DOCSLIB.ORG

Käimasolevad KOV-Ide Ühinemismenetlused Ja Piiride

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (01.11.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 12 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 18 (sh kattuvad ettepanekud) Ühinemistaotlus kinnitatud VV-s: 8 omavalitsust Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 186 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Kernu vald, Nissi Nissi 2890 Nissi 265 km2 Omavalitsuse nimeks on Saue vald. vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Ühinemisleping avalikustatud kuni 9.okt, link Elanike küsitlus nime ja ühinemise osas elektrooniliselt 10-13. okt ja Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, küsitluspunktis 14 ja 16. okt. 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Aegviidu vallas osales ühinemise küsitlusel 72 in, 11,6%. Ühinemist pooldas 49 in, vald nime eelistusena Kõrvemaa vald Kokku 6337 Kokku 533 km2 Anija vallas osales ühinemise küsitlusel 191 in e 4%, neist 87% toetas ühinemist. Nime valikus osales 216 in e 4,6%, neist 82% toetas Anijat. Nime ettepanekuna Anija vald. Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, Ühinemislepingu projekt avalikustatud kuni 2.okt, leitav 3. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, http://www.keilavald.ee/haldusreform-2016. linn, Vasalemma Padise 1730 Padise 367 km2 Elanike küsitlus ühinemise osas 11-13.nov. vald, Padise vald Nimeks Lääne-Harju vald. Kokku 12 919 Kokku 645 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 4. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 Läbirääkimised tulevase omavalitsuse struktuurist ja korraldusest. vald, Pühalepa vald --- Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku kaasata ka Hiiu vald 24.08.2016. --- --- Hiiu vald nõustus. --- Käina 2109, Käina 186 km2, Käina vald, Emmaste Pühalepa keeldus. Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, vald, Hiiu vald Emmaste pole veel vastanud. Hiiu 4624 Hiiu 384 km2 Ühinemislepingu projekti ettevalmistus: http://kaina.hiiumaa.ee/foorum Kokku 7968 Kokku 768 km2 Ida-Virumaa Kiviõli 5436, Kiviõli 12 km2, 5. Kiviõli linn, Ühinemislepingu avalikustamine 30.sept-25okt, leitav http://kivioli- Lüganuse 2965, Lüganuse 439 km2, Lüganuse vald, regioon.ee/index.php/uhinemisleping. Sonda 866, Sonda 148 km2, Sonda vald, Aseri Elanike arvamuse väljaselgitamine 13-14.nov. Aseri 1630 Aseri 67 km2 vald Nimi volikogude hääletusel 27.okt. Kokku 10 897 Kokku 666 km2 Aseri ei osale läbirääkimistel, on nõustunud Kunda linna ettepanekuga. Iisaku 1217, Iisaku 258 km2, Alajõe 596, Alajõe 110 km2, 6. Iisaku vald, Alajõe Mäetaguse 1754, Mäetaguse 285 km2, Ühinemisleping avalikustatud 25.10-15.11, leitav: vald, Mäetaguse Tudulinna 437, Tudulinna 269 km2, http://alutaguse.kovtp.ee/yhinemisleping vald, Tudulinna Illuka 1067 Illuka 544 km2 Nimena Alutaguse vald. vald, Illuka vald Kokku 5071 Kokku 1465 km2 Ühinemisleping avalikustatud 1-21.okt. leitav Toila 2288, Toila 160 km2, 7. Toila vald, http://uusjohvi.weebly.com/dokumendid.html Kohtla 1568, Kohtla 102 km2, Kohtla vald, Kohtla- Jõhvi lõpetas läbirääkimised Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga soovides jätkata Kohtla-Nõmme 1008 Kohtla-Nõmme 5 km2 Nõmme vald vaid Toilaga. 2 Toila lõpetas läbirääkimised Jõhviga jätkates Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. Kokku 4864 Kokku 267 km Elanike küsitlus 7- 13.nov. Vaivara 1728, Vaivara 398 km2, 8. Vaivara vald, Narva-Jõesuu 2769, Narva-Jõesuu 11 km2, Narva-Jõesuu linn, Kohtla-Järve Ühinemisleping avalikustatud 20.10-17.11, leitav: Kohtla-Järve Viivikonna Kohtla-Järve Viivikonna ja Sirgala http://www.vaivara.ee/yhinemisleping ja Sirgala 2,45 km2 Viivikonna ja 128 elanike arvamuse väljaselgitamine nov lõpus. Sirgala Kokku 409 km2 Kokku 4625 Jõgevamaa ja Ida-Virumaa Saare 1142, Saare 225 km2, Avinurme 1279, Avinurme 194 km2, 2 9. Saare vald, Lohusuu 703, Lohusuu 103 km , Ühinemisleping avalikustatud 24.10-13.11, link. Avinurme vald, Kasepää 1220, Kasepää 41 km2, Elanike küsitlus 20-21.nov. Lohusuu vald, Mustvee 1328 Mustvee 5 km2 Palamuse vald lõpetas läbirääkimised. Kasepää vald, 2 --------------- Mustvee linn Kokku 5672 Kokku 568 km Torma vald tegi ettepaneku küla üleandmiseks Mustvee linnale 19.10.2016. ------- ------- ------- Mustvee linn pole veel vastanud. Torma valla Torma valla Võtikvere Torma valla Võtikvere Võtikvere küla küla 92 küla 47 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. Kokku 5764 Kokku 615 km2 Jõgevamaa 2 Jõgeva vald 4398, Jõgeva vald 459 km , Läbirääkimised toimivad, nime küsimus (Vooremaa vs Jõgeva), elanike 10. Jõgeva vald, Jõgeva Jõgeva linn 5356, Jõgeva linn 4 km2, 2 küsitlusel. linn, Palamuse vald, Palamuse 2132, Palamuse 216 km , Lepingu avalikustamine 28.10-18.11. link Torma vald Torma 1982 Torma 349 km2 Elanike küsitlus 20-21.nov. --- Kokku 13 868 Kokku 1028 km2 --- Puurmani valla Jõgeva vald tegi mai 2016 ettepaneku piiride muutmiseks eesmärgiga liita Jõune, Pööra, --- --- Saduküla ja Puurmani valla Jõune Puurmani valla Jõune, Puurmani valla Jõune, Pööra, Saduküla ja Härjanurme külad Jõgeva valla Härjanurme külad küla, Pööra, Saduküla Pööra, Saduküla ja haldusterritooriumiga. --- ja Härjanurme küla Härjanurme küla 52 km2 Puurmani vald nõustus ja tegi kordusettepaneku 27.10.2016. Pajusi valla Kaave 416 --- Puurmani vald viis 20 ja 23.10 läbi elanike küsitluse, milles osales 132 inimest e küla --- Pajusi valla Kaave küla 4 39% küsitluse nimekirja kandnutest. 112 e 85% toetas külade liitumist Jõgeva Pajusi valla Kaave km2 suunas. küla 26 Kõik kokku 1084 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. Kõik kokku 14 310 --- Pajusi vald tegi Jõgeva vallale ettepaneku Pajusi valla Kaave küla üleandmiseks. Jõgeva vald nõustus. NB! Piiride muutmise ettepanek. Põltsamaa linn 4186, Põltsamaa linn 6 km2, 11. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald 3689, Põltsamaa vald 417 km2, Leping avalikustatud 31.10-21.11, leitav: Põltsamaa vald, Pajusi 1252, Pajusi 232 km2, http://poltsamaa.kovtp.ee/uhinemislepingu-eelnou. Pajusi vald, Puurmani 1522 Puurmani 293 km2 Puurmani vald nõustus Jõune, Pööra, Saduküla ja Härjanurme külade üle Puurmani vald andmisega Jõgeva vallale. Kokku 10 649 Kokku 949 km2 Järvamaa Paide linn 8170, Ühinemisleping on avalikustatud kuni 30.sept, leitav: Paide linn 10 km2, Paide vald 1650, https://paide.kovtp.ee/et/haldusreform Paide vald 300 km2, 12. Paide linn, Paide Roosna-Alliku 1054 Elanike küsitlus 6-7.nov Roosna-Alliku 132 km2 vald, Roosna-Alliku Töödokumentides omavalitsuse nimena Paide linn. vald Kokku 10 874 2 --- Kokku 442 km --- --- --- Roosna-Alliku vald tegi 05.09.2016 ettepaneku piiride muutmiseks eesmärgiga liita Kareda valla Esna, Kareda valla Esna, Kareda valla Esna, Vodja Kareda valla Esna, Vodja ja Öötla külad Roosna-Alliku valla Vodja ja Öötla Vodja ja Öötla küla ja Öötla küla 23 km2 haldusterritooriumiga. külad 152 Kareda nõustus. Kõik kokku: 465 km2 Kõik kokku: 11 026 NB! Piiride muutmise ettepanek. Järva-Jaani 1565, Järva-Jaani 127 km2, Albu 1158, Albu 257 km2, 13. Järva-Jaani vald, Ambla 2030, Ambla 166 km2, Albu vald, Ambla Imavere 896, Imavere 140 km2, Ühinemisleping avalikustatud 3-26.okt, leitav: http://jjaani.kovtp.ee/haldusreform vald, Imavere vald, Kareda 595, Kareda 92 km2, 2 Nimena Järva vald. Kareda vald, Koeru Koeru 2113, Koeru 237 km vald, Koigi vald Koigi 956 Koigi 204 km2 Kokku 9313 Kokku 1223 km2 Järvamaa ja Raplamaa Türi 9357, Türi 599 km2, Ühinemisleping avalikustatud 3-24.okt, leitav: http://www.tyri.ee/uhinemislepingu- Väätsa 1308, Väätsa 195 km2, 14. Türi vald, Väätsa eelnou Käru 608 Käru 215 km2 vald, Käru vald Elanike arvamuse väljaselgitamine 8 ja 13.nov. Kokku 11 273 Kokku 1009 km2 Nimena Türi vald. Läänemaa Ridala 3344, Ridala 254 km2, Ühinemislepingu avalikustamine 3-23.okt, leitav: 15. Ridala vald, Haapsalu 10 294 Haapsalu 11 km2 http://ridalajahaapsalu.ee/uhinemisleping/. Haapsalu linn Elanike küsitlus 14-20.nov. Kokku 13 638 Kokku 264 km2 Nimena Haapsalu linn. 2 Lääne-Nigula 4138, Lääne-Nigula 507 km , Noarootsi 849, Noarootsi 296 km2, 2 16. Lääne-Nigula vald, Nõva 365, Nõva 130 km , Ühinemisleping avalikustatud 3-23.okt, link. Noarootsi vald, Martna 771, Martna 269 km2, Nimena Lääne-Nigula vald Kullamaa on nõustunud ka Märjamaa ettepanekuga. Nõva vald, Martna Kullamaa 1114 Kullamaa 225 km2 --- vald, Kullamaa vald 2 Lääne-Nigula vald tegi ettepaneku piiri muutmiseks ning Rehemäe küla arvamiseks Kokku 7237 Kokku 1427 km Lääne-Nigula koosseisu. --- --- --- Nissi valla Rehemäe Nissi valla Rehemäe Nissi valla Rehemäe küla Nissi vald nõustus. küla küla 50 12 km2 Elanike küsitlus on läbi viidud. Kokku 7287 Kokku 1439 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. Läänemaa ja Pärnumaa Lihula 2277, Lihula 367 km2, 17. Lihula vald, Hanila Hanila 1436, Hanila 232 km2, Ühinemisleping avalikustatud 3-25.okt, leitav: vald, Varbla vald, Varbla 833, Varbla 314 km2, http://www.lihula.ee/et/haldusreform Koonga vald Koonga 1081 Koonga 439 km2 Nimena Lääneranna vald. Kokku 5627 Kokku 1352 km2 Läänemaa ja Raplamaa Märjamaa 6572, Märjamaa 872 km2, Ühinemisleping avalikustatud 3-24.okt, leitav: 18. Märjamaa vald, Vigala 1244, Vigala 270 km2, http://marjamaa.kovtp.ee/uhinemislabiraakimised Vigala vald, Kullamaa 1114 Kullamaa 225 km2 Nimena Märjamaa vald. Kullamaa vald Kokku 8930 Kokku 1366 km2 Kullamaa on nõustunud ka Lääne-Nigula ettepanekuga.
Recommended publications
  • V-M Infoleht 2016 September Color.Indd

    V-M Infoleht 2016 September Color.Indd

    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (265) SEPTEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Edukat, huvitavat ja tulemuslikku kooliaastat! Algame kõik värske jõuga, 1. klass Lehtlaan, Karel Martin Nurkma, Thristo le Laukse, Kristin nõnda pea ei väsi. Robert Kööp, Ralf Laansoo, Hele- Paju, Henry-Robert Puskar, Riko Riives, Lepik, Jete Hend- Õppides ja harjutades na Lisette Lätt, Merete Matrov, Pavel Kaarin Veelaid, Enn-Erik Vissak, Marit rika Lood, Kris- kindlamaks saab käsi. Mets, Alma Naomi Osawe, Nagham Võhma tella Luht, Victo- Salem Klassijuhataja Tiiu Valk ria Mitt, Carolin Kersti Merilaas Klassijuhataja Agnes Leemets Määltsemees, Tanel Ojasaar, Sandro Palmits, Rait Soomer, Mait Suursaar, Heiki Sädem, Ma- rek Tealane, Kirke Tobreluts, Ric- hard-Erich Tres- tip, Õnnela Turu, Mark Vainomaa, Õnne-Liisi Viidas Klassijuhataja Kiltsi kooli 1. klassi õpilased õpetaja ja vanematega. Kristi Põdra Foto: Merje Leemets 12. klass Sandra Rubizov, Elis Vaarik, Kaarin Vee- Mija-Liis Lohk, Maris Pohlak, Ranno laid, Marit Võhma Rajaste, Aare Zilinski Klassijuhataja Kaia Klaan Akordioni eriala Johannes Rudolf Kits Väike-Maarja gümnaasiumi esimeste klasside õpilased vanematega, klassijuhatajate ja abiturientidega. Foto: Helina Lükk 1. septembril pidulikult alanud kooli- 9. klass 1.B klass aasta on juba paraja hoo sisse saanud Robin Baiduža, Wan Ingar Inge- Siim Argos, Villem Eesmäe, Kristjan ja leidmas oma tavarütmi. Suvised et- roinen, Joosep Joor, Karl-Silver Kööp, Hinno, Reino Kallas, Sten-Karl Kalvik, tevõtmised kaugenevad iga päevaga Birgit Miadzielec, Tauri Pent, Kadri Rei- Henry Kiisküla, Raiko Kilgi, Johannes ning nüüd on aeg tunda rõõmu koolist, mann, Tarvo Seimar Rudolf Kits, Eneliis Kütt, Vello Laine- koolikaaslastest ja alanud õppeaastast.
  • Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24

    Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24

    Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimus Aseri Rahvamajas 24. veebruaril toimus Viru-Nigula valla volikogu esi- mehe Riho Kutsari ja vallavanem Einar Vallbaumi vastuvõtt Aseri Rahvamajas. Vastuvõtjad tänavad kõi- ki külalisi, kes kutse vastu võtsid ja oma osalemisega suurepärase peomeeleolu tekitasid ning peo korralda- misega seotud inimesi hästi organiseeritud sündmuse eest. Ilusat ja tegusat Eesti täht- sa juubeliaasta jätku! FOTOD: MEELIS MEILBAUM Kunda lasteaed Kelluke korraldas aastapäevaparaadi 22. veebruaril kell 11 toimus esmakordselt Kunda lasteaia Kellu- ke ajaloos Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevale pühendatud paraad. Lapsed rivistusid rühmade kaupa ja igal rühmal oli kaasas oma lipp. Paraadi aitasid korraldada Kaitseliidu Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna liik- med, kes selgitasid lastele eelnevalt, kuidas paraadi korraldada ning rääkisid oma tegevusest. Paraadi oli tervitamas Viru-Nigula val- lavolikogu esimees Riho Kutsar. FOTO: MEELI EELMAA 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 22 VIRU-NIGULAVIRU-NIGULAPERSOONILUGU VALLA VALLA TEATAJA TEATAJA JaanuarMärts 20182018 PERSOONILUGU Aseri KooliPERSOONILUGU Maksumuudatused aastal 2018 uhkusAseri Kooli on ajalootubaTASUB TEADA MaksumuudatusedTulumaksuvaba miini- guga sarnase maksuõigus- vabalt hüvitada aastal kulutused deklaratsioon. 2018 Samas tekib Aseri Kooli MaksumuudatusedmumViru-NigulaTulumaksuvaba tõuseb 500 euronimiini- gugaliku sarnasekeskkonna. valla maksuõigus- Näiteks vabalttöötaja hüvitadatervise aastal kulutusededenda-
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21

    Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21

    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
  • Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia

    Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia

    Proc. Estonian Acacl. Sci. Geol., 1994, 43, 3, 109-121 ENVIRONMENTAL CONDITIONS OF SHELLY PHOSPHORITE ACCUMULATION IN THE RAKVERE PHOSPHORITE REGION, NORTHERN ESTONIA Heljo HEINSALUa, Viive VIIRAa, and Rein RAUDSEPb a Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences), Estonia pst. 7, EE-0100 Tallinn, Eesti (Estonia) . b Eesti Geoloogiakeskus (Geological Survey of Estonia), Pikk 67, EE-0001 Tallinn, Eesti (Estonia) Presented by V. Puura Received January 21, 1994; accepted March 25, 1994 Abstract. The established conodont zones in the Cambrian-Ordovician boundary beds in northern Estonia serve as a basis for the interpretation of the succession of changes in the facies cohditions of sedimentation. The facies maps compiled by time interval!? correspond to the Westergaardodina, Cordylodus andresi, C. proavus, C. lindstromi, and C. rotundatus-C. angulatus conodont zones. Phosphorite accumulation was the most intensive during the C. proavus time. The rugged topography of the underlying Lower Cambrian Tiskre and Vaki formations on the territory of the Rakvere phosphorite region was of great significance in the phosphorite accumulation. At the initial stages of phosphorite accumulation three bottom swells (islands) existed there. The most intensive piling up of phosphorite was related to these swells. They coincide in direction with the present Aseri and Ahtme disturbance zones. · l(ey words: Cambrian-Ordovician boundary beds, shelly phosphorite, Estonia. The Rakvere phosphorite region (RPR) is situated in northeastern Estonia; it comprises the Toolse and Aseri deposits in its northern part · and the Rakvere deposit in its southern part. The latter is subdivided into large areas, the most important among them being the Assamalla, Raga­ vere, and Kabala areas (Fig.
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
  • 28. Jooks Ümber Porkuni Järve

    28. Jooks Ümber Porkuni Järve

    28. jooks ümber Porkuni järve 21.09.2013 Osalejaid jooksus kõndijaid 138 28. jooks ümber Porkuni järvede kuni 6 aastased 300m. Tüdrukud jrk Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi Tulemus 1 Martta Raudsepp 2007 47,2 2 Mairit Kaarjärv 2007 SK Rakke 48,2 3 Kirke Konnapere 2006 Tamsalu 49,2 4 Jane Sumre 2008 Porkuni 1.02,1 5 Marit Võhma 2009 Porkuni 1.03,6 6 Linette Pukk 2009 Tamsalu 1.11,4 7 Jasmiin Kraas 2009 Tartu 1.14,4 8 Marian Pilli 2009 Rakvere 1.22,5 9 Berit Hiiemaa 2010 Tamsalu 1.35,4 10 Angelina Ala 2008 Tallinn 1.40,0 11 Adeele Aart 2009 Vinni 2.07,3 12 Mariliis Sild 2009 Tamsalu 2.30,2 13 Annemai Part 2010 Koplitaguse 2.45,2 14 Jete Kraas 2011 Tartu 4.39,5 Poisid 1 Marten Langinen 2006 Tamsalu 46,8 2 Taimo Teer 2007 Assamalla 49,1 3 Hugo Rannamets 2007 Laagri 52,2 4 Keimo Kari 2007 Tapa 56,2 5 Adrian Ala 2006 Tallinn 56,8 6 Kusti Priks 2008 Lasila 57,3 7 Joosep Pitk 2008 Tallinn 1.00,8 8 Artur Hallik 2009 Tamsalu 1.01,7 9 Steven Mälter 2009 Moe 1.14,3 10 Erik Piirsalu 2008 Triigi 1.25,7 11 Taaniel Boltowsky 2008 Tartu 1.30,0 12 Sten Boltowsky 2010 Tartu 1.53,8 13 Rain Joosep Parve 2009 1.57,6 14 Ander Kivikas 2010 Pärnu 2.17,5 28. jooks ümber Porkuni järvede 2003 ja hiljem sünd. 1,3km. Tüdrukud jrk Nr Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi 1 18 Kirke Suur 2003 Tamsalu 2 22 Sandra Tiidrus 2003 Kohila 3 29 Brita Rannamets 2004 AO Suusaklubi 4 10 Liilia Kinsiveer 2004 Tamsalu 5 23 Riinu Tiidrus 2005 Kohila 6 60 Karmen Elken 2003 Piisupi 7 48 Leandre Langinen 2003 Tamsalu 8 72 Anett Kari 2006 Tapa 9 45 Mairiin Vainus 2004 10 42 Getrin Raudsepp 2005 V-Maarja 11 69 Emma Lotta Vikk 2006 Porkuni 12 67 Kärt Maasik 2006 Tamsalu Poisid 1 31 Frode Hallik 2003 Tamsalu 2 34 Kristo Mälter 2004 Moe 3 24 Rasmus Võhma 2005 Porkuni 4 20 Romel Seemann 2003 Tamsalu 5 41 Ossi Priks 2005 Lasila 6 52 Kerdo Vainer 2003 Kullenga 7 50 Germo Partsioja 2003 Tamsalu 8 57 Oskar Rnnamets 2005 Laagri 9 68 Karl Oskar Vikk 2005 Porkuni Tulemus 5.17,8 5.24,1 5.35,7 5.37,2 6.06,3 6.36,9 6.40,3 6.51,6 7.02,7 7.09,0 8.57,1 15.07,2 5.02,7 5.16,0 5.34,8 5.52,1 5.59,1 6.11,0 6.32,3 6.39,2 6.51,6 28.
  • Eastern Estonia

    Eastern Estonia

    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
  • Tapa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    Tapa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE 2021 Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne Nimetus : Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Versioon : Eelnõu Töö nr : 18 /PA/ 20 Aeg : aprill 2021 Üldplaneeringu koostaja : Tapa Vallavalitsus Aadress: Pikk 15, Tapa linn , 45106, Tapa vald, Lääne -Virumaa Telefon: 322 9650 E-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant : OÜ Entec Eesti Aadress; Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Telefon: 617 7430 E-post: [email protected] KSH koostaja : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3a -15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert : Pille Antons, MSc Osalejad : Lea Jalukse, MSc Toomas Pallo, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control

    LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control

    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Lisad 1 6 Koos

    Lisad 1 6 Koos

    LISA 1 Rahvaarv Tamsalu valla erinevates piirkondades seisuga 01. jaanuar 2009. Tamsalu linn ja Sääse alevik 3022 Suured külad 887 Keskmised külad 371 Väiksed külad 113 Väga väiksed külad 6 KOV taseme aadressiga 26 KOKKU 4425 TAMSALU LINN 2533 SÄÄSE ALEVIK 489 3022 SUURED KÜLAD VAJANGU 381 PORKUNI 189 ASSAMALLA 129 UUDEKÜLA 108 PÕDRANGU 80 887 KESKMISED KÜLAD VÕHMUTA 51 PIISUPI 59 KURSI 41 LOKSA 36 KUIE 32 NAISTEVÄLJA 32 KULLENGA 29 SAVALDUMA 26 JÄRVAJÕE 24 VISTLA 21 SAUVÄLJA 20 371 VÄIKSED KÜLAD KAEVA 16 VÕHMETU 14 AAVERE 13 KADAPIKU 13 KERGUTA 10 VÄGA VÄIKSED KÜLAD ALUPERE 10 JÄRSI 3 TÜRJE 9 ARASKI 2 KOPLITAGUSE 9 LEMMKÜLA 1 METSKAEVU 9 6 VADIKÜLA 5 KOV taseme aadressiga 26 KOIDUKÜLA 5 113 KOKKU 4425 LISA 2 Elamutüüpide jaotus Tamsalu vallas 2008. a Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU LINN ühepereelamud 403 44058 korterelamud 59 62013 kaksikelamud 5 369 ridaelamud 4 632 TAMSALU VALD eraldi ühepereelamud 475 65699 korterelamud 51 47503 kaksikelamud 7 1550 ridaelamud 6 2343 kahe korteriga elamud 6 1309 Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU VALD kokku ühepereelamud 878 109757 korterelamud 110 109516 kaksikelamud 12 1919 ridaelamud 10 2975 kahe korteriga elamud 6 1309 1016 225476 LISA 3 Fotod Tamsalu vallast Fotode autor: Kätlin Mandel Vallamaja Spordihoone Kolm suuremat tööandjat vallas AS Hallik AS Tamsalu EPT hooned Tamsalu Gümnaasium Porkuni kool Tamsalu linna tänavate vaated Sääse aleviku vaated Porkuni järv Porkuni maastik Porkuni Paemuuseum Uudeküla laululava Tamsalu valla põllumajandusmaastikud Tamsalu terviserada Vana lubjakivitehas
  • 32. Jooks Ja Käimine Ümber Porkuni Järvede

    32. Jooks Ja Käimine Ümber Porkuni Järvede

    32. jooks ümber Porkuni järve Osalejaid jooksus 115 kõndijaid 65 KOKKU: 180 16.09.2017 32. jooks ümber Porkuni järvede Minijooks kuni 6 aastased 300m. Tüdrukud jrk Nr Nimi vanus Elukoht/Klubi Tulemus 1 14 Annemai Part 6 Koplitaguse küla 50,2 2 17 Eliis Vatt 8 Väike-Maarja 53,7 3 4 Kiara Sööt 5 Tallinn 54,9 4 15 Demi Petra Ilves 5 Väike-Maarja 59,6 5 3 Aileen Aart 6 Rakvere 1.01,4 6 9 Helery Neeme 6 Tamsalu 1.02,6 7 18 Desiree-Laureen Reinmets 5 Väike-Maarja 1.07,1 8 22 Kristella Rand 5 Porkuni 1.12,5 9 26 Kertu Kaasik 5 Simuna 1.12,7 10 29 Helena Wrphey 4 Porkuni 1.21,5 11 1 Inger Aart 4 Rakvere 1.23,7 12 12 Lenna Lasn 4 Tallinn 1.34,2 13 28 Karmen Nõmmiste 3 Simuna Kool 1.54,7 14 25 Kristella Rõuk 3 Uudeküla 2.21,6 15 8 Anni Liis Tammeleht 3 Vajangu 2.27,0 16 10 Luisa Rosalie Mürk 2 Tallinn 3.07,8 17 11 Saskia Aavik 1 Porkuni 4.47,2 Poisid jrk Nr Nimi vanus Elukoht/Klubi Tulemus 1 5 Kris Roland Tammeleht 6 Vajangu 58,5 2 23 Oliver Rand 5 Porkuni 1.02,1 3 7 Mikk Mehis Tammeleht 4 Vajangu 1.17,3 4 13 Reimo Kallas 4 Väike-Maarja 1.18,0 5 19 Heinrich Aasumets 3 Väike-Maarja 1.19,6 6 16 Derek Ilves 2 Väike-Maarja 1.42,0 7 27 Mattias Langinen 2 Tamsalu 2.41,2 8 30 Henry Wrphey 2 Porkuni 2.44,4 9 24 Argen Vulla 1 Tapa 4.27,1 32.