DOCSLIB.ORG

Vanemuise Selts

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vanemuise Selts Eesti Kultuuriseltside Ühendus ja liikmesseltsid EESTI KULTUURISELTSID Eesti Kultuuriseltside Ühendus ja liikmesseltsid Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................3 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................5 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi......................................................................................................9 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................18 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................25 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................35 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................37 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................44 7. J. Aaviku Selts. Peep Nemvalts...................................................................................................................52 8. J. Kunderi Selts. Helgi Pajo........................................................................................................................55 9. Jõgevamaa Metsaselts. Mare Vaas............................................................................................................59 10. Kambja Laulu- ja Mänguselts. Hele-Mall Klaassepp, Hilja Neumann..........................................................64 11. Kanepi Laulu Selts. Valter Haamer............................................................................................................68 12. Kultuurikorraldus. Jaan Malin...................................................................................................................77 13. Viljandi Kultuuriselts Koit. Andres Marand..............................................................................................79 14. Mulkide Selts. Kaupo Ilmet.........................................................................................................................87 15. Muuga Maanaisteselts Eha. Ilma Lausvee.................................................................................................94 16. Narva Eesti Selts. Ants Liimets, Kairi Johannes.........................................................................................98 17. Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju. Tiiu Toom........................................................................................105 18. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts. Margus Lepa................................................................................110 19. Pärnu Lauluselts Leelo. Aile Rahn...........................................................................................................111 20. Rahvuskultuuriselts Kajakas. Malle Porgand..........................................................................................112 21. Rakke Valla Hariduse Selts. Aime Kinnep...............................................................................................117 22. Tallinna Võru Selts. Tea Nopri...................................................................................................................121 23. Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Margit Reinkubjas, Ellen Napits.....................................................125 24. Vanemuise Selts. Valter Haamer..............................................................................................................131 25. Viru-Nigula Hariduse Selts. Ene Ehrenpreis..............................................................................................139 26. Von Glehni Teater. Margus Prangel.........................................................................................................141 Välismaal tegutsevad 1. Arhangelski Eesti Kultuuriselts Viru. Jüri Rebane...............................................................................142 2. Karjala Sõprusühing Eestiga Kolle/Otšag. Jelena Rjabikova...............................................................144 3. Leedu Eesti Selts. Liia Urman.................................................................................................................147 4. Londoni Eesti Selts. Evelin Siilak............................................................................................................150 5. Läti Eesti Selts. Toomas Kalda, Valter Haamer......................................................................................154 6.-8. Eesti kultuuriseltsid Kaukaasias: Kalevipoeg, Eesti Aiake, Linda. Elvi Vaarmann I. Kalevipoeg...............................................................................................................................164 II. Eesti Aiake...............................................................................................................................167 III. Linda.......................................................................................................................................169 9. Moldova Eesti Kultuuriselts. Igor Goncearov..........................................................................................170 10. Moskva Eesti Selts. Mihkel Maran..........................................................................................................171 11. Peterburi Eesti Kultuuriselts. Viiu Fjodorova........................................................................................176 12. Tšehhi Eesti Klubi (Väike-Eesti Tšehhis). Iivi Zajedova..........................................................................182 13. Tveri Eesti Selts. Boriss Julegin...............................................................................................................188 14. Ukraina Eesti Selts. Mare Litnevska......................................................................................................193 15. Valgevene Eesti Selts Pääsuke. Oliver Manglus..................................................................................196 Eestis tegutsevad EKSÜ liikmesseltsid 3 Eessõna Valgustusajastu jõudmine Baltimaadele 18. sajandil andis tõuke omaalgatuslike ja vabatahtlike organisatsioonide – seltside ja klubide – asutamiseks. Eesti aladel algas seltside hoogsam areng Vanemuise Seltsi asutamisega Tartus ja Estonia Seltsi asutamisega Tallinnas 1865. aastal. Neist Vanemuise Seltsile andis suurema tuntuse eestlaste I üldlaulupeo (1869) õnnestunud korraldamine Tartus ja alusepanek eesti teatrile (1870). Kogemused on kinnitanud, et heale tegutsemissoovile lisaks on tulemusliku seltsitegevuse eelduseks olnud nii minevikus kui ka tänapäeval oma maja või ruumide omamine. Tegevuseks ruumide üürimine on alati olnud liialt kallis. Näiteks. Vanemuise Selts ostis endale 1873. aastal maja Tartus Jaama 14 ja pärast selle tules hävimist 1903. aastal ehitas annetuste ja laenudega esindusliku seltsimaja kesklinnas (1906). Oma maja ehitasid ühiste jõududega ka Kanepi Laulu Selts (1887) ja mitmed maal tegutsevad seltsid, samuti Endla Selts Pärnus ja Koit Viljandis (1911), Estonia Selts Tallinnas (1913). Tegevuses said seltsid õige hoo sisse alles pärast oma maja kasutusele võtmist. Eesti Vabariik algatas 1930. aastate keskel seltsimajade ehitamise programmi, mis nägi ette 400 seltsimaja ehitamist sooduslaenude abil. 1940. aastaks said neist umbes pooled valmis ja need, mis sõjatules ei hävinud, on kasutusel tänapäevani. On kiiduväärt, et paljud kohalikud maaomavalitsused on toetanud seltse nende tegutsemiseks vajalike ruumide leidmisel, remontimisel ja tasuta kasutamisel. Hinnatav on külaseltside ettevõtlikkus vajalike ruumide muretsemisel. Linnades aga ootavad seltside ruumide küsimused alles lahendamist. Eeltooduga tahame juhtida lugeja tähelepanu asjaolule, et seltside tegevuse hindamisel on ruumid olulised ja mõjutavad sisulist tööd. Raamatu koostamisel selgus, et seltside tegevust kajastavad kirjalikud allikad on kahjuks hajali: harilikult erinevates väljaannetes artiklitena, brošüüridena või voldikutena. Enne 1940. aastat valgus- tas ajakirjandus seltsitegevust üsna tasakaalukalt, iseseisvuse taastamise järel meie meedia ei ole seltsitegevust veel avastanud. Tegevuse kajastusi võib tänapäeval leida kirjutistes ja teadetes seltside oma väljaannetes ning maakonna- ja vallalehtedes. Raadio ja TV eksivad seltside tegevusmaile väga harva. Samal ajal on enamik EKSÜ seltse ise hakanud tegelema kirjatustegevusega. Seltsi tegevus peaks kajastuma nende endi koostatud ajaloos, protokollides, kirjavahetuses, fotodes, mälestustes ja meedia kaudu avalikkuse hinnangutes. Vajaduse korral võiks appi kutsuda ka seltsi asukohast võrsunud professionaalseid ajaloolasi ja kirjamehi. Oma seltside ajaloo koostamisele ja kirjastamisele võiksid asuda ka teised keskseltsid ja vallavalitsused. 4 Eestis tegutsevad EKSÜ liikmesseltsid Kaugem eesmärk
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid 2015 November Color.Indd
    LAEKVERE VALLA Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 26 (172) NOVEMBER 2015 TASUTA Laekvere valla õpilasliinil muutub Laekvere sümbol iidne mänd Alutaguse metsamassiivid 9. novembrist 2015 sõidugraa k Ettevõtlikud põllumehed Kaunid külad Buss hakkab sõitma läbi Alek- 16.30 Padu Vesised sood ja rabad vere ja Paasvere-Vanaküla 16.35 Moora Edumeelsed seltsid 16.37 Laekvere Rõõmsad ja reipad isetegijad Liin nr 1 Eestimaa vägevad jahimehed Liin nr 3 Kaasiksaare-Muuga-Laekvere- Vanad ja väärikad koolid Simuna-Rohu-Rahkla-Laekvere Laekvere-Rahkla-Rajaküla-Muuga- Arukad tegemised E,T,K,N,R Peatused Laekvere-Vassivere-Laekvere Lahedad sportimisvõimalused Venevere (T, N 7.14 E,T,K,N,R Peatused 7:17 Kaasiksaare) 7.25 Laekvere Demokraatlik valitsemine 7:25 Paasvere rist 7.30 Rahkla 7.28 Paasvere vanaküla 7.40 Rajaküla See on Laekvere vald 7.31 Alekvere 7.45 Muuga A.D. 2012 7.38 Muuga 7.50 Alekvere 7:45 Laekvere 7.58 Paasvere-Vanaküla Laekveres saab sularaha Aldar Marketist 7:48 Moora 8.01 Paasvere rist Alates 01. novembrist 2015 panga- Telefonipangaga liitumine lefoni teel infot oma konto jäägi kohta. 7:51 Padu 8.05 Laekvere lasteaed buss enam Laekveres ei peatu – nüüd • Telefonipangaga saate liituda Swe- Nii ei pea Te olema teadmatuses, kas 7.53 Sirevere 8.15 Vassivere saab sularaha kätte Aldar Marketist, dbanki nõustaja juures. kontol on ikka piisavalt raha soovitud 7.59 Simuna kool 8.20 Laekvere kool mis asub aadressil Kesk 12. • Pärast lepingu sõlmimist saate ostu tegemiseks. Mobiiltelefoni kaudu 8:09 Rohu Kõige mugavamalt on pangateenu- paroolikaardi ning seejärel saate kohe konto jäägi küsimise eest tuleb tasuda 8:14 Rahkla sed Laekvere klientidele kättesaadavad mugavalt oma tehinguid tegema haka- vaid mobiilsideoperaatori kehtestatud Laekvere-Rahkla-Rohu-Rahkla- 8:18 Laekvere interneti, mobiili, pangaautomaadi ta.
    [Show full text]
  • Juuni 2009 Tasuta
    NR.6 JUUNI 2009 TASUTA TOIMETAJA Kevad algas 20. märtsil kell 7:48 VEERG Ongi käes kevade viimased päevad. Vihm ja äike on sellelgi aastal juba jõudnud meie vallas pahandust teha. Äikesest süttis Rahkla külas elumaja. Vihmaveest on aga pehmed enamik põllud. Öelda ei oska selle peale kohe midagi, sest ega see aita ka. Oodata jääb vaid, et suvi tuleks nüüd soe ja päikeseline. Kohe on käes jaanipäev. Külastage, armsad vallaelanikud, kohalikke Laekvere rahvas „Laulge kaasa“ salvestusel jaanitulesid. Nautige suve valgemaid öid ja püüdke Laekvere noorte fotovõitlus „Tunne oma unustada oma mured kodukohta“ läks korda! kasvõi korrakski. Ei ole 20. mail korraldas Laekvere tegemise suhtes. Esimene ekraanilt. Et fotovõistlust pole nii, et mujal on parem kui Rahva Maja noortetuba foto- võistkond tegi pilte teemade noortetoas niimoodi korral- Laekvere vallas. Kõik me võistluse „Tunne oma kodu- järgi. Igal pildil oli oma datud, oli sündmus lastele ei mahu ju Soome, sest kohta“. Võistlusel osales kaks lavastuslik lugu, autoavariist uudne ja põnev. See näitab, et viieliikmelist võistkonda. Eelne- kuni pulmadeni. Noored olid vahel saab ka väheste sealgi pole enam „pudru- valt Laekvere alevikust võetud palju vaeva näinud riiete vahenditega üsna põnevaid mägesid ega piima- fotode järgi pidid võistkonnad vahetamisega ning lisa sündmusi korraldada. Noored sama kohta uuesti pildistama, aksessuaaride muretsemi- ise arvasid, et võiks midagi jõgesid“ meie jaoks. kuid lisama pildile midagi sega. Tänu jõupingutustele jäid põnevat edaspidigi korraldada Kasvatame jälle oma särtsakat. Iga võistkond sai ka pildid huvitavamad. ja lubasid osavõtjate rohkuse endale viis mustvalget pilti. Siis Ei tohiks jätta mainimata teist eest ise hoolt kanda. See on kapsamaal isiklikku suunduti pildistatud kohti võistkonda.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................
    [Show full text]
  • Avijõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2013-2022
    Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 Siia panna ala iseloomutabv p ilt 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 4 1.1. Asukoht ............................................................................................................................................ 4 1.2. Biogeograafiline iseloomustus ......................................................................................................... 6 1.2.2. Avijõe hüdromorfoloogiline kirjeldus .......................................................................................... 6 1.2.3. Elupaigad ...................................................................................................................................... 9 1.2.4. Elustik ......................................................................................................................................... 10 1.3. Kaitsekord ...................................................................................................................................... 12 1.4. Maaomand ja maakasutus .............................................................................................................. 14 1.5. Huvigrupid ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Korraldatud Olmejäätmeveo Piirkondade, Vedamise Sageduse Ja -Aja Ning Jäätmeveo Teenustasu Piirmäärade Kehtestamine
    Väljaandja: Laekvere Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 167, 1993 Laekvere valla korraldatud olmejäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine Vastu võetud 28.06.2007 nr 31 Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahvi 66 lõike 4 ja paragrahvi 67, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 366 ja paragrahvi 62 lõike 1 punkti 1, «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 14 alusel ning Väike-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere valdade ühishuvidest lähtudes korraldatud jäätmeveo kohaldamisel. § 1. Jäätmeveopiirkond (1) Kehtestada ühiseks jäätmeveopiirkonnaks: 1) Väike-Maarja valla Aavere, Aburi, Avanduse, Avispea, Ebavere, Eipri, Hirla, Imukvere, Koonu, Kurtna, Kännuküla, Kärsa, Käru, Liivaküla, Müüriku, Määri, Nadalama, Nõmme, Orguse, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Vorsti, Võivere, Äntu, Ärina külad ja Kiltsi, Simuna ja Väike-Maarja alevikud. 2) Tamsalu valla Alupere, Araski, Assamalla, Järsi, Järvajõe, Kadapiku, Kaeva, Kerguta, Koiduküla, Koplitaguse, Kuie, Kullenga, Kursi, Loksa, Metskaevu, Naistevälja, Piisupi, Porkuni, Põdrangu, Sauvälja, Savalduma, Türje, Uudeküla, Vadiküla, Vajangu, Vistla, Võhmetu ja Võhmuta ,Aavere ja Lemmküla külad, Sääse alevik ja Tamsalu linn. 3) Rakke valla Ao ,Edru, Emumäe, Kamariku, Kellamäe, Kitsemetsa, Koila, Kõpsta, Lahu, Lammasküla, Lasinurme, Liigvalla, Mõisamaa, Mäiste, Nõmmküla, Olju, Piibe, Räitsvere, Salla, Sootaguse, Suure-Rakke, Tammiku, Väike-Rakke, Väike-Tammiku külad ja Rakke alevik. 4) Laekvere valla Alekvere, Arukse, Kaasiksaare, Kellavere, Moora, Muuga, Paasvere, Padu, Rahkla, Rajaküla, Rohu, Salutaguse, Sirevere, Vassivere, Venevere külad ja Laekvere alevik. § 2. Korraldatud jäätmeliik (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliik,mis on tähistatud Vabariigi Valituse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed). § 3.
    [Show full text]
  • Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke Ja Laekvere Valdade Jäätmekava 2009
    TAMSALU,VÄIKE-MAARJA, RAKKE JA LAEKVERE VALDADE JÄÄTMEKAVA 2009-2014 Tamsalu,Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2 2009-2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................5 1. TAMSALU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................7 1.1. Tamsalu valla asukoht............................................................................................7 1.2. Tamsalu valla rahvastik ja elamumajandus............................................................7 1.3. Tamsalu valla teedevõrgustik................................................................................9 1.4. Tamsalu valla tööstus ja ettevõtlus......................................................................10 1.5. Tamsalu valla tööhõive ja sotsiaalsfäär................................................................11 1.6. Tamsalu valla keskkonnakaitselised tingimused..................................................12 1.7. Tamsalu valla tõmbekeskused..............................................................................13 2. VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS....................................................14 2.1. Väike-Maarja valla asukoht.................................................................................14 2.2. Väike-Maarja valla rahvastik ja elamumajandus..................................................14 2.3. Väike-Maarja valla teedevõrgustik.......................................................................17
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi
    The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi Tartu–Kuru 2010 Publication is supported by a grant from Norway through the Norwegian Financial Mechanism Rivers with Limited Conservation Areas in Virumaa 1 The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi © Keskkonnaamet Compilers: Eva-Liis Tuvi and Anne-Ly Feršel Editor: Ann Marvet Translated by Mall Leman and Gordon Allan Leman Cover photo: The River Avijõgi. Enn Käiss Photos: Anne-Ly Feršel, Eva-Liis Tuvi, Estonian History Museum, Estonian National Museum, Virumaa Muuseumid/Museums of Virumaa, Avinurme Museum, Tudulinna local lore room, Viru-Nigula local lore museum, private collections Design and layout: Irina Tammis / Akriibia OÜ Printed: Actual Print ISBN 978-9949-9057-3-7 Contents Introduction 5 Rivers as arteries of landscapes 7 Protected natural objects 7 Laws protecting the bodies of water 9 Rivers in the ecological network 10 The River Avijõgi 17 From the edge of the Pandivere Upland through the woods of Alutaguse to Lake Peipsi 20 Biota rich in rare species 22 Human habitation on the banks of the River Avijõgi 27 The River Tagajõgi together with the River Pungerja 53 Biota in the river and on the shores of the Tagajõgi 7 Human habitation on the banks of the River Tagajõgi 62 Protection of the River Tagajõgi and the landscapes in the vicinity 88 The River Pada 92 The river’s journey on the limestone plain, and breaking through the limestone cliff 92 The biota has so far not been studied enough 100 Human habitation on the banks of the River Pada 103 Protection of the River Pada and the landscapes in the vicinity 122 The River Pühajõgi 125 Biota in the past and present, hopes for the future 133 Through the ancient settlement sites 137 Protection of the River Pühajõgi and the landscapes in the vicinity 153 Reference literature 156 1.
    [Show full text]
  • Pandivere Piirkonna Külade Uuring
    PANDIVERE ARENDUS-JA INKUBATSIOONIKESKUS PANDIVERE PIIRKONNA KÜLADE UURING Koostajad: ELLE ALLIK AIVAR NIINEMÄGI TAMSALU 2007 Sisukord lk Sissejuhatus 3 Külade ümarlauast osavõtjad 4 Külade elanike esindatus 5 Interneti olukord külades 7 Külavanema ülesanded 8 Vajalikud andmed külade kohta PAIK kodulehel 9 Levinumad üritused külades 9 Külaelu probleemid 10 Mis vaja teha? 10 Vajalikud koolitused 11 PAIKi roll külade arendamisel 11 Külaelu ja seadusandlus 12 Pandivere piirkonna külade esindajad 12 Pandivere piirkonna külade andmed 15 Piirkonna elanike jaotus 18 2 Sissejuhatus Käesolev uuring on koostatud Pandivere piirkonna külade ümarlauast, mis toimus 11. veebruaril 2007. aastal Muugas, osavõtjate küsitluste tulemusel. Kokku osales koosolekul 27 inimest, kes esindasid kokku 30 küla. Pandivere piirkonnas on 112 küla, seega oli esindatud 26,8% küladest. Piirkonnas elab kokku 14006 inimest, kellest 7187 inimest ehk 51,3% elavad külades. Käesolev uuring on koostatud „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006” meetme 3.6 “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede “ raames. 3 Külaliikumise ümarlauast osavõtjad Joonisel 1 on antud külafoorumist osavõtjad omavalitsuste lõikes. Ümarlauast osavõtjad 16 14 12 10 8 arv 6 4 2 0 Rakke Laekvere Tamsalu Väike-Maarja Joonis 1 . Külade ümarlauast osavõtjad. Jooniselt selgub, et ligi pooltest osavõtjatest esindasid Väike-Maarja valla külasid, samuti esindasid sealsed inimesed sageli enamat kui ühte küla. 4 Külade elanike esindatus Elanike esindatus 70 60 50 40 30 omavalitsus 20 10 0 Laekvere Väike-Maarja Tamsalu Rakke % Joonis 2 . Külaelanike esindatus omavalitsuste kaupa. Külaelanike esindatuse määr omavalitsuste lõikes varieerus suuresti. Jooniselt 2 on näha, et kõige suurem esindatus oli Laekvere valla küla elanikel ligi 58%, samas kui Rakke valla küla elanikest oli esindatud 20%.
    [Show full text]