Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 10 Simuna, JAH1000309 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Simuna Jahtkond 1.2. Registrikood 80289240 1.3. Aadress Allee 9-21. Simuna, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Raul Vahter 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5056076 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raul Vahter Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Peedla ja Sootaguse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. nimetus/ Metssigade lisasöötmine keelatud. Salla kaljukotka püsielupaigas jahipidamine lubatud1. augustist kuni 14. veebruarini, piirangu kirjeldus muul ajal imimeste viibimine keelatud. Imukvere ja Kärsa väike-konnakotka püsielupaigas jahipidamine lubatud 1. septembrist kuni 14. märtsini. Luusika - 2 must-toonekure püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1. septembrist kuni 14. märtsini. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse 1/2 loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Simuna jahipiirkonna piir läheb Luteri-Lepiku tee ja Rastla–Määri–Rohu maantee ristumiskohast mööda Rastla–Määri– piirikirjeldus Rohu maanteed Roela–Simuna maanteeni; teeristist mööda Roela–Simuna maanteed Õiemetsa teeni, jätkudes mööda Õiemetsa teed Simuna–Muuga maanteeni ning mööda Simuna–Muuga maanteed Raba teeni; teeristist mööda Raba teed Sirevere sihini ning mööda Sirevere sihti Sirevere kraavini; sealt mööda Sirevere kraavi Koila sihini ning mööda Koila sihti Padu kraavini; seejärel mööda Padu kraavi Triigi metskonna kvartali WT051 loodenurgani; siis mööda Triigi metskonna kvartalite WT051, WT050 ja WT064 lääne- ning kvartalite WT064, WT065 ja WT066 lõunasihti Sootaguse sihini; sealt mööda Sootaguse sihti Sootaguse kraavini ning mööda Sootaguse kraavi Piiri sihini, jätkudes mööda Piiri sihti Piiri kraavini ning mööda Piiri kraavi Imukvere jõeni; siitpeale mööda Imukvere jõge Venevere–Luusika–Käru maanteeni ning mööda Venevere–Luusika–Käru maanteed Lammassaare teeni; teeristist mööda Lammassaare teed Kroonu kraavini, jätkudes mööda Kroonu kraavi Kroonu sihini ning mööda Kroonu sihti Imukvere jõeni; siis mööda Imukvere jõge Ollisaare sihini; sealt mööda Ollisaare sihti Triigi metskonna kvartali WT229 edelanurgani, jätkudes mööda Triigi metskonna kvartali WT229 edela- ja läänesihti Laiuse metskonna kvartali LA001 kagunurgani; edasi mööda Laiuse metskonna kvartali LA001 idasihti Pedja jõeni ning mööda Pedja jõge Käru peakraavini, jätkudes mööda Käru peakraavi Kerro sihini; sealt mööda Kerro sihti Allikakaela sihini ning mööda Allikakaela sihti Simuna–Sadala maanteeni; edasi mööda Simuna–Sadala maanteed Käru–Tammiku maanteeni, jätkudes mööda Käru–Tammiku maanteed Salla jõeni ning mööda Salla jõge Salla kraavini; seejärel mööda Salla kraavi Peetri sihini, jätkudes mööda Peetri sihti Paasvere metskonna kvartali WT011 kagunurgani; sealt mööda Paasvere metskonna kvartali WT011 lõuna- ja läänesihti Tammiku teeni ning mööda Tammiku teed Väike -Tammiku–Salla maanteeni; teeristist mööda Väike- Tammiku–Salla maanteed Mähkvere teeni ning mööda Mähkvere teed Mähkvere sihini; siis mööda Mähkvere sihti Metsatuka sihini, jätkudes mööda Metsatuka sihti Haavaboi sihini ning mööda Haavaboi sihti Uhe uudismaa läänepoolse piirdekraavini; edasi mööda Uhe uudismaa läänepoolset piirdekraavi Kurtna peakraavini ning mööda Kurtna peakraavi Kärsa vesiveski teeni; sealt mööda Kärsa vesiveski teed Kärsa–Äntu maanteeni, jätkudes mööda Kärsa–Äntu maanteed Ebavere–Simuna maanteeni; teeristist mööda Ebavere–Simuna maanteed Lutteri–Lepiku teeni ning mööda Luteri-Lepiku teed Rastla–Määri–Rohu maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000309&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA
    Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA TOIMETAJA VEERG Sügis on käes. Lapsed käivad jälle koolis ja lasteaias. Oot, mis ma ajan...lasteaias ei käi praegu keegi. Seal käivad vaid kiired ehitustööd. Laekvere lasteaia lapsed käivad ka ju koolis. Nemad elavad oma elu koolimaja saalis. Mängivad, magavad ja õpivad ka seal. Ja häda pole midagi. Tegelikult tahtsin rääkida ikka Laekvere koolist, mis kohe saab 90. aastaseks. Mina lõpetasin selle kooli 35 aastat tagasi. Aeg on läinud väga kiirelt. Kuid see on kool, millele mõtlen tagasi heldimusega. Meeles on kõik klassikaaslased ja õpetajad. Minu esimene klassijuhataja tuleb praegugi Laekveres vastu ja naeratab. Kohe on tunne, et pean korralikult käituma ja Moora küla veetrassi ehitus teretama. Just teretamist peeti minu ajal koolis väga tähtsaks. Ja see on harjumus, mis ei unune. Seepärast on vahel imestamist, et Laekvere kooli praegused õpilased ei tereta täiskasvanuid. Aga ju see pole enam „moes“. Endised klassikaaslased on aga mööda ilma laiali. Kokkutulekuid oleme peale lõpetamist teinud 35. aasta jooksul ühe korra. Viis aastat tagasi oli kooli aastapäeval minu klassi 18-st lõpetajast kohal kaheksa. See ei ole väga halb näitaja. Meil oli väga ühtehoidev klass ja praegu arvan, et selles oli suur osa meie klassijuhatajatel. Nemad viitsisid meiega tegeleda. Seepärast pöördun teie poole armsad vilistlased Laekvere koolist. Tulge kõik 2. oktoobril oma kooli vaatama! See on praegu hoopis kaunim kui oskaksite arvata. Üllatute kindlasti. Ja oma endised klassikaaslased kutsuge kaasa. Mälestused kooliajast on need, mis jäävad kestma surmani! MEHI NAISI KOKKU Ilusat sügise algust! LAEKVERE VALD 7 0 7 Tiiu Nitsar ALEKVERE KÜLA 19 10 29 Rahvastiku infot ARUKSE KÜLA 8 9 17 ILISTVERE KÜLA 3 2 5 Valda sündis 2010 aasta aprillist - KAASIKSAARE KÜLA 19 12 31 augustini 7 last, neist 3 poissi ja 4 KELLAVERE KÜLA 3 3 6 tüdrukut.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid 2015 November Color.Indd
    LAEKVERE VALLA Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 26 (172) NOVEMBER 2015 TASUTA Laekvere valla õpilasliinil muutub Laekvere sümbol iidne mänd Alutaguse metsamassiivid 9. novembrist 2015 sõidugraa k Ettevõtlikud põllumehed Kaunid külad Buss hakkab sõitma läbi Alek- 16.30 Padu Vesised sood ja rabad vere ja Paasvere-Vanaküla 16.35 Moora Edumeelsed seltsid 16.37 Laekvere Rõõmsad ja reipad isetegijad Liin nr 1 Eestimaa vägevad jahimehed Liin nr 3 Kaasiksaare-Muuga-Laekvere- Vanad ja väärikad koolid Simuna-Rohu-Rahkla-Laekvere Laekvere-Rahkla-Rajaküla-Muuga- Arukad tegemised E,T,K,N,R Peatused Laekvere-Vassivere-Laekvere Lahedad sportimisvõimalused Venevere (T, N 7.14 E,T,K,N,R Peatused 7:17 Kaasiksaare) 7.25 Laekvere Demokraatlik valitsemine 7:25 Paasvere rist 7.30 Rahkla 7.28 Paasvere vanaküla 7.40 Rajaküla See on Laekvere vald 7.31 Alekvere 7.45 Muuga A.D. 2012 7.38 Muuga 7.50 Alekvere 7:45 Laekvere 7.58 Paasvere-Vanaküla Laekveres saab sularaha Aldar Marketist 7:48 Moora 8.01 Paasvere rist Alates 01. novembrist 2015 panga- Telefonipangaga liitumine lefoni teel infot oma konto jäägi kohta. 7:51 Padu 8.05 Laekvere lasteaed buss enam Laekveres ei peatu – nüüd • Telefonipangaga saate liituda Swe- Nii ei pea Te olema teadmatuses, kas 7.53 Sirevere 8.15 Vassivere saab sularaha kätte Aldar Marketist, dbanki nõustaja juures. kontol on ikka piisavalt raha soovitud 7.59 Simuna kool 8.20 Laekvere kool mis asub aadressil Kesk 12. • Pärast lepingu sõlmimist saate ostu tegemiseks. Mobiiltelefoni kaudu 8:09 Rohu Kõige mugavamalt on pangateenu- paroolikaardi ning seejärel saate kohe konto jäägi küsimise eest tuleb tasuda 8:14 Rahkla sed Laekvere klientidele kättesaadavad mugavalt oma tehinguid tegema haka- vaid mobiilsideoperaatori kehtestatud Laekvere-Rahkla-Rohu-Rahkla- 8:18 Laekvere interneti, mobiili, pangaautomaadi ta.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.39 Tamsalu - Väike-Maarja - Simuna - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 TÖÖPÄEVAD Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 39-02 39-02 39-01 1 Tamsalu 08:40 15:25 18:40 2 Ääsi 08:41 15:26 18:41 3 Uudeküla 08:42 15:27 18:42 4 Sauvälja 18:44 5 Vistla 18:46 6 Porkuni kool 18:48 7 Kruusmanni 18:49 8 Sauvälja 08:44 15:29 9 Loksa 08:46 15:31 18:51 10 Ilumäe 08:48 15:33 18:53 11 Ärina 08:50 15:35 18:55 12 Väike-Maarja 08:55 15:40 19:00 13 Kruusaaugu 08:56 15:41 19:01 14 Eipri tee 08:58 15:43 19:03 15 Triigi 09:00 15:45 19:05 16 Avispea 09:03 15:48 19:08 17 Uniküla 09:04 15:49 19:09 18 Määri 09:08 15:53 19:13 19 Avanduse 09:10 15:55 19:15 20 Rohu rist 09:11 15:56 19:16 21 Simuna 09:14 22 Kopli 09:17 23 Kissa 09:18 24 Rohu 09:21 25 Kellavere tee 09:22 26 Rahkla 09:24 27 Rahkla-Aru 09:26 28 Laekvere 09:30 29 Rahkla-Aru 09:33 30 Väljaotsa 09:37 31 Rünga Rünga metsavaht09:42 32 Rünga tee 09:45 33 Aruküla 09:47 34 Mähka 09:48 35 Kalmistu 09:51 36 Viru-Jaagupi 09:55 37 Kehala 09:56 38 Kakumäe 09:58 39 Pajusti 10:01 40 Vilgu tee 10:04 41 Karkuse tee 10:06 42 Sõpruse tee 10:08 43 Piira 10:09 44 Palermo 10:10 45 Tartu 10:12 46 Side 10:14 47 Rakvere 10:17 48 Simuna 15:59 19:19 49 Simuna kalmistu 16:01 19:21 50 Võivere 16:03 19:23 51 Kurtna 16:05 19:25 52 Nadalama 16:06 19:26 53 Äntu 16:09 19:29 54 Kaarma 16:13 19:33 55 Väike-Maarja 16:17 19:37 Nr.39 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid
    Laekvere valla "Sõnumid" aprill 2001 Toimetaja veerg Volikogus ja valitsuses Suu- ja sõrataud “Meenutuse” veerud Külaliikumine leiab üha rohkem poolehoidjaid Simuna Laulupüha Ajaloost Laekvere võitööstus SAPARD aitab seda, kes ise end aitab Õnnitleme… Maikuu üritused Laekvere Rahva Majas TOIMETAJA VEERG Sooh! Igasugused tähtsad ja vähemtähtsad päevad on siis mööda saanud. Rõõmu teeb, et aprill oli teguderohke nii noorele kui vanale, väikesele kui suurele. Ära sai peetud mitmed tähtpäevad ja nähtud mitmed esinemised. Ilmgi oli aprillis kord nii, kord naa. Ükspäev paistis päike, teinepäev jälle tuli vihm. Kevadpühad aga üllatasid meid lumetuisuga. Kuu lõpp näitas jälle soojemat nägu. Olgu ilmaga kuidas on, kuid 9.aprillil võeti Laekvere suur jõulukuusk ka maha. (Ilmselt tuuakse aasta lõpus jälle uus asemele.) Tähendab, et kevad on tõeliselt sisse tunginud. Nüüd jääb üle vaid rehad ja kärud välja otsida, et talvel kogunenud praht naabri (või valla) maale sokutada. Loomulikult naabri omale, sest endale sai seda maad ju niigi vähevõitu tagasi võetud (maamaks suur?). Ja ega siis naabrimutt jõua passida, pensionäril ju kogu aeg kiire. Tore nali küll, aga tösi! Inimesed laiutavad kevadel oma puukoormatega ja traktoritega naabri kruntidel, sest maade erastamisel oli ainus mõte, kuidas vähem maksta. Nüüd on aga kitsas käes. Tore, kui on mõistlikud naabrid ja hea vald, kes oma maadel lubavad tegutseda. Aga kui enam ei luba…? Hoidkem silmad – kõrvad lahti, armsad vallaelanikud! Ja andke mulle ka infot, kui kuskil midagi huvitavat toimub. Olen kohal nagu “tuulispask”, koos fotoaparaadi ja diktofoniga. Ilusat kevadet teile! Tiiu Nitsar VALLAVALITSUSES 4.aprilli istungil: 1. Kinnitati Salutaguse külas 4,51 ha suuruse vaba metsamaa erastamisel Vello Laidrele katastriüksuse nimeks Toonekure ja Sootaguse külas 7,49 ha suuruse metsamaa erastamisel Ain Põldmaale katastriüksuse nimeks Mariliisi.
    [Show full text]