VM 25 LISA Teede Ja Tänavate Sulgemise Maks
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb. -
Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm. -
Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ........................................................................... -
Tapa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2013-2024
Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5 1 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 7 1.1 VEEVARUSTUS ................................................................................................................................ 7 1.2 KANALISATSIOON .......................................................................................................................... 8 1.3 INVESTEERINGUPROJEKTID ........................................................................................................... 8 1.4 FINANTSANALÜÜSI JÄRELDUSED ................................................................................................... 9 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................. 11 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ............................................................................................................................ 11 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ..................................................................................................... 11 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................. 12 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................. 13 -
Tapa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE 2021 Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne Nimetus : Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Versioon : Eelnõu Töö nr : 18 /PA/ 20 Aeg : aprill 2021 Üldplaneeringu koostaja : Tapa Vallavalitsus Aadress: Pikk 15, Tapa linn , 45106, Tapa vald, Lääne -Virumaa Telefon: 322 9650 E-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant : OÜ Entec Eesti Aadress; Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Telefon: 617 7430 E-post: [email protected] KSH koostaja : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3a -15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert : Pille Antons, MSc Osalejad : Lea Jalukse, MSc Toomas Pallo, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... -
Lisad 1 6 Koos
LISA 1 Rahvaarv Tamsalu valla erinevates piirkondades seisuga 01. jaanuar 2009. Tamsalu linn ja Sääse alevik 3022 Suured külad 887 Keskmised külad 371 Väiksed külad 113 Väga väiksed külad 6 KOV taseme aadressiga 26 KOKKU 4425 TAMSALU LINN 2533 SÄÄSE ALEVIK 489 3022 SUURED KÜLAD VAJANGU 381 PORKUNI 189 ASSAMALLA 129 UUDEKÜLA 108 PÕDRANGU 80 887 KESKMISED KÜLAD VÕHMUTA 51 PIISUPI 59 KURSI 41 LOKSA 36 KUIE 32 NAISTEVÄLJA 32 KULLENGA 29 SAVALDUMA 26 JÄRVAJÕE 24 VISTLA 21 SAUVÄLJA 20 371 VÄIKSED KÜLAD KAEVA 16 VÕHMETU 14 AAVERE 13 KADAPIKU 13 KERGUTA 10 VÄGA VÄIKSED KÜLAD ALUPERE 10 JÄRSI 3 TÜRJE 9 ARASKI 2 KOPLITAGUSE 9 LEMMKÜLA 1 METSKAEVU 9 6 VADIKÜLA 5 KOV taseme aadressiga 26 KOIDUKÜLA 5 113 KOKKU 4425 LISA 2 Elamutüüpide jaotus Tamsalu vallas 2008. a Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU LINN ühepereelamud 403 44058 korterelamud 59 62013 kaksikelamud 5 369 ridaelamud 4 632 TAMSALU VALD eraldi ühepereelamud 475 65699 korterelamud 51 47503 kaksikelamud 7 1550 ridaelamud 6 2343 kahe korteriga elamud 6 1309 Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU VALD kokku ühepereelamud 878 109757 korterelamud 110 109516 kaksikelamud 12 1919 ridaelamud 10 2975 kahe korteriga elamud 6 1309 1016 225476 LISA 3 Fotod Tamsalu vallast Fotode autor: Kätlin Mandel Vallamaja Spordihoone Kolm suuremat tööandjat vallas AS Hallik AS Tamsalu EPT hooned Tamsalu Gümnaasium Porkuni kool Tamsalu linna tänavate vaated Sääse aleviku vaated Porkuni järv Porkuni maastik Porkuni Paemuuseum Uudeküla laululava Tamsalu valla põllumajandusmaastikud Tamsalu terviserada Vana lubjakivitehas -
Tapa Valla Arengukava 2018-2025 Lisa 1
TAPA VALLA ARENGUKAVA 2018-2025 LISA 1. LÜHIÜLEVAADE VALLAST September 2020 Tapa vald Sisukord 1. Rahvastik............................................................................................................................. 3 1.1 Elanike arvu muutused .......................................................................................................... 3 1.2 Rahvastiku rahvuslik, sooline ja vanuseline koosseis ........................................................... 4 1.3 Loomulik iive ja ränne .......................................................................................................... 6 2. Majanduskeskkond ............................................................................................................. 9 2.1 Riigi tasand ............................................................................................................................ 9 2.2 Omavalitsuse tasand ............................................................................................................ 10 2.2.1 Peamised majandusharud ja ettevõtted ......................................................................... 10 2.2.3 Töö ja sissetulek ........................................................................................................... 12 2.2.4 Kinnisvaraturg .............................................................................................................. 14 3. Sotsiaalkeskkond...................................................................................................................... -
1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID: -
Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad ....................................................................................................................................... -
EELNÕU 03.03.2021 Nr 1-4/21/134 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS
EELNÕU 03.03.2021 nr 1-4/21/134 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Tapa Vajangu Põhikooli tegevuse ümberkorraldamine Vajangu Põhikool on lasteaed-põhikoolina tegutsev Tapa valla munitsipaalkool, kus 2020/2021 õppeaastal õpib lasteaiarühmas 10 last ning I ja II kooliastmes 10 õpilast. Kool koos lasteaiaga paikneb Vajangu keskusehoones, mis on algselt projekteeritud oluliselt suuremale õpilaste arvule. Elanikkonna vähenemine koos laste arvu vähenemisega nii kooli kui lasteaiaosas, tingivad muudatused kooli senises tegevuses ja Vajangu keskusehoone kasutuses. Ümberkorraldustega luuakse eeldused Tapa valla hariduse- ja noorsootöö arengukavas 2025 sõnastatud eesmärkide (võimalus põhihariduse omandamiseks paikkondades; motiveeritud, kvalifikatsiooniga õpetajaskonna ning tugipersonal tagamine; laste võimalused saada võimetekohane üld- ja huviharidus; hariduse omandamine turvalises, kvaliteetses ja kaasaegses õpikeskkonnas) saavutamiseks. Tagamaks võimalust põhihariduse omandamiseks Vajangu paikkonnas, säilitada kohapeal senised lasteaia- ning õppekohad I ja II kooliastmes. Motiveeritud kvalifikatsiooniga õpetajaskonna ning tugipersonal tagamiseks liita Vajangu kool Tamsalu gümnaasiumi ja lasteaiaosa Tamsalu lasteaiaga „Krõll“. Nii lasteaia kui koolilaste arv Vajangul ei võimalda täiskoha koormust enamikele õpetajatest ning tugispetsialistidest. Koolide ja lasteaia liitmisel tekiks tööandja, kel on võimalik tagada töötajatele nende vajadustele sobiv töökoormus, jagades personaliressurssi mitme õppekoha vahel. Paranevad ka võimalused töötajate asendamiseks, -
Vabariigi Valitsuse Määruse „Laane- Ja Salumetsade Kaitseks Looduskaitsealade Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta alad kaitse alla ja kehtestada alade kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse laane- ja salumetsade kaitseks 58 looduskaitseala (edaspidi kaitsealad) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Moodustatavad kaitsealad ei ole varem olnud valdavalt kaitse all. Erandina liidetakse Nulga looduskaitsealaga Nulga väike-konnkotka püsielupaik ja osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse Tagametsa looduskaitsealaga. Harju maakonda jääv Ojasoo-Kantküla looduskaitseala asub Kose vallas Kantküla ja Ojasoo külas, Siniallikate looduskaitseala Kose vallas Kolu, Saula ja Tade külas, Tagametsa looduskaitseala Saue vallas Ruila ja Tagametsa külas, Ubarimetsa looduskaitseala Jõelähtme vallas Haapse külas ning Valkla looduskaitseala Kuusalu vallas Salmistu ja Valkla külas. Ida- Viru maakonda jääv Auga looduskaitseala asub Narva-Jõesuu linnas ja Puhkova külas, Kiviõli looduskaitseala Lüganuse vallas Salaküla ja Hirmuse külas ning Kiviõli linnas ja Voka looduskaitseala Toila vallas Konju ja Voka külas ning Voka alevikus. Jõgeva maakonda jääv Kunila looduskaitseala asub Põltsamaa vallas Jüriküla ja Pikknurme külas, Oti looduskaitseala Jõgeva vallas Oti külas, Pikknurme looduskaitseala Põltsamaa vallas Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas ning Tarakvere looduskaitseala Mustvee vallas Tarakvere külas. Järva maakonda jääv -
Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020 – 2032 Koostamise Algatamine
TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Tapa 26. november 2018 nr Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032 koostamise algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 37 lõike 3 punkti 2 ning Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 alusel: 1. Algatada Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032 koostamine. 2. Anda Tapa Vallavalitsusele nõusolek korraldada riigihange Tapa valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava koostamise tellimiseks ning eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Maksim Butšenkov Vallavolikogu esimees Seletuskiri volikogu otsuse eelnõu “Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032 koostamise algatamine“ juurde Tapa vallas on kaks Tapa valla ainuomanduses olevat vee-ettevõtet: Tapa Vesi OÜ ja Tamsalu Vesi AS. Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017 - 2028 on kinnitatud 29.12.2016 ja Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017 – 2020 - 2029 kinnitati 24.05.2017. Arengukavad töötati välja eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav jätkusuutlik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenus. Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonnas asuvad ÜVK rajatised, hooned ja seadmed kuuluvad Tamsalu Vesi AS-le. Tapa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas asuvad ÜVK rajatised, hooned ja seadmed kuuluvad Tapa Vesi OÜ-le. Samuti kuuluvad Tapa Vesi OÜ-le Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttetorustikud ligikaudu 82% mahus. Tapa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas on reoveekogumisalad Tapa linnas, Lehtse alevikus, Jäneda külas, Moe külas, Vahakulmu külas. Saiakopli ja Näo külas puudub reoveekogumisala ning pole ÜVK arengukavas kajastatud. OÜ Tapa Vesi ühiskanalisatsiooni teenust ei osuta, kuid nendes külades on olemas puurkaev-pumplad. Reoveepuhastid on Tapal, Lehtses ja Jänedal, kusjuures kõik on rekonstrueeritud 2013.