August 2011Internetti.Pmd
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Simuna Kihelkonna Pärimus Simuna Kihelkonna Pärimus
Simuna kihelkonna pärimus Simuna kihelkonna pärimus Rohu 2018 Koostanud: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park Kujundus: Piret Frey Arhiivimaterjalid: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum Raamat põhineb Eesti Vabariigi 100. juubeli kingituste raames korraldatud Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannetel ning arhiivimaterjalidel. Trükise väljaandmist on toetanud KÜSK-i ja EV100 teavitustoe programm. Kaanel: Simuna prees, ERM A 291:467; Simuna vööd, ERM 1307 Trükikoda Ecoprint 3 Rahvaluulekoguja Julie Sepp Jakob Hurda 1888. aasta rahvaluulekogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksa maile poegadele ja tütardele” avaldati kõigis suuremates lehtedes ning Hurda vanavarakogumise aktsiooni kui naistele sobivat ettevõtmist reklaamis ka Lilli Suburgi toimetatud ajakiri Linda (Kikas 2017). Kogumisest võttis osa üle 1400 inimese peaaegu kõigist Eestimaa kihelkondadest ja paljudest Eesti asundustest Venemaal. Julie Sepp oli esimene Hurda kogumisaktsiooniga liitunud naiskoguja. Aastatel 1888–1893 saatis ta Hurdale rahvaluulet neljal korral – Laiuse, Simuna ja Sangaste kihelkonnast. Neist kahel korral (1891 ja 1893) Simuna kihelkonna Rohu külast, kuhu ta oli elama asunud koos õpetajast abikaasaga. Üks osa tema Simuna saadetisest on ümberkirjutused Rohu kooliõpetaja Kaarel Mõiki kogutud lauludest (Kikas 2017, Saukas 2018). Rahvaluulekogumise korrespondentide hulgas oli naisi 2 % ehk umbes 60–70 ringis. Hurt kirjutab aruandevastuses kõige esimesele aktsiooniga liitunud naiskogujale Julie Sepale (1888): „Auus noorik on oma saatmisega nüüd ka tõistele noorikutele ja neidudele tee ette ajanud ja meie loodame, et neid õige rohkeste järele saab tulema”. Pea pool aastat hiljem Sepa kogutust taas kord aru andes saab ta juba märkida: „Teie eeskuju on ka teisi suguõdesid äratanud ja selle eest täname veel iseäranis” (Kikas 2017). -
V-M Infoleht 2016 September Color.Indd
Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (265) SEPTEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Edukat, huvitavat ja tulemuslikku kooliaastat! Algame kõik värske jõuga, 1. klass Lehtlaan, Karel Martin Nurkma, Thristo le Laukse, Kristin nõnda pea ei väsi. Robert Kööp, Ralf Laansoo, Hele- Paju, Henry-Robert Puskar, Riko Riives, Lepik, Jete Hend- Õppides ja harjutades na Lisette Lätt, Merete Matrov, Pavel Kaarin Veelaid, Enn-Erik Vissak, Marit rika Lood, Kris- kindlamaks saab käsi. Mets, Alma Naomi Osawe, Nagham Võhma tella Luht, Victo- Salem Klassijuhataja Tiiu Valk ria Mitt, Carolin Kersti Merilaas Klassijuhataja Agnes Leemets Määltsemees, Tanel Ojasaar, Sandro Palmits, Rait Soomer, Mait Suursaar, Heiki Sädem, Ma- rek Tealane, Kirke Tobreluts, Ric- hard-Erich Tres- tip, Õnnela Turu, Mark Vainomaa, Õnne-Liisi Viidas Klassijuhataja Kiltsi kooli 1. klassi õpilased õpetaja ja vanematega. Kristi Põdra Foto: Merje Leemets 12. klass Sandra Rubizov, Elis Vaarik, Kaarin Vee- Mija-Liis Lohk, Maris Pohlak, Ranno laid, Marit Võhma Rajaste, Aare Zilinski Klassijuhataja Kaia Klaan Akordioni eriala Johannes Rudolf Kits Väike-Maarja gümnaasiumi esimeste klasside õpilased vanematega, klassijuhatajate ja abiturientidega. Foto: Helina Lükk 1. septembril pidulikult alanud kooli- 9. klass 1.B klass aasta on juba paraja hoo sisse saanud Robin Baiduža, Wan Ingar Inge- Siim Argos, Villem Eesmäe, Kristjan ja leidmas oma tavarütmi. Suvised et- roinen, Joosep Joor, Karl-Silver Kööp, Hinno, Reino Kallas, Sten-Karl Kalvik, tevõtmised kaugenevad iga päevaga Birgit Miadzielec, Tauri Pent, Kadri Rei- Henry Kiisküla, Raiko Kilgi, Johannes ning nüüd on aeg tunda rõõmu koolist, mann, Tarvo Seimar Rudolf Kits, Eneliis Kütt, Vello Laine- koolikaaslastest ja alanud õppeaastast. -
Updated Action Plan Received on 25 July 2013
Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311, -
V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi. -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb. -
Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. -
Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud. -
32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee -
Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ........................................................................... -
28. Jooks Ümber Porkuni Järve
28. jooks ümber Porkuni järve 21.09.2013 Osalejaid jooksus kõndijaid 138 28. jooks ümber Porkuni järvede kuni 6 aastased 300m. Tüdrukud jrk Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi Tulemus 1 Martta Raudsepp 2007 47,2 2 Mairit Kaarjärv 2007 SK Rakke 48,2 3 Kirke Konnapere 2006 Tamsalu 49,2 4 Jane Sumre 2008 Porkuni 1.02,1 5 Marit Võhma 2009 Porkuni 1.03,6 6 Linette Pukk 2009 Tamsalu 1.11,4 7 Jasmiin Kraas 2009 Tartu 1.14,4 8 Marian Pilli 2009 Rakvere 1.22,5 9 Berit Hiiemaa 2010 Tamsalu 1.35,4 10 Angelina Ala 2008 Tallinn 1.40,0 11 Adeele Aart 2009 Vinni 2.07,3 12 Mariliis Sild 2009 Tamsalu 2.30,2 13 Annemai Part 2010 Koplitaguse 2.45,2 14 Jete Kraas 2011 Tartu 4.39,5 Poisid 1 Marten Langinen 2006 Tamsalu 46,8 2 Taimo Teer 2007 Assamalla 49,1 3 Hugo Rannamets 2007 Laagri 52,2 4 Keimo Kari 2007 Tapa 56,2 5 Adrian Ala 2006 Tallinn 56,8 6 Kusti Priks 2008 Lasila 57,3 7 Joosep Pitk 2008 Tallinn 1.00,8 8 Artur Hallik 2009 Tamsalu 1.01,7 9 Steven Mälter 2009 Moe 1.14,3 10 Erik Piirsalu 2008 Triigi 1.25,7 11 Taaniel Boltowsky 2008 Tartu 1.30,0 12 Sten Boltowsky 2010 Tartu 1.53,8 13 Rain Joosep Parve 2009 1.57,6 14 Ander Kivikas 2010 Pärnu 2.17,5 28. jooks ümber Porkuni järvede 2003 ja hiljem sünd. 1,3km. Tüdrukud jrk Nr Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi 1 18 Kirke Suur 2003 Tamsalu 2 22 Sandra Tiidrus 2003 Kohila 3 29 Brita Rannamets 2004 AO Suusaklubi 4 10 Liilia Kinsiveer 2004 Tamsalu 5 23 Riinu Tiidrus 2005 Kohila 6 60 Karmen Elken 2003 Piisupi 7 48 Leandre Langinen 2003 Tamsalu 8 72 Anett Kari 2006 Tapa 9 45 Mairiin Vainus 2004 10 42 Getrin Raudsepp 2005 V-Maarja 11 69 Emma Lotta Vikk 2006 Porkuni 12 67 Kärt Maasik 2006 Tamsalu Poisid 1 31 Frode Hallik 2003 Tamsalu 2 34 Kristo Mälter 2004 Moe 3 24 Rasmus Võhma 2005 Porkuni 4 20 Romel Seemann 2003 Tamsalu 5 41 Ossi Priks 2005 Lasila 6 52 Kerdo Vainer 2003 Kullenga 7 50 Germo Partsioja 2003 Tamsalu 8 57 Oskar Rnnamets 2005 Laagri 9 68 Karl Oskar Vikk 2005 Porkuni Tulemus 5.17,8 5.24,1 5.35,7 5.37,2 6.06,3 6.36,9 6.40,3 6.51,6 7.02,7 7.09,0 8.57,1 15.07,2 5.02,7 5.16,0 5.34,8 5.52,1 5.59,1 6.11,0 6.32,3 6.39,2 6.51,6 28. -
Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku