Mttraportti88.Pdf (2.699Mt)
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb. -
LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38 -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Tapa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE 2021 Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne Nimetus : Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Versioon : Eelnõu Töö nr : 18 /PA/ 20 Aeg : aprill 2021 Üldplaneeringu koostaja : Tapa Vallavalitsus Aadress: Pikk 15, Tapa linn , 45106, Tapa vald, Lääne -Virumaa Telefon: 322 9650 E-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant : OÜ Entec Eesti Aadress; Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Telefon: 617 7430 E-post: [email protected] KSH koostaja : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3a -15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert : Pille Antons, MSc Osalejad : Lea Jalukse, MSc Toomas Pallo, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... -
Lisad 1 6 Koos
LISA 1 Rahvaarv Tamsalu valla erinevates piirkondades seisuga 01. jaanuar 2009. Tamsalu linn ja Sääse alevik 3022 Suured külad 887 Keskmised külad 371 Väiksed külad 113 Väga väiksed külad 6 KOV taseme aadressiga 26 KOKKU 4425 TAMSALU LINN 2533 SÄÄSE ALEVIK 489 3022 SUURED KÜLAD VAJANGU 381 PORKUNI 189 ASSAMALLA 129 UUDEKÜLA 108 PÕDRANGU 80 887 KESKMISED KÜLAD VÕHMUTA 51 PIISUPI 59 KURSI 41 LOKSA 36 KUIE 32 NAISTEVÄLJA 32 KULLENGA 29 SAVALDUMA 26 JÄRVAJÕE 24 VISTLA 21 SAUVÄLJA 20 371 VÄIKSED KÜLAD KAEVA 16 VÕHMETU 14 AAVERE 13 KADAPIKU 13 KERGUTA 10 VÄGA VÄIKSED KÜLAD ALUPERE 10 JÄRSI 3 TÜRJE 9 ARASKI 2 KOPLITAGUSE 9 LEMMKÜLA 1 METSKAEVU 9 6 VADIKÜLA 5 KOV taseme aadressiga 26 KOIDUKÜLA 5 113 KOKKU 4425 LISA 2 Elamutüüpide jaotus Tamsalu vallas 2008. a Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU LINN ühepereelamud 403 44058 korterelamud 59 62013 kaksikelamud 5 369 ridaelamud 4 632 TAMSALU VALD eraldi ühepereelamud 475 65699 korterelamud 51 47503 kaksikelamud 7 1550 ridaelamud 6 2343 kahe korteriga elamud 6 1309 Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU VALD kokku ühepereelamud 878 109757 korterelamud 110 109516 kaksikelamud 12 1919 ridaelamud 10 2975 kahe korteriga elamud 6 1309 1016 225476 LISA 3 Fotod Tamsalu vallast Fotode autor: Kätlin Mandel Vallamaja Spordihoone Kolm suuremat tööandjat vallas AS Hallik AS Tamsalu EPT hooned Tamsalu Gümnaasium Porkuni kool Tamsalu linna tänavate vaated Sääse aleviku vaated Porkuni järv Porkuni maastik Porkuni Paemuuseum Uudeküla laululava Tamsalu valla põllumajandusmaastikud Tamsalu terviserada Vana lubjakivitehas -
LEND-2017.Pdf
Õppekavad Curricula Fotograafia Photography F Maal ja restaureerimine Painting and Restoration Ma Meedia- ja reklaamidisain Media and Advertisement Design Me Mööblidisain ja restaureerimine Furniture Design and Restoration Mö Nahadisain ja restaureerimine Leather Design and Restoration N Skulptuur Sculpture S Tekstiil Textile T Kataloog on valminud enne lõputööde kaitsmisi, seega võib esineda erisusi võrreldes tegeliku lõpetajate nimekirjaga. Catalogue has been prepared before the evaluation of diploma works, therefore there may be differences compared to the final list of graduates. Kujundaja/Design Maarika Martins Trükikoda/Print OÜ Paar Tartu Kõrgem Kunstikool Tähe 38b, 50103 Tartu, Estonia artcol.ee LEND 2017 Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööd Diploma Works of Tartu Art College Tartu 2017 Lõputöö idee sündis tänu minu vana- The idea for the final work came emale, kellega mul oli väga eriline about thanks to my grandmother side. Pärast vanaema lahkumist siit with whom I had a very special bond. ilmast tundsin, et tahan tuua posi- After the granny’s departure from tiivsust ja rõõmu nende eakate ellu, this world, I felt that I want to bring kes on veel meie keskel. positivity and joy to the life of those elderly who are still among us. Lõputööna valmisid portreefotod kuuest hooldekodus elavast huvita- The final work comprises portrait vast eakast inimesest. Igale fotole photos of six exciting elderly people on antud lisaväärtus sellise joonistus- who live in the nursing home. Each detailiga, mis konkreetsel pildil ole- photo is given an added value by a vat inimest iseloomustab. drawn detail that characterises the person on that particular photo. Töö käigus süvenesin erialase kir- janduse abil vananemisesse ja eri- During the work process I used pro- nevatesse võimalustesse, kuidas fessional literature to focus on the eakate elukvaliteeti tõsta. -
Impeeriumi Viimane Autovõistlus
THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day ..................................................................... -
Pargiturism Eesti Mõisakoolide Parkide Näitel Park Tourism
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Park tourism opportunities in Estonian manor schools parks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Marica-Maris Paju PhD Tiiu Kull Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaisa Kamenik Õppekava: Loodusturism Pealkiri: Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Lehekülgi: 67 Jooniseid: 10 Tabeleid: 2 Lisasid: 4 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Loodusturism Juhendajad: Marica-Maris Paju, Tiiu Kull Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Mõiste „pargiturism“ ei ole Eestis laialdaselt levinud. Siin ei leidu ettevõtteid ega organisatsioone, kes oleksid spetsialiseerunud pargituuride ja/või -reiside pakkumisele. Töö eesmärgiks oli uurida, milline on mõisaparkide väärtus, potentsiaal turismiobjektina ning mõisakoolide ja kohalike omavalitsuste roll pargiturismi edendamisel Eestis. Pilootprojektina valiti uuringu läbiviimiseks mõisakoolide pargid ja koostati küsimustik mõisakoolidele ning kohalikele omavalitsustele, et teada saada, kas nemad näevad mõisaparki väärtusliku looduskeskkonna ja turismiobjektina. Püstitatud eesmärgid selgitati välja kirjandusallikate, interneti andmete ning küsimustike analüüsi põhjal. Töö teoreetilises osas ilmnes, et mõisapark on mitmekesine looduskeskkond, millel on palju erinevaid väärtusi. Küsimustike analüüsi tulemusena selgus, et 90,5% küsitletutest peavad mõisaparki lisaväärtuseks koolimaja ümber. Mõisapargi suurimateks väärtusteks -
Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha -
For Those Interested in Active Holidays and in Exploring the Nature
33. Kalijärv Holiday House 39. Lätte Tourism Farm 44. Veski Guesthouse & Pub Tartu Visitors Centre Süvahavva Village Voki-Tamme village, Lasva Nursi village, Rõuge rural Veski 10, Antsla, Võru Raekoja plats 1A (Town Hall Square), rural municipality, Võru municipality, Võru County County Tar tu 26. Ilumetsa Meteorite Craters The tiny Süvahavva village, with fewer than fty County www.hot.ee/lattetalu www.euroveski.ee +372 744 2111 Rebasmäe village, www.kalijarve.ee +372 501 5834 +372 521 5290 [email protected] residents, is situated on both sides of Võhandu River. Orava rural municipality, Põlva County +372 511 6698 57°45'51''N 26°52'32''E 57°49'52''N 26°31'41''E Over thousands of years, the river has carved a deep +372 676 7532 28. Metsa-Lukatsi Holiday www.visittartu.com 57°51'19''N 27°7'55''E riverbed into the sandstone. Viia watermill was located 57°57'32''N 27°24'31''E House 40. Kaldavere Hostel 45. Witch's Country in www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre Ihamaru village, Kõlleste 34. Kubija Hotel & Nature Spa Korkuna village, Taheva rural Uhtjärve Primeval Valley 27. Süvahavva Nature Farm, Suur St. 3, Jõgeva here from 1900 to 1915. The old mill house has been rural municipality, Põlva Männiku 43A, Võru, Võru municipality, Valga County Uhtjärve village, Urvaste rural Süvahavva Wool Factory and Museum* +372 776 8520 renovated and converted into a village community County County www.kaldaverehostel.ee municipality, Võru County [email protected] Süvahavva village, www.puhketalud.ee centre. www.kubija.ee +372 530 30150 www.noiariik.ee www.visitjogeva.com Veriora rural municipality, Põlva County +372 5666 4398 +372 504 5745 57°38'37''N 26°19'34''E +372 5333 2253 www.syvahavva.ee 58°2'35''N 26°54'4''E Võrumaa Tourist Information Centre The white stone building houses a wool factory with the 57°48'53''N 27°0'29''E 41. -
Arengukava Muudatused Arengukava Terviktekst 3. Märtsi 2005. a Muudatustega
Väljaandja: Tamsalu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 110, 1155 Arengukava muudatused Arengukava terviktekst 3. märtsi 2005. a muudatustega Vastu võetud 03.03.2005 nr 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 3 ja Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud põhimääruse alusel Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1.Teha Tamsalu Vallavalitsuse 24. augusti 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud «Tamsalu valla 2001–2005. a arengukavasse» järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. Muuta peatükki «Investeeringud» ning kehtestada uues sõnastuses: INVESTEERINGUD – teedemajandus (külateed, talude sissepääsuteed, põhiteedevõrk) keskkond (keskkonnaseisundi parendamine), infrastruktuur, veetrassid, kanalisatsioon ja kaugküttetrassid. Projektid lisafinantsallikate leidmiseks, riiklike vahendite taotlemine. 1.2. Muuta peatükki «Kommunaalmajandus» ning kehtestada uues sõnastuses: KOMMUNAALMAJANDUS * Energia ja soojamajandus – Sääse katlamaja, kaugkütte ja elamute soojasõlmed, Vajangu trassid; * Veemajandus ja kanalisatsioon – uued trassid, renoveerimine asustatud punktides, lokaalsed puhastusseadmed nii puhtale veele kui kanalisatsioonile. Lokaalsete külakaevude korrastamine. * Heakord ja planeeringud -
Laekvere Valla Korraldatud Olmejäätmeveo Piirkondade, Vedamise Sageduse Ja -Aja Ning Jäätmeveo Teenustasu Piirmäärade Kehtestamine
Väljaandja: Laekvere Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 167, 1993 Laekvere valla korraldatud olmejäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine Vastu võetud 28.06.2007 nr 31 Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahvi 66 lõike 4 ja paragrahvi 67, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 366 ja paragrahvi 62 lõike 1 punkti 1, «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 14 alusel ning Väike-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere valdade ühishuvidest lähtudes korraldatud jäätmeveo kohaldamisel. § 1. Jäätmeveopiirkond (1) Kehtestada ühiseks jäätmeveopiirkonnaks: 1) Väike-Maarja valla Aavere, Aburi, Avanduse, Avispea, Ebavere, Eipri, Hirla, Imukvere, Koonu, Kurtna, Kännuküla, Kärsa, Käru, Liivaküla, Müüriku, Määri, Nadalama, Nõmme, Orguse, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Vorsti, Võivere, Äntu, Ärina külad ja Kiltsi, Simuna ja Väike-Maarja alevikud. 2) Tamsalu valla Alupere, Araski, Assamalla, Järsi, Järvajõe, Kadapiku, Kaeva, Kerguta, Koiduküla, Koplitaguse, Kuie, Kullenga, Kursi, Loksa, Metskaevu, Naistevälja, Piisupi, Porkuni, Põdrangu, Sauvälja, Savalduma, Türje, Uudeküla, Vadiküla, Vajangu, Vistla, Võhmetu ja Võhmuta ,Aavere ja Lemmküla külad, Sääse alevik ja Tamsalu linn. 3) Rakke valla Ao ,Edru, Emumäe, Kamariku, Kellamäe, Kitsemetsa, Koila, Kõpsta, Lahu, Lammasküla, Lasinurme, Liigvalla, Mõisamaa, Mäiste, Nõmmküla, Olju, Piibe, Räitsvere, Salla, Sootaguse, Suure-Rakke, Tammiku, Väike-Rakke, Väike-Tammiku külad ja Rakke alevik. 4) Laekvere valla Alekvere, Arukse, Kaasiksaare, Kellavere, Moora, Muuga, Paasvere, Padu, Rahkla, Rajaküla, Rohu, Salutaguse, Sirevere, Vassivere, Venevere külad ja Laekvere alevik. § 2. Korraldatud jäätmeliik (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliik,mis on tähistatud Vabariigi Valituse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed). § 3.