Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www. v-maarja.ee. Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi.ee Nr 7 (208) AUGUST 2011 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Baruto toetab Lurichi Algasid Väike-Maarja kiriku tornikiivri mälestuse jäädvustamist taastamistööd võimalusel on ta valmis panustama Aasta pärast Väike-Maarja kiriku tor- Kolmapäeval, 3. augustil külastas nikiivri murdumist 8. augusti äikese- Kaido Höövelson ehk Baruto Väike- oma aega ning isiklikke sidemeid, et aidata kaasa Georg Lurichi monu- tormis alustas ehitusliku restaureeri- Maarja vallavalitsust eesmärgiga lei- misega tegelev ettevõte, ehituse pea- da võimalusi, kuidas Baruto saab mendi valmimisele. Maadlustreener Lembit Kalter töövõtja Rändmeister OÜ tornikiivri omalt poolt kaasa aidata Eesti legen- taastamistöödega. daarse suurkuju Georg Lurichi põ- andis Barutole ülevaate Väike-Maar- ja maadlusklubi tegevusest. Augustikuu esimestel päeva- himõtete väärtustamisele, tervislike del pandi kirikuaias paika tornikiivri eluhoiakute järgimisele ja spordi Baruto jutustas kohalviibijate- le mõnusalt humoorikas toonis Jaapa- ehitamise ja kraana asukoht. Ränd- arengule. meister OÜ juhataja Juhan Kilumets Pärast edukat Nagoya-basho ni sumomaadluse treening- ja elusi- tuatsioonidest ning Jaapanis sumoga rääkis, et esimese tööna tehakse torni- turniiri Eestis puhkusel viibinud kiivri kandekonstruktsiooni montaaz. Baruto kohtus Väike-Maarjas Georg tegelevate tallide ehk treeningkeskus- te tegevusest. Umbes 28-meetri kõrguse tornikiivri konstruktsiooni monteerimine toimub maapeal kahes osas. Pärast monteeri- mistöid tõstetakse kaks u. 14-meetrist tornikiivri osa proovitõstuks kokku ja seejärel võetakse taas lahti. Kraana tõs- tab tornikiivri osad üles torni kahes jaos. Kavas on tornikiiver katta pealt tsingitud terasplekiga. Tornikiiver saab valmis eelda- tavasti tuleval suvel. Selle valmimine Muinsuskaitse poolt ehitustööd järelevalvet teostav Einar Kaldam, Rändmeister sõltub nii finantseeringutest kui ka teh- OÜ juhataja Juhan Kilumets ja töötaja Viktor Erm ning koduloohuviline Hanno noloogiast. Tamm vaatavad kaustast kiriku tornikiivri tehnoloogilise seisukorra kohta 1996.a Eeloleval sügisel ja talvel te- kirjapandut. Kaustas on pilt, millel on näha lokaalne mädanikukolle risttalastiku ja hakse puutööd ning taastatakse torni räästatõstja juures. Foto: Hilje Pakkanen. otsas olnud rist ja kuul. Kevadel, soo- jade ilmade saabudes saab hakata te- käinud torm näitas, et Väike-Maarjas miljonit krooni). gema pleki- ja müüritöid. tuleb tormidega arvestada ka edaspi- Tänavu saadi tornikiivri taas- Taastamistööde käigus on ka- di, mistõttu selle kiriku tornikiivri an- tamiseks riigilt ligi 52 000 eurot: riikli- vas tornikiiver ankurdada metallvar- kurdamine on vajalik. kust pühakodade programmist 20 tu- rastega torni alusmüüri külge. Täna- Kogu tornikiivri taastamise lä- hat eurot ja Kultuuriministeeriumist vu juuli lõpus taas üle Väike-Maarja heb maksma 122 485 eurot (ligi kaks ligi 32 000 eurot, millele lisandub ko- guduse omafinantseering 6159 eurot. Kuigi praegu kogudusel kogu taasta- Vägilased Baruto, Kanter mistööde raha olemas ei ole, oli kogu- duse nõukogu esimees Heli-Liiva Komp lootusrikas, et raha riigilt saa- ja Padar toetavad Lurichi dakse tööde lõpetamiseks järgmisel aastal siiski saadakse. Lurichi fondi halduskogu liige Raul Rebane, Kaido Höövelson (Baruto), tema Hilje Pakkanen abikaasa Elena Tregubova ja maadlustreener Lembit Kalter vallamaja trepil monumendi rajamist ühispildil. Foto: Ilve Tobreluts. tud, kuid Gerd Kanter leidis, et au- Lurichi fondi halduskoguga, Väike- Kohtumisel arutati ka võima- sammas peab Väike-Maarjas püsti Maarja maadlustreeneri Lembit lusi kasutada Baruto nõuandeid Kilt- olema 2016. aastaks, mil möödub 140 Kalteri ja vallavalitsuse esindajatega. si lossis Jaapani stiilis toa sisustami- aastat Georg Lurichi sünnist. Kohtumisel osalenud Eesti sel. Lurichi fondi halduskogu liik- Rahvuskultuuri Fondi Georg Lurichi Võib-olla tuleb kord päev, kus me Raul Rebase sõnul on plaanitu fondi halduskogu liige Raul Rebane Baruto näitab, kuidas maailma sumo teostumise järel Väike-Maarja esime- ütles, et Georg Lurichi fenomenaalsus tipus olev sportlane naistekandmisest ne asula maailmas, mida ehib sport- ei seisnud mitte ainult spordis, vaid osa võtab. lasele püstitatud monument. see oli palju laiem. “Georg Lurich oli Jõumees Georg Lurichi feno- 2008. aastal moodustati Siht- tegelikult esimene sportlane, kes men ulatub 19. sajandist tänasesse asutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi mõistis sportlase sotsiaalset rolli ühis- päeva. Temast räägitakse, kui maini- Georg Lurichi fond algkapitaliga 100 konnas ning tähtsustas sportlase kui takse läbi aegade suurimaid eestlasi, 000 Eesti krooni. Fond on mõeldud ühiskonnaliikme sotsiaalset vastu- temast räägitakse, kui tehakse kokku- Georg Lurichi tõekspidamiste väär- tust.” Raul Rebane kiitis ka Kaido võtteid Eesti spordiajaloost. tustamiseks ja tema mälestuse jääd- Höövelsoni, kes on isiklikult aidanud Viru vägevate selgitamisel va- vustamiseks. Jaapani tsunamiohvreid ning innus- lis rahvas Georg Lurichi Paul Kerese Lurichi monumendi rajami- tanud noori spordiga tegelema. järel teiseks suurmeheks. seks toetuste ja annetuste kogumiseks Kaido Höövelson leidis, et Indrek Kesküla, on ka Väike-Maarja vallavalitsus ava- vallavanem nud eriarve, kuhu on kogunenud ligi 100 000 Eesti krooni. Õppetöö algus 1.septembril Kokku 460 kilo kaaluvate vägilaste Martin Padari, Baruto ja Gerd Kanteri Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja Gümnaasiumis Simuna Koolis - kell 10.00. ühispilt Tallinna Reaalkooli juures asuva G.Lurichi bareljeefi taustal. Baruto kuulutab välja 2011/2012.a - kell 9.00 klassijuhataja tund, Väike-Maarja Muusikakoolis - ja Kanteri vahel seisab ettevõtmise taustajõud Raul Rebane. Foto: Ilmar talve lumetõrjetööde han- kell 10.00 avaaktus koolimaja kell 18.00. Saabas ees (vihma korral rahvamajas). Väike-Maarja Lasteaias - kell ke. Info: Kaarel Moisa, tel 11. augustil kohtusid Kultuuriminis- Kettaheite olümpiavõitja Gerd 5053 558. Hankedokumen- 9.30 tarkusepäeva aktus, etendus Kanter nentis, et Georg Lurich oli suur teeriumi kantsler Siim Suklesega did on üleval valla kodu- Väike-Maarja Õppekeskuses õpetajatelt. kolm eesti vägilast: olümpiavõitja kuju eesti spordi ja rahva tutvustaja - kell 9.00 rahvamajas. Pärast Gerd Kanter, sumomaadleja Kaido ning väärib väärikaid märke. Kants- lehel ja neid saab ka e-pos- aktust grupijuhendaja tund ja NB! Õpilasliinide ajad on tund Höövelson (Baruto) ja Eesti esijudo- ler Siim Sukles kinnitas, et riik toetab ti aadressilt kaarel@v- õppetöö tunniplaani järgi. aega hiljem kui tavalisel kooli- ka Martin Padar, et arutada Väike- sportlaste algatust igati ning et riigi maarja.ee. Pakkumuste esi- Põhikoolis - kell 9.00. päeval! Maarjasse Georg Lurichi sünnikoh- asi on sellist mõtlemist väärtustada. tamise viimane tähtaeg on ta tema monumendi rajamise toeta- Kantsleriga kohtumisel konk- mist. reetsetest tähtaegadest küll ei räägi- 6. septembril kell 9.00 2 August 2011

nis rattaga mööda valda sõita. Eks sil- ma hakkab palju asju, mida saab oma Vallavanema kuu töös kasutada. Silma rõõmustavad mit- Vallavalitsuse materjalid med majapidamised, kus murud pü- Maaküsimused edukaks tunnistamiseks ning hankele- Väike-Maarja vallas on juuli ja august ja Lurichi; paljud meie noored osale- gatud või hooned renoveeritud. Samas - Nõustuti maa ostueesõigusega eras- pingu sõlmimiseks hiljemalt ühe kuu olnud pealtnäha rahulikud, kuid tege- sid selle suve ühe tippsündmuse - XI on palju ka sellised objekte, kus on vaja tamiseks Käru külas Pujulaane katast- jooksul. likult on vallavalitsusel tulnud lahen- noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” kinnistuomanikule südamele koputa- riüksuse moodustamisega. dada mitmeid küllalt keerulisi ülesan- kontsertidel. da. Simuna aleviku heakord on longa- - Nõustuti maa riigi omandisse jätmi- Ehitus- ja planeeringuküsimused deid. Traditsiooniliselt oleme täht- nud ning see puudutab peamiselt neid seks järgmiste katastriüksuste moo- Väljastati kasutusload Eesti Energia Me teame omast käest, kui pal- sustanud meie vallaga seotud suurku- kinnistuid, mis on jäetud riigi reserv- dustamisega: Aburi külas Kurvi katast- Jaotusvõrk OÜle: ju toimetusi ja tuhandeid pisiasju kaas- jusid. Meil on ajalugu, kuhu on oma maaks ja kus konkreetset vastutajat riüksus, Käru külas Tihniku, Lepiklil- - elektrikaabelliini ja alajaamade kasu- neb oma korteri või elamu renoveeri- jälje jätnud kirjanikud, meresõitjad, praegu ei olegi. le ja Sooserva katastriüksused, tamiseks aadressil Varangu küla Far- misega. Ega teisiti ole ka teiste hoone- kooliõpetajad, kunstnikud ja paljud Kahjuks on probleemiks teede külas Rohumetsa ja Laanelille katast- mi, Linnamäe, Mannioru, Mäe, Piiri- te ja ruumide kordategemisel. Väike- teised, kes on oma tööd südamega tei- olukord, mõnes kohas on augud juba riüksused. vao, Uustalu, Ääsi, 17131 Puhmu- Maarja vallavalitsus on käesoleval su- nud ja tegevusega välja paistnud. nii sügavad, et tundub neist juba Aust- - Muudeti 9 katastriüksuse koha-aad- tee ja jätkuvalt riigi omandis vel seotud kahe suurema objekti ehi- Viru vägevate väljaselgitamisel raalia vastu vaatavat. Loodan, et Eesti ress. oleval maal; tusega: Väike-Maarja gümnaasiumi on meie valla kõige tuntumaks suur- omavalitsusliitudel õnnestuvad läbi- - Nõustuti Määri külas asuvate Antsu - elektrikaabelliini kasutamiseks aad- peahoone, tööõpetustundide korpuse kujuks Georg Lurich. Tänu Georg rääkimised keskvõimuga ning kohali- ja Lillevälja katastriüksuste jagamise- ressil Varangu küla Ääsi ja Ojasoo; ning Simuna rahvamaja renoveerimi- Lurichi fondi halduskogule on lükatud ke teede rahastus suureneb 2012. aas- ga. - Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle elekt- sega. Nende renoveerimiseks on sõl- kivi veerema ühe kaua planeeritud tal. Oleme valla augustikuu lisaeelar- -Kinnitati munitsipaalomandisse taot- risüsteemi (maakaabelliini, õhuliini ja mitud vähempakkumiste tulemusena idee teostamiseks: Georg Lurichi mo- veprojektis just enam suurendanud lemiseks järgmiste katastriüksuste alajaama) kasutamiseks Aburi külas ehituslepingud, kuid kõiki detaile ei numendi rajamiseks Väike-Maarjasse. teederemondi rahastamist, kuid siiski moodustamine: Võivere külas Kalmis- jätkuvalt riigi omandis oleval maal ole võimalik alati ette näha ja paberile Raul Rebane, kes on ka ise selle hal- ületavad vajadused meie praeguse või- tu katastriüksus, Triigi külas Ubina ning Jaksi, Jaagu, Kaalika, Kaseurva, panna. Abivallavanem Kaarel Moisal duskogu liige, suutis kokku saada 460 mekuse. katastriüksus, külas Ranna- Klementi, Lille, Muru, Saareniidu ja ja ehitusnõunik Kadri Kopsol on tul- kg Eesti käesoleva aja spordiväge: Töötute arv on üks tähtsamaid Kruusamäe tee katastriüksus, Vao kü- Õuna kinnistul; nud pidevalt osaleda objektide töö- Baruto (Kaido Höövelsoni), Gerd sotsiaalse elukeskkonna näitajaid. Ees- las Tornlinnuse ja Meierei katastriük- 2) väljastada kasutusload OÜ-le Pan- koosolekutel, et otsida parimaid lahen- Kanteri ja Martin Padari, kes olid nõus tis ja ka meie vallas on trend vähene- sused, Avispea külas Krossiraja katast- divere Vesi ühisveevarustuse- ja kana- dusi teatud sõlmpunktide ehitamisel. oma hea energia selle idee teostamise- misele, kuid mingil määral on see au- riüksus, Väike-Maarja alevikus Ravi tn lisatsioonitorustike I ja II osa kasuta- Gümnaasiumi ehitus on seotud veel ka le sisse puhuma. Lurichi tuntus on suu- gustis peatunud. 2011. aasta aprillis oli 7a, Ravi tn 7b, Ravi tn 8, Ravi tn 10, miseks Väike-Maarja alevikus ja Eba- EAS-i toetusprojektiga ja see eeldab rem kui vald või maakond, isegi suu- vallas keskmiselt 250 registreeritud Ravi tn 11, Ravi tn 12, Põhja tn 12, Tare vere külas. olulisemate otsuste tegemisel EAS-i rem kui Eesti ning tema sportlik talent töötut ning suvekuudel 220 kanti. Hin- tn 13a, Jaama tn 5b ja Simuna mnt 18a - Väike-Maarja Vallavalitsusele mängu- kooskõlastust. Mõlemad ehitusettevõt- ja mõju kehakultuuri harrastamisele nates aga maailmamajanduses toimu- asuvad katastriüksused. väljaku kasutamiseks aadressil Väike- - Nõustuti kasutusvaldusesse andmi- Maarja alevik Pikk 1. seks Käru külas Laanevälja katastriük- suse moodustamisega. Väljastati ehitusload: - Lõpetati õigusvastaselt võõrandatud - OÜle SF loomakasvatus- Mädandi A-87 maa kompenseerimise hoone (nuumikulauda) püstitamiseks; menetlus. - OÜle SF Pandivere lägahoidla püsti- tamiseks aadressil Pandivere küla SF Haridusküsimused Pandivere; - Kehtestati „Väike-Maarja valla munit- - Simuna Ivax OÜle kalakasvatusraja- sipaalkooli direktori vaba ametikoha tise (maimubasseinide) püstitamiseks; täitmiseks korraldatava konkursi läbi- - Elion Ettevõtted ASle sidevarustuse viimise kord“. rekonstrueerimiseks Väike-Maarja ale- - Toetati muusikakooli õppetasu kin- vikus Pikk tn 12; nitamise eelnõu esitamist 25. augusti - Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle elekt- volikogu istungi päevakorda. rivarustuse rekonstrueerimiseks asu- - Eraldati ühekordne toetus 100 eurot kohaga Kiltsi alevikus Kiltsi raudtee- kahele Väike-Maarja Gümnaasiumi jaam, Mikro alajaam kinnistutel ja hõbemedaliga lõpetanule. munitsipaalomandisse taotletaval - Kutsuti tagasi õppekeskuse nõuko- maal (Kiltsi - Uuemõisa tee) ning Uue- gu liikmed Ene Kesler ja Urmas Tamm mõisa küla Kalevi, Kungla, Aaviku ja ning kinnitati nõukogu liikmeteks Kai Männiku kinnistutel. Puhasmets ja Indrek Kesküla. - tiigi rajamiseks aadressil Uuemõisa küla Kalevi; Sotsiaalküsimused - OÜle Pandivere Vesi ühis-veevarus- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse tuse- ja kanalisatsioonitorustike (Simu- maksmisega eelarvevahenditest 12-le na ÜVK III osa) rajamiseks asukohaga taotlejale; ei nõustutud sotsiaaltoetuse Simuna alevikus. eraldamisega neljale taotlejale. Määrati projekteerimistingimused: Kommunaalküsimused - OÜle Karuvälja lauda rekonstrueeri- Laulupeo rongkäigus kandis lippu vallavanem Indrek Kesküla - Nõustuti eluruumi üürile andmisega mise projekteerimiseks aadressil tööandja eluruumina Väike-Maarja küla Karuvälja (korraldus nr 390), Pe- alevikus. ter Kask’ile tiigi projekteerimiseks aad- ted, nii Gustaf AS gümnaasiumis kui väärivad jäädvustamist, tema mäles- vat, tuleb meil oma otsustes olla jätku- - Anti nõusolek 5 isikule kasutada kor- ressil Väike-Maarja vald Uuemõisa OTO Ehitus OÜ Simunas rahvamajas, tusmärk väärib kogu Eesti toetust. valt konservatiivsed ning hoolikalt ka- raldatud jäätmeveos segaolmejäätme- küla Kalevi; Margus Beilmann’ile mi- on suurte kogemustega ning loodan, Baruto külaskäigul Väike- vandada uusi arenguid. te kogumiseks 30-50-liitrist jäätmekot- neraalväetise hoidla rekonstrueerimi- et mõlemad objektid antakse üle täht- Maarjasse arutasime koos Lurichi hal- Konservatiivsus ja keskkonna- ti. se projekteerimiseks. ajal. See on nii ehitajale kui ka vallale duskogu ja maadlustreener Lembit säästlikkus on vaja saavutada ka AS - Anti nõusolek neljale isikule perioo- Eesti Energia Võrguehitus ASle ehitus- parim võimalik lahendus. Kalteriga ka teisi ideid, kuidas Eesti Vireen ja OÜ Pandivere Vesi vahelise diliseks liitumiseks korraldatud jäät- projekti koostamiseks Marguse talu üks populaarsem sportlane saaks nõu teenuslepingu tõlgendamisel. Me paik- meveoga suveperioodiks, kuna kinnis- elektrivarustuse parendamiseks ning Väike-Maarja alevikus ei möö- ja jõuga toeks olla. Igatahes väge neme nitraaditundlikul alal ning rohe- tut kasutatakse suvilana. Simuna alevikus Pargi tn 6. dunud eelnevad kuud ilma tugeva äi- Barutol jätkub, seda on tunda kasvõi lise maakonna märk või meie vallava- - Kinnitati ühise jäätmemahuti kokku- - Nõustuti Vorsti külas Keijo kinnistu- kesetormita. Valla tasandilt vaadatuna tema käepigistuses. Väikese naljana pi veetilk on tegelikult need sümbolid, lepped. le rajatava puurkaevu asukohaga. olid tormipurustused võrreldes eelmi- võib lisada, et kohtumisele sumotipu- mida siin piirkonnas tähtsaks peetak- - Nõustuti Väike-Maarja alevikus Kesk se aastaga kordades väiksemad. Kuid ga pidime eraldi tooli otsima. se. Kuna hetkel on tulised vaidlused tn 1 katastriüksusel 1 vahtra, Energia Toetuse eraldamine seltsidele kui panna ennast selle perekonna või Järgmisel suvel on Väike- alles pooleli, siis saan sellest ülevaate 36 asuva nelja kase ja Aia 13 ühe vaht- Eraldati tegevustoetust Väike-Maarja äriettevõtte olukorda, kus vaid 15 mi- Maarjas võimalik nautida suveteatrit teha septembrikuus. ra mahavõtmisega. Põllumeeste Seltsile summas 707 eu- nutit tuult ja äikest viisid hoonelt ka- rammumeestest, kuid seda juhul, kui - Otsustati sõlmida AS-ga Hoolekan- rot; Külaseltsi projektile ,,Eipri tuse, siis omandab torm hoopis valu- me suudame leida ühe lava või teatri- Väike-Maarja vallavalitsusel deteenused vahetusleping, mille koha- küla 555. aastapäeva ettevalmistamine sama varjundi. Isiklikult tunnen rõõ- koha MTÜ-le R.A.A.A.M. Sellel suvel õnnestus kaasata Keskkonna Investee- selt Väike-Maarja vald võõrandab AS- ja tähistamine” toetust 160 eurot; Käru mu, et päästeteenistus ja majandusosa- organiseeris MTÜ R.A.A.A.M ligikau- ringute Keskuse toetust 100 000 eurot le Vao külas asuva korteriomandi Par- Küla Seltsi projektile ,,Edasipüüdlik kond suutsid reageerida kiiresti. du 20 etendust Jänedal vanas pullital- nii Kiltsi mõisapargi renoveerimiseks, gi 7-17 ja AS Hoolekandeteenused võõ- Käru küla” toetust 194,58 eurot; mitte- Kõige rohkem valmistab mul- lis, mis kohandati just selliseks tegevu- Äntu matkaradade ja järveplatvormi- randab vallale Pargi 7-15 asuva korte- tulundusühingu Nelikand projektile le rõõmu see, et meil on olemas oma seks. Seega, kui kellegi on pakkuda de korrastamiseks kui ka uute infoma- riomandi. ,,Nelja küla III külapäev” toetust 166,50 valla küünarnukitunne. See on ja jääb välja sobivat kohta, palun andke sel- terjalide koostamiseks Äntu matkara- eurot. ühe valla jaoks tegelikult kõige tähtsa- lest kindlasti teada. dade tutvustamisel. Toetusraha toel Keskkonnaküsimused maks. Seni, kuni suudame mõelda ja saame kavandatu valmimise järel kas- - Anti nõusolek OÜle SF Pandivere Raha eraldamine reservfondist tegutseda nii, et oluline ei oleks ainult Juuli ja august olid need kuud, vatada nende objektide külastatavust. välisõhu saasteloa väljastamiseks. Otsustati eraldada reservfondist 4000 koduuksest sissepoole jääv osa, vaid et kus alustasime Väike-Maarja valla - Otsustati mitte nõustuda Vireen AS eurot Simuna rahvamaja rekonstruee- see uks algab juba palju kaugemalt, arengukava töökoosolekutega. Kuna Kohe-kohe on meie koolides keskkonnakompleksloa nr L.KKL.LV- rimise I ehitusetapi lisatöödeks. näiteks oma valla piirilt. Tänan kõiki, arengukava on dokument, mille alu- kõlamas 1. septembri koolikellad ja al- 54040 muutmisega esitatud kujul. Val- kes olid abiks tormikahjude kiirel lik- sel planeeritakse tegevusi 2012.-2019. gamas uus kooliaasta, augusti keskel lavalitsus esitas oma seisukohad kor- Laenuhange videerimisel! Meeldiv oli näha nii pal- aastaks, siis on oluline, et kõigil huvi- alustasid ka meie lasteaiad. ralduses nr 396 „Keskkonnakompleks- - Otsustati kvalifitseerida AS SEB Pank, ju inimesi, kel oli võimalik osaleda listel oleks võimalus oma ettepanekuid Soovin kõigile õpilastele ja loa muutmise taotlusele seisukoha AS Swedbank ja Nordea Bank Finland vana kalmistul talgupäeval puude ko- teha. Arengukava uus redaktsioon on õpetajatele jätkuvat uudishimu uute andmine“. Plc Eesti filiaal; tunnistati nõuetele vas- ristamisel. Aitäh Teile! kavas avalikustada septembris valla asjade või meetodite kasutamiseks, jul- tavaks AS SEB Pank ja AS Swedbank raamatukogudes ja kodulehel, et iga gust mõelda isemoodi ja mitte karta - Kuulutati välja lihtmenetlusega han- pakkumused; lükati tagasi Nordea Kui vaadata meie valla suve, vallakodanikul oleks võimalik sellega uskuda uskumatut! ge „Äntu maastikukaitseala õpperaja Bank Finland Plc Eesti filiaal pakku- siis võib seda võtta ka osaliselt kui Pan- tutvuda ning just talle sobivad muu- korrastamistööd”, kinnitati hankedo- mus, sest see ei vastanud hankedoku- divere päeva moto „Vaim ja vägi“ jät- datustaotlusi teha. Indrek Kesküla kumendid, moodustati hanke läbivii- mentides toodud nõuetele. ku. Äratasime üles meie ajaloolise vai- Suvekuudel oli mul hea võima- vallavanem miseks komisjon. Komisjonil tuleb teha muväe suurkujud Krusensterni, Struve lus ka oma hobiga tegeleda ning tren- vallavalitsusele ettepanek pakkumuse Järg lk 3 August 2011 3 Väike-Maarjavallavalitsus Vilistlastervitus kooliperele uueks otsib tunnuslauset õppeaastaks Seoses Väike-Maarja valla uue aren- Maarja tunnuslause” postiaadressil Mida siis üks kauge aja vilistlane täna- nika ja materiaalsete väärtuste tootmi- suv töö. Nii saab Saksamaal algaja ini- gukava koostamisega kutsub Väike- Pikk 7, Väike-Maarja või e-posti aad- päeva õppijatele võiks edasi anda, mis ne on kogu elu arengu aluseks. Eriti il- mene aastas palka 41 000 eurot, edas- Maarja vallavalitsus osalema Väike- ressil [email protected] 1.ok- oleks aegade jooksul muutumatud pü- mekalt näitab seda omaaegne tööstus- pidi võib see osakonnajuhatajana töö- Maarja tunnuslause konkursil. toobriks 2011. aastal. sinud? revolutsioon Inglismaal. Tehnika alal tades tõusta kuni 96 000 euroni. Prae- Palume tööde juurde lisada ka Elu ja võimalused on tundma- valitseb igal pool kogemustega insene- gu ei sega tööd ka parteiline kuuluvus. Miks me seda teeme? autori selgituse-põhjenduse esitatud tuseni muutunud. Vist kõige olulisem ride puudus. Nii on kirjanduse andmeil Minu ajal pidid edasijõudmiseks astu- Meil on vaja sõnastada valla tunnuslause kohta. on töökus ja hea pealehakkamine. Saksamaal praegu puudu 72 000 inse- ma kommunistliku partei liikmeks. Sel- olulisim eesmärk, mida tahame oma Tööde hindamiseks moodusta- Murphy seaduste järgi tasuta lõunaid neri, aga juba 2014. aastal 400 000. Põh- lal tagasiteed enam ei olnud. Kes ei as- tegevusega saavutada. takse vastav komisjon. ei ole. Tähendab, midagi tuleb teha, et jus - tootmise areng ja elanikkonna ül- tunud, neil oli tõus ametiredelil võima- Senine visioon on ilus, kuid Loomulikult võib pidada pari- endale elus raha teenida ja elada. dine vananemine. tu. liialt pikk ja see ei “tööta” ning unu- maks auhinnaks võitjale tema poolt Töökus nii kodus, koolis ja hil- Muidugi ka meie väikeses Ees- Kuid oma käe peal enesetäien- neb kiiresti. Läbiviidud küsitluste põh- esitatud tunnuslause saamise vallaela- jem ametikohal. Tööharjumus peab tis on vaja kogemustega tehnikainsene- damist ei takistatud. Võisid osa võtta jal seda ka ei teata. nike ühiseks eesmärgiks; lauseks, mis kujunema välja lapsest alates. Ümber- re. Kõrgkoolis võib eriala omandada nii seminaridest, kursustest, käia näitustel, Soovime näha konkursile esi- hakkab olema paljude kõnepruugis, ringi on põllumajanduslik maa, kus siin kui välismaal. õppida keeli, omandada teist eriala. võib vanemaid aidata või sobivat tööd Omal ajal oli välismaa meie Kõige selle alusel võisid jõuda insene- tatud Väike-Maarja valla tunnuslauset kui räägime Väike-Maarja vallast. Li- leida. Lõpuks on ju võimalus tasuta jaoks Leningrad, Moskva. Nüüd on riametis maailmatasemele. Osa võtta lühikese ja löövana, kõlava ja meelde- saks sellele on võitjale auhinnaks ra- vabatahtlikku tööd teha. kogu maailm avatud. Olgu ainult hea üleilmsetest organisatsioonidest. Üheks jäävana, mis iseloomustab kompaktselt haline preemia. Osalejate vahel loosi- Koolis on õpilase tööks õppimi- tahtmine ja keeled suus. Minimaalne selliseks oli ja on Inglismaa Tehnika ja Väike-Maarja valla olemust ning meie me välja ka teisi auhindu. ne. See tähendab eelõige edasijõudmist oleks 2-3 võõrkeele valdamine. Kuigi Tootmise Ülemaailmne Ühing. Selle kogukonna inimeste ühist eesmärki. Konkursil võivad osaleda kõik klassist klassi. Siia kuulub ka oma hu- Eesti kõrgkoolid õpetavad maailmata- grupid tegutsevad igas riigis. Kuulumi- Palume tööd koos oma kon- soovijad. vialade arendamine. Tänapäeva eelis on semel, on välismaale minna tahtjaid. ne ühingusse loob täiendavad võima- taktandmetega esitada Väike-Maarja Indrek Kesküla, endiste aegadega võrreldes see, et kõik See olevat üleilmne nähtus. Aga kuipal- lused tööks välismaal, saab täiendada Vallavalitsusele märgusõnaga “Väike- vallavanem teave tuleb internetiga koju kätte. Omal ju neid oma maale tagasi tuleb? Hiin- end tehniliselt, osa võtta üritustest. ajal ei osanud keegi sellest unistadagi. laste arvestuseks on kümneprotsendi- Väga tähtis on jääda oma tege- Vähemalt põhikooli ja gümnaa- line kadu. Oleme küll Euroopa Liidus, mistes eestlaseks. Tulla ikka siia tagasi, Väike-Maarja siumi lõpetamise ajaks saab õpilasele kuid Eesti jõukus põhineb siiski koha- kui ahvatlev välismaa elu ka ei oleks. selgeks, kuhu minna oma huvialal edasi likul tootmisel. Maavarasid on meil Veelkord head õppimistahet ja õppima. Mina kui insener näeksin hea külluses. Ole hea ja tooda neist kaupu kordaminekuid! kultuurikorralduse teemal meelega, et nii poisid kui tüdrukud va- ja müü välisturul. 1951.a Väike-Maarja Mai- ja juunikuu infolehtedes ilmus vaade ning pakkuda lahendusi. Aru- liksid endale mõne tehnilise eriala. Teh- Välismaale võib meelitada ta- keskkoli vilistlane mitu artiklit valla kultuurikorraldusest teludel toodi esile nii head kui häiri- Asael Truupõld Väike-Maarja rahvamajas. Neis kajas- vad küljed. tus ühelt poolt rahulolematus Väike- Lahenduste otsimise käigus on Maarja kultuurieluga ja rahvamaja vä- tänaseks astutud mitu olukorda muut- Raeküla rahvas sai üle kahekümne hene koostöövalmidus, teisalt rahulolu vat sammu. Poolte vastastikusel kok- senisel kultuurimaastikul toimuvaga. kuleppel lahkus ametist alates 1. au- Mõlemal poolel oli oma seisukoha kin- gustist Väike-Maarja Valla Rahvamaja aasta taas kokku nituseks tuua palju näiteid ja argumen- direktor Ville-Markus Kell. Augusti- te. Igal kirjutajal ja mõtteavaldajal on kuu vallavolikogus ning kultuuri-, oma kogemused ja suhted. Lahendu- spordi- ja külaelukomisjonis on päeva- se leidmiseks on vaja olukorrale laie- korral valla rahvamaja ümberkorralda- malt vaadata ja leida siinsetes rahva- mine. Ümberkorraldamise käigus majades toimuva kultuurielu jaoks moodustub kaks valla hallatavat asu- parim lahendus. tust - Väike-Maarja Rahvamaja ja Simu- Kultuuriteema oli arutusel val- na Rahvamaja - ning kinnitatakse mõ- lavolikogu juunikuu kultuuri-, spordi- lema asutuse põhimäärused. ja külaelukomisjonis. Sealt tuli valla- Kiltsi ja Simuna rahvamajade valitsusele kaks ettepanekut: parenda- eraldumisega muutub ka Väike-Maar- da Väike-Maarja rahvamaja sisulist te- ja rahvamaja direktori töökoormus. gevust ja võtta ette valla rahvamaja Kuna rahvamaja direktori ja kunstilise struktuurimuudatus. Valla rahvamaja juhi tööülesanded olid ametijuhendi- struktuurist on Kiltsi rahvamaja majan- tes sarnased ning töökoormus on nüüd damine antud MTÜ-le Meie Kiltsi, Si- väiksem, siis jätkab Väike-Maarja rah- muna kandi rahvas aga pooldab Simu- vamajas praegu üks töötaja - senine na rahvamaja eraldumist ja jätkamist kunstiline juht Heli-Liivia Komp, kel- omaette valla allasutusena. Nendest le ülesandeks on siinne kultuurielu muudatustest tulenevalt muutuvad ka taas koostöörööpasse viia ning korral- rahvamajade töötajate töökoormused dada kultuurielu selliselt, et rahuloli- ja -ülesanded. jate arv suureneks ja Väike-Maarja rah- Lisaks komisjonile on kultuu- vamajas korraldatavad üritused oleks rielu parandamise võimalusi meie rah- paremini planeeritud. Simuna rahva- vamajades arutatud mitmel teemako- majas hakkab juhataja kohuseid täitma hasel ümarlaual, kus kohtuti eraldi eri- Auli Kadastik. Kas ümberkorraldused nevate arvamuste esindajatega. Seni- õnnestuvad ja koosmeel saavutatakse, sed ühised arutleud eelnevatel aasta- sellele saab anda hinnagu lähikuudel. Laupäeval, 6. augustil tähistasime Kokkutuleku korraldasid en- tõid Kiltsi lauljad ja tantsijad Merike tel ei olnud tulemusi andnud. Lahen- Ilve Tobreluts Raeküla kooli 225. aastapäeva küla dised elanikud Aino Midt ja Vello Höövelsoni ja Heljo Matvejeva juhen- damist vajavaid küsimusi tulebki kultuuri- ja spordiosakonna kokkutulekuga, tellisime mälestu- Uueni ning praegune elanik Arvi damisel. igakülgeselt analüüsida, et saada üle- juhataja seks ka rinnamärgid kooli pildiga. Rotka, kes süütas küünla endise kor- Endistel koolikaaslastel ja külaelani- Viimati toimus kooli kokkutu- raldaja Niina Vindi ja teiste lahkunu- kel oli suur rõõm kohtumise üle. KIK toetas valla projekte lek 20 aastat tagasi mälestustahvli ava- te mälestuseks. Edaspidi otsustati kokkutulek korral- misel. Kohal oli 45 inimest, vanim dada igal aastal augustikuu esimesel Kool on ehitatud 1786. aastal 1920. aastal sündinud Erna Raidma, laupäeval. 100 000 euroga ja lammutatud 168 aasta vanuselt kol- praegu elab Väike-Maarjas. Liivi Uueni, Tänavu on Väike-Maarja vallavalitsus seks 58 312 eurot. Kiltsi mõisapargi kor- hoosi esimees Raidmetsa käsul nõu- Kokkutulnuid tervitas valla- Raeküla elanik aastatel 1969-1971 saanud oma viiele projektile Keskkon- rastamisse lisas vallavalitsus omaosa- kaajal. vanem Indrek Kesküla. Peomeeleolu Pandivere kolhoosis nainvesteeringute Keskuselt toetust lusena 6485 eurot. üle 97 000 euro, mis koos valla oma- KIKi toel on Väike-Maarja val- osaluse 7046 euroga teeb kokku 104 140 lavalitsusel kavas välja anda Äntu- 70 aastat Määri-Sagadiku lahingust eurot (üle 1,6 miljoni krooni). Nõmme õpperaja voldik. Äntu maastikukaitseala kor- KIK rahastas samuti valla noor- 6. septembril 1941. aastal pidasid Eesti gruppi Simuna ja Rohu mehed. Otsusta- järgmisel päeval jätkata piiramist. Ööseks rastamiseks sai vallavalitsus 33 736 te keskkonnalaagrit 2464 euroga ja oht- Omakaitse mehed ida poole taganeva ti venelaste grupp kas vangi võtta või pandi vahid välja. Kutsuti appi ka väike eurot ja Kiltsi mõisapargi korrastami- like jäätmete kogumist 1764 euroga. punaarmeelaste grupiga Kissa-Määri le- hävitada. Kummalgi pool osales 20-30 saksa väeosa. Venelased aga olid öösel pikus lahingu. Kolm Omakaitse meest sai meest. piiramisrõngast välja hiilinud. surma, üks haavata. Vene poolel langes Vene grupp oli end kindlusta- 11. septembril 1941. aastal aval- Vallavalitsuses... korrashoiu tagamiseks haldusleping. üks mees. nud Kissa-Määri lepikus. Metsa ääres das ajaleht Virumaa Teataja järgmise 30. juulil vallutasid Saksa väed olid nende kasutada sakslastest mahajäe- kaastundeavalduse: “Kodukaitsmisel 6. - Kinnitati hanke „Väike-Maarja valla Sundvalduse seadmine Simuna. Edasi liikudes jäi kotti punaar- tud kaevikud. Omakaitse mehed ründa- septembril 1941.a lahingus langenud investeerimislaen 2011/1” edukaks Seati sundvaldus Eesti Energia Jaotus- meelaste gruppe. Suuremad grupid hak- sid neid otse üle lageda välja. Neil olid kaaslasi: Edgar Aru’d, Albert Luts’u, Jo- pakkujaks AS SEB Pank. võrk OÜ kasuks 229 m² suurusele kasid ida poole liikuma läbi metsade suured kaotused. hannes Tiido’t mälestab sügavas leinas maa-alale vastavalt sundvalduse sead- Endla ümbrusest. Arvatavasti osales Bussijuht Metsanurga jutu järgi Avanduse valla Omakaitse juht ja mees- Vao külas asuva kinnistu (valitseja- mise plaanile Väike-Maarja vallas asu- Määri-Sagadiku lahingus just sealt päri- algas laupäeva õhtupoolikul püssilask- kond”. maja) müümine val Niidu kinnistul. nev grupp. mise pragin peale. Meile kostis see kõik Ühinemegi meiegi nüüd 70 aas- Otsustati müüa Marju Metsmanile Vao 6. septembril 1941. aastal nähti ära, kestis oma paar tundi. Siis jäi kõik tat hiljem selle avaldusega. Vaatamata külas asuv kinnistu hinnaga 1000 eurot. Äriruumi üürilepingu sõlmimine 20-30-mehelist vene sõjaväelaste gruppi vaikseks. Rohust Heinrich Murre rooma- selle lahingu rängale kaotusele läksid OÜ-ga Lakendra Määri lähedal. Selleks ajaks olid organi- nud põllul kartulivagude vahel. Kuulid mehed julgelt 8. septembril Lebavere Halduslepingu sõlmimine Otsustati anda OÜ-le Lakendra üürile seeritud külameestest Omakaitse relvas- lennanud üle pea. Venelaste kuulipildu- lahingusse. Sõlmiti OÜ-ga Pandivere Vesi ühisvee- Simuna mnt 9 asuv ruum iluteenuste tatud üksused, et kaitsta külasid. jal oli positsioon kaevikus. värgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja osutamiseks 20.07.2011-20.07.2014. Avanduse vallas kuulusid suuremasse Omakaitsemehed otsustasid Asael Truupõld 4 August 2011 Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid Kauni kodu

Lähtudes Korruptsioonivastase seadu- Väike-Maarja Vallavalitsusest, Vao 9. Swedbank - 2 arveldusarvet, 10. Ei litsusest, volikogu liikme tasu, ettevõt- se paragrahvi 15 lõigetest 3, 5 ja Väike- STÜ liikme tasu. (26.04.2011). ole. 11. Autoliising Swedbank. 12. töö- lustulu. (29.04.2011). konkursilt Maarja vallavolikogu 27.02.2002. aasta tasu Väike-Maarja Vallavalitsusest, määrusest nr 3 “Majanduslike huvide VOLDEMAR AKSEL. 3. Volikogu lii- SKA Päästekolledþi Päästekoolist, vo- RAILI SIRGMETS. 3. Volikogu liige. jagus deklareerimine” avalikustatakse Väi- ge. 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. likogu liikme tasu. (29.04.2011). 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ke-Maarja vallavolikogu liikmete ja Ei ole. 6. Elamumaa Väike-Maarja val- ole. 6. Elamumaa nr 486331 Väike- vallavalitsuse liikmete majanduslike las, nr 1190231; elamumaa Vihula val- AARE KALSON. 3. Volikogu liige. 4. Maarja vallas. 7. Sõiduautod: Skoda tunnustust huvide deklaratsioonid Väike-Maarja las, nr 456831; maatulundusmaa Väi- Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. Felicia (1995) ühisvara, Daewoo Lanos Valla Infolehes. Avalikustamisele kuu- ke-Maarja vallas, nr 199231; maatulun- 6. Maatulundusmaad Lääne-Viru maa- (1999) ühisvara. 8. Ei ole. 9. SEB pank - luv deklaratsioon avaldatakse ilma isi- dusmaad Väike-Maarja vallas, nr konnas, Põlva maakonnas nr 4631, arveldusarve, Swedbank - arveldusar- ka kukoodi, aadressi ja lähisugulaste ja 363431 ja 798531, kinnistud on abikaa- 162531, 277631, 529731, 558838, 558938, ve. 10. Ei ole. 11. Õppelaenu käendus- hõimlaste andmeteta ning muude tu- sade ühisomandis. 7. sõiduautod Peu- 804438, 1698238, 1698338, 1698438, ela- lepingud 3834 eurot, Swedbank liising. lude (palk ja lisatasud, muud tulualli- geot 307 HDI, Ford Transit 2,4. 8. OÜ mumaad Lääne-Viru Maakonnas, Tar- 12. Töötasu Väike-Maarja Vallavalitsu- Väike- kad), maksustatava tulu ja dividendi- Aksel VA osa suurusega 7862 eurot. 9. tus, Narvas nr 1284631, 20403, 3370603, sest, isikliku sõiduauto hüvitis. tulu suurust näitamata. Vallavolikogu SEB Pank - arveldusarve; 10. Ei ole. 11. 20803, 4042531. 7. väikelaev Progress (29.04.2011). esimehe ja vallavanema majanduslike Ei ole. 12. volikogu liikme tasu (1984), väikelaev Progress (1971), sõi- Maarjasse huvide deklaratsioonid avaldatakse (27.04.2011). duauto VAZ 21063 (1991). 8. Sääritsa JAAK AADER. 3. Volikogu liige. 4. Riigi Teataja Lisas. Kordoni OÜ osa 397000 krooni, OÜ SF Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. Reedel, 12. augustil tunnustati Vihu- REIN MÖLDRE. 3. Volikogu liige. 4. Pandivere osa 1843500, OÜ Rotaks-R 6. Maatulundusmaad Väike-Maarja la mõisas Lääne-Virumaa heakorra- 1. Ees- ja perekonnanimi. 3. Ametikoht. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. osa 610000 krooni, OÜ Kerro Farmer vallas nr 4852031, 1791131, 4852331, alase konkursi “Kaunis Eesti kodu” 4. Asutus (tööandja). 5. Ametipalga aste 6. Maatulundusmaad Lääne-Virumaal osa 222000 krooni, OÜ Pandivere Veis 1906131, 2322731, 3200431, 3364331, võitjaid. ja ametipalk. 6. Kinnisvara. 7. Regist- ja Pärnu maakonnas Väike-Maarja, osa 28000 krooni. 9. Swedbank - arvel- 3729831, 3975831, 3979131, 3999531, Talude kategoorias sai kol- risse kantud autod, vee- ja õhusõidu- , Rakvere, ja val- dusarve, väärtpaberikonto; SEB pank 3887131, 52731, 5018231, 5174731. 7. manda koha Liivakülas elav pere- kid: sõiduki liik, mark, väljalaske aas- las nr 318536, 1677631, 2761231, - arveldusarve, krediidikonto 10. Ei ole. Sõiduautod: VAZ-21011 (1975), Opel kond Pihlak Pihlaka talu eest. ta. 8. Aktsiad, osad ja muud väärtpa- 2786931, 5142331, 1349931, 1273631, 11. Ei ole. 12. OÜ SF Pandivere tööta- Omega (1987), Audi 100 (1992), trakto- Pidulikul tunnustamisüritusel andsid berid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, 1026931,285631, 3388731, 3300831, su, üüritasu Kaitseväe Ühendatud rid MTZ-820 (1986), T-40 AM (1982). 8. sponsorid üle oma toetused. koguväärtus. 9. Pangaarved (pank ja 1514131, 149931, 147331, 141031, 11631, Õppeasutustelt, Tõusigade Aretus- OÜ Vao Ader osa suurusega 40 000 Sponsor AS Vireen OÜ toetas arve liik ja nende arv). 10. Võlad pan- 3572731, 3533031, 3294231, 20443931, ühistu nõukogu liikmetasu, rent krooni; Tulundusühistu E-Piim osa Virumaa Veepumbakeskust kui maa- kadele ja teistele eraõiguslikele isiku- 2464631, 1736331, 2151231, 105031, Romet Rässalt, volikogu liikme tasu suurusega 10 000 krooni. 9. SEB pank - konna parimat tööstusmaastikku ning tele, kui võla suurus ületab eelmise 294131, 2171331, 2711431, 3164531, (01.03.2011). 2 arveldusarvet; Swedbank - arveldus- Hans Kruusamägi toetas Erna Allikvee kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, 3216631, 3268631, 3367931, 1074131, arve. 10. Ei ole. 11. Eesti Vabariigi ka- kodu pikaajalise panuse eest kauni kui ametikohal ametipalka ei maksta: 1343331, 3766731, 211231, 731806; kor- MARJU METSMAN. 3. Volikogu lii- suks põllumajandusmaade hüpoteek kodu rajamisel. võlausaldaja, võlajääk deklareerimise teriomand Väike-Maarja vallas nr ge. 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. 465000 krooni. 12. Tulu ettevõtlusest, Maakonna parimatele andis ajal. 11. Muud varalised kohustused, 4158931. 7. Traktor MTZ-82 (1984), sõi- Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Swedbanki volikogu liikme tasu (30.04.2011). Lääne-Viru Omavalitsuste Liit üle tä- mille suurus ületab kuue kuu ameti- duauto Ford Escort Turnier (1997), pensionifondi aktsiastrateegia 1602,619 nukirja ja kinkekaardi. palga või 3500 eurot aastas, kui ameti- Mazda B2500 (2001). 8. Vao Agro AS 1 osakut koguväärtusega 1138,23 eurot. JAANUS KAARE. 3. Volikogu liige. 4. kohal ametipalka ei maksta (liisingud, aktsia 3 000 krooni; OÜ Reinpaul osa 9. Swedbank - arveldusarve, Swedbank Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. Ülevaade võitjatest käenduslepingud, hüpoteegid jms). 12. suurusega 250 000 krooni, Reinpaul - krediidiarve, aktsiastrateegia kogu- 6. Maatulundusmaa Väike-Maarja val- kategooriate kaupa Muud regulaarsed tulud. Agro OÜ osa 80 000 krooni, Vao Vara- mispensioniarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. las nr 1611131, elamumaad Väike- hoidja OÜ osa 40 000 krooni. 9. 12. Töötasu EELK Rakvere Kolmainu Maarja vallas nr 4707931, 1369231. 7. Eramute kategoorias: VALLAVOLIKOGU LIIKMED Swedpank - arvelduskonto, SEB pank kogudusest ja isikliku sõiduauto kasu- veoautod MAZ (1990) ZIL (1985), sõi- I koht - perekond Hõbemägi Rakvere - arvelduskonto. 10. SEB pank 53605 tamise hüvitis, töötasu Rakke Vallava- duauto Ford Scorpio (1986), sõiduau- linnas; II koht - Margit ja Jaanus Soolepi AVO PART. 3. Volikogu liige. 4. Väi- EUR. 11. Õppelaenu käendus 239284 litsusest, tulu ettevõtlusest. to Honda (1992) 8. OÜ Ringtom Grupp Pada külas; III koht - Kadri ja Koit ke-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. krooni. 12. töötasu OÜ-st Reinpaul ja (31.03.2011). osa 40 000 krooni. 9. SEB Pank - arvel- Arula Vaekülas. Elamumaa Väike-Maarja vallas nr OÜ-st Reinpaul Agro, renditulu Otsa dusarve, Swedbank - 2 arveldusarvet, Talude kategoorias: läks II 461031; metsamaa vallas nr Mõis OÜ-st, volikogu liikme tasu VÄINO HAIBA. 3. Volikogu liige. 4. Nordea Pank arveldusarve 10. Ei ole. koht Milvi ja Alev Männikule Männik- 171431; korteriomand Väike-Maarja (28.04.2011). Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu OÜ-st Triigi Far- mäe talust Koeravere külas. III koha sai vallas nr 461031; korteriomand Väike- 6. Maatulundusmaad nr 4926531, mer, volikogu liikme tasu. (01.04.2011). perekond Pihlak oma kauni Pihlaka Maarja vallas 4606231. 7. Ei ole. 8. OÜ SIRET STOLTSEN. 3. Volikogu liige. 3708531, 4540131, 2160531, 1817831, talu eest Liivakülas Väike-Maarja val- Joosand, osa suurusega 7861,13 eurot. 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei 113231, 4540231, 4684031, 4737231, VALLAVALITSUSE LIIKMED: las. 9. Swedbank - arvelduskonto, väärtpa- ole. 6. Maatulundusmaa Väike-Maar- 4926531; korteriomand nr 3841131. Ära märgiti: Milvi Soidla kodu berikonto, kogumispensioni konto; ja vallas Liivaküla küla nr 2759431, ela- 7.VAZ 21073 (1995), Honda Civic LI-ANN LEHTMETS. 3. Vallavalitsu- ideaalse umbrohuvaba aia hoidmise SEB pank - arvelduskonto. 10. Ei ole. mumaa Väike-Maarja vallas Kiltsi ale- (2007) ühisomand, Ford Focus (2005) se liige. 4. Väike-Maarja Vallavalitsus. eest, perekond Jõe kodu Rakvere lin- 11. Ei ole. 12. töötasu OÜ-st Joosand, vikus nr 3309931 7. Sõiduauto Audi ühisomand. 8. OÜ Veostar osa 9. SEB 5. Ei ole. 6. Elamumaa Jõgeva linnas nr nas väikese linnaaia maksimaalse, os- volikogu liikme tasu. (30.04.2011). 100 (1992). 8. Ei ole. 9. SEB pank - ar- pank - arveldusarve; Swedbank - ar- 636435; ½ elamumaast Lääne-Viru- kusliku ja maitseka kujundamise eest. veldusarve, Swedbank - arveldusarve veldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. maal Väike-Maarja vallas nr 445631. 7. Rägavere valla Miila külarahvast tun- LIA KIVASTE. 3. Volikogu liige. 4. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. töötasu Kiltsi Pension, volikogu liikme tasu Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank - arvel- nustati ühise jõupingutuse eest küla- Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. Põhikoolist, Väike-Maarja Gümnaasiu- (29.04.2011). dusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. pen- platsi korraldamisel. 6. Elamumaa Väike-Maarja vallas nr mist, volikogu liikme tasu. (30.03.2011) sion, vallavalitsuse liikme hüvitus 2531; elamumaa ja ärimaa Väike-Maar- SVEN KESLER. 3. Volikogu liige. 4. (25.04.2011). Sponsorpreemiad said: ja vallas nr 4494431; ½ elamumaast MALL VÕHANDU. 3. Volikogu liige. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. Vinni- staadion ja liikumislin- Väike-Maarja vallas nr 3910331. 7. ½ 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei 6. Ei ole. 7. Chevrolet K 1500 Pickup MART PRUUL. 3. Vallavalitsuse liige. nak kui maakonna parim tervisespor- sõiduauto Toyota Corola Verso (2007), ole. 6. Elamumaa Väike Maarja vallas (1989), sõiduauto haagis Respo. 8. Ei 4. Väike-Maarja Vallavalitsus. 5.. Ei ole dirajatis - sponsor Urmas Laht. ½ sõiduauto Renault Scenic (2004). 8. nr 1411131. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. ole. 9. Swedbank- arveldusarve, 6. ½ abikaasade ühisvara elamumaa OÜ Virumaa Veepumbakes- SEB pensionifond pensioniosak kogu- Swedbank- arvelduskonto, SEB Pank - Swedbank- krediidiarve. 10. Ei ole. 11. Väike-Maarja vallas nr 5350, korteri- kus - maakonna parim tööstusmaastik väärtusega 1677,42. 9. SEB pank arvel- 1 arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. Ei ole. 12. volikogu liikme tasu. omand Rakvere linnas nr 24983 ½ abi- - sponsor AS Vireen. dusarve, krediidiarve, Swedbank kre- 12. Pension, töötasu Väike-Maarja Val- (29.04.2011). kaasade ühisvara. 7. Sõiduauto Audi Erna Allikvee kodu - pikaajali- diidiarve, arveldusarve. 10. Ei ole. 11. lavalitsusest, volikogu liikme tasu. 80 (1991) ½ abikaasade ühisvara, sõi- se panuse eest kauni kodu rajamisel - Pangalaenu käendusleping; liisingu (31.03.2011). TEET PAJU. 3. Volikogu liige. 4. Väi- duauto haagis (1989). 8. Ei ole 9. sponsor Hans Kruusamägi. käendusleping. 12. Töötukassa hüvitis, ke-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Swedbank - arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Kersti Jürna koduaed - panuse volikogu liikme tasu, kinnisvara rent. JAANUS KULL. 3. Volikogu liige. 4. Elamumaa (50%) Väike-Maarja vallas Ei ole. 12. Töötasu Väike-Maarja Val- eest külamaastiku taimedega mitme- (29.04.2011). Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. nr 1951431; maatulun•dusmaa (50%) lavalitsusest, vallavalitsuse liikme hü- kesistamise eest - sponsor Metsiku Pii- 6. Elamumaa Väike-Maarja vallas nr Valgamaal Palupera vallas nr 2002240. vitus (20.04.2011). soni Saloon. HANS KRUUSAMÄGI. 3. Volikogu 1011531. 7. sõiduauto Audi A-4 (2003). 7. Kaubik Ford Transit (1992). 8. OÜ Ave ja Kalev Konso koduaed liige. 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. 8. AS Antaares 2600 aktsiat koguväär- Sinewa Grupp osa suurusega 3131,67 URMAS REINART. 3. Vallavalitsuse imelise koduaia rajamise eest korter- Ei ole. 6. maatulundusmaad Lääne-Vi- tusega 2 600 000 krooni. 9. SEB Pank - eurot; SEB pensioniosa 3416,01 eurot, liige. 4. Väike-Maarja Vallavalitsus. 5. elamu juurde ning Anne ja Rein Praksi rumaal, Jõgeva maakonnas, Järvamaal, arveldusarve; Swedbank - arveldusar- RPR OÜ osa 894,74 eurot. 9. Swedbank Ei ole. 6. Korteriomand nr 2524031 Lää- kodu saladusliku koduaia rajamise eest Harjumaal registriosa nr. 77331, ve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. töötasu AS- - arveldusarve; SEB pank - arveldus- ne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, ga- - mõlema sponsoriks oli Sõmeru Val- 249831, 313531, 436831, 493331, st Antaares, pension, volikogu liikme arve, Sampo Pank arveldusarve. 10. raaþiboks nr 5139031 Lääne-Virumaal, lavalitsus. 1768331, 1786831, 3329631, 3333131, tasu. (27.04.2011). Sampo Pank 28 060 eurot. 11. Sampo Väike-Maarja vallas 7. Ei ole. 8. SEB Allikas: VIROL 3453031, 3728131, 275735, 373835, liising 6946,73 eurot. 12. töötasu Kesk- progressiivne pensionifond 6694,498, 1240435, 1240535, 27636, 3310202, SIRET KOTKA. 3. Volikogu liige. 4. konnaametist, volikogu liikme tasu. 0,93664, 6270,33 eurot. 9. SEB Pank - 4123431, 4175831, 4310731, 4356431, Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. (29.04.2011). arveldusarve, Swedbank - arveldusar- 4374731, 4389331, 2426035, 4516931, 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. SEB panga Prog- ve 10. Ei ole. 11. AS Nordea Finance 3535031, 249831, 3329631, 2372135, ressiivse Pensionifondi 2492,777 osakut ENE PREEM. 3. Volikogu liige. 4. Väi- 18170 eurot. 12. Töötasu Väi- 3453031, 3663531, 4736731, 5022931, koguväärtusega 2328,8769 eurot. 9. SEB ke-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. ke-Maarja Vallavalitsusest, FIE tulu. Taaskasutuskeskuses, 5067331, 5075831, 5146531, 5146531, pank - arvelduskonto, SEB pank Prog- Abikaasade ühisomandis olevad ½ (28.04.2011). Tamsalu mnt 1, II korrus 5150031, 5151431. 7. Ei ole 8. Simuna ressiivse Pensionifondi kogumispen- maatulundusmaad Väike-Maarja val- Ivax OÜ osa 8753900 krooni. 9. sionikonto, LHV pank 1 arvelduskon- las nr 2795531, 2846531, 398493, 104931, KAAREL MOISA 3. Vallavalitsuse lii- Swedbank - arveldusarve, krediidiar- to. 10. AS Nordea Finance Estonia 3629131, 4337131, 14631, 113031, ge. 4. Väike-Maarja Vallavalitsus. 5. Ei tasuta suures valikus ve, SEB Pank arveldusarve 10. Ei ole. 9799,68 eurot. 11. Sõiduauto liising 256 2795531. 7. Abikaasade ühisomandis ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi 80 riideid ja muid esemeid. 11. Ei ole. 12. Simuna Ivax OÜ tasu, eurot kuus. 12. töötasu Tallinna Linna- olevad veoautod Gaz (1988), Zil (1987), (1995) 8. Ei ole 9. Swedbank arveldus- volikogu aseesimehe tasu. (30.04.2011). kantseleist, Väike-Maarja Vallavoliko- traktorid MTZ 82 (1994), MTZ 952 arve, SEB Pank - arveldusarve. 10. Ei gu liikme tasu (20.04.2011). (2003), kombain Sampo (2004) 8. OÜ ole. 11. Autoliising 7185 eurot. 12. Töö- MERIKE ADAMSON. 3. Volikogu lii- Võivere Kuivati osa 20 000 krooni. 9. tasu Väike-Maarja Vallavalitsusest, OÜ Taaskasutuskeskus ge. 4. Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. ANTS RIKBERG. 3. Volikogu liige. 4. Swedbank - arveldusarve, SEB Pank - Pandivere Vesi juhatuse liikme tasu. avatud igal reedel Ei ole. 6. Ei ole. 7. sõiduauto Ford Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Ei ole. arveldusarve 10. Ei ole. 11. Ühishüpo- (27.04.2011). Scorpio (1994). 8. Ei ole. 9. Swedbank- 6. Elamumaa Väike-Maarja vallas nr teek AS SEB Pank kasuks kapitaliren- ja laupäeval arveldusarve 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. 2620031 7. Sõiduauto Opel Zafira dilepingute tagamiseks 140 000 kroo- kell 10.00-13.00. Töötasu AS-st Hoolekandeteenused, (2007). 8. Swedbank Pensionifond K2. ni, 12. Töötasu Väike-Maarja Vallava- August 2011 5 Vee- ja kanalisatsiooni- Pasunakoori suvi oli täis muusikat Suvi on aeg, kus pidevalt kusagil midagi toimub. Ja kus on rahvarohke üritus, sin- hinna kujunemine na on oodatud ka puhkpilliorkestrid. Sel aastal oli Väike-Maarja Pasunakoo- Pandivere Vesi OÜ-s ril päris palju kutseid festivalidele ja muu- dele üritustele. Paraku pidime raske sü- damega mitmetele kutsujatele ära ütlema. Pandivere Vesi OÜ kavandab uuest hõlmab vee- ja kanalisatsioonitrasside Sellegi poolest sai suvi töine ja tegus. aastast 20%-list hinnatõusu. Seoses ehitust Väike-Maarja ja Simuna alevi- Oli väiksemaid ja suuremaid esinemisi. sellega jagab selgitusi ettevõtte tegev- kus ning Triigi ja külas. Re- Peamisteks märksõnadeks said siiski „lau- direktor Gennadi Filippov. konstrueerimisele kuulub ka tehnoloo- lupidu“ ja „Hiiumaa“. giliselt vananenud Väike-Maarja bio- OÜ Pandivere Vesi on Väike-Maarja Laulupeol ei tahaks pikemalt peatuda. puhasti. valla ühisveevarustuse ja -kanalisat- Sellest on palju räägitud ja kirjutatud. Esimese etapina on edukalt sioonisüsteemide peamine haldaja. Küllap Väike-Maarja inimesedki said kinnitatud projektijuhi hanke võitja - Oma tegevuses oleme eelkõi- sellest osa nii televisiooni kui ka raadio firma OÜ Ekoekspert. Tema ülesan- ge lähtunud Väike-Maarja valla ühis- vahendusel. Ja eks oli neidki, kes käisid deks on viia mainitud projekt algusest veevärgi ja kanalisatsiooni arenguka- kohapeal pidu kaemas. Siinkohal tervitus kuni eduka lõpuni. vast aastateks 2007-2019, millega mää- ja tänu kõigile, kes meid Tallinnas rong- Kõike eelnevat ja tänapäeva- ratletakse ühisveevarustuse ja -kanali- käigus hüüetega ergutasid. seid hinnatõuse majanduses (elekter, satsiooni arendamise põhimõtted, va- Orkestri jaoks on laulupeos kõige täht- kütus, ressursi- ja saastetasud) arvesse jalikud tööde mahud ja investeeringud sam osa rongkäik. On niisamagi raske 5- võttes on OÜ Pandivere Vesi sunnitud Laulupeo rongkäik ilma puhkpillita on nagu suvi ilma linnulauluta. Väike- eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele 6 km kõndida või marssida. Kui aga suu- üle vaatama ja korrigeerima oma vee- Maarja pasunakoor tänavusel noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus Tallin- vastavad vee ja kanalisatsiooni ning dad selle maa läbi marssida pilli mängi- hinnad, mis on kehtivad alates 1.jaa- nas. Foto: erakogu. pinnase- ja pinnavee käitlemise tehno- des, on juba tase… Sel aastal ühinesid nuarist 2009. dene päev kulus ühislugude õppimiseks. remoniaalmuusikat. võrgud, pumplad ning puhastussead- meiega rongkäigus tantsuklubi „Black & Hetkel on veehinnad (koos käi- Reede õhtul toimus esimene kontsert Käi- Pärastlõunal esinesid orkestrid kohviku- med. White“ neiud Tallinnast. Nende rõõmsad bemaksuga) eratarbijatele järgmised: na kiriku iidsete müüride jalamil. Õhtu te hoovidel. Meie kollektiivi esinemispai- Nende töökorras hoidmine tantsusammud panid orkestripillidki pa- puhasvesi - 0,74 eurot, reovesi - 1,17 eu- remini helisema. Loodame, et sellest ju- oli ilus, kontsert kõlas hästi ja aplaus oli gaks sai Monopoli kohviku plats ranna- nõuab aga suhteliselt tundlikku tehno- rot, kokku - 1,91 eurot. Asutustele mak- huslikust koostööst saab edaspidi mida- vääriline. Dirigendipuldis käisid kõik kol- ääres. Oli rahvast, oli melu. loogiat ja seadmete soetamist. Põhiva- sab puhasvesi - 0,86 eurot, reovesi - 1,48 gi püsivamat. lektiivide juhid. Puhkpillipäevade lõpetamine toimus rasse investeerimise tulemusel kasvab eurot, kokku 2,34 eurot. 5.-7. augustil osales Väike-Maarja Pasu- Laupäeva hommikul toimusid äratus- Sõru paadikuuris. See on hiidlaste jaoks aga oluliselt ettevõtte põhivara, mille Uue vee- ja kanalisatsioonihin- nakoor V Hiiumaa puhkpillipäevadel, mängud Hiiumaa valdades ja Kärdla lin- legendaarne paik. Seal mängiti pilli, kee- ekspluatatsioonis hoidmine eeldab üle- na kujunemisel on OÜ Pandivere Vesi mille korraldas Emmaste puhkpilliorkes- nas. Meie esinemispaigaks sai Selveri plats rutati jalga ja sooviti üksteisele rõõmsat minekut avariide likvideerimiselt kor- arvestanud prognoosi aastateks 2011 - ter hr. Toomas Paap‘i juhatusel. Üritus oli Kärdla äärelinnas (alumisel pildil). Oli taaskohtumist. rapärase plaanilise hoolduse ja enne- 2015. väga hästi korraldatud. Peale Väike-Maar- kuulajaid, saime austajaid… Päeval mars- Koju jõudsime väsinuna aga õnnelike- tava remondi teostamisele, reoveetööt- Hinnatõus oleks 20% ja Kon- ja ja Emmaste orkestri osales puhkpilli- sisid kõik orkestrid Kärdla keskplatsil, kus na. lusprotsessi ja seadmete teadlikule kurentsiameti poolt heakskiidetuna päevadel veel neli kollektiivi mandrilt - toimus ka teine ühiskontsert „Mardi trum- Lõpetuseks tänan kõiki pasunakoori liik- kontrollile, juhtimisele ja hooldusele. hakkaksid need kehtima alates 1. jaa- orkestrid Põltsamaalt, Aserist, Türilt ja mil“. meid, kes suveüritustel osalesid. Uute torustike rajamine ja pumplate re- nuarist 2012. aastal. Mäetaguselt. Kõik kollektiivid pakkusid Samal päeval toimus Kärdlas kohviku- Suvi hakkab lõppema, aga sügisel ootab konstrueerimine vähendab tunduvalt Uued hinnad kujuneksid (koos ühislugudeks välja kaks pala. Koondor- te päev, mille avatseremoonial viibis ka hr. ees kontsert „115 aastat puhkpillimuusi- avariisid. käibemaksuga) eratarbijale järgmised: kestris esines üle 100 mängija ja nii sai ühis- president abikaasaga. Väike-Maarja Pasu- kat Väike-Maarjas“. puhasvesi - 0,89 eurot, reovesi - 1,44 kontsert päris pikk ja vaheldusrikas. Ree- nakoori ülesandeks oli üritusel esitada tse- Vallo Taar, dirigent Alates 2008. aastast on OÜ Pan- eurot, kokku 2,33 eurot ning asutuste- divere Vesi ellu viinud SA Keskkonna- le: puhasvesi - 1,07 eurot, reovesi - 1,73 investeeringute Keskuse kaasabil ja tei- eurot, kokku 2,80 eurot. nud investeeringuid alljärgnevalt: Uut hinnatõusu on aktseptee- 2008. aastal Simuna aleviku rinud nii vallavalitsus kui vallavoliko- joogivee kvaliteedi parandamiseks 61 gu. 818 eurot ning Väike-Maarja aleviku sademevee kanalisatsiooni otselasu Siinkohal veelkord selgitus ka ohutumaks muutmisel 9555 eurot. uute projektidega esmastele liitujate- Kokku 71 374 eurot (üle 1,1 milj kroo- le: ni), millest omafinantseering moodus- - võtta välja ja esitada täidetult taotlu- tas 11 981 eurot. se blankett liitumiseks OÜ Pandivere 2009. aastal investeeriti Kiltsi Vesi poolt pakutava teenusega (blan- aleviku Turu, Tööstuse, Vahtra tänava- ketid OÜ Pandivere Vesi kontoris Pikk te joogiveega varustamisse 15 858 eu- tn. 7 Väike-Maarja alevik). rot ning Simuna kooli vee- ja kanali- - Leida ehitaja, kes teostab kinnistu pii- satsioonitrasside ühendamiseks kesku- res liitumiseks trassitööd. se puurkaevu ja reoveepuhastiga 79 - Enne kaevetööde täitmist trassidel 180 eurot. Kokku: 95 039 eurot, millest vaatab liitumiskohad üle Pandivere omafinantseering oli 20 117 eurot. Vesi OÜ esindaja. Samal, 2009. aastal tehti algust Miks idamaist tantsu (kõhutantsu) õppida? - Seejärel paigaldab OÜ Pandivere ka Väike-Maarja veemajandusprojek- Miks üldse idamaist tantsu õppima ha- Vesi omal kulul veearvesti, mille alu- tiga. Kolmeaastase (2009 - 2011) Väi- kata? sel hakkab edaspidi toimuma arveldus. ke-Maarja veemajandusprojekti kogu- Kõhutants on kasulik nii kehale kui ka - Ehitustööde vastavusel ja täidetud maksumus oli 901 026 eurot, millest vaimule - see pakub suurt meelelist nau- taotluse alusel sõlmitakse kahepoolne omafinantseering moodustas 215 616 dingut. teenusleping, mis reguleerib edasised eurot. Kõhutantsuga on Eestis tegeletud tegevused. 2011. aastal on Simuna alevi- juba aastast 1996, seega juba 16 aastat ja Klientidele, kes juba omavad ku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tänaseks väga suurt populaarsust kogu- kas reovee või puhta vee teenuslepin- arendamise 3. etappi investeeritud 52 nud nii linna kui maapiirkondades. Meil gut, tehakse olemasolevasse lepingus- 443 eurot, millest omafinantseering on harrastavad kõhutantsu ainult naised aga se allkirjastatud lisamärge uue liitumi- 11 474 eurot. Projekti lõpptähtaeg on Lähis-Idas tantsivad ka mehed. se kohta. 31. augustil 2011. Kõhutantsu peetakse üheks maa- Kõik küsimused ja ettepane- Kokkuvõttes on OÜ Pandive- ilma vanimaks tantsuvormiks. See on ro- kud on teretulnud ning neid on või- re Vesi teinud investeeringuid aastatel mantiline ja naiselik improvisatsiooniline malik esitada OÜ Pandivere Vesi tele- 2008 - 2011 kokku 259 188 euro ehk tantsustiil. Meie keskendume oma tant- fonil 32 61536, tegevdirektorile tel. 523 üle nelja miljoni krooni. Suuremate in- sutrennides alguses tehnikale ja seejärel 8101 või e-postiga pandiverevesi vesteeringute tegemisel oleme kasuta- tantsude õppimisele. @hot.ee, [email protected]. nud KIK-i eraldatud 203 282 euro (ligi Kõhutants erineb kõikidest teis- 3,2 milj krooni) suurust laenu. test tantsustiilidest oma voolavuse, ülinai- Gennadi Filippov Lisaks eelnevatele projektide- selikkuse, romantilisuse ja hurmavuse Pandivere Vesi OÜ, le on alustatud ka Väike-Maarja vee- poolest. Idamaise tantsu liigutused just- Alima kõhutantsijannad Rakvere linnapäevadel. tegevdirektor majandusprojekti laiendusega, mis kui “sulavad ühte kokku” ja moodusta- vad kaunilt voolava vaatepildi. remini tunnetama õppida. Selleks, et kõhutantsu hästi omandada, Idamaine tants on loominguline, tuleks olla järjekindel, tahtejõuline ja kan- Kes sobivad kõhutantsu tantsima? lõbus ja romantiline tantsuvorm. natlik. Sõnad mis kirjeldavad kõige Kõhutants on sobilik igale naisele sõltu- Milliseid lihaseid treenib kõhutants ja paremini kõhutantsu on “pühendumine” Postiteenused mata pikkusest, vanusest ja kehavormi- mis kasu annab? ja “õpihimu”! Kuna paraku miski siin elus dest, seega kõigile, kellele meeldib tantsi- Kõhutantsu liigutused on suunatud roh- ei tule lihtsalt - nii ka kõhutants areneb, Triigi kaupluses E-L 10.00 – 16.00 da ning trenni teha. Tantsutundidesse on kem naise kehale kui kätele ja jalgadele. täiustub samamoodi nagu iga teinegi tant- Simuna kaupluses Aldar E-R 9.00 – 20.00 oodatud ka tütarlapsed, kellel on haka- Kõhutants treenib keha erinevaid piirkon- sustiil. Aga vaev on seda väärt, sest tule- Kiltsi RR Lektuse kaupluses E-R 10.00 – 18.00 ja L, P 10.00 - 17.00 nud naiselikud kehavormid juba välja are- di: nt. tuharaid, puusi, vaagna-, kõhu-, rin- must on vapustavalt kaunis! nema. na- ja õlalihaseid, samuti käe ning jalali- Kõige selle kauni saavutamiseks - kirjade ja pakkide vastuvõtmine ja väljastamine Kõhutants mõjutab inimese kõn- haseid. alustame meiegi oma uut hooaega ok- - maksete vastuvõtmine nakut, muutes seda enesekindlamaks, Kõhutants aitab ennetada soola- toobrist nii Väike-Maarja kui Simuna Rah- - rahakaartide vastuvõtmine graatsilisemaks ja pehmemaks. Samuti de ladestumist, luuhõrenemist ja radiku- vamajas. Täpsem info varsti meie kodu- - ajakirjandustellimuste vastuvõtmine muudab tants kehahoiaku sirgemaks. liiti. Aitab ka lapseootel naisel sünnitami- lehelt www.alima.net.ee või rahvamaja- - postmarkide-, postkaartide, ümbrike jms müük Kõhutants sobib nii tantsijale kui seks end ette valmistada ja hiljem peale dest. Alati võib helistada ja küsida infot ka naisele, kes pole veel kunagi tantsimi- sünnitust lihastel taastuda ja oma endist Epult tel. 5563 8128. vormi tagasi saada. Ilusat suve lõppu! Info: www.post.ee sega tegelenud- see tantsustiil aitab liigu- tustel plastilisemaks muutuda ja keha pa- Kaua kõhutantsu õppimine aega võtab? Epp Kaljos 6 August 2011

16.20 MAAKONNALIINID 16.25 Loksa Teenindab Kiiker OÜ Õpilasliinide ajad 16.28 Ärina 16.33 Väike-Maarja Liin nr 59 Peatus E-R E-N R R,P R,P eeloleval kooliaastal Reede Väike-Maarja 6.55 15.55 14.00 16.15 19.15 ÕPILASLIINID 14.12 Ilmandu Liin 6 Peatused: Kaarma 6.58 15.58 14.03 16.18 19.18 Teenindab M.K.ReisX OÜ 14.18 13.50 Väike-Maarja algkool Äntu - - 14.08 - - 14.25 Aavere 13.55 Väike-Maarja Gümn. peamaja Kaarma - - 14.13 - - Esmaspäev - reede 14.30 Pikevere 14.00 Triigi bussipeatus Ebavere 7.00 16.00 14.15 16.20 19.20 Liin 1 Peatused: 14.40 Ebavere 14.05 Avispea bussipeatus Vao Tee 7.02 16.02 14.17 - - 7.30 Vao 14.45 Väike-Maarja 14.10 Määri Vao - - - 16.25 19.25 7.45 Kiltsi mõis 14.15 Pudivere Vao Tee - - - 16.27 19.27 7.50 Vao Esmaspäev - neljapäev 14.18 Pudivere teerist Kiltsi mõis - 16.05 14.20 - - Liin 4 Peatused 14.23 Vao Tee - 16.07 14.22 - - Esmaspäev -reede 13.50 Väike-Maarja algkool 14.30 Väike-Maarja Kiltsi 7.06 16.12 14.27 - - Liin 3 Peatused: 13.55 Väike-Maarja Gümn. peamaja Raigu 7.13 16.18 14.33 - - 7.05 Väike-Maarja 13.57 Väike-Maarja bussijaam Reede Pikevere 7.16 16.21 14.36 - - 7.10 Äntu 14.00 Triigi bussipeatus Liin 9 Peatused: Aavere 7.21 16.25 14.40 - - 7.15 Pudivere teerist 14.05 Avispea bussipeatus 13.50 Väike-Maarja algkool Raigu 7.25 16.29 14.44 - - 7.18 Pudivere 14.10 Uniküla 13.55 Väike-Maarja Gümn. peamaja Kiltsi (saabub) - 16.35 - 16.30 19.30 7.20 Määri 14.15 Määri 14.00 Väike-Maarja lasteaed Kiltsi (väljub) 7.31 16.40 14.50 16.40 19.40 7.25 Avispea bussipeatus 14.20 Pudivere 14.10 Eipri Vao tee 7.35 16.44 14.54 16.42 19.42 7.30 Triigi bussipeatus 14.20 Pudivere teerist 14.20 Raeküla Kiltsi mõis 7.38 - - - - 7.40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 14.25 Äntu 14.25 Pandivere Vao tee 7.40 - - - - 7.45 Väike-Maarja lasteaed 14.30 Väike-Maarja 14.30 Vesioru Vao - - - 16.43 19.43 7.50 Väike-Maarja algkool 14.35 Väike-Maarja Ebavere 7.43 16.46 14.56 16.48 19.48 Esmaspäev - neljapäev Kaarma 7.45 16.48 14.58 16.50 19.50 Esmaspäev - reede Liin 5 Peatused: Reede Väike-Maarja 7.50 16.52 15.02 16.53 19.53 Liin 7 Peatused: 15.30 Väike-Maarja algkool Liin16 Peatused: 7.00 Väike-Maarja 15.35 Väike-Maarja lasteaed 13.50 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7.05 Ärina 15.40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 13.55 Väike-Maarja lasteaed Liin nr 10 7.08 mõis 15.50 Vesioru 14.00 Väike-Maarja algkool E-R E-R Peatus E-R E-R 7.15 Pandivere 15.53 Pandivere 14.05 Koonu - 15.50 Rakke - - 7.20 Raeküla 15.58 Raeküla 14.10 Koonu mõis - 15.52 Gümnaasium - - 7.30 Eipri 16.05 Vana kuivati 14.15 Aburi 6.45 15.55 Rakke 8.05 17.00 7.35 Väike-Maarja lasteaed 16.10 Eipri 14.20 6.47 15.57 Vallamaja 8.03 16.58 7.40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 16.15 Triigi bussipeatus 14.25 6.49 16.00 Lammasküla 8.01 16.56 7.45 Väike-Maarja algkool 16.20 Avispea 14.35 Kännuküla 6.51 16.02 Väike-Tammiku 7.59 16.54 16.23 Uniküla 14.43 Porkuni 6.56 16.08 Hirla 7.54 16.49 Esmaspäev - reede 16.30 Määri 14.48 Loksa 6.58 16.10 Simuna kalmistu 7.52 16.47 Liin 10 Peatused: 16.35 Pudivere 14.52 Ärina 7.00 16.12 Simuna 7.50 16.45 6.45 Väike-Maarja 16.38 Pudivere teerist 14.58 Väike-Maarja - 16.13 Simuna kool 7.49 - 7.05 Koplitaguse 16.43 Rastla - 16.15 Simuna 7.48 16.44 7.10 Assamalla 16.48 Mäe Esmaspäev - reede 7.07 16.22 Karaski 7.40 16.37 7.15 Aburi 16.55 Väike-Maarja Liin 17 peatused 7.10 16.24 Luusika 7.37 16.35 7.20 Kännuküla 7.10 Simuna bussijaam 7.15 16.27 Käru 7.33 16.32 7.28 Porkuni Esmaspäev - neljapäev 7.20 Määri 7.17 16.29 Töökoda 7.31 16.30 7.31 Loksa Liin 8 Peatused 7.25 Avanduse 7.22 - Salla 7.25 - 7.35 Ärina 13.50 Väike-Maarja algkool 7.30 Simuna kool 7.40 Väike-Maarja algkool 13.55 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7.35 Nadalama da - see aga tähendab, et omandatud kasutame me statistilisi meetodeid, et 7.45 Väike-Maarja Gümn. peamaja 14.03 Eipri 7.38 Kurtna oskused käivad alla. Seega on meie valida välja esinduslik juhuvalim. Sel- 7.50 Väike-Maarja lasteaed 14.15 Raeküla 7.40 Võivere „kohta“ väga raske ennustada. Oluli- lises valimis esindab iga inimene ligi 14.20 Pandivere 7.45 Hirla sem siiski kui pingerida, on antud sadat endasarnast. Kuid ainult inime- Esmaspäev - reede 14.23 Vesioru 7.50 Orguse uuringu puhul õppetunnid selle koh- sed, kes on sattunud valimisse, võivad Liin 12 Peatused 14.30 Koonu 7.55 Simuna kool ta, kuidas oskusi arendada, kellele ja uuringus osaleda. Seetõttu ei saa vali- 16.30 Väike-Maarja lasteaed 14.35 Aburi milliseid koolitusi pakkuda, kuidas misse sattunud inimesi asendada. Kõi- 16.35 Triigi keskus 14.40 Kännuküla Esmaspäev - reede haridussüsteemi efektiivsemaks muu- gile vastajatele saadetakse koju kiri pal- 16.40 Triigi bussipeatus 14.45 Koonu mõis Liin 18 Peatused: ta. vega osaleda. On väga oluline, et kõik 16.45 Avispea bussipeatus 14.50 Ärina 13.00 Simuna kool Praktiline kirja saajad leiaksid aega küsimustele 16.48 Avispea küla lõpp 14.55 Väike-Maarja 13.10 Kissa Eestis on oma valmisolekut uuringu- vastata. Vastajatele on ette nähtud ka 16.55 Pudivere 13.15 Määri tulemusi poliitikakujundamises ar- kingitus. 17.00 Rastla Esmaspäev - neljapäev 13.25 Orguse vestada näidanud 3 uuringu nõukok- TEAN ja OSKAN rahvusvahe- 17.03 Äntu Liin 15 Peatused 13.35 Nadalama ku kuuluvat ministeeriumi: haridus- line nimi on PIAAC (Programme for the 17.10 V-Maarja 15.30 Väike-Maarja algkool 13.38 Kurtna ja teadusministeerium, sotsiaalminis- International Assessment of Adult 15.35 Väike-Maarja lasteaed 13.45 Hirla teerium ning majandus- ja kommuni- Competences) ning see on osa OECD os- Esmaspäev - neljapäev 15.40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 13.50 Simuna bussijaam katsiooniministeerium, lisaks riigi- kuste strateegiast. Eestis viib uuringut Liin 2 Peatused: 15.45 Koonu kantselei, täiskasvanute koolitajate as- läbi Haridus- ja Teadusministeerium 13.45 V-Maarja algkoolimaja 15.50 Koonu mõis Teisipäev ja reede sotsiatsioon Andras, Kutsekoda jt. See- koostöös Statistikaametiga, seda finant- 13.47 V-Maarja gümn. peamaja 15.55 Aburi Liin 19 ga panustavad kõik vastajad veidi ka seerib Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik 14.00 Kiltsi mõis 16.00 Assamalla 13.45 Simuna bussijaam (ootab ära sellesse, et muuta meie laste haridus, programmi PIAAC - Eesti raames. 14.02 Vao tee 16.05 Koplitaguse nr. 44 Rakvere ATP liini) meie kõigi koolitusvõimalused ja laie- Väike-Maarja vallas viivad 14.07 Kiltsi ülesõit 16.15 Kännuküla 13.55 Käru malt meie riigi tulevik veidi paremaks. uuringut läbi Statistikaameti küsitlejad: 14.10 Simuna 13 000 Sirje Müürsep, Kristi Kuusik, Kaja On liiga kallis ja ajamahukas küsitle- Tamm. Uuring, mis tahab muuta maailma da kõiki Eesti täiskasvanuid. Seetõttu Aune Valk

Augustis algab kõige laiaulatuslikum gist, vajaliku info leidmine spordivõist- ilmselgelt enam tehtud tööst ja muust täiskasvanute oskusi mõõtev uuring, luse kohta, koosolekuaja broneerimi- elukogemusest ning koolitustest. Need Sündmuste kalender mis maailmas seni tehtud. Eesti jaoks ne, hindade võrdlemine jne. Kui vas- on vaid mõned näited vastustest, mida on see uuring esmakordne ja samas ka taja pole varem arvutit kasutanud või antud uuring võimaldab anda. Mitte- KULTUUR suurim isikuuuring, mis Statistikaamet tunneb ennast seejuures ebakindlalt, representatiivsete valimite ja katseta- 20. augustil kell 12.00 tähistatakse Väike-Maarja rahvamajas on läbi viinud. TEAN ja OSKAN uurib siis saab ülesandeid lahendada pabe- misjärgus uurimisvahendite tõttu ei taasiseseisvumispäeva. Päevakohase ettekandega esineb gümnaasiumi vi- 25 riigis, kuidas 16-65-aastaste inimes- ril. Küsimustele saab vastata nii eesti saa prooviküsitluse tulemuste põhjal listlane Raivo Tammus. Külaline on politoloog Rein Toomla. Esineb Väike- te haridus, töökogemus ja tehnoloogia- kui vene keeles. teha usaldusväärseid järeldusi. Tuleb Maarja Gümnaasiumi tütarlastekoor (dirigent Ly Ipsberg). Info Heli-Liivia kasutus mõjutavad nende elu, kui head Oskused ja haridus oodata lõplikke tulemusi, mis valmi- Komp, tel 326 1837 on inimeste oskused ning kuidas os- Möödunud aasta suvel viidi läbi sama vad kahe aasta pärast. 27. augustil kell 11.00 algab Simunas matk Struve kaarel. Jalgsimatka käi- kuste taset hoida ja tõsta. Eestis saavad uuringu prooviküsitlus, mis näitas, et Naabrist parem? gus suundutakse Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna otspunkti tä- kaheksa kuu jooksul kutse uuringus oskuste mõõtmine annab haridustase- Ehkki küsimusi, millele antud uuring histava Katkutulba juurest Võivere tuuliku juures asuva Võivere otspunkti osalemiseks 13 000 inimest. Väike- me kõrval olulist lisateavet ennusta- vastata võimaldab on sadu, on neist juurde. Matkale oodatakse kepikõndijaid ja muidu käijaid, matka pikkus on Maarja vallas on osalejaid 48. maks erinevaid majanduslikke ja sot- kõige põletavam kindlasti, mis „koha“ 4,9 km. Pärast matka meenutame nii Struve ettevõtmisi Simuna-mail kui Eriline ja huvitav siaalseid erinevusi nii riigisiseselt kui me riikidevahelises võrdluses saame - tema tegevust laiemalt ning sööme ühiselt lõunasuppi. Pärast ürituse lõppu TEAN ja OSKAN uuringut ei tee erili- riikide vahel. Näiteks on riigiti erinev kui targad me siis ikkagi oleme. Kuna viib buss soovijad Võiverest Simunasse tagasi (autod saab matka ajaks jätta seks mitte ainult tema suurus: osale- see, kuivõrd väärtustatakse palga meil on head PISA tulemused, üsna spordihoone juurde parklasse). Info telefonidel 524 5369 (Ilve), 5668 8178 vate riikide ja inimeste arv, vaid ka see, maksmisel oskusi, kuivõrd haridust. Ja kõrge keskmine haridustase võrreldes (Liivika), 528 0898 (Mart). et varem pole täiskasvanute oskusi ar- kuigi muude teguritega võrreldes (va- paljude riikidega ning viimastel aasta- 9. septembril kell 11.00 toimub Väike-Maarja rahvamajas Pandivere pae- vuti abil uuritud. Kaasaegsed igapäe- nemate sotsiaal-majanduslik staatus, tel on kasvanud ka osalus täiskasvanu- konverents. Info Aivar Niinemägi, tel 51911679, www.pandivere.eu vaelus ette tulevad ülesanded, mis vanus, koolitused) ennustavad koolis te koolituses, siis võiks ju loota häid SPORT nõuavad probleemide lahendamist in- käidud aastad oskuste taset kõige pa- tulemusi ka selles uuringus. Samas on 27. augustil kell 10.00 algavad Triigis valla meistrivõistlused jalgpallis. Info ternetis, teevad uuringus osalemise ka remini, väheneb see seos vanuse kas- meil kõrge töötus ja paljud inimesed Ants Rikberg, tel 529 0745. vastajale põnevaks. Ülesanneteks on nt vades nullilähedaseks. Vanemate ini- töötavad ametikohtadel, milles nad ei 17. septembril kell 10.00 algab Väike-Maarja spordihoone sünnipäevatur- raamatu otsing elektroonsest kataloo- meste puhul sõltuvad nende oskused saa oma omandatud haridust kasuta- niir võrkpallis. Info Ants Rikberg, tel 529 0745. August 2011 7 15 aastat muusikakooli Noortekeskuse suvi: tööle pani punkti Väike-Maarjas Hiiumaa-reis

1.septembril täitub Väike-Maarja Muu- sin esimesena Mart Ausi. Tema astus Käes on aeg, mil astrid löövad lahti ja avarat spordisaali. sikakoolil 15. tegutsemisaasta. Nende Väike-Maarja Muusikakooli 1996.a. Prae- oma säravad õienupud ja pihlakatele Edasi rändasime Sääre aastatega on kool kasvanud, arenenud gu õpib Mart trompetit EMTA-s III kur- tekivad kaela punased ja oranzid pär- tirbile. Enne veel ootas ja saanud võrdväärseks partneriks teis- susel, Belgia Kuninglikus Flaami Konser- likeed. Koolinoored valmistuvad taas meid Käina noortekes- tele haridusasutustele. vatooriumis Antwerpenis II kursusel. pikaks kooliaastaks. Ent kas on piisa- kus ja selle lahke pere- 15 aastat tagasi, 1.septembril Meenub veel Tauno Vilu (Eesti Muusi- valt puhatud, et jaksata läbi sügise ja naine. Neil on väikse- 1996. aastal alustas tööd Väike-Maarja ka- ja Teatriakadeemia), Taavi Orro ja Karl talve, kevadeni tarkust koguda? mad ruumid kui meil. Muusikakool. Elias Teder (H.Elleri nim. Tartu Muusi- Noortekeskus on omalt poolt Käina noored saavad Ükski kool aga ei saa lihtsalt tek- kakool). Küllap on neid teisigi ja kindlas- püüdnud pisut suvele elevust lisada. siiski oma väikesele kida. Selleks peab olema suur vajadus. ti see nimekiri aastatega täieneb. Suve alguskuudel sai umbes 80 noort ruumile lisaks kasutada Peab olema tahe ja inimesed, kes asja nii Muusikakool on huvialakool, osa noortekeskuste ja valla korralda- avaraid rahvamaja ruu- kaugele viivad. Küllap oli tähtede seis mis töötab riiklike programmide ja õp- tud töö- ja puhkelaagrist. Noored te- me ja osaleda sealsetes muusikakoolile soodne, sest kõik eelpool pekavade alusel. Kooli lõpetanud saavad gid erinevaid heakorratöid Väike- ringides, kuna asutakse nimetatud tingimused olid täidetud. Nii diplomi, mis annab neile eelise muusi- Maarja valla avalikel haljasaladel, Väi- ühises majas. tuli tollase Väike-Maarja Vallavolikogu kaõpinguid jätkata. Aga mitte ainult. ke-Maarja kalmistutel, Simuna kalmis- Kinnitasime esimehe Olev Liblikmanni poolt ettepa- Muusikakool avardab silmaringi, kasva- tul, Väike-Maarja kirikaias, Väike- keha “Lestas ja Lambas” nek tegeleda uue kooli loomisega. tab tänulikku kontserdipublikut, annab Maarja jäätmejaamas. Simuna piirkon- ja jätkasime pikka mat- Muusikakooli käimalükkajaid liikmeid isetegevuslikesse orkestritesse, na noored aitasid peamiselt Avanduse ka mööda maariba mer- oli kindlasti palju rohkem, aga enam mee- kooridesse ja ansamblitesse... Muusika on mõisa tühjaks kolida. re. Tagasiteel ootas kõi- nuvad tollane abivallavanem Peeter Albi osake meie elust, osake meie egost. Aga ega siis ainult tööd tehtud! ki kosutav suplus meres ja haridusosakonna juhataja Mihkel Kui sport hoiab korras füüsist, Esimese vahetuse noortega külastasime ja ühispilt Leigari ees. Mänd. siis muusika annab rammu hingele ja vai- Emumäge, kus Emumäe arenduskesku- Enne õhtut külastasime Selleks, et koolitusluba ministee- mule. Ja kõik koos moodustab ühtse ter- se agarad daamid tegid meile pika mat- Sõru sadamat, mille riumist taotleda, tuli täita palju pabereid. viku. ka, korraldasid maastikumänge ja täitsid kaudu saab praamiga 1996.a kevadel esitas Väike-Maarja Val- Väike-Maarja Muusikakool on ka väsinud seltskonna kõhtusid hea ja Saaremaale Triigi sada- lavolikogu paremaga. masse. Haridusmi- Teise vahetusega käisime Eisma Õhtuks jõudsi- nisteeriumile külalistemajal abiks koristus- ja värvimis- me Emmastesse, kus taotluse koo- töödel. Lisaks tööle ja väikesele vihmale plaanisime ka ööbida. litusloa saa- said kõik abilised kõhud täis mustikatest, Emmaste noortekeskus miseks Väi- mida kasvas kõikjal metsa all, ja pererah- rabas meid suurepärase ke-Maarja va küpsetatud supist. maja ja vastuvõtuga, Jäätmejaama planku õlitamas. Foto: Meeli Veia Muusika- Noored said lustida palliplatsil meie käsutusse anti koolile. Luba võrkpalli ja indiakat mängides. Ka ran- kogu, värskelt renoveeritud maja. Kogu oli soov ronida veel Tahkuna tuletorni, anti. Sisseas- na kasutamine oli meile piiramatu. Sel noorte seltskond asus aktiivselt kasuta- süüdata küünal Estonia hukus hukku- tumiskatsed nud ja veel sündimata laste mälestusmär- toimusid ke- gil, lisada rist Ristmäele, süüa lõunat vadel. Kärdlas. Ehk on kaks päeva lühike aeg, et saada piisav ülevaade Hiiumaast ja 1.septembril hiidlastest, aga kõik reisilised olid rõõm- 1996.a alus- sad ja rahul ning paljudel soov võimali- tas õpinguid kult ruttu tagasi tulla. Väike-Maar- Nii see malevasuvi mööduski: ja Muusika- täis rõõmsat sagimist, vihma ja reisimist. koolis 50 õpi- Ott Andre õppis õppekeskuses ja muusikakoolis. Meie malevategevustele pandi last. Õpetaja- oma õla alla Väike-Maarja Vallavalitsus, tena asusid tööle Regina Altrov, Raivo nende 15 aasta jooksul ennast kirjutanud Eesti Noorsootöö Keskus ja SA Keskkon- Narits, Meelis Allsoo, Väino Pall, Eve Eestimaa kaardile. Meie õpilased on osa- na Investeeringute Keskus. Aitäh! Sarnet. Väike-Maarja Muusikakooli esi- lenud vabariiklikel ja ka rahvusvahelis- meseks direktoriks sai Vallo Taar. Õpita- tel konkurssidel ning saavutanud seal Nagu iga masin vajab remonti, vateks erialadeks olid klaver, viiul, akor- kõrgeid auhinnalisi kohti. nii vajab akude laadimist ka inimene, see- dion, klarnet, flööt, trompet ja kitarr. Hil- Aga alati ei ole võit kõige oluli- tõttu on noorsootöötajad juuli lõpust pea jem lisandus veel teisigi erialasid. sem. Palju olulisem on, et õpilasele meel- augusti lõpuni puhkusel ja noortekeskus See on väga lihtsustatud saamis- diks see, millega ta tegeleb. Meeldiks suletud, vaid sünnipäevadeks oleme uk- lugu. Nagu iga uue asjaga, oli ka siin esi- tema pill, mida õpib. Meeldiks muusika, sed avanud. algu segadust, kahtlejaid... Eriline tänu mida annab pillist välja võluda. See ongi Kohtume varsti, et viia ellu uusi kuulugu tolleaegsele volikogule ja valla- õpetajate kõige tähtsam ülesanne - teha ideid ja jätkata uute põnevate tegevuste- valitsusele! Eelkõige tänu nende toele ja noorele muusika hingelähedaseks. ga. Tegutsemist jätkab noortekogu ja heale tahtele sai Väike-Maarja Muusika- Sooviksin lõpetuseks õnnitleda Simuna noortekeskust Simuna tuletõrjemajja kolimas. Foto: Meeli Veia noorte päästjate ring. Alustamisel on nn kool eluõiguse. Ja see kool kestab tänase kõiki Väike-Maarja Muusikakooli õpila- päevani. si ja õpetajaid, vilistlasi ja lapsevanemaid ajal oli jahe ilm, mis suplema ei kutsu- kooli 15-nda sünni- nud, vaid julgemad võtsid vaevaks jal- päeva puhul! gupidi vette minna. Tagasiteel vallutati Täname toetuse eest tunniks Põhjakeskus. Väike-Maarja Vallavo- likogu ja Vallavalit- tippsündmuseks võib lu- sust! Täname kõiki, geda ekskursiooni Hiiumaale. Saar võt- kes on meisse hästi tis meid vastu kuuma päikese, lahke pe- suhtunud ja meid toe- rerahva ja merelise kliimaga. Reis oli va- tanud! litud noorte endi poolt ja mõeldud pea- Väike-Maarja miselt puhkamiseks. Seepärast ei külas- Muusikakooli sünni- tanud me muuseume ega järginud ran- päevakontsert toimub get marsruuti, vaid valisime sinnasõidul laupäeval, 15.oktoobril kohad, mida soovisime näha ja külasta- kell 15.00. da. Maksis enamuse arvamus. Nii me siis Olete kõik oodatud! sattusime Suuremõisa (Pühalepa) mõisa Vallo Taar, parki ja hoonetesse. Muide, leidsime aiast Väike-Maarja aednikuna töötamas meie valla endise Muusikakooli noore Merje Suitsu. direktor Külastasime ka mõisahoonetes Tänavune lõpetaja Johannes Richard Sepping. asuvat noortekeskust, selle klaasikoda

Hetkel õpib Väke-Maarja Muu- Kirikaeda korrastamas. Foto: Meeli Veia sikakoolis 65 õpilast Väike-Maarjast ja Muusikakool võtab mistuseks neile, kel on plaanis järg- ma Emmaste noorte vabaaja veetmiseks padjaklubi, kus on plaanis erineva näpu- naabervaldadest. Seda koos Simuna koo- vastu uusi õpilasi misel aastal muusikaõpinguid alus- mõeldud mitmesuguseid vahendeid. tööga tegelema hakata. liga, mis liitus valdade ühinemisega. tada. Eelklassis lauldakse, mängi- Et aga kogu aasta tore, huvitav Pühapäeval, 28. augustil kell 15.00 Öörahu ei tahtnud ega tahtnud tulla.... Muusikakoolis töötavad õpetajatena li- takse ja tutvutakse erinevate pilli- ja mõnus oleks, tuleb igaühel ise tulla, ise toimuvad Väike-Maarja Muusika- Hommik saabus noortejuhtide saks eelpool nimetatutele Valve Libene, de ning nende võimalustega. tegema. koolis sisseastumiskatsed uutele ühiselt küpsetatud värskete pannkooki- Rutt Vilu, Sirje Sõnum, Aadu Kalda, Eelklassi saab registreerida Kohtumisteni Väike-Maarja õpilastele. Õpitavad erialad: klaver, de ja moosiga. Angela Raik, Irina Bronzova ja Karina septembrikuu jooksul. noortekeskuses! viiul, akordion, puhkpillid. Söödud-joodud, koristatud ja Volosina. Abiks on käinud ka õp.Darja Eelklassi õpilased ei pea te- Meie tegemiste kohta saab infor- Ette valmistada üks laul. maja perenaisele üle antud, võis jätkata Roditsenko. gema sisseastumiskatseid. matsiooni Facebookist: Info tel. 3261177, 5031910 taas saart vallutama. Ees ootasid Vana- Regina Altrov ja Meelis Allsoo Registreerimine ja info Väike-Maarja noortekas - https:// Muusikakoolis alustab jõe õpperada ja Kõpu tuletorn. Tuletorn kahjuks meil enam ei tööta. Aga meil on tel. 326 1177, 503 1910. võttis paljudel põlved värisema ja mit- www.facebook.com. töötanud õpetajatena ka Katrin Nuume tööd eelklass Väike-Maarja Muusikakooli meid torn seepärast ei meelitanudki. Järg- Meeli Veia, ja Ly Ipsberg. Oktoobris alustab tööd muusikakoo- aktus toimub neljapäeval, nesid Rebasemäe matkarada, Kõrgessaa- Väike-Maarja noortekeskuse Meie koolist on siirdunud noori li eelklass. Eelklass on heaks etteval- 1. septembril kell 18.00. re vaba aja keskus, mille halduses asub juhataja ka muusikaõpinguid jätkama. Nimetak- ka noortekeskus. Enne praamile jõudmist 8 August 2011

tati poognaid hommikuni välja, grilliti Seeniorõpetajad kohtuvad Triigi küla vägev jaanituli liha ja nauditi ilutulestikku. Kokkuvõte Triigi küla heaolu- korra kuus küsitlusest (kokku vastas 28 inimest): Väike-Maarja gümnaasiumi seenior- on rääkinud Heli-Liivia Komp jne. ja heaoluküsitlus Külaruume seostatakse jätkuvalt spordihoonega, mis täidab juba aastaid õpetajad on muuseumis koos käinud Traditsiooniliseks on kujune- Nagu viimastel aastatel tavaks, peeti ka Köieveos võttis jällegi oma Avispea võist- külakeskuse rolli. 15 inimest arvas, et 3. septembrist 2004. aastast. Esimesest nud jõuleelne koosviibimine ja sünni- seekord Triigi külas maha vägevad jaa- kond, kes vaatamata tihedale konkurent- praegused külaruumid tuleks ära remon- kogunemisest on meeles Hele Roosi päevade tähistamine. nid. Seekord oli pidu 22. juunil, algusega sile seljatas kõik vastased. tida (asuvad spordihoone tagaotsas); 11 sõnad: „ Annaks Jumal tervist, hakkab Tänavu maikuu kohtumisel oli kell 20 ikka vanas heas pargis, kus pärast Oma kohaloluga austas Triigi inimest arvas, et ainult spordihoonest huvitavaks minema!“ meid üheksa: Asta Kuristik, Maimu eelmise aasta augusti tormi on rohkem jaanituld taaskord Hundisilma talu pe- piisab, ja 2 inimest, et võiks leida uue Tore on kohtuda kolleegidega Kalvet, Aino Leppik, Li-Ann Lehtmets, avarust ning ka võimas lõkkekuhi. remees Edgar Savisaar, kes kohalike kü- koha, kuid midagi konkreetset keegi ei kord kuus, kuulata mõnda huvitavat Armilda Lilleberg, Aino Lukman, Me- Tegelikult algas jaanipäev juba laelanikega toredalt aega veetis. Savisaa- osanud pakkuda. loengut ja lihtsalt niisama vestelda. rike Ojasaar, Helene Roos, Irma Sild. hommikupoolikul, kui külarahvas käed re üllatus oli suur, kui järsku Evelin Sepp Järgmine küsimus puudutas Oleme ka pannud paberile koolis töö- Sügisel ootame endi sekka kõi- talguteks ühendas. Suure seltskonnaga temalt autogrammi küsima tuli. Nimelt Triigi külaplatsi asukohta. 23 inimest olid tamise mälestusi. Virve Alas on järje- ki omaaegseid koolitöötajaid: kantse- lendas töö nagu muiste ning paari tunni- oli tegu kunagise keskerakondlasest rii- kindlad, et plats võiks olla endiselt mõi- kindlalt kirjutanud meie kroonikaraa- leiametnikke, pioneerijuhte ja muidu- ga oli plats korras. Peole jõudsid esime- gikogu liikme Evelyn Sepa nimekaimu- sa pargis. Viis külaelanikku olid seda matut. Esinemas on käinud endine gi praegu veel töötavaid õpetajaid-pen- sena kohale lapsed, kellele külaaktiiv lõ- ga ning pärast autogrammi aeti veel põ- meelt, et lõkkeplats võiks olla spor- kolleeg Irma Elstrok Tapalt, oma elust sionäre. busaid ning sportlikke mänge distaadioni juures. ja koolitööst on kõnelenud Armilda Soovime gümnaasiumi juht- korraldas. Nii selgitati parim Seejärel tuli kõigil vastajatel jär- Lilleberg ja Irma Sild, päästekooli on konnale ja õpetajatele algavaks õppe- kotijooksus, saapaviskes, köie- jestada Triigi suurimad mured- tutvustanud õppekorralduskeskuse aastaks rahulikku meelt ning tööar- veos, jalgpalli kõksimises ning probleemid. Kõige suurem mure juhataja Imbi Jäetma, võimla ehitust mastust! vägikaikaveos. Üllatav oli just sai viis punkti, väikseim ühe punk- tolleaegne haridusnõunik Olga Mets, Väike-Maarja gümnaasiumi tüdrukute südikus, kes olid nii ti. Tulemused olid järgmised: 105 eakate tervisest on kõnelenud valla sot- seeniorõpetajate nimel mõnelgi alal poistest paremad. punkti kogus katlamaja amortisee- siaalosakonna juhataja Ene Kinks, ki- Li-Ann Lehtmets Võistluste vahepeal rumine. 91 punkti kogus nii puu- riku ja pastoraadi remondi olukorrast tegi Raivo Tammus kokkuvõt- dulik tänavavalgustus kui ka vähe- te Triigi küla heaoluküsitlu- ne huvitegevus. 64 punkti said auk- sest. Selle läbiviimisele aitasid Mõisamäng tõi Kiltsi mõisa likud teed ja 60 punkti lagunevad kaasa Siret Kotka, Arvo Kaare hooned. ja kohalikud noored (vt küsit- uudistama 600 huvilist Kõik vastajad said teha ettepane- luse kokkuvõtet artikli lõpus). kuid külainfo levitamise kohta. 25 Külastusmäng „Unustatud mõisad viija Merje Leemets. Kohaliku kohvi- Taolise ettevõtmise vajadus vastanut 28-st arvas, et parim viis 2011“ on selleks korraks lõppenud. ku perenaiseks-kondiitriks oli Taimi ilmnes seoses uue arenguka- on levitada uudiseid läbi kuulutus- Kuue suvepäeva jooksul sai 597 küla- Märtsin, kes teenis kiidusõnu maitsva- va koostamisega, mis varsti ka te (majadel, poel, spordihoones jm). list nautida kontserte, külastada koha- te küpsetiste-kookide kui soolaste hõr- vastu võetakse. Tarmo ja Aule Kolm inimest arvas, et vajalik oleks likku kohvikut, näha Kiltsi loomelaag- gutiste eest. Tänusõnad kuuluvad õpi- Rebaste juhtimisel tänati Trii- ka külainimeste läbihelistamine kü- ris valminuid töid, osaleda viltimise lastele Triinu Hiielaiule ja Anni Pentile, gi aktiivsemaid inimesi ning laaktiivide poolt. Leiti ka, et info töötoas, sõita kaarikuga, ratsutada po- kes tulid suurepäraselt toime piletite meenutati külavõistluste esi- võiks levida küla kodulehe, post- niga, silitada koduloomi ja nautida ja trükiste müüjatena kui giididena. kohta. Kiitmata ei jäänud ka kasti ja otsese suhtluse kaudu ning renoveeritud mõisahoone ilu koos as- 2011. aastal on Kiltsi mõisa kü- Rebased ise, kes on viimasel tehti ka ettepanek külalehe välja- jatundlike giidide selgitustega mõisa lastanud üle 1100 inimese. Kaugeim ajal Triigi külaelu palju elavda- andmiseks. ajaloost. Meelelahutust oma kontserti- külaline on olnud Austraaliast aga li- nud. Viimaks said vastajad tuua välja dega pakkusid Diana Liiv - Tanya saks veel Venemaalt, Saksamaalt, His- Murumänge oli ka veel erinevaid probleeme, millega Shargo, EELK koguduse kiri- paaniast, Rootsist, Soomest, Lätist, täiskasvanutele. Alustati hant- tuleks Triigi külas lähitulevikus val- kukoor, Rakke-Kadrina naiskoor, Kilt- Ameerikast ning admirali järeltulija Iis- liloopimisest, kus naistest kait- la abiga tegeleda (samuti saab vald si laulumemmed, ansambel Nipernaa- raelist. ses edukalt tiitlit Aivi Komp, aidata külas esilekerkinud problee- di, tantsurühm Tamadur, Vallo Taar. Jätkuvalt võtame külalisgrup- kes suutis 15 kg hantlit sirgele me lahendada): auklikud teed, Viltimise töötoas oli juhendajaks Sig- pe (alates 10 inimesest) vastu 2-3-päe- käele visata 20 korda. See on vähe üritusi-huvitegevusi, sealhul- ne Tammoja. Oma koduloomi tõi sili- vase etteteatamisajaga, millest palun ka küla uus rekord. Meeste gas just noortele, lagunevad hoo- tamiseks-vaatamiseks, korraldas kaa- anda teada e-kirjaga [email protected] seas oli konkurents mõnevõr- ned, külaruumide arendamine, rikusõitu ja ratsutamist Reelika Möldre või telefonil 5557 5301. ra tihedam, kuid võitjana väljus Jüri Kas- gusalt juttu ja tehti ka koos pilti. Samal haljasalade tihedam hooldus, lastemän- koos Reeva Johansoniga. Loomelaag- kema, kes suutis 35 kg hantlit loopida 44 ajal süütas aga külavanem Jaanus Kaare guväljaku arendamine, nt pakuti välja riliste näitused korraldas laagrite läbi- Lembit Keerus korda. Meeste võistlustel juhtus hantliga võimsa lõkke, milletaolist polnud Triigi piirdeaia ehitamist, korteriühistute loo- väike äpardus, misjärel kõik võistlejad rahvas veel näinud - midagi positiivset mine ja kortermajade renoveerimine. said viskamise vahele teha puhkepausi ka augustitormist. Üle lõkke küll keegi Ühel mõisapäeval anti rahvale kolm Suur tänu kõigile vastanutele! ning see tagas ka vägevad tulemused. ei hüpanud, kuid pärast võistlusi keeru- Raivo Tammus, kontserti kohalik aktiiv Vastrenoveeritud mõisahoone uhkes saa- teid. lis saime nautida kahte kontserti. Esime- Kiltsi noored müüsid Kiltsi lossi Rahvatantsujuhtide suvekursus tõi sel, lõunasel kontserdil esinesid Kiltsi lau- ja A.J. von Krusensterni tutvustavaid ma- lumemmed Merike Hövelsoni juhenda- terjale, Lembit Keerus koos noorte giidi- Väike-Maarjasse sadakond kursuslast misel ja Väike-Maarja rahvamaja tantsu- dega korraldas lossis tutvustavaid ring- rühm Tamadur Epp Kaljose juhendami- käike. ta. Sel aastal registreeriti ligi 70 osavõtjat, sel. Kiltsi Põhikooli õpilane Jaana Niroda Külastajaid oli palju ja ainult eesti sh Saaremaalt, Tartust, Tallinnast, Võrust, luges legende Kiltsi lossist. keelega ei saanudki hakkama. Külasta- Põlvast, Ida- ja Lääne-irumaalt, Harju- Teisel, pärastlõunasel kontserdil jaid oli tulnud Avanduse kandist, Viljan- maalt, Jõgevamaalt, Viljandist. esines EELK Kadrina koguduse kiriku- dist, Valgevenest ja Saksamaalt. Igal täis- Suvekursusel jagati tantsujuhi koor dirigent Anne Peäske juhendami- tunnil oli uus grupp. tööks vajalikke teadmisi, osaleti arutelu- sel. See koor on väga hea kõlaga, eriti Meie, Ilse Püss ja Ilme Sein, des ja tantsupidude analüüsis, oli hea või- meeshäälte poolest. Koori laulude oleme tänulikud, et saime õnneloosi selts- malus kohtuda tantsude autoritega ja saa- valik oli mitmekesine ja väga hea. konna esindajatena esitada oma käsitööd. da tantsuõpetust otse neilt. Ka teiste rah- Soovin siinkohal kirjutada välja Oli tõesti lahe ja elamuslik päev vaste tantsude õppimine oli arendav – sel sõnad ühest laulust pealkirjaga „Iiri õn- ka ilma poolest: äikesekõmin, tumedad aastal olid külalised Iveta Petersone Lä- nistussõnad“, mille esimene salm ütleb: pilved, aga vihma sadas vaid paar piis- tist ja Petri Kauppinen Soomest. Tantsu- „Tõuske teerajajad kohtama sind, olgu ka. juhtidele pakuti lisaks tervisekosutust tuul puhumas su taga, kuni kohtume me Lõpus oli lihtsalt mõnus istuda ning loenguid toitumisest, et olla terve ja taas, kuni kohtume taas…“ . Laulu autor lossi esisel murul, kuulata tuttavaid, rah- toimekas tantsuõpetaja. on Günther Schwarze. Kuulajad, keda oli vuslikke ja jutustavaid kauneid viise. Koos lektorite ja kahe tantsupeo ligi 30, ei olnud kitsid aplausiga. Korrusmajade elanikud avasid aknad ja lavastusgruppidega moodustus sel aastal Kolmas, õhtune kontsert seati nautisid laule sedamoodi. Väike-Maarjasse ligi sajaliikmeline kursu- üles õue võlvkaarte alla. Seal 9. juuli päeva kontserdiosa kor- sepere. Suvekursus korraldati koostöös tegutses ansambel Nipernaadi koossei- raldas Väike-Maarja rahvamaja. Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selt- sus: Ville-Markus Kell, Harry Krausberg, Aitäh teile, Heli-Liivia Komp ja Egne Liivalaid (keskel paberitega) jagamas mullu suvekursusest osa võt- siga, kaasatud oli Eesti Laulu- ja Tantsu- Kaspar Krausberg ja naishääl Anne Lembit Keerus, elamusliku ja kauni päe- nud tantsujuhtidele korralduslikke selgitusi. Foto: Hilje Pakkanen peo Sihtasutus, toetas Eesti Kultuurkapi- Udeküll. tal. va eest Kiltsi mõisas! Rahvatantsujuhtide suvekursusi hakati Töötas kohvik. Taimi Martsin ja Huvi kursuste vastu on olnud alati väga Hille Tarto, Eestis korraldama juba 1953. aastal, see- suur, sest tantsupidude vahelisel ajal on Irina Niroda pakkusid maitsvaid suupis- Ilme Sein ja Ilse Püss Rahvakultuuri Arendus- ja kord tulid tantsujuhid 28.-31.juulil kokku just sealt võimalus saada uut repertuaari Koolituskeskuse avalike suhete juht Väike-Maarjasse, kuna see paik on tant- erinevatele rühmaliikidele ning õpetust Valmis postkaardikomplekt Kiltsi sujuhtidele hakanud väga meeldima. treeningsüsteemide ja tantsustiilide koh- mõisast Simuna pritsimehed käsid Soome sõpradel külas A.J. von Krusensterni nimelisel MTÜ-l A.J. von Krusensterni nimelise MTÜ ju- on hea meel teatada, et koostöös VR Kir- hatuse esimees Lembit Keeruse sõnul on Simuna päästekomandol on olnud sõp- batahtlikku päästjat. Sealne meie vas- ehitatud suur kultuurikeskus, kus on jastusega on valminud postkaardikomp- tegu teise postkaardikomplektiga. Vara- russidemed alates aastast 1992 Soomes tuvõtt oli igati soe ja sõbralik. palju vaadata Soome ajaloost ja täna- lekt renoveeritud Kiltsi mõisast. semal postkaardikomplektil on kujutatud Perteli alevis asuva vabatahtliku pääs- Pertelis komandos tutvusime päevast. Kaardikomplekti kuulub kümme post- reproduktsioonid Vene esimese ümber- tekomandoga. sealse päästetehnikaga ja saime nii kaarti Kiltsi mõisa vaadetega. Fotode au- maailmareiside põhjal tehtud gravüüri- Kuna meie vabatahtlik pääste- mõndagi kasulikku teada. Turu linnas Meie õppereis oli väga huvitav. tor on Avo Seidelberg. dest. komando on veel noor ja roheline, ot- käisime Päästeametis, kus asub ka tu- Järgmisel aastal ootame sõpru Soomest Postkaardikogu tiraaz on 500 ja kogu Postkaardikomplekte saab osta Kiltsi sustasime juuli lõpus vanematele sõp- letõrjemuuseum. Turu linn on koos Tal- külla meile. valmis kohaliku omaalgatuse programmi mõisast. Komplekti hind on kaks eurot. radele külla minna. Tegemist oli õppe- linnaga ka teine Euroopa kultuuripea- Mart Pruul toel. Hilje Pakkanen ja puhkereisiga, osales viis Simuna va- linn aastal 2011. Selleks on seal välja August 2011 9

süstalde keetmiseks. Nõelad tuli üle ter vabalt ringi lii- kontrollida, et neisse nahatükke või kuda.” (Jutuaja- Koidu Bork - elukutselt vereosakesi pole jäänud. Kopsude mise aegu tekitasid kontrollimisel asendas diagnoosiapa- meedias suurt velsker-ämmaemand, raati kopsude kuulamine ja perkutee- kõmu väidetavalt rimine, st kopsude kõla kuulamine sõr- kolibakteriga saas- medega koputamise abil. Nüüd saade- tatud Hispaania hingelt teiste aitaja takse inimene diagnoosimiseks apa- kurgid. Toim.) raadi alla, röntgenisse.” 80-ndate 30. juuni oli 55 aastat inimeste heaks tada osanud. Koolis õpetati meile ra- Veel oli velskrite õlgadel laste- algul toodi velsk- töötanud endisele Triigi velsker-äm- vimist toimeainepõhiselt, mitte ravimi aiatoidu kalorsuse ja toitainete sisaldu- ripunkt Avispealt maemandapunkti juhatajale ja hilise- järgi. Ravimil ja toimeainel võivad olla se määramine. Oli ette nähtud kogu- Triigi sovhoosi male Väike-Maarja valla hooldusõe- erinevad nimed. Mul pidid ju ka omal sed, kui palju pidi laps saama nädalas keskusesse kor- le Koidu Borkile viimane tööpäev. 72- velskripunktis mingeid ravimeid ole- muna, piima, kohupiima jmt. rusmaja ühte kol- aastasena hakkas ta pensionipõlve pi- ma. Neid aitas mul algul tellida Väike- metoalisse korte- dama. Tema tööjärje võttis augustis Maarja apteeker.” Kinoseansile eelnes risse. Tervishoiu- üle uus sotsiaaltöötaja Marin Prits. Tol ajal tuli teha palju koduvi- sanitaarhariduslik loeng ruumidele kehti- siite. 60-ndatest aastatest meenub Koi- Velskrite ülesandeks oli ka sanitaarsal- sid ranged nõu- Koidu Borki käisid tehtud töö dule, et ühel sügisel, tohutu gripilaine kade (tollal kutsuti neid sansalkadeks) väl- ded, eraldi pidid eest tänamas vallavanem Indrek ajal tegi ta päevas 28 koduvisiiti. Sel ajal jaõpetamine ja sansalkade võistlustel olema vastuvõtu- Kesküla ja valla sotsiaalosakonna juha- oli liikumisvahendiks kas oma jalad osalemine. Kord saime oma sansalgaga tuba, protseduu- taja Ene Kinks. või jalgratas. rajoonis isegi teise koha. Sansalklased rituba ja güneko- Koidu Bork jagas viimasel töö- kuulasid Koidu sõna väga ja võisid loogiakabinet. päeval muljeid oma tööteest, mida ka Ametipidamine käis pere abiga võistlustel kohtunikele vastu vaielda. Triigi siinkohal lugejateni toome. Transport oli suur probleem. Velskrite õlgadel oli sanitaarha- sovhoosile on Algul käis ta jalgsi haigeid külastamas, riduslik töö. Kuus tuli anda neli tundi Koidu väga tänu- Palja sildi peale ei tulnud hiljem ostis ratta. “Läksin mehele au- sanitaarhariduslikke loenguid. Need toi- lik, nad aitasid veel kedagi vastuvõtule tojuhile, kes mind mu töös palju aitas. musid enne kinoseanssi, sest siis oli rah- alati, kui vaja oli. Kui 17-aastane pealinnatüdruk Koidu Käisime tema lõunaajast koduvisiite vas koos. “Kuna ma olen üsna vähese Triigi pärast Tallinna meditsiinikeskkooli lõ- tegemas. Sovhoosist seda ei keelatud. jutuga, siis oli minu jaoks loengute pi- velsker-ämma- petamist 1956. aastal komisjoni otsu- Kui mu oma mees ei saanud mind hai- damine üsna pingutav. emandapunkt tegutses kuni perearsti- pead-jalad koos. sega Avispeale tööle suunati, oli algus ge juurde sõidutada, siis saadeti mu Meenub üks seik, kus mulle helistati süsteemi rakendumiseni 90-ndatel. Kuna palk oli väike, siis käisin talle väga raske. Mitte midagi ei olnud, küsimise peale mõni teine auto. Sov- ja teatati, et on oodata Tallinnast kont- Koidu töötas velskrina kuni perearsti- töö kõrvalt Väike-Maarja kiirabis val- isegi tööruumi mitte ja nii tuli töötege- hoos suhtus minu töösse väga hästi.” rolle. Võtsin enda rahustamiseks ühe süsteemi rakendamiseni 90-ndate al- veid tegemas. See oli väga raske töö. mist alustada kontorihoones. Ma- gul. Tookord kiirabibrigaadis para- jale, kuhu velskripunkt pidi tule- meedikut ei olnud, väljasõitudel käidi ma, pandi alles katust peale. Tööle minnes oli palk kahekesi koos autojuhiga. Igasuguseid “Tööle asudes panin ukse 37 rubla ja 50 kopikat asju juhtus. Mõni autojuht ei tulnud peale sildi, et siin on velsker-äm- autost väljagi, et aidata haiget autosse maemanda vastuvõtt. Kuid palja Kogu seda tööd tuli teha väga tirida. “Mäletan, et kord läks kiirabi- sildi peale ei tulnud mu ukse taha väikse palga eest. “Tööle asudes auto katki. Autojuht ütles, mine helis- veel mitte kedagi,” meenutab Koi- oli mu palk 37 rubla ja 50 kopi- ta (mobiiltelefone ju ei olnud), aga ma du. Tuli ise minna inimeste juur- kat. Kui olin 15 aastat töötanud, ei saanud ju haiget kanderaamiga üksi de, käia majast majja, tutvustada siis tõsteti palka 5 rubla võrra. jätta.” end ja uurida, kas on ka haigeid Kõige kõrgem palk oli mul 85 Kiirabist tuli Koidu ära 1997. inimesi või kaebusi. rubla. Minult on küsitud, kas aastal. ma kehvade töötingimuste ning Sisuliselt tegid velskrid väikese palga pärast mujale ei Inimesi on parem ravida, kui nemad praegust perearsti tööd tahtnud tööle minna. Aga mind teavad sind ja sina neid hoidsid siin kinni töö ja head ini- Velskrid-ämmaemandad tundsid mesed. Ma ei soovinud teises Kuigi olen ameti poolest on kõik oma piirkonna inimesi, tead- kohas jälle otsast alustada, ini- Koidu pärast velskripunkti kadumist sid nende haigusi. mesi tundma õppida. Kui minus olnud hooldusõde, on ta jätkanud ka Tookord oli nõue, et velsk- on midagi head, siis on see tänu siin velskri tööd: mõõdab vererõhku, rid pidid kõik sünnitusmajast tul- nendele inimestele. Nad võtsid vajadusel teeb süste, seob, kuulab ära, nud kolme päeva jooksul läbi käi- mind kohe omaks. Avispea ini- mis inimesel südame peal. “Inimesi on ma. Velsker pidi imikud üle vaa- mesed olid talunikuverd, kok- palju parem ravida, kui neid tunned ja tama kord kuus, lapsed kaks kor- kuhoidvad, üksteist aitavad. tead. Ka neil on sinuga parem jutule da aastas. Kõik rasedad pidid ar- Koidu Bork vallavanem Indrek Kesküla vererõhku mõõtmas. Nad õpetasid, mind, 18-aastast saada, kui nad sind tunnevad.” vel olema. Profülaktilisel läbivaa- linnalast, maatöid tegema. Aita- Praegused perearstid on väga tusel pidid käima kõik inimeste ja toi- Seda tööd sai teha paljuski pere tableti sedukseeni. Tablett pidi rahus- sid toa sisustamisel, kui mind noore tublid. Aga neil on kiire, neil ei ole aega duainetega kokkupuutuvad töötajad: abiga. “Avispeal tuli endal küttepuid tama, kuid mõjus mulle hoopis vastu- tüdrukuna kahe tühja käega maale töö- inimest lõpuni ära kuulata. Maainime- lüpsjad, lasteaiapersonal jne, neilt tuli lõhkuda ja ahjusid kütta. Seal oli suur pidi, tekitas eufooriat. Ja kui siis Tal- le suunati.” sed tahavad väga palju rääkida. Siia analüüsid võtta ja saata sanepid-jaama. raudahi, mis tuli õhtul küdema pan- linna kontroll palus mul rääkida mi- külakeskusse on vaja pensionäridele Tuli teha mitmesuguseid prot- na, et hommikuks soe tuppa saada. dagi marutaudist, ma muudkui rääki- Tuligi varakult mehele minna, et üht hubast kooskäimise ruumi, kus seduure: süste, sidumisi, vaktsineeri- Ahjukütmine oli poiste ja mehe õlul, sin. Hiljem helistati mulle Väike-Maar- oleks tugi, kes aitaks joonele! saab suhtlemas käia. mist, lõikehaavade õmblemisi, kõrva- ma ei jaksanud kõike teha.” ja haiglast ja öeldi, et kontroll jäi väga de-silmade kontrolli ja ravi, güneko- rahule!” Sel ajal võisid velskrid välja Ma abiellusin varakult, olin Aja jooksul on inimeste tervis loogilisi läbivaatusi ja protseduure. Tuli teha kõiki töid kirjutada teatud närvirahustuse ravi- loonud siia juba pere. Mees oli mul tõ- paremaks läinud Velsker võis anda kolmeks päevaks “Ega tollal polnud sellised ravivõima- meid, kuid mitte morfiini. Oma hea sine maamees, kes eelistas maaelu. Ja Praegusaja inimeste tervis on haiguslehe, kirjutada välja retsepte. lusi kui praegu,” meenutab Koidu. jutu peale sai ta isegi morfiini kasuta- selle töö juures ma pidingi varakult parem kui vanasti. “Tasub mõelda kas- “Ega ma koolist tööle asudes “Meil oli kaal ja pikkusemõõtja, vere- mise loa. mehele minema, et oleks tugi, kes ai- või selle järgi, kui palju 80-aastasi ja kohe neid retsepte niiväga välja kirju- rõhuaparaat, kuuldetoru, autoklaav taks joonele! (naerab). vanemaid praegu näiteks minu piir- Ranged nõuded Tollal suunati lõpetajad tööle konnas elab - üle 20.” Vanasti elas mõni “Tol ajal olid kontrollid olid väga ran- õppeedukuse alusel moodustatud pin- üksik inimene üle kaheksakümne. Tä- ged. Näiteks võeti puhtuseproove kä- gerea järgi. Ma olin pingerea eesotsas, napäeval on uurimisvõimalusi roh- Jätkub fotokonkurss telt, kitli servast jm. Ei kujuta küll ette, kuid Tallinnas oli korteritega väga kit- kem, ravimine ja ravimid paremad. et sel ajal oleks võinud mingi kolibak- sas, oleksime pidanud elama perega Lapsi on aga vähe. Vanasti sün- “Meie Väike-Maarja vald” dis tema piirkonnas aastas üle 10 lap- se, buumi ajal 16, nüüd vaid üks-kaks Jätkub Väike-Maarja Vallavalitsu- Arvesse lähevad filmi- ja last. se ja raamatukogu algatatud foto- digiaparaadiga tehtud värvilised Tänapäeva varasema ajaga konkurss “Meie Väike-Maarja või mustvalged pildid. Kutsume matkama Struve võrreldes leiab Koidu, et siis hoolimist vald”. Tööd peavad olema esita- ja üksteise aitamist oli vanasti rohkem Ootame pilte Väike-Maarja tud paberil suurusega 10x15 cm. meridiaanikaarel kui praegu. Nüüd on rohkem ükskõik- valla loodusest, ilmastikunähtus- Ühelt autorilt võtame vas- sust. test, inimestest, sündmustest, kau- tu maksimaalselt 5-10 pilti. Fotod Laupäeval, 27. augustil kell 11.00 Pärast matka meenutame nii Nüüd, kus Koidu enam tööl nitest koduaedadest, samuti meie peavad olema ümbrikus, iga pildi algab Simunas matk Struve kaa- F.G.W. Struve tegevust laiemalt käima ei pea, tunneb ta hinges tühjust. eluga seotud teemadel: meeleolu, juures sobiv foto allkiri. Ümbriku rel. kui tema ettevõtmisi Simuna-mail “Aga ma saan aru, mu aeg on niikau- esemed, tegevused, olustikud, peal autori tunnusnimi, mille all ta ning sööme ühiselt lõunasuppi. gel, et tuleb pensionile jääda. Tervis ei emotsioonid ja situatsioonid jne. tööd esitab. Samas ümbrikus on luba mul enam palju liikuda ja oma Konkursi eesmärgiks on saada hu- teine kinnine ümbrik fotode auto- Jalgsimatka käigus suundutakse Pärast ürituse lõppu viib buss soo- tööd hästi teha.” ri kontaktandmetega (nimi, vanus, vitavaid pilte vallakodulehe esile- Struve geodeetilise meridiaanikaa- vijad Võiverest Simunasse tagasi Aitab, kuni jaksab aadress, e-post, telefon). Võistlu- Koidu lubab, et niikaua, kui he ja valda tutvustavate materjali- re Simuna otspunkti tähistava Kat- (autod saab matka ajaks jätta spor- de jaoks. sele ei või esitada teistel konkurs- tema saab ja jaksab, aitab ta teisi ini- kutulba juurest Võivere tuuliku dihoone juurde parklasse). Iga kuu alguses vaadatak- sidel auhinnatud töid. Pildi saatja mesi. Selleks võtab ta töölt koju kaasa juures asuva Võivere otspunkti se eelmisel kuul saabunud pildid vastutab selle autorsuse ning muu- oma truu abilise, vererõhumõõtja. Kui üle. Kõige huvitavam neist leiab de andmete õigsuse eest. juurde. Kõik huvilised on oodatud mat- mõni abivajaja ukse taha satub, siis on koha valla kodulehe esilehel, teis- Töid ootame iga kuu vii- kale osalema ja nautima kaunist abimees kohe võtta. test fotodest pannakse raamatu- maseks kuupäevaks. Jalgsimatkale oodatakse kepikõn- suvepäeva! Ja selle jutu peale võib kindel kokku üles näitus. Ootame aktiivset osavõttu! dijaid ja muidu käijaid, matka pik- olla, et Koiduga kokkukasvanud ini- Kaks korda aastas tehakse Sügisene värvidemäng ootab jääd- kus on 4,9 km. Info telefonidel 524 5369 (Ilve), mesed tal tühjusetunnet kaua tunda ei konkursist kokkuvõtteid, parima- vustamist! 5668 8178 (Liivika), 528 0898 lase. te tööde autoreid autasustatakse. Info: Irma Raatma, tel 325 5034 (Mart) Koidu jutu kirjutas üles Hilje Pakkanen 10 August 2011 Krusensternist valmib järjekordne film Vanus ei mängi mingit rolli ... Juuli lõpus külastas Kiltsi mõisa Olga ...kui sa tantsid meiega seeniortantsu mi sõprade rühm. Petrakova Venemaa Riikliku Televi- Tule rahvamajja oktoobrikuu Iga rühm esitab oma liigi tant- sioonile kuuluvast telekanalist Kul- kahekümne kolmandal päeval. Siis on su (1 tants) ja seeniortantsu (1 tants). tuur. Ta oli Kiltsis kogumas materjali pühapäev. Sobiv aeg on heategevu- Kaks rühma koos (1 tants) ja tantsud Adam Johann von Krusensternist val- seks, vinguviiulite heatahtlikuks hää- koos mitmes variandis. Ka ühistant- miva neljaseerialise filmi jaoks. Esi- lestamiseks. suks jääb aega. Koos tantsides olete mesed kaks 26-minutilist seeriat on Tule vaata ja tantsime koos. Härmalõnga Sõprade Suur Rühm. peaaegu valmis. Selle aasta lõpus Saad teada, mis on seeniortants. Sa oled Keelatud pole ka omaalgatus- või uue aasta algul peaksid need juba tähtsustanud ära oktoobrikuu like grupeeringute moodustamine. eknaanile jõudma. tähtpäevad: 1. oktoober - eakate päev, Abivägi tantsude õpetamisel: Olga Petrakova nõustus and- 5. oktoober - õpetajate päev, 9. oktoo- Maret Läänemets (põllumeeste selts), ma Lembit Keerusele intervjuu, mil- ber - lõikuspüha, 14. oktoober - kolle- Tiia Uutsalu (klienditeenindajad), Aino le siinkohal avaldame. tamispäev. Lukman (Maarjakelluke ja segakoor Lõikame koos tantsides pare- Helin), Sirje Sõnum (Sirili, raamatuko- Kuidas ja millal tekkis huvi Kru- maid vilju, leiame rõõmsamaid tege- gu, muuseum), Egne Liivalaid (B-sega- sensterni teema vastu? vusi. See oleks siis I Väike-Maarja see- rühm ja vallamaja). 2000. aastal sain programmilt niortantsu päev Härmalõnga klubis. Lähemalt räägime plaanidest „Vesti“ ülesande teha ülevaade meie pur- Lembit Keerus ja Olga Petrakova teelauas vestlemas. Palume osa võtma olemasole- ja tantsudest 28. septembril kell 16.00 jekate arestimisest Amsterdamis. Seal sat- saarega ning loomulikult ka Teiega. did. Gennadi Kolomenski on ka praegu vaid rühmi: segakoor Helin, line-tants, rahvamaja saalis, kui toimub ringijuh- tusin „Krusensterni“ pardale, kus tutvu- Filmisin mälestusüritust Tallin- laeval kui teda ametis väljavahetanud Maarjakelluke, B-segarühm, kapell tide kokkusaamine hooaja alguse pu- sin kapten Gennadi Kolomenskiga, kes na Toomkirikus, admirali sünnipaika kapteni juhendaja ja kursantide õppejõud. Sirili, põllumeeste selts ja luues uusi hul. jutustas palju Adam Johann von Kru- Hagudit. Selle ajani ei olnud mul mingit Palu rääkige mõni sõna iseendast ja se- rühmi: vallamaja rühm, õnneloosi rei- Teid on ootamas alati tänulik sensternist. Sellest ajast peale hakkasin ettekujutust Krusensternidele kuulunud nistest töödest. sirühm, klienditeenindajate rühm, publik Härmalõnga klubist! üha rohkem huvi tundma Krusensterni mõisast ja seetõttu oli kõik minu jaoks Töötan Venemaa Riiklikus Tele- Härmalõnga sõprade rühm, muuseu- Teie vastu. Mida rohkem seda suurepärast uus. Tol korral, sügisel, jäädvustasin Kiltsi visioonis ja olen teinud kümmekond fil- Ilme Sein inimest tundma õppisin, seda suuremaks mõisahoonet tervikuna, rõdu, mis ehita- mi, nende seas filmi „Krusenstern“ - Ve- kasvas ka minu huvi. Tekkis mõte val- ti liikumisvõimetuks ja ratastooli jäänud nemaa saadik”. Oma töödes olen püüd- mistada film purjelaevast Krusenstern ja admirali jaoks, jääkeldrit, kus hoiti ta sur- nud kajastada eelkõige inimsuhteid, inim- Simuna Kooli noored olid selle nimikangelasest. nukeha kuni matmiseni. (Admiral suri likku mõõdet erinevates olukordades. Kust Te saite esimesed teadmised Kilt- Kiltsis augustis, kuid maeti oktoobris - Püüdnud leida vastust küsimusele, miks si mõisa kohta? Ei ole ju tavaline, et vastavalt tema soovile saada maetud need on kujunenud positiivseteks või ne- Sonkajärvil loomelaagris Moskvas teatakse sellist väikest kohta. Toomkirikusse. Selleks oli vaja saada aga gatiivseteks. 11.-15. juulil viibisid kümme Simuna Eespoolnimetatud projekti reali- tsaar Nikolai I erikorraldust. Intervjueeri- Teie muljed viibimisest Eestis ja Kiltsis? kunstitaieseid, vaid tutvuti ka külaelu- Kooli õpilast ja kaks õpetajat Soomes seerimisel sai minu konsultandiks Leo- ja märkus.) Eesti hämmastas mind sellega, et ga, külastati kohalikku pudeli- ja nuku- Sonkajärvil Eesti-Soome õpilaste loo- nid Sverdlov, raamatu „Krusenstern ja Rääkige purjelaevast “Krusenstern”? siin elavad südamlikud ja külalislahked muuseumi, ujuti hästi korrastatud ran- melaagris. Rezanov“ autor. Selles raamatus käsitle- See on romantiline ja samal ajal inimesed. Jääb selline mulje, et neil on vene naga järves, tutvuti kaubandusega Laagrisse sõit sai teoks tänu takse põhjalikult Krusensterni ja Reza- oma lihtsuselt range õppe- ja uurimislaev- hing. See on imetlusväärselt meeldiv. ning...vabal ajal mängisid lapsed ennast- MTÜ-le PAIK ja Leader Eesti program- novi (imperaator Aleksander I poolt määra- laev. Ehitatud Saksamaal 1926.a. ja seega Kummalgi korral on Kiltsi mind unustavalt kabet ja lauamänge. mile. tud saadik Jaapanisse. Intervjueerija selgitus.) 85-aastane. Meeskonna suurus koos kur- hämmastanud. Seekord nägin allikaid, Pean eraldi rõhutama, et oli väga Laagris õpetati lastele jaapani ra- konflikti ümbermaailmareisi ajal. Leonid santidega, kes sooritavad seal kolmekuu- pakse kindlusmüüre, keldrikorruse labü- tegus, õpihimuline, aktiivne, täis tegut- kukeraamikat, iga laagriline valmistas Sverdlovilt sain teada, et ta oli sellel tee- lise purjelaeva praktika, on 230 inimest. rinti ja keskaegset graffitit, kuulsin legen- semislusti ja vahvaid vigureid noorte- mal teinud ettekande 2006.a. konverent- Oma suuruselt on ta maailmas käesole- de, imetlesin seinamaalinguid. Sain mõn- ühe anuma ja seinapildi; märgakvarelli, grupp. Igav nendega ei olnud, kõik õpe- sil Kiltsis Adam Johannile kuulunud valmisid A3-suurused maalid vabal tee- tajate-kunstnike poolt õpetatu pandi kõr- mõisas. mal; õpetati valmistama ka nn ökoskulp- va taha, uusi teadmisi haarati lennult, Kas olete varem ka Eestis viibinud? tuure, kolmeliikmeline võistkond valmis- reeglitest peeti suurepäraselt kinni, ja mis Millal ja miks? tas looduses leiduvast materjalist nn Hea peamine - kui rikas on laste fantaasia. Esimest korda olin Eestis 1989.a, kui saat- Haldja. Õpetajateks-juhendajateks olid Näitusel töid vaadates saate kindlasti mu sin siin ühte teatritruppi. Sel ajal teadsin Soome keraamik Liisa Pirila ja sealne kä- sõnadele kinnitust. Krusensternist ainult nime ja seda, et ta sitööõpetaja Jaana Kellberg. Soome-pool- Loomelaagris osalesid: Katrin juhtis I Vene ümbermaailmareisi. ne projektijuht oli Saara Patokoski. Noo- Murulaid, Greete Ojasaar, Marleen Rivi- Te võtsite osa purjelaev „Krusenstern“ red ja ka õpetajad proovisid läbi kõik töö- mets, Kaisa Martõnova, Tõnis Klaasmä- ümbermaailmareisist aastatel 2005-2006. võtted ning iga kunstniku käe läbi val- gi, Erkki Sillamaa, Kristi Metus, Kirsti Jutustage. mis kordumatu teos, mida on näinud Metus, Mariann Põldra, Merily Parko Täpsustan. Ma ei teinud kaasa mitte kogu nüüdseks juba Väike-Maarja sõprusval- ning õp Elle Alber ja Siiri Kanarbik. reisi, vaid osa sellest, mis oli ehk üks ras- la Sonkajärvi elanikud ja külalised ning Aitäh kõikidele, tänu kellele said keim ja huvitavaim. Selleks, et osaleda Salla külapäevadest osavõtjad. Sügisel teoks need elamusi ja uusi teadmisi täis ümbermaailmareisil, mis kordas Adam saab laagriliste töid näha ka Simuna Koo- päevad kaunil Soomemaal. Aitäh suure- Johann von Krusensterni teekonda, pidin lis. pärastele osalejatele! vormistama meremehe passi, end laeva- Laagris mitte ainult ei loodud Siiri Kanarbik le sisse kirjutama kui dekimadruse prak- tikant. Asusin laevale Argentiinas ja lah- kusin Tsiilis. Sel etapil möödusime maail- ma tormisematest paikadest Kap Hornist Tahaks ükskordki ... ja läbisime Drake väina. Ja tõepoolest ühel Tahaks ükskordki mängida seda män- kahtle Beethoveni geniaalsuses. Samas ööl tabas meid kohutav torm, mis jätkus gu eemalolevalt ja üleolevalt, ülbe ele- ajab mõni tema geniaalsetest sümfoo- ka järgmisel päeval. Laeva kreen ulatus gantsiga, jahedalt ja targalt. Aga keegi niatest ka Muusikasõbra Väike-Maar- kohati 35 kraadini, rebenes puri, laeva Majesteetlik maailmarändur parvlaev “Krusenstern” kannatab väl- ei lase! Ikka leiad end näoli rentslist, jast (eeldusel, et ta peale kurbade lau- vöör tõusis kord kõrgele, et samas lange- ja ka võrdluse tänapäevase kruiisilaevaga. “Krusentsern” ehtis tä- sulle vaatavad näkku kassid ja pöial lude üldse midagi kuulab) haigutama. da „kuristikku“, tundsin hirmu. See kõik navusi Tallinna merepäevi ja oli väga populaarne. Foto: Indrek otsib kellegi silma. Mis siit järeldub? Nimelt see, et oleme oli aga vaja jäädvustada. Tegin seda. Sel- Kesküla. Umbes nii on öelnud ameeri- igaüks isemoodi, oma tõekspidamiste, le tormi ajal määrati mulle „ihukaitsja“ ka kirjanik Raymond Chandler. Vaiel- esteetiliste kriteeriumite ja sisemise dekil liikumiseks, kes pidi jälgima, et val ajal seilavatest purjekatest teisel kohal. dagi uut teada admirali elust ja töödest damatult on tal õigus. „See Mäng“, intelligentsiga. Kuid vaieldamatult minuga mingit õnnetust ei juhtuks. „Ihu- Pikkus 115 meetrit, peamast kõrgub roh- Kiltsis. Kiltsis on harmooniliselt ühenda- mida olen viimased viis-ja-pool aastat peavad kõik (KÕIK!) ennast Kultuuri- kaitsjal“ oli käes pooleks lõigatud sidrun, kem kui 60 meetrini. (Täpsemaid tehnili- tud kesk-, uus- ja kaasaeg. Selles hoones mänginud on Kultuurimäng Väike- inimesteks – nii veterinaarid, põllume- mida ta aeg-ajalt mulle nuusutada andis, si andmeid võib lugeda internetist). ja pargis on midagi erilist - positiivset. Maarjas. hed, autoärikad kui ka Lihtsalt-Tädi- pistis mõne viilu ka suhu, et püsiksin rei- Enam kui 30 aastat oli laeva imet- Arvan, et hakkasin paremini mõistma Nõuka ajal oli kombeks öelda, Maalid. bas. Parimate kaadrite saamiseks lasin lusväärseks kapteniks Gennadi Kolo- Krusensterni kui inimest ja teadlast ning et kui ees ja taga räägid sotsialismi vil- Kultuuritöötaja elu on võrrel- end aga siduda masti külge. Alles sellel menski, keda tuntakse kogu maailmas see kõik tuleb kasuks minu poolt valmis- jastavatest tingimustest, võid keskel dav poemüüjaga vorstiletis. Kui oled ööl sain tõeliselt aimu nendest raskustest ning kelle juhendamisel on saanud suu- tatavale filmile. juhtida tähelepanu ka ajutistele raskus- enese meelest teinud midagi ilusat ja ja ka hirmudest, mida võisid tunda me- repärase merepraktika tuhanded kursan- tele. Seega, millised on siis kultuuri head, sest inimesed ütlevad lahkudes remehed ümbermaailmareisi ajal. viljastavad tingimused Väike-Maarjas, vaid kiidusõnu ja patsutavad õlale, siis Tuleb au anda Adam Johannile, Naisekandmise Pealinnas? Kui kul- seda õnnetunnet jätkub järgmise tele- kes suutis praktiliselt kõik meremehed, Nägemiseni, Väike-Maarja! tuurne on kohalik Muusikasõber ja fonikõneni järgmisel hommikul. Ostja kes seda reisi alustasid, ka tagasi kodu- Kultuurihuviline? Kas me oskame va- Sidorov (või peaks eesti keeles ütlema sadamasse tuua. Leian, et merest ja ini- Kui mulle umbes poolteist aastat tagasi Aitäh kõikidele kirjasaatjatele, het teha sõnapaaridel hea ja halb, ilus Nadinunnadi?) kirjutab kaupluse juha- mestest laevadel saab kirjutada või muul pakuti võimalust siinset valla infolehte pilditegijatele, lugejatele, töökaaslastele! ja inetu, meeldiv ja ebameeldiv, huvi- tajale kaebekirja, võimalikult õela ja moel kajastada, sealhulgas ekraanil, ai- teha, võtsin pakkumise vastu hea meele- Teie toel see leht kord kuus sündiski, sai tav ja igav? Paraku ei oska. Kõik see, kurja. Nimelt müüja leti taga kaalub nult see, kes mere stiihiat ise on kogenud. ga. Olen aastate jooksul näinud lehete- uudistelisa valla koduleht, kutsutud ellu mis on MINU JAOKS hea, ei pruugi Esimest korda olite Kiltsis 2010.a ok- gemise köögipoolt päris mitme omava- Facebook, suheldud meediaga. ostjale vähem vorsti, annab raha valesti toobris. Miks? Mida filmisite? Interv- litsuse kandi pealt ja teinud lehte mitme Mul oli õnn saada tuttavaks väga teistele olla ilus meeldiv ja huvitav. Ja tagasi ja üldse toorutseb ostjatega. Ja vastupidi. Sest hea polegi alati ilus jueerisite? Mis oli Teie jaoks uut? juhi käe all. toredate inimestega, kes lubasid mind kaupluse juhatajal on suva sellest, mis (Quasimodo, Jumalaema kirik Pariisis, räägib müüja, sest ostjal on alati õigus. Minu tookordne külaskäik oli Vahemaad ühest vallast teise oma tegemiste juurde. Nii mõnigi teie Victor Hugo) ja meeldiv pole alati hea Kui Sidorovi käest küsida, mis on ta seotud konverentsiga „Kiltsi mõis ja sel- pole suured. Vaatamata sellele erinevad poolt öeldud mõte on mulle kauaks meel- (McDonaldsi hamburger ja Coca Cola). lemmik raamat, siis vastab ta: „Kaebus- le omanikud“. Varasema informatsiooni omavalitsused teinekord rohkemgi kui de jäänud, mind innustanud, andnud mu Mõni näide. Tean, et kui vana- te…“. põhjal teadsin, et sellest võtavad osa pe- nende vahel pikutavad kilomeetrid. Väi- mõtetele selgema suuna. Südamest aitäh meister Leonardo da Vinci lõi Mona Nii on lood siin pool sood. Nii rekonnaliikmed erinevatest riikidest ning ke-Maarja paistis selle ajaga mulle päi- teile selle eest! Lisa kuulsa naeratuse, siis peab see ole- me seisamegi, suu naerul ja käed soo- on hea võimalus neid kohata, tutvuda kesepaistelisena, mille sekka sattus palju Kindlasti kohtume me veel. ma hea! Makstakse selle eest ju miljo- jaks tervituseks laiali. Ning mõlemas nendega, saada intervjuusid, mida kasu- tormi ja äikest, seda nii otseses kui üle- Kõike head ja rahulikku meelt neid. Aga mulle see naine ei meeldi, ta käes munakivi. tada edaspidise töö käigus. Võimalikult kantud tähenduses. teile, hea Väike-Maarja valla rahvas! on mu jaoks suisa eemaletõukav. Jah, Ville-Markus Kell palju filmida. See kõik õnnestus. Sain Väike-Maarja äikesed on minu tean, et see miljoninaeratus on hea, sa- Väike-Maarja Valla Rahvamaja jäädvustada intervjuusid Krusensterni jä- jaoks selleks korraks läbi. Kaasa võtan siit Hilje Pakkanen, mas minu jaoks ebameeldiv. Keegi ei endine direktor reltulijatega, ajaloolase dr. Erki Tammik- Väike-Maarja päikeselisema poole. infojuht ja infolehe toimetaja August 2011 11 Meie noored Ebavere Kange triatlon püstitas jalgratturid taas osalusrekordi Stalberg, Urbas Laupäeval, 30. juulil FEB, Pandivere Ehitus, peeti 11. Ebavere Balti Betoon, Glean UP, ja Arulaan on Kange triatlonit. Tä- Intersalon, Viru-Trans, navu tuli end proo- ReinPaul, Statoil, EMT, heas hoos vile panema 84 ehk Ringtom Grupp, Aqva Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Tair rekordarv võistlejat. hotels, Thorsen Grupp, Stalberg tuli Tallinnas Pirita Velodroomil Ebavere Kange triat- Hektali, E-Piim, Maag 9.-12.augustini toimunud Eesti trekisõi- loni eripäraks on see, Piimatööstus, Maag Li- du meistrivõistlustel M 14 vanuseklassis et võistlusest saavad hatööstus, K&G Saarelt, Eesti meistriks omniumis. Tair Stalbergi osa võtta ainult Väi- Avispea Mees, Rotaks-R, võit oli ülekaalukas: ta võitis kõik kolm ke-Maarja valla endi- Punkt ja Kriips, Simuna kavas olnud omniumi ala: nii 200 m lend- sed ja praegused ela- Ivax, Hagar, Liviko, stardist, 1 ring paigalstardist kui ka indi- nikud. Seda põhimõ- M&V Trade, Müüriku viduaalse jälitussõitu. tet järgides on Ebave- Farmer, Väike-Maarja politsei, eraisikud: Mait Teine Väike-Maarja noormees re triatlon endale aas- Liblikmann, Ants Alvar Urbas on Eesti noortekoondise liik- ta-aastalt kogunud Einsalu, Toomas Silla, mena praegu võistlustel Austria noorte uusi poolehoidjaid. Margo Kivivare, Ago Il- velotuuril, kus teevad kaasa Euroopa Teisalt on ves, Aaro Kruve, Sander noored tippratturid. mainitud piirang Köörna, Raigo Vaarik, Eesti M16 koondise rattur Alvar võistluste reglemen- Raul Kütt, Valdis Oja, Urbas sai Austrias jätkuval noorte velo- dis on toonud kaasa Andres Kaevu, Mall Lepiksoo. tuuri ASVÖ RadJugendtour teisel etapil nähtuse, mida ei saa osta mingi raha ega 52,27. 16.Peeter Ilves 52,28. 17.Roland Aitäh korraldajatele: Urmas viienda koha. loosungi eest - kogukonnatunde. Kriel 1.10,35. Urbas 52,29. 18.Mark Mööl 53,08. 19.Juho Kullas, Inna Marsalova, Ivar Uuspõld, Tema tulemused: 19. proloogis, kaotus Päris palju on neid, kes on võist- Naised vanem vanuseklass: 1. Järva 54,16. 20.Janar Moorits 54,41. 21.Erki Indrek Kesküla, Avo Part, Joosep Part, võitjale +0:06,27, I etapil 35.koht, kaotus lusel aastaid osalenud, kuid kõik 11 kor- Sirle Aosaar 52,51. 2. Olga Mets 55,35. 3. Põldmaa 55,48. 22.Taavi Eesalu 56,16. Ergo Petermann, Egne Liivalaid, Aivar Lii- võitjale +1,33, II etapil 5.koht, kaotus da on võistluse läbi teinud ainult Aimar Marjan Rebane 58,43. 4. Eda Adamson 23.Sander Klaan 57,05. 24.Märt Jõesaar valaid, Kalev Kadak, Helen Soosalu, Ants +0,00, III etapp - 18.koht, kaotus +0,00. Türbsal. Ta on olnud ka aastaid üks triat- 1.03,13. 57,05. 25.Jorma Liivalaid 57,1. 26.Heikki Rouhijainen, Steve Käro, Ahti Kullamaa, Kokku enne viimast etappi 31. koht, võit- loni eestvedajaid. Poisid: 1.Sten Arulaan 42,13. Laar 57,17. 27.Raivo Pruul 57,51. 28.And- Mari Poolak, Sander Uuspõld, Tarvi Ki- jast maas 1,52 minutit. Tuuril on jäänud Võistluste start anti Äntu paisjär- 2.Gert Raidla 44,33. 3.Hans Keskülla 44,49. res Tambi 58,04. 29.Indrek Moisa 58,07. vipõld, Taimo Tiimus, Tanel Laumets, sõita veel üks etapp. ve äärest, kus tuli ujuda mõnisada meet- 4.Anatoli Larionov 46,08. 5.Tõnis Kivaste 30.Raul Mets 59,27. 31.Ain Pärs 59,56. Rivo Täheste, Marten Seepter, Tanel Vain, Enne Austria võistlusi võistles rit. Seejärel tuli sõita rattaga 14 km Äntust 48,12. 6.Mait Jalast 48,49. 7.Tarmo Kivipõld 49,11. 8.Tauri Kivipõld 49,19. 9.Aigar Kriel 32.Marko Põdra 1.00,02. 33.Anti Veelaid Mart Kalamees, Heimar Lepiksoo, Mati Alvar Urbas Läti noorte velotuuril, kus Ebaverre ja joosta paarikilomeetrine ring 50,03. 10.Priit Pohlak 50,13. 11.Kert Oja- 1.02,40. 34.Lauri Lodjak 1.04,07. 35.Margo Kasu, Mikk Mets, Pille Vilimaa, Kaja ta tuli 3. kohale. Kavas oli proloog ja neli ümber Ebavere mäe. saar 51,27. 12.Rauno Kuusemets 51,43. Tamsalu 1.10,35. 36.Kullo Pohlak 1.11,05. Lukman. etappi. Enne viimasele etapile minekut TULEMUSED 13.Joel Pihlak 54,50. 14.Jörgen Kivila Mehed vanem vanuseklass: kandis Alvar ka liidrisärki. Viimasel eta- Tüdrukud: 1. Ellen Anett Põldmaa 47,03. 1.01,33. 15.Rainer Leemets 1.01,37. 1.Ants Einsalu 44,19. 2.Tiit Sinisalu 46,48. pil, kus tuli läbida 2 km pikkune mägine 2.Liis Järvamägi 50,4. 3.Merike Järvamägi 16.Frank Liblikmann 1.08,59. 17.Janar 3.Kalev Õmmik 51,18. 4.Jaanus Toiger osa, pidi Alvar oma liidrisärgi loovuta- 51,31. 4.Annika Kroll 1.02,02. 5.Anu Valla meistrivõistlused Kirss 1.10,22. 51,58. 5.Anti Ehatamm 53,43. 6.Hans ma. Kokkuvõttes jäi ta Läti velotuuril ja- Limberg 1.02,02. 6.Maris Nõmmiste Mehed: 1.Urmo Väizanen 45,03. Kruusamägi 1.05,05. 7.Üllar Kriel 1.18,14. rannavõrkpallis gama 2.-3. kohta, kaotades võitjale 3 se- 1.10,01. 7.Keneli Pohlak 1.11,27. 8.Britta- 2.Ergo Manninen 45,14. 3.Madis Palju tänu sponsoritele: ELi kundiga. Liisa Mets 1.12,59. Leader programm, Ebavere Suurtalu, Osa võttis 3 mees- ja 2 naiskonda. Mees- Naised: 1. Maret Mets 45,41. 2. Rouhijainen 45,2. 4.Indrek Aksel 45,44. 5.Aimar Türbsal 45,57. 6.Riivo Lukmann MTÜ Ebavere Tervisespordikeskus, test võitis võistkond „Väike-Maarja Kolmas Väike-Maarja noor jalg- Kristiine Adamson 47,34. 3. Triin Kivipõld 46,04. 7.Allar Adamson 48,05. 8.Tõnis Kull Joosand, MTÜ Väike Maarja Valla Rah- Thunder“, kus mängisid Rivo Täheste, rattur Sten Arulaan tuli 14.augustil Jõu- 47,45. 4. Mari Mets 51,17. 5. Leie Nõmm- 49,38. 9.Mait Liblikmann 49,59. 10.Ago Il- vaspordiklubi, DAG Reklaam, Artiston, Rainer Teidla ja Kunnar Püvi. Teiseks tuli lumäel toimunud Elion Estonian Cup VI iste 52,43. 6. Lea Loddis 53,02. 7. Maris ves 50,01. 11.Raul Nikolajev 50,29. 12.Teet Ilves Transport, Vireen, Kaarma KT, Kalvi võistkond“ TKV“ ja kolmandaks võist- Jõulumäe etapil M 16 vanuseklassi arves- Kõrgmäe 54,13. 8. Liane Adamson 57,03. Fimberg 51,38. 13.Risto Krutto 52,15. Mõis, Vao Agro, Klaasimaailm, Diner, KJK kond“ Aivarson“. tuses võitjaks. 9. Gerda Noorlind 57,35. 10. Keili Pohlak 14.Eikki Eikkinen 52,19. 15.Tauno Ojasaar Autoremont, Emekan, Würth, Hawaii, Naistest võitis võistkond „Mika- Väike-Maarja noored ratturid 1.03,15. 11. Piret Lindma 1.04,07. 12. Kerttu sa“, kus mängisid Kertu Rebane ja Gerda- võistlevad Kalevi Jalgrattakooli ridades. Johanna Pello. Teiseks jäi võistkond „ Se- Neid treenib Alar Krull. võistlejad pidid traumade tõttu kõrvale gased“. jääma. Teisest küljest oleme maakonnas Ants Rikberg Väike-Maarja vald oli ainus gümnaasium, kellel pole oma staa- dioni. Harjuta Põlistame Eesti suvemängudel üheksas Teiste alade kohad: jalgrattakross rahvusliku Iga nelja aasta järel viib spor- terviseks! suurmehe Georg diliit Jõud läbi üleeestilised Punktiseis 8. augusti seisuga. Kokku on suvised ja talvised spordi- osalenud 401 inimest 3684 korraga. See Lurichi mälestuse! mängud. Tänavusuvised, jär- punktiseis muutub oluliselt järgmise lehe jekorras 13. suvemängud pee- ilmumise ajaks, kuna juulikuu jooksul on ti seekord Lääne-Virumaal. tulnud juurde palju osavõtjaid, keda liht- Põhiliselt toimusid võistlused salt puht füüsiliselt ei ole jõutud sisse Rakvere linnas, osa alasid olid kanda. mööda maakonda laiali: jahi- Aitäh Heino Külanurgale, kes on laskmine Laekveres, õhkrel- lehtede korjamise oma peale võtnud. vadest laskmine Kadrinas, 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) 372 judo Vinnis, meeste käsipall osaluskorda, 37 boonuspunkti. 2. Viivi Tapal. Kokku osales nendel Kahr (Päästekool) 249 ok, 24 bp. 3. Aino võistlustel ligi 4000 sportlast. Saaremäel (KPK) 219 ok, 21 bp. 4. Urve Väike-Maarja vald Tobreluts (Väike-Maarja) 206 ok, 20 bp. võttis osa kergejõustikust, 5. Mall Lepiksoo (V-M) 161 ok, 16 bp. 6. köieveost, jalgrattakrossist, Kätlin Timuska (Väike-Maarja) 85 ok, 8 mälumängust, jahilaskmisest bp. 7. Siiri Bork 80 ok, 8 bp. 8. Ain Kõiv ja meeste võrkpallist. (FIE) 63 ok, 6 bp. 9. Kalle Tobreluts (Väi- Georg Lurichi mälestussamba toetus- ReinPauli korvpallivõistkond ke-Maarja) 62 ok, 6 bp. 10. Sirle Aosaar summade kogumiseks avatud Väike- esindas maakonda, kuna nad tulid maa- - 5., köievedu - 9., mälumäng - 11., mees- (Õppekeskus) 59 ok, 5 bp. 11. Halar Klaas võimaldanud tagasihoidlik esinemine Maarja Vallavalitsuse arveldusarve konna meistriks, ja maakonda pidigi esin- te võrkpallis 20., jahilaskmine - 14. 57 ok, 5 bp. 12. Aino Aren (Väike-Maar- kergejõustikus, kus jäime kokkuvõttes number SEB Pangas on dama antud spordiala maakonna meis- Ühe kahest alavõidust tõi Lääne- ja) 46 ok, 4 bp. 13. Heete Ausmeel (TLÜ) 25-ndaks. Kuna osavõtt kergejõustikust 10502017649007. ter. Virumaale Alvar Urbas, kes tegi tublit 44 ok, 4 bp. 14. Rita Soidla (Väike-Maar- annab kõige enam punkte, siis kergejõus- Kokkuvõttes jäime suvemängu- sõitu jalgrattakrossis. ja) 40 ok, 4 bp. 15. Ave Jander (Väike- Aidakem suurendada tiku tagasihoidlik tulemus paremat üld- dest osa võtnud 49 nn suure valla seas Suur tänu Aare Prantsule, Aimar Maarja) 40 ok, 4 bp. 16. Marko Põdra (Väi- Georg Lurichi fondi kohta ei võimaldanud. Ühest küljest juh- üheksandale kohale. Paremat kohta ei Türbsalile, Ivar Lassile, Tarmo Rebasele ke-Maarja) 39 ok, 3 bp. 17. Raili Kööp põhikapitali! tus nii, et päris mitmed veteranide klassi ja Peeter Järvamägile, kes aitasid võist- (Väike-Maarja) 38 ok, 3 bp. 18. Riina Ja- kondi kokku panna. last (Väike-Maarja G) 36 ok, 3 bp. 19. Reet Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Meeldiv üllatus tuli jahi- Soidla (Väike-Maarja) 36 ok, 3 bp. 20. Lurichi fond toetab Lurichi tõekspi- laskjatelt eesotsas Peeter Malle Kask (Väike-Maarja) 35 ok, 3 bp. damiste väärtustamist ja tema mäles- Järva-mägiga, kes ise 21. Mare Soovik (Maiximar) 32 ok, 3 bp. tuse jäädvustamist. avaldas soovi võistlusest 22. Urve Kalda (Väike-Maarja) 28 ok, 2 Igaüks meist võib kaasa aidata osa võtta. bp. 23. Tiia Liivalaid (Väike-Maarja) 28 Lurichi fondi tugevdamisele ja sel- Meie praegune tase ongi ok, 2 bp. 24. Urmas Kopti (Väike-Maar- le põhikapitali suurendamisele! kuskil esimese kümne ja) 27 ok, 2 bp. 25. Marje Pomerants (RLK) Annetusi Lurichi fondi saab teha Siht- piirimail. Vahel läheb pa- 27 ok, 2 bp. 26. Airi Einsalu (Maarjalill) asutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond ar- remini, vahel tagasihoid- 25 ok, 2 bp. 27. Mona Sikkar (Väike-Maar- veldusarvele nr 221001101347 likumalt. Paremat kohta ja Gümn.) 25 ok, 2 bp. 28. Malle Võidula Swedbankis. Selgituseks: annetus suvemängudel tagaks (Väike-Maarja) 24 ok, 2 bp. 29. Maris Georg Lurichi fondi. hea esinemine kergejõus- Kõrgmäe (Väike-Maarja) 23 ok, 2 bp. 30. NB! Selgitusse palun lisage oma isi- tikus ja talimängudel Liili Heinla (FIE) 22 ok, 2 bp. kukood ja postiaadress. Tuludeklarat- suusatamises. Ants Rikberg siooni esitamisel saate annetustelt tu- Ants Rikberg Väike-Maarja Valla RSK lumaksu tagasi taotleda. juhatuse esimees 12 TÄHTPÄEVAD, REKLAAM, TEATED August 2011 ISSN 1736-9851 Kalmistumeistrite Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! kontaktid Väike-Maarjas: Ruth Palmiste, Õnne tänasteks tegudeks, tel 516 1809 õnne homseteks olemisteks, Simunas: Helvi Vahter, õnne tuleviku toimetusteks! tel 524 7944 92 Ella Kruusamägi 82 Elfride Leiten Koguduste teated 89 Ruti Laur 82 Johannes Salumäe 88 Erna Lindret 82 Viktor Münter Väike-Maarja koguduses Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn 88 Helene Roos 82 Erich Hunt Salveste. Tel 5345 3967, 87 Alma Õispuu 82 Laine Konts e-post: [email protected] 87 Lidia Jurtom 81 Salme Beilmann EELK Väike-Maarja koguduse aad- 86 Armahta Raja 81 Virve Selgeveer ress: 85 Valve-Elise Laanemägi 81 Laine Õmmik Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 84 Ida Tsvetkova 80 Ina Naudi tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 83 Veera Kaldjärv 80 Linda Kaunis 83 Eduard Villo 80 Linda Kirsipuu Koguduse veebil saab Facebookis liitu- 83 Gerta Vesk 80 Lembit Kondimäe da grupiga “Taastame Väike-Maarja kiri- 83 Salme Saluri 80 Harri Hindrekus ku!” 82 Leida Kuusma 70 Vaike Pärn Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 70 Evi Nikker 10.30. Koguduse vaimulik on Eerek Soovime palju õnne ja tugevat tervist! Preisfreund. Väike-Maarja Vallavalitsus Tel 323 5450. Koguduse veebileht: NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäeva õnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. http://avispea.edicypages.com/et Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, kokkusaamine toimub igal teisipäeval Õnnitleme! Õnnitleme uusi ilmakodanikke! kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Igas õies Toatäis päikesekiiri, Simuna koguduses on naeratus peidus, sületäis sooje sõnu, Jumalateenistused pühapäeviti igas õies peotäis kauneid lilli! kell 14.00. üks õnnesoov leidub! Karl Leppik - 2. juunil Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Inge Lehtlaan Charlott-Elisabeth Volter - 3. juunil EELK Simuna koguduse aadress: Mare Kindel Maria Müürsep - 6. juunil Allika 3, 46401 Simuna Getter-Liis Külmäsu - 7. juunil Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Elve Rego Jaanika Meidla - 16. juunil e-post: [email protected] Anne Soom Ardi Innos - 23. juunil Karoliine Leemet - 15. juulil Soovime palju õnne Madis Koslov - 26. juulil juubeli puhul! Kristofer Vinkel - 11. augustil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Väike-Maarja lasteaia pere Rõõmsat meelt ja palju armastust! võimalik kohtuda teistel aegadel. UUED TREENINGUD! Tõhus! Lihtne! Hoogne! Lõbus! Müüa saematerjali ja Treeningus kasutatakse väikest EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, 29. augustil alustab hooaega kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. küttepinde. batuuti. Efektiivne kaloripõletus. Annab hea füüsilise koormuse Kalju Esinurm, Esmaspäeviti ja emotsionaalse laengu. tel 5677 6794 kell 18.30 DAAMIDE Parandab koordinatsiooni ja Väike-Maarja rahvamaja TERVISEVÕIMLEMINE tasakaalu. õnnitleb Kergema koormusega. Parandab ta- Ei koorma liigeseid ja lihaseid. sakaalu ja liigeste liikuvust. augustikuu Aeroobne osa ja lihastreening toimu- Arstide Treenitakse suuremaid lihasgruppe. sünnipäeva- vad batuudil. Silmade kontroll ja prillide Abivahendina kasutatakse tooli ja Etteregistreerimisega! müük 8.septembril kella lapsi: numbrid patja Anne-Liis Talu Perearst Peeter Bakhoff: 10.00-st Alustavad ka algajate ja edasijõud- – 1. august Väike-Maarjas, Ravi 1, Kell 19.30 STEP-aeroobika Väike-Maarja Hooldekodu nute showtantsu treeningud. Väike-Maarjas igal neljapäeval kell Teisipäeviti Laine Senitsev – Küsi lisa! päevakeskuses 10.00 - 15.00 endises dr Vilimaa ka- kell 18.30 BODYaeroobika 5. august Tel 5196 2668 Anneli Kalamäe binetis. Vastuvõtule eelregistreeri- kell 19.30 JUMP FIT Info ja etteregistreerimine mine ja digiretsepti tellimine E 10.00 Palju õnne! telefonidel: - 12.00, T, K, N, R kell 14.00-16.00 te- Mälestame lahkunud vallakodanikke 5016 825 ja 5656 4959 lefonil 32 91 373 või e-kirjaga [email protected] Ei tulek ega minek www.silmaroom.ee Vee ja kanalisatsiooniga ole meie enda teha. seotud küsimuste Perearst Tiia Liivalaid: Vaid see, mis sinna vahele jääb lahendamiseks saab infot Väike-Maarjas, Ravi 1, ja see on elavate mäletada. Pandivere Vesi OÜ tel 326 1247, 5340 1839 Urmas Puust 16.02.1955 - 11.06.2011 Väike-Maarja Hoolekande- ja telefonidel: Simunas Allee 9-19, Erich Rõngas 21.08.1929 - 28.06.2011 Vello Schenk 03.10.1935 - 29.06.2011 Tervisekeskuse (Ravi 1 II direktor - 523 8101, tel 323 7131, 5340 1839 Elmar Tolsberg 06.07.1951 - 05.07.2011 korrus) hooldekodu operaator Väike-Maarjas - Vastuvõtuajad Väike-Maarjas: Marika Toomsalu 10.03.1955 - 08.07.2011 päevakeskuse kaudu on 514 2610, E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, R 8-9 (õde 9-16). Aino-Vilhelmine Pärn 07.06.1915 - 14.07.2011 võimalik tellida Inkotoa operaator Simunas - 5559 2547, Simunas T 14-17, R 10-13. Alar Meisner 24.11.1960 - 16.07.2011 pakutavaid operaator Triigis - 5662 9842. Telefonikonsultatsioonide ajad: Elisaveta Laar 23.01.1918 - 19.07.2011 URIINIPIDAMATUSE Raamatupidamine E-R kl 8-17, E, K, R 13-14 ja T, N 12-13 Arnold Kuusemäe 10.12.1949 - 21.07.2011 ABIVAHENDEID: naha- ja lõuna 12-13, tel 326 1536, Imbi Lillo 08.04.1923 - 27.07.2011 haavahooldusvahendid, e-post: [email protected] Perearst Mall Lepiksoo: Johannes Kübarsepp 01.04.1923 - 04.08.2011 imavad aluslinad, mähkmed Väike-Maarjas, Ravi 1, Aliide Sikkar 20.04.1928 - 10.08.2011 jm. Isikliku abivahendi kaardi Multi Varius OÜ müüb tel 326 1166, 528 5225 olemasolul kaup 40% lõhutud küttepuid soodsamalt. erinevas mõõdus ja ka HAMBARAVI Tellitud tooted tuuakse kohale erinevaid puuliike. A&K Caritas: 9.septembril kell 9.30. Ravi 1a Väike-Maarja, Müüme ka 3-meetrisi küttepuid. Tellimiseks ja infoks helistada tel 325 5633 Koormad on mõõdetavad. telefonidel 326 1345 Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, Kontakt: 5013862, või 5656 4959. dr Pia Lepiksoo [email protected]. Asume Järvajõe külas Hambaravi Riina Anda üürile ruume Väike-Maarja Tamsalu vallas Laanemägi OÜ meiereis. Info tel 50 50 425 Väike-Maarja, Ravi 1, tel 326 1104 Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46202 Dr Riina Laanemägi, Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.ee dr Külli Sepping Toimetaja (kuni 19.08.2011): Hilje Pakkanen. Simuna hambaravi- ja Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. proteesikabinet: Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aad- Aadress: Allee 9-4, Simuna, ressil [email protected], tel 329 5759. tel 511 8379, dr Kiira Paju Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Naistearst dr Liivi Mitt Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Ravi 1 Väike-Maarja, Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tiraaz 1000 eksemplari. tel 322 0600, 516 8657 Tasuline, 0,20 eurot Puhkus: dr Liivi Mitt 8.- 28.8.2011