Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 193, 2346

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine

Vastu võetud 27.11.2007 nr 35

Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja Laekvere Vallavaolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» paragrahvi 69 Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Laekvere valla arengukava aastateks 2008 – 2015 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavolikogu 02. märtsi 2004. a määrus nr 25 «Laekvere valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004 – 2010». 3. Määrus jõustub 01. detsembrist 2007. a.

Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI

KINNITATUD Laekvere Vallavolikogu 27.11.2007.a määrusega nr 35

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 1 / 52 LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008 - 2015 LAEKVERE 2007 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on dokument, mis määratleb valla arengu eesmärgid ja näitab vahendid ning tegevused, mis tagavad säästliku ja jätkusuutliku arengu Laekvere vallas. Arengukava koostamisel on silmas peetud perspektiivi aastani 2015. Laekvere vald alustas arengukava koostamist 2001. aastal koostöös Tartu Ülikooliga. Pärast valmimist on arengukava täiendatud ning 2007. aastal toimus 8 kuu vältel dokumendi uuendamise protsess. Arengukava koostamist konsulteeris Katrin Tirman (OÜ KT Europroject Management).

Valla arengukava koostamise protsessi olid kaasatud kõik elanikud, ettevõtjad, valla allüksused ja kodanike ühendused, kes võtsid aktiivselt osa moodustatud töögruppidest:

Valdkond Töögrupi juht Töögrupi liige Juhtimine ja vahendid Aarne Laas Margo Klaasmägi, Kersti Altpere, Hans Maidla, Anu Alliksoo ja Margit Halop Maakasutus, keskkonnakaitse ja Irina Kuhlbach Andrus Läll, Marin Pärs, Kaarel ? heakord estakov, Tiiu Nitsar ja Helgi Sammel Ettevõtlus Margo Klaasmägi Agnes Maasild, Rein Pärs, Kaido Krooben, Tõnis Hiielaid, Eerik Lumiste ja Aarne Urb Kolmas sektor ja külaliikumine Eerik Lumiste Ilma Lausvee, Tõnu Krooben, Anne Nõlvak, Terje Arold, Kalle Laamus, Argo Veskilt ja Iivi Maidla Haridus ja noorsootöö Arne Labe Agnes Maasild, Terje Arro, Piret Markus, Tiina Raudmäe, Sirje Ott, Ülle Tikkerber, Nella Lumiste, Kristjan Võrno ja Marge Miir Kultuur, sport ja turism Maarika Lausvee Vaimar Abel, Õilme Lainesaar, Sirje Ott, Rein Maasild, Jana Põhjala, Hille Hirvesoo, Jarko Arold ja Ülle Urb Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Marju Baikov Maire Kruusamägi, Kätrin Liiv, Eve Kruusmaa, Jaana Lagle ja Urve Vahula Tehniline infrastruktuur Andrus Läll Teet Põldoja, Raido Pohlak, Jaan Ojandu, Andrus Riispapp, Vaimar Abel, Sirje Mätas, Enno Mandel, Juhan Tamm ja Lilian Sepajõe Turvalisus Kauni Soon Kalle Laamus, Jaak Sepajõe ja Ando Larionov

Arengukava koostamisel on tuginetud valla sotsiaalse ja majandusliku olukorra, keskkonnaseisundi ning omavalitsuse kui institutsiooni analüüsile. Tehtu ülevaatamisel ja hindamisel ning uute tegevuste kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et valla arengu keskpunktiks on inimene oma materiaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, kommunikatiivsete, intellektuaalsete jm vajadustega. Arengukava annab antud vajaduste rahuldamiseks suunad, ajakava, tööjaotuse ja juhtimise alused soodsa elukeskkonna saavutamiseks. Arengukava põhiosa koosneb tekstist ja tegevuskavast. Kava koostamisel kasutati metoodikat, kus kaardistati hetkeolukorrad, antud valdkondade tõenäolised trendid (suundumused) ning sõnastati tulevikunägemus ehk visioon. Sealt liiguti edasi probleemideni ja nende põhjuste väljaselgitamiseni, viimaste kaudu eesmärkide ja vajalike tegevuste määratlemiseni. Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud töögruppides, menetletud kõikide volikogu komisjonide poolt. Avalikkusele on arengukava projekt tehtud kättesaadavaks valla kodulehel, vallavalitsuses ning raamatukogus. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi õigusaktidest ja valla põhimäärusest. Arengukava koos üldplaneeringuga on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute- ja rahastamistaotlustele ning erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ning planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal. 1. LAEKVERE VALLA ÜLDANDMED

Leht 2 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine 1.1. Asend Laekvere asub Lääne-Virumaa lõuna-kagu osas Pandivere koostööpiirkonnas (joonis 1). Suurematest keskustest asub Rakvere Laekvere vallast 40 km, Tallinn 140 km ja Tartu 100 km kaugusel. Kohalikuks keskuseks on Laekvere alevik. Valla pindala on 352,4 km2ning siia kuulub 18 küla ja üks alevik.

Joonis 1. Laekvere valla asukoht Eesti kaardil Loodusoludelt asub Laekvere vald väga looduskaunis kohas. Iseloomulik on metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus ning head keskkonnatingimused. Laekverest 2 km kaugusel lääne-loode suunal kõrgub mägi. See on Pandivere kõrgustiku kõrguselt teine mägi (156 m merepinnast). Laekvere ja Moora vahel laiub Kellavere mäe jalamilt lähtuv kagu-lõuna suunaline ürgoru taoline nõgu, mis laskub Moora ja Venevere soometsadesse ja avardub Avijõe vesikonna aladel. Rahvasuus on see tuntud nimetuse all «Moora nõgu» või ka «vana jõe säng». Laekvere ümbruse reljeef on künklik, meenutades vooremaastikku. Laekvere voorelt (kõrgus 128 m merepinnast) kulgeb lainjalt itta laskuv seljandik, mille avaral kallakul asuvad ja Muuga. Siit avaneb kordumatu panoraam kilomeetrite ulatuses. Lõuna suunas paistab laugja langusega põllulagendike taga ja Salutaguse mets. Põhja-loode suunal laiuvad voorte taolisel lainjal maastikul viljapõllud. Selge ja hea nähtavusega ilma puhul avardub vaade Laekvere mäelt veelgi. Selgelt on nähtavad Kiviõli tehaste korstnasuitsud, Emumäe tipp ja nõlvad ning Koeru telemast. 1.2. Kujunemine ja ajalugu 1886. a. haldusreformi käigus loodi vallaomavalitsused. Selleaegsed mõisavallad (Paasvere, Laekvere, Moora, Lõusa, Rahkla, Muuga) ühendati üheks Paasvere vallaks. Algul asus vallamaja Paasvere Arumõisas (Joodikul). Hiljem ostis vald vallamajaks sobiva maja Laekverest Daniel Sellihofilt. Pärast majale vajaliku remondi teostamist toodi vallavalitsus üle Laekverre. Laekverest sai Paasvere valla keskus. Laekveres asus Paasvere vallamaja ja tegutses vallavalitsus kuni 1950. aastani, mil vallad likvideeriti ning moodustati külanõukogud (1962. aastani kuulus külanõukogu Väike-Maarja rajooni) ning hakati massiliselt kolhoose looma. Aastate jooksul tekkis ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside liitmise tulemusena lõpuks üks suur majand - Laekvere sovhoos, mis hiljem muudeti kolhoosiks. See hõlmas kogu endise Paasvere valla territooriumi ja osa Avanduse vallast, mis üldpindalalt - 18 493 ha - oli tolle aja Rakvere rajooni ja kogu Virumaa suurim majand. 1992. aastal likvideeriti külanõukogu ja Laekvere kolhoos ning moodustati Laekvere vald. Alates 2003. aastast kuulub Laekvere vald Pandivere koostööpiirkonda. 1.3. Rahvastik, vanuskoosseis ja loomulik iive Seisuga 01.01.2007. a elas Laekvere vallas 1819 elanikku, neist mehi 855 ja naisi 964. Rahvastiku keskmine tihedus vallas on 5 inimest km2kohta. Vanuseline koosseis Laekvere vallas sarnaneb naabrile Väike-Maarja vallale (joonis 2): kõige rohkem on 15-24- ja 0-14-aastaseid elanikke. Kolmandal ja neljandal kohal on 45-54- ja 35-44-aastased.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 3 / 52 Joonis 2. Laekvere valla elanike vanuseline koosseis Laekvere vallas on sündide arv püsinud stabiilne: 2004. a sündis 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut), 2005. a 14 last (7 poissi ja 7 tüdrukut) ning 2006. a 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut). Surmade arv samas on aga tõusnud: 2004. a suri 21 inimest (13 meest ja 8 naist), 2005. a 28 inimest (9 meest ja 19 naist) ning 2006. a 28 inimest (17 meest ja 11 naist). Seega loomulik iive on vallas püsinud negatiivsena ning pidevalt langenud. 2006. a oli loomulik iive -18, võrdluseks 2005. a sama näitaja -14 ja 2004. a -11.

Joonis 3. Valla loomulik iive aastatel 2004-2006 2. JUHTIMINE JA VAHENDID 2.1. Ülevaade olukorrast 2.1.1. Juhtimise struktuur Laekvere valla organisatsioon on kaasaegne ja mitmetasandilise juhtimisstruktuuriga. Omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel) on täita aktiivne roll omavalitsuse arengu eestvedamisel ja arengudokumentide väljatöötamisel, kehtestamisel ning nende täitmise tagamisel. Valla juhtimise üldised põhimõtted on reglementeeritud vallavolikogu poolt 20.06.2000. a vastuvõetud määrusega nr 17 «Laekvere valla põhimääruses» (muudetud 26.03.2002.a määrusega nr 44, 15.10.2002. a määrusega nr 52 ja 25.11.2003. a määrusega nr 152), mis sätestab ka valla majandamise ning eelarve koostamise ja selle täitmise põhimõtted. Laekvere valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Volikogusse kuulub 11 liiget ning selle tööorganiteks on alalised komisjonid:

Leht 4 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • volikogu eestseisus, • revisjonikomisjon, • hariduskomisjon, • kultuuri- ja spordikomisjon, • sotsiaal- ja tervishoiukomisjon • majandus- ja maakomisjon. Kõikide komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjonide koosseisude koostamisel on arvestatud volikogu liikmete pädevust ja isiklikke soove ning komisjonide esimeeste arvamust. Komisjonide töösse kaasatakse vastava ala spetsialistid tagamaks probleemide professionaalsem ja operatiivsem käsitlemine. Komisjonide koostamisel on kaasatud erinevate valla piirkondade inimesi. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes lahendab omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. Vallavalitsus on viieliikmeline. Valitsust juhib vallavanem ja ülejäänud 4 liiget on vallavalitsusest palka saavad osakondade või asutuste juhid või töötajad. Vallavalitsuses kui ametiasutuses töötab 10 ametnikku. Laekvere Vallavalitsuse teenistujad jagunevad ametnikeks ja abiteenistujateks. Ametnikud omakorda on jagatud kolme kategooriasse: 1. juhid (vallavanem, vallasekretär); 2. vanemametnikud; 3. nooremametnikud. Vallavalitsus on jaotatud kaheks osakonnaks (eelarve- ja raamatupidamisosakond ning majandusosakond) ja kantseleiks, mida juhivad osakonnajuhataja, pearaamatupidaja ja vallasekretär.

Vallavalitsus juhib ka valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. Vallavalitsusel on alljärgnevad allaasutused: • Laekvere Põhikool • Muuga Põhikool • Laekvere lasteaed «Rüblik» • Laekvere Raamatukogu • Muuga Raamatukogu • Venevere Raamatukogu • Laekvere Rahva Maja • Muuga Spordihoone • Venevere Seltsimaja 2.1.2. Finantsjuhtimine Valla asutuste majandamise aluseks on valla eelarve. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on laekumised maksudest, munitsipaalasutustest ja -varadest, rahalised toetused, laenud ja intressid, allasutuste omatulud ning muud laekumised. Laekvere vallas on raamatupidamine tsentraliseeritud ja seda teostab vallavalitsuse eelarve- ja raamatupidamisosakond. Laekvere valla 2006. aasta eelarve tulud olid 19 720 000 krooni ja kulud 20 677 000 krooni, summade vahe moodustavad finantseerimistehingud. 2007. aastaks on vastavad summad 23 680 000 krooni ja 25 545 000 krooni. Laekvere valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest eraldatavast toetusest (2007. aastal 47 %), mille eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. 2007. aastal laekub maksudest ca 10 miljonit krooni, s.o 40% eelarve mahust. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa, mida on laekunud planeeritust enam. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele, näiteks 2006. aastal 46,4% kogu eelarve kuludest ja 2007. aastal 49%. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne - 14-15%. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 13%. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. 2.1.3. Koostöö Laekvere vallal on ajalooliselt välja kujunenud tihedad sidemed naabervaldadega. Koostöö toimub Väike-Maarja, Tamsalu, Avinurme, Rakke ja Vinni valdadega. Tihedamad sidemed on endiste Simuna kihelkonna valdadega (Rakke ja endine Avanduse vald). Koos korraldatakse kihelkonnapäevi, spordivõistlusi, kultuuriüritusi jne. Ühiselt hallatakse Simuna kalmistut ning kasutatakse kirikut ja Simuna võimlat.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 5 / 52 Valdadevahelist koostööd Pandivere koostööpiirkonnas (Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vallad) iseloomustab kasvav aktiivsus. Ühistegevuse aktiviseerimiseks loodi 2003. aasta oktoobris Pandivere koostööpiirkonna ümarlaud ning alustati Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia koostamisega aastateks 2005 kuni 2010. 27. juunil 2005. a kirjutati alla koostööleping 6 omavalitsusüksuse poolt ning 6. juunil 2006. a asutati MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsiooni Keskus (PAIK). Tänu loodud ühisorganisatsioonile on võimalik 4 Pandivere koostööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse ühine tegutsemine mitmetes erinevates eluvaldkondades (näiteks keskkonnakaitse, haridus, kultuur ja sport, ettevõtlus, turism, kommunaalmajandus jne). PAIK koordineerib kogu piirkonna külade ümarlauda. Lisaks Pandivere koostööpiirkonnale kuulub Laekvere vald ka Lääne-Viru Omavalituste Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu. Vald on koos kõigi Lääne-Virumaa omavalitsustega AS Rakvere Haigla omanik. Välissuhtlus sõprusvaldade tasemel Laekvere vallal puudub. On olnud ja on olemas erinevad kontaktid omavalitsusüksustega Rootsis ja Lätis, kuid neid ei ole sõpruslepinguks vormistatud. 2.1.4. Infotehnoloogia Laekvere vallas on põhiliseks infotehnoloogia ressursside kasutajaks Laekvere Vallavalitsus, kus on 11 arvutit ja kaks serverit ning alljärgnevad Laekvere Vallavalitsuse hallatavad asutused: • Muuga Põhikool (15 arvutit); • Laekvere Põhikool (11 arvutit); • Laekvere Rahvamaja koos AIP-ga (3 arvutit); • Muuga Raamatukogu (6 arvutit); • Muuga Spordihoones (1 arvuti); • Venevere Raamatukogu (4arvutit); • Venevere Seltsimaja (2 arvutit); • Laekvere Raamatukogu (2 arvutit); • Laekvere Lasteaed (2 arvutit).

Arvutipargi uuendamine toimub pidevalt, kuid siiski hinnanguliselt 50% arvutitest ning monitoridest ei vasta kaasaja nõuetele ja vajadustele. Riistvara ja tarkvara hooldamiseks ostetakse teenus sisse Väike-Maarja valla IT spetsialistilt ja erinevatelt arvutiprogrammide autoritelt (PMN, Urram, Elar, Maavaldur jne). Igapäevase hoolduse ja pisivigadega tegelevad kohalike koolide informaatikud (0,5 kohta igas koolis) ja asjatundjad. Infosüsteemide kasutajad jagunevad: • valla töötajad (vallavalitsuse ametnikud, koolide- ja asutuste juhid ning õpetajad), kes kasutavad infosüsteeme töötegemiseks abivahendina; • tarbijad (valla elanikud ja õpilased), kes kasutavad arvuteid õppimiseks, info kogumiseks, pangateenuste saamiseks jne. Laekvere valla asutustes kasutatav tarkvara on legaalne ja suhteliselt palju kasutatakse ka vabavaralisi lahendusi. Laekvere vallal on olemas interneti koduleht, kus avalikustatakse Laekvere valla õigusaktid ja kajastatakse tähtsamaid vallas toimuvaid sündmusi. 2.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ja juhtide • Spetsialistide äravool. olemasolu. • Juhid ei ole vahetunud (rotatsioon puudub). • Stabiilne juhtimine. • Puudulik ametnike ja töötajate stimuleerimine • Hästi toimiv valla allasutuste võrk. ja premeerimine, mistõttu on spetsialistid vähe • Hea koostöö MTÜde ja vallavalitsuse vahel. motiveeritud. Puudub võimalus maksta heale • Hästi toimiv tsentraalne raamatupidamine. spetsialistile väärilist palka. • Hea koostöö VIROLi ja PAIKi tasandil. • Juhuslik investeeringute planeerimine. • On olemas ühised probleemid kogu Pandivere • Mõningates valdkondades spetsialistide puudumine. koostööpiirkonnas, mida lahendatakse koos. • Elanike vähene huvi kohaliku elu juhtimise vastu. • PAIKi rahastamismudel võimaldab piiratud • Avalike teenuste halb kättesaadavus - finantsressursiga omavalitsusel koostöös osaleda. pangaautomaadi puudumine valla keskuses. • Hästi toimiv interneti püsiühendus Laekvere alevikus. • Puuduvad sõprusvallad. • Valla ajalehe ja interneti kodulehe olemasolu. • Koostöö nõuab järjest suuremaid ressursse, mida ei Valgusoptilisel kaablil baseeruv arvutivõrk Laekvere ole piisavalt. alevikus olevatele asutustele. • Laekvere vald ei ole suurtele valdadele võrdne • Vallavalitsuses on kasutusel dokumentide partner kaasfinantseerimise osas. registreerimise programm «Postipoiss». • VIROLi ülalpidamise kulude jagamine omavalitsuste • Vallas on mitmeid võimalusi internetiühenduse põhiselt. saamiseks (Elion, Norby, KÕU). • Allasutuste vaheline puudulik koostöö. • Arvutiklasside ja avalike internetipunktide olemasolu. • Puudub oma IT-spetsialist.

Leht 6 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • 50% arvutitest ning monitoridest ei vasta kaasaja nõuetele ja vajadustele. • Koolides (v.a Muugas) puuduvad kohtvõrgud. • Kodulehe kujundus ja sisu on aegunud, seda ei uuendata pidevalt. • Vähene arvuti ja interneti kasutamise oskus elanike seas. • Piirkonniti väikesed võimalused püsiühenduse saamiseks. • IT süsteemide vähene töökindlus. VÕIMALUSED OHUD • Euroopa struktuurfondide ja Eesti fondide kaasamine • Haldusreformi läbiviimine riikliku otsuse alusel. valla arengusse. • Majandusolukorra halvenemine. • Pandivere koostööpiirkonna tasandil ühiste • Valla ettevõtete pankrott. spetsialistide (keskkonnainspektor, jurist jt) • Elanike arvu kiire vähenemine (negatiivne iive ja rakendamine. ränne) ning vananemine. • VIROL-i tasemel ühiste spetsialistide • Noorte lahkumine linnadesse. (ehitusjärelevalve, arhitekt jt) rakendamine. • KOV finantseerimise põhimõtete muutmine • Koostöö naabervaldadega, VIROLiga ja võimalike väikevaldadele kahjulikuks. sõprusvaldadega väljaspool Eestit. • Bürokraatia kasv. • Maakonna ja maakonnakeskuse areng. • Avaliku sektori väiksem võime konkureerida • Omavalitsust toetav regionaalpoliitika erasektoriga tööjõuturul tasustamise osas. (seadusandlus). • KOVle antud ülesandeid ei kaeta piisavate • Vabavara laialdasem kasutamine. ressurssidega. • Kiire infotehnoloogia areng. • Kulude ja tulude arvestamise korra muutumine • Traadita internetiühenduse (WiFi) laialdasem raamatupidamises. kasutuselevõtmine. • Piirkondliku koostöö vähenemine või seiskumine. • Väiksemast suutlikkusest tingituna ei võta teised omavalitsused Laekvere valda võrdse partnerina. • Majanduskasvu peatumine. • Tööealise elanikkonna lahkumine teistesse riikidesse. • Maapiirkondade IT-alane mahajäämus võrreldes linnadega. • Vahendite nappus IT arendamiseks. • Arvutiviiruste laialdane levik. • IT teenuste kõrge hind teenuse pakkuja monopoolsuse tõttu. • Tsentraliseeritud hangete halb kvaliteet.

2.3. Visioon Laekvere vald on inimesekeskne, ettevõtlust soodustav, haldussuutlik, uuendustele avatud ja majanduslikult efektiivne ning aktiivset koostööd tegev arenev organisatsioon. Laekvere vald on e-teenuseid pakkuv, interneti püsiühendust võimaldav ja informatsiooni edastav omavalitsus. Laekvere vald jätkab iseseisva vallana. 2.4. Arengu eesmärgid 2.4.1. Juhtimise arengu eesmärgid 1. Kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad avalikud teenused. 2. Kõiki ametikohti täidavad professionaalsed, kogemustega ja motiveeritud spetsialistid. 3. Valla elanikud osalevad aktiivselt otsuste tegemise protsessis. 2.4.2. Finantsjuhtimise arengu eesmärgid 1. Valla efektiivne finantsjuhtimine ja -planeerimine. 2.4.3. Koostöö arengu eesmärgid 1. Väljakujunenud tugev Pandivere koostööpiirkond. 2. Head koostöösuhted avaliku, era- ja kolmanda sektoriga kohalikul, maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. 3. Hästi toimivad valla allasutused.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 7 / 52 2.4.4. Infotehnoloogia arengu eesmärgid 1. Täiustatud ja turvatud infotehnoloogia vallamajas ja valla allasutustes. 2. Korralik ja sisukas kodulehekülg. 3. Internetiühendusega on kaetud kogu valla territoorium. 4. Enamus valla elanikest on arvutikasutajad. 3. MAAKASUTUS, KESKKONNAKAITSE JA HEAKORD 3.1. Ülevaade olukorrast 3.1.1. Maakasutus

Laekvere valla üldpindala on 35240,5 ha, millest 8598,3 ha on haritav maa, 1454,9 ha looduslik rohumaa, 23 545,8 ha metsamaa, 234,6 ha õuemaa ning 1406,8 ha on muu maa. Katastrisse on 02.03.2007. a seisuga kantud 2046 üksust pindalaga 32 635,6 ha ehk 92,5 % valla kogupindalast, riigimetsa on sellest 13 790,5 ha (39% valla pindalast - Triigi, Tudu ja Paasvere metskonnad). Kõlvikuliselt jaguneb katastrisse kantud maa järgmiselt:

Sihtotstarve Suurus Haritav maa 7685,1 ha Looduslik rohumaa 1064,7 ha Metsamaa 22 702,8 ha Õuemaa 176,2 ha Muu maa 1006,6 ha

Riigi maareservi on arvatud 372,2 ha metsamaad. Valla munitsipaalmaad hõlmavad vallale kuuluvate rajatiste ja ehitiste aluseid maid. Olemasolevad munitsipaalmaad on järgmised:

Katastriüksuse nimi Asukoht Pindala ha Laekvere põhikool Laekvere 1,7092 Laekvere bussijaama Laekvere 0,3616 Laekvere keskuse pumbamaja Laekvere 0,2985 Laekvere lasteaed Laekvere 1,1471 Laekvere pumbamaja Laekvere 0,2331 Laekvere vallamaja Laekvere 0,7054 Keskuse (rahvamaja) kaasomandis Laekvere 0,4431 Muuga põhikool Muuga 9,38 Kaarhall-võimla Muuga 0,5368 Muuga biotiigi Muuga 0,9706 Paasvere pumbamaja Paasvere 0,1613 Salutaguse biotiigi Salutaguse 1,8408 Kooli (Venevere rahvamaja) Venevere 2,76 Moora pumbamaja Moora 0,1422 Moora biotiigi Moora 0,7570 KOKKU 21,7624

Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda hetkel mõõtmisel olevad järgmised maad: I. Sotsiaalmaa:

• Maa-ala Laekvere alevikus tiigi ja rajatava haljastuse tarbeks - pindala 6256 m2; • Laekvere elamute juurde jääv maa-ala heakorra ja haljastuse tarbeks - pindala 1598 m2; • Laekvere elamute juurde jääv maa-ala heakorra ja haljastuse tarbeks - pindala 2114 m2; • Laekvere pargiga piirnev ala kõrghaljastuse rajamiseks - pindala 11 463 m2; • Maa-ala Laekvere saekaatri juures haljastuse rajamiseks - pindala 8637 m2; • Kellavere maastikukaitseala mets ja karjäär puhkemajanduse arendamiseks - pindala 78520 m2. Elamuehituse reservmaaks on plaanis munitsipaalomandisse taotleda:

Leht 8 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • Kapu-Rakke-Paasvere ja Laekvere- maanteede vaheline maa-ala - ligikaudu 5,7 ha (ca 50% on ehituse reservmaa ja 50% aiamaa); • Laekvere-Salutaguse-Vassivere tee ja Kapu-Rakke-Paasvere mnt vaheline maa-ala - ligikaudu 2,8 ha. Kõik eelpool mainitud munitsipaalomandisse taotletavad maad on ka valla üldplaneeringus kirjas. Lisaks on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmised maad: • Moora prügila ja Kellavere karjäär - Kellavere külas - ligikaudu 7,7 ha; • Kaarhall-võimla tagune maa-ala - Muuga külas - ligikaudu 1,0 ha; • Muuga külas kaupluse tagune ja sauna ümbruse maa - 1,0 ha; • Rahkla park – ligikaudne pindala 5,5 ha.

3.1.2. Keskkonnakaitse Laekvere vald asub osaliselt Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Kapu-Rakke-Paasvere maanteest põhjapoole ja Rakvere-Luige maanteest lääne poole jääv maa-ala (Muuga, Paasvere, Rajaküla, Rahkla, Rohu, Laekvere, Moora, Kellavere, , ) jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Laekvere valla territooriumil on 4 looduskaitseala: • Kellavere maastikukaitseala - 154 ha; • Paadenurme looduskaitseala - 343 ha; • Tudusoo maastikukaitseala - 2754 ha; • looduskaitseala - 439 ha.

Paadenurme, Tudusoo ja Luusika looduskaitsealad jäävad suuremalt jaolt metskondade maadele. Laekvere valla territooriumile jääb ka 4 metsise püsielupaika: • Karja püsielupaik - 236,9 ha; • Kärje püsielupaik - 126,3 ha; • Kullissaare püsielupaik - 78,11 ha; • Saara püsielupaik - 44,97 ha. Kaitstavate üksikobjektide hulka kuuluvad Muuga, Rahkla, Paasvere park, Rohu park - allee parkmetsaga, Aruküla ja Laekvere mänd, Sirevere ussikuusk, Pärna allee Venevere pargis. Kaitse all on samuti karstialad: Hundilageda, Rajaküla-Muuga, Rohu, Rahkla, Sirevere, Edivere-Paasvere karstialad. Jäätmemajanduses on olmejäätmete vedu korraldatud vaid osaliselt (Laekvere, Muuga, Paasvere, Rahkla). Teenust pakuvad põhiliselt 2 firmat: AS Ragn-Sells ja AS Cleanaway. Käesolevaks ajaks on Moora prügila oma tegevuse lõpetanud ning jäätmed veetakse põhiliselt Rakvere prügilasse. Pakendijäätmete kogumiseks on paigaldatud kogumiskonteinerid Rahklas, Paasveres, Veneveres kaupluste juures, Laekveres A&O kaupluse juures, Vassivere tee 7 ja endise toidubaari juures. Äsja asutatud «Roheline PAIK» tegeleb Pandivere koostööpiirkonna 4 valla jäätmekäitluse ja keskkonna teemade korraldamisega. Veekaitse Laekvere vald asub osaliselt Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Kapu-Rakke-Paasvere maanteest põhjapoole ja Rakvere-Luige maanteest lääne poole jääv maa-ala (Muuga, Paasvere, Rajaküla, Rahkla, Rohu, Laekvere, Moora, Kellavere, Padu ja Sirevere) jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning tundlikum inimmõjule. Välisõhk Suuremad välisõhu saastajad on AS Boxer Puidu Export ja Laekvere katlamaja. Kuigipalju saastab välisõhku valda läbiv transport ja ka elumajade kütmine. Maavarad Maavaradeks on Laekvere vallas kruus ja liiv. On olemas 2 riigi omandis olevat kruusa- ja liivakarjääri, mis asuvad Kellavere külas. Moora pinnasekarjääri, pindalaga 5,88 ha, haldab Viru Teedevalitsus ja Kuusemetsa karjääri, pindalaga 6,72 ha, haldab OÜ Heino Veod. 3.1.3. Heakord

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 9 / 52 Laekvere valla heakord vajab reguleerimist. Hetkel on palju korrastamata majaümbrusi (sh Paasvere bussipeatuse juures olev elamu). Iga maaomaniku kohustus on hoida oma territoorium korras. Valla hooldatavaid haljasalasid on kokku 4 ha: Laekvere lasteaia ja põhikooli, Muuga spordihoone, Venevere seltsimaja ja vallamaja ümbrus. Üldkasutatavateks haljasaladeks on Muuga park (8 ha), Venevere park (1 ha) ja Laekvere park (1 ha) ning lisaks hoonete ümbrused, muud haljasalad, teede ääred jne ca 10 ha. Erikasutusega haljasalad puuduvad. Suuremat osa heakorra töödest teostab majandusosakond. Lepingud on sõlmitud Muuga pargis niitmiseks. Teede ääri niidavad ka maaomanikud ja põllumajandusettevõtted. 3.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Ajalooliselt väljakujunenud tugev • Valla üldplaneering on aegunud. põllumajanduspiirkond. • Suured põllumassiivid on maaomandite vahel • Hea teedevõrk. tükeldatud. • Hea viljakusega põllumaad ja suurte põllumassiivide • Seadusandluse nõrkus (asjaajamise keerukus) maa olemasolu. mittesihipäraselt kasutajate korrale kutsumiseks. • Intensiivne omandireformi läbiviimine. • Suur riigi reservmaade hulk. • Suur huvi haritava maa sihipärase kasutamise vastu. • Piirangud intensiivsele maaharimisele seoses • Kaitsealade hea seisukord. paiknemisega Pandivere veekaitsealal ja Pandivere • Vaba maa olemasolu võimaldab planeerida nitraaditundlikul maa-alal. perspektiivseid haljasalasid. • Maamõõtjate vähesus, mistõttu mõõtmine venib. • Kauni elukeskkonna väärtustamine ja tunnustamine. • Inimestel puudub raha ja tahe maa erastamiseks. • On tehtud ettevalmistustööd jäätmejaama rajamiseks. • Kohalike teede alune maa on osaliselt eraomandis. • Erametsade puudulik metsastamine. • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (osaliselt), mis on väga tundlik inimmõjule. • Salvkaevude veetaseme langus (tühjade kaevude probleem). • Moora ja Muuga heitveepuhastitest väljuvad veed ei vasta seadusega ettenähtud normidele. • Palju ebaseaduslikke prügiladestuskohti. • Sõnnikuveoga tekkiv ebameeldiv lõhn. • Inimeste madal keskkonnateadlikkus. • Palju on peremeheta ja lagunevaid hooneid. • Paljude eramajade ja ka korruselamute ümbruse kehv korrashoid. • Puudub haljastuse arenguplaan ja projektid. • Teeääred on korrastamata (niitmata). • Puudub jäätmejaam. • Keskkonna- ja heakorraalase järelevalve puudumine. • Istepinkide puudumine avalikes kohtades. • Muuga park on lõplikult projekteerimata (puuduvad valgustid, pingid, prügikastid jne). VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurifondide poolsed võimalused • Puudulik seadusandlus. planeerimisalase arendustöö teostamiseks. • Nitraaditundlikule alale seatud piirangute pärssiv • Kinnisvara hindade tõus maapiirkonnas mõju intensiivsele maakasutusele. ning kinnisvaraarendusfirmade huvi vallas • Jätkuvalt madalad kinnisvarahinnad. arendusprojektide elluviimise vastu. • Põllumajandustootjatele esitatavad kõrged renditasud • Elanike sissetulekute kasvust tulenev ehitustegevuse (maa võib jääda harimata). hoogustumine. • Inimeste vähene keskkonnateadlikkus ja tarbimise • Investorite huvi valla vastu. tõus. • EL soodsad keskkonnaalased direktiivid ja lepingud. • Põlevkivi kaevanduste laiendamise kõrvalmõjud. • Epideemia, keskkonnasaaste. • Põhja- ja pinnavee reostus. • Kuivendussüsteemide hooldamatuse tõttu tekkiv üleujutus.

3.3. Visioon Laekvere vald on mitmekülgselt arenenud puhas ja korrastatud elamu-, ettevõtlus- ja puhkepiirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega ning valla territoriaalne areng on tagatud läbi planeeringute. 3.4. Arengu eesmärgid 3.4.1. Maakasutuse arengu eesmärgid

Leht 10 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine 1. Arendustegevus toimub planeeringute alusel. 2. On olemas arenguks vajalik munitsipaalmaa. 3. Maade heaperemehelik kasutamine. 3.4.2. Keskkonnakaitse arengu eesmärgid 1. Kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide kaitse. 2. Valla elanike kõrge keskkonnateadlikkus. 3. Kogu valla territoorium on varustatud veega. 4. Toimiv jäätmekäitlussüsteem. 5. Rakendatud tõhus keskkonnajärelevalve. 6. Toimiv keskkonnaalane koostöö naaberomavalitsustega.

3.4.3. Heakorra arengu eesmärgid 1. Heakorrastatud ja puhtad valla asulad, haljasalad, hooned, metsad ja põllud. 4. ETTEVÕTLUS 4.1. Ülevaade olukorrast Valla majanduslik elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks. Ettevõtete rohkus ja hästitasustatavate töökohtade olemasolu tagavad omavalitsuse tulubaasi suurenemise laekuvate maksude näol ning inimestele kõrgeid sissetulekuid ja sellest tingitud elatustaseme tõusu.

Laekvere vallas on 1. märtsi 2007. aasta seisuga registreeritud 1 aktsiaselts ja 26 osaühingut ning 128 füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige arvestatavamateks ettevõtluspiirkondadeks on Laekvere vallas Laekvere alevik, Muuga, Venevere, Moora ja Rahkla külad. Laekvere valla tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, metsandus ning puidutöötlemine, teenindus, ehitus ja maavarade kaevandamine. Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusalade järgi: 1) põllumajandus – 47 % 2) metsamajandus – 36 % 3) kaubandus, teenindus – 14 % 4) ehitus – 3 % Laekvere valla suuremad tööandjad on Laekvere Vallavalitsus ca 80 töötajaga, põllumajandus- ja taime- loomakasvatusettevõte Muuga PM OÜ ca 55 töötajaga, puidu, puidust toodete ekspordi ja impordiga ning puittoodete tootmisega tegelev ettevõte AS Boxer Puidu Eksport ca 55 töötajaga, kaubandus-, põllumajandus- ning taime-loomakasvatusettevõte OÜ Laekvere PM ca 50 töötajaga, metsa ülestöötlemise ja puidutöötlemise ettevõte OÜ Artiston ca 30 töötajaga, jae- ja hulgikaubandus ning toitlustusettevõte AS Laekvere Ehitus ca 25 töötajaga, Eesti Kaitseliidu Tapa malevkonna Laekvere rühm ca 20 töötajaga, kaubandusettevõte Helter-R AS ca 15 töötajaga, põllumajandus-, taime-loomakasvatus- ja metsandusettevõtted Venevere Farm OÜ ja OÜ Rahkla Farm ca 15 töötajaga, RMK Paasvere metskond ca 10 töötajaga ning elektriseadmete remondiga tegelev ettevõte OÜ Laekvere Elekter ca 5 töötajaga. Laekvere vallas tegutseb 1. jaanuari 2007. a seisuga: • 9 kauplust: 2 toidukauplust, 1 lillekauplus, 1 kasutatud riiete kauplus, 1 ehituse- ja majapidamistarvete kauplus Laekvere alevikus ning Muuga, Venevere ja Paasvere külades igas 1 toidukauplus. • 2 raviteenust osutavat asutust: OÜ Perearst Sirje Puhasmägi, OÜ Maire Kruusamägi Hambaravi. • 3 postiteenust osutavat asustust: postkontor Laekvere alevikus, postijaotuspunkt Muuga ja Venevere külades. Kaubandus on Laekvere vallas normaalsel tasemel, kuid teenindusasutuste võrk on alles arengustaadiumi alguses. Põllumajanduslikku maad on vallas 10 053 ha, sellest 8598 ha on põllumaad ja 1455 ha on looduslikku rohumaad. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Laekvere ümbrusesse. Põllumaad kuuluvad keskmise viljakusega maade hulka. Suurimateks põllumajandustootjateks vallas on Muuga PM OÜ, Laekvere PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, Venevere Farm OÜ, OÜ Pihlaspä Talu, Simuna Ivax OÜ, K&G Saarelt OÜ ning FIE Tõnu Sibolt.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 11 / 52 Metsade all on 66% valla territooriumist. Riigimetsa on 13 790 ha ja seda haldavad Paasvere, Triigi ja Tudu metskonnad. Eraomanduses on 8912 ha metsa. Seega on valla territooriumil palju metsa, mis annab hea võimaluse arendada metsatööstust. Laekvere vallal on head eeldused turismiettevõtluse arenguks, eriti jahiturismiks. Laekvere valda iseloomustab metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus ning head keskkonnatingimused. Valla vahelduva profiiliga looduslähedane maastik võimaldab korraldada mitmeid puhkuse erivorme. Turismimajandusega tegelevad ettevõtjad hetkel vallas puuduvad, kuid eeldused selleks on olemas. Majutusteenuse pakkujad puuduvad täielikult ning hetkel pakutakse toitlustusteenust Laekvere alevikus Peoleo baaris ja Muuga külas Muuga Tuulikus. Käsitööndusega tegeleb Muuga Maanaiste Selts. Piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori koostöö parendamiseks on moodustatud mittetulundusühing Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskus (asutatud aprillis 2006). Keskuse eesmärgiks on arendada Pandivere koostööpiirkonda (Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallad) kui tervikut, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest ning arvestades selle arengu iseärasusi; parendada elukeskkonda, tõsta piirkonna atraktiivsust elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, tuginedes erinevate sektorite partnerlusele. Keskuse tegevustest ülevaate saab aadressil www.pandivere.eu. 4.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Hea ja suhteliselt tihe teedevõrk. • Valla ebasoodne asukoht suuremate keskuste suhtes. • Hästi säilinud looduskeskkond. • Madal ettevõtlusaktiivusus. • Põllumaa hea kvaliteet. • Tööjõu puudus ja selle madal kvalifikatsioon. • Metsavarude olemasolu. • Naiste madal tööhõive. • Kohapealne puidu väärindamine. • Noorte lahkumine. • Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu (elamumajandus, • Vähene vallapoolne kaasfinantseerimise võimekus. koolid, lasteaed, kauplused). • Tehnilise infrastruktuuri osaline mahajäämus. • Potentsiaalsete tootmispindade ja -maa olemasolu. • Enamus turismiga seotud objekte on korrastamata ja • Liiva- ja kruusamaardla olemasolu. tooteks välja arendamata. • Soodsad tingimuse jahiturismi arenguks. • Atraktiivsete turismiobjektide vähesus. • Edukalt käivitunud Pandivere Arendus-- ja • Puhkemajanduslikult atraktiivse veekogu puudumine. Inkubatsioonikeskus. • Kesine valla turundus. • Laekvere vald püsib iseseisva omavalitsusena. • Hõre asustustihedus. • Turvaline elukeskkond. • Ühistranspordi mahajäämus - valda läbivate bussiliinide väike arv. • Elanikkonna keskmiselt madal elatustase. • Toitlustus- ja meelelahutusettevõtete poolt pakutava teenuse kehv kvaliteet ja tagasihoidlik läbilöögivõime. • Majutusettevõtete puudumine. • Pangaautomaadi ja panga kontori puudumine vallas. • Bensiinijaama puudumine. • Põllumajandustoodangu tootmise ja turustamise ebastabiilsus. • Metsanduse ebastabiilsus. VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurifondide jt vahendite kasutamine. • Noorte äravool. • Ettevõtluse arengu soodustamine riigi tasandil. • Rahvastiku vananemine. • Investorite huvi kasv. • Kvalifitseeritud tööjõupuuduse kasv. • Maksujõuliste klientide kasv. • Riiklike investeeringute vähesus infrastruktuuri. • Hea koostöö naabritega. • (Välis-)investeerijate ebapiisav huvi • Riiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid. investeerimisvõimaluste vastu. • Infotehnoloogia kiire areng. • Ääremaastumine. • Regionaalpoliitika muutumine riigi tasandil. • Karmistuvad keskkonnanormid. • Turismi osatähtsuse kasv Eesti majanduses, eriti • Omafinantseeringu suur osakaal projektides. siseturismis. • Metsaseaduse negatiivne mõju puidusektorile. • Kinnisvara arendamise kandumine • Ebasoodne regionaalpoliitika. maapiirkondadesse. • Vähene atraktiivsus turismipiirkonnana võrreldes • Kasvav huvi puhta ja puutumatu looduse vastu. teiste piirkondadega. • Metsandus leiab rahalist doteerimist samaväärselt põllumajandusega ja seadusandlus soodustab metsade heaperemehelikku majandamist.

4.3. Visioon Arenenud põllumajandusega kohalikul toorainel põhinev keskkonnasõbralikku ja -säästlikku tootmist toetav, investeerijale atraktiivne, kauni loodusega puhke- ja turismipiirkonnana tuntud vald. 4.4. Arengu eesmärgid

Leht 12 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine 1. Ettevõtlusaktiivsuse ja investorite arvu kasv, mitmekesine väikeettevõtlus ning väljakujunenud ettevõtlusklastrid. 2. Soodne atraktiivne arenenud infrastruktuuriga ettevõtluskeskkond. 3. Orienteeritus biomassil baseeruva alternatiivse energia tootmisele. 4. Kasvanud naiste tööhõive. 5. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. 6. Väljakujunenud infoliikumise süsteem. 7. Arenenud turismiettevõtlus (toitlustus, majutus, vaba aeg, käsitöö jt). 8. Toimiv ettevõtlusalane koostöö kõigil tasanditel. 5. KOLMAS SEKTOR JA KÜLALIIKUMINE 5.1. Ülevaade olukorrast

Külades tegutsevad mitmed seltsid ja ühingud: Muuga Maanaisteselts «Eha», kelle egiidi all käib koos segarahvatantsurühm, laulukoor, näitering, kapell, käsitööring. Seltsi peamised panused valla arengusse: seltsimaja ruumide renoveerimine, jõusaali, noortetoa rajamine, maanaiste seltsi lauliku väljaandmine, laste ekskursiooni korraldamine Krimmi jt. Seltsi suuremad panused valla arengusse: Venevere veskitiikide taastamine; seltsimaja renoveerimine; puukuuri ja kõlakoja ehitamine; jõusaali ehitus; sauna ja kaminaruumi ehitus; rahvusvaheliste sidemete loomine iirlastega, selts viib läbi male- näite- ja rahvatantsuringi; organiseerib mälumängu meeskonna tegevust, spordivõistlusi (suurimad maakonna noorteturniirid males), pidusid, loodusmatku (Kihnu, Vormsi, Matsalu, Soomaa, Tudu, Porkuni, Neeruti), jalgrattamatkad Venevere ümbruses, kursuseid; välja andnud Venevere ajalugu käsitleva raamatu; korraldab koristustalguid seltsimaja ja pargi ümbruse korrastamiseks, jpm. Lisaks tegutsevad veel Laekvere Jahimeeste Ühing ja Linnuküti Jahiühing. Seltsi peamised panused valla arengusse: jahilasketiiru arendamine, ulukite arvu kontrolli all hoidmine, jahilaske võistluste korraldamine jt. Aktiivselt tegutseb Kaitseliidu Viru Maleva Tapa malevkonna Laekvere rühm ning Veneveres tegutsev Alutaguse Maleva Avinurme malevkonna Kodutütarde ja Noorte Kotkaste salgad. Seltsi peamised panused valla arengusse: tegevused lastele ja noortele, töö andmine kohalikele elanikele. Arengukavad on olemas Muuga Maanaisteseltsil ja Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsil. Iga-aastane tegevustoetus on kuni 15 000 krooni. Vald garanteerib üldjuhul omaosaluse projektides. 5.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Külades on säilinud mitmesugused traditsioonid • Elanikkonna vähene aktiivsus. (jaanipäev, kihelkonnapäevad jt). • Noorte äravool. • Tugevad külaseltsid. • Ühisüritusi korraldatakse vallas vähe. • Head projektid toovad küladesse arendusraha. • Külateed on kehvas olukorras. • Tihe koostöö Pandivere koostööpiirkonna küladega. • Üksikutes taludes puudub elekter. • Head sidemed Virumaa Lootusega. • Viidamajandus on väga kehv. • Seltside positiivne maine. • Paljudes külades (Rahklas, Rohus, Rajakülas, Padus • Suhteliselt paikne elanikkond. jt) puuduvad laste mängu- ja külaplatsid. • Rahkla piirkonnas puudub avalik internetipunkt. • Noortelaagrite vähesus suviti. • Palju on lagunevaid ja tühjasid hooneid. • Transpordiprobleemid valla keskusega (Vassivere, Venevere). • Koolibussi halb liikumine (liiga vara). • Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. VÕIMALUSED OHUD • EL projektid. • Elanikkonna vananemine. • Vallapoolne jätkuv toetus. • Maa on eraomandis, raske läbi viia arendusprojekte. • Linnainimeste eelistused soetada omale maakodu Laekveres.

5.3. Visioon Laekvere vallas tegutsevad aktiivselt külaseltsid, edukalt on rakendatud Euroopa Liidu võimalusi, parendatud elukohta ja vaba aja veetmise võimalusi.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 13 / 52 5.4. Arengu eesmärgid 1. Mitmekesised eneseteostus- ja vaba aja veetmise võimalused, toimivad kodanikeühendused. 2. Arenenud külakeskused ning hoogustunud külaliikumine. 3. Toimivad korteriühistud ja –ühisused. 4. Heas korras külateed. 5. Kaunis külade välisilme. 6. Suuremad külad omavad bussiootepaviljoni. 7. Hea seltsidevaheline koostöö nii vallasiseselt kui ka väljaspool valda. 6. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 6.1. Ülevaade olukorrast

6.1.1. Lasteaed Laekvere Lasteaed «Rüblik» Laekvere Lasteaias «Rüblik» töötab kaks rühma, kus on kokku 38 last. Toitlustamine on tasuta. Lasteaias töötab 9 inimest. Lasteaia täituvus sõltub paljuski sündide arvust: 2001. a – 19, 2002. a – 13, 2003. a – 15, 2004. a – 10, 2005. a – 12, 2006. a – 16 ning 01.novembri 2007. a seisuga – 10. Prognoositav laste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 42 42 54 54 56 50 50 50 50

* laste arv lasteaias suureneb seoses sõimerühma avamisega 2009. aastal 6.1.2. Üldhariduskoolid Muuga Põhikool Muuga Põhikoolis õpib 90 õpilast ning töötab 16 kvalifitseeritud õpetajat. Õpilaste arv on aastatega vähenenud. Kooli materiaalne baas on kohati ebapiisav ning hoone vajab restaureerimist nii koolina kui ka külastuskohana. Kooli katlamaja on amortiseerunud ning seega on vajalik leida uus kütmisviis (nt maaküte). Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 73 70 61 53 45 44 47 45 43

Laekvere Põhikool Laekvere Põhikoolis õpib 115 õpilast. Pedagooge on 17 ja abipersonali 6. Klassikomplekte on kokku 9. Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 108 119 112 111 97 94 93 96 85

Koolihoone on rahuldavas seisukorras. Köögiploki projekteerimine on teostatud selliselt, et toitlustatakse ka lasteaeda. Renoveerimist vajab staadion koos jooksuradade ja hüppekohtadega ning koolihoone katus. Vajalik on läbi mõelda rajatavate palliplatside ja staadioni tarbeks tualettide asukoht ja vajadus. Seoses lasteaia võimaliku laienemisega on vaja leida koht tütarlaste käsitööle (pakutud variandiks on vabanev lasteaia köök). Renoveerimist vajab poiste tööõpetuse maja, eeldusega ehitada välja korter teisele korrusele. 6.1.3. Huviharidus- ja noorsootöö Venevere seltsimajas, Muuga Maanaiste Seltsis ja Laekvere Rahvamajas on noortele loodud kooskäimise ja vaba aja veetmise võimalused. Lisaks saab huvitegevusega tegeleda ka Laekvere ja Muuga Põhikoolides ning sportimisvõimalustega Muuga võimlas. Noortel aga puudub konkreetne huvi tegevuste vastu - puudub aktiivsus ehk eestvedamine. Laekvere noorte arvamuse kohaselt peaks noortekeskus asuma mujal, kuid mitte rahvamaja pimedas ja ebamugavas keldris. 6.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Olemas on noortetoad. • Madal iive ja õpilaste arvu vähenemine. • Tasemel raamatukogud ja avalikud internetipunktid. • Erivajadustega õpilaste arvu suurenemine. • Turvaline elukeskkond. • Aktiivsete noorte vähesus. • Olemasolevad huviringid ja meelelahutusüritused. • Vähene huvi pakutavate tegevuste kohta.

Leht 14 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • Täidetud ametikohad koolides. • Ükskõiksus ja passiivsus. • Kvalifitseeritud, staaRikas, püsiv, • Töö pakkumise võimaluse puudumine. algatusvõimeline ja ettevõtlik personal. • Noorte hoolimatus olemasolevate vahendite suhtes. • Tööharjumuste ja vastutuse puudumine. • Logopeedilise abi kättesaadavus. • Lasteaia halb seisukord, vananenud sisustus, • Tasuta toit ja transport valla piires. õuevahendite ja piirdeaia puudumine. • Sissejuurdunud haridustraditsioonid. • Personali vähesus lasteaias. • Kaasaegsed spordi ja vaba aja veetmise • Õpetajate väike palk. võimalused (võimla, mänguplatsid). • Lastevanemate passiivsus. • Mõisakool - kultuurikeskkonna ja • Ressursside nappus. • Valikute vähesus noorte huvitegevuse osas Muugas. haridusteenuse osutaja. • Noorte õpetajate maale tuleku motiveerimatus. • Noortetoa olemasolu Muugas. • Õpetajate puudulikud teadmised • Remonditud ja tervislikud töötingimused sotsiaalpedagoogikast. Laekvere Põhikoolis. • Kultuurisündmuste ja -asutuste kaugus. • Toetavad abisüsteemid (pikapäevarühm, • Transpordi kallidus. • Informatsiooni aeglane levik. abiõpe, logopeed jne) Laekvere Põhikoolis. • Laekvere Põhikooli vähene reklaamimine (koduleht, • Tasuta huvitegevus. kooli leht, ajakirjandus). • Huvitegevust toetav keskkond. • Õpetajate vähene tunnustamine. • Koostöö erinevate huvigruppide vahel • Laekvere Põhikooli hoolekogu töö. (KOV, ÕOV, HO jne). • Psühholoogi puudumine. • Traditsioonide järjepidevuse hoidmine. • Toimiv kodukord ja ühtsed nõuded kõigile. VÕIMALUSED OHUD • Rahvusvahelised ja riigisisesed fondid. • Alkoholi, tubaka ja uimastite vaba kättesaadavus. • Soodne hariduse rahastamisskeemi seadusandlik alus. • Kuritegevuse kasv. • Riigi- ja vallapoolne tugi noorsootööle. • Noorte lahkumine kodukohast. • Koostöö teiste üldhariduskoolidega, omavalitsustega, • Aktiivsuse, huvide ja omaalgatuse puudumine. PAIK-ga jne. • Tervisekaitse- ja tuleohutuse ranged nõuded. • Muuga mõisa tegutsemine tugeva kultuuriasutusena • Erivajadustega laste ja sotsiaalsete raskustega perede koostöös KUMUga. arvu suurenemine. • Haridusvõrgustik piirkonnas. • Koolieelsete lasteasutuste seaduse muudatuse alusel • Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja EL-ga, rühmade ülekoormatus ja sõimeealiste laste vastuvõtu PAIK-iga, teiste kohalike omavalitsuste, maavalitsuse, puudumine. üldharidusasutuste ja lastevanematega. • Õpilaste vähenemine toob kooli reorganiseerimise või sulgemise. • Vähekindlustatud perede arvu kasv. • Spetsiifiliste erialade õpetajate nappus.

6.3. Visioon Kõikidele on tagatud turvaline ja tervislik õpi- ja töökeskkond, millega on võimaldatud edasijõudmine kõikides eluvaldkondades. Lasteaias on kaasaegne mängu- ja kasvukeskkond lapse igakülgseks arenguks, lapse individuaalsust arvestav pedagoogiline töö. Laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesistunud, rohkem on aktiivseid noori, laienenud on meelepärase huvihariduse omandamise võimalused. 6.4. Hariduse arengu eesmärgid 1. Kõrge õppetöö kvaliteet ja kaasaegne õppekeskkond. 2. Efektiivne personalitöö haridusasutustes. 3. Motiveeritud ja koolitud personal. 4. Hea koostöö lastevanematega ja teiste haridusasutustega. 5. Õppeasutused jätkavad oma tööd iseseisvatena. 6. Koolides töötavad noored õpetajad. 7. Loodud võimalused erivajadustega õpilastele. 8. Sisukad ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused lastele ja noortele. 9. Efektiivne noorte vajadusi rahuldav huviharidus. 7. KULTUUR, SPORT JA TURISM 7.1. Ülevaade olukorrast 7.1.1. Rahvakultuur ja raamatukogud Laekvere vallas on 2 rahvamaja:

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 15 / 52 • Laekvere Rahva Majas tegutsevad erinevad ringid, klubi «Meenutus» ja Rahvaõpistu. • Venevere Seltsimajas tegutsevad erinevad ringid Laekvere vallas toimuvad järgmised piirkonnaspetsiifilised üritused: • Muuga mõisa päev - mai lõpus Muuga mõisas toimuv üritus, kus jagatakse Laekvere valla sünnimedaleid, esinevad nii kohalikud kui ka mujalt tulnud taidlejad ning päev lõpeb tantsuõhtuga mõisa saalis. • Laekvere valla päevad - mai lõpus toimuvad üritused (Muuga mõisa päev, memme-taadi ja lastelaste päev, kohalike taidlejate esinemised erinevates valla paikades). • Laekvere valla isetegevuslaste päev - aprillis toimuv üritus, kus esinevad valla piires tegutsevate isetegevusringides osalejad. • Muuga mõisas peetav Laekvere valla aastavahetuse pidu - detsembri lõpus Muuga mõisas toimuv pidu. • Simuna kihelkonna koolide näiteringide ülevaatus - kihelkonnas asuvate koolide näiteringide ülevaatus. • Simuna kihelkonna koolide solistide konkurss - kihelkonnas asuvate koolide laulusolistide konkurss. Vallas on 3 raamatukogu: • Muuga raamatukogu, mis on rajatud 1956. a ja asub 2005. a renoveeritud Muuga Spordihoones. • Venevere raamatukogu, mis on rajatud 1920. a ja asub 2002. a renoveeritud Venevere Seltsimajas. • Laekvere raamatukogu, mis on rajatud 1922. a ja asub renoveerimist vajavas Laekvere lasteaias. • Muuga Põhikooli kooliraamatukogu, mis on rajatud 1987. aastal rohkem õpikute ja teatmeteoste (õppekirjanduse) muretsemiseks ja hoidmiseks. • Laekvere Põhikooli kooliraamatukogu. Raamatukogudes asuvad avalikud internetipunktid.

7.1.2. Sport Laekvere vallas asub ainukese spordihoonena Muuga Spordihoone, mis on valminud 1986. a ja renoveeritud 2005. a. Hoone kõrval asub 1 välikorvpalliväljak ja 1 välivõrkpalliväljak. Hoones on jõusaali kasutamise võimalused, samuti korv-, võrk- ja sulgpall, lauatennis ja aeroobika. Lisaks on jõusaal ja välivõrkpalliväljak olemas Venevere Seltsimajas. Spordiüritused: • Laekvere-Simuna rahvajooks – igal aastal juunikuus toimuv jooks, mida ühel aastal joostakse Laekverest Simunasse ja teisel aastal Simunast Laekveresse. • Muuga rattasõit – septembrikuus toimuv rattamatk Muuga ja Paasvere piirkonna metsateedel. • Pandivere piirkonna ühised spordiüritused. • Kossuäss ja volleäss – Muuga mõisa päevade aegu toimuvad pallimänguturniirid Muuga välisväljakutel. • Veneveres noorte kiirturniir males – üritus toimub aprillis. 7.1.3. Vallapärand ja turism Olulisemateks turismiressurssideks piirkonnas on looduslikud ressursid nagu Kellavere mägi ning metsad, mis võimaldavad jahipidamist ning loodusturismi harrastamist. Looduslikele ressurssidele lisanduvad mitmed hoonete kompleksid – Muuga mõis, Laekvere aleviku maakivist hooned ja Rahkla viinavabrik ning Muuga, Rahkla, Paasvere, Venevere ning Rohu pargid. Atraktiivsed on lubjapõletusahjude varemed Sireveres ja Rahklas, Laekvere mänd ja Sirevere ussikuusk ning Laekvere-Aruküla mänd Luusika ohvrikivi. Laekvere vallast on pärit mitmeid kirjamehi nagu Eduard Vilde Muugast, Osvald Tooming Savilõpelt, Tõnis Lehtmets Luusikalt ja Erich Meerja Salutaguselt. Kahjuks on nende kodukohad kultuuriloo huviliste ja turistide jaoks tähistamata. Vaatamisväärsuste tutvustamisega ei ole piisavalt tegeletud, viidamajandust on osaliselt arendatud, puuduvad spordirajad ja kergliiklusteed. Paljud turismiobjektide nimekirja lisatud hooned vajavad remonti ja ei ole ette nähtud turistidele näitamiseks, kuid neid saaks selleks kasutada. Koostöös Pandivere piirkonna omavalitsustega on välja töötatud Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia kuni aastani 2014. Välja on töötatud erinevaid valla vaatamisväärsusi tutvustavaid turismimarsruute, koostatud infovoldikuid ja -bro?üüre, rajatud matkaradu, korrastatud ja viidastatud turismiobjekte, varustatud neid vajaliku teabega ning tutvustatud turismivõimalusi mitmetel messidel. Piirkonna tähtsamad turismiobjektid: • Muuga mõis, mõisaait ja park, hobusetallid ehk karjakastell, kellatorn ja vanad aidad ning tiik. • Laekvere maakivihoonete kompleks. • Muuga tuulik ja möldrimaja. • Kellavere radarijaam. • Rahkla viinavabrik ja park. • Rohu mõisa varemed ja park. • Venevere paisjärv ja park (pärnade allee).

Leht 16 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • Sirevere ja Rahkla lubjapõletusahjud. • Laekvere mänd, Sirevere ussikuusk ja Laekvere-Aruküla mänd. • Luusika ohvrikivi. • Laekvere park ja tiik. • Paasvere park. • Rahkla park ja tiik. • Muuga ja Paasvere karstiala. • Muuga kivikalmed. • Moora «ristikivi küngas». • Luussaare raba pakktee. • Paasvere kabelimägi. • Kellavere mägi. • Kellavere maastikukaitseala. • Tudusoo maastikukaitseala. • Luusika maastikukaitseala. • Avijõe algus. • Vilde majakivi (kivi Eduard Vilde lapsepõlvekodu asukohas). • Eduard Vilde mälestussammas Muuga pargis. • Muuga matkarada. • Kunstniku ja koduloouurija Henrik Olvi sünnikoht Paasveres (tähistamata). • Kirjanik Tõnis Lehtmetsa sünnikoht Luusikal (tähistamata). Turismiobjektide külastamist on registreeritud seni vaid Muuga mõisas. 2005. aastal külastas mõisa umbes 500 inimest ja 2006. aastal umbes 600 inimest.

7.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Korralik spordihoone. • Vabaõhulava kui ülevallalise kooskäimise koha • Heas korras raamatukogud (elektrooniline puudumine. laenutamine). • Elanikkonna vähenemine ja vananemine. • On olemas edukalt tegutsevad • Puudulik valdadevaheline ja vallasisene transport. põllumajandusettevõtted. • Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. • Toimivad traditsioonilised üritused. • Kultuurinõuniku puudumine. • Laekvere Rahva Maja ja Venevere Seltsimaja • Terviseradade puudumine. olemasolu. • Noorte vähene omaalgatus. • Seltside aktiivne tegutsemine. • Kesine valla turundus. • Suhteliselt hästi säilinud looduskeskkond. • Majutusasutuste puudumine. • Reklaamvoldikute (turismiinfo, kaardiinfo jne, kultuuri- ja vaatamisväärsuste kaart jne) infotahvlite, viitade ja turismiinfopunkti puudumine. • Vallasisene kehva transport - Laekvere lastel puudub võimalus tulla Muuga spordihoonesse. • Kirjalikult ei ole säilinud või koostatud ajaloopärandit. • Vaatamisväärsuste puudulik tähistamine ning kohati kehv seisukord. • Vaatamisväärsustest huvitatutele ja turistidele giiditeenust pakkuva muuseumilaadse asutuse puudumine. • Laekvere Rahva Maja väga kehv seisukord. • Kohapealsete kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine. • Ringijuhtide halb tasustamine. • Puudulik ja vananev tehnikapark. • Kasutult seisev Laekvere Pritsikuur. • Venevere raamatukogul on vanad aknad. • Laekvere raamatukogu kehv seisukord. • Arvutite kehv olukord AIP-ides nii raamatukogudes kui Laekvere Rahva Majas. • Jõusaali puudumine Laekveres. • Inimeste vähene aktiivsus. • Kellavere vaatetorni puudumine. VÕIMALUSED OHUD • Riigi ja Euroopa Liidu poolne tugi kultuuri- ja • Aktiivsete elanike (potentsiaalsete osalejate) äravool. sporditegevuse arengule. • Kehalise aktiivsuse vähenemine. • Koostöö võimalused (rahvusvaheliste projektide • Ääremaastumisest tingitud elanike ükskõiksus ja partneritega). minnalaskmismeeleolu.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 17 / 52 • Sise- ja välisturismi areng maakonnas.

7.3. Visioon Laekvere vald on aastal 2015 tugevate traditsioonidega kõrge vaimsusega kodanikualgatust edendav atraktiivne inimsõbralik elava kultuuri- ja seltsieluga turvaline keskkonnasõbralik mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega omavalitsus. Muuga Mõis kui kohalik kultuuripärand on rekonstrueeritud ja avatud külastuskohana vallarahvale vaba aja keskusena, suveperioodil turistidele. 7.4. Arengu eesmärgid

7.4.1. Rahvakultuuri ja raamatukogude arengu eesmärgid 1. Renoveeritud ja sisustatud kultuuriobjektid. 2. Aktiivselt tegutsevad isetegevusringid. 3. Hästi tasustatud ning vajalike oskustega ringijuhid. 7.4.2. Spordi arengu eesmärgid 1. Arenenud ja kaasaegne spordi infrastruktuur, sh kergliiklusteed. 2. Aktiivselt spordi ja tervisespordiga tegelevad elanikud. 7.4.3. Vallapärandi ja turismi arengu eesmärgid

1. Pandivere koostööpiirkond on tuntud ja atraktiivne. 2. Turistidele atraktiivsed ajaloo- ja kultuurimälestised ning teised turismiobjektid. 3. Turismi infopunkti olemasolu Laekvere vallas.

7.4.4. Ühisosa 1. Aktiivselt toimuvad piirkonnaspetsiifilised üritused. 2. Tihe koostöö kultuuri-, spordi-, haridus- ja turismiasutuste vahel. 3. Motiveeritud ja paikkonna pärandi jäädvustamisest huvitatud töötajad. 8. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 8.1. Ülevaade olukorrast 1. jaanuari 2007. a seisuga on vallas hooldustöötaja, sotsiaalkonsultant, perearst, perearsti õde, hambaarst ning apteek. Vanaduspensioni saajaid on 414 ja töövõimetuspensioni saajaid 89. Puudega inimeste arv on 100 täiskasvanut (neist 16 inimesel on hooldaja, kellele makstakse hooldajatoetust) ja 12 last. Töötute arv on 10. 2006. aastal osutati koduteenust 5 elanikule, kellest kolm olid puudega isikud ja kaks olid vanurid. Laekvere vallal on 10 sotsiaalkorterit, mis on kõik täidetud. Hooldajatoetust maksti 2006. a 72 067 krooni ja toimetulekutoetust maksti 183 000 krooni. Omavalitsuse makstavad toetused on järgmised: • ühekordne toetus; • küttetoetus; • toetus ravimite-ja abivahendite kompenseerimiseks; • toetus koolilõuna maksumuse kompenseerimiseks; • sünnitoetus; • matusetoetus; • koolilõputoetus; • juubelitoetus; • jõulupaki toetus; • ranitsatoetus. 8.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Väike elanike arv, seega on info levik abivajajatest • Elanikkonna vähenemine ja vananemine. kiire. • Toimetulekuraskustega perede olemasolu. • Vähe on töötuid, inimesed on leidnud endale • Puudub suvine lastehoid. rakenduse. • Kohapeal on vähe töökohti. • Hea meditsiiniabi kättesaadavus. • Haritud noored on rakenduseta. • Madal kuritegevuse tase, hea konstaabel. • Liikumispuudega inimestel piiratud ligipääs • Piisavalt kultuuriüritusi kõikidele sotsiaalsetele objektidele. gruppidele. • Puuduvad teenused lastega riskiperedele. • Vallas on olemas noortetoad ja spordisaalid. • Puudub hooldekodu. • Toimub aktiivne eakate seltsielu.

Leht 18 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine • Tasuta huviringid õpilastele. • Koolikohustuse mittetäitmine ja käitumishäiretega ning hooldamata lapsed. • Erivajadustega inimestel, vanuritel ja lastega peredel puudub koht, kus kohtuda ja aega veeta. • Kaugus keskustest. VÕIMALUSED OHUD • Osalus riiklikes ja maakondlikes projektides • Noorte lahkumine. (puuetega inimesed, töötud, pered). • Elanikkonna jätkuv vähenemine. • Koostöö Tööhõiveametiga, Puuetega Inimeste • Valla rahaliste ressursside vähenemine. Kojaga. • Kohalike ettevõtete pankrotistumine, töötute arvu • Parem riigipoolne sotsiaalvaldkonna finantseerimine. kasv. • Erasektori huvi hooldekodu teenuse osutamise vastu.

8.3. Visioon Laekvere vallas on avalikud teenused kättesaadavad, mis tagab inimeste toimetuleku igapäevases elus. Kõigile valla elanikele on kättesaadav kvaliteetsel tasemel esmatasandi arstiabi ja võimaluse korral eriarstiabi. Tervislikud eluviisid on muutunud kogukonnas harjumuseks. 8.4. Arengu eesmärgid 1. Laste arenguks soodne keskkond. 2. Võimalus saada vajaminevaid avalikke sotsiaalseid teenuseid aastaringi kõikidel elanike gruppidel. 3. Tugevad, terved ja toimetulevad elanikud. 4. Sotsiaalvaldkonnas töötab vajaliku ettevalmistusega personal. 5. Kõikjal on loodud ligipääsu võimalused liikumispuudega inimestele. 9. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 9.1. Ülevaade olukorrast 9.1.1. Elamumajandus Kohaliku omavalitsuse arengus mängivad olulist rolli maa, kinnisvara ja planeeringud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse üheks ülesandeks tegeleda territoriaalplaneerimisega. Laekvere valla üldplaneering on kehtestatud 23.10.2001.a volikogu otsusega nr 70 «Laekvere valla üldplaneeringu kinnitamine». Laekvere vallas on ca 950 majapidamist, 22 korterelamut, kaks 10 toaga sotsiaalkorterit, mis on rahuldavas seisukorras. 9.1.2. Teed ja transport Teedevõrk on Laekvere vallas küllaltki hea ja suhteliselt tihe. Valda läbivad riigiteedest Rakvere-Luige tugimaantee ja 7 kõrvalteed. Seega on Laekvere vallal hea ühendus naabritega. Laekvere valla tänavaid haldab Laekvere Vallavalitsus. Kohalikke ja erateid on kokku 284,5 km. Valla hallata on 142,7 km teid, millest 73,8 asub eramaadel. Enamike erateede omanikega on sõlmitud avaliku kasutamise leping. Metskonna maid läbiva 11,7 km tee kohta lepingud puuduvad. Laekvere vald on rahuldavalt kindlustatud ühiskondliku transpordiga. Valla elanikke teenindavad mitmed bussiteenust osutavad ettevõtted. Peamiselt siiski GO Buss Rakvere, kellega on sõlmitud ka õpilaste tasuta sõidukaartide leping. Ühenduse Tallinnaga kindlustavad mitmed valda läbivad bussiliinid. Kõik valda läbivate teede ääres asuvad bussiootekojad on valla hallata. Laekvere vald on riigihankega leidnud õpilasliine teenindama MK Reis X OÜ, kes osutab valla asutustele tellitud transporditeenust. Ametnike kasutuses on neli sõiduautot ja üks väikeveoauto. 9.1.3. Soojamajandus Laekvere alevikus asuv katlamaja teenindab valla asutusi ning kolme korrusmaja. Stabiilse soojavarustuse tagamiseks on paigaldatud uus katel ja ehitud uus soojatrass rahvamajani ning lasteaia hoovis asuva soojatrassi hargnemiskaevuni. Alates 2000. a sügisest korraldab Laekvere aleviku soojavarustust OÜ Avoterm Aravete. Laekvere alevikus toimub tsentraalne keskküte, mille hind on 794 EEK/mWh. Ülejäänud külades on valdavalt ahjuküte.

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 19 / 52 9.1.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Laekvere vald asetseb Pandivere veekaitseala kagupiiril pindalaga 35 000 ha. Valla maadel olemasolevateks veeressurssideks on põhjavesi. Kanalisatsioon on välja ehitatud Laekvere alevikus, Muugal ja Mooras. Vallas on 2 töötavat puhastusseadet Laekveres ja Mooras. Kogumiskaevud on Veneveres, Laekvere aleviku lõunaosas ning paljudel majapidamistel. Sadevete kanalisatsioon on Laekveres ja Veneveres. Tsentraliseeritud veevarustus on Laekvere alevikus, Muugas, Paasveres, Veneveres, Mooras ja Rahklas. Tööstuste ning suurfarmide pumbamajad on AS-l Boxer, Laekvere, Moora ja Muuga suurfarmidel ning Rahkla ja Venevere farmidel. Talude ja eramajade puur- või salvkaevude kohta täpsed andmed puuduvad. Probleemiks on veetaseme langus ning seega on vajalik puurida uued puurkaevud.

9.1.5. Elektrivarustus ja side Laekvere valla tarbijaid varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia. Telefoniside osas teenindab valla kliente Elion Ettevõtted AS. Mobiilsidet pakuvad EMT, Elisa ja Tele2. 9.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Tihe teede võrk. • Üsna kehv kruusateede olukord. • Suured magistraalid läbivad valda. • Puudub teehoolduskava. • Hea teede olukord. • Tolmuvaba kattega teede halb olukord. • Tsentraalse keskkütte säilimine. • Teede lõhkumine metsa väljaveol. • Palju kohalikul kütusel majapidamisi. • Teede võsastumine. • Asulates on ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga • Kõnnitee puudumine Laekvere alevikus. liitunute protsent kõrge. • Moora-Laekvere vahelise kergliiklustee puudumine. • Paranenud elektripinge ja hea elektriga varustatus. • Teedevõrgustiku puudulik märgistus. • Vallateede alune maa on osaliselt kinnistatud eraomanikele. • Valla üldplaneering on aegunud. • Taludel ja majadel puuduvad üheselt teadaolevad aadressid. • Elanikel ei jätku tahtmist ja sissetulekuid hoonete remondiks ja korrastamiseks. • Valla territooriumil asuvates 26 kortermajas ei ole moodustatud korteriühistuid ega sõlmitud ühise tegutsemise lepinguid. • Side kadumine elektrikatkestuse korral. • Väga halb mobiilside levi Muuga, Paasvere ja Venevere piirkonnas. • Puudub kahepoolne toide Venevere piirkonnas. • Elektripinge puudulikkus. • Võrgud ja puhastid on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. • Märkimisväärse osa reovee juhtimine loodusesse ilma puhastamata. • Kanalisatsiooni puudumine Laekvere aleviku põhjapoolses osas. • Üleujutused suurvee ajal. • Osaliselt äriühingutele kuuluvad veevarustussüsteemid Rahklas ja Muugas on amortiseerunud. • Puudub ÜVK arengukava. • Katlamaja kasutab kütteks kallist põlevkiviõli. • Busside väljumisajad ei sobi kõikidele kasutajatele. • Valla õpilasringide graafikut ei ole võimalik kõigile sobivaks muuta. • Toimub bussiootekodade lõhkumine. • Puudulik bussiootekodade hooldus. • Palju peremeheta ja lagunevaid hooneid. • Koolihoonete amortiseerumine. • Hooned vajavad kõikjal soojustamist, eriti Laekvere Rahva Maja. VÕIMALUSED OHUD • Veemajandusprojekt. • Tsentraalse kütte hinna tõus. • Suurenev riigi osalus teede investeeringutes. • Valla vähene kaasfinantseerimise võimalus. • Ehitushindade tõus.

Leht 20 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine 9.3. Visioon Laekvere vallas on hästi sõidetavad tolmuvabad teed, veevarustus ja kanalisatsioon suuremates asulates, säilinud tsentraalne küte, elanikel uued puurkaevud ja rajatud kergliiklusteed. 9.4. Arengu eesmärgid 9.4.1. Elamumajanduse arengu eesmärgid 1. Heas korras sotsiaalkorterid. 2. Hoogustunud elamuehitus. 9.4.2. Teede ja transpordi arengu eesmärgid

1. Hooldatud sõidukorras märgistatud teed. 2. Rajatud on kergliiklusteed Moorast Laekverre ning kõnnitee Laekveres. 3. Hea transpordiühendus Rakvere ja teiste suuremate keskustega ning õpilastele kodust kooli ja tagasi. 4. Heas korras bussiootepaviljonid. 9.4.3. Soojamajanduse arengu eesmärgid 1. Perspektiivne ja keskkonnasõbralik küte. 2. Hoonete suurenenud soojapidavus. 3. Soojusenergia stabiilne ja vastuvõetav hind.

9.4.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu eesmärgid 1. Toimiv, efektiivne, keskkonnanõuetele vastav ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem. 2. Teenuse taskukohane hind. 9.4.5. Elektrivarustuse ja side arengu eesmärgid 1. Side kvaliteedi kasv. 2. Digitaliseeritud telefoni- ja televisiooniside. 3. Stabiilse pinge ja piisava võimsusega elektrivarustus. 10. TURVALISUS 10.1. Ülevaade olukorrast Korrakaitse Laekvere valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna Väike-Maarja konstaablijaoskond. Vallale on kinnitatud üks konstaabel, keda vabatahtlikkuse alusel abistavad kaks abipolitseinikku. Puhkepäevadel ja puhkuse ajal asendab konstaablit mõni teine piirkonna konstaabel. Appi on võimalik kutsuda Rakveres paiknevat patrulli. Pistelist liikluskontrolli võib valla territooriumil teostada ka vabariiklik liiklusjärelevalve. Politseil on hea koostöö kaitseliidu Viru maleva Tapa kompanii Laekvere rühmaga. Vajadusel on võimalik appi suunata kuni 15 meest. Naabrivalve piirkondi on kaks ja need asuvad Laekvere alevikus. Päästeteenistus Laekvere valda teenindavad Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakonna Simuna ja Väike-Maarja tugikomandod. Suuremate tulekahjude korral tuuakse abijõude ka Roelast ja Rakverest. Tuletõrje dispet? erteenistus asub Jõhvis. Laekvere vallal puudub nii vabatahtlik- kui ka munitsipaaltuletõrje komando. Kiirabi Laekvere valla elanikke teenindavad Rakvere Haigla Väike-Maarjas või Rakveres asuvad kiirabi brigaadid. Kiirabi orienteeruv saabumise aeg on 0,5-1 tundi pärast väljakutset. 10.2. SWOT-analüüs

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 21 / 52 TUGEVUSED NÕRKUSED • Vargused, eriti metsavargused, on tunduvalt • Sagedased on inimohvritega tulekahjud. vähenenud. • Suurenenud on inimestevaheline füüsiline vägivald. • On tekkinud esimesed naabrivalve piirkonnad. • Statistiliselt on vargus põhiliseks kuriteoks. • Vähenenud on salaalkoholi müük. • Elanikud on ükskõiksed nende ümber toimuva suhtes. • Politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel on hea • Noorte seas on levinud alkoholism. koostöö. • Sage alkoholijoobes liiklusvahendi juhtimine. • Valla hoonetesse on paigaldatud valve- ja tulekahju • Vallas ei tegutse vabatahtlikku tuletõrje süsteemid. organisatsiooni ja puudub nõuetele vastav • Tänu mobiilside arengule on valla territooriumil hea tuletõrjeauto. sideühendus. • Nõrk noorte tuleohutuse alane väljaõpe. • Vallal on oma konstaabel, kelle kasutuses on hea • Taludel ja majadel puuduvad üheselt teada olevad varustusega tööauto. aadressid. • Narkomaania ei ole muutunud probleemiks. • Hulkuvate koerte probleem on lahenduseta. • Politseid ja päästeteenistust toetatakse valla eelarvest. • Väike-Maarja piirkonnas puudub politseipatrull. • On olemas aktiivsed abipolitseinikud. • Naabervaldades on nõrk politseikontroll. • Vallas asuvad suured metsamassiivid on tihti tuleohtlikud. • Sagenenud on oht, et seenelised või marjulised eksivad metsa. • Madal liikluskultuur. • Naabrivalve vähe levinud. VÕIMALUSED OHUD • Elanike suurem kaasamine kuritegude ja õnnetuste • Madalad palgad ja sobivate töökohtade puudus. ennetamisele. • Elanike, eriti haritud noorte, lahkumine vallast. • Kinnistutega seotud aadresside kehtestamine - ühtne • Võimalik politseinike lahkumine töölt seoses süsteem politsei ja päästeteenistuse jaoks. motivatsiooni puudumisega. • Koostöö kaitseliiduga avaliku korra tagamisel. • Autode arvu pidev suurenemine. • Haiguste (linnugripp, AIDS, tuberkuloos) järjest laiem levimine. • Võimalikud ümberkorraldused politsei ja päästeteenistuse juhtimises ning paiknemises.

10.3. Visioon Laekvere vald on turvalise elukeskkonnaga, hästi toimiva pääste- ja korrakaitse teenistustega varustatud elu- ja töökoht. 10.4. Arengu eesmärgid 1. Vähenenud tulekahjude ja kuritegude arv. 2. Paranenud liikluskultuur. 3. Korraldatud on aktiivne korravalve. 4. Hea koostöö politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel.

Laekvere Vallavolikogu määrus lisa 12897859 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 tegevuskava

LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2015 TEGEVUSKAVA

TegevusvaldkondJuhtimine ja vahendid Arengu Efektiivselt toimiv valla juhtimise ja infotehnoloogia süsteem eesmärk

Leht 22 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Arengueeldus· Stabiilne juhtimine. · Hästi toimiv valla allasutuste võrk. · Hea koostöö MTÜde ja vallavalitsuse vahel. · Hästi toimiv tsentraalne raamatupidamine. · Hea koostöö VIROLi ja PAIKi tasandil. · Hästi toimiv interneti püsiühendus Laekvere alevikus. Vallas on mitmeid võimalusi internetiühenduse saamiseks (Elion, Norby).

· Valla ajalehe ja interneti kodulehe olemasolu. · Arvutiklasside ja avalike internetipunktide olemasolu. Probleem· Elanike arvu vähenemine. · Puudulik ametnike ja töötajate stimuleerimine ja premeerimine. · Mõningate valdkondade spetsialistide puudumine. · Elanike vähene huvi kohaliku elu juhtimise vastu.

· Avalike teenuste halb kättesaadavus - pangaautomaadi puudumine valla keskuses. · Allasutuste vaheline puudulik koostöö. · Puudub oma IT-spetsialist. · 50% arvutitest ning monitoridest ei vasta kaasaja nõuetele ja vajadustele. · Kodulehe kujundus ja sisu on aegunud. · Vähene arvuti ja interneti kasutamise oskus elanike seas. Eesmärk/ Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni Juhtimine I.Kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad avalikud teenused Pangaautomaadi150 50 50 50 - - - - - Valla Vallavanem24 paigaldamine eelarve tundi valla töötav keskusesse pangaautomaat KüsitlustePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemElanikelt korraldamine eelarve on elanikelt saadud tagasisideme tagasisidet, saamiseks mida on võetud aluseks avalike teenuste kvaliteedi tõstmisel Vallamaja2 600 100 500 500 500 500 - - - LEADERVallavanemPolüfunktsionaalne kasutus otstarbe Vallaeelarve hoone muutmine keskuses II.Kõiki ametikohti täidavad professionaalsed, kogemustega ja motiveeritud spetsialistid

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 23 / 52 Asutuste600 75 75 75 75 75 75 75 75 VallaeelarveAsutustePidevalt juhtide juhid arenevad ja juhid spetsialistide pidev täiendkoolitus, ühised meeskonnakoolitused Ametnike3 175 300 330 350 375 400 440 480 500 VallaeelarveVolikoguAsutuse ja juhtidel töötajate piisavalt stimuleerimine vahendeid ning stimuleerimiseks premeerimine vastavalt tööpanusele VallavalitsusePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Toimiv struk- eelarve volikoguesimeesvalla tuuri juhtimissüsteem uuendamine IT 2 050 150 200 220 250 250 300 330 350 Valla VallavanemVallas spetsialisti eelarve töötab tööle IT rakendamine spetsialist KeskkonnaspetsialistiPF - PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Vallas tööle eelarve majandusosakondtöötab rakendamine keskkonna spetsialist III.Valla elanikud osalevad aktiivselt otsuste tegemise protsessis ElanikkonnaPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VolikoguElanikegrupid kaasamine eelarve esimees,osalevad valla vallavanemaktiivselt elu valla korraldamisse arendustöös ja juhtimisse – avalike arutelude, rahvakoos- olekute korraldamine KodulehePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla IT- Elanikel uuendamine eelarve spetsialiston e- võima- teenuste lik osas kaasa rääkida interneti vahendu- sel valla kodulehe keskkonnas Valla Vt Valla IT- Traadita territooriumiInfotehno- eelarve spetsialistinternetti katmine loogia on traadita võimalik internetiga kasuta- da kogu valla piires Valla PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla ArhiivispetsialistValla ajalehe eelarve ajaleht mitmekesistamine on uuendatud ning sisurohke

Leht 24 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Finantsjuhtimine I.Valla efektiivne finantsjuhtimine ja –planeerimine ning toimiv sisekontroll InvesteeringutePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VolikoguInvesteeringud pikaajaline eelarve esimees,planeeritud planeerimine vallavanemette vähemalt 3 aastat SisekontrolliPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemTööl on teostamine eelarve sisekontrolli eest vastutav inimene RevisjonikomisjoniPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VolikoguOn töö eelarve esimees,olemas planeerimine tööplaan revisjonikomisjoni esimees KOOSTÖÖ I.Väljakujunenud tugev Pandivere koostööpiirkond PandiverePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK Koostatud koostööpiirkonna juhataja on aren- arengustrateegia gustrateegia, koostamine mis on ja heaks elluviimine aluseks erinevate tegevuste elluviimisele Ühise 1 000 - - 200 200 200 200 200 - Valla SotsiaalkonsultantOn hooldekodu eelarve, olemas rajamine fondid, ühine erasektor hooldekodu LEADERiPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK Edukalt projekti teostatud tegevuste projekt elluviimine II.Head koostöösuhted avaliku, era- ja kolmanda sektoriga kohalikul, maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil PAIK 2 100 100 100 100 150 150 150 200 200 Valla VallavanemHästi jätkuv eelarve toimiv toetamine PAIK ja arendamine Ühiste 800 100 100 100 100 100 100 100 100 Valla VallavanemTööle spetsialistide eelarve on palkamine võetud PAIK- arhitekt, i ja jurist, VIROL- keskkonnainspektor sse jt KoostööPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemIgas korraldamine eelarve suuremas MTÜdega külas (noortekeskused, toimiv vabaaja MTÜ sisustamine jt) Suhete PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Tugevnenud hoidmine eelarve volikogukoostöö ja esimees teiste arendamine valdadega, teiste korraldatud valdade

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 25 / 52 ja mitmeid organisatsioonidega ühisüritusi EttepanekutePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Efektiivne tegemine eelarve volikogupoliitika riigi ja esimees kohaliku omavalitsuse suhete reguleerimiseks vahetult ja omavalitsuste ühenduste kaudu III.Hästi toimivad valla allasutused VallavalitsusePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Laekvere hallatavate eelarve volikogulasteaed asutuste esimees on reformimine liidetud või kooliga. liitmine Ühine valla raamatukogu INFOTEHNOLOOGIA I.Täiustatud ja turvatud infotehnoloogia vallamajas ja valla allasutustes Kohtvõrkude400 50 50 50 50 50 50 50 50 Valla AsutusteIgas välja- eelarve juhid asutuses ehitamine toimiv allasutustes kohtvõrk Korralike260 100 20 20 20 50 50 50 50 Valla VallavanemPidevalt viirustõrje eelarve uuendatav rakenduste viirustõrje kasutamine programm Riistvara800 100 100 100 100 100 100 100 100 Valla AsutusteKaasaegsed pidev eelarve juhid arvutid uuendamine (ca 20 % aastas) Arvutite 160 20 20 20 20 20 20 20 20 Valla AsutusteLegaalne soetamine eelarve juhid tarkvara koos legaalse tarkvaraga II.Korralik ja sisukas kodulehekülg Valla 35 25 - - - - 10 - - Valla IT Uus kodulehekülje eelarve spetsialistvalla uuendamine koduleht IT- PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemVallas spetsialisti eelarve töötab töölerakendamine IT spetsialist VallapoolsetePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla IT Välja e- eelarve spetsialiston teenuste töötatud väljatöötamine e- teenused III.Internetiühendusega on kaetud kogu valla territoorium Traadita ES ES ES ES ES ES ES ES ES EraalgatusIT Traadita internetiühenduse Firmad internet väljaehitamise külades soodustamine suuremates külades Rakvere-ES ES ES ES ES ES ES ES ES ELION MajandusosakondOn Muuga- olemas

Leht 26 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Laekvere valgusoptiline valgusoptilise kaabel kaabli rajamine IV.Enamus valla elanikest on arvuti kasutajad Arvutiõppe50 10 10 10 10 10 - - - Valla Koolide Arvutikasutajate läbiviimine eelarve juhid % koolide kasvab arvutiklassides tunduvalt

TegevusvaldkondMaakasutus, keskkonnakaitse ja heakord Arengu Kogu valla territooriumil on maa sihipäraselt planeeritud. Puhas elu- ja looduskeskkond.Kõrge eesmärkkeskkonnateadlikkus Arengueeldus· Intensiivne omandireformi läbiviimine. · Suur huvi haritava maa sihipärase kasutamise vastu. · Kaitsealade hea seisukord.

· Vaba maa olemasolu võimaldab planeerida perspektiivseid haljasalasid. · On tehtud ettevalmistustööd jäätmejaama rajamiseks. Probleem· Valla üldplaneering on aegunud. · Suur riigi reservmaade hulk. · Kohalike teede alune maa on osaliselt eraomandis. · Salvkaevude veetaseme langus (tühjade kaevude probleem). · Inimeste madal keskkonnateadlikkus. · Paljude eramajade ja ka korruselamute ümbruse kehv korrashoid. Teeääred on korrastamata (niitmata). Istepinkide puudumine avalikes kohtades. · Puudub haljastuse arenguplaan ja projektid. Muuga park on lõplikult projekteerimata (puuduvad valgustid, pingid, prügikastid jne). · Puudub jäätmejaam. · Keskkonna- ja heakorraalase järelevalve puudumine. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni Maakasutus I.Arendustegevus toimub planeeringute alusel Üldplaneeringu500 - - 250 250 - - - - Valla MaakorraldajaValminud koostamine eelarve üldplaneering piirkonna ühiseid eesmärke silmas pidades Haljastuse200 100 100 ------Valla MajandusosakondOlemas arengu- eelarve heakorra plaani ja kujundus- ja

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 27 / 52 haljastusprojektide haljastuse koostamine plaanid Muuga 500 500 ------Valla MajandusosakondOlemas pargi eelarve, projekt projekteerimine KIK DetailplaneeringuteES ES ES ES ES ES ES ES ES HuvitatudMaakorraldajaValminud koostamine isikud, detailplaneeringud (uued fondid elamupiirkonnad, uued potensiaalsed tööstusalad jne) Ühise PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK MaakorraldajaLoodud geoinfosüsteemi ühine loomine geoinfosüsteem II.On olemas arenguks vajalik munitsipaalmaa Maade 40 30 10 ------Valla MaakorraldajaMaad munitsipaliseerimine eelarve on munitsipaliseeritud III.Maade heaperemehelik kasutamine ÜlevaatePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MaakorraldajaToimiv omamine eelarve järelvalve ja maade järelvalve sihipärase maa kasutamise sihi- üle pärase kasutamise üle Keskkonnakaitse I.Kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide kaitse Kaitsealade160 20 20 20 20 20 20 20 20 Valla MajandusosakondHooldatud ja eelarve, kaitsealad looduskaitse KIK, ja aluste ERDF looduskaitse üksikobjektide alused hooldamine üksikobjektid NATURAPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondTagatud alade eelarve, on kaitse KIK, NATURA tagamine ERDF alade kaitse II.Valla elanike kõrge keskkonnateadlikkus Pidev 240 30 30 30 30 30 30 30 30 Valla MajandusosakondKeskkonnateadlikud keskkonna- eelarve, elanikud alane KIK, teavitus- ERDF ja koolitustegevus Keskkonna-PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondOn alase eelarve, olemas info PAIK ülevaade kogumine keskkonna ja olukorrast keskkonnaseisundi pidev jälgimine KeskkonnaalastePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondKeskkonnateadlikud õigusaktide eelarve elanikud selgita- mine, nõustamine KeskkonnateemadePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondKeskkonnateadlikud rubriik eelarve elanikud

Leht 28 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine kohalikus ajalehes RegulaarnePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondKeskkonnateadlikud teavitustöö eelarve elanikud koos praktiliste näidetega Looduses240 30 30 30 30 30 30 30 30 Valla MajandusosakondKeskkonnateadlikud viibimise eelarve, õpilased populariseerimine, KIK, matkade ERDF ja loodus- vaatluste rakendamine õppeprotsessi osana koolides III.Kogu valla territoorium on varustatud veega Uute 250 50 50 50 50 50 - - - Valla MajandusosakondPõua puurkaevude eelarve ajal puurimine kõik inimesed varustatud puhta joogiveega IV.Toimiv jäätmekäitlussüsteem Jäätmejaama450 100 100 250 - - - - - Vallaeelarve,MajandusosakondToimiv rajamine KIK jäätmejaam Laekveres Korraldatud75 25 25 25 - - - - - VallaeelarveRohelineKorraldatud olmejäätmete PAIK jäätmevedu vedu Ohtlike 80 10 10 10 10 10 10 10 10 Vallaeelarve,MajandusosakondVälditud jäätmete KIK on kogumine ohtlike jäätmete sattumine looduskeskkonda V.Rakendatud tõhus keskkonnajärelevalve Piirkonna760 60 70 80 90 100 110 120 130 Valla RohelineRakendatud keskkonnajärelevalve eelarve PAIK keskkonna- inspektori ja palkamine heakorrainspektor Ühiste PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK Välja eeskirjade on väljatöötamine töötatud ühised eeskirjad VI.Toimiv keskkonnaalane koostöö naaberomavalitsustega „Roheline1 400 100 100 100 200 200 200 200 300 Valla MajandusosakondToimiv PAIK” eelarve MTÜ tegevustes osalemine PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Ellu on strateegia tegevusgrupidviidud tegevuste PAIK elluviimine strateegia tegevuskava Heakord I.Heakorrastatud ja puhtad valla asulad, haljasalad, hooned, metsad ja põllud Prügikastide150 - 50 50 50 - - - - Vallaeelarve,MajandusosakondHaljasaladel soetamine fondid ja

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 29 / 52 avalikes kohtades prügikastid Peremeheta600 - 100 100 200 200 - - - Vallaeelarve,MajandusosakondAlles ja fondid on lagunevate ainult hoonete heakorrastatud korrastamine hooned või likvideerimine Istepinkide700 200 200 300 - - - - - Fondid MajandusosakondPiisavalt soetamine istepinke avalikesse kohtadesse Muuga 1 500 - 500 500 500 - - - - Fondid MajandusosakondHeakorrastatud pargi ja rekonstrueerimine piisava liigilise koosseisugapark Valgustite,1 000 - 500 500 - - - - - Fondid MajandusosakondHeakorrastatud pinkide ja ja piisav prügikastide varustusega soeta- park mine Muuga parki Parkide 1080 100 110 120 130 140 150 160 170 Valla MajandusosakondHooldatud hooldamine eelarve pargid Teepeenarde800 100 100 100 100 100 100 100 100 Valla MajandusosakondHooldatud ja äärte eelarve tee hooldamine peenrad ja ääred Haljastuse400 50 50 50 50 50 50 50 50 Valla MajandusosakondVald on rajamine eelarve kaunilt valla haljastatud territooriumil Laekvere100 10 10 10 10 15 15 15 15 Valla MajandusosakondVallas valla eelarve on kauni- palju ma kauneid kodu kodusid valimine Heakorrapäevade80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla MajandusosakondKaunis korraldamine eelarve valla välisilme Venevere880 100 100 100 100 120 120 120 120 Valla MajandusosakondVenevere avaliku eelarve avalik veekogu veekogu hooldamine on ja kasuta- parendamine jatele atraktiivne Viitade 150 50 50 50 - - - - - Valla MajandusosakondMuinsuskaitse- ja eelarve ja siltide kultuuriobjektid paigaldamine on muinsuskaitse- viidastatud ja kultuuriobjektidele, olemasolevate korrastamine, objektide põhjalik kaardistamine Lastemänguväljakute200 - 100 100 - - - - - Valla MajandusosakondRajatud rajamine eelarve lastemänguväljakud

Leht 30 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine

TegevusvaldkondEttevõtlus ArenguJätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv eesmärk Arengueeldus· Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu (elamumajandus, koolid, lasteaed, kauplused). · Potentsiaalsete tootmispindade ja -maa olemasolu. · Soodsad tingimuse jahiturismi arenguks. · Edukalt käivitunud Pandivere Arendus-- ja Inkubatsioonikeskus. Probleem· Madal ettevõtlusaktiivusus. · Tööjõu puudus ja selle madal kvalifikatsioon. · Naiste madal tööhõive. · Noorte lahkumine. · Tehnilise infrastruktuuri osaline mahajäämus.

· Enamus turismiga seotud objekte on korrastamata ja tooteks väljaarendamata. · Atraktiivsete turismiobjektide vähesus. · Kesine valla turundus. · Toitlustus- ja meelelahutusettevõtete poolt pakutava teenuse kehv kvaliteet ja tagasihoidlik läbilöögivõime. · Majutusettevõtete puudumine. · Pangaautomaadi ja panga kontori puudumine vallas. · Bensiinijaama puudumine.

· Põllumajandustoodangu tootmise ja turustamise ebastabiilsus. · Metsandussektori ebastabiilsus. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni I. Ettevõtlusaktiivsuse ja investorite arvu kasv, mitmekesine väikeettevõtlus ning väljakujunenud ettevõtlusklastrid Pandivere20 - 10 10 - - - - - Valla PAIK, Ülevaate piirkonna eelarve,vallavanem,loomine ettevõtlusalaste PAIK majandusosakondpiirkonna trükise ettevõtlusest koostamine Ettevõtjate80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla Vallavanem,Laialdasemate koolitused eelarve,PAIK, teadmistega ja fondid, ettevõtjadettevõtjad infopäevad PAIK, ettevõtjad Ettevõtlike105 10 10 10 15 15 15 20 20 Valla VallavanemIga inimeste eelarve aasta tunnustamine tunnustatakse ja

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 31 / 52 motiveeritakse ettevõtlikke inimesi Uute PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK Valla Vallavanem,Tekkinud konkurentsivõimeliste eelarve,majandusosakond,on ja uued innovaatiliste PAIK PAIK konkurentsivõime- ettevõtete lised ja tekkimise innovaatilised toetamine, ettevõtted klastriarendus Vallapoolsete400 50 50 50 50 50 50 50 50 Valla VallavanemRegulaarselt otsetoetuste eelarve eraldatakse eraldamine toetusi alustavatele ettevõtjatele Parima PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Läbi äriidee tegevusgrupidviidud konkursi parima korraldamine äriidee koolides konkurss koolides Aasta PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Läbi parimate tegevusgrupidviidud innovatiivsete aasta ettevõtte parimate konkursi innovatiivsete korraldamine ettevõtte konkurss EttevõtluspäevadePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Läbi korraldamine tegevusgrupidviidud ettevõtluspäevad EttevõtetePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Koostatud andmebaasi tegevusgrupidandmebaas koostamine ja pidev täiendamine Uue PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Kasutusele tehnoloogia tegevusgrupidon ja võetud toodete/ uudne teenuste tehnoloogia, arendamine arenenud tooted ja teenused III.Soodne atraktiivne arenenud infrastruktuuriga ettevõtluskeskkond Investeerimis-PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Uute võimaluste eelarve,majandusosakond,investeeringute loomine fondid, PAIK, teostamine ja PAIK, ettevõtjad tutvustamine ettevõtjad Infrastruktuuri7 000 - 2 000 2 000 3 000 - - - - Valla Vallavanem,Vajaliku arendamine eelarve,majandusosakondinfrastruktuuri fondid olemasolu ettevõtluse arenguks

PotentsiaalsetePF PF+10 PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ Valla Vallavanem,Kaardistatud ettevõtlusalade+100 eelarve,majandusosakond,ja kaardistamine 10 10 10 15 15 15 15 fondid, PAIK presenteeritud ja PAIK ettevõtlusalad väljapakkumine investoritele

Leht 32 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine EttevõtlusaladePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Valminud turundusuuringu tegevusgrupidettevõtlusalade koostamine turundusuuring, ja teostatud turundus ühised alade müügitegevused IV.Orienteeritus biomassil baseeruva alternatiivse energia tootmisele Biomassil240 30 30 30 30 30 30 30 30 PAIK, PAIK, Biomassil baseeruva valla vallavanem,baseeruva alternatiivse eelarve,majandusosakond,alternatiivse energia fondid, ettevõtjadenergia tootmise tootmine seminaride ettevõtted ja infopäevade korraldamine V.Kasvanud naiste tööhõive Täiendkoolituste240 30 30 30 30 30 30 30 30 PAIK, PAIK, Naistele ja ettevõttedettevõtjadtööhõive ümberõppe tagamine korraldamine VI.Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Täiendkoolituste400 50 50 50 50 50 50 50 50 Ettevõtted,Ettevõtjad,Kvalifitseeritud ja PAIK, PAIK, tööjõu ümberõppe, valla vallavanem,tagamine kutsehariduse eelarve koolijuhid korraldamine TööjõualastePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Läbiviidud uuringute tegevusgrupiduuringud (sh pendelränne) teostamine VII.Väljakujunenud infoliikumise süsteem VallavalitsusePF+ES PF+ES PF+ES PF+ES PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ Valla Vallavanem,Objektiivse ettevõtlusalase eelarve,majandusosakond,ülevaate informeerimis- ES ES ES ES ES saamine süsteemi ettevõttedettevõtjadvalla loomine ettevõtlusest VIII.Arenenud turismiettevõtlus (toitlustus, majutus, vaba aeg, käsitöö jt) KoostööPF+ES PF+ES PF+ES PF+ES PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ Valla Vallavanem,Valla turismiettevõtetega eelarve,majandusosakond,ja nii ES ES ES ES ES turismiettevõtete sise- ettevõttedettevõtjadkoostöö kui ka sujumine välisturismi arendamiseks Muuga ES ES ES ES ES ES ES ES ES EttevõttedEttevõtjadMuuga tuuliku tuuliku ja ja möldrimaja möldrimaja väljaehitamine poolt ekskursioonide turismiteenuste teenindamiseks, pakkumine hostel- tüüpi majutuseks ja toitlustamiseks MTÜ- 2 500 1500 500 500 - - - - - Valla Vallavanem,Jahinduse le eelarve,majandusosakond,ja Laekvere fondid MTÜ laske- Jahimeeste juhatus spordiga Ühing tegelemise

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 33 / 52 kuuluva ning litsentseeritud vabaaja jahilasketiiru veetmise väljaarendamine võimaldamine – laskespordi, jahiturismi ja vabaajakeskuse loomine Teenindusettevõtete50 5 5 5 7 7 7 7 7 Valla Vallavanem,Parima tunnustamissüsteemi eelarve volikoguteenindusettevõtte loomine esimeesvälja selgitamine ja tunnustamine TurismiklastriPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Moodustatud moodustamine, tegevusgrupidturismiklaster, koolitused, läbiviidud infopäevad koolitused ja infopäevad IX.Toimiv ettevõtlusalane koostöö kõigil tasanditel Ettevõtjate50 5 5 5 7 7 7 7 7 Valla Vallavanem,Ettevõtjate ümarlaua eelarve,volikoguja korraldamine esimees,omavalitsusjuhtide vähemalt ettevõtted iga- üks ettevõtjadaastane kord kokkusaamine aastas

Kabineti100 - 50 50 - - - - - Valla Vallavanem,Ettevõtluskonsultandi rajamine eelarve majandusosakondiga PAIK nädalane ettevõtluskonsultandile kohalviibimine ja ettevõtjate nõustamine

TegevusvaldkondKolmas sektor ja külaliikumine ArenguAktiivsed elanikud, palju isetegevuslasi. Külad on atraktiivsed ning kõrgelt väärtustatud elupaigad. eesmärk Arengueeldus· Külades on säilinud mitmesugused traditsioonid (jaanipäev, kihelkonnapäevad jt). · Tugevad külaseltsid. · Head projektid toovad küladesse arendusraha. · Tihe koostöö Pandivere koostööpiirkonna küladega. · Seltside positiivne imago. · Suhteliselt paikne elanikkond. Probleem· Elanikkonna vähene aktiivsus. · Noorte äravool. · Külateed on kehvas olukorras. · Paljudes külades (Rahklas, Rohus, Rajakülas, Padus jt) puuduvad laste mängu- ja külaplatsid. · Rahkla piirkonnas puudub avalik internetipunkt. · Transpordiprobleemid valla keskusega (Vassivere, Venevere).

Leht 34 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine · Koolibussi halb liikumine (liiga vara). · Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikad satsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni I.Mitmekesised eneseteostus- ja vaba aja veetmise võimalused, toimivad kodanikeühendused Käsitöö150 50 100 ------Valla eelarve, VallavanemOn müügikoha fondid olemas rajamine käsitöö müügikoht Vabaaja200 100 100 ------Valla eelarve, VallavanemRahkla koha fondid sööklas sisustamine on Rahkla vaba söökla aja baasil koht KellavereVt Valla eelarve, VallavanemRajatud suusarajakultuur fondid suusarada rajamine Venevere600 - - 200 200 200 - - - Valla eelarve, VallavanemRenoveeritud seltsimaja fondid Venevere II seltsimaja korruse II väljaarendamine korrus Mänguväljaku30 30 ------Valla eelarve VallavanemRajakülas rajamine asub Rajakülasse mänguväljak Noorte 1 000 - - 500 500 - - - - Valla eelarve VallavanemLaekvere vaba alevikus aja on keskuse noorte uuendamine vaba Laekvere aja alevikus keskus PiirkonnaPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Koolitatud inimeste, tegevusgrupidelanikud kohalike aktivistide, külaliikujate ja kolmanda sektori esindajate koolitamine HarrastustegevusePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla eelarve VallavanemMotiveeritud eestvedajate personal ja juhendajate motiveerimine II.Arenenud külakeskused ning hoogustunud külaliikumine Paasvere500 - 100 200 200 - - - - Valla Vallavanem Paasveres seltsimaja eelarve on rajamine olemas kooskäimiskoht KüladePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem Enamusel arengukavade eelarve, küladest koostamine PAIK on olemas arengukava

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 35 / 52 Külaplatside80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla Vallavanem Külades korrashoidmise eelarve on ja olemas väljaehitamise kooskäimiskohad toetamine KüladePAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Külad infrastruktuuri tegevusgrupid on parendamine saanud kauni välisilme Sädeinimese80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla Vallavanem Rakendatud tunnustamine eelarve tunnustussüsteem ErinevatePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem Regulaarsed võimaluste eelarve, koolitused, pakkumine PAIK pidev nõustamiseks nõustamine jakoolituseks KolmandaPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Efektiivselt sektori tegevusgrupid toimiv ümarlaua külavanemate korraldamine ümarlaud III.Toimivad korteriühistud ja –ühisused KorteriühistutePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla eelarve MajandusosakondTegutsevad moodustamise korteriühistud propageerimine IV.Kaunis külade välisilme HooneteES ES ES ES ES ES ES ES ES Erasektor MajandusosakondKaunis ümbruste valla korda välisilme tegemine, sh varemete likvideerimine ÜlevallaliseVt Valla eelarve MajandusosakondKaunis heakorrapäevamaakorraldus valla korraldamine välisilme TalgudeES ES ES ES ES ES ES ES ES Külaseltsid ja KülaseltsidKaunis korraldamine seltsingud ja külade külades seltsingudvälisilme V.Suuremad külad omavad bussiootepaviljoni Rajaküla,150 50 50 50 - - - - - Valla eelarve, MajandusosakondRahkla Padu, fondid külas Moora, on Rohu, bussijaam Sirevere ja Vassivere külade bussijaamade rajamine VI.Hea seltsidevaheline koostöö nii vallasiseselt kui ka väljaspool valda KoostööPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla eelarve MajandusosakondToimiv arendamine koostöö teiste organisatsioonidega

TegevusvaldkondHaridus ja noorsootöö ArenguHaritud vallarahvas, kättesaadav haridus, renoveeritud hooned eesmärk Arengueeldus· Olemas on noortetoad. · Tasemel raamatukogud ja avalikud internetipunktid.

Leht 36 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine · Olemas on huviringid ja meelelahutusüritused. · Kvalifitseeritud, staažikas, püsiv, algatusvõimeline ja ettevõtlik personal. · Logopeedilise abi kättesaadavus. · Sissejuurdunud haridustraditsioonid. · Kaasaegsed spordi ja vabaaja veetmise võimalused (võimla, mänguplatsid). · Mõisakool - kultuurikeskkonna ja haridusteenuse osutaja. · Noortetoa olemasolu Muugas.

· Remonditud ja tervislikud töötingimused Laekvere Põhikoolis. · Toetavad abisüsteemid (pikkpäev, abiõpe, logopeed jne) Laekvere Põhikoolis. · Tasuta huvitegevus. · Koostöö erinevate huvigruppide vahel (KOV, ÕOV, HO jne). Probleem· Madal iive ja õpilaste arvu vähenemine. · Erivajadustega õpilaste arvu suurenemine.

· Aktiivsete noorte vähesus. · Vähene huvi pakutavate tegevuste kohta. · Ükskõiksus ja passiivsus. · Lasteaia halb seisukord, vananenud sisustus, õuevahendite ja piirdeaia puudumine. · Personali vähesus lasteaias. · Õpetajate väike palk. · Valikute vähesus noorte huvitegevuse osas Muugas. · Noorte õpetajate maale tuleku motiveerimatus. · Õpetajate vähene tunnustamine. · Psühholoogi puudumine. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni I.Kõrge õppetöö kvaliteet ja kaasaegne õppekeskkond Lasteaed-20 000 10 000 10 000 ------Valla LasteaiaRenoveeritud päevakeskuse eelarve,juhataja,lasteaed- renoveerimine, ERDF majandusosakond,päevakeskus, sisustuse (KOIT- sotsiaalkonsultantsoetatud soetamine, kava) sisustus õuevahendite ja piirdeaia rajamine Muuga PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridMuuga ja eelarve kool Laekvere on koolide liitunud liitumine e- kooliga

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 37 / 52 e- kooliga Sõimerühma1 000 - - 1 000 - - - - - Valla LasteaiaMoodustatud moodustamine eelarve juhatajasõimerühm Suvise PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla LasteaiaLoodud päevahoiu- eelarve juhatajasuvine rühma päevarühm loomine Muuga 80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla DirektoridMuuga võimla eelarve võimla maksimaalne on kasu- kasutusel tamine õppetööks õppetööks ElukestvaPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridTeadvustatud õppe eelarve ja põhi- rakendatud mõtete elukestva tutvustamine; õppe erinevate võimalused õppimis- võimaluste loomine ning toetamine II.Efektiivne personalitöö haridusasutustes SisehindamisePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridUus uue eelarve sisehindamise süsteemi süsteem juurutamine PsühholoogiPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridTööle tööle eelarve on rakendamine asunud psühholoog III.Motiveeritud ja koolitud personal LasteaiaPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VolikoguÜhtsed õpetaja eelarve palgad palgataseme viimine põhikooliõpetajaga ühele tasemele ÕpetajatePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridKoolitatud täiendkoolitus eelarve õpetajad Õpetajate80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla Vallavanem,Tunnustatud tunnustamine eelarve direktoridõpetajad IV.Hea koostöö lastevanematega ja teiste haridusasutustega LastevanematePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Direktorid,Pidevalt nõustamine eelarve õpetajadon nõus- tatud lapsevanemad PiirkonnaPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Toimub hariduse tegevusgrupidkoostöö ümarlaua haridusasutuste moodustamine vahel ja regulaarsed koosolekud V.Õppeasutused jätkavad oma tööd iseseisvatena Muuga PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Muuga kool eelarve volikogukool säilita- esimeestoimib takse põhikoolina põhikoolina

Leht 38 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine LaekverePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Laekvere kool eelarve volikogukool säilita- esimeestoimib takse põhikoolina põhikoolina LaekverePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Laekvere lasteaed eelarve volikogulasteaed säilitatakse esimeestoimib eraldi eraldi asutusena asutusena VI.Koolides töötavad noored õpetajad Noortele400+PF50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF Valla Vallavanem,Koolidesse pedagoogidele eelarve direktoridon ja tööle muudele asunud spetsialistidele noored soodustavate õpetajad meetmete loomine: ametikorter, stardiraha, kutsevalik ja koolitused VII.Loodud võimalused erivajadustega õpilastele TasandusklassidePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridLoodud loomine eelarve tasandusklassid LisavõimalustePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla DirektoridLoodud loomine eelarve lisavõimalused andekatele andekatele õpilastele õpilastele VIII.Sisukad ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused lastele ja noortele PäevakeskuseVt loominepunkt Laekvere1 lasteaia ruumidesse Koolivaheaegade400+PF50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF 50+PF Valla DirektoridKõik sisustamine eelarve,ja koolivaheajad (spordi- fondid õpetajadon ja efektiivselt kultuuriüritused, sisustatud laagrid) Vabaaja195 20 20 20 25 25 25 30 30 Valla DirektoridNädalavahetused ürituste eelarve ja on korraldamine õpetajadsisustatud Noorte 80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla DirektoridAktiivsed omaalgatuse eelarve ja noored toetamine õpetajad X.Efektiivne noorte vajadusi rahuldav huviharidus HuvihariduseRE RE RE RE RE RE RE RE RE RiigieelarveDirektoridAktiivselt toetamine tegutsevad (kunstikool, huvikoolid laulu- stuudio, muusika- kool, spordikool) NoortemajaVt Valla DirektoridLoodud loominekolmas eelarve noortemaja sektor

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 39 / 52

TegevusvaldkondKultuur, sport ja turism Arengu Tuntud ja atraktiivne piirkond. Mitmekülgsed võimalused tegelemiseks meelepärase tegevusega eesmärk Arengueeldus· Korralik spordihoone. · Heas korras raamatukogud (elektrooniline laenutamine). · Toimivad traditsioonilised üritused. · Laekvere Rahva Maja ja Venevere Seltsimaja olemasolu. · Seltside aktiivne tegutsemine. Probleem· Vabaõhulava kui ülevallalise kooskäimise koha puudumine. Kellavere vaatetorni puudumine. · Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. · Terviseradade puudumine. · Noorte vähene omaalgatus. · Kesine valla turundus. · Reklaamvoldikute (turismiinfo, kaardiinfo jne, kultuuri- ja vaatamisväärsuste kaart jne) infotahvlite, viitade ja turismiinfopunkti puudumine.

· Vaatamisväärsuste puudulik tähistamine ning kohati kehv seisukord. · Vaatamisväärsustest huvitatutele ja turistidele giiditeenust pakkuva muuseumilaadse asutuse puudumine. · Laekvere Rahva Maja ja Laekvere raamatukogu väga kehv seisukord. Venevere raamatukogul on vanad aknad. · Kohapealsete kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine. Ringijuhtide halb tasustamine. · Puudulik ja vananev tehnikapark.

· Kasutult seisev Laekvere Pritsikuur. · Jõusaali puudumine Laekveres. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni Rahvakultuur ja raamatukogud I.Renoveeritud ja sisustatud kultuuriobjektid Laekvere5 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 - - - Valla Juhataja,Renoveeritud Rahva eelarve majandusosakondLaekvere Maja Rahva renoveerimine Maja ja sisustamine VenevereVt Valla Juhataja,Renoveeritud Seltsimajakolmas eelarve majandusosakondja renoveeriminesektor sisustatud ja Venevere sisustamine Seltsimaja Laekvere2 000 - 1 000 1 000 - - - - - Valla Juhataja,Renoveeritud raamatu- eelarve majandusosakondja kogu sisustatud renoveerimine Laekvere ja raamatukogu sisustamine Venevere500 ------500 Valla Selts, Renoveeritud raamatu- eelarve majandusosakondja

Leht 40 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine kogu sisustatud remont Venevere ja raamatukogu sisustamine Muuseumi500 ------500 Valla VallavanemLoodud loomine eelarve muuseum Muuga mõisa Arvutite Vt Valla IT- Tehniliselt pidev infotehnoloogia eelarve spetsialisthästi uuendamine varustatud avalikes avalikud internetipunktides internetipunktid raamatukogudes raamatukogudes II.Aktiivselt tegutsevad isetegevusringid ErinevatePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Rahva Aktiivne vanuse- eelarve Maja elanikkond gruppide juhataja, kaasamine direktorid isetegevusse ja seltsitegevusse Laekvere100+PF PF PF PF PF PF PF PF 100+PF Valla Rahva Laekvere Pritsikuuri eelarve Maja Pritsikuur kasutuselevõtmine juhataja,on Laekvere direktoridkasutusele Rahva võetud Maja Laekvere suviste Rahva ettevõtmiste Maja kohana suviste ettevõtmiste kohana III.Hästi tasustatud ning vajalike oskustega ringijuhid RingijuhtidePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Rahva Koolitatud koolitamine eelarve Maja ringijuhid juhataja RingijuhtidePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Rahva Toimunud töötasu eelarve Maja on tõstmine juhataja palgatõus, kasvanud motivatsioon SPORT I.Arenenud ja kaasaegne spordi infrastruktuur, sh kergliiklusteed Jõusaali 1 000 - 500 500 - - - - - Valla MajandusosakondVallamaja rajamine eelarve, I vallamaja fondid korrusel I asub korrusele jõusaal Terviseradade80+PF 10+PF 10+PF 10+PF 10+PF 10+PF 10+PF 10+PF 10+PF Valla MajandusosakondVeneveres, rajamine eelarve, Muugas ja fondid hooldamine ja Venevere, Kellaveres Muuga asuvad ja terviserajad Kellavere piirkonnas Kergliiklusteede10 - 3 3 4 - - - - Valla MajandusosakondRajatud rajamine eelarve, on fondid kergliiklusteed II.Aktiivselt spordiga ja tervisespordiga tegelevad elanikud

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 41 / 52 LaekvereVt Valla Muuga Laekvere lastele haridus eelarve spordihoonelapsed võimaluse saavad loomine tegeleda tulekuks spordiga Muuga Muugas spordihoonesse Valla 160+PF 20+PF 20+PF 20+PF 20+PF 20+PF 20+PF 20+PF 20+PF Valla Muuga Regulaarsed tervisespordiürituste eelarve spordihoonetervisespordi- korraldamine üritused TriipkoodiPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Toimib põhise tegevusgrupidtriipkoodi registreerimis- põhine süsteemi registreeri- loomine missüsteem kõikide piirkonnas toimuvate ürituste ja treeningute läbiviimiseks Vallapärand ja turism I.Pandivere koostööpiirkond on tuntud ja atraktiivne Pandivere50 10 10 10 10 10 - - - Valla Vallavanem,Kasvanud Paeriigi eelarve, majandusosakondPandive- tutvustamine KIK, re ja fondid piirkonnas trükiste tuntud koostamine nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil TurismiprojektidePF PF PF PF PF PF PF PF PF Vallaeelarve,Vallavanem,Rahastatud koostamine KIK, majandusosakond,turismiprojektid ja fondid, PAIK ja PAIK PAIK loodud kodulehe koduleht arendamine Turismi-Vt Valla Muuga Muuga infopunkti,kolmas eelarve kool mõisas ajaloolisesektor asub eksposit- turismi- siooni infopunkt ja giidi ja võimaluse ajalooline loomine ekspositsioon Muuga mõisas SüsteemnePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla PAIK, Kogutud valla ja eelarve õpetajad,on kihelkondliku Rahva valla tasandi Maja ajalugu kultuuri- juhataja ja ja valminud loodusloo õppematerjalid kogumine ja uuri- mine, õppemater- jalide koostamine II.Turistidele atraktiivsed ajaloo- ja kultuurimälestised ning teised turismiobjektid Puhkeala3 000 - 1 000 1 000 1 000 - - - - Valla MajandusosakondKellaveres ja eelarve on vaatetorni puhkeala rajamine ja Kellaveresse vaatetorn

Leht 42 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Muuga 3 000 - 500 500 500 500 500 500 - Valla Muuga Muuga mõis ja eelarve kool mõisas park – asub turismi vabaaja ja keskus vabaaja keskuse loomine Venevere80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla VenevereVenevere paisjärve eelarve, selts paisjärv kasutamine fondid on – kasutusel suvitus- suvitus- ja ja puhkekohaks puhkekohana arendamine LaekverePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondLaekvere maakivihoonete eelarve maakivihoonete kompleksi kompleks säilitamine on ning säilinud eksponeerimine ning eksponeeritud

Laekvere100 - - 100 - - - - - Valla MajandusosakondKülatiik külatiigi eelarve taastatud taastamine Laekvere500 100 200 200 - - - - - Valla MajandusosakondVabaõhulava pargi eelarve on arendamine ülevallalise kooskäimise koht LagunevateES ES ES ES ES ES ES ES ES ErasektorErasektorLagunevate turismiobjektide turismiobjektid restaureerimine, on konserveerimine muutunud ja atraktiivseks atraktiivseks muutmine Reklaamvoldikute80+PAIK10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ Vallaeelarve,PAIK Reklaamvoldikud PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK fondid, (turismiinfo, (turismiinfo, PAIK PAIK PAIK PAIK kaardi- kaardi- info info jne, jne, kultuuri- kultuuri- ja ja vaatamisväärsuste vaatamisväärsuste kaart kaart jne), jne), infotahvlid, infotahv- viidad lite, viitade loomine

Sirevere 160+PAIK20+ 20+ 20+ 20+ 20+ 20+ 20+ 20+ Vallaeelarve,PAIK Sirevere (Vainu- PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK fondid, (Vainumetsa) metsa) PAIK ja ja Rahkla Rahkla (Silvere) (Silvere) lubjapõletusahjud lubjapõle- on tusahjude atraktiivsed korras- tamine,

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 43 / 52 atraktiivseks muutmine ja viidastamine Ühisosa I.Aktiivselt toimuvad piirkonnaspetsiifilised üritused Pandivere240 30 30 30 30 30 30 30 30 Valla Rahva Jätkuvad Mängude eelarve, Maja ja traditsioonid ja fondid Sordihoone Simuna juhatajad, kihelkonnapäevade MTÜd, traditsiooni vallavanem, jätkamine majandusosakond II.Tihe koostöö kultuuri-, spordi-, haridus- ja turismiasutuste vahel RegulaarsetePF PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ PF+ Valla AllaasutusteToimuvad kokkusaamiste+PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK eelarve, juhid regulaarsed korraldamine fondid kokkusaamised kõikide asutuste ja seltside esindajate osavõtul sündmuste paremaks toimimiseks Pidev PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Vallavanem,Elanikud info eelarve, majandusosakondon õigeaegne fondid teadlikud edastamine ning elanike teavitamine sündmustest valla kodulehekülje ja valla lehe kaudu OsaleminePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla OsakondadeAktiivselt PAIKi eelarve juhatajadosaletakse piirkondlike (valla ühistegevuses töörühmade asutuste tegevuses: juhid) sport, turism, vaba aeg. ÜhiskalendriPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Loodud koostamine tegevusgrupidühiskalender, ja toimuvad ühisürituste ühisüritused planeerimine III.Motiveeritud ja paikkonna pärandi jäädvustamisest huvitatud töötajad Kohalike80+PAIK10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ 10+ Valla Vallavanem,Koolitatud aktiivsete PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK eelarve, PAIK elanikud inimeste PAIK, koolitamine fondid RingijuhtidePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VolikoguToimunud palkade eelarve on jaoks palgatõus, vajalike motiveeritud vahendite ringijuhid suurendamine valla eelarves Tunnustussüsteemide80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla VallavanemRakendatud väljatöötamine eelarve tunnustussüsteem

Leht 44 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine ja rakendamine

TegevusvaldkondSotsiaalhoolekanne ja tervishoid ArenguKvaliteetsed avalikud teenused, elanikkonna toimetulek, kvaliteetne hoolekanne eesmärk Arengueeldus· Vähe on töötuid, inimesed on leidnud endale rakenduse. · Hea meditsiiniabi kättesaadavus. · Piisavalt kultuuriüritusi kõikidele sotsiaalsetele gruppidele. · Vallas on olemas noortetoad ja spordisaalid. · Toimub aktiivne eakate seltsielu. · Tasuta huviringid õpilastele. Probleem· Elanikkonna vähenemine ja vananemine. · Toimetulekuraskustega perede olemasolu.

· Puudub suvine lastehoid. · Liikumispuudega inimestel piiratud ligipääs objektidele. · Puuduvad teenused lastega riskiperedele. · Puudub hooldekodu. · Koolikohustuse mittetäitmine ja käitumishäiretega ning hooldamata lapsed. · Erivajadustega inimestel, vanuritel ja lastega peredel puudub koht, kus kohtuda ja aega veeta. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni I.Laste arenguks soodne keskkond Lastega1 080 100 110 120 130 140 150 160 170 Valla SotsiaalkonsultantEraldatud peredele eelarve toetused suunatud toetused (sünnitoetus, koolitoetus, lasteaiatoidutoetus jm) RiskiperedePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla SotsiaalkonsultantVälja varajane eelarve selgitatud väljaselgitamine riskipered ja juhtumitega tegelemine LapsevanematePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla SotsiaalkonsultantTeadlikud koolitamine eelarve lapsevanemad II.Võimalus saada vajaminevaid avalikke sotsiaalseid teenuseid aastaringi kõikidele elanike gruppidele Lasteaed-Vt Valla LasteaiaRajatud päevakeskuseharidus eelarve,juhataja,uus rajamine ERDF majandusosakond,keskus lasteaia (KOIT- sotsiaalkonsultant hoonesse, kava)

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 45 / 52 kus on tagatud võimalused ka puuetega inimestele Sotsiaaltöötaja1 450 150 150 150 200 200 200 200 200 Valla SotsiaalkonsultantTööle töölerakendamine, eelarve on kelle asunud ülesandeks sotsiaaltöötaja on ühtlasi lastekaitseametniku kohustuste täitmine Pere 575 50 50 50 75 75 75 100 100 Valla SotsiaalkonsultantToimiv tugiisiku eelarve pere teenuse tugiisikuteenus rakendamine Lastehoid,PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla SotsiaalkonsultantToimub sh eelarve suvine puuetega lastehoid lapsed TeenusedPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla SotsiaalkonsultantEfektiivsed lastega eelarve teenused riskiperedele lastega riskiperedele Piirkondliku1 800 100 100 100 500 500 500 - - Valla SotsiaalkonsultantRajatud hooldekodu eelarve hooldekodu rajamine III.Tugevad, terved ja toimetulevad elanikud Tervise 80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla SotsiaalkonsultantTeostatud kontrolli eelarve tervisekontroll võimaldamine tervisepäevade korraldamise näol Elanike 80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla SotsiaalkonsultantElanike teadlikkuse eelarve teadlikkus suurendamine on tervislikest kasvanud eluviisidest koolituse ja tervisepäevade abil IV.Sotsiaalvaldkonnas töötab vajalik ettevalmistusega personal Sotsiaalvaldkonna130 10 10 10 20 20 20 20 20 Valla SotsiaalkonsultantPersonal personali eelarve on täiendõpe läbinud täiendõppe V.Kõikjal on loodud ligipääsu võimalused liikumispuudega inimestele VõimalusteVt loominepunkt puuetegaII inimestele juurdepääsuks lasteaed- päevakeskusesse Kaldtee200 200 ------Valla SotsiaalkonsultantSotsiaalkorterite rajamine eelarve juurde sotsiaalkorterile on rajatud kaldteed

TegevusvaldkondTehniline infrastruktuur

Leht 46 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine ArenguMeeldiv keskkond, kaasajastatud välisilme ja tehnilised infrastruktuurid eesmärk Arengueeldus· Suured magistraalid läbivad valda. · Hea teede olukord. · Tsentraalse keskkütte säilimine. · Palju kohalikul kütusel majapidamisi. · Asulates on ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga liitunute protsent kõrge. · Paranenud elektripinge ja hea elektriga varustatus. Probleem· Üsna kehv kruusateede olukord. · Puudub teehoolduskava. · Tolmuvaba kattega teede halb olukord. · Kõnnitee puudumine Laekvere alevikus. · Moora-Laekvere vahelise kergliiklustee puudumine. · Teedevõrgustiku puudulik märgistus.

· Vallateede alune maa on osaliselt kinnistatud eraomanikele. · Valla üldplaneering on aegunud. · Taludel ja majadel puuduvad üheselt teada olevad aadressid. · Puudub kahepoolne toide Venevere piirkonnas. · Elektripinge puudulikkus. · Võrgud ja puhastid on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. · Märkimisväärse osa reovee juhtimine loodusesse ilma puhastamata

· Kanalisatsioon puudumine Laekvere aleviku põhjapoolses osas. · Puudub ÜVK arengukava. · Valla õpilasringide graafikut ei ole võimalik kõigile sobivaks muuta. · Palju peremeheta ja lagunevaid hooneid. · Koolihoonete amortiseerumine. · Hooned vajavad kõikjal soojustamist, eriti Laekvere Rahva Maja. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni Elamumajandus I.Heas korras sotsiaalkorterid Vallale 150 150 ------Valla MajandusosakondValla kuuluvate eelarve hooned hoonete on remontimine remonditud II.Hoogustunud elamuehitus VõimalustePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondToimunud pakkumine eelarve on

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 47 / 52 kinnisvara läbirääkimised arendajatele kinnisvara arendajatega Uute 300+ES- 100+ES100+ES100+ES- - - - Valla MajandusosakondPlaneeritud elamupiirkondade eelarve, uued planeerimine erasektor elamupiirkonnad LooduslähedasePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondTekkinud eluviisi eelarve on propageerimine, huvilised, elupaiga kes pakkumine sooviksid omanäolises rajada looduskeskkonnas kodu Laekvere valda InfrastruktuuriVt Valla MajandusosakondLaekvere järkjärgulineteised eelarve vallas ja valdkon- on heal järjepidevnad tasemel kaasajastamine sotsiaalne vastavalt ja elanikkonna tehniline vajadustele, infrastruktuur vajalike teenuste kättesaadavuse parem organiseerimine Teed ja transport I.Hooldatud sõidukorras märgistatud teed Teehoolduskava20 20 ------Valla MajandusosakondKoostatud koostamine eelarve on teehoolduskava Teede 6 100 500 500 500 800 800 1000 1000 1000 Valla MajandusosakondTeed hooldus eelarve on hooldatud Teede 15 600 1600 1700 1800 1900 2000 2100 2200 2300 Riigi MajandusosakondTeed kapitaalremont eelarve on remonditud Laekvere1 000 - - - 500 500 - - - Valla MajandusosakondKruuskattega alevikus eelarve teed on kruuskattega asfalteeritud tänavate asfalteerimine pärast uute vee-ja kanalisatsiooni trasside ehitamist KohalikePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondKohalike teede eelarve teede aluse alune maa maa on munitsipaliseerimine, munitsipaliseeritud, lepingute avalikus sõlmimine kasutuses avalikus erateede kasutuses omanikega olevate on erateede sõlmitud omanikega lepingud Tänavate300 100 100 100 - - - - - Valla MajandusosakondTaludel ja eelarve ja majade majadel viidastamine on üheselt teada

Leht 48 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine olevad aadressid II.Rajatud on kergliiklusteed Kergliiklustee600 100 500 ------Valla MajandusosakondValminu projekti eelarve on ning kergliiklustee tasuvus- ehitusprojekt ja ning teostatavusanalüüsi tasuvus- alustamine ja teostatavusanalüüs Kergliiklusteede2 700 100 200 300 300 300 500 500 500 Valla MajandusosakondRajatud rajamine eelarve, on fondid kergliiklusteed Moorast Laekverre ning kõnnitee Laekveres VI.Heas korras bussiootepaviljonid BussiootepaviljonideVt Valla MajandusosakondRajatud rajaminekolmas eelarve on sektor bussiootepaviljonid Soojamajandus I.Suurenenud soojapidavus Laekvere750 250 100 100 100 100 100 - - Valla MajandusosakondLaekvere Rahva eelarve Rahva Maja Maja soojustamine on soojustatud II.Soojusenergia stabiilne ja vastuvõetav hind Soojamajanduse200 - 200 ------Valla MajandusosakondKoostatud arengukava eelarve on koostamine soojamajanduse arengukava Trasside1 500 - - 500 500 500 - - - Valla MajandusosakondRenoveeritud renoveerimine eelarve trassid AlternatiivsePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondLeitud kütmisvõimaluse eelarve on otsimine alternatiivse kütmisvõimalused Veevarustus ja kanalisatsioon I. Toimiv, efektiivne, keskkonnanõuetele vastav ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem Laekvere5 000 - - 5000 - - - - - Valla MajandusosakondLaekvere aleviku eelarve alevik täielik on kanaliseerimine kanaliseeritud Moora 5 000 - - - 5000 - - - - Valla MajandusosakondMoora ja eelarve ja Muuga Muuga puhastusseadmete puhastusseadmed rekonstrueerimine on rekonstrueeritud Puhta 400 50 50 50 50 50 50 50 50 Valla MajandusosakondPuhta vee eelarve vee trasside trassid on regulaarne puhtad puhastamine Vihma- 3 000 - - - - - 3000 - - Valla MajandusosakondLaekvere ja eelarve alevikus lumesulamisvete on ärajuhtimise vihma-

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 49 / 52 jaoks ja kanalisatsiooni lumesulamisvete ehitamine ärajuhtimise Laekvere kanalisatsioon alevikus Veemajandusprojekti1 500 200 200 200 300 300 300 - - Valla MajandusosakondEllu elluviimine eelarve viidud on veemajanduse ISPA projekt PiirkondlikuPAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK PAIK, Loodud vee- tegevusgrupidpiirkondlik ettevõtte vee- loomine ettevõte Elektrivarustus ja side I.Side kvaliteedi kasv MobiilsideES ES ES ES ES ES ES ES ES ErasektorMajandusosakondUued uute tugijaamad tugijaamade paigaldus II.Digitaliseeritud telefoniside Digitaaltelefoni-ES ES ES ES ES ES ES ES ES ErasektorElion Rajatud jaamade on ehitamine digitaal- telefoni- jaamad III.Stabiilse pinge ja piisava võimsusega elektrivarustus Uute ES ES ES ES ES ES ES ES ES Eesti MajandusosakondUued alajaamade Energia alajaamad ja ja elektriliinide elektriliinid ehitamine Laekvere80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla MajandusosakondLäbiviidud valla eelarve kontroll elektripaigaldiste kohustusliku korralise tehnilise kontrolli ning selle teostamiseks vajalikke kontrollmõõtmiste, teimimiste ja katsetuste läbiviimine

TegevusvaldkondTurvalisus ArenguElukeskkond on turvaline eesmärk Arengueeldus· Vargused, eriti metsavargused, on tunduvalt vähenenud. · On tekkinud esimesed naabrivalve piirkonnad. · Politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel on hea koostöö. · Valla hoonetesse on paigaldatud valve- ja tulekahju valvesüsteemid. · Tänu mobiilside arengule on valla territooriumil hea sideühendus. · Vallal on oma konstaabel, kelle kasutuses on hea varustusega tööauto.

Leht 50 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine · Narkomaania ei ole muutunud probleemiks. · Politseid ja päästeteenistust toetatakse valla eelarvest. · On olemas aktiivsed abipolitseinikud. Probleem· Sagedased on inimohvritega tulekahjud. · Suurenenud on inimestevaheline füüsiline vägivald. · Statistiliselt on vargus põhiliseks kuriteoks. · Elanikud on ükskõiksed nende ümber toimuva suhtes. · Noorte seas on levinud alkoholism. · Sage alkoholijoobes liiklusvahendi juhtimine.

· Vallas ei tegutse vabatahtlikku tuletõrje organisatsiooni ja puudub nõuetele vastav tuletõrjeauto. · Nõrk noorte tuleohutuse alane väljaõpe. · Taludel ja majadel puuduvad üheselt teada olevad aadressid. · Hulkuvate koerte probleem on lahenduseta. · Väike-Maarja piirkonnas puudub politseipatrull. · Naabervaldades on nõrk politseikontroll. · Vallas asuvad suured metsamassiivid on tihti tuleohtlikud.

· Sagenenud on oht, et seenelised või marjulised eksivad metsa. · Madal liikluskultuur. · Naabrivalve vähe levinud. Eesmärk/Kogu sealhulgas VahenditeVastutavadTulemus Tegevus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 organi- maksu- allikadsatsioonidperioodi mus, või tuhat ametiisikudlõpuks krooni I.Vähenenud tulekahjude ja kuritegude arv Tuletõrje210 10 100 100 - - - - - Valla AsutusteToimiv signalisatsiooni eelarve juhid tuletõrje paigaldamine ja Rahva valve majja signalisatsioon ja kõigis lasteaed- allasutustes päevakeskusesse Tulekahjualarmide40 5 5 5 5 5 5 5 5 Valla SotsiaalkonsultantVäheneb paigaldamine eelarve tulekahjude rohkem arv ohustatud peredele Noortele80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla KoolideNoorte õigluskuulekuse eelarve juhid, poolt õpetamine konstaabelkorda saadetud kuritegude puudumine TuleohutusePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondTulekahjude propageerimine eelarve vähenemine Noorte 160 20 20 20 20 20 20 20 20 Valla DirektoridNoored tuleohutuse eelarve on

Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine Leht 51 / 52 alane saanud väljaõpe tuleohutusalase väljaõppe II.Paranenud liikluskultuur TänavasiltideVt Valla MajandusosakondSuuremates ja Tehniline eelarve külades majadeleinfrastr. viida numbrite ja paigaldamine sildimajandus korrastamine Liikluskultuuri80 10 10 10 10 10 10 10 10 Valla Koolid Liiklusõnnetuste õpetamine eelarve vähenemine noortele III. Korraldatud on aktiivne korravalve VabatahtlikuPF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla MajandusosakondLoodud tuletõrjujate eelarve on ühingu vabatahtliku loomine tuletõrjujate ühing Politsei,800 100 100 100 100 100 100 100 100 Valla VolikoguHea kaitseliidu eelarve koostöö ja politseiga päästeteenistuse jätkuv toetamine valla eelarvest Vallale PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemOlemas kriisiplaani eelarve kriisiplaan koostamine Koerte PF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Konstaabel,Inimeste ja eelarve majandusosakondteadlikkus kasside kasvanud pidamise eeskirja täitmise tagamine NaabrivalvePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla Konstaabel,Igas propageerimine eelarve vallavanemsuuremas asulas toimiv naabrivalve süsteem IV.Hea koostöö politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel KriisireguleerimisePF PF PF PF PF PF PF PF PF Valla VallavanemLoodud meeskonna eelarve on loomine kriisireguleerimise meeskond

Leht 52 / 52 Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine