Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (265) SEPTEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Edukat, huvitavat ja tulemuslikku kooliaastat!
Algame kõik värske jõuga, 1. klass Lehtlaan, Karel Martin Nurkma, Thristo le Laukse, Kristin nõnda pea ei väsi. Robert Kööp, Ralf Laansoo, Hele- Paju, Henry-Robert Puskar, Riko Riives, Lepik, Jete Hend- Õppides ja harjutades na Lisette Lätt, Merete Matrov, Pavel Kaarin Veelaid, Enn-Erik Vissak, Marit rika Lood, Kris- kindlamaks saab käsi. Mets, Alma Naomi Osawe, Nagham Võhma tella Luht, Victo- Salem Klassijuhataja Tiiu Valk ria Mitt, Carolin Kersti Merilaas Klassijuhataja Agnes Leemets Määltsemees, Tanel Ojasaar, Sandro Palmits, Rait Soomer, Mait Suursaar, Heiki Sädem, Ma- rek Tealane, Kirke Tobreluts, Ric- hard-Erich Tres- tip, Õnnela Turu, Mark Vainomaa, Õnne-Liisi Viidas Klassijuhataja Kiltsi kooli 1. klassi õpilased õpetaja ja vanematega. Kristi Põdra Foto: Merje Leemets
12. klass Sandra Rubizov, Elis Vaarik, Kaarin Vee- Mija-Liis Lohk, Maris Pohlak, Ranno laid, Marit Võhma Rajaste, Aare Zilinski Klassijuhataja Kaia Klaan Akordioni eriala Johannes Rudolf Kits Väike-Maarja gümnaasiumi esimeste klasside õpilased vanematega, klassijuhatajate ja abiturientidega. Foto: Helina Lükk 1. septembril pidulikult alanud kooli- 9. klass 1.B klass aasta on juba paraja hoo sisse saanud Robin Baiduža, Wan Ingar Inge- Siim Argos, Villem Eesmäe, Kristjan ja leidmas oma tavarütmi. Suvised et- roinen, Joosep Joor, Karl-Silver Kööp, Hinno, Reino Kallas, Sten-Karl Kalvik, tevõtmised kaugenevad iga päevaga Birgit Miadzielec, Tauri Pent, Kadri Rei- Henry Kiisküla, Raiko Kilgi, Johannes ning nüüd on aeg tunda rõõmu koolist, mann, Tarvo Seimar Rudolf Kits, Eneliis Kütt, Vello Laine- koolikaaslastest ja alanud õppeaastast. Klassijuhataja Tanel Kümnik maa, Kätlin Määltsemees, Romet Pool, Eriline on õppeaasta esimeste ja Epp Sepp, Eliis Vatt, Carmen Vinkel lõpuklasside õpilastele. Ühed teevad SIMUNA KOOL Klassijuhataja Jana Külmallik kooliteel alles kombates esimesi sam- me, teistel tuleb õppeaasta jooksul 1. klass 9. klass jõuda oma edasise kooli- ja elutee vali- Maili Hinno, Martti Keinanen, Li- Margit Basmanova, Karmen King, kul õigete otsusteni. selle Kokkar, Caroliina Mattisen, Me- Janar Kirss, Karin Klauks, Mailis Kor- rit Nõmmiste, Mattias Ojasaar, Merili nelt, Kristel Kortin, Geidy Kudi, Kert Väike-Maarja vallavolikogu ja val- Pärn, Joosep Viiksaar Kõiv, Laura Leiten, Karli Lõune, Lehar lavalitsus soovivad õpilastele, õpeta- Klassijuhataja Eda Veskilt Madis Metsallik, Ivike Müürsalu, Ind- jatele, koolitöötajatele ja lapsevane- rek Niinemets, Keneli Pohlak, Katariina matele edukat ja huvitavat kooliaas- 9. klass Pops, Marten Remmelg, Janne Roots, Simuna kooli 1. ja 9. klassi õpilased klassijuhatajate ja vallavanemaga. tat! Geiddo Kägu, Gilly Põldra, Kailiki Robert Saage, Henrik Villem Sepping, Foto: Triinu Pohlak Siim, Timo Seppern, Heli Põldsalu Sten Sesmin, Mikk Sikkar, Sirli Treffner, VÄIKE-MAARJA MUUSIKAKOOL Valla koolide esimestes klassides Klassijuhataja Kaja Põldmaa Kaisa Tšakirov, Kaiver Veedler, Vendo Flöödi eriala õpib kokku 47 õpilast, üheksandates Mihkel Veia Klaveri eriala Linell Lusmägi klassides 38 õpilast, kümnendas klas- VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Klassijuhataja Tuuli Saksa Siim Argos, Andris Ellam, Iti Lota sis 26 ja kaheteistkümnendas klassis 4 Maasik, Anabel Mattisen, Thristo Paju, Saksofoni eriala õpilast, muusikakoolis on tänavu sisse- 1.A klass 10. klass Karmen Pikhoff, Iiris-Lotte Riivik, Epp Aleks Nester astujaid 20. Andris Ellam, Kaur-Rander Kaljuvee, Relika Belova, Marko Braust, Mar- Sepp, Kadri-Liis Tamm, Carmen Vinkel Aveli Kiisk, Marten Klement, Maibrit go Danilov, Siim Hiielaid, Krete Hurt, Kitarri eriala KILTSI PÕHIKOOL Kool, Jette Kriit, Karmel Laar, Joonas Jaagop Janson, Karel Kallasmaa, Mairo Viiuli eriala Emma Laansalu Lainemaa, Liselle Langemets, Kadi Kivipõld, Edward Heldur Kurim, Janel- Jette Kriit, Kätlin Määltsemees,
Georg Lurichi ausamba püstitamise mõte hakkab teoks saama
Ligikaudu 15 aastat kestnud etteval- päevaks ehk 2018. aastal Väike-Maarja mistused Georg Lurichi ausamba püs- keskväljakule Georg Lurichi monument titamiseks Väike-Maarja keskväljakule kui Eesti spordikuju. hakkavad tasapisi eesmärgini jõudma. EASi toetus tuleb piirkondliku EAS toetab Väike-Maarja aleviku konkurentsivõime tugevdamise toe- avaliku ruumi väljaarendamise projek- tusmeetmest ja selle eesmärgiks on ti 935 000 euroga. See otsus avab tee arendada nii olemasolevat ettevõtlus- keskväljaku ümberkujundamisele ja ka keskkonda kui tuua piirkonda ka uusi Lurichi ausamba püstitamisele. investeeringuid. Keskväljakul asuvate Peaaegu sajand on Georg Lurichi parkimisalade ja kõnniteede võrgusti- surmast möödunud, kuid ta on meile, ku väljaehitamine parandab liikluskor- eestlastele, jätkuvalt sümbol, legend, raldust piirkonnas ning tagab parema müüt, väärikas eeskuju. Ta on üks meie ligipääsu erinevatele ettevõtetele ja rahvuslik suurkuju Paul Kerese, Lydia asutustele. Väike-Maarja keskväljak võib tulevikus selline välja näha. Foto: KAMP Arhitektid OÜ koostatud ruumiline visualisatsioon Koidula ja teiste suurnimede kõrval. Lurichi monumendi paigaldamine Tänavu 22. aprillil tähistati kuulsa eest- ei ole küll EASi poolt toetatav, kuid Projekti positiivse otsuseni jõuti eri- Päästekolledž, Maanteeamet, Georg Aitäh! lase 140. sünniaastapäeva. samas on see toetus väga oluline, et nevate osapoolte koostöös: EAS, Lää- Lurichi fondi halduskogu ja vallavalit- Projekti teostumise käigus on kavas legendaarse vägilase monument saaks ne-Viru Maavalitsus, piirkonnas tegut- sus. Kindlasti on kaasaaitajaid teisigi. Indrek Kesküla püstitada Eesti Vabariigi 100. aasta- püstitatud väärikasse keskkonda. sevad ettevõtted, Sisekaitseakadeemia vallavanem 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Vallavanema kuu
Septembrikuu algas tarkusepäevaga ja liiklemist, juurdepääse, haljastust (sh vananeva rahvastikuga ning ka noorte oli kuulda vaheaja unest ärganud koo- tiikide ümbruses) ja puhkevõimalusi. perede elukoha valikul on oluline just likellade kutsuvat kõla üle kogu Ees- EAS-i toetuse summa on kuni 935 700 esmatasandi tervishoiu teenuste kät- timaa. Kellahelin teadustas, et nüüd eurot ning koos omavalitsuse omaosa- tesaadavus. Lisaks tublidele perearsti- tuleb jällegi hakata hingama õppeaas- lusega on projekti kogumaksumus üle dele ja pereõdedele on tervisekeskus- ta rütmis. Mõnes koolis on koolikella 1,1 miljoni euro. Edasise tegevusena tes kavas laiendada piirkonna elanike „laul“ elektrooniline meloodia, mõnes on Väike-Maarja vallavalitsusel vaja jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste aga kasutatakse senini traditsioonilist koostada ehitusprojekt nn tiikide ümb- valikut. Lisanduvad koduõenduse, äm- tilaga kella, mille kõla sõltub ka helis- ruse alal (nn keskväljaku alal on ehi- maemandaabi ja füsioteraapia teenu- taja emotsioonist. Soovin kõigile õppu- tusprojekt olemas) ning viia läbi kogu sed. Enne Vabariigi Valitsuse otsust lä- ritele piisavalt jaksu, et kevadel tunnis- projektiga hõlmatud alal vastav avalik bisid kõik projektid vastava hindamis- tusi lugedes või huvitegevusest kokku- ehitushange, et leida parim ehitus- komisjoni, kuhu kuulusid Terviseameti, võtteid tehes oleks põhjust naeratada. tööde pakkuja. Kindlasti võib öelda, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Eelmise õppeaasta magusaimad viljad positiivse otsuseni jõudmiseks tegi val- Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli on 2 kuld- ja 2 hõbemedalit gümnaa- lavalitus koostööd nii EAS-i, piirkonnas meditsiiniteaduste valdkonna, Sot- siumis ning kiitusega lõpetaja õppe- tegutsevate ja siia investeerida kavat- siaalministeeriumi ja Rahandusminis- keskuses. Tarkusepäev on ka lipupäev sevate ettevõtete, Lääne-Viru maava- teeriumi esindajad. Nüüd on järgmine ning iga koolimaja ees tervitab meie litsuse, Maanteeameti, Sisekaitseaka- oluline etapp läbitud ning Väike-Maar- õpilasi igal hommikul Eesti rahvus- deemia Päästekolledži ja Lurichi fondi ja vallal tuleb esitada veel põhitaotlus, Vallavanem Indrek Kesküla kergliiklustee avamisel. Foto: kalev Pärtelpoeg sümbol. Selle lipu võib õnnelikult leh- halduskoguga. Kui kõik läheb plaanipä- et Väike-Maarja valla arengukavas olev vima panna ikka tark ja haritud rahvas. raselt, siis saab ehitustegevusega alus- prioriteetne tegevus – Väike-Maarja poolt loodav äriühing parim võimalus otsustada, kas selle piirkonna külad Kehtib kõnekäänd, et tarkus on nagu tada järgmisel kevadel ning eesmärk on tervisekeskuse rajamine – lõpuni viia. leidmaks Väike-Maarjasse uus perearst, soovivad ühineda Tapa või Väike-Maar- jõgi – mida sügavam ta on, seda vähem avalik ruum uude kvaliteeti tõsta 2017. Väike-Maarja tervisekeskuse projektis kelle abil oleks võimalik perearsti tee- ja valla suunal. Kuna mul õnnestus käia häält ta teeb. Jah, ka oskus kuulata on aasta lõpuks. Selliselt tegutsedes on jagunevad esialgsed kaasfi nantseerin- nust meie piirkonna elanikele osutada. mõlemal koosolekul, siis saan öelda, et elus oluline. Aga, et midagi muutuks, tõesti võimalik paigutada rahvuskan- gud järgmiselt: riiklik toetus 630 000 Juhul kui õnnestub ka järgmisel aas- nii Porkunis kui ka Assamallas soovisid läheb vaja ikkagi tegusid. Selleks peab- gelase Lurich väärikas monument sobi- eurot ja meie omavalitsuselt 308 000 tal endises konstaablihoones tervise- kõik kohalviibinud inimesed, et Tam- ki tarkusejõgi sügav ja tugev olema, et vasse ja heakorrastatud avalikku ruumi. eurot. Täpsemad summad selguvad keksus välja ehitada, siis on võimalus salu vald korraldaks vastava küsitlu- teda väikesed probleemid eesmärgilt Veel teinegi oluline ja positiivne samuti pärast avaliku ehitushanke lä- loodud uuel äriühingul selle hoonega se, mis annab ka volikogudele endale kõrvale ei kallutaks ning õiges suunas otsus kogu Väike-Maarja valla piirkon- biviimist. Loodame, et tänased Haige- seonduv haldamine üle võtta. Samas sisendi, et hinnata, kas nende külade edasi voolaks. na jaoks langetati septembri alguses. kassa alarahastuse probleemid leiavad enamike elanike jaoks olulisi muutu- elanikud soovivad oma koduküla näha Väike-Maarja valla jaoks on käesole- Vabariigi Valitsuses kinnitati investee- järgmistel aastatel lahenduse ning ka seid ei oleks. Tänased perearstid Mall ühinenud Tapa vallas või Väike-Maarja va aasta sügis olnud viljakas. Augusti ringute kava, mille alusel ehitatakse maapiirkonnakeskustes on võimalik va- Lepiksoo ja Kaja Laar jätkavad oma vallas. Eks saab näha, millisele seisu- lõpus saime Ettevõtluse Arendamise või renoveeritakse üle Eesti 59 tervise- jalikke teenuseid osutada. äriühingutega, lihtsalt uus renoveeritav kohale Tamsalu vallavolikogu jõuab Sihtasutuselt (EAS) tagasisidet, et sellel keskust. Toetusesaajate hulgas on ka Juba alates 1. oktoobrist uue pe- keskus võimaldaks neil veelgi mugava- ning kas ja millal selline küsitlus kor- kevadel esitatud projekt „Väike-Maarja Väike-Maarja alevikku Pikk 8 kinnistule rearsti ja pereõe töölevõtmiseks tegi mat teenust oma nimekirjas olevatele raldatakse. Vähemalt Tamsalu valla aleviku avaliku ruumi väljaarendami- planeeritav tervisekeskus. Väike-Maarja vallavalitsus ettepaneku vallavoliko- patsientidele pakkuda. arengukavas on valla missioonis kirjas ne“ on läbinud edukalt hindamisvoo- tervisekeskuse projekti toetasid head gule asutada äriühing – Väike-Maarja Kõigil presidendikandidaatidel oli punkt inimeste kaasatõmbamisest oma ru. Kindlasti on see meile kõigile väga naabrid: Laekvere ja Rakke vallad ning Tervisekeskus OÜ. Loodav äriühing valijameestele meeldimiseks oma piirkonna arengu kujundamisse ning oluline otsus, sest projekti eesmärgiks ka Lääne-Viru maavalitsus. Projektis oli alustab käesoleva aasta oktoobrikuus nägemus kohalike omavalitsuste re- just arengukava on ühine vallaelanike on Väike-Maarja keskväljakul asuvate väga oluline, et tervisekeskuses osu- vastuvõttu tänastes Väike-Maarja hool- formist. Tänaseks riigikohtu lauale kokkulepe. parkimisalade ja kõnniteede võrgus- tatavad planeeritud teenused oleksid dekodu ruumides. Väike-Maarja valla- jõudnud seaduse valguses on selgelt Kui augustis ja septembris toimus tiku väljaehitamine. See parandab nii juba eelnevalt kaetud nn eellepingu- valitsusel on enne seda vaja korraldada näha, et mida lähemale tähtajad jõua- mitmeid huvitavaid matku, siis loodan, liikluskorraldust kui ka tagab parema tega. Hea meel, et meie tegutsevad selle ühingu alustamisega seonduvad vad, seda rohkem küsimusi üles kerkib. et matkapisik on meist mitmeid naka- ligipääsu keskväljaku piirkonnas asuva- perearstid Mall Lepiksoo ja Kaja Laar tegevused: registreerida äriühing, si- Meie valla jaoks on olulised meie naa- tanud ning just sügis on hea aeg, kus tele ettevõtetele ja asutustele. Projekti nõustusid neid lepinguid sõlmima ning sustada ruumid, pidada läbirääkimised bervaldade nägemused edaspidisest looduse kunstiteoseid metsades nauti- tulemusena on plaanis uuendada kesk- lisaks leidsime võimaluse, et osa pla- töötajatega ning sõlmida vastavad le- halduskorraldusest. 15. ja 16. septemb- da saab. Lisaks soovitan ka vallamaja väljaku kogu avalik ruum, mis asub OG neeritavaid uusi teenuseid on võimalik pingud Terviseametiga. Loomulikult on ril toimusid avalikud arutelud Porku- II korruselt läbi astuda, sest siin saab Elektra kaupluse ja õppekeskuse hoone korraldada koostöös Rakvere Haigla- tegemist täiesti uue valdkonnaga ning nis ja Assamallas. Tamsalu vallajuhid valguse ja värvide kooskõla näha Laine vahel. Tegemist on tõesti olulise pro- ga. Väike-Maarja valla arengukavas on iga otsusega kaasnevad teatud riskid soovisid kuulata kogukonnaliikmete Kadaku maalidel. jektiga, millest on unistatud juba üle olnud üheks prioriteediks tervisekes- ja osaliselt määramatust. Üle-Eesti on seisukohti haldusjaotusest ning kogu- viieteistkümne aasta ning mille teos- kuse rajamine Väike-Maarja alevikku. maapiirkondades puudus perearstidest da infot, kas inimesed soovivad rah- Indrek Kesküla tamine parandab meie kõigi jaoks nii Kogu piirkonnas on tegemist osaliselt ning käesoleval hetkel oli omavalitsuse vaküsitluse läbiviimist. Seejärel saab
Vallavalitsuse materjalid (24.08, 31.08, 07.09 vallavalitsuse istungid) Mall Lepiksoo perearstipraksis on Eesti parimate seas Maaküsimused - Nõustuti õpilaskodu kohatasu 40 - perekond Raitšuki kodu Ärina külas - Nõustuti 0,14 ha suuruse Rai- eurot kuus ja kooli toiduraha 4 eurot – kinkekaart väärtuses 150 eurot; 15. septembril jagati Eesti Perearstide gu – Juganiidu tee katastriüksuse riigi päevas kompenseerimisega 2016/2017. - perekond Eelmaa kodu Pandivere Seltsi aastakonverentsil tunnustust 54 omandisse jätmisega Raigu külas, siht- õppeaastal, alates 01.09.2016 kuni külas – kinkekaart väärtuses 150 eurot; parimale praksisele üle Eesti. otstarve transpordimaa. 31.12.2016, ühele Väike-Maarja Õppe- - perekond Paju kodu Väike-Maarja Taas oli parimate seas ka Perearst keskuse õpilasele. alevikus – kinkekaart väärtuses 125 eu- Mall Lepiksoo OÜ. Palju õnne ja jõu- Ehitusload - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- rot; du! - Väljastati ehitusluba puurkaevu ra- damisega kahele taotlejale. - Birgit Kopti ja Peeter Ilvese kodu Mall Lepiksoo OÜ kõrval on 54 väl- jamiseks Pikevere külla Uuemardivahi Väike-Maarja alevikus – kinkekaart ja valitud praksise hulgas Lääne-Viru- kinnistule ja Raeküla külla Nurmepõllu Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnis- väärtuses 100 eurot; maalt veel: Rakvere laste tervisekeskus, kinnistule. tamine - Maris Kõrgmäe ja Hans Kruusamä- Kadrina tervisekeskus, OÜ Sõmeru Pe- - Väljastati ehitusluba vallavalitsu- - Otsustati kinnitada sotsiaalkor- gi kodu Äntu külas – kinkekaart väärtu- rearst, Kersti Veidrik Rakverest ja Mar- sele mänguväljaku laiendamiseks Si- teriks Väike-Maarja alevikus Lõuna tn ses 100 eurot; gut Soomann Tapalt. muna alevikus Lai tn 11. 11-3 ja Pikk tn 19-8 asuvad eluruumid. - Tiiu Kaselo ja Ain Vilderseni kodu Praksiseid hinnatakse eelkõige tervi- - Väljastati ehitusluba osaühingule Pikevere külas – kinkekaart väärtuses kuna, kuid hindamisel võetakse arvesse MoTeh mänguväljaku laiendamiseks Sotsiaalkorteri üürile andmine 75 eurot. erinevaid aspekte, näiteks praksise töö- Vao külas Mängu kinnistul. - Eraldati taotlejatele Väike-Maarja korraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi alevikus Aasa tänav 4, Lõuna tn 11 ja Õpilaste tunnustamine kvaliteeti, sealhulgas haiguste enneta- Kasutusload Pikk tn 19 majades asuvad sotsiaalkor- - Tunnustati haridustoetusega Si- mist, arstiabi järjepidevust ning koos- - Väljastati kasutusluba kanalisat- terid. muna kooli õpilasi, kes saavutasid väga tööd patsientidega. praksiste hindamist jäi sõelale 54 pere- sioonisüsteemi kasutamiseks Määri häid tulemusi maakondlikus koostöö- Eesti Perearstide Seltsi juhatuse arsti või perearstikeskust – see number külas Vesioru kinnistul. Hajaasustuse programm projektis „Kaitse end ja aita teist“. liikme Triinu-Mari Otsa sõnul oli tä- on eelmiste aastatega võrreldes kasva- - Väljastati kasutusluba vallavalitsu- - Kiideti heaks kanalisatsioonisüs- navu parimale ehk A-tasemele kandi- nud,“ kommenteeris Ots. sele koolimaja-lasteaed ja mänguvälja- teemi rajamise projekti aruanne Määri Klassi täitumuse piirnormi kehtes- deerijaid rekordarv. „Kõige kõrgema Esimest korda osalesid auditeerimi- ku kasutamiseks Simuna alevikus Lai külas Vesioru kinnistul, kinnitati pro- tamine taseme kategooriale kandideerimiseks se protsessis partneritena ka Tervise- tn 11. jekti kogumaksumus, toetus ja omafi - - Otsustati kehtestada 2016/2017. esitasid andmed 70 praksist. Pärast amet ja Eesti Haigekassa. nantseering. õppeaastaks Väike-Maarja gümnaasiu- Sotsiaaltoetused mis 4., 8. ja 9. klassis täitumuse piirnor- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- Raieloa andmine miks 26 õpilast. Elanike arv Väike-Maarja vallas se eraldamisega valla eelarve vahen- - Nõustuti kolme hariliku vahtra ma- ditest 35-le taotlejale kokku summas havõtmisega Väike-Maarja alevikus Si- Raha eraldamine reservfondist 2016. aastal 3645.80 eurot. muna mnt 8 kinnistul. - Eraldati reservfondist 6900 eurot - Nõustuti kolmele Väike-Maarja val- Väike-Maarja spordihoone ujulaosa 1. augustil – 4482 la lapsele Väike-Maarja lasteaia toidu- Kauni Kodu konkurss katuse erakorralisteks remonttöödeks Augustikuus oli saabunuid 34 ja lahkunuid 41. raha ja kohatasu kompenseerimisega - Kinnitati valla 2016. aasta konkursi (katuslae aluse soojustuse eemalda- 2016/2017. õppeaastal, ajavahemikus Kaunis Kodu tulemused ja jagati au- mine). 31. augustil – 4475 01.09.- 31.12.2016. hinnafond 700 eurot järgmiselt: September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid In memoriam Kokkuvõte 25. augusti vallavolikogu Väike-Maarja valla piiride muutmiseks istungil arutatust ning halduskorralduse ümberkorralda- Heino Ross Istungil osales 13 volikogu liiget. miseks. 05.06.1929 – 01.09.2016 Puudusid: Ermo Lood, Allan Alt, Tar- Volikogu esimehe info: mo Rebane, Anu Loorits, Teet Paju ja – septembrikuu volikogu töökorral- Heino Ross on sündinud Ants Rikberg dus selgub lähipäevil. Kui riigikogus A&K CARITAS 05.06.1929 Sootiigi külas Toomin- 1. Väike-Maarja valla arengukava valitakse president, siis on septembri- ga talus Avanduse vallas. Pärast ja eelarvestrateegia 2017-2020 kin- kuus volikogu töö tavapärane. Kui rii- HAMBAKLIINIK Simuna 6-klassilise kooli lõpeta- nitamine, 2. lugemine gikogus presidenti ära ei valita, toimub mist õppis ta Kiviõli Side- ja Elektri Ette kandis vallavanem Indrek Kes- volikogu istung 15. septembril valija- TEENUSED: tööstuskoolis, kust suunati tööle küla mehe valimiseks. • Laste- ja täiskasvanute hamba- Tootsi turbarabasse elektrikuna. Võrreldes esimese lugemisega on Vallavanema info: ravi Avanduse Põllumajanduskoolis õp- arengukavas tehtud järgmised muu- – Pikk 12 detailplaneeringu seisust; • Hammaste proteesimine pis ta melioraatoriks. Töötas Abja • Kirurgia datused: üle on vaadatud statistilised – Ebavere-Kiltsi kergliiklustee val- rajoonis melioraatorina, edasi oli • Igemehaiguste ravi andmed, korrastatud looduskaitseob- mimise viibimisest. ta Muuga MTJ maaparandustrak- • Suuhügieen ja profülaktika torite brigadir. Järgnevalt töötas jektide loendit ja märgitud ära kolm Kokkuvõte 15. septembri vallavo- matu, mis on tema koostatud, tõl- Väike-Maarja tuletõrjes, kus ehitas naabrivalve piirkonda. Olulisema likogu istungil arutatust gitud, välja antud. Alates septembrikuust on tööle valmis tuletõrjemasina ja ka tu- täiendusena on arengukavasse lisatud Istungist võttis osa 16 volikogu lii- Kodu-uurimine oli tema kirg, tagasi tulnud dr Haugas, uue ni- letõrjemaja, töötas Väike-Maarja haldusreformi temaatika. Tegevuskava get. millega tegeles paljudel juhtudel mega Ojanurm. sidejaoskonna rikete osakonnas. elukeskkonna valdkonna all on täp- Puudusid: Mall Lepiksoo, Anu Loo- tugevast missioonitundest, tihti Hetkel täiskasvanute järjekor- Kaugõppes lõpetas Väike-Maarja sustatud investeeringute maksumusi rits ja Mart Pruul. raamatutele ka peale makstes. See rad lühemad! keskkooli. Pidas veel mitmeid eri- ja teostamise aega. Kodanikualgatuse 1. Projekti „Erivajadustega ini- oli ühteaegu nii suur lõbu kui ka tõ- nevaid ameteid. Juba nooruseajast valdkonda on lisandunud neli uut pro- meste tugiteenuste parendamine sine töö. UUDIS! alates põdes rasket kopsuhaigust, jekti. Lääne-Virumaal“ omafi nantseeringu Eriti hinnatav on Heino Rossi Võimalus teha Väike-Maarjas ko- mis tingis ka mitmeid eritingimusi koostatud Simuna kihelkonna mõi- Otsustati kinnitada Väike-Maarja garanteerimine hapeal ORTOPANTOMOGRAMMI elu- ja töökoha valikul. 1968. a ko- sate sari, mis külade kaupa räägib valla arengukava ja eelarvestrateegia Ette kandis vallavanem Indrek Kes- (röntgenpilti tervest suust). lis Tõrva linna. Töötas Tõrva KEKis nende paikade ajaloost ja olulis- 2017-2020. küla. puusepana, kooperatiivis automa- test inimestest, olgu nad siis mõis- 2. Vallavolikogu ja vallavalitsuse Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ka- Teid teenindavad: dr Kersti Alt, dr jandi juhatajana, sides tehnikuna. nikud või talupojad, või hoopis hüvitiste ja tasude määramine ning vandab projekti esitamist Euroopa Sot- Pia Lepiksoo, dr Krista Ojanurm ja Oma huvides kogus kunstikir- hilisemast ajast Eestile kuulsust maksmise kord siaalfondist (ESF) rahastatava meetme dr Eston-German Kobrin jandust ja tal oli ka väga põhjalik toonud inimesed ja objektid. Raa- Ette kandis volikogu esimees Ene „Tööturul osalemist toetavad hoole- eesti rahade kollektsioon. Tugeva matud on varustatud rikkaliku au- kandeteenused“ tegevusele „Eakatele, Preem. OLEME AVATUD: loodusinimesena pidas kirjavahe- tentse pildimaterjaliga, põhjaliku Väike-Maarja Vallavolikogu juhatuse erivajadustega ja toimetulekuraskuste- E-N 8.00-20.00 JA R 8.00-17.00 tust Kaug-Ida Teadusliku Uurimis- talude nimekirjaga ja ka kaartidega. poolt vallavolikogule esitatud määruse ga inimestele ning nende pereliikmete- Ravi 1A, Väike-Maarja, 325 5633, instituudiga, kust tellis haruldaste Vähemtähtis ei ole ka kirjasta- eelnõuga täpsustatakse vallavolikogu le töölesaamist toetavad hoolekande- [email protected] taimede seemneid ja istikuid. Nii jatöö sarja Minevik väljaandmisel, ja vallavalitsuse hüvitiste ja tasude teenused“ avatud taotlusvooru. pani ta Eesti mulda oma koduko- kus on omapoolse ees- või järelsõ- määramist ning maksmise korda. Mää- garanteerida projekti Otsustati BonaDenta OÜ has mitmeid huvitavaid puid ja tai- naga, enamasti pseudonüümi ka- ruses on põhjalikumalt lahti kirjutatud „Erivajadustega inimeste tugiteenuste mi. Reisis palju nii Venemaal kui ka sutades, antud lisateavet raamatu reguleerimisala, volikogu komisjoni parendamine Lääne-Virumaal“ omafi - Tamsalu Hambaravi välismaal. tegevustikust või tegelastest. juhtimise eest tasu maksmine ning nantseering perioodil 2017-2018 sum- kabineti vastuvõtu ajad Huvi kodukandi ajaloo vastu oli Me tavatseme lugeda end rikka aruannete esitamine rahandusosakon- mas 5640.75 eurot. olemas juba varajasest noorusest. kultuurilooga vallaks. Heino Ross da. Määruse uues redaktsioonis on sä- 2. Osaühingu asutamine Esmaspäev 9.00-15.00 Uudishimuliku ja sihikindla inime- on aidanud seda kultuurilugu tal- testatud, et vallavalitsuse ja volikogu Ette kandis vallavanem Indrek Kes- (hambaravi) sena talletas mälestusi ja märk- letada, pannes kirja meie ajaloolise komisjoni liikmetele elektroonilisest küla. meid juba varakult ja töötas pikki pärandi. koosolekust osavõtu eest tasu ei maks- Kuna Väike-Maarja valla arenguka- Teisipäev 9.00-15.00 päevi arhiivides, kus otsis materja- ta. vas on planeeritud Väike-Maarja tervi- (hambaravi) le kirjutatavate raamatute teemal. Kaduv muutub kadumatuks, Otsustati kehtestada vallavoliko- sekeskuse rekonstrueerimine (aastatel Kolmapäev 9.00-13.30 Kui raamatuid rohkem kirjutama ajalik saab igaveseks, gu ja vallavalitsuse hüvitiste ja tasude 2017-2018) piirkondlikuks esmatasandi hakkas, organiseeris kirjastuse Väi- kõik maine maha jääb… määramine ning maksmise kord. tervisekeskuseks, siis on mõistlik kor- (hambaravi ja protees) ke-Viru. 3. Osaühing Pandivere Vesi põhi- raldada võimalikult paljude valla ela- Neljapäev 9.00-15.00 Esimene raamat ilmus juba Väike-Maarja vallavalitsus kirja kinnitamine nike ja ka lähipiirkonnas elavate isikute (hambaravi) 1994. a ja viimased 2016. a kevadel. Väike-Maarja valla raamatukogu Ette kandis vallavanem Indrek Kes- perearstiteenuse kättesaamine Väi- Aga sinna vahele mahub üle 40 raa- Väike-Maarja muuseum küla. ke-Maarja alevikus. Vabariigi Valitsu- Reede 9.00-15.00 Otsustati muuta osaühingu Pandi- se otsuse kohaselt on tervisekeskuste (hambaravi) vere Vesi põhikirja punkti 7.2.3. järg- väljaehitamise toetusesaajate seas ka miselt: Ühingu juhatuses on üks kuni Väike-Maarja alevikku Pikk 8 kinnistule Laste ja täiskasvanute ham- viis liiget. Juhatuse liikmed valivad planeeritav tervisekeskus. Praeguseks maste ravi Perearstina alustab endi hulgast juhatuse esimehe, kes on vallavalitsusel kokkulepe potent- * hammaste eemaldamine (ka tööd Piret Mets korraldab juhatuse tegevust. Kinnitati siaalse perearstiga, kes alustaks loo- tarkusehammaste eemalda- osaühingu Pandivere Vesi põhikiri uues dud osaühingus tööd 1. oktoobril 2016. mine) redaktsioonis. Otsustati asutada äriühing nimetu- Alates 1. oktoobrist alustab Väike-Maarjas perearstina tööd äsja pere- * igemete ravi 4. Haldusterritoriaalse korralduse sega Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ ja arsti residentuuri lõpetanud Piret Mets. muutmise algatamine kinnitada Väike-Maarja Tervisekeskus * hambajuurekanalite ravi Koos Piret Metsaga hakkab pereõena töötama Vida Mooses, keda Ette kandis vallavanem Indrek Kes- OÜ põhikiri. * hammaste pesu paljud tunnevad koduõe teenuse osutajana. küla. 3. Valijamehe valimine Piret Mets hakkab töötama praegu Kaja Laari poolt teenindatava Otsustati: 1) teha Rakke Vallavoliko- Ette kandis volikogu esimees Ene asendusnimistuga Väike-Maarja hooldekodu hoones asuvates ruumi- gule ja Laekvere Vallavolikogule ette- Preem. * Lapsed tasuta kuni 19-a des. panek läbirääkimiste alustamiseks, et Ants Rikberg esitas Valimisliidu * Pensionäridel ja töövõime- Perearstikeskus hakkab avatud olema viiel päeval nädalas, täpse- moodustada ühine omavalitsus Rakke, Meie Pandivere ja Eesti Reformiera- tus-grupil haigekassa hüvitis mad vastuvõtuajad selguvad lähiajal. Kui vastuvõtuajad selguvad, Laekvere ja Väike-Maarja valla ühine- konna poolt valijamehe kandidaadiks avaldame need ka valla kodulehel. mise teel; 2) teha Rakke Vallavolikogule Ene Preemi. Teet Paju esitas Erakonna Ootame kõiki ja Laekvere Vallavolikogule ettepanek Isamaa ja Res Publica Liit poolt vali- moodustada ühiskomisjon Rakke val- jamehe kandidaadiks Reet Reimanni. hammaskonna kontrolli. Arsti vastuvõtule saab registreeruda alates la, Laekvere valla ja Väike-Maarja valla Hans Kruusamägi esitas valijamehe 3. oktoobrist telefonil 325 5313. ühinemisega seotud läbirääkimisteks. kandidaadiks Hans Kruusamägi. Info: 5. Ettepaneku tegemine piiride Moodustati komisjon ja viidi läbi telefonidel 329 1208; muutmiseks salajane hääletus. Hääled jagunesid 511 8379 KIK toetab Triigi soojatorustike Ette kandis vallavanem Indrek Kes- järgmiselt: Ene Preem 8 häält, Reet küla. Reimann 6 häält, Hans Kruusamägi 1 rekonstrueerimist Otsustati: 1) teha Tamsalu valla- hääl. Üks sedel tunnistati kehtetuks. Väike-Maarja spordikeskus le ettepanek alustada läbirääkimisi Otsustati valida Ene Preem volikogu otsib spordihoonesse Väike-Maarja vald taotles selle aasta elluviimisel peaksid soojakaod sooja- kahe omavalitsusüksuse vahelise piiri esindajaks Vabariigi Presidendi vali- administraatorit. kevadel EL Ühtekuuluvusfondist toe- torustikes arvutuslikult vähenema ca muutmiseks ning Assamalla, Koidukü- miskogusse. tust projekti „Triigi küla kaugkütte 75%. la, Koplitaguse, Kullenga, Lemmküla, Volikogu esimehe info: Töö eeldab aktiivsust soojusvõrgu rekonstrueerimine“ ellu- Selle aasta sügisel kuulutab vald Loksa, Porkuni, Võhmetu, Vadiküla, – Ene Preem andis infot volikogu ja väga head suhtlemist. viimiseks. 5. septembril tegi SA Kesk- välja projekteerimis-ehitushanke (pro- Piisupi ja Aavere külade arvamiseks töökorralduse kohta oktoobrikuus. 10.- Tööaeg graafi ku alusel. konnainvesteeringute Keskus meie jekt eelprojekti staadiumis on olemas). Tamsalu valla koosseisust Väike-Maar- 14.10 on volikogu komisjonide nädal. jaoks positiivse otsuse. Suure tõenäosusega jääb ehitus järg- ja valla koosseisu; 2) eelnimetatud Volikogu juhatuse koosolek 19.10 ja vo- Tööle asumine Selle projekti raames rekonstrueeri- misesse aastasse, pärast kütteperioodi alates 10. oktoobrist. külade Väike-Maarja valla koosseisu likogu istung 27.10. takse kõik Triigi küla soojatrassid. Pro- lõppu. arvamise eelduseks on külade elanike Vallavanema info: Täpsem info: tel 518 4071, jekti kogumaksumus on 119 370 eurot seas küsitluse läbiviimine ja nende ar- – Indrek Kesküla andis infot valdade spordikeskuse juhataja Jane Kool (ilma käibemaksuta). Sellest on 50% Kaarel Moisa vamusega arvestamine Tamsalu valla ja ühinemisprotsesside hetkeseisust. toetus ja 50% valla omaosalus. Projekti abivallavanem 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Leppiku võistlusmatk 2016 Hooli oma lapsest Tänavu 8. septembril leidis Väike-Maar- vuse “Leppiku võistlusmatka” auhinnad ja vallas aset kolmas Eduard Leppi- ja meened temaatikaga seotud. Lugupeetud lapsevanemad! • ülekäigurajal sõiduteed ületades ei ral või pimedal ajal teel liikudes kand- ku nimeline võistlusmatk. Arvestades Rõõm, et tänavusest matkast võttis Kevadel kaua oodatud suvepuh- tohi jalgrattaga ega tasakaaluliikuriga ma helkurit või muud valgusallikat valla koolide soovi võimalikult vähe taas osa Eduard Leppiku järeltulijate kus on juba lõppenud ja käes on jär- liigeldes ohustada sõiduteed ületavat (varasemalt ei pidanud valgustatud ülevallalisi üritusi korraldada õppetöö võistkond. Matka auhindamisel Wiede- jekordne kooliaasta. Väike- Maarja jalakäijat. Jalakäija vahetus läheduses teelõigul olema helkurit, kuid nüüd ajal, toimus tänavune Leppiku võistlus- manni keeletammikus Eduard Leppiku vallas valmis uus kergliiklustee osa ja tuleb liikuda jalakäijaga samal kiiru- on see vajalik). matk õhtusel ajal ja uue juhendi alusel: nimipuu juures oli eriline tunne. Kolm hea on tõdeda, et väga paljud inime- sel; Neid liiklusseaduse ohutusnõu- lühendatud marsruudi, matka kestuse aastat on Eduard Leppiku nimeline sed seda teed nüüd kasutavad. Seal- • ülekäigurajal sõiduteed ületades tu- deid tuleb lastele kindlasti tutvusta- ning muudetud kategooriatega. võistlusmatk toonud võistkondi Väi- hulgas ka lapsed, kes sõidavad kooli leb kindlasti veenduda tee ületamise da. Liiklusseadus on eelkõige mõel- Õpetaja, kodu-uurija, keelemehe, ke-Maarja valla radadele. Tuleva aasta jalgratta- või tasakaaluliikuriga. ohutuses; dud liiklejate turvalisuse tagamiseks. aktiivse matkaja ja Väike-Maarja valla septembris viib matk võistlejad aga Käesolevaga tuletan lastele ja • sõiduteel võib kaheksa kuni kümne Lapsevanemad, palun vaadake aukodaniku Eduard Leppikule pühen- Eduard Leppiku kodumaile Neeruti lastevanematele veelkord meelde, aastane laps jalgrattaga sõita ainult liiklusseadus veelkord üle ja jagage datud matka eesmärkideks olid huvi mägedesse sealsele maastikukaitseala- et: täiskasvanud isiku järelevalve all. teadmisi oma lastega. Soovime ju äratamine Väike-Maarja valla kultuuri- le, mille loomisest möödub 60 aastat. • teel jalgratta, tasakaaluliikuri või Jalgrattateel võib alla kümne aastane kõik, et meie järglaste koolitee oleks looliste paikade vastu, tervislike eluvii- Suur tänu kõigile matkast osavõt- pisimopeediga sõitmisel peab alla laps sõita iseseisvalt; võimalikult ohutu. side ja turvalise liiklemise edendamine. nud võistkondadele! Tänu heale ja mõ- 16-aastane juht kandma kinnitatud • 10-15-aastane laps peab sõiduteel Ilusat turvalist kooliteed! Lähtuti ausa võistlemise põhimõttest. nusale meeskonnale, kes aitas matka jalgrattakiivrit; liikudes omama jalgratturi juhiluba; Suurepärase matkailmaga startis 4 ette valmistada, koostada huvitavaid • liikudes rattaga jalgratta- või jalg- • jalgratta varustuse nõuded saab üle Jaanus Mätas täiskasvanute ning 13 segavõistkonda, ülesandeid, abistada kontrollpunktides teel ja teepeenral ei tohi ohustada kontrollida liiklusseaduses; piirkonnapolitseinik kokku 92 võistlejat. Eriline tänu Simu- ning tulemusi välja selgitada: Tiiu Ma- jalakäijat; • jalakäija peab halva nähtavuse kor- na koolile, kel ei ole olnud võimalik ran, Marge Loo, Jane Kool, Hannamari möödunud aastatel osaleda ja kes tuli Soidla, värsked Simuna noortekeskuse lausa kolme võistkonnaga. töötajad Anu Loorits ja Egle Pent, Kris- Omaloomingu Simunas laienes lasteaed Raja punktid asusid tänavu Väike- tel Lehtme-Kits, Häly Raidla, Günter ja paranesid mänguvõimalused Maarja alevikus, Müürikul, Kaarmal, Kits, Richard-Erich Trestip, Aare Treial, kogumine Ebaveres, Äntus, Vaos ja Kiltsis. Turva- Kalev Pärtelpoeg. Tänu Pille Kuuse- Simuna kooli lasteaiarühm sai tänavu ehitati 1,8 m laiune uus kõnnitee ja lisuse huvides oleme kontrollpunktide mäele ja Kalev Viiksaarele binoklite „Väike-Maarja suvel uue ruumi kooli väikese juurde- paigaldati uus liivakast. Tööde maksu- asetusel igal aastal vältinud Ebaverest laenamise eest meeskondliku vaatlus- vald 25“ ehituse näol. Uus ruum on mõeldud museks kujunes 6 760 eurot. Tartu suunas kulgevat maanteed. Otse ülesande lahendamiseks! kuni kümnele 1,5–3-aastasele lapsele. Laste mänguala uuendamiseks pai- loomulikult aitas tänavu Ebavere-Kiltsi Armsad koduvalla inimesed! Hoone laiendusprojekti koostas FIE galdas MoTeh OÜ sinna kiige, mängu- vastvalminud kergliiklustee kaasa kii- Kohtumiseni “Leppiku võistlusmat- Olete oodatud kaasa lööma ette- Aare Traks. Projekt remale jõudmisele raja kaugematesse kal 2017” Neeruti mägedes! võtmises, mille eesmärgiks on kajas- nägi ette Fibo-plok- punktidesse. tada ja jäädvustada kahtkümmet viit kidest vundamendi Sel aastal oli muudatus ka kategoo- Marju Metsman aastat valla elus. Osalemine ei ole ja seinad ning nende riates. Startida said täiskasvanute tii- üks matka korraldajatest vanusega piiratud. Esitatud töödele, soojustamise, õõ- mid ja segavõistkonnad, kus vähemalt annab hinnangu žürii. Huvitavamad nespaneelidest lae üks liige pidi olema 18-aastane. Kate- “Leppiku võistlusmatk 2016” ja paremad tööd avaldatakse vasta- puistevill-soojustu- gooriaid avades jälgisime tänavu Väi- tulemused vas kogumikus, auhinnad nende au- sega ja plekk-katu- ke-Maarja kooli poolset soovitust, kus toritele paneb välja vallavalitsus. sega hoone juurde- segavõistkondade kategooria avamine Täiskasvanute arvestus Tunnustamine toimub valla aas- ehituse, mis annab motiveeriks õpetajaid tulema võistle- 1. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpe- tapäevale pühendatud kontsert-ak- lasteaiale juurde 44 ma koos klassiga, moodustada võist- tajad tusel 9. detsembril. m² kasulikku pinda. kondi erinevate põlvkondade vahel või Esitatavad tööd võivad kajastada Hooneosa kütte- klassidevahelisi võistkondi. Tänavusel 2. Väike-Maarja Õppekeskuse õpe- koduvalla elu, ilu, võlu ja valu, ini- ja elektrisüsteem matkal ei olnud eelnevalt koduviktorii- tajad mesi, sündmusi, loodust erinevatel ühendati olemasole- ni, mis andis võimaluse matkale regist- 3. Tarapita aastaaegadel,…. Esitatavad tööd vaga ning sadeveed reerumise aega pikendada stardipäeva 4. Simuna Kooli õpetajad võivad olla valminud ka varasema- juhiti ära kogumis- lõunani. tel aastatel. alasse. Võitjavõistkonnad – Väike-Maarja Simuna lasteaed sai juurde avara ruumi. Segavõistkondade arvestus Töid saab esitada kahes valdkon- Töid teostas AS Gümnaasiumi õpetajad (täiskasvanute Foto: Ilve Tobreluts nas: Antaares, maksumu- kategoorias, ajaga 01:10:17) ja võist- 1. Kiired LUULEKEELES KODUVALLAST sega 36 000 eurot ja OÜ Hektali, mak- maja, väikelaste mängukeskuse ja tree- kond “Kiired” (segavõistkondade kate- 2. Targad seitsmendikud ning FOTOD KODUVALLAST. sumusega 1050 eurot. ningkompleksi koolilastele. Maksumus goorias, ajaga 01:14:56) – olid ühtlasi 3. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpila- Luuletused esitada digitaalsel Samuti uuendas AS Antaares Simu- 12 500 eurot. ka raja kõige kiiremini läbinud võist- sesinduse võistkond kujul tekstitöötlusfailina, 1 luuletu- nas mänguväljakuid. Paigutati ohutu- konnad. Huvitavamateks rajapunkti- 4. Väike-Maarja Gümnaasiumi 7.a se pikkus kuni A4 lehekülg. masse kohta liumägi, kõnniteekivist Ilve Tobreluts deks peeti tänavu meeskondlikku vaat- klassi II võistkond Fotod esitada digitaalsel kujul lusülesannet Väike-Maarja gümnaasiu- jpg-formaadis, mille pikim külg on 5. Väike-Maarja Gümnaasiumi 11. ja mi algklasside maja hoovis, kus teatud vähemalt 3000 pikslit (pilditihedus aja jooksul pidi meeskond binokliga 12. klassi võistkond soovitavalt 300 dpi). Esitada võib vaadates üles leidma looduskeskkonda 6. Võistluse lõvid mustvalgeid või värvifotosid. Foto- mittekuuluvad esemed ning “Lurichi 7. Simuna II võistkond dele ei või lisada teksti. Võib esita- jalutuskepi” kaalu võimalikult täpset 8. Simuna I võistkond da ka fotomontaaže või kuni 3 mi- äraarvamist Väike-Maarja keskväljakul. nutilisi videoklippe. Võistlusmatka auhinnad on olnud 9. Leppikulilled Esitamise tähtaeg: 31.10.2016 nii matkaspordi kui kultuuriloolist laa- 10. Kuuikud Tööd saata meiliaadressile di. Kuna tänavu möödus 200 aastat 11. Sarda võim [email protected]. E-kirja ajast, mil algas Liivimaa astronoomi- 12. Väike-Maarja Gümnaasiumi 7.a maht võib olla kuni 16 MB. lis-trigonomeetriline mõõdistamine, klassi I võistkond Töid võib (mälupulgal, CD-plaa- millest kasvas välja hilisem maailma 13. Väike-Maarja Õppekeskuse õpi- dil, muul sobival infokandjal) tuua kultuurilukku jõudnud Struve pika me- valla haridus- ja kultuuriosakonda laste võistkond ridiaanikaare mõõtmine, olid ka täna- n-ö käsipostiga. Töödele tuleb lisada autori and- med: nimi, vanus, õpilastel kool ja klass, aadress, telefon, e-posti aad- ress. Igalt osalejalt võetakse vastu kuni 5 tööd. Korraldajad (vallavalitsus, raa- matukogu ja noortekeskus) soo- vivad ilma autoritasu maksmata avaldada konkursile esitatud töid kodulehel, virtuaalmeedias ja rek- laamtrükistel. Luuletuste ja fotode edaspidisel kasutamisel lisatakse autori nimi. Info: 325 5034 Irma Raatma, 506 5421 Aare Treial, 558 0213 Marge Loo Loovust, mõtteerksust, teravat silma ja hetke tabamist! Valla lugu väärib jäädvusta- mist!
Segavõistkondade kategoorias esimeseks tulnud võistkond "Kiired". Vasa- Aare Treial kult: Getrin Raudsepp, Karl Kasekamp, Romet Kask, Maria Liis Alt, Marti Alt, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heili Nõgene. Foto: Aare Treial September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Kiltsi 140 Oodatud Ebavere-Kiltsi kergliiklustee võeti kasutusse Reportaaž kohapealt inspireeritult: „Vana Kiltsi jaam kaugeid haudejaam, aga ei ole olnud kunstliku Laupäeva, 10. septembri keskpäeval aegu teab ...“. seemenduse jaama. Küllap on siis saa- 10. septembril avati pidulikult Ebave- pordikeskusesse, tööle tööstusalale ja oli Kiltsi poeesine lipuehtes, mürtsus Tõesti, mida ta siis teab? dud ise hakkama. re-Kiltsi kergliiklustee. Sissejuhatuseks Väike-Maarja teenindusasutustesse. trumm ja hüüdis pasun. Väike-Maar- – Teab, et tal on kaks omanimelist – Teab, et Elroni rongidel on nimed, matkasid soovijad mööda uut teelõiku Lisaks annab uus teelõik võimaluse lii- Ebaverest Kiltsi. Matkajaid teele saates kumisrõõmu rahuldamiseks, olgu sel- rõõmustas spordikeskuse juhataja Jane leks rattasõit, rulluisutamine või liht- Kool uue valminud kergtee üle: „See on salt õhtune jalutuskäik.“ oluline nii jalgsi ja jalgratastega liik- Pärast kergtee pidulikku avamist lejaile kui ka spordirahvale. Kui teha liikus ligi paarsada osalejat koos Väi- kergliiklusteele täisring peale, saab ke-Maarja pasunakooriga endise Kiltsi keskmine harjutaja juba paraja tree- jaamahoone juurde, kus tähistati 140 ningkoormuse kättegi.“ aasta möödumist Tapa-Tartu raudtee-
Pidulik rongkäik suundumas Väike-Maarja pasunakoori marsihelide saatel Kiltsi jaama poole. Foto: Heili Nõgene ja pasunakoor Vallo Taari juhatamisel tänavat. Üks Jaama tänav Kiltsis, teine millest kaks on Ebaverega seotud: Tara- oli loomas meeleolu – meeleolu Kiltsi Väike-Maarjas. pita ja Pitka. aleviku unustusehõlma vajunud tradit- Üritust „Kiltsi 140“ oli tulnud tervita- Matkajad 10. septembril teel Ebaverest Kiltsi. siooni taassünnile, et iga suuremat üri- – Teab, et on telefoniga üheealine. ma Elroni rong nimega Susanna. Selle tust tuleb alustada rongkäiguga. Nimelt patenteeris Alexander Graham tulek tekitas palju elevust. Juba kau- Kergliiklustee lõpp-punktis, Kiltsi lõigu valmimisest ja esimesest rongi- Kavas oli tähistada Kiltsi 140. sün- Bell 1876. aastal oma telefoniaparaadi. gelt oli kosta tervitusvilet, vedurijuhi poe ees räägiti selle olulisusest koha- sõidust Tallinnast Tartusse. nipäeva ja nagu väljendas toonane akna kohal jooksis valguskiri „Kiltsi likule rahvale ning tänati tee valmimi- Uue jalg- ja jalgrattatee kogupik- Eesti Postimees, esimese „auruma- jaam 140 aastat“. Jaama jõudis Sus- sele kaasaaidanuid. Vallavanem Indrek kus on 3,15 km. Ehitustöid teostas OÜ sina ja vagonide rongi“ läbisõitu anna perroonile kogunenud rongi- Kesküla ütles avamisel: „Koostöö Kiltsi Nordpont, tööde kogumaksumus oli vastvalminud Kiltsi jaamast. See huviliste aplausi saatel. Sõbraliku piirkonna elanike, EAS-i, keskvalitsu- 358 000 eurot. Objekti ehitamist rahas- toimus uue kalendri järgi 2. sep- rongijuhi kabiini juurde tekkis kohe se, ehitajate ja omavalitsuse vahel on tas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu- tembril 1876. aastal. järjekord. Kõik sujus siiski ladusalt, viinud positiivse tulemuseni ning või- se, valla omaosalus oli 21%. Ilm oli laupäeval ilus. Mahe päi- uudishimu sai rahuldatud, vilet sai maldanud valmis ehitada üle 3 km uut Lisaks 2,5 m laiusele asfalteeritud kesepaiste ja muusika soojendasid lastud ja oligi aeg saata Susanna kergliiklusteed. Koos juba olemasoleva teele ehitati välja üleminek Põltsamaa kokku tulnud suurt rahvahulka. Ini- Tartu poole tagasi. mesi võis olla 200 või rohkemgi. Lä- Sellega oli ka üritus otsas. Jääb hedalt ja kaugelt, nii noori kui vanu. vaid veel tänada osavõtjaid ja soo- Tähtsast sündmusest oli omal jalal vida, et vana jaam leiaks teise hin- tulnud osa saama ka Kiltsi eakaim gamise. Küllap jääb siis kestma mu elanik Martsepa Aino. Noorim osa- kõrvus pea 40 aastat kõlanud para- võtja seevastu lasi ennast kärus sõi- fraseering laulust „Vana pildiraam“: dutada, aga eks eavahe ole ka suur, Vana Kiltsi jaam kaugeid aegu teab, sinna 93 aasta kanti. neid, kes läind on siit luitund jaam Meeleolu loodud, võttis pa- meeles peab. sunakoor rahva enda järele rongi Vana Kiltsi jaam kaugeid aegu teab, ning marsihelide saatel ja lippude kui kord läheme siit, meidki siis meeles lehvides liiguti poe juurest jaama. peab. Rongkäigu peas sammusid Kiltsi Madis Michelson kõbusad, nende järel ülejäänud lõ- busad. Pasunahelid panid nii mõ- PS. Kõrvu jäi veel ettepanek negi jalapaari lustakamalt tatsuma, tuleval suvel, rahvamajale nurga- Pilke püüdsid kaunites ajastutruudes nii mõnegi hinge helisema. Jaama kivipaneku 80. aastapäeval üks kostüümides ja kübarates daamid. poolt vaatajatele tundus, et rongkäi- korralik aleviku ajaloo tutvustami- Kiltsi noormees Karl-Silver Kööp sõitis tasakaaluliikuril kergtee avatuks. Foto: Kalev Pärtelpoeg gul lõppu ei tulegi. Viimaseks looks se päev teha. Pealkirjaga „KILTSI Foto: 2 x Ilve Tobreluts kõlas pasunakoorilt Raimond Valgre – Teab, et telefon aina uueneb, aga 141“. Miks just Kiltsi? Sellest tulebki Ebavere-Väike-Maarja lõiguga on kerg- jõest truupide pikendamise abil, pai- „Tartu marss“. Mängiti seda helilooja tema, st jaamahoone, ainult kõduneb. juttu juba järgmisel aastal. liiklustee ca 7 km pikk. Võib tõdeda, et galdati tänavavalgustus Kiltsi aleviku Kiltsis sündinud ema sünnimaja esisel. – Teab, et on olnud kellelegi lähte-, Kavandatava päeva õnnestumiseks jälle üks ühiselt aetud asi on kohaliku- piires, rajati truubid ja sadeveekraavid, Seejärel oli kuulda Ivo Linna kutset: kellelegi sihtjaamaks. Paljudele vahe- saavad kõik lahkesti kaasa lüüa. Kui teil le elukeskkonnale lisaväärtust juurde ehitati välja istepinkidega ooteplatvor- „Hei, hei, hei tule jaama, tule täna kell jaamaks, mõnele, seda ka ülekantud tä- on lugusid, pilte, trükiseid või muud andmas. Valminud kergliiklustee muu- mid Vao teeristi ja Liivaküla peatustes. kuus. Hei, hei, hei tule jaama, kord veel henduses, lõppjaamaks. On omamoodi Kiltsiga seotud materjale, mida saab dab liiklemise Kiltsi ja Väike-Maar- Ehitusjärelvalvet teostas AS Taalri Va- oleme koos ...“ Tegelikult oldi kohal sümboolne, et kauaaegne jaamaülem kopeerida, pildistada jms, siis võtke pa- ja vahel oluliselt turvalisemaks, või- rahaldus. varem, kui kutsutud, aga ikkagi oli hea Pärnasalu Salme oli vana jaamahoone lun ühendust Väike-Maarja muuseumi, maldades kasutada veelgi lihtsamalt Aitäh kõigile, kes Ebavere-Kiltsi üle tüki aja koos olla. Polnud ju jaama- viimane elanik. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi raudteetransporti Tartu või Tallinna kergliiklustee valmimisse panustasid! hoone uksed juba mitukümmend aas- – Teab, et jaamaesisel perroonil on või MTÜ-ga Meie Kiltsi. suunal ning Kiltsi piirkonna inimesed tat rahvale avatud olnud. Päevakohaste pidulikult vastu võe- pääsevad kergemini Ebavere tervises- Ilve Tobreluts laulude saatel sai rahvas „vana vaksali- tud Soome presidenti ga“ tutvuda või tutvust uuendada. Heli ja Hiina delegatsiooni. Läätse hääl 1958. aastast jõudis veel Hiinlastele olevat Kiltsi Vallamajas on üleval Laine Kadaku küsida: „Rongid, rongid, kuhu te, nõnda lauavabrikus söögipulki kunstitööde näitus kiirelt ruttate“, aga vastust ei tulnudki, tehtud. sest rahvas oli jõudnud puhvetisse. – Teab, et temast on On saanud juba meeldivaks tavaks, Muidugi jäi vana vaksali ootesaal möödunud ronge mõle- et Väike-Maarja vallamaja koridoride sellisele suurele huviliste hulgale väi- malt poolt. Ühelt poolt seinu kaunistavad kunstiõpetaja Maie keseks, aga ei midagi hullu. Ütleb ju raudteerongid, teiselt Lepiku kunstiringis osalejate kaunid Kiltsi kandi kõnekäändki: häid reisijaid poolt, mööda tänavat, maalid. mahub palju ühte jaama. matuse- ja pulmaron- 12. septembrist peale on teise kor- Pärast vaksali ruumide ja puhvetiga gid. Jaamahoone oote- ruse koridori seintel uus väljapanek. tutvumist ja päevakohast ettekannet, saalis on vähemalt üks Seekord eksponeerib oma kauneid, vär- mille olid ajalookildudest kokku sead- pulmapidugi maha pee- vikaid ning omanäolisi maale ja joonis- nud Michelsoni Annika ja Madis, andis tud. tusi kunstiringi õpilane Laine Kadak. Võhandu Mall ülevaate oma aastateta- – Teab, et Kiltsis on Maaligaleriid olid koos Laine Kada- gusest visast heitlusest reisirongiliik- või on olnud teisigi jaa- kuga uuendamas õpetaja Maie Lepik, luse säilimise eest Eestis. Tänu talle ja mu: pumbajaam, hobu- Sirje Voolpriit, Urve Salumäe, Vella Lil- Laine Kadak oma lemmikmaali juu- ümbruskonna rahvale peatuvad reisi- postijaam, telefonikesk- leberg, Tiiu Ahi ja Inge Lehtlaan. res. Pilved ja päikesetõus pärinevad rongid Kiltsis ka nüüdsel ajal. jaam, koorejaam, bus- Kiltsi jaamas peatunud Elroni rong Susanna tervitas Väljapanekut saab iga soovija valla- kordi ja kordi Kaarma põldude ko- Jutud räägitud, võtsid kenad lau- sijaam, sanitaarepide- kohalolijaid rohke vedurivilega, tablool jooksnud majas uudistada tööpäeviti kell 8.00- hal nähtud taevalaotuselt, merelai- lumemmed üles Kiltsi hümni. Lisaks mioloogiline jaam ehk kiri – Kiltsi jaam 140 aastat – aga tekitas suurt ele- 16.30. ned nende all on kunstniku fantaa- laulsid nad Fixi „Vanast pildiraamist“ sanepidjaam, alajaam ja vust. Foto: Ilve Tobreluts Toredaid elamusi! sia vili. Foto: Ilve Tobreluts 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Inspiratsioonipäev Rakveres Väike-Maarja gümnasisti Heiki Sädemi
13. septembril osalesid õpilasesindu- Üritusel jagati konkursi „Noor te- võidupilt jõudis postkaardile se liikmed Lääne-Virumaa noortele gija“ auhindu. Väike-Maarja gümnaa- suunatud inspiratsioonipäeval, mis siumi õpilasesindus oli nomineeritud Väike-Maarja ja tantsupeo teemad ja sõnu- südamega poiss, kellele läheb teiste toimus Rakvere teatris. Ürituse suhtes preemiatele „Aasta noorteühendus“ ja gümnaasiu- mid rohkem omaks ja tuttavaks aitamine korda. olid meie ootused kõrged ning keegi „Aasta noorte tegu“. mi 10. klassi saaksid. Joonistusvõistluse näituse avami- ei pidanud kindlasti pettuma. Päev oli Inspiratsioonipäevale pani oma to- õpilase Heiki ERR Lastejaama lehel toi- sel 15. septembril anti pidulikult üle täidetud inspireerivate inimeste huvi- reda etteastega punkti Jarek Kasar. Sädemi joo- munud avalikul hääletusel sel- auhinnad ja tänukirjad ning esitleti tavate lugudega. Meile esinesid Rak- Meie arvates oli tegu väga huvitava nistus „Puu- gusid joonistusvõistluse kolm kolmest võidutööst loodud rahvuslike vere Reaalgümnaasiumi noored koos üritusega ja on tore, et noorte peale du-ta mind“ võitjat, lisaks Heiki Sädemile motiividega postkaarte. Näitus „Mina juhendajaga, kes rääkisid publikule val- mõeldakse niivõrd palju. Kindlasti lei- valiti üle-ees- Väike-Maarja Gümnaasiumist jään“ jääb Viru Keskuse Rahva Raa- gusest. Väga põnev oli ka Viljandi Kul- dis iga noor inspiratsioonipäevalt mi- tilise heate- ka Mirtel Ostra ja Agnes Roht- matu kaupluse juures avatuks kuni 15. tuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu dagi, mida võtta eelseisvasse kooliaas- gevusliku joo- salu Friedebert Tuglase nimeli- oktoobrini. Postkaarte on võimalik osta ülesastumine. Nad julgustasid noori tasse kaasa. Jääme põnevusega ootama nistusvõist- sest Ahja Koolist. erinevatest raamatupoodidest ja SOS ise aktiivsed olema ja oma unistuste järgmist aastat. luse „Mina Joonistusvõistluse kolmest Lasteküla e-poest. nimel vaeva nägema. Vabamat õhkkon- jään“ üheks võidutööst trükkis SOS Laste- da lõid Joel Juht, Pille Kriisa ja Rakvere Mona Seppern võidupildiks küla postkaardid, mille müügist Heili Nõgene JJ Street tantsijad. Joel Juht on ehedaks Tiiu Laidsalu ning jõudis saadav tulu läheb SOS Lastekü- gümnaasiumi avalike suhete spet- näiteks, et tippu on võimalik jõuda ka Väike-Maarja gümnaasiumi õpila- seeläbi ka lade laste ja perede toetuseks. sialist väga madalalt alustades. sesinduse liikmed SOS Lastekü- Heiki la toetuseks Sädemi loodud post- juhendaja kaardile. Sa- oli Väike- Kõik on uus septembrikuus! muti on tema Maarja töö esindatud Heiki Sädemi võidutöö. gümnaa- Nagu pealkiri ütleb, stardime meiegi seks oleme me juba osalenud Leppiku konkursi ülevaatenäitusel Tallinnas siumi kunsti- ja uue hoo, uute liikmete ja uute plaa- matkal, kus üheskoos tulime võidukale Viru Keskuses. käsitööõpetaja nidega. Väike-Maarja gümnaasiumi III kohale, ja 13. septembril kogusime Joonistusvõistlus „Mina jään“ toi- Eda Erras. Hei- õpilasesinduses (ÕE) alustasime oma ideid Rakveres Inspiratsioonipäeval. mus käesoleva aasta kevadel XII noorte ki klassijuhataja tööd 2016/2017. õppeaastal kohe sep- 19. septembril alustame uut hooaega laulu- ja tantsupeo korraldajate ning Kristi Põdra rõõ- tembri alguses, mil salajase hääletuse meie Esmaspäevase Pagariäriga, kus SOS Lasteküla eestvedamisel. Korral- mustas, öeldes, teel selgus meile uus juhatus ning li- ÕE liikmed valmistavad kodus küpseti- dajate sõnul oli võistluse eesmärgiks, et võit läks õi- saks tervitasime rõõmsalt kõiki uusi ja si ning kohvikus teenitud tasu eest os- et iga laps saaks soovi korral toetada gesse kohta, sest vanu liikmeid. Sellel aastal juhivad õpi- tame tarvilikke esemeid õpilasesindu- SOS Lasteküla tegevust ning et laulu- Heiki ongi suure Heiki Sädem autogramme jagamas. Foto: 2 x Eda Erras lasesindust presidendina Keneli Poh- se ruumi ning aasta lõpus teeme koos lak, asepresidendina Richard Veelaid kindlasti midagi toredat. Ma loodan, et ja sekretärina Mona Seppern. Lisaks on see aasta on edukas nii mulle põhikoo- Väike-Maarjas sõlmisid meil ka oma raamatupidaja, kelleks on lilõpetajana kui ka kõigile teistele õpi- sel aastal Liisa Siirak. lasesinduse liikmetele. Soovime kõigile õpilased õpetajatega lepingu Tänavu on põhieesmärkideks ükstei- inspireerivat uut kooliaastat! sevaheline hea kommunikatsioon ning Tänavune kooliaasta algas Väike-Maar- kirjastasid klassijuhataja ja iga õpilane koostöö tugineks teineteise mõistmi- koostöö ja tunne, et see asi, mida me Keneli Pohlak ja gümnaasiumis ja õppekeskuses tei- oma käega. Olulise sõnumiga lepingud sele ja usaldusele, lepime kokku järg- hetkel teeme, on suurepärane nii meile Väike-Maarja gümnaasiumi õpila- siti, sest kogu koolipere sidus end indi- rändasid aukohale klassiruumide sein- nevas: kui ka ülejäänud kooliperele. Praegu- sesinduse president viduaalselt koolirahu lepinguga. tele. Seejärel toimus aktusel ka kooli- Märkame, kuulame ja tunnustame Üle-eestiline koolirahu leping sõl- rahu avalik kinnitamine, sedapuhku üksteist. mitakse iga kooliaasta alguses, 1. sep- andsid allkirjad Väike-Maarja gümnaa- Oleme sallivad, hoiame kokku ja ai- tembril Koolirahu tseremoonial MTÜ siumi ja õppekeskuse direktor Marje tame üksteist. Väike-Maarja muusikakoolis Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusmi- Eelmaa, gümnaasiumi õpilasesinduse Hoidume vägivallast ja meelemür- nistri, Koolirahu linna esindaja, Eesti president Keneli Pohlak, õppekesku- kidest – kool peab olema turvaline ja alustab tööd eelklass Õpilasesinduste Liidu ja MTÜ NÜ Tore se õpilasesinduse president Angelyka mõnus paik! vahel. Samuti allkirjastavad igas koolis Ilus ning gümnaasiumi ja õppekeskuse Teeme koostööd ja osaleme aktiiv- Esimene kokkusaamine teisi- datakse muusikalisi algteadmisi. koolirahu lepingu õpilased ja õpetajad. õpetaja Edgar Tammus. selt koolielus. päeval, 27. septembril kell 18. Eelklassi läbinud saavad muusi- Väike-Maarjas on seda siiani teinud Armastame õppimist ja õpetamist!” Eelklass on mõeldud 6 ja 7 kakooli ilma katseteta. õppeaasta avaaktusel koolidirektor ja Koolirahu leping lubab tänavu aastastele lastele, kellel on plaan Eelklassi õppetasu ühes kuus õpilasesinduse president. Seekord viidi järgmist: Heili Nõgene astuda järgmisel aastal muusi- on 5 eurot. aga koolirahu igale koolipere liikmele “Soovides, et 2016/2017 õppeaastal gümnaasiumi avalike suhete spet- kakooli. Eelkoolis tutvustatakse Info ja registreerimine tel 326 lähemale. Nimelt loeti lepingud klas- valitseks meie koolides töine ja sõbra- sialist sijuhatajatundides ette ning selle all- lik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate muusikainstrumente ja oman- 1177 või 503 1910. Väike-Maarja gümnaasiumi Sügis Väike-Maarja spordinädal oli mitmekülgne
raamatukogus Nagu ikka, oli kooliaasta üks algusnä- dalaid sportlikult mitmekülgne. Sügi- 22. septembril tähistame sügise algust koos lasteaia lastega. sest spordinädalat pidasime tänavu 28. septembril meenutame Estonia katastroofi raamatunäitusega. 12.-16. septembrini. 11. oktoobrist kutsume seeniore arvutiga tutvust tegema, alustame kell Algklasside majas sisustasid erine- 12. vaid päevi spordiviktoriin, osavus- ja 19. oktoobril on merelaulude õhtu. Laulame koos kapelliga kaasa tuntud jõumängud, disc golf ehk taldrikugolf. viise, alustame kell 17.30 Teisipäeva pikad vahetunnid olid aga 20., 25., 26. oktoobril on ettelugemispäev – mereteemaliste raamatute tänu 4. klassile ja õpetaja Helvele tant- lugemine. sulised. Ühist spordipäeva peeti alg- 24. oktoobril – tuntud inimene laenutusletis klasside majas 16. septembril ning siis Oktoobris seame üles Väike-Maarja kunstnike meremaalide näituse. võisteldi 60 meetri jooksus, palliviskes, kaugushüppes ja pikamaajooksus. Irma Raatma Gümnaasiumi peamajas toimusid raamatukogu juhataja nädala jooksul kehalise kasvatuse tun- dides GPS-i põhine orienteerumine, disc golf ja mälumäng, mille teemaks oli „eestlased Rios“. Ühisele spor- Rendile anda dipäevale 14. septembril koondusid OÜ Estest PR võistlused 60 ja 400 meetri jooksus, äripind kaugushüppes, palliviskes ja kuulitõu- kes. Klasside vahel peeti spordipäeval Väike-Maarja keskalevis 5.-6. klassi jalgpallivõistluste autasustamine. Foto: Ly Ipsberg ostab jalgpallivõistluseid. Georgi Majas, Pikk 16 Spordinädala eestvedajateks olid ning huvijuht Helina. Kohtunikeks olid tele ja võita väikseid auhindu. metsa- ja põllumaad. algklasside majas õpetajad Egne ning õpetajad, keda abistasid kehalise kas- Spordinädala parimad tulemused Pind 45,0 m², vesi, kehalise kasvatuse õpetaja Tauno. Kor- vatuse tunnist parasjagu vabastatud on tutvumiseks väljas Väike-Maarja kanalisatsioon raldaja abideks olid kõik klassijuhata- õpilased ning abikäe ulatanud lapse- gümnaasiumi kodulehel. Info: , Info: telefonidel 504 5215, 514 5215 ja jad ning õpetajad, kel sel päeval alg- vanemad. Avo Part meiliaadressil: [email protected] klasside majas tunnid. Gümnaasiumi Kooli Facebooki lehel ja kodulehel Heili Nõgene tel 505 0276 peamajas vedasid spordinädalat keha- oli kõigil võimalus nädala jooksul vas- gümnaasiumi avalike suhete spet- lise kasvatuse õpetajad Geidi ja Tauno tata sporditeemalistele päevaküsimus- sialist September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Holokausti-teemaline Lugemispesad juhatavad Kiltsi koolitus Ameerikas õpilastele tagasiteed lugemise juurde
Kõikjal räägitakse aina e-riigist ja di- varustatud ex-libristega, kui mõni neist Selle aasta 20.-25. juunini osalesin sime tundide kaupa Euroopas. Küsisin giajastust. Ega ei vaidlegi väga vastu. juhtub rändama minema, siis palun ju- Ameerikas Ohio osariigis Cincinnati endalt mitu korda, miks tulin Eestist Arvutite õppetöösse kaasamine on too- hatage talle tagasiteed. linna Holokausti- ja humaansusharidu- Ameerikasse, tuhandete kilomeetrite nud meie õpilastele palju väärtuslikku Meil on ka mõte koostöös lapseva- se keskuses (The Center for Holocaust kaugusele, et teada saada, mis juhtus infot, õppematerjali näitlikustamine on nematega kaasata algklasside lugemis- and Humanity Education) holokausti päeva-paarise autosõidu kaugusel Poo- tunduvalt lihtsam ja võimalused palju kogemusse loomad. Lugemiskoertest õpetamise teemalisel koolitusel. las. laialdasemad. On juba harjumuspära- on kuulnud vast igaüks, aga miks mitte Mitu kuud enne jagati emakeele- Sellele mõtlesin ka siis, kui valmis- ne kasutada igas tunnis kaasaegse teh- lugeda raamatut ette jänes Jussile või õpetajate listis teade, et USA saatkond tusin kõneks, mille koolituse korraldaja nika abi, on võimalus kasutada e-õpi- rott Ruudile!? Kõigil peredel pole või- koostöös Haridus- ja Teadusminis- mul viimase päeva pidustuse tarbeks kuid, palju on lahedaid õpikeskkondi, malik võtta koju lemmiklooma. Las siis teeriumiga võimaldab kahele ajaloo pidada palus. Neile väga meeldis mõte, keele õppimine läbi mängude annab kord nädalas tuleb lemmik meie juur- ja ühiskonna või kirjanduse õpetajale et ameerikalik uurimus aitab teemat tulemusi nii eestikeelsete kui muukeel- de kooli. Lugemiskoerale ettelugemise ookeanitaguse koolituse. Kuna holo- näha teisest rakursist, distants on va- sete laste puhul. Iseenesest mõistetav eesmärgiks on soravam lugemisoskus kaust huvitab teemana nii mind isikli- hel, puudub süütunne, puuduvad ta- on igas klassiruumis projektor, uuenda- ning julguse ja motivatsiooni kasv sel- kult kui ka esineb kirjandusõppes läbi bud, puuduvad oma rahva kannatused, tud arvutiklassi mahub klassitäis õpila- le harjutamisel. Sest vaid harjutamine Anne Franki päeviku taustateemana, mis holokausti-koledusi tühisemaks si, digitahvel annab võimalusi lastes teeb meistriks! Esimesena asub lapsi oli minu huvi osalemiseks suur. Ilmnes, kustutaks. huvi äratamiseks ja silmaringi avarda- innustama suur ja karvane Kailash, oo- et kahele kohale kandideerijaid oli vaid Pärast Ameerikas käiku tekkis mul miseks. eakohane sisu meelitaksid lapsi luge- tel on mustavalgekirju küülik Juss. Ole- ühe käe sõrmede jagu, ning osutusingi huvi Euroopas korraldatud koolitus- Samas on digipööre kaasa toonud ma. Sealt edasi arenes idee sisustada me näinud lemmikloomapäeval lastel valituks. te vastu. Kas need, kes pärast vangi- ka miinusmärgiga nähtuseid. Õpilaste algklasside ruumid lugemispesadega. kaasas palju põnevaid loomi, ehk saa- suhtlusoskus on langenud, meedias Aga pesa peab ju olema mõnus ja peh- me edaspidi neidki õppetöösse kaasa- kasutatavad väljendusvormid ei oma me! Mis muud, kui õpetajad jälle õmb- ta. Kailash on koolituse läbinud ja juba enam emakeelset tähendust, õpilaste lema, seekord padjakatteid, et igal koo- kogemustega lugemiskoer. Käisime käekiri on tunduvalt kehvemaks läinud, lijütsil oleks võimalus tahtmise korral kevadel Porkuni kooli erivajadustega lugemisoskus halvenenud, arvuti õi- oma padi võtta. A. J. von Krusensterni laste juures külas ja emotsioonid olid gekirjakontroll parandab grammatika- nimelise MTÜ toetusel soetasime pad- väga positiivsed, vähemalt lastel. Koe- vead, füüsilised võimed on vähenenud, jad ja praeguseks on suure pehme vai- ral kommentaarid puudusid. prillidega laste arvu suurenemine viitab ba peal võimalik kasvõi pikutada. Seda Kavatseme kevadel ajalehe kaudu ilmselgelt nägemise halvenemisele. võimalust on lapsed agarad ära kasu- kõiki huvilisi teavitada, kuidas meie Oleme Kiltsi koolis otsustanud ar- tama. Riiulitel lebavad Siima Škopi ja muudatused lastele mõjunud on. Kui vutiseerimise kõrval pöörata suuremat Edde Peebo kaunistatud muinasjutud muidu loetakse tibusid sügisel, siis tähelepanu koolikeskkonna õdusamaks kuuluvad lastekirjanduse klassikasse meie teeme vastupidi – kokkuvõtte tee- muutmisele ning õpilaste lugemisos- ega jäta kedagi külmaks. Rõõm oli kuul- me kevadel. kuse parandamisele. Jõulupeoloterii da ühe väikese poisi reageeringut raa- ja emadepäeva oksjonist saadud tulu maturiiuli ees: „Õpetaja! Ma päris hästi Merje Leemets otsustasime investeerida lasteraama- lugeda veel ei oska, kas ma võin pilte Kiltsi põhikooli direktor tutesse, mille kaunid illustratsioonid ja vaadata?“ Lugemispesa raamatud on Uudised noortekeskusest
Uued töötajad keegi. Äntu Sinijärve ääres õnnestus vitriinisahtlites võib nüüd näha läbi Alates septembrist on noortekesku- mõlemal vahetusel peale veeohutuse aegade kooliõpilaste püksitaskutes sega liitunud Anu Loorits ja Egle Pent. harjutusi grillida ja nautida vihmavaba kaasas olnud asju: knopkad, Rubiku Kohtuda saab nendega nii Simuna kui tööpäeva lõppu. kuubik, mängukaardid, kirjaklambrid, Väike-Maarja noortekeskuses. Maleva esimese vahetuse lõppe- tikutopsid jms. Kahte sahtlisse võivad des ootas kõiki merekultuuriaastale külastajad omalt poolt lisada kooliajal püksitaskutes kaasas kantud esemeid. Näituse valmimisele aitasid kaasa Mar- leen Marjapuu, Emma Laansalu, Eikki Eikkinen, Richard Veelaid. Mari-Vivian Ellam ja ajalooõpetaja Jaanus Iva pärast koolituspäeva Cincinna- Eraldi tänan panuse eest maleva õn- ti linnaga tutvumas. Foto: Erakogu nestumisse: - Marju Metsman, Leie Nõmmiste, Täiesti ausalt – nädalase koolituse laagreid ja „lõplikku lahendust“ ellu ja Eret Tobreluts; jooksul ei näinud ma Ameerikat pea- Euroopasse jäid, on valmis oma lugu - Väike-Maarja valla raamatukogu, aegu üldse. Päevad möödusid klas- jagama või on siin see raskem? Juudi- Väike-Maarja seltsimaja; siruumis, kus ajalooõpetajast Eesti viha ei ole ju tegelikult päriselt kadu- - Aimar Türbsal ja Vennad Vedu; kolleegiga olime ainsad eurooplased nud, viimaste aastate sündmustest - Kadri Kopso ja Kaarli talu; auditooriumis. Minu eelarvamus amee- on näha, et vihasüsi, mille leegid sõja - AS Põlluvara; riklaste kui üliavatud ja ülisuhtlevatest lõpp kustutas, on aastateks rusude alla - Eesti Noorsootöö Keskus; inimestest murdus. Nagu ka kõik muud siiski hõõguma jäänud ning isegi juudi - Väike-Maarja vald. eelarvamused, mis puudutasid toitu- identiteeti hoida on üsna ebamugav, Malevlased lodjaga Jõmmu lõbureisil Emajõel. Foto: Erakogu mist, pealiskaudsust, kiipsmailingut rääkimata teavitustööst, oma isiklike Noortekeskused nii Simunas kui ja smooltooki. Ameerika õpetajad olid kannatuste jagamisest. Malev kohaselt väike merereis Tallinna lahel Väike-Maarjas on avatud: üsna samasugused nagu meie õpeta- Loetud päevad pärast Ameerika- Juunis ja augustis osales 53 valla ajaloolise purjelaevaga Kajsamoor. septembris esmaspäevast reedeni jadki ning näha oli, et ka neil on palju reisi külastasin Auschwitzi koondus- noort töö- ja puhkelaagris ehk malevas. Teise vahetuse lõpureis viis Tartusse, 14.00-18.00, tööd ja palju väljakutseid. laagrit ja Lodži getomuuseumit. See Varasemate aastate traditsioonilistele kus lodi Jõmmu tegi noortele lõbureisi oktoobrist lisandub üks pikem õhtu Koolitus ise oli väga professionaal- oli pikalt ette planeeritud reis ja sattus töökohtadele kalmistul ja muudel hea- Emajõel. Paljude jaoks olid need esi- neljapäeviti. ne, materjalirikas (mul paluti kaasa juhuslikult, ent kokkusobivalt samasse korratöödel lisandusid seekord ka uued võtta tühi kohver, mis naastes oli raa- suvekuusse. Need kaks reisi, olles sar- töökohad muuseumis, hooldekodus, matuid, CD-sid, voldikuid ja konspekte nase eesmärgiga, ongi minu jaoks üsna Kaarli talus. täis) ja emotsionaalne. Kõige suurem kokku sulanud. Olen isegi selle suve Kõik noored said osaleda Tiiu Säbeli rikkus sellel koolitusel olid ilmselt lä- jooksul korduvalt unustanud, et olen (Lääne-Virumaa Rajaleidja Keskus) läbi bielanute ja nende järglaste tunnis- Ameerikas käinud. Aga päris kindlas- viidud karjäärinõustamise töötoas. Ka- tused. Kui esimene II maailmasõja ti ei unusta ma neid külaskäike poola trin Jaanimägi Töötukassast tutvustas põgenik pulti astus, kõnelema hakkas ja juudi getodesse, gaasikambritesse, tööeluga seonduvaid vajalikke teadmi- ning, nagu mulle näis, ta silmast pisar vangilaagritesse, arstlikesse piina- si seadusandlusest ning praktilisi osku- kukkus, läks mul endal ka pilk mitmeks kambritesse ja holokausti üle elanud si CV ja motivatsioonikirja kirjutamisel. minutiks häguseks ning nutt oli hiljem- inimeste eludesse. Maleva programmi oli kaasatud ko- gi mitmel korral kurgus (jah, eks amee- Mida ma sellest oma koolitundi halik noorsoopolitseinik Riina Kaur, riklased oskavad emotsioone kruttida). kaasa võtan? Holocaust on nagu raam, kes tutvustas noortele nende vanusega Aga nad oskavad ka teadmistes väga nagu katusteema, mis hõlmab peaae- seotud seadusi ja meelemürkide ohte. põhjalikud olla. Holokausti uurimise gu kõike inimlikku ja ebainimlikku, mis Andero Põllu poolt oli kavas veeohu- keskus teeb väga põhjalikku ja pidevat maailmas üldse leidub. Kirjandusõpe- tus. Esimese vahetuse noored said Näituse „Püksitaskud“ avamine Väike-Maarja muuseumis lõpetas tänavuse tööd, suheldes läbielanutega, kogudes taja peamine ülesanne on arendada kohe suve alguses meelde tuletada malevasuve. Foto: Aare Treial infot, töödeldes, lugedes materjale, õpilastes õigeid väärtusi ning on väga veeohutuse reegleid. Vapramad said mesed veesõidud, mis jätsid kindlasti Ürituste korral võivad lahtiolekuajad päevikuid, külastades erinevaid paiku tänuväärne, kui ilukirjandusteoste kõr- Äntu Valgejärves omal nahal päästmis- positiivse mälestuse malevasuvest. muutuda! Euroopas. val on kasutada ka päris elu näiteid. võtteid harjutada, suurem osa piirdus 30. augustil lõppes malevasuvi Ilusat sügist! Üsna mitmel hetkel klassiruumis kuiva trenniga. Teise vahetuse ajaks au- ametlikult Väike-Maarja muuseumis istudes unustasin, et olen seal- mitte Mari-Vivian Ellam gusti lõpus olid ilmad juba nii palju ja- näituse „Püksitaskud” avamisega. Muu- Marge Loo siinpool lompi, sest oma mõtetes viibi- Kiltsi kooli õpetaja hedamad, et vett proovida ei soovinud seumi klassitoa seni kasutuseta olnud noortekeskuse juhataja 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Sissejuhatus uude Simunas peeti viiendat korda perepäeva kooliaastasse Simunas liikmed olid nii imestunud selle Pihlakad punavad, õunapuud on raske Imelik on olla kooli kõige vanemas klas- üle, et kas tões- saagi all lookas, vahtrad Simuna kooli sis. Alles oli see aeg kui mind 1. klas- ti tuleb juba ära õuel eputavad esimeste värviliste leh- si viidi. 1. klassis oli meid neli – kõik minna või ühe tedega. Rändlinnud sätivad lahkuma. tüdrukud. 9. klassis on meid viis – kaks vanema pere- Ööpimedus saabub varakult. Kas tõesti poissi ja kolm tüdrukut. Mõnes mõttes päevalise mõtet, juba suvi läbi? ma ootan kooli lõppu aga samas on et terve päeva „Läbi jah!“ hüüab Tarkusepäev 1. kartus uue kooli ees. Kõigi kaheksa aas- oma inimestega septembril ja juhib kaheksa elevil koo- ta jooksul on olnud palju mälestusi (nii koos olles tekib lijütsi üheksandike käekõrval rahva- häid kui halbu), mis meelde jäävad.“ ühtse pere tun- maja saaliustest sisse. Siin ootavad 1. Geiddo: „Soovin reisida klassikaas- ne. klassi astujaid kooli logolt pärit Ussike lastega nii Eestis kui ka väljapool.“ Selline ta- ja tema Aju, kes juhatavad Maili, Mart- Direktor on rahulolev, sest kõik õpe- gasiside annab ti, Liselle, Caroliina, Meriti, Mattiase, tajad ja töötajad on olemas ning maja tohutul hulgal Merili, Joosepi ja õpetaja Eda aukohale valmis vastu võtma 46 lasteaialast ja jõudu ja aitab istuma. Lauldakse, peetakse kõnesid, 77 õpilast. Õppeaasta võib alata uue taastada ener- antakse aabitsad, kingitakse lilli, soo- hooga. giat, mida pe- Pilk laadaplatsile. Esiplaanil Simuna naisteklubi vitakse õnne ja jõudu algavaks õppe- Ja algabki: repäeva korral- pakutud maitsvad hõrgutised. Foto: Mary Tammet aastaks. • 6. septembril võisteldud Lääne-Vi- damine nõuab. Koolipere tunneb rõõmu vastval- rumaa noorte algklasside kergejõusti- Heal sõnal ja avatud olemisel on suur aastal perepäeva pidada. minud lasteaia juurdeehitusest ja uue kuvõistlustel. jõud! Aitäh kõigile, kes seda mõistavad Perepäev tõi lastele huvitavaid ilme saanud mänguväljakust. • 7. septembril edukalt läbitud tule- ja selliselt oma inimesi kohtlevad! Liivika Harjo tegevusi. Foto: Kalev Viiksaar Üheksandikud mõtisklevad viimase tõrje evakuatsiooniõppus. Selleks, et ka järgmistel aastatel Simuna perepäeva korraldaja kooliaasta alguses: • 8. septembril osaletud kahe sega- Viies Simuna perepäev toimus sellel oleks perepäeval põhjust kokku saada, Gilly: „Mäletan hästi seda 1. klassi ja ühe täiskasvanute võistkonnaga Lep- aastal 21. augustil. Suur aitäh kõigile on vaja maha istuda ja mõelda, kuidas Ürituse toimumist toetasid sisemi- astumise päeva. Ma olin siis täpselt piku võistlusmatkal. osalejatele, esinejatele ja abilistele! edasi. Ootan Simuna elanikelt ja selt- nisteerium, Kodanikuühiskonna Siht- sama närvis ja kohkunud nagu ma olin • 9. septembril külastatud Simuna Oli päev täis tegevusi ja võimalusi, sidelt julget tagasidet ja ettepanekuid, kapital ja Väike-Maarja vald. nüüd, kui tulin üheksandasse klassi. Vabatahtlikku Tuletõrje Seltsi. mida iga päev Simuna piirkonna ela- kuidas ja millega perepäeva tulevikus Ootan väga lõpetamist, et saaksin min- • 12.-16. septembril läbi viidud nikud ja külalised kohapeal nautida ei sisustada ning loodan väga, et on veel na uude kooli.“ spordinädal, mille lõpetas vastavatee- saa. inimesi ja organisatsioone, kes on val- Timo: „Lõppude lõpuks saab põhi- maline öölaager. Tore oli kuulda, kuidas päeva lõ- mis perepäeva korraldamises kaasa kool läbi. Eriti tore oli olla siin koolis.“ • 19.-23. septembril korraldatud pus kojumineva pere kõige nooremad lööma. Ainult siis saame ka järgmisel Heli: „See aasta võiks kiiresti minna. kooli sööklas „Nunnunäitus“. Eksamid korralikult tehtud ja edasi õp- pima.“ Simuna kooli direktor Kailiki: „See tunne, et olen üheksan- Kaja Põldmaa Simuna naisteklubi tutvus das klassis pole siiani kohale jõudnud. kaunite Tartu koduaedadega Hingelinnu puudutusest ni puukooli. le osalejatele, kes kiirel suvisel päeval Ekskursioonil leidsid aega aedu väisata. puukooli tel- 21. augusti Simuna perepäeval oli 28. juuni varahommikul oli võimlaesine simisest saadud head tunnet jätkati gitagustesse naisteklubi kohvik samuti kohal. Tänan parkla sagimist täis – 16 Simuna kooli lauldes. Proovidest vabal ajal käidi Tal- saime näha, kõiki küpsetajaid, võileivameisterda- õpilast ja neli õpetajat ootasid bussi, linna vanalinnas, Solarises ja väiksed kuidas käib jaid. Tänu müüjatele, telgipüstitajale ja et üheskoos sõita Tallinnasse viiendale käisid ka loomaaias. taimede istu- Madisele. massvõimlemispeole „Hingelind“. Meie Kui proovides läks üht-teist veel se- tus pottidesse 15. septembril toimus Simuna raa- kooli õpilased ei ole varem nii suurel gamini ja enne esinemisi oli närv sees, ja kuidas taim- matukogus naisteklubi koosolek. Rää- peol osalenud ja nii olid ärevuses nii siis juba peaproovis oli tunne, nagu materjali üle- kisime tehtust ja arutasime tuleviku- võimlejad, kui neid saatvad vanemad. oleks midagi suurt ja vägevat saavuta- talve hoitakse. plaane. Kohvikuüritustega alustame Ees ootas viis proove ja esinemisi täis tud! Äge oli tantsida Tanel Padari, Ott Loomulikult oktoobris. päeva. Leplandi, Karl-Erik Taukari ja Getter said kõik soo- Tallinnasse jõudes saime hea uudi- Jaani live–esituse saatel ning kõik rasku- vijad taimi ka Mary Tammet sena teada, et meie koolile oli Tallinna sed olidki kadunud. kaasa osta. Simuna naisteklubi Reaalkoolis eraldatud eraldi klassi- Kuna seltskond oli kokkuhoidev ja ruum, mis sai viieks päevaks meie „ko- vahva, möödusid päevad liigagi kiiresti. duks“. Võimlemispidu telerist vaadates Et laupäevastel etendustel, kus osa- ja mustreid imetledes oli uhke tunne, Simuna rahvas Juhani puukoolis… les 5000 võimlejat, kõik hästi välja tu- aga kohapeal olla oli kordades vahvam. 22. juulil külastasime naisteklubiga Suur tänu leks, algasid proovid juba teisipäeval. Võimlemispeol osalemine oli võimas Tartu kauneid koduaedu. Ilusate aeda- Tartu linna Staadionile jõudes tuli kõigepealt üles kogemus, mis väärib osalejate arvates dega tutvumine on meie klubi ammune arboristile otsida staadionimurul olevad numbri- kogemist ja soov viie aasta pärast taas traditsioon. Aastate jooksul oleme käi- Kairele, aitäh tega märgid ja knopkad ning neid tuli võimlemispeole minna, pakitseb hin- nud vaatamas nii maakodusid kui lin- Leiele ja bus- kogu aeg jälgida, et rivid sirged ja joo- ges. naaedu. Kõik aiad on olnud omanäo- sijuht Reinule, nised õiged oleksid. Pikkadest proovi- Lääne-Viru Kultuurkapital, K & G lised ja huvitavad. Suurt rõõmu pakub Liivikale, Ka- dest (kus kõige raskem oli ootamine) Saarelt OÜ, Simuna Ivax OÜ, Helges suhtlemine aia rajajatega. Nende ini- jale ja Simuna hoolimata oli vaimustav tunne olla üks Toming, Simuna Kool ja direktor Kaja, meste kogemustest aia kujundamisel koolile. Tänu 600-st DNA võimlejast või siis üks mit- õp Triinu, õp Eda ning lapsevanemad – ning taimede valikul ja hooldamisel on teile sujus mesajast „kännuämblikust“. Proovid aitäh! Ilma Teie toetuseta ei oleks Hin- olnud palju õppida. meie aiareis tegid raskeks ka muudatused kavades, gelind meid nii sügavalt puudutanud. Sellesuvisel reisil saime kogeda väga suurepäraselt. joonistesse minemine ja olemine ning eriilmelisi koduaedu ja külastada Juha- Tänu ka kõigi- … ja Tartu kaunites koduaedades. Foto: 2 x Erakogu kuumalt paistev päike. Kristina, Birgiti, Renita, Kristi ja Jo- Kui päikesest põlenuna „koju“ sõit- nete kirjutiste põhjal sime, ei olnud keegi väsinud, vaid tant- Tiia Lepp Väike-Maarja eakate suvesõit viis Lõuna-Eestisse
7. juuli varahommikune ilm ei tõota- dionikohvikus sõime maitsva lõuna. likult purskkaev. Saime teada palju hu- nud midagi head, kui meie ekskursioo- Saime võimaluse külastada kohvikuga vitavat Sangaste lossi kohta kui ka rukki nibuss hommikul seitsme ajal Väike- samas majas asuvat Tehvandi talispor- kasvatamise ajaloost. Maarjast minema vuras. Olime siiski dimuuseumi, mille eksponaatideks on Ekskursiooni viimane peatus oli optimistlikult meelestatud. meie talisportlaste võidetud medalid, Äksis, kus külastasime Jääaja Keskust. Esimeseks peatuspaigaks sai Sii- võistlusvahendid ja -riietus. Nautisime põnevaid eksponaate ja musti keraamikatehas, mille ajaloost Edasi läks sõit Sangaste lossi suu- kuulasime sealse giidi huvitavat juttu. kuulsime põhjaliku ülevaate. Nägime nas. Meie supertore giid pajatas lähe- Siis saabus aeg bussi nina kodu nii valmivat kui valmis toodangut ja malt Pühajärvest ja selles asuvatest poole pöörata. Väike-Maarjas oli kogu saime üht-teist kaasagi osta. Edasi läks Sõsarsaartest. Giidil oli palju muisten- päev vihma sadanud, meie aga pääse- sõit Lõuna-Eesti poole. Otepää linna- deid ja legende, mida ta väga emotsio- sime täiesti kuiva nahaga. ekskursiooni käigus külastasime kirikut naalselt rääkis. Saime teada sedagi, et Kohtume järgmise aasta suvisel eks- ja lipumuuseumi, nägime 500 meetri kauneim kool on Pühajärve põhikool. kursioonil, sest Eestimaal on palju kau- pikkust 11 rajaga kivide labürinti. Sangaste loss on arhitektuuri poo- neid kohti avastada! Järgmiseks elamuseks kujunes vaa- lest üks Eesti kaunimaid. Tema ruumi- de Tehvandi suusahüppetornist, kuhu des asub Eesti rukkimuuseum. Omaet- Inge Lehtlaan on võimalik ronida ka jalgsi. Meie kõik te vaatamisväärsus on lossipark koos reisiline Foto: Triinu Pohlak eelistasime liftisõitu. Tehvandi staa- talveaiaga. Just 7. juulil avati seal pidu- September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Huviringide tegevus sügisel 2016 Põlvkondade kuu Sündmuste kalender Väike-Maarja seltsimajas Simuna 24 septembril kell 11.00 Väike- Maarja gümnaasiumis ja õppekes- Huviringid, ringijuhid ja esimeste ja praegu- rahvamajas Maarja spordihoone sünnipäevaturniir kuses. Info: [email protected] ja kokkusaamiste ajad: sed Anneli võrkpallis. Info: Jane Kool, tel 518 4071 [email protected] • Härmalõnga naisansambel – ju- tantsijad, 1. oktoobril 24. septembril kell 14.00 vastu- 28. oktoobril kell 17.00 Simuna hendaja Valve Libene andke endast teada telefonil 5196 2668. kell 13.00 – väikeses saalis: Simu- panuvõitluse päeva tähistamine mä- rahvamaja väikeses saalis Simunapäe- 4. oktoobril kell 12.00 seltsimaja tei- • Noorte tantsurühm Maarjake – na naisteklubi ja rahvamaja kutsuvad lestusmärgi “AVISPEA MÕÕK” juures. va tähistamine. Loodusvaatleja Kairo keskpäevakohvikusse. sel korrusel juhendaja Anneli Kalamäe Tutvustatakse vastilmunud Ruuben Kiitsaku fotonäituse „Maa ja taeva va- Näituse „Kihelkonna keskus Simu- • Tantsurühm Kuremarjad – juhen- 3. oktoobril kell 18.00. Trennid toi- Lamburi mälestusteraamatut “Alutagu- hel“ pidulik avamine. Avatud naisteklu- na“ avamine. Näitust tutvustab Simu- daja Ilme Sein muvad spordihoones esmaspäeviti ja se Saaga”. Oodatud on kõik huvilised ja bi kohvik. Info: Auli Kadastik, tel 323 na Muinsuskaitse Seltsi esimees Matti 11. oktoobril kell 13.00 seltsimajas neljapäeviti. sõnavõtud. Info: Raul Oja, tel 5306 2980 7217 Preem. Kohvikust saad kohvi, teed ja • Kunstiring täiskasvanutele ja • Stuudio Alima tantsutund hakkaks 26. septembril kell 18.00 valla 6. novembril kell 12.00 14. Rein- naiste poolt valmistatud hõrgutisi osta. õpilastele – juhendaja Maie Lepik toimuma neljapäeviti kell 17.30- 18.45 meistrivõistlused mälumängus, I voor pauli sügisjooks Ebavere tervisespor- kell 15.00 – suures saalis KATRIN 4. oktoobril kell 18.00 täiskasvanud; alates 6. oktoobrist, kui saab kokku va- Georgi söögitoas. Info: Ivar Lass, tel dikeskuses. Info: Ants Einsalu, tel 529 6. oktoobril kell 18.00 õpilased (1.-9. kl, jaliku arvu osalejaid! Palun kindlasti KARISMA KONTSERT. Tasuta. Tule ise ja võta ka sõber kaasa! 5396 1167 4245 kohtade arv piiratud. Esimesel korral ennast registreerida nii uutel kui va- 1. oktoobril kell 13.00 Simuna rah- 6. novembril kell 13.00 klubi Här- ootame uusi tulijaid koos lapsevane- rasemalt osalenud tantsuhuvilistel. E- vamaja väikeses saalis Simuna naiste- malõng Väike-Maarja seltsimajas. Info: maga.) Tunnid toimuvad Väike-Maarja post: [email protected] tel: 5563 8128 8. oktoobril klubi keskpäevakohvik. Näituse „Kihel- seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 gümnaasiumis klassis 202 Kui rühma kokku ei saa, siis võima- kell 14.00 – lastefi lm Vahtramäe konna keskus Simuna“ avamine. Näi- 12. novembril kell 11.00 Väike- • Näitering – juhendaja/lavastaja lus osaleda Tamsalu, Rakke või Rakvere Emil & Ida tust tutvustab Simuna Muinsuskaitse Maarja muuseumi 30. aastapäeva kon- Tiit Alte treeningutel, www.alimastuudio.weeb- kell 15.00 – Teadus-ja mullipidu Seltsi esimees Matti Preem. Kell 15.00 verents Väike-Maarja seltsimajas. Info: 5. oktoobril kell 18.00 seltsimajas ly.com õhupallidega. Kohal on Mullimeister suures saalis Katrin Karisma kontsert. Marju Metsman, tel 526 3831 • Noorte idamaise tantsu ring „Ka- • Väike-Maarja seltsimajas tegutseb OÜ. Tasuta Tasuta. Info: Auli Kadasik, tel 323 7217 Väike- lita“ – juhendaja Kerli Võrno klubi Härmalõng. Klubi korraldab kord 14. novembril kell 18.00 Alustab oktoobris. Huvilistel regist- kuus pühapäeviti meeleolukaid kokku- 15. oktoobril 8. oktoobril kell 14.00 Simuna rah- Maarja muuseumi 30. aastapäeva tä- reerida tel 523 9774, Väike-Maarja selt- saamisi. Selle hooaja esimesed kokku- kell 20.00 – noorteõhtu „Simuna vamajas lastefi lm Vahtramäe Emil & histav mälumäng „Paikonna avatud simaja saamised toimuvad 9. oktoobril ja 6. rockib!!!“ (vanusele 18+) Ida. mälu“, valla meistrivõistlused mälu- • Kiltsi laulu- ja tantsuring – juhen- novembril. • Peo paneb püsti KalevBand kell 15.00 Teadus- ja mullipidu mängus, 3. voor Väike-Maarja muuseu- daja Merike Hövelson • Soovituslik teemakohane riietus õhupallidega. Tasuta. Info: Auli Kada- mis. Info: Marju Metsman, tel 526 3831 3. oktoobril kell 14.00 Kiltsi raama- Kalev Pärtelpoeg • Pidu on laudadega sik, tel 323 7217 17. novembril „SERIAALIVABA tukogus Väike-Maarja seltsimaja juhataja Pääse 5 eurot. Pääsmete eelmüük, 9. oktoobril kell 13.00 klubi Här- ÕHTU“, vol 2 Ebavere tervisespordikes- • Täiskasvanute showtants – ju- Telefonid: 326 1837, 5302 4437 info ja laudade broneerimine rahvama- malõng Väike-Maarja seltsimajas. Esi- kuses, start avatud kell 18.00-19.00. hendaja Anneli Kalamäe e-mail: [email protected] jas või tel 323 7217 neb Ervin Lillepea. Pidu enda kaetud Info: Jane Kool, tel 518 4071 Alustab oktoobrist. Kõik endised laudadega. Pilet 3 eurot. Info: seltsima- 22. novembril kell 18.00 valla 22. oktoobril ja, tel 326 1837, 5302 4437 meistrivõistlused koroonas, II etapp kell 19.00 – ...MAJA 55. SÜNNI- 15. oktoobril kell 20.00 Simuna Triigi spordihoones. Info: Maili Tannba- PÄEV Simuna rahvamajas 22. oktoobril kell 19.00 rahvamajas noorteõhtu „Simuna roc- um, tel 5194 8737 • Üles astuvad rahvamaja isetege- kib!!!“ (vanusele 18+). Peo paneb püsti 23. novembril kell 18.00 valla vuslased ... MAJA 55. SÜNNIPÄEV KalevBand. Pidu on laudadega, pääse meistrivõistlused sulgpallis, I etapp • Tantsuks mängib ansambel PAR- 5 eurot. Pääsmete eelmüük, info ja lau- Väike-Maarja spordihoones. Info: Ind- Üles astuvad rahvamaja isetegevuslased. VEPOISID dade broneerimine rahvamajas või tel rek Kesküla, tel 510 7460 Tantsuks mängib ansambel PARVEPOISID • Varieteeshow Sissy& Grandis • Suupisted Nurme Talu Köök OÜ-lt 323 7217 24.-27. novembril VIII Väike-Maarja • Avatud on PUHVET 18. oktoobril kell 18.00 valla Muusikafestival – muusikalised üllatu- Pääse 5 eurot (pääsmed ainult eel- meistrivõistlused koroonas, I voor Trii- sed, kontserdid, töötoad, salongiõh- müügis!) gi spordihoones. Info: Aule Rebane, tel tud. Info: Marju Metsman, tel 526 3831 NB! Palun broneeri koht ja osta pi- 5666 0404 6. detsembril kell 18.00 valla let välja hiljemalt 18. oktoobriks rah- 20. oktoobril „SERIAALIVABA meistrivõistlused lauatennises, I etapp vamajast ÕHTU“, vol 1 Ebavere tervisespordikes- Triigi spordihoones. Info: Väino Stolt- kuses, start avatud kell 18.00-19.00. sen, tel 5698 2661 28. oktoobril Info: Jane Kool, tel 518 4071 8. detsembril „SERIAALIVABA kell 17.00 – väikeses saalis Simu- 22. oktoobril kell 19.00 Simuna ÕHTU“, vol 3 Ebavere tervisespordikes- Varieteeshow Sissy& Grandis napäeva tähistamine rahvamaja 55. sünnipäeva tähistami- kuses, start avatud kell 18.00-19.00. • Loodusvaatleja Kairo Kiitsaku fo- ne. Tantsuks mängib ansambel PARVE- Info: Jane Kool, tel 518 4071 tonäituse „Maa ja taeva vahel“ pidu- POISID. Varieteeshow Sissy & Grandis. 19. detsembril kell 18.30 valla lik avamine Pääse 5 eurot (pääsmed ainult eelmüü- meistrivõistlused laskmises, lamades • Avatud naisteklubi kohvik gis!). Info: Auli Kadastik, tel 323 7217 laskmine, 1. etapp õppekeskuse las- 24. oktoobril kell 18.00 valla ketiirus. Info: Toomas Puust, tel 5552 meistrivõistlused mälumängus, 2. voor 3028 Simuna rahvamajas. Info: Hillar Kasu, 25. detsembril kell 12.00 iganaise tel 524 8658 ja -mehe jõulu mitmevõistlus Väike- 25. oktoobril toimub TK-Teami Maarja spordihoones. Info: Jane Kool, kaasaegse õpikeskkonna päev Väike- tel 518 4071
Suupisted Nurme Talu Köök OÜ-lt 2016. aasta suve laulmistest Avatud on PUHVET Pääse 5 eurot (pääsmed ainult eelmüügis!) Selle suve segakoori Helin lauljatele oli redate kingituste eest! Mis saab sügisel NB! kahtlemata kõige meeldejäävam „Uma segakoorist Helin, kui mehi laulma ei Palun broneeri koht ja osta pilet välja hiljemalt 18. oktoobriks rahvamajast pido“ Põlva liinan ja Intsikurmun (IV tule? Elame-näeme või loodame – äkki Tantsuselts võrokeelne laulu- ja rahvapido). Ligi juhtub ime! pool aastat kestnud proovide ja Tartu Üks teine, ka väga tore üritus toimus Tarapita kutsub eelproovi (14. mail) järel jõudsime 28. Väike-Maarja kirikus, kus 24. juulil esi- tantsima! mail Põlva Intsikurmu. (vt valla info- nes Peterburi Jaani koguduse ja Eesti leht, juuni 2016, lk 12). Oli tõesti vahva Kultuuriseltsi segakoor Kaja. Nende Tantsuselts Tarapita alustab uut hoo- pidu, mida näidati ka televisioonis (Tal- kavas oli vaimulikke ja ilmalikke koori- aega ja ootab oma ridadesse täiskasva- linna TV, 5. sept). laule eesti, vene, saksa ja ladina keeles. nud tantsijaid. Aga sellega veel laulmised ei lõppe- Koori kunstiline juht Anton Tšernjajev Kui oled mõelnud, et tahaksid rah- nud. Hulk aastaid, mil segakooris käis ja dirigent Anastassia Tšernjajeva. Neil vatantsu tantsida, esineda, uusi tutvusi laulmas 7-8 meest, saime südasuvel samad hädad nagu meilgi – ainult kolm saada, trenni teha ja nautida kõike seda kokku koorivanem Leili Allikalti kodus. meest, kogu koor 19 lauljat ja eestlasi koos fantastiliselt toredate inimestega, Ka seekord kohtusime seal, et tähista- vähemus. Aga tore oli kuulata kui laul- siis tule trenni! da koos suvel sündinute sünnipäevi – sid eesti keeles (väikese aktsendiga) Olete oodatud ise, paariviisi või tänavu oli meid jälle 7, nagu viimastel meiegi laulupeol kõige populaarse- sõpradega esmaspäeval, 3. oktoobril aastatelgi. Meenutasime varasemaid maid laule – avalugu „Koit“ ja „Ta len- kell 19.00 Väike-Maarja gümnaasiu- aastaid ja laulupidusid ning ega ilma dab mesipuu poole“. Kahjuks oli kuu- mi algklassidemajja. laulita ka seekord ei saanud. Tavaliselt lajaid vaid 13, neist segakoorist Helin Eeldame segarühmas tantsimisel öeldakse eestlaste pidude kohta, et „al- – 2. Võimalik, et reklaami oli vähe, või paarilise olemasolu, kuid teame, et gul ei saa vedama ja pärast ei saa pi- segasid ilusad ilmad! Jällegi – loodaks partneri leidmine võib võtta aega, see- dama!“ paremat – kui tulevad välisesinejad ga esimestele treeningutele võib tulla Peo teisel poolel läkski „enampakku- kaugelt – austagem siis nende esine- ka üksinda. Kui leidub üksikuid mees- miseks“ – millist laulu veel laulda, mil- mist rohkema osavõtuga. Malle ja Vladimir Jermolajev võtmas maavanem Marko Tormilt vastu õnnitlusi terahvaid, siis nemad võivad julgelt tul- list mitte. Õuepeo lõpetas saabuv vide- 9. septembril Rakvere Kolmainu kirikus toimunud kuldpulmapaaride austa- la ka ilma paariliseta. vik. Suur tänu Leilile ja tema abilistele Jüri Kalvet mispäeval. Foto: Kristel Kitsing Tantsimisteni! nii peolaua ettevalmistamise kui ka to- 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Kuuenda matkaga Struve kaarel Struve geodeetiline kaar – miks seda kõike vaja oli? tähistati 200 aasta möödumist kaare mõõdistamise algusest 19. sajandi esimesel poolel mõõtsid teadlased astronoom F. G. W. Struve ja sõjaväelase C. F. Tenneri juhtimisel Tartut läbiva meridiaankaare pikkust rajades maastikule mõttelisi kolmnurki. Sellest sai Struve geodeetiline kaar – pikim 27. augustil matkati Simunas kuuendat nurgas mõõdeti ära nurkade suurused mõõdetud meridiaankaare lõik. Täna paelub paljusid kaare punktide külastajaid küsimus, miks seda kõike vaja oli. korda Struve kaarel. Matkateekond viis, ja võimalusel määrati ka punkti pikkus- nagu tavapäraselt, Struve kaare Simu- ja laiuskraad. Iga etapi lõpus mõõdeti lasi. na-Võivere baasjoone Simuna otspunk- üks kolmnurga külg (nt Simuna-Võive- Eestis on kartograafi a algus- ti juurest Võivere otspunkti juurde. re), mida nimetati baasjooneks. Teades aegadega seotud Liivimaa Üld- Tänavuse matkaga tähistati 200 aasta kolmnurga nurkade suuruseid kraadi- kasulik Ökonoomiline Sotsie- möödumist Struve kaare mõõdistami- des ja ühe kolmnurga külje pikkust, oli teet, kuhu kuulus krahv Ludwig se algusest. võimalik välja arvutada teiste kolmnur- August Mellin. Tema juhatusel Maaameti spetsialist Karin Kollo ga külgede pikkused. Pikkus- ja laiusk- ilmus 1794-1810 Liivimaa atlas. tutvustas nüüdisaegset maamõõtmise raad võimaldasid maastikul mõõdetud 1815. aastal asus selts kavanda- tehnikat ja määras matkajate teekonnal sinka-vonka jooksva kolmnurkade võr- ma topograafi list Liivimaa kaar- mitmeid punkte. gustiku ühildada Tartu meridiaani ehk ti. Nad pöördusid küsimusega Ettekandega “200 aastat Struve kaa- Tartut läbiva pikkuskraadiga.“ ülikooli poole, kus see ülesanne re mõõtmise algusest” esines pärast Struve geodeetiline kaar on Fried- suunati noorele Struvele. Selle matka Võiveres Tartu Tähetorni juhata- rich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel esimese mõõtmise kulud pidi ja Janet Laidla. Janet Laidla ja Tähetor- aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuru- kandma sotsieteet ja varustus ni kuraator Kadri Tinn demonstreerisid se mõõtmiseks rajatud triangulatsioo- oli Struvel samuti üsna tagasi- kaare mõõtmist 19. sajandil. niahel, mis ulatub Põhja-Jäämere ää- hoidlik. Kuigi seda kaarti ennast Kuidas siis Struve kaart mõõdeti? rest Musta mere äärde. Kaare pikkus on ei avaldatud enne 1839. aastat, Janet Laidla: „Kaare mõõtmiseks 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem siis saavutatud kogemus kind- valiti kõrgemad punktid olemasoleva- kui sajand hiljem oli see pikim mõõde- lustas Struvele selle ala eksper- te hoonete näol (tähetorn, kiriku torn, tud meridiaanikaar. See läbib praeguse Friedrich Georg Wilhelm Struve. di tunnustuse. veski, mõisa torn) või püstitati nende Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Edasi esitas Struve ise ette- puudumisel puidust vaatlustornid. Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Uk- kehvapoolsed, kuigi Prantsuse Teadus- paneku töö jätkamiseks. Nikolai I oli Igast punktist pidi nägema vähemalt raina territooriumi. te Akadeemia oli mõõtmistöid teinud nõus ja määras viisakama stipendiumi kahte teist punkti. Nii tekkis punkti- Lapimaal. Kaudsemalt andsid sellised dest kolmnurkade võrgustik, mille igas Ilve Tobreluts mõõtmised teavet ka Maa siseehituse kohta. Aga küsimused, mis huvitasid tead- lasi ja innustasid Struvet seda gigant- set ettevõtmist jätkama, ei olnud ainu- Struve geodeetiline kaar ulatub Põh- ke põhjus, miks valitsused ja ülikoolid ja-Jäämerest kuni Musta mereni. olid valmis mõõtmistöödega kaasne- Esimese asjana tõttame vastama, et vaid suuri kulusid katma. Geodeesia mõõtmistulemused aitasid paremi- oli 19. sajandil osa astronoomide põhi- ni määrata Maa kuju ja ümbermõõtu. tööst. Igal pool maailmas teostati selli- Struve-Tenneri mõõtmistulemusi ka- seid töid ja püstitati observatooriume sutas Saksa astronoom ja matemaatik olemaks geodeetiliste mõõtmiste kesk- Nii Struve kui Tenner alustasid 1816. Friedrich Wilhelm Bessel, et arvutada meks. Struve biograaf Allan H. Batten aastal üsna väikese eelarve ja lihtsa- välja Besseli maaellipsoid, mida pal- nimetas suuri maamõõtmisi tolleaeg- te vahenditega. Üks kasutatavatest jud riigid kasutasid edasistes geodee- seks „kosmoseteaduseks“, millega te- instrumentidest oli Troughtoni seks- tilistes töödes. Maa kuju ja suurust oli gelemine mõjus hästi riigi mainele. tant. vaja teada ka selleks, et uurida Maa- Lisaks teadussaavutusele ja rahvus- töö jätkamiseks. Kui Tenner ja Stru- Kuu süsteemi ning hinnata vahemaid likule uhkusele täitis kaare mõõtmine ve said teada, et mõlemad tegelevad Maa-ameti spetsialist Karin Kollo Simuna punkti juures tutvustamas kosmoses, mille tulemusena töötasid ka mitmeid praktilisi vajadusi. Kui 18. samas piirkonnas sarnase tegevuse- matkalistele tänapäevast mõõtmistehnikat. Foto: Kalev Viiksaar teadlased välja astronoomilisi kons- ga, tekkis plaan mõõtmistööd tante. Just põhjapooluse lähistel olid ühendada ja jätkata, Struve mõõtmisandmed enne Struvet olnud põhja poole ja Tenner lõuna Struve kaare rahvusvahelise komitee poole. Struve käis väidetavalt liikmed külastasid Simuna ja Võivere isiklikult Rootsi-Norra kuninga juures koostööläbirääkimisi pi- punkte damas ning sai ka selle monarhi heakskiidu projektile. Tänavu täitub Struve geodeetilise me- litsusele ja Leader-tegevusgrupile ning Lõpetuseks ei olnud vähe- ridiaanikaare mõõtmise algusest 200 maa-ametile. tähtis ka see, et triangulatsioon aastat. Maa-amet võõrustas sel puhul Kohtumine oma ala asjatundjatega oli üsna uus meetod, mida Struve kaare rahvusvahelise komitee andis kinnitust sellele, et valitud teel nende tööde käigus täiustati ja liikmeid. on tarvis kindlalt edasi minna ja julgelt laiendati. Näiteks töötas Struve Kahepäevane kümne riigi esindajaid jätkata alustatuga. Pandivere piirkon- välja uusi teadusriistu, mis mu- Eestisse toonud töökoosolek lõppes 8. da läbiv UNESCO maailmapärand on jalgi kasutusele võeti. Märgitud septembril ekskursiooniga Eestis asu- oskuslikult ja targalt tegutsedes meie punkte ja tehtud tööd kasutati vatesse punktidesse. kodukoha üks suurtest rikkustest ja või- ka hilisematel mõõtmistel. Struve kaare tutvustamiseks ja kaits- malustest. Nii võibki kokkuvõtteks öel- miseks Võiveres ja Simunas tehtud töö da, et suur mõõtmistöö, mis ja tulevikuplaanid rõõmustasid ja vai- Liivika Harjo Lisaks kolmnurkade nurkadele tänaseks on kantud UNESCO mustasid komitee liikmeid väga. Tun- Mittetulundusühingu Võivere Tuule- mõõdeti kogu kaare peale kümme maailmapärandi nimistusse sai nustust jagus mittetulundusühingule veski juhatuse liige baasjoont. Üks neist mõõdeti just teoks seetõttu, et kokku said Võivere Tuuleveski, kohalikule omava- Simuna-Võivere vahel. Carl Friedrich Tenner. teaduslikud, majanduslikud ja sajandil olid kaardid olulised peami- sõjalised huvid ning ettevõtlikud ini- selt riigivalitsemise, meresõitude ja mesed. Struve geodeetiline kaar – kultuuri- ja looduspärand kaubanduse seisukohast, siis sõjandu- se arenguga kaasnes ka nõudlus detail- Janet Laidla laias spektris semate ja täpsemate kaartide järele. Tartu tähetorni juhataja Just pärast Napoleoni sõdu hakkasid Selle aasta juulikuus Istanbulis peetud mekirja algusaegadel lisati sinna hoog- Euroopa väe- maailmapärandi komitee istungil lisa- salt ikoonilisi kultusobjekte (omamoo- juhid nõudma ti UNESCO maailmapärandi nimekirja di jätk seitsmele maailmaimele), siis kaarte, millel on taas uusi paiku. Nimekirjas on nüüd nüüdseks peetakse oluliseks põhimõ- ka maastikuob- kokku 1052 kultuuri- ja looduspärandi tet, et tegu poleks vaid uhkete sakraale- jektid ja reljeef. paika, mis on läbinud keerulise hinda- hitiste või muude tornitippudega, vaid Just seetõttu oli misprotseduuri. Sõela läbinud pärand oluline on kultuuri- ja looduspärand mõõtmistöö- pole oluline vaid ühe riigi ja rahva, vaid kogu laias spektris. Just selle tõttu ongi desse kaasatud kogu maailma jaoks, ning peegeldab Struve geodeetiline kaar üks põneva- Eesti päritolu inimkonna ajalugu. Mahuka taotluse maid ja omapärasemaid kandeid maa- Auvere mõisava- esitamisel tuleb riigil koostada võrd- ilmapärandi nimekirjas. Kümne riigi litseja poeg Carl lus teiste sarnaste paikadega ning ära koostöös esitatud teaduspärand, mille Friedrich Tenner. tõestada, mille poolest on maailma- sid osa ka järeletulevad põlved. Riike lugu on tublisti suurem sellest, mida Lisaks Tenneri- pärandi nimekirja pakutav eriline ja ai- kannustab nimekirja taotlusi esitama me oma silmaga näha saame. le töötas kaare nuline. Oluline on ka see, et paik oleks tihtipeale soov tugevdada riigi tuntust mõõtmise juures säilinud terviklikult oma esialgsel kujul kultuuriturismi sihtkohana. Margit Siim veel palju teisigi ja et oleks läbi mõeldud, kuidas seda Huvitav on olnud jälgida pärandi kultuuriprogrammide koordinaator Vene, Rootsi ja hoida ja kaitsta nii, et pärandist saak- mõiste laienemist UNESCOs. Kui ni- UNESCO Eesti rahvuslik komisjon Norra sõjaväe- Baasjoone mõõtmine. Fotod: 6 x Erakogu September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Järjehoidja kiri 20. augusti peo asjus, mis toimus Väike-Maarja seltsimajas aastal 2016
Teema: Rahvatants Väike-Maarjas setest elementidest niivõrd usutavat Lisamata on aga talgupäeval toimuv histas 27.04.2016 110. sünnipäeva ja Ma olen õnnelik, et ma olen mah- Siin on kasutatud ka luuletaja Vir- uusloomingut, et sageli on isegi tantsu- Tarvanpää tantsuseltsi 70 aasta juube- Jakob Tamme 155. sünniaastapäeva, tunud rahvatantsu sisse ja rahvatants ve Osila luuleridu, kelle nimi on raiu- inimestel raske öelda, kas tegemist on likontsert, mida võib vabalt käsitleda siis oli korraldajatel jagada ilusaid Väi- minu sisse. Ma tänan Sind, Maie Orav! tud raamatusse „Viru vägevad“, samu- pärimustantsu või autoriloominguga.“ tantsutalgutena. Seda on millalgi ka ke-Maarja vöökirjaga ja pöördel Jakob Ja veel, et Aare-Kalev korraldasid Väike- ti nagu meie tantsuõpetaja Maie tehtud. Sest mis see rahvatants siis Tamme luuletusega järjehoidjaid. Sealt Maarjas esimese rahvatantsu teema- Orava nimigi. muud on kui üks isamaa iseolemi- siis idee olla ise ka järjehoidja nimega. lise peo, kus nad ise ka midagi juurde Maie Orav oligi peapõhjus meie se põllule tantsuväetise vedami- Tänan Teid kõiki! õppisid ja õnnelikult ise kohal olid. rahvatantsupeole 20. augustil, mis ne. … Tarvanpää seostub eelkõige Tänan ka üllatuste eest minu isiku läks, nagu ikka, isamaaliselt – isa- Maie Orava nimega… suhtes. Seda need mehepojad Aare Ilme Sein, maa ilu küütleb ka augustituultes Mina valin kangelaseks rahva- Treial ja Kalev Pärtelpoeg oskasid van- järjehoidja, seltsimajas 1962. aas- sini-must-valges. tantsumaastikul kindlalt Maie Ora- deseltslaslikult salajas hoida. tast Ega keegi ju täpselt ei tea, mil- va, ta väärib võrdlust kõige kõrge- lised on need värvid, mis teevad ma kuusega, kõige vägevama tam- hingele head. Kumba on rohkem, mega, kõige nõtkema pihlakaga. Ilme Seina juhendatud Väike-Maarja rühmad tantsupidudel: kas lõhnu või värve? – nii küsib luu- „Läänlane“ kirjutab: 2016 on - X tantsupidu 1973, naisrühm; letaja maikuus. Aga augustikuus? oluline aasta selle poolest, et möö- - XI tantsupidu 1975, D-segarühm; Kanarbik õitseb… Pohl jumestab dub 10 aastat Maie Orava poolt palet… Raba iluleb augustilembu- ellu kutsutud Esimesest Eesti - XII tantsupidu 1981, B-segarühm; ses… Meeste Tantsupeost ning 30 aastat - XIII tantsupidu 1985, B-segarühm; Ja meie lisame rahvarõiva seeli- esimesest Eesti folkloorifestivalist kutriibu värvid, kas kodupaigast või Viru Säru, mille idee üks autoreid - XIV tantsupidu1990, B-segarühm; muust Eesti kihelkonnast päritud, on samuti Maie Orav. Tema kodu- - XV tantsupidu1994, B-segarühm. ning vöömustri lõngavärvid. Väi- kollektiiv rahvatantsuansambel 1995. aastast peale said B-segarühma tantsijad tantsurühma ke-Maarja kihelkonna seelikutriibu Tarvanpää tähistab 2016. aasta värve esitasid tantsuõpetaja Maie maikuus oma 70. juubelit. tööst osa võtta õpetaja Aino Lukmani juhendamisel. Orava loodud tantsud. Iga tants, Kõigi nende Eesti rahvuskultuu- mis raamatutes kirjas on, sai kolm- ris oluliste tähiste juures on Maie nurkse lipuna oma triibuseeliku. Ja Orav viibinud. Läbi aastate on ta neid seelikuid kulus kaheksaküm- olnud üldjuht mitmel üldtantsu- Mis mulle meenub, kui kuulen ne kuuele tantsunimele. Seelikud peol ning olnud ka esimese Soo- selliseid nimesid nagu Maie Orav ja meisterdas ja riputas üles Mary me-Eesti tantsupeo üldjuht 2000. Tammet (abilised Marju Metsman, aastal. Ligi 60-aastase koreograaf- Väike-Maarja? Maret Haiba, Kalev Pärtelpoeg, tantsupedagoogi karjääri jooksul Ilme Sein). Iga Maie Orava loodud tants sai 20. augustiks on ta loonud ligi 100 omaloomin- Esmalt muidugi rahvatants ja kultuuri- Teatritegemise pisik mulle siit külge See oli südamega ja tunnusta- Mary Tammeti meisterdatud kolmnurkse lipu- gulist Eesti folkloorist pärit aine- maja. Siit majast sai alguse minu huvi jäigi. valt tehtud töö, mis sai kiitust ka na Väike-Maarja kihelkonna rahvariidevärvides sest lähtuvat tantsu. rahvatantsu vastu ja seda kõik tänu Maiet pean ka selle eest tänama, et Maie ja Madis Oravalt sooviga – triibuseeliku. Maie Orava 75. juubeli puhul Maiele. Tantsisin tema rühmas peaae- minust sai kultuuritöötaja. Ju see oli hoidke alles! Maie Orava esitasid Anna Raudkatsi toimub Orava Tantsupidu 2016, mis on gu kuus aastat. tema energia, tema eeskuju, mis mind Teadjad ütlevad, et Maiel on tantse elutööpreemia kandidaadiks Eesti Rah- üle-eestiline tantsupidu, kus esinevad Tänu Maie julgustamisele hakkasin võlus ja suunas selle töö juurde. veelgi, ehk juba 100 täis ja neid tuleb vatantsu ja Rahvamuusika Selts ning sega-, nais-, mees- ja lasterühmad. 30 juhendama noorte segarühma kutse- Väike-Maarja rahvatantsulugu – see veel juurde (tellitakse!) – Pilvi Lepik- Tarvanpää Selts. Maie Orava tantsu … Eks ole uhke ja kooli õpilastest, kellega õnnestus esi- oli ilus päev täis mälestusi ja taaskoh- soo. Sõnaseletus järjehoidjalt: legen- harukordne! neda ka vabariiklikul tantsupeol Tallin- tumisi. Kõik seltsimaja fuajee vabad pinnad daarne – legendipärane, ebaharilik, 1230 jalapaari keerutas Maie Orava nas. Tänan Väike-Maarja seltsimaja ja ni- ilulesid kollase-pruuni triipude värvi- imepärane. Kuidas ma pärast Maiele tantse (VT, 7. juuni 2016). Sealhulgas Siin majas puutusin kokku ka „teat- meliselt proua Ilme Seina selle toreda des. elutööpreemia andmise teadet tegut- Tarapita vanem segarühm, juht Egne ri“ tegemisega näitejuht proua Asta mälestustepäeva eest! Kallis piduline! Meis kõigis on mi- sesin, olen kirjutanud varasemates in- Liivalaid. Publiku hulgas meie: Ilme Talpsepa käe all. Olime Maiega koos dagi tõsist ja midagi lõbusat, igaühel folehe numbrites. Tore oli olla üks otsi- Sein, Mall Türbsal, Luule Kütt, Silvi laval Ed. Vilde „Vigastes pruutides“, H. Lugupidamisega on seesmine mina mitmekihiline või vas ja tegutsevas meeskonnas. Pehme, Rita Mihhejeva, Regina Sini- Raudsepa „Mikumärdis“ ja veel mitmes Lii Niinepuu (Rusi) -kordne, mõnda tiidsat ja tegusat. Iga Minu tänumeele väljendus oli klaa- järv, Evi Kirpson. „Tarvanpää 70“ peol teiseski näitemängus. päev meie Aega on kantud, mõni tuh- sese Olustvere klaasikojast. Sellega te- olid: Ester Mäe, Aino Saaremäel, Mari- mim on, mõni sära täis. Iga päeva, mis gutsesid Mall Lepiksoo, Vaike Palmis- ka Kaasik, Mall Türbsal, Rita Mihheje- eluks on antud, peab tõega elama ära te, Leili Allikalt – sponsorid; Ene-Riina va, Ilme Sein. (Virve Osila). Ruubel – esemete väljavalija; Kalev Tõstan järjehoidja veel ettepoole, Aitäh, et sa tulid, rõõmustasid meie Pärtelpoeg – esemete kohaletooja. Kät- Punane Täht, 7. märts 1967: Maie Vel- rõõmust. Hea tantsija, kes Sa tulla ei teandmise pidulikkus jäi küll ära. Pikka- di (Orav – I.S.): – 1958 – sügisel pärast saanud, usun, et olid mõtteis meiega. mööda leiavad kõik rõõmutoovad ese- kooli tuli tööle Väike-Maarja Kultuuri- Mõnigi teist osales oma panu- majja; – 1960 – keskkooli ja kul- sega meie ühisettevõtmises – tuurimaja segarühmad üldlau- kingitus meie tantsuõpetajale. lupeol Tallinnas; – 1963 – nais- Triibuseeliku kanga meetrid ja ja segarühm esinesid Eesti NSV üks kirsipuu oli meie tänu ja I Rahvatantsupeol (üldjärjekor- õnnesoov juubeli puhuks, tun- ras VII tantsupidu, Ilme I pidu nustuste puhul, meiega kohtu- tantsijana – I.S.); - 1965 – lau- misele tulemise eest. lupeol (VIII tantsupidu, Ilme II Järjehoidjalt üks mõnus luu- pidu tantsijana – I.S.) keskkooli letus: lasterühm, kutsekooli ja kul- Tõbede eest peitu poe, tuurimaja segarühmad. Väike- ennast ikka nooreks loe! Maarja rahvatantsijate osavõ- Naised nagu Sina, Maie Orav, tuta pole peetud ühtegi rajooni on maitseained laulupäeva. Veel on meenutada sajandi supi sees. toredaid külalisesinemisi Läti- Tantsujuhid Maie Orav, Ilme Sein ja Lii Niinepuu 20. augustil Väike-Maarja seltsimajas. Foto: Ilve Tobreluts Oled just parajas „töömehe“ maal, Hiiumaal, Põlvas, Paides. eas, et lisaks kõigile eelnevate- Praegu töötab Maie kolme rah- le tunnustustele veel üks vastu vatantsurühmaga. Need on kul- Maadlusuudiseid võtta. 20. veebruaril 2016 tea- tuurimajas, kutsekoolis ja kesk- tab raadiohääl: Maie Orav saab koolis. Kord kuus sõidab Maie 30. juulil osalesime Jänedal toimunud Eesti meistrivõistlustel rannamaadluses. täna Paides Anna Raudkatsi ni- Rakverre, et olla ühiskondlike Saavutasime järgmised kohad: melise rahvatantsu elutööpree- elukutsete koolis rahvatants- 1. koht – Maarja Liis Nirgi mia. Anna Raudkatsi Fondi hal- Rahvatantsu järjehoidja Ilme Sein koos Aare Treialiga ujuhtide koolmeistriks. Kui 2. koht – Käroly Seemann duskogu otsusega pälvib 2016. oma tantsutamme istutamas. Foto: 2 x Ilve Tobreluts moodustati rahvatantsujuhtide 2. koht – Holger Toots aasta Anna Raudkatsi nimelise stipen- med oma omaniku. Usun, et ei juhtu rahvatantsurühm, arvati selle koossei- 3. koht – Rauno Kuusemets diumi meestetantsupidude traditsioo- nii, nagu ütleb vanasõna – magaja jagu sus ka Maie Veldi. Järgmisel kuul tuleb 6. koht – Virmo Tammemäe ni algataja, pärimustantsu hoidja ja süüakse ära. Meistrid ja klaasipuhujad esinemine Tallinnas juubeliürituste 7. koht – Mikk Sikkar edasiarendaja, legendaarne Maie Orav. tulevad ja lähevad, aga klaas on ajatu. sarjas, sügisepoole aga sõidetakse Fondi halduskogu esimehe Igor Tõ- Rahvas tahab kangelast – nõnda on Moskvasse osavõtjatena Eesti kunsti Lembit Kalter nuristi sõnul sündis otsus anda Anna öelnud Raul Rebane. Sportlaste seas päevadest. – Juta Maripuu, Väike-Maar- maadlustreener Raudkatsi elutööpreemia Maie Oravale on Väike-Maarjas kuldselt kirjatud ja ja Kultuurimaja instruktor. Foto: Erakogu suures üksmeeles. „Maie on elav le- tegu väärivalt hinnatud ka Rein Siku Küll on hea, et kirjutavad. Tänu ka gend, kes on oma loomingu ja lõputu kokkupandud AUTAHVLIS (VT, 30. ap- Harry Veldile mälestuste kirjutamise Valla meistrivõistlused pealehakkamise kaudu pikki aastaid rill 2016) nende sõnadega: KULDNE eest – varasemad tekstid. rahvatantsu aktiivselt edendanud ja AUTEGU ehk Lurichi järjekordne vägi- IX tantsupidu 1970 oli Maie esimene Tennis Valla tennisemeistriks oma originaalsete ideede kaudu seda tükk… Aga PRONKSINE AUTEGU ehk pidu rahvatantsuansambliga Tarvanpää 2.-3. septembril Väike-Maarjas Le- tuli Rivo Täheste jättes liikumist suisa suunanud. Tema loodud Talgud nii tantsus kui balletis: ühistöö + Väike-Maarja naisrühm (Ilme tantsi- piksoo pere suurepärasel tennisevälja- teiseks Indrek Kesküla ja kolmandaks tantsud on armastatud ja populaarsed. isamaa heaks on see, mis meid aasta- jana ja rühmavanemana). kul, korraldaja Andri Part. Registreerus Väino Stoltseni. Mängisid veel Marko Maiel on haruldane anne luua folkloor- aastalt aina enam mai algul ühendab… Kui Väike-Maarja raamatukogu tä- viis mees- ja kaks naisvõistlejat. Õmmik ja Jüri Aavik. 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Väike-Maarja vald 25. aastapäeva künnisel Omavalitsusliku elukorralduse kujunemisest ja arengust Aastad 2000 ja 2001 – noppeid ja meenutusi Partnerlus arenguks Loomelaagrist Kiltsi Põhikoolis Teade
Peeter Albi, Väike-Maarja Valla Info- gist. Signe Tammoja, Kairi Pentjärv, kur- hikoolis käsitöö loomelaager, kuhu Leie Arula, keskkonnanõunik, Väike- leht nr 1 (78), jaanuar 2000: 55% kogu projekti eelarvest moo- suslased, Väike-Maarja Valla Infoleht nr olid kutsutud õpetama ka meie sõbrad Maarja Valla Infoleht nr 9 (86), oktoo- Partnerlus arenguks – niisugune oli dustab Phare toetus. Partnerite oma- 7 (84) august 2000: Rootsist. ber 2000: moto, kui Väike-Maarja vald koos kõi- poolne panus koosneb peamiselt nn Juba kolmandat korda käisid Kiltsi Laagrielanikke oli meil 25 ja igaühel Väike-Maarja prügila sulgemine on gi oma meretaguste sõprusvaldade- inkid ehk osalevate valdade juhtide ja Põhikooli nobenäpud Rootsis Hede- neist oli võimalus tegeleda oma lem- edasi lükatud 1. juulini 2001. aastal. ga – Kaarma vald Eestist, Hausjärvi ja spetsialistide tööpanusest, kuid sellele sundas gobelääni kudumist, taimede- mikalaga: kudumise, lõngade värvimise Selle ajani jätkub prügila kasuta- Sonkajärvi vallad Soomest, Tommerupi lisandub ka arvestatav reaalne fi nant- ga värvimist ja mustpõletust õppimas. või voolimisega. mine praegustel tingimustel. 1. juulist kommuun Taanist ja Sirdali kommuun seerimine kõikide partnervaldade eel- Rootsi poolse ettepaneku põhjal tuli Laupäeval oli uudishimulikel võima- 2001. a hakkab valda teenindama Rakke Norrast – koostas ja esitas Phare CBC arvest. mõte korraldada loomelaager ka meie lus tulla kõike valmistatut lähemalt uu- prügila. Balti väikeprojektide programmi pro- Võtmetulemuseks saab olema aren- koolis. rima ja savipillide muusikat kuulama. jekti „MAP – Municipal Advancement gukava kummagi Eesti-poolse partner- 7.-13. augustini toimuski Kiltsi Põ- Plan – Valla arendamise plaan“. Stra- valla munitsipaalseks ja majandusli- teegiatöö partner – HAUS, Soome ava- kuks arendamiseks. liku halduse juhtimise instituut Helsin- Väikse Maarja päevast Väike-Maarja i-punktist Tauno Teder, EELK Väike-Maarja ko- reas Põld, roomakatoliku kiriku diakon guduse õpetaja, Väike-Maarja Valla In- Peeter Valk ja pastor loci Tauno Teder. Vii- Ellu Moisa, turismikorraldaja, Väike- foleht nr 9 (86), oktoober 2000: mased kolm tõid esile õpetuse ja näge- Maarja Valla Infoleht nr 5 (82), mai 8. septembril, Neitsi Maarja sünni- muse Maarjast, igaüks oma kiriklikust 2000: pühal toimusid mitmed huvitavad üri- perspektiivist. Pandivere päeval avatakse Väike- tused. Vao tornlinnuses avati kunagises Õhtul oli Väike-Maarja kirikus ar- Maarja muuseumis turismi i-punkt. kabelinurgas vitraažaken, mis kujutab mulauaga jumalateenistus, kus tradit- Mappidesse on köidetud ligi 400 viit- Maarjale kuulutamise lugu, autoriks sioonilisi Maarja-laule esitasid Viljandi teist maakonda tutvustavat turismi- kunstnik Tuuli Puhvel. Akna avamisele Kultuurikolledži kirikumuusika üliõpi- alast bukletti. järgnes väike konverents Maarja, maar- lased. Eraldi on väike väljapanek Lääne-Vi- japäevade ja Väike-Maarja teemal. Et- Ürituse lõpus avasime kirikuaias rumaa, sealhulgas ka kohalike turismi- tekandjateks olid Janis Tobreluts (kes pärast restaureerimist taas Müüriku alaste võimaluste kohta. Väike-Maarja, ka kogu ürituse ja vitraaži saamisloo Hoffmannide hauaplatsitähise. Selle Vao ja Porkuni muuseume ning Kiltsi põhitegijaid), Väike-Maarja muuseumi parandamise-korrastamise taga seisis lossi tutvustavad neljas keeles must- juhataja Reeli Freiental, Värska apost- Hanno Tamm. valged voldikud. Trükist on ilmunud liku õigeusu koguduse preester And- eesti- ja ingliskeelsed kahe värviga vol- dikud „Üks päev Väike-Maarja mail“ ja „Äntu looduse matkarada“. Lisaks ees- poolnimetatutele on „3 toredat päeva Lp põllumehed! Pandiveremaal“ ja „Kalevipoja radadel Kadrina ja Porkuni vahel“. Arengukava koostamise käigus külastati kõiki sõprusvaldu. Väike-Maarja Valla Infoleht nr 2 (79), · teraviljakoristus (min 5 ha) Väike-Maarja i-punkt on loomis- Pildil Väike-Maarja esindus Tommerupi kommuunis. Foto: Erakogu veebruar 2000: · teravilja ja rapsi kuivatamine järgus. Plaanis on arvuti ühendamine Väike-Maarja Õppekeskuse töökoda · kopatööd JUMZ kopaga internetti ja paljundusmasina muret- pakub järgmisi teenuseid: · veoteenus ZIL kalluriga semine. i-punkti loomine on üks osa Vallavolikogus · maaharimine (kündmine, kultivee- · virtsapütiteenus Väike-Maarja valla turismi arendamise rimine) · lumetõrje kavast. 2.03.2000. a Lasteaiaga, lasteaed-algkool lõpetab · teraviljakülv Teostame ka alumiiniumdetailide Otsustati ühendada Kiltsi ja Väike- iseseisva struktuurüksusena oma tege- · sõnnikulaotus keevitamist argooniga. Maarja rahvamajad üheks struktuuriük- vuse 1.09.2001. a. Ümberkorralduse tu- suseks nimetusega Väike-Maarja Valla lemusena muutub ainult alluvussuhe, Rahvamaja. õpilased ja personal jäävad kohapeale Selgusid valla alles. Eesti Raamatu Aasta toob 24.05. 2000. a vanimate Otsustati ühendada Väike-Maarja, 29.08.2001. a Väike-Maarjale uue raamatukogu Triigi ja Kiltsi raamatukogud ja Avalik Otsustati nõustuda valla osa- raamatute , Väike-Maarja Valla Info- tas AS Aripuu, pehme mööbli AS Stan- Internetipunkt ning moodustada nen- lemisega SIDA poolt toetatavas Ilve Tobreluts leht nr 1 (89), jaanuar 2001: dard, elektritööd teostas OÜ Hektali, omanikud de baasil hallatav asutus Väike-Maarja projektis Kiltsi Põhikooli katlama- Olulisim, mida Eesti Raamatu Aasta ventilatsioonitööd AS Vent, tuletõrje- Valla Raamatukogu. ja üleviimiseks pelletiküttele. Valla Väike-Maarjale kaasa toob, on uus raa- ja valvesignalisatsiooni paigaldas AS Reeli Freiental, muuseumi juhataja, osalus projektis on 315 000 krooni. matukogu. Vajadus selle järele kerkis ESS. Väike-Maarja Valla Infoleht nr 3 (91), 7.02.2001. a Koostatud on projekti majanduslik- ja päevakorrale juba mitme aasta eest, Uue raamatukogu valmimine Väike- märts 2001: Otsustati Triigi Lasteaed-Algkooli riskianalüüs, mille järgi oleks projekti tingituna elanikkonna järjest suurene- Maarjas on kaasa toonud ka mõningaid Väike-Maarja muuseumi üleskutse- ümberkorraldamine. Laste arv piirkon- tasuvusajaks 3,5 aastat. Katla ümber- vast infonõudlusest, trükiste kallinemi- muudatusi valla teistes raamatukogu- le, tuua näitusele oma perekonna ra- nas on vähenenud, sellest tulenevalt seadistamine lõpeb oktoobris. sest ja raamatukogude üldisest kujune- des ja internetipunktis. Nimelt alustab riteetsemad raamatud, vastas neliteist väheneb omakorda õpetajate koormus Valida Vabariigi Presidendi valimis- misest teabekeskusteks. veebruarikuust tööd uus valla struktuu- inimest, kelle raamaturiiuleilt jõudis ja kooli ülalpidamiskulud on liiga suu- kogusse Väike-Maarja valla esindajaks Väike-Maarja Vallavolikogu pidas riüksus – Väike-Maarja Valla Raamatu- Väike-Maarja Muuseumisse ligi sada red. Reorganiseerimise tulemusena lii- Mall Lepiksoo. Vabariigi Presidendi va- neid põhjusi oluliseks ning raamatu- kogu, mis ühendab Väike-Maarja, Kiltsi köidet, milledest näituse tarvis sai välja detakse Triigi Lasteaed-Algkool Väike- limine toimub 21. septembril Estonia kogu ehitamine seati investeeringute ja Triigi raamatukogude ning Avaliku valitud üle viiekümne. Maarja Gümnaasiumi ja Väike-Maarja kontserdisaalis. pingereas esikohale. Nii ongi Väike- Internetipunkti tegevuse. Raamatuko- Raamatutele annavad lisaväärtuse Maarja Lasteaia Lõuna tänava poolse gu juhatajana töötab Irma Raatma, Väi- neisse kirjutatud pühendused. Nii on Mare Taar, rahvamaja direktriss, Väi- lehe lugejad. tiiva alumisel korrusel uus, avar ja se- ke-Maarja kogus töötavad veel Imbi Lu- P. Põllu koostatud raamatu “Eesti kooli ke-Maarja Valla Infoleht nr 2 (79), veeb- Julgen arvata, et väikemaarjalaste nisest tunduvalt paremate võimaluste- miste ja Anu Bachaus, Kiltsis Riina Tali, ajalugu” tiitellehel tekst: “Koonu-Ärina ruar 2000: jaoks on Eda-Ines parim olnud juba ga raamatukogu, mille projekteeris OÜ Triigis Tiiu Grünthal, internetipunktis algkooli juhatajale Iida Eiskopile tema 5. veebruaril naelutas Eesti Tele- enne seda lauluvõistlust. Hoiame Solness, arhitekt Piret Lai. Reet Kõiv. 25.a. õpetajaameti juubeli puhul. 1.nov. visioon kodupubliku telerite ette, et pöidlad pihus ka 13. mail, mil toimub Ehitas AS Antaares, mööbli valmis- 1935.a. Viru Ajutine Maavalitsus.” EDA-INESELE kaasa elada ja pöialt Eurovisiooni lauluvõistlus. Polegi nii Väike-Maarja valla vanimaks raama- hoida EESTI EUROLAULU konkursil. Ja oluline, kas ees ootab kõrge koht. Olu- tuks osutus Li-Ann Lehmetsale kuuluv juhtus see, mis juhtuma pidi! Eda-Ines line on osavõtt ja teadmine, et publik “Neues Rigisches Gesangbuch” (laulu- Etti hindasid parimaks nii rahvusvahe- armastab oma noort lauljatari. Soojast ja soojahinnast Väike-Maarjas raamat) 1782. aastast. Vanim eestikeel- line žürii kui ka televaatajad ja Sõnumi- ne raamat “Agenda ehk Kässiramat Lut- Imre-Gustav Vellamaa, AS Termest tu- Selle saavutamiseks on juba alustatud terusse Usso Ristirahva Koggudustele rundusjuht, Väike-Maarja Valla Infoleht ettevalmistustöid uue gaasikütusel Vennerikis” (1834) on Eili Põllult. Kõige Kiltsis avab uksed lasteaed nr 6 (83) juuni 2000: töötava katlamaja ehitamiseks (seni rohkem raamatuid tõi Asael Truupõld, 21. juunil kirjutati Väike-Maarjas kasutati Väike-Maarja kütmisel teata- kelle kogus on nii õpikuid, sõnaraama- Raili Sirgmets, haridusosakonna ju- kuulub Väike-Maarja lasteaia koosseisu vallavalitsuse ja AS-i Termest poolt alla vasti põlevkiviõli) ning kavandamisel tuid kui ilukirjandust. Lisaks eespool hataja, Väike-Maarja Valla Infoleht nr 6 ja tööd korraldab Väike-Maarja lasteaia Väike-Maarja soojusenergiaga varusta- investeeringud soojatrassidesse, mis mainitud raamatusõpradele saavad (83), juuni 2000: juhataja Malle Kutuzov. mise leping, mis loob kindla eelduse vähendaksid tunduvalt soojakadusid. auhinna Mati Rüütel väga hästi hoitud Pärast 6-aastast vaheaega avab Vao Kuna nüüd on võimalus käia las- Väike-Maarja soojaprobleemide lahen- Kokku kavatseb AS Termest investeeri- nõukogude ajal keelatud raamatu “Põ- piirkonnas taas uksed lasteaed. Kiltsi teaias Kiltsis, siis alates 1. septemb- damiseks. da Väike-Maarja soojamajandusse 7,7 hiseadus ja rahvuskogu” (1937) eest ja lossi paremas tiivas on ruumi 20 lap- rist ei sõida enam lasteaialaste jaoks AS-i Termest ülesandeks on tagada miljonit krooni 10 aasta jooksul. Janis Tobreluts raamatu “Reise um die sele. Lasteaed saab oma käsutusse 6 buss Kiltsist Väike-Maarjasse. Pikevere, lisaks senikehtinud soojahinna (419 AS-i Termest hakkab Väike-Maarjas Welt...” (1811) eest. Viimane teos jutus- ilusat ruumi. Eraldi mänguväljak raja- Nõmme, Vao ja Kiltsi lastevanematel krooni MW/h) alandamisele ka sooja- esindama AS Rakvere Soojus. Kõik AS- tab A. J. von Krusensterni ümbermaail- takse parempoolse tiibhoone kõrval on võimalik kasutada õpilasliine. tootmise muutmine tarbija- ja kesk- iga Markal-E sõlmitud lepingud lähe- mareisist ja on vanim kohaliku kultuu- asuva pargi äärde. Kiltsi lasteaiarühm konnasõbralikuks ning efektiivseks. vad automaatselt üle AS-ile Termest. rilooga seotud trükis. September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Väike-Maarja vald 25. aastapäeva künnisel Omavalitsusliku elukorralduse kujunemisest ja arengust Aastad 2000 ja 2001 – noppeid ja meenutusi
HAUSJÄRVI sati Phare–projekti ekspertlusesse ka Sündmusi 2000 Sirdali vallavanem Svein Tore Åtland. Valla arengukava koostamisse olid 15.-18. mai 2000 2000. aastal hoolealustele nimelisi kingitusi üle 22. aprillil toimus Väike-Maarja kaasatud konsultantide ja juhtivate Sirdali kommuuni külastas Väike- 8.–9. septembril toimusid Eesti andmas. Õhtu kulmineerus koos Tatja- rahvamajas Maie Orava tantsude võis- ekspertidena Hausjärvi vallavanem Maarja valla rohkearvuline delegat- Raamatu Aasta raames kohalikud kul- na Kutuzovaga. Nimelt valiti „õde Tan- tutantsimine. Virumaa tantsuõpetaja Hannu Mäkelä, tehnikaosakonna juha- sioon, kellele viidi läbi valla arengu- tuuripäevad, kus põhirõhk oli kultuuri- ja“ naisseltsi auliikmeks aastal 2000. ja tantsulooja Maie Orava juubeli vää- taja Jukka Laittila, haridus-kultuuriosa- kava koostamise-teemaline koolitus. lool ja raamatul. Raamatuaasta võist- Üllatus, lilled ja auliikme staatusega rikaks tähistamiseks korraldati tema konna juhataja Markku Torttila ja rah- Kontsertreisil käisid Väike-Maarja lusmatkal, mille sisulise külje valmis- kaasaskäiv väike rahasumma olid nais- tantsude võistutantsimine Väike-Maar- vaülikooli rektor Erja Karvinen. kammerkoor ja Estonia tenor, Väike- tas valla raamatuaasta toimkonna pal- seltsilt, memuaarid proua Tanjalt. jas, sest just siit algas 1958. aastal Maie 11.-14. aprill 2000 Maarjast pärit Vello Jürna. Esineti kom- vel ette Eduard Leppik, oli 225 osalejat. 27. detsembril kogunes valla spor- Orava tantsujuhitee. Olev Liblikmann, Kaarel Moisa, muuni eri paikades, ka iseseisvuspäeva Irene Kaldma juhitud kultuuriloolisel dirahvas Väike-Maarja rahvamajja pi- 4. augustil peeti Väike-Maarjas Tauno Teder (tõlk), Mall Võhandu, pidustustel. jalutuskäigul mööda Väike-Maarjat oli dulikule aastalõpu kokkusaamisele. maakondlik puhkpillimuusika päev. Malle Kutuzov, Helle Ling, Ants Rik- 22.–24. september 2000 külaliseks raamatukogutöötaja ja luu- Õhtu käigus valiti ka valla 2000. aasta Osalesid Väike-Maarja pasunakoor, berg, Mati Rüütel, Peeter Rahnik, Tiit Väike-Maarjas oli külas Sirdali letaja Erich Meerja, kaasas uued käsi- parimad sportlased. Aasta parima ni- Uhtna puhkpilliorkester, Rakvere lin- Reinstein, Diana Seepter ja Kaarma esindus: Svein Tore Åtland, volikogu kirjalised luuletused, mis pühendatud metusele olid kandidaatideks esitatud naorkester ja Tapa puhkpilliorkester. valla esindajana Abruka sadamakap- esimees Torjus Kvæven ja tehnikaosa- siin tuntud inimestele. Gaide Ilves, Maili Tannbaum, Ants Ein- Lisaks meie maakonna orkestritele ten, viibis Hausjärvil valla arengukava konna juhataja Steinar Ness. Käidi 13. detsembril oli muuseumis Väi- salu, Paul Tiisler, Janek Hiiemäe ja Kris- esines ka Showbrassband Heikendorf koostamise käigus korraldatud tutvu- ühise projekti tulemusena Norra riigilt ke-Maarja naisseltsi jõulukohvik, pe- to Saage. Parimaiks valiti nende seast Saksamaalt oma show-programmide ja miskäigul. saadud rahaga Väike-Maarja õppekes- renaised Maret Terav ja Kadi Prants, Gaide Ilves ja Ants Einsalu. fantastiliselt ilusate kostüümidega, mis 14. juuni 2000 kusesse paigaldatud invalifti avamisel. abilised Ülle Nirgi ja Merle Kreen. oli siinkandis midagi ennenägematut. Väike-Maarjat külastas 40-liikmeli- 9.–13. september 2001 Naisseltsi esindus käis ka hooldekodus 2001. aastal ne Hausjärvi pensionäride rühm koos Sirdalit külastasid vallavanem Sven endise volikogu liikme Vilho Vanhane- Kesler, haridusosakonna juhataja Raili niga. Kohtuti Härmalõnga klubiga ja Sirgmets, gümnaasiumi direktor Mar- tutvuti meie valla huviväärsustega. je Eelmaa, õppekeskuse direktor Ivar 21.-22. juuli 2000 Alt ning õpetajad Helge Pajula ja Reet Väike-Maarja esindus (Kaarel Moi- Maadla. Tutvuti sealsete õppeasutus- sa, Heli Vettik, Marjan Rebane) osales tega ja peeti läbirääkimisi võimaliku Mommila järve sõudevõistlustel Haus- ühise haridusalase jätkuprojekti üle, et järvi valla paatkonna koosseisus. arendada Väike-Maarja õppekeskus in- 5.-6. september 2000 vatingimustele vastavaks. Soome-Eesti sõprusvaldade ja -lin- Detsember 2001 nade päevadel Tartus osalesid Haus- Väike-Maarja valla 10. aastapäeva järvilt volikogu esimees Risto Arovuori, pidustustel viibis Norra suursaadik Hannu Mäkelä ja Markku Torttila. Üks Eestis Per Kristian Pedersen koos abi- päev veedeti Väike-Maarja vallas ja oldi kaasaga. Sirdali poolt tervitas vallarah- tunnistajaks ka Kotli maja ümbertõst- vast Olav Heggdal. 14.–16. detsembril misele. olid Väike-Maarjas Torjus Kvæven ja 14. september 2001 Svein Tore Åtland, kes valla aastapäeva Väike-Maarjas käis külas 40 Haus- pidustustele ei jõudnud, küll aga osale- järvi vallavalitsuse töötajat, kes olid sid rahvamaja juubeliballil. koolitusreisil Tallinnas. Väike-Maarja esindajatega kohtuti raamatukogus, TOMMERUP Showbrassband Heikendorf esinemas Väike-Maarja keskväljakul. Foto: Ekke Võhandu kus volikogu esimees Olev Liblikmann Valla arengukava koostamises osale- andis ülevaate meie vallavalituse struk- sid ekspertide ja juhtivkonsultantidena tuurist ja toimimisest. haridus- ja kultuurijuht Lokky Jorgen- Mõne lausega 12. detsember 2001 sen ning vallavanem Ronald Stelmer. Väike-Maarja valla 10. aastapäeva 25.–28. aprill 2000 2000. aasta 2001. aasta vanem Marko Pomerants üle maakon- pidustustel osalesid Risto Arovuori, Arengukava koostamise käigus käi- Üheks aasta märksõnaks oli valla Triigi spordihoone sai kaasaegsed na kaunimate kodude rajajatele masti- Hannu Mäkelä ja Markku Torttila. Güm- sid Tommerupis Olev Liblikmann, Raili arengukava koostamine. PHARE ra- jõuseadmed, korrastati Ebavere tervi- vimplid ja tänukirjad. naasiumi jaoks anti üle 100 eurot, mis Sirgmets, Juta Haasma, Helve Pugo- hastamisel olid sellesse protsessi kaa- serada. Valla rahvaspordialane tegevus Endisel Avispea koolimajal avati mõeldud stipendiumiks ühele õpilase- nen, Reet Eesmäe, Ene Kinks, Urmas satud kõik Väike-Maarja sõprusvallad. anti rahvaspordiklubi korraldada. mälestustahvel kunagisele koolijuha- le hea eesti keele kasutamise eest. Reinart, Vallo Taar, Aare Prants, Jüri Toimusid õppereisid, work-shopid, Vaos avati laste mänguväljak ja tajale August Leppikule ja uuendati Ja- Vilimaa, Ilve Tobreluts ja Kaarma valla konverentsid. Trükis ilmus raamat “Väi- Väike-Maarjas noortekeskus. Pandi- kob Liivi mälestustahvlit. SONKAJÄRVI esindajana abivallavanem Aivo Aavik. ke-Maarja radadel”. vere päeva külakonverentsid toimusid Jätkuvalt remonditi Kiltsi lossi, 1999 - 2000 26.–28. mai 2000 Eesti Raamatu Aasta raames korral- Triigis ja Nõmmes. Meie valda jõudis uuendati lasteaia fassaad, keskküte ja Valla arengukava koostamise käiku Väike-Maarjas viibisid Pandive- dati raamatulaat, karneval ja jalgratta- Hansapanga initsiatiivil loodud projekt aknad, uute akende ja värskeilmeliste kaasati lektorite ja juhtivate eksper- re päevadel Ronald Stelmer ja Løkky matk. Korrastati Äntu looduse õppera- “Vaata Maailma”, muuseumis avati näi- ruumide üle rõõmustab gümnaasiumi tidena Sonkajärvi vallavanem Simo Jørgensen abikaasadega. Koos väike- da. Avispeal peeti külapäeva. tus “Küüditamine. Perede lood.” pere, korraliku keskkütte ja katuse sai Mäkinen ja rahvaülikooli rektor Eero maarjalastega marsiti ühises Pandivere Korraldati ümber Väike-Maarja soo- Triigis, perekond Leiteri koduaias hooldekodu. Sillanpää. päeva rongkäigus ja sõideti arengukava jamajandus. andsid peaminister Mart Laar ja maa- 28. märts - 1. aprill 2000 koostajatega Saaremaale Kaarma valda. Phare arengukava koostamise raa- 12. detsember 2001 mes käisid Sonkajärvil vallavanem Väike-Maarja valla 10. aastapäeva AS Termest lubatud auhinnast Sven Kesler, muuseumi juhataja Reeli tähistamisel osales Tommerupist Løk- Freiental, turismikorraldaja Ellu Moisa, ky Jørgensen koos abikaasa Patriciaga. Imre-Gustav Vellamaa, Fortum Ter- geaegselt soojaarveid tasuvate Väike- olid KÜ Tõruke, KÜ Lõuna 13, Säde 1 rahvamaja direktor Mare Taar, perearst mest AS turundusjuht, Väike-Maarja Maarja klientide vahel loositakse jaa- korterid 16-30, Ehitajate tee 7, Lõuna Mall Lepiksoo, hooldekodu vanemõde HEIKENDORF Valla Infoleht nr 2 (90), veebruar 2001: nuaris välja auhind. 19, Väike-Maarja Päästekool. Sel kor- Asta Peri, ehitusnõunik Ants Haasma, Juuli 2000 Eelmise aasta suvel, kui AS Termest 25. jaanuaril toimuski Termestis au- ral naeratas õnn KÜ-le Lõuna 13, mis Triigi lasteaed-algkooli juhataja Ülle Valla ettevõtjate delegatsioon käis alustas Väike-Maarja soojamajanduse hinna loosimine sõelale jäänud kuue saab auhinnaks 4000 krooni väärtuses Kippel, gümnaasiumi õppealajuhataja volikogu esimehe Olev Liblikmanni renoveerimist, sai lubatud, et kõigi õi- korteriühistu ja maja vahel, milleks toasooja. Raimo Maasik. eestvõttel Hannoveris messil EXPO 1999, 2000, 2001 2000. Tagasiteel külastati Heikendor- Naisekandmise MM-võistluste aegu fi valda, kus koos vallavanem Sönke Maavanem Marko Pomerantsi soovid olid koos Eesti paremate naisekand- Jändlinguga käidi Heikendorfi valla väi- jatega Sonkajärvil ka vallavalitsuse ja keettevõtetes ja kohtuti Tööstus-Kau- Väike-Maarja valla 10. aastapäevaks: -volikogu esindajad. banduskoja eestvõtmisel ettevõtjatega. 8.-10. juuni 2001 23. – 28. august 2000 Väike-Maarja Valla Infoleht nr 11 ri käike, küll Rakveresse, Tallinna või potentsiaal, seega üks päris vald siin Väike-Maarjas olid külas IV Eesti Väike-Maarja pasunakoor osales (99), detsember 2001: mõnda Norra linna, et sellel Viru vallal Lääne-Virumaal. naisekandmise esivõistlustel Sonka- Heikendorfi s 11. euromuusikapäeva- Maarja kohanime ees küll täiend tulevikus kenasti võiks minna. Terve mõtlemise jätkumist ma teile järvi esindajad Eero Pitkänen ja Martti del. Heikendorfi s käisid ka volikogu Väike, kuid ette ikka võetakse siin suu- Suur alati on olnud selle kandi inim- soovin ja ise tervelt mõelda proovin. Luukkonen. haridus- ja kultuurikomisjoni esimees 12. detsember 2001 Li-Ann Lehtmets ja kultuurinõunik Ilve Väike-Maarja valla 10. aastapäeva Tobreluts. Aitäh! Muudatustest kiirabis pidustustel osales Sonkajärvi vallava- 2.–9. august 2001 nem Simo Mäkinen. Show-Brassband Heikendorf käis Väike-Maarja Valla Infoleht nr 9 (86), Kaire Saage, Väike-Maarja Valla Info- piirkonda ja seetõttu viibib ta vähem Eestis puhkusereisil, oldi meie pasuna- oktoober 2000: leht nr 2 (90), veebruar 2001: Väike-Maarjas. SIRDAL koori külalised, anti efektseid kontserte Palju tänu hr Sven Keslerile ja val- Alates 1. jaanuarist 2001.a. viidi Kiirabi teenindab vaid erakorralisi Veebruar 2000 üle Eesti ja osaleti Väike-Maarjas korral- lavalitsusele Väike-Maarja sauna uue Väike-Maarja kiirabi vallavalitsuse allu- haigeid. Päevasel ajal palume patsien- Valla arengukava koostamisel kaa- datud Lääne-Virumaa puhkpillipäeval. kerise ja remondi eest! vusest MTÜ Rakvere Haigla alluvusse. tidel pöörduda oma perearsti poole. Tänulikud saunalised Kiirabil ei ole enam kindlat teenindus- 2000.-2001. a valla infolehti ja muid ülestähendusi sirvis Ilve Tobreluts 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Väike-Maarja vald 25. aastapäeva künnisel Omavalitsusliku elukorralduse kujunemisest ja arengust Aastad 2002 ja 2003 – noppeid ja meenutusi Vallavolikogus Väike-Maarja valla koolid ja rahvamaja arvudes
27. 02.2002. a jon, esimees Madis Niinemets, liikmed Väike-Maarja Valla Infoleht nr 8 (119), arv klassis – 11/32, s.h keskkooliosas Teadusministeerium; Otsustati võtta vastu loomsete jäät- Ants Möldre, Jaanus Kull; majandus- september 2003: 19/26; · õpilaste arv praeguses Väike-Maar- mete käitlemise tehase rajamise detail- komisjon, esimees Anne Urm, liikmed 1. Väike-Maarja Muusikakool · viitele/neljade ja viitele õppijate ja Õppekeskuses 235; planeering. Toomas Horeb, Mati Rüütel, Aivar · õpilaste arv 68, sellel aastal vastu üldarv 43/106, s.h keskkooliosas 1/27; · õpetatavate erialade arv – 6; Volikogu algatas detailplaneeringu Püvi, Veiko Klaan, Valter Pugonen, Jüri võetud 13 uut õpilast; · pedagoogiline kaader – 44 õpeta- · õpetajate arv õppekeskuses – 35. 2001. a. augustis tehase rajamiseks Vilimaa, Olev Liblikmann; sotsiaalko- · erialad – 5; jat. 5. Väike-Maarja Valla Rahvamaja Ebavere küla Kaarma tootmispiir- misjon, esimees Mall Võhandu, liik- · suurima osalusega erialad – klaver 3. Kiltsi Põhikool · valla rahvamaja ühendab nii Väike- konda. Vallavalitus on tegelenud kü- med Marika Karron, Rein Möldre, Mall ja puhkpill (38 ja 16 õpilast); · õpilaste arv 2003. aasta sügisel 107 Maarja kui ka Kiltsi rahvamaja; simusega sügavuti, käinud tutvumas Lepiksoo, Vaike Palmiste, Aino Midt; · põhiosakond – 51 õpilast; ehk 15 vähem kui aasta varem; · uuel hooajal alustab Väike-Maarjas analoogse tehasega Taanis, et selgeks haridus- ja kultuurikomisjon, esimees · üldosakond – 17 õpilast; · maakondlikel aineolümpiaadidel tegevust 26 ringi, klubi ja kursust kokku saada võimlikud ohud ja riskid kesk- Li-Ann Lehtmets, liikmed Peeter Albi, · täielik kursus kestab 7 ja noorem eelmisel õppeaastal 5 auhinnalist koh- 480 osalejaga, neist 11 lastele ja noor- konnale. Loomsete jäätmete käitlemise Anne Urm, Vallo Taar, Ants Rikberg, aste 4 aastat, mõlema lõpetamisel vas- ta, lisaks bioloogias üle-eestiliselt Avo tele; olukord täna – lõpnud loom maetakse Larissa Käbin, Ellen Lossi, Ivika Abner; tav tunnistus; Koppase III koht; · Kiltsis alustab 4 ringi kokku 50 osa- maha, mis põhjustab suuremat ohtu maakomisjon, esimees Rein Möldre, · vabariiklikel konkurssidel eelneval · 2003. aastal lõpetas 16 õpilast; 11 lejaga, neist 2 lastele ja noortele; põhjaveele. Tehase ehitamine kõiki liikmed Endel Mäesepp Raimo Beil- õppeaastal 3 auhinnalist kohta ja vare- neist jätkas gümnaasiumiastmes, neist · ringijuhte on kokku 17 ja hooajal tehnoloogilisi ja keskkonna aspekte ar- mann, Vello Metsson, Maime Lõomets, malt 1, 5 Väike-Maarjas; lisandumas 3; vestades parendaks olukorda. Andres Tomingas, Jaak Aader, Lembitu · lisaks rahvusvahelisel konkursil · kutsekoolidesse asus 5, neist Pai- · 2002. aastal korraldati kokku 175 20. oktoobril 2002. a valiti uus Pihlak, Jaak Läänemets. “Noored trompetitalendid” Taavi Taari desse 3 õpilast; üritust ja selle aasta algusest on kor- Väike-Maarja vallavolikogu järgmises 2.12.2002. a III koht. · pedagoogiline kaader – 16 õpeta- raldatud juba 105 kõige erinevamat koosseisus: Rein Möldre, Mall Võhan- Vallavanemaks valiti Olev Liblik- 2. Väike-Maarja Gümnaasium jat. üritust; du, Jaanus Kull, Indrek Kesküla, Olev mann. · õpilaste koguarv eelmisel õppeaas- 4. Integreeritud kool · 30 aastat järjest on toiminud pere- Liblikmann, Peeter Albi, Anne Urm, 11.12. 2002. a tal 644, nüüd 585, s.h 10.-12. klassides · ühendatud kool moodustub Väike- klubi, rahvatantsu naisrühmal täitus 20 Ants Möldre, Endel Mäesepp, Toomas Vallavalitsus kinnitati järgmises 128; Maarja Gümnaasiumi ja Väike-Maarja ja segarühmal täitub 15 tegevusaastat, Horeb, Lembitu Pihlak, Marika Kar- koosseisus: Olev Liblikmann – valla- · klasskomplektide arv 28, s.h 10.-12. Õppekeskuse ühendamisel; koorilaul Väike-Maarjas on kestnud 130 ron, Jaak Aader, Madis Niinemets, Jüri vanem, Kaarel Moisa – abivallavanem, klassides 6; · ühendatud kooli moodustajad – ja laste lauluvõistlus 30 aastat, kam- Vilimaa, Jaak Läänemets, Li-Ann Leht- liikmed Helve Pugonen, Lea Mäesepp, · õpilaste minimaalne/maksimaalne Väike-Maarja vald ja EV Haridus- ja merkooril täitub 20 aastat. mets. Raili Sirgmets, Mati Mere, Jüri Vilimaa. 28.10.2002. a 28. 05. 2003. a Vallavolikogu esimeheks valiti Ind- Otsustati, et Väike-Maarja vald osa- rek Kesküla ja aseesimeheks Ants leb asutajaliikmena mittetulundus- Arvamusi loomsete jäätmete käitlemise Möldre. ühingu Eesti Mõisakoolide Ühendus tehas rajamise kohta Ebaverre 13.11.2002. a asutamisel. Moodustati volikogu alalised komis- 24.09 2003. a Väike-Maarja Valla Infoleht nr 4 (103), nimel, et üldse mitte midagi töödelda. iga ise mõtlev väikemaarjalane on käit- jonid ja valiti komisjonide esimehed Kinnitati Väike-Maarja valla aasta aprill 2002: On see lahendus? Kes vähegi on viitsi- lustehase rajamise poolt. Inimesi ei ole ning 20.11.2002 kinnitati komisjonide tegija statuut ja valla aukodaniku sta- Ülo Ansberg, Paide vallavanem: nud, see on võinud lugeda kavandatava lihtsalt piisavalt informeeritud sellise koosseisud järgmiselt: revisjonikomis- tuut uues redaktsioonis. “Meie volikogu pole seni loomsete jäät- tehase detailplaneeringu projekti Väi- investeeringu tähtsusest, võimalikke mete käitlemise tehase vastu olnud. Ka ke-Maarja raamatukogus. Seal tõesti ohtusid on odava populaarsuse taht- asukoht Sillaotsa vana asfaltbetoonite- viidatakse mõningatele ohtudele, kuid jad emotsionaalsel pinnal võimenda- Kuidas Väike-Maarja vald hase taga on hea, sest läheduses ini- samas näidatakse ära ka võimalused nud. Loodan, et valda valitutel jätkub mesi ei ela ja see jääb ka metsa sisse. neist hoidumiseks. Seega, keskkonna- kainet mõtlemist ja et tehtaks õigeid uue vallamaja sai? Algul pakkusime riigile isegi kaasra- sõbralik ja ohutu töötlemine on või- otsuseid.“ hastamist, et tehast meie valda rajada, malik. Pealegi tööle hakkavad seal ini- Artur Gavronski, Rotaks-R juhatuse Sven Kesler, vallavanem, Väike-Maarja hoones tööd 1.09.2000. Tänavu suvel kuid eelistati Väike-Maarjat.” mesed meie endi keskelt, kes hingavad liige: „Seda tüüpi tehased kaasajal on Valla Infoleht nr 4 (103), aprill 2002: tuleb samaaegselt teostada ehitusre- Ivo Randveer, Väike-Maarja elanik: sama õhku ja joovad sama vett. Minu kõrgtehnoloogia ettevõtted ning haisu Eesti Ühispanga kontor, postkontor monttööd nii päästekooli ühiselamus „Elu on kahjuks väga keeruline ja liht- tõsine soov on, et me kõik suudaksime ja reostust siin kindlasti ei kaasne. Ar- ja tööhõivetalitus on kolinud endises- kui ehitada õppekeskuse ühiselamu. said lahendusi reeglina ei eksisteeri! oma hetkemeeleolust natukene kauge- van, et sellise investeeringu tegemine se kutsekooli peahoonesse, kuhu peagi Tulevane vallamaja on ehitatud See puudutab ka Ebavere külla kavan- male vaadata ja sellest lähtuvalt valla Väike-Maarjas oleks oluline, kuna te- kolib ka vallavalitsus. Kuna tegemist 1957. aastal endise Väike-Maarja Ra- datavat tehast. Selle asemel, et võidel- jaoks õigeid otsuseid langetada.“ kiks lisatöökohti ja tõuseks valla mai- on pika ajalooga ettevõtmisega, siis on jooni TSN TK haldushoonena. Arves- da keskkonnasõbraliku töötlemise eest, Aare Kalson, vallakodanik: „Suhel- ne.“ asjakohane juba möödunud sündmusi tades hoone vanust ja tehnilist seisu- võideldakse millegipärast hoopis selle nud paljude inimestega, julgen väita, et meenutada. korda, oli vajalik teostada hoone täielik Väike-Maarja Õppekeskusesse asu- kapitaalremont. Projekti autorid on tati 1993. aastal osakonnana päästee- Piret Lai ja Jüri Viitmann, kes on pro- riala. 1997. aastal alustati osakonnana jekteerinud ka uue raamatukogu. AS Motosporditraditsioonid kestavad Ebaveres peeti tegutseva, kuid sisuliselt juba pääste- Antaares võitis ehituse riigihanke pak- kooli lahutamist õppekeskusest. Vara- kumisega 3,843 miljonit krooni, mis on Ilve Tobreluts, Väike-Maarja Valla Info- võistlustel. Vabadusristi de lahutamise tulemusena asutati 1. tänaseks lisatööde tõttu üle 300 000 leht nr 8 (107), september 2002: 2. septembril olid Harri Kullas ja jaanuaril 1999. a. Väike-Maarja Pääs- krooni suurenenud. Elektritööd teostas Väike-Maarja kandi mototraditsioo- Indrek Mägi koos oma lähedastega päeva tekool, kellele anti üle õppekeskuse OÜ Hektali. ne jätkavad edukalt noored mootori- palutud vallavanem Sven Kesleri vas- Ilve Tobreluts, Väike-Maarja Valla Info- õppehooned ja ühiselamu. Õppekesku- Vald fi nantseeris ehitust 2001. aas- sportlased, 10-aastased Harri Kullas tuvõtule. Mõnusas vestlusringis räägi- se tarbeks ostis haridusministeerium tal laenuvahendeist 1 milj. krooni ula- ja Indrek Mägi. Poisid on oma perede, ti poiste huvi tekkimisest motospordi leht nr 7 (106), august 2002: 1999. aastal endise Väike-Marja kolhoo- tuses, Vabariigi Valitsus on omandi- eeskätt isade toel jõudnud maailma- vastu, nende senistest kogemustest, 17. augustil peeti Ebaveres, admiral si kontorihoone Pikk 1A arvestusega, et reformi reservfondist raha eraldanud klassi ja on noorte seas igati arvestata- võistlusreisidest ja edasistest plaani- Johan Pitka endises talukohas Vaba- ümberehitamise käigus rajatakse sinna kokku 1,1 miljonit krooni. Taotlus on vad konkurendid. Mõlemad on saavuta- dest, motospordi üldisest seisust nii dusristi päeva. Läbi aegade on selle ka õppekeskuse õpilaskodu. Et õpilas- esitatud Vabariigi Valitsuse reservfon- nud nii kodustel võistlustel kui väljas- Eestis, Euroopas kui maailmas ning eesmärk olnud eestluse hoidmine igi- kodu jaoks ruume ja vallale vallamaja di 1,933 miljoni krooni eraldamiseks. pool Eestit märkimisväärseid tulemusi. Müüriku raja tulevikuperspektiividest. kestvana. saada, munitsipaliseeriti riigi poolt Lisaks on selle aasta valla eelarves 500 Suurim edu tuli tänavu suvel, mil ot- Samuti oli juttu poiste kooliteest. Tänavu toimus Vabadusristi päev 23. vallale 1999. aasta sügisel õppekesku- 000 krooni maja sisustamiseks ja uue sustati osaleda Euroopa tähtsamatel se endine peahoone, mida ei vajanud telefonikeskjaama soetamiseks. korda, 11. korda taasiseseisvunud Ees- kumbki kool. Õppekeskus alustas uues tis. Ebaveret ei valitud toimumiskohaks juhuslikult – tänavu möödus 130 aastat admiral Johan Pitka sünnist. Näitemängust XV Pandivere päeval Päeva avas vallavolikogu esimees Olev Liblikmann. Sõna võtsid Ees- Ilve Tobreluts, Väike-Maarja Valla Info- mine hästi õnnestunud. Näitemängu ti Vabariigi president Arnold Rüütel, leht nr 6 (105), juuni 2002: rikastas ka pasuna- ja laulukooride kaa- kindralleitnant Johannes Kert ja Mere- Päeva naelaks kujunes Ellu Moisa salöömine. ja Ene-Riina Ruubeli poolt mõni kuu „Pildikesi parnassiaegsest Väike- väe ajaloonõunik Reet Naber. Esinesid tagasi kokku seatud ja Heli-Liivia Kom- Maarjast“ näitemänguseltskond: Liisa Eesti Kaitseväe orkester ja Väike-Maar- bi juhendamisel rahvamaja näiteringi Golding (Inga Murula), Johanna Soop ja laulutüdrukud. Osales ka Vabadus- poolt lavalaudadele toodud Väike- (Reine Anton), Anna Golding (Liili Gui- sõjast osavõtnu, 102aastane August Maarja aineline näitemäng “Pildikesi tor), Johannes Sõster (Veiko Metsar), Pruuel Otepäält. Kohalolnutel oli või- parnassiaegsest Väike-Maarjast”. Mihkel Kampmaa (Sven Tammoja), malik tutvuda mõõganäituse ja mitme- Lavastus kukkus fantastiliselt hästi Jakob Tamm (Olev Liblikmann), Jakob suguste relvadega. Kaitsevägi pakkus välja ja rohkearvuline publik võttis sel- Liiv (Raimo Maasik), Juhan Liiv (Too- le väga soojalt vastu. Osatäitjate valiku mas Šarin), Johan Elken (Sven Kesler), sõdurisuppi. ja parukate-habemete abil oli mängita- Peeter Jakobson (Siim Kesler), Kaarel Ürituse korraldasid Mustametsa vate tegelaskujude (kes vanade fotode Krimm (Urmet Leemets). Harri Kullas ja Indrek Mägi 2002. aastal võidetud karikatega. Muinsuskaitse Klubi Tartumaalt ja Väi- järgi hästi teada) äratuntavaks muut- Foto: Ekke Võhandu ke-Maarja Vallavalitsus. September 2016.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Väike-Maarja vald 25. aastapäeva künnisel Omavalitsusliku elukorralduse kujunemisest ja arengust Aastad 2002 ja 2003 – noppeid ja meenutusi
gravüüride põhjal koostatud kaardi- valda külastas Soome suursaadik Jaak- Mõne lausega komplekti. ko Blomberg. Noor motosportlane Indrek Mägi Gümnaasium tähistas 130. aasta- 2002. aasta Maarja prügila sulgemistööde I etapp. 2003. aasta krooniti oma vanuseklassis maailmaka- päeva, esitleti vilistlase, USA-s elava Kiltsi koolis avati Rootsi SIDA pro- Avispea talunik Jaak Läänemets sai Kiltsi lossis peeti rahvusvaheline rikasarja üldvõitjaks. Väike-Maarja vald meditsiinidoktor Arved Ojamaa mäles- jekti abil rekonstrueeritud katlamaja. Aasta Põllumehe tiitli. Kiltsi Põhikooli konverents “200 aastat A. J. von Kru- tuli nii Lääne-Viru maakonna valdade tusteraamatut „Võõras kodus“. Kiltsi Osalesid Rootsi suursaadik Eestis pr direktorile Lembit Keerusele omista- sensterni juhitud ümbermaailmareisi tali- kui suvemängude võitjaks. koolis fi lmiti materjali ETV uue saate- Elisabeth Borsiin-Bonnier ja Rootsi Algasid valgustatud kõnni- ja jalg- sarja „MuinasTeeVee“ jaoks. 7 km võrra peaministri abikaasa pr Annika Pers- rattatee ehitustööd. Väike-Maarja rah- pikenes Äntu-Nõmme looduse õppera- son. vamaja sai uue küttesüsteemi. da. Muuseumis anti Valdek Pallile üle F. Eesti külade V maapäev peeti Lää- Alustati koostöövõimaluste välja- J. Wiedemanni nimeline keeleauhind; ne-Virumaal. Üks töörühm töötas Müü- selgitamist Pandivere piirkonna oma- kõnega esines haridusminister Mailis rikul Vainu Tare juures. Osalenutele valitsuste (Väike-Maarja, Tamsalu, Rand. Gümnaasium korraldas heatege- tutvustati valla ettevõtlust ning lähe- Avanduse, Rakke ja Laekvere vallad vuskontserdi kooliraadio heaks. Tubli malt Kaarli ja Uuetoa talu ning Avispea ning Tamsalu linn) vahel. laulupoiss Taavi Taar esines ETV Lau- küla. Väike-Maarja kirikus õnnistati klaa- lukarussellis. Norra West-Agderi maakonna de- sikunstnik Riho Hüti poolt loodud roo- Kiltsi lossis peeti mõisapäeva: kon- legatsioon tutvus Väike-Maarja valla sakna vitraaž „Maarja kuulutamine“. verents “Eestimaalastest ja eestlastest haridus- ja kultuurieluga. Väike-Maarja ümbermaailmasõitjad” ja “Lennuki” ümbermaailmareisi näituse avamine. Triigi Lasteaed-Algkoolis toimus viima- HAUSJÄRVI lis läbi oma suvelaagri. Võõrustajaks ne lõpuaktus. 31. mai – 1. juuni 2002 oli Sirdali kommuun. Koos suusataja- Väike-Maarja rahvamaja tähistas 90. Hausjärvi valla spordi- ja noorsoo- te ja treener Raul Kütiga oli Sirdalis ka aastapäeva, Triigi raamatukogu 50. aas- töö koordineerija Jari Kovanen esines tapäeva. Väike-Maarja keskplatsil oli vallavanem Sven Kesler. ettekandega XV Pandivere päeva raa- Götegorgi (Rootsi) noorte puhkpillior- 14.-15. detsember 2002 mes toimunud rahvusvahelisel konve- kestri kontsert. Väike-Maarjas olid külas volikogu rentsil “Laps maailmas ja maailm lap- Pandi nurgakivi loomsete jäätmete esimees Torjus Kvæven, vallavanem ses”. käitlemise tehasele. Suvise põua ta- Krusensternide perekonna esindajad Kiltsi lossi esisel admiral Adam Johann Svein Tore Åtland ja tehnikaosakonna 6.-7. september 2002 gajärjel jäid tühjaks 72 majapidamise von Krusensteni juhitud esimese Vene ümbermaailmareisi alguse 200. aasta- juhataja Steinar Ness. Osaleti ka Väike- Foto: Erakogu Väike-Maarja vallavalitsuse töötajad kaevud, korraldati veevedu neile maja- päevale pühendatud konverentsi ajal. Maarja rahvamaja 90. aastapäeva juu- käisid Hausjärvil koolituskäigul. Tut- pidamistele. Lõpetati Väike-Maarja ale- ti Kodanikupäeva aumärk – hinnaline algusest” ja esitleti selleks puhuks väl- beliballil. vuti vallavalitsuse töökorraldusega ja viku vee- ja kanalisatsioonitrasside re- kingitus kodanikukohuse silmapaist- ja antud postmarki, ümbrikku, eri- ja 15.-17. mai 2003 osakondade toimimisega – vallavanem konstrueerimise II etapi tööd ja Väike- valt hea täitmise eest. kõrvaltemplit ning ümbermaailmareisi Sirdalis käisid volikogu esimees Hannu Mäkelä andis väga põhjaliku ülevaate. Indrek Kesküla, vallavanem Olev Lib- 8.-9. august 2003 likmann, abivallavanem Kaarel Moisa rult, Rakkest, Tapalt, Uhtnast ja Tam- Hausjärvi haridus- ja kultuurijuht ning kultuuri- ja spordiosakonna ju- Sündmusi salust. Markku Torttila koos abikaasa Riittaga hataja Ilve Tobreluts. Arutleti edasise 2003. aastal osales Kiltsi lossis toimunud admiral koostöö üle, tutvuti kommuuni töökor- 2002. aastal tamine toimus Hanno Tamme eestvõt- 24. veebruaril tähistati vabariigi 85. A. J. von Krusensterni ümbermaailma- ralduse, asutuste ja ümbruskonnaga, 3. märtsil toimus Triigi spordihoo- tel ja rahastamisel (Kadaka Apteek). aastapäeva: jumalateenistus kirikus, reisi alguse 200. aastapäeva tähistami- osaleti rahvuspüha pidustustel. nes suurejooneline koertenäitus Viru 23. juunil toimus Väike-Maarjas meenutushetked vabadussamba juu- se rahvusvahelisel konverentsil. 10.-12. oktoober 2003 Winter 2002, kus oli esindatud enamus Kaitseliidu Viru Maleva korraldusel res, kontsert Väike-Maarja rahvamajas. Väike-Maarjas käisid uus volikogu koeratõugusid. Korraldajaks Rakvere maakaitsepäev: relvade näitus ja esit- Sünnipäevatorti pakkus naisselts. SONKAJÄRVI esimees Olaf Åge Tjorhom, Svein Tore koertesõprade klubi. lused päästeameti, piirivalve ja polit- 26. märtsil meenutati Väike-Maar- Jaanuar 2002 Åtland, uus kultuurijuht Karl Johan 3. aprillil külastasid Väike-Maarja sei osalusel. Kontserdiga astus üles ja raamatukogus 1970-ndaid aastaid Valla lastekaitsespetsialist Helle valda Itaalia Vabariigi suursaadik Rug- Lübecki (Saksamaa) politsei meeskoor, Väike-Maarja kultuuriloos: killukesi kir- Sparr, John Birkelad ja Sinnese kooli di- Ling ja vallaarst Ene Kinks käisid koos gero Vozzi ja Rooma Riikliku Geograa- maavanem Marko Pomerants andis va- jandus- ja kultuurielust, Väike-Maarja rektor Liv Undheim. gümnaasiumi esindajatega Sonkajärvil fi amuuseumi direktor Serenita Papaldo badussamba juures maakonna linna- arengust, suurmajandist ja selle juhist 12.-14. detsember 2003 tutvumas õpiabirühma tegevusega. abikaasadega ning Itaalia-Eesti sõp- dele-valdadele üle võidutule. Boris Gavronskist. Vaadati 1978-1979. Olaf Åge Tjorhom, Svein Tore Åtland 30. mai - 2. juuni 2002 rusühingu juht Constsntino Moretti. 8. septembril toimus kolmas Väikse aastail Väike-Maarjast tehtud fi lmi. Esi- ja Karl Johan Sparr osalesid valla 12. Sonkajärvi kultuurijuht Eero Pitkä- Külalised andsid Väike-Maarja raama- Maarja päev: ekskursiooni „Väike-Maar- nesid Irma Raatma, Erich Meerja, Juhan aastapäeva tähistamisel ja rahvama- nen esines Pandivere päeval toimu- tukogule üle keeleõppe- ja kultuuritea- ja kirik restaureerimise ootel“ viis läbi Aare, Juta Haasma, Jaan Mere ja Kaarli ja jõulukuuballil. Käidi õppekeskuses nud rahvusvahelisel konverentsil “Laps vikuid. Kohal oli ka ETV reporter Ago kunstiajaloolane Juhan Kilumets, kon- Metsson. ühisprojekti raames teostatavate ehi- maailmas ja maailm lapses” ettekan- Gaškov. verentsil Vao tornis esinesid ettekan- 11. aprillil käisid Lääne-Virumaal tustööde kulgu vaatamas. dega laste ja noorte huvitegevusest ja 26. mail toimus Väike-Maarjas netega Juhan Kilumets, klaasikunstnik külas olnud Gävleborgi (Rootsi) kul- vaba aja veetmisest Sonkajärvi vallas. Jönköpingi (Rootsi) Lääne-Virumaa Riho Hütt ja Väike-Maarja koguduse tuuripoliitikud Väike-Maarjas. Väike- Juuli 2002 TOMMERUP Maarja muuseumis tunti suurt huvi Koos Eesti paremate naisekandjate- 30. mai - 2. juuni 2002 nõukogudeaegse majandussüsteemi ga osalesid Sonkajärvil naisekandmise Pandivere päevadel osalesid Tom- vastu. Raamatukogus tervitasid külali- MM-il Väike-Maarja valla esindajad merupi kooli direktor Marianne Kyed si volikogu esimees Indrek Kesküla ja Sven Kesler, Marjan Rebane, Virve Vaa- ning kommuuni haridus- ja kultuuri- vallavanem Olev Liblikmann, kultuu- rik, Lembitu Pihlak, Ilve Tobreluts. Kaa- juht Løkky Jørgensen koos abikaasa riosakonna juhataja Ilve Tobreluts esi- sas oli ka ETV võttegrupp. Patriciaga. Løkky Jørgensen esines nes ülevaatega valla kultuuri- ja spor- 21.-23. september 2002 Väike-Maarja raamatukogus toimunud dielust. Sonkajärvi valla 80. aastapäeva pi- rahvusvahelisel konverentsil “Laps 11. mail anti Väike-Maarja muuseu- dustustel osalesid Olev Liblikmann, maailmas ja maailm lapses” ettekan- mis üle F. J. Wiedemanni keeleauhind. Peeter Albi ja Ilve Tobreluts. dega laste ja noorte vaba aja veetmise Seekordsed laureaadid olid keeletead- 30. mai - 1. juuni 2003 lane ja mõjukas pedagoog, professor võimalustest Tommerupi kommuunis. Pandivere päeval osalesid Sonkajär- Mati Hint ning keelehooldaja ja ajakir- Sellest külaskäigust tekkis Tommerupi vi kultuurijuht Eero Pitkänen, vallava- janduskeele harija Helju Vals. Auhinda koolijuhil Marianne Kyedil huvi suhete litsuse asejuhataja Tarja Pirkkalainen ja anti üle 15. korda, toetasid ka haridus- arendamise vastu Kiltsi kooliga. vallavalitsuse liige Martti Luukkonen. ja teadusministeerium ning Eesti Kee- 5.-8. juuli 2003 Tutvuti meie valla uue juhtkonnaga ja le Sihtasutus, osales haridusminister Tommerupis, Väike-Maarja ja Tom- arutati edasise koostöö võimalusi. Toivo Maimets, tunnustati auhinna üht merupi suhete kontaktisiku Løkky Jør- Juuli 2003 algatajat ja senist elushoidjat Jüri Sil- genseni 60. sünnipäeva ja pensionile Sonkajärvil naisekandmise MM- da. Tulevast aastast saab Wiedemanni jäämise tähistamise pidustustel osale- võistlustel tulid Väike-Maarja võistlus- keeleauhind riikliku staatuse ja seda sid vallavolikogu esimees Indrek Kes- Lembitu Kuuse intervjueerimas mitmekordset naisekandmise maailmameist- te parimad esikohtadele nii vaba- kui hakatakse üle andma Tallinnas koos rit Margo Uusorgu 2002. aastal Müürikul toimunud 5. Eesti esivõistlustel nai- klassikalises stiilis, võistkondlikus ar- küla, suhete algataja kahe piirkonna teiste riiklike preemiatega. sekandmises. Foto: Ekke Võhandu vestuses saavutas esikoha OÜ Äntu vahel Peeter Albi ning valla kultuuri- ja 12. detsembril Väike-Maarja õppe- Farm. Sonkajärvil käisid ka valla ha- spordiosakonna juhataja Ilve Tobreluts. kultuuripäevade pidulik avamine: ju- õpetaja Tauno Teder. keskuse saalis toimunud valla 12. aas- ridus- ja kultuurikomisjoni esimees Tänukõnega Løkky Jørgensenile esines malateenistus kirikus, Jönköpingi kä- 26. septembril esitles Eduard Lep- tapäeva aktusel anti üle valla aukoda- Li-Ann Lehtmets ning arendusnõunik Indrek Kesküla. Kommuunivalitsuses sitöömeistrite näitus muuseumis ja pik Väike-Maarja muuseumis oma raa- niku tunnistus kauaaegsele rahvatants- Katrin Maadla. arutleti ühiselt edasise koostöö suun- kontsert rahvamajas, esinesid külalised matut “Väike-Maarja Muusikaselts”. ujuhile, gümnaasiumi õpetajale Aino dade üle: nähti võimalusi ühisprojekti- Jönköpingist, Väike-Maarja isetegevus- Ebavere suusarajad on pärast kor- Lukmanile ning esimene valla aasta SIRDAL de koostamises, Tommerupi esindajate lased, muusikakooli õpilased ja klaveri- rastustöid muutunud väga populaar- tegija tunnistus Krusensterni nimelise 16.-27. august 2002 osalemises Väike-Maarja planeeringute virtuoos Tõnu Naissoo. seks. Siin käib sportlasi treenimas üle MTÜ juhatuse esimehele, admiral A. J. Väike-Maarja suusaklubi viis Sirda- koostamisel ja koolituste läbiviimisel. 16. juunil õnnistati Väike-Maarja kogu maakonna. 27. detsembril toi- von Krusensterni juhitud ümbermaa- kirikus klaasikunstnik Riho Hüti poolt mus ka esimene suurem suusavõistlus. ilmareisi 200. aastapäeva pidustuste restaureeritud vitraažaken. Akna taas- Osavõtjaid oli Väike-Maarjast, Sõme- peakorraldajale Lembit Keerusele. 2002.-2003. a valla infolehti ja muid ülestähendusi sirvis Ilve Tobreluts 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2016.a. Koguduste teated Väike-Maarja Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Põllumeeste Seltsi Jumalateenistused pühapäeviti Aastad on kandnud teid kuldsesse ikka, Väike-Maarja koguduses taaskasutuskeskus soovime teile veel eluteed pikka… kell 13.00 Tamsalu mnt 1 Kogudust teenib hooldajaõpetajana on avatud Enn Salveste. Tel 5345 3967, Oktoober e-post: [email protected] laupäeviti kell 10-13. 100 Salme Vahemaa – 3. oktoobril 81 Aime Püvi – 12. oktoobril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Info: tel 5656 4959 (Tiia) Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 86 Õie Raidla – 30. oktoobril 80 Maimu Löper – 10. oktoobril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 85 Eeva Jürgen – 22. oktoobril 80 Aino Buht – 13. oktoobril 85 Kaljo Geidik – 30. oktoobril 80 Helvi Tammi – 22. oktoobril Koguduse veebil saab Facebookis lii- Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja 84 Hilda Riispere – 2. oktoobril 75 Ilse Savolainen – 1. oktoobril kiriku!“ 83 Eino Lepiksoo – 11. oktoobril 75 Kalju Lõhmus – 7. oktoobril TALUTURG 83 Veera Sikk – 14. oktoobril 75 Elve Salumäe – 9. oktoobril R, L 10-15 83 Oskar Buht – 21. oktoobril 70 Enn Jõesaar – 3. oktoobril 83 Heino Midt – 22. oktoobril 70 Linda-Lisette Kivila – 5. oktoobril Väike-Maarja bussijaamas Jumalateenistused pühapäeviti 82 Õie Geidik – 14. oktoobril 70 Eevi Hurt – 13. oktoobril Avispea koguduses 82 Helvi Hiiemäe – 26. oktoobril 70 Urve Prii – 23. oktoobril kell 10.30. Müügil kohalike tootjate 81 Hilje-Melaine Laissaar – Koguduse vaimulik on köögivili, piima- ja teraviljatooted, 11. oktoobril Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. hoidised, mesi, käsitöö. Koguduse veebileht: http://avispea.edicypages.com/et Info: tel 526 0283 Soovime õnne ja tugevat tervist! Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Väike-Maarja Vallavalitsus kokkusaamine toimub igal neljapäeval NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. MÜÜA Triigi külas Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.00. 1-toaline Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Õnnitleme noorimaid vallakodanikke EELK Simuna koguduse aadress: möbleeritud Allika 3, 46401 Simuna Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, korter, 43 m². pea algamas teed kaks jalga nii väikest … e-post: [email protected] Korrus 1/3. Planeering läbi maja. EELK Simuna ja Juuda koguduse ar- Mirtel Veermets – 10. augustil velduskonto annetuste tarvis on: Swe- Tsentraalne keskküte. Uued paket- dbank IBAN: EE852200001120184054. taknad ja rõduuks. Vannituba ja Matilde Kesler – 20. augustil WC on koos. 2 sahvrit/panipaika. Nele-Liis Sein – 2. septembril Korteri juurde kuulub kelder ja aiamaa. Olge rõõmsad, terved ja tublid! Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Hind (pole kivist) 2400 eurot. nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Lilian, tel: 5836 0809 võimalik kohtuda teistel aegadel. Mälestame Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr Swedbankis on EE652200001120247658. Igale meist on antud aeg – Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 aeg tulla, olla ja minna …
Ahto Traks 21.08.1972 – 20.08.2016 Soovin osta rabarberiistikuid. Raivo Mikkin 01.08.1948 – 26.08.2016 Rabarberid peavad olema jämedavarrelised. Rael Svetõševa 10.05.1934 – 28.08.2016 Olen valmis ise kohale tulema! Mihkel Reiss 23.05.1949 – 30.08.2016 Hind kokkuleppel! Raivo Kütt 08.08.1946 – 01.09.2016 Võta ühendust telefonil 521 1278 Agnes Vint 27.11.1928 – 05.09.2016 Avo Kask 04.07.1953 – 05.09.2016 Oliver Leedo 11.09.2016 – 19.09.2016
Telli Eesti lipud, masti- SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK vimplid ja lipumastid 12.10. 2016. a kella 10.00-st e-poest: www.lipuvabrik.ee VÄIKE-MAARJA HOOLDEKODUS Silmade kontroll maksab 15 eurot. Kohalik põllumees Prillitellijale on kontroll 8 eurot. Lastele silmade kontroll 10 eurot. võtab rendile Prilliostjale lapsele 5 eurot.
või ostab INFO ja ETTEREGISTREERIMINE põllumaid. telefonidel 5656 4959; 5016 825
Headel tingimustel hea hind. Väike-Maarja Hooldekodu Soovi korral ettemaks. (Ravi 1, I korrus) päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Kontakt Rein Miller, URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: tel 5392 6640 • naha- ja haavahooldusvahendid, • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. oktoobril kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna osavalla ruumides Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 11. oktoobril kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel ; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. 5343 9837 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 2000 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!