselised tingimused...... 12 1.7. Tamsalu valla tõmbekeskused...... 13

2. VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...... 14 2.1. Väike-Maarja valla asukoht...... 14 2.2. Väike-Maarja valla rahvastik ja elamumajandus...... 14 2.3. Väike-Maarja valla teedevõrgustik...... 17 2.4. Väike-Maarja valla tööstus ja ettevõtlus...... 17 2.5. Väike-Maarja valla tööhõive ja sotsiaalsfäär...... 19 2.6. Väike-Maarja valla keskkonnakaitselised tingimused...... 20 2.7. Väike-Maarja valla tõmbekeskused...... 21

3. RAKKE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...... 22 3.1. Rakke valla asukoht...... 22 3.2. Rakke valla rahvastik ja elamumajandus...... 22 3.3. Rakke valla teedevõrgustik...... 24 3.4. Rakke valla tööstus ja ettevõtlus...... 25 3.5. Rakke valla tööhõive ja sotsiaalsfäär...... 25 3.6. Rakke valla keskkonnakaitselised tingimused...... 27 3.7. Rakke valla tõmbekeskused...... 28

4. LAEKVERE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...... 28 4.1. Laekvere valla asukoht...... 28

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 3 2009-2014

4.2. Laekvere valla rahvastik ja elamumajandus...... 28 4.3. Laekvere valla teedevõrgustik...... 30 4.4. Laekvere valla tööstus ja ettevõtlus...... 30 4.5. Laekvere valla tööhõive ja sotsiaalsfäär...... 31 4.6. Laekvere valla keskkonnakaitselised tingimused...... 32 4.7. Laekvere valla tõmbekeskused...... 33

5. JÄÄTMEKÄITLUST REGULEERIV SEADUSANDLUS...... 34 5.1. Üleriigiline jäätmekäiltusalane seadusandlus...... 34 5.2. Euroopa Liidu direktiivid...... 39 5.3. Tamsalu,Väike-Maarja,Rakke ja Laekvere valdade jäätmekäitlusalased õigusaktid 41 5.4. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava seos riigi jäätme- kavaga ...... 42

6. TAMSALU, VÄIKE-MAARJA, RAKKE JA LAEKVERE VALDADE JÄÄTME- HOOLDUSE KORRALDUS ...... 44 Sissejuhatus...... 44 6.1 Korraldatud olmejäätmete vedu ja segaolmejäätmed...... 47 6.2 Pakend ja pakendijäätmed...... 56 6.3 Biolagunevad jäätmed...... 59 6.3.1 Paberi- ja papijäätmed...... 59 6.3.2 Kompostitavad jäätmed...... 61 6.3.3 Käideldud reoveesete ...... 61 6.4 Põllumajandusjäätmed...... 63 6.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed...... 64 6.6 Transpordijäätmed...... 65 6.7 Ohtlikud jäätmed...... 66 6.7.1 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtetelt...... 66 6.7.2 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt...... 68 6.8 Tegutsevad jäätmekäitlejad...... 70 6.9 Jäätmetekke prognoos ...... 70 6.10 Tekkivate jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine...... 71

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 4 2009-2014

6.11 Jäätmehoolduse peamised probleemid...... 72

7. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKONNASEISUNDILE...... 72 8. JÄÄTMEKÄITLUSES VAJAMINEVA LOODUSVARA MAHU HINNANG...73

9. JÄÄTMEKÄITLUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE..74 9.1 Integreeritud jäätmekäitlus.Jäätmehoolduse korraldus...... 74 9.2 Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine...... 77 9.3 Tegevuskava ja rahastamine...... 78

10. KOKKUVÕTE...... 83

11. KASUTATUD MATERJALID ...... 84

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 5 2009-2014

SISSEJUHATUS

Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52 jõustunud 01. maist 2004.a.) tuleb jäätmehoolduse püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Sama seaduse §42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta.

Vastavalt jäätmeseadusele peab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldama järgmist: • Jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; • Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; • Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • Kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; • Eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • Kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • Jäätmehoolduse rahastamist.

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vallad on omavahel tihedalt seotud nii hetkel toimiva jäätmehoolduse kui ka teiste eluvaldkondade osas. Ühistegevuse aktiviseerimiseks loodi 2003. aasta oktoobris Pandivere koostööpiirkonna ümarlaud ning alustati Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia koostamisega aastateks 2005 kuni 2010. 27. juunil 2005. a kirjutati alla koostööleping 6 omavalitsusüksuse poolt ning 6. juunil 2006. a asutati MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsiooni Keskus (PAIK). Tänu loodud ühisorganisatsioonile on võimalik 4 Pandivere koostööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse ühine tegutsemine mitmetes erinevates eluvaldkondades (näiteks keskkonnakaitse, haridus, kultuur ja sport, ettevõtlus, turism, kommunaalmajandus jne). PAIK koordineerib kogu piirkonna külade ümarlauda. 2007 a. loodi PAIK-i juurde ainult omavalitsusüksusi ühendav MTÜ Roheline PAIK. MTÜ Roheline PAIK esimeseks suureks ülesandeks oli viia läbi Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades korraldatud olmejäätmeteveo konkurss.

Käesoleva jäätmekava eesmärk on määratleda Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmehoolduse alased arengusuunad järgmiseks viieks aastaks. Kava on koostatud juhindudes üleriigilisest jäätmekavast ja Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade arengukavadest ning arvestades õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Jäätmekava kirjeldab ning analüüsib Tamsalu, Väike- Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmemajanduse hetkeolukorda ja toob välja valdade

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 6 2009-2014 jäätmemajanduse probleemid. Jäätmekava püstitab Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmehoolde eesmärgid aastateks 2009–2014 ning esitab eesmärkide elluviimise tegevuskava.

Jäätmekava koostamise käigus on konsulteeritud jäätmekäitlust korraldavate ametkondadega ja jäätmekäitlusettevõtetega. Jäätmekava koostamises osalesid Tamsalu valla keskkonnaspetsialist Lembit Saart, Väike-Maarja valla keskkonnanõunik Leie Arula ja registripidaja Reet Pajula, Rakke valla maakorraldaja Piret Lükk ja Rakke Valla Kommunaalasutuse keskkonnaspetsialist Anne Leissoo, Laekvere valla majandusosakonna juhataja Andrus Läll, Laekvere valla maakorraldaja Irina Kuhlbach ja Roheline PAIK juhataja Aivar Niinemägi.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 7 2009-2014

1. TAMSALU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

1.1. Tamsalu valla asukoht Tamsalu vald paikneb Lääne-Viru maakonna edelaosas. Vald on kirde-edela suunaliselt pikliku rombi kujuline: pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Tamsalu vald piirneb Tapa vallaga loodes, Rakvere vallaga põhjas, Vinni vallaga kirdes, Väike-Maarja vallaga idas ja kagus, lõunas ja edelas piirneb Järva maakonna Järva-Jaani vallaga ning Ambla vallaga läänes. Tamsalu valla pindala on 214,6 km2. Valla keskus asub Tamsalu linnas. Tamsalut läbib - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Tamsalu valda läbib kõige otsem ühendustee Pärnust Sankt-Peterburi. Kaugus maakonnakeskusest Rakverest 27 km.

1.2. Tamsalu valla rahvastik ja elamumajandus Tamsalu vallas elab 01.01.2008.aasta seisuga 4464 elanikku, nendest mehed 2092 ja naised 2372. Ühel ruutkilomeetril elab 20,8 inimest (Eesti keskmine on 33,1 in/km² ja Eesti maapiirkondades 10,4 in/km²). Tamsalu valla elanike arv külade kaupa on toodud tabelis 1. Tabel 1

Tamsalu valla elanike arv asulate kaupa seisuga 01.01.2008 a.

Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike arv arv arv Aavere 13 36 28 11 28 Sääse 491 2 Kursi 40 Tamsalu linn 2545 131 Lemmküla 1 Türje 11 Järsi 3 Loksa 37 Uudeküla 108 Järvajõe 24 10 Vadiküla 7 Kadapiku 13 Naistevälja 31 382 17 51 23 13 198 Võhmetu 15 Koiduküla 5 Põdrangu 82 Võhmuta 52 10 Sauvälja 21 KOV taseme 25 aadressiga

Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit, millest 673 on eraomanduses ning 152 munitsipaalomanduses. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit, millest 128 eraomanduses ja 84 munitsipaalomanduses. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 2 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 8 2009-2014

Tabel 2 Tamsalu valla hoonestus

Küla, alevik Ühepereelamud Kortermajad,kort.arv Ettevõtted,asutused Aavere 10 Alupere 4 Araski 4 Assamalla 3 maja 12 korteriga, 3 tootmishoonet, 12 1 maja 8 korteriga raamatukogu

Järsi 3 Järvajõe 9 2 majutusasutust Kadapiku 8 Kaeva reoveepuhasti 7 komposteerimisväljak Kerguta 5 Koiduküla 4 Koplitaguse 9 Kuie 7 1 tootmishoone Kullenga 12 Kursi 18 2 maja 4 korteriga 2 tootmishoonet Lemmküla 1 Loksa 11 1 maja 4 korteriga 1 tootmishoone Metskaevu 5 Naistevälja 21 1 tootmishoone Piisupi 15 Porkuni 42 1 maja 4 korteriga internaat-kool kauplus, 2 maja 6 korteriga puutaimla 2 maja 8 korteriga rahvamaja 2 telkimisplatsi + 1 maja 12 korteriga puhkeala Põdrangu 18 1 maja 8 korteriga 2 tootmishoonet 1 maja 12 korteriga kauplus Sauvälja 10 Savalduma 19 Sääse 3 1 maja 4 korteriga lasteaed 1 maja 6 korteriga 4 ettevõtet 1 maja 32 korteriga hooldekodu 3 maja 60 korteriga

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 9 2009-2014

Tamsalu linn 428 1 maja 4 korteriga 8 tootmishoonet 1 maja 5 korteriga 9 kauplust 17 maja 8 korteriga kultuurimaja 5 maja 10 korteriga lasteaed 11 maja 12 korteriga kool 3 maja 16 korteriga spordihoone ja hostel 2 maja 8 korteriga päevakeskus 2 maja 24 korteriga vallavalitsus 3 maja 45 korteriga tervisekeskus 4 maja 60 korteriga raamatukogu katlamaja-saun kalmistu, kogudus bensiinijaam Türje 7 Uudeküla 14 1 maja 6 korteriga autorem. töökoda Toitlustusettevõte, 1 maja 12 korteriga kalmistu Vadiküla 9 Vajangu 4 tootmisettevõtet kauplus, põhikool-lasteaed, 2 maja 4 korteriga seltsimaja 68 9 maja 12 korteriga raamatukogu Vistla 8 Võhmetu 5 Võhmuta 13 1 tootmishoone

1.3. Tamsalu valla teedevõrk Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 237,5 km, kohalikud teed moodustavad 62% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 25 km, millest 15 km on asfaltkattega. Valdav osa (73%) kohalikest teedest on kruusakattega. Aastaringseks teedehoolduseks on vald sõlminud lepingu eraettevõttega. Tabel 3

Teedevõrk Tamsalu vallas (seisuga 1.01.2007)

kohalikud kohalikud kohalikud metskondade erateed Kokku maanteed tänavad kokku teed Asfaltkate 12 15 27 1 28 Kruusakate 97 10 107 32 54 193

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 10 2009-2014

Pinnatud 6 6 6 kruusakate Mustkate 4,1 4,1 0,1 0,5 4,7 Pinnaskate 2,6 2,6 3,2 5,8 Kokku 121,7 25 146,7 32,1 58,7 237,5

1.4. Tamsalu valla tööstus ja ettevõtlus

Tähtsamad majandusvaldkonnad on ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, puidu- ja toiduainete tööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, lubjakivi kaevandamine, põllumajanduslik tootmine ja turism.

Tamsalu valla ettevõtlust iseloomustab suurettevõtete domineerimine Tamsalu linnas ja füüsilisest isikust ettevõtjate ülekaal maapiirkonnas. Vallas on registreeritud 186 ettevõtet, neist 5% aktsiaseltsid, 33% osaühingud, 59% füüsilisest isikust ettevõtjad ja 3% ühistud.

Tamsalu valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on 15,1 ettevõtet 1000 elaniku kohta, millega on vald maakonnas 13. kohal. Võrreldes Eesti keskmisega (58,3 ettevõtete 1000 elaniku kohta) on Tamsalu ettevõtluse aktiivsuse näitaja madal. Äriühingute arvu poolest on Tamsalu vald maakonnas kümnes ja elanike arvult kuues. Pindalalt on Tamsalu vald maakonnas üheksas.

Tegevusalade lõikes on arvuliselt ülekaalus põllumajanduse, kaubanduse, töötleva tööstuse ettevõtted, aga ka transpordi, ehituse ja metsandusega tegelevad ettevõtted AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine ja maaparandus), AS E- Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine), AS Hallik (pagaritooted) - on suuremateks tööandjateks nii linna- kui ka ümberkaudsetele elanikele.

Tamsalu tööstusala Tamsalu linna territooriumil asub 85 ha suurune tööstusala, kus tegutseb 7 ettevõtet. Tööstusala arendamise eesmärgiks on hoogustada ettevõtluse arengut piirkonnas ning suurendada tööhõivet. Arendustöö tulemusel saavutatakse olemasoleva tööstusala ning seda katvate infrastruktuuride otstarbekam ärakasutamine, mille tulemusena tekivad uued kinnistud koos infrastruktuuriga uute ettevõtete tarvis.

Pandivere Arendus- ja inkubatsioonikeskus (PAIK) Piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori koostöö parendamiseks on moodustatud mittetulundusühing Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskus (PAIK), mis on asutatud 2006. a esimesel poolel. Keskuse eesmärk on arendada Pandivere koostööpiirkonda (Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallad) kui tervikut, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest ning arvestades selle arengu iseärasusi; parendada elukeskkonda, tõsta piirkonna atraktiivsust elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, tuginedes erinevate sektorite partnerlusele. Porkuni puhkeala Tamsalu Vallavolikogu kehtestas 2007. a detsembris Porkuni järve puhkeala teemaplaneeringu, keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja piirkonna arengustrateegia. Piirkond on suure potentsiaaliga turismipiirkond vallas, kus on võimalik välja arendada turistidele suunatud teenuseid (toitlustus, majutus, vaba aeg jt).

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 11 2009-2014

Lubjapark ja paemuuseum Rajamisel on paetootmist ja kasutamist tutvustav kompleks, mis aitab kaasa turismi elavdamisele ja väikeettevõtluse arendusele piirkonnas. Tamsalu spordikompleks Tamsalu spordikompleksi eesmärgiks on luua eeldused väikeettevõtluse arenguks, kasvatades Tamsalu valla külastajate arvu ja avalike teenuste kvaliteeti. Kompleksi, sh terviseradade, külastajad (spordilaagrid, üritustel, võistlustel osalejad, tervisesportlased) on lisateenuste tarbijad. Toitlustamine, majutus, ilu- ja terviseteenused (solaarium, massaaž, saunad, soolakamber, jms), samuti spordivahendite laenutus on teenused, mille järgi nõudlus on kasvamas. Mida suurem on potentsiaalsete klientide arv piirkonnas, seda suurem on eraettevõtluse huvi pakkuda erinevat liiki teenuseid. Tehniline infrastruktuur Tamsalut läbib Tallinn-Tartu-Pihkva-Moskva raudteemagistraal ning riigimaanteed. Varustatus joogivee- ja kanalisatsioonitrassidega on rahuldav. Vald on esitanud Ühtekuuluvusfondi projekti „Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekt“ taotluse, mille abil kavandatakse renoveerida olemasolevaid ja rajada uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse Tamsalu linnas ja Sääse alevikus kogumaksumusega 85,2 miljonit krooni. Assamalla, Porkuni ja Vajangu külades kavandatakse ehitada ja renoveerida vee- ja kanalisatsioonitrasse, puurkaeve ja reoveepuhasteid SA KIK abiga. Tööstuse arenguks on piirkonnas tagatud piisava võimsusega elektrivarustus. 2007. a alguses alustati maagaasitrassi projekteerimist Väike-Maarjast Tamsalusse varustamaks olemasolevaid ja tööstusalale tekkivaid ettevõtteid gaasiga. Valla asulates on varustatus side ja mobiilside osas hea, kuid lõplikku lahendust kogu piirkonna katmiseks interneti levialaga ei ole leitud.

1.5. Tamsalu valla tööhõive ja sotsiaalsfäär Töötute arv Tamsalu vallas on esitatud tabelis 4. Tegelikult võib töötute osakaal olla suurem, kuna osa inimesi ei registreeri end töötutena.

Tabel 4 Töötute arv Tamsalu vallas Tööturuameti andmetel

Kuupäev 31.01.2007 31.01.2008

Registreeritud 86 102 töötute arv

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2007. aastal Statistikaameti andmetel oli Lääne-Virumaal 4 688,20 krooni.

Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 12 2009-2014

Haridus Tamsalu vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Vallas asub Tamsalu Lasteaed, Sääse Lasteaed, Vajangu Põhikool-lasteaed ja Tamsalu Gümnaasium.

Tamsalu vallas tegelevad noorsootööga kaks MTÜ-d – Vajangu Noorsootöökeskus ja Tamsalu NNKÜ- NMKÜ (Noorte Naiste Kristlik Ühing – Noorte Meeste Kristlik Ühing). Samuti tegeleb noorsootööga Tamsalu Sotsiaalkeskus. Lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande korraldamise kõrvalt tegeleb võimete piirides noorsootöö teemadega ka Tamsalu Vallavalitsuse sotsiaalosakond.

Kultuur Kultuuritegevuse keskuseks Tamsalu vallas on kultuurimaja, kus on teatrisaal, kaks tantsusaali ning mitmed väiksemad ruumid ringide tegevuseks. Kuna maja on ehitatud 25 aastat tagasi, vajab see kapitaalremonti. Tamsalu linnas puudub väliürituste korraldamise koht. Raamatukogud töötavad Tamsalus, Vajangul ja Assamallas. Vallas toimuvad pika traditsiooniga rahvusvahelised lasteüritused - Porkuni Pillar, pillipäevad jne. Suviseks keskseks ürituseks on Porkuni kultuuri- ja spordipäev. Porkunis, mida vald on arendanud puhkekeskuseks, puudub korralik kontserdipaik. Külade kultuurielu on juhuslik. Porkunis kui perspektiivses puhkekohas pole piisavalt toitlustamis- ja ööbimisvõimalusi.

Sport Tamsalu valla spordivaldkonna tõmbekeskuseks on Tamsalu spordihoone koos ujula ja lähedal asuvate tervise- ja suusaradadega. Spordirajatistest on olemas kergejõustiku ja jalgpalli tarvis Tamsalu Gümnaasiumi juures asuv staadion. Staadion on olemas ka Porkuni kooli juures, kus on suvisel ajal korraldatud kergejõustiku laagreid. Võrkpalli mängimiseks on Tamsalu spordihoone juures ja Porkuni järve ääres liivaväljak ja gümnaasiumi pargis tavaline väljak. Motospordi valdkonnas on olemas krossirajad Einjärvel, kus korraldatakse aastas kaks vabariigi karikavõistluste etappi veoautokrossis. Spordivõistlustest korraldatakse veel: esivõistlusi tünnisõidus Porkuni järvel (toimunud juba kaheksal aastal, patent kuulub Tamsalu vallale), Tamsalu triatloni, ümber Porkuni järve jooksu, Tamsalu meistrivõistlusi ujumises, jt.

Sotsiaalhoolekanne Omavalitsuse sotsiaalosakonnas töötab 4 ametnikku – osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist, lastekaitsespetsilist ja sotsiaalinspektor. Esmatasandi arstiabi saavad enamus Tamsalu elanikest Tamsalu Tervisekeskuses, kus töötab 3 perearsti. Tervisekeskuses on võimalik saada järgmisi meditsiiniteenuseid: perearstiabi, ravimassaaž, füsioteraapia, laboratoorsed analüüsid, ämmaemanda vastuvõtt ning hambaravi. Vajangu tervisekeskus teenindab Vajangu piirkonna külade elanikke. Hooldusravi teenus on kättesaadav Tapal ja Rakveres. Puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenus on kättesaadav Tapal ja Imastus. Vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla.

1.6. Tamsalu valla keskkonnakaitselised tingimused Tamsalu vald paikneb Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustik on ordoviitsiumi ja siluri ladestu settekivimeist moodustunud aluspõhjalise tuumikuga ja valdavalt õhukese pinnakattega reljeefi suurvorm. Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo on Savalduma samanimelise karstiala läheduses.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 13 2009-2014

Tamsalu ümbrus on kõrge, reljeefilt lainjas ala. Siinsetes murdudes paljanduv tamsalu lademe “rõngaspaas” koosneb väljasurnud loomakese Pentamerus borealis'e karpidest. Paljudes kohtades tuleb paasaluspõhi üsna maapinna lähedale. Tamsalu linnast põhja pool esineb huvitav mandrijää servakuhjatis, mille ees jääaja lõpul oli väike kohalik jääpaisjärv. Pinnakate koosneb Tamsalu piirkonnas peamiselt moreensetest kihilistest saviliivadest või liivsavidest.

Tamsalu vald on rikas heakvaliteedilise ehituslubjakivi varude poolest. Praegusel ajal kaevandatakse alamsiluri tamsalu kihistu (S1tm) karplubjakivi Võhmuta maardla AS EDK karjäärist. Lubjakivi on kasutatav valgendusainena pahtlite tootmisel, tehnoloogilise toormena paberitööstuses, plastmasside täitematerjalina, pulbrilise hüdraatlubja ja ehituslubja tootmisel.

Ehituskruusa kaevandatakse põhiliselt Lasila karjäärist, mis jääb suuremas osas Rakvere valla territooriumile.

Hoiualad moodustavad: - Ilmandu hoiuala (168,4 ha) - Lasila hoiuala (306,9 ha)

Maastikukaitsealad: - Neeruti maastikukaitseala (1271,9 ha) - Porkuni maastikukaitseala (1145,3 ha)

Karstialad: - Savalduma karstiala (179,8 ha)

Kaitsealused pargid ja põlispuud: - Kuie park

Loodus üksikobjektid: - Künnapuud (Pulmajalakad, Savalduma küla) - Porkuni hõbepajud - Porkuni mänd - Tamsalu suur rändrahn (Tooma kivi, Toomaaru ehk Tooma talu suurkivi) - Liivamägi ja Jaanitulemägi

Natura 2000 alad on: Ilmandu ja Lasila hoiualad ning Neeruti ja Porkuni maastikukaitsealad

1.7. Tamsalu valla tõmbekeskused Tamsalu vallasiseseks tõmbekeskuseks on Tamsalu linn, mis on valla halduskeskuseks. Linna tõmbefaktoriteks on kool, lasteaed, vallamaja, kultuurimaja, spordikompleks, tervisekeskus jne. Tamsalu linna, kui keskuse kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused – Rakvere linn, Tapa linn ja Väike- Maarja alevik. Kõige kaugemal keskusest (Tamsalu linnast) asuvad Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ning Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi külad on varem kuulunud Järvamaale, seetõttu on

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 14 2009-2014 selle piirkonna elanikele teatavaks tõmbekeskuseks Järva-Jaani. Kullenga ja Assamalla küla elanike jaoks on teatavaks tõmbekeskuseks Väike-Maarja. Niinimetatud Vajangu piirkonda jääb 8 küla, millest suurim on Vajangu, kus asub põhikool-lasteaed, raamatukogu, postkontor ja kauplus. Põdrangu piirkonda jääb 22 küla ja Sääse alevik, mis on rahvaarvu poolest suurimaks asustatud punktiks vallas peale Tamsalu linna.

2. VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

2.1. Väike-Maarja valla asukoht Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarja 2 2 valla pindala on 457,39 km ja asustustihedus on 12,1 in/km . Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala. Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele. Väike-Maarja valla territooriumil paikneb 3 alevikku: Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi, ning 33 küla: Aavere, Aburi, Avanduse, Avispea, Ebavere, Eipri, Hirla, Imukvere, Koonu, Kurtna, Kännuküla, Kärsa, Käru, Liivaküla, Määri, Müüriku, Nadalama, Nõmme, Orguse, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Vorsti, Võivere, Äntu ja Ärina.

2.2. Väike-Maarja valla rahvastik ja elamumajandus Seisuga 01.01.2008. a elas Väike-Maarja vallas 5313 elanikku, neist mehi 2617 ja naisi 2696. Rahvastiku keskmine tihedus Väike-Maarja vallas on 12 inimest km² kohta. Väike-Maarja valla elanike arv külade kaupa on toodud tabelis 5.

Tabel 5 Väike-Maarja valla elanike arv asulate kaupa seisuga 01.01.2008 a.

Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike arv Alevik/küla Elanike arv arv Aavere 41 Kärsa 18 Raigu 46 Aburi 59 Käru 108 Rastla 28 Avanduse 110 Liivaküla 77 Simuna 479 Avispea 125 Määri 76 Triigi 285 Ebavere 153 Müüriku 74 Uuemõisa 29 Eipri 110 Nadalama 25 Vao 425 Hirla 59 Nõmme 26 Varangu 28 Imukvere 13 Orguse 39 Vorsti 9 Kiltsi 254 Pandivere 121 Võivere 43 Koonu 72 Pikevere 82 Väike-Maarja 2005

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 15 2009-2014

Kurtna 38 Pudivere 45 Äntu 56 Kännuküla 40 Raeküla 38 Ärina 62

Väike-Maarja ja Simuna alevikes, Triigi ja Vao külades domineerivad paljukorterilised elamud, mis põhiliselt on ehitatud 1970- ja 1980-ndatel aastatel kolhooside või sovhooside, Väike-Maarja EPT ja KEK-i poolt oma töötajatele. 1990-ndate aastate esimesel poolel erastati need korterite kaupa senistele üürnikele. 1990-ndate aastate algul anti valla omandisse valla territooriumil olev riigi elamufond, millest praeguseks hetkeks on suuremjagu eluruumide erastamise seaduse alusel korterite kaupa erastatud senistele üürnikele. Valla omandis on 2006. a oktoobri seisuga 87 korterit 37-s erinevas elamus. Nendest 8 on valla kui tööandja eluruumid, ülejäänud on erastamata. Erastamisprotsess on pidurdunud seoses üürnike huvipuudusega. Erastatavate korterite tehniline seisukord on halb, kuna need asuvad valdavalt enne 1945. A ehitatud elamutes ning kus kapitaalremonti ei ole aastakümneid tehtud. Eramud on põhiliselt ehitatud enne 1940. a talude elamute ja alevike üürimajadena, alates 1975. a kolhooside, sovhooside, KEK-i ja EPT poolt oma töötajatele ning külanõukogude poolt eraldatud kruntidel (põhiliselt Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi alevikes).

Tabel 6 Väike-Maarja valla hoonestus

Küla, Ettevõtted- alevik Ühepereelamud Kortermajad,kort.arv asutused Aavere 6 1 maja 12-korteriga 1 maja 4-korteriga Aburi 19 1 maja 12-korteriga 1 maja 4-korteriga Avanduse 42 1 maja 3-korteriga Avispea 53 2 maja 4-korteriga Ebavere 53 1 ridaelamu 8-korteriga 14 tootmishoonet 1 maja 12 korteriga Eipri 28 2 maja 4 korteriga Hirla 21 Imukvere 7 1 puhkekeskus 1 maja 4 korteriga 4 tootmishoonet Kiltsi 102 3 maja 6 korteriga 1 raudteejaam 1 kauplus, 1 rahvamaja Koonu 29 2 tootmishoonet Kurtna 8 1 maja 8 korteriga Kännuküla 18 1 tootmishoone Kärsa 6 1 tootmishoone Käru 31 1 maja 8 korteriga 1 seltsimaja

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 16 2009-2014

Liivaküla 29 1 maja 12 korteriga 1 kool Määri 29 1 tootmishoone Müüriku 19 1 maja 2 korteriga 1 puhkekeskus 1 maja 9 korteriga Nadalama 11 Nõmme 12 1 ridaelamu 4 korteriga 2 tootmishoonet Orguse 14 Pandivere 26 2 maja 12 korteriga 1 tootmishoone 3 maja 4 korteriga Pikevere 25 1 maja 8 korteriga 1 maja 12 korteriga Pudivere 19 Raeküla 6 Raigu 10 Rastla 20 1 tootmishoone 2 maja 8 korteriga 3 tootmishoonet 1 maja 10 korteriga 1 kool 3 maja 12 korteriga 3 kauplust 1 maja 13 korteriga 1 kogudus Simuna 77 1 maja 18 korteriga 1 spordihoone 2 maja 24 korteriga 1 rahvamaja 1 bussijaam 1 parkla

1 maja 2 korteriga 1 kauplus 1 maja 4 korteriga 1 spordihoone 1 maja 12 korteriga 1 tootmishoone Triigi 52 2 maja 16 korteriga 1 maja 18 korteriga 1 maja 21 korteriga Uuemõisa 13 1 ridaelamu 4 korteriga 1 maja 4 korteriga 4 tootmishoonet Vao 42 1 maja 8 korteriga 1 hooldekodu 4 maja 12 korteriga 1 kauplus 3 maja 24 korteriga Varangu 12 Vorsti 10 Võivere 12 2 tootmishoonet Äntu 22 1 telkimisplats 1 parkla

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 17 2009-2014

2 tootmishoonet Ärina 31 1 maja 9 korteriga 1 EMHI 1 maja 2 korteriga 11 tootmishoonet 3 maja 3 korteriga 6 kauplust 4 maja 4 korteriga 1 politseijaoskond 3maja 5 korteriga 4 kooli 1 maja 6 korteriga 1 lasteaed 1 maja 7 korteriga 1 rahvamaja 8 maja 8 korteriga 1 saun Väike- 1 maja 10 korteriga 1 bussijaam 254 Maarja 9 maja 12 korteriga 1 kogudus 18 maja 18 korteriga 1 töökoda 18 maja 18 korteriga 1 vallavalitsus 2 maja 24 korteriga 2 kalmistut 1 ridaelamu 6 korteriga 1 ridaelamu 12 korteriga

2.3. Väike-Maarja valla teedevõrk Valda läbivad riigi tugiteed moodustavad kokku ligikaudu 71 km, suuremad neist on: Rakvere – Vägeva, Väike-Maarja – Tamsalu, Väike-Maarja – Simuna. Teede- ja tänavatevõrk on välja arendatud. Kohalike teid on 176 km, millest on asfaltteid 16 km, kruusateid 160 km, tänavaid on kokku 23 km, sealhulgas asfaltkattega 9 km, kruusakattega 14 km, jalgrattateid 3 km, erateid on 117 km, metsateid on 93 km. Vallal on 3 silda. Erateedest on volikogu otsusega kuulutatud avalikuks kasutuseks 57 km (endise Väike-Maarja valla erateedest 40 % ja endise Avanduse valla erateedest 100 %). Vallale kuuluvad asfaltkattega teed ja tänavad on saanud asfaltkatte 1980-ndatel aastatel Väike-Maarja kolhoosilt.

2.4. Väike-Maarja valla tööstus ja ettevõtlus Väike-Maarja valla tähtsamad majandusharud on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus ja tööstus (ümbertöötlev- ja puidutööstus). Äriregistri andmetel tegutseb seisuga 27.06.2006 äriühinguid 123, neist 10 on aktsiaseltsi, 109 osaühingut, 4 täisühingut ning FIE-deks on registreerunud 226 inimest. Maksuametis on registreeritud 122 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle aastane käive ei ületa 250 tuhandet krooni ja kes seetõttu ei pea ennast äriregistris registreerima. Kokku on seega vallas 506 erinevat äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat. Väike-Maarja valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on 22,2 ettevõtet 1000 elaniku kohta, millega on Väike- Maarja vald maakonnas 9-ndal kohal. Võrreldes maakonna keskuse, Rakvere linna, vastava näitajaga (50,1), siis on Väike-Maarja näitaja küll madal, aga kuulub siiski maakonna teiste valdadega võrreldes keskmiste hulka. Äriregistri andmetel, seisuga 27.06.2006, aktiivseid äriühinguid 120 ja mitteaktiivseid 15. Registrisse on kantud kümme AS-i, 109 OÜ-d, kolm TÜ-d ja üks TÄÜ. Pankrotis on kaks AS-i ja üks OÜ ning likvideerimisel on kaks AS-i ja seitse OÜ-d. Kokku on aktiivseid ja mitteaktiivseid äriühinguid 135.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 18 2009-2014

Vallas asub kaks toimivat ettevõtlusala: Kaarma ja Tehno. Kaarma tootmisala, asub Ebavere külas, kuhu aastatel 1970-1992 rajas Väike-Maarja kolhoos tootmiskeskuse – töökodade ja ladude kompleks, tankla, lihatööstus, leheproteiinitehas jmt. Reformi käigus tootmishooned erastati, tootmine toimub kõikides hoonetes senini, lisandunud on metsatööstus-, ehitus-, autotranspordiettevõtted. AS Kalvi Mõis tegeleb endises leheproteiinitehases saepurugraanulite tootmisega (aastane toodang ~ 86 000 tonni). 2004. Aastal ehitati piirkonda loomsete jäätmete käitlemise tehas, kus töödeldakse üleriigiliselt esimese kategooria riskiastmega loomseid jäätmeid (2005. Aastal töödeldi üle 10 000 tonni jäätmeid). Alal tegutseb hetkel ~20 ettevõtet, kelle tegevusaladeks on valmis loomasöötade tootmine loomakasvatusele, piima ja liha tootmine, elektrimontaaži ja installatsioonitööde teenus, elektrijuhtmete ja –seadmete paigalduse teenus, ehitustööde ja metallitööde teenus, põllu- ja metsatöömasinate tehniline hooldus ja remont, puidust tarbeesemete tootmine, metsamaterjali töötlemine, lihatööstus, saepuru graanulite tootmine, soojusenergia tootmine ja müük, puidutööstus jt. Ala on 47 ha suurune. Tehno tootmisala asub Väike-Maarja alevikus ning seal tegutseb ligi 10 ettevõtet, kelle põhitegevusalaks on puidutööstus, ehitusmaterjalide jaemüük, ehitustööde ja metallitööde teenus, tööstuslike jahutusseadmete tootmine, autoteenindus. Üks ettevõte omab mitut tootmishoonet. Tootmisala on 8,5 ha suurune.

Tabel 7

Ettevõtluse struktuur ettevõtlusvormide järgi äriregistris 20.05.2007 seisuga.

Füüsilisest isikust ettevõtjad 209 60%

Osaühingud 124 36%

Aktsiaseltsid 9 3%

Tulundusühistud 3 1%

Usaldusühingud 1 0%

Kokku 349 100%

Maksu- ja Tolliametis on 30.06.2007 seisuga registreeritud 277 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes on oma tegevuskohaks märkinud Väike-Maarja vald. Nende aastakäive jääb alla 250 000 krooni ja seega pole nad kohustatud end äriregistrisse kandma.

Valla osalus äriühingutes:

• OÜ Pandivere Vesi (100%)

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 19 2009-2014

Väike-Maarja valla ettevõtjate peamised tegevusalad on põllumajanduslik tootmine ja loomakasvatus, kaubandus, teenindus, saematerjali tootmine ja töötlemine, ehitus ja transport.

Väike-Maarja vallas registreeritud suurimad tööandjad on äriregistri andmetel: AS Antaares, AS Diner, Loomsete Jäätmete Käitlemise AS, AS Pandivere Ehitus, AS Plokk, AS Vao Agro, OÜ Clean Up, OÜ Joosand, OÜ Karuvälja, OÜ Müüriku Farmer, OÜ Reinpaul, OÜ SF Pandivere, OÜ Simuna Ivax, OÜ Triigi Farmer, OÜ Vestur.

2.5. Väike-Maarja valla tööhõive ja sotsiaalsfäär Töötute arv Väike-Maarja vallas on esitatud tabelis 8. Tegelikult võib töötute osakaal olla suurem, kuna osa inimesi ei registreeri end töötutena.

Tabel 8 Töötute arv Väike-Maarja vallas Tööturuameti andmetel

Kuupäev 31.01.2007 31.01.2008

Registreeritud 76 68 töötute arv

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2007. Aastal Statistikaameti andmetel oli Lääne-Virumaal 4 688,20 krooni.

Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid.

Haridus Väike-Maarja vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Vallas asub Väike-Maarja Lasteaed, Kiltsi Põhikool, Simuna Kool, Väike-Maarja Gümnaasium, Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike-Maarja Päästekool. Huvihariduse andmiseks on Väike-Maarja Muusikakool. Huvialaharidusega tegelevad regulaarselt lisaks huvialakoolile üldhariduskoolides ja õppekeskuses tegutsevad huviringid, rahvamaja juures tegutsevad huviringid, toimib korvpalliklubi, suusaklubi, maadlusklubi ja rahvaspordiklubi. Väike-Maarja vallas tegutsevad 2 noortekeskust: Väike-Maarja Noortekeskus ja Simuna Noortekeskus.

Kultuur Väike-Maarja vallas on kolm rahvamaja ja neli raamatukogu. Valla kultuuritegevuse keskuseks on Väike- Maarja rahvamaja, kus tegutseb üle 10 kunstilise isetegevuse ja huviringi 200 osalejaga. Ringide tegevus on aktiivne ja järjepidev. Kiltsi rahvamaja isetegevuse endisaegne hoog on taandunud ning seal käib koos 3-4 isetegevusringi, kus peamiselt lapsed ja eakam rahvas. Simuna rahvamajas tegutseb 12 taidlus- ja huviringi 130 osalejaga. Rahvamaja juures käib koos pensionäride klubi.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 20 2009-2014

Tänapäeval on valla ja riigipoolse toega loodud korralike ruumide ja sisustusega Väike-Maarja raamatukogu, Simuna ja Triigi raamatukogud on muutunud paikkonna info- ja kultuurikeskusteks. Kiltsi raamatukogu ruumid seevastu on äärmiselt kehvas seisus. Kõigis neljas raamatukogus on arvutid ja internetiühendus ning internetiühendusega lugeja-arvutid internetiteenuse kasutamiseks. Raamatukogudega ühises süsteemis töötab ka Väike-Maarja avalik internetipunkt. Väike-Maarja vallas on kodaniku aktiivsus paikkonniti erinev. On piirkondi ja valdkondi, kus tegutsetakse aktiivselt ning on paiku, kus kodanikualgatust ja –aktiivsust pole märgata. Külaseltsid on kokku 11: MTÜ Avanduse Küla Sets, MTÜ Avispea, MTÜ Käru küla selts, MTÜ Liivaküla küla selts, MTÜ Määri Küla Selts, MTÜ Nõmme küla kelts, MTÜ Pudivere küla selts, MTÜ Nelikand, MTÜ Eipri Külaselts, MTÜ Triigi Mõis ja Äntu Külaselts. Nende eestvedamisel on küladele antud kaunis välisilme järgmiste objektide korrastamise näol:

Sport Väike-Maarja valla omanduses on kolm üldkasutatavat spordihoonet: Väike-Maarjas, Triigis ja Simunas. 2005. aastal valmis projekti “EOK tuleb külla” raames EOK, valla ja küla koostöös Triigi küla jalgpalliväljak. 2008a. valmis Ebavere külasse Ebavere tervisespordikeskuse olmehoone. Ebavere mäele on rajatud valla ja rahvaspordiklubi ühiste pingutustega suusa-, jooksu- ja jalgrattarada (sellest 4 km on valgustatud) ning laste kelgumägi. Kasutamiskorras hoidmisega tegeletakse regulaarselt, seda kasutatakse meelsasti, seal viiakse läbi nii kohalikke, maakondlikke kui ka üle-eestilisi võistlusi. Väike-Maarja vallas toimuvad iga-aastased traditsioonilised spordiüritused, näiteks Lurchi kevadjooks, Pandivere rattaralli, Georgi Kange rammuvõistlus, Ebavere Kange triatlon Eesti esivõistlused naisekandmises, Laekvere-Simuna jooks jne.

Sotsiaalhoolekanne Jaanuari 2008a. seisuga on Väike-Maarja vallas 6 avahooldusõde, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialist, sotsiaaltöötaja Vao päevakeskuses, 3 perearsti, 5 hambaarsti, naistearst, kooliarst ja –õde ning apteek. Vallas on kaks hooldekodu: Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskus on üldtüüpi munitsipaalhooldekodu. Hoolealuseid on 45. Teenindatakse ka naabervaldade vanureid. Hooldekandekeskus pakub järgmisi teenuseid: pesemisvõimalus, pesu pesemine, odav söögikoht, vererõhu mõõtmine, tegevustuba ning turvatuba lastele. Aavere Hooldekodu on riiklik hooldekodu psüühiliste erivajadustega inimestele. Kliente on seal kokku 110. Vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla.

2.6. Väike-Maarja valla keskkonnakaitselised tingimused Väike-Maarja vald paikneb geograafiliselt Pandivere kõrgustiku võlvil ja selle lõunaosas. Siin on viljakad mullad, intensiivne põllumajandus ja samaaegselt veekaitseala. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Valla piires asub kõrgustiku loodeosa kõrgeim tipp Ebavere mägi (146 m üle merepinna). Pinnamood on valdavalt tasane, seda liigestab seljandike ahelik Ebavere ja Nõmme külades. Kaks kolmandikku Eesti parimatest leostunud ja leetjatest liivsavimuldadest asuvad Pandivere kõrgustikul. Seega on vald tuntud intensiivse põllumajanduse ja loomakasvatuse poolest.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 21 2009-2014

Väike-Maarja valla territooriumil on 3 looduskaitseala, 8 parki, 8 kaitstavat looduse üksikobjekti ja 6 Natura 2000 ala.

Hoiualad: -Ilmandu hoiuala (168,4 ha) -Haavakannu (816 ha)

Looduskaitsealad: -Äntu maastikukaitseala (430 ha) -Varangu looduskaitseala (104 ha) -Ebavere maastikukaitseala (47 ha).

Pargid: - Kiltsi park - Avanduse mõisapark - Varangu park - Triigi park - Aavere park - Äntu park - Pudivere park - Simuna parkmets

Kaitstavaid looduse üksikobjektid: -Nõmme allikad - Liivaallikad -Väljaotsa allikad -Simuna katkuallikas -Lindrehti allikas -Varangu Siniallikad -Järvepera pärnad -Koonu pargi põlispuud

Natura 2000 alad: Äntu, Varangu, Ebavere, Ilmandu, Haavakannu ja Jäola. Kaitsealad on üldiselt heas seisukorras ning viitadega tähistatud. Ebavere maastikualale on rajatud kelgumägi ja 1,5 km pikkune valgustatud suusarada ning ca 10 km suusa- ja jooksuradasid. Äntu maastikukaitsealal asub Äntu looduse õpperada koos telkimisplatsi ja vaateplatvormidega. Varangu looduskaitseala on Eesti kirdeneljandiku üheks floristiliselt olulisemaks paigaks, kus kasvab kokku 17 kaitstavat liiki. Eesti Ornitoloogia Ühingu andmetel on Varangu looduskaitseala ja endine karjääriala soodne sügisrändeaegne sookurgede ööbimisala.

2.7. Väike-Maarja valla tõmbekeskused Väike-Maarja vallasiseseks tõmbekeskuseks on Väike-Maarja alevik, mis on valla halduskeskuseks. Väike-Maarja aleviku tõmbefaktoriteks on kolm kooli, lasteaed, vallamaja, kaks panka, muusikakool, kultuurikeskus jne. Samas mõjutab valla elanike liikumist maakonna keskus – Rakvere linn, sest seal on töökohad, kaubandus-teenindus jne.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 22 2009-2014

3. RAKKE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. Rakke valla asukoht Rakke vald asub Lääne-Viru maakonnas Järva- ja Jõgevamaa piiril ning piirneb Väike-Maarja, Koeru, Jõgeva ja Torma valdadega. Valla üldpindala on 225,9 km², pindala poolest kuulub vald maakonna keskmiste hulka. Vald jaguneb Rakke alevikuks ning 30 külaks. Valla keskus asub Rakke alevikus. Olulisematest liiklussuundadest läbivad Rakke valda Piibe maantee ning Tallinn-Tartu raudtee. Lähimad linnad on Tamsalu, Tapa, Rakvere, Paide ja Jõgeva.

3.2. Rakke valla rahvastik ja elamumajandus Rakke vallas elab 01.01.2008.aasta seisuga 1 941 elanikku. Valla asustustihedus on suhteliselt väike, ühel ruutkilomeetril elab ca 8,6 inimest (Eesti keskmine on 33,1 in/km² ja Eesti maapiirkondades 10,4 in/km²). Viimasel aastakümnel on Rakke vallas toimunud pidev rahvaarvu langus, negatiivse loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse vahe) tõttu kui ka suurenenud väljarände tulemusena. Rakke valla elanike arv külade kaupa on toodud tabelis 9. Tabel 9 Rakke valla elanike arv asulate kaupa seisuga 01.01.2008 a.

Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike arv arv arv Ao 54 Kõpsta 11 Rakke 1034 Edru 45 Lahu 14 Räitsvere 27 Emumäe 44 Lammasküla 41 Salla 134 Jäätma 3 Lasinurme 54 Sootaguse 12 Kaavere 3 Liigvalla 124 Suure-Rakke 52 Kadiküla - Mõisamaa 19 Tammiku 55 Kamariku 4 Mäiste 17 Villakvere - Kellamäe 4 Nõmmküla 39 Väike-Rakke 16 Kitsemetsa 2 Olju 8 Väike- 23 Tammiku Koila 20 Padaküla - Koluvere 18 Piibe 66

Elamumajandus Vallas on kokku 654 individuaalelamut, millest 239 asub Rakke alevikus ning 415 külades. Rakke alevikus asub 32 korterelamut 408 korteriga, nendest 55 korterit on erastamata. Rakke alevikus asub 2 katlamaja, 260 korterit on keskküttel. Alevikus tegutseb hetkel vaid kaks korteriühistut, kuid korterelamute seisukorra parandamiseks tuleks propageerida korteriühistute loomist. Rakke valla korterelamute elamufond koosneb 59 korterelamust 554 korteriga. Kokku on korterelamutes elamispinda 28 710 m². Suurem osa korterelamutest asub Rakke alevikus s.o. 32 korterelamut 408 korteriga, mis moodustab 54% kõigist korterelamutest ja 74% kogu

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 23 2009-2014 eluruumide pinnast. Korteriomand on seatud kolmele elamule s.h. 2 elamut Rakke alevikus. Suurem osa elamufondist asub korterelamutes, mille ehitusaasta jääb 1950-1990.a vahele, seega enamus korterelamuid on vanemad kui 20 aastat ning vajavad osalist remonti või põhjalikku rekonstrueerimist.

Tabel 10 Rakke valla hoonestus

Küla, alevik Ühepereelamud Kortermajad,kort.arv Ettevõtted,asutused 6 tootmishoonet Ao 31 1 kalmistu Edru 22 1 maja 4 korteriga Emumäe 26 Jäätma 2 Kaavere 3 Kadiküla 3 Kamariku 3 Kellamäe 3 Kitsemetsa 1 Koila 14 Kõpsta 1 Koluvere 8 1 koolimaja Lahu 12 1 külakoda Lammasküla 9 3 maja 4 korteriga 2 tootmishoonet Lasinurme 33 2 maja 4 korteriga Liigvalla 50 2 maja12 korteriga 1 tootmishoone Mäiste 8 Mõisamaa 17 Nõmmküla 12 Olju 4 Padaküla - 1 maja 4korteriga Piibe 27 2 maja 8 korteriga 1 toomishoone Räitsvere 11 1 koolimaja 1 saun Salla 52 5 maja 8 korteriga 2 tootmishoonet Sootaguse 2 Suure-Rakke 14 2 tootmishoonete 1 avahooldekeskus Tammiku 25 Villakvere -

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 24 2009-2014

Väike-Rakke 4 Väike-Tammiku 6 1maja 6 korteriga 2 bensiinijaama 4 maja 8 korteriga 1 koolimaja 2maja 12 korteriga 1 katlamaja 2 maja 18 korteriga 1 saun-katlamaja 7 maja 24 korteriga 1 lasteaed 1 maja 30 korteriga 1 raamatukogu Rakke alevik 182 1 maja 3 korteriga 1 vallamaja- kultuurikeskus 1 raudteejaam 3 toomishoonet 1 arstipunkt 1 noortekeskus-side 3 kauplust

3.3. Rakke valla teedevõrgustik Rakke valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Rakvere-Tartu maantee, Piibe maantee ja Tallinn- Tartu raudtee.

Valda läbivad riigimaanteed: Tugimaanteed: nr 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva, nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete Kõrvalmaanteed: nr 15124 Kapu-Rakke-, nr 17110 Tammiku-Salla-Käru, nr 17111 Olju-Salla, nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru, nr 17113 Ao-Vahuküla. Ühistranspordist oli ja on seni tähtsal kohal raudteetransport Tallinn-Tartu liinil, mida saavad valla elanikud kasutada koolis ja tööl käimiseks. Maanteetransport on Tallinna ja Tartu suunas suhteliselt hea, seda nii mööda Piibe kui ka Tartu-Rakvere-Tallinna suunal olevat maanteed. Teede ja tänavate võrk on vallas välja arendatud. Kohalike teede registrisse on kinnitatud vallateid ja tänavaid 88,831 km, avalikult kasutatavaid erateid 44,171 km (omanikega on sõlmitud tee avaliku kasutamise leping), erateid 29,789 km, metsateid on 12,03 km.

Seega: - vallateid 88,831 km, sellest asfaltbetoon- ja mustkattega 6,7%; - avalikus kasutuses erateid 44,171 km, sellest asfalteeritud 1,4%; - tänavaid 8,147 km, sellest asfalteeritud 48,8%.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 25 2009-2014

3.4. Rakke valla tööstus ja ettevõtlus Rakke valla suurim tööandja on Rakke Vallavalitsus kes andis 2007.a. tööd 102 töötajale, Nordkalk AS annab tööd 70 töötajale, OÜ Isotalo annab aastas tööd ca 20 töötajale. 10 töötajaga on OÜ Kiiker, kes tegeleb reisijateveoga ning TÜ Rakke Põllumajanduslik Teenindus-Kaubandusühistu, kes tegeleb viljakuivatuse, -sortimise ja –tuulamisega ning ehitusmaterjalide müügiga. Ülejäänud on äriühingud, kellel on majandusaastaaruandes märgitud töötajate arv, on alla 10 töötajaga ettevõtted. Suurim kaubandusest on OG Elektra Grossi toidukaubad. Äriregistri andmetel tegutseb seisuga 27.06.2006 äriühinguid 33, neist 3 on AS-id, 28 OÜ-d, 1 on TÄÜ ja 1 on TÜ. FIE-deks on registreerunud 82 ning MTÜ-sid on 14. Rakke valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on 16,5 ettevõtet 1 000 elaniku kohta, millega Rakke vald on maakonnas 11-ndal kohal. Võrreldes maakonna keskuse, Rakvere linna, vastava näitajaga (50,1), siis on Rakke valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja madal. Samuti kuulub Rakke vald antud näitajaga teiste maakonna valdadega võrreldes nende valdade hulka, kel on madal ettevõtluse aktiivsuse näitaja. Elanike arvult on Rakke vald maakonnas 12-nes ja äriühingute arvult samuti 12-nes. Pindalalt on Rakke vald maakonnas kaheksas. Äriregistri andmetel seisuga 27.06.2006, on Rakke vallas aktiivseid äriühinguid 32 ja mitteaktiivseid 6. registrisse on kantud, seisuga 27.06.2006, kolm AS-i, 28 OÜ-d, üks TÜ ja üks TÄÜ. 2004.aasta majandusaastaaruanne on seisuga 27.06.2006 esitamata ühel OÜ-l. Pankrotis pole äriregistri andmetel seisuga 27.06.2006 ühtegi äriühingut, kuid likvideerimisel on üks AS, kolm OÜ-d ja üks TÜ. Kokku on aktiivseid ja mitteaktiivseid äriühinguid 38.

3.5. Rakke valla tööhõive ja sotsiaalsfäär Töötute arv Rakke vallas on esitatud tabelis 11. Tegelikult võib töötute osakaal olla suurem, kuna osa inimesi ei registreeri end töötutena.

Tabel 11 Töötute arv Rakke vallas Tööturuameti andmetel

Kuupäev 31.01.2007 31.01.2008

Registreeritud 19 17 töötute arv

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2007. aastal Statistikaameti andmetel oli Lääne-Virumaal 4 688,20 krooni.

Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid.

Haridus Rakke vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Vallas asub Lastepäevakodu „Leevike“, Lahu Algkool, Salla Põhikool ja Rakke Gümnaasium.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 26 2009-2014

Rakke Noortekeskuses on noortele loodud kooskäimise ja vaba aja veetmise võimalused. Võimalik on mängida lauatennist, koroonat, õhuhokit, lauajalgpalli, minipiljardit ning kabet, malet, kasutada arvutit ja internetti, vaadata televiisorit või videot ja kuulata muusikat.

Kultuur Rakke valla kultuurielu kannavad Rakke Kultuurikeskus, raamatukogud (Rakkes, Sallas ja Piibes), koolid ning valla territooriumil tegutsevad seltsid ja ühingud. Rakke vallas tegutsevad aktiivsemalt järgmised mittetulundusühingud ja seltsingud: - Rakke Valla Hariduse Selts, korraldab ülevallalisi üritusi ja koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele ning organiseerib muuseumi tööd. - Rakke Vabatahtlik Tuletõrjeühing. - Pensionäride klubi Hõbeniit. - Spordiklubi Rakke, organiseerib nii ülevallalisi kui üleriigilisi spordiüritusi ja treeninguid, kus põhirõhk on pööratud noortele. - Heategevusklubi Civitan, korraldab aastaringseid heategevuslikke üritusi. - MTÜ Kodukülad, põhieesmärgiks on Lahu piikonna arendustegevus. - Viru-Lemmu Metsaselts, koondab endise Simuna kihelkonna (Avanduse, Rakke, Laekvere valdade) erametsaomanikke mille põhieesmärgiks on erametsaomanike koolitus, nõustamine ja riigipoolsete toetuste koordineerimine. - Salla Mõisa Naiste Selts. - Kaitseliit. - MTÜ Emumäe, korraldab Emumäe jooksu.

Sport Rakke vallal on olnud läbi aegade kindel koht Eesti spordimaastikul. Vabariiklikus spordikalendris on traditsioonilised Rakke Rattamaraton ja Rakke Linnamäe seeriajooksud. Sportimistingimused ei ole väga head, kuid areng toimub ning võimalused maastiku ja staadioni näol on väga suured. Alates 2007.aastast on loodud oma noorratturite võistkond. On pandud alus Emumäe jooksutraditsioonile, mille korraldamisega tegeleb alates 2007.aastast MTÜ Emumägi. Sportimiseks on vallas üks spordihoone – Rakke Gümnaasiumi võimla. Gümnaasiumi internaadi taha on rajatud korvpalliplats ja ekstreemspordiväljak.

Sotsiaalhoolekanne 1.jaanuari 2007.aasta seisuga töötab Rakke vallas sotsiaalala spetsialist, perearsti praksis, hambaravikabinet, apteek. Rakke vallas on november 2007.a. seisuga pensioni saajaid 594 inimest, puuetega lapsi 10 ja töötuid 30 (töötuse määr on 5,9 %). Rakke vallas on Tammiku Avahooldekeskus, mis pakub hooldust kuni 17 hoolealusele. Hoolealuste käsutuses on 9 tuba, kus elatakse ühe ja kahekesi. Hooldekeskus töötab juhataja kt ja 4 sotsiaalhooldajat. Esmatasandi meditsiinilist teenindamist teostab perearst. Rakke vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 27 2009-2014

3.6. Rakke valla keskkonnakaitselised tingimused Rakke vald asub Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning tundlikum inimmõjule. Rakke valla territoorium asub ordoviitsiumi ja siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid, siin asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi ning Pandiverele iseloomulikke karstinähtusi. Tänu õhukesele pinnakattele ja karstile on siinne põhjavesi reostusohtlik. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Rakke vallas asuvad mitmed jõed, ojad allikad, järved ja tehisveekogud. Valla territoorium asub Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala territooriumil.

Hoiualad moodustavad: - Jäola hoiuala (36 ha - taimeliigi kasvukoha kaitse), - Seljamäe hoiuala (203 ha - metsa-, niidu- ja veeelupaiga kaitse), - Tammelehe hoiuala (3,0 ha - järveelupaiga kaitse).

Looduskaitsealad: - Endla looduskaitseala (484,7 ha) - Emumäe maastikukaitseala (356 ha)

Kaitsealused pargid ja põlispuud: - Emumäe pargi põlispuud - Lammasküla parkmets -Lasinurme pargi põlispuud - Liigvalla park - Piibe pargi põlispuud - Salla park - Tammiku park ja parkmets

Looduse üksikobjektid: - Baeri tammed Piibe külas - Liigvalla orjatamm Liigvalla pargis - Liigvalla orjakivi Liigvalla pargis - Mõisamaa allikad Väike-Rakke külas.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 28 2009-2014

3.7. Rakke valla tõmbekeskused Rakke vallasiseseks tõmbekeskuseks on Rakke alevik, mis on valla halduskeskuseks. Aleviku tõmbefaktoriteks on kool, lasteaed, vallamaja, kultuurikeskus jne. Samas mõjutab valla elanike liikumist maakonna keskus - Rakvere linn, sest seal on töökohad, kaubandus-teenindus jne. Koostöö toimub Väike-Maarja, Tamsalu ja Laekvere ja Koeru valdadega. Rakke vallal on tihedamad sidemed endiste Simuna kihelkonna valdadega (Laekvere ja endine Avanduse vald). Koos korraldatakse kihelkonnapäevi, spordivõistlusi, kultuuriüritusi jne.

4. LAEKVERE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

4.1. Laekvere valla asukoht Laekvere asub Lääne-Virumaa lõuna-kagu osas Pandivere koostööpiirkonnas. Suurematest keskustest asub Rakvere Laekvere vallast 40 km, Tallinn 140 km ja Tartu 100 km kaugusel. Kohalikuks keskuseks on Laekvere alevik. Valla pindala on 352,4 km2 ning siia kuulub 18 küla ja üks alevik.

4.2. Laekvere valla rahvastik ja elamumajandus Seisuga 09.12.2008. a elas Laekvere vallas 1762 elanikku. Rahvastiku keskmine tihedus vallas on ca 5 inimest km² kohta.

Laekvere vallas on sündide arv viimastel aastatel kasvanud: 2004. a sündis 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut), 2005. a 14 last (7 poissi ja 7 tüdrukut), 2006. a 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut), 2007a. sündis 24, neist (18 poissi ja 6 tüdrukut) ning 2008a. 23 last (14 poissi ja 10 tüdrukut). Surmade arv on samuti tõusnud: 2004. a suri 21 inimest (13 meest ja 8 naist), 2005. a 28 inimest (9 meest ja 19 naist), 2006. a 28 inimest (17 meest ja 11 naist), 2007a. 28 inimest (12 meest ja 16 naist) ning 2008a. 31 inimest (19 meest ja 12 naist). Seega loomulik iive on vallas püsinud negatiivsena ning pidevalt langenud. 2006. a oli loomulik iive -18, võrdluseks 2005. a sama näitaja -14 ja 2004. a -11. Laekvere valla elanike arv külade kaupa on toodud tabelis 12.

Tabel 12 Laekvere valla elanike arv asulate kaupa seisuga 09.12.2008 a.

Alevik/küla Elanike arv Alevik/küla Elanike arv

Alekvere 27 Rajaküla 71

Arukse 18 Rohu 62

Ilistvere 5 Salutaguse 27

Kaasiksaare 32 19

Kellavere 7 Sootaguse 2

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 29 2009-2014

Laekvere 482 33

Luusika 0 Venevere 160

Moora 141 Rahkla 170

Muuga 266 48

Paasvere 192

Laekvere vallas on ca 617 majapidamist, 26 korterelamut, kaks sotsiaalkorterit, mis on rahuldavas seisukorras.

Tabel 13 Laekvere valla hoonestus Küla, alevik Ühepereelamud Kortermajad,kort.arv Ettevõtted,asutused 16 16

Ilistvere 3 23 6

1 maja 4 korteriga 4- kauplust 2 maja 8 korteriga 1-saekaater 2maja 12 korteriga 4- vallaasutuse hoonet 3maja 24 korteriga 2-töökoda Laekvere 76 1 maja 27 korteriga 1-tootmishoone 3 Moora 35 2maja 4 -korteriga 2-lauta (Laekvere PM) 1 maja 12 korteriga 1-kauplus (Helter) 2 maja 8 korteriga 2-tootmisfarmi 2 maja 6 korteriga (Muuga PM) 3 maja 4 korteriga 1-töökoda (Muuga Muuga 55 1 maja 3 korteriga PM) 2-vallavalitsuse hoonet 1-tuulik 1-laut Paasvere 82 2 maja 8 korteriga 4-lauta (3-Muuga PM,

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 30 2009-2014

1-FIE) Padu 22 1 maja 3korteriga 1-laut 2-lauta (Rahkla Farm) 1 maja 8 korteriga 1-töökoda (Rahkla Rahkla 65 3 maja 4 korteriga Farm) Rajaküla 27 Rohu 32 2-lauta (Rahkla Farm) Salutaguse 26 2-lauta (Laekvere PM) Sirevere 18 1maja 4 korteriga Sootaguse 9

Vassivere 21 1-kauplus 1-töökoda 2-lauta (Venevere Farm) Venevere 82 1 maja 4 korteriga 1-vallavalitsuse hoone

4.3. Laekvere valla teedevõrk Teedevõrk on Laekvere vallas küllaltki hea ja suhteliselt tihe. Valda läbivad riigiteedest Rakvere-Luige tugimaantee ja 7 kõrvalteed. Seega on Laekvere vallal hea ühendus naabritega. Laekvere valla tänavaid haldab Laekvere Vallavalitsus. Kohalikke ja erateid on kokku 284,5 km. Valla hallata on 142,7 km teid, millest 73,8 asub eramaadel. Enamike erateede omanikega on sõlmitud avaliku kasutamise leping. Metskonna maid läbiva 11,7 km tee kohta lepingud puuduvad.

Laekvere vald on rahuldavalt kindlustatud ühiskondliku transpordiga. Valla elanikke teenindavad mitmed bussiteenust osutavad ettevõtted. Peamiselt siiski GO Bus Rakvere, kellega on sõlmitud ka õpilaste tasuta sõidukaartide leping. Ühenduse Tallinnaga kindlustavad mitmed valda läbivad bussiliinid. Kõik valda läbivate teede ääres asuvad bussiootekojad on valla hallata.

4.4. Laekvere valla tööstus ja ettevõtlus Laekvere valla majanduslik elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks. Ettevõtete rohkus ja hästitasustatavate töökohtade olemasolu tagavad omavalitsuse tulubaasi suurenemise laekuvate maksude näol ning inimestele kõrgeid sissetulekuid ja sellest tingitud elatustaseme tõusu.

Laekvere vallas on seisuga 1. märtsi 2007. aasta registreeritud 1 aktsiaselts ja 26 osaühingut ning 128 füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige arvestatavamateks ettevõtluspiirkondadeks on Laekvere vallas Laekvere alevik, Muuga, Venevere, Moora ja Rahkla külad.

Laekvere valla tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, metsandus ning puidutöötlemine, teenindus, ehitus ja maavarade kaevandamine.

Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusalade järgi:

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 31 2009-2014

1) põllumajandus – 47 % 2) metsamajandus – 36 % 3) kaubandus, teenindus – 14 % 4) ehitus – 3 %

Laekvere valla suuremad tööandjad on Laekvere Vallavalitsus ca 80 töötajaga, põllumajandus- ja taime- loomakasvatusettevõte Muuga PM OÜ ca 55 töötajaga, puidu, puidust toodete ekspordi ja impordiga ning puittoodete tootmisega tegelev ettevõte AS Boxer Puidu Eksport ca 55 töötajaga, kaubandus-, põllumajandus- ning taime-loomakasvatusettevõte OÜ Laekvere PM ca 50 töötajaga, metsa ülestöötlemise ja puidutöötlemise ettevõte OÜ Artiston ca 30 töötajaga, jae- ja hulgikaubandus ning AS Laekvere Ehitus on likvideerimisel, Eesti Kaitseliidu Tapa malevkonna Laekvere rühm ca 20 töötajaga, kaubandusettevõte Helter-R AS ca 15 töötajaga, põllumajandus-, taime-loomakasvatus- ja metsandusettevõtted Venevere Farm OÜ ja OÜ Rahkla Farm ca 15 töötajaga ning elektriseadmete remondiga tegelev ettevõte OÜ Laekvere Elekter ca 3 töötajaga.

Laekvere vallas tegutseb 1. jaanuari 2009. a seisuga: • 6 kauplust: 4 toidukauplust, 1 kasutatud riiete kauplus, 1 ehituse- ja majapidamistarvete kauplus Laekvere alevikus ning Muuga ja Venevere külades igas 1 toidukauplus. • 2 raviteenust osutavat asutust: OÜ Perearst Sirje Puhasmägi, OÜ Maire Kruusamägi Hambaravi. • 2 postiteenust osutavat asustust: postkontor Laekvere alevikus ja postijaotuspunkt Muugas. Põllumajanduslikku maad on vallas 10 053 ha, sellest 8598 ha on põllumaad ja 1455 ha on looduslikku rohumaad. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Laekvere ümbrusesse. Põllumaad kuuluvad keskmise viljakusega maade hulka. Suurimateks põllumajandustootjateks vallas on Muuga PM OÜ, Laekvere PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, Venevere Farm OÜ, OÜ Pihlaspä Talu, Simuna Ivax OÜ, K&G Saarelt OÜ ning FIE Tõnu Sibolt.

4.5. Laekvere valla tööhõive ja sotsiaalsfäär Töötute arv Laekvere vallas on esitatud tabelis 14. Tegelikult võib töötute osakaal olla suurem, kuna osa inimesi ei registreeri end töötutena.

Tabel 14 Töötute arv Laekvere vallas Tööturuameti andmetel

Kuupäev 31.01.2007 31.01.2008

Registreeritud 18 15 töötute arv

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2007. aastal Statistikaameti andmetel oli Lääne-Virumaal 4 688,20 krooni.

Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 32 2009-2014

Haridus Laekvere vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Vallas asub Laekvere lasteaed „Rüblik“, Laekvere Põhikool ja Muuga Põhikool.

Venevere seltsimajas, Muuga Maanaiste Seltsis ja Laekvere Rahvamajas on noortele loodud kooskäimise ja vaba aja veetmise võimalused. Lisaks saab huvitegevusega tegeleda ka Laekvere ja Muuga Põhikoolides ning sportimisvõimalustega Muuga võimlas.

Kultuur Kultuuriasutustest on vallal 2 rahvamaja (Laekvere Rahva Maja ja Venevere Seltsimaja) ja 3 raamatukogu (Laekveres, Muugas ja Veneveres. Valla kultuurielu ilmestavad täiendavalt Muuga Maanaisteselts "Eha" ja Venevere Haridus- ja Kultuuriselts. Aktiivselt tegutseb Kaitseliidu Viru Maleva Tapa malevkonna Laekvere rühm ning Veneveres tegutsev Alutaguse Maleva Avinurme malevkonna Kodutütarde ja Noorte Kotkaste salgad. Seltsi peamised panused valla arengusse: tegevused lastele ja noortele, töö andmine kohalikele elanikele.

Sport Sportimiseks on vallas üks spordihoone - Muuga Spordihoone, mis on valminud 1986. a ja renoveeritud 2005. a. Hoone kõrval asub 1 välikorvpalliväljak ja 1 välivõrkpalliväljak. Hoones on jõusaali kasutamise võimalus, samuti korv-, võrk- ja sulgpall, lauatennis ja aeroobika. Laekvere alevikus on 2 mänguväljakut: korv- ja võrkpalliväljak.

Sotsiaalhoolekanne 1. jaanuari 2007. a seisuga on vallas hooldustöötaja, sotsiaalkonsultant, perearst, perearsti õde, hambaarst ning apteek. Vanaduspensioni saajaid on 398 ja töövõimetuspensioni saajaid 44. Puudega inimeste arv on 95 täiskasvanut (neist 16 inimesel on hooldaja, kellele makstakse hooldajatoetust) ja 12 last. Vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla.

4.6. Laekvere valla keskkonnakaitselised tingimused Laekvere valla Kapu-Rakke-Paasvere maanteest põhjapoole ja Rakvere-Luige maanteest lääne poole jääv maa-ala (Muuga, Paasvere, Rajaküla, Rahkla, Rohu, Laekvere, Moora, Kellavere, Padu, Sirevere) jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale.

Looduskaitsealad: - Kellavere maastikukaitseala (154 ha) - Paadenurme looduskaitseala (343 ha) - Tudusoo maastikukaitseala (2754 ha) - Luusika looduskaitseala (439 ha)

Paadenurme, Tudusoo ja Luusika looduskaitsealad jäävad suuremalt jaolt metskondade maadele.

Metsise püsielupaigad: -Karja püsielupaik (236,9 ha) -Kärje püsielupaik (126,3 ha)

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 33 2009-2014

-Kullissaare püsielupaik (78,11 ha) -Saara püsielupaik (44,97 ha).

Kaitstavad looduse üksikobjektid: - Muuga park - Rahkla park - Paasvere park - Rohu park - allee parkmetsaga - Aruküla mänd - Laekvere mänd - Sirevere ussikuusk - Pärna allee Venevere pargis

Karstialad: - Hundilageda karstiala - Rajaküla-Muuga karstiala - Rohu karstiala - Rahkla karstiala - Sirevere karstiala - Edivere-Paasvere karstiala

4.7. Laekvere valla tõmbekeskused Laekvere vallasiseseks tõmbekeskuseks on Laekvere alevik, mis on valla halduskeskuseks. Aleviku tõmbefaktoriteks on kool, lasteaed, vallamaja jne. Samas mõjutab valla elanike liikumist maakonna keskus - Rakvere linn, sest seal on töökohad, kaubandus-teenindus jne. Laekvere vallal on tihedamad sidemed endiste Simuna kihelkonna valdadega (Rakke ja endine Avanduse vald). Koos korraldatakse kihelkonnapäevi, spordivõistlusi, kultuuriüritusi jne. Ühiselt hallatakse Simuna kalmistut ning kasutatakse kirikut ja Simuna võimlat.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 34 2009-2014

5. JÄÄTMEKÄITLUST REGULEERIV SEADUSANDLUS

5.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega.

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 29.mai 2008 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Riigi jäätmekava 2008-2013 (RTL,05.06.2008,45,627) on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi.

Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalike omavalitsustele kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused:

· Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2);

· Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31);

· Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39);

· Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42 );

· Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 );

· Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4);

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 35 2009-2014

· Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a. probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2);

· Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi (§ 66 lõige 2);

· Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (§ 66 lõige 3);

· Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367; 89, 603) sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1);

· Jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lõige 3);

· Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3);

· Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71);

· Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);

Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid:

· Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;

· Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;

· Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina;

· Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 36 2009-2014

· Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;

2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

· Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuleb vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta detsembriks.

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:

1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas;

2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45%-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Keskkonnatasude seadus (01.01.2006) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 37 2009-2014

Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus:

· Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;

· Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega.

Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seaduse alusel vastuvõetud Põllumajandusministri määrus 10.11.2000 nr. 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaar-nõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord»

Lisaks seadustele reguleerivad kohalike omavalitsuste jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt.

Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid.

Vastavalt Ravimisseadusele (RTI, 06.01.2005, 2, 4) tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud:

· 6. aprilli 2004. a. määrus nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu;

· 6. aprilli 2004. a. määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord;

· 6. aprilli 2004. a. määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;

· 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm;

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 38 2009-2014

· 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta;

· 13. detsembri 2004. a. määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad;

· 24. detsembri 2004. a. määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad;

· 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus;

· 6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud.

Keskkonnaminister on kehtestanud:

· 15. aprilli 2004. a. määrusega nr 17 Metallijäätmete täpsustatud nimistu;

· 20. aprilli 2004. a. määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid;

· 21. aprilli 2004. a. määrusega nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded;

· 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 25 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;

· 26. aprilli 2004. a. määrus nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vormi ning jäätmeloa vorm;

· 26. aprilli 2004. a. määrus nr 27 Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded;

· 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;

· 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 Vanaõli käitlusnõuded;

· 29. aprilli 2004. a. määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;

· 29. aprilli 2004. a. määrus nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord;

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 39 2009-2014

· 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord;

· 4. juuni 2004. a. määrus nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;

· 8. juuli 2004. a. määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded;

· 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad;

· 9. veebruari 2005. a määruse nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded;

· 15. veebruari 2005. a määrus nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused;

· 20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid;

· 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused;

· 2. juuli 2007. a määrus nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu.

5.2. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

· Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991);

· Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised:

· Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);

· Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991);

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 40 2009-2014

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994);

· Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000);

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003);

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:

· Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);

· Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999).Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused:

– 2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest;

– 2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000);

· Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000).

· Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on «Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv» (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 41 2009-2014

5.3. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekäitlusalased õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise, sorteerimise, veo korraldamine, nendega seotud tehnilised nõuded ning korraldatud olmejäätmeteveo rakendamine ja tingimused.

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades toimib ühine korraldatud jäätmevedu. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi viis läbi 2007a. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade poolt ühiselt moodustatud MTÜ Roheline PAIK . Korraldatud jäätmeveo kohta on vastuvõetud Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades järgmised õigusaktid:

· Tamsalu Vallavolikogu 28. veebruari 2007 määrusega nr 2 kehtestatud “Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri” · Tamsalu Vallavolikogu 23. mai 2007 määrusega nr 11 kehtestatud ”Jäätmehoolduseeskirja muutmine” · Tamsalu Vallavolikogu 20. juuni 2007.a. määrusega nr 15 kehtestatud ” Tamsalu valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” · Tamsalu Vallavolikogu 22. august 2007.a. määrusega nr. 17 kehtestatud ”Tamsalu valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

· Väike-Maarja Vallavolikogu 28.märtsi 2007 määrusega nr 7 kehtestatud “Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri” · Väike-Maarja Vallavolikogu 27.juuni 2007 määrusega nr 11 kehtestatud ”Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja muutmine” · Väike-Maarja Vallavolikogu 27. juuni 2007.a. määrusega nr 10 kehtestatud ” Väike-Maarja valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” · Väike-Maarja Vallavolikogu 29.august 2007.a. määrusega nr 14 kehtestatud ” Väike-Maarja valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

· Rakke Vallavolikogu 01.märtsi 2007 määrusega nr 4 kehtestatud “Rakke valla jäätmehoolduseeskiri” · Rakke Vallavaolikogu 28.juuni 2007 määrusega nr 16 kehtestatud ”Rakke valla jäätmehoolduseeskirja muutmine” · Rakke Vallavolikogu 28. juuni 2007.a. määrusega nr 17 kehtestatud ”Rakke valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” · Rakke Vallavolikogu 27. september 2007.a. määrusega nr 20 kehtestatud ”Rakke valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

· Laekvere Vallavolikogu 27.veebruari 2007 määrusega nr 27 kehtestatud “Jäätmehoolduseeskiri” · Laekvere Vallavolikogu 29.mai 2007 määrusega nr 30 kehtestatud ”Laekvere valla jäätmehoolduseeskirja muutmine”

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 42 2009-2014

· Laekvere Vallavolikogu 28. juuni 2007.a. määrusega nr 31 kehtestatud ”Laekvere valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” · Laekvere Vallavolikogu 01.märts 2005.a. määrused nr.47 ja 52 kehtestatud ”Laekvere valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:

· pakendid ja pakendijäätmed- tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse

· kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid;

· elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda selleks ettenähtud kohta;

· vanad autorehvid tuleb üle anda selleks ettenähtud kohta, nt jäätmejaamadesse

Korraldatud jäätmeveo kohta on jäätmehoolduse eeskirjas:

· korraldatud jäätmevedu hõlmab olmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike; · Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele valla haldusterritooriumi piires; · olmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada.

5.4 Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava seos riigi jäätmekavaga Riigi jäätmekava 2008–2013 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234. Riigi jäätmekava põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo.

Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed).

Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Kuigi EL eelnõu Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia (Brüssel 21.12.2005 KOM(2005) 666) võib

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 43 2009-2014 veel muutuda, jäävad juba sõnastatud EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibidkehtima ka tulevikus. Need on järgmised:

· ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu

· juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist.

Vajalikuks instrumendiks ja mõtteviisiks on olelustsükli (olelusringi) analüüsi kasutamine eesmärkide püstitamisel ja alternatiivide analüüsil. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel.

Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne.

Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba tootekavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 44 2009-2014

6.TAMSALU, VÄIKE-MAARJA, RAKKE JA LAEKVERE VALDADE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS

Sissejuhatus

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdadest 2007. aastal kogutud tavajäätmete kogused jäätmeliikide kaupa on esitatud tabelis 15. Andmed pärinevad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt. Ilmselt ei saa jäätmearuandlusele tuginevaid jäätmestatistika andmeid täielikult usaldada jäätmete liigitamise (jäätmed on ladestatud vale koodi all) ja üleandja osas (majapidamistes ja ettevõtetes tekkinud jäätmed on kohati segamini). Majapidamistest kogutud jäätmekogused varieeruvad aastate ja omavalitsuste lõikes suures ulatuses.

Tabel 15

Tavajäätmete kogumine Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades ettevõtetelt ja eraisikutelt 2007. a jäätmearuannete andmetel

Väike- Tamsalu Maarja Rakke Laekvere

Era- Ette- Era- Ette- Era- Ette- Era- Ette- Jäätme- isikutelt võtetelt isikutelt võtetelt isikutelt võtetelt isikutelt võtetelt (t) (t) (t) (t) (t) (t) (t) kood Jäätmete nimetus (t) Kivilõikamisel ja –saagimisel tekkinud 0 0 0 2331 0 0 0 01 04 13 jäätmed 0 02 01 01 Pesemis- ja puhastussetted 0 0 1160 0 0 0 0 0 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 72,2 1,6 316,5 3,9 8,7 2,0 66,9 0,3 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed 0 0 149 0 0 0 0 0 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh 16 270 0 0 0 02 01 06 reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad 0 farmiheitmed 7048 02 01 10 Metallijäätmed 0 0 13,9 0 0 0 0 0 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, 65,2 0 0 03 01 05 puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, 0 0 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 0 0 01 04 0 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 196,3 0 0 0 0 0 0 0 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 0 3,6 8,1 4,5 0,5 6,7 0 0 15 01 02 Plastpakendid 1,4 0 1,7 14,5 0 0 3,2 0 15 01 04 Metallpakendid 0,1 0 0,2 0,6 0 0 0,4 6,8 15 01 06 Segapakendid 0 4,8 1,5 0 0 10,0 0 1,0 15 01 07 Klaaspakendid 0,4 0 1,6 2,0 0 0 2,1 0 16 01 03 Vanarehvid 0 0 0,4 0 0 0,03 0 0,5 Betooni-, tellise-, plaadi- või 0 0 0 0 0 0 17 01 07 keraamikatootesegud,

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 45 2009-2014

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 1,9 01 06 0 17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0 0 0 0 0 0,03 0,3 0 17 0402 Alumiinium 0 0 0 0 0 0 6,3 0 17 04 05 Raud ja teras 282,1 0 75,1 0 50,1 0 130,6 0 17 04 07 Metallisegud 0 0 0 0 0 0 3,8 0 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud 0 33,7 0 0 0 227,3 0 17 05 06 koodinumbriga 17 05 05 0 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole 12,6 3,1 0,8 2,9 75,9 0,5 17 09 04 nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 0 09 03 0,1 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise 0 0,5 0 0,3 0 0 0 19 12 12 jäägid 0 20 01 01 Paber ja papp 0 2,0 25,1 0 0 0 0 0 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 39,7 470,6 325,6 443,0 6,8 281,0 53,7 92,1 20 03 07 Suurjäätmed 0 3,6 0 6,7 0 2 0 0 20 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0 0 3460,4 46,2 233 0 9,3 0 KOKKU: 7640,3 488,1 21 921,1 524,5 2631,2 304,66 579,8 101,2

Kodumajapidamised tekkivad jäätmed Kodumajapidamises tekkivate jäätmehulkade hindamisel on võetud jäätmetekkeks elaniku kohta suuremates asulates (üle 1000 elaniku) 250 ja mujal 205 kg/a. Jäätmete koostise hindamisel on aluseks võetud üleriigilise jäätmekava koostamise raames AS Vaania poolt läbi viidud sortimiste tulemused on tabelis 16. Hinnangulised majapidamistes tekkivate ja eraldi kogutavate jäätmete kogused on toodud tabelis 17.

Tabel 16 Segaolmejäätmete koostis

paber ja inertsed orgaanilised ohtlikud kartong klaas metall plastik puit tekstiil jäätmed jäätmed jäätmed % 25,3 2,7 3,8 11,6 3,3 0,9 6,7 42,1 0,2

Tabel 17 Hinnangulised Pandivere piirkonna majapidamistest kogutavad jäätmete kogused ja mahud

Sega- Klaasi- Metalli- olme paber biojäätmed plastijäätmed ladestatav jääde jäätmed jäätmed kokku t/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a Väike- Maarja 1126,4 114,0 1628,4 222,9 1143,0 71,9 1105,6 21,3 106,4 30,0 157,7 664,2 5534,8 Tamsalu 1082,1 109,5 1564,5 214,1 1098,1 69,0 1062,2 20,5 102,3 28,8 151,5 638,1 5317,2 Laekvere 380,3 38,5 549,8 75,2 385,9 24,3 373,3 7,2 35,9 10,1 53,2 224,2 1868,5

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 46 2009-2014

Rakke 462,2 46,8 668,2 91,5 469,0 29,5 453,7 8,7 43,7 12,3 64,7 272,5 2271,1 Kokku 3051,0 308,8 4410,9 603,7 3096,0 194,7 2994,7 57,7 288,3 81,2 427,1 1799,0 14991,6

Tekkivatest jäätmehulkadest potentsiaalselt eraldi kogutavate jäätmete massi ja mahu hindamisel on kasutatud AS Entec (2003) töö „Võrumaa jäätmejaamad“ andmeid. Nimetatud töö kohaselt on tekkivast jäätmehulgast võimalik eraldi kokku koguda 40% paberijäätmetest, 47% biolagunevatest jäätmetest, 55% plastijäätmetest, ning 70% klaasi- ja metallijäätmetest.

Erinevate jäätmeliikide keskmised tihedused on arvestatud järgmised (Entec, 2003): • vanapaber ja papp 70 kg/m3; • biolagunevad jäätmed 195 kg/m3; • plastikjäätmed 65 kg/m3; • klaasijäätmed 200 kg/m3; • metallijäätmed 190 kg/m3.

Ladestatavate segaolmejäätmete keskmiseks tiheduseks on vastavalt AS Ragn-Sells andmetele võetud 120 kg/m3.

Ettevõtluses tekkivad jäätmed Ettevõtluses tekkivate jäätmete kogus ja koostis sõltub suuresti ettevõtete tegevusaladest. Jäätmestatistika kohaselt Pandivere ettevõtetest kogutud jäätmekogused on toodud tabelis 18. Jäätmestatistika andmeil varieerub näiteks ettevõtetes tekkinud segaolmejäätmete hulk omavalitsuste kaupa suurtes piirides. 2004. aastal tekkis Laekvere valla ettevõtetes 2,8 ja Rakke valla ettevõtetes 217,2 t segaolmejäätmeid, kuigi valdade elanike arv erineb üsna vähe. Tõenäoliselt ei saa ka ettevõtteid puudutavat jäätmestatistikat lugeda päris tõepäraseks.

Muude jäätmeliikide osas on ettevõtete jäätmetekkes hinnangute andmine keeruline. Segaolmejäätmeid tekib väikelinnade ja maapiirkondade ettevõtetes „Jäätmekava koostamise juhendi“ (REC , 2003) kohaselt keskmiselt 100-150 kg elaniku kohta aastas. Arvestades ettevõtluse struktuuri omavalitsustes, on käesolevas dokumendis arvestatud ettevõtlusest tekkivate jäätmete koguseks Laekvere 100 kg, Rakke vallas 110 kg ja Väike-Maarja vallas ning Tamsalu vallas 120 kg segaolmejäätmete sarnaseid jäätmeid elaniku kohta aastas. Hinnanguline ettevõtetes tekkivate segaolmejäätmete kogus ja koostis on toodud tabelis 19.

Arvestades asjaolu, et suure osa Pandivere piirkonna ettevõtetest moodustavad põllumajandus- ja metsandusettevõtted, ei kajasta jäätmestatistika tõenäoliselt tegelikku puidu- ja biolagunevate jäätmete teket. Põllumajanduses tekib lisaks suures koguses kilejäätmeid, mida praegu käideldakse kas omavoliliselt või ladestatakse muude nimetuste all. Samuti ei ole jäätmestatistikas toodus tekkivate pakendijäätmete kogust, need võivad olla arvestatud segaolmejäätmete hulka.

Tabel 18

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 47 2009-2014

Pandivere piirkonnast ettevõtetest kogutud jäätmekogused 2002-2004

Väike-Maarja Tamsalu Laekvere Rakke 2004 2003 2002 2004 2003 2002 2004 2003 2002 2004 2003 2002 Segaolmejäätmed (t) 321,9 135,5 125,3 212,6 227,3 323,7 2,8 38,6 217,2 168,3 100,7 Ohtlikud jäätmed (t) 3,8 5,1 3,2 0,1 8,0 2,5 5,3 0,8 Puidujäätmed (t) 8255,8 4233,8 Metallijäätmed (t) 300,7 256,8 140,2 291,6 330,0 319,1 11,3 116,0 35,7 138,9 31,1 Ehitusjäätmed (t) 120,3 48,0 197,6 983,1 2261,5 90,9 269,9 71,9 89,2 Plastijäätmed (t) 1,4 Loomsete kudede jäätmed (t) 0,5 17,3 11,8 Biolagunevad jäätmed (t) 15,0 Jäätmeid kokku (t) 9003,0 4631,3 316,7 719,0 1552,2 2904,3 114,5 116,0 359,2 358,6 276,7 190,7

Tabel 19 Hinnanguline segaolmejäätmete teke ja koostis ettevõtetes

Sega- Klaasi- paber biojäätmed plastijäätmed metallijäätmed ladestatav jääde olme jäätmed t/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a t/a m3/a Väike- Maarja 647,8 65,6 936,5 128,2 657,4 41,3 635,9 12,2 61,2 17,2 90,7 382,0 3182,8 Tamsalu 562,3 56,8 813,0 111,3 570,6 35,9 551,9 10,6 53,1 15,0 78,7 331,6 2763,0 Laekvere 185,5 18,8 268,1 36,7 188,2 11,8 182,0 3,5 17,5 4,9 26,0 109,4 911,5 Rakke 222,0 22,5 320,9 43,9 225,2 14,2 217,9 4,2 21,0 5,9 31,1 130,9 1090,7 Kokku 1617,6 163,7 2338,5 320,1 1641,4 103,2 1587,7 30,6 152,9 43,0 226,5 953,8 7948,0

6.1 Korraldatud olmejäätmete vedu ja segaolmejäätmed

01.maist 2008a. algas Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades korraldatud olmejäätmete vedu, mis on hõlmab ainult segaolmejäätmeid. 2007a. moodustati MTÜ Roheline Paik, kes viis ka läbi avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vallavolikogude poolt määratud veopiirkonnas. 16.jaanuaril 2008a. anti nelja valla ühisel volikogul ainuõigus korraldatud jäätmeveoks AS-le Ragn Sells 01.maist 2008 kuni 30.aprillini 2011a. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kõik Tamsalu, Väike-Maarja ja Rakke valdade asulad ja külad. Laekvere vallas jäid korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata Luusika, Ilistvere ja Sootaguse külad, sest nendes külades ei ela ühtegi inimest.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 48 2009-2014

2007. aastal koguti jäätmearuannete põhjal Tamsalu vallas kokku 8128,4 tonni, Väike-Maarja vallas 22 445,6 tonni, Rakke vallas 2935,86 tonni ja Laekvere vallas 681 tonni tavajäätmeid, mis sisaldas nii elanikelt kui ka ettevõtetelt kogutud jäätmeid. Elanikelt koguti tabeli 15 andmete põhjal piirkonnas kokku 1 712,5 tonni segaolmejäätmeid.

Segaolmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimisharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Erinevates elamupiirkondades võib peale koostise suuresti erineda ka tekkiv jäätmekogus. Hajaasustuses tekib üldjuhul vähem jäätmeid ja need sisaldavad vähem orgaanikat, korterelamute jäätmeid iseloomustab seevastu suurem kompostitava materjali sisaldus. Ülevaate Eestis üldisest segaolmejäätmete koostisest annab joonis 1.

Joonis 1. Segaolmejäätmete koostis (Allikas: Riigi jäätmekava 2008 – 2013)

OÜ Alkranel „Pandivere koostööpiirkonna jäätmejaamade rajamise ettevalmistamine I etapp“ uuringu põhjal on kodumajapidamises tekkivate jäätmehulkade hindamise võetud jäätmetekkeks elaniku kohta suuremates üle 1000 elanikuga asulates nagu Tamsalu linn ning Väike-Maarja alevik 250 ja teistes valdade asulates ja külades 205 kg/a. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades hinnanguliselt tekkivad segaolmejäätmete kogused asulate kaupa on toodud tabelis 20.

Tabel 20

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 49 2009-2014

Hinnanguliselt tekkivad segaolmejäätmete kogused asulate kaupa.

ASULA ELANIKE ARV TEKKIV TEKKIV JÄÄTMEKOGUS JÄÄTMEKOGUS Alevik/küla ELANIKU KOHTA (t/a) (kg/a)

TAMSALU VALD

Aavere 13 205 2,665

Alupere 11 205 2,255

Araski 2 205 410

Assamalla 131 205 26,855

Järsi 3 205 0,615

Järvajõe 24 205 4,920

Kadapiku 13 205 2,665

Kaeva 17 205 3,485

Kerguta 13 205 2,665

Koiduküla 5 205 1,025

Koplitaguse 10 205 2,05

Kuie 36 205 7,380

Kullenga 28 205 5,740

Kursi 40 205 8,200

Lemmküla 1 205 0,205

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 50 2009-2014

Loksa 37 205 7,585

Metskaevu 10 205 2,050

Naistevälja 31 205 6,355

Piisupi 51 205 10,455

Porkuni 198 205 40,590

Põdrangu 82 205 16,810

Sauvälja 21 205 4,305

Savalduma 28 205 5,740

Sääse alevik 491 205 100,655

Tamsalu linn 2545 250 636,250

Türje 11 205 2,255

Uudeküla 108 205 22,140

Vadiküla 7 205 1,435

Vajangu 382 205 78,310

Vistla 23 205 4,715

Võhmetu 15 205 3,075

Võhmuta 52 205 10,660

Tamsalu vallas 1434,11 kokku

VÄIKE-MAARJA

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 51 2009-2014

VALD

Aavere 41 205 8,405

Aburi 59 205 12,095

Avanduse 110 205 22,55

Avispea 125 205 25,625

Ebavere 153 205 31,365

Eipri 110 205 22,55

Hirla 59 205 12,095

Imukvere 13 205 2,665

Kiltsi 254 205 52,070

Koonu 72 205 14,76

Kurtna 38 205 7,790

Kännuküla 40 205 8,200

Kärsa 18 205 3,690

Käru 108 205 22,140

Liivaküla 77 205 15,785

Määri 76 205 15,580

Müüriku 74 205 15,170

Nadalama 25 205 5,125

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 52 2009-2014

Nõmme 26 205 5,330

Orguse 39 205 7,995

Pandivere 121 205 24,805

Pikevere 82 205 16,810

Pudivere 45 205 9,225

Raeküla 38 205 7,790

Raigu 46 205 9,430

Rastla 28 205 5,740

Simuna 479 205 98,195

Triigi 285 205 58,425

Uuemõisa 29 205 5,945

Vao 425 205 87,125

Varangu 28 205 5,740

Vorsti 9 205 1,845

Võivere 43 205 8,815

Väike-Maarja 2005 250 501,250

Äntu 56 205 11,480

Ärina 62 205 12,710

Väike-Maarja vallas 1176,315 kokku:

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 53 2009-2014

RAKKE VALD

Ao 54 205 11,070

Edru 45 205 9,225

Emumäe 44 205 9,020

Jäätma 3 205 0,615

Kaavere 3 205 0,615

Kadiküla - - -

Kamariku 4 205 0,820

Kellamäe 4 205 0,820

Kitsemetsa 2 205 0,410

Koila 20 205 4,100

Koluvere 18 205 3,690

Kõpsta 11 205 2,255

Lahu 14 205 2,870

Lammasküla 41 205 8,405

Lasinurme 54 205 11,070

Liigvalla 124 205 25,420

Mõisamaa 19 205 3,895

Mäiste 17 205 3,485

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 54 2009-2014

Nõmmküla 39 205 7,995

Olju 8 205 1,640

Padaküla - - -

Piibe 66 205 13,530

Rakke alevik 1032 205 211,560

Räitsvere 27 205 5,535

Salla 134 205 27,470

Sootaguse 12 205 2,460

Suure-Rakke 52 205 10,660

Tammiku 55 205 11,275

Villakvere - - -

Väike-Rakke 16 205 3,280

Väike-Tammiku 23 205 4,715

Rakke vallas kokku 397,905

Laekvere vald

Alekvere 27 205 5,535

Arukse 18 205 3,690

Ilistvere 5 205 1,025

Kaasiksaare 32 205 6,560

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 55 2009-2014

Kellavere 7 205 1,435

Laekvere 482 205 120,500

Luusika - - -

Moora 141 205 28,905

Muuga 266 205 54,530

Paasvere 192 205 39,360

Padu 48 205 9,840

Rahkla 170 205 34,850

Rajaküla 71 205 14,555

Rohu 62 205 12,710

Salutaguse 27 205 5,535

Sirevere 19 205 3,895

Sootaguse 2 205 0,410

Vassivere 33 205 6,765

Venevere 160 205 32,800

Laekvere vallas 382,9 kokku

KÕIKIDES 3391,23 VALDADES KOKKU:

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 56 2009-2014

Lähtudes Euroopa Liidu liikmesriikide olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võib eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013. Eeldada võib, et olmejäätmete koguse kasv on suurem lähiaastatel ning edaspidi väheneb vastavalt majanduskasvu stabiliseerumisega.

Olmejäätmete sorteerimise eesmärgid: • Elaniku kohta ladestatav olmejäätmete hulk stabiliseerub aastaks 2010; • Eraldi kogutakse kõik ohtlikud jäätmed, sealhulgas: o Ohtlikud ehitusjäätmed; o Ettevõtetes ja majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed; o Käideldakse tervishoiuasutustes tekkinud riskijäätmed nõuetekohaselt; • Elaniku kohta ladestavate olmejäätmete hulk väheneb aastaks 2010 vähemalt 30% võrra, sealhulgas: o Taaskasutatakse 50% tekkivatest pakendijäätmetest; o Taaskasutatakse 50% tekkivast vanapaberist ja –papist; o Taaskasutatakse 50% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest; • Valdades tekkivatest ehitusjäätmetest taaskasutatakse aastaks 2010 vähemalt 80%, sealhulgas pinnasetäitena kuni 70%.

6.2 Pakend ja pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil käsutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%. Kõige rohkem tekib paber- ja papp-pakendit, mis moodustab poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Vähem tekib komposiit-, metall- ja puitpakendeid.

Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Pakendite taaskasutamise süsteem ei ole veel lõplikult välja kujunenud.

Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Praegu rakendatakse omavalitsustes kahte tüüpi kogumissüsteemi:

• Segapakendi kogumissüsteemis kogutakse pakend ja pakendijäätmed kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu kokku. • Tagatisrahasüsteemis kogutakse korduskasutuspudelid ja ühekorrapakend kogumispunktide kaudu kokku.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn. Taarapunktides või taaraautomaatides.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 57 2009-2014

2007. aastal koguti jäätmearuannete põhjal Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vallas kokku 17,372 tonni segapakendijäätmeid.

Pakendijäätmete käitlemisega tegelevad AS Ragn-Sells, AS Cleanaway ja AS Väätsa Prügila.

MTÜ Eesti Pandipakend, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning peatselt alustav Tootjavastutusorganisatsioon OÜ on kohustatud paigaldama pakendi jäätmete kogumiskonteinerid kohaliku omavalitsuse territooriumile selliselt, et oleks tagatud kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta,võtmata selle eest tasu kohaliku omavalitsuse käest. Segapakendite konteinerite arv on toodud tabelis 21.

Tabel 21 Segapakendi vastuvõtukohtade/konteinerite arv valdades

Konteineri asukoht Segapakendi konteinerite arv ja suurus m3 Tamsalu vald Assamalla 1 (1,5 m3) Porkuni 2 (1,5 m3 ja 0,6 m3) Sääse alevik 1 (1,5 m3),1 (0,6 m3) Põdrangu 1 (0,6 m3) Uudeküla 1 (0,6 m3) Vajangu 2 (1,5 ja 2,5 m3) Tamsalu linn 7 (0,6 m3); 3(1,5 m3); 3 (2,5 m3) Väike-Maarja vald Simuna alevik 8(0,8 m3) Väike-Maarja alevik 2(2,5 m3) ja 8 (0,8 m3) Kiltsi alevik 1 (0,8 m3) Vao 1 (0,8 m3) Triigi 1 (0,8 m3)

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 58 2009-2014

Käru 1 (0,8 m3) Rakke vald Rakke alevik 3 (2,5m3), 5 (0,8m3) Salla 1 (2,5m3) Tammiku 1 (0,8m3) Emumäe 1 (0,8m3) Lahu 1 (0,8m3) Räitsvere (jäätmejaam) 1 (2,5m3) Laekvere vald Laekvere alevik 1 (2,5m3) ja 4 (0,8 m3) Muuga 1 (0,8m3), 1 (1,5m3) Paasvere 1 (0,8 m3) Venevere 2 (0,8 m3) Rahkla 1 (0,8 m3)

Eesmärk pakendijäätmete kogumisel: • 2010. aastaks kasutatakse tekkivast pakendijäätmete massist vähemalt 50%. Meetmed eesmärgi täitmiseks: • Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine koostöös pakendiettevõtjatega; • Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist alates süsteemi käivitamisest.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 59 2009-2014

6.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt mikroorganismide toimel lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, paber ja papp.

Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades tekkivate biolagunevate jäätmete kogust. Kuid lähtudes Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostamise ja koguse uuringust, siis tekitab inimene keskmiselt 116,2 kg biolagunevaid jäätmeid, seega on tõenäoline, et elanikkond tekitab biolagunevaid jäätmeid aastas neljas vallas kokku ca 1566,37 t. Valdade lõikes on biolagunevate jäätmete kogused toodud tabelis 22.

Tabel 22 Biolagunevate jäätmete kogused valdades

Vald Biolagunevate jäätmete kogus t/a Tamsalu vald 518,72 Väike-Maarja vald 617,37 Rakke vald 225,54 Laekvere vald 204,74

Jäätmeseaduse kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete hulka prügilasse ladestavate jäätmete hulgas järk- järgult vähendada. Eesmärgiks on : • 2010. aasta 16. juuliks vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavas jäätmemassis 45 protsendini; • 2013. aasta 16. juuliks vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavas jäätmemassis 30 protsendini; • 2020. aasta 16. juuliks vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavas jäätmemassis 20 protsendini.

6.3.1 Paberi- ja papijäätmed Paberi- ja papijäätmed moodustavad olmejäätmete hulgast keskmiselt ca 19%. Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Reaalselt tekkivad paberijäätmete hulgad on suuremad kui 19% olmejäätmetest, seda nii põletatava kui eraldi kogutava vanapaberi arvelt. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda. Paberi-papi konteinerite arv ja suurused on toodud tabelis 23.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 60 2009-2014

Tabel 23 Paber-papi vastuvõtukohad/konteinerid valdades

Konteineri asukoht Paber-papi konteinerite arv ja suurus m3 Tamsalu vald Vajangu 1 (2,5m3), 2 (0,24 m3) Tamsalu linn 6 (0,6 m3), 2 (0,24 m3) Sääse alevik 2 (0,24 m3) Väike-Maarja vald Simuna alevik 1 (2,5 m3) ja 1(0,6 m3) Väike-Maarja alevik 1 (14 m3), 1(2,5 m3) ja 2 (0,6 m3) Rakke vald Rakke alevik 3 (2,5 m3) Räitsvere 1 (2,5 m3) (jäätmejaam) Salla 1(2,5 m3) Laekvere vald Laekvere alevik 2 (2,5 m3) Muuga 1 (2,5 m3) Venevere 1 (0,6 m3) Rahkla 1 (0,6 m3)

Paberi- ja papijäätmeid kogutakse eraldi Tamsalu linnas, Väike-Maarja ja Simuna alevikes asuvates jäätmejaamades ning suuremate poodide ja asutuste juures.

2007. aastal koguti jäätmearuannete põhjal Tamsalu vallas 1,957 tonni, Väike-Maarja vallas 25,1 tonni ja Rakke vallas 7,19 tonni paberit ja pappi. Laekvere valla 2007a. Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskusele esitatud jäätmearuannete põhjal paberi ja papi koguseid eraldi välja toodud ei ole (tõenäoliselt kajastub paber-papi kogused segaolmejäätmete koguste all). Eesmärk vanapaberi ja –papijäätmete kogumisel: • 2010. aastaks kasutatakse tekkivast vanapaberist ja –papist vähemalt 50%.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 61 2009-2014

Meetmed eesmärgi täitmiseks: • luua veelgi parem vanapaberi kogumispunktide süsteem tiheasustusega eramupiirkondades 2010. aastaks.

6.3.2 Kompostitavad jäätmed Biolagunevate jäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas. Kompostitavad jäätmed moodustavad uuringute põhjal üle 40% segaolmejäätmetest (toidujäätmed ning haljastusjäätmed). Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades võib nende osakaal jäätmete hulgas mõnevõrra erineda. Ühest küljest tekib ilmselt rohkem aia- ja haljastusjäätmeid, aga teisest küljest ei satu need kõik olmejäätmete konteinerisse, kuna eramajades on võimalus biolagunevaid jäätmeid oma krundil kompostida ja seda ka tehakse. Hetkel on piirkonnas üks kompostimisväljak Tamsalu vallal ja see asub Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumil Kaeva külas. Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdadel puuduvad ametlikud kompostimisväljakud. Väike-Maarja vallas on kaks kohta (Väike-Maarja Tamsalu mnt 1 hoovil ja Simuna Käru teel biopuhasti kõrval) ja Rakke vallas üks koht (Räitsvere külas jäätmejaama betoonplatsil), kuhu saab võimalusel puulehed viia. Seal toimub hunnikute segamine ja kompostitud mulla taaskasutamine. Laekvere vallas ei ole puulehtede ja –okste ära andmise võimalust. Puude oksi saavad valdade elanikud viia: Tamsalu vallas – Tamsalu linnas Tööstuse tn ääres asuvale platsile Väike-Maarja vallas – Väike-Maarja alevikus Tamsalu mnt 1 hoovile ja Simunas Allee tn endise katlamaja kõrval olevale territooriumile. Rakke vallas – Keskuse biopuhasti kõrvale. Puude oksad purustatakse ja kasutatakse hakkepuiduna katlamajades.

6.3.3. Käideldud reoveesete Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades on kokku 14 reoveepuhastit.

Tamsalu vallas on kolm biopuhastit. • Tamsalu reoveepuhastusjaamas reoveesete pressitakse ja AS Ragn Sells viib prügimäele. 2009a. on kavas hakata Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumil oleval kompostimisväljakul pressitud reoveesetet komposteerima. • Porkuni küla biopuhastiks on BIOCLEARE 60, mille reoveesete veetakse tsisterniga Tamsalu reoveepuhastisse. • Vajangu küla biopuhastiks on BIO-50, mille reoveesete veetakse tsisterniga Tamsalu reoveepuhastisse

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 62 2009-2014

Väike-Maarja vallas on viis biopuhastit: • Väike-Maarja biopuhasti MRP-1000, milles reoveesete pressitakse ja pannakse puhasti kõrval olevasse lahtisesse mahutisse. Siiani on mahuti täitumisel kasutatatud seisnud reoveesetet pinnase täiteks. Lähitulevikus peab leidma võimaluse pressitud reoveesette kompostimiseks, näiteks koostöös AS-ga Rakvere Vesi, kus on rajatud vastav kompostimisväljak. • Vao biopuhasti BIO-50, milles reoveesete tuuakse vajadusel paaktraktoriga Väike-Maarja biopuhastisse. • Triigi biopuhasti BIO-50, milles reoveesete tuuakse paaktraktoriga Väike-Maarja biopuhastisse. • Simuna biopuhasti on BIO 50, milles reoveesete tuuakse vajadusel paaktraktoriga Väike-Maarja biopuhastisse. • Simuna Kooli biopuhasti on BIOCLEARE-22A, kuid kahjuks puhasti ei tööta korralikult ning 2009a. suvel soovitakse puhasti ühendada Simuna BIO-50-ga.

Rakke vallas on kolm biopuhastit: • Rakke Keskuse biopuhasti, mis asub tuhamäe jalamil (aadress puudub) • Rakke Lasteaia biopuhasti, mis asub Kase tänava lõpus • Salla biopuhasti, mis asub Salla külas mõisa pargi taga Reoveesette pressimist hetkel kõigis kolmes puhastis ei toimu.

Laekvere vallas on kolm biopuhastit: • Muuga biopuhasti- hetkel ei tööta • Laekvere aleviku biopuhasti (Salutaguse küla), milles reoveesette pressimist ei toimu • Moora külas on biotiigid ja sette pressimist ei toimu Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel: • 2010. aastaks taaskasutatakse(kompostitakse) majapidamistes tekkinud haljastus- ja toidujäätmetest vähemalt 50 %; • 2010. aastaks taaskasutatakse (kompostitakse) ettevõtetes tekkinud biolagunevatest jäätmetest vähemalt 50%; • 2010. aastaks taaskasutatakse (kompostitakse) haljasaladel tekkinud biolagunevatest jäätmetest vähemalt 90%. • tagada reoveesette nõuetekohane käitlus. Meetmed eesmärgi täitmiseks: • teavitada elanikke jäätmete kompostimise võimalustest eramutes ja propageerida jäätmete kompostimist alates 2010. aastast; • kompostimisväljakute rajamine aastaks 2011; • suunata avalikel haljasaladel tekkivad biolagunevad jäätmed kompostimisele; • nõuda ettevõtetelt biolagunevate jäätmete eraldikogumist ja käitlusesse suunamist aastaks 2010; • Koguda korterelamutes tekkivad kompostitavad jäätmed eraldi aastaks 2010.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 63 2009-2014

• Reoveesette nõuetekohane kompostimine, kontroll ettevõtete tegevuse üle; • Komposti kasutamine haljastuses ja põllumajanduses.

6.4 Põllumajandusjäätmed Põllumajandusjäätmete teke on iseloomulik kõigile Pandivere piirkonna valdadele, kus neid tekib nii spetsialiseerunud põllumajanduslikes ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Siinkohal keskendutakse põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikele jäätmetele – sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad ning kilejäätmed . Samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn. tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud).

Põllumajandusjäätmete tekke kohta puudub reaalne ja usaldusväärne info, sest üldjuhul ei ole põllumajandustootjad hõlmatud jäätmekäitluse statistika aruandlusse. Seda seetõttu, et enamikel põllumajandusega tegelevatel ettevõtetel puudub jäätmeluba ja nad ei ole kohustatud esitama jäätmearuannet.

Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustab sõnnik. Sõnnikut saab jäätmetena käsitleda üksnes tinglikult. Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu muu hulgas mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt on väetis selline aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega. Väetiseks loetakse ka sõnnikut ja silomahla. Seega on keerukas tõmmata piiri, mille järgi otsustada, millal on tegemist jäätmetega ja millal väetisega.

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus „Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord“. Loomsed jäätmed käideldakse Väike-Maarjas paiknevas loomsete jäätmete käitlemise tehases.

2007. aastal tekkis jäätmearuannete põhjal Tamsalu vallas 73,78 tonni, Väike-Maarja vallas 320,35 tonni, Rakke vallas 10,74 tonni ja Laekvere vallas 67,17 tonni loomsete kudede jäätmeid. Loomaväljaheiteid, virtsa, sõnnikut ja muid farmiheitmeid tekkis 2007 a. Tamsalu vallas 7048 tonni ja Väike-Maarja vallas 16 270 tonni. Kahjuks Rakke ja Laekvere valla kohta 2007 a. andmed puuduvad.

Eesmärgid põllumajandusjäätmete käitlemisel: • Loomsed jäätmed käideldakse nõuetekohaselt alates 2005. aastast; • Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmed kompostitakse ja taaskasutatakse võimalikult suurel määral. Meetmed eesmärkide saavutamiseks: • Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale vastavat luba omavasse käitlusettevõttesse kohta; • Biolagunevate jäätmete suunamine kompostimisele.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 64 2009-2014

6.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitusjäätmeteks on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid, pakendid jne. Potentsiaalselt võivad ehitusjäätmed sisaldada ka ohtlikke aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid sisalduvad tihti ka olmejäätmete koosseisus. Osa ehitusjäätmetest ladestatakse prügilatesse, veetakse tühermaale, metsa või kallutatakse esimeses vedajale sobivas kohas maha. Ehitusjäätmete kasutamine keskkonnaseisundi parandamiseks, pinnase täiteks on suuremahuliste tööde puhul lubatav vaid pärast jäätmekäitaja registreerimist Lääne-Virumaa Keskkonnaamet.

Võib eeldada, et tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete kogus on olulisel määral suurem kui ametlikus statistikas kajastub, kuna suur osa neist käideldakse segaolmejäätmetena või taaskasutatakse kohapeal.

Tegelikkuses tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta puudub ülevaade, valdades ehitusega tegelevad ettevõtted jäätmearuandeid valdavalt ei esita.

2007. aastal koguti ehitus ja lammutussegaprahti jäätmearuannete põhjal:

· Tamsalu vallas ca 2 tonni · Väike-Maarja vallas ca 85 tonni · Rakke vallas ca 4 tonni · Laekvere vallas ca 300 tonni

Ehitusjäätmete tekke maht oleneb üldisest majandusseisust (investeeringute võimalused), konkreetsetest suurematest investeeringutest ja elanikkonna ostujõust. Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib ehitusjäätmete teke olla vahemikus:

· Tamsalu vallas 670-1340 t/a · Väike-Maarja vallas 800-1600 t/a · Rakke vallas 290-590 t/a · Laekvere vallas 260-530 t/a

Antud suurused on kahtlemata ligikaudsed ja võivad tegelikkusest olulisel määral erineda. Kogu tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete kogus ei suunata kindlasti prügilasse, märkimisväärne osa neist taaskasutatakse või käideldakse muudel viisidel (näiteks kasutatakse kohapeal täitena, puitu kasutatakse kütusena, metall ning ohtlikud jäätmed antakse üle käitlejatele).

Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel: • 2010. aastaks taaskasutatakse vähemalt 90% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, kusjuures pinnasetäiteks kasutatakse mitte üle 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest; • ohtlikud ehitusjäätmed kogutakse eraldi ja käideldakse nõuetekohaselt.

Meetmed eesmärkide saavutamiseks:

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 65 2009-2014

• ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks 2010. aasta algusest; • ehitusjäätmete purustamiseks vastavate platside ettevalmistamine. Eesmärk taas- kasutada sorteeritud ja purustatud ehitusjäätmeid pinnasetäitena; • elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlemisnõuetest ja sorteerimisvõimalustest.

6.6 Transpordijäätmed Transpordiga seotud jäätmete (edaspidi transpordijäätmed) all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh. ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, muud ohtlikud jäätmed, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt.

Peamisteks transpordijäätmete tekkekohtadeks on autohooldustöökojad, autolammutuskojad ja transpordiettevõtted. Hoolimata asjaolust, et toimub teiste isikute poolt tekitatud ohtlike jäätmete käitlemine, on üldjuhul kahe esimesena nimetatud ettevõtete grupi jäätmekäitlus halvasti kontrollitud, mistõttu ülevaade neis toimuvast jäätmekäitlusest valdavalt puudub.

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades teostavad auto remondi- ja hooldustöid väiksemad ettevõtted ja FIE-d on:

Tamsalu vallas • OÜ Liivatare (mootorsõidukite hooldus ja remont) Uudeküla külas • FIE Igor Ljubtšenko (mootosõidukite hooldus ja remont) Kaeva külas • Telavero OÜ (autopesula) Koidu 13a Tamsalu linnas • Everok Ehitus OÜ (auto hooldus ja remont) Vasara 17b Tamsalu linnas • IVAS OÜ (sõiduautode hooldus ja remont) Vajangu külas • Remgreivel OÜ (põllumajandus- ja metsatööstusmasinate paigaldus, tehnika hooldus ja remont) Sääse alevikus

Väike-Maarja vallas • Kaarma KT AS Ebavere autohooldus (mootorsõidukite hooldus ja remont) Ebavere külas • FIE Tiit Haiba (mootorsõidukite hooldus ja remont) Jaama 7 Väike-Maarja alevikus • Ebavere Suurtalu UÜ ja Väike-Maarja autolammutus (mootorsõidukite hooldus ja remont, lammutustöökoda) Tamsalu mnt 1 Väike-Maarja alevikus • Clean Up OÜ (autopesula) Tamsalu mnt 1 Väike-Maarja alevikus • FIE Ain Sats (muruniidukite, trimmerite remont) Pikk tn 25 Väike-Maarja alevikus • FIE Jaanus Toiger (mootorsõidukite hooldus ja remont) Tamme tn 3

Rakke vallas • FIE Elend Elbre (mootorsõidukite hooldus ja remont) Faelmanni tee 23 A Rakke alevikus • Vahurel OÜ (mootorsõidukite hooldus ja remont) Simuna mnt 10 Rakke alevikus

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 66 2009-2014

• OÜ Bachtrans (mootorsõidukite hooldus ja remont) Sõpruse 5 Rakke alevikus • FIE Kaimar Tälli (mootorsõidukite hooldus ja remont) Edru külas

Laekvere vallas • FIE Margus Ojandu (rehvide remont ning müük) Paasvere külas • OÜ Artiston (mootorsõidukite hooldus ja remont) Rahkla tee 16 Laekvere alevikus

6.7 Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Pandivere piirkonna valdasid iseloomustab eelkõige koguseliselt kuid ka sortimendilt vähene ohtlike jäätmete teke. Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega, spetsiifilisi tööstusprotsessides tekkivaid ohtlikke jäätmeid tekib vähe. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdadest 2007. Aastal kogutud ohtlike jäätmete koguhulgad jäätmeliikide kaupa on esitatud tabelis 24. Andmed pärinevad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt.

6.7.1 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtetelt Vastavalt jäätmeseadusele on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ning üleandmine käitlejale ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib vedada oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed omavahenditega käitlusettevõttele, kuid sellisel juhul peab ettevõtjal olema ka vastav jäätmeluba. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades on peamiseks ohtlike jäätmete vedajaks ning käitlejaks OÜ Kesto.

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades tegutsevad ettevõtted annavad käitlemiseks peamiselt mitmesuguseid vanaõli jääke ja muid õlidega seonduvaid jäätmeid ning akusid ja päevavalguslampe. Ettevõtetes tekkivate ja käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete koguste kohta puudub usaldusväärne statistika. Kuna tegelikkuses ei anta kõiki tekkinud ohtlike jäätmeid üle nõuetekohasele käitlemisele, osa neist ladustatakse ning antakse eeldatavasti üle tulevikus, väikene osa aga taaskasutatakse (näiteks vanaõlid taaskasutatakse metsa ülestöötamisel saeõlina, teataval määral ka põletatakse).

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdasid iseloomustab eelkõige koguseliselt kuid ka sortimendilt vähene ohtlike jäätmete teke. Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega, spetsiifilisi tööstusprotsessides tekkivaid ohtlikke jäätmeid tekib vähe.

Tabel 24 Ohtlike jäätmete kogumine Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades ettevõtetelt ja eraisikutelt 2007a. jäätmearuannete andmetel

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 67 2009-2014

Tamsalu Väike- Rakke Laekvere Maarja

Ette- Era- Ette- Era- Ette- Era- Ette- Era- võtetelt isikutelt võtetelt isikutelt võtetelt isikutelt võtetelt isikutelt Jäätmekood Jäätmete nimetus (t) (t) (t) (t) (t) (t) (t) (t) Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, 23.52 laastud, pinnud, puit, laast- ja muud 03 01 04* puidupõhised plaadid ning vineer Muud mootori-, käigukasti- ja 0.516 0.77 13 02 08* määrdeõlid 1.1 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega 0.46 0.004 0.538 15 01 10* saastunud pakendid 1.155 Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, 0.143 15 02 02* puhastuskaltsud, filtermaterjalid 2.934 16 01 04* Romusõidukid 2.8 1.2 0.105 0.212 16 01 07* Õlifiltrid 16 06 01* Pliiakud 1.971 1.555 0.732 Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja 31.2 17 05 03* pinnas Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete 18 01 03* kohaselt 0.01 Ohtlikest ainetest koosnevad või neid 0.005 18 01 06* sisaldavad kemikaalid 0.017 Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks 0.004 koguma ja kõrvaldama erinõuete 18 02 02* kohaselt 18 02 98* Sortimata ravimikogumid 0.008 20 01 19* Pestitsiidid 0.09 Luminestsentslambid ja muud 0.043 0.364 20 01 21* elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.03 Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad 3.1 2.2 20 01 23* kasutuselt kõrvaldatud seadmed Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud 0.34 20 01 26* koodinumbriga 20 01 25 0.285 Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, 0.405 0.03 20 01 27* trükivärvid, liimid ja vaigud 1.02 Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 0.042 20 01 33* 16 06 03 nimetatud patareid ja akud 0.029 ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt 3 2.7 kõrvaldatud elektri- 20 01 35* ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0.013 0.021 KOKKU: 8.654 8.9 91.962 4.904 1.785 1.2 1.32

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 68 2009-2014

6.7.2 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitatavad olmejäätmed sisaldavad alati ka teatavat osa ohtlikke jäätmeid, hinnanguliselt sisaldavad olmejäätmed 1% ohtlikke jäätmeid. Jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on väga oluline eraldada tekkivad ohtlikud olmejäätmed mitteohtlikest ning tagada nende keskkonnaohutu käitlemine.

Elanikkond saab tekkinud ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda: · Tamsalu jäätmejaamas (Raudtee 4, Tamsalu linn). · Väike-Maarja jäätmejaamas (Tamsalu mnt 1, Väike-Maarja alevik) · Simuna jäätmejaamas (Pargi tn 1, Simuna alevik) · Rakke jäätmejaam (Räitsvere külas) 2007a. jäätmearuandlustes elanike poolt üleantavad ohtlike jäätmete kogused on toodud tabelis 24. Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna jäätmejaamas ei saa ettevõtted ära anda ohtlikke jäätmeid. Korralduslikult ei ole selline tegevus lubatud (ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele, tekkivad kulud tuleb kanda jäätmetekitajal).

Vastavalt vajadusele korraldatakse Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades ka ohtlike jäätmete kogumisringe. 2008a. kogumisringidelt kogutud ohtlike jäätmete kogused on toodud valdade kauppa tabelis 25.

Tabel 25 2008 a. ohtlike jäätmete kogumisringidel kogutud ohtlikud jäätmed valdade kauppa Tamsalu vald Väike-Maarja Rakke vald Laekvere vald (kg-des) vald ( kg-des) (kg-des) (kg-des) Reostunud pakend 55 110 476 180 Happed 10 - - - Elavhõbeda kraadiklaasid 8tk - - - Õlijäätmed 200 210 1545 260 Värvijäätmed 380 920 5041 1230 Ravimijäätmed 30 26 - 43 Pliiakud 415 - 167 25 Patareid - 15 76 68 Õlifiltrid - - 10 15 Päevavalguslambid - - 250 tk 230 tk Kemikaalid - - 70 - Põllumajanduskemikaalid - - 42 -

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 69 2009-2014

Patareide kogumine Pandivere piirkonna valdades on välja arendatud ka patareide kogumiskohtade võrgustik, kuigi elanikkond ei ole aldis neid kasutama.

Patareide kogumiskohad on: · Tamsalu vallas – Epro Äri (Paide mnt 5), Superbox (Raudtee 3), RR Lektus Tamsalu KM (Raudtee 5), Pille-Riin (Tehnika 24), Koidu Pood (Koidu 13), Maxima (Koidu 16), Vajangu pood, Vajangu postkontor, Porkuni pood.

· Väike-Maarja vallas – Väike-Maarja vallamaja (Pikk 7), Väike-Maarja Gümnaasium (Pikk 1), Väike-Maarja ehitustarvete kaupluses (Pikk tn 14), Grossi toidukaubad (Pikk 9), FIE Valter Pugonen (Pikk 5), Väike-Maarja jäätmejaam (Tamsalu mnt 1), Kaarma tankla (Ebavere küla), Simuna Kool (Lai 11), Simuna Allika kauplus (Allika 1), Liaani Äri (Lai 4, Simuna), Simuna jäätmejaam (Pargi 1), Kiltsi Põhikool (Liivaküla küla).

· Rakke vallas – AS OG Elektra Toidukaubandus (Faelmanni tee 38), Oru pood (Oru tn 6), Rakke vallamaja (Simuna tee10), Rakke raamatukogu (Faelmanni tee 26), Salla kauplus (Salla küla) ja jäätmejaam (Räitsvere küla).

· Laekvere vallas - Laekvere vallavalitsus (Salutaguse tee 2), Laekvere Rahva Maja (Kesk tn 12), Laekvere Ehitus kauplus (Kesk 7), Laekvere Põhikool (Kesk 6), Laekvere A&O kauplus (Kesk tn 15), Laekvere Helter kauplus (Kesk 12),Muuga Spordihoone (Alekvere tee 1), Muuga Põhikool (Pargi tee 1), Muuga kauplus (Allee tee 1).

Peamiseks probleemiks on see, et elanikkond ei tea täpselt konteinerite asukohti. Sellekohast teavitustööd tuleks tõhustada.

Eesmärgid ohtlike jäätmete käitlemisel: • ohtlike jäätmete segunemine ülejäänud jäätmeliikidega on minimaalne; • ohtlikke jäätmete sattumine keskkonda on minimaalne. Meetmed eesmärkide saavutamiseks: • Aastaringselt erinevat liiki ohtlikke jäätmeid vastu võtva ohtlike jäätmete kogumiskohtade (jäätmejaamade) lahtioleku kindlustamine ja Laekvere alevikku 2010 aastaks jäätmejaama rajamine; • Ohtlike jäätmete kogumisringide jätkamine; • Koostöö tootjavastutusorganisatsioonidega ja probleemtooteid tootvate ettevõtetega probleemtoodete kogumissüsteemi loomisel ja arendamisel; • Vallaelanike asjakohane teavitamine ohtlike jäätmete kogumisringidest ja loodavast ohtlike jäätmete kogumiskohast.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 70 2009-2014

6.8 Tegutsevad jäätmekäitlejad

Kuni 2008. aastani osutasid prügiveo teenust Ragn-Sells AS, Cleanaway AS ja Leegever OÜ. 2007. aastal korraldati avatud pakkumine ettevõtja leidmiseks ja ainuõiguse andmiseks korraldatud olmejäätmeveoks Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade haldusterritooriumidel ühises jäätmeveopiirkonnas. Avatud pakkumise tulemusena hakkas olmejäätmete vedu korraldama Ragn-Sells AS, kellele anti ainuõigus jäätmeveoks perioodiks 01. mai 2008 kuni 30. aprill 2011. Taaskasutusse suunatava pakendi kogumise ja veoga tegelevad Ragn Sells AS, Cleanaway AS, Ekovir OÜ ja Väätsa Prügila AS.

Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb Pandivere piirkonnas valdavalt OÜ Kesto, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse.

6.9 Jäätmetekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, sest suurenev tarbimine ja elanike ostujõu tõus soodustavad tekkivate jäätmekoguste suurenemist. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata stabiliseeruma ja mingil määral vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimaluse pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine.

Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelvalve jäätmekäitluse üle (Keskkonnaministri 29. 04. 2004. a. määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ kehtestab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle), mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas.

Alates 01.01.2008 rakendus sorteerimata olmejäätmete prügilasse ladestamise keeld, mis tähendab, et elanikkonnal tuleb hakata sorteerima olmeprügi. Esmaselt saaks kohaliku omavalitsuse haldusalas tekkivad jäätmed lugeda sorteerituks ja ladestamisele vastavaks juhul, kui olmejäätmetest on välja sorteeritud vanapaber ja papp, pakendid, ohtlikud jäätmed ja aia- ning pargijäätmed.

Pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur ning tõenäoliselt on oodata Eestis seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt 85 kg-lt elaniku kohta aastas 135 kg-ni 2010 a elaniku kohta aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid.

2004 – 2007 toiminud ehitusbuumi käigus toimus ehitus ja lammutusjäätmete koguse kasv. Tulevikus on ette näha vastavate jäätmete koguse stabiliseerumine. Samuti võib ehitus- ja lammutusjäätmete korrektse käitlemise tulemusena ladestavate jäätmete kogus väheneda. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 71 2009-2014 taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimused, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on samuti tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega.

6.10 Tekkivate jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Riigikogu poolt on määratletud Eesti keskkonnapoliitika, mille üheks põhieesmärgiks on jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlussevõtu ergutamine. Eesmärkide saavutamiseks koostati Eesti Keskkonnategevuskava.

Jäätmehulkade ja keskkonnareostuse vähendamiseks on tarvis maksimaalselt taaskasutada tekkinud jäätmeid, selle võimaluse puudumisel tuleb jäätmed seadusele vastavalt kõrvaldada, kuid võimalikult vähe ladestada prügilasse. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele uute toodete valmistamisel või energia tootmisel. Jäätmete taaskasutamiseks tuleb need kohapeal liigiti koguda või hiljem liikide kaupa sorteerida. Kohapeal liigiti kogutud materjalide kvaliteet on parem ja võimaldab efektiivsemat taaskasutust.

Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse andmetel on Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades 2007. aastal kogutud kokku ca 75,6 tonni taaskasutatavaid jäätmeid. Eeldatavasti põletatakse eramajapidamiste küttekolletes ära suur osa taaskasutatavat paberit ja pappi. Samuti võib eeldada, et toimub teatav biolagunevate jäätmete taaskasutamine, samuti ka pakendiaktsiisiga kaetud pakendi üleandmine vastavale ettevõttele (taarapunkti). Olulisim probleem siinkohal on ikkagi see, et palju taaskasutatavaid jäätmeid ladestatakse prügilasse olmejäätmete koosseisus. Riigi jäätmekava kohaselt on Rakvere prügila tugiprügila ja kuulub Uikala prügila teeninduspiirkonda. Samas tuleb arvestada sellega, et vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmed vedada, läheduse põhimõtet rakendades, lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse või maakondlikusse jäätmejaama, kus toimub edasine jäätmete töötlemine. Sõltuvalt piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate logistikast võivad majanduslikult otstarbekaks osutuda: Uikala prügila, Torma prügila, Tallinna (Jõelähtme) prügila ja Lääne-Virumaa Jäätmekeskus.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 72 2009-2014

6.11 Jäätmehoolduse peamised probleemid · Seoses Rakvere prügila kõrge väravahinna ning jäätmete ladestamise lõpetamisega Rakke prügilasse on tekkinud kõigis neljas vallas illegaalseid jäätmete mahapanekukohti. · Korraldatud olmejäätmeveoga ei ole liitunud kõik piirkonna majapidamised ja seega on mitmetes majapidamistes olmejäätmete vedu korraldamata. · Kehva teede kvaliteedi tõttu ei pääse prügiautod sageli elamute juurde ja seetõttu jääb majapidamises jäätmevedu korraldamata. · Elanike seas on levinud jäätmete põletamine igal aastaajal. · Liigiti kogutud jäätmete (paber ja pakend) kogumisvõrgustik ei ole piisav. Külades elavate inimeste jaoks jäävad konteinerid väga kaugele. · Pakendite konteinerite kasutamine on ebamugav, kuna ava on liiga väike ja inimesed ei taha seda kasutada. · Alates juulist 2009 a. suletakse Rakvere Ussimäe prügila. Tavajäätmetest, näiteks ehitusjäätmete, eterniidi, suuremõõtmeliste jäätmete üleandmine muutub keerulisemaks (veokaugused pikenevad, maksumus suureneb jne). · Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud tekitajatest.

7. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKONNASEISUNDILE Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kohtsorteerimist piiravad puuduvad sorteerimisharjumused ning lahuskogumise võimalused. Puuduseks on ka võimalike eraldikogutud jäätmete vastavate käitlusvõimaluste puudus tekkekohas, mistõttu võidakse käidelda ka eraldikogutud jäätmed koos segajäätmetega.

Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 73 2009-2014 lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – komposteerimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Keskkonnamõjude vähendamiseks on vajalik ladestamise lõpetanud Rakke prügila nõuetekohane katmine ja sulgemine.

Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus.

Taaskasutatavate jäätmete kokku kogumiseks on piirkonnas jäätmejaam Tamsalus, Väike-Maarjas, Rakkes ja Simunas. Kuna jäätmejaamades sortimata olmejäätmeid vastu ei võeta, siis haisuprobleem päevakorda ei kerki.

Reoveesette ebaõigel taaskasutamisel võib samuti avalduda negatiivne mõju, kusjuures mõju allikaks võivad olla nii settes olevad toitained kui ka raskmetallid. Biojäätmete taaskasutamiseks on loodud üks kõigile nõuetele vastav kompostimisväljak Tamsalus, mis võib tekitada ebameeldiva lõhna probleeme kui kompostimisväljakule pannakse biopuhasti muda ning ei järgita õigeid aunade õhutamise-segamise aegasid, st aunades ei hakka toimuma anaeroobset käärimist.

Probleemiks on jäätmete ebaseaduslik ladestamine metsa- ja teeservadele. Samuti jäätmete põletamine. Eelkõige on jäätmete põletamine põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning vähene järelvalve jäätmekäitluse üle. Et vältida jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades toimiv korraldatud jäätmevedu, mis haarab olmejäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on vaja pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavaid võimalusi. Hea võimalus on selleks jäätmejaamade, kogumispunktide või jäätmemajade rajamine alevitesse või küladesse.

8. JÄÄTMEKÄITLUSES VAJAMINEVA LOODUSVARA MAHU HINNANG

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades ei ole praegusel hetkel ühtegi töötavat prügilat ega teadaolevat jääkreostuse objekti, mille sulgemisel ja likvideerimisel võiks oluliselt kuluda loodusvarasid. Sulgemist ootab Rakke prügila, aga täpsemad loodusvarade mahud selguvad prügila sulgemiskavas. Samuti vähesel määral võib loodusvarasid kuluda omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimisel ja uute jäätmekäitluskohtade rajamisel (jäätmejaam, kompostimisplats, pinnasetäitekoht jne.) Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa hetkel täpselt hinnata, see selgub konkreetsete tegevuste kavandamise ja projekteerimise käigus.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 74 2009-2014

9.JÄÄTMEKÄITLUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade ühiste jäätmekäitluse eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavast 2008-2013.

Jäätmekäitluse peamine eesmärk on loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (loodusvarade säästev kasutamine, jäätmetekke vältimine ja taaskasutuse suurendamine). Peamiseks vahendiks taaskasutuse suurendamisel on jäätmete maksimaalne sorteerimine tekkekohas, mis tagab jäätmematerjali parima kvaliteedi.

9.1. Integreeritud jäätmekäitlus. Jäätmehoolduse korraldus Jäätmekäitluse integreerimise all mõistetakse jäätmekäitluse toimingute ühendamist ja koostoimimist. Integreeritud jäätmekäitlus hõlmab korraga kõiki jäätmete alternatiivseid käitlusviise nagu taaskasutamine, kompostimine, põletamine ja ladestamine prügilasse. Integreerimise vajadus on seotud püstitatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise efektiivsusega ning on tingitud teatud omapäradest. Hajutatusest tingituna on teatud jäätmeliikide tekke- ja käitluskoha vahelised vahemaad suured, tekkivad jäätmekogused aga väikesed, mistõttu transpordikulud ja kaasnevad keskkonnakahjud on suured.

Integreerimine on võimalik nii teatud jäätmekategooria või -liigi, näiteks olmejäätmete, käitlemiseks kindla eesmärgiga kui ka erinevate jäätmeliikide kooskäitlemiseks. Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdades on integreerimise võimalused järgmised: • eri liiki jäätmete koostransportimine; • ettevõtete jäätmekäitluse-alase infrastruktuuri maksimaalne kasutamine; • loodava maakondliku jäätmekäitluskeskuse kui piirkondliku keskuse potentsiaali kasutamine ja talle võimalusel osade valla jäätmekäitlusfunktsioonide delegeerimine.

Integreeritud jäätmekäitluse eeltingimuseks on vastava organisatsiooni olemasolu ning selle seadusandlik ja materiaalne baas. Organisatsioon peab tagama Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade ning Lääne-Virumaa teiste omavalitsuste, piirkonna ja üleriigilise jäätmekava rakendamise, mis omakorda eeldab selle protsessi osapoolte (omavalitsused, maavalitsused, riigiasutused, jäätmekäitlejad, ettevõtted) ühist tegevust.

2008. aasta augusti seisuga on Lääne – Viru Jäätmekeskuse rajamine sellises seisus, kus jäätmekeskuse rajamiseks vajalik maa (5 ha) on Rakvere prügila juurde soetatud, samuti on koostatud projekt. Esialgse kontseptsiooni kohaselt oli Lääne – Viru Jäätmekeskuse juurde kavandatud sorteerimisliin olmejäätmete sorteerimiseks. Tulenevalt tõsiasjast, et Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas lõpetas oma tegevuse 2007.a. lõpul tootes viimasel aastal ligi 10 milj. krooni kahjumit, siis segaolmejäätmete sorteerimine kavadest on tulevases Lääne – Viru Jäätmekeskuses loobutud. 2008 aasta augusti seisuga toimub Lääne – Viru Jäätmekeskuse projekti muutmine, milles nähakse ette segaolmejäätmete sorteerimise asemel nende pressimist. Aastaseks tootmisvõimsuseks on planeeritud ca 20 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Seega on rajatava Lääne – Viru Jäätmekeskuse näol tegemist jäätmekäitlusrajatisega, kus hakkab toimuma

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 75 2009-2014 segaolmejäätmete pressimine ja ümberlaadimine, ohtlike jäätmete vaheladustamine ning suuremõõtmeliste jäätmete demonteerimine. Kõigi eelduste kohaselt peaks Lääne – Viru Jäätmekeskus valmima 2010. aastal. Pressitud segaolmejäätmed viiakse edasi lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse või jäätmete põletustehasesse. Seega peale Rakvere Ussimäe prügila sulgemist (16.07.2009) tuleb segaolmejäätmeid vedada kuni Lääne – Viru Jäätmekeskuse valmimiseni lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse. Lähimad nõuetele vastavad prügilad on Uikalas, Jõelähtmel ja Tormas. Peale Lääne – Viru Jäätmekeskuse valmimist hakatakse pressitud segaolmejäätmeid vedama samuti nõuetele vastavasse prügilasse. Ladestamist teostatakse seni, kuni on valminud Iru Soojuselektrijaama juurde rajatav segaolmejäätmete põletustehas. Peale selle valmimist (eeldatavalt 2011) viiakse kogu Lääne – Viru Jäätmekeskuses pressitud segaolmejääde põletamiseks Irusse.

Säästva arengu põhimõttetest lähtuvalt on prioriteet jäätmete taaskasutamine. Eestis on hetkel endiselt peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Riigi jäätmekavas aastani 2013 on kaalutud kolme erinevat stsenaariumi olmejäätmete käitlemiseks, mis on järgnevad:

· 0-stsenaarium, kus jätkub olemasolev olukord ja valdav osa jäätmeid ladestatakse prügilasse;

· 1-stsenaarium, kus Eestisse rajatakse kuni kaks olmejäätmete põletustehast. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseeesmärgid saavutatakse eelkõige läbi jäätmete materjalina ringlussevõtu ja põletamise (energia tootmine);

· 2 stsenaarium– olmejäätmete põletustehaseid ei rajata. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseesmärgid saavutatakse läbi jäätmete materjalina- ja bioloogilise ringlussevõtuga.

Jäätmekäitlusstsenaariumite olelusringipõhine keskkonnamõjude ja majanduskulude hindamine ning võrdlemine näitab, et praegune jäätmekäitlussüsteem, kus enamus olmejäätmeid ladestatakse prügilasse, on kõige suurema keskkonnamõjuga, omades samas ka suhteliselt suuri majanduskulusid. Baasstsenaarium ei ole pikas perspektiivis rakendatav, kuna ei ole vastavuses Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Jäätmete käitlemisviise erinevate alternatiivide korral iseloomustab tabel 26.

Tabel 26

Alternatiivsed jäätmekäitlusstsenaariumid

Bioloogiline Vastavus Ringlussevõtt Ladestamine Stsenaarium ringlussevõtt Põletamine õigusaktide materjalina prügilasse (kompostimine) nõuetega 0- Baasstsenaarium 17% 7% 0 76% - 1- Põletamine + 24% 10% 46% 20% + ringlussevõtt 2- Kompostimine + 25% 41% 0 34% + ringlussevõtt

*Andmed: Riigi jäätmekava aastani 2013

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 76 2009-2014

Olmejäätmete põletamine on otstarbekas, kui sealjuures toodetakse soojus- ja elektrienergiat. Keskkonnale avaldatav mõju on väiksem kui muude käitlusmeetodite puhul ning samas väheneb vajadus muude kütuste kasutamiseks. Ka jäätmete kogumisel ja taaskasutamisel materjali ringlussevõtuna on positiivne keskkonnamõju. Jäätmematerjalide ringlussevõtu majanduskulud sõltuvad paljus aga kogumissüsteemi korraldusest ja selle tõhususest.

Biolagunevate jäätmete käitlussüsteemi (kompostimine) laiendamisel tuleks arvestada, et panus keskkonnamõju vähendamisse on suhteliselt väike, kuna eeldatavalt kasutatakse põllumajanduses vaid piiratud kogus kompostist mineraalväetiste asendajana. Aunkompostimisel tekkivad õhuheited kasvuhoonegaaside näol on küllaltki suured. Biolagunevate jäätmete tsentraalse kogumis- ja käitlussüsteemi majanduskulud võivad olla suured.

Eelpool kirjeldatud stsenaariumide rakendumine Pandivere piirkonna valdades sõltub suuresti riiklikul tasandil tehtavatest valikustest (eelkõige jäätmepõletustehase rajamine). Valla jäätmekäitlust 1. ja 2. stsenaariumi rakendamisel kirjeldavad joonised 2 ja 3. Kompostimise stsenaariumi rakendumisel on võimalik segaolmejäätmete kompostimine, mille puhul materjalist väljasõelutav mittelagunev osa (peamiselt plastid) tuleb põletamisvõimaluse puudumisel ladustada prügilasse. Põletamisstsenaariumi rakendumisel ladestatakse prügilasse põletustuhk.

Joonis 2 Pandivere piirkonna valdade jäätmekäitluse skeem 1. stsenaariumi rakendumisel.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 77 2009-2014

Joonis 3 Pandivere piirkonna valdade jäätmekäitluse skeem 2. stsenaariumi rakendumisel.

9.2 Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne.

Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: - üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, s.h. ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse selgitustöö; - konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö.

Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja selgitustöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, koolilapsed, ettevõtjad.

Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad ning valdade ühine järelvalveinspektor. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: - parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; - jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; - avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 78 2009-2014

9.3Tegevuskava ja rahastamine Võrreldes praeguse jäätmekäitluse maksumusega võib eeldada, et tulevikus jäätmete käitlemise hind tõuseb oluliselt, sest katta tuleb järgmised kulud: - prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud; - jäätmete veokulud; - ohtlike jäätmete käitlemiskulud; - jäätmete taaskasutamise kulud; - jäätmehoolduse arendamise üldised kulud, nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö. Nimetatud tegevusi rahastatakse eri allikatest: - Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud (Jäätmeseadus § 66 lõige 5). - Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust (Jäätmeseadus § 72). - Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise kulud peab katma tootja (Jäätmeseadus § 26). - pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kulud peab kandma pakendiettevõte või akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon (Pakendiseadus § 16). Sisuliselt jagunevad jäätmehoolduse tegevused ja rahaline koormus eri tasandite riigi, maakonna, omavalitsuse, erasektori ja jäätmetekitaja vahel. Jäätmehooldusesse on võimalik kaasata ka “väliseid” vahendeid. Samuti saab jäätmehoolduse arendamise rahastamiseks taotleda abi Keskkonnainvesteeringute Keskusest ning tulevikus ka struktuurifondidest. Keskkonnatasude seadus sätestab saastetasu määrad kroonides jäätmete tonni kohta ning tavajäätmete keskkonda viimisel – alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 133 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 156,5 krooni (Keskkonnatasude seadus § 21 lg 1). Juhul kui prügila ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele suurendatakse saastetasu olmejäätmete ladestamisel kaks korda ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist kolm korda (Keskkonnatasude seadus § 21 lg 3 p 1) . Laekunud saastetasust kantakse 75 % jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 % riigieelarvesse (Keskkonnatasude seadus § 15 lg 2).

Tabel 27

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmemajanduse tegevuskava (maksumused toodud tuhandetes kroonides)

Tegevused 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kokku Rahastamis- Märkused allikad 1.Ühised tegevused neljas vallas 1.1Jäätmehooldus- + + + eeskirja kaasajastamine ja vastuvõtmine

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 79 2009-2014

1.2Korraldatud + 10 + 10 KOV, jäätmeveo konkursi RPAIK,KIK läbiviimine 1.3Ühise jäätmekava 17 17 KOV, RPAIK ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist 1.4Komposteerimise ja + + + KOV, KIK, selle majanduslike RPAIK eeliste tutvustamine elanikkonnale 1.5Jäätmekäitlusalaste 10 10 10 10 10 10 60 KOV, KIK, Ca 2,5 tuh krooni infomaterjalide RPAIK omavalitsuse loomine kohta aastas 1.6Kampaaniate 10 10 10 10 10 10 60 KOV, KIK, Ca 2,5 tuh krooni korraldamine (nt RPAIK,TO omavalitsuse vanapaberi kogumine kohta aastas haridusasutustes, teeäärte või metsaaluste koristamine jne 1.7Ühtse + + + + + + TO tähistussüsteemi (värvide) kokkuleppimine liigiti kogutavate jäätmemahutite tähistamiseks 240 240 240 720 5 tk Tamsalu 1.8Jäätmemajade (150 000), 5 tk paigutamine Väike-Maarja hajaasustus KOV, (150 000), 3 tk piirkondadesse KIK,RPAIK Rakke (90 000) ja (pakendi, paber-papi 3 tk Laekvere kogumiseks) (90 000) 2. Korraldatud jäätmevedu 10 10 10 10 10 10 60 Ca 2,5 tuh krooni 2.1Jäätmevedajate KOV omavalitsuse registri korrastamine kohta aastas 2.2Korraldatud + + + + + + KOV, JV, jäätmeveo RPAIK rakendamine

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 80 2009-2014

2.3Jäätmekonteinerite + + + + + + Iga omavalitsuste paigaldamine ja kulud eelarvetes KOV korraldamine vastavalt puhkealadel võimalustele 3. Pakendijäätmete eraldikogumine 3.1Pakendijäätmete + + + + + + kogumissüsteemi täiendamine koostöös TO taaskasutusorganisatsio onidega 3.2Pakendite kogumissüsteemi TO haldamine 3.3Pakendijäätmete + + + + + + JV kotiteenuse pakkumine eramajadele tihedama asustusega piirkondades 4. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine ja käitlemine 4.1Väike-Maarja 1500 1500 aleviku KIK,KOV kompostimisväljaku rajamine 4.2Simuna aleviku 100 1500 1600 kompostimisväljaku KIK,KOV projekteerimine ja rajamine 4.3Rakke aleviku 100 1500 1600 kompostimisväljaku KIK,KOV projekteerimine ja rajamine 4.4Laekvere aleviku 100 1500 1600 kompostimisväljaku KIK,KOV projekteerimine ja rajamine 4.5 Tamsalu 50 50 50 50 50 50 300 KOV kompostimisväljaku haldamine 4.6 Väike-Maarja 25 50 50 50 50 225 KOV kompostimisväljaku

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 81 2009-2014 haldamine 4.7 Simuna 25 50 50 50 175 KOV kompostimisväljaku haldamine 4.8 Rakke 25 50 50 50 175 KOV kompostimisväljaku haldamine 4.9 Laekvere 25 50 50 50 175 KOV kompostimisväljaku haldamine 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 5.1Ohtlike jäätmete 60 60 60 60 60 60 360 Ca15 000kr kogumisringide KOV, KIK omavalitsuse korraldamine kohta aastas 5.2Koostöös + + + + + + tootjavastutusorganisat sioonidega TO probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine 5.3Tervishoiu + + + + + + riskijäätmete ES suunamine kahjutustamisele 6. Ehitus- ja lammutusprahi käitluse korraldamine 6.1Ehitusjäätmete + + + + + + KOV üleandmise võimaluste loomine ja arendamine (ehituskivi plats, eterniidi üleandmise võimalus jne) 7. Suurjäätmete käitlemine 7.1Suurjäätmete 32 32 32 32 32 32 192 KOV Laekvere ca kogumisaktsioonid 15 000, Rakke ca valdades 17 000 aastas. 8. Jäätmekäitlusinfo KOV,KIK, jagamine ja RPAIK keskkonnateadlikkus e tõstmine

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 82 2009-2014

8.1Valdade + + + + + + kodulehtede KOV jäätmealase info pidev uuendamine 9.Jäätmejaamade rajamine ja laiendamine 9.1. Laekvere 1500 1500 KOV, KIK jäätmejaam 9.2. Rakke 220 220 jäätmejaama KOV, KIK laiendamine 10.Jäätmejaamade haldamine 10.1. Tamsalu 180 200 200 200 210 210 1200 KOV jäätmejaam 10.2. Väike-Maarja 150 200 200 200 210 210 1170 KOV jäätmejaam 10.3. Simuna 100 100 100 100 100 100 600 KOV jäätmejaam 10.4. Laekvere 100 100 100 300 KOV jäätmejaam 10.5. Rakke 100 100 100 100 100 100 600 jäätmejaam 11. Maakondliku 215 215 215 215 215 215 1290 Ca53 600kr jäätmekäitluskeskuse KOV omavalitsuse rajamine ja hooldus kohta aastas 12. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelvalve korraldamine 12.1Eraisikute ja + + + + + + KOV,RPAIK ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine 12.2Olemasolevate ja 20 20 20 20 20 20 120 KOV Ca 5000 illegaalsete omavalitsuse ladestuskohtade kohta aastas likvideerimine ja tee äärte koristamine 12.3Prügi 10 10 10 10 10 10 60 KOV Ca 2500 krooni mahapanekut omavalitsuse

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 83 2009-2014 keelavate siltide kohta paigaldamine 13.Prügila sulgemine 13.1Rakke prügila 300 2000 2300 KOV,KIK sulgemine KOKKU 1247 6802 5892 1557 1337 1354 20 889

Legend: KOV – Kohalik omavalitsus JV – konkursi korras valitud jäätmevedaja RPAIK – Roheline PAIK ES - erasektor KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus ET – ettevõtete erakapitali investeering TO – Taaskasutusorganisatsioon JV-jäätmevaldaja

10. KOKKUVÕTE Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2009–2014 koostamisel analüüsiti jäätmemajanduse hetkeolukorda Pandivere piirkonna valdades. Sellest lähtuvalt toodi välja jäätmemajanduses valitsevad probleemid, püstitati jäätmemajanduse arendamiseks vajalikud eesmärgid ning töötati välja tegevuskava püstitatud eesmärkide ellurakendamiseks.

Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2009–2014 koostamise juures on arvestatud hetkel kehtivatest seadusandlikest aktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Lisaks on arvestatud riiklikul tasemel sisseviidud jäätmekäitlusalaste muudatustega, eeskätt riigi jäätmekavas ja jäätmeseadusest ning pakendiseadusest lähtuvalt.

Jäätmekava rakendamisel on märksõnadena määratletud jäätmetekke stabiliseerimine, jäätmete taaskasutamise suurendamine, keskkonna- ja terviseriskide vähendamine ning majanduslikult ja sotsiaalselt vastuvõetava jäätmemajanduse rakendamine. Esmatähtis on muidugi seejuures kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitlussüsteemi ja jäätmete eelsorteerimise käivitamine. Siinkohal tuleks ka rõhutada, et jäätmekava rakendamine aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat keskkonnamõju.

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 84 2009-2014

11. KASUTATUD MATERJALID Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558) Pakendiseadus (RT I 2004,2,2) Pakendiaktsiisiseadus (RT I 1997, 5/6, 31) Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512) Saastetasu arvutamise ja laekumise arvestuse pidamise ning sellekohase informatsiooni edastamise kord, keskkonnaministri 22.juuni 1999.a määrus nr 62 (RTL 1999, 109, 1403) Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a määrus nr 303 (RT I 2001, 78, 469) Keskkonnaministri 29.04.2004.a. määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. Jäätmekava koostamise juhend. REC Estonia 2003. Riigi jäätmekava 2008-2013, Keskkonnaministeerium Tamsalu valla arengukava 2007–2015 Väike-Maarja valla arengukava 2007-2015 Rakke valla arengukava 2008-2014 Laekvere valla arengukava 2007-2015 Tamsalu Vallavolikogu 28. veebruari 2007 määrus nr 2 “Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri” Tamsalu Vallavolikogu 23. mai 2007 määrus nr 11 ”Jäätmehoolduseeskirja muutmine” Tamsalu Vallavolikogu 20. juuni 2007.a. määrus nr 15 ” Tamsalu valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” Tamsalu Vallavolikogu 22. august 2007.a. määrus nr. 17 ”Tamsalu valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

Väike-Maarja Vallavolikogu 28.märtsi 2007 määrus nr 7 “Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri” Väike-Maarja Vallavolikogu 27.juuni 2007 määruse nr 11 ”Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja muutmine” Väike-Maarja Vallavolikogu 27. juuni 2007.a. määrus nr 10 ” Väike-Maarja valla korraldatud olme- jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” Väike-Maarja Vallavolikogu 29.august 2007.a. määrus nr 14 ” Väike-Maarja valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine” Rakke Vallavolikogu 01.märtsi 2007 määrus nr 4 “Rakke valla jäätmehoolduseeskiri” Rakke Vallavaolikogu 28.juuni 2007 määrus nr 16 ”Rakke valla jäätmehoolduseeskirja muutmine” Rakke Vallavolikogu 28. juuni 2007.a. määrus nr 17 ” Rakke valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” Rakke Vallavolikogu 27. september 2007.a. määrus nr.20 ” Rakke valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine” Laekvere Vallavolikogu 27.veebruar 2007 määrus nr 27 “Jäätmehoolduseeskiri” Laekvere Vallavolikogu 29.mai 2007 määrus nr 30 ”Laekvere valla jäätmehoolduseeskirja muutmine” Laekvere Vallavolikogu 28. juuni 2007.a. määrus nr 31 ” Laekvere valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine” Laekvere Vallavolikogu 01.märts 2005.a. määrused nr.47 ja 52 ” Laekvere valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine”

Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 85 2009-2014

Tallinna linna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuring. Tallinn 2004, Entec AS. Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Rakvere 2004, Taimar Ala. Pandivere koostööpiirkonnajäätmejaamade ettevalmistamine I etapp. OÜ Alkranel 2005. Tamsalu valla kodulehekülg (http://www.tamsalu.ee/) Väike-Maarja valla kodulehekülg (http://www.v-maarja.ee/) Rakke valla kodulehekülg (http://www.rakke.ee/) Laekvere valla kodulehekülg (http://www.laekvere.ee/)