Laekvere Valla Arengukava Aastateks 2008–2015 Vastuvõtmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Laekvere Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 193, 2346 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Vastu võetud 27.11.2007 nr 35 Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja Laekvere Vallavaolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» paragrahvi 69 Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Laekvere valla arengukava aastateks 2008 – 2015 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavolikogu 02. märtsi 2004. a määrus nr 25 «Laekvere valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004 – 2010». 3. Määrus jõustub 01. detsembrist 2007. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI KINNITATUD Laekvere Vallavolikogu 27.11.2007.a määrusega nr 35 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 1 / 52 LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008 - 2015 LAEKVERE 2007 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on dokument, mis määratleb valla arengu eesmärgid ja näitab vahendid ning tegevused, mis tagavad säästliku ja jätkusuutliku arengu Laekvere vallas. Arengukava koostamisel on silmas peetud perspektiivi aastani 2015. Laekvere vald alustas arengukava koostamist 2001. aastal koostöös Tartu Ülikooliga. Pärast valmimist on arengukava täiendatud ning 2007. aastal toimus 8 kuu vältel dokumendi uuendamise protsess. Arengukava koostamist konsulteeris Katrin Tirman (OÜ KT Europroject Management). Valla arengukava koostamise protsessi olid kaasatud kõik elanikud, ettevõtjad, valla allüksused ja kodanike ühendused, kes võtsid aktiivselt osa moodustatud töögruppidest: Valdkond Töögrupi juht Töögrupi liige Juhtimine ja vahendid Aarne Laas Margo Klaasmägi, Kersti Altpere, Hans Maidla, Anu Alliksoo ja Margit Halop Maakasutus, keskkonnakaitse ja Irina Kuhlbach Andrus Läll, Marin Pärs, Kaarel ? heakord estakov, Tiiu Nitsar ja Helgi Sammel Ettevõtlus Margo Klaasmägi Agnes Maasild, Rein Pärs, Kaido Krooben, Tõnis Hiielaid, Eerik Lumiste ja Aarne Urb Kolmas sektor ja külaliikumine Eerik Lumiste Ilma Lausvee, Tõnu Krooben, Anne Nõlvak, Terje Arold, Kalle Laamus, Argo Veskilt ja Iivi Maidla Haridus ja noorsootöö Arne Labe Agnes Maasild, Terje Arro, Piret Markus, Tiina Raudmäe, Sirje Ott, Ülle Tikkerber, Nella Lumiste, Kristjan Võrno ja Marge Miir Kultuur, sport ja turism Maarika Lausvee Vaimar Abel, Õilme Lainesaar, Sirje Ott, Rein Maasild, Jana Põhjala, Hille Hirvesoo, Jarko Arold ja Ülle Urb Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Marju Baikov Maire Kruusamägi, Kätrin Liiv, Eve Kruusmaa, Jaana Lagle ja Urve Vahula Tehniline infrastruktuur Andrus Läll Teet Põldoja, Raido Pohlak, Jaan Ojandu, Andrus Riispapp, Vaimar Abel, Sirje Mätas, Enno Mandel, Juhan Tamm ja Lilian Sepajõe Turvalisus Kauni Soon Kalle Laamus, Jaak Sepajõe ja Ando Larionov Arengukava koostamisel on tuginetud valla sotsiaalse ja majandusliku olukorra, keskkonnaseisundi ning omavalitsuse kui institutsiooni analüüsile. Tehtu ülevaatamisel ja hindamisel ning uute tegevuste kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et valla arengu keskpunktiks on inimene oma materiaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, kommunikatiivsete, intellektuaalsete jm vajadustega. Arengukava annab antud vajaduste rahuldamiseks suunad, ajakava, tööjaotuse ja juhtimise alused soodsa elukeskkonna saavutamiseks. Arengukava põhiosa koosneb tekstist ja tegevuskavast. Kava koostamisel kasutati metoodikat, kus kaardistati hetkeolukorrad, antud valdkondade tõenäolised trendid (suundumused) ning sõnastati tulevikunägemus ehk visioon. Sealt liiguti edasi probleemideni ja nende põhjuste väljaselgitamiseni, viimaste kaudu eesmärkide ja vajalike tegevuste määratlemiseni. Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud töögruppides, menetletud kõikide volikogu komisjonide poolt. Avalikkusele on arengukava projekt tehtud kättesaadavaks valla kodulehel, vallavalitsuses ning raamatukogus. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi õigusaktidest ja valla põhimäärusest. Arengukava koos üldplaneeringuga on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute- ja rahastamistaotlustele ning erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ning planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal. 1. LAEKVERE VALLA ÜLDANDMED Leht 2 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine 1.1. Asend Laekvere asub Lääne-Virumaa lõuna-kagu osas Pandivere koostööpiirkonnas (joonis 1). Suurematest keskustest asub Rakvere Laekvere vallast 40 km, Tallinn 140 km ja Tartu 100 km kaugusel. Kohalikuks keskuseks on Laekvere alevik. Valla pindala on 352,4 km2ning siia kuulub 18 küla ja üks alevik. Joonis 1. Laekvere valla asukoht Eesti kaardil Loodusoludelt asub Laekvere vald väga looduskaunis kohas. Iseloomulik on metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus ning head keskkonnatingimused. Laekverest 2 km kaugusel lääne-loode suunal kõrgub Kellavere mägi. See on Pandivere kõrgustiku kõrguselt teine mägi (156 m merepinnast). Laekvere ja Moora vahel laiub Kellavere mäe jalamilt lähtuv kagu-lõuna suunaline ürgoru taoline nõgu, mis laskub Moora ja Venevere soometsadesse ja avardub Avijõe vesikonna aladel. Rahvasuus on see tuntud nimetuse all «Moora nõgu» või ka «vana jõe säng». Laekvere ümbruse reljeef on künklik, meenutades vooremaastikku. Laekvere voorelt (kõrgus 128 m merepinnast) kulgeb lainjalt itta laskuv seljandik, mille avaral kallakul asuvad Paasvere ja Muuga. Siit avaneb kordumatu panoraam kilomeetrite ulatuses. Lõuna suunas paistab laugja langusega põllulagendike taga Vassivere ja Salutaguse mets. Põhja-loode suunal laiuvad voorte taolisel lainjal maastikul viljapõllud. Selge ja hea nähtavusega ilma puhul avardub vaade Laekvere mäelt veelgi. Selgelt on nähtavad Kiviõli tehaste korstnasuitsud, Emumäe tipp ja nõlvad ning Koeru telemast. 1.2. Kujunemine ja ajalugu 1886. a. haldusreformi käigus loodi vallaomavalitsused. Selleaegsed mõisavallad (Paasvere, Laekvere, Moora, Lõusa, Rahkla, Muuga) ühendati üheks Paasvere vallaks. Algul asus vallamaja Paasvere Arumõisas (Joodikul). Hiljem ostis vald vallamajaks sobiva maja Laekverest Daniel Sellihofilt. Pärast majale vajaliku remondi teostamist toodi vallavalitsus üle Laekverre. Laekverest sai Paasvere valla keskus. Laekveres asus Paasvere vallamaja ja tegutses vallavalitsus kuni 1950. aastani, mil vallad likvideeriti ning moodustati külanõukogud (1962. aastani kuulus külanõukogu Väike-Maarja rajooni) ning hakati massiliselt kolhoose looma. Aastate jooksul tekkis ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside liitmise tulemusena lõpuks üks suur majand - Laekvere sovhoos, mis hiljem muudeti kolhoosiks. See hõlmas kogu endise Paasvere valla territooriumi ja osa Avanduse vallast, mis üldpindalalt - 18 493 ha - oli tolle aja Rakvere rajooni ja kogu Virumaa suurim majand. 1992. aastal likvideeriti külanõukogu ja Laekvere kolhoos ning moodustati Laekvere vald. Alates 2003. aastast kuulub Laekvere vald Pandivere koostööpiirkonda. 1.3. Rahvastik, vanuskoosseis ja loomulik iive Seisuga 01.01.2007. a elas Laekvere vallas 1819 elanikku, neist mehi 855 ja naisi 964. Rahvastiku keskmine tihedus vallas on 5 inimest km2kohta. Vanuseline koosseis Laekvere vallas sarnaneb naabrile Väike-Maarja vallale (joonis 2): kõige rohkem on 15-24- ja 0-14-aastaseid elanikke. Kolmandal ja neljandal kohal on 45-54- ja 35-44-aastased. Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 3 / 52 Joonis 2. Laekvere valla elanike vanuseline koosseis Laekvere vallas on sündide arv püsinud stabiilne: 2004. a sündis 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut), 2005. a 14 last (7 poissi ja 7 tüdrukut) ning 2006. a 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut). Surmade arv samas on aga tõusnud: 2004. a suri 21 inimest (13 meest ja 8 naist), 2005. a 28 inimest (9 meest ja 19 naist) ning 2006. a 28 inimest (17 meest ja 11 naist). Seega loomulik iive on vallas püsinud negatiivsena ning pidevalt langenud. 2006. a oli loomulik iive -18, võrdluseks 2005. a sama näitaja -14 ja 2004. a -11. Joonis 3. Valla loomulik iive aastatel 2004-2006 2. JUHTIMINE JA VAHENDID 2.1. Ülevaade olukorrast 2.1.1. Juhtimise struktuur Laekvere valla organisatsioon on kaasaegne ja mitmetasandilise juhtimisstruktuuriga. Omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel) on täita aktiivne roll omavalitsuse arengu eestvedamisel ja arengudokumentide väljatöötamisel, kehtestamisel ning nende täitmise tagamisel. Valla juhtimise üldised põhimõtted on reglementeeritud vallavolikogu poolt 20.06.2000. a vastuvõetud määrusega nr 17 «Laekvere valla põhimääruses» (muudetud 26.03.2002.a määrusega nr 44, 15.10.2002. a määrusega nr 52 ja 25.11.2003. a määrusega nr 152), mis sätestab ka valla majandamise ning eelarve koostamise ja selle täitmise põhimõtted. Laekvere valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Volikogusse kuulub 11 liiget ning selle tööorganiteks on alalised komisjonid: Leht 4 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • volikogu eestseisus, • revisjonikomisjon, • hariduskomisjon, • kultuuri- ja spordikomisjon, • sotsiaal- ja tervishoiukomisjon • majandus- ja maakomisjon. Kõikide komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjonide koosseisude koostamisel on arvestatud volikogu liikmete pädevust ja isiklikke soove ning komisjonide esimeeste arvamust. Komisjonide töösse kaasatakse vastava ala spetsialistid tagamaks probleemide professionaalsem ja operatiivsem käsitlemine. Komisjonide koostamisel on kaasatud erinevate valla piirkondade inimesi. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse