Laekvere Valla Sõnumid 2015 November Color.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga. -
Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA
Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA TOIMETAJA VEERG Sügis on käes. Lapsed käivad jälle koolis ja lasteaias. Oot, mis ma ajan...lasteaias ei käi praegu keegi. Seal käivad vaid kiired ehitustööd. Laekvere lasteaia lapsed käivad ka ju koolis. Nemad elavad oma elu koolimaja saalis. Mängivad, magavad ja õpivad ka seal. Ja häda pole midagi. Tegelikult tahtsin rääkida ikka Laekvere koolist, mis kohe saab 90. aastaseks. Mina lõpetasin selle kooli 35 aastat tagasi. Aeg on läinud väga kiirelt. Kuid see on kool, millele mõtlen tagasi heldimusega. Meeles on kõik klassikaaslased ja õpetajad. Minu esimene klassijuhataja tuleb praegugi Laekveres vastu ja naeratab. Kohe on tunne, et pean korralikult käituma ja Moora küla veetrassi ehitus teretama. Just teretamist peeti minu ajal koolis väga tähtsaks. Ja see on harjumus, mis ei unune. Seepärast on vahel imestamist, et Laekvere kooli praegused õpilased ei tereta täiskasvanuid. Aga ju see pole enam „moes“. Endised klassikaaslased on aga mööda ilma laiali. Kokkutulekuid oleme peale lõpetamist teinud 35. aasta jooksul ühe korra. Viis aastat tagasi oli kooli aastapäeval minu klassi 18-st lõpetajast kohal kaheksa. See ei ole väga halb näitaja. Meil oli väga ühtehoidev klass ja praegu arvan, et selles oli suur osa meie klassijuhatajatel. Nemad viitsisid meiega tegeleda. Seepärast pöördun teie poole armsad vilistlased Laekvere koolist. Tulge kõik 2. oktoobril oma kooli vaatama! See on praegu hoopis kaunim kui oskaksite arvata. Üllatute kindlasti. Ja oma endised klassikaaslased kutsuge kaasa. Mälestused kooliajast on need, mis jäävad kestma surmani! MEHI NAISI KOKKU Ilusat sügise algust! LAEKVERE VALD 7 0 7 Tiiu Nitsar ALEKVERE KÜLA 19 10 29 Rahvastiku infot ARUKSE KÜLA 8 9 17 ILISTVERE KÜLA 3 2 5 Valda sündis 2010 aasta aprillist - KAASIKSAARE KÜLA 19 12 31 augustini 7 last, neist 3 poissi ja 4 KELLAVERE KÜLA 3 3 6 tüdrukut. -
Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud. -
TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula -
Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ........................................................................... -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Laekvere Valla
1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1. -
Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti -
Juuni 2009 Tasuta
NR.6 JUUNI 2009 TASUTA TOIMETAJA Kevad algas 20. märtsil kell 7:48 VEERG Ongi käes kevade viimased päevad. Vihm ja äike on sellelgi aastal juba jõudnud meie vallas pahandust teha. Äikesest süttis Rahkla külas elumaja. Vihmaveest on aga pehmed enamik põllud. Öelda ei oska selle peale kohe midagi, sest ega see aita ka. Oodata jääb vaid, et suvi tuleks nüüd soe ja päikeseline. Kohe on käes jaanipäev. Külastage, armsad vallaelanikud, kohalikke Laekvere rahvas „Laulge kaasa“ salvestusel jaanitulesid. Nautige suve valgemaid öid ja püüdke Laekvere noorte fotovõitlus „Tunne oma unustada oma mured kodukohta“ läks korda! kasvõi korrakski. Ei ole 20. mail korraldas Laekvere tegemise suhtes. Esimene ekraanilt. Et fotovõistlust pole nii, et mujal on parem kui Rahva Maja noortetuba foto- võistkond tegi pilte teemade noortetoas niimoodi korral- Laekvere vallas. Kõik me võistluse „Tunne oma kodu- järgi. Igal pildil oli oma datud, oli sündmus lastele ei mahu ju Soome, sest kohta“. Võistlusel osales kaks lavastuslik lugu, autoavariist uudne ja põnev. See näitab, et viieliikmelist võistkonda. Eelne- kuni pulmadeni. Noored olid vahel saab ka väheste sealgi pole enam „pudru- valt Laekvere alevikust võetud palju vaeva näinud riiete vahenditega üsna põnevaid mägesid ega piima- fotode järgi pidid võistkonnad vahetamisega ning lisa sündmusi korraldada. Noored sama kohta uuesti pildistama, aksessuaaride muretsemi- ise arvasid, et võiks midagi jõgesid“ meie jaoks. kuid lisama pildile midagi sega. Tänu jõupingutustele jäid põnevat edaspidigi korraldada Kasvatame jälle oma särtsakat. Iga võistkond sai ka pildid huvitavamad. ja lubasid osavõtjate rohkuse endale viis mustvalget pilti. Siis Ei tohiks jätta mainimata teist eest ise hoolt kanda. See on kapsamaal isiklikku suunduti pildistatud kohti võistkonda. -
1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID: -
01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.39 Tamsalu - Väike-Maarja - Simuna - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 TÖÖPÄEVAD Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 39-02 39-02 39-01 1 Tamsalu 08:40 15:25 18:40 2 Ääsi 08:41 15:26 18:41 3 Uudeküla 08:42 15:27 18:42 4 Sauvälja 18:44 5 Vistla 18:46 6 Porkuni kool 18:48 7 Kruusmanni 18:49 8 Sauvälja 08:44 15:29 9 Loksa 08:46 15:31 18:51 10 Ilumäe 08:48 15:33 18:53 11 Ärina 08:50 15:35 18:55 12 Väike-Maarja 08:55 15:40 19:00 13 Kruusaaugu 08:56 15:41 19:01 14 Eipri tee 08:58 15:43 19:03 15 Triigi 09:00 15:45 19:05 16 Avispea 09:03 15:48 19:08 17 Uniküla 09:04 15:49 19:09 18 Määri 09:08 15:53 19:13 19 Avanduse 09:10 15:55 19:15 20 Rohu rist 09:11 15:56 19:16 21 Simuna 09:14 22 Kopli 09:17 23 Kissa 09:18 24 Rohu 09:21 25 Kellavere tee 09:22 26 Rahkla 09:24 27 Rahkla-Aru 09:26 28 Laekvere 09:30 29 Rahkla-Aru 09:33 30 Väljaotsa 09:37 31 Rünga Rünga metsavaht09:42 32 Rünga tee 09:45 33 Aruküla 09:47 34 Mähka 09:48 35 Kalmistu 09:51 36 Viru-Jaagupi 09:55 37 Kehala 09:56 38 Kakumäe 09:58 39 Pajusti 10:01 40 Vilgu tee 10:04 41 Karkuse tee 10:06 42 Sõpruse tee 10:08 43 Piira 10:09 44 Palermo 10:10 45 Tartu 10:12 46 Side 10:14 47 Rakvere 10:17 48 Simuna 15:59 19:19 49 Simuna kalmistu 16:01 19:21 50 Võivere 16:03 19:23 51 Kurtna 16:05 19:25 52 Nadalama 16:06 19:26 53 Äntu 16:09 19:29 54 Kaarma 16:13 19:33 55 Väike-Maarja 16:17 19:37 Nr.39 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu Reis Reis Nr. -
Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................