Arengukava Muudatused Arengukava Terviktekst 3. Märtsi 2005. a Muudatustega
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Tamsalu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 110, 1155 Arengukava muudatused Arengukava terviktekst 3. märtsi 2005. a muudatustega Vastu võetud 03.03.2005 nr 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 3 ja Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud põhimääruse alusel Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1.Teha Tamsalu Vallavalitsuse 24. augusti 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud «Tamsalu valla 2001–2005. a arengukavasse» järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. Muuta peatükki «Investeeringud» ning kehtestada uues sõnastuses: INVESTEERINGUD – teedemajandus (külateed, talude sissepääsuteed, põhiteedevõrk) keskkond (keskkonnaseisundi parendamine), infrastruktuur, veetrassid, kanalisatsioon ja kaugküttetrassid. Projektid lisafinantsallikate leidmiseks, riiklike vahendite taotlemine. 1.2. Muuta peatükki «Kommunaalmajandus» ning kehtestada uues sõnastuses: KOMMUNAALMAJANDUS * Energia ja soojamajandus – Sääse katlamaja, kaugkütte ja elamute soojasõlmed, Vajangu trassid; * Veemajandus ja kanalisatsioon – uued trassid, renoveerimine asustatud punktides, lokaalsed puhastusseadmed nii puhtale veele kui kanalisatsioonile. Lokaalsete külakaevude korrastamine. * Heakord ja planeeringud – üldplaneeringud ja arengustsenaariumid küladele. * Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 1.3. Muuta VALDKOND 3 ning kehtestada uues sõnastuses: INFRASTRUKTUUR, KESKKOND, HEAKORD 1. Koostöö teiste omavalitsustega * Puhta põhjavee säilitamine ja säästmine (linn, vald) * Inimeste teavitamine ja õpetamine – kuidas kaitsta looduskeskkonda, olmeprügi sorteerimine (piirkonna vallad, linnad) * Jäätmemajanduse korrastamiseks vajatavate vahendite eraldamine (linn, vald) * Üüri- ja kommunaalteenuste hinna kujundamine ja maksuvõlgade likvideerimine (linna ja valla ühtne tegevuskava) * Tamsalu prügila korrastamine, looduskeskkonna taastamine (tahked jäätmed) prügila ei vasta keskkonnanõuetele * Sääse asula staatuse määramine, elamumajanduse optimeerimine 2. Koostöö firmadega, ettevõtjatega * Sidemajanduse arendamine, arvutiside juurutamine keskustes * Elektrimajanduse korrastamine * Uute töökohtade loomise ja väikeettevõtluse soodustamine kohapeal * Koostöö põllumajandustootjatega, teave keskkonnakaitsest, loodussõbralike võtete leidmine läga laotamiseks 3. Projektid * Vallale rahaliste ja muude vahendite juurdehankimine (oma jõududega koostatud või tellitud projektid fondidest) * Kaasaegsetele nõuetele vastavate külade planeeringute koostamine ja arenguplaanid, mis lähtuvad juba läbiviidud osalisest maareformist s.t uutest moodustatud ja moodustatavatest kinnistutest, * Maakorralduskava koostamine. * Vastavalt uutele maaüksustele ja olemasolevatele objektidele koostada külade terviklikud heakorrastusprojektid ja need realiseerida Arengukava muudatused Arengukava terviktekst 3. märtsi 2005. a muudatustega Leht 1 / 12 4. Valdkonna investeeringud * Korteriomandi seadmine * Sääse aleviku kanalisatsiooni harutrasside renoveerimine * Sääse aleviku kaugküttetrasside ja korruselamute soojasõlmede rekonstrueerimine * Vajangu küla kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamine * Assamalla küla kanalisatsioonitrasside ja lokaalsete puhastite ehitus * Porkuni küla kanalisatsioonitrasside ehitus * tänavavalgustuse rekonstrueerimine (pidev) * Valla teede remont (pidev) * Vajangu küla kanalisatsiooni ja veevarustuse rekonstrueerimine * Porkuni järve puhkeala heakorrastamine (pidev) 1.4. Muuta peatükki INFORMATSIOON ARENGUKAVALE – MIDA TEHA KÜLADES? Ning kehtestada uues sõnastuses: Sääse alevik 2003. a seisuga elanikke 497, neist mehi 217, naisi 280. Ühendustee Tamsaluga on korralik. Põhimõtteliselt on valla suurim asustatud punkt ja sümboolne keskus. Asutustest on suurim tööandja Eesti Munatooted AS-le kuuluv Linnuvabrik. Tänavavalgustus on välja ehitatud. Sääsel on 59 valguspunkti, mis valgustavad elamusektorit ja lasteaeda. ARENGUPLAANID 1. Elamumajanduse korrastamine 2. Sidemajanduse arendamine 3. Kanalisatsiooni, veevarustuse renoveerimine. 4. Linnuvabriku lägahoidla korrastamine, läga kasutamise tehnoloogia uuendamine (loodussõbralikumaks muutmine) 5. Elektrivarustuse korrastamine 6. Kaugküttetrasside ja soojasõlmede rekonstrueerimine 2.Avaldada arengukava terviktekst vastavalt lisale 1 3.Määrus jõustub 10. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Tamsalu Vallavolikogu 3. märtsi 2005. a määruse nr 12 lisa 1 ARENGUKAVA TERVIKTEKST Tamsalu Vald – arengukava 2001–2005 TAMSALU VALLA AJALUGU JA ÜLDISELOOMUSTUS Tamsalu vald asub Lääne-Virumaa lääneserval. Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221–1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858–1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni ja Nõmmküla valdade aladel. Tamsalu valla kogupindala on 210 km2. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas. Leht 2 / 12 Arengukava muudatused Arengukava terviktekst 3. märtsi 2005. a muudatustega Tamsalu vald piirneb edelast ja läänest Järvamaal asuva Ambla ja Järva-Jaani vallaga, põhjast Rakvere vallaga, kirdest Vinni vallaga ja idast, lõunast Väike-Maarja vallaga, loodest Saksi vallaga. Tamsalu valla omavalitsus asub Tamsalu linnas. Vallavalitsusest kaugemad paigad on Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ja Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi külad on endisel ajal kuulunud Järvamaale, seetõttu on ka nende külade elanikel säilinud küllalt tihedad sidemed oma naabritega Järva-Jaanis ning samuti on endiste aegade seotuse tõttu tihedad sidemed Kullenga ja Assamalla küla elanikel Väike-Maarja aleviga. Tamsalu valla jaotab kaheks Tamsalu linn, kus asuvad sotsiaalobjektid, mida kasutavad ka valla elanikud, nii on vallarahva teenistuses Tamsalu Tervisekeskus, Tamsalu Gümnaasium, kauplused, sidejaoskond ning pank. Väga palju valla rahvast käib tööl linna territooriumil asuvates ettevõtetes ning samas käib ka linnarahvas tööl vallas asuvates ettevõtetes. Valla äärealade inimesed käivad tööl ja lapsed koolis naabervaldades. Tamsalu linna ja valla puhketsooniks on kujunenud Porkuni järve ümbrus. Alates 1994. aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega, korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused leiavad suveperioodil just aset Porkuni järve ääres. Järve äärseid laagriplatse Kaieallikal ja Külmaallikal on võimalik kasutada ettevõtetel või eraisikutel oma ürituste läbiviimiseks. Tamsalu valla võib tinglikult jagada kahte kanti, sellise jaotuse tingib valla keskel asuv Tamsalu linn. Veel ühismajandite ajastul nimetati ühte piirkonda Vajangu piirkonnaks ja teist Põdrangu piirkonnaks. Jaotus oli tekkinud majanditele kuuluvate maade alusel. Nii jääbki nn. Vajangu piirkonda 8 küla, millest suurim on Vajangu, kus asub valla lasteaed ja põhikool ning kauplused. Põdrangu piirkonda jääb 22 küla ja üks alevik Sääse, mis on rahvaarvu poolest suurim asustatud punkt, selles piirkonnas ja ka vallas. Vaatamata sellele, et ühismajandite tegevus on lõppenud ja asemele on asunud mitmed väikeettevõtted, on aastate jooksul kujunenud piirkondlik eraldatus jäänud. Põllumajandusreformiga kadus ka Sääse aleviku osatähtsus keskusena, praeguseks momendiks seisavad täiesti kasutuna endise kaupluse-söökla-teeninduspunkti hoone, mis pärast põllumajandusreformi leidis küll kasutust kauplus-baarina, kuid üldise konkurentsi tingimustes ei suutnud suurel pinnal paiknev kauplus ca 650 elanikuga asulas end ära majandada. Samuti on tulnud sulgeda Sääsel saun, mis eraettevõtjale ära ei tasunud. Suureks probleemiks vallale on ka Sääse paneelelamud, mis on küllaltki amortiseerunud ning vajavad juba lähiajal tugevat remonti. Vallaasutustest asuvad Sääsel lastepäevakodu ja päevakeskus. Vallavolikogu otsusel taotleti endiste külanimede ennistamist ja Vabariigi Valitsuse otsusel lisandusid 1999. aastast külade nimistusse veel Aavere, Koiduküla, Kadapiku, Võhmetu, Vadiküla, Koplitaguse, Türje, Araski, need külad olid kõik 1977. aastal liidetud suuremate küladega. 1998. aastal ennistati endised külanimed Kerguta ja Metskaevu. TAMSALU VALLA SWOT, VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU NÄGEMUS Tugevused * Traditsioonid (Porkuni