Tittel, Type 1

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tittel, Type 1 FINAL REPORT ON THE RELEVANT SYSTEM OF INDICATORS AND CRITERIA FOR EVALUATING THE ECOLOGICAL STATUS OF A VERY LARGE NONSTRATIFIED LAKE AND ITS RIVER BASIN IN WFD CONTEXT Compiled by Tiina Nõges Tartu University Estonia Deliverable D3b July, 2003 Integrated Strategies for the Management of Transboundary Waters on the Eastern European fringe – The pilot study of Lake Peipsi and its drainage basin Title: Final report on the relevant system of indicators and criteria for evaluating the ecological status of a very large nonstratified lake and its river basin in WFD context Authors: Tiina Nõges, Peeter Nõges, Kalle Olli, Meelis Tambets, Markus Vetemaa, Taavi Virro (Tartu University, Estonia) Enn Loigu,Ülle Leisk, Kristjan Piirimäe, Tiiu Alliksaar, Atko Heinsalu (Tallinn Technical University, Estonia) Külli Kangur, Juta Haberman, Marina Haldna, Andu Kangur, Peeter Kangur, Reet Laugaste, Anu Milius, Helle Mäemets, Tõnu Möls, Henn Timm, Rein Järvekülg, Peeter Pall, Malle Viik, Kai Piirsoo, Sirje Vilbaste, Tiiu Trei (Estonian Agricultural University, Estonia) Report No. No. of pages Sponsor Dissemination Contract No. D3b 96 pages level: public +2 The European Commission under the Fifth EVK1-CT-2000- Framework Programme and contributing to the Appendixes implementation of the Key Action ’Sustainable 00076 Management and Quality of Water’ within the Energy, Environment and Sustainable Development ABSTRACT: The ultimate goal of the present work is to establish an indicator system for rivers in L. Peipsi watershed and the lake itself which is in line with the requirements of the WFD. The typificaiton of rivers was based on type of baserock, size of watershed, and flow velocity of the water, giving 20 potential types. Alltogether 41 river samples (108 samples for macrozoobenthos) were considered as in undisturbed state with respect to biological variables. 32 potential biological indicators (quality elements) were evaluated. Reference values were finally proposed for 20 biological indicators. These reference values are interpreted as the demarkation line between high and good status. After intercalibration, which is necessary to find the values for good and satisfacotry classes, the reference values will be assigned a relative value 100%, against which all lower qualtiy classes will be related to find type specific comparison data for some classes of Estonian rivers. The status of rivers is best described by combined hydrochemical subindex system, which, by applying different weights, takes into account biological oxygen demand, pH, oxygen saturation, ammonium, total P and N. The biological indicator systems are more complex and a single index is not available at the moment to summerize the ecological status. Thus, the available data is divided into subchapters, which each gives an overview on the presnent state of art in asessing the ecological status based on individual biological indicators. Following changes of Estonian national river monitoring programme were suggested: (a) implementation of Polluter Pays Principle; (b) better monitoring of small rivers; (c) development of background monitoring; (d) content of dissolved oxygen, content of ammonia, biochemical oxygen demand, total nitrogen and total phosphorus should be constantly measured within the surveillance- monitoring programme aiming at evaluating the ecological status of the water body; (e) monitoring should focus on rivers where chemical quality is below “good”; (f) if changes in significant pollution factors have appeared then additional monitoring is necessary to estimate long-term changes as well as spatial and temporal variability; (g) suggested methodology for monitoring of flux stations would maintain the total number of 12 samples per year but springtime requires 4–6 samples, autumn flood period 3 – 4 while summer and winter time low water periods require only 1 – 2 samples per year; (h) including the routine calculation of nutrient loading into the river monitoring program. For L. Peipsi increased phosphorus loading was considered the most serious anthropogenic pressure to the ecosystem of. To calculate the reference conditions for total phosphorus concentration we used the morpho-edaphic index (MEI). As a quality objective for L. Peipsi we set the reference TP concentration multiplied by 1.5 that corresponded to the lower quartile of long-term TP measurements. Similar approach was used to set the quality class borders for biological quality criteria based on phytoplankton, which were selected on the basis of having significant correlations with TP. According to present hydrochemical and phytoplankton data the ecological quality of L. Peipsi is mainly moderate. According to the macrophyte and fish indices the status is intermediate between good and moderate while zooplankton and benthic macroinveretbrates indicate ‘good’ ecological status. The following suggestions for adjustment of L. Peipsi monitoring program should be made: (a) including the monitoring of macrovegetation; (b) including the monitoring of abundance, biomass and age structure of all fish species; (c) the current monitoring program of macrozoobenthos in open-water areas should be continued. It gives valuable data for estimation of fish food and enables to watch year- to-year variability of abundance and biomass that is not possible to achieve in another way. A simple reorganisation of open-water sampling sites could give us both the data of fish food (at the same level), and also the estimation of ecological quality of different parts of lake. Studies of shallow areas with handnet samples are recommended for the last purpose. 3 CONTENTS 1. REVIEW OF THE REQUESTS OF EC WATER FRAMEWORK DIRECIVE (P. NÕGES).............5 2. SHORT REVIEW OF ENVIRONMENTAL INDICATORS APPLIED IN LAKES AND RIVERS (T. NÕGES)............................................................................................................................................................8 3. ASSESSMENT OF THE REFERENCE CONDITIONS .......................................................................11 3.1. ASSESSMENT OF REFERENCE CONDITIONS FOR THE RIVERS IN LAKE PEIPSI REGION (E. LOIGU, K. PIIRIMÄE, Ü. LEISK)........................................................................................ 11 3.2. ASSESSMENT OF THE REFERENCE CONDITIONS FOR LAKE PEIPSI (P. NÕGES) .......12 3.3. PALEOLIMNOLOGICAL STUDIES OF LAKE PEIPSI (A. HEINSALU & T. ALLIKSAAR)14 4. INDICATORS AND CRITERIA TO ASSESS THE ECOLOGICAL STATUS OF RIVERS IN THE LAKE PEIPSI CATCHMENT AREA (K. OLLI, E. LOIGU, Ü. LEISK, K. PIIRIMÄE, H. TIMM)........18 4.1. TYPOLOGY OF THE RIVERS IN LAKE PEIPSI REGION....................................................18 4.2. INDICATORS AND CRITERIA FOR ASSESSMENT OF ECOLOGICAL STATUS OF RIVERS..................................................................................................................................................................20 4.2.1. CRITERIA OF CHEMICAL AND HYDROMORPHOLOGICAL STATUS.........22 4.2.2. CRITERIA OF ECOLOGICAL STATUS...................................................................24 5. ECOLOGICAL STATUS OF RIVERS IN L. PEIPSI BASIN ACCORDING TO THE REQUESTS OF WFD (K. OLLI, E. LOIGU, Ü. LEISK, K. PIIRIMÄE, H. TIMM)................................................................29 5.1.HYDROCHEMISTRY.....................................................................................................................30 5.1.1. POINT SOURCES................... .................. .................. .................. .................. ..........30 5.1.2. NON-POINT SOURCES......... .................. .................. .................. ............................ 33 5.1.3. SOURCE APPORTIONMENT.....................................................................................34 5.1.4. CHEMICAL STATUS....................................................................................................35 5.1.5. POLLUTION LOAD TO L. PEIPSI.............................................................................36 5.2. BIOLOGICAL STATUS OF L. PEIPSI RIVER BASIN.............................................................37 5.2.1. BACTERIA.....................................................................................................................37 5.2.2. PHYTOPLANKTON AND CHLOROPHYLL...........................................................38 5.2.3. BENTHIC DIATOMS...................................................................................................39 5.2.4. MACROZOOBENTHOS..............................................................................................39 5.2.5. MACROVEGETATION................................................................................................41 6. INDICATORS AND CRITERIA FOR ASSESSMENT OF ECOLOGICAL STATUS OF LAKE PEIPSI...................................................................................................................................................................42 6.1. CHEMICAL AND PHYSICAL PROPERTIES AND PHYTOPLANKTON (P. NÕGES, R. LAUGASTE, T. NÕGES)... ...............................................................................................................................42 6.2. ZOOPLANKTON (T.VIRRO & J.HABERMAN)......................................................................46 6.3. ZOOPLANKTON/PHYTOPLANKTON RATIO (J. HABERMAN & R.LAUGASTE)........48 6.4. MACROPHYTES (H. MÄEMETS).............................................................................................50 6.5. BENTHIC INVERETEBRATES
Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Kääpa Küla Koja Arengukava Ja Kogukonnateenuste Teostatavus- Tasuvusuuring
    MTÜ KÄÄPA ÜHISTEGEVUSE SELTS Kääpa Küla Koja arengukava ja kogukonnateenuste teostatavus- tasuvusuuring 2014 1 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................3 2. KÄÄPA KÜLA KOJA TUTVUSTUS ...........................................................................................................4 2.1 KÄÄPA MEIEREI LUGU ...............................................................................................................................4 2.2 KÄÄPA KÜLA KODA.................................................................................................................................4 3. KÄÄPA KÜLA KOJA MISSIOON JA VISIOON...........................................................................................8 3.1 MISSIOON .............................................................................................................................................8 3.2 VISIOON ................................................................................................................................................8 4. SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUSTRATEEGIAD .........................................................................................8 4.1 SWOT-ANALÜÜSI TULEMUSED ...................................................................................................................8
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA
    Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA TOIMETAJA VEERG Sügis on käes. Lapsed käivad jälle koolis ja lasteaias. Oot, mis ma ajan...lasteaias ei käi praegu keegi. Seal käivad vaid kiired ehitustööd. Laekvere lasteaia lapsed käivad ka ju koolis. Nemad elavad oma elu koolimaja saalis. Mängivad, magavad ja õpivad ka seal. Ja häda pole midagi. Tegelikult tahtsin rääkida ikka Laekvere koolist, mis kohe saab 90. aastaseks. Mina lõpetasin selle kooli 35 aastat tagasi. Aeg on läinud väga kiirelt. Kuid see on kool, millele mõtlen tagasi heldimusega. Meeles on kõik klassikaaslased ja õpetajad. Minu esimene klassijuhataja tuleb praegugi Laekveres vastu ja naeratab. Kohe on tunne, et pean korralikult käituma ja Moora küla veetrassi ehitus teretama. Just teretamist peeti minu ajal koolis väga tähtsaks. Ja see on harjumus, mis ei unune. Seepärast on vahel imestamist, et Laekvere kooli praegused õpilased ei tereta täiskasvanuid. Aga ju see pole enam „moes“. Endised klassikaaslased on aga mööda ilma laiali. Kokkutulekuid oleme peale lõpetamist teinud 35. aasta jooksul ühe korra. Viis aastat tagasi oli kooli aastapäeval minu klassi 18-st lõpetajast kohal kaheksa. See ei ole väga halb näitaja. Meil oli väga ühtehoidev klass ja praegu arvan, et selles oli suur osa meie klassijuhatajatel. Nemad viitsisid meiega tegeleda. Seepärast pöördun teie poole armsad vilistlased Laekvere koolist. Tulge kõik 2. oktoobril oma kooli vaatama! See on praegu hoopis kaunim kui oskaksite arvata. Üllatute kindlasti. Ja oma endised klassikaaslased kutsuge kaasa. Mälestused kooliajast on need, mis jäävad kestma surmani! MEHI NAISI KOKKU Ilusat sügise algust! LAEKVERE VALD 7 0 7 Tiiu Nitsar ALEKVERE KÜLA 19 10 29 Rahvastiku infot ARUKSE KÜLA 8 9 17 ILISTVERE KÜLA 3 2 5 Valda sündis 2010 aasta aprillist - KAASIKSAARE KÜLA 19 12 31 augustini 7 last, neist 3 poissi ja 4 KELLAVERE KÜLA 3 3 6 tüdrukut.
    [Show full text]
  • JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221 Mustvee - Omedu - Metsaküla - Kasepää - Mustvee
    JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221 Mustvee - Omedu - Metsaküla - Kasepää - Mustvee SÕIDUPLAAN Kehtib alates: 24.09.2018 Liiklus toimub: Tööpäevadel v. a. riigipühadel Liini teenindab: Aktsiaselts Atko Bussiliinid Liini Väljumise või Peatuste pikkus Peatuse nimi saabumise kellaaeg vahe (km) (km) 06:55 MUSTVEE 06:59 2,2 2,2 MARAT 07:00 2,9 0,7 KALDA 07:01 3,4 0,6 RAJA 07:02 4,3 0,9 KÜKITA 07:04 7,2 2,9 TIHEDA 07:06 8,2 1,1 KASEPÄÄ 07:11 10,7 2,5 NÕMME 07:13 12,5 1,8 PÕRVETU 07:18 15,7 3,2 METSAKÜLA NURK 07:23 17,9 2,2 METSAKÜLA 07:28 20,9 2,9 KASEPÄÄ 07:30 21,9 1,1 TIHEDA 07:32 24,8 2,9 KÜKITA 07:34 25,7 0,9 RAJA 07:36 26,2 0,6 KALDA 07:37 26,9 0,7 MARAT 07:42 29,1 2,2 MUSTVEE JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221-1 Mustvee - Omedu - Mustvee SÕIDUPLAAN Kehtib alates: 24.09.2018 Liiklus toimub: Tööpäevadel v. a. riigipühadel Liini teenindab: Aktsiaselts Atko Bussiliinid Liini Väljumise või Peatuste pikkus Peatuse nimi saabumise kellaaeg vahe (km) (km) 07:45 MUSTVEE 07:48 2,2 2,2 MARAT 07:49 2,9 0,7 KALDA 07:50 3,4 0,6 RAJA 07:52 4,3 0,9 KÜKITA 07:54 7,2 2,9 TIHEDA 07:56 8,2 1,1 KASEPÄÄ 07:58 9,9 1,7 JÕE 07:59 10,9 1,0 TEEMEISTRI 08:00 11,5 0,6 OMEDU 08:01 12,1 0,6 TEEMEISTRI 08:02 13,0 0,9 JÕE 08:05 14,7 1,7 KASEPÄÄ 08:07 15,8 1,0 JÕE 08:11 19,5 0,9 RAJA 08:13 20,1 0,6 KALDA 08:14 20,8 0.7 MARAT 08:18 23,0 2,2 MUSTVEE JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]