Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 1 (235) JAANUAR 2014 TASUTA Ole koos meiega: Olulisemat aastast 2013 Olulisemat aastast 2013

JAANUAR sides kuld- ja hõbemedali. Eesti Gaidide Liidu „Alustava gaidiju- • Väike-Maarja muuseumis sai näha hi koolitus,“ kus said kokku gaidluses näitust “Kultuuri- ja muinasjutulae- MÄRTS päris uued ja juba tegevad huvilised. kad”. • Tallinnas Eesti Näituste messikesku- Osalejaid oli nii Pärnust, Nõost, Tal- Valla aasta tegijaks tunnistati • Gümnaasiumi algklasside maja hakati ses peetud kutsehariduse suurüritu- linnast, Rakkest kui meie oma vallast Marju Metsman – kohakoha kütma saepurupelletitega. sel NOOR MEISTER 2013 saavutas Kiltsist. loo väärtustaja. • Väike-Maarja Vabadussõja mälestus- Väike-Maarja õppekeskuse õpilane • Väike-Maarja seltsimaja näiteringil, Foto: Ilve Tobreluts. samba juures tähistati Vabadussõjas Arti Zirk vabavarapõhiste lahenduste kui eelmise aasta maakondliku näi- võidelnute mälestuspäeva. spetsialisti võistlusel III koha. temängupäeva võitjal, oli suur au • Ebavere tervisespordikeskuses toi- • Väike-Maarja neiu Helina-Victoria võõrustada maakonna harrastusteatri mus hooaja üks põnevamaid sünd- Kruup avaldas raamatu „Unustatud tegijaid. musi – Nike Winter Xdream. operetipärl – Therese Raide“. • Peeti Ferdinand Johann Wiedemanni • Kultuurkapitali elurõõmu preemiaga • Emakeelepäeval kogunesid Väike- keeleauhinna asutamise 25. aasta- tunnustati Väike-Maarja gümnaasiu- Maarja valla koolide algklasside õpi- päevale pühendatud kahepäevane mi klassiõpetajat-huvijuhti, tantsu- lased ja õpetajad gümnaasiumi alg- rahvusvaheline konverents „Emakeel- ringide juhendajat, tantsuseltsi Ta- klassidemajja ühisele luulevõistluse- ne Eesti, emakeelne Euroopa II“. Kon- rapita kunstilist juhti ja Eesti olüm- le AASTARING LOODUSES. verentsil pidas kõne Vabariigi Presi- piaakadeemia liiget Egne Liivalaidi. • Väike-Maarja seltsimajas sai kuulata dent Toomas Hendrik Ilves. Keeletam- • Simunas esitleti raamatut „Kreutzwald MSW-Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja mikusse istutas oma nimipuu 2013. a Virumaa rahvarõivastest“. Suitsidoloogia Instituudi lektori Airi Wiedemanni keeleauhinna laureaat • Indrek Mägi tuli Eesti talikrossi meist- Mitendorf loengut „Armastus on pa- Valve-Liivi Kingisepp, keeleauhinna rivõistlustel hõbemedalile. rim kaif: võti noorte vaimse tervise aastapäevatamme istutas president • Eesti Kodu-uurimise Seltsi juhatus probleemide märkamiseks ja enneta- Toomas Hendrik Ilves. hindas kodu-uurimisteemaliste uu- miseks“. • Pandivere piirkonna esindus käis Pe- Mõttetalgud – ringute seas parimaks Eino Tombergi • Märtsikuine tuleteekond Kaarmalt terburi turismimessil piirkonda tut- „Muutuv muuseum“. uurimistulemuse “Vao küla lugu”. (Ebaverest) Kaarmale (sõprusvald vustamas ja kontakte loomas. Foto: Ilve Tobreluts. • Väike-Maarjas avati elektriautode laa- Saaremaal) hoiab elus mälestust Len- • Väike-Maarjas tähistati ülemaailmset dimispunkt. nart Merist, Kaali meteoriidile muist- tantsupäeva. se kuue loojast. Nii saab sümboolselt • Lauluvõistlus „Popp Tipp Popp Täpp VEEBRUAR lennuka kaare muistend Virumaal 2013“ tõi laululapsed Väike-Maarja • Tallinnas toimunud Euroopa Noorte Ebavere mäe jalamil sündinud Tara- seltsimajja. Korvpalliliiga (EYBL) U14 vanuseklas- pita lennust Saaremaale, Kaali linna- • Väike-Maarja naisselts tähistas kon- si II etapil sai turniirivõidu Virumaa mäele. verentsiga „Naine kiiresti muutuvas Pallimängude Kooli võistkond, kus • Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke maailmas“ oma 20. aastapäeva. mängisid ka Väike-Maarja korvpalli- osales Valgas XV vabariiklikul õpeta- • 13. korda sai teoks Simuna kihelkon- F. J. Wiedemanni kee- poisid treener Vaido Rego juhenda- jate rahvatantsufestivalil ja tuli tagasi na eakate naljapäev. lekonverentsi tipphetk misel. õigusega korraldada 2014. aasta festi- • Georgi Kange rammuvõistlusega tä- - Vabariigi President • Väike-Maarjas avati mudelihall - esi- val Väike-Maarjas. histati Georg Lurichi 137. sünniaas- Toomas Hendrik Ilves on mene statsionaarne mudelautode si- • Simuna line-tantsurühm „LustiLine“ tapäeva. saabunud keeleauhinna serada Eestis. pidas 10. sünnipäeva. 25. aastapäeva puhul • Väike-Maarja raamatukogus meenu- • Valgamaa kutseõppekeskuses toimu- MAI tammepuud istutama. tati tunnustatud rahvakirjanikku An- nud Eesti autoerialade kutsevõistlus- • Väike-Maarja veemajandusprojekti II Kuma Foto. ton HansenTammsaaret, kes aastatel tel sai õppekeskuse õpilane Martin etapp jõudis lõpusirgele. 1892-1894 ja 1896-1897 õppis Väike- Reiman II koha. • Mitmel pool vallas peeti „Teeme ära“ Maarja kihelkonnakoolis. • Korvpallipoisid mängisid end Euroo- talgupäevi. • Vabariigi aastapäevaaktusel anti Mar- pa Noorte Korvpalliliiga superfi naali. • Korvpallipoisid tulid Euroopa Noorte ju Metsmanile üle valla aasta tegija Korvpalliliiga (EYBL) võitjaks Poolas tunnistus ja klaasikunstnik Riho Hüti APRILL Czluchowis toimunud U14 vanuse- kujundatud teemakohase maalinguga • Kiltsi ja Simuna koolide 9. klassi õpi- klassi superfi naalis. vaas kirjaga: Marju Metsmanile – ko- lased osalesid projektis Minu Riik. • Väike-Maarja Gümnaasium pidas 11. dukoha loo väärtustajale; tunnustati • Väike-Maarja seltsimajas tähistati korda koolikonverentsi, seekord tee- Peterburi valla aasta paremaid sportlasi, vaa- siitkandi koorilaulu 140. aastapäeva. mal „Meie inimesed – karjäär ja ette- turismimessil. dati suurimat naisorganisatsiooni • Väike-Maarja lasteaias peeti lõbus võtlus“. – Naiskodukaitset tutvustavat doku- kostüümipidu. • Pandivere päeva külakonverentsid mentaalfi lmi „Liiliarist“ ning jäädvus- • Väike-Maarja gümnaasiumi ja õp- jõudsid Imukvere ja Äntu külla. Mar- tati Eesti Minuti foto. pekeskust külastas Lääne-Virumaal ju Metsman andis põhjaliku ülevaate • Väike-Maarja muuseumis peeti mõt- külas olnud sõpruspiirkonna Dobele elust nendes külades ja sai külaelani- tetalgud “Muutuv muuseum”. esindus Lätist. kelt muuseumi tarvis nii mõnegi kõ- • Simuna rahvamajas tähistati kontser- • Väike-Maarja seltsimajas peeti nel- neka fakti. diga „Laul peab kõlama“ sealse laste- jandat aastat järjest Väike-Maarja • Väike-Maarja gümnaasiumis toimus laulu 20. juubelit. gümnaasiumi Playback. VIII koolinoorte rahvatantsufestival • Väike-Maarja seltsimajas toimus Ees- • Lääne-Viru maavanem Einar Vallba- tuhatkonna noore rahvatantsijaga üle ti eriolümpia sportlaste tänuüritus. um tunnustas vastuvõtuga Rakve- Eesti. ÜF Väike-Maarja • Rahvusvahelisel turismimessil TO- re rahvamajas maakonna tublimaid • Roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pan- veemajandus- UREST tutvustasid siinset piirkonda gümnaasiumide, kutse- ja kõrgkooli- divere“ peatus Väike-Maarjas ja mit- projekti käigus Kadri Kopso, Liivika Harjo ja Madis de lõpetajaid. Parimate gümnaasiu- mel pool vallas. renoveeritud Michelson. milõpetajate seas osales vastuvõtul • Väike-Maarja seltsimaja osales Lee- Väike-Maarja • Uudekülas toimunud Lääne-Virumaa ka Kätlin Kaare Väike-Maarja güm- dus Paistriosse, rahvusvahelisel teat- reoveepuhasti. meistrivõistlustel jäähokis tulid Väi- naasiumist. rifestivalil. Foto: Kristiine ke-Maarja valla jäähokimängijad hin- • Väike-Maarja valla külade nimekirja • Simunas avati külmkuivatamistehas, Adamson. natavale kolmandale kohale. lisandus Sandimetsa küla. kus hakatakse külmkuivatama marju, • Sisesõudmise Eesti meistrivõistlus- • Kiltsi koolikontsertide sari jõudis lõ- õunu, seeni ja maitsetaimi. telt tõid Ants Einsalu ja Väino Stolt- pule „Svjata Vatra“ esinemisega. • 31. mail avati Väike-Maarja seltsimaja sen Väike-Maarjasse oma vanuseklas- • Väike-Maarja noortekeskuses toimus jalutussaalis Maie Lepiku kunstiringi 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Olulisemat aastast 2013 tööde näitus. Seekordne näitus oli Joor. kaks aastat tegutsenud kunstiringile • Mõnusas suvesoojuses peeti 13. kor- juba neljas. da traditsioonilist Ebavere Kange • Sadakond Laekvere, Simuna, Vajan- triatlonit. gu ja Kiltsi kooli 1.-4. kl õpilast osa- • Purjelaeva „Krusenstern“ meeskond Georgi Kange rammuvõistlusega les Äntu tehisärve ääres Emumäe külastas Kiltsi mõisakooli. tähistati Georg Lurichi 137. sün- Arenduskeskuse korraldatud projekti niaastapäeva. „Kuula näkki“ veeohutusalasel õppe- AUGUST Foto: Ants Rikberg. päeval. • Kiltsis tähistati konverentsiga 210 aasta möödumist admiral A. J. von JUUNI Krusensterni juhitud ümbermaailma- • Meie korvpallipoisid tulid Jõhvis PC1 reisi algusest. vanuseklassis (sünd 1999. a ja hiljem) • Väike-Maarjas toimus XIII Eesti küla- Virumaa Pallimängude Kooli (treener teatrite festival. Vaido Rego) võistkonnas Eesti meist- • Räpina Aianduskoolis toimunud Va- riks. bariigi Presidendi Toomas Hendrik • Väike-Maarjas peeti XXVI Pandive- Ilvese vastuvõtul Eesti kauneimate re päeva, moto: „Pärand on pärijate kodude omanikele sai perekond Pello hoida“, ja XVI Eesti esivõistlusi naise- kaunis koduaed tunnustuse osaliseks. kandmises. • Avati Eipri külamaja. • ETV saate „Lauluga maale“ salvestus • Simuna osavalla majandusjuhataja- toimus Väike-Maarjas. töölisena alustas tööd Enno Kivaste. Segakoor Helin Väike-Maarja • 7. juunil lahkus meie hulgast igaviku- • Kiltsi loomelaager pakkus osalejaile koorilaulu 140. aastapäeval. teele Norras elanud Väike-Maarja val- taas põnevaid tegevusi. Foto: Ilve Tobreluts. la aukodanik Håkon Rissmann-Brede- • OÜ Pandivere Vesi lõpetas koostöös sen (28.05 1942 - 07.06 2013) Väike-Maarja Vallavalitsusega Eu- • Kaks Kiltsi kooli õpilast osales rah- roopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vusvahelisel loomekonkursil “Morskoi toel Väike-Maarja ja Simuna aleviku venok slavõ“ luuletustega admiral A. ning Triigi, Müüriku ja Ebavere külade J. von Krusensterni teemal. 8. klassi ühisveevarustus- ja kanalisatsiooni- õpilane Minna Joor saavutas 1. koha süsteemide kaasajastamise. ja 7. klassi õpilane Brigitta Luik laue- • MTÜ Simuna Naisteklubi ja MTÜ raaditiitli. ETNA Eestimaal koolitus „Alustavate • B-vanuseklassis jõudsid korvpallipoi- naisettevõtjate ja pereettevõtete koo- sid Eesti meistrivõistluste pronksme- litus- ja võrgustikuarendus Pandivere Euroopa Noorte Korvpalliliiga dalitele. Parimaks Eesti poiste tree- piirkonnas“ tõmbas joone alla kaks (EYBL) poiste U14 vanuseklassi neriks tunnistati Vaido Rego, kelle ju- aastat kestnud tegevusele. võitja - Virumaa Pallimängude hendamisel jõudsid U14 vanuseklassi • Taasiseseisvumispäeval kohtus val- Kooli võistkond ja treener Vaido poisid tänavu Euroopa tippu, tehes laelanikega kirjanik ja poliitik Teet Rego pärast superfi naali võitu sellega ka Eesti korvpalli ajalugu. Kallas. Poolas Czluchowis. • Maadlusklubi tegi edukast hooajast • Toimus Raeküla küla ja kooli kokku- Foto: Klarika Saaremäel. kokkuvõtte pidulikul lõpuüritusel tulek. Georgi söögitoas. Hooajal osaleti 40-l • Vallavanem Indek Kesküla esines edu- võistlusel nii klassikalises- ja vaba- kalt Eesti omavalitsusjuhtide suvisel maadluses kui ka sumos, Eesti meist- mitmevõistlusel. rivõistlustelt toodi kokku 42 medalit, • Väike-Maarjas toimus 23. Pandivere kokku ulatus klubi medalisaak aga rattaralli, neljandat korda koos Eesti 140-ni. Filter Maanteekarikasarja etapiga. • Frankfurdis toimunud Korea vöö- • Karksi-Nuias toimusid Eesti valdade maadluse MM-võistlustel esindasid suvemängud. Väike-Maarja vald tuli Eestit ka Väike-Maarja maadlusklubi 55 osalenud valla seas 14. kohale. esindajad Anni Pent ja Liis Järvamägi. • Rannavõrkpallis tulid Väike-Maarjas- Roheliste rattaretkest „Kuidas • Väike-Maarja pasunakoor osales Saa- se Eesti meistrivõistluste pronksme- elad, Pandivere?“ osavõtjad remaa 50. juubelilaulupeol ja andis dalid. Väike-Maarja kiriku juures. 9. juunil kontserdi sõprusvallas Kaar- • Simuna ja Tallinna Wombatite ühis- Foto: Ilve Tobreluts. mal, Astes. meeskond tõi Torinost veteranide • Rutjal peeti Väike-Maarja gümnaasiu- olümpiamängudelt kuldmedali. mi 10. klassi riigikaitselaager. • Toimus kolmas matk Struve meri- • Eesti Ööjooksu koolikonkursil “Öö- diaanikaarel. Jalgsimatkal suunduti jooksu Tegija 3” saavutas Väike-Maar- UNESCO kultuuripärandisse kuuluva ja gümnaasium keskmise suurusega Struve geodeetilise meridiaanikaare koolide kategoorias tubli teise tule- Simuna-Võivere baasjoone Simuna muse. otspunkti juurest Võivere otspunkti juurde. JUULI • Väino Stoltsen krooniti maakonna • Väike-Maarja alevikus valmis kaks seenioride tennisemeistriks. avalikku jäätmemaja – üks Pikk tn 7 (vallamaja taga), teine Lõuna tn 13A. SEPTEMBER • Alar Voogla ja Kristi Viltrop naasid • Väike-Maarja Vallavalitsuses alustas Beebide pidu. Soomest sõprusvallast Sonkajärvilt vanemökonomistina tööd Helve Leet- Foto: Kalev Pärtelpoeg. naisekandmise MM-i hõbemedalite- ma ja ehitusnõunikuna Villo Müürsep. ga. • Reisi- ja seiklushuvi tõi Hiina noor- • Töö- ja puhkelaagri tegevuses osales mehe koos kaaslastega Vao külla. 74 noort. • Väike-Maarja muusikakooli ruumid • Endise Männisalu küla 30. kokkutu- said remonditööde käigus paremasse lekul, kus esitleti Männisalu lugu kä- seisu. sitlevat raamatut „Kaardimängus või- • Muusikakoolis alustas tööd eelklass. detud kaotatud küla“, osales viimaste • Väike-Maarjas alustati kiriku katuse aastate suurim arv inimesi – ligi seit- restaureerimisega. sekümmend. • Eesti perearstide selts kuulutas aas- • Toimus Võivere, Kurtna, Nadalama ja takonverentsil välja 36 parimat pe- Kärsa külade IV kokkutulek. rearstide praksist. Nelja Lääne-Viru- • Simuna rahvas pidas järjekordset pe- maalt väljavalitu seas oli ka perearst repäeva. Mall Lepiksoo OÜ. VIII koolinoorte rahvatantsufestival • Vaos toimus teist korda Eesti Ratsa- • Tähistati Kiltsi raamatukogu 65. aas- tõi Väike-Maarjasse ligi tuhatkond spordi Liidu kalenderplaani kuuluv tapäeva. noort tantsijat üle Eesti. sporthobuste takistussõidu võistlus- • Kaarma külast Türki välja rännanud Foto: Aare Treial. päev “Vao Karikas 2013”. Tombergite järglased käisid oma ku- • Saksamaal Baieri rahvuspargis toimu- nagist kodukohta vaatamas. nud rahvusvahelises Noore Loodus- • Vao külas avas uksed Pandivere Pan- kaitsja laagris (Junior Ranger camp sion. 2013) osales Kiltsi koolitüdruk Minna • Väike-Maarjas valmisid Kolde tn aren- Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Olulisemat aastast 2013 duspiirkonna vee- ja kanalisatsioo- • Valmis uus Ebavere loodusmatkarada nitrassid. tutvustav voldik. • Kiltsi põhikool on partneriks Come- OKTOOBER niuse programmi raames toimuvas • XI Eesti koolinoorte mälumängu projektis Hans Kruusamägi ja Siret Kotka naisekand- meistrivõistluste Lääne-Virumaa eel- • „Vesi – iga piisk loeb“. Projektis osa- misvõistlusel - ikka kostüümides ja ikka voorus saavutasid Väike-Maarja güm- levad veel Ungari, Iirimaa, Portugali, mõnusalt! naasiumi õpilased nii põhikooli kui ka Hispaania ja Bulgaaria koolid. Projekt Foto: Kaarel Moisa. gümnaasiumi arvestuses esikoha. keskendub vee tähtsusele inimese • Simuna koolis ja spordihoones asen- elus ning selle mõistlikule kasutami- dus elektriküte pelletiküttega. sele. • Simuna lapsed said kaks uut mängu- • Simunapäeval anti põhjalik ülevaade väljakut. Simuna kiriku kroonikast. • Vastupanuvõitluse päeval avati Raul • Hingedepäeval tähistas Simuna Oja ja MTÜ Võnnusvere OK eestvõttel Muinsuskaitse Selts koos Simuna Avispeal mälestusmärk piirkonna va- naisteklubiga oma 25. aastapäeva. badusvõitlejatele. • Väike-Maarja õppekeskuse koolipere • Mõttetalgutel otsiti Kotli majale ka- tähistas kooli 51. aastapäeva sutusvõimalusi. • Väike-Maarja gümnaasiumis käis kü- • Väike-Maarjas alustas tegevust Mari- las lastekirjanik Ilmar Tomusk Purjelaeva „Krusenstern“ meremehed ka Käsitöö OÜ. • Lahkus eesti kirjanduse uurijate Kiltsi mõisapargis. • Väike-Maarja gümnaasium tähistas grand old lady Maie Kalda (19.06.1929- Foto: Indrek Kesküla. 140. aastapäeva. 8.11.2013). • Üleskutse “Kingi koolile raamat” tõi • Ebaveres toimus XI Reinpauli sügis- Väike-Maarja gümnaasiumi algkooli- jooks. ja gümnaasiumimajale juubeliks riiu- • Simuna spordihoone sai 15. aasta- litäite kaupa raamatuid. seks. • Väike-Maarjas toimus II talutoidu- • Väike-Maarja muuseumis jõudsid lõ- päev ja sügislaat. pule küttesüsteemi paigaldamise ja • Kiltsi koolis viidi läbi liikluspäev. põrandate osalise väljavahetamise • Härmalõnga klubi eestvõttel pee- tööd. Eesti külateatrite festival toimus ti Väike-Maarja seltsimajas III see- • Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppe- Väike-Maarjas. niortantsupäev. keskuse õpilased esinesid edukalt Foto: Kalev Pärtelpoeg. • Tantsuseltsi Tarapita põhirühm tä- Robotexil. histas kontserdiga „Tantsu puudutus“ • Eesti poiste U15 koondise peatree- oma 25. sünnipäeva. neriks kinnitati meie korvpallitreener • Kiltsi põhikoolis tähistati hõimupäe- Vaido Rego va. • Peeti V Väike-Maarja Muusikafestival • Väike-Maarja raamatukogus kohtuti ja II Vello Jürnale pühendatud vaba- oma esikraamatu “Varitõde“ kaks osa riiklik vokalistide konkurss. üllitanud arhitekt Piret Laiga, kes on ka Väike-Maarja raamatukogu ja valla- DETSEMBER maja projekteerija. • Kiltsi mõisas tähistati Väike-Maarja • Kasutusloa sai Väike-Maarja reovee- valla 22. aastapäeva. 1. september - gümnaasiumi esimese puhasti. • Vallavolikogu uued komisjonid alus- ja viimase klassi õpilased käsikäes - tasid tööd. teekond avaaktusele võib alata. NOVEMBER • Väike-Maarja kiriku katuse restauree- Foto Ly Ipsberg. • Uueks vallavolikogu esimeheks valiti rimise I etapp sai valmis. Ene Preem ja aseesimeheks Teet Paju. • Väike-Maarja raamatukogus tähista- • Vallavanemana jätkas tööd Indrek ti siitkandi poetessi Kersti Merilaasi Kesküla. 100. sünniaastapäeva. • Eesti Koolispordi Liidu korralda- • Trükist ilmus Porkuni vennatapula- tud 6.-9. klassi poiste korvpalli Eesti hingu 70. aastapäevaks kavandatud meistriliiga võitis Väike-Maarja güm- voldik. naasiumi võistkond. • Väike-Maarja – Tamsalu ühiskoondis • Vao Soojatarbijate Ühistu lõpetas jõudis Eesti mälumängusarja Maakilb oma tegevuse ja andis varad vallale superliigasse. üle. Meret ja Raul Oja vastupanuliikumise päeval avamas mälestusmärki Avispea piirkonna vabadusvõitlejatele. Foto: Heili Nõgene.

Pandivere päeva peotule rong- käik alustab teekonda peoplatsile. Foto: Ellu Moisa.

Arhitekt Alar Kotli tütar Anu Kotli mõttetalgutel „Kotli maja tulevik“. Foto: Ilve Tobreluts.

ETV saate „Lauluga maa- le!“ salvestus Väike-Maarjas. Foto: Ilve Tobreluts. Simuna muinsuskaitse selts tähistas 25. aastapäeva. Foto: Ilve Tobreluts. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Vallavanema kuu

Aastavahetuse saluudi kirkad tulelil- Vaadates 2013. led ja hilissügisele sarnane ilmastik on aasta olulisemaid nüüd asendunud karedate külmakraa- demograafilisi didega ning kauni lumevaibaga. Olime näitajaid Väike- jaanuaris just see koht, kus sündisid Maarja vallas, Eesti selle talve külmarekordid. siis oli meil õnne Koosneme ju me osaliselt luust ja tervitada 48-t uut lihast ning külmas keskkonnas säili- sündinud elanik- vad need tavaliselt kauem. Statistikud ku. Loomulik iive võivad edaspidi analüüsida, kas kül- oli negatiivne, mem kliima ja eluea pikkus on omava- sest kahjuks oli helises korrelatsioonis või mitte. Juba meil kurvemaid avaldatud statistikat uskudes võime sündmusi võr- öelda, et Eestis 2012. aastal sündinu- reldes eelnevate tel on keskmiseks eeldatavaks elueaks aastatega rohkem 76,2 aastat (naistel 81,1 ja meestel 71,1 ning meie hulgast aastat). Viimase 10 aastaga on eelda- lahkus koguni 85 tav eluiga sünnimomendil tõusnud 5,3 elanikku. Inimesi, Rahvusvahelisel lumepäeval Ebavere tervisespordikeskuses. Foto: Kristiine Adamson. aastat. Statistikaameti andmetel oli kes ennast Väike- 2012. aastal oli maa-asulates elavate Maarja valda sisse kirjutasid oli kokku on täna meie vallas vanuses 65 ja enam lites. ma-aasta eesmärgiks on teadvustada inimeste eeldatav eluiga esmakordselt 85 ning neid, kes lahkusid 215 inimest. kokku elanikke 936. Suurimat muret tu- Seega on väga oluline, et meie üldi- spordi ja liikumisharrastuse tähtsust kõrgem linnalistes asulates elavate ini- Ka valla enda territooriumil toimusid leb tunda just kooliealiste arvu ja osa- ne elanike arv stabiliseeruks ning siin ühiskonnas ning kutsutakse ellu mit- meste omast: maa-asulates (alevikes muutused ning valla siseselt muutsid kaalu languse pärast (2006. a osakaal viimastel aastatel sündinud lapsed meid sportliku sisuga ettevõtmisi. Kas ja külades) elavate inimeste eeldatav elukohta 92 elanikku. Rändesaldole 16,2% ja nüüd 11,6%). Sellest sõltuvad jõuaks ka meie koolidesse ja nende võib-olla, et 1. jaanuaril üles tõustes eluiga oli 76,8 aastat, linnalistes asu- avaldasid eelmisel aastal mõju Tallinna kindlasti meie koolivõrgu teemad, kuid pered ei lahkuks siit. Kindlasti on see andsid Sa ka ise endale lubaduse: olen lates (linnades, vallasisestes linnades üleminek tasuta ühistranspordile ning neid tuleb vaadata piirkonnas ka laie- paras väljakutse meile kõigile ning liht- 2014 tervislikuma käitumisega? Kui jah, ja alevites) elavatel inimestel 76,25 näiteks ka see, et Aavere riiklik erihool- malt, sest küllaltki sarnased trendid on sat valemit selle lahenduseks ei ole. siis on Sind juba spordiradadel nähtud, aastat. Alates 2006. aastast on linnas dekodu Vao külas lõpetas tegevuse. kõigis ümbritsevates omavalitsustes. Valemis on palju muutujaid ning kõiki kui ei, siis on just nüüd õige aeg astu- ja maal elavate inimeste eluea vahe Vaadates pikemaajalisi trende, siis Samas, jagades meie vallas sündi- ei hakka üles lugema, aga kindlasti on da see kõige raskem esimene samm. pidevalt vähenenud. Ehk veel üks põh- ainult 7 aastat tagasi oli meil elanikke nute arvu suures plaanis meie valla selles olulised tegurid: ühised arute- See esimene ja kõige raskem samm ei jus linnast maale elama tulla. Uuritud kokku 5518 (01.01.2014 on meie elani- üldhariduskoolide vahel, on seis üsna lud, erinevate huvidega arvestamine, ole füüsiliselt pikk, vaid pigem raske ka tervena (ehk igapäevaste tegevus- ke arv 4701). Olulised on ka meie ela- normaalne. Juhul kui ühes kalendriaas- hea hariduse kättesaadavus, töökoh- ja „pikk“ emotsionaalselt. Ta ühendab piiranguteta) elamise keskmist pikkust nike vanuselised osakaalud. Küllaltki tas sündinuid on 48 (nagu 2013. a), eel- tade säilimine, mitmekesised vaba diivani ning koridori kapinurgas seis- ning see küündib 55 aastani (naistel 57 stabiilne osakaal on püsinud vanuse- dades, et neist umbes 30-32 hakkavad aja veetmise võimalused ning korralik vad jalatsid. Sealt edasi läheb kõik juba ja meestel 53 aastani). Selliste üldiste grupis 0-6 eluaastani (2006. aastal oli kandma Väike-Maarja gümnaasiumi transpordiühendus suuremate linna- nagu soodsa tuulega. Juhul, kui vajad keskmiste väljatoomine ei pruugi ju te- see 6,4% ning sama on see ka nüüd), mütse, siis jäävad veel 16-18 last esi- dega. Miks mitte ei või mõni noor pere mõttekaaslasi, siis otsi üles spordiklu- gelikult üksikisiku tasandilt vaadatuna tööealiste (19-64 vanused) osakaal on mest aabitsat ootama Simuna või Kiltsi siia kolida lihtsalt sellepärast, et meie bide kontaktid ja hakka harjutama. üldse tähtis olla, sest keegi ei anna ga- isegi tõusnud (2006. a - 61,1 % ja 2013. põhikoolis. Selline seis tagab küllalt lasteaias on piisavalt kohti ning lapsed Tervislikku liikumist! rantiid, et tema elukestvus on just nii a - 62,1%). Nii osakaal kui ka vanuse- piisavad õpilaste arvud kõigis põhikoo- saavad ka ujuda. pikk. Omavalitsuse jaoks on statistika grupi suurus on tõusnud vanusegrupis lides äramajandamiseks, seda muidugi 2014. aasta on kultuuriministeeriu- Indrek Kesküla jälgimine olulisem, eriti pikemaajaliste (65+) ehk 2006. aastal oli see 16,3% juhul, kui ei tehtaks keskvalitsuse-pool- mi ja Eesti Olümpiakomitee eestveda- vallavanem trendide jälgimine ja nende analüüs. ning nüüd on see 19,9% ehk arvuliselt seid olulisi muudatusi rahastusmude- misel „Liikumise ja spordi aasta“. Tee- Vallavalitsuse materjalid seerimisega. (18.12, 23.12, 8.01 vallavalitsuse istungid) Sotsiaalkorterite üürile andmine Maaküsimused - Väljastati kasutusluba AS-le Hoo- - Otsustati anda isikule üürile sot- - Määrati ühe Liivaküla külas asuva lekandeteenused maakütte Vao külas siaalkorter Väike-Maarja alevikus Kesk katastriüksuse sihtotstarve. Pargi tn 5. tänaval ja sõlmida üürileping tähtajaga - Määrati ühe Vao külas asuva ka- kuni 31.12.2014. a. tastriüksuse sihtotstarve. Hanked - Otsustati anda isikule üürile sot- - Nõustuti Pandvere külas asuva ka- - Kuulutati välja lihthange “Audiitori siaalkorter Väike-Maarja alevikus Aasa Ebavere Tervisespordikeskuses tastriüksuse jagamisega, mille tulemu- teenuse tellimine”, kinnitati hankedo- tänaval ja sõlmida üürileping tähtajaga sena tekivad 16,67 ha suurune Amme- kumendid ja moodustati hanke läbivii- kuni 31.12.2014. a. toimub mäe katastriüksus ja 7,31 ha suurune miseks komisjon. 28. jaanuaril kell 11.00 Ammemetsa katastriüksus ning määra- - Kuulutati välja lihthange “Triigi Eluruumi üürile andmine ti uute katastriüksuste sihtotstarve. küla varisemisohtlike hoonete lammu- - Nõustuti isikule korteri üürile and- teabepäev - Moodustati maa riigi omandisse tamine (II etapp)”, kinnitati hankedoku- misega tööandja eluruumina Väike- „Biogaasi ning digestaadi kasutamise võimalused“ jätmiseks vaba maa taotluse alusel 13 mendid ja moodustati hanke läbiviimi- Maarja alevikus. katastriüksust. seks komisjon. Ettekannetega esinevad: - Kuulutati välja lihtmenetlusega Raieloa väljastamised • Peep Pitk (Tallinna Tehnikaülikool) – Biogaasijaama rajamise positiiv- Teeregister hange „Väike-Maarja hooldekodu lifti - Nõustuti Väike-Maarja alevikus sest mõjust piirkonnale, erinevate tooraine kasutamisevõimalused, di- - Kinnitati Väike-Maarja valla terri- ehitustööd“, kinnitati hankedokumen- Soo tn 6 kolme kuuse mahavõtmisega. gestaadi positiivsed omadused ja võrdlus. - Nõustuti Väike-Maarja alevikus J. tooriumil asuvate riiklikus teeregistris did ja moodustati hanke läbiviimiseks • Heiki Enok (Keskkonnauuringute Keskus) – Biogaasi ja „rohegaasi“ ka- Liivi tn 9 uuel kalmistul nelja saarepuu puuduvate tervikteede nimekiri. komisjon. sutamine tänases Euroopas, Eestis auto- ja mootorikütusena kasutamise mahavõtmisega. - Kinnitati Väike-Maarja valla terri- võimalused ning toetusmeetmed. tooriumil asuvate riiklikus teeregistris Sotsiaaltoetused • Rafi k Asadov (OÜ VINNI BIOGAAS) – Vinni Biogaasijaama rajamise ja registreeritud tervikteede teeosade ni- - Kehtestati sotsiaaltoetuste mää- Hajaasustuse veeprogrammi toe- opereerimise kogemusest. mekiri. rad järgmiselt: tusesaaja projekti aruande heaks- 1) esmakordselt esimesse klassi mi- kiitmine Vestlusring – moderaator vallavanem Indrek Kesküla. Projekteerimistingimused neva lapse toetuse määraks 50 eurot; - Otsustati kiita heaks Käru külas Info tel 510 7460 - Määrati projekteerimistingimused 2) küttetoetuse määraks 160 eurot Kooli kinnistule puurkaevu rajamise ja Planeeritud kestvusaeg on 2,5 tundi Eesti Energia Võrguehitus AS-le Simu- 3) sünnitoetuse määraks 300 eurot seadmete paigaldamise projekti aruan- na Katsejaama alajaama F 5 rekonst- 4) juubelitoetuse määraks 20 eurot ne ning kinnitati projekti maksumus. rueerimiseks Simuna alevikus. 5) matusetoetuse määraks 70 eurot - Määrati projekteerimistingimused - Nõustuti sotsiaaltoetuste maksmi- Valla 2013. aasta eelarve tegevus- AS-le Eesti Raudtee Tapa-Tartu raud- sega valla eelarve vahenditest üheteist- alade kulude ümberkanded teelõigul (343,724 km) asuva raudtee- kümnele isikule kokku summas 1651,98 - Otsustati muuta vallaeelarves te- silla ümberehituseks aadressil Väike- eurot. gevusvaldkondade siseselt tegevusala- Maarja vald Nõmme küla. - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- de personali- ja majandamiskulusid. damisega kahele isikule. Tegevusvaldkondade kulude eelarve Kirjalik nõusolek - Kehtestati sotsiaaltoetuste ülem- maht ei muutu. - Anti kirjalik nõusolek OÜ-le Kesk- määraks, mida sotsiaalosakonna ju- konnaekspert puurkaevu rajamiseks hatajal on õigus määrata ilma toetuse Inventari mahakandmine Nadalama külas. määramise komisjoni ja vallavalitsust - Kinnitati inventari mahakandmis- - Anti kirjalik nõusolek OÜ-le Kesk- otsustamisprotsessi kaasamata, 25 eu- aktid järgmiselt: Triigi spordihoone konnaekspert puurkaevu rajamiseks Pi- rot. summas 245.83 eurot; Väike-Maarja kevere külas. spordihoone summas 691.79 eurot; Lapsehoiuteenuse rahaliste va- Väike-Maarja lasteaed summas 630.70 Registreeritud töötute arv Väike-Maarja Kasutusload hendite ülejäägi kasutamine sot- eurot; Väike-Maarja gümnaasium sum- vallas - Väljastati kasutusluba isikule ela- siaalteenuse osutamiseks mas 20105,26 eurot; Väike-Maarja õp- pekeskus summas 10145,68 eurot; Si- 31. jaanuari 2013. a seisuga – 164 mu rekonstrueerimiseks Simuna alevi- - Otsustati nõustuda isikule lapse 31. detsembri 2013. a seisuga – 97 kus. tehniliste abivahendite rendi kompen- muna kool summas 3149.45 eurot. Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Muudatused maamaksu määramisel Volikogu materjalid

2014. aastal Kokkuvõte 19. detsembri volikogu is- Otsustati määrata OÜ Pandivere tungil arutatust Vesi vee-ettevõtjaks ja kehtestada tema Väike-Maarja vallas jäävad kehtima maamaksuteadetel 2014. aastal näha sumisest vabastatud vaid hoones oma Istungil osales 14 volikogu liiget. tegevuspiirkonnaks Väike-Maarja vallas Avispea küla, Aburi küla, Ebavere küla, seni kehtinud maamaksumäärad: 2% ka selles osas muudatusi. elukoha registreerinud kaasomanik 750 1. Väike-Maarja valla 2014. aasta Eipri küla, Liivaküla küla, Müüriku küla, üldine maamaksu määr ja 1,2% põllu- m² ulatuses. eelarve projekti I lugemine Triigi küla, Vao küla, Kiltsi alevik, Simu- majandussaaduste tootmiseks kasu- Rahandusministeeriumi veebilehel Korteriomandite omanikele sätes- Eelarvet tutvustas vanemökonomist na alevik ja Väike-Maarja alevik. tusel oleva haritava maa ja loodusliku (http://www.fin.ee/maamaksusoodus- tab seadus erandi. Seaduse tingimus- Helve Leetma. Otsustati suunata esimese lugemi- 7. Sotsiaaltoetuste määramise rohumaa maamaksu määr, mis on keh- tus) on kirjas kodualuse maamaksu- tele vastav iga korteriomandi omanik se läbinud eelarve koos seletuskirjaga korra kehtestamine testatud Väike-Maarja Vallavolikogu soodustuse rakendamisega tõusetu- on vabastatud maamaksu tasumisest vallavalitsusele avalikustamiseks. Ette kandis sotsiaalosakonna juha- 25.01.2006 määrusega nr 1. nud korduvad küsimused ja nende vas- kortermaja juurde kuuluva elamumaa taja Ene Kinks. tused, järgnevalt neist väljavõte: või maatulundusmaa õuemaa kõlviku 2. Väike-Maarja valla 2013. a IV Otsustati kehtestada Väike-Maarja lisaeelarve vastuvõtmine valla eelarvest makstavate sotsiaaltoe- 2014. aastal võivad näha muudatusi osas tiheasustusega alal kokku 1500 m² Ette kandis vanemökonomist Helve tuste määramise kord. oma maamaksuteadetel paljud elamu- 1. Millised eeldused peavad ole- ning hajaasustusega alal kokku kuni 2 Leetma. maade omanikud. ma täidetud, et isik saaks kodualuse ha ulatuses. Otsustati võtta vastu Väike-Maarja 8. Komisjoni moodustamine üld- maa maamaksusoodustust? valla 2013. aasta IV lisaeelarve: põhi- planeeringu ülevaatamiseks tegevuse tulud kogumahus 6 222 eurot Ette kandis volikogu esimees Ene 4. Millises registris sisalduvad Andmed maaüksuste kohta on si- Seaduse kohaselt on maamaksu- ning põhitegevuse kulud kogumahus – Preem, kes tegi ettepaneku moodus- sestatud valla maade arvestuse prog- soodustuse saamise eelduseks vajalik andmed maatulundusmaa õuemaa 46 773 eurot. Põhitegevuse tulemiks on tada üldplaneeringu ülevaatamiseks rammi vastavalt katastris registreeritu- nelja asjaolu üheaegne esinemine: kõlvikute pindalade kohta? – 49 973 eurot. üheksaliikmeline komisjon vastavalt le. See tähendab, et kui katastris on re- - isik peab olema maa omanik või Maakatastrisse kantud andmed, esitatud otsuse eelnõule. 3. Koolitöötajate koosseisu kinni- Otsustati moodustada valla üldpla- millega on võimalik tutvuda Maa-ameti gistreeritud elamumaa sihtotstarbega maa kasutaja maamaksuseaduse (edas- tamise korra kehtestamine neeringu ülevaatamiseks üheksaliikme- katastriüksusel ka muud kõlvikud (näi- pidi MaaMS) § 10 mõistes; geoportaalis aadressil http://geopor- Ette kandis haridus- ja kultuuriosa- line komisjon koosseisus: esimees Ene teks haritav maa, looduslik rohumaa, - maa peab olema elamumaa siht- taal.maaamet.ee/. konna osakonna juhataja Aare Treial. Preem, liikmed Indrek Kesküla, Kaarel Moisa, Diana Seepter, Teet Paju, Avo metsamaa, muu maa), siis on ka selle otstarbega või maatulundusmaa siht- Otsustati: kinnitada Väike-Maarja Vallavalitsuse hallatavate üldharidus- Part, Allan Alt, Hans Kruusamägi ja 5. Kui rahvastikuregistris on isiku maaüksuse andmed valla maade arves- otstarbega maa koosseisu kuulub õue- koolide töötajate koosseisu kinnitami- Kadri Kopso. tuse programmis kõlvikute kaupa. Seni maa kõlvik; elukoha aadress märgitud valla täp- se kord. loeti kõik haritava maa ja loodusliku ro- - maal asub hoone; susega, kas siis isik saab kodualuse 9. Isikliku sõiduauto kasutamise 4. Väike-Maarja Õppekeskuse kulude hüvitamine humaa pinnad soodusmääraga pinda- - maal asuvas hoones on maa oma- maa maamaksusoodustust? Ette kandis volikogu esimees Ene Ei saa. koolilõuna toetuse kasutamise tingi- deks (olenemata maa sihtotstarbest), niku või maa kasutaja püsiv elukoht mused ja kord Preem. mis tähendab, et ka elamumaa sihtots- vastavalt rahvastikuregistrisse kantud Ette kandis haridus-ja kultuuriosa- Otsustati maksta alates 21.11.2013. tarbega maa omanikele oli maamaksu elukoha andmetele. 6. Kui maamaksu subjektile kuu- konna juhataja Aare Treial. a vallavanemale isikliku sõiduauto Otsustati kinnitada Väike-Maarja ametisõitudeks kasutamise kulude hü- määramisel arvestatud põllumajandus- lub ühes kortermajas mitu korteri- Õppekeskuse koolilõuna toetuse kasu- vitamiseks kuni 256 eurot kalendrikuus. omandit, siis millisel neist saab ra- saaduste tootmiseks kasutusel oleva 2. Kas kodualuse maa maamak- tamise tingimused ja kord. haritava maa ja loodusliku rohumaa susoodustuse saamiseks tuleb maa- kendada kodualust maamaksusoo- 10. Mobiiltelefoni kuulimiidi keh- maamaksu määraga 1,2%. 2014. aastal maksu subjektil esitada avaldus? dustust? 5. Detailplaneeringu vastuvõtmine testamine Ette kandis maanõunik Diana Seep- Ette kandis volikogu esimees Ene uuendati aga maade arvestuse prog- Maksusoodustus arvestatakse auto- Kui isiku elukohaks on vastavalt Preem. rahvastikuregistrisse kantud elukoha ter. rammi nii, et elamumaade koosseisus maatselt, avaldust ei ole vaja esitada. Taotluse detailplaneeringu algata- Otsustati kehtestada alates olevate haritava maa ja loodusliku ro- andmetele kortermajas asuv üks kor- miseks kuni 145 meetri kõrguse tuule- 21.11.2013. a valla mobiiltelefoni kuuli- humaa kõlvikute puhul varasemalt va- 3. Millises ulatuses on kodualuse teriomanditest, siis on isik vabastatud generaatori püstitamiseks (torni kõr- miit vallavanemale (tel nr 510 7460) 40 gus 105 m ja rootori diameeter 80 m) eurot kuus. lesti rakendatud maamaksusoodustust maa maamaksust vabastatud maa maamaksu tasumise kohustusest üks- nes tema elukohaks oleva korterioman- esitas maa omanik Green Electric OÜ. 1,2% enam ei rakendata ning kogu ela- ühis- ja kaasomanikud? Tuuliku katastriüksus on moodustatud 11. Vallavanema puhkusele luba- mumaa maamaksu määramisel raken- Kui maa on isikute ühis- või kaas- di juurde kuuluva maa osas. Väike-Maarja Vallavolikogu 27.12.2012. mine dub maksumäär 2%. omandis ning nende elukoht on rah- a otsusega nr 38. Siis oli planeeritava Ette kandis volikogu esimees Ene Vabandage ebameeldivuste pärast elektrituuliku määratletud maksimaal- Preem. vastikuregistri andmetel maamaksust ning varuge kannatlikku meelt ja pöör- ne kõrgus 130 meetrit. Tuuliku tarnijal Otsustati lubada vallavanem Ind- Kodualuse maamaksusoodustuse vabastatud maal asuvas hoones, on ei ole enam 80 m kõrgust torni pak- rek Kesküla puhkusele ajavahemikul duge maamaksu määramisega seotud puhul on tegemist maamaksu, mitte nad vabastatud ühe hoonestatud ela- kuda, võimalikud variandid on 105 või 20.12.2013-05.01.2014. a ja lubada kan- küsimuste ja probleemidega valla maa- maa maksustamishinna soodustusega. mumaa või maatulundusmaa sihtots- 125 m kõrgune torn. Green Electric OÜ da vallavanema 2012. aasta puhkuse- nõuniku poole: helistage (tel 329 5755) on otsustanud 105 m kõrguse torni jääk 16 kalendripäeva 2014. aastasse. Maamaks on maksustamishinnast läh- tarbega maaüksuse maamaksu tasumi- ja kirjutage e-mailile (diana.seepter@v- kasuks, mudel ja tüüp jäävad samaks. tuv maks. Maksustamishind on maaük- sest. Maksuvabastus kehtib linnas, val- Seepärast esitas ta uue taotluse detail- Vallavanem Indrek Kesküla andis maarja.ee) või tulge vallamajja. Maa- suse maksustamisväärtus, mis leitakse lasiseses linnas, alevis, alevikus ning planeeringu algatamiseks kuni 145 m infot järgmistel teemadel: maksu suuruse ja maksustamishindade maa korralise hindamise tulemuste kohaliku omavalitsuse või maavanema kõrguse tuuliku paigaldamiseks. - OÜ Pandivere Vesi veehinna tõu- kohta selgituste andmisel on aga vaja- Otsustati võtta vastu Väike-Maarja sust (prognoositav hinnatõus 20-30%). alusel. Väike-Maarja vallas on elamu- poolt tiheasustusega alaks määratud lik üldjuhul näha Maksu- ja Tolliameti vallas Aburi külas asuva Tuuliku katast- - Väike-Maarja Spordikeskuse juha- maa maksustamisel 2-astmeline hind alal sõltumata ühis- või kaasomanike riüksuse maa-alale OÜ Hendrikson & tajana alustab tööd 2. jaanuaril 2014. a poolt väljastatud maamaksuteadet (kuni 1000 m² ja üle 1000 m²). Osadel arvust kokku 1500 m² ning mujal kokku Ko poolt koostatud detailplaneering. Jane Kool. ning kõige parem oleks, kui maanõu- - Vao Soojatootjate Ühistu ülevõt- elamumaa katastriüksuste plaanidel on kuni 2 ha ulatuses. MaaMS § 11 lõikes 3 niku juurde tulles oleks võimalik kaasa 6. Vee-ettevõtja määramine ja misest. küll informatiivse väljana ära märgitud sätestatud vabastuse ulatus on maatu- võtta ka eelnevate aastate maamaksu- tema tegevuspiirkonna kehtestamine - Pikk tn 34 detailplaneeringust ja ka kõlvikud (näiteks haritav maa, loo- lundusmaa osas seotud õuemaa kõlvi- Ette kandis keskkonnanõunik Leie avaliku tee kasutamisest. teated. duslik rohumaa, metsamaa, muu maa), kuga. Maamaksu tasumisest on vabas- Nõmmiste. Seoses vee-ettevõtja muutumisega Järgmine vallavolikogu istung toi- kuid maamaksu arvutamisel elamumaa tatud üksnes maa ühis- või kaasoma- Diana Seepter tuleb muuta vallavolikogu 26.11.2011. mub 30. jaanuaril kell 17.00 osas määratud kõlvikuid ei või arvesta- nikud, kelle elukoht on vastavalt rah- maanõunik a otsuse nr 56 punkti 1. da. Seega, mida väiksem on elamumaa vastikuregistri andmetele maamaksust pindala, seda suurem summaliselt soo- vabastatud maal asuvas hoones. Maa dustus on. Mida suurem on maksusta- ühis- või kaasomanikud on maamaksu Väike-Maarja liuväli ootab kasutajaid! tava maaüksuse pind, seda madalam tasumisest vabastatud proportsionaal- on selle ühikuhinnale taandatud mak- selt oma omandi osa suurusele maatü- Alates 24. jaanuarist ootab Väike-Maarjas kasutajaid Tamme tänaval õppekeskuse viilhal- sustamisväärtus ja seda madalam on kist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt lis asuv liuväli. Liuväli on avatud: E, T, K, N, R ka soodustuse summa. Teistpidi, iga jagunevad ühise asjaga seotud õigused kell 15.00-19.00 – uisutamine konkreetse elamumaa kinnistu 1 ha ja kohustused ühis- ja kaasomanike kell 19-00-21.00 – jäähoki maa maksustamishind on sõltuvuses vahel proportsionaalselt vastavalt nen- L, P (ja koolivaheajal) elamumaa kogupindalast, mida suu- de omandi osa suurusele. Näiteks kui kell 12.00-19.00 – uisutamine rem on elamumaa pindalaliselt, seda tiheasustusega alal asuv 1500 m² suu- kell 19.00-21.00 – jäähoki väiksem on 1 ha maksustamishind. rune hoonestatud elamumaa sihtots- • Liuvälja kasutamine on tasuta. Vastavalt viimati loetule korrigeeriti tarbega maatükk kuulub võrdsetes osa- • Võimalik on uiske laenutada (lapsed 0,50 eurot, täiskasvanud 1,50 eurot). • Vajadusel teritame teie uisud (3 eurot paar), kontakt: Aimar, tel 515 3621. 2014. aastal maade arvestuse program- des kahe isiku kaasomandisse ja vaid • Hooldamise ja sula korral on liuväli suletud. mis ka kodualuse maamaksusoodus- ühe kaasomaniku elukoht on maatükil Info telefonil 5815 4230 (Pille) tuse leidmise algoritmi, seetõttu on asuvas hoones, siis on maamaksu ta- 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Uus aasta tõi uue metsaseaduse Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema Koos uue aastaga on tulnud uus met- mist (metsamajanduskava), kui lubatud suurus on nüüd 10 ha. saseadus. Võrreldes eelmise seadusega tema kinnistu metsamaa pind- Turberaie järkude vaheline aeg Alates 2014. aastast saab taas re- le ja seejärel taotleda pindalatoetusi on mõned olulised muutused: ala on alla 5 ha (eelmise seadu- on minimaalselt 5 aastat, raie- gistreerida heas põllumajanduslikus kõigi heas põllumajanduslikus korras 1. Metsaomanik võib kinnistult se puhul oli piiriks 2 ha). 2 ha aastat arvestamata. korras põllumajandusmaid, et nende olevate maade eest,“ ütles põllumajan- raiuda ilma metsateatist esita- piir säilib juriidilisest isikust 5. Uuendusraie korral peab met- eest oleks võimalik taotleda pindala- dusminister Helir-Valdor Seeder. „See mata kuni 20 tm puitu aastas, metsaomanikele. saomanik panema raiekohas toetusi. Juba registreeritud maade teeb maaomanike kohtlemise märksa olenemata metsamaa pind- 3. Lageraie lankide maksimaalsed raietööde ajaks nähtavale ko- puhul ei muutu midagi. võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel alast. lubatud pindalad suurenesid. hale üles teabe raietööde teos- Senise korra järgi sai pindalatoetusi aastatel võssakasvanud maade ülesha- Eelmine metsaseadus lubas ka Loo ja sambliku kasvukoha- taja kohta. taotleda vaid nende põllumajandus- rimist.“ ilma teatiseta raiuda kuni 20 tm tüübis on lageraielangi maksi- 6. Valgustusraiete kohta (raiu- maade eest, mis olid 30. juuni 2003 2014. aastal pindalatoetuste taot- puitu, kuid mitte rohkem kui 3 maalne pindala 2 ha, siirdesoo, tavate puude keskmine rin- seisuga kantud Põllumajanduse ja Re- lemiseks oleks soovitav uued maad tm/ha. Ka pidi tehtav raie ole- madalsoo, mustika-kõdusoo, nasdiameeter on alla 8 cm) ei gistrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registreerida 1. aprilliks, et taotluspe- ma kooskõlas metsa inventee- pohla-kõdusoo, raba ja lodu pea keskkonnaametile esitama registrisse. Eelmise aasta detsembris rioodil PRIA töökoormust vähendada. rimisandmetega. Nüüd on ka kasvukohatüübis 5 ha, ülejää- enam metsateatist. Ka ei pea Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt Juba registreeritud põllumajandus- väiksema metsa omanikul ilma nud kasvukohatüüpides 7 ha. metsateatist esitama maapin- vastuvõetud määrusega tehti muuda- maade toetusõiguslikkuse nõuetes ei liigse bürokraatiata oma met- Lageraie lank muutub eraldise- na mineraliseerimise ja metsa tused 2014. aastal rakendatavate põl- muutu midagi. sas võimalik rahulikult toimeta- põhiseks – kui eraldise pindala uuendamise kohta. lumajandustoetuste kohta, sealhulgas Lisainfo PRIA veebilehelt. da. ületab lageraie langi maksi- Muidugi on uues metsasea- lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja 2. Uue metsaseaduse järgi ei pea maalse lubatud piiri, siis luba- duses veelgi muudatusi, aga edaspidi saab kanda heas põllumajan- Kristo Mäe füüsilisest isikust metsaoma- takse raiuda terve eraldis. ülalpool on toodud neist täht- duslikus korras olevat põllumajandus- avalike suhete osakond nik tellima metsa inventeeri- 4. Turberaie lankide maksimaalne samad. maad registrisse jooksvalt. Küll peab Põllumajandusministeerium maa olema pindalatoetuste taotlemi- tel 625 6561 seks kantud registrisse õigeaegselt, mob 5558 8166 Metsast, suhtumisest metsa ja enne taotluse esitamist. [email protected] metsa hooldamisest „Nüüdsest on võimalik võtta arve-

Metsa võib suhtuda ühte või teist pidi. paakspuust ei saa küttepuudki. Too- millised puuliigid selle võsa moodus- Mesinikud peavad mesilad Kelle jaoks on mets eelkõige koht, mingast, remmelgast, pihlakast võib tavad. Kui enda teadmistest tundub kus linnulaulu kuulamas ja jalutamas, heal juhul midagi ahju panemiseks kõl- vähe olevat, siis võib selle juures tut- registreerima PRIA-s või siis seenil, marjul käia, kelle jaoks bulikku saada. tava metsamehe või siis metsakonsu- töökoht, metsaomanikule aga ka tulu Kindlam tee uue metsapõlvkonna lendi abi kasutada. Tihti annab valgus- Eesti mesinikud peavad mesilaste tel võimalik mesinikke taimekaitseva- allikas. Ega tegelikult üks vaatenurk ei saamiseks neile raiesmikele on siiski tus-harvendusraietega sellisest võsast tervise huvides registreerima oma hendite kasutamisest teavitada. Teiselt välista teist – vaata kuidas tahad, ikka metsa istutamine. Kuna metsa istu- enam-vähem korralik mets kujundada, mesilad PRIA registris, leiti Põlluma- poolt on väga oluline, et mesinikele on mets üks tore asi. tamine on uuendamistööde esimene eriti veel siis kui võsa all ka väikesed jandusministeeriumis toimunud esi- oleks kättesaadavad ka põllumeeste Allpool tahaksin rääkida metsast kui samm ja edaspidi tuleb istutatud puu- kuused kasvama on hakanud. mesel mesinduse ümarlaual. Prae- kontaktandmed.“ tulu allikast. Teatavasti on metsast või- taimi ka hooldada, siis on mõistlik las- Kokkuvõtteks. Mets on omand ja gu pole enamik mesilaid registrisse Ümarlaual arutati veel taimekaitse- malik varuda puitu nii ahju-pliidi küt- ta raiesmikule kõigepealt metsaadraga mets toob omanikule kasu. Mõni mets kantud. vahendite kasutamist põllumajandu- miseks kui ka maja ehitamiseks, paberi vaod sisse tõmmata. Sinna on lihtsam vähem, mõni rohkem. Selleks, et mets Seaduse järgi on kõigil mesinikel ses, PRIA registrite edasiarendamist tegemiseks jne. puutaimi istutada ja mis veel oluli- omanikule rohkem kasu tooks, tuleb kohustus registreerida oma mesilad parema infoliikumise tarvis ja Ameeri- Teatavasti on metsast puidu kät- sem – vagude järgi on hea hiljem tai- metsaga tegeleda. Kui põllumaa puhul Põllumajanduse ja Registrite Informat- ka haudmemädaniku tõrjet mesilates. te saamiseks vaja puud maha raiuda, mi hooldamiseks üles leida. Tuleb ar- on inimestele iseenesestmõistetav, et siooni Ameti (PRIA) registris. Eestis on Ümarlaual osalesid Põllumajan- tükeldada ja metsast välja tuua. Levi- vestada, et metsa hooldamisega tuleb korraliku saagi saamiseks on vaja teha hinnanguliselt 6000 mesinikku, kuid dusministeeriumi, Veterinaar- ja Toi- nuim viis selleks on lageraie. Kuid on tegeleda vähemalt 3…5 aasta jooksul terve rida tegevusi (kündmine, külvami- PRIA registrisse on nende poolt kantud duameti, Põllumajandusameti, Eesti ka teisi võimalusi – harvendusraie, sa- pärast istutamist. ne, umbrohutõrje jne), siis metsa pu- vaid 1800 mesilat. Mesinike Liidu, Saaremaa Meetootja- nitaarraie, valikraie. Kui mets on rohust ja vaarikatest hul on levinud arvamus, et mets kasvab „See tähendab suurt probleemi te Ühingu ja Eesti Kutseliste Mesinike Pärast lageraiet jääb metsamaa õnnelikult välja kasvatatud, tuleb alus- ise. Ja kuna metsa puhul on ajavahemik tauditõrjel. Kui paljud mesilad pole Ühingu esindajad. reeglina lagedaks, vaid seemnepuud tada valgustusraietega. Siin raiutakse kahe saagikoristuse vahel omaniku kaardil, siis pole ka tõrje tõhus,“ ütles ja säilikpuud võivad jääda püsti. Met- välja väheväärtuslikud puu- ja põõsa- jaoks väga pikk (olenevalt puuliigist Põllumajandusministeeriumi põlluma- Kristo Mäe samaa viljakusest ja seal kasvavast liigid, aga hõrendatakse ka peapuuliigi 20….. 150 aastat), siis ei ole seos met- janduse- ja maaelupoliitika asekantsler Põllumajandusministeeriumi metsast (puuliigist) oleneb, kui palju puid kui neid juhtumisi liiga tihedalt sa panustatud raha ja aja ning metsast Illar Lemetti. „Samuti pole põllumees- avalike suhete osakond metsa aastas juurde kasvab, palju mets kasvab. Tänapäeval enam kuuse noo- saadava tulu vahel selgelt tunnetatav. tulu annab. Noore metsa juurdekasv rendikust kõiki lehtpuid välja ei raiuta. Kuid andkem endale aru – ka noore on väike, aga suureneb aasta-aastalt. Segametsad on vastupidavamad nii ja keskealise metsaga kaetud maa on Alates mingist vanusest hakkab metsa haigustele ja putukakahjustustele kui väärtus. Ja hooldatud metsamaa (kui Ebaveres lustiti lumepäeval juurdekasv taas vähenema. Seal kusagil ka tormidele. kinnisvara) väärtus on tunduvalt suu- on ka õige aeg vana mets maha raiuda Ja kui nüüd metsaomanik on noores rem kui hooletusse jäetul. Ebavere tervisekeskus tähistas 19. jaa- jooksmises. Kui täiskasvanud kippusid ja uus kasvama panna. metsas eelpool loetletud tööd korra- Tihti on nii, et metsaomanikul taht- nuaril ülemaailmset lumepäeva (World peale kelgu ka hinge paelaga järel ve- On ka teine tee – lasta loodusel en- likult ja õigeaegselt ära teinud (teha mist oma metsaga tegeleda on, aga Snow Day). dama, siis lastel oli lõbu laialt. dal toimetada ja jätta raiesmik uuen- lasknud), siis juba esimese harven- aega ja teadmisi napib. Siin tuleb met- Vaatamata hommikusele krõbedale Tänutäheks osalemise eest jagati damata. Loodus tühja kohta ei salli ja dusraie tegemisel (kui mets on 20…30 saomanikule appi metsaühistu. Metsa- külmale (-20°C) oli kella 12.00-ks ko- kõigile šokolaadimedaleid ja nii palju raiesmik kattub kiiresti taimedega. Pa- aastaseks saanud) võib ta metsamater- ühistu aitab nii raie- kui ka uuendamis-, gunenud Ebaverre trobikond kilkavaid sooja teed kui keegi ära jõudis juua. raku ei tarvitse need taimed olla selli- jali müügist tulu saada. Muidugi ei kata hooldamistööde organiseerimisel ja põngerjaid ja naerusuiseid täiskasva- Suur tänu kõigile, kes külma ei pel- sed, mis meile (tulevastele põlvedele) see tulu veel kõiki seni tehtud kulutusi. tegemisel. Loomulikult aitab metsa- nuid. janud ja oma rõõmsa meele Ebavere korraliku metsatulu garanteerivad. Kuid kui metsaomanik on metsa uuen- ühistu maksimaalselt ära kasutada kõik Koos lustiti mitmetes kelgumän- õuele tõid! Väike-Maarja vallas on laialt le- damisel ja valgustusraiete tegemisel võimalikud toetused, mis metsaomani- gudes- ja võistlustes, prooviti ära ka vinud sinilille (metsa inventeerimis- kasutanud kõiki riigi poolt pakutavaid kele on suunatud. nelja-mehe suusatamine. Katsuti jõu- Jane Kool andmetes lühend sl) kasvukohatüübi toetusi ja maksusoodustusi, siis võib Pangem oma metsad tulu teenima du kelguga mäest laksumises ja mäkke spordikeskuse juhataja kuusikud. Tegemist on viljakate mul- juba esimese harvendusraie tulem olla meile ja tulevastele põlvedele. Tore, kui dadega ja suure metsakasvatusliku positiivne. Samas ei välista metsa ma- järgnevatel põlvedel on põhjust meid potentsiaaliga aladega. Kahjuks uue- jandamine ka linnulaulu kuulamist ja hea sõnaga meeles pidada. Hoolitse- nevad sinilille kasvukohatüübi raiesmi- seente-marjade korjamist. gem selle eest, et neil ikka palgimetsa kud kõige muu kui tulevikus korralikku Kui nüüd raiesmik on jäänud kunagi ka raiuda oleks. metsatulu andvate puuliikidega. Jah, uuendamata ja kattunud võsaga, siis ei raiejärgsetel aastatel võime sealt kor- maksa ka veel käega lüüa ja asja ainult Erametsakonsulent ralikku vaarika ja metsmaasika saaki emakese looduse hooleks jätta. Kõige- Aadu Raudla saada. Punasest leedrist, kuslapuust, pealt tuleks see võsa üle vaadata, et Erametsakonsulent Aadu Raudla vastuvõtuajad Väike-Maarjas

Erametsakonsulent Aadu Raudla • 6. ja 20. märts Erametsaomanike nõustamine on võtab metsaomanikke vastu Väike- • 3. ja 17. aprill riigi poolt toetatav. Maarja vallamajas kabinetis 109 üle Tel 524 8963, e-post: aadukas931@ nädala neljapäeviti kl 9 - 13. Oodatud on kõik metsaomanikud gmail.com metsandust puudutavate probleemi- Telefoni ja e-maili teel võib pöör- Vastuvõtupäevad: dega (metsa uuendamine, hooldami- duda teile sobival ajal • 9. ja 23. jaanuar ne, raied, erametsaomanikele maksta- • 6. ja 20. veebruar vad toetused). Foto: Kristiine Adamson. Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Jääle minnes oska Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas lugeda jääd alates 1. jaanuarist 2014 (eskimote kõnekäänd) Veekogud hakkavad jäätuma, kui õhu- vilega märku. Jääaugust väljaronimi- Suurenevad vanemahüvitise arvuta- kuu tulu oli märgitud summaga võrdne Lapsepuhkust antakse emale või temperatuur langeb alla 0 kraadi Celsi- seks pööra end alati näoga tuldud mise alusandmed. või sellest suurem. isale tema soovil igal kalendriaastal: use järgi. Pärast esimesi külmasid tek- suunda (tulles jää ju kandis). Toeta • 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks kinud õhuke jääkord ei kanna inimest, käed (peopesad, sõrmed harali) koos 2014. aastal lähtutakse järgmistest Jõustub vanemahüvitise seaduse alla 14aastast last; mistõttu võib jääle minna alles siis, kui randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et suurustest: muudatus, mis reguleerib vanemahü- • 6 tööpäeva, kui tal on kolm või selle paksus on vähemalt 10 cm. ka küünarnukid toetuksid jääle. Tõsta vitise suurust, kui hüvitise saaja saab enam alla 14aastast last või vähemalt Külmal talvel on veekogud jäätunud jalad võimalikult veepinnale. Kui sul 1. Vanemahüvitise määr on 320 eu- samaaegselt töist tulu. Kui hüvitise üks alla 3aastane laps. kuni varakevadeni. Sel perioodil liigu- on jäänaasklid, siis suru nende teravi- rot kuus. saaja töine tulu samal kalendrikuul on vad inimesed tihti jääl – uisutatakse, kud jäässe. Jääle saades rooma või rulli Hüvitise määra suurust vanemahü- suurem kui hüvitise määr, vähendatak- Pensionide täiendav maksuvaba püütakse kala ja tugeva jääkattega vee- end tuldud teed tagasi. Ära tõuse püsti vitist makstakse vanemale, kellel eel- se hüvitist. Uus hüvitise vähendamise tulu suureneb 216 euro võrra aasta kogu ületatakse isegi autoga. enne, kui oled veendunud, et jää sind misel kalendriaastal puudus sotsiaal- valem on lihtsam, läbipaistvam ja lap- kohta ehk 18 euro võrra kuus, mis tä- maksuga maksustatav tulu (nt mitte- sevanemale soodsam. hendab, et pensionidele tehtav täien- kannab. Saanud turvaliselt ohutusse töötanud õppurid); Kasutatakse valemit: hüvitis – (tulu dav maksuvaba tulu määr on 2520 eu- Hinda veekogu katva jääkihi tuge- kohta, tee kõik selleks, et ruttu sooja – hüvitise määr)/2. rot aastas ehk 210 eurot kuus. vust saada. Jää tugevust saab hinnata nii teoree- 2. Töötasu alammäär on 355 eurot Seejuures säilitatakse alati vähe- kuus. malt pool isikule määratud hüvitisest. Seega koos üldise maksuvaba tulu- tiliselt kui ka praktiliselt. Tegutsemine läbi jää vajunud ini- Töötasu alammäära suurust vane- Samuti ei vähendata seda alla hüvitise ga on pensionäridel õigus saada alates Teoreetiliselt me teame, et kui õhu- mest päästes mahüvitist makstakse vanemale, kelle määra suuruse summa. 2014. aastast tulumaksuvaba tulu 354 temperatuur on olnud vähemalt kaks Kui märkad läbi jää vajunud inimest eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu eurot kuus (4248 eurot aastas). See osa nädalat alla -20 kraadi, siis see jää kutsu abi! Hüüa appi ja helista häda- oli alampalgaga võrdne või sellest väik- Hüvitist makstakse täiel määral, kui pensionist, mis ületab 354 eurot, mak- peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev abinumbrile 112. Hättasattunu abista- milleks? Kas jääkaanel uisutamiseks, sem; hüvitise saaja töine tulu samal kalend- sustatakse tulumaksuga. miseks on vähe aega – jääaluses kül- rikuul on kuni hüvitise määra suurune jääd kaudu jõe ületamiseks jalgsi või mas vees kaotab täiskasvanud inimene hoopis ATVga? 3. Vanemahüvitise ülempiir on summa, s.o 320 eurot kuus. Elve Tonts teadvuse kuni kümne minuti jooksul, 2378,25 eurot kuus (s.o üle-eelmise Sotsiaalkindlustusamet lapsed varem. Ennast ohtu seadma- Praktiline jää hindamine tähendab aasta keskmise kuutulu kolmekordne Lapsepuhkuse päevatasu suurus Tel 640 8123, 5342 0280 ta lähene läbi jää vajunud inimesele suurus). on ühele tööpäevale vastav tasu tööta- www.ensib.ee sisuliselt selle mõõtmist näiteks jää- mööda tema jälgi, kusjuures viimased puuriga. Meeles tuleb pidada, et ini- su alammäärast – 2014. aastal on see kümme meetrit rooma või kasuta oma Maksimumhüvitist makstakse vane- 16,97 eurot. Töötasu alammäär 2014. mest kannab vähemalt 10 cm paksune toetuspinna suurendamiseks kelku või male, kelle eelmise aasta keskmine ühe aastal on 355 eurot. lõhede, pragude ja lahvandusteta jää- suuski. Jäta enda ja jääaugu vahele kiht. Samas võib jääkatte paksus ühe umbes inimesepikkune vahemaa, kuhu veekogu piires olla erinev. Statistika saad tõmmata abivajaja. Ulata vees- järgi toimuvad enamus õnnetusi jäätu- olijale niinimetatud käepikendus, olgu Kaasaegne nud veekogul külma perioodi alguses ja selleks siis suusakepp, kelk, puuoks või selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk. jopevarrukas. NB! Vette kukkunule ei lahendus tohi ulatada kätt! Kuni kindlale pinna- Jääl viibides pane hoolega tähele sele jõudmiseni jäta enda ja kannatanu niisketele ohu märke vahele inimesepikkune turvatsoon, et Ohtlikud kohad jäätunud veekogu- jää teie kahe raskuse all ei murduks. ning del, kus tasub olla eriti ettevaatlik või neid üldse vältida, on kõrkjate kasvuko- Tootsi lugu märgadele keldritele ja maa-alustele had, koolmekohad, allikakohad (lume- See juhtus ühes ilusas Eestimaa katteta jääl näha tumedate laikudena) linnakeses. Toots (nimi muudetud) ehitistele!!! ja vette langenud puuvõrade ümbrus. oli siis kaheksa-aastane, talle meeldis Teadma peab, et jää on alati nõrgem nagu teistele lastelegi jää peal liugu Suureks probleemiks paljudes majapidamistes on niikusprobleemid – keldrites, garaažides ning muudes maa-alustes ruumi- vooluveekogudes, suudmekohtades, lasta ja jalutada. Uues elamurajoonis des. Seda nii igal kevadel kui ka sügisel, just siis kui pinnasevesi on tõusnud kõrgemale. Terve vundamendi lahti kaevamine paadisildade postide ümbruses ja koh- oli tee kõrvale kaevatud sügav, vett täis kujuneb tihti kalliks ning segadust tekitavaks tööks, kuna majaümbrused on hooldatud. tades, kus veekogud kitsenevad. Näi- kraav, mis külma saabudes jäätus. Ühel Siin tuleb appi kaasaegne materjal PENETRON, mis tungib seina sisse kuni 70 cm sügavusele. Materjali saab pinnale kanda teks jääs olevad tumedad kohad näita- päeval, veidi kevade poole, oli jääkiht nii väljast- kui ka ruumist seestpoolt. Materjal reageerib niiskuse ja tsemendiga ning sulgeb kõik kapillaari poorid (ka survelise vad tavaliselt õhema jääga kohti – jää õhem ja Toots vajus läbi jää. Nüüd veesissetungi korral). Pinda on võimalik hiljem viimistleda erinevate materjalidega. Penetron kaitseb pinda hallituse ja agres- ise on hele, kuid läbi kumav vesi tume. juba täiskasvanud mees meenutab, et siivse keskkonna eest. Sobib kasutamiseks ka happelises keskkonnas ning puhtaveemahutites. Kuuldes kerget raginat, lahku jäält – esimene tunne oli šokk, kraav oli väga NB! Toimib pindadel, mis sisaldavad tsementi. see on signaal, et kusagil on jäässe tek- PENETRON materjale on kokku 7 erinevat. Igal tootel on oma otstarve, kuid põhieesmärk on aidata kõrvaldada vee ja kinud praod. Lahku jäält tuldud rada sügav ja ta vajus üle pea vette. Edasi niiskuse probleemid Teie hoonetes. Ka uue maja ehitamisel saab appi tulla PENETRON materjal, aidates Teil kokku hoida nii pidi – nii võid kindel olla, et jää kannab tegutses külma vette sattunu pigem vundamendi hüdroisolatsioonitöödelt kui ka tagades Teile südamerahu aastateks. sind. instinktiivselt, leides jääserva sirutas ta käe välja, hüppas kõhuga jääle ja Ettevõtte Penetron Eesti OÜ kuulub ülemaailmsesse Penetron gruppi, kelle eesmärgiks on toota ning luua vettpidavaid ja innovatiivseid betoonihüdroisolatsiooni materjale. Rohkem informatsiooni leiab aadressilt www.penetroneesti.ee. Materjalid Mõningad soovitused talvisel vee- roomas kraavi ääre poole. Välja saades on müügil üle Eesti Espaki ehituskauplustes. Meie sõbraks ning uudiste jälgijaks saab tulla www.facebook.com/penetroneesti. kogul liikumiseks jooksis ta kiiresti-kiiresti koju. „Külma Enne jääle minekut teavita oma lä- ei mäleta, ilmselt andis mulle sooja hedasi, võimalusel kutsu kaasa sõber. hirmutunne, et saan kodus emalt karis- Eesti esindus: Jäätunud veekogule minnes võta en- tada“, meenutab Toots täna ja ei soovi- PENETRON EESTI OÜ Tel: +372 736 6993 [email protected] daga kaasa jäänaasklid, mille abil saad ta kasutada jääpinda talvisel veekogul Aardla 25E, Tartu 50110 Mob: +372 5844 3699 www.penetroneesti.ee külma vette vajudes jääaugust välja liikumiseks, kui on võimalik kasutada ronida. Kindlasti tuleb need riputada teed või kõnniteed. kaela, kõige pealmise riietuse peale, kust vajadusel lihtsalt kätte saaks. Li- Õnnetusi on kergem ära hoida, kui saks võta kaasa ühest otsast terava nende tagajärgi likvideerida Looduse Omnibuss väljub nüüd ka metallotsikuga puust jääkepp. Sellega Soovitan veekogudel liikumisel mõ- saab kontrollida jää tugevust või siis telda alati „üks samm ette“ – enne veel, Rakverest või tellimisel teistest Virumaa läbi jää vajudes toetuspinna suuren- kui lähed jäätunud järvele, jõele või damiseks jääaugu servadele toetada. tiigile, mängi mõttes läbi stsenaarium, punktidest Turvalisuse suurendamiseks kanna mis saab siis, kui läbi jää vajud ja kül- päästevesti, mida saab valmistada ka ma vette kukud. ise. Selleks pane seljakotti veekind- Lapsevanemad ja vanavanemad! - Loodusretked - Muuseumid - Teatrikülastused lasse kilekotti pakitud vahetusriided Osake märgata ohtusid oma kodu ümb- - Fotomatkad - Õppereisid - Spordiüritused (fl iis. sokid, kindad, müts). Seljakotis ruses, isegi vett täis jääkattega kraav olev veekindlalt suletud kilekott hoiab võib teie lapsele ohtlik olla! Rääkige - Suusareisid sind läbi jää vajumise korral veepinnal, oma lähedastele ohtudest jäätunud Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäe- ühtlasi on pärast jäist suplust kuivad veekogudel! Uisutamiseks soovitame val-neljapäeval. Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00 vahetusriided väga vajalikud. Veetem- kasutada jäähalli või selleks spetsiaal- peratuur Eesti oludes jää all on umbes selt ettevalmistatud kohta Info ja üritusest osavõtuks registreerumine telefonil 5690 0141. 4°C ja seal puudub ka tuul. Saades ta- Täpsemalt, kuidas ennast kaitsta ja gasi jääle, peab arvestama ka tuule ja teisi aidata, loe veebilehtedelt www. temperatuuri koosmõju. Näiteks õhu- kustuti.ee/paasterongas/ ja www.veeo- temperatuuril -10°C ja tuulekiirusel 10 hutus.ee m/s peab arvestama 31°C külmaga. Ohutut viibimist veekogudel! Tegutsemine läbi jää vajumisel Kui vaatamata kõigile ettevaatus- Liina Järvi abinõudele oled siiski läbi jää vajunud, Ida päästekeskuse ennetustöö bü- anna oma hättasattumisest hääle või roo peaspetsialist 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Väike-Maarjas taasasutati Naiskodukaitse peamised väärtused Naiskodukaitse jaoskond Eneseareng – Naiskodukaitse on siooni ajalugu. maks vabatahtlikult oma riigikaitselisi organisatsioon, mis tõstab läbi enese- Turvalisus – Naiskodukaitse aitab kohustusi. teostusvõimaluste, üksteiselt õppimise oma tegevuse ja hoiakutega kaasa tur- Organiseerumine naistena – Nais- Kolmekuningapäeval kogunes to- lik baasväljaõpe, mis koosneb neljast ja koolituste naiste sotsiaalset toime- valisema elukeskkonna loomisele. Iga kodukaitse ühendab eri põlvkondadest sinkond hakkajat naist Väike-Maarja moodulist: organisatsiooniõpetus, es- tulekuvõimet. Omandatud teadmised Naiskodukaitse liige suudab hädaolu- ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid muuseumi, et asutada Naiskodukaitse maabi, toitlustamine ja sõdurioskused. ja oskused on rakendatavad nii organi- korras ise hakkama saada ja ka teisi naisi, andes neile kõigile võimaluse (NKK) Väike-Maarja jaoskond. Õieti on Iga moodul on terviklik ja iseseisev satsiooni siseselt kui ka väliselt. aidata. mitmekülgseks ning kasulikuks ühis- tegemist jaoskonna taasasutamisega, kursus, mille läbimisel saadakse vastav Pärimuse hoidmine – Naiskodu- Vastutus – Naiskodukaitse koondab kondlikuks tegevuseks. sest esimest korda alustas Väike-Maar- tunnistus. Moodulite läbimine ei pea kaitse hoiab au sees organisatsiooni liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust ja Naiskodukaitse jaoskond tegevust toimuma kindlas järjekorras. Läbitud traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning isamaa ja ühiskonna ees ning on vaja- Allikas: www.naiskodukaitse.ee juba 1925. aasta 13. detsembril, olles eriala on võimalik edasi õppida Kait- jäädvustab ja väärtustab organisat- dusel valmis kiiresti reageerima täit- tookord üks esimesena tegutsemist seliidu Kooli kursustel ning saavutada alustanud jaoskondi Virumaal. lõpuks instruktori tase. Baasväljaõpe Jaoskonna taasasutamine oli Väike- sooritatakse tavaliselt esimese kahe Maarjas küll kõne all ka 4-5 aastat taga- aasta jooksul pärast organisatsiooniga Friedrich Georg Wilhelm Struve on si, aga selle moodustamiseni tookord liitumist. veel ei jõutud. NKK liikmed jagunevad erialagrup- aasta geodeet 2014 Nüüd koguneti seni Rakvere jaos- pidesse, millele vastavalt saadakse ka konna koosseisus tegutsenud juba erialast väljaõpet. Naiskodukaitses on Kindlasti olete kuulnud ja lugenud, Kui sageli me mõtleme või teenekate naiskodukaitsjate Anneli kokku kaheksa erialagruppi: meditsii- et jäälind on 2014. aasta lind ja viiger räägime sellest? Alanud aastal Mikiveri, Lea Matusorgi, Kaja Tederi ja ni-, toitlustus-, side- ja staabigrupp, aasta loom. Kas te teate, kes on aasta peame seda kindlasti tegema! Ursula Aali initsiatiivil taas, et panna avalike suhete, spordi-, kultuuri-, for- geodeet 2014? Juba eelmise aasta lõpus alus Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- meerimis- ja noortejuhtide grupp. Juba mitmendat aastat valivad Eu- alustas mittetulundusühing konnale. See oli ajalooline hetk! Naiskodukaitsjad teevad koostööd roopa geodeedid aasta geodeeti, kel- Võivere Tuuleveski projektiga Muuseumi oli tulnud eestvõtjatele Kaitseliiduga ning kodutütarde ja noor- lele suuremat tähelepanu pöörata ja “UNESCO maailmapärand ko- lisaks seitse hakkajat naist: Eha Valdna, kotkastega. kellest rohkem rääkima peaks. Aasta hustab”, mis on suunatud meie Piret Valdna, Sirje Tiimus, Taisi Tiimus, Arutelu käigus kirjeldasid teenekad geodeet 2014 on Friedrich Georg Wil- piirkonna 7.-9. klasside õpilas- Mariella Trei, Kerstin Sõber ja Ave Aas. naiskodukaitsjad erinevaid tegevusi ja helm Struve. tele. Projekt aitab tutvustada Kokkutulnuid oli just parajasti jaoskon- andsid alustajatele aimu, millega neil Struve eestvedamisel toimus aasta- UNESCO maailmapärandi ni- na asutamise jagu, sest eeskirjade järgi tuleb kokku puutuda, mis neid ootab ja tel 1816-1855 meridiaanikaare mõõtmi- mekirja kantud Struve geodeeti- saab jaoskonna moodustada kümne millised võimalused Naiskodukaitses ne, mille eesmärgiks oli maakera kuju list kaart ja sellega seonduvaid liikmega. avanevad. Kõne all olid põhjalikumalt ja suuruse kindlaksmääramine. Selle- meie piirkonna suurmehi. Kokkusaamise juhatasid sisse Nais- koormusmatk ja mitmed teised ränna- sama töö käigus mõõtis Struve 1827. a Projekti esimene tegevus kodukaitse Viru ringkonna instruktor kud, ellujäämiskursused, lasketreenin- tolleaegsetel Avanduse ja Võivere mõi- oli õppereis Tõravere Obser- Maire Laht ja Viru ringkonna esinaine gud, enesekaitsekursus, välikoka õppu- sa põldudel 4,5 km pikkuse baasijoone. vatooriumi, Tartu Tähetorni ja Urve Rosenberg, kes kirjeldasid Nais- sed jpm. Seda teades võime uhkusega tõdeda, AHHAA keskuse planetaariumi. kodukaitse tegevusvõimalusi ja andsid Tegevusmaastik on lai ja põnev ning väikemaarjalastele üle kaks NKK raa- tundus uutele liikmetele huvitav. Näi- matut, neist üks hõlmab naiskodukait- teks ja eeskujuks toodi Viru ringkonna se tegevust aastatel 2003-2010 ja teine Viru-Nigula jaoskond, kes on väga te- 2011-2013. Samuti said väikemaarjala- gus ja ettevõtlik. Friedrich Georg Wilhelm Struve sed naiskodukaitse selle aasta kalend- Naiskodukaitse on üle-eestiline va- (15.04.1793 Altona – 23.11.1864 Pulkovo). ri, kus kirjas tänavused ettevõtmised ja batahtlik naisi koondav organisatsioon, kaasalöömisvõimalused. mis annab oma panuse riigikaitsesse ja Õpperei- kutsuda ka mõned selle teema asja- Väike-Maarja jaoskonna esinaiseks ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu si ees- tundjad. valiti üksmeelselt Anneli Mikiver ja toetamise, kodanike harimise ning isa- märgiks Projekt lõppeb kahepäevase õpi- aseesinaiseks Kaja Teder. Juhatuse liik- maaliste traditsioonide hoidmise. oli tee- laslaagriga Simuna spordihoones, meteks said Ursula Aal, Sirje Tiimus Äsja moodustatud Naiskodukaitse ma kohta kus õpilased valmistavad antud tee- ja Kerstin Sõber ning asendusliikmeks Väike-Maarja jaoskond ootab oma ri- algtead- ma õppimiseks õppematerjali. Samuti Ave Aas. dadesse isamaaliste väärtushinnangu- miste ko- tutvustavad Eesti Geodeetide Ühingu Värske esinaise sõnul on juhatuse tega ja riigikaitsesse oma panust anda gumine. esindajad õpilastele tänapäevast maa- esimeseks ülesandeks panna lähiajal tahtvaid vähemalt 17-aastasi naisi ning Pro- mõõdutehnikat ja õpilased saavad ise kokku aasta tegevusplaan, et reastada pakub palju ja väga erinevaid võimalu- jekti proovida maamõõtmist. ettevõtmised, mida ise korraldada ja si, et isamaa hüvangule kaasa aidata ja teine Projekti rahastatakse LEADER toe- kus osaleda. seejuures ka ise areneda. tegevus tusprogrammist. Maire Laht selgitas, et igale naisko- on keva- dukaitse liikmeks astujale on kohustus- Ilve Tobreluts Õpilased ja õpetajad Tartus õppereisil. Foto: Liivika Harjo. del õpi- Liivika Harjo et meie kandi tasastel põldudel on laskonverentsi korraldamine Simuna MTÜ Võivere Tuuleveski juhatuse lii- teostatud mõõtmine, mis andis olulise rahvamajas. Konverentsil esinevad ge ja Simuna Kooli õpetaja panuse maateaduse arengusse. ettekannetega õpilased, aga plaanime Uue maaelu arengukava kinnitamine võtab aega

Pärast kahe aasta pikkust ettevalmis- tele kulub hinnanguliselt kuni pool võime tõstmisega seotud meetmed. tusprotsessi on uue maaelu arengu- aastat. Seega jääb arengukava heaks- Arvestades arengukava vahendite kavaga aastateks 2014–2020 jõutud kiit 2014. aasta lõppu ja uue perioodi piiratust, plaanitakse esimest korda lõpusirgele. Eelmise aasta 25. novemb- meetmed ei pruugi rakenduda enne anda osa toetustest tagastatava abi ril saatis põllumajandusministeerium 2015. aastat. Uue MAKi käivitumiseks vormis soodsamate laenude ja tagatis- arengukava kooskõlastusringile. Pärast tuleb välja töötada ka terve hulk sise- tena. kooskõlastusringi esitatakse arengu- riiklikke õigusakte. Maaelu arengu poliitikat rahasta- kava heakskiitmiseks vabariigi valit- Eelnõu kohaselt keskenduvad „Ees- takse programmperioodil 2014–2020 susele. Kõige lõpuks peab arengukava ti maaelu arengukava 2014–2020“ 24 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajan- heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. meedet kogusummas üle 1 miljardi dusfondist (EAFRD) summas ligi 726 Euroopa Komisjonile on arenguka- euro põhiliselt keskkonnasõbralikule miljonit eurot, millele lisandub Eesti va võimalik esitada pärast ELi tasandi tootmisele, toidutootmise ja –tööstus- poolne rahastus. Lisaks suunatakse Nemad taasasutasid Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna. õigusaktide vastuvõtmist. Praeguste te efektiivsuse tõstmisele ning maaelu eelnõu kohaselt maaelu toetusteks Foto: Ilve Tobreluts. arengute kohaselt võiks see toimuda ja –ettevõtluse toetamisele. Uue maa- veel 40 miljonit eurot otsetoetuste eel- 2014. aasta kevadel. elu arengukava eelarvest moodustavad arvest. Maaelu arengukava kogueelarve Euroopa Komisjoniga läbirääkimis- suurima osa keskkonna ja konkurentsi- on eelnõu kohaselt 1 007 848 744 eurot. 2014. aastal jätkuvad maaelutoetused

Taotlusvoorud meetmete puhul, kus • Koolitus- ja teavitustegevused. toetus. on kasutada perioodi 2007–2013 va- • Nõuandeteenuste toetamine. • Poolloodusliku koosluse hoolda- hendeid: Pikendatakse olemasolevate mise toetus. • Tootjarühmade loomine ja aren- pindala- ja loomatoetuste kohustusi • Mahepõllumajandus. damine. kehtiva ühikumääraga, rahastades • Loomade heaolu toetus. • Eesti lairiba-internetivõrgu katvu- neid uue perioodi vahenditest: • Natura 2000 toetus põllumajan- se tõstmine. • Keskkonnasõbraliku majandamise dusmaale. Meetmed, mille puhul võetakse toetus. • Natura 2000 toetus erametsamaa- (vanade reeglite alusel) uusi taotlu- • Kohalikku sorti taimede kasvata- le. Naiskodukaitse asutamiskoosolek Väike-Maarja muuseumis. si (rahastades neid perioodi 2014– mise toetus. Foto: Ilve Tobreluts 2020 vahenditest): • Ohustatud tõugu looma pidamise Ene Preem Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Tutvustame kohalikke ettevõtteid Kadri Kopso LEIVATUBA Kaarli talus (Tamsalu mnt 6 Väike-Maarjas, tel 523 6582) Juba mõnda aega on siin-seal müügil ja Mart Lepik tulid Kaarli tallu tagasi viljast jahu valmistama - täisterajahu, jaid Eestis, kes tõi turule omatoodetud ning kohaneda. Abikaasa Lembit asus Kaarli talu leivatoas küpsetatud maits- 1990.ndate algul, kui taluseaduse alu- mitte valget. Aluskapital veski sisustu- täisterajahud ja -helbed ning külmp- kohe appi Kaarli talu tegevust korralda- vad ja tervislikud täisteraleivad. Väi- sel hakati talusid endistele omanikele se soetamiseks saadi riigi toel. Isa vend ressõlid. Algusajast on praeguseks jää- ma. Tallinna lähedalt Sakust maale üm- ke-Maarjas võib neid leida taluturult, tagasi andma. Urmas – põline masinamees – aitas nud Tallinnas kaks püsiklientigi: Loo- berkolimise mõtet oli pere mõlgutanud Georgi kauplusest ja tellida ka otse Väike-Maarjasse naastes asus Mart põllumasinate hankimisel. Abiks oli ka dustoodete kauplus Maneeži tänaval ja juba mitu aastat, 2009. aasta sobis sel- valmistajalt. Leibu on saadaval mitut Lepik algul tööle kolhoosi arvutuskes- Väike-Maarja Põllutöökool, mille prak- Loodusand Jaama tänaval. Loodusand leks hästi, kuna poeg Aleksandril jõudis erinevat sorti, lisaks valmistatakse veel kuses. Sel moel tutvus ta kohalike ini- tikabaasiks talu oli,“ tutvustas Kadri avas hiljuti poe ka Rakveres – tulevad siis kätte kooliminekuaeg. Nüüd elavad karaskit, küpsiseid ja jõulude aegu näi- mestega ja oludega. Samal ajal õppis ta Kaarli talu tekke- ja taastamislugu. lähemale. kolm põlvkonda vanaisa Ennu ehitatud teks ka speltajahust piparkoogitainast. ka põllumeheametit. Mõne aja pärast Täisterajahu ja -helveste tegemine 2009. a läks talu üle mahetootmi- maja katuse all koos. sai temast oma talu taaskäivitamise ja müümine sai talu põhieesmärgiks. sele – keemiliste väetiste ja mürkide- Talutöö plaan oli Kadril n-ö tagatas- Järgnev kokkuvõte vestlusest kõrval ka üks aktiivsemaid Väike-Maarja Peagi hakati kasvatama ka rapsi ning ta. Hakati kasvatama Eestis aretatud kus kogu aeg olemas olnud. Ja tundub, Kaarli talu perenaise Kadri Kopsoga põllumeeste seltsi taasasutajaid. hiljem tootma sellest külmpressitud Sangaste rukist, mille jaoks on mahe- et valik oli õige – nüüd on Kadri juba annab ülevaate, kuidas Kaarli talus „Paistab, et Lepikute joon on suurelt õli. Algul pressiti õli Kuivajõel, Oru Tai- tingimused soodsad. Sangaste ruk- ligi kaks aastat taluperenaisena asju leivaküpsetamiseni jõuti ning milli- ette võtta ja olla tavapärasest erinev,“ meõlitööstuses. Onu Urmas Lepikult kist saadakse väga hea maitsega jahu. ajamas ja on oma tegemistega ülimalt sed arengud on seal edaspidi plaa- rääkis Kadri muigamisi. „Vanaisa Enn tuli oma õlipressi soetamise mõte ning Täisterajahu toodetakse kokku viiest rahul. Praeguseks on talus lisaks oma nis. läks pärast Jäneda tehnikumi lõpeta- 1997. aastal jõuti OÜ Maarjaõli asuta- erinevast teraviljast: rukis, nisu, kaer, perele ka kaks töötajat – mölder Alar mist noore agronoomina algul kodu- miseni, millest 2011. aastaks kasvas oder, speltanisu. Enamus töödeldavast Pado ja pakendaja Kristiina Tomingas. Ülevaade Kaarli talu aja- ja kuju- külla Loksale talu pidama. Seal jäid välja OÜ Kaarli Talukaup. Kaarli talu viljast kasvatatakse ise. Aga kui oma 2010. a suurtes tormides sai kanna- nemisloost tema innovaatilistele ideedele tege- tegeleb põllupidamisega, nüüdseks saagist puudu jääb, ostetakse ka teis- tada veskihoone katus. See oli ajendiks Väike-Maarja aleviku põhjapiiril vusvõimalused üsna ruttu kitsaks ja ta siis juba enam kui 20 aastat, ja toodab telt talunikelt lisaks. ammu oodatud põhjalikule remondile. asuv Kaarli talu on rajatud Enn ja Ella rajas Väike-Maarjasse päris oma talu. OÜle Kaarli Talukaup toorainet – tera- 2009. a tuli Kadri Kopso oma perega Rahalist tuge saadi Leader-program- Lepiku poolt 1938. a. Juba 1944. a tuli 50 aastat hiljem talu taastades tahtis vilja ja õliseemneid, Kaarli Talukaup Väike-Maarjasse ja, samamoodi nagu mist ning talu metsa müügist. Ehitus- neil aga koos kahe väikese poja Mardi isa Mart aga teha midagi viljakasvata- aga valmistab ja pakendab jahusid, isa paarikümne aasta eest, töötas kõi- töödega alustati 2010. a sügisel ning ja Urmasega talust ära minna - nõuko- misest põnevamat ja tasuvamat ning helbeid ja külmpressõli müügiks.“ gepealt vallavalitsuses, kus sai inimesi 2012. a kevadel jõudis veski renoveeri- gude ajal perel sinna asja ei olnud. Ella mõte jäi pidama veskil, kus hakata oma Kaarli talu oli üks esimesi väiketoot- ja kohalikku olustikku tundma õppida mine lõpule. Kaarli talu leivatoa tekkelugu

Tagasipilk algusaega – kuidas mõte koosnes enamjaolt praktikast, kestis kümmend aastat traditsiooniks olnud Veski toodab praegu oma võimsuse loodab Kulina veskist saada. Seal ole- tekkis? oktoobrist detsembrini kokku 200 tun- hommikuse juustusaia hiljuti koduse piiril. Toodangumahu suurendamiseks vat tõeliselt vägev, iga möldri unistuste 2008. aastal läks tänu Evelin Ilvesele di. Hiljem käis Kadri ka ettevõtluskoo- leiva vastu välja! Sõbrad-tuttavad ja tuleks tootmises suuremaid ümberkor- veski. leivategu Eestis laialdaselt moodi. Iga litusel ja koostas pagaritoale äriplaani. püsikunded annavad samuti tagasidet, raldusi teha. Leivatootmine aga on al- Lisaks Sangaste rukkile on Kadri endast lugupidav pereema milliseid maitseid eelista- les algusjärgus. lemmiktooraineks speltanisu, millest pidi siis kindlasti ise oma vad, mida muuta. Otseselt reklaami oma toodetele ei saab väga suupäraseid küpsiseid, koo- perele leiba küpsetama. ole seni tehtud. Lisaks inimeselt inime- ke, tulevikus ehk ka kringleid. Enam-vähem samal Mis kaup müügiks lä- sele antavale infole on oma tegemis- 2009. ja 2010. aasta talutoidupäe- ajal tuli Mart Lepik väl- heb, millisel küpsetisel test teada antud Kaarli talu Facebook’i vadelt sai Kadri julgust korraldada ka ja talutoidu õpipäevade on kõige enam minekut? lehel, kauba tellimiseks leiab andmed oma leivatoas õpitubasid. Lisaks leiva- korraldamise mõttega, et Praegu küpsetab Kadri kodulehelt. teole on alati hästi sujunud talu õlidest kohalikku toitu rohkem põhiliselt viit sorti vormi- salatikastmete valmistamise töötoad. väärtustada. Põllumeeste leiba ja seda kahel päeval Kas lähiümbruses on tunda kon- See on loominguline tegevus: ise se- seltsi talutoidupäevade nädalas – esmaspäeviti kurentsi või võiks analoogseid ette- gad, maitsed ja leiad parima koosluse. läbiviimine oli Kadri esi- ja neljapäevi, laadahoo- võtjaid rohkem olla? Koos tehakse ka küpsiseid ja kooke, mene ettevõtmine Väike- ajal aga on küpsetamist Juuretisega rukkileivale lähiümbrus- ikka selleks, et talus toodetule lisaväär- Maarjas. Sellest ajenda- märksa tihemini. Kohaliku konnas konkurente ei tea olevat, aga tust anda ja õpetada inimesi neid ka- tuna pandi seltsiga peagi rahva lemmikuks on kuju- päris palju tehakse kodudes oma pe- sutama. käima ka Väike-Maarja nenud ülekaalukalt seem- rele ise leiba. Masu tipphetked ja lei- Soovist lapsi rohkem rukkileiba taluturg. neleib, Rakveres ja Tallin- vategemise buumi kõrghetked langesid sööma ahvatleda, leidis aset vahva Talutoidupäevade raa- nas aga ostetakse rohkem kokku, nüüd on kodust leivaküpseta- koostöö Väike-Maarja algkooliga. Poja mes korraldatud leivapäe- rukki- ja köömneleiba. Hil- mist vähemaks jäänud. klassikaaslased olid Kadri pisileibade vast hakkas Kadri mõte juti käidi Rootsis laadal ja Rakveres on Päts oma hea leivaga testijateks, hindajateks ja nimepanija- aga üha rohkem leivate- sealsed eestlased hindasid suurem tegija, aga ta on kaugel ja too- teks. Lapsed on väga kindlate maitse- gemise ja leivatoa sisusta- kõrgelt ilma suhkruta mus- dang on ka erinev. Rakveres on veel eelistustega ja otsekohesed, neist oli mise suunas liikuma. Talle ta rukkileiba. mõned väikepagarid ja Paides ka. Geor- palju abi. Selgus, et kõige parema mee- oli kõrvu jäänud ka põl- Suvel soovitakse odra- gi söögitoa saiakeste ja pirukatega ei lega süüakse ilma igasuguste lisan- lumeeste seltsi esimehe karaskit, see tundub pigem ole plaanis võistlema hakata. Erineva diteta rukkileiba. Ka ühe uue idee sai Jaak Läänemetsa ütlus, et suvine toit olevat. Väga toodanguga küpsetajaid mahuks turule Kadri samalt testipäevalt: ühele poisile Väike-Maarjas peaks ikka hästi on tarbijad ei meeldinud ükski pa- olema oma pagaritööko- omaks võtnud kutud pätsike, kuna seal da. Miks ei võiks see siis krõbedad spelta- ei olnud rosinaid. Nüüd Kaarli talus olla, kus suu- küpsised. on Kaarli talu rosinapät- reks abiks on oma talu lai Kõik Kadri serid väga populaarne jahude valik? küpsetatud too- laadakaup! ted on täistera- Peab olema kannat- Kuidas leivatoani jõu- jahust. See ongi lik, pikad plaanid saavad ti, kust saadi vajalik va- tema nišš - ter- teoks ajapikku, mitte rustus? vislik ja teistest üleöö. Kadri heietab Leivatuba sai sisusta- Kadri Kopsol on parasjagu käsil erinev. mõtteid oma kodukoh- tud endisesse õlitootmise piparkoogitaigna valmistamine. vikust, kus kõik kohe ah- abiruumi tänu PAIKi Lea- Kus on müü- jusoojalt võtta. Täiste- der programmi toele ja valmis 2012. a Selle aasta 1. jaanuarist on Kadri gikohad ja kas on tahtmist- ramakaronide tootmine detsembris. Siis sai ahi ja mööbel os- ametlikult Kaarli talus pagarina tööl. võimalust laienemiseks? mõlgub meeles. Kadri tetud, ventilatsioon paigaldatud. Töö- Kadri enda sõnul on tema tööpanus ta- Leivatoa toodang on müü- mõtleb 10 aasta peale riistu on aga praegugi veel vähevõitu. lus veel suhteliselt väike. Põhitoodang gil Väike-Maarja taluturul, ette. Ja kui kõik plaanid Vaja oleks kerkekappi ja taignasegajat. tuleb ikka veskist. väikeses koguses ka kohali- ellu viidud, kes teab, va- Et saaks hakata tegema näiteks spel- Kadri naudib pagaritööd. Tal on ku- kus Georgi poes ning kauplu- Leivapätsid ootamas enne ahjuminekut hest võib siis veel kuna- takringlit ja teisi pärmitaignatooteid, junenud oma kindlad tavad – tööd te- ses Loodusand nii Rakveres viimistlust ja perenaise häid soove. gi ametnikutöödki teha. samuti täisterajahudest biskviittainast. hes peab olema heas tujus, siis õnnes- kui Tallinnas. Palju käiakse Inimeste nõustamise tub leivategu hästi. Raadiot ta käima laatadel müümas, otse ostjaga suhtle- kindlasti veel. töö meeldib talle ka. Kust tulid teadmised ja oskused ei pane, see viiks mõtted mujale. Enne mine on kõige nauditavam. Hästi tore Kadri Kopso on oma valikutega üli- ning kust julgus ja enesekindlus? kerkima panekut antakse leivapätsidele on ka see, et mitmed oma valla inime- Millisena paistavad tulevikuväl- väga rahul. Vaja on rohkem aega, prae- Juuretisega kergitatud koduleiba kolme augu vajutamisega head soovid sed käivad nii leiba kui kuivaineid otse javaated ja kas otsustamine talutöö gu pole ta kõike veel suutnud teoks hakkas Kadri oma perele tegema üle- kaasa. Retseptid on oma talu jahude talust ostmas. kasuks on end õigustanud? teha. Plaane jätkub, ja mis peaasi, te- üldisel buumiajal. Peale mõneaas- omadusi arvestades ise koostatud ja Kokku on Kaarli talu klientideks Leivatootmine on praegu suhteliselt gutsemistahet samuti. tast omaette pusimist käis kogemusi mitme aasta jooksul katsetatud – eks praegu 55 ökopoodi üle Eesti Tallin- tagasihoidlik. Kadri tahab leivatootmi- omandamas kahe erineva leivameistri siit ka enesekindlus. Ütleb ju vanasõ- nast Põlvani ja Pärnust Jõhvini, lisaks se juures kõik nipid selgeks saada ja Kadri Kopso mõtteid vahendas juures. Vallatöölt koju jäänud, õppis nagi, et harjutamine teeb meistriks! üle saja üksikisiku. Ka Väike-Maarja jätkuvalt retsepte katsetada. Edaspidi Ilve Tobreluts ta 2012. a Töötukassa abiga Olustveres Pere sööb Kadri leibu hea meelega. hooldekodu teeb juba teist aastat put- on plaanis ka peenleiba küpsetama ha- pagar-kondiitriks. Individuaalõpe, mis Isegi abikaasa Lembit vahetas mitu- ru Kaarli talu helvestest. kata. Selleks on püülijahu tarvis, mille 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Pärandiaasta Kiltsi koolis Erinevus rikastab

Lõppenud 2013. aasta oli kuulutatud kutavas programmis ligi 200 erinevas murahvaste toite maitsma asuda. Vad- pärandiaastaks. Kiltsi koolile tõi see li- vanuses õpilast. Loomulikult kasutas ja kalasupp maitses kõigile väga, kuigi Mul oli suur au osaleda Euroopa Pagu- ajal poleks puudutanud. Täna teame, saks tavapärastele ka meie koolipere tavapäraselt kalatoidud õpilaste hulgas lasfondi ja EV Siseministeeriumi poolt et eestlasi on kõikjal. Erinevus rikastab tegevustele roh- pärandirongi tee- eriti populaarsed pole. Ka perepetšid rahastatud projektis kolme ürituse kor- maailmavaadet ja arusaamu maailma kesti askeldamist. nuseid. söödi jäägitult, nisutangupudru ajaks raldamisega Jaama külas (Illuka vald elu-olu kohta. Otsustasime Üheks suure- olid kõhud juba päris täis – midagi jäi Ida-Virumaal) elavatele varjupaigataot- Projekti huvitegevuse eesmärk oli haakuda aasta al- maks ettevõtmi- järgele ka. lejatele. tutvustada varjupaigataotlejatele uut guses kultuurimi- seks pärandiaasta Hõimupäevaks oli külla kutsutud Eelmisel suvel käisime üheskoos koduriiki, selle kombeid ja kultuuri, nisteeriumi poolt raames oli osa- Lauri Õunap Metsatöllust ning Jalmar koduvallas Ebavere ja Nadalama jaa- euroopalikke tavasid ja inimeste aru- välja pakutud lemine projektis Vabarna Zetodest, kes esmalt said nituledel, aasta lõpupoole harjutasime saamu. projektiga „Röö- „Hõimupäev koo- meiega koos keha kinnitada ning siis jõulupärgade valmistamist ja osalesi- Varjupaiga elanikud Albaaniast, pad viivad päran- lisööklas“. Kuna koolikontserdiga „Rahvamuusikute me Väike-Maarja muusikafestivali ajal Afganistanist, Pakistanist, Ukrainast, dini“. Arvestades meie majas oma radadel“ esineda. Jalmar Vabarna kii- Maria Listra kontserdil Kiltsi mõisas. Vietnamist nautisid rahvuslikke etteas- endi mõisakooli kööki pole, siis tis meie perepetšisid, mida ta ise Ud- Projekti eesmärk oli saada ise uusi teid ja osalesid võistlustel ning män- staatust saatsi- otsustasime I murdimaal ka valmistanud oli. Päeva kogemusi ja tutvustada varjupaiga- gudes. Nauditi ka meie imelisi valgeid me pärandirongi veerandi viimasel lõpuks esitas iga klass muusikatunnis taotlejatele nende jaoks uut piirkonda. öid, sest jaanitulelt jõuti tagasi Jaama üheks võimalikuks päeval õppeköö- õpitud hõimurahva laulu või mängu, Tegime pagulaskeskuse asukatele ring- külla kaugelt pärast keskööd. See pro- sihtpunktiks prog- gis valmistatud esineda said ka õpetajad ungari lauluga sõidu nende uues elukohas Vao külas jekt oli mulle tõeline väljakutse, sest rammi „Koolipäev hõimutoitudega „Sääsk“. Õpilastele toimus ka emakeele ja mulle tundus, et need tulevased Vao kõigi tegevuste ja väljasõitude organi- Kiltsi mõisasaalis on kohe-kohe ooda- Kiltsi“. Koolipäev kogu kooli ära toi- õpetaja Mari-Vivian Lahe poolt etteval- elanikud olid hästi elevil ja uudishimu- seerimisel tuli arvestada usuliste eripä- ta vadja kalasupi lauale toomist. kujutas endast hu- mistatud viktoriin likud ning valmis kohe siia üle kolima. radega, toitumistavadega jne. Foto: Merje Leemets. vilistele geograa- hõimurahvaste Erinevalt elust nende senises asu- Seda kõike kannustas tegema soov fi a, ajaloo, kirjanduse ning näputöö ta. keelest ja kultuu- kohas Ida-Virumaal Jaama külas, saab aidata abivajajaid. Arvan, et kodust lah- tunde ja Vao tornlinnuse külastamist. Nii alustasid rist. siin elada keskuses, kus on transpor- kumine ja ei tea kus oma uue elu alus- Ajalootunnis tutvustasid õp Liisu 4.-5. klassi lapsed Projektitoim- divõimalused ning ümberringi majad tamine, nõuab ka rohkem ettevõtlikust Tähe või 9. klassi õpilane Minna Joor kohe hommikul kond otsustas, et ja inimesed. See on väljakutse ka vao- ja otsustusvõimet. keskaegset eluolu linnuses. Õppurid udmurdi perepet- Kiltsi kool väärib lastele, sest veebruarikuust hakkab Tean, et varjupaigataotlejad on päris viibisid pimedas keldriruumis, kuu- šide valmistami- hõimurahvaste siin liikuma rohkem kui paarkümmend osavad ja andekad, oskavad oma käte- lasid algatuseks õõvastavaid helisid sega. Tainast ja toitude tutvus- teistsuguse väljanägemise ja nahavär- ga teha päris vahvaid asju. Laseme neil ning said põhjaliku ülevaate rüütlitest, täidist pidi jaguma tamise eest koos viga inimest. Nad on siin sellepärast, rahulikult ennast meie vallas sisse sea- võitlusvahenditest ja Kiltsi linnuse aja- küpsetiste tarbeks Emmaste Põhi- et ellu jääda. Oma kodumaal on sõda, da. Kinnitan, et erinevus ainult rikastab loost. Geograafi as tutvustas õp Kati kogu koolile, see- kooli ja Pärnu poliitilised võimuvõitlused ja sellega meid kõiki ja eelarvamusvaba suhtu- Hiir admiral Krusensterni ning tema ga lõpetasid küp- Sütevaka Huma- kaasnev tagakiusamine või usulised mine aitab kogukonda sulandumisele ümbermaailmareisi. Kirjanduse tunni setamise järgmiste nitaargümnaa- probleemid, mis sundisid kodu maha kaasa. viis läbi õp Mall Võhandu, kes kogus klasside õpilased. siumiga kolme jätma. Eestlastena mõistame me neid kokku kõik teadaolevad legendid Kilt- 6.-7. klassi me- parima kooli hul- suurepäraselt, sest pole ju meilgi pe- Reet Maadla sist. Jalutuskäik pargis püha tammepuu nüüs oli vaja keeta ka valimist ning rekonda, keda pagulaste teema omal Simuna naisteklubi kännu, punase koera haua ja Õnneal- vadja kalasupp ja Hõimupäeval olid Kiltsi koolis külas autasustas kooli- lika juurde päädis luukambrisse roni- komi nisutangu- Lauri Õunap Metsatöllust ja Jalmar peret hõimurah- misega. Näputööna vilditi õp Merje puder kõrvitsaga. Vabarna Zetodest. vaste kalendri ja Leemetsa juhendamisel väike vahva Õpetajate Kati Foto: Merje Leemets. etendusega „Eesti stressipall. Hiire ning Liisu Tähe abiga kaeti mõi- rahvarõivas“. Pärandirongiga sõitis Kiltsi 10 õpi- sasaali lauad 65-le inimesele ning kell lasgruppi Tartust, Lähtelt, Jürilt ja Tal- 12 võis kogu koolipere ja sama katuse Merje Leemets linnast. Kokku osales meie poolt pa- all asuv lasteaed ühise laua taga hõi- direktor Muljeid seoses pärandirongiga

Pärandirongi projekti käigus külastasid ga mööda lossi ringi. Astudes sisse loo- vaatamas Bernt Notke „Surmatantsu“ meie kooli erinevas vanuses õpilaste dusainete klassi oli alati ahhetamist ja ja sõime lõunat keskaegses „Kolmes grupid erinevatest linnadest. Minul oli imestamist, et kas kõik meie õpilased draakonis“, kus võis suppi süües luris- au tutvustada teiste koolide õpilastele istuvad pehmetel toolidel, nende koo- tada ja matsutada. Lastele retk meel- admiral Krusensterni elu ja tegevust. lides ei ole küll pehmeid toole. Loss dis. Enne iga grupi saabumist selgitasin jättis neile kustumatud muljed. Üheksanda klassiga veetsime ühe välja, mis vanuses õpilastega on tege- Erinevate gruppidega juhtus ka nal- päeva Tartus, kus käisime Tartu Mängu- mist ja mis koolist nad tulevad, sest jakaid intsidente. Vahel küsiti, et kas asjade muuseumis ja AHHAA keskuses. oma juttu pidin ma muutma vastavalt meil siin maakoolis ikka Internet on Mänguasjade muuseum oli rohkem mi- klassile. olemas. Muidugi ei puudunud küsimu- nule retk lapsepõlve tagasi, kuid ka õpi- Algklassidele rääkides ei saanud sed kummituste kohta ja mitmed õpila- lased meenutasid ühteteist. Väga meel- Jõulupärgade meisterdamine oli elamus isegi meestele. Foto: Reet Maadla. kasutada keerulisi mõisteid ja jutt pidi sed ei tahtnud siit ära minna, vaid öö- dis kõikidele AHHAA keskuses, kus sai olema põnev, et jõuaks ikka kuulata. bida ja kummitusi oodata. Huvitav oli proovida erinevaid atraktsioone. Sageli meeldis neile ka asjade kohta jälgida, kuidas Tallinna koolist tulnud Mulle meeldib, et pärandiaasta raa- oma arvamust avaldada. õpilastel oli matkale tulles kaasas iPad mes sain oma klassidega külastada eri- Veidike vanematele klassidele Kru- ning seetõttu oli pidev mure, et see ära nevaid muuseume, sest lisaks uuele in- sensternist rääkides oli võimalik teki- ei kaoks. fole, mis nad saavad, liidab see õpilasi tada diskussioone erinevate teemade Mul õnnestus ka enda klassidega omavahel. üle, et miks Krusensterni merereis oli käia projekti raames muuseumides. oluline jne. Kaheksanda klassiga külastasime Tal- Kati Hiir Oma tundi andes jalutasin õpilaste- linnas Eesti Ajaloomuuseumi, käisime loodusainete õpetaja Väike-Maarja hooldekodu tänab

Ei see aitäh tuhas jahtu, ei me aitäh ajas kustu. Sügavale südamesse jäävad sädemed särama.

Väike-Maarja muusikafestivali Maria Listra kontserdil Kiltsi mõisasaalis. Täname Väike-Maarja Foto: Aare Treial. naisseltsi, lasteaeda, kodutütreid ja kõiki teisi, Tänuavaldus kes meie hooldekodu argipäeva rõõmsamaks Tänan südamest abivalmis naabrit Maarjo Kovalenkot, kes abistas mind ja lõbusamaks on kraanikausi ummistuse avamisel. On tore, et leidub selliseid abivalmis naabreid, kes hädas aitavad! aidanud muuta! Tänulik Väike-Maarja hooldekodu pere Margit Karro Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Pasunakoori uusaastakontsert

Muusik võib ju üksi mängida, oma joru päeval, sest järgmisel päeval kutsuti ping (saksofon) ja vaskpilliansambel. met. Naeratus, rahulolu, heameel või ajada. Suurem seltskond paneb loo trummimees Ott – kauaaegne ja ainus Vallo Taari juubel oli paljudele siiski hoopis valus tuksatus – vastavalt selle- võimsamalt kõlama, eriti kui tegemist – ajateenistusse. teada ja õnnitlejate rivi oli pikk. Pärast le, kuidas esitatud muusika partituuri- on puhkpillidega. Teistega koos saab Täna võib kinnitada: publik, pasuna- kontserti oli seltsimaja baaris juubilari ga kokku läheb … või siis ei lähe. puhujad ja dirigent said kontserdil rõõ- vastuvõtt kutsutud külalistele. Vestlesin Valloga taliharjapäeval. mu, elevuse ning naudingu osaliseks. Pasunakoori liikmena ütlen: „Mulle Nimetasin (minu arvates) tähtsamad Kavas olid väikemaarjalastele juba roh- meeldis kava ja esinemine, keegi oma sündmused tema tegevuses: kultuu- kem või vähem tuntud lood, aga ka sel- joru (väga pikalt) ei ajanud, kuldreegli rimaja direktor, pasunakoori loomine leks esinemiseks õpitud uued palad (nt täitmisel olime dirigendiga ühel lainel. 1995, muusikakooli loomine ja direktor Torud sirgeks! Ave Maria ja esmaettekandes kooriliik- Tundsin, et mängisin paremini kui ku- 1996, Aasta Dirigendi aunimetuse no- Foto: Erakogu. me Lembit Kopso kirjutatud Kurb lugu). nagi varem, samuti orkester. Just selle minent 2004, valla Aasta tegija 2009. orkester – eneseteostus. Keegi üle oma Üldlaulupeo repertuaarist kõlasid küla- elamuse nimel ma neljapäeviti pilli- Küsisin: „Mis Sind motiveerib? Kas varju ei hüppa, aga samas soovin mak- proovis käingi!“ edevus?“ simaalselt parimat tulemust olemas- olevate võimalustega. On suur rõõm kui orkestri esinemine pakub naudingut mitte ainult mängijaile, vaid ka publiku- See lugu on meil selge! le. Loodan, et Väike-Maarja Foto: Erakogu. muusikakool ja pasunakoor tekitada rikkalikuma ja põnevama heli- kestavad veel palju aastaid. koosluse. Samas on teada orkestrimän- Asi seisma jätta, laguneda las- gu kuldne reegel: alustada üheaegselt ta – see on kõige lihtsam. Aga ja lõpetada koos. proovi uuesti alustada, see Meie vallas tegutseb Väike-Maarja võib olla võimatu!“ pasunakoor, kelle esinemistel kuld- Soovin, et pasunakooril reegli täitmise eest hoolitseb dirigent oleks sadu proove ja sama Vallo Taar. palju toredaid esinemisi. Vist eelmise aasta oktoobris pakkus Soovin Sulle, Vallo, et Vallo pasunakoorile, et jõulukontserdi Siin peab asja uurima! oleksid kogu aeg muusika asemel teeme 12. jaanuaril uue aas- Foto: Erakogu. sees – tegijana, loojana, ju- ta kontserdi. Kooriliikmed olid nõus, lisdirigent Valdo Rüütelmaa juhatusel hendajana, naudiksid seda algasid proovid, aastavahetuse aegu K. Kikerpuu See kaunis maa, R. Jõgi Mere- Hendrik Villem Sepping esitab „Sajab valget lund“. Foto: Erakogu ise ja paneksid teised nau- ka lisaproovid. Mõnda aega hiljem sai sõit ja R. Rannapi Vigurvänt. Solistidena tima. vaikselt avalikuks ka põhjus: Vallo Taar andsid pasunakoorile n-ö moka-taas- Imetlen ja kadestan dirigente, ini- Vallo: „Me kõik oleme edevad, mõni tähistab 6. jaanuaril 60. juubelit. Eesti tumisaega Gerli Kaur, Hendrik Villem mesi, kes on kuklaga kuulajate poole. vähem, mõni rohkem. Oma edevuseva- Aare Treial, kaitsevägi “täpsustas“ kontserdi aega, Sepping (mõlemad trompet), Sander Rahvas näeb ainult nende kehakeelt, jaduse rahuldan õhtujuhina ja muusi- Väike-Maarja pasunakoori liige see pidi toimuma siiski aasta viiendal Hanni (klarnet), Johannes Richard Sep- samas laulja/pillimees näeb ka näoil- kuna. Muusikakool on minu jaoks töö, Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga, Salme tema siis käib luuretööl meie akna taga Pärnassalu mälestuseks ke-Maarja lasteaia suu- koolis vastu 3. rühma rematel lastel oli palju jõuluetendus „Kuidas Salme Pärnassalu (1.03.1927- töid ja tegemisi. loomad endale jõuluks 7.12.2013) oli endine kauaaegne Kilt- 11. detsembril käisid sabad said?“ Emotsio- si jaamaülem (vähemalt 20 aastat), 3. ja 4. rühma lapsed naalne publik andis 1970-ndate algusest 1990-ndate algu- Sagadi Looduskooli meie pisikestele näit- seni. Ta oli väga südamlik, samas aga Jõulusaginal. Tegutse- lejatele palju positiiv- tagasihoidlik inimene. Kuid ta oli alati da saime Sagadi mõisa set tagasisidet. Pärast võitlemas õiguse ja õigluse eest, elas peahoones, pargis lõk- etendust saime nauti- kaasa kõigele ja kõigile. Väga mitme- keplatsil ja Metsamuu- da pallimere- ja batuu- külgne inimene, tema jaoks olid väga seumis jõulukuuskede dituba. Porkuni kooli tähtsad linnud, loomad, iga puu, põõ- näitusel. Laste jaoks oli kasvataja Sirle tutvus- sas ja taim. Ta hoolis väga loodusest kõige põnevam jõuluül- tas meile uut ja ilusat ja õhkas ikka: „Kui imelise maailma on latuste otsimine mõisa koolimaja. jumal loonud, aga, paraku, inimene nii tubadest. Sagadi pä- Kõige tähtsam vähe märkab seda”. kapikud jagasid meile sündmus on detsemb- Peale selle oli Salme Pärnassalu Detsembrikuus oli päkapikkudel palju jõulutarkust ja mängulusti. ris siiski jõulupidu ja jõuluvana saa- tunne, kunstiinimene, joonistas hästi, laulis, uudistamist lasteaia akende taga. Ala- Traditsiooniliselt käivad koolieeli- bumine. Näidendite esitamine kostüü- aastaks õnne nendelegi, mängis pilli, kirjutas luuletusi. Ta oli tes 1. advendist algasid ettevalmistu- kud jõulurõõmu jagamas Väike-Maarja mides on vastutusrikas ja meeldejääv keda veel ei tunne! Kiltsi raamatukogu külastaja ning käis sed jõuludeks. Võluväel kerkis lasteae- hooldekodus ja seltsimajas. Sel aastal hetk iga väikese inimese elus. Vaata- paar aastat tagasi ühel meie luuleõhtul da päkapikkude jõuluküla ja jõuluvana laulsid ja tantsisid meie päkapikud ka mata lumeta talvele jõudis jõulutaat Väike-Maarja lasteaia 3. rühma õpe- ka oma luulet lugemas. Siinkohal ta- postkontor. 2. detsembril jutustas õpe- Väike-Maarja gümnaasiumi algkooli- kõikide rühmade pidudele kingitustega tajad haksingi avaldada ühe tema luuletuse: taja Kaja lastele jõulujutu ja juhendas majas. õigeks ajaks. Lili Guitor ja Jaanika Ojala jõulukaunistuste meisterdamist. Väi- Südamlikult ja soojalt võeti Porkuni Südame nii soojaks tegi ilus jõulu- Vari Talve õhtuvidevikus väikest unereisi teen, Motosportlane Indrek Mägi jäi spordiaastaga rahule kõrval madal lepavõsa Jõuluüllatus taamal välituled reas. Tähtsamaid tulemusi 2013. aastal: etappi. Seal saavutasin väga Järsku ehmunult ma märkan: • Eesti meistrivõistluste MX1 talikrossi häid kohti individuaalsetel lasteaialas- Keegi kõnnib minuga. hõbemedal sõitudel. Niisamuti ka Soo- Astun sammu, astub tema, • Eesti meistrivõistluste MX1 pronks- mes, kus igal osalemiskorral tele! seisatan, siis peatub ta. medal õnnestus võtta poodiumikoht. Sammu tagasi ma astun, • Baltimaade karikavõistluste hõbeme- Ebavere Kange triatlon Detsembrikuu on ootuste ja tema minu kõrval taas dal on minu jaoks alati olnud üllatuste aeg. Ringi liiguvad Siis vast märkan, et mu vari • Ebavere Kange triatloni II koht südamelähedane ning igal päkapikud, kes teavad kõigi minuga nii sammu peab. väiksemalgi võimalusel tulen salasoove. Ja siis mõistan, et ta juba Indrek Mägi rääkis oma spordi- osalema. Eelmisel suvel tu- Väike-Maarja lasteaia 3. hällist saadik saatnud mind. aastast: lin triatloni starti otse Eesti rühma suureks unistuseks Ainult valguses end näitab „Aasta 2013 oli minu jaoks päris meistrivõistluste etapilt – ja oli uus õppe-, töö- ja män- tavaliselt peidab end. positiivne. Üle aastate sain taas kord tulemuseks II koht, ujumises guvahend. Selle aasta det- Oo, mu vari, kõik mu sammud võimalusi end välismaa poole eduta- koguni alavõit. sembrikuu lõpuks toimeta- sulle elus teada on. da. Vahepealne masu mõjus sedavõrd Aasta lõpus kogunes Eba- sid AS-i VIREEN päkapikud Ainult tore, et sa vaikid, raskesti, et olukord polnud kiita. Kuna verre minu toetajate tänuüri- meie rühma ilusa, uue ja vaikid kõigest, mida näind! keskendusin hooajal vaid ühele põhis- tusele kokku 63 osalejat. Tuli targa masina – ARVUTI. Ja nii ikka minu kõrval arjale, siis kokkuvõtte tulemuse saavu- mitmeid Eesti erinevate alade Täname AS-i VIREEN hällist hauani sa käid. tasingi eelkõige Eesti meistrivõistluste koondislasi ja olümpiavõitja- päkapikke suure kingituse Ja kui kaon, siis kaod ka sina, sarjas. Ent tegelikult oli minu põhiline gi, oli toetajaid, oli sõpru. On Motospordi kõrval on Indrek Mägi teine suur eest! minu kõrvale sa poed. rõhk suunatud Rootsi meistrivõistlus- hea teada, et minu ettevõtmi- hobi muusika. Valla aastapäevaaktusel Kiltsi Riina Tali tele, kus sain osaleda alates teisest sed lähevad paljudele korda!“ mõisas esitas Indrek klaveril omaloomingulisi Väike-Maarja lasteaia pere etapist kuni eelviimaseni, ehk kokku 4 palu. Foto: Merje Leemets. Kiltsi raamatukoguhoidja 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Kas Sinu kodu on Sinu Sündmuste kalender kindlus? 27. jaanuaril kell 18.00 Triigi spor- 8. veebruaril kell 10.00 algab Väi- avatakse kell 19.00 dihoones valla MV koroonas, III etapp. ke-Maarja mudelihallis talvesarja V Laudade reserveerimine telefonil Info Ants Rikberg, tel 529 0745 etapp. Mudelihall on avatud igal nelja- 326 1837 või 5302 4437. Pilet eelmüügis Inglaste ammutuntud ütlus: „Minu sinikoksiid (CO) on oma omadustelt päeval 18-20.30ni. Info Bruno Vaher, tel 6 eurot, samal päeval 9 eurot. kodu on minu kindlus“ loob inimes- värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine 27. jaanuaril kell 18.00 Valla meist- 501 1508 tes enamasti tunde, mis seostub gaas, mis on õhust raskem ning levib rivõistlused laskmises (püstol) Väike- 21. veebruaril kell 12.00 mälestus- kindla ja turvalise paigaga. Kohaga, nii, et meil sellest aimugi pole. Ka Maarja lasketiirus. Info Ants Rikberg, 8. veebruaril kell 14.00 Simuna hetked Simuna Vabadussõja mälestus- kus pere on kaitstud. Kindlustunde suitsuandurist ei ole selle kindlaks- tel 529 0745 rahvamajas kontsert-aktus Simuna samba juures, kell 12.30 Simuna rah- Muusikakool – 25. Info Auli Kadastik, vamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäeva loomine on aga paljuski inimeste tegemisel mingit abi. 1. veebruaril kell 19.00 Simuna tel 323 7217 tähistamine. Info Auli Kadastik, tel 323 endi kätes. Tuleb osata näha ohte ja rahvamajas uue aasta vastuvõtmise 7217 neid ennetada. Igaüks võiks endalt Ennekõike on vinguandurid vaja- pidu. Pääse eelmüügist 6 eurot, peoõh- 9. veebruaril kell 13.00 kutsub klu- küsida: „Kas minu kodu on minu likud ruumides, kus on ahjud ja ka- tul 8 eurot. Info Auli Kadastik, tel 323 bi Härmalõng kõiki Väike-Maarja selt- 24. veebruaril kell 12.00 asetatak- kindlus ja mida mina ise saaksin minad, mille siibri sulgemisel võib 7217, Reet Maadla 523 5544 simajja „Põlvkondade peole“. Pilet 2 se lilled Väike-Maarja Vabadussõja mä- enda ja oma pere turvalisuse tõstmi- tuppa tungida mürgine ving. Ahju eurot. Info Väike-Maarja seltsimaja, tel lestussamba juurde. Kell 13.00 Eesti seks teha?“ kütmisel on oluline jälgida, et ma- 2. veebruaril kell 11.30 Tartu ra- 326 1837, 5302 4437 Vabariigi 96. aastapäeva kontsert-aktus terjal korralikult ära põleks ja siiber hulepingu 94. aastapäeva tähistamine Väike-Maarja seltsimajas. Antakse üle Ida päästekeskuse juhi asetäitja sulgeda alles siis, kui leegiga põle- Väike-Maarja Vabadussõja mälestus- 15. veebruaril kell 20.00 Väike- valla aasta tegija tunnistus ja tunnus- samba juures. Info Aare Treial, tel 506 Maarja seltsimajas kontsert, tantsuõh- tatakse valla paremaid sportlasi. Info tuleohutusjärelevalve alal Marti Siim mist enam ei toimu. 5421 tu. Ansambel Svips, Ervin Lillepea ja Aare Treial, tel 506 5421 tõdeb, et tulekahjude tekkepõhju- „Et enda ja lähedaste tervist ja üllatusesinejad. Avatud kohvik. Uksed seid teades saab suurt osa tuleõn- elu hoida, on väga mõistlik soeta- netustest vältida. „Tuleb kasutada da kodusesse majapidamisse lisaks kõigile kättesaadavaid tuleohutus- suitsuandurile ka vingugaasiandur,“ vahendeid ja järgida tuleohutusnõu- lisab Siim. Väike-Maarja seltsimaja teated deid,“ rõhutab Siim. Vingugaas tekib igasugusel põle- 9. veebruaril Uksed avatud kell 19.00. Veebruaris algavad seltskonnatant- ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES – KAS misel, mille tingib õhuhapniku kehv kell 13.00 Laudade reserveerimine telefonil su kursused. SUL ON SUITUSANDUR? TÖÖ- ligipääs põlemistsooni (näiteks liiga Klubi Härmalõng kutsub kõiki Väike- 326 1837 või 5302 4437 Juhendaja Elmar Rusanov. KORRAS? vara suletud ahjusiiber, halva tõm- Maarja seltsimajja „Põlvkondade peo- Pilet eelmüügis 6 eurot, samal päe- Info telefonil 326 1837 või 5302 4437 le“ Pilet 2 eurot. val 9 eurot. bega gaasiboiler, valesti reguleeritud ••••••••••••••• ••••••••••••••• Väike-Maarja seltsimaja Sügise saabumisega on kätte gaasipliit, garaažis töötav automoo- jõudnud kütteperiood, milleks vajali- 15. veebruaril 24. veebruaril Tel: 326 1837 5302 4437 tor või näiteks ka grillahi). Sissehin- kell 20.00 kell 12.00 asetatakse lilled Väike- e-mail: [email protected] kud ettevalmistused nagu küttesead- gamisel kahjustab vingugaas inime- Kontsert, tantsuõhtu Väike-Maarja Maarja Vabadussõja mälestussamba Pikk tn 2, avatud T-R 12.00-18.00 me kontroll ja hooldus, peaksid igas se tervist olulisel määral ning suure seltsimajas. juurde. www.v-maarja.ee majapidamises juba tehtud olema. kontsentratsiooni korral võib olla Ansambel Svips, Ervin Lillepea ja ül- Kell 13.00 Eesti Vabariigi 96. aas- Ikka selleks, et kodu oleks kindel ja surmav. latusesinejad. tapäeva kontsert-aktus Väike-Maarja turvaline paik, kus riskid on viidud Avatud kohvik! seltsimajas. miinimumini. Mida kauem inimene vingugaasi sisaldavas keskkonnas viibib, seda 8. veebruaril kell 14.00 Simuna 2012. aastal hukkus Eestis tule- vähemaks langeb tal hemoglobiini Simuna rahvamja teated rahvamajas kahjude tagajärjel 54 inimest, vigas- sisaldus veres. Hapniku varustuse tada sai 79. Tänavu on tuli võtnud 31 suhtes on kõige tundlikumad lapsed. KONTSERT-AKTUS inimese elu. Pea kõigi nende hukku- Simuna naisteklubi ja Simuna rahva- poolt SIMUNA MUUSIKAKOOL – 25 Täiskasvanule suhteliselt kahjutu nute elupaigas puudus suitsuandur. maja kutsuvad Teid vinguannus võib lastel juba põhjus- Pääse eelmüügist: 6 eurot (eelmüük ••••••••••••••• tada raskete tagajärgedega mürgitu- rahvamajas, osta pilet hiljemalt 30. jaa- „Traagiliste tagajärgedega tule- UUE AASTA se. Halvasti taluvad vingu ka eakad, VASTUVÕTMISE PEOLE nuariks!), samal õhtul 8 eurot. õnnetuste vältimiseks on koduses 21. veebruaril kell 12.00 südame- ja hingamisprobleemidega Simuna Vabadussõja mälestussam- majapidamises üheks odavaimaks inimesed ja koduloomad. Simuna rahvamajja Info: ba juures riskimaandajaks suitsuandur, mille Vingugaasi mürgistuse esimes- 1. veebruaril kell 19.00 Auli Kadastik, 323 7217 (rahvamaja) Vabadussõjas langenute mälesta- olemasolu on täna Eestis kohus- või 5556 3566 teks tunnusteks on peavalu, peapöö- mine tuslik,“ sõnab Marti Siim. See väike • Kapata aitavad Viru-Nigula mehed Reet Maadla 523 5544 Simuna rahvamajas ritus, väsimus või iiveldus. kell 12.30 elupäästja reageerib põlemisjääki- • Õhtu täis üllatusi Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tä- dele ning avastab tulekahju põlemi- • Kaerad meie poolt, joogid teie ••••••••••••••• histamine Oluline on teada, et vinguandur se algfaasis. Inimene jõuab ruumist annab märku vaid siis, kui vingu- lahkuda enne, kui põlemisprotsessis hakkab tekkima mürgine vingugaas gaasikontsentratsioon õhus hakkab PAIK kutsub MTÜde raamatupidamisalasele või paremal juhul ise tulekahju käe- lähenema tasemele, mis on ohtlik päraste vahenditega kustutada. inimese tervisele. Üks vinguandur on koolitusele mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, Sama oluline on teada, et ainuük- sest seade näitab vaid anduri juures MTÜ PAIK korraldab koolituse MTÜ ning selle läbiviijaks on Koolituskeskus Registeerimine ja info elle.allik@ si suitsuanduri olemasolust ei piisa, leviva CO taset. raamatupidamisest. Reiting. pandivere.eu või tel 518 4953 kui see on valesti paigaldatud ja pa- Enne vinguanduri paigaldamist ja Koolitus toimub 30. jaanuaril algu- Koolitus on PAIK piirkonna MTÜ Registeerimine toimub kuni vabade tareideta. Sellise anduri kasutegur kasutuselevõttu tuleks läbi lugeda ka sega kell 10.00 Tamsalu vallamajas. esindajatele tasuta. Täiendav info PAIK kohtade täitumiseni. Koolitus kestab 8 akadeemilist tundi kodulehel www.pandivere.eu on ümmargune null. Ainult töökor- kaasasolev kasutusjuhend ning pai- ras – regulaarselt hooldatud ja pata- galdamisel järgida eelkõige tootja reivahetuse läbi teinud suitsuandur, juhiseid. mis on õigesti paigaldatud, päästab Hea koostööpartner! tulekahju korral elu. „Meeles tuleb aga pidada, et vin- guandur ei asenda suitsuandurit ja Kutsume Teid ühiselt õlga alla panema Omalt poolt panustame laagrikor- malikud mõeldavad variandid. laste töö- ja puhkelaagrite korraldami- ralduse rahalisse toetamisse: laagri- Samas oleme tänulikud info eest, kui Paslik oleks siinkohal meenutada, vastupidi. Suitsuandur reageerib põ- sele! korraldajate tasu, vaba aja üritused, Teil endil pole võimalik tööd pakkuda, lemisjääkidele ja suitsule, vingugaa- et kui endal on kodus suitsuandur Paljudel meist on lapsepõlvest to- transport, toitlustamine jm. Teie poolt ent teate teisi talunikke ja ettevõtteid, vajalikud hooldusprotsessid läbi- si andur aga CO sisaldusele õhus,“ redaid mälestusi TPL-ist, kus sai tööd on oodatud lastele töö ja tasu organi- kelle poole pöörduda. Kuna töölaagrite nud, siis tuleks leida aeg ka abiva- juhib Siim tähelepanu. tehtud ja vahvalt vaba aega veedetud. seerimine. korraldamisel plaanime ka järgnevatel java lähedase või naabri jaoks ning Püüame kaasa aidata sellise ettevõt- 12-17-aastased noored on täiesti aastatel toeks olla, siis tööpakkumiste ulatada oma abikäsi, kas suitsuan- Vinguandurid on küll suitsuan- mise taaselustamisele ja kutsume Teid arvestatav tööjõud ja hooajatöödel ar- teabele oleme aastaringselt avatud. duri paigaldamisel, hooldamisel või duritest mõnevõrra kallimast hinna- koostööle. vestatav abi. Laagrite korraldamisel teeme tihe- patarei vahetamisel. Ikka selleks, et klassist, kuid kasutegur, mis võrdub 2013. aastal toetas AS Põlluvara üle Ideaalis näeme paari-kolme nä- dat koostööd kohalike omavalitsuste ja elu meie ümber turvaline ja ohutu iga päästetud inimeluga, on mõõt- Eesti 11 erinevat lastelaagrit. Tagasisi- dalat kestvat laagrit, ent ka nädalane mittetulundusühingutega. de oli väga positiivne ja laagrite korral- oleks juba hea algus. Laste arv laagris Infot ootame Põlluvara kontaktidele oleks. matu. dajate sõnul on sellist laste töökasva- võib olla erinev, ent olenemata rühma telefonil 385 0249; juhataja Vello Teor Kas Sinu kodu on Sinu kindlus? tuse ja vaba aja veetmise vormi väga suurusest on lastega alati kaasas täis- 5340 4975 või juhiabi Anu Purika 5388 KUS JA MIKS ON VINGUANDUR vaja. kasvanud juhendaja, eestvedaja, kes 8707, e-post: [email protected] VAJALIK? Merit Kaljus Ootame Teie poolt abi noortele ea- lisaks töövälist aega organiseerida võ- Parimate soovidega Päästeamet kohase töö leidmisel kas oma taluma- taks. Mõistagi on teretulnud variandid, Enamasti hukkuvad inimesed tu- Ida päästekeskuse pressiesindaja japidamises või tootmises. Saaksite kui Teil enesel on lisaks laagrijuhile AS Põlluvara lekahjudes mürgise suitsu sisse hin- Tel 339 1912 hooajatöödele tublid töölised ning tahtmist ja soovi noori juhendada või Tel:+372 385 0249 gamise tagajärjel. Vingugaas ehk sü- [email protected] noored õpiksid hindama tööd ja väär- muud tegevust lisaks tööle välja pakku- [email protected] tustama enda teenitud raha. da. Ühesõnaga, kaalumisel on kõikvõi- http://www.vestman.ee Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Vabadussõja (1918-20) ja Talvesõja (1939/40) lahingutest

1918. a lõpul ja 1919. a Vabadussõja Jamburgi ümbruses, ei suutnud nad nistide komitee põrandaaluse käskjala- km² maa-ala, päästeti tuhandete koda- 130) hukkamiseks. Esimene grupp (56 taandumislahingutest ja vabastusla- mitmetel põhjustel neid rindele pai- na, keda saadetud pidama sidet ja too- nike elu. vangi) aeti Palermo metsa, kus pärast hingutest 1919. a on väga põhjalik üle- sata ja Eesti väeosad läksid kiirelt üle ma informatsiooni “valgete” olukorrast Hoolimata lühikesest ajast oli esimest kogupauku püüdis osa põge- vaade raamatus “Eesti Vabadussõda vastupealetungile. ja jõududest. Punaste pärimise peale enamlik võim jõudnud vallutatud maa neda. Pääses 5 inimest. Ka üks mees, 1918-20”. Alapeatükis “Meie vägede 5. I 1919. a jõudsid Valkla rajooni “valgete” seisukorra, jõudude, meele- – alal kehtestada ennekuulmatu terrori Al-der Munström, jäi kuulidest puu- vastupealetung kodumaa vabastami- soomlaste 1. ja 2. kompanii, 2. ja 3. I olu jne kohta andis ta tõele lähedasi ja vägivalla. Süütute kodanike massilis- tumata ja lebas teadvusetult laipade seks” (02.01 - 16.02 1919. a, lk 323-346). 1919. a lõi Eesti 1. ratsapolk edukalt andmeid ja kinnitas punastele usku te- te kinnivõtmiste ja tapmiste ohvrid olid vahel. Hukatute seas oli 6 naist - üks Üldise olukorra ja sõjavägede ülem- tagasi kõik vastase kallaletungid Järva- masse veelgi enam. Kuid siis lisas ta, et üle 450 inimese. nendest püüdis põgeneda, kuid talle juhataja polkovnik Joh Laidoneri 2. Jaanile. Kuna Paide lähedal oli vastane olevat Halliste jaama saabunud ešelon Herbert Lindmäe, “Suvesõda Viru- saadeti hootuli järele… langes maha ja jaanuari nõudmine aktiivse kaitse teos- vallutanud mitmed suuremad kesku- inglasi, soomlasi ja rootslasi, umbes maal 1941”, autor kirjutab: “… juba veeti jalgupidi hauda. tamiseks oli sügavalt põhjendatud ja sed, siis 6. I õhtuks vallutati need tagasi 1000 meest, ühes neljasuurtükilise pa- 1918. a veebruaris Jõhvis Rakvere Kui kedagi enam haua juures ei ol- vastas täielikult kujunenud olukorrale. tänu Tallinnast saabunud uutele suur- tareiga. Lisas veel, et arvatavasti öösel ümbruskonnast arreteeritud pantvan- nud, siis lükkas A. M. enda pealt surnu Suur osa Eestist oli punaste poolt tükkidele ja nende tabavale šrapnelli- alustavad nad pealetungi. Otsekohe gid lasti maha – oli talunikke, Rakvere ära ja ronis hauast välja. Kõrvalisi tä- Gümnaasiumi õpilane, Kunda tsemen- navaid läbides jõudis ta Prii tänavale, divabriku Insener Oskar von Blaese, oma koju. Kuid A. M. jäi raskesse kop- Palmse mõisavalitseja, Tapa jaama- supõletikku ja suri. ülem, Kihlevere parun V. Stackelberg, Peale 56 vangi mahalaskmisele vii- Palmse vallavanem Joh. Kandenberg”. mist jäi oma järge ootama veel umbes 3. dets 1918. a andis Eesti Töörahva 70 vangi. Eesti vägede sissetungi kar- Kommuuni Nõukogu välja oma verise tusel aga tribunali liikmed ja punased dekreedi: “Eesti Töörahva Kommuuni vangivalvurid põgenesid. Teistest ma- Nõukogu teatab: Iga juuksekarva eest, hajäänud vangivalvur Timoleon ja kir- mis meie seltsimeeste peast vägival- jutaja Prink avasid vangla väravad ja la teel maha langeb, vastutavad oma vabastasid vangid. elu ja varandusega 10 valgekaartlast, Palermo metsas olnud hauad kae- nende naised ja lapsed. Selleks tuleb vati lahti 17. ja 18. jaanuaril ja koostati ka kõigi valgekaartlaste perekonnad akt Viru maakonna miilitsaülema abi J. pantvangidena vahi alla võtta. Eesti Tennebergi poolt. Haudade lahti kaeva- Töörahva Kommuuni Nõukogu nimel J. mise, surnukehade väljavõtmise ja üle- Anvelt.” vaatuse juures viibisid võimude esin- Et kedagi vangistada või tappa, pii- dajad (kaitseliidu, miilitsa, maakonna sas kohaliku punase kaebusest, mis valitsuse, rahukogu, linnavalitsuse liige tulenes isiklikust vaenust ja vimmast. ja arstid). Pea kõik laibad olid hirmsasti Rakveres olid enamlased võimul 16. purustatud ja paljaks röövitud. Kehadel detsembrist 1918 kuni 12. jaanuarini leitud märgid tõendasid eriti elajalikult 1919. Sellal hukati nende poolt umbes toorest tapmisviisi, mõnedel täheldati 150 inimest Rakverest ja selle ümbru- üksnes täägihaavu. sest. Kui enamlased Eestist välja kihuta- Päevaleht tunnistab: Kunda raud- ti, kahetses Eesti Töörahva Kommuuni Enamlaste veretöö ohvreid Rakveres jaanuaris 1919. Foto: „Eesti vabadussõda 1918-20. teest ida poole algab piirkond, kus Nõukogu esimees Jaan Anvelt, et liiga vallutatud. Ülalt (põhjast) Soome lahe tulele. Ka lõunarindel jaanuari esimes- nende sõnade kinnituseks lõhkenud enamlaste metsikus äärmuste piirideni vähe sai tapetud. Uus punane terror al- poolt kaardile alla vaadates kulges te päevade lahingutest sunniti vastane meie kolmetollised granaadid härras- tõusnud. Igast perekonnast, kus keegi gas koos 1940. a juunipöördega ja jät- rindejoon: Valkla-Külmalliku, Keh- taanduma, kuigi ajutiselt tuli ka Eesti temaja lähedal. Mõju olnud täielik. Eesti väeosades teenimas ehk enam- kus idamaise julmusega. ra, Paunküla, Järva-Jaani, Müüsleri, vägedel taanduda. Kohe anti käsk mõisast lahkuda - esial- laste eest ära läinud, on võetud pant- Ka Simunas hukkasid punased osalt Põltsamaa, Viljandi, Mustla, Tarvastu, Kärstna lahingud algasid meie väge- gu vooril ja varahommikul ka meestel. vangideks – naised, tütred ja õed. On pealekaebamiste ja isikliku vimma tõt- Voltveti. (Mõisaküla oli punaste käes). dele suurte raskustega, kuna suurtükid Kabuhirmus unustasid mõned püssigi Ka suuremad keskused – Tartu, Valga, puudusid täielikult ja punased oma maha. “Käskjalast” ei teinud siis enam Rakvere, Tapa, Aegviidu ja Kuusalu olid suurtükitulega sundisid eestlasi mõi- keegi välja. punaste käes. Punaste poolel võitlesid sast lahkuma. Lahkudes mõisast vii- L. Antoni raamatus ,,Kuhu küll kõik Tallinna kommunistlik kütipolk, 3. Tartu masel minutil, ei suudetud haavatuid külad jäid?” meenutab ta oma isa Alek- ja Viljandi kommunistlikud kütipolgud, kaasa võtta ja enamlased tapsid nad sandri ja tema kaaslase - Virumaa ras- 3. Soome kütipolgu ja ratsaväe osad kohapeal. kekaalu tõstmise ja maadluse meistri (Põltsamaa ja Jõgeva vahel). Karksi asundusest peletati enamla- Langsepa pääsemist... ,,Kui kommu- Lõuna-Eestis tegutsesid Novgoro- sed välja kavalusega. Kui 1. kallaletung nistide ülemus andis käskluse ,,Püssid di diviisi koosseisus kütipolgud. 3. mõisale 4. jaanuaril nurjus, siis üks palge!”, hüppasid vangide rivist välja 2 jaanuarist pandi Viru rindel vastase skautidest, Jaan Kutsar oli omavaheli- meest ja panid jooksu metsa poole. Kui edasitungi katsed seisma (tänu ener- sel vestlusel tähendanud: “Lähen mõi- vene tiblade ülemus oli andnud käsu ka lamajaid tulistada, märkas ta metsa poole jooksvaid mehi. Kuid enne kui ta suutis korraldada uut tulistamist, olid mehed juba puude ja põõsaste vahele kadunud.” Soome sissiväeosa on rivistunud pildistamiseks Juntusranta Üldine vastupealetung suunal, kui sõjategevus oli juba lõppenud.

6. jaanuari õhtuks oli vaenlane te- külasid, kus igast perest keegi kaasa tu 17 (täpsematel andmetel 18 vöi roh- gelikult sunnitud taanduma paljudest viidud”. kemgi) inimest. Vabadussõja ausambal kohtadest – Valkla mõisa juures, Jäga- Palermo metsas tapeti Rakvere on 17 nime. Simunas aastaid elanud ja la jõel, Paide ees, Aidu all, Puurmani vangimajas kinnipeetud vange kolmel töötanud Erich Randmets on jutusta- mõisa ümbruses, Kärstna kõrgendikel, korral: 30. dets 1918. a ning 6. ja 10. nud: ,,Minu vanaisa Jakob Vilkers võe- Karksis ja Voltveti juures. jaan 1918. a. Veresauna ohvrid (kokku ti kinni ja viidi Avanduse mõisa pargi 5. jaanuaril tehti Tsitri lahel 1. des- 82 inimest) maeti kolme ühishauda. 6. taha koos kuue süütu mehega. Vanaisa santkatse. Järgnevalt kästi dessante jaanuaril hukati ka Rakvere Kolmainu oli julge mees ja näitas mõrtsukatele korraldada Kundas ja Utrias. Seda kõi- koguduse õpetaja Walter Paucker. Õpe- paljast tagumikku ning ütles: ,,Siin on ke sai korraldada tänu Inglise laevasti- taja alustas koraali “Las ma lähen…” juba üks auk, eks laske siis!” Nii lastigi ku kohalolekule. Lauldi seni, kuni kuulid ja püssitäägid kõik 6 süütut ohvrit maha. Minu vana- 9. I hommikul vallutati meie soo- ohvrite elud lõpetasid. isa maeti Simuna surnuaeda.” Need, kes vabastasid isamaa. Foto: „Eesti vabadussõda 1918-20. musrongide poolt pärast lühikest äge- 10. jaanuaril pidid Rakveres pea- gilistele luureretkedele ja visa vastu- sa ja ajan punased sealt üksinda välja!” dat lahingut tähtis Tapa raudteesõlm. tunud punaväe üksused ja kohalikud Jüri Kalvet panuga suurtükitule toetusel). Ka rinde Teistele ta oma “sõjaplaani” ei avalda- Saadi ligi 80 vangi. 10. jaanuaril vallu- võimuväed linnast põgenema. Tribunal pensionär keskkoht muutus püsivaks ja vastasele nud. Tõmbas jalga pastlad, selga lam- tati Rakke jaam. Ka Rakvere jättis vas- andis käsu kõikidele vangidele (umbes suleti väljapääsuteed Aegviidu suur- banahkse kasuka ja käis al-kpt F. Pinka tane maha lahinguta. test metsadest. Ööpimeduse katte all juures palumas, et meie patarei avaks Eesti vägede hoogsa pealetungiga vallutati tagasi Priske saeveski, peeti umbes pooleteise tunni pärast Kark- jaanuaris 1919 purustati täielikult 8 ägedaid lahinguid Valkla mõisa juures si mõisa pihta kiirtule, mida ka lubati Vene polku. Vastase ülejäänud väeosa- Palutakse abi! ja vabastati ka Salmistu küla. teha. Meie ahelike mõisale lähenedes dest kaotasid Eesti ja Vene polgud oma Punased tahtsid vallutada Kehra järgmisel hommikul jooksid punased koosseisust keskmiselt 40-50 %, Läti jaama, kuid nende rünnak nurjus tänu sealt kabuhirmus välja. Mõisa õues tuli kütipolgud aga 20-30 %. Võeti hulgali- Kui kellelgi on ära anda töökorras külmutus- soomusrongi nr 1 (kpt A. Irve juhatu- meie meestele vastu skaut J. Kutsar, kes selt sõjasaaki – suurtükke, kuulipildu- sel) otsustavale rünnakule. Võeti vange jutustas muheledes oma öisest elamu- jaid (118), püsse, 2 lennukit, 9 vedurit, kapp või pesumasin, andke sellest, palun, teada ja saadi sõjasaaki. Seega 5. jaanuarist sest. 180 vagunit, 4 laeva, suurtükimürske valla sotsiaalosakonda telefonidel 329 5761, 329 alates oli operatiivne algatus Viru rin- Öö pimeduses hiilinud ta mõisa ja (13000), püssipadruneid (200 000 tk) ja del läinud Eesti vägede kätte. Kuigi nõudnud kokkusaamist komissariga. palju muud sõjavarustust, vaenulikest 5762 või e-postiaadressil: [email protected] punastel olid varuväeosad Narvas ja Seal esitlenud ta end Viljandi kommu- vägedest vabastati ümmarguselt 20 000 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Väike-Maarja mudelihalli Korvpallipoisid jätkasid Euroopa Noorte talvearja 3. etapp Korvpalliliigas teise etapi võiduga

Eesti ainuke püsirada on andnud väga endale mitte kedagi lähedale. Väga pin- 10.-12. jaanuaril peeti Rakvere spordi- meeskonnad Rosa Sport 68:43 (Sten Ivan Jevstignejev (Chekhovskyi Yast- paljudele huvilistele võimaluse palju gelistes fi naalides võitis lõpuks noo- hallis Euroopa Noorte Korvpalliliiga Saaremäel 23 p, Henri Matikainen 20 rebi), Robin Kivi (Virumaa PK), Henri harjutada ning tulemused on silmnäh- rem (Hendrik) ning jättis Viljari teisele (EYBL) poiste U15 vanuseklassi esime- p) ja Pomerania 99 55:49 (Matikainen Matikainen (Virumaa PK), Haroldas Ro- tavad. Kui eelmisel hooajal olid tuge- kohale. Kolmanda koha võttis Hendriku se divisjoni II etapp. 17 p, Saaremäel 15 p) ning Venemaa kas (Alytus SRC), Grantas Vasiliauskas vaimas fi naalis sõitjate tulemuste va- noorem vend Rihard Lainemäe. Vahur Virumaa Pallimängude Kooli võist- Chekhovskyi Yastrebi 69:55 (Saaremäel (Alytus SRC). hed mõõdetavad ringi või kahega, siis Kivaste (Väike-Maarja) ja Madis Kullas kond esines treener Vaido Rego juhen- ja Kivi mõlemad 18 p). hetkel on esimese 6 sõitja vahe mõõde- (Väike-Maarja) jagasid omavahel ära damisel taas väga tublilt ja tuli ka sarja II etapi paremusjärjestus: Virumaa PK võistkond, treener tav vaid sekunditega. Väike-Maarja mu- neljanda ja viienda koha. Ahti Järveti- II etapi võitjaks. 1.Virumaa PK 5 võitu (5 mängust), Vaido Rego ja lapsevanemad on tä- delihalli talvesarja 3. etapp oli lõbus ja le (Viljandi) jäeti tubli kuues koht. Pa- Turniiri viimane mäng kujunes eriti 2. Chekhovskyi Yastrebi (Tšehhov, Ve- nulikud EYBL Rakvere etapi toetaja- pingeline. Viimasel võistlusel osales ka rim lõunanaaber Roberts Treijs saavu- põnevaks ja pingeliseks – Alytuse võist- nemaa) 4 (5), 3. Alytus SRC (Alytus, tele: kolm Läti mu- tas seitsmenda konda võideti kolmandal lisaajal kolme Leedu) 3 (5), 4. Pomerania 99 (Gdansk, Clean Up OÜ, Aiatehnika OÜ, Eba- delisti, kes kõik koha. Eelpool punktiga! Poola) 3 (5), 5. Rosa Sport (Radom, vere ST OÜ, FIE Tiit Haiba, Joosand OÜ, kuuluvad oma nimetatud klas- Virumaa PK resultatiivsemad selles Poola) 2 (5), 6. BC MuKi (Helsingi, Soo- MEK Ehitusgrupp OÜ, Pandivere Ehi- riigi kümne pare- si ainuke teha- mängud olid Robin Kivi 22 ning Ander me) 2 (5), 7. BC Reaal (Tallinn, Eesti) tus OÜ, FIE Vaike Palmiste, Aksel VA ma sõitja hulka. seautoga sõitja Talu ja Sten Saaremäel mõlemad 15 1 (5), 8. SDJSOR Nr.7 (Nižni Novgorod, OÜ, Thorsen Grupp OÜ, Balti Betoon Lõunanaabrid ning suurfavoriit punktiga. Venemaa) 0 (5). OÜ, Andrus Soidla, Simuna Ivax OÜ, ei lasknud en- Rainer Ressar Enne mängu Alytuse võistkondna- Virumaa PK jätkab pärast kahte Reinpaul OÜ, Perearst Mall Lepiksoo nast heidutada (Tallinn) oli ter- ga oli Virumaa PK meeskond alistanud etappi 10 võiduga 10 mängust ka lii- OÜ, Baltic Agro AS, AS Hydroscand ja asjaolul, et olid ve päeva kimpus Venemaa Nižni Novgorodi meeskonna ga liidrina. 2 eraisikut. rajal esmakord- tehniliste prob- SDJSOR Nr.7 78:31 (Kivi 24 p), Poola Turniir All Stars viisikusse valiti: selt, vaid andsid leemidega ning endast parima ja platseerus lõ- pakkusid Väike- puks 12. kohale. Korvpallurid noppisid häid kohti kergejõustikus Maarja mudelihalli “püsimudelistidele” Päeva lõpuks peeti põhivõistluse vä- arvestatavat konkurentsi. line RED BULL superfi naal, kus star- Väike-Maarja gümnnaasiumi õpilased I koht Henri Matikainen II Ander Talu 1/10 2wd klassis võttis seekord diti tagurpidises järjestuses, ajaliste osalesid edukalt Lääne-Virumaa tal- kuulitõuge Suur tänu poiste juhendajale, õpe- kindla võidu Viljar Kask (Tallinn), kes vahedega, parima tulemuse järgi, nii et vistel kergejõustikumeistrivõistlustel. I Ander Talu taja Tauno Tihtile! võitis nii kvalifi katsiooni kui kõik kolm nõrgemad eespool ja kiiremad nende Häid tulemusi näitasid ka meie korv- II Henri Matikainen fi naali. Bruno Vaher (Väike-Maarja) saa- järel. Superfi naalis võtsid mõõtu mõ- pallipoisid. III Sten Saaremäel Vaido Rego vutas tubli teise lema klassi kolm Poiste B vanuseklassi tulemusi: kõrgushüpe korvpallitreener koha, arvesta- parimat mude- 60m jooks I Henri Matikainen des, et esimeses listi. RED BULL kahes fi naalis “andis tiivad” start täiesti eba- Rando Merele, Maadlusuudised õnnestus ning järgnesid Viljar alustada tuli Kask ja Jaanus 14. detsembril toimusid Tapal Lääne- 1. koht - Liis Järvamägi stardirivi lõpust, Saare. Auhinnad Virumaa meistrivõistlused kreeka-roo- 2. koht - Joel Visnapuu oli tulemus väga pani välja RED ma maadluses. Pisteti rinda Rakvere, 2. koht - Maris Nõmmiste hea. Tõnu Tooming (Tallinn) kvalifi t- BULL. Tulemused on leitavad meie ko- Kadrina, Tapa ja Sakura klubide tugeva- 2. koht - Rauno Kuusemets seerus fi naali teisena, kuid ei suutnud dulehelt ja facebookis HOBI.ee lehelt, mate maadlejatega. Väike-Maarja rah- 2. koht - Kristo Prinken oma positsiooni siiski lõpuni hoida kus on üleval ka etappide pildigaleriid. vaspordiklubi oli esindatud 20 maadle- 2. koht - Romanis Siiman ning platseerus lõpuks kolmandale ko- Suured tänud Tõnis Kruusmaa tei- jaga. Koju toodi 15 medalit. 3. koht - Remo Ojaste hale. Rando Mere (Tallinn), kes alustas sele poolele Kaiele, kes andis oma pa- 3. koht - Rasmus Kaasik fi naale neljandana, näitas väga tugevat nuse ürituse auhinna tahvlite disaini ja 3. koht - Raigo Metsaru sõitu, kuid tehniline eba- teostuse näol. Vahur Kivas- 3. koht - Argo Metsaru Foto: Lembit Kalter. õnn ei lubanud siiski roh- te aitas heli ja graafi kaga 3. koht - Käroly Seeman kemat kui neljas koht. Karl (tulemuste tabel), Rainer 4. koht - Karel Nõmmiste vutasid 5 auhinnalist kohta. Paljuski Kasekamp (Väike-Maarja) Ressar, vastutas ajavõtu ja 4. koht - Jarko Visnapuu võib meie edu seletada rohkearvulise oli väga tubli ning saavutas punktitabeli eest. Täname 4. koht - Reeno Aksel Aava fännidega lastevanemate näol, kes tu- viienda koha. Karli areng on Georgi söögituba ja Aivar 4. koht - Klen Susi lid laste esinemisele kaasa elama ja olnud paljulubav ning lähe- Liivalaidi maitsva lõuna- 5. koht - Jörgen Kivila pöialt hoidma. ma aasta jooksul hakkab ta kindlasti söögi eest. Rando Mere ja co, kes aita- 1. ja 2. koht - Kristjan Jaago konkurentsi pakkuma esikolmikus. sid RED BULLil üles leida mudelihalli. 21. detsembril osalesid Väike- 2. koht - Romanis Siiman 1/8 4wd klassis olid seekord teis- Aitäh, kõigile, kes ürituse õnnestumi- Maarja rahvaspordiklubi noormaadle- 3. ja 3. koht - Jonete Visnapuu test tugevad Hendrik Lainemäe (Ara- sele kaasa aitasid (oli ka palju “kaad- jad rahvusvahelisel laste jõuluturniiril 5. koht - Joel Visnapuu vete) ja Viljar Kask (Tallinn), kes põhi- ritaguseid päkapikke”, lisaks eelnevale sumos Vinnis. Seekordne võistlus oli 5. koht - Remo Ojaste mõtteliselt ei lubanud üheski fi naalis nimekirjale)! Foto: Lembit Kalter. eriti osavõtjaterohke. Eesti tugeva- 5. koht - Aleksander Mednikov 1. koht - Jonete Visnapuu matele sumoharrastajatele pakkusid 7. koht - Rasmus Kaasik Väike-Maarja mudelihalli 1. koht - Kristjan Jaago konkurentsi noored sumomaadlejad 1. koht - Holger Toots Poolast, Venemaalt ja Ukrainast. Meie Lembit Kalter talvearja 4. etapp 1. koht - Romel Seeman noormaadlejad esinesid tublilt ja saa- maadlustreener

11. jaanuaril leidsid tee Väike-Maarja 1/8 mõõtkavas nelikveoliste klas- mudelihalli kõik offroad mudelistid, sis domineeris kõikides fi naalides kelle mudelid terveks päevaks raja oma Rainer Ressar (Tallinn), kes võttis ka valdusesse haarasid. Värskelt uuenda- klassi üldvõidu. Teisel kohal oli noor tud kujuga rajal toimunud talvesarja 4. ja arenev mudelist Hendrik Lainemäe etapil startis 43 mudelit. Võistluspäev (Aravete). Viljar Kask (Tallinn) jäi sel- oli pikk ja pakkus palju põnevaid ning les fi naalis kolmandaks. Kuldar Ilus pingelisi hetki. (Viljandi) sõitis oma uhiuue mudeliga 1/10 mõõtkavas tagaveoliste mu- neljandale kohale. Risto Haugile (Viim- delite kassis oli kokku 18 autot. Võidu si) tuli seekord viies koht. Jaanus Saare võttis Rando Mere (Tallinn), kel õn- (Tartu) ja Einar Viira (Harjumaa) said Väike-Maarja Õppekeskuses toimuvad ajavahemikul jaanuar – juuni 2014. a Euroopa Sotsiaalfondi nestus tänu teiste rivaalide väikeste omale kuuenda ja seitsmenda koha. programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames 2014. a I poolaasta vigade tõttu võita esimene ja kolmas Päeva lõpus toimunud Superfi naa- fi naal. Teise koha haaras endale Väike- lis kihutasid võidu kahe klassi pari- RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE KURSUSED Maarjas juba korra võitnud Viljar Kask mad, kaasaskantava telefoni akulaadija (Tellitud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning fi nantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest) (Tallinn). Kolmandaks tuli Tõnu Too- Power Monkey nimel, mille pani välja Kursuste sihtgrupiks on täiskasvanud elanikkond, kursus on osalejatele TASUTA. ming (Tallinn), kes on eelnevalt samal Matkasport OÜ. Auhinna sai omale Ris- (Kursustel ei saa osaleda koolikohustuslikud ja kutse- või kõrgkoolis tasemeõppes riigieelarvelisel kohal õppijad) rajal korduvalt võitnud. Väike-Maarja to Haug. kohalik suure tulevikuga noor sõitja Suur kummardus kõigile, kes ürituse Karl Kasekamp sai väga tubli viienda õnnestumisele kaasa aitasid! Kursuse nimetus Tundide arv Toimumise aeg Grupi suurus koha. Eelsõitude põhjal võis loota ka Järgmine etapp toimub 8. veeb- Arvutiõpe kohalikule ettevõtjale 40 tundi 12.02. – 02.04.2014 12 juba paremat tulemust, kuid suurte ruaril, seni saate oma oskusi lihvida Liharoogade valmistamine 60 tundi 19.02 – 16.04.2014 10 kogemustega sõitjate vastu seekord ei ja puldiga erinevaid näpuharjutusi saanud. Eelsõitudes teise koha saanud teha neljapäeva õhtuti, alates kella Puu- ja köögiviljad toitude ja peolaua kaunistusena 64 tundi 15.04 – 03.06.2014 10 Vahur Kivaste (Väike-Maarja) platsee- 18-st, muul ajal kokkuleppel. Eritoiduvaliku menüüd toitlustamises 64 tundi 23.04 – 11.06.2014 10 rus erinevate äparduste tõttu kuuen- dale kohale. Kuldar Ilus (Viljandi) oli Bruno Vaher Õppetöö toimub kell 9.00 – 15.50 seitsmes ning Arpo Ensling (Tallinn), www.vm.edicy.co Info ja registreerimine: 3261 892 kes pääses üle mitme aasta A-fi naali, e-post: [email protected] platseerus kaheksandale kohale. Kodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok (õppetöö/täiendõpe/tasuta kursused) Jaanuar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Valla 2013. spordiaasta parimate valimine Selgitame välja valla 2013. spordiaasta parimad! Parempoolsesse veergu kirjuta Sinu poolt valitud isiku või võistkonna nimi. KATEGOORIA NIMI Kategooriad: Oma valiku tegemiseks täitke siin ta oma eelistused e-postiaadressile: MEHED • meessportlane (6 nominenti) juures olev valimissedel, kuhu kirjutage [email protected] nominentide loetelust nimi, keda eelis- Valla 2013. aasta paremad sportla- • naissportlane (3 nominenti) NAISED tate (igas kategoorias üks). sed kuulutatakse välja ja neid tunnus- • võistkond (5 nominenti) Sedeleid saab kuni 21. veebruari- tatakse 24. veebruaril kell 13.00 Väike- VÕISTKOND • spordiaktivist (3 nominenti) ni viia Simuna, Triigi ja Väike-Maarja Maarja seltsimajas toimuval Eesti Va- SPORDIAKTIVIST spordihoonetesse ning Ebavere ter- bariigi aastapäeva aktusel. • perekond (2 nominenti) PEREKOND visespordikeskusesse (neis kohtades Info: spordikeskuse juhataja Jane • treener (1 nominent) on võimalik sedeleid ka täita) või saa- Kool, tel 518 4071 TREENER Väike-Maarja valla 2013. spordiaasta parimate valimine SPORTLIKUM PEREKOND NOMINENDID kuues kategoorias Nimi Tulemused MEHED Väino Stoltsen: - Rahvusvaheline sisesõudmine ALFA 60+ II koht Nimi Tulemused - Eesti MV sisesõudmine 60+ II koht - Eesti meistrivõistluste MX1 talikrossi hõbemedal - Valla meister sulgpallis, lauamängude mitmevõistluses, tennises. - Eesti meistrivõistluste MX1 pronksmedal - Lääne-Virumaa meister tennises 60+ Indrek Mägi - Baltimaade Karikavõistluste hõbemedal - Eesti karikavõistlused sangpommi rebimises -78 kg, 16 kg kang, II koht - Ebavere Kange triatloni II koht ja alavõit ujumises - Eesti MV rannavõrkpallis III koht (koos Valdo Leistiga) - Lisaks edukas esinemine mitmetel etappidel Rootsi ja Soome motokrossi võistlustel, kus valdavalt iga osalemisega kaasnes poodiumikoht. - EMT sisesõudesarja I etapp 60+ I koht - Euroopa noorte korvpalliliiga EYBL U-14 vanuseklassi võitnud Virumaa Pallimängude Kooli võistkonna korvpallur, tituleeriti superfi naalis tur- - EMT sisesõudesarja II etapp 60+ I koht niiri väärtuslikeimaks mängijaks. - Järvamaa ja Lehtse lauatennisevõistlused Sten Saaremäel - Eesti U14 koondisega Balti matši võitja Perekond - Ebavere Kange triatlonil osalemine - Eesti meister 6.-9. klasside korvpallis Väike-Maarja Gümnaasiumi võistkonnaga Stoltsen Sigrit Stoltsen: - Eesti C-vanuseklassi meister ja B-vanuseklassi pronks Virumaa Pallimängude Kooli võistkonnaga - Ebavere Kange triatlon naiste arvestuses 6. koht Lauri Leiten - Hooaja kõigi etappide kokkuvõttes Eesti veoautokrossi meistrivõistluste pronksmedal B-6000 klassis - Laekvere-Simuna jooks, üldarvestuses 50. koht Noormaadleja, 10-kordne Eesti meister oma vanuseklassis, mitmete üle Eesti toimunud turniiride (ka rahvusvaheliste) võitja ja medaliomanik - Filter Maanteekarikasari Pandivere Rattaralli 44 km sõidu N30 plus 123. koht. Jevgeni Hamidžanov nii vaba- kui klassikalises maadluses Sten Arulaan: - Eesti meistrivõistluste pronksmedal 200 m jooksus - Samsung Estonian Cup Tallinna maraton üld 196. koht, M18 11. koht Henri Manninen - Eesti meistrivõistluste hõbemedal 4x400 m jooksus - Samsung Estonian Cup Rakke maraton üld 528. koht, M18 17. koht - Samsung Estonian Cup Kalevipoja poolmaraton 62. koht - Veteranide maailmamängude võitja korvpallis Simuna ja Tallinna Wombatite ühisvõistkonnas Hans Kruusamägi - maakonna meister korvpallis Simuna Ivaxi võistkonnas - Samsung Estonian Cup Jõulumäe poolmaraton 23. koht - Valla MV suusatamises M18 II koht NAISED - Ebavere Kange triatlon, meestest 13. koht Kulle Põldmaa: Pigem rahulik põllu- ja metsamees, kellele meeldib koeraga matkata Nimi Tulemused metsas ja põldudel. Spordiüritustel startidesse pole tikkunud, küll aga on aktiivne - Suusatamine kaasaelaja, toetaja ja perekonna toetusmeeskonna eestvedaja. Tihe külaline Simuna Estoloppet sari: Viru maraton - 10. koht; Tamsalu maraton - 7. koht; Alutaguse marathon - 9. koht; Tallinna maraton - 7. koht; Haanja maraton - spordihoones kohalikel korvpallimängudel. Erinevatel massispordiüritustel kaasaelaja- 10. koht. Väike-Maarja valla meistrivõistlused - N I koht; Tamsalu suusatalv (5 etappi) kokkuvõttes II koht; õpetajate talipäevad - II koht autojuht-jootja-fotograaf-sponsor. - Rulluisutamine: EMT Rullituur: Raplatull - 9. koht; Maardu rullimaraton - 7. koht; Kohtla-Järve - 9. koht; Pärnu - 7. koht, Kunda - 8. koht; Kalevi- Eve Põldmaa: Hoiab sportlikku vormi kohalikke Simuna teid sammude ja keppidega poja rullimaraton - 7. koht, Tallinna rull - 5. koht, sarja kokkuvõttes V koht; SEB Tartu rulluisumaraton - 7. koht; Türirull (neli etappi) kokkuvõttes mõõtes. Osaleja ka Simuna-Laekvere rahvajooksul ja Emumäe jooksul. Spordiüritustel I koht tihe kaasaelaja ja samuti tugitiimi liige. Jälgib aktiivselt perekonna spordiüritustel - Rullsuusatamine: Kalevipoja rulluisumaraton - I koht, Tallinna rulluisumaraton - I koht osalemist ja korvpallialast statistikat. Sportlik huvi ka mõtlemisspordi vastu, ehk osaleb - Triatlon: Tartu triatlon – harrastajate klassis I koht, Otepää Trismile triatlon – harrastajate III koht, Tamsalu basseinitriatlon – I koht, Ebavere mälumängudes. Geidi Kruusmann Kange triatlon – I koht Koit Põldmaa: 2013. a sportimistundide saagiks jäi 238 tundi, võttes hobikorras osa - Jooksmine: Porkuni jooks – III koht, Reinpauli sügisjooks 5 km – 4. koht, Lääne-Virumaa jooksusuvi (6 etappi) kokkuvõttes III koht, Järvejook- nii suusa-, rulluisu-, jooksu-, kui ka rattaspordiüritustest. Loomulikult ei saa ei ütelda ka susari 2013 (3 etappi Harku, Viljandi, Pühajärve) kokkuvõttes 15. Koht, Viitna jooks 5 km – I koht, Laekvere-Simuna rahvajooks – III koht korvpallitrennidele, ning uus ja huvitav tundub tenniski. Suuremad üritused: - Sõudmine: EMT sõudesari Viljandi etapp - 4. koht - Tartu Neliküritus (102. koht), Simuna SK-ga 2. koht - Tennis: Tamsalu meistrivõistlused - II koht - Teist aastat järjest ära tehtud „Tartu kuusiküritus“ ehk rulluisumaraton ja Tartu linna- - Ujumine: Tamsalu meistrivõistlused - I koht maraton neliküritusele lisaks. - Saalihoki: Tamsalu meistrivõistlused - I koht - Suusatamine: 5 maratoni Eestis (Tartu, Viru, Tallinna, Alutaguse, Haanja) + Marcialon- - Orienteerumine: Jõudi suvepäevad - II koht ga ja König Ludwig lauf. - Triatlon: Kõrvemaa triatlon ja Tartu Mill’i igamehe triatlon. Peamiseks spordialaks on korvpall, mille treeningud (saalis kui ka üldfüüsiline) on jätkuvalt ka ülikooli kõrvalt 7x nädalas. Kui korvpallihooaeg - Maastikuratas: 4 Samsung Cup’i osavõistlust (Rakke, Otepää, Elva, Kalevipoeg) on läbi, on aega tegeleda ka muude sportlike hobidega. - Jooks: Viljandi järve, Laekvere-Simuna, Kõrvemaa, Ööjooks, Emumäe jooks, Reinpauli - 2. koht Eesti meistrivõistlustel, naiste korvpalli meistriliigas - Audentese SG/noortekoondis; sügisjooks. - 2. koht Eesti meistrivõistlustel noorte A-klassi arvestuses - Tartu Kalev Perekond - Matkamängud: 2 x öörännakut Kõrvemaal - 2. koht Tartumaa meistrivõistlustel - Tartu Kalev Põldmaa - Korra nädalas käis septembrist mai lõpuni korvpalli mängimas. - Treenerikutseeksam - I astme korvpallitreener Erki Põldmaa: Mängib Lääne-Virumaa II liigas Rakke korvpallivõistkonnas. Kohalikud Ellen Anett Põldmaa - Suvised harrastused: Kõrvemaa ja Ebavere Kange triatlon, Rakke rattamaraton (poolmaraton), Viru-Nigula rahvajooks; tänavakorvpalli meist- spordiüritused ehk n-ö kohustuslikud on Ebavere Kange triatlon, Simuna-Laekvere rivõistlused (etapi 2. koht Tartus, Mix sarjas) rahvajooks ja Emumäe jooks. - 1. koht ülikoolide meistrivõistlustel -Tallinna Tehnika Ülikool Alo Põldmaa: 2013. a viibis spordiradadel ja saalides 265 treening- või võistlustundi. - 1. koht Eesti naiste karikavõistlustel - Eclex/1182 Korvpall on iganädalane kaaslane alates septembrist kuni maini. Nädalas saab saalis - Korvpallihooaja (saali-, jõusaalitreeningud + mängud) üldiseks treeningkordadeks kogunes veidi alla 300 korra. käia, kas siis mängudel või treenimas 2-3 korda. Lisaks sellele on aktiivne kaasalööja - Osalemine sarjades: Balti naiste korvpalliliiga, Norde ühisliiga (Eesti-Läti), Eesti MV A- klass, Tartumaa meistrivõistlused, ülikoolide meistri- erinevatel massispordiüritustel: võistlused. - Estonian Cup rattamaratonide sarjas 5 etappi. Parim koht 126. Lisaks kolm maantee- - Eesti meister pikamaa taliujumises (450 m) ratta-võistlust. - Ebavere Kange traitloni II koht naiste arvestuses - Suusamaratone 4: Tartu ja Alutaguse maratonid Eestis, Itaalias Marcialonga ja Saksa- Maret Mets - Pühajärve, Melliste ja Tartu Mill triatlonite kohtunik maal König Ludwig Lauf. - Propageerib veekogus aastaringset väliujumist, Raudmehe triatloni läbi teinud,Tartu rattamaratonil osalenud, triatloni arengusse panustanud - Kõrvemaa ja Tartu Mill Igamehe triatlon Trismile klubis (nt korraldanud triatloni lastelaagreid mitmel pool Eestis) - Jooksuvõistlusi läbitud 8. Kohalikud võistlused: Simuna-Laekvere rahvajooks, Emumäe jooks, Reinpauli sügisjooks, Viru-Nigula rahvajooks, poolmaratonid: Tartus ja Ööjooks VÕISTKOND Rakveres ja ka paar järvejooksu. - Korvpallis Eesti I liiga hõbemedal Tamsalu Los Toros ridades Nimi Tulemused - Korvpallis Lääne-Virumaa maakonna meister Simuna Ivax ridades - Euroopa noorte korvpalliliiga EYBL poiste U-14 vanuseklassi kõikide etappide ja superfi naali üldvõitjad, - Korvpallis Tartumaa veerandfi naalkoht Tartu Terminal võistkonnas Virumaa Pallimängude Kooli U-14 korvpallivõistkond tehes Eesti korvpalli ajalugu, olles esimene Eesti noorteklubi, kes tuli oma vanusegrupi võitjaks. - Tartu nelikürituse arvestuses Simuna SK II koht klubide arvestuses (60% mängijatest Väike-Maarja poisid) - Eesti C-vanuseklassi meister - Tartu nelikürituse individuaalses arvestuse 49. koht. - Eesti meistrivõistluste B-vanuseklassi pronksmedal Ellen Anett Põldmaa: tulemused kirjas eespool naisnominentide osas. Väike-Maarja Gümnaasiumi poiste korvpallivõistkond 6.-9. klassi arvestuses Eesti meistrivõistluste kuldmedal Simuna Ivax Maakonna meister korvpallis TREENER Simuna Spordiklubi Tartu nelikürituse kokkuvõttes II koht - II koht Eesti valdade suvemängudel Nimi Tulemused Jahilaskmisvõistkond - Individuaalselt tuli Alo ling 2. kohale ja Raul Vahter 3. kohale. - Eelmisel hooajal parimaks Eesti poiste korvpallitreeneriks tunnistatud Väike-Maarja (Alo Ling, Raul Vahter, Tarmo Järvamägi) - Alo Ling osales suvel ka Peterburis toimunud MM-võistlustel comsportingus. noorte korvpallitreener - Eesti U15 poiste korvpallikoondise peatreener - Euroopa noorte korvpalliliiga EYBL U-14 vanuseklassi võitjaks tulnud Virumaa Palli- SPORDIAKTIVIST mängude Kooli võistkonna treener Vaido Rego - Balti matši võitjaks tulnud Eesti U14 korvpallikoondise treener Nimi Tulemused - Eesti meistriks tulnud Väike-Maarja Gümnaasiumi 6.-9. klasside korvpallivõistkonna Bruno Vaher Väike-Maarja mudelihalli rajaja, automudelispordi populariseerija ja võistluste korraldamise eestvedaja. treener Hans Kruusamägi Spordivõistluste ja võistkondade suurtoetaja. Osaleb ise kõikvõimalikel võistlustel ja toetab teiste osalemist. - Eesti C-vanuseklassi meistriks ja B-vanuseklassi pronksmedalivõitjaks tulnud Virumaa Väino Haiba Autospordi propageerija. Viib läbi erinevaid võistlusi rallikrossis, jää- ja lumerajasõidus, on Rahvaralli etappide eestvedaja ja organiseerija. Pallimängude Kooli korvpallivõistkonna treener 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2014.a. Teostan korstende ja Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Astu reipana edasi eluteel, küttekollete hooldust olgu tervist ja õnne sul veel ja veel … Info tel 5695 5596 Veebruar 94 Jelisaveta Napinen – 22. veebruaril 82 Elvi Sepp – 1. veebruaril 91 Elli Loo – 3. veebruaril 81 Vaike Part – 27. veebruaril Koguduste teated 89 Meeta Kalter – 6. veebruaril 81 Aino-Johanna Õunapuu – Kooli talu 87 Alevtina Mäe – 27. veebruaril 26. veebruaril Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- 86 Ernst Adamson – 24. veebruaril 81 Endri Kurg – 20. veebruaril nistused pühapäeviti kell 12.00 võtab 86 Ivan Krutto – 22. veebruaril 80 Eevi Aren – 4. veebruaril Kogudust teenib hooldajaõpetajana 85 Helmi Kunberg – 2. veebruaril 80 Milvi-Lisanne Puškina – Enn Salveste. Tel 5345 3967, 84 Hilda Kaare – 13. veebruaril 7. veebruaril e-post: [email protected] rendile 84 Elli Grau – 13. veebruaril 75 Heino Lett – 9. veebruaril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 83 Ludmilla Porgasaar – 3. veebruaril 75 Aet Part – 26. veebruaril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 83 Atalja Mäeveer – 22. veebruaril 70 Juganes Meikov – 1. veebruaril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. või ostab 82 Evald Küngas – 25. veebruaril 70 Aimo Hunt – 10. veebruaril Koguduse veebil saab Facebookis lii- 82 Evi Kirpson – 21. veebruaril 70 Eduard Perenson – 12. veebruaril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 82 Maimo Reitel – 2. veebruaril 70 Maiu Arula – 26. veebruaril kiriku!” põllumaad Väike-Maarja Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti vallas. NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 10.30. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Koguduse vaimulik on Priidik Preem, Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. tel 5801 6368 Koguduse veebileht: Matti Preem, Õnnitleme noorimaid vallakodanikke http://avispea.edicypages.com/et Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina tel 529 8037 Karl Gustav Pulk – 26. novembril Tali, kokkusaamine toimub igal nelja- Albert Kokka – 8. jaanuaril päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Olge rõõmsad, terved ja tublid! Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna Soovin üürida keskküttega (või ahiküttega) Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, korralikku 1-2 toalist korterit või tuba e-post: [email protected] Väike-Maarja vallas Vao külas. Pakkumised oodatud ka Vao lähistel. Tel +372 5674 8090, Taimi Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. Kohalik Mälestame Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, põllumees Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Salme Pärnassalu 01.03.1927 – 07.12.2013 võtab Kaarel Vuntus 23.12.1939 – 12.12.2013 Ülo Alber 07.07.1938 – 14.12.2013 Ilmar Leemets 07.05.1958 – 14.12.2013 rendile Õie Velt 25.01.1933 – 18.12.2013 Ene-Linda Niilikse 16.12.1947 – 20.12.2013 või ostab Vello Raudvee 07.02.1947 – 31.12.2013 Harri Krüsban 24.07.1955 – 06.01.2014

põllumaid Puude ladvas tasa nutvas tuules me vaikses leinas langetame pea … Headel Korvtõstuki DINO 180 T rent tingimustel Väike-Maarja Hooldekodu hea hind. 60 eurot päev. (Ravi 1, II korrus) Tel 524 3689 Soovi korral ettemaks. päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: • naha- ja haavahooldusvahendid, Kontakt Rein Miller • imavad aluslinad, Kaeve- ja telefonil 5392 6640 • mähkmed jm. planeerimistööd Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale märtsikuus. Tel 524 3689 Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959

Väike-Maarjas, Ravi tn 1a on avatud Ostame kasvavat metsa, Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: põllumaad ja metsa- iluteenuste kabinet Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. kinnistuid hinnaga Teenusteks: Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. kuni 10 000 eurot/ha. tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. - maniküür - pediküür Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Kinnistud võivad olla - depilatsioon - geellakkimine Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, tehtud raietega või aset- Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. seda piiranguvööndis. Helista telefonile 525 6381, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. lepime kokku Sulle sobivaima aja! Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 2000 eksemplari. Tel: 56 111 900 Teid teenindab Marje Kristmann.