LÄÄNE-VIRU MAAKOND TAMSALU VALD

PORKUNI JÄRVE PUHKEALA TEEMAPLANEERING

Tellija: Tamsalu Vallavalitsus Koostaja: Aarens Projekt OÜ

Paide, Tamsalu 2007

Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Sisukord

Põhimõisted...... 4 1. Üldosa ...... 6 1.1. Töö eesmärk ...... 6 1.2. Töö meetod...... 6 1.3. Töö koostajad ...... 6 2. Üldised arengusuundumused...... 7 2.1. Globaalsed arengutrendid ...... 7 2.2. Eesti regionaalne areng...... 7 2.3. Pandivere piirkonna areng ...... 8 3. Olulisem ruumilise arengu dokumentidest ...... 9 3.1. Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia...... 9 3.2. Pandivere koostööpiirkonna turismi‐ ja puhkemajanduse arendamise strateegia aastateks 2005‐2014 ...... 9 3.3. Tamsalu valla ja linna üldplaneering ...... 9 3.4. Tamsalu valla arengukava 2005‐2013...... 10 3.5. Porkuni küla arengukava...... 11 3.6. Porkuni maastikukaitseala kaitse‐eeskiri ...... 11 3.7. Natura 2000 direktiivid ...... 12 3.8. Väärtuslikud maastikud...... 12 3.9. Porkuni järve puhkeala detailplaneering ...... 16 3.10. Lääne – Virumaa veemajandusprojekt...... 16 4. Porkuni ajalooline taust...... 17 5. Porkuni asukoht ja tagamaa ...... 18 6. Planeeringuala kirjeldus...... 19 6.1. Elanikkond ...... 19 6.2. Looduslikud tingimused ja loodusressursid...... 19 6.3. Sotsiaal‐majanduslikud tingimused...... 21 7. Porkuni kavandatud areng ...... 28 7.1. Piirkonna tuntus...... 28 7.2. Piirkonna arengutrendid, ‐suundumused...... 31 7.3. Hetkeseisu analüüs (SWOT)...... 32 7.4. Võtmeprobleemid...... 33 7.5. Kliendid ja vajadused ...... 34 7.6. Visioon 2016 ...... 36 8. Arengu- ja planeerimispõhimõtted ...... 38 8.1. Üldised arendustegevuse põhimõtted ...... 38 8.2. Planeerimispõhimõtted ...... 38

2 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 9. Kriitilised edutegurid ja kavandatu elluviimine ...... 39 9.1. Strateegilised aspektid (konkurentsifaktorid)...... 39 9.2. Kriitilised edutegurid ...... 39 9.3. Seire ja hindamine ...... 41 10. Maa‐ ja veealade kasutamise põhimõtted...... 42 10.1. Maa‐alade reserveerimine...... 42 10.2. Maakasutuse määramine ...... 42 10.2.1. Elamumaad...... 43 10.2.2. Keskuste maad...... 44 10.2.3. Ärimaa...... 44 10.2.4. Üldkasutatava hoone maa (haridusasutuste maad) ...... 45 10.3. Säilitamisele kuuluvad maad ...... 45 10.3.1. Riikliku kaitse all olevad maad...... 45 10.3.2. Väärtuslikud maastikud ...... 47 10.3.3. Roheline võrgustik...... 48 11. Avalikult kasutatavad alad...... 50 11.1. Haljasmaad, puhke ja virgestusalad...... 50 11.2. Rand ja kallasrajad ...... 51 12. Tehniline infrastruktuur...... 52 12.1 Teed ...... 52 12.2 Tehnovõrgud...... 56 12.2.1 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon...... 56 12.2.2 Sademevesi...... 56 12.2.3 Elektrivarustus...... 56 12.2.3 Soojavarustus ...... 57 12.3 Jäätmemajandus ...... 58 12.4. Tuleohutusnõuded...... 58 13. Detailplaneeringute koostamise kohustus ja vajadus...... 59 13.1 Kehtivad planeeringud...... 60 Lisa 1 Maakasutuspiirangud ...... 61

3 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Põhimõisted

Avalik sektor ‐ riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid. Eesmärk – kirjeldab kasu, mida kliendid arendustegevuse kaudu saavad. Erasektor ‐ üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis. Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Jätkusuutlikkus ‐ püsiva toimetuleku‐ ja arenguvõime loomine. Koostöö ‐ vastastikku üksteisele edu saavutamiseks (kasu saamiseks) vajalike eelduste loomine. Koostööpiirkond – lokaalne (kohalik) kohalike omavalitsuste ühistegevusega hõlmatud ala. Koostöövaldkond – kohaliku omavalitsuse ülesannete/tegevuste, avalike teenuste alajaotus, kus kohalikud omavalitsused kokkuleppe alusel tegutsevad teatud vormis ühiselt. Kriitiline edutegur (edueesmärk) ‐ on eesmärk, milles edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju piirkonna arengule. Lobitöö ‐ jõupingutused otseselt seadusloomega tegelevate seadusandjate, esindus‐ kogude töötajate ning valitsusametnike arvamuse mõjutamiseks. Missioon – piirkonna arendustegevuse olemuslik lühipõhjendus. Partner – huvitatud osapool. Piirkond – mistahes ala vallas. Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades. Proaktiivne – ennetav, probleeme ettenägev. Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda. Ruumiline planeerimine – territooriumi planeerimine, mis peab silmas planeeritava territooriumi planeerimist arvestavaid sotsiaalseid, majanduslikke, keskkondlikke ja kultuurilisi aspekte. Ruumiline planeerimine eeldab eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi ja füüsilise ruumi funktsioonide määramist, lähtudes püstitatud visioonist, eesmärkidest, ülesannetest ja tegevuskavadest. Strateegia – üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks dokumenteeritud tulevikukujutlus; ideede, printsiipide, eesmärkide jt. kompleks. Määratleb eesmärkidest tulenevalt adekvaatse reageerimise keskkonnas toimuvatele muudatustele. Strateegiline aspekt – piirkonna arengu nn. konkurentsifaktor. Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid. Territoriaalüksus – kohalik omavalitsus või maakond.

4 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Valla organisatsioon ‐ valla allasutused, vallavalitsus ja volikogu. Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole piirkonna arendustegevuses püüeldakse.

5 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

1. Üldosa

Tamsalu valla Porkuni järve puhkeala teemaplaneering on koostatud Tamsalu Valla‐ valitsuse tellimusel 2006.

Planeeringu koostamise aluseks on:

• Tamsalu valla ja linna üldplaneering • Tamsalu valla arengukava 2005‐2013 • Porkuni järve puhkeala detailplaneering • Porkuni küla arengukava • Porkuni maastikukaitseala kaitse‐eeskiri • Natura 2000 direktiivid • Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia • Pandivere koostööpiirkonna turismi‐ ja puhkemajanduse arendamise strateegia aastateks 2005‐2014 • Lääne – Virumaa veemajandusprojekt

1.1. Töö eesmärk

Teemaplaneeringu ja arengustrateegia koostamise eesmärgiks on koostada tulevikuvisioon ja ruumiline plaan ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Porkuni, kui puhke‐ ja turismipiirkonna arenguvõimalustest.

Kaasnev eesmärk on koondada ja täpsustada Porkuni piirkonna erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi‐ ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks.

1.2. Töö meetod

1.3. Töö koostajad

Teemaplaneeringu ja strateegia väljatöötamisse olid kaasatud kohalikud elanikud, kaitseala valitseja, Porkuni kooli esindaja, kohalikud ettevõtjad, planeeringuala kinnisvara omanikud, Tamsalu Vallavolikogu ja Vallavalitsuse esindajad.

6 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

2. Üldised arengusuundumused

Üldiste arengu suundumuste tundmine aitab meil aru saada piirkonda mõjutavast laiemast keskkonnast ja välistest teguritest.

2.1. Globaalsed arengutrendid

Kõige mastaapsemaks ja olulisemaks globaalseks arengutrendiks on jätkuvalt toimuv globaliseerumise ehk üleilmastumise protsess, mille mõjul tihenevad üha rohkem majandussuhted riikide vahel üle kogu maailma. Üleilmastumine koos üldise elatustaseme tõusuga kogu maailmas tingib ühtsete kaupade, teenuste, kapitali‐, informatsiooni‐ ja tööjõuturgude ulatuse kasvamise. Globaliseerumine toob endaga kaasa tiheneva majandusliku lõimumise, mis omakorda suurendab riikidevahelist vastastikust sõltuvust.

Rahvusvaheliselt kasvava majandus‐ ja inimsuhtluse tulemuseks on rahvusvaheliste koostöövõrgustike tihenemine. See loob täiendavaid võimalusi teadmiste ja kogemuste vahetuseks ja siirdeks ning vahetuks äritegevuseks, suurendab siseriiklikku sotsiaalset ja inimkapitali.

Rahvusvahelise suhtluse, liikuvuse ja koostöö tingimustes suureneb rahvusvaheline turism, millest Eesti võiks läbi sihikindla töö turismi arendamisel ja suureneva rahvusvahelise tuntuse üha rohkem kasu saada.

2.2. Eesti regionaalne areng

Eesti ühiskonna ruumistruktuur on ümber kujunemas. 15 aastaga toimunud muutuseks on, et põllumajanduse osatähtsuse langusest tingitud maapiirkondade suhteliselt madal tööhõive ja vähene töökohtade olemasolu põhjustab rännet, sh pendelrännet maalt linna. Nii regionaalsed heaolunäitajad kui ettevõtlustingimused on tinginud rahvastiku ja majandustegevuse jätkuva koondumise suurematesse keskustesse ja nende lähialadele. Seoses toimunud pendelrände kasvuga ning eeslinnastumisega on Eestis üha selgemini välja kujunemas kasvupiirkonnad, milleks on linnaregioonid ning sellest väljapoole jäävad nn äärealad.

Nii kasvupiirkondade kui ka äärealade areng sõltub ühelt poolt nende sisemisest võimest leida ja ära kasutada spetsiifilisi arenguressursse ning teiselt poolt võimest kontsentreerida

7 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering jõupingutused olukorrast tulenevate kitsaskohtade likvideerimisele. Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Piirkondades on hulgaliselt kasutamata arengupotentsiaali omanäolisuse (eripalgelise konkurentsieelise) välja‐ arendamiseks.

2.3. Pandivere piirkonna areng

Pandivere piirkond, mille moodustavad Laekvere, Rakke ja Väike‐Maarja vald ning Tamsalu vald asuvad Lääne‐ Virumaa lõunaosas, hõlmates suurepärase turismi‐ ja puhkemajanduse potentsiaaliga loodus‐ ja kultuuriväärtusi. Piirkonna ühiseks nimetajaks on Pandivere kõrgustik (kõik omavalitsused asuvad sellel kõrgustikul), mis erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Sademete hulk ja lumikatte veevarud on suuremad kui mujal Põhja‐Eestis. Sellised kliima iseärasused tingib kõrgus – kliima Pandivere kõrgustikul sarnaneb Haanja kõrgustiku omaga Lõuna‐Eestis.

Piirkonda iseloomustavad järgmised positiivsed tendentsid: • Administratiivne kontsentreerumine • Omavalitsuste tulude kasv • Kommunaalteenuste kvaliteedi paranemine • Kinnisvara hinna tõus • Keskkonnaseisundi paranemine • Ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine • Maahinna tõus • Ühistegevuse aktiviseerumine (sport, kultuur) • Turistide arvu kasv ja negatiivsed tendentsid

• Rahvastiku vähenemine, vananemine • Töötuse suurenemine ja konkurentsi‐võimetute inimeste arvu mõningane kasv • Toimetulekutoetuse vajaduse suurenemine • Kommunaalteenuste hinnatõus • Noorte, võimekate inimeste lahkumine – „ajude äravool“ • Piirkonnast väljas tööl käijate arvu kasv • Tööstuse osatähtsuse vähenemine

8 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

3. Olulisem ruumilise arengu dokumentidest

Erineva tasandi (riik, maakond, piirkond, omavalitsus, küla) ruumilise arengu dokumendid (arengukavad, strateegiad, planeeringud) peavad olema omavahel kooskõlas. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ruumilise arengu plaanid Lääne‐Virumaa, Pandivere piirkonna ja Tamsalu valla strateegilistest dokumentidest, mis puudutavad ka Porkunit. Käesolev ruumilise arengu strateegia arvestab järgnevates arengudokumentides kavandatuga ning toetab nende elluviimist.

3.1. Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia

Visioon Aastal 2015 tuntakse ja tunnustatakse Pandivere koostööpiirkonda kui avatud ja loovale koostööle orienteeritud ühtset turismi‐ ja puhkemajanduse regiooni Eestis, mis pakub positiivselt meeldejäävat ja avastusterohket külastuselamust, rakendades jätkusuutlikult oma unikaalset loodus‐ ja ajalooressurssi ning pakkudes atraktiivset omanäolist sündmuskalendrit.

3.2. Pandivere koostööpiirkonna turismi‐ ja puhkemajanduse arendamise strateegia aastateks 2005‐2014

• Tamsalu valla turismi‐ ja puhkekeskuseks võib pidada Porkunit, kus on mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks – järv koos puhkamiseks arendatud infrastruktuuriga (telkimisplatsid, ujumiskohad), paemuuseum, mis pakub ülevaadet Eesti rahvuskivist ning Porkunis asetleidvad erinevad üritused, mis aitavad elavdada piirkonna pakkumist (Porkuni tünnisõit, Porkuni Pillar). • Võimalikud eelisarendatavad objektid: Paekivi teemapark, Tamsalu spordihoone baasil sporditurismi kompleksi arendamine, Porkunis majutus‐ ning konverentsi‐ seminariteenuse arendamine.

3.3. Tamsalu valla ja linna üldplaneering

Porkuni küla kirjeldus ja prioriteedid Tamsalust 7 km kaugusel kirdes. Tootmisettevõtetest paikneb külas taime‐ ja loomakasvatusega tegelev Porkuni PÜ. Külas paikneb Porkuni Kurtide Kool kus 1997. a. õpivad nii kurdid lapsed kui ka vaimse alaarenguga lapsed ning 1998. a. sügisest ka pimekurdid lapsed.

9 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Porkunis asub Paemuuseum mis on pühendatud eesti rahvuskivile ‐ paekivile. Porkunis toimub üle aasta valla poolt korraldatav vabariiklik laste folkloorifestival Porkuni Pillar, igal aastal toimub ümber Porkuni järve jooks. Külas asub RR Kaubanduse kauplus, sidejaoskond, Porkuni PÜ baar. Kaks korda nädalas käib külas kauplusbuss. Suviti on võimalik sõita Porkuni järvel paatide ja vesijalgratastega ning korraldada jalgsimatku loodusesse. Porkuni järve ja järveäärse maa‐ala erastamise vastu tunneb elavat huvi Tamsalus paiknev AS Hallik, kellel on plaanid arenduskeskuse rajamiseks Porkunisse.

Arenguplaanid 1. Sidemajanduse korrastamine 2. Porkuni kui atraktiivse suvituskoha täielikum kasutuselevõtmine 3. Külmallika detailplaneeringu realiseerimine 4. Atraktiivsete maaalade munitsipaliseerimine, suvilakruntide müümine

3.4. Tamsalu valla arengukava 2005‐2013

Porkuni küla olukorra kirjeldus Tamsalu linna ja valla puhketsooniks on kujunenud Porkuni järve ümbrus. Alates 1994.a. aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega, korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused suveperioodil on võimalik korraldada Porkuni järve ääres. Järve äärseid laagriplatse Kaieallikal ja Külmaallikal on võimalik kasutada ettevõtetel või eraisikutel oma ürituste läbiviimiseks. Porkunis toimuvad pika traditsiooniga rahvusvahelised lasteüritused ‐ Porkuni Pillar, pillipäevad jne. Suviseks keskseks ürituseks on Porkuni kultuuri‐ ja spordipäev, tünnisõit, ümber järve jooksud, triatlon ja mootorispordiüritused. Suures osas teed asfalteeritud, olemas osaliselt välisvalgustus. Olemas puhastusseadmed ja osaliselt vee‐ ja kanalisatsioonitorustikud. Porkunis, kui perspektiivses puhkekohas puuduvad korralikud toitlustamis‐ ja ööbimisvõimalused ning kontserdipaik. Porkuni kooli teeninduspiirkond on üle Eesti. Porkuni koolis saavad tööd 78 inimest. Koostatud on detailplaneering: töö nr H20/030, AS Kobras, 1999.a.

Visioon Porkuni mõisakeskuses on õpilaskodu, samas antakse õpetust erivajadustega lastele. Porkunis on laiendatud Paemuusemi kompleksi, on rajatud töötuba, õppetuba ja veel mõned vajaminevad ruumid. Samuti on võimalik korraldada hooajalisi näitusi,

10 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering väljapanekuid, koolitunde loodusloos. Paemuuseum on liidetud üldhariduskooli õppekavasse. Porkuni Paemurrus on vabaõhu lava kontsertide korraldamiseks, samuti on olemas lava Kaieallika platsil. Porkunis Külmallika platsil on välja ehitatud infrastruktuurid, loodud võimalused turismi arendamiseks (turistide vastuvõtuks). Porkuni piirkond on valla turismi piirkond. On olemas majutus ja toitlustus asutused. Koostöös erasektoriga on laiendatud Porkuni randa. Porkunis ja teistes külades tegutsevad päeva‐ või noortekeskused.

Eesmärgid ja tegevussuunad • Porkuni puhkeala arendus • Turism on vallas heal tasemel. On erinevaid heas seisukorras vaatamisväärsusi (mõisad) ja loodud head tingimused puhke valdkonnas (Porkuni ) • Porkuni rand on heakorrastatud ja on loodud võimalused aktiivseks puhkuseks. • Korraldatavad üritused on heal tasemel ja tuntud (Porkuni Tünnisõit, Pillar jne.).

3.5. Porkuni küla arengukava

Visioon Porkuni piirkond on mitmekülgselt arenenud, erinevate võimalustega, turvaline, puhta loodusega meeldiv koht elamiseks ja töötamiseks. Siin asub väljakujunenud piirkonnakeskus, kus on loodud vajalik infrastruktuur ja tingimused (ettevõtluse, täiendkoolituse ja seltsielu) arenguks.

Peamine eesmärk: Rajatud on piirkonna arenduskeskus, mis on peamiseks regiooni arenguga tegelevaks keskuseks, kus korraldatakse ja arendatakse koostööd kooli, MTÜ’de, avaliku‐ ja ärisektoriga nii kohalikul, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

3.6. Porkuni maastikukaitseala kaitse‐eeskiri

Kaitseala asub Lääne‐Viru maakonnas Tamsalu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Piisupi, Assamalla ja Koplitaguse külas ning Väike‐Maarja vallas Kännuküla külas. 2005. aastal reorganiseeritud Porkuni maastikukaitseala pindala on 1 136 ha.

Porkuni maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse‐eesmärk: 1) Porkuni‐Neeruti oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine;

11 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 2) Porkuni järve ja Võhmetu‐Lemküla‐Piisupi karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja tutvustamine; 3) III kategooria kaitsealuse liigi – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) kaitse; 4) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigi kaitse; 5) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe‐ kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3, karstijärvede ja ‐järvikute (3180*) ning aas‐rebasesaba ja ürt‐ punanupuga madalikuniitude (6510) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse. (2) Kaitseala maa‐ ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Porkuni piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

3.7. Natura 2000 direktiivid

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615‐k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 305 hõlmab kaitseala Porkuni loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse‐ eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3.8. Väärtuslikud maastikud

Väärtuslik maastik pakub atraktiivset, inimväärset kohta elamiseks ja väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades. Need on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid ajaloolisi elemente kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele.

Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aasta korraldusega algatati maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus‐ ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas.

Teemaplaneeringu koostamist alustati kahe peamise alateema: “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud” analüüsiga Lääne‐Viru maakonnas. Väärtuslike maastike inventeerimine keskendus kultuurmaastikule – ehk põllumajandusmaastikule ja

12 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering asustusele. Inventeerimisel tuvastati, kirjeldati ja hinnati viit tüüpi väärtusi: kultuurilis‐ ajaloolist, esteetilist, looduslikku‐ identiteedi‐ ja puhkeväärtust ning turismipotentsiaali. Nende väärtuste alusel jagati maastikud kolme klassi:

• I klassi alad – kõige väärtuslikumad alad, riikliku tähtsusega alad • II klassi alad – väga väärtuslikud alad, maakondliku tähtsusega alad • III klassi alad – väärtuslikud alad, kohaliku tähtsusega alad

Väärtuslikest maastikest paikneb planeeringu alas:

Porkuni – Võhmetu – Lemmküla – Assamalla (2599 ha) – II klassi aladest (maakondliku tähtsusega ala)

Pandivere kõrgustiku keskosas asub unikaalne metsarikas ooside ja järvedega maastik. Selle lõunapoolne osa hõlmab Porkunit oma kaunite järvedega. Porkuni maastikuline mitmekesisus on alguse saanud ürgorust, selle lammil paikneb Porkuni järv, mille Küngassaar on omakorda kodu piiskopilinnusele (15. saj.) ja mõisale. Koguteosest Virumaa (1924) loeme: Jõe‐allikas, mis umbes üks km. mõisast eemal, sünnitab mõisa ligidal kena järvekese, mille vesi kaheks jagunedes Küngassaare jala juures jõevarrukatena saare ümber piirab ja allpool saart jälle ühineb. Linnusest on tänase päevani säilinud väravatorn, milles asub paekivimuuseum. Ehituskivina kasutatud Siluri ajastu porkuni lademe lubjakivide tüüppaljand asub samas lähedal pargis, vanas paekarjääris. 1870. aastatel püstitatud historitsistlikus mõisahoones ja selle vastu järvekaldale hiljem ehitatud koolimajas on ligi 80 aastat õpetatud kuulmishäiretega lapsi.

Saart ümbritsevad neli järve, mida üksteisest eraldavad teetammid. 1. Suur, ehk ülemine järv( kus liiguvad ujuvad saared) ‐ 36ha, 2,8m sügav. 2. Aiajärv ‐ 1ha, 1,2m sügav. 3. Iiri järv ‐ 0,3ha. 4. Alumine ehk Väikejärv ‐ 1,9ha, 1,9m sügav. Viimasest voolab välja Valgejõgi, Virumaa ajalooline piirijõgi vastu Järva‐ ja Harjumaad, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Järved saavad oma vee allikatest, mida on eriti rohkesti Ülemise järve põhjas. Viimane asjaolu tingib ka selle järve kõrgema veetaseme. Kõrgetel kallastel asuvad kaunid laagrikohad Kaieallika ja Külmaallika. Allikate vooluhulk kõigub väga suurtes piirides. Veerikkal ajal ulatub väljavool Alumisest järvest mitmesaja liitrini sekundis, kuival ajal võivad järved koguni kuivaks jääda

Porkuni järv on kuulus ka oma ujuvate saarte poolest, mis ühe legendi kohaselt tekkinud heinasülemitest, mille kuri piiskop koos orjadega vette tõukas ja mis tänu järvenäki abile, kes heinasülemitele mulda peale viskas, omavahel kokku kasvasid. Hiljem kiskunud näkk ka piiskopi enda vette, et see oma koleda väljanägemisega kalasid konksu juurest eemale ehmataks. Selline lugu seletavat Porkuni järve kalarikkust.

13 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Porkuni ümbruse järved on tihedalt seotud karstiga ning on omapärase ökosüsteemiga. Järvede põhjas asuvad kurisud, mis kevaditi tegutsevad allikaina, suvel aga vett ära juhtivate lehtritena. Peale suurima‐ Porkuni järve, mis oma tekkelt on paisjärv ja koosneb neljast eri osast‐ kuivavad kõik teised järved tavaliselt suvel täielikult ja muutuvad tarna (‐ sinihelmika) väljadeks.

Oosistu metsad on valdavalt sinilille‐ tüüpi. Tõelisi põlis‐ ja loodusmetsi alal pole, kuna metsi on varem intensiivselt majandatud.

Porkuni ja Neeruti vahelise vallseljakuga on tekkelooliselt seotud Võhmetu–Lemmküla järvestik, mis sisaldab umbes viitteist ajutist karstijärve ja –järvikut. Suuremad järved piirkonnas on Võhmetu (10ha), Lemmküla (9ha), Piisupi (4ha), väiksematest on tuntumad Mardihansu, Ratasjärv ja Süsijärv. Oosi erinevaid osi tuntakse kohapeal Porkuni mägede ja Piisupi mägede nime all. Sügavaim org Piisupi mägedes kannab Taanioru nime. Legend räägib siin hukkunud taanlaste laevastikust, mis Valgejõge pidi üles liikunud. Järvestiku toiteala on siit paari kilomeetri kaugusel asuv niiske puisniit ehk Assamalla luht, kus kevadel kogunev lumesulavesi imbub maa‐aluste vooluteede kaudu järvedesse. Järved täituvad veega mitte kohe pärast lume sulamist vaid siis, kui “Assamalla luht kuivaks tõmbab”. Kindlasti saavad järved lisavett ka oosistikust, mis on kujunenud mattunud ürgoru kohale ja kus liigub lähiümbrusega võrreldes rohkem põhjavett. Oosi järsemad ja kõrgemad nõlvad asuvad järvede kallastel, kus nõlvade kalle on 30° ja rohkem, suhteline kõrgus aga kuni 25m. Et järvedes on tegemist maa alt, karstilõhedest pärit veega, seda kinnitab lubjarikkus. Kalad siin elada ei saa, küll on järved aga elupaigaks konnadele, veelindudele ja mitmesugustele putukatele. Hilissuvel muutub järvede põhi tavaliselt kuivaks. Järvede põhjal nähtavad allikalohud toimivad seega kahte moodi: kevadel juhivad vett järvedesse, suvel maapõue. Haruldastest ja ohustatud liikidest on kaitsealal täheldatud mudakonna, kolmvarvas‐rähni (kuusikutes) ja hallpõskpütti. Omaaegne Lemmu muinaskihelkond elab tänapäeval edasi Lemmküla nimes.

Assamalla luht on rahvusvaheliselt kaitstava väikeluige igakevadine peatuspaik. Teistest ohustatud ja haruldastest liikidest on piirkonnas kohatud mudakonna, kolmvarvasrähni, hallpõsk‐pütti. Assamallasse on koondunud arvukalt Kalevipojaga seotud legende. Niiske luht on rahvamuististes tuntud kui Kalevipoja hobuse nahk. Assamallas hinge heitnud hobuse tappis Kalevipoeg eksikombel ise ‐ ta üritas kiviga tabada hunte, kes hobust taga ajasid. Teise variandi kohaselt olevat hobuse siiski murdnud hundid. Tosin Assamalla küngast on hobuse ja hoburiistade jäänused (Sadulamägi, Maksamägi jt.). Luhal kasvavad tarnad ja sepsikad kujutavad endast aga hobuse verd. Põllustatud ja kultuuristatud osad jäävad servaaladele ja Porkuni asula ümbrusse.

14 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Ala on kujunenud Tamsalu linna ja valla puhketsooniks. Alates 1994. aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega: korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused suveperioodil leiavad aset just Porkuni järve ääres.

Objektid: Unikaalne metsarikas ooside ja järvedega maastik; Porkuni järved, piiskoplinnuse väravatorn ja mõis; Siluri ajastu porkuni lademe lubjakivide tüüppaljand; säilinud talukompleksid ja asustusstruktuur; Võhmetu‐Lemmküla karstiala; lainjas metsatukkadega maastik; Assamalla luht (Pandivere suurimaid karstijärvesid). Künkad seotud Kalevipoja muistenditega. 1887.a. ehitatud koolimaja. Metsaga kaetud moreenkühmud ning ‐kuplid. Palju Kalevipoja lugudega seotud kohti‐ Assamalla lahing jne; legendid; kohanimed Kalevipoja pärimustest. Populaarseim Kalevipoja lugudega seotud paik Pandiveres.

Valgejõe ürgorg (590 ha) – III klassi aladest (kohaliku tähtsusega ala)

Nime Taani org sai Valgejõe ürgorg taanlastelt, kes Valgejõge mööda üles liikudes hukkunud. Valgejõgi saab alguse Porkuni järvest. Ürgorg lõikab Saksi maastikku ja maakonnapiiril Ohepalu väärtuslikku maastikku. Mööda ürgoru servaala kulgev tee seob erinevad väärtuslikud maastikud üheks tervikuks.

Väärtus: Esteetiline, looduslik.

Kõrge puhkeväärtusega ala

Lääne‐Viru maakonna väärtuslikumad puhkealad on seotud mere, rannamaastike, mitmekesiste pinnavormide, metsade, järvede ja rabadega. 2000. aastal kehtestatud Lääne‐ Viru maakonna planeeringu kohaselt jaotuvad puhkepiirkonnad põhjaranniku ja sisemaa puhkealadeks. Sisemaa puhkealade hulka kuulub ka Porkuni järve puhkeala. Nimetatud puhkeala on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku või väärtuslike maastikega. Puhkealaks nimetamine tõstab veelgi selle piirkonna väärtust.

Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

15 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 3.9. Porkuni järve puhkeala detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tamsalu Vallavolikogu 27. mai 1999 aasta otsus nr 141, kinnitatud lähteülesanne. Detailplaneeringu eesmärgiks on Porkuni järve kagukaldal asuva puhkeala kasutuse reguleerimine, olemasoleva olukorra parandamine ja arengukava väljapakkumine. Planeeringus välja toodud: • Eelised – traditsiooniline puhkeala, hea vee kvaliteet, olemasolevad rajatised (laululava, paadisillad, teed jne.), atraktiivne asetus maastikul. • Puudused – vähene informatsioon (teabetahvlite ja suunavate viitade puudumine), parkimiskohtade vähesus, prügine järvepõhi, rannaliiva halb kvaliteet, ujuvsaared. • Ohud – liiga suur külastajate hulk võib häirida ala looduslikku tasakaalu, ujuvsaarte triivimine randa, veetaseme langus kuivadel aastatel. • Arengusuunad – reguleerida liikluskorraldust (parkimise korrastamine), vaadete avamine mõisaansamblile, hea paiga loomine jaanipäevade ja teiste rahvapidude korraldamiseks, teenindusbaasi loomine (kämping, toitlustus, ujumisvõimalused jt. atraktsioonid, paadilaenutus, kalastamine), planeeringu maa‐ala lähialadel potentsiaal elamuehituseks (ehitusõiguse müük).

3.10. Lääne – Virumaa veemajandusprojekt

Lääne‐Virumaa veemajandusprojekt algatati 2004. aasta oktoobris. Kogu projekti üldiseks eesmärgiks on ühisveevärgi– ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavuse parendamine Lääne‐Viru maakonnas, kõrgekvaliteedilise joogivee kindlustamine ühisveevärgi‐ süsteemist, põhjavee kaitse ning suublatesse (jõed, järved, Soome laht) juhitava heitvee vastavus kehtestatud Eesti ja Euroopa Liidu nõuetele.

16 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

4. Porkuni ajalooline taust

Strateegiliste suundade väljatöötamiseks tuleb tunda planeeringuala ajalugu.

Ajalooliselt on Porkuni alad 1240. aastast kuulunud Tallinna piiskopile. Mitmed uurijad on avaldanud arvamust, et 13. saj. algul võis praeguse Porkuni järve keskel asuval Küngas‐ saarel olla muinaslinn, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.

1477 – 1479 aastal laskis Tallinna piiskop Simon von der Borch ehitada saare põhjaotsale kivilinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks. Linnuse eluiga kujunes küllalt lühikeseks. 1588 aastal Liivi sõja käigus purustatud linnus kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema.

17. saj. algusest on Porkuni maad kuulunud erinevate omandivormide alusel saksa mõisnike suguvõsadele:

1628 – 1799 Tiesenhusen 1799 – 1803 Ungern – Sternberg 1803 – 1835 Baumgarten 1835 – 1869 Essen 1869 – 1920 Rennenkampff

1870 – 1874 ehitas Ludvig von Rennenkampff Porkunisse esimese praeguseni säilinud kivist häärberi. 1920 a mõis riigistati. 1924. a anti Porkuni mõisa süda Riigi Kurttummade Koolile, mis oli asutatud 1866 a. Vändras ja millele Eesti Vabariigi algaastatel suuremat hoonet otsiti. 1955 a ehitati saare läänekaldale arhitekt Raul Kivi projekti järgi uus kurtidele lastele mõeldud koolimaja. Lossihoone jäi edaspidi kasutusele laste internaadina. Mõisa maad jagati maareformi käigus elanikele.

Ernst Magnus von Rennenkampffil õnnestus enamus Porkuni maid tagasi osta (v.a. koolile eraldatud alad). Püsima jäid ka Porkuni Kännukülasse mõõdetud väiketalud. E. Von Rennenkampff lahkus koos perega Eestist 1939. aastal.

Talle kuulunud maadele asutati 1940. aastal Porkuni sovhoos , mis sõja ajal küll kaotati, kuid hiljem tegutses selle nime all 1952. aastani, mil temast sai Põdrangu sovhoosi üks osakond. Kännukülast moodustati 1949 a. Porkuni kolhoos, mis hiljem ühines mitmete liitumiste tulemusena Väike – Maarja kolhoosiga. Põhiosa Porkunist on administratiivselt liidetud nüüdse Tamsalu vallaga.

17 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

5. Porkuni asukoht ja tagamaa

Strateegiliste suundade väljatöötamiseks tuleb tunda planeeringuala keskkonda.

Porkuni asub Lääne‐Virumaal Pandivere kõrgustiku keskosas vahetult Järva‐Jaani – Tamsalu‐Kullenga maantee ääres. Porkuni on Tamsalu valla koosseisus 220 elanikuga arenev küla, kus väljakujunenud keskuseks on endises mõisakompleksis asuv Porkuni kool. Siin asub ka ujuvate saartega Porkuni järv ja saab alguse Valgejõgi. Porkunis tegutseb MTÜ Porkuni, mille peamiseks tegevuseks on keskkonnakaitse. Siin leiavad aset ka valla olulisemad suursündmused.

Küla paikneb 6 km Tamsalu linnast, umbes 7 km Väike‐Maarjast, 20 km Tapalt ja 25 km ringis Rakverest. Teised lähemad kohad on Ambla 20 km, Järva‐Jaani umbes 20 km. Tallinna ja Tartusse on ühepalju, ligikaudu 100 km. Mereni umbes 60 km.

Porkuni vahetu tagamaa moodustavad neli küla: Uudeküla, Loksa, Sauevälja ja Vistla. Porkunist, kui kõige suuremast ja kõige arenenuma infrastruktuuriga külast, on kujunenud keskus. Teised arendavad ennast koostöös keskusega. Uudeküla on suuruselt teine küla ja tema arengut mõjutab enam lähedus Tamsalu linnale. Uudekülas on olemas oma aktiiv ja külal on oma kalmistu. Loksa on teede ristumiskohale tekkinud küla, mille kohta nüüdseks võib öelda, et küla areneb. Siia on tulnud juurde inimesi ja plaanis on arendada väikeettevõtlus. Sauevälja ja Vistla on tekkinud suure tee äärde. Tegemist on küladega kust inimesed käivad väljapoole tööle.

18 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

6. Planeeringuala kirjeldus

Strateegiliste suundade väljatöötamiseks tuleb tunda planeeringuala elanikkonda, looduslikke ja sotsiaal‐majanduslikke tingimusi.

6.1. Elanikkond

Porkunis elab 220 inimest. Elanikkond vananeb. Piirkonnas elavad inimesed moodustavad suhteliselt aktiivse kogukonna, kes on huvitatud oma kodukoha arengust ja käekäigust. Alljärgnevalt on esitatud piirkonna elanike vanuseline struktuur.

Vanuse rühm 0....7 aastat 7....18 aastat 19....62 aastat üle 63 aasta Inimeste arv 11 22 134 53

6.2. Looduslikud tingimused ja loodusressursid

Maastikud, jõed ja järved

Porkuni on looduslikult kaunimaid kohti Lääne‐ Virumaal. Siin on tähelepandav kõigepealt sügav ürgorg, mille lammil paikneb kaunis allikaline Porkuni järv oma ujuvate saartega. Porkuni kohal esineb ürgoru lammil ning veerudel vallseljakuid, mis muudavad reljeefi siin vahelduvaks. Oru veerudele on rajatud kaunis park, milles asub vana paemurd ‐ porkuni lademe tüüpleiukoht, mis teaduslikus kirjanduses on saanud laialdaselt tuntuks. Pargis leidub suuri lehiseid, Porkuni veski taga aga kasvab looduskaitse all olev põline mänd. Porkunist põhja poole kulgeb metsaga kaetud vallseljakute ahelik. Seljakute vahele jääb nn. Taani org. Võhmetu ja Lemküla kohal on rohkesti väikesi soostunud metsajärvi (Sahkjärv, Ratasjärv, Võhmuta Suurjärv, Kannukse soonik, Süsijärv, Mätasjärv jt.). Porkuni järvest algab Valgejõgi, mis voolab ilusas ürgorus loode suunas. Valgejõgi on Virumaa ajalooline piirijõgi vastu Järva‐ ja Harjumaad, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Jõgi on oma nime saanud kallastel paljanduvatest järvekriidilasunditest. Lõuna suunas jätkub ürgorg vahelduvas sügavuses ning laiuses kuni Kiltsini.

Porkuni piirkond asub Pandivere kõrgustikul. Tegemist on Eesti suurima karstialaga, kus kohalikes metsades kevadel tekkivad järved suve arenedes lihtsalt ära kaovad. Kui on väga kuiv suvi, siis järv peaaegu kuivab ja kuivaks jäävad ka piirkonna kaevud. Pandivere

19 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering kõrgustikku ilmestavad eelkõige põllumaastikud. Metsad paiknevad siin enamasti tukkadena. Suuremad metsamassiivid jäävad kõrgustiku kaguossa.

Pandivere kõrgustik on ordoviitsiumi ja siluri ladestu settekivimeist moodustunud aluspõhjalise tuumikuga ja valdavalt õhukese pinnakattega reljeefi suurvorm. Pandivere looduslikuks piiriks loetakse soode ja allikate vööndit, mis ümbritseb teda umbes 80m kõrgusel üle mere pinna. Kõrgemad punktid on Emumägi (166m), Kellavere mägi (156m), Ebavere mägi (146m) ja Neeruti mäed (126m). Kõrgustiku territooriumil on ülekaalus lainjad moreentasandikud, mille taustal eristuvad: Porkuni‐Neeruti oosistik, Koeravere‐ Rakvere‐ Pahnimäe oosistik, Paasvere ‐ Mõdriku oosistik, Inju – Saueaugu ‐ Nurkse oos, Tamsalu otsamoreen, Edru voor, Männikvälja mõhnastik. Pandivere kõrgustik on kõige karstunum piirkond Eestis. Seda on soodustanud tema asend, suur suhteline kõrgus ja lõhelised aluspõhjakivimid. Maapinnal võib näha mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohke ja kurisuid, mis suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²). Olulisemad neist on: Võhmetu ‐ Lemküla, Heinjärve, Aniste, Savalduma, Järsi, Saksi karstijärvikud. Maakonnas on rohkelt allikaid, eriti Pandivere kõrgustiku nõlvadel. Enamus neist on seotud karstiga (karstiallikad). Olulisemad allikad ja allikalised alad on: Valgejõe ülemjooksu piirkond, Jupri oja, Lava allikad, Mõdriku allikad, Kiltsi allikad, Simuna Katkuallikas jt. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahe ja Liivi lahe vesikondade jõgedele. Kõrgustiku keskosas vooluvete võrk puudub. See algab alles nõlvadel 90 – 150 m kõrguselt. Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo on Savalduma samanimelise karstiala läheduses.

Kuna tegemist on karstialaga, siis pole maastik sugugi lauge ja tasane, esineb ka suuremaid künkaid ja künkakesi ning kohati tundub, et tegemist on Lõuna‐Eesti, mitte Põhja‐Eestiga.

Kalad, linnud ja loomad

Kaladest on Porkuni järves esindatud ahven, särg, haug, koger, linask, karpkala. Järvel pesitsevad hallpõskpütt, lauk, punapea‐vart, tuttvart, tait, sinikaelpart, räästas‐roolind, rootsiitsitaja ja mõned teised liigid. Porkuni järves ja Valgejõe alguses on endale elupaiga leidnud koprad, samuti on nähtud ondatraid.

20 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Metsad

Piirkonna metsadest osa on eravalduses, aga on ka riigimetsi. Oosistu metsad on valdavalt sinilille‐tüüpi. Tõelisi põlis‐ ja loodusmetsi alal pole, kuna metsi on varem intensiivselt majandatud.

Looduskaitsealused objektid

Jrk nr Tüüp Nimi 96 Puu Porkuni mänd 97 Puu Porkuni hõbepajud 100 Park Porkuni park ja parkmets

6.3. Sotsiaal‐majanduslikud tingimused

Töö ja ettevõtlus

Peamiselt käivad inimesed tööl Tamsalus, Rakveres, Väike‐Maarjas.

Piirkonna ettevõtteid võib pidada arenevateks ja positiivne on see, et antakse tööd peamiselt kohalikele elanikele. Vanematele inimestele rakenduse leidmine on raske ja kindlasti pidurdab uute ettevõtete teket ka see, et kvalifitseeritud tööjõudu kohapeal leida on keeruline. Rakendatavate koolitusprogrammidega on võimalik seda olukorda muuta.

Teenuseid kohapeal ei ole palju – on kauplus ja postkontor, kuid Tamsalu linna ja Väike‐ Maarja aleviku lähedus leevendab olukorda.

Kohalikud tööandjad on järgmised: Institutsioon Asukoht Tegevusalad 1. MMS Invest OÜ Porkuni Põllumajandus 2. Porkuni Põllumajandusühistu Porkuni Toitlustamine (ette tellimisel) baar 3. RR Kaubandus Porkuni Pood Porkuni Toidu‐ ja esmatarbekaubad 4. Eesti Post Porkuni Postkontor Porkuni Postiteenused 5. Porkuni Kool Porkuni Haridus 6. Porkuni Paemuuseum Porkuni Muuseum

21 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

7. FIE Einar Valliste Kohvik Porkuni Toitlustamine ja rannatarvete ʺKullesʺ Tegevus 1.06‐1.09 laenutus 8. RMK Kullenga taimla Porkuni metsandus

Ehitustegevus

Vald on järveäärset piirkonda korrastanud – on rajatud hüppetorn, ühes ujumiskohas on ehitatud kividest sild ja teises veetud randa liiva ning rajatud lauge liivarand, kus saavad ujuda ka väikesed lapsed. Järve ning järve kaldaid on puhastatud ja korrastatud. Järk‐ järgult tehakse korda külavaheteid, paigaldatakse infotahvleid ja viitasid.

Alljärgnevalt aastate lõikes olulisemad ehitused piirkonnas:

Aasta Ehitus 1995 - Porkuni järvest ujuvate saarte väljakaevamine. - Karujärvest Valgejõe alguse truubi ehitus 1996 - Porkuni ranna puhastus 1997 - Porkuni järvest ujuvate saarte väljakaevamine ja kaldaäärte korrastamine - Suure‐ ja Karujärve vahelise truubi ehitus - Porkuni linnuse väravatorni küttesüsteemi renoveerimine, katuse sakmete restaureerimine 1998 - Porkuni järve puhastamine - Porkuni järveäärse parkla väljaehitamine - Porkuni sisetee asfalteerimine 2000 - Porkuni‐Kännuküla tee pindamine - Kaieallika ujumissilla ehitus ja rannaala korrastamine 2002 - Biopuhasti ja kanalisatsioonitrassid 2003 - Ujumissild Külmallikale - Hüppetorn Kaieallika ujumisranda - Ujuvate saarte liikumisulatuse piiramine (mulded) 2004 - Porkuni linnuse väravatorni restaureerimine (I ja V korrus, katus, sakmed, välispiirded) 2006 - Porkuni piiskopilinnuse arheoloogilised väljakaevamised

Teed

Piirkonna teed on suhteliselt heas korras, sõidetavus on parem suurematel maanteedel. Igal aastal remonditakse uus teelõik.

22 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Soojamajandus

Porkuni Kooli kaks põhilist keskküttega hoonet on koolimaja ja vanas mõisahoones paiknev internaat. Mõlemal hoonel on oma halupuudega köetav katel. Alates 1998.aastast köetakse Paemuuseumi elektriradiaatoritega, kusjuures küttekehad on valmistatud paemuuseumile omasest materjalist – paekivist. 3 korruselamut ja eramud on ahiküttel.

Elekter

Piirkond on üldjuhul hea elektrivarustusega. Töökindlus on häiritud suuremate tuultega. Arengut praeguseks väljaarendatud elektrivõrk, elektrivarustuse töökindlus ning pingekvaliteet ei takista.

Vesi ja kanalisatsioon

Enamus majapidamisi tarbib vett oma isiklikust kaevust.

Lähim prügila asub Rakkes.

On olemas vastvalminud puhasti, mis on parandanud Porkuni kanalisatsiooni olukorda tunduvalt. Kanalisatsioonisüsteemi on vaja veel laiendada. Väiksemates külades ja Porkuni ääremaadel puhastid puuduvad.

Jäätmemajandus

Käivad ettevalmistustööd korraldatud jäätmeveo rakendamiseks Tamsalu valla haldusterritooriumil.

Ühistransport

Bussiühendus on olemas Tamsalu, Rakvere, Tapa, Väike‐Maarja, Paidega. Lähiküladest Loksalt, Saueväljalt ja Uudekülast läheb läbi ka Tallinna liin. Lähim rongijaam on Tamsalus.

Haljastus ja heakord

Korterelamute ümbruse heakord on rahuldav (heakorra eest hoolitsevad KÜ‐d, majaelanikud ise. Välisvalgustus on olemas osaliselt. Viidad on suuremate teede ristumiskohtades olemas. Piirkonna kaart puudub ja vaatamis‐ väärsused on enamaltjaolt tähistamata. Märgistus on paigaldatud ainult Porkunisse ja

23 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Sauvälja, Vistla ning Loksa küla vennaskalmistule. Seda tehti Phare CBC projekti “Turismi arendamine Lääne‐Virumaal” raames.

Side Porkunisse on paigaldatud digitaalne telefonikeskjaam. Küla varustatus telefonidega on hea ja on võimalus ka internetiks, kuid igal pool ei ole püsiühendust. Püsiühendus on hetkel ainult Porkuni koolis. Mobiiliside on väga hea.

Haridus

Lähimad lasteaiad ja üldhariduskoolid on Vajagu Põhikool (umbes 18 km kaugusel), Tamsalu Gümnaasium ja Väike‐Maarja Gümnaasium. Täiendkoolituse võimalus on Väike‐ Maarjas, Rakveres ja Mõdrikul.

Porkunis asuv Porkuni Kool on riigikool, mis on käesolevaks ajaks spetsialiseerunud intellekti‐ ja liitpuudega laste õpetamisele. Õppetöös lähtutakse põhihariduse lihtsustatud õppekavast ja toimetuleku riiklikust õppekavast. Kooli esimesel õppeaastal 1924/25. õppis koolis 101 last ja kool kandis nime Riigi Kurttummade Kool. 1941.a. nimetati kool ümber Porkuni Kurttummade Kooliks. Sõja ajal oli mõisahoones haigla, kuid peale sõjakahjustuste likvideerimist alustati jälle õppetööd . Õpilaste arvu kasvades alustati uue koolimaja ehitamist, mis valmis 1955.a. Siis tuli kooli mitmeid uusi õpetajaid, kellest mõned osalise koormusega on praegugi koolis õpetajad/kasvatajad. 1991.a. nimetati kool ümber Porkuni Kurtide Kooliks, kuid juba 1994.a. avati Porkunis I ja II abiklass, kurtidele I klassi enam ei avatud. 1998.a. avati esimene pimekurtide klass ja alates 2000.a. kannab kool Porkuni Kooli nime. Samal aastal avati ka toimetulekuklassid ja lõpetas viimane normintellektiga kurtide klass. Kooli jäid pimekurdid ja intellektipuudega lapsed. 2004.a. alustas koolis tööd ettevalmistusklass intellektipuudega koolieelikutele. 2005.a. viidi üle Vaeküla Kooli kümme kolmanda klassi õpilast ja kooli jäid vaid mõõduka intellektipuudega ja liitpuudega õpilased. 2005/2006. õppeaastal õpib Porkuni Koolis 78 mõõduka intellektipuudega õpilast kuuest Eesti maakonnast, sealhulgas 12 õpilast pimekurtide kahes klassis. Õpilased on jaotatud 12‐sse kasvatusrühma. Koolis on tööl väljaõppinud ja kogemustega püsiv kaader (pedagooge 32, õpetajad kasvatajad 24, muu personal 17), kes on suutnud ümber õppida kurtide laste õpetamiselt abi‐ ja toimetulekuõppele.

Porkuni kool on huvitatud igasugusest koostööst hariduse ja piirkonna üldise arengu alal.

24 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Kultuur, seltsielu

Spetsiaalset külarahva kooskäimise kohta ei ole. On olemas väike baariruum endise kultuurimaja teisel korrusel Porkunis. Seda saab kasutada ettetellimisel. Samuti on võimalik kasutada kooli ruume. Porkuni kool ongi kujunenud keskuseks, kus korraldatakse koosolekuid ja kooskäimisi. Paigaldatud on infotahvlid, kuhu pannakse üles kõik informatsioon, mida on vaja teada, ka koosolekute ja kokkutulekute ajad. Kevaditi korraldatakse MTÜ Porkuni ja Porkuni kooli juhtimisel koristustöid ja suvel muid üritusi.

Piirkonna lähimad raamatukogud asuvad Tamsalus, Vajangul ja Assamallas (umbes 5 km) ning Väike‐Maarjas.

Porkunis on ammused traditsioonid, mis puutub üritustesse ja kooskäimistesse. Järve kaldal on aastaid peetud nii vallasiseseid kui ka üle‐eestilisi kokkutulekuid ja suuremaid üritusi. Suviti toimuvad siin ja alates 2000. aastast Eesti esivõistlused Tünnisõidus. On veel ka laste ja noorte rahvakunstifestival Porkuni Pillar, seda juba 1994. aastast iga teine aasta.

Porkunis on Eesti ainuke Paemuuseum, mis rajati 1992.aastal. Muuseum asub vanas piiskopilinnuse tornis, mis ehitati 1479.aastal. Siin saab tutvuda nii paekiviekspositsiooni kui ka Porkuni Kooli ajalooga. Seoses paega on siin korraldatud paepäevi. Muuseumi eestvedamisel on peetud kontserte kohas, kus asub Porkuni paepaljand.

Seltsielu arendab MTÜ Porkuni, ühingu liikmed tegelevad ka seminaride ja õppepäevade korraldamisega ning koostöö arendamisega Taani organisatsioonidega. Porkunis tegutseb veel ka Whiskey Club, kus käivad koos inimesed nii Tamsalust, Väike‐ Maarjast kui ka Rakverest. Kuulatakse loenguid erinevate rahvaste kultuuridest ja traditsioonidest, kutsutakse külalisi ja käiakse ise külas.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste alla kuuluvad arheoloogia‐, arhitektuuri‐, kunsti‐ ja ajaloomälestised. Kultuurimälestiseks tunnistamine Arhitektuurimälestised Kultuuriministri 30.märtsi 1998. aasta määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) :

Nr Nimetus Dateering Reg nr 227 Porkuni linnuse varemed 1497 15844 228 Porkuni linnuse väravatorn 1497 15845 229 Porkuni mõisa peahoone 1874 15846 230 Porkuni mõisa park 15847 231 Porkuni mõisa valitsejamaja 19. saj I pool 15848

25 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

232 Porkuni mõisa ait 19. saj I pool 15849 233 Porkuni mõisa tõllakuur 19. saj I pool 15850 234 Porkuni mõisa tall 19. saj II pool 15851 235 Porkuni mõisa piirdemüürid 19. saj II pool 15852 236 Porkuni mõisa linnumaja 1894 15853 237 Porkuni mõisa saun‐pesuköök 19. saj 15854 238 Porkuni mõisa aednikumaja 19. saj 15855 239 Porkuni mõisa jääait 1825 15856 240 Porkuni mõisa rehi 19. saj 15857 241 Porkuni mõisa viinavabrik 19. saj II pool 15858 242 Porkuni mõisa viinakelder 19. saj II pool 15859 243 Porkuni mõisa puutöökoda 1858 15860 244 Porkuni mõisa tuuleveski 19. saj 15861 245 Porkuni mõisa uus rehi 19. saj II pool 15862 246 Porkuni mõisa meierei 19. saj II pool 15863 247 Porkuni mõisa ait‐kuivati 19. saj II pool 15864 248 Porkuni mõisa vankrikuur 19. saj 15865 249 Porkuni mõisa tööhobuste tall 19. saj 15866 250 Porkuni mõisa magasiait 19. saj 15867

Sport

Porkunis on Porkuni Kooli staadion 100 m raja ning võrk‐ ja korvpalliväljakutega. samuti jooksurada ümber Porkuni järve. Sügisel toimub ümber järve jooks ja talviti mootorsaanide võistlus.

Hoolekanne

Lähim hoolekandeasutus asub Sääse alevikus, kus on hooldekodu, mis võib anda peavarju kuni 15 inimesele.

Tervishoid

Esmatasandi arstiabi saavad piirkonna inimesed Tamsalu Tervisekeskuses, kus töötab 3 perearsti või mujal – Väike‐Maarjas, Rakveres või Tapal. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lääne‐Viru häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele.

26 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Turvalisus

Piirkond on suhteliselt turvaline. Turvalisuse probleemiks võib lugeda järve ääres toimuvaid arvukaid kokkutulekuid oma lärmakusega. Lähim tuletõrjekomando paikneb Tamsalu linnas, mida finantseeritakse nii omavalitsuse kui riigi poolt.

27 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

7. Porkuni kavandatud areng

7.1. Piirkonna tuntus

Porkuni on rikas ajaloo ja kultuurpärandist ning oluline paik nii lähedalt kui kaugemalt tulijale.

Porkuni järv. Pindala 41,5 ha, osalt kuivade, osalt soostuvate kallastega. Idakaldal on mitu suurt allikat (Kaiallikas, Külmallikas). Järv koosneb neljast osast: Suurjärv (u. 36 ha, veetase 107 m ü. m.), Aiajärv (1 ha), Iiri järv (0,1 ha) ja Alumine järv (4 ha). Suurjärves leidub mitu ujuvat saart. Järve Lossisaarel olevat Porkuni Vanalinna mäge peetakse Lemmu muinaskihelkonna keskuseks. Porkuni Alumisest järvest saab alguse Soome lahte voolav Valgejõgi.

Foto 1 – Porkuni järv aastal 2003

Legendid ja pärimused. Porkuni järve ujuvate saarte, ebainimliku rüütli ja tema õnnetu õe kohta on loodud legende, mida oma loomingus on kasutanud Fr. R. Kreutzwald, M. Under, J. Barbarus ja O. W. Masing.

28 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Rahvapärimuste järgi olnud Valgejõgi 13. sajandil nii veerohke, et Taani laevad tulnud Soome lahest Porkuni alla. Selle järgi nimetatakse ka Porkunist Võhmetu‐Lemküla poole suunduvat orgu Taanioruks. Oletatakse ka, et järvesaarel asunud linnuse asemel on varem olnud eestlaste muinaslinn.

Piiskopilinnus. Valgejõe alguseks oleva Porkuni järve saarele rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks. Kivilinnus sarnanes laagerkastelliga. Linnus purunes Liivi sõjas.

Porkuni Paemuuseum, mis avati 1992. a. Porkuni järve keskel Küngassaarel linnusest säilinud 21 meetrit kõrges, viiekorruselises värava‐ ja vahitornis. Tornist on saanud Porkuni sümbol.

Foto 2 – Porkuni paemuuseum

29 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus linnuse alal, pärineb 19. sajandist, mõis oli tollal Essenite oma. Neogooti suunitlusega historitsistlik härrastemaja (1870‐74) asetseb Lossisaare idaserval (Küngassaarel). Kõrvalhooned moodustavad härrastemaja esise väljaku lõunaküljel kinnise majandushoovi, majandushooneid paikneb ka järve põhjakaldal.

Foto 3 – Porkuni koolimaja

Porkuni kool. 1866. aastal Vändras asutatud kurtide kool toodi 1924. aastal Porkunisse. Praegu õpib siin ligi sada õpilast. Koolihoone ette on asetatud mälestuskivi E. Sokolovskile, Eesti kurtide kooli asutajale (1866‐1966). Samas asub ka Kurtide kooli õpetajate mälestusmärk (1976, kujur A. Jürjo).

Võhmetu‐Lemküla‐Porkuni karstijärvede ja ooside kaitseala. Siin on 12 väikejärve ja mitmeid ainulaadseid karstinähtusi.

Vana paemurd Porkuni mõisa kunagise pargi loodeservas. See paemurd on ordoviitsiumi ladestu noorima, porkuni lademe levila. Porkuni nime tõi Eesti geoloogiasse E. Eichwald

30 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering (1854). Porkuni murd on üks rikkamaid ordoviitsiumi lõpu fossiilide leiukohti maailmas. Siit on aegade jooksul kindlaks tehtud üle 150 kivistiseliigi.

Porkuni lahing, Nõukogude Liidu eesti laskurkorpuse ja Saksa üksuste kohtumislahing II maailmasõjas 21. IX 1944 Porkuni järve ja Sauevälja küla vahel. Porkuni lahing oli sõja suurim võõrvägedes teenivate eestlaste omavaheline võitlus.

Aleksander Trilljärv (1871‐1944). Porkuni mõisa aedniku pojana sündinud silmapaistev eesti teatritegelane. Koos Theodor Altermanniga kuulus „Estoniaʺ teatri juhtivate tegelaste hulka. Teda nimetati eesti teatri ristiisaks.

Eestis ja kaugemal tuntud üritused: sügisjooks, triatlon, Pillar, veelaulude festival, tünnisõit.

Meelispaik kaugemalt ja lähemalt tulijatele: järvedes suplemiseks, paadiga sõitmiseks, kala püüdmiseks, matkamiseks, linnuvaatluseks, jahtimiseks, kokkutulekute ja laagrite korraldamiseks, suvitamiseks.

7.2. Piirkonna arengutrendid, ‐suundumused

Järgnevalt on loetletud tähtsamad suundumused ja seisundid, millega läbimõeldult arvestamine ja kasutamine aitab piirkonnal areneda soovitud suunas.

• Elanikkond vananeb • Elamispinda pole viimastel aegadel juurde ehitatud • Nõudlus kohapealse toitlustuse ja majutuse järele kasvab • Järve ääres on palju korda tehtud, paranenud on heakord, teed, elekter, vesi ja kanalisatsioon • Kokkutulekute korraldamine on hakanud elavnema • Huvi Porkuni vastu ärilises ja elupaiga mõttes suureneb • Tootmine on viimastel aegadel Porkunist taandunud • Valla tulubaas kasvab, võimalused arendustegevuseks suuremad • Kool madalseisust üle saanud – läheb ehitamiseks • On säilinud post ja kauplus ning ühistransport • Inimeste huvi looduse vastu on kasvanud • Inimesed mõtlevad enam tervisele • Järve saasteprobleem hakkab vähenema

31 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 7.3. Hetkeseisu analüüs (SWOT)

Piirkonna tugevused

• Väike kompaktne kauni loodusega koht • Huvitava loodusliku käitumisega järv • Head ühendusteed lähimate suurte teedega • Rikas ajalooline taust • Paemuusemi olemasolu ja tuntus • Tuntud ürituste olemasolu (Tünnisõit, Pillar) • Arheoloogiline huvi piirkonna vastu • Tegutseb oma MTÜ (aktiivsed inimesed, projektide koostamine) • Palju legende piirkonna kohta • Tugevad persoonid eestvedajad • Inimeste aktiivne kaasategutsemine, omavahelised suhted head • Looduskaitseobjektide olemasolu • Hästi kajastatud maakonna tasemel turismiobjektidena • Hea asukoht Soomest lõuna pool

Piirkonna nõrgad küljed

• Järv ebastabiilne • Olematu turismiteenindus (majutus ja toitlustus) • Elanikkonna vananemine • Viinavabriku arendusprojekt seisab • Tekkinud kaks kogukonda erinevate huvidega • Legende vähe tutvustatud • Maastikukaitse ala – piiratud tegevused

Kasutama võimalused

• Palju tühje hooneid • Kasutamata rahateenimise võimalused (toitlustus ja majutus) • Piirkonna põhjalikum tutvustamine (legendid) • Karstunud aluspõhi, palju energiapunkte, magnet • Koostöö tihendamine Lääne‐Viru Maavalitsusega • Piiskopilinnuse ja väljakaevamiste reklaamimine • Piirkonna piletid – mitmed võimalused + lavastus • Mahepõllumajanduse arendamine • Geoloogiliste uuringute korraldamine • Infopunkti loomine

32 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering • Euroopa Liidu vahendite kasutamine • Porkuni lülitamine erinevatesse turismimarsruutidesse • Jalgrattaturismi võimaluste kasutamine • Teeviidad 25 km raadiuses ja kogu viidamajanduse korrastamine • Ürituste laiaulatuslikum reklaamimine • Koostöö ümberkaudsete vaatamisväärsuste valdajatega – tööjaotus, vastastikune viitamine ja toetamine • Huvi äratamine baltisakslastes

Ohud

• Järve ettearvamatu käitumine peletab külalised • Karstiala tundlikkus – reostuse oht • Ei kujune turismile tõmbekohaks • Tamsalu valla poliitikute heitlikud tujud – prioriteet ja mitte • Vald ei toeta enam finantsidega • Tööjõupuudus süveneb • Elanikkonna vähenemine ja vananemine • Kool kaob või kolib mujale • Liiga elavnenud turism – suur koormus piirkonnale • Riiklik poliitika – läheb kaevamiseks (fosforiit jt) • Turvalisuse kadumine

7.4. Võtmeprobleemid

Võtmeprobleemid on piirkonda puudutavad olulised probleemid, mis takistavad soovitud arengut ning mille lahendamisele tuleb pöörata esmajärgulist tähelepanu.

Probleem Lahendamise eesmärk (probleemi lahendusejärgne seisund) Kanalisatsiooni puudumine Kanalisatsioonitrass väljaehitatud Korrastamata veemajandus, kaevud ja Antud vee‐ettevõttele majandada, trassid väljaehitatud ühisveevärk Küla (Porkuni) piirid tähistamata Piirid looduses tähistatud Matkaradade ja objektide tähistused Ühtse kujunduse kohaselt tähistatud puuduvad (nn siseviidad) Ühiskondlikud teed on mõõdetud KOV teede hooldajaks – sõlmitakse avaliku kinnistute sisse kasutuse leping Tänavavalgustus väljaarendamata Valgustatud ühiskondlikud teed Kehv heakord Pidev hooldamine ja kontroll

33 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Tühjalt seisvad ja lagunevad hooned: ‐ Viinavabrik Omanikuga kokkulepitud ‐ Tuulik Omanikuga kokkulepitud ‐ Meierei hoone Omanikuga kokkulepitud ‐ Kultuurimaja (klubi) Omanikuga kokkulepitud ‐ Elamukarp (ridaelamu) Omanikuga kokkulepitud ‐ Viljakuivati Eksponeerimine muinsuskaitsega kokkulepitud Puudub majutus ja toitlustus On olemas, ettevõtja leitud Elektrivarustus ei vasta vajadustele Vajadustele vastavus Järv kasvab kinni Süvendatud ja puhastatud Prügimajanduse korraldamatus Korraldatud Porkuni ajalugu jäädvustamata Kirjutatud uus raamat Järve ääres on igav Mänguvõimaluste loomine sh võrkpalliplats, liumägi, tenniseväljak, seikluspark paljandi läheduses Puuduvad riietuskabiinid Kabiinid ehitatud Liikumine ümber järve Läbitav matkarada, tähistatud Tualetid suvitajatele puuduvad Väljaehitatud tualetid paadilaenutuse ja Kaieallika juurde Korralikud parklad puuduvad Väljaehitatud parklad Kaieallika ja paepaljandi läheduses Riigile kuuluv kinnisvara‐ muuseum ja park Õppetööks mittevajalik kinnisvara antud valla haldusse

7.5. Kliendid ja vajadused

Suhe Kliendid Eeldatavad vajadused Porkuniga Püsiv suhe Alalised elanikud Elukoht, töö, turvalisus, privaatsus, rahu, eneseteostamine Tulevased elanikud Elukoht, töö, turvalisus, privaatsus, rahu, eneseteostamine Kool ja õpilased Uus kool, uus keskkond Ettevõtjad Korras infrastruktuur, tööjõu olemasolu, turg ja klientuur Porkunis tööl käijad Töökohtade olemasolu Sesoonne Suvitajad Palliväljakud, liumägi, mänguväljak lastele, suhe seikluspark, ujumisvõimalus

34 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Ajutine suhe Turistid (mesindus‐, loodus‐ Turvalisus, majutus, toitlustus, oma , geoloogiahuviline, meelisobjektidele (harrastusele) ligipääs, auto muuseumi‐külastaja, parkimine, informatsioon, meened, traadita linnuvaatleja jt) internet Sportlased Treening‐, majutus‐, puhkevõimaluste olemasolu Kalamehed Turvalisus , majutus, toitlustus, oma meelisobjektidele (harrastusele) ligipääs, auto parkimine, informatsioon, meened, traadita internet kalastustarvete laenutus Teadlased Turvalisus, majutus, toitlustus, oma meelisobjektidele (harrastusele) ligipääs, auto parkimine, informatsioon, meened, traadita internet Veretajahimehed Turvalisus, majutus, toitlustus, oma meelisobjektidele (harrastusele) ligipääs, auto parkimine, informatsioon, meened, traadita internet Matkajad Turvalisus, majutus, toitlustus, oma meelisobjektidele (harrastusele) ligipääs, auto parkimine, informatsioon, meened, traadita internet Läbisõitjad (lühike peatus) Toitlustus, auto parkimine, tankimine, avalik wc Üritustel osalejad Auto parkimine, toitlustus, avalik wc Laagritest osalejad Majutus, toitlustus, sportimisvõimalused, Sõpruskoolide lapsed ja internet vanemad

35 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 7.6. Visioon 2016

Tulevikuvisioon ehk soovitud tulevikupilt on kaugem ja üldisem nägemus ‐ millisena soovitakse näha Porkuni piirkonda aastal 2016. Tulevikuvisioonist lähtuvalt seatakse paika eesmärgid ja arengu‐põhimõtted ja ‐suunad. Üldvisioon võtab kokku olulisima, järgneb põhjalikum visioon teemade kaupa.

AASTAKS 2016 ON PORKUNI KUJUNENUD KAUNIKS LOODUSPARGIKS, MIS ON SAMAL AJAL TURVALINE ELU‐ JA SUVITUSPAIK AKTIIVSETELE INIMESTELE, ATRAKTIIVNE TURISMIKESKUS LOODUSHUVILISELE RÄNDAJALE, MITME‐ KÜLGNE HARIDUS‐ NING VAIMUKESKUS LOODUSES ÕPPIJALE

Elu‐ ja suvituspaik - Puhas vesi igas kodus - Tolmuvabad teed ja heakorrastatud välisilme - Ehitatud 30 uut maja - WiFi leviala kogu külas - Aktiivne külaseltsi vabaaja organiseerimine ja küla arendamine - Arenenud väikeettevõtlus - Küla teeninduskeskus väljakujunenud

Turismikeskus - Töötab turismiinfopunkt - Paigaldatud suuna‐ ja tähistusviidad (kaardid) - Majutus‐ ja toitlustusteenus kättesaadav - Huvitavatel matkaradadel palju matkajaid - Paemuuseumi külastajate arv on kasvanud - Rajatud linnuvaatlustorn - Konverentsiturism – vana mõisahoone - Arenenud turismiteenused, sh jalgrataste, paatide laenutus - Avatud autokaravani ja telkimisplats - Maastiku puhkeala - Kasutusel jalgrattarajad

Haridus‐ ja vaimukeskus - Porkuni kool – uues majas - Paemuuseumist kujunenud koolitus‐ ja õppekeskus, õues õppe eestvedaja - Matkaradadele paigaldatud temaatilised sildid

36 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering - Temaatiliste lastelaagrite läbiviimise paik - Teadus‐ ja konverentsikeskus - Loodusõppe park

Looduspark - Järves piisavalt vett, kalapüük lubatud - Kanalisatsioon olemas – järv on puhas - Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusnud - Keskkonnamõjude hindamine tehtud ja sellega arvestatakse - Loodust riivamata on rajatud matkarajad - Järve seire toimib koostöös Võrtsjärve limnoloogiajaamaga - Mõisapark on muudetud dendropargiks

37 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

8. Arengu- ja planeerimispõhimõtted

Arengu‐ ja planeerimispõhimõtted on kokkuleppepunktid, millest peab lähtuma ühisel arengu kavandamisel Porkunis.

8.1. Üldised arendustegevuse põhimõtted

1. Koostöö ja kokkulepped. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine koostööle ja kokkulepete saavutamine arengu kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning vastavate otsuste ettevalmistamisel. 2. Porkuni terviklikkus. Piirkonna kui terviku arendamine elanike, piirkonda kuuluvate institutsioonide ja välispartnerite koostöös lisaväärtuse saamise põhimõttest lähtudes. 3. Tegutsemine piirkonna elanike, institutsioonide ja külaliste huvides ning vajadusi arvestades. Vajaduste uuringute korraldamine. Orientatsioon tulemuse saavutamisele klientide juures. 4. Sidusus ressurssidega. Sihtide seadmisel ja tegevuste planeerimisel olemasolevate võimaluste ja ressurssidega arvestamine. Maksimaalne võimalik sisemise potentsiaali kasutamine ja väliste lisaressursside optimaalne kaasamine arendustegevuste rahastamisel. 5. Uuenduslikkus. Uuenduslike ideede ja algatuste toetamine, õppimisvõime arendamine. 6. Jätkusuutlikkus. Piirkonna püsiva toimetuleku‐ ja arenguvõime loomine. Arendustegevuse pidev eesmärgistamine, elushoidmine. 7. Orienteerumine võtmeprobleemidele. Keskendumine võtmeprobleemide praktilisele lahendamisele arengukavade ja planeeringu elluviimisel. 8. Projektijuhtimise ja meeskonnatöö rakendamine planeeringu elluviimisel 9. Keskkonnahoid. Keskkonnateadlik suhtumine ümbritsevasse.

8.2. Planeerimispõhimõtted

1. Ühtselt kujundatud ja paigaldatud reklaam ja suunavad viidad 2. Porkunisse sissesõidu „peavärava“ asukoht on viinavabriku juures 3. Autoga Porkunisse tulijatele rajatud parklad ja piiratud juurdepääs järveäärsele alale suveürituste ajal 4. Võimalikud uued elamupiirkonnad määratletud 5. Aastas 3 ‐ 4 suurürituse korraldamisega arvestamine

38 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 6. Uued elamukrundid – 2000 m2, madalhoonestus, 1‐2 korruselised pere‐ ja/või ridaelamud 7. Uue kooli arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel paikkonda sobivusega arvestamine 8. Natura piirangutega arvestamine 9. Käsitöö (ligipääs turistidele), teeninduse, mahepõllumajanduse väikeettevõtluse vajadustega arvestamine

9. Kriitilised edutegurid ja kavandatu elluviimine

Kriitilised edutegurid on eesmärgid, mille täitmise edu korral või ebaõnnestumisel on kõige otsustavam ja otsene mõju piirkonna arengule.

9.1. Strateegilised aspektid (konkurentsifaktorid)

Ühiskondlik mõju – väärtusloome, mõjukuse aspekt Kliendid ja partnerid – teenindusvõime aspekt Ressursid ja tingimused – vahendite kasutamise tõhususe aspekt Protsessid ja struktuurid – sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt Inimressursid ‐ inimeste vaimse ja füüsilise töövõime aspekt

9.2. Kriitilised edutegurid

Piirkonna kriitilised edutegurid (edueesmärgid) rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa ja hindamiskriteeriumid on

MÕJU Eesmärk Hindamiskriteerium Turvaline elupaik Elanike arv Atraktiivne turismikeskus Turistide külastuste arv Säilinud unikaalne loodus Kaitsealuste objektide arv Hariduskeskus Õpilaste arv Koolitussündmuste arv

KLIENDID JA PARTNERID Eesmärgid Hindamiskriteerium Porkuni hea maine ja tuntus Turismimarsruutide arv

Arenenud turismiteenindus Teenuste arv Töötajate arv

39 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Kättesaadav paikkonna informatsioon Kodulehe külastuste arv Väljaantud mitmekesised paikkonna Trükiste arv loodust, ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustavad trükised

RESSURSID JA TINGIMUSED Eesmärgid Hindamiskriteerium Kaasatud valla eelarve Summa EEK Kaasatud lisaressursid Rahastatud projektide arv Summa EEK Puhas joogivesi igas kodus Puhta veega varustatud kodude osatähtsus, % Ettevalmistatud elamispiirkonnad Kruntide arv Ettevalmistatud turismiinfrastruktuur Toitlustuskohtade arv Majutuskohtade arv Telkimiskohtade arv Parklakohtade arv

PROTSESSID JA STRUKTUURID Eesmärgid Hindamiskriteerium Vajadusi arvestav arendustegevus Uuringute arv Kõrgel tasemel läbiviidud traditsioonilised Ürituste ja osalejate arv avalikud üritused Puhas järv ja korrastatud ümbrus Korrastatud objektide arv Tagatud huviliste turvaline ligipääs Matkarajad turismiobjektidele

INIMRESSURSID Eesmärgid Hindamiskriteerium Aktiivne Porkuni kogukond Sündmuste arv Rahulolu kasv Küsitluste tulemused Keskkonnateadlikkuse kasv Keskkonnakoolituste arv

40 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

9.3. Seire ja hindamine

Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise edukuse ja tulemuslikkuse kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke. Läbiviidud tegevuste eesmärkidele vastavuse hindamine ja strateegia läbivaatamine ja uuendamine toimub Tamsalu vallavalitsuse poolt vähemalt üks kord aastas.

41 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

10. Maa‐ ja veealade kasutamise põhimõtted

Käesolevas peatükis määratakse Porkuni küla perspektiivne maakasutus planeeringu perioodiks. Maakasutuse määramine tähendab seda milliseks sihtotstarbeks saab tulevikus antud maatükki kasutamisotstarvet muuta. Hetkel kehtivat maakasutust saab ka edaspidi samal otstarbel kasutada. Olemasoleva maakasutuse muutmise soov peab tulema maaomaniku poolt.

10.1. Maa‐alade reserveerimine Maa reserveerimise all mõistetakse seda, et planeeringuga on maa‐ala reserveeritud muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda võib olla praegune maakasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa‐ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutuselevõttu vaid, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maade reserveerimine elamualaks või mõnel teisel eesmärgil. Mingiks otstarbeks reserveeritud alal saab maaomanik maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Reserveeritud otstarbel kasutusele võtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta läbi detailplaneeringu või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatuse. Kuna antud planeering on koostatud omandist sõltumatult, siis tuleb edasine arendustegevus omanikuga kooskõlastada. Näiteks kui tahetakse kasutusele võtta reserveeritud elamumaa, tuleb koostada detailplaneering ning maaomanikuga kooskõlastada.

10.2. Maakasutuse määramine Põhisihtotstarve all mõistetakse ala põhimõttelist kasutusviisi, s.t kogu tegevus sellel alal on allutatud põhisihtotstarbest tulenevale eesmärgile. Nt. elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu äri, liiklus, haljastus jne. Tootmisalal on peamiseks maakasutusviisiks tootmismaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport jne. Põhisihtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse.

42 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

10.2.1. Elamumaad Elamuehituseks vajalike maade reserveerimisel on arvestatud juba olemasolevat hoonestust, teede paiknemist ja kommunikatsioonide olemasolu. Elamualad jäävad kahele poole Porkuni järve, alade tähistused on E1, E2, E3 ja E4. Lisaks on planeeringu koostamise käigus valminud detailplaneering uue elamupiirkonna (maakasutusplaanil E5) rajamiseks Kännukülla (Järvetalu kinnistu detailplaneering ‐ Omandi OÜ, töö nr DP 2003). Reserveeritud elamumaadel on planeeritud maakasutuses piiranguid, mis on välja toodud alljärgnevas tabelis ja millega peab arvestama detailplaneeringu koostamisel.

maht

pind lubatud lubatud

pindala

lubatud

kohustusliku

suurim suurim kõrgus

Elamuala Minimaalne korruselisus Suurim hoonetealune kõrghaljastuse Krundi elamukrundi Hoonete Hoonete E‐1 7m 1,5 3000m² 20% 20% E‐2 8,5m 2 2000m² 20% 20% E‐3 8,5m 2 3000m² 20% 20% E‐4 7m 1,5 3000m² 20% 20% E‐5 8,5m 2 2000m² 20% 20% Tabel 1 Elamumaade tingimused detailplaneeringute koostamiseks

• Alad E1, E2 ja E5 on ette nähtud ainult elamuehituseks, • Aladel E3 ja E4 on lubatud kõrvalfunktsioonina äri. Äri funktsioon on toodud täiendavalt turismiteenindamise eesmärgil. Alad E3 ja E4 asuvad aktiivsema turismipiirkonna ääres, mistõttu on lubatud sinna kõik turismi teenindamiseks vajalikud tegevused mis ei häiri naabreid ega ohusta looduskeskkonda.

43 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

10.2.2. Keskuste maad

Keskuste maad on antud planeeringus ette nähtud juba olemasolevate hoonete teenindamiseks. Keskuste maa all mõistetakse antud planeeringus maad, mille sihtotstarveteks on: sotsiaal‐, äri‐ või väiketootmise maa (keskkonda mitte häiriv). • Alal C1 asub Porkuni kool ja Paemuuseum. Peale uue koolikompleksi valmimist jätkuks ka vana kompleksi kasutamine hariduskeskusena ning seda vajadusel koos majutuse ja muu sinna kuuluvaga. Muuseum jääb toimima senisel funktsioonil, juurde lisandub võimaliku infopunkti rajamine. • Alal C2 asuvad Porkuni klubihoone ja meierei. Planeeringuga on antud maa‐alale jäetud ka edaspidiseks klubiline tegevus. Meierei hoonesse on võimalik rajada nii puhke‐ ja äriotstarbeline tegevus kui ka väiketootmine (N: käsitöö).

10.2.3. Ärimaa

Äriliseks tegevuseks on antud planeeringuga määratud seitse maakasutust (B1‐B7). Ärilise tegevuse all mõistetakse antud planeeringus erinevate teenuste pakkumist turistidele ja kaubandust. Kõikidel ärikruntidel asub olemasolev hoonestus. Suurema muudatusena on käesoleva planeeringuga antud võimalus endise saunahoone (B6) maa‐alale ühe variandina kämpingu (autokaravan) rajamine. Ärimaa funktsioonile on lubatud kõrvalmaakasutusena elamu‐, sotsiaal‐ ja tootmissihtotstarbed (keskkonda mittehäiriv väiketootmine). Ärimaa krundid tuleb haljastada vähemalt 20‐30% ulatuses. Parkimine on soovitav lahendada oma krundil.

44 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

10.2.4. Üldkasutatava hoone maa (haridusasutuste maad)

Haridusasutuste maana on reserveeritud uue koolikompleksi tarbeks vajalikud maa‐alad. Kuna planeeringu koostamise hetkel koolikompleksi planeerimine ja projekteerimine oli alles algstaadiumis, siis mingeid täiendavaid reegleid antud planeeringuga ei seata. Haridusasutuse maa on ära toodud maakasutusplaanil. Vana koolikompleks jääb ka tulevikus haridusteenust pakkuma, mille täpsem kontseptsioon vajab eraldi väljatöötamist.

Porkuni uue koolihoone asukoht

10.3. Säilitamisele kuuluvad maad

Mitmed alad Porkuni külas vajavad säilitamist. Enamikus neist kehtivad seadustega ja määrustega kehtestatud piirangud, kuid osades mitte. Lähtudes vajadusest nende alade väljakujunenud ilme säilitada on ehitustegevuse reguleerimiseks kehtestatud mõningad täiendavad vallapoolsed soovitused.

10.3.1. Riikliku kaitse all olevad maad

Porkuni maasikukaitseala

Kaitseala asub Lääne‐Viru maakonnas Tamsalu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Piisupi, Assamalla ja Koplitaguse külas ning Väike‐Maarja vallas Kännuküla

45 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering külas. 2005. aastal reorganiseeritud Porkuni maastikukaitseala pindala on 1136 ha.

Porkuni maastikukaitseala kaitse‐eesmärk on: 1) Porkuni‐Neeruti oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine; 2) Porkuni järve ja Võhmetu‐Lemküla‐Piisupi karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja tutvustamine; 3) III kategooria kaitsealuse liigi – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) kaitse; 4) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigi kaitse; 5) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe‐ kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3, karstijärvede ja ‐järvikute (3180*) ning aas‐rebasesaba ja ürt‐ punanupuga madalikuniitude (6510) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse.

Natura 2000 võrgustiku koosseisu jääb kaitseala osaliselt s.o Porkuni Suurjärv, kus ekspertide hinnangul esineb loodusdirektiivi elupaigatüüp (3140)³ Bentiliste mändvetikkooslustega kalgiveelised vähe‐kuni kesktoitelised veekogud, samuti ka Võhmetu‐Lemküla karstijärved ning Assamalla luhal paiknevad kooslused.

Ala lõunaosas, Porkuni ümbruses asuvad oosid on loode‐kagusuunalised, kõrged ja järsunõlvalised. Üks lava oos nn Lossisaar on ümbritsetuna neljast alkalitroofsest järvest. Järvedel leidub rohkesti ujuvaid saari. Ala kesk‐ ja põhjaosas on oosid põhja‐ lõunasuunalised ning kuni 5 m kõrgused. Ooside vahel paiknevad piklikud lamedapõhjalised nõod, millesse kevadeti (vahel ka sügiseti) moodustuvad ajutised karstijärved.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Porkuni hõbepajud 3 puud neist 2 on hävinud. Säilinud puu ü = 480cm, h = 19m. Asukoht: Porkuni–Saksi tee ääres, Porkuni veski taga põllul. Porkuni mänd Puu ü = 300 cm, h = 9,25 m. Asukoht: Porkuni‐Saksi tee ääres, Porkuni veski taga põllul. Kaitstavad looduse üksikobjektid

46 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

10.3.2. Väärtuslikud maastikud

Lääne‐Viru maavanem kehtestas 18.07.2006.a maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mille üheks alajaotuseks oli maakonna väärtuslike maastike määramine.

Väärtuslikest maastikest paikneb planeeringu alas:

1. Ala nr 26. Porkuni – Võhmetu – Lemmküla – Assamalla (2599 ha) – II klassi aladest (maakondliku tähtsusega ala) Porkuni maastikuline mitmekesisus on alguse saanud ürgorust, selle lammil paikneb Porkuni järv, mille Küngassaar on omakorda kodu piiskopilinnusele (15. saj.) ja mõisale. Linnusest on tänase päevani säilinud väravatorn, milles asub paekivimuuseum. Ehituskivina kasutatud Siluri ajastu porkuni lademe lubjakivide tüüppaljand asub samas lähedal pargis, vanas paekarjääris. 1870. aastatel püstitatud historitsistlikus mõisahoones ja selle vastu järvekaldale hiljem ehitatud koolimajas on ligi 80 aastat õpetatud kuulmishäiretega lapsi. Saart ümbritsevad neli järve, mida üksteisest eraldavad teetammid. 1. Suur, ehk ülemine järv( kus liiguvad ujuvad saared) ‐ 36ha, 2,8m sügav. 2. Aiajärv ‐ 1ha, 1,2m sügav. 3. Iiri järv ‐ 0,3ha. 4. Alumine ehk Väikejärv ‐ 1,9ha, 1,9m sügav. Objektid: Unikaalne metsarikas ooside ja järvedega maastik; Porkuni järved, piiskoplinnuse väravatorn ja mõis; Siluri ajastu porkuni lademe lubjakivide tüüppaljand; säilinud talukompleksid ja asustusstruktuur; Võhmetu‐Lemmküla karstiala; lainjas metsatukkadega maastik; Assamalla luht (Pandivere suurimaid karstijärvesid). Künkad seotud Kalevipoja muistenditega. 1887.a. ehitatud koolimaja, praegune Assa pood. Metsaga kaetud moreenkühmud ning ‐kuplid. Palju Kalevipoja lugudega seotud kohti‐ Assamalla lahing jne; legendid; kohanimed Kalevipoja pärimustest. Populaarseim Kalevipoja lugudega seotud paik Pandiveres.

2. Valgejõe ürgorg (590 ha) – III klassi aladest (kohaliku tähtsusega ala) Väärtus: Esteetiline, looduslik.

Väärtuslike maastike alateemadena käsitleti täpsemalt ilusaid teelõike. Ilusad teelõigud on looklevad, maastiku struktuuri silmas pidavad, vanu teekohti järgivad maastiku elemendid. Neilt avanevad kaunid panoraamsed mosaiiksed maastikuvaated. Neid teelõike võiks rakendada eelkõige turismimarsruutide koostamisel, samuti oleks kohati tarvilik rajada peatumiskohad, et liiklust teel mitte häirida Porkuni järve puhkeala teemaplaneeringu ala läbib järgmine ilus teelõik: • Saksi‐ Piisupi‐ Porkuni‐ Aburi tee

47 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Planeeringuga nähakse ette teelõigu äärde haljasala säilitamine elamupiirkonna E4 ja tee vahele.

Lisaks käsitleti väärtuslike maastikkude alateemas kõrge puhkeväärtusega alasid. Nende alade kasutustingimused peavad kaasa aitama erilaadsete puhke‐ ja virgestustegevuste arengule, samas säilitama nende looduslikud, maastikulised väärtused. Sisemaa puhealade hulka kuulub ka Porkuni järve puhkeala. Nimetatud puhkeala on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku või väärtuslike maastikega. Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

10.3.3. Roheline võrgustik

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” teiseks alajaotuseks oli maakonna rohelise võrgustiku määramine. Roheline võrgustik on modelleeritud tuumaladest ja koridoridest koosnevana. Seesugune struktuur tagab ökosüsteemide ja liikide säilimise, looduslike, pool‐looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitstuse, ning säästva looduskasutuse, järgides kehtestatud maakasutustingimusi ja soovitusi. Rohelise võrgustiku modelleerimine aitab välja selgitada olemasolevaid või potentsiaalseid konfliktialasid, kus erinevad maakasutuse sihtotstarbed ristuvad, nt magistraalide rajamisel läbi metsa, karjääride rajamisel põllumaadele jne.

Planeeringu ala läbib kaks suures osas kattuvat rohelise võrgustiku koridori:

• Maakondliku tähtsusega koridor; • Kohaliku tähtsusega koridor;

Planeeringuga tehakse ettepanek rohelise võrgustiku koridori piiride täpsustamiseks. Planeeringu alast edelas ühildatakse maakondliku‐ ja kohaliku tähtsusega võrgustiku piir, mis edelasuunas laieneb, haarates kaasa Porkuni pargi. Kirde suunas nihutatakse kohaliku tähtsusega võrgustiku piiri pikki Saksi‐Piisupi‐Porkuni‐Aburi teed kuni Järva‐Jaani‐ Tamsalu‐Kullenga maanteele ja sealt edasi pikki teed kuni ristumiseni esimese kirdesse suunduva teega. Rohelise võrgustiku koridoride täpsustatud kulgemine on näidatud järgneval skeemil.

48 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

49 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 11. Avalikult kasutatavad alad

11.1. Haljasmaad, puhke ja virgestusalad

Maakasutuse sihtotstarvete järgi jagunevad haljasmaad: haljasala ja parkmetsa maa, kaitsehaljastuse maa, puhke‐ ja virgestusmaa ning kaitsehaljastuse maa. Laiemas jaotuses võib haljasalad jaotada kahe erineva printsiibi põhjal:

• Alad kus on hoonestamine lubatud; • Alad kus hoonestamine ei ole lubatud.

Puhke‐ ja virgestusmaa

Külmaallika ümbrusesse ja avaliku ranna äärde jääv maa‐ala, mis on kasutuses puhkeotstarbeliselt. Alal kehtib detailplaneering, mida antud planeeringuga osaliselt muudetakse. Ehitada on lubatud ainult puhkeotstarbelisi väikeehitisi (n. puhkemaja, üksikud kämpingud ja varjualused). Kehtivasse detailplaneeringu muudatused on seotud parkimiskohtadega (parkimisala ning kohti vähendatakse) ja hoonestusala suuruse muutmisega (ala vähendatakse). Hoonestusala on märgitud planeeringu põhijoonisel. Alale on lubatud ehitada üks hoone ehitusaluse pinnaga kuni 60m2 , teiste hoonete ja rajatiste ehitusalune pind ei või ületada 20m2. Ehituslikest tingimustest on materjalina lubatud puit. Hoonete kõrgus ei tohi ületada 6m. Ala kujundada pargiks, mille kohta koostada haljastusprojekt ja kasutusreeglid.

Haljasala‐ ja parkmetsamaa

Antud sihtotstarve on järgnevatel aladel: • Olemasolevad pargid ja suurema haljasalad • Porkuni park – planeeritud on taastada dendropark ja luua paepaljandi juurde väliõppeklass maapinna geoloogilise ehituse õpetamiseks • Täiendavalt on ette nähtud haljasala rajamine perspektiivse elamuala E‐4 ja Saksi‐ Piisupi‐ Porkuni‐ Aburi tee (ilus teelõik) vahelisele alale. Haljasala‐ ja parkmetsamaa sihtotstarbega maadel hoonestuse rajamise õigus puudub. Vajadusel on võimalik rajada kergehitisi (lava, katusealune jms).

Kaitsehaljastuse maa

Kaitsehaljastuse maa sihtotstarve on ette nähtud perspektiivse elamupiirkonna E‐3 kaitseks maanteelt tuleneva negatiivse mõju (müra, heitgaasid jms) eest. Kaitsehaljastuse laius on minimaalselt 50m.

Loodusliku haljasmaana

50 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Loodusliku haljasmaana on planeeringus tähistatud maa‐alad, kus olemasoleva loodusliku olukorra muutmist ei planeerita (Porkuni järve saarestik).

11.2. Rand ja kallasrajad

Ranna või kalda kaitsevööndite eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu tavaline veepiir.

Ranna või kalda piiranguvööndi laius Porkuni järve puhkeala territooriumil asuvatel järvedel ja jõgedel on: • Porkuni järv (pindala 44,6 ha) – 100m; • Valgejõgi (valgala 453 km²) – 100m; Kitsendused tegevusele piiranguvööndis on sätestatud Looduskaitseseaduses.

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius on: • Porkuni järv– 50m; • Valgejõgi – 50m; Järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Käesoleva planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei nähta. Ehituskeeld ei laiene Looduskaitseseadustes sätestatud erijuhtudel.

Ranna ja kalda veekaitsevööndi laius on: • Porkuni järv– 10m; • Valgejõgi – 10m; Kitsendused tegevusele piiranguvööndis on sätestatud Veeseaduses.

Kallasraja laius on Valgejõel ja Porkuni järvel 4 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasrajaga kaasnevad piirangud on sätestatud Veeseaduses.

Supelrannana on antud planeeringus tähistatud olemasolev rand, kuhu on juba rajatud ujumisrand ning rannahoone. Supelranna osa kohta kehtib detailplaneering. Supelranna

51 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering kasutamise ja hooldamise korra kehtestab Tamsalu vallavalitsus. Planeeringu põhijoonisel märgitud teised supluskohad on traditsioonilised ja väljakujunenud ujumiskohad, mida ei käsitleta supelrannana.

Porkuni maastikukaitsealale jäävas osas on täiendavateks kitsendusteks Porkuni maastikukaitseala kaitse‐eeskirjas sätestatu (vt peatükk Maakasutuspiirangud).

12. Tehniline infrastruktuur

12.1 Teed Planeeringuala teedevõrk on hästitoimiv ja suuri muutusi ei vaja, tagatud on korralikud ühendusteed Tamsalu linna ja Väike‐Maarja asulaga. Kõik piirkonnas asuvad riigimaanteed on planeeringuala ulatuses kaetud tolmuvaba kattega.

Riigimaanteed Planeeringuala läbivad kaks riigimaanteed: IV klassi maantee nr 15128 Järva‐Jaani‐ Tamsalu‐ Kullenga ja klassita maantee nr 17136 Porkuni‐Loksa. Liiklusintensiivsus 2006.aastal AS Teede Tehnokeskus poolt teostatud liiklusloendusel oli järgmine :

Maantee nimetus Liiklusintensiivsus Teekaitsevöönd Sanitaarkaitsevöönd autot/ööpäevas m m 15128 Järva‐Jaani‐ 886 50 60 Tamsalu‐ Kullenga 17136 Porkuni‐Loksa 105 50 60

Porkuni pargi planeeringuga on määratud Järva‐Jaani‐ Tamsalu‐ Kullenga mnt alt rajada kergliiklustunnel (suusatunnel). Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek muuta liikluskorraldust Järva‐Jaani‐Tamsalu‐ Kullenga mnt ja Saksi‐Porkuni ristmikul, keelates Porkuni viinavabriku poolt väljasõidu Järva‐Jaani‐Tamsalu‐Kullenga maanteele (teelõik muuta ühesuunaliseks). Sellega suureneks oluliselt ristmiku liiklusohutus. Elamuala E‐3 planeerimisel on arvestatud Järva‐Jaani‐Tamsalu‐Kullenga mnt sanitaarkaitse‐ ja teekaitsevööndiga. Maantee ja perspektiivsete elamukruntide vahele on planeeritud kaitsehaljastusriba, mis vähendab maanteelt tulenevat kahjuliku mõju (müra, heitgaasid jne).

Kohalikud teed Kohalikud teed on märgitud planeeringu põhijoonisel. Kõik märgitud teed ei ole Tamsalu valla omandis. Osad teed on maareformi käigus antud eraomandisse. Nendel lõikudel on

52 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering vajalik sõlmida teevaldaja ja maaomaniku vahel tee kasutamiseks vastavad asjaõiguslepingud. Kõikide kohalike teede kaitsevöönditeks on käesoleva planeeringuga määratud 20m äärmise sõiduraja teljest. Teede rajamisel ja planeerimisel tuleks arvestada minimaalseks teekoridori laiuseks elamupiirkonnas 12m. Kõik perspektiivsed kohalikud maanteed on avalikuks kasutamiseks ning transpordimaa sihtotstarbega.

Kergliiklusteed Planeeringualasse jääb mitmeid olemasolevaid kergliiklus‐ ja jalgteid ning marsruute: • Porkuni suplusranda ja Külmallikat ühendav tee, mis kulgeb mööda järve äärt. Antud teelõigul on autoliiklus keelatud. • Jalgteede ja suusaradade võrgustik Porkuni pargis. • Eurovelo rattamarsruut mis on tähistatud märkide ja viitadega, kulgeb olemasolevatel teedel; • Porkuni rattarada ‐ märgistatud ning kulgeb olemasolevatel teedel ja radadel; • Porkuni järve rattarada ‐ märgistatud ning kulgeb olemasolevatel teedel ja radadel.

Planeeringuga nähakse ette eraldi muldel kergliiklustee rajamine marsruudil Porkuni‐ Tamsalu. Tee kulgeks riigimaanteede Porkuni‐Loksa ja Järva‐Jaani‐Tamsalu‐Kullenga maanteede ääres. Planeeringu koostamise käigus tehti ettepanek suusarolleriraja ehitamiseks Porkuni parki, millest küll hiljem loobuti. Samas jääb alles võimalus suusarollerite ürituste läbiviimiseks, kohendades ja parandades olemasolevat teedevõrgustikku ning liiklus ajutiselt ürituse toimumise ajaks ümber korraldades. Rada kulgeks ümber Väikejärve ja üle Küngassaare mööda olemasolevaid teid.

53 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

54 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Parkimine Kehtestatud detailplaneeringute kohaselt on ette nähtud 5 uue parkla rajamine, mis mahutaksid 214 sõiduautot ja 8 bussi. Käesoleva planeeringu koostamisel selgus, et sellise arvu parklate ja parkimiskohtade rajamine ei ole põhjendatud. Seda eeskätt strateegiliste eesmärkide sõnastamisest tulenevalt. Tulevikus peaks Porkunist kujunema loodusturismile suunatud, mitte tiheda autoliiklusega piirkond. Käesoleva planeeringuga on määratud järgmised parklad: • Porkuni pargi kõrvale ‐ parkimiskohti ca 124 autole (muudetakse kehtivat Porkuni pargi detailplaneeringut, muutes parkla asukohta); • Rahvamaja kõrvale ‐ parkimiskohti ca 25; • Porkuni puhkealale ‐ parklad olemas, parkimiskorraldus täpsustada tehnilise projekti käigus. Samuti tehakse ettepanek muuta kehtivat detailplaneeringut ja parkimiskohti vähendada. Suuremate ürituste korral võib kasutusele võtta ajutisi parkimisalasid, mis tuleb eelnevalt kooskõlastada maaomanikega ja kaitseala valitsejaga.

Planeeritud ja olemasolevad parklad

55 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

12.2 Tehnovõrgud Uute trasside ja liinide rajamisel tuleb arvestada vanade liinikoridoridega. Võimaluse korral tuleb paigutada uued liinid maa alla. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringualal nõuda tehnovõrkude rajamist krundi omaniku poolt. Tehnilisi tingimusi tehnovõrkude rajamiseks väljastavad trasside valdajad. Projektid tuleb kooskõlastada Tamsalu vallavalitsusega ja vastavate tehnovõrkude valdajatega. Kõik tehnovõrgud tuleb projekteerida teede kõrvale ning tagada neile juurdepääs avalikult alalt. Tehnovõrkude rajamine Porkuni maastikukaitsealale vajab täiendavalt kooskõlastamist kaitseala valitsejaga.

12.2.1 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon Planeeringu koostamise ajal on koostamisel Tamsalu valla ühisveevärgi‐ja kanalisatsiooni arengukava, kus on täpsemalt kajastatud kogu valla vee‐ ja kanalisatsioonitrassidega varustatus. Planeeringuga määratakse kogu planeeringupiirkond reoveekogumisalaks. Pikemas perspektiivis kogutakse piirkonna reoveed kokku ja suunatakse puhastisse, mis asub teisel pool Järva‐Jaani‐Tamsalu‐Kullenga maanteed. Korrusmajade juures olev puhasti suletakse. Koostatud on Lääne‐Viru maakonna vee arendusprojekti raames eelprojekt (EuropeAid/116910/D/SV/EE) Porkuni küla kohta, kus on osaliselt lahendatud vee‐ ja kanalisatsioonitrasside paigutus. Kõik planeeritavad elamualad tuleb liita tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga. Täpsemad lahendused ja teostamise ajakava tuuakse Tamsalu valla ühisveevärgi‐ ja kanalisatsiooni arengukavas. Uute puurkaevude rajamine piirkonda ei ole soovitav. Trasside kaevetöödel Porkuni linnuse kaitsevööndis näha ette arheoloogiline järelevalve.

12.2.2 Sademevesi Suuremate kõvakattega platside ja parklate rajamisel on soovitav kogunev sadevesi enne ärajuhtimist puhastada õli ja liivapüüduriga. Sademevee suunamine naaberkinnistule on keelatud.

12.2.3 Elektrivarustus Planeeritava alaga külgnevad kaks 10kV elektriõhuliini ja üks 220kV elektriõhuliin (teisel pool Järva‐Jaani – Tamsalu ‐ Kullenga maanteed). Elektrivarustus saadakse madalpingevõrgust, mida tuleb laiendada planeeritavatele elamualadele. Elektrivõrgu laiendamiseks tuleb rajada täiendavalt alajaamu. Soovitav on kõik uued liinid paigaldada maakaablitena. Täiendavad tehnilised tingimused taotleda elektrivõrgu valdajalt. Alajaamade rekonstrueerimisel kaaluda võimalust nende välja viimiseks mälestiste kaitsevöönditest

56 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 12.2.3 Soojavarustus Tsentraalne kaugküttevõrk planeeringualal puudub. Keskküttekatel on olemas Porkuni koolil. Kaugküttepiirkonda antud planeeringuga ette ei nähta. Planeeringualal on hoonete kütmine ette nähtud lokaalsete kateldega (või ahjudega). Võimalikud kütteallikad planeeritaval alal on elektri‐, vedel‐ ja tahkeküte. Soovitav ei ole kasutada märkimisväärseid jääkaineid lendu laskvad kütteliike nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

Reoveekogumispiirkond

57 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

12.3 Jäätmemajandus Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühised jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. Avalikes kohtades konteinerite olemasolu eest vastutab kohalik omavalitsus. Prügikastid tuleb paigutada supelranda, parklate ning puhkepaikade vahetusse lähedusse. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Territooriumi valdaja peab tagama Tamsalu valla jäätmehoolduseeskirja täitmise.

12.4. Tuleohutusnõuded

Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559); Keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrusega nr 46, Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (RTL 1998, 216/217, 854).

Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje‐ veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest. Territooriumi puhastamise sageduse kehtestab objekti valdaja. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Põlevmaterjali taaras hoidmisel selle kaas või kork suletakse. Jäätmete hoiukoht paikneb põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse‐, akna‐ või muust avast vähemalt 2 m kaugusel.

Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. Linna või muu tiheasustusega kohas tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib tänava sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult häirekeskust.

Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, ‐auru või ‐tolmu kogunemine, tähistatakse tuleohutusmärgiga.

58 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Suitsetada tule‐ või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas.

Territooriumil ei tohi: ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või ‐taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat; rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või ‐gaasi või muu kergestisüttiva materjali kasutamis‐ ja hoiukohta või ‐ruumi; teostada tule‐ ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks seadistatud kohta; remontida põlevvedeliku või ‐gaasiga täidetud torustikku või seadet; ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist; valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas; põletada kulu, välja arvatud keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määruses nr 46 Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine (RTL 1998, 216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.

Tuleohtlik aeg alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.

Uute planeeritavate alade kasutusele võtmisel tuleb välja ehitada tuletõrje veevarustus. Planeeringu alal ehitatakse välja koos veetorustiku laiendamisega hüdrantide süsteem ning täiendavalt on vaja rajada tulekustutusvee mahutid. Tuletõrje veevarustuse rajatised peavad vastama Eesti Standardile EVS 812‐6:2005.

13. Detailplaneeringute koostamise kohustus ja vajadus

Porkuni järve puhkeala planeeringuala on tervenisti detailplaneeringu kohustusega ala. Erandina on ilma detailplaneeringut koostamata planeeringualale lubatud ehitada üks väikeelamu või paarismaja koos lubatud kõrvalhoonetega olemasolevale elamumaale (kui need ei jää mälestiste kaitsevöönditesse. Uute avalike teede rajamiseks on vajalik koostada detailplaneering. Planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski reaalsest vajadustest ja investeerijate ning ehitada soovijate olemasolust. Käesolev osaüldplaneeringuga koostamise järjestust ei määrata. Planeeringu elluviimise kava tuleb koostada eraldi tööna peale antud osaüldplaneeringu kehtestamist.

59 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 13.1 Kehtivad planeeringud Alal kehtivad hetkel järgmised planeeringud: • Tamsalu valla üldplaneering; • Porkuni puhkeala detailplaneering; • Porkuni pargi detailplaneering; • Elise kinnistu detailplaneering; Koostamisel on Järvetalu kinnistu detailplaneering. Käesoleva osaüldplaneeringuga ei tehta ettepanekut ühegi planeeringu tühistamiseks. Tehakse ettepanek planeeringute muutmiseks järgmises mahus: Planeeringu nimetus Ettepanek muutmiseks Porkuni puhkeala • Vähendada parklaid ja parkimiskohti detailplaneering • Külmallika juures vähendada ehitusala ja muuta maakasutus ärimaast sotsiaalmaaks. Porkuni pargi • Muuta parkla asukohta vastavalt osaüldplaneeringu detailplaneering põhijoonisele.

60 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Lisa 1 Maakasutuspiirangud

Loodus‐ ja muinsuskaitse

Porkuni maasikukaitseala

Kaitseala asub Lääne‐Viru maakonnas Tamsalu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Piisupi, Assamalla ja Koplitaguse külas ning Väike‐Maarja vallas Kännuküla külas. 2005.aastal reorganiseeritud Porkuni maastikukaitseala pindala on 1136 ha. Kaitseala maa‐ ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Porkuni piiranguvööndisse. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Kaitsealal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on maastikusõidukiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve‐ ja päästetöödel, käesoleva kaitse‐eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve‐ ja päästetöödel, käesoleva kaitse‐eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Kaitsealal on lubatud majandustegevus.

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uuendusraie, mille juures peab arvestama järgmisi tingimusi: 1) metsata metsamaa ja nooremate kui kümneaastaste puistute osakaal ei või ületada 20% kinnisasja metsamaa või riigimetsa kvartali pindalast;

61 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 2) vanemates kui seitsmekümneaastastes sinilille kasvukohatüübi kuusikutes on lubatud loodusliku uuenduse soodustamiseks lageraie kuni 30 m laiuste valdavalt põhja‐ lõunasuunaliste lankidena, mille pindala on kuni 0,8 hektarit; 3) lageraielankide vahekaugus peab olema vähemalt 100 m, kusjuures lankide eraldamisel on arvestatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatut; 4) lankide vahetul liitumisel peab eelmine lank olema uuenenud kasvukohatüübile sobivate metsa moodustavate puuliikidega, mida kontrollib kaitseala valitseja, ja lankide eraldamisel on arvestatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatut; 5) langi kuju oleneb maapinna reljeefist ja ekspositsioonist ning see määratakse pikema küljega piki samakõrgusjoont; 6) lubatud on turberaie pindalal kuni 2 hektarit raiejärkude vahega 10 aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid eeldusel, et esineb looduslik uuendus antud kasvukohatüübile sobivatest metsa moodustavatest puuliikidest; 7) aegjärgsel raiel võib väljaraie olla kuni 30% puistu tagavarast; 8) turberaie on lubatud vanemates kui üheksakümneaastastes männi‐ ja kõvalehtpuupuistutes, seitsmekümneaastates kuusikutes ning kuuekümneaastastes kaasikutes; 9) uut turberaiet võib eelmise turberaielangi kõrval alustada pärast raiestikul metsa uuenemist kasvukohatüübile sobivate metsa moodustavate puuliikidega, mida kontrollib kaitseala valitseja; 10) looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks on lubatud alusmetsa raie koos maapinna mineraliseerimisega ning osaliste metsakultuuride rajamine (soovitatav puuliik on arukask istutustihedusega 1000 taime hektarile).

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 5–8 sätestatut; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine. Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal, looduslikul rohumaal ja haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit; 5) roo varumine külmumata pinnasel; 6) puidu kokku‐ ja väljavedu külmumata pinnasel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

62 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.

Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu‐ ja põõsarinde harvendamine. Kaitseala sinilille kasvukohatüübi kuusikutes on kooskõlastatult kaitseala valitsejaga vajalik loodusliku metsakoosluse taastamiseks häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.

Kaitstavate looduse üksikobjektide piirangud

Vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152) on loodusobjekti piiranguvööndis keelatud kui kaitse eeskirjadega ei sätestata teisiti: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa‐ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.

Maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja kasutamist käsitleb Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 «Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse‐eeskiri». Pargi kaitse‐eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi‐ ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

63 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Pargis kehtivad Looduskaitseseaduses sätestatud piirangud Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse‐eeskirjas sätestatud erisustega. Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd nagu niitmine ning puu‐ ja põõsarinde kujundamine. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 1) puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; 2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 3) projekteerimistingimuste andmine; 4) detail‐ ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) ehitusloa andmine; 7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 8) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 9) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; 10) metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; 11) puhtpuistute kujundamine; 12) uuendusraie; 13) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 14) uue maaparandussüsteemi rajamine. Pargis on keelatud maavara kaevandamine.

Kohalikud piirangud kaitstavatel loodusobjektidel

Raietegevust ja selle kooskõlastamist kaitstavatel loodusobjektidel reguleerib riiklikule seadusandlusele lisaks 22.03.2006.a. Tamsalu Vallavolikogu määrus nr.16 “Tamsalu valla heakorra eeskiri” peatükk IV Tiheasustusalal kasvavate puude raiumise kord.

Muinsusmälestiste kaitsevööndid

Kaitsetsoonid peavad reguleerima planeerimist ja ehitamist nii, et säiliksid Porkuni küla muinsusmälestised ning oleks võimalik taastada ajaloolist arhitektuurikeskkonda, võimaldades selliselt ajaloolise miljöökomponendi abil kvaliteetruumi laiendada. Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa‐ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Porkuni külas paiknevad arhitektuurimälestised, ajaloomälestised ja arheoloogiamälestised kuuluvad Muinsuskaitseseaduse (RTI 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387; 2004, 25, 171) järgi kinnismälestiste hulka. Kinnismälestiste hulka kuuluvate

64 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering objektide nimekiri on toodud ära lisas 1. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla‐ ja ehitustööd; • puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. (3) Muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused. (4) Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti. Muinsuskaitsealale kehtestatakse kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused.

Porkuni järve puhkealasse jäävad muinsuskaitsemälestised on ära toodud järgnevas tabelis:

Reg. nr Mälestise nimi Asukoht Liigitus 15844 Porkuni linnuse varemed Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15845 Porkuni linnuse väravatorn Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15846 Porkuni mõisa peahoone Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15847 Porkuni mõisa park Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15848 Porkuni mõisa valitsejamaja Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15849 Porkuni mõisa ait Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15850 Porkuni mõisa tõllakuur Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15851 Porkuni mõisa tall Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15852 Porkuni mõisa piirdemüürid Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15853 Porkuni mõisa linnumaja Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15854 Porkuni mõisa saun‐ Porkuni küla Arhitektuurimälestis pesuköök 15855 Porkuni mõisa aednikumaja Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15856 Porkuni mõisa jääait Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15857 Porkuni mõisa rehi Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15858 Porkuni mõisa viinavabrik Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15859 Porkuni mõisa viinakelder Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15860 Porkuni mõisa puutöökoda Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15861 Porkuni mõisa tuuleveski Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15863 Porkuni mõisa meierei Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15864 Porkuni mõisa ait‐kuivati Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15865 Porkuni mõisa vankrikuur Porkuni küla Arhitektuurimälestis 15866 Porkuni mõisa tööhobuste tall Porkuni küla Arhitektuurimälestis

65 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering

Vee kaitse

Pandivere ja Adavere‐Põltsamaa nitraaditundliku ala

Põhja‐ ja pinnavee kaitseks määratakse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. (Veeseadus RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211).

Pandivere ja Adavere‐Põltsamaa nitraaditundlik ala jaguneb Pandivere ja Adavere‐ Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae‐ ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit (edaspidi kaitsmata põhjaveega ala) ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Porkuni kuulub Pandivere nitraaditundlikkusse piirkonda.

Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi: 1) mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet.

Pandivere ja Adavere‐Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonnas asuvad Porkuni tõusuallikad.

Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud: 1) väetamine; 2) taimekaitsevahendite kasutamine; 3) sõnniku hoidmine sõnnikuaunas.

Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks lõikes 1 kirjeldatud tegevustele keelatud: 1) maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; 2) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; 3) vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine;

66 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 4) maavarade või maa‐ainese kaevandamine; 5) heitvee pinnasesse juhtimine; 6) metsa lageraie; 7) kuivendussüsteemi ehitamine; 8) loomade matmiskohtade rajamine; 9) kalmistute rajamine.

Karstilehtreid on keelatud: 1) risustada; 2) täita.

Veekaitsevööndid ja veekogu ehituskeelualad

Ranna või kalda piiranguvööndi laius Porkuni järve puhkeala territooriumil asuvatel järvedel ja jõgedel on: • Porkuni järv (pindala 37,9 ha) – 100 m; • Valgejõgi (valgala 453 km²) – 100 m; Üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel ‐ 100 meetrit; kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal ‐ 50 meetrit.

Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirjas reostustundlikkuse järgi kuulub Valgejõgi reostustundlike jõgede nimekirja.

Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa‐ala kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa‐ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

Kalda‐alade ilme säilitamiseks on üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd;

67 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetri laiune ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga üle 10 km² ‐ 10m (v.a. Läänemerel, Peipsi, Lämmi‐ ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m). Veeseadus sätestab kallasraja mõiste. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on Valgejõel 4 m. Kalda veekaitsevööndi kitsendused on sätestatud veeseaduses.

Lõheliste elupaigana kaitstav veekogu

9. oktoobril 2002.a kinnitati Keskkonnaministri määrus nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi‐ ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”. Nimekirjas olevate veekogude veekvaliteet peab vastama vähemalt lõheliste elupaikadena kaitstavate füüsikalis‐keemiliste omaduste kohustuslikele väärtustele. Porkuni külas voolav Valgejõgi kuulub lõheliste elupaikadena nimistusse.

Teed, tehnovõrgud ja –rajatised

Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

Tee kaitsevööndid

Vastavalt Teeseadusele (RTI 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594; 2004, 84, 569; 2005, 11, 44; 40, 312; 61, 479) ja tee projekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema teeäärse kaitsevööndi.

68 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering • Riigimaanteede (põhimaanteede, tugimaanteede ja kõrvalmaanteede) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. • Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m kuni 50 m • Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 m kuni 50 m.

Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa‐ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Liinikoridorid kinnisasjal

Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja ‐rajatisi (tehnorajatisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi‐, elektri‐, side‐ ja muid liine (Asjaõigusseadus RT I 1993, 39, 590; 1996, 45, 848; 51, 967, 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941, 1999, 26, 377; 27, 380, 1999, 44, 509, 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255; 2005, 39, 308; 59, 464).

Televõrkude kaitsevööndid

Telekommunikatsiooniteenus seisneb signaalide edastamises või suunamises telekommunikatsioonivõrgus ning ühenduste loomises telekommunikatsioonivõrgu lõpp‐ punktide vahel. Telekommunikatsiooni liinirajatis on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsioonivõrgu osa, milleks on kaablitunnel või ‐kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum. Liinirajatiseks on ka raadiosidemast.

69 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemale poole või raadiomasti keskpunktist raadiusega. Liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed maismaal on 2 m. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kohustus on maavaldajal, kelle maa peal need puud kasvavad. Sellega seotud kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja maavaldaja ei ole kokku leppinud teisiti. (Telekommunikatsiooniseadus RT I 09.03.2000, 18, 116).

Elektripaigaldise kaitsevöönd

(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa‐ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning korraldada massiüritusi, kui tegemist on üle 1000‐voldise nimipingega elektripaigaldisega. (3) Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: 1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe‐, laadimis‐, süvendus‐, lõhkamis‐, üleujutus‐, niisutus‐ ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid; 2) elektri‐veekaabelliinide kaitsevööndis teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; 3) elektri‐veekaabelliinide kaitsevööndis paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd; 4) elektri‐õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; 5) üle 1000‐voldise nimipingega elektri‐õhuliinide kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti; 6) elektri‐maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. (Elektriohutusseadus RT I 2002, 49, 310; 110, 659; 2004, 18, 131; 30, 208; 75, 520).

Õhuliini kaitsevöönd

Õhuliini kaitsevöönd on maa‐ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) alla 1 kV pingega liinide korral on 2 meetrit; 2) kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit; 3) 35–110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit; 70 Porkuni järve puhkeala teemaplaneering 4) 220–330 kV pingega liinide korral on 40 meetrit. (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus RT I 2002, 58, 366; 2003, 44, 305).

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis massiüritusi.

Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtte loata:

• ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha, mis tahes mäe‐, laadimis‐, süvendus‐, lõhkamis‐, üleujutus‐, niisutus‐ ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid; • sõita masinate ja mehhanismidega õhuliini kaitsevööndis, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; • üle 1000 V pingega õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traat‐tarasid ja loomade joogikohti; • maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

(Elektriohutuseseadus RT I 2002, 49, 310; 110, 659; 2004, 18, 131; 30, 208; 75, 520).

71