Laekvere valla "Sõnumid" aprill 2001

Toimetaja veerg Volikogus ja valitsuses Suu- ja sõrataud “Meenutuse” veerud Külaliikumine leiab üha rohkem poolehoidjaid Simuna Laulupüha Ajaloost võitööstus SAPARD aitab seda, kes ise end aitab Õnnitleme… Maikuu üritused Laekvere Rahva Majas

TOIMETAJA VEERG

Sooh! Igasugused tähtsad ja vähemtähtsad päevad on siis mööda saanud. Rõõmu teeb, et aprill oli teguderohke nii noorele kui vanale, väikesele kui suurele. Ära sai peetud mitmed tähtpäevad ja nähtud mitmed esinemised.

Ilmgi oli aprillis kord nii, kord naa. Ükspäev paistis päike, teinepäev jälle tuli vihm. Kevadpühad aga üllatasid meid lumetuisuga. Kuu lõpp näitas jälle soojemat nägu.

Olgu ilmaga kuidas on, kuid 9.aprillil võeti Laekvere suur jõulukuusk ka maha. (Ilmselt tuuakse aasta lõpus jälle uus asemele.) Tähendab, et kevad on tõeliselt sisse tunginud.

Nüüd jääb üle vaid rehad ja kärud välja otsida, et talvel kogunenud praht naabri (või valla) maale sokutada. Loomulikult naabri omale, sest endale sai seda maad ju niigi vähevõitu tagasi võetud (maamaks suur?). Ja ega siis naabrimutt jõua passida, pensionäril ju kogu aeg kiire.

Tore nali küll, aga tösi! Inimesed laiutavad kevadel oma puukoormatega ja traktoritega naabri kruntidel, sest maade erastamisel oli ainus mõte, kuidas vähem maksta. Nüüd on aga kitsas käes. Tore, kui on mõistlikud naabrid ja hea vald, kes oma maadel lubavad tegutseda. Aga kui enam ei luba…?

Hoidkem silmad – kõrvad lahti, armsad vallaelanikud! Ja andke mulle ka infot, kui kuskil midagi huvitavat toimub. Olen kohal nagu “tuulispask”, koos fotoaparaadi ja diktofoniga.

Ilusat kevadet teile!

Tiiu Nitsar

VALLAVALITSUSES

4.aprilli istungil:

1. Kinnitati Salutaguse külas 4,51 ha suuruse vaba metsamaa erastamisel Vello Laidrele katastriüksuse nimeks Toonekure ja Sootaguse külas 7,49 ha suuruse metsamaa erastamisel Ain Põldmaale katastriüksuse nimeks Mariliisi. 2. Tagastati õigusvastaselt võõrandatud Koila 8 maaüksus (28,17 ha) Sootaguse külas Aider Sirpile. 3. Kolmele õigustatud subjektile alustati õigusvastaselt võõrandatud maade kompenseerimise menetlust. 4. Kinnitati õigusvastaselt võõrandatud maade maksumuse aktid ja määrati kompensatsioon Aider Sirpile Sootaguse külas asuva Koila 8 ja Uustalu 9 talude eest ning Inge Soonistele külas asuva Valgesoo A-23 talu eest. 5. Määrati korteriomandi seadmiseks Laekvere alevikus tee 6 asuva 24- korterilise elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 10042 m2 6. Otsustati esitada volikogule vastuvõtmiseks eelnõud, mis muudavad osaliselt volikogu 25.01.2000 määrust nr 12 ja 22.02.2000 otsust nr 23 ning 20.06.2000 otsust nr 38. 7. Muudeti osaliselt vabade põllumajandus- ja metsamaade plaane ja registreerimislehti, millega arvati neist välja Paasvere külas asuvad maatükid nr 5/6 (72,4 ha) ja nr 10 (10,3 ha). 8. Jagati külas asuv Kivistiku katastriüksus kaheks eraldi olevaks: Kivistiku katastriüksuseks (16 524 m2 ), sihtotstarve elamumaa ja Masti katastriüksuseks (5089 m2), sihtotstarve ärimaa. 9. Kahele Laekvere valla inimesele määrati igapäevaste asjaajamiste ja toimingute tegemiseks hooldajad. 10.Neljale inimesele määrati ühekordne toetus. Üks toetusavaldus jäeti rahuldamata. 11.Kinnitati aprillis 2001 õnnitletavate eakate nimekiri. 12.Lubati lastekodu juhataja Toivo Olvil kasutada Veronika Soone arveldusarvet tema erivajaduste rahuldamiseks. 13.Anti üheaastane kauplemisluba füüsilisest isikust ettevõtja Ruth Nõlvaku lillekauplusele Tulipa, kauplemiseks lillede ja lilletarvikutega.

18.aprilli istungil:

1. Esitati ökonomist Kersti Altpere koostatud määruse eelnõu “Laekvere valla 2001.aasta lisaeelarve” esitatud kujul vallavolikogule vastuvõtmiseks. 2. Võeti vastu vallavalitsuse määrusena nr.1 Laekvere valla munitsipaalkooli ja – lasteasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord. 3. Neljale Laekvere valla elanikule määrati ühekordne toetus. Üks toetusavaldus jäeti rahuldamata. 4. Nõustuti Muugas asuva 50606 m2 suuruse Jaaniväli katastri üksuse ostueesõigusega erastamisega hoonete omanikule Jaan Sooväli´le; Laekvere alevikus 19,34 ha suuruse Lillearu katastriüksuse ostueesõigusega erastamisega Aime Soonele ja Rajakülas asuva 17.74 ha suuruse Leppiku katastri- üksuse ostueesõigusega erastamisega Toomas Leppik´ule. 5. Tagastati õigusvastaselt võõrandatud maad: Otsa maaomand (29,44 ha) Laekvere alevikus ja Salutaguse külas Aime Soonele; Raba maaomand (60,35 ha) Salutaguse ja Paasvere külas Ülo Kasele; Liivamäe maaomand (21,58 ha) külas kaasomandisse Hilda Pärnile ja Ester Prükkalile ja Kanarbiku maaomand (14,32 ha) Rajakülas, Muuga ja külas Joel Veskiltile. 6. Jagati ja Salutaguse külas asuv Harju kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks: Harju kinnistu (22,70 ha); Väino kinnistu (16,59 ha ) ja Harjumetsa kinnistu (3,5 ha ). Kõikidel sihtotstarve maatulundusmaa. Jagati Arukse külas asuv Oliveri kinnistu Oliveri ja Maakivi kinnistuks.

7. Kinnitati Heino Kallavusele vaba metsamaa erastamisel Paasvere külas erastatava 5 ha suuruse katastriüksuse nimeks Kitsemetsa.

8. Kinnitati osaühingule Laekvere PM Paasvere ja Salutaguse külas vaba 26,67 ha suuruse põllumajandusmaa erastamisel katastriüksuse nimeks Karjakopli.

9. Kinnitati nõudeõiguse osast suurema pindlalaga õigusvastaselt võõrandatud Koka 13 talumaa tagastamisel Õilme Kasele riigile tasutava võla suurus. 10.Kahele õigustatud subjektile alustati õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise menetlust. 11.Kinnitati õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus ja määrati kompensatsioon Hilda Pärnile Vassivere külas asuva Liivamäe A-88 talu eest ja Ester Prükkelile Vassivere külas asuva Liivamäe A-88 talu eest. 12.Eraldati vallavalitsuse reservfondist 3790 krooni Laekvere Lasteaiale õppekulude täiendavaks katteks. 13.Anti üheaastane kauplemisluba OÜ Põrna Kõrtsitarele külas kauplemiseks maiustuste ja karastusjookide ning tubakatoodete ning alkohoolsete jookidega. 14.53-le Laekvere valla elanikule määrati toimetulekutoetus.

VOLIKOGUS

24.aprilli istungil:

1. Muudeti osaliselt Vallavolikogu 25.01.2000 määrust nr.12, millega nüüd tühistati järgmiste erastamise taotlejate nimed: nr 8 ja 9 Ivo Salus (5,0 ha ja 1,4 ha maatükid Rahklas); nr 31 Priit Uus (10,8 ha maatükk Paasveres); nr 49 ja 50 Sirje Mätas (11,2 ha ja 8,2 ha maatükid Rahklas); nr 95 Ants Habakukk (6,2 ha maatükk Salutaguse külas). 2. Muudeti osaliselt Vallavolikogu 22.02.2000 otsust nr 23, millega nüüd tühistati erastamise taotlejate nimekirjast nr 11 O/Ü Muuga PM (59,0 ha maatükk Rajakülas), kuna maale on esitatud ostueesõigusega erastamise avaldus. 3. Muudeti osaliselt Vallavolikogu 20.06.2000 otsust nr 38, millega nüüd tühistati erastamise taotlejate nimekirjast nr 1 Helju-Anne Aru (10 ha maatükk Rahklas); nr 2 Margo Klaasmägi (11,8 ha maatükk Salutagusel) ja nr 13 Aare Reimann (2,8 ha maatükk Salutagusel). 4. Vastavalt eelmise volikogu istungi otsusele nr 53 “Laenu võtmine” ja nr 54 “Investeeringute plaan” võeti seoses laenuga vastu lisaeelarve summas 1 700 000 krooni. 5. Arutati informatsioonilisi küsimusi.

Suu – ja sõrataud.

Kuigi Eestis pole suu- ja sõrataudi seni avastatud, paneb selle kiire levik meie loomakasvatajaid mõtlema, kuidas ennetada seda ohtlikku siirushaigust. Eesti meetmete programm ei näe suu- ja sõrataudi tõrjumisel ette vaktsineerimist, sest euroseaduse järgi ei tohi vaktsineeritud loomade liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid eksportida.

Taudijuhtumi puhul peab kehtestama 3 km laiuse ohu- ja 10 km laiuse järelevalvetsooni ning liikluspiirangud. Riigi Teatajas on ära trükitud hävitatud loomade hindamise ja kompenseerimise kord.

Suu- ja sõrataudi tekitajaks on viirus, mis avastati 1897.a. Selle avastasid saksa teadlased Löffler ja Frosch. Haigustekitaja virulentlus on väga suur ja ta on välistegurite suhtes väga resistentne. Näit. värskes piimas 37 C temperatuuril on viirus aktiivne 12 tundi, 5 C puhul aga 12 päeva.Veiste karvkattel säilib viirus nakkusvõimelisena madala välistemperatuuri ja suure relatiivse õhuniiskuse puhul 40 päeva. Kõrge temperatuuri suhtes on viirus väheresistentne: 70 C temperatuurini kuumutatud piimas hävib ta 30 minutiga, 80 – 85 C puhul 1 –3 minuti jooksul.

Suu- ja sõrataudi kliinilised tunnused oleksid:

Veistel – palavik (40 – 41C), apaatsus, kiirenenud pulss ja hingamine, isutus, loid mäletsemine või mäletsemise lakkamine, intensiivne veniv vahune salivatsioon ja matsutamine, õlgkollast vedelikku sisaldavadvillid suu- ja ninalimaskestal, jalalt jalale tammumine, lonkamine koos villidega sõravahes ning piirdel, villid udaral ja nisadel. Pahaloomulise kulu korral nõrkus, apaatsus, lihaste värinad, hingeldus, arütmiline südametegevus ja kiire pulss. Täiskasvanud resistentsetel veistel abort või nad ei haigestu, piimatoodangu langus. Noorloomadel ei täheldata villide moodustumist suu limaskestas, vaid neil esineb südame-veresoonte süsteemi ning mao ja soolkanali raske tabandumine.

Sigadel – palavik, isukaotus, villid sõrapiirdel ja sõrgadevahelise pilu nahal, udaral, kärsal ja harva ka suu limaskestas, vastumeelsus seista. Liiguvad roomates, toetudes randmeliigestele. Emiste haigestumisel tiinuse lõppjärgus abordid ja surnud põrsaste sündimine. Põrsastel peale villide esinemise ka äge kõhulahtisus ning suur imikpõrsaste suremus.

Lammastel on haigus vähem ilmekas. Villid on peamiselt jäsemetel ja udaral, harva suu limaskestas. Talledel ei pruugi üldse ville olla – neil täheldatakse hingamis- ja südametegevuse häireid ning suurt suremust. Lakteeritavatel uttedel piimatoodangu langus.

Kitsedel kulgeb haigus tüüpilisemalt – villid on suu limaskestal ja jäsemetel, harvem ka udaral, ilavool suust, lakteeritavatel kitsedel piimatoodangu langus.

Taudi sissetoomise vältimisel on oluline, et loomapidamisruumidesse ei lastaks võõraid inimesi.Loomatalitajatel peab olema eririietus, mida ei tohi loomaruumidest välja viia. Jalatsite desinfitseerimiseks tuleb asetada loomaruumide uste ette desobarjäärid. Kõige soovitavam desovahend on Virkon-s. Külmal ajal 2%, soojal ajal 1% lahus. Desobarjäärides võib kasutada ka 10% seebikivi lahust, külmumise vältimiseks lisatakse soola. Lautades peaks olema vahetusriided seemendustehnikule ja vetarstile.

Ülle Uus valla veteriaararst

“Meenutuse” veerud

Lugupeetud valla käsitööhuvilised memmed ja meisterdamist harrastavad taadid! Eakate klubi “Meenutus” pöördub teie poole abipalvega.

Nimelt toimub käesoleva aasta 3.juunil valla II memme-taadi päev. Selle päeva ühe üritusena oleme kavatsenud korraldada käsitöönäituse. Meil on ju hulganisti memmesid, kellede nobedate näppude vahel on valminud kauneid esemeid – vaipu, kudumis- ja heegeldustöid, tikandeid ja palju muud. Ehk on taatidelgi puutöid, nikerdusi või punutisi riiulile seisma valmistatud? Miks siis mitte neid ka laiemale vaatajate ringile tutvustada? Ja veel, võib-olla on kellelgi säilinud päris vanu, emade või vanaemade käsitöid, ka vanu raamatuid, ajakirju, kalendreid, postkaarte? Needki oleksid väga huvipakkuvad ja pilkupüüdvad. Kavatseme peokülalistel lasta väljapanekute kohta hinnanguid anda ja ehk leiame võimaluse enam meeldinud autorite esiletõstmiseks.

Teil jääb piisavalt aega oma käsitöö ülevaatamiseks ja otsustamiseks. Usume, et teil ei ole kahju oma aardeid mõneks päevaks meie hoole alla usaldada. Lubame neid hoolikalt hoida ja peole järgneva nädala jooksul tagastada.

Kõigil, kes otsustavad näitusel osaleda, palume endast teatada 20.maini Rahva Majja (tel 95 335) või Lea Kuknerile (tel 95 229), et täpselt kokku leppida. Meie suur soov on, et kogu memme-taadi päev oleks huvitav ja õnnetunud. Usume, et teie osavõtu ja abiga see nii ka läheb. Täpsem info kogu päeva ürituste kohta ilmub maikuu valla lehes.

Ootame teie aktiivset kaasalöömist!

“Meenutuse” nimel Lea Kukner

Külaliikumine leiab üha rohkem poolehoidjaid ka Lääne-Virumaal

Meeldiv on tõdeda, et külaliikumine on lõpuks hoogu võtmas ka Lääne-Virumaal ning Kodukandi liikumise põhimõtted leiavad üha enam toetust. Meil kõigil tasub alati meeles pidada põhitõde, kui pole kodu, pole ka kodumaad. Meie rahvuskultuuri aluseks on Eesti küla. Külade huvide ühendamine aitabki saavutada eesmärki.

Kuidas alustada?

Suve tulekuga on paljudel küladel kavas korraldada külapäevi. Iga küla päev on erinev, vastavalt selle küla tavadele ja traditsioonidele. Kuid üks on kõigil ühine: korralikuks külapäevaks tuleb kirja panna küla ajalugu käsitlev ettekanne. See aga on aeganõudev tegevus, samas huvitav ja köitev, eriti kui mõni lõngaots lahti harutada õnnestub.

Ja ärge unustage lapsi kaasa kutsumast. Vanemate inimeste mälestuste jäädvustamine on neile päris põnev ja jõukohane töö. On ju paljudes koolideski tehtud kodukohauurimusi.

Enne külaürituste korraldamist tuleks küla korda teha ja selleks on talgud omal kohal.

Külade probleemiks on kooskäimise kohad. Siin on mõistlik nõu pidada vallajuhtidega. Võibolla leidub külas mõni hoone, mida mõningase kohendamisega saaks kasutada kooskäimise kohana.

Iga küla vajab kohapealse elu eestvedajat - tegutsevat arengurühma või seltsingut. Pideva virisemise ega käegalöömisega ei jõua kuhugi. Iga algus on raske, kuid nii inimeste kui ka külade huvide ühendamine aitab saavutada püstitatud eesmärki.

Külavanema staatus väljatöötamisel

Käesoleval suvel tuleb lahendada ka külavanemate küsimus. Seni on paljudes külades külavanemad valimata. Hetkeseis näitab, et kõige rohkem - 36 külavanemat - on valitud Vihula vallas, Kadrinas 9, Saksi vallas 7, Haljalas, Rägaveres ja Väike-Maarjas igaühes 1. Külavanemaid pole üldse valitud Avanduse, Rakke, Viru-Nigula, Vinni, Rakvere ja Tamsalu vallas. Infot ei andnud Laekvere ja Sõmeru vald Seni on seadustamata külavanema staatus. Seda on oma tegevuses arvestanud ka Kodukandi liikumine, kes käivitas külavanemate programmi. Selle käigus töötatakse välja külavanema statuut, õppematerjalid, külavanemate koolituse raamprogramm, kavas on koostada külavanemate ja Eestimaa aktiivsemate külade andmebaas. Kõike seda toetab rahaliselt põllumajandusministeerium.

Kodukandi poolt läbiviidud külavanemate programmi seminaride käigus peab valmima dokument, mis esitatakse Kodukandi Maapäevale, ministeeriumidele, riigikogu liikmetele.

Selles dokumendiprojektis on kirjas külavanema õigused, kohustused ja vastutus ning dokumendiprojekti kohaselt on külavanem küla elanike ning nende ühiste huvide esindaja ja kaitsja.

Kõikides Lääne-Virumaa külades tuleb tõsiselt mõelda, kuidas ja keda valida külavanemaks. Selleks ei pea ootama käsku vallamajast, kuid küla võiks külakoosolekule kutsuda vallaesindaja. Küla tasandil on võimalik paljugi ära teha. Tuleb oma probleemid külaaktiivis selgeks rääkida, kuid keegi peab olema eestvedaja.

30. märtsil toimus maavalitsuses külaliikumise infopäev, kus tutvustati vastloodud MTÜ-d Virumaa Lootus ja jagati infot. MTÜ-de Virumaa tugikeskuse koordinaator Vaike Salveste teavitas, kuidas moodustada külaseltsi või seltsingut ning kumb neist oleks otstarbekam. Uljaste külavanem Mati Ulm jagas oma kogemusi.

Moodustati töögrupid ja -rühmad: maanaised ja ettevõtlus - grupijuht Sirje Vällmann (055 694 996) kodu-uurimine - Mare Algpeus (032 52118) maaharidus - Janika Saar (032 55158) kodukaunistamine, heakord, kodukoha traditsioonid ja viidamajandus - Hilma Männik (032 92647) info ja teabelevi - Anneli Kivisaar (050 92730)

MTÜ Virumaa Lootus tegevusest

Ruumide puudusel lubas Vaike Salveste meil esilagu end sisse seada tema juures Rakveres Laada 14 II korrusel, alates 2. maist on see avatud tööpäeviti 9.-13.

Maavalitsus lubas toetada arvuti ja programmide ostmisel. Aitäh neile.

Tegime rahataotluse ka kohaliku omaalgatuse programmile, kuid kahjuks pole see projekt käivitunud. Samuti ootame tihedat koostööd ja rahalist toetust omavalitsustelt.

Tänaseks on Virumaa Lootusel oma pangakonto 221016766887 Hansapangas, kuhu on ühingu liikmeks astujatel võimalik tasuda nii sisseastumis- kui aastamaks. Alates 2. maist saab seda soovi korral teha ka sularahas ühingu tööruumides aadressil Laada 14 kella 9.00-13.00. Maksu suurused kinnitas ühingu üldkoosolek, füüsilise isiku sisseastumismaks 25 kr ja aastamaks 50 kr, juriidilistele isikutele on mõlemad 100 krooni.

Kuulutame välja konkursi logo leidmiseks MTÜe Virumaa Lootus. Tähtaeg 22. juuni. Parimale auhind.

Kutsume kõiki koostööle

Külaliikumine on Lääne-Virumaal jõudnud paljude küladeni, kuid on vähe teavet selle kohta, kui palju ja mis laadi ettevõtteid, koolitusasutusi, teabetubasid, ühinguid, seltse, seltsinguid, klubisid, ringe jms meil maal on, millega nad tegelevad ja teha tahaksid, millist abi vajaksid. Teavitage oma tegevusest meiliaadressil [email protected], telefonil 92647 või postiga Hilma Männikule

Vihula vald 45402 Lääne-Virumaa.

Edu Teile! Hilma Männik, MTÜ Virumaa Lootus

SIMUNA LAULUPÜHA – 9.juunil 2001.a.

Simunas peeti esimest suuremat laulupüha 1866.a. (s.o. 3 aastat enne Tartu Üldlaulupidu 1869.a.), suur laste laulupidu 1873.a., järgnev laulupüha toimus 1937.a. ja viimane suurem 1981.a. Vahepeale jääb palju muusikaüritusi, mis hoidsid siinkandis koorilaulu elujõulisena. Praeguseks on kahjuks Simuna kihelkonnas vaid veel üksikuid koorilauljaid, kes on ühinenud kaugemal tegutsevate kooridega. Ühesõnaga valitseb koorilaulu PÕUD.

See seletabki soovi tähistada 135.a. esimest Simuna laulupüha ja meenutada ning teadvustada imetlusväärset kultuuriajalugu kihelkonnas.

8.-9.juuni on pühendatud Simuna kihelkonnapäevadele, mille raames toimub ka laulupüha. 8.juunil avatakse kihelkonnapäevad ja toimuvad põnevad spordivõistlused koos spordisõprade peoga õhtul.

9.juuni kava algab orienteeruvalt kl.11 käsitöölaada avamisega.

Muuga Maanaisteselts “Eha” palub Laekvere valla elanikel, kes soovivad oma käsitööd kihelkonnapäeval müüa, helistada telefonil 94 433 (Ilma Lausvee) või

94 475 (Muuga raamatukogu).

Ilma Lausvee

LAEKVERE VÕITÖÖSTUS

(algus veebruari lehes)

See hukkaläinud võitegu polnud tänu taevale kuigi suur ja seetõttu see või sulatati üles. Saadud sulatisele lisati rohkelt lõssi, segati ja kooriti uuesti. Saadud koor segati värske koorega, hapendati tavalises korras, löödivõiks ja läkitati Külmhoonesse nagu ikka. Asi oligi korda aetud. Hiljem, kui või poodidesse müügile tuli, söödi ja kiideti, sest selleaegne hapukoorevõi oli tõesti hea – mitte selline, nagu hilisem taluvõi. Oleks ostjad vaid teadnud, mis selle võiga kõik juhtunud oli!

Tavalisel tööpäeval oli mul, nagu paljudel teistelgi, komme koorevannist kaks kulbitäit (rohkem ei läinud alla) hapukoort ära rüübata. Selleks oli seal kulp olemas. Paari nädala jooksul muutusin ma näost ümmarguseks kui täiskuu, nagu kodus nenditi.

Praktika lõpul pidin koostama praktika aruande, kus tuli anda ülevaade Laekvere Võitööstuse kogu tööst. Varumispiirkond, antav toodang, kogu elu - olu ja samuti omapoolne arvamus. Kui see kõik valmis sai, vaatas selle üle tehnoloog Alma Saarepera ning täpsustas, kui oli vaja midagi veel lisada või muuta. Sain ka töötasu sealoldud aja eest, käisin sel järel umbes nädalapäevad hiljem, peale praktikaaja lõppu. Oli tore olemine Laekveres, sain palju uusi muljeid ja ka uusi sõpru ning tuttavaid.

Laekveres olles käisin kinos ja pidudel sealses rahvamajas. Samuti oli pidusid ja kinoetendusi Muuga mõisa saalis. Kohtasin siin oma Rakvere Keskkooli aegset kassiõde Aino Nurme, kes elas siis Paasvere ligidal. Nii Laekveres kui Muugas oli saal alati rahvast täis. Enamasti olid need naised – keskealised ja noored. Vanu oli vähem. Meessugu oli saali tagaotsas kaks rida. Seal oli vanemaid mehi ja poisikesi. Kui algas tants, tuli ka veidi nooremaid mehi juurde. Need võtsid siis pudelist julgust ja pakkusid teistelegi. Seda lugu rääkisin oma sugulasele, kes oli lõpetamas ülikooli ja tulemas Laekverre apteekriks ja ta jättis seepeale Laekverre tulemata. Kombineeris ennast Tallinna tööle. Oli kena noor daam.

Laekvere meiereis oli tehtud atenaat kohalikule politseinikule ennesõjaaegse eesti ajal. See oli nii. Too politseinik oli inimeste vastu terav olnud ja elanud meierei teisel korrusel. Üks Mulla nimeline mees Veneverest olevat selle võmmi peale eriti vihane olnud. Ühel laadaõhtul olevat ta lati otsa pandud omatehtud pommi asetanud politseiniku akna taha ja see lõhkes seal. Politseinik sai veidi viga ja Mulla pandi kinni.

Käisin Laekveres olles Saarepera Reinuga Kellavere mäel. See oli suur lame kuppel, osalt kaetud metsaga. Siit näeb kaugele. Järsk ta ei ole. Käisime veel Salutaguse küla taga soos. Vaatasime sealseid vanu turbaauke, kus kasvas kõrkjaid ja hundinuiasid ning oli palju havisid. Püüda me neid ei saanud, kuna polnud selleks sobivaid vahendeid.

Ühel pühapäeval korraldati väljasõit Peipsi äärde Kauksisse. Läksin ka. Olime seal supeldes ja päevitades terve päeva. Minul oli see esimene Peipsil käimine. Siitpeale on Kauksi muutunud mulle omaseks ja edaspidi käisin seal palju kordi. Sel päeval, kui me suplemas käisime, oli Võitööstuse katla korstnast tulnud sädemest süttinud kompressoriruumi pilpakatus. Põles umbes ruutmeetri suurune ala. Redeliga mindi katusele ja ämbritäis vett kustutas tule. Pealtnägijate jutu järgi oli seda teinud võimeister Kupu Kalju, kes ronis üles lausa ahvikiirusega, olles ise ometi suur paks mees.

(järgneb)

Lembit Kalda

SAPARD aitab seda, kes ise end aitab

Probleeme on.

SAPARD-projekti ootel on aeg ainult hea idee kahjuks töötanud ja esialgu lubatust kohati vaid raamid järele jäänud. Tahes-tahtmata tekib soov küsida, miks nii kaua aega on kulunud ja miks kogu toetuse maht on väiksem lubatust. Samuti eeldati, et toetusele saavad loota ka maapiirkondade alustavad ettevõtjad - sageli on see ju ainsaks alternatiiviks töötusele. Üks aasta on minimaalne aeg ettevõtluse kogemust, et üldse toetust taodelda. Täna peab ütlema, et uusi töökohti tekib juurde minimaalselt, sest iga investeering töötavasse ettevõttesse kipub vastupidiselt mõjuma.

Optimist näeb võimalusi, pessimist ohte.

Vastupidi negatiivsele informatsioonile ja tõlgendustele, mis SAPARD-projekti ümbritsevad, on võimalus siiski kasutamist väärt ja investeeringud tegemata ei jää. Viimaste parandustega on ettekirjutatud kriteeriumidesse tehtud mitmeid muudatusi, mis toetuse saajate ringi kindlasti laiendavad.

Nimelt on kadunud mitmed kitsendavad nõuded. Näiteks nõue maaomandi osas - piisab, kui maakasutus on rendi- või kasutuslepingutega kaetud järgneva kuue aasta jooksul ja seda ka mitte täies mahus hetkel kasutatavast maast. Ka likviidsuskordajat on vähendatud 0,6-lt 0,3-le. Kindlalt on aga paigas nõue, et kõik soetatavad masinad ja seadmed peavad olema pärit EL liikmes- või kandidaatmaadest. Kui aga näiteks Kvernelandi atrade järele tekib suur nõudmine, võib maaletooja neid tarnida ka Rootsis asuvast tehasest. Päritolusertifikaadi peab kindlustama tarnija ja ka ehituste juures peab ehitaja esitama sertifikaadi, et enamus tema poolt kasutatud materjalidest on ikka ''õigetest'' riikidest pärit.

Samuti ei nõuta kogu investeeringu maksumuse esialgset tasumist omavahendite arvelt. Kui pangaga eelnev kokkulepe olemas ja taotlus on heaks kiidetud, võib finantseerimine toimuda ka laenuvahenditest, millest hiljem 30-50% refinantseeritakse SAPARDi vahenditest ja ülejäänud osa jääb liisingu- või laenukohustusena taotleja kanda. Sellise variandi puhul sõltub finantseerimine tagatistest ja pangaga kokkuleppe saamisest. Laenuvahendeid peetakse siin täiesti legaalselt omavahenditeks.

Nõue, et eelmine majandusaasta oleks väikeseski plussis, on iseenesest mõistetav, sest nii nagu pank ja liisingufirma aktsepteerivad partnerina maksejõulisi ettevõtteid, toetab SAPARD vaid jätkusuutlikke projekte. Meeldiv on tõdeda, et huvi toetuste saamise vastu kasvab.

Potentsiaalne taotleja on arenemisvõimeline ettevõtja maal.

Ideaalne on variant, kus ettevõtjal on konkreetne plaan või vältimatu vajadus investeeringu teostamiseks. Siis on mõtet teha ka taotlus toetuse saamiseks. Kui seda plaani pole täna, võib mõelda ka tulevikule, sest SAPARD-i investeeringud on abi tootmise laiendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks.

Tegemist on ulatusliku toetusprogrammiga erinevate tegevusaladega ettevõtetele. Siia alla mahuvad kõik põllumajandustootjad ja väiketöötlejad maapiirkonnast ning suurtöötlejad (piima-, liha- ja kalatöötlejad) linnadest. Väike- ja suurtööstuste eristamise kriteeriumiks on töötajate arv - 9 ja alla selle töötajaga on väiketöötleja ja alates kümnest töötajast juba suurettevõte. Samuti saavad toetust taotleda käsitööndusega tegelejad, marja- ja puuviljakasvatajad, kala- ja vähikasvatajad ning maaturismi ettevõtted. Abi saab nii tehnoloogia uuendamiseks kui tehnovõrkude-kommunikatsioonide rajamiseks. Ettevõtja peab olema eelnevalt ühe aasta tegutsenud, kuid osade meetmete puhul võib ka uus tegevusvaldkond olla investeeringu objektiks.

Kogu programmi ulatust pole võimalik siinkohal lahti kirjutada ja Lääne- Virumaa SAPARDi konsulentidel on plaan korraldada maakonnas vähemalt kaks õppepäeva kogu projekti tutvustamiseks, kus küsimustele vastab ka ekspert Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist. Enne peab aga valitsus kinnitama määrused, mis reguleerivad kogu toetuste taotlemise, eraldamise, kasutamise ja järelkontrolli protseduuri. Tänase seisuga on asjad niikaugel, et kõik see toimub aprillikuu jooksul ja eeldatavasti alustatakse taotluste vastuvõtmist 1. juunist.

Olgu siinkohal ka äratoodud L-Virumaa Sapardi konsulentide kontaktandmed.

Aire Tafenau tel. t. 23838 k..57484 [email protected]

Laine Vipper tel. t. 59602 m. 050-32597 [email protected]

Ene Kesler tel. t. 24712 m. 050-28780 [email protected]

Aare Vabamäe tel. 59602 m. 052-10530 [email protected]

Vahur Veermäe tel 51800 m. 050-36413 [email protected]

Informatsiooni saab ka internetist aadressil www.agri.ee/SAPARD/.

…et elu oleks tervist täis ning naer ja nali külas käiks!

Õnnitleme!

87 Eveline Soodla 27.aprill Veneverest 80 Helene-Marie Tanneberg 14.aprill Muugast 75 Aino Kaasik 26.aprill Padust 70 Valve-Hermine Freienthal 13.aprill Kaasiksaarest 70 Mart-Heino Sihver 15.aprill Muugast 65 Lea Kukner 30.aprill Salutaguselt 60 Rein Tammessaar 29.aprill Paasverest

ÜRITUSED RAHVA MAJAS

13.mai kell 12.00 Emadepäeva kontsert

25.mai Laekvere kooli kevadkontsert

Disko õpilastele

25.mai kell 22.00 Disko noortele

31.mai Algavad II Laekvere Valla päevad

Hüvasti päikene, hüvasti ilm…

Benita Padrak Laekverest 22.10.1917 - 06.04.2001

Lp. lapsevanemad!

Palun registreerige mai kuu jooksul Laekvere lasteaeda sügisel 2001 tulevad lapsed, siis pole ohtu, et teie laps jääb lasteaiakohata.

Lasteaia juhataja telefon 95 370

Põhikooli baasil

• Kokk • Kodumajandus • Individuaalõmblemine • Tisler • Lukksepp • Ehitus • Autolukksepp • Vee-, kanalisatsiooni- ja kütteseadmete lukksepp

3 õppeaastaga omandatakse kutsekeskhariduse

Keskhariduse baasil

• Hotelliteenindus • Pagar-kondiiter

2 õppeaastaga omandatakse eriala

• Tisler • Infotehnoloogia alused

1 õppeaastaga omandatakse eriala

Õppetöö toimub eesti keeles

Dokumentide vastuvõtt algab 15.maist 2001. a

Lahtiste uste päevad 3.-4. mai 2001. a

Kooli sisseastumiseks esitada järgmised dokumendid:

Ø avaldus

Ø põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal

Ø pass või sünnitunnistus

Ø valla tõend elukoha kohta

Ø arstitõend tervisliku seisundi kohta (originaal)

Ø 4 fotot 3x4 cm

Ø iseloomustus-soovitus

Koolil on ühiselamu

( Info telefonil (032) 41 575 faks (032) 23 672

* Piiri 8, Rakvere 44316

Kodulehekülg www.rak-kkk.edu.ee

OOTAB 2001/02 ÕPPEAASTAL ÕPPIMA:

KESKHARIDUSE BAASIL – õppeaeg 1 aasta

MÜÜJA

PÕHIHARIDUSE BAASIL – õppeaeg 3 aastat

MÜÜJA

PAGAR AUTO- JA TRAKTORILUKKSEPP

KOKK – ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele

INFOTEHNOLOOGIA ALUSED – ka füüsilise puudega õpilastele

PUHASTUSTEENINDUS – lihtsustatud õppekavaga õpilastele

INFO: Tel. 032 61 892 E-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok