Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis www. INFOLEHT v-maarja.ee Nr 1 (202) JAANUAR 2011 Hind 0.20 eurot (3 kr) Ole koos meiega:

Saagi tabamine on enese proo- Talv paneb jahimehed ulukite eest hoolitsema vilepanek ehk omandatud oskuste ja Tänases lehes: kogemuste eksam. Milline on olnud Teie hinna- Kolmkümmend aastat jahi- - Lili Guitor lasteaiandu- lisim jahitrofee? mehe ametit pidanud Hei- Iga tabatud uluk on omamoo- sest ja endast mar Lepiksoo sõnul on tä- di jahitrofee. Pean neid kõiki võrdväär- navune lumerohke talv - Simuna naisseltsi seteks, sest igaühega on omad mäles- pannud jahimehi eriliselt tegemistest tused ja elamused. Igat saaki tuleb väär- hoolitsema ulukite eest. tustada ja avaldada talle lugupidamist. - Koolist puudumisest Selline on juba kord jahieetika. Parima- Milliseid ulukeid ja palju -Krusensterni kirjavahe- teks jahitrofeedeks pean ikka fotojahil meie metsades elab? Keda saaduid. tusest olete näinud ja kui sageli? Vanasti (või ka siiani) on jahi- - Vallavalitsuses Mõni huvitav seik mõne meestel omad jahirituaalid pärast saa- loomaga kohtumisest. ja volikogus otsustatut gi tabamist. Kas see kehtib ka täna- Meie valla metsade päeval? - Sünnid-surmad põhilised asukad on mets- Ma ei hakka vast siin neist kirjutama. - Eakate õnnesoovid kits, metssiga, põder, karu, See vajab põhjalikku seletust. Näiteks ilves, rebane, kährik, mäger, - Sündmuste kalender miks suurulukile pannakse murtud oks halljänes ja valgejänes, nugis, ja kumba pidi emasele või isasele, mis - Spordi- ja kultuuri- nirk, orav, kobras, saarmas on siis laskja ja jahijuhataja ja teiste ja- ning hunt läbirändel. Mets- sündmustest hiliste tegevused. loomade arvukust ei oska Küsis Hilje Pakkanen vast täpselt öelda ka teadla- sed. Jahimehed loendavad ulukeid teatud perioodidel, millal nende liikumine on Kolm valla hoonet muutuvad aktiivsem. Peab kohe nimeta- ma, et valla territooriumil on kolm ja- ikka sissetallatud radu. mine; energiasäätslikumaks hipiirkonda: Kiltsi jahipiirkond, kus Mida jahimehed teevad ulu- - kui loomad talumehe talvevarude Väike-Maarja vallavalitsus on saanud Triigi spordihoone katuse ja tegutseb MTÜ Kiltsi Jahiselts kahe- kite elu kergendamiseks? Mis/kes kallal käivad, siis on see nende vajadus; kasutamata saastekvoodi müügitulust selle soojustamiseks, küttesüsteemi ja kümne viie liikmega; Simuna jahipiir- kompenseerib jahimehele tekkinud - olgem teiste elusolendite suhtes lep- kolme valla objekti energiasäästliku- akende vahetuseks saadi 139 297 eurot likumad; maks muutmiseks kokku üle 231 tu- (2 180 000 krooni), Simuna Kooli 1960- - enne kui kirume metsloomi, püüame hande euro (3,6 milj krooni). ndatel ehitatud osa välisseinte soojus- Väike-Maarja jahipiirkonnas on ulukeid loendatud järgnevalt: enesele selgeks teha, mida me ise ole- Viimati otsustas Vabariigi Va- tamiseks 42 812 eurot (670 000 krooni) me teinud oma vara heaperemeheli- litsus toetada Simuna kooli ja Väike- ning Väike-Maarja hoolekande- ja ter- Uluk vaatluseaeg 2008 2009 2010 kuks kaitseks; Maarja hoolekande- ja tervisekeskuse visekeskuse hoone välisseinte soojus- Põder (juuli - august) 8 5 10 - koerad hoiame ikka kodu juures, sest välisseinte soojustamist, varasemalt on tamiseks saadi toetust 49 201 eurot Metskits (august - oktoober) 140 99 52 hulkuv koer on vaenlane metsaelani- abikõlbulikus tunnistatud Triigi spor- (770 000 krooni). Kokku 231 310 eurot Metssiga (september - detsember) 160 163 103 kele. dihoone soojustamine. (3,62 miljonit krooni). Karu (juuli - oktoober) 7 6 6 Kui inimestel on soov metsloo- Kobras (veebruar) 34 36 24 madele toidupoolist annetada, siis vast igaüks teab mõnd jahimeest, kellele Väike-Maarja vallas elab kond, kus tegutseb MTÜ Simuna kulutused, mis sel talvel pole mitte oma soovist teatada. Metsloomadele Jahtkond kolmekümne kuue liikmega väikesed? maitsevad teraviljad, kartul, õunad, ja Väike-Maarja jahipiirkonnad, kus Jahimehed teevad metslooma- kapsas, leivaviilakad ja paljugi muud. 5056 vallakodanikku tegutseb MTÜ Jahindusühistu de elu kergendamiseks ulukihoolde Kaua olete olnud jahimees? Gun&Shot kolmekümne kuue liikme- töid, mis tähendab lisasöötmist, soola- Kuidas sai Teist jahimees? Väike-Maarja vallas elab rahvastiku- Karl-Marten, Karl-Viktor, Kaspar, ga. Ühe jahipiirkonna suuruseks on kute paigaldamist, võimalusel kitsede- Loodus on mulle alati meeldi- registri andmeil 1. jaanuari 2011. aas- Kemo, Kert, Kristo, Lauri, Lukas, Mar- enamvähem 10 000 hektarit. le liikumisteede rajamist, söödavihta- nud. Jahimeheks hakkasin kolmküm- ta seisuga kokku 5056 inimest, neist kus, Oliver, Ott Gregor, Paul, Raiko, Ilveseid ja hunte loendatakse de ja koresööda väljapanemist. Muidu- mend aastat tagasi. Ikka sai kolhoosi- 2522 meest ja 2534 naist. Aasta tagasi Rasmus, Renno, Roland-Matthias, Ro- aastaringselt, kuid parim aeg selleks on gi kuuluvad sinna juurde söödasõimed aeg metsa jahimeestega vilja viidud ja samal ajal oli elanikke vallas 5135 ehk bin, Sander, Simo, Sten Andreas. siiski talv. Lumel on jäljed selgemini ja söödaautomaadid. Seda ikka selleks, pajuvihtu tehtud, ajujahis käidud ja ka 79 inimest enam. Tüdrukutele: Adeele, Aliise, eristatavad. et väljapandud toit ei mattuks lume alla loomi nähtud. Vaikselt see pisik paisus, Vanim naine on 96-aastane ja Angela, Annaliisa, Carolina, Christina, Jahimehena olen kohtunud vaid tarbijani jõuaks. Jahimehed teevad kuni ühel päeval kirjutasingi avalduse mees 91-aastane. Crislyn, Egeli, Emma, Gerda, Heleri, nende kõikidega looduses - kellega roh- seda kõike vabatahtlikult ja oma raha- sooviga Väike-Maarja jahtkonna liik- Aasta jooksul sündis vallas Keiti, Lisandra, Mariliis, Meleena, kem, kellega vähem. Harvemini koh- koti arvelt. Jahimees saab vastutasuks meks saada. kokku 54 last. Aasta jooksul suri vallas Meribel, Penelope, Reelika, Riia, Riina tab metsas ilvest, nirki, oravat, saarmast loodusest naudingu, mis „korvabki“ Jahimehe amet on mõneti vas- 55 inimest. Joanna, Salme, Sandra, Victoria. ja hunti. Asi ei ole üldsegi nende arvu- kulutused - naha saab soojaks ja füüsi- tuoluline amet. Jahimehed peavad Valda saabus elama 148 ja lah- Väike-Maarja vallas on 3 ale- kuses, vaid inimese oskuses lugeda loo- list ka omajagu. loomadest lugu, hoolitsevad nende kus mujale 191 inimest. Neist 79 ini- vikku ja 33 küla. Külaelanike arv kas- duses märke loomade liikumisest ja Mida inimesed saaksid või eest, samas aga kütivad neidsamu loo- mest vahetas elukohta valla sees. Vä- vas 13 asustusüksuses, jäi samaks võimalikest levikupaikadest. Suurem võiksid teha ja ette võtta metslooma- mi. Kuidas see vastuolu ühe jahime- lisriiki lahkus 18 ja saabus 4 inimest. kuues ja vähenes 16 asustusüksuses. loom hakkab ikka tihemini silma. de elu kergendamiseks? Mida Teie he sisse ära mahub? Millise tundega Väike-Maarja valla lastele Elanike arv kasvas enam Avispea (+10) Iga kohtumine looduses loo- arvate, kas ka meie vallas mõnes kü- metsa jahile lähete, kas loom on Teie pandud eesnimed. ja Triigi külas (+7), vähenes aga Vao (- madega on omamoodi seik - korduma- las või alevikus võiks olla kogumis- jaoks võrdväärne partner või jahi- Poistele: Alfred, Ander, Andri, 21) ja Eipri külas (-15). tu hetk. punkt, kuhu inimesed saaksid tuua saak? Axel, Helar, Hendrik, Inriko, Kalle- Ülevaate elanike arvust vallas Kuidas metsaloomad karmi loomadele vajaminevat sööta, mida Igal ametil on oma miinused ja Kaspar, Kardo-Rigon, Karl-Gustav, külade ja alevike kaupa annab alljärg- talve üle elavad? On nähtud autotee- jahimehed edasi metsa toimetavad. Ja plussid. Nii on see ka jahimehena. Jaht nev tabel. del liikuvaid kitsi, kes ei suuda pak- mida peaks sel juhul tooma? ei ole lihtsalt hobi, vaid ka ulukiasur- 1.1.10 1.1.11 sus lumes liikuda. Enne suurt lume- Elada tahame kõik - nii inime- konna arvukuse reguleerimise üks Väike-Maarja alevik 1912 1902 Nadalama küla 25 28 tormi detsembri algul võis näha kitsi sed kui loomad. Ainuke vahe on vast meetodeid. Kui kellelgi peaks huvi ole- Kiltsi alevik 233 234 Nõmme küla 27 25 põldudel, nüüd enam kahjuks mitte. selles, et inimene peab ennast ülimaks. ma selle mõiste täpsemaks arusaami- Simuna alevik 465 454 Orguse küla 41 42 Metsloomade talvitumisest ja Jaht kui selline on välja kujunenud aja- seks, siis soovitan lugeda Eesti Entsük- Aavere küla 38 39 Pandivere küla 111 101 toitumisest on kirjutatud mitmetes aja- looliselt olelusvõitlusest, kes keda. lopeediakirjastuse poolt välja antud Aburi küla 57 53 Pikevere küla 80 85 lehtedes ja ajakirjades, kus arvamused Varem oli see vaid oma liigi „Jahiraamatut“ ja loomulikult ajakirja Avanduse küla 104 104 Pudivere küla 44 41 on niiöelda piirist piirini. Selge on see, (mõtlen inimese eelkäija) säilitamise „Eesti Jahimees“. Avispea küla 114 124 Raeküla küla 39 39 et kerge see ei ole. Loodus selekteerib eesmärgil, hiljem toitumiseks, siis Jahimees hoolitseb ja kütib. Pe- Ebavere küla 154 145 Raigu küla 50 52 nõrgemad välja ka ilma karmi talveta. sportlikus harrastuseks ja alles viima- remees toidab ja tapab. Kus siis vastu- Eipri küla 103 88 Rastla küla 27 26 Kui varem olid kitsekarjad põl- sel ajal hobiks. olu tegelikult on? Suurem enamus ini- Hirla küla 49 41 Triigi küla 294 301 dudel, siis nüüdseks on otsinud omale Mida siis inimene saab teha mesi sööb lihatooteid ja kasutab naha- Imukvere küla 12 14 Uuemõisa küla 23 18 toitumiseks kohad metsas, kus on vä- metsloomade elu kergendamiseks? tooteid ning seejuures ei süvene nende Koonu küla 70 71 Vao küla 412 391 hem lund, kuid sellistes kohtades toi- Vast kõige lihtsamad ja kulutu- päritolusse. Kurtna küla 38 37 Varangu küla 30 25 dupala napib. Teedele meelitab neid si mittenõudvad soovitused oleksid: Jahile minnes ei ole eesmärgiks Kännuküla küla 49 50 Vorsti küla 8 8 ikka kergem liikumise võimalus, tee- - kohates teel liikuvaid loomi, vähen- saagi saamine, vaid selle leidmine. Pea- Kärsa küla 15 15 Võivere küla 49 49 dele puistatud sool ja ka veokitest pu- da kiirust või peatu, et niigi hirmunud le seda peab jahimees veenduma, et Käru küla 101 93 Äntu küla 53 50 denenud toiduks kõlbulikud palad. Ei loom leiaks pääsetee; uluk on küttimiseks sobilik, s.t tema Liivaküla küla 79 79 Ärina küla 63 66 taha me isegi päevast päeva sumbata - autoga „küttimine“ ei ole eetiline - liik, vanus, sugu ja seisund lubavad Määri küla 70 71 KOV aadress 15 12 rinnuli lumes, nii ka loomad. Käiakse tahtlik otsasõit ulukile on looma piina- seda. Müüriku küla 81 83 Kokku 5135 5056 2 VALITSEMINE Jaanuar 2011

Lembit Keerus on Väike-Maarja valla aukodanik! Kultuurikomisjon arutas valla

27. jaanuari volikogu nimetas kaua- aukodaniku nimetamist ja külade aegse Kiltsi põhikooli direktori ja Krusensterni nimelise MTÜ juhatu- toetamise korda se esimehe Lembit Keeruse valla au- kodanikuks. 11. jaanuaril toimunud kultuuri-, ja §5, kus on vaja põhjalikumalt paika “Lembit Keeruse pikki aastaid spordi- ja külaelukomisjoni koosole- panna toetuste taotlemise menetlemi- kestnud missioonitundest kantud tege- kul oli päevakorras kaks punkti: val- ne ja toetuste eraldamine. Otsustati ära vus - teha alati rohkem kui oodatakse ja la aukodaniku nimetamine ja külade kuulata külade ümarlaua ettepanekud määratult enam kui makstakse - peaks toetamise korra muutmine. ja veebruarikuu komisjoni koosolekul olema paljudele eeskujuks,” on kirjas kan- Ene Preem esitas Väike-Maar- nimetatud teemat uuesti käsitleda. didaadi esitaja, volikogu liige Ene Preemi ja Valla Aukodaniku kandidaadiks en- Koosoleku lõpus jagati infot ettepanekus volikogule. dise kauaaegse Kiltsi kooli direktori ja külade ümarlaua toimumise ja lähiaja Lembit Keerus asus Kiltsi kooli A. J. von Krusensterni nim MTÜ juhi ürituste kohta, arutleti komisjoni tege- tööle 1973. aastal, sellest koolijuhina töö- Lembit Keeruse, kelle pikki aastaid vuse kajastamist valla infolehes. tas ta ligi 35 aastat. Ajaloolasena oskas ta kestnud missioonitundest kantud tege- Komisjoni koosolekul osalesid kohe märgata ja hinnata nii koolihoone vus Kiltsi lossi tutvustaja ja reklaami- Siret Stoltsen, Ene Preem, Marju ajaloolist kui arhitektuurilist väärtust. jana ning A. J. von Krusensterni päran- Metsman, Vallo Taar, Aare Prants, Ants Koolijuhtimisega käsikäes kogunes järjest di säilitaja ja eksponeerijana peaks ole- Rikberg, Merike Hövelson, volikogu rohkem ja rohkem teadmisi ja fakte nii ma paljudele eeskujuks. Komisjon toe- esimees Olev Liblikmann ning kultuu- mõisa kui selle omanike kohta. Koolijuhi tas ettepanekut nimetada Lembit Kee- ri- ja spordiosakonna juhataja Ilve ja õpetajana sisendas ta ka õpilastesse jär- rus valla aukodanikuks. Tobreluts. Puudusid Jaak Läänemets, jest enam huvi oma kooli ajaloo vastu. Teise päevakorrapunktina aru- Jaanus Kaare ja Raivo Tammus. Aastaid on Lembit Keerus või- tati külade toetamise korra muutmist. Järgmine koosolek toimub 8. delnud mõisakoolide püsimajäämise ni- Ene Preem selgitas, et määruses vaja- veebruaril. mel. Ta on üks Virumaa ja hiljem ka Eesti vad korrigeerimist §3 lõige 1, mis sä- Ene Preem mõisakoolide ühenduse loomise initsiaa- testab, kellele tegevustoetust antakse, Komisjoni aseesimees toreid. Lembit Keerus Krusensterni nim. MTÜ-le kingitud ajaloolise kaardiga.Foto: Ellu Moisa Lembit Keeruse eestvedamisel ärkas uuele elule ka Kiltsi mõisa endiste Tutvustame uusi töötajaid omanike Krusensternide pere lugu. Kilt- reklaamijana ning A. J. von Krusensterni muuni vallavanem), Arno Kasemaa (Väi- si lossis elanud Krusensternide ja nende pärandi säilitaja ja eksponeerijana on ke-Maarja ja Kiltsi kandi kultuurielu Alates 3. jaanuarist töötab Väike- ke Keskkooli ja 2004. aastal Lääne-Vi- teadustöödega seonduv on aastaid olnud Lembit Keerus aidanud kaasa Väike- edendaja, kirjanik), Eduard Leppik Maarja vallavalitsuses arendus-ette- rumaa Rakenduskõrgkoolis raamatu- Lembit Keeruse kui sügava missioonitun- Maarja valla positiivse maine kujunemi- (kodu-uurija), Aino Lukman (rahvatant- võtlusnõunikuna ENE PREEM. pidamise eriala, tegutsenud aastaid dega inimese südameasjaks. Tema juhti- sele ning paikkonna tuntuse kasvule. sujuht). Väike-Maarja vallaga ühinenud Tema peamised tööülesanded erasektoris. misel on Krusensterni nimeline MTÜ te- Väike-Maarja valla Aukodaniku Avanduse valla aukodaniku nimetuse on on valla arendusalaste projektitaotlus- Ene on abielus, peres on täis- gelenud Krusensterni mälestuse jäädvus- nimetuse eesmärk on avaldada avalikku saanud Ain Eenmaa (elutöö eest Avan- te koostamine ja projektide juhtimine, kasvanud tütar ja poeg. Vaba aeg ku- tamisega, Krusensterni järeltulijatega si- tunnustust isikule, kes pikema perioodi duse valla rahva kultuurilisel ja eetilisel valla arengukava ja arengustrateegia lub vabatahtlikule tööle. Ene on MTÜ demete otsimise, sõlmimise ja säilitami- vältel on oma tööalase või ühiskondliku harimisel ning Simuna kiriku ja kogudu- koostamise protsessi juhtimine, era- ja Nelikand juhatuse esimees, Simuna sega eri riikides ning Kiltsi lossi kui aja- tegevusega silma paistnud valla arenda- se hoidmisel ja teenimisel), Heldor Aarla kolmanda sektori projektide kirjutami- Naisteklubi juhatuse liige, MTÜ PAIK loo- ja arhitektuurimälestise restaureeri- misel, tõstnud valla mainet ja toonud (eluaegne tuletõrjuja, isamaaliste aadete- se ja juhtimise alane nõustamine, küla- hindamiskomisjoni ja kohaliku omaal- mise, tutvustamise, reklaamimise ja tun- paikkonnale tuntust. ga mees), Laine Pruunsild (kauaaegne Si- liikumise arendamine vallas ning tege- gatuse programmi maakondliku ko- tuks tegemisega nii Eestis kui välismaal. Varem on Väike-Maarja valla au- muna kultuurimaja direktor ja oma ko- lemine ettevõtlusalaste küsimustega - misjoni liige ning kuulub loodava Lää- Lembit Keeruse tegevus on mär- kodaniku nimetuse saanud Boris dukoha rahvakultuuri edendaja), Rein info edastamise, esmase nõustamise, ne-Virumaa kodanikeühenduste ümar- gatav ja tuntav. Kiltsi lossi tutvustaja ja Gavronski (end. kolhoosi esimees), Rääk (Simuna muinsuskaitse seltsi asu- Håkon Rissmann-Bredesen (Sirdali kom- tajaliige). koolituste korraldamise ja valla ettevõt- laua initsiatiivgruppi. Kui vabatahtli- lustoetuse protsessi juhtimisega. kust tööst aega üle jääb tegeleb ta ko- jäätmete taaskasutamiseks, ümberlaadimi- Ene Preem sündis 1966. aastal dupaiga ajaloo ja sugupuu uurimise- seks, vaheladustamiseks, kogumiseks ja Rakkes, on lõpetanud 1985. aastal Rak- ga. Vallavalitsuse materjalid veoks Lääne-Virumaal. Eipri küla seltsingu taotluse ra- Hinnakirja kinnitamine 26. JAANUAR 5. JAANUAR 2011 su à 12,14 eurot kuus (à 190 krooni) kom- huldamata jätmine Otsustati kinnitada Väike-Maarja Õppe- Ainuõiguse andmine Aktsiaselt- Valimisjaoskonna asukoha muutmine penseerimisega 2010/2011. õppeaastal ala- Otsustati jätta Eipri küla seltsingu keskuse täiendõppeosakonna poolt korral- sile Ragn-Sells Otsustati: 1) valimisjaoskond nr 3 asuko- tes 03.01.2011 kuni 30.06. 2011.a üheksale taotlus „Eipri külaplatsi arendamine“ ra- datavate kursuste hinnakiri alljärgnevalt: Avalikule konkursile „Ettevõtja leidmine haga Triigi raamatukogus (Triigi küla), Väike-Maarja valla lapsele. Nõustuti täien- huldamata. Põhjuseks Eipri küla seltsingu T-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse ja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse and- endine asukoht Triigi spordihoones; 2) dava sotsiaaltoetuse maksmisega eelarve esitatud taotluse menetlemisel selgunud osalustasu - 384 eurot; C1-kategooria moo- mine Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike- anda määrus nr 1 “Valimisjaoskonna asu- vahenditest 16 isikule kokku 1624,96 eu- fakt, et projekt on juba ellu viidud. Vasta- torsõidukijuhi koolituse osalustasu - 256 Maarja Vallavolikogude poolt määratud koha muutmine”. rot. valt Väike-Maarja Vallavolikogu 23.04. eurot; kursuse „Soome keele algõpetus pu- veopiirkonnas“ esitati pakkumised AS Vallavolikogu poolt kinnitatud Sotsiaaltoetuse eraldamisest 2008.a määrusega nr 6 kehtestatud „Küla- hastusteenindajatele“ osalustasu - 130 eu- Veolia Keskkonnateenused (registrikood III lisaeelarve tulude ja kulude kinnita- keeldumine. liikumise toetamise korra“ § 5 lg 3 ei ra- rot. 10814608) ja AS Ragn-Sells (registrikood mine tegevusaladele ja hallatavatele asu- Keelduti sotsiaaltoetuse eraldamisest ka- hastata juba toimunud projekte või te- Ettevõtlustoetuse eraldamine. 10306958) poolt. tustele. hele isikule, kuna isikute pere sissetulek gevusi. Otsustati eraldada Alo Ettevõtted OÜ-le MTÜ Roheline Paik üldkoosole- Otsustati: 1) kinnitada Väike-Maarja valla ühe pereliikme kohta on suurem kui 139,01 Eluruumi sotsiaalkorteriks tun- ettevõtlustoetust summas 2000 eurot. Alo ku 11.01.2011.a otsusega tunnistati edu- lisaeelarvest tulenev tulude laekumine eurot (mis on suurem kui pool kehtivast nistamine. Ettevõtted OÜ (reg nr 11930647) tegeleb kaks pakkumiseks AS Ragn-Sells pakku- vastavalt lisale 1 ning kulude teostamine miinimumpalgast). Vastavalt Väike-Maar- Otsustati kinnitada sotsiaalkorteriteks järg- põllumajanduslike abitegevuste osutami- mine. vastavalt lisale 2; 2) anda korraldus nr 28 ja Vallavolikogu 29.06.2010 määrusega nr mised eluruumid: Väike-Maarja alevikus sega. Ettevõte on esitanud taotluse ettevõt- Edukaks pakkumiseks tunnista- “Väike-Maarja valla 2010. aasta III lisaeel- 12 kinnitatud “Sotsiaaltoetuste määrami- kolm korterit aadressil: Aasa 4-4, Aasa 4-5 lustoetuse saamiseks eesmärgiga soetada takse pakkumise kutse dokumentide p. arve tulude ja kulude kinnitamine tegevus- se korra” § 8 kohaselt makstakse toetust ja Aasa 4-6, Vao külas aadressil Pargi 7-20 vajalikud tööriistad ja läbida kutsealane 13.2 kohaselt pakkumiste hulgast see pak- aladele ja hallatavatele asutustele”. madala sissetulekuga ja paljulapselisele pe- ning Simuna alevikus aadressil Pargi 11-1. koolitus. kumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esi- Ehitusloa väljastamine rele. Madala sissetulekuga pere on pere, Fondi loomine. Projekteerimistingimuste mää- tatud tingimustele, mis on tunnistatud Otsustati: 1) nõustuda ehitusloa väljasta- kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on Otsustati avada projekti „Reconstruction of ramine vastavaks ja millel on summaarselt kõige misega ühele isikule elamu laiendamiseks väiksem, kui pool kehtivast miinimumpal- Kiltsi Manor School“ tulemuste säilitamiseks Otsustati määrata projekteerimistingimu- enam punkte. Pakkumise edukaks tunnis- Triigi külas; 2) anda korraldus nr 26 “Ehi- gast (139,01 eurot - 2175 krooni). pangakonto, kuhu kantakse 10 aastat pä- sed OÜ-le Sternhill hobusetalli rekonst- tamise otsus on nimetatud tingimusega tusloa väljastamine”. Reklaamtreileri paigaldamine rast projekti lõpparuande kinnitamist igal rueerimise projekteerimiseks aadressil kooskõlas, sest AS Ragn-Sells pakkumise Maaküsimused. Anti nõusolek Stereomeedia OÜ-le 12.01- aastal 7000 eurot. Nimetatud pangakon- Väike-Maarja vald Vao küla Talli. hindepunktid on 100,0 ja AS Veolia Kesk- Nõustuti maa riigi omandisse jät- 23.01.2011.a 6x3 m Keskerakonna reklaam- tolt on õigus teha väljamakseid järgmiste Sotsiaaltoetuse eraldamine. konnateenused pakkumise hindepunktid miseks järgmiste katastriüksuste moodus- treileri paigaldamiseks Väike-Maarja ale- kulutuste katteks Kiltsi mõisakompleksis: Nõustuti lasteaia toiduraha à 1,02 eurot on 61,55. tamisega Kiltsi alevikus: Turu tn 10, Jõe tn vikus. investeeringuteks, jooksvaks remondiks, päevas (à 16 krooni) kompenseerimisega Arvestades eeltoodut ja lähtudes 2a, Pikk tn 4, Põllu tn 3a. Kinnitati 26 ka- Väike-Maarja Hooldekodu töö- hooldustöödeks; inventari soetamiseks; 2010/2011. õppeaastal alates 03.01.2011 konkurentsiseaduse § 14 lõikest 2, Vabarii- tastriüksuse koha-aadresside muutmine. tajate koosseisu kinnitamine. ürituste korraldamiseks; omafinantseerin- kuni 30.06.2011.a seitsmele Väike-Maarja gi Valitsuse 25.09.2001.a määrusega nr 303 Vallavanema info. Otsustati kinnitada Väike-Maarja Hoolde- guteks kaasfinantseerimistoetuste taotle- valla lapsele. Nõustuti lasteaia kohamak- kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks Plaanis on kohtumine AS Hoole- kodu töötajate koosseis vastavalt korraldu- misel. su à 12,14 eurot kuus (à 190 krooni) kom- avaliku konkursi korraldamise korra” § 49, kandeteenused juhiga (korterelamu, päe- se eelnõule. Fondi loomise aluseks on Eesti penseerimisega 2010/2011. õppeaastal ala- Väike-Maarja Vallavolikogu 25. novembri vakeskuse, sauna jmt küsimuses). Rakvere Spordikooli suvelaagri Vabariigi ja Väike-Maarja valla vahel sõl- tes 03.01.2011 kuni 30.06.2011.a neljale Väi- 2010.a määrusega nr 28 kinnitatud „Väi- Plaanis on haridusteemaline kok- kooskõlastus mitud elluviimislepingu punkt 15.5. ke-Maarja valla lapsele. Nõustuti täienda- ke-Maarja valla jäätmehoolduskirja” § 20 kusaamine 18.jaanuaril piirkonna omava- Otsustati anda Rakvere Spordikoolile luba Ehitusloa väljastamine va sotsiaaltoetuse maksmisega eelarve va- lõikest 2, MTÜ Roheline Paik üldkoosole- litsusjuhtide ja ministeeriumi esindajaga korvpalli õppe-treeninglaagri läbiviimi- Otsustati väljastada ehitusluba Kadi henditest 11 taotlejale kokku 1324,51 eu- ku 06.01.2011.a protokollist nr 2 „Pakkuja- piirkondliku hariduskeskuse kujunemise seks Simuna Koolis ajavahemikul 29. juuli Prants’ile kiigeplatsi rajamiseks asukoha- rot. te kvalifikatsioonidokumentide ja kvalifi- teemadel. - 5. august 2011.a. ga Väike-Maarja vald Eipri küla Rebase. Sotsiaaltoetuse eraldamisest katsiooni kontrollimine“, MTÜ Roheline 12. JAANUAR Peremehetu ehitise arvele võtmi- Kasutusloa andmine keeldumine. Paik üldkoosoleku 06.01.2011.a protokol- Bussiliini dotatsiooni määrami- ne, eelnõu volikogule Otsustati väljastada kasutusluba OÜle Otsustati mitte nõustuda sotsiaaltoetuse list nr 3 „Pakkumiste vastavuse kontrolli- ne Otsustati: 1) võtta arvele peremehetu ehi- Marcal-E (registrikood 75011694) remon- eraldamisega ühele isikule, kuna isikute mine“ ja MTÜ Roheline Paik üldkoosole- Otsustati määrata ASle Go Bus Rakvere tisena Koonu külas mõtteline osa neljakor- ditöökoja kasutamiseks aadressil Väike- pere sissetulek ühe pereliikme kohta on ku 11.01. 2011.a protokollist nr 4 „Pakku- (registrikood 10085032) bussiliinide nr 39 terilisest elamust (korter nr 2, eluruumi Maarja vald Ebavere küla Katlamaja. suurem kui 139,01 eurot. Vastavalt Väike- miste hindamine ja edukaks tunnistami- ja 45 dotatsioon 2010. aasta detsembrikuu pind 50 m², ehitisregistri kood 108026418); Eluruumi remondikulude hüvi- Maarja Vallavolikogu 29.06.2010 määruse- ne“, otsustas vallavalitsus anda alates 01. eest kokku 137,50 eurot. 2) esitada volikogu otsuse eelnõu voliko- tamine ga nr 12 kinnitatud “Sotsiaaltoetuste mää- maist 2011.a kuni 30. aprillini 2016.a ainu- Eluruumi eraldamine gu istungile. Otsustati maksta ühele isikule valla oman- ramise korra” § 8 kohaselt makstakse toe- õigus AS-le Ragn-Sells (registrikood Otsustati anda ühele isikule sot- 19. JAANUAR dis oleva korteri, asukohaga Väike-Maar- tust madala sissetulekuga ja paljulapseli- 10306958) korraldatud jäätmeveoks Väike- siaaleluruumina üürile Simuna alevikus Maaküsimused. ja Pikk 11-7 vannitoa remondi teostamisel sele perele. Madala sissetulekuga pere on Maarja Vallavolikogu poolt määratud jäät- Pargi 11-1 asuv 10,8 m² tuba. Nõustuti maa munitsipaalomandisse jät- kasutatud ehitusmaterjalide eest kompen- pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta meveopiirkonnas. Sotsiaaltoetuse eraldamine miseks 10 katastriüksuse moodustamise- satsiooni summas 378 eurot. on väiksem, kui pool kehtivast miinimum Kasutusloa väljastamine Nõustuti lasteaia toiduraha à 1,02 ga. Vara üleandmine OÜ-le Pandi- palgast (139,01 eurot - 2175 krooni). Otsustati väljastada kasutusluba Kadi eurot päevas (à 16 krooni) kompenseeri- Jäätmeloa taotlusele arvamuse vere Vesi. Eluruumi üürile andmine Prants’ile kiigeplatsi kasutamiseks asuko- misega 2010/2011. õppeaastal alates andmine. Otsustati võõrandada OÜ-le Pandivere Nõustuti eluruumi üürile andmisega Väi- haga Väike-Maarja vald Eipri küla Reba- 03.01.kuni 30.06.2011.a 12 Väike-Maarja Otsustati anda nõusolek Ragn-Sells AS (re- Vesi tasuta vallavara vastavalt korralduse ke-Maarja alevikus aadressil Aasa 2 kor- se. valla lapsele. Nõustuti lasteaia kohamak- gistrikood 10306958) jäätmeloa taotlusele lisale. ter nr 1 ühele isikule. Jaanuar 2011 HARIDUS 3 Pandivere omavalitsusjuhid arutasid Väärt kool Virumaa veerel

Väike-Maarja Gümnaasiumil ja Õp- gümnaasiumihariduse arengusuundi pekeskusel valmis läinud aasta 18. jaanuaril toimus Väike-Maarjas kohtade leidmiseks ning personaliva- küll on see võimalik moodustada ühe lõpus uus arengukava. Selles on kir- Pandivere piirkonna (Tamsalu, Väike- likuks. Nn puhaste gümnaasiumide gümnaasiumiharidust pakkuva hari- jas kooli edasised arengusuunad järg- Maarja, Rakke ja Laekvere vald) valla- loomine on kavas maakonnakeskustes. duskeskuse baasil. Selles saaksid õpi- nevaks kolmeks aastaks, samuti kooli vanemate ja koolijuhtide ning Haridus- Praegu selleks ministeeriumile soovi lased valida erinevate õppesuundade visioon - “Väärt kool Virumaa veerel”. ja teadusministeeriumi (HTM) esinda- avaldanud viis maakonda. vahel. Küttis tõi näiteks meist rahvaar- jatega kohtumine võimaliku konku- Tugevate riigigümnaasiumide vult ja territooriumilt mitu korda suu- Kooli direktor Raili Sirgmets, rentsivõimelise hariduskeskuse teema- loomine ja integreeritud koolide loomi- rema Soome, kus on vaid sada güm- kes on selle tunnuslause autor ja mida del Pandivere piirkonnas. ne tuleb kõne alla neis piirkondades ja naasiumi, Eestis aga 230. mõtleb koolipere visiooni all? HTMi asekantsler Kalle Küttise juhtudel, kus riigikooli loomine on ai- Ta soovitas jätkusuutlikkuse sõnul survet riigigümnaasiumide moo- nus võimalus tagada kvaliteetse ja mõttes Pandivere piirkonnas tekitada Väärt kool Virumaa veerel on meie dustamiseks ministeeriumil ei ole. nõuetele vastava gümnaasiumiharidu- piirkondlik koostöö, arutada õppe- koolide visioon ja ühtlasi koolide tun- Gümnaasiumidevõrgu korrastamist se kättesaadavus. Ta tõi näiteks Pandi- suundi, otsida paindlikke koostöövõi- nuslause. Visioon sai koolirahvaga ühi- näeb ette uus põhikooli ja gümnaasiu- vere, Räpina ja Palamuse-Luua piir- malusi, minna Soome teed, kus on loo- selt mõeldud ja sõnastatud uusi sihte miseadus. konna. dud koolid-konsortsiumid. Samal ajal seades ning koolide arengukava koos- Riik toetab tugevate riigigüm- Pandivere piirkonnas asub neli tuleks läbi mõelda, millised oleksid tades. Oma tegemiste ja tulemustega naasiumide loomist ja integreeritud omavalitsust, kelle territooriumil ja Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke güm- soovime selle saavutada aastaks 2013. koolide loomist, kus oleks mitmekesi- omanduses asub kolm gümnaasiumi naasiumides pakutavad õppesuunad, Meie koolide kui piirkondliku haridus- keskuse plaanid numbrite keeles on üldhariduse õpilastest ja me soovime ne õppesuundade valik, kaasaegne (Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke güm- ühised õpetajad. Seejärel koostada ja säilitada selle samal tasemel. Saavutu- õpikeskkond ning kvalifitseeritud õpe- naasium). Kolme kooli peale kolme allkirjastada ühiste kavatsuste leping. kirjas arengukavas. Soovin neid pisut kogukonnaga jagada ning vaadata na- seks tuleb lugeda kutsehariduse poo- tajad, kus on paremad võimalused asu- konkurentsvõimelist gümnaasiumiha- lel huviringide käivitamise. Paljud õpi- tustevaheliseks koostööks, ühiselamu- ridust pakkuvat gümnaasiumi ei saa, Hilje Pakkanen tuke arvude taha. Piirkondlikuks hariduskesku- lased on aga oma huvidele rakenduse seks kasvatakse ning see eeldab kõige- leidnud väljaspool kooli. Tantsu- ja lau- pealt õppijaid ja õpetajaid. Inimesed on lutraditsioone säilitades võib öelda, et Koolist puudumine uue põhikooli- kõige tähtsamad. Selleks, et inimesed on heameel märkida, et meilt soovib oleksid motiveeritud, peame me per- tantsu- ja laulupeole minna 122 tant- ja gümnaasiumiseaduse valguses sonali investeerima, sh võimaldama su- ja laululast. inimväärset töötasu ning täiendkooli- Juba täna on meil hea uudis Koolis on käidud juba sajandeid ja eks Vanem peab teavitama hilje- on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tust. Kahjuks oleme olnud sunnitud vii- edastada: järgneval kahel aastal on meil ole sealt ka puudutud kas siis põhjuse- malt õppest puudumise esimesel õp- välja toodud ka karistused. Näiteks mase kahel aastal koondama ning ka võimalik nii gümnaasiumi kui ka kut- ga või lihtsalt poppi tehes. Kui alusta- pepäeval kooli oma lapse õppest puu- võib vanemat karistada rahatrahviga töötasu vähendama. sekooli pool rakendada täiendavaid sin oma pedagoogitööd, ei torganud dumisest ja selle põhjustest. Kui vanem kuni 200 trahviühikut (~800€), kui tema Peale inimeste vajame me aja- innovaatilisi huviringe nagu robootika, koolikohustuse mittetäitmine eriti sil- ei ole kooli puudumisest teavitanud, koolikohustuslik laps ei ole kantud kohast õppekeskkonda ja õppekavasid tehnika ja digimatkad. Kokku saime ma. Praegusel hetkel on see aga suu- teavitab kool sellest vanemat (telefoni ühegi kooli nimekirja või on ühe õp- ning paindlikke õppevorme. Just sellel selleks üle 20 000 euro ESF vahendeid reks probleemiks. Vesteldes oma ame- või e-kirja teel). Kui vanem ei ole kooli peveerandi jooksul põhjendamata puu- poolaastal on meil koolides esmaspäe- ja selle projekti puhul ei panusta me ise tikaaslastega väidavad kõik, et kooli- õpilase puudumisest teavitanud ning dunud rohkem kui 20 protsendist õp- viti arutelud koolide õppekorralduse sentigi. Kokku saab selles projektis osa- kohuse täitmisega on probleeme. koolil ei õnnestu puudumise põhjust petundidest. Vanemat ei karistata, kui muutmiseks sh õppekavade koostami- leda 80 õpilast. Projektitöö on üks are- Samas ei tea mõned lapsevane- välja selgitada, teavitab kool sellest val- ta on koolilt või vallavalitsuselt palu- ne. Mõlema kooli põhidokumendid on nev valdkond ja aitab tuua täiendavaid mad, mida tähendab koolikohustuse lavalitsust hiljemalt järgmise tööpäeva nud oma lapse koolikohustuse täitmi- muutmisel. Võtmeküsimus on teise ta- vahendeid koolide arenguks. mittetäitmine. Siinkohal väike selgitus, lõpuks. Sellisel juhul on vallavalitsus se tagamiseks abi, on kooli või vallava- seme hariduse võimalused ehk õppe- Uued õppekavad nõuavad mis tugineb uuele seadusele: „Kooliko- kohustatud korraldama meetmete ra- litsuse poolt pakutud meetme raken- suunad gümnaasiumi astmes ja kutse- meil investeerimist ajakohastesse õppe- hustus on kohustus osaleda kooli päe- kendamise puudumise põhjuste välja- damisega nõustunud ning ise seal ak- õppe tasemel. Võimalused on päris vahenditesse ja IT valdkonda. Oleme vakavas või individuaalses õppekavas selgitamiseks ja koolikohustuse täitmi- tiivselt osalenud. Vanemale määratud suured, sest teise taseme hariduse, s.o saanud valmis pikad nimekirjad õppe- ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid se tagamiseks. Kool on kohustatud rahatrahvi võib vanema nõusolekul gümnaasiumiastme ja kutseõppe vahendite vajadustest ja nüüd püüame ning omandada teadmisi ja oskusi oma õppest puudumiste üle arvestust pida- asendada üldkasuliku töö, kasvatusala- ühendamisel moodulite ja kursuste lähema kolme aasta jooksul need soe- võimete kohaselt. Koolikohustust ei ma ning tegema kokkuvõtte vähemalt se koolituse või lapsega koostegevuse- kaudu on võimalik rakendada seitset tada. Kutsehariduses hakkab toimuma loeta täidetuks, kui ta puudub õppest üks kord õppeveerandi jooksul ja tea- ga. Vanem rakendatakse üldkasuliku- erinevat suunda, sh viit gümnaasiumi- akrediteerimine, mis tähendab kooli- mõjuva põhjuseta.“ vitama sellest vanemat, st et puudutud le tööle 10 - 50 tunni ulatuses tööst ja hariduse omandamiseks. Praegu käib tuslubade saamiseks suurt tööd õppe- Kool loeb õppetundidest puu- tunnid kantakse tunnistusele. õppimisest vabal ajal. Üldkasuliku töö koolides töö sotsiaal-, reaal- ja loodus- vahendite ja õppekavade vastavuse dumise mõjuvateks põhjusteks: 1) õpi- Kui koolitöötajal on tekkinud eest tasu ei maksta. Kui vanem hoidub haru ning kutseõppe gümnaasiumis ja osas. lase haigestumise või arstil käimise põhjendatud kahtlus, et õpilase puu- üldkasulikust tööst kõrvale, pööratak- gümnaasiumitase kutseõppes rakenda- Gümnaasiumi hoonete ja töö- (võimalusel leidke aega arstivisiidiks dumise põhjendamisel on esitatud eba- se temale määratud trahv täitmisele. misega. Loomulikult jääb kutsekeskha- koja renoveerimine jääb aastatesse siiski koolivälisel ajal); 2) läbimatu koo- õigeid andmeid, on koolil õigus taotle- Leian, et see on küll väga äär- ridusõpe ja kutseõpe viiel erialal. Täis- 2011-2012, suur valupunkt on õppekes- litee või muu vääramatu jõu, rasked da vanemalt täiendavaid selgitusi. muslik abinõu, ja loodan siiralt, et seda kasvanu koolituse raames on võimalus kuse peahoone olukord. Oleme oma ilmastikutingimused (pakane, torm); 3) Andmed õpilaste kohta, kes on ühe kasutama ei pea. Seega lapsevanemad omandada nii üld- kui ka kutsehari- tegemistega paistnud välja nii maakon- olulised perekondlikud põhjused (NB! õppeveerandi jooksul õppest mõjuva - näidake, et hoolite oma lastest ja võt- dust. Nii nagu paljudes teiste koolides, nas kui riigi tasemel ning tunnustust Siia alla ei käi väiksemate õdede-ven- põhjuseta puudunud enam kui 20 prot- ke oma südameasjaks kooli teavitada, tuleb ka meil rakendada tsükliõpet ja on saanud nii meie õpilasaed kui ka dade hoidmine), 4) muud kooli poolt sendist õppetundidest, kantakse Eesti kui laps puudub, et vältida ebameeldi- klassideta gümnaasiumi. Kuna sellise personal. mõjuvaks loetud põhjused (võistlused, hariduse infosüsteemi alamregistrisse vusi. Koostöös peitub lahendus! süsteemi rakendamine eeldab vähe- Kui eesmärgid on ellu viidud, olümpiaadid, jne). (lühendatult EHIS-sse). EHIS-est saab Puudumistest teavitamise koh- malt 260 õpilase olemasolu teisel tase- siis me olemegi Väärt kool Virumaa Lapse kooliskäimise osas on andmeid nii haridusministeerium, ta on koostatud ka infovoldik lapseva- mel, siis meie gümnaasiumiastme ning veerel. suur roll ka lapsevanematel. Kellele maakonna haridusspetsialistid, omava- nematele, mis on saadaval Kiltsi Põhi- kutseõppurite arvud peaksid jääma Koolide arengukavaga on või- õnneks või kahjuks, kuid siiski on lahti litsuse koordinaator. koolis ja Väike-Maarja valla lastekait- vähemalt samale tasemele. malik tutvuda aadressidel:http:// kirjutatud ka lapsevanema kohustused, Arusaamatuste ja probleemide sespetsialistilt. Olulisena oleme märkinud www.v-maarja.ee/vmok/ et tagada õpilasele kodupoolne tugi. Va- vältimiseks soovitan, et lapsevanemad Uues põhikooli- ja gümnaasiu- meie koolide väärtusena traditsioone, Arengukava_111.htm ja http://www.v- nem on kohustatud võimaldama ja soo- oleksid ise aktiivsemad kooliga suht- miseaduses on veel uusi punkte, mil- mille üks valdkond on huviringide töö. maarja.ee/vmgym/Vaike- dustama koolikohustuse täitmist, sealhul- lema. Teavitamise mooduseid on mit- lega peaks kursis olema. Loe: https:// Praegu osaleb kooli huviringides 67% Maarja_Gumnaasiumi_arengukav_70.htm. gas: 1) looma koolikohustuslikule õpila- meid. Kõige mugavam on saata tõend www.riigiteataja.ee/akt/ sele kodus õppimist soodustavad tingi- e-Kooli kaudu, sellele ei jää alla ka e- 13332410?leiaKehtiv. Kindlasti soovi- mused ja õppes osalemise eeldused; 2) kirja saatmine klassijuhatajale või kooli, tan puudumiste ja meetmete kohta esitama koolile oma kontaktandmed ja samuti on võimalik helistada, saata sõ- lugeda Põhikooli- ja gümnaasiumisea- teavitama nende muutustest; 3) tegema numeid. Täpsed aadressid ja telefoni- dusest järgmist: §9, §10, §11, §12, §13, Väike-Maarja Gümnaasium koostööd kooliga; 4) kasutama meetmeid, numbrid leiate kooli koduleheküljelt. §14, §35, §36, §37, §38, §58. mida talle pakub kool või vallavalitsus; Juhul, kui lapsevanem ei täida Ivika Abner ja Õppekeskus sai "Eestimaa 5) pöörduma kooli ettepanekul nõusta- oma kohustust, et laps kooli jõuaks, siis sotsiaalpedagoog miskomisjoni poole. õpib ja tänab" auhinna Õppekeskus sai Tutvustame uusi töötajaid huviringideks Üldharidusasutuste tunnustussüstee- Komisjon lähtus oma töös tun- mi “Eestimaa õpib ja tänab” komis- nustusstatuutidest ja tunnustamise Innovelt toetust jon tunnustas Väike-Maarja Gümnaa- üldprintsiipidest: tunnustatakse tegu siumi ja Õppekeskuse tugiteenuste või tegusid, millele järgneb tulemus, Alates 3.jaanuarist asus Väike-Maar- Väike-Maarja õppekeskus sai SA-st osakonda hea töö eest Õppija arengu millel on laiem mõju kogukonnale või ja valllavalitsuses sotsiaaltööspetsia- Innove toetust 20 554,5 eurot (321 608 toetaja auhinnaga 2010 Lääne-Viru- ühiskonnale; tunnustatakse ja väärtus- listina tööle SILVI SIRELPUU. krooni) loodus-, robootika- ja tehnika- maal. tatakse koostööd; tunnustatakse panust ringi jaoks oma projektile “Robootika, eesti keele ja kultuuri, riikluse arengus- Oma töökohta ütleb Silvi Sirel- digimatk ja tehnika - innovaatilised Väike-Maarja Gümnaasiumi ja se; tunnustatakse tegevuste eest, mis puu järgmist: “Minu esimene tööpäev huviringid Väike-Maarja õppekeskuses Õppekeskuse tugiteenuste osakonda on toimunud kuni viie viimase aasta uue aasta esimesel tööpäeval, 3. jaanua- ja gümnaasiumis”. juhib eripedagoog Merle Kiigemaa. jooksul; komisjonide töö on paindlik ril oli mulle kui sünnipäevakingitus. 3. Uued huviringid on mõeldud Osakonnas töötavad: logopeedid Vilja ja sõltumatu. jaanuaril 2011, sain nn sünnipäevakin- õppekeskuse ja gümnaasiumi III ja IV Kull ja Jana Külmallik ning parandus- gituse. Olen ametis lapsehoolduspuh- kooliastme õpilastele. Ringitegevus al- õppe ja abiõpetaja Luule Klaats. Auhinnad anti välja viie statuu- kusel oleva ametniku Eve Hiietamme gas k.a algul ja kestab projekti toel järg- dis: õppija arengu toetaja auhind, ha- asendajana. Minu varasemateks töö- ja mise aasta lõpuni. Tunnustussüsteem “Eestimaa riduse sõbra ja toetaja auhind, õppeasu- ametikohtadeks on olnud Avanduse SA Innove toetas 26 kutsehari- õpib ja tänab” märkab ja tõstab esile tuse eestvedaja ja arendaja auhind, loo- vald, Väike-Maarja Õppekeskus, vii- duse ning 19 täiskasvanuhariduse vald- üldhariduse valdkonnaga seotud hari- dus- ja täppisteaduste auhind, Eesti- mati Laekvere Vallavalitsus, tööülesan- konna projekti Euroopa Sotsiaalfondi dusala inimeste tegevust ja väärt ette- maa ja kodanikutunde auhind. neteks paberite täitmine ning ikka ini- taotlusvoorust „Õppijakeskse ja uuen- võtmisi. Tunnustussüsteem on kaheta- Pidulik üleandmissteremonia mestega suhtlemine, võimaluste piires dusmeelse kutsehariduse arendamine sandiline: regionaalne ja üleriigiline toimus 21. jaanuaril Tartus Vanemuise abi andmine, nõu andmine, ärakuula- ning elukestva õppe võimaluste laien- tasand. teatris peetud tänuüritusel. mine.” damine”. 4 KODULUGU Jaanuar 2011

ke, alates eestimaistest talulilledest ja kirjutades hakkab suu vett jooksma… lõpetades eksootiliste ja ekstravagant- Loo kirjapanija nelja-aastane Simuna Naisteklubi suvemeenutus sete taimedega. Maitsekalt kujunda- poeg pidas reisi vapralt vastu. Kodu- Õues valitseb tõeline talv. Sügavad lu- tud istumiskohad, purskkaevud, las- teel mõnest kenast hoovist mööda sõi- mehanged, pikad jääpurikad, tuisk, te mänguplatsid … tegelikult ei ole tes juhtis reisseltskonna tähelepanu: sula, libedus, pimedus. Seda, mis seda võimalik kirjeldada. Seda peab „Vaadake seal on ka ilus aed!“ moodi näeb välja üks ilus ja päikese- ise nägema. Igatahes on need inime- Järgmisel käigul aiatarvete paisteline päev, ei mäleta vist keegi. sed väga töökad. kauplusse olin sunnitud talle ostma Kuid see-eest on igal inimesel, kes Pärast kaunist aiaelamust pää- väikese metallist aiakäru ja tänava- vähegi labidavart käes hoida suudab, sesime lõpuks ka merre! Nii sooja me- pühkimise harja. Ja need riistad olid olemas kutselise lumerookija kvalifi- revett kui tol suvepäeval, ei ole mina töös kuni lume tulekuni. katsioon. oma elu sees veel kogenud! Pladista- Tagasi reaalsusse ehk talve tul- Ühel esmaspäevasel varahom- sime seal seni, kuni kõhud tühjaks läk- les, soojas köögis kuuma teed juues ja mikul garaaþiuksi lumehangede alt sid. Meie ekskursioonijuht Maie palus küünlaleegi võbelevat valgust vaada- lahti kaevates kirun lumerookimist ja meid veel enne ärasõitu enda poolt tes, ei oska veel öelda, kas homme tu- mõtlen tagasi suvele, murule ja mu- korraks läbi astuda. Veel kord saime leb jälle lund rookida või pääseb nii- runiitmisele. No on ikka kena tegevus meeldiva üllatuse osaliseks: pererah- sama tööle. Nädalavahetusel peaks - annab puha planeerida teist - reede vas oli katnud meile õhtusöögilaua. kindlasti suusatama minema, sest talv õhtusse või koguni laupäeva. Muru ei Meie, näljased nagu hundid, lasime on ju tore, lumi on nii puhas ja valge kasva sugugi ootamatult nii suureks, hea maitsta kodus valmistatud jogur- ja külm. Suvel, kui on +33 kraadi, siis et hommikul autoga väravatest välja, til, soolaheeringal, värskel hapukurgil on tore jälle sellest unistada. tööle ei saa… Samuti pole vaja kollee- ja mustal leival. Isegi praegu seda lugu Kaja Põldmaa gile helistada, et näed sihuke lugu: „Jäin heina sisse kinni, jään hiljaks, he- naudime silmailu, mida teised on tei- meie giidiks linnas osutus tema endi- listasin mehele, varsti tuleb niidab mu nud. Aga see on ainult üks päev. Kui ne kursusekaaslane Sirje EPA päevilt. välja… Sa ole hea, vaata, mida mu eest reis läbi saab, on kõigil peakesed hea- Nad polnud kohtunud pea neliküm- teha saad!“ dest ja ilusatest ideedest pungil ja juba mend aastat, kuid hääle järgi tundsid Nii seal hangede vahel lume- järgmise päeva ennelõunaks on käed teineteist! Käisime ka kuulsal Kronks- labidaga mütates unistan uuest suvest aias mullaseks tehtud. Samuti on nai- kaldal. Võrratu merevaade! Kohali- ja meenutan eelmist. Mõte läheb aia- sed jõudnud jagada oma meesinimes- kest vaatamisväärsustest külastasime reisidele. Nimelt on Simuna Naiste- tele käskusid missugune kivi teise ka endist prügimäge, mis on kinni klubil kujunenud tore igasuvine tra- paika tõsta, kust puu välja juurida või kaetud ja kuhu on ehitatud vaateplat- ditsioon - külastada kauneid aedu. hoopis uus istutada. vorm. Samuti heitsime pilgu peale Algul piirdusime lähiümbruse kodu- Möödunud kuumal suvel käi- hüdroelektrijaamale ja vastavatud aedadega, kuid nagu ütleb vanasõna sime kaemas Kunda linna keskvälja- noortekeskusele. Noortekeskuse hoo- „süües kasvab isu“. Nüüdseks oleme kut ja kauneid koduaedu. ne ees on väga atraktiivne ja ainulaad- jõudnud Lääne-Virumaa ilusamatele Reisiseltskonna moodustasid ne mänguväljak. koduaedadele pilgu peale visata ja Virve, Silvi, Leie, Terje, Maie, Anne, Edasi sõitsime Mahu külla. kiikame juba linnade parke ja haljasa- Ene, Mary, Jana, Riina, Reet, Kaja ja Sealse elu-oluga viis meid kurssi lasid. Kaarel Gustav. Seal nautisime silma- proua Maie. Tutvusime Mahu küla- Meie tubli ja toreda esinaise ilu, mida meile pakkusid väga kaunid majaga ja -inimestega. Kaesime Mahu Reet Maadla juhtimisel ja eestvedami- ja hooldatud hekid ning hoolikalt pöe- küla pärli - perekond Hõimu koduae- sel koguneme me ühel kindlal kokku- tud ja kastetud muru. Kunda linnas da. Selles imelises aias ringi liikudes lepitud päeval Simuna rahvamaja ette, nautisime ka lõunasööki. Üks meie tekkis tunne nagu ei olekski enam Maa nii kolm kuni viis autotäit aiahuvilisi, toreda seltskonna liikmetest oli kuna- peal, vaid suisa paradiisiaias. Selles heatujulisi ja ilusaid naisinimesi, et gi Kundas koolis käinud - tema jaoks aias oli väga palju erinevaid taimelii- Mahu-Kunda kandi kaunid koduaiad elada üks päev iseendale. Unustame oli see nostalgiline retk. Teist meie gru- oma igapäevakohustused ja läheme pi liiget tabas aga meeldiv üllatus, sest ja tunnustusväärne. Siin Erich Meerjat toimusid huvitavad kir- jandusõhtud, käis koos Märt Meos - 130 kirjandussõprade selts- mälestades kond, kohtuti kirjanike- Olulise panuse Väike- ga, peeti kirjanduskoh- Maarja haridusloosse ja 07.01.1931 - 13.06.2005 tuid, kirjutati arvutul seltsiellu andis Märt Meos. hulgal tööplaane ja veel Ta sündis 16.jaanuaril Erich Meerjat mäletavad eakamad rohkem aruandeid, kõik 1881.a. Viljandimaal Tar- maarjalased kui pikka, veidi kühmu kavandatu sai ju ka ellu vastu vallas talupoja peres. hoidva seljaga, tasase ja targa jutuga viidud. Vähe aega ei võt- Kooliõpetajaks hakkamine meest, kes üle 30 aasta kohalikku raa- nud ka kirjatööd ja uuri- oli suuresti paratamatu, matukogu juhatas. mused, osavõtt kirjan- sest perekonnas oli kuus Palju aastaid olin ma raamatukoguhoidja dusvõistlustest. Üheks poega ja üks tütar. Kõigile kultuuriloolises alevikus. põhjalikumaks uurimu- isatalus tööd ei jätkunud. Endist vaimu seal katsuti hoida, seks võib pidada artiklit Võimaluse riigi kulul hari- siiski rohkem kerkis ausse “Meie rajoon ilukirjan- duse saamiseks andis Tar- raha ja rikkus. duses”, kus tuntud kir- tu Õpetajate Seminar. Pä- Tagasivaade, 1986 janike loomingust on lei- rast kooli lõpetamist töötas Tema arukad artiklid ilmusid tud paiku või legende- M.Meos Saaremaal Vana- ikka kohalikus ajalehes, sekka ka rajoo- lugusid Virumaalt. Näi- Löve ning seejärel Viljandi- ni- või vabariiklikes lehtedes. Kirjuta- teks Fr. R. Kreutzwaldi ja maal Kärstna ministeeriu- da oli kodukandi sündmustest, kultuu- M. Underi kirjutised mikoolis. Väike-Maarjasse riväärtustest ja probleemartikleid ka Porkuni preilist, Väike- tuli M.Meos 1907.aastal, raamatukogundusest. Alles hiljem hak- Maarja aineid leiab Ja- mil ta valiti siinse kihelkon- kasid leheveergudel ilmuma tema luu- kob Liiva näidendis nakooli juhatajaks. Samal letused. Väike-Maarja muuseum talle- “Kolmat aega vallava- aastal surnud Jakob Tamm tab tema esimesi luuletusi ja päris suurt nem” ja “Onu Anton”. Jakob Tamme “Erich Meerja oli rahvapoeet selle sõna sai omale väärilise mantli- fotokogu, sest Erich Meerja üks hobi- inspireeris Ebavere mägi. Veel on ni- otseses mõttes - kõrge hingekultuuri- pärija nii kooli- kui seltsi- dest oli pildile jäädvustada Väike- metanud oma loomingus Virumaad ja ga aus ja elutark vaatleja,” ütleb tema töös. Seega pidi koolide kontrollimise ja õpe- Maarja elu-olu. Väike-Maarjat Juhan Liiv, Osvald Too- kohta Urve Tinnuri. Erich Meerja värs- Juba Kärstnas oli M.Meos osa- tajate juhendamise kõrvalt ka vanema- Sa Väike-Maarja ikka püsid meeles, mingas, Eduard Vilde, Manivald Kesa- side luulekeele ja kujundite taga on rah- lenud seltsielus. Väike-Maarjas jätkus tele loenguid pidama. Trükisõnas ilmu- su süli helkjaid mälestusi täis… maa, Uno Laht, Tõnis Lehtmets, Ott vapärast ütlemist, elulisi seiku, sõna- tema ühiskondlik tegevus. Ta oli Lae- sid M.Meose metoodilised kirjutised ja …Siit võrsund visa haritlaste sugu, Kool ja teised. vigureid. Ta on ammutanud ainest ko- nu-Hoiuühisuse asjaajaja ja raamatu- õpikud. kes oma rahvale nii palju andnud. Sellegipoolest oli ta murelikult tõde- halikest pärimustest, loodusest, tunneb pidaja, Kaubatarvitajate Ühisuse kas- Kõigele lisaks jõudis M.Meos Eduard Leppiku järel võib pi- nud, et: aukartust elu ja kõige elava ees. sapidaja ning üks Põllumeeste Seltsi tegeleda kooliaedade rajamisega. Väi- dada Erich Meerjat üheks Väike-Maar- Vähe sain ma küll raamatuid hoida Nägemuslik, 1987 maja ehitamise mõtte algatajaid ja el- kemaarjalastele oli eeskujuks tema jat kõige põhjalikumalt tundvaks ini- mõttes ja käes. Süttis punase raamatu punane tuli, luviijaid. enda koduaed. meseks. Tema tõsisem kodu-uurimis- Rohkem oli sebimist raamatu ümber, kui Virumaa maastiku lehekülgi Väike-Maarja kihelkonnakooli Tänu oma väsimatule tööle alane töö algas juba 1950-ndate lõpul, ikka oli (kas ka jääb?), liig hoolimatult keerasid juhataja ametisse jäi M.Meos 1919.a. andis M.Meos suure panuse Väike- kui ta hakkas kodulooalast materjali tähtsaimaks näitajaks plaaninumber. kauged, võimukad käed. detsembrini. Kuna sama aasta sügisest Maarja ja Virumaa haridusellu. Kõike koguma ja bibliografeerima. Lõpuks Ikka küsiti, Põdesid põllud, uinusid õued. oli kihelkonnakool muudetud güm- seda ei hinnatud nõukogude okupat- kogunes kodulookartoteeki üle 1700 miks nii väike on hõlve Kaevud ja allikad naasiumiks, tuleb M.Meost pidada siooni aastail. 1944-1951 töötas ta Väi- kaardi. Koostatud sai hulk albumeid ja ja kas loetakse igas peres nutsid oma silmad kuivaks gümnaasiumi esimeseks direktoriks. ke-Maarja Keskkooli vene keele õpeta- lõigete mappe koduloolistest artiklitest. ka põlvest põlve? vigastatud elusoonte pärast. 1919.a. kinnitati M.Meos Virumaa koo- jana. 1951.aastal tembeldati juba 70- Tema tegevus Väike-Maarja kultuuri- Mudapõletikus laugude vahelt linõunikuks. Sellesse ametisse jäi ta aastane õpetaja kodanlikuks natsiona- loo jäädvustamisel oli imetlusväärne, Tagasivaade, 1986 vaatasid nad järele inimestele, 1944.aastani. Nõuniku ülesandeks oli listiks, jäeti pensionist ilma ja aeti oma olles samal ajal ka ise üks kultuuriloo Esmakordselt trükiti tema luu- kes suure varanduse otsast koolitöö üldine juhtimine ja kontrolli- majast välja. Kuni pensionile jäämise- teostajatest. Samas oli ta ka väga huvi- letus ära 1957. aastal. kaugemale veerema hakkasid. mine. Esialgu oli olukord hariduses ni 1957.aastal töötas M.Meos Simuna tav jutustaja ja ekskursioonijuht. Sellest ajast ilmub ikka siin-seal Mure toonis tumedaks küllaltki trööstitu - koolimajad olid va- 7-klassilises koolis. Oma maja ta enam Head tunnid, ootan teid, et jälle minna igal aastal mõni luuletus või jutuke. erkpunased koldesuud, nad ja remontimata, ei jätkunud õpe- tagasi ei saanudki. Viimased eluaastad rearadu käima mõnes meistriteoses. Järjest enam võttis ta sõna nii olmelis- krambitas uksed. tajaid, kasutati iganenud õpetamisvii- veetis teenekas pedagoog sugulaste Ah seda sõnamõnu, kirkaid mõtteseo- tel teemadel kui kirjutas oma südame- Püüdsid siis pinevil linnas se. Kõikide nende raskustega tuli tege- juures Viljandis, kus ta suri 1.märtsil seid valu värssidesse. ja janusel maal kinnitada kanda leda, lisandusid probleemid lapsevane- 1967.aastal. ja elevusest tulvil kokkupuuteid! Erich Meerja sulest on ilmunud võõras keel ja meel. matega. M.Meos oli sunnitud nentima: Märt Meose töö emakeelse koo- kuus luulekogu: “Tagasivaade”, “Il- Rändrahvas pettunud pealegi: “Loomakasvatuse kõrval, millele suurt li loomisel sai vundamendiks tänasele Raamatuga, 1981 mavaatleja”, “Mäe kutse”, “Liivakella piima ja mett siin ei voola. rõhku pandi, oli laste kodune kasvatus hariduselule. Erich Meerja tegevus Väike-Maarja raa- helin”, “Päevaring ja tähekiir”, “Õuna- Uued tulijad teel… miskipärast päris unarusse jäetud”. Reeli Freiental matukogus oli juba tol ajal tähelepanu- puud üle aia”. Irma Raatma Jaanuar 2011 PERSOON 5

välja. Tore ja jälle midagi uut! Kujundab, otsib, meisterdab ise Lili puhub leegid lõkkele kostüümid ja dekoratsioonid Lapsed ei ole mitte anumad, mida tu- paremaks kontakti loomiseks õpetaja- Kostüümide jaoks pole Lilil ol- leb täita, vaid leegid, mis tuleb lõkkele te ja vanemate vahel. Tõmbame nii lap- nud kahju katki lõikuda isegi mõnd puhuda. Nii on öelnud Fraçois Rabelais, sevanemad ühisele lastekasvatamis- omaenda riideesetki. Nii mõnigi pusa renessansiaegne Prantsuse luuletaja, liinile. Meile meeldib, kui ka lapseva- on olnud just õigest materjalist vajalik- preester ja arst. nemad tulevad meie mõtete ja tegemis- ku värvi ja seepärast hea ürituse nimel Väike-Maarja lasteaia õpetaja tega kaasa, annavad omapoolset huvi- ohverdada tulnud. Lili Guitor särab lasteaiaõpetaja tööd tavat nõu. Esmaseks kontakti loomise Aastate jooksul kogunenud en- tehes ise ja tema käes löövad lapsedki viisiks on silmside lapsevanemaga, daõmmeldud kostüümidest lausa oma leegitsema. naeratus. Teine inimene tabab ju kohe kostüümiladu, mida teisedki kolleegid Lili Guitori kõrval hoolitsevad ära, kas on soov vestelda või ei. Naera- on saanud kasutada. Terve kastitäis nende 16 kolmeaastase eest veel las- tav silmside on nakkav! loomade peakatteid on ka rühmaruu- teaiaõpetaja Jaanika Ojalo ja õpetaja Mõned kasvandikud on ainult mis lastele igapäevaseks mängimiseks. abi Elve Nõgene. veidi aktiivsemad ja avatumad ning Pesukorvi täis säravaid, läikivaid kar- soovivad rohkem lähedust ja suhtle- nevaliriideid sobivad moeetenduseks. Elu siht paigas lasteaiaeast mist. Vägisi ei saa kedagi sülle võtta ja Need on lastele eputamiseks ja tralli- Lili Guitor: Arvan, et asi vist on geeni- suhtlema sundida. Kui laps tunneb, et miseks - loovust tuleb ju kuidagi aren- des! Juba minu ema oli Väike-Maarja ta on valmis sinuga kontakti võtma, dada. lastesõimes algul kasvataja, hiljem aas- küll ta siis kuidagi märku annab. Õpe- Lili: Kostüüm on tähtis komponent! taid juhataja. Mina käisin lastesõimes taja sisetunne ütleb, kuidas last julgus- Kui panen mõne aravõitu või nõrga kasvatajatel abis ja suvel asendamas, tada ja tema soove täita. häälega lapse kaunisse kostüümi, siis olin siis vist 12-aastane. Lasteaiaga olen Mul pole olnud lemmiklapsi. ei pane vaataja enam tähelegi lapse seotud maast madalast ja sellest on ku- Pean igat last täheks ja tähtsaks. Mäle- nõrka häält, vaid vaatab huviga tege- junenud mulle südamelähedane töö. tan peaaegu kõiki oma kasvandikke. laskuju- näitleja tegutsemist. Lapselgi Olen kogu aeg lapsi kantseldanud. Kui Mõni on ka meelde jäänud millegi eri- on hea ilusas kostüümis oma osa täita. minult lasteaiaealise tüdrukutirtsuna lisega: nalja tegemisega, vaimukate Kuidas kõige nooremaid lapsi küsiti, kelleks tahad saada, siis vasta- kommentaaride ja ütlemistega, aruku- julgustada? sin ikka - lasteaiakasvatajaks! Nii oli sega, tagasihoidlikkusega, näitlemise- Meie kolmeaastaste jaoks oli kirja pandud ka minu lasteaia lõputun- ga, mõne krutskitükiga jne. jõulupidu esimene suurem pidu, kus nistusele. Elu siht oli paika pandud. Rühmatööd kergendavad nad esinesid. Kõik lapsed ei ole ju jul- Paremat tööd ei olegi! See sei- rühmareeglid ged. Tegime veidi eeltööd, ikka kava- sukoht ei ole aegade jooksul muutu- Need on kõigile võrdselt täitmiseks, lust appi võttes. Küsisime neilt, kes ta- nud. hoides ära arusaamatused ja kellegi hab olla superstaar? Kõik tahtsid. Kas Olen ka ise kunagi Väike-Maar- eelistamise. Need annavad ka rohkem superstaarid kardavad ja jooksevad ja lastaias käinud. Minu tolleaegsed ko- kindlustunnet lastes endis. Reeglid on kohe emme juurde? Loomulikult ei getud lapse pilgu läbi mälestused ai- riietusruumi seinal trükitähtedega kir- karda! Lapsed andsid meile vastuseid, tavad mind nüüd õpetajana oma kas- jas. Kolmeaastased mürsikud teavad mida tahtsimegi kuulda. Mõned näod vandikke paremini mõista ja mitmeid neid peast, ilma lugemata. Nad teevad kiskusid esinemise ajal küll veidi viri- Lili Guitor ja Jaanika Ojalo poodiumil. Hilje Pakkaneni foto. tegevusi huvitavamaks muuta. Senini tähtsa näo pähe, veavad näpuga värvi- laks, kuid lapsed olid vaprad, kõik ju on mul hästi meeles oma lapsepõlve lisi ridu ja imiteerivad lugemist, jättes tahtsid olla superstaarid! krutskid, lasteaia tegemised ja mängu- mulje, et nad “päriselt” oskavadki lu- Sind teatakse kui aktiivset inimest daid, mis hoidsid lumetükke kinni. gu lastevanematel ja lasteaial enam nii kaaslaste kiiksud, mis tundusid siis geda. isetegevuses (näiteringis). Kust sa Kuigi lapsed kraabiti trepi peal luuaga põnevad ja palju huvitavamad. Oluline on olla lastega ühel liinil ise esinemisejulguse võtad? pikki “tööpäevi” ei ole. Emapuhkust oli vanasti pärast pealaest jalatallani üle, rippusid lume- 1980. aastal läksin pärast Väi- Lasteaiaõpetajal tuleb tihti kä- Pealtvaatajad õnneks ei ham- tükid ikkagi riietel, mis siis ahjusoojas lapse sündi kuni kaks kuud. Seejärel ke-Maarja keskkooli lõpetamist Rakve- puli maas laste mängudes osaleda, las- musta ja õigel ajal tuleb ära astuda. Aga sulasid ja põranda veest lainetama pa- pidi ema tööle minema, et tal ei kat- re Pedagoogikakooli õppima, sain kohe kuda ka vahel laste tasandile, et olla improvisatsioon on üks kuldaväärt nid. Tänapäeva laste riidematerjalid on keks tööstaaz ning teda ei peetaks luu- kolmandale kursusele. Tegin eelneva- usutavam mängukaaslane, võita sõp- võte! Kui esimene lause on öeldud, superhead, tol ajal kandsid lapsed ras- seriks. Nõukogude aeg väärtustas töö- te kursuste nõutud eksamid ära ja pä- russuhteid ja usaldust. Samas ei tohi oledki mäel ja tunne tuleb pärast. Pa- ke voodriga villaseid mantleid ja kasu- tavat naist. Kahekuused imikud viidi rast neljanda kursuse lõpetamist hak- unustada täiskasvanu piiri, et olla ees- bin on siis, kui midagi väga täpset ja kaid. lastesõime, kus emad käisid võimalu- kasingi lasteaiandusega pihta. Esime- kujuks, õpetada uusi teadmisi ja kujun- sõnasõnalt on vaja tsiteerida. Kui võ- Kuna telekast sai vähe lastesaa- ne töökoht oli suunamisega Vao laste- dada positiivset käitumist erinevates tad kõike positiivselt, siis on ka teised se korral kiiresti lõunavaheajal oma tit- te imetamas. teid näha, siis käidi teisipäeviti kella aeda, kus töötasin kaks aastat, kuid olukordades. Näiteks talvel mängisime positiivsed. See on nakkav! nelja ajal multifilmiseanssidel. Viie ko- Laste vastuvõtmisel lastesõime hing ja koduigatsus tõmbasid mind lumehunnikute otsas ronides, et oleme Isetegemine on pärit kooliajast, pika eest näidati tunni aja vältel um- hommikuti kraaditi ja vaadati spaatli- magnetina ikka Väike-Maarjasse. Kui mägironijad. Kelguga mäest alla sõites mil sai kogu aeg midagi tehtud - nais- bes 6-7 vene multikat, mis olid ikka ga kurku, küsiti kõhu kohta (on kor- avati uus lasteaed, olingi Väike-Maar- vaatavad lapsed täpselt järele, kas õpe- tepoksi, revüüd jm, ikka teistmoodi või õpetliku ja patriootliku sisuga. ras). Kõik andmed kirjutati üles. Poti- jas tagasi. Mulle anti tühi rühmaruum, taja oskab ikka pöördeid teha, märkab midagi sellist, mille peale teised polnud Laps õues ja looduses - toas oli seinal graafik, kuhu märgiti, vajalikud mööblid, materjalid ja muu kaaslasi mäest üles tirida. tulnud. Saime siis kooskäkerdamisest siingi on ajaga palju muutunud mida laps päeva jooksul välja lasi. inventar ning kõige tähtsam - uued kas- Laps õpib mängides rõõmu tunda ja kui tagasiside oli hea Aastakümneid tagasi võimal- Sõimeealised lapsed ei tohti- vandikud! Siiani mäletan enda sisemist Teada on, et lapse kiire kohanemine ja või kiitev, tuli ka julgust juurde. das metsade lähedus ja rohkus lastel nud rühmaruumi koduriietega minna. ärevust, kõikide laste nimesid, nende edasine toimetulek koolis on otseselt metsas onne ehitada, ronida, oksi mur- Asutuse poolt olid kohustuslikud va- iseärasusi, muresid, rõõme ja lasteva- seotud sotsiaalsete oskuste ja positiiv- Sa oled nii kaua lasteaias olnud, et da, vabalt liikuda. Metsad kuulusid rii- hetusriided. Tüdrukud kandsid laste- nematega koostööd. se enesehinnangu kujunemisega koo- oled õige inimene, kelle käes küsida, gile ja keegi ei huvitunud, mis seal pa- aias kleite, trippidega pihikuid, sukki Edaspidised tööaastad on möö- lieelses eas. Et kooliks valmis olla ja mis on lasteaias ja laste juures aasta- rasjagu toimus või kes seal käis. või põlvikuid, poisid aga traksidega dunud kõik siin lasteaias ja kogu aeg selleni jõuda, ongi lasteaias võimalus tega muutunud? Praegu viibivad lapsed metsa- lühikesi pükse ja pikkade varrukatega ühes ja samas rühmaruumis. Mul on koguda julgust ja oskust eneseväljen- Aastate jooksul on põhimõtted des palju vähem. Enam pole alles selli- pluuse. olnud siin õnnelik „tööpõld“ ja toredad damiseks, õppida kasutama loogilist ja töö olemus ajast aega jäänud ikka seid kohti ega metsigi. Lasteaia rühmaruumiks oli üks töökaaslased. Hea sõnaga meenutan mõtlemist ja loovust, endaga igas olu- samaks - valmistada lapsi kooliks ette Meile meeldib käia lasteaia lä- tuba, kus tehti kõike: magati, mängiti, õpetajat Sirle Aosaart, kellega koos sai korras toimetulemist. nii vaimselt kui füüsiliselt. Et lasteaed hedal asuval Maasikamäel. See on üks söödi, lauldi, võimeldi. Lastesõimes oli palju huvitavat laste jaoks organiseeri- Kuidas te seda kõike lastele on alushariduse omandamist võimal- põllukividest ja tugevast maapinnast ainult suurte rühmas eraldi imeväike tud, õpetatud ja kogetud. õpetate? dav õppeasutus, siis käib töö lastega oaasi meenutav koht keset põldu, kus söögituba. Praegu on mul superasjalik, Ikka mängides, pidudega, õp- riikliku õppekava järgi. Lapse kooliks kasvavad juba noored puud. Hea on hakkaja ja väga tubli paariline Jaanika pekäikudega, vaatlusi tehes ja katseta- ettevalmistamine ei ole ainult tähtede Lastesõimes tassiti õuest kae- vust käe otsas kogu vajaminev vesi nii vaadata, kuidas lapsed loodust uuri- Ojala, kellega rabeleme ühel lainel ja des. Hea koht lapse jaoks kogemusi ja numbrite selgekssaamine, vaid ka vad. Nad muutuvad rahulikeks, asjali- kööki, laste pesuruumi kui potitamis- mõistame teineteist poolelt sõnalt. Tihti saada on peod, kus lapsel tuleb end suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslas- keks, omapäi tegutsejateks, katsetaja- ruumi. Vesi tuli käsitsi ka pumbata, tuleb ette, et mõtleme samal ajal ka proovile panna suhteliselt võõra selts- tega, võõras keskkonnas toimetulemi- teks, uudishimulikeks maailma avas- hiljem saadi majja veetorustik, mis aga samu mõtteid. Hea paarilisega on tore konna ees, kogeda julget ülesastumist ne, enda eest seismine, erinevate tee- tajateks. Lapsed tahavad ka ise initsia- kippus talvel jäätuma ja rikki minema. “tiimitada”, nii et tuled tööle ikka “lusti ja enese oskuste demonstreerimist ka made ja oskuste valdamine, arutlemi- tiivi üles näidata, uurida - see on neile Tol ajal olid metallpotid ja kuiv- ja lauluga“. Väike-Maarja lasteaias on oma pereliikmetele. ne, osav liikumine, muusika ja rütmi väga arendav tegevus. Hoiame neil sil- käimlad. Kui pühkimiseks kasutati ko- hästi toetav ja mõnus kollektiiv. See on Mulle meeldib pidude stsenaa- tunnetamine, ujumisoskuse omanda- ma peal. Oleme Maasikamäel näinud suur väärtus, mida tuleb hinnata ja riume ja kostüüme välja mõelda. Minu mine, looduse muutumise jälgimineja dudes ajalehetükke, siis lasteaias han- kis juhataja suurte raskustega linnast linnupesi, leidnud sisalikke ja huvita- nautida. Seda on meie lasteaia kohta pidude põhielement on loovus. Kuidas seal orienteerumine jne. Kõik teadmi- vaid kivikesi. Ma ise olen kivihull ja eks peopesasuurusi kirjapaberipaksusi val- öelnud külastajad teistest lasteaeda- pidude ideed sünnivad, on raske öel- sed ja oskused omandavad lapsed minu väike kiiks ole nakatanud ka lap- mislõigatud lehti, mida tuli enne kasu- dest. da, mõnikord mõnd lugu või fraasi mängides. Enam ei nõuta lasteaialt tun- si. Maasikamäel laseme lastel ka oma- tamist pehmeks kortsutada, et need Ühel liinil nii laste kui nende kuuldes, teinekord öösiti. Jaanika mõ- nipaani, kuid teadmiste andmise paga- päi ringi joosta. Enne paneme paika veidigi midagi imaksid ja peput katki vanematega nikord küsib mu une järele tagamõtte- sit on küll kergitatud. piirid ja reeglid, kuidas ja kus nad lii- ei kraabiks. Lili ja Jaanika on ise kujundanud oma ga, kas mul mõni järjekordne hea idee Lapsed on muutunud kasvult kuda võivad. Hüüde peale tulevad kõik Kui laps kauem puudus, nõuti rühmaruumi. Seinad on rõõmsalt vär- pole öösel pähe turgatanud. pikemaks. Näiteks see punane kleidi- vägagi kiiresti õpetaja juude. selle kohta iga kord arstitõendit. See viküllased, üht seina kaunistavad Lili Ise oleme samuti osalised näi- ke (näitab) on olnud seljas kunagi viie- Kui ka loodusesse sageli ei vabastas lasteaiamaksust ja teatud ajal joonistatud pildid. Avarust annab rüh- dendis, et märkamatult osalisi aidata. aastasel, praegu mahub selga kolme- jõua, siis liikuda meile meeldib iga ka analüüside andmisest, mis pidid maruumile otsaseina ehitatud trepiku- Lapsi juhendades teeme endale ka aastasele. Tänapäeval on lapsed roh- päev, kui vähegi ilm seda lubab. juline poodium, kus lapsed saavad esi- kindluse mõttes spikrid, kuid enne esi- kem arenenud, nad julgevad oma tõendama, et laps pole vahepeal enda- le mõnd nakkuslikku haigust hanki- nemisi harjutada ja vestlusringis kõr- nemist kaovad need tavaliselt suure tõekspidamisi kaitsta ja iseloomuoma- Lõpetuseks gustes viibida. Poodiumi astmed on sahmerdamise peale ära ja ikkagi tu- dusi välja näidata. Nad on tugevad isik- nud. Magamiseks laoti tuba raame Meele teeb rõõmsaks, kui lapsevane- samal ajal kasutatavad suurte sahtlite- leb iga kord improviseerida. Kui ei pea sused. Ka lastevanemate teadlikkus on mad meie tegemiste vastu huvi tunne- täis ja pärast puhketundi virnastati na, kus hoitakse väiksemaid lavastus- teksti tsiteerima, siis tuleb kõik palju kasvanud, nad on rohkem huvitatud vad ja meiega ühes mestis on. Siis on need uuesti seinakappi. See oli üsna ja ehitusmänguasju. vabamalt ja loomulikumalt välja. Meie meie tegemistest ja laste arendamisest. kergem ja toredam lapsi õpetada, kas- raske füüsiline töö ja nõudis oskust Suures rühmaruumis on re- näitemängudes ei tule lastel sõnu ja Tänu meediale ja muutunud maailma- vatada, järjepidavust säilitada, tekki- mahutada seinakappi terve toatäis mondi ajal välja ehitatud eraldi nukku- fraase täpselt pähe õppida, aga nad le on lapsed nõudlikumaks muutunud. nud probleeme lahendada ja laste kas- magamisraame. Magamise ajal hõiva- de magamistuba, kuhu viib veerand peavad teema sees olema ja oma sõna- Laps ei lepi iga asjaga. See on elus eda- vamisest koos rõõmu tunda! sid raamid kogu toa pinna, vabaks jäi korrust ülespoole kolmeastmeline dega vajaliku edasi ütlema. Teemasse siviiv jõud. Lasteaed on lahe aeg - ära maga puust trepp. Lastel on võimalus seal ka sisseminek pole lastele raske. Näiteks Aja jooksul on eriti palju muu- ainult kasvataja teerada. Ruumides oli kõikjal ahiküte. seda maha! Vanemaks saad kogu aeg, turvaliselt omaette olla. mängisime Punamütsikest, seda mui- tunud lasteaia majanduselus ja olmes. tahad või ei taha! Kui ei ole lapseeas Riideid kuivatati ahju külge haagitud Lili: Otse garderoobist saab ust avama- nasjuttu on ju kõik kuulnud. Võtsime 60-70-ndatel kestis riigitöölise tööpäev mängitud ja rapsitud, võime olla vanas konksude otsas. Lapsed kandsid tol ajal ta rühmaruumi, sest ust ruumide va- mõned asjad ja peakatted - kõik muu õhtul kella 18-19-ni, see tähendas las- eas hoopis üpris lapsikud! talvel õues villaseid karupükse ja kin- hel ei olegi. Selline avatus on mõeldud tuli sujuvalt, lapsed ise mõtlesid sõnad teaias tööd kella kaheksani õhtul. Prae- Lili jutul käis Hilje Pakkanen 6 KODULUGU Jaanuar 2011

kaevandustesse, vasta- valt süüle; vaeste pi- Arhiiv on ammendamatu. Uusi mestatud inimeste jäle karistamine, seal pole fragmente Krusensternide puslele ainult Mahtra talupo- jad, vaid veel rohkem Tähelepanuvääriv teema on Adam mäng nii lihtsaks, kutsudes välja avalik- dalt ja kaugelt ning nagu kirjutatakse ja ümbruskonnast Pealt Krusensterni enda ning suguvõsaliikmete ke vaenlasi, sealjuures vaenlasi, kelle poo- nagu näitab uurimine, on see talupoega- vaatama on käsutatud suhtumine kohalikku põlisrahvasse XIX lel on õiglus ja ajavaim! Aga asjad käivad de ammu ette valmistatud plaan olnud, talupojad kõigist mõi- sajandil. Ei keskendu pikantsevõitu kü- kord juba oma rada ning taas leiavad kin- ennast vabaks ja maa isandaks teha, kus- satest, ka Järlepast. simusele, kas auväärse admirali abikaa- nitust ühe väga kogenud riigimehe ning juures nad lootsid oma olulisele ülekaa- Vend Theodori sa äkki maarahvaga seotud polnud - sel- ajaloouurija sõnad: Veel kunagi pole üks- lule. Muidugi telegrafeeriti Peterburi, sõ- kirju on üldse vähem, le oletuse eest sain juba ühe peapesu. Siis- ki poliitiline korporatsioon oma mõju javägi tuleb korda looma, aga kui talu- veel vähem ja lühemalt ki on kahtlane, et Juliane Taube sünniaas- kaotanud teisiti kui omaenese süü läbi.” poegadel peaks tõsi taga olema, on neil on neis juttu talupoega- ta. Taubede genealoogia järgi 1784 22.juu- Kas tänu Baeri ja teiste mõjukate igatahes ülekaal, aga puuduvad korrali- dest, siiski väärivad ni, Krusensternide genealoogias aga 1780 pealinlaste sekkumisele, aga lõpuks sai kud juhid ja vastav relvastus. Neil olid needki repliigid tähele- 22.juuni, kusjuures vähemalt Rapla kiri- seadus siiski vähem drastiline, kuigi see kaikad, sõnnikuhargid jmt., nende seas panu. 13. augusti kirjas kuraamatus tema sündi pole kummalgi lõpuks ikka kedagi ei rahuldanud ja viis on palju puhkusele lastud soldateid. Pal- teatab ta, et on juba kaks aastal registreeritud, küll aga on seal ilm- Mahtra sõjani, millega on omal moel seo- jud on kinni võetud ja uurimine ei lõpe nädalat Tallinnas, kus selgelt tagantjärele tehtud sissekanne lee- tud Karl Friedrichi pojad Theodor ning niipea. Peaks meid sõdureist säästetama, asub Napolist tagasi ru- ritamise kohta. Kuid sünniregistris on Alexis. Nimelt annab nende kirjavahetus need ajavad talumehed iseäranis vihale. tanud kindralkuberner 1780.a 22.juunil sisse kantud Ranna Jüri huvitavat lisateavet sündmuste kohta. Pae mõisas on aga 200 meest, ka seal tõr- Suvorov, et talurahva- tütar Els, kelle vaderiks on pr Krusenstern, Kõige selle tõttu pole vist päris guti tööd tegemast, mida meil veel pole küsimus käsile võtta. ja sama perekonna vaderiteks on huvituseta tutvuda väljavõtetega EAA-s juhtunud, kuigi neilgi ei puudunud taht- Paljudes mõi- Krusensternid olnud ka edaspidi. Küllap Krusensterni fondis leiduvatest kirjadest. mine oma kohustustest keelduda”. sates olid rahutused ses suhtlesid ka lapsed omavahel. Teine hu- Need on kirjutatud Mahtra lähedal asu- Kirjale 22. juulist on lisatud leht, mõttes, et keelduti tege- vitav nüanss on see, et Krusensterni fon- vast Järlepa mõisast Tiflisi seal tsiviilku- et jutustada, kui rahutu siinses provintsis mast teatud abitegu, Ajaloolane Malle Salupere esinemas Kiltsis 2010.a dis Peterburi Sõja-Meremuuseumis lei- berneri kantseleiülemana töötavale Alexis talurahvas on. On alanud palju arretee- aga politseimeetmed sügisel. Foto: Ellu Moisa dub Juliane Krusensterni kirjavahetus von Krusensternile, kirjutajaiks ema rimisi talupoegade seas, aga kellegi üle on kõik jälle rööpasse Kroonlinnas nähtavasti alamohvitserina Sophie Aurora (1785-1879, sünd. v. pole veel kohut mõistetud, seepärast ei viinud, piisas vähesest sõjaväest ja kasa- me Jüriööst), et pidada seda fantaasiaks. teeniva vennaga - ajal, mil tema GH järgi Pahlen) ja vend Theodor, kes oli kindral- olda kohtu tegevusega sugugi rahul; sel- katest. Suvorov sõitis pea kogu maa läbi, Tuleb taas tõdeda, et oleme ikka veel bal- ainus vend oli ammu surnud. kuberner Suvorovi käsundusohvitser. le asemel, et Mahtra oleks võinud saada ma olin koos temaga ja võib loota, et aru- tisaksa apologeetilise ajalookäsitluse (lät- Adam Johanni ümbermaailma- Need kirjad kinnitavad mõnin- hoiatavaks näiteks ülejäänud talupoega- saamatused on lõppenud, oleks kurb, kui laste termin) lummuses ning uskudes reisi meeskonnas oli kindlasti eestlane lae- gaid oletusi ja hilisemaid mälestusi, aga dele, mässavad nad ka teistes paikades meie uue seaduse kehtestamine, mis ju nende hinnanguid ja kirjeldusi, alahinda- vaarst Espenberg, kes oli ühtlasi kahe ala- ühtlasi annavad teatud pildi mõisnike väga rahutukstegeval viisil. Kaheksa päe- talupoegade heaks on mõeldud, edasist me tublisti oma esivanemate võimeid ja ealisena reisi kaasa teinud Kotzebue ko- ringkonnas liikunud kuuldustest ja suh- va eest, kui me Tallinnast tagasi pöördu- sõjaväe toetust vajaks. võimalusi. duõpetajaks ning nende sagedaste tülide tumistest, olgugi vaid ühe, pealegi suh- sime, kuulsime, et Hiiumaal on sõnakuul- 25. september 1858: Ajaloolastel on termin allikate lahutajaks. Ta oli meeskonna vanim liige teliselt talupoja-sõbraliku perekonna pii- matust üles näidatud (das Gehorsam Mahtra lugu pole seni lahendatud, ta nõu- vaikimine. Seda vaikimist näeme ka ja kasutas kaunis nahaalselt kapteni soo- rides. Kahjuks pole selles fondis A. gekündigt). Sõdurid viidi sinna aurupaa- dis üsna pikaks veninud eeluurimist, mis Mahtra sõja mahukates kohtutoimikutes, singut. Seda on humoorikalt kirjeldanud Krusensterni vastuseid, nii et me ei tea, diga. Samal ajal kuulen ma, et kõigis nel- on peaaegu lõpule viidud, praegu peab millest jääb kõlama vahejuhtumi stiihili- laevaohvitser Löwenstern oma 200 aas- kuidas reageeris Eestimaa sündmus•tele jas Ees•timaa kreisis on puhkenud rahu- siis otsuse langetama, mille täideviimi- sus ja juhuslikkus. Uurimist juhtisid küll tat hiljem avaldatud päevikus. Gruusia asehalduri parem käsi. tused, muuhulgas ka Kolgas, Maardus seks ka Suvorov taas siia ja siis edasi Pe- keskvõimu esindajad eesotsas keisri isik- Aga vaatleme veidi teiste sugu- Mahtra ülestõus toimus 2. juunil jne. Muret teeb Palmse [A. Kr. kodumõis terburi kavatseb sõita. Hädavajadusest liku tiibadjutandi Issakoviga ja pealinna võsa liikmete suhteid ja suhtumisi koha- (vkj.). 11. juunil kirjutab Aurora - M. S.]. Meil on esialgu rahulik, aga mu- tingitud venitamine on andnud põhjust esitati küllalt läbinägelik aruanne, kuid likesse. Krusenstern pojale: ret teeb tulevik. Kuulda on ähvardusi, et muudeks korratusteks, teo- ja töötegemi- konkreetses kohtumenetluses olid mõis- „Meie“ Krusensterni onupoeg Eelmisel nädalal oli meil üsna ra- nad tahavad sügisel kõik mõi•sad rüüs- sest keeldumiseks mitmeis paigus, kus nikel piiramatud võimalused tunnistajaid Karl Friedrich Krusenstern (1769-1847) hutu. Sõime rahulikult lõunat ega tata ja maha põletada ning olevat ka äh- kõikjal toodi ette Mahtra ekstsessi karis- õpetada ja hirmutada, et nad midagi üle- Hagudist oli Eestimaa maanõunik ja ak- aima•nud, millise komplotiga talupojad vardanud, et jätavad vilja koristamata. tamatust. Suvorovi ringreis, millel ma arust ei räägiks. Mõndagi sai ka tõlkimi- tiivselt kaastegev talupoegade vabastami- otse meie naabruses hakkama olid Peterburist on sõjaväge palutud ja iga teda saatsin, on väga head mõju avalda- sega järele aidata ja omakorda vene keel- sel. saa•nud. Nad olid suurel hulgal Mahtras- päev oodatakse kindral-kuberneri, kes nud, enam pole kuulda mingitest korra- de tõlkimisega üle siluda. Mistahes orga- Just temale adresseeris akadee- se kogunenud, seal valitsejale kallale tun- tahtis Itaaliast tagasi tulla alles oktoobris. tustest, kõiki töid tehakse tõrkumata. niseeritud ettevalmistuse ilmsikstulek mik K.E. v. Baer oma pahase kirja 25. III ginud, kes poole kahe paiku verisena kat- Theodor [... ] sai talt mõne päeva eest Meie, mõisnikud oleme praegu oleks olnud äärmiselt ebameeldiv koha- 1847, kui uue talurahvaseaduse arutami- kirebitud riietega meile jõudis, hirmul ja Napolist kirja kibedate etteheidetega, et ülepea ametis rendilepingute kavanda- likele võimudele, aga ka tunduvalt ras- sel Eestimaa maapäev oli seoses teorendi mures oma naise pärast, kes nädala eest polnud teda üksikasjaliselt talupoegade misega, millest mõlemal poolel kasu kendanud kaebealuste olukorda. Niisiis kaotamisega otsustanud senistest talu- sünnitanud ja sinna maha jäänud. Naine ülestõusust informeerinud. Meie kuber- oleks. Usun, et mul Järlepas läheb see oli varjamine mõlema poole huvides. maadest enda tarbeks 1/6 ehk kvoodimaa oli aga mehe võitlust pealt näinud ning neri vastu valitseb üldine rahulolematus, korda, aga talurahva suuremal, vaesemal Muidugi olid talupoegade lootu- eraldada. Üksikute Maapäeva liikmete, koos lapse ja teenijaga jalgsi Mahtrast lah- tõenäoliselt astub ta tagasi, ta on üpris osal on rahapuuduse tõttu vaevalt võima- sed ja püüdlused naiivsed, nende välja- sh Krusensterni vastuseis ei aidanud. kunud, üks kaastundlik talumees oli tal- haiglane ja käesoleva olukorra jaoks liialt lik rendisuhtesse astuda ning nad jäävad vaated lootusetud. Aga nii on see olnud Baeri kiri on huvitav, sest näitab, et teda le hobuse ja vankri laenanud, millega ta nõrk ... eelistama teorenti. kõigi ajaloost tuntud lüüasaanud rahva- ei pannud muretsema mitte talurahva täiesti kurnatult meile jõudis. Ta mees aga 9. augusti kirjast: 14. veebruar 1859: liikumistega Spartacuse aegadest peale. kaotused, vaid kartus, et seni keskvõimu ei tundnud end meil küllalt kindlalt, vaid Taiurahvarahutused levisid võimsalt, nad 10. veebruaril toimus Mahtras juunipa- Ometi on neist paljudel, olgu või sellesa- soosingut nautinud baltisakslased selle põgenes edasi Pae mõisa, kuna talupo- läksid üsna ülbeks, olevat isegi väljenda- handuse põhjustajate sõjakohtulik ekse- ma Spartacuse ülestõus või Wat Tylori ju- omaenese rumalusest kaotada võivad. jad olid ähvardanud ta maha lüüa ja kõik- nud, miks neile nii kaua uut seadust kät- kutsioon, hoobid langesid pehmelt, nii et hitud talurahvasõda 1380.-1381. a. Inglis- Baer kirjutab, et St. Peterburgis jalt üles otsida. See ähvardus viis ara me- te ei anta ja üldse, kuidas võidi teha talu- kõik karistatud olid järgmisel päeval või- maal, olnud olulised ajaloolised tagajär- elavaid Eestimaa aadlikke on valusalt ta- hikese üsna endast välja. rahvast puudutav seadus ilma neilt küsi- melised tagasimarsi läbi tegema, et siis jed, rääkimata möödunud ja käesoleva banud uudis, et pärast pikki vaidlusi on Tulid ka muud põgenikud, teis- mata, kas nad sellega rahul ja nõus on. kaugele teele asuda. sajandi iseseisvussõdadest. Alati on selle siiski võitnud otsus, 1/6 talumaast mõis- te hulgas üks haavatud kurttumm, kes oli Kõik on veendunud, et kõik need jutud, Need sõnumid ei vaja erilisi kom- taga olnud vaprate meeletus, millest saa- nike käsutusse anda ning lisaks ka suvel seal töötanud - ja ilmselt soldatitega mis niipalju häda on põhjustanud, pole mentaare, kinnitavad aga, kui nii võib me rääkida ka Mahtras. 1846 ajutiselt tühjad majapidamised äras- kähmlusse sattunud, ta on praegugi meil, nende endi peast võetud ja et halvad ini- öelda, et talurahvaliikumisel olid oma Nagu öeldud, Alexis Krusen- tada. püüame teda ravida, nagu oskame. mesed on teinud kõik võimaliku selle ideoloogid, kes saavutasid vastukaja ka sterni vastuseid me ei tea, küll on aga sa- Mõned usuvad, et seda otsust ei Rahutused algasid mitmel pool ülestõusu esilekutsumiseks. Praegu otsi- massides. Kuivõrd Theodor Krusenstern mas fondis tema 1872. a. Eestimaa kuber- kinnitata. Kuigi see oleks parim ja sood- juba ammugi, talupojad nõudsid ägedalt takse ühte meest, kes paljudes kohtades läheduse tõttu kindralkubernerile pidi nerile saadetud kirja ärakiri palvega in- saim lahendus, kardab Baer halvimat, so oma arvatavaid õigusi ega pööranud tä- prohvetina üles on astunud, jutlustanud uurimisega hästi kursis olema, on ema formeerida end Ants Tertsiuse ja tema et see allkirjastatakse vastumeelselt ning helepanu keelitustele oodata, kuni õige ja piiblit seletanud, esinedes üsna vagalt andmed talurahva meeleoludest ja “va- perekonna asukohast ja olukorrast, kuna umbusklikult. Keisri soosing kas kaob ot- aeg kätte jõuab; nad arvasid, et mõisni- ja tagasihoidlikult, aga talurahvaga hoo- leprohvetist” vaevalt ainult ärahirmuta- sugulastel puuduvad temast igasugused sekohe või seda õõnestatakse seni, kuni kud varjavad nende eest keisri käsku ning pis teist juttu rääkinud ja neile igasugu tud mõisnike vaimusünnitus. Ässitajatest teated pärast 1868. a. jõule. Nad on talle see on lakanud. Tulevad kõiksugused tahtsid toore jõuga oma õigust saavuta- mõtteid sisendanud, nagu peaksid nad ega kavatsusest minna ka Atla ja Maidla vastust saamata kirjutanud “Toboli ku- õiendamised ja sekkumised, mis võivad da. Tõenäoliselt polnud puudust ka ku- oma õigused ja maaomandi maksma peale pole kohtumaterjalides sõnagi, küll bermangu Omski kreisi Jeltso (?) näidis- põhjustada palju kaeblemist, aga süüdis- ritegelikest subjektidest, kes neid vägival- panema. Sealjuures on tal palju raha ol- aga on viimasest räägitud sajandi lõpul valla kauplevale talupojale Pjotr tada saab vaid iseennast. lale kannustasid. Pal•judes kihelkonna nud, millest järeldatakse, et teda kurjal kirja pandud mälestustes, millesse uuri- Mihhailovitð Markelovile, edasiandmi- Et otsuse muutmine pole enam mõisates olid härrased sunnitud sõjaväe eesmärgil ära kasutati, sest see valeproh- jad on suhtunud mõningase kahtlusega. seks A. Tertsiusele. võimalik, tuleb soovida: 1), et 1/6 võõran- toetust paluma, kuna nad [talupojad] vet on tuntud kui vaene rätsep ja on prae- Taoliste tõsiasjade selgitamine, A. Krusenstern oli selleks ajaks damist ei toimuks enne, kui antud mõi- täiesti sõnakuulmatuks muutusid ja gu kadunud. Ükskord saadeti ta kui kaht- eriti aga Peterburi informeerimine neist, riigisekretärina erru läinud ja Tallin•nasse sas on teorent raharendiga asendatud; 2) enam mingit tegu ei teinud. Niisiis olid lane isik küll kuberneri ette, kes aga las- oli kõigepealt vastukarva mõisnikele, kes asunud. Kui ta püüdis Tertsiuse sugulasi et maapäeva enda kaudu saaks valitsu- mõned sotnjad välja toodud ja ühes mõi- kis end vagade juttudega ära petta ja iga hinna eest tahtsid pisendada sündmu- abistada, siis arvatavasti ei suhtunud ta sele teatavaks ka vähemuse seisukoht, et sas oli neid vastavalt karistatud. See ajas mehe vabapassiga minema lasi. Selle pea- se tähtsust ja säilitada endamaalitud pilti hukkamõistvalt ka viimase tegevusse. kogu võõrandatavat maad ka edaspidi teised ümbruskonnas marru. Oli teada, le ollakse väga pahased ... eesti maarahvast kui tuimast, tõrksast, Seda pole tunda ka ülaltsiteeritud kirja- kasutatakse ainult talupoegade (kas mõi- et Mahtrasse tuleb 60 sõdurit ja võis ar- 23. august: joomalembesest massist, kes pole võime- des. sasulastena või muul kujul) huvides, ja vata, et nüüd võib rahulik olla, aga neile Uurimisel ei paista lõppu. Karistajaid on line arukalt tegutsema ega end juhtima. et valitsus kindlasti teada saaks, et tege- 60-le tungisid talupojad kallale, lõid nad palju kohale tulnud, aga mässujuhtide üle Ei tohi unustada, et Venemaal oli kolme Alexis Krusensterni vastus Juri mist oli peaaegu häälte tasakaaluga. põgenema, võtsid neil püssid käest ja tap- pole veel kohut mõistetud, aina uusi as- aasta eest troonile tõusnud Aleksander II, Samarinile: Edasi kirjutab akadeemik, et ta on sid mitmed ära. Ka hulk talupoegi jäi jaolusid tuleb välja. Homme sõidab Theo- kelle reformimeelsusest kardeti Balti eri- Mahtra sündmustele järgnes eestlaste är- näinud Krusensterni visandatud protes- maha ja ühe vaese ohvitseri lõid nad ha- dor jälle Tallinnasse. Suvorov tuleb siis ka korrale ja rüütelkondade ainuvalitsusele kamisaeg, mida saksa ringkondades eriti ti kavandit ning palub see teoks teha ja ledal vapustaval kombel surnuks ning Riiast sinna ja kavatsevat jääda terveks kõige halvemat, ja põhjusega: vene talu- tähele ei pandud - seal oldi ametis vene lisada sellele nii tema kui admiral jooksid laiali. Mass aga rüüstas maja ning kuuks. 2. septembril tuleb kokku maa- poegade pärisorjusest vabastamine tõi ohu tagasitõrjumisega. Ka siin on Alexis Wrangelli allkirjad, olgu see siis vormis- pistis selle põlema, tuleroaks läks eluma- päev, seal kavatsetakse otstarbekaid muu- kaasa nende esinduse kohalikes omava- v. Krusenstern oma sõna püüdnud sek- tatud protesti või eriarvamusena. ja, tall ja ait, enne aga olid nad viinavaa- datusi seaduses ette võtta. Annaks jumal, litsustes ehk semstvotes, mida balti mõis- ka öelda. Lõpuks annab akadeemik paha- did välja toonud, jõid ja lõhkusid, mida et nad teeksid midagi mõistlikku, prae- nikel õnnestus vältida kuni 1917. aastani. Eelmise sajandi kolmas veerand meelele voli: “Tore, et rüütelkonna ena- ära juua ei suutnud. Naised rakendatud gu sisaldab see seaduseraamat niipalju Pole ime, et ülepingutatud vedru vallan- oli Eestis huvitav aeg: paralleelselt ja üks- mus on valmis oma poliitilist tähtsust mi- vankritega vedasid minema kõik, mis jak- arusaamatut ja ebamõistlikku nii talupoe- dus 1905. a. nii purustava jõuga. teist eriti segamata arenes kaks ideoloo- netama, et end vaid rikastada! Nagu po- sasid, ja peksid puruks, millest jõud üle gade kui ka mõisnike jaoks. Üpris huvitavad on Aurora gilist suunda, mis tegelikult õõnestasid leks meie saksa institutsioonidel rohkem ei käinud. Lühidalt, Mahtras oli kohutav 3. veebruar 1859: Krusenstemi esimeses kirjas mainitud teineteise jalgealust. Mõtlen siin baltisaks- väärtust kui mõned tündrid enamkogu- hävitustöö, sama ähvardasid nad teha ka Mahtra lugu on nüüd ära otsustatud ja uurimise esialgsed tulemused, millest ei laste ja slavofiilide võitlust balti erikorra tud kartulit - tore, et enda jaoks tahetakse Atla ja Maidla mõisaga, ainult nende ela- nädala pärast lähevad vaesed süüdlased kohtumaterjalides ega mälestustes juttu ning privileegide poolt ja vastu ja teisalt olla konservatiivne, aga mitte talupoega- jalik purjusolek takistas neid oma kavat- sõjaväe saatel Mahtrasse, kus otsus täide ei ole, mis aga on liiga sarnased G. Bocki maarahva muutumist eesti rahvaks, mida de jaoks! Tore, et neile räägitakse varja- sust kohe teoks tegemast, meie õnneks, viiakse. Kadalipp, ka kergemad karistu- kirjeldusega kolmveerand sajandit varem tunneme ärkamisajana. Mõlema jaoks on tud vaenlastest, aga tehakse viimastele sest palju igasugu rahvast oli koos lähe- sed ja siis Siberisse, osalt asumisele, osalt toimunust (ja isegi sellega, mida me tea- Jaanuar 2011 KODULUGU 7

üheks tähtaastaks 1869: toimus esimene vad ahistamist ja ebaõiglust, mis väljen- baltisakslase mälus truud säilitamist. See üldlaulupidu ja Berliinis ilmus Tartu Üli- dub usaldamatuses ja vihkamises. Eest- teos on kahe teraga mõõk nagu iga sü- Praost emer. August kooli ajalooprofessori Carl Schirreni lased on valmis uskuma mistahes kuu- gav ja haarav tõde, mis põhjalikult meie (1826-1910) julge ja emotsionaalne Liivi- lujutte, aga ei usu härraste ühtki sõna. hukatuseks loodud vandenõu kõige pi- maa vastus härra Juri Samarinile, mis tin- Selle taha takerduvad kõik viimaste head medamatesse urgastesse tungib. Autor Laumets - 100 gis professori vallandamise ja eluaegse kavatsused. Krusensterni arvates on te- usub haarava tõsidusega oma sügavaima paguluse. Nii sai temast baltisakslaste gemist tõepoolest nagu Samarin ütleb veendumuse õigsusse. kangelane ja märter ning tänaseni püsiv karistusega sajanditepikkuse ülekohtu ja Krusenstern vastas 31. mail. Ta sümbol, mida kinnitab seegi, et üks ak- hoolimatuse eest, aga see tulenevat pä- olevat juba varem kuulnud, et Schirreni tiivsemaid baltisaksa teadusseltse Saksa- risorjuse olemusest. Ühe seisuse jagama- teos on ilmumas ja Tallinnas praegu maal on Carl Schirreni selts Lüneburgis. tu valitsus võib seda ju tõepoolest vahel muust ei räägitavatki. Vähese .on seda aga Juri Samarin (1819-1876), ande- kallutada tegema otsuseid enda kasuks, lugenud ja vaid üksikud eksemplarid kas, hea hariduse, laia silmaringiga sla- aga rahva elu on siiski läinud paremaks... käivad käest kätte. Siinsetel raamatu- vofiil oli Baltikumi asjadega hästi kursis, Samas vaimus, rohkem õigusta- kaupmeestel seda ei ole ja ma pean luge- sest ta oli 1840. aastatel asjaajajana Riias des kui ümber lükates, on maarahvakü- mise kuni Lüübekisse jõudmiseni edasi linna valitsemist ning majandamist uuri- simusele pühendatud üle kolmandiku lükkama. va komisjoni koosseisus mõnda aega töö- kirjutise kogumahust. Sehirren ei puudu- Nähtavasti pole Krusestern välis- tanud. Pärast paljastavale Riia kirjade tanud seda üldse, mis oli tema lugejatele maalt Wrangellile kirjutanud, aga vaevalt avaldamist oli ta sealt aga rüütelkonda- muidugi meelepärasem. Peaaegu sama suutis ta üldist vaimustust jagada. Oma de nõudmise! eemaldatud. Oma järje- palju ruumi pühendab Krusenstem ka märkustega kõik räägivad tabas ta naela- kordse demarðina baltisakslaste vastu vene-saksa suhetele ja vene keele küsi- pea pihta. Kindlasti oli tollal ja on tänase- avaldas ta 1868 Prahas oma Venemaa mustele Baltikumis, puudutamata seal- ni vähe neid, kes Schirreni vastuse tõeli- ääremaade I ja II Baltikumile pühenda- juures kinnitatud õigusi, millel põhineb selt läbi oleksid lugenud.. Publik laskis tud osa. Väljaande vene keel piiras küll kogu Schirreni usutunnistus. Krusenstem end haarata Schirreni kirglikust veendu- selle levikut nii Saksamaal kui Lääneme- arvab, et kui Vene valitsusel oleks olnud musest ega märganudki tema loogilisi reprovintsides, tekitas aga siiski tõelise omal ajal eesmärk Baltikum venestada, nõrkusi, mis Krusensternil kindlasti kahe tormi, mida levitatav informatsioon siis vastavalt tegutsedes oleks see pool- silma vahele ei jäänud. Kui lähtuda ühest Samarini saksavaenulikkusest ja russifit- teise sajandi jooksul juba toimunud ja tolleaegsete kohalike saksa parteide ise- seerimistaotlustest pigem võimendas. enam polekski millegi üle vaielda, Lõpe- loomustusest, siis kuuluks Krusenstern Tegelikult oli kogu Samarini paatos suu- tuseks ütleb ta, et kui Samarini eesmär- nähtavasti kolmandasse, nagu neid on natud Balti aadli vastu ja põlisrahvaste giks oli eelarvamusteta, kuid olukordi kirjeldanud Ferdinand Wrangell noorem kaitseks. mittetundvale vene lugejale sisendada (1844 -1918), kes noore mereväeohvitse- Niisuguses olukorras ilmus jälestust vaeseid põliselanikke rõhuvate rina 1862-65.a. Tartus astronoomiat õp- 1869.a. mais Carl Schirreni Liivimaa vas- ja piinavate balti rüütelkondade ja vaimu- pis, Seda aega käsitlebki mälestuskat- tus härra Samarinile, mis pani kogu sak- like vastu, siis on ta eesmärgi hiilgavalt kend: Poliitikas oli kolm saksa parteid: sa seltskonna kihama, saades nende usu- saavutanud. Kuid sealjuures ei saa unus- konservatiivid, kes taunisid mistahes vor- tunnistuseks ning võitluslipuks käesole- tada, et pole olemas rahvast, seisust, te- mis loobumist linnade ja rüütelkondade va sajandi alguseni välja. Seda broðüüri gusid või tavasid, mida ei saaks esitada dokumenteeritud õigustest; liberaalid, August Laumets koos abikaasaga. peavad baltisaksa ajaloolased tänini eemaletõukaval moel, kui on veidigi osa- kes taotlesid provintsikorralduse ajako- 14. jaanuar 1911-19. veebruar 1996 ku viiskümmend aastat. Ametlikult üheks parimaks saksakeelse publitsisti- vust faktide valikul ning kõrvutamisel ja hastamist ühtsusprintsiibil, säilitades selle August Laumets kasvas üles valis kogudus ta õpetajaks 8. novemb- ka näiteks, Kõigis kõnealuse ajajärgu ar- igale nähtusele räpaste ajendite otsimisel. eripära; lõpuks oportunistid, tegelikult Tartumaal Kasepää vallas Kükita kü- ril 1942. Lisaks andis ta Väike-Maarja vamusvõitlusi käsitlevates teostes ja üle- Tõde ja erapooletus polevat Samarinile kaduv vähemus, kes pidasid hädavajali- las kaupmehe ja väikepõllupidaja pe- algkoolis usuõpetuse ja ajaloo tunde vaadetes iseloomustatakse aga Schirrenit üldse korda läinud. kuks järeleandmisi Vene valitsusele ja res, kus valitses usuline valjus nii isa kuni uus võim selle keelas. kui esimest võitlejal baltisaksa leeris. Wrangell vastas pika venekeelse vene keele sisseviimist ametiasutustes, et kui ema poolt. Varakult harjutati lapsi August Laumets abiellus 14. Schirren pole siiski ainus, keda kirjaga, mille mustand on toimikus ter- nende järeleandmistega vältida valitsuse talutööga. augustil 1958 Hellen Kasega. Nende Samarini rünnakud vastama ärgitasid. velt viiel fooliolehel. Ta on väga vihane kahjulikumaid samme. August Laumets alustas õpin- abielu laulatas Rakvere Kolmainu ki- Nagu selgub arhiivimaterjalidest, olid Samarini peale, kes tahtvat ühe hoobiga Meile peaks aga huvi pakkuma guid Raja külakoolis. Esimene õpetaja rikus praost Jaan Varik. Peres kasvasid vähemalt kaks meest temast ette jõudnud. hävitada kõiki sakslasi Vene Keisririigis, hääl kõigi vaidluspoolte tähelepanuta jää- oli luuletaja Hendrik Adamson. Kooli- tütar Eve ja poeg Ülo. Kuigi nad laiemat kõlapinda ei leidnud, ja kirjutab: Lugesin Teie avalikku kirja nud laagrist, nimelt poliitika subjektiks tee jätkus Mustvee 6.klassilises algkoo- Vanemas põlves lisandusid on materjal siiski teaduskäibesse toomist korduvalt ja olin hämmastunud Teie tar- kujuneva (ise ennast kujundava) põhirah- lis ja Väike-Maarja Ühisreaalgümnaa- Väike-Maarja koguduse õpetaja kohus- väärt. ga diplomaatilise tagasihoidlikkuse üle, vuse esindaja poolt, Elutark ja sarkastili- siumis. Kohe gümnaasiumi järel 1929. tustele abipraosti ülesanded. Kui Jaan Eesti Ajalooarhiivis hoitava millega Te püüate juhtida kaitset jultunud ne Võru tohter Fr, R. Kreutzwald kirjutas aastal astus ta Tartu Ülikooli usutea- Varik praostiametist loobus, valis sinod Wrangelli perekonnaarhiivi (f, 2057) kõi- valede ja laimu vastu, mis ei vääri ennast akadeemik Anton Schicfnerile (1827-79) duskonda. 22. mail 1975 Virumaa uueks praostiks ge mahukam osa hõlmab tuntud mere- õigustavate vastuväidete au. 15. mail 1870. a. Peterburi: Nõndanime- Lisaks kodusele kristlikule kas- August Laumetsa. Neid ülesandeid täi- sõitja, Arktika uurija ja riigimehe admi- Ühtlasi juhib ta Krusensterni tä- tatud patrioodid - liberaalid ja konserva- vatusele aitas August Laumetsa usuli- tis ta halvenevast tervisest ja kõrgest ral Ferdinand von Wrangelli (1796-1870) helepanu Peterburi saksa•keelses päeva- tiivid - on otsekui pimedusega löödud, sele arengule kaasa gümnaasiumi usu- east hoolimata kuni novembrini 1990, materjale ja kirjavahetust. Selle hulgas on lehes St. Peterburgische Zeitung 21.-23. nad jooksevad vägisi oma hukatusele õpetaja F. Pohlamets, pärastine Lääne- sest õpetajate vähesus nõudis seda. Vii- mõned toimikud, mis puudutavad talu- märtsil ilmunud joonealusele artiklile. vastu; tuleval kuu! mängitakse jälle Nigula koguduse õpetaja (1931-1982). mased viis aastat pensionipõlvest vee- rahva olukorda Läänemereprovintsides 9. aprillil kirjutab Krusenstern, et Liivunaa aadlipäeva (mida vulgo nime- Kuid otsus asuda õppima teoloogiat ja tis ta oma Väike-Maarjasse rajatud ko- ja Venemaal, pärisorjuse kaotamist Vene- on följetoni lugenud ja täiesti nõus selle tatakse maapäevaks!), arvatavasti, et jälle mitte arstiteadust küpses A. Laumet- dus. maal ning slavofiilide ja baltisakslaste po- seisukohtadega. Umbes sama tahtnud uute rumalustega hakkama saada. Par- sal pärast leeri. Teoloogiaõpingud võt- A. Laumets on enda kohta öel- leemikat oma haripunktis, kogutud või temagi väljendada, kuid on autorist veen- teid on järsumalt vastamisi kui iialgi va- sid aega üheksa aastat, sest neid sun- nud: „Loen end kadestamist väärivaks kirjutatud admirali enda poolt, kes pärast vuses ja kohalike olude tundmises kau- rem, sellest hoolimata on aga üks punkt, dis katkestama lapsepõlvest peale nõrk inimeseks, sest ma ei ole suurt saama erruminekut elas alates 1865.aastast oma gele maha jäänud. Ta teatab, et följetoni kus nad võiks koos Heinega öelda: Alles tervis ja ajateenistus kaitseväes. läinud. Mu isa oli jõukas mees, aga Rakvere lähedases Roela mõisas. Üks toi- on kirjutanud hr. Rinne ja ta tegelevat pa- kui me leidsime end poris, mõistsime me Õpetajaameti kandidaadi eksa- mina ei ole jõukuse hüvesid maitsnud. mik kannab pealkirja Materjalid Schirreni rajasti selle vene keelde tõlkimisega/” kohe teineteist. Selleks sitaseks punktiks mi EELK konsistooriumi ees sooritas Ma ei ole ka ametivalikut kahetsenud. “Liivimaa vastuse” kohta, milles peale Wrangell oli autori vahepeal juba on privileegiumid, mis võib-olla oma A. Laumets oktoobris 1939. Järgnes Selle ameti voorus on, et mul pole tar- kirjade ja kirjamustandite leidub 24 kvart- teada saanud ja talle kirjutanud lootuses, täies jõus veel mõned aastasajad päris prooviaasta Mustvee koguduse õpeta- vis vankri kallale asuda, kus luik, haug lehel kalligraafiline koopia venekeelsest et too oma osavat sulge ka edaspidi pub- maailma lõppu eksisteerima jäävad! Siin- ja E. Hargi juures, kes tõendas, et kan- ja vähk korraga ikkes on ning igaüks avalikust vastusest Samarinile, mis on alla litsistikas kasutab, milleks annab mõnin- se aadli hulgas on mõned üsna mõistli- didaat on kõigis ülesandeis näidanud kisub ise poole. Mul ei ole kuhugi kis- kirjutatud Tallinnas, 25.veebr. 1869, Alek- gaid näpunäiteid ja saadab ka Krusen- kud tervete vaadetega inimesed, aga nii- üles head püüdu ja tahet ning täitnud kuda ja ka ühes suunas ei olnud kelle- sei Krusenstem, sterni kirja. Ta usub, et Rinne võiks välja pea, kui privileegiumid kaalul on, siis pole tema peale pandud kohustusi korrali- gagi minna. Olen elanud nagu Tasuja- Nende kahe mehe mõttevahetus astuda õpilasliku nõudmise vastu nagu muud kui; Hüvasti, mõistus ja arusaami- kult. Prooviaasta jätkus Väike-Maarja aegne vaba talupoeg. Oli aeg, kui sain baltisakslaste jaoks põletavale päevakü- peaks riik olema ühtne kõigi osade ühe- ne! Mõne aasta eest õndsalt suikunud koguduses õpetaja Johannes Hiiemet- kuupalga eest osta vaid kilo võid. Ala- simuste kohta peaks pakkuma erilisi huvi taolisuse kaudu nagu ka sotsialismimai- “Dorpater Tagesblai” ja sellesama isa sa juures. ti, kui tee umbseks läheb, leidub äkki kui näide küllaltki arvuka balti-saksa pä- gulise maarahva õnnelikukstegemise iha- mullu sündinud tütreke “Liivimaa vas- Teise konsistooriumieksami mingi lahendus.“ ritoluga kõrgete vene riigimeeste hoiaku- luste vastu - ilma 50-aastaseid pärgamen- tus” - näikse pead sootuks segi ajanud õiendas August Laumets headeks hin- Kui A. Laumetsalt küsiti, mis test 1869.aastal. te appi võtmata.”” olevat. Mis tulipeade askeldamisest lõ- natud teadmistega juulis 1940. Sama elule tagasi vaadates on kõige rohkem Krusensterni venekeelne vastus Nimetatud ajalehte Tartus ei lei- puks saab, ei või ette näha, kindlasti aga aasta 6. oktoobril ordineeris piiskop rõõmu pakkunud, kostis vastus: „Ko- on suunatud rohkem vene publikule kui dunud, kuid artikkel pealkirjaga Lääne- mitte midagi head, ja mis kõige hullem: Johan Kõpp ta EELK vikaarõpetajaks. gudus. Et ka kitsal ja raskel ajal aidati oma harva riigikeelt oskavatele kaasmaa- mere provintsidest ja allkirjaga Mitte sak- viimaks peavad süütudki kaasa kanna- Kui Johannes Hiiemets aasta- mind, toetati kirikut nii palju, et pol- lastele, Et ta saatis selle talle isiklikult tund- sa parun on säilinud väljalõigete mapis, tama. vahetusel 1940-1941 Väike-Maarja ko- nud põhjust kinni panna. On seda matule Wrangellile, võib arvata, et ta le- mille Wrangell on pealkirjastanud Saks- Ütlus pimedusega löödud on gudusest lahkus, jäi teda seni abistanud vähe? Ja kas see polegi kõige tähtsam? vitas neid eksemplare rohkemgi. lastevastast ässitust (die Deutschenhetze) tõeliselt tabav: vaidluses, kas eestlased ja August Laumets üksi kogudust teeni- Ja kõige rõõmsam?“ Krusenstern arutles hoopis vas- puudutavad artiklid 1869.aastast. Artik- lätlased nende edaspidise arengu huvi- ma. Ta teenis siin kuni pensionile jää- Reeli Freiental tupidiselt Sehirrcnile. Ta tunneb, et tema lis käsitletakse Samarinit nimetamata des tuleb muuta sakslasteks või venelas- miseni 1991. aasta jaanuari keskel, kok- Väike-Maarja muuseumi juhataja koos kõigi baltisakslastega on süüdista- (tsensuur!) peamiselt Baltikumi geopolii- teks, keeldusid eriti kohalikud sakslased tav, keda Samarini targalt ja osavalt koos- tilist tähtsust, keeleprobleeme ja põlisrah- kangekaelselt märkamast, et neil polnud tatud süüdistusakt süüdistab kõigis sur- va olukorda, tegemist mitte üksikute nooreestlastest ja mapattudes ja inimlike tunnete puudu- Carl Richard Rinne (1816-84) noorlätlastest ässitajatega, kelle ajalehed Ajaloolisi tähtpäevi mises, kelle tegelikuks püüdeks on olnud põlvnes pastoriperekonnast, oli üle 30 T. Schiemanni 1886.a. kurtmise järgi nagu poliitiline eristumine sihiga säilitada see aasta Haapsalu supelarst ja Põhjaka mõi- seened maast kerkisid - autori arvates JAANUAR August Laumets (surn. 1996). piirkond Saksamaa jaoks. sa omanik Järvamaal, Põhjakalt on ta 13. pole poliitiline ajaleht talurahva jaoks üld- 3. jaan. 1896 Vao vallas sündis Vaba- 16. jaan. 1881 sündis omaaegne Väi- Kõige olulisem Samarini süüdis- aprillil kirjutanud Wrangellile. Ta leiab, se sobiv vaimutoit. Sakste vastas seisis dusristi kavaler kapten Aleksander ke-Maarja kihelkonnakooli juhataja, tustest puudutab talurahvaküsimust, põ- et Krusensterni kiri on koostatud tipp- juba väljakujunenud eesti (resp. läti) rah- Einpalu (hukkus 1943). Virumaa koolinõunik ja Simuna kooli lisrahvaste olukorda. Selles osas võib ametniku keeles, kes rahulikult ja vääri- vas oma kirjanduse ja kultuuriga, oma or- 6. jaan. 1921 sündis Väike-Maarjas õpetaja Märt Meos (surn. 1966). sakslastele ilmselt teha mõningaid õigus- kalt kirjeldab olukorda ja lõpuks avaldab ganisatsioonide ja pidudega. Paljudele oli koolis käinud kunstnik Ants Viida- tatud etteheiteid. Samarinile tema ninatarkuse eest noomi- ja jäi see arusaamatuks kuni Vabadussõ- lepp. VEEBRUAR 12. sajandil hakkasid sakslased tuse. Russifitseerimisküsimus on temas- jani. Muidugi oli ka Wrangell oma aja 7. jaan. 1931 sündis Laekvere Salu- 6. veebr. 1881 sündis omaaegne rahu- ja armuõpetust levitama tule ja ki pahameelt tekitanud. ning oma ringkonna laps ja Schirren suu- taguse külas luuletaja ja Väike-Maar- Avispea koolijuhataja August Lepik mõõga abil, hiljem tegid nad kõik oma Wrangell pole suhet Rinnega tis temagi pea segamini ajada. ja raamatukogu töötaja Erich Meerja. (surn. 1955). võimu säilitamiseks ja päriselanike orjas- nähtavasti edasi arendanud. 21. mail on 13. jaan. 1896 Vao vallas sündis 9. veebr. 1891 sündis Väike-Maarjas tamiseks. Viimased püüdsid igati võõra- ta kelleltki saanud Schirreni raamatu ja Malle Salupere ENSV autotranspordi ja maanteede töötanud botaanik Jaan Port (surn. le ikkele vastu panna. Sakslasi õigustab kohe seepeale soovitab ta seda välisrei- (Avaldanud artikleid saksa-eesti-vene minister August Rebanes (surn. 1950). vallutatud aladel enesesäilitamise vaja- siks valmistuvale Krusensternile: 195 le- kultuurikontaktide ja -arengute kohta) 1967). 14. veebr. 1886 sündis tuntud Väike- dus, võtted olid samad, mis kõikjal noil hekülge, millest igaüks, koguni iga rida 14. jaan. 1911 sündis omaaegne Väi- Maarja seltsitegelane Karl Kihlefeldt aegadel. Kohalikud rahvad aga mäleta- väärib kuldtähtedega äratrükkimist ja iga ke-Maarja pastor ja Virumaa praost (surn. 1975). 8 KULTUUR Jaanuar 2011 Algavad suvise koolinoorte laulu- Teatetantsuga läbi Eesti Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika kohapeal. ja tantsupeo eelproovid Selts koostöös Rahvakultuuri Aren- Rühmad on oodatud oma muu- dus- ja Koolituskesksusega korraldab sikutega, kuid nende puudumisel paku- 20.-28. augustini 2011 suuremahulise Jaanuari lõpul - veebruari algul alga- me võimalust tantsida makimuusika tantsuprojekti TeateTants 2011, mille sid esimesed eelproovid-ülevaatused, järgi. Selleks valmistame ette plaadid käigus läbitakse tantsides 1000 km mis kestavad maikuuni. Neis osale- sobiva muusikaga. Eestimaa maanteid. vad ka Väike-Maarja rahvatantsurüh- Teatetantsu eesmärgiks on lä- mad ja laulukoorid, kokku 200 ini- Kaheksa ööpäeva jooksul läbi- bida lakkamatult tantsides ja musitsee- mest. takse põhiliselt riigimaanteid marsruu- rides 15 maakonda ning ühendada sel Egne Liivalaid, mitme tantsu- dil Tallinna Raekoja plats - Lagedi - Aru- moel Eesti rahvas. Soovime populari- kollektiiviga Väike-Maarja eelproovi- küla - Albu - Ambla - Rakvere - Kiviõli - seerida rahvatantsu ja -muusikat ning le Rakverre läheb? Jõhvi - Mustvee - Tartu - Antsla -Tõrva - motiveerida tantsijaid, muusikuid ja Audru - Virtsu - Kuivastu - Orissaare - õpetajaid tegelema rahvakultuuriga. “Väike-Maarja valda esindab Triigi - Sõru - Emmaste - Heltermaa - Teatetants on osa Euroopa Kultuuri- XI noorte laulu- ja tantsupeo eelproo- Rohuküla - Haapsalu - Risti - Märjamaa - pealinn Tallinn 2011 projektist. vides Väike-Maarja Gümnaasiumi neli Tallinna Raekoja plats. Ettevõtmises osaleb 3000 tant- rühma. Noorimad on õpilased, kes Lääne-Virumaal on TeateTants supaari ja muusikut üle Eesti. Projekti kuuluvad tantsupeol 2.-3. klassi tant- pühapäeval, 21.augustil kella 7.36- kaasatakse kõik eelnevalt soovi avalda- surühmade kategooriasse ja kõige suu- 21.48 marsruudil Ambla (Järva- Lää- nud tantsu- ja muusikahuvilised. remad on gümnaasiumiealised, ehk C- ne-Virumaa piir) - Tapa - Udriku - Korraga tantsib maanteel 1-2 segarühm. Kadrina Rakvere - Sõmeru - Võrkla paari, kes jõukohase teekonna läbides Väike-Maarja Gümnaasiumi (Lääne-Viru - Ida-Viru piir) annavad teatepulga üle järgmistele algkoolimajast läheb ettelaulmisele Tantsima oodatakse täiskasva- tantsijatele. Üks 6-8 paariline tantsu- mudilaskoor Kaia Klaani juhtimisel ja nuid, alla 16-aastased võivad osaleda rühm läbib 4-7 kilomeetrit ning nende suurest majast tütarlastekoor Ly ainult koos vanematega. ülesanne on jaotada see 100-150 meet- Ipsbergiga eesotsas. Lisaks Väike- Täpsem info ja registreerimine kodu- risteks lõikudeks. Tantsitakse lakkama- Maarja pasunakoor ja õpetajate tantsu- lehel: http://www.teatetants.ee/. tult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähen- rühm. Registreerimine on alanud. dab, et ühe rühma lõpetamisel alustab Repertuaar on mitmekesine: Registreerimiseni! Egne Liivalaid möödunudkevadisel rahvantsupeol kohe teine rühm. Keskmiseks liikumi- hõlmab vanu tuntud tantse ja toob rah- Pilvi Lepiksoo, se kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. va ette ka uut, just selleks peoks loo- TeateTantsu maakondlik juht lijad täiendavad ja minejad mäletavad. Teekonnal on plaanitud teha 15 minu- dud autoriloomingut. Iga tants, ka kõi- peo idee: “Me kõik mõistame ilma läbi 325 8037, 5332 4118 oma silmade. Suur on suur ja väike on Suur ilm saab alguse väikesel maal.” tilisi liikumispause, tantsides sel ajal ge lihtsamana tunduv, nõuab noortelt Laulu- ja tantsupeo maakond- head rütmitunnet, partneriga arvesta- väike ainult siis, kui suure kõrval on väike. liku kuraatori Liis Lille sõnul on kooli- mist ja ilmekat esitust. Et kõik need noorte laulu- ja tantsupeole registree- koostisosad oleksid tantsus olemas, on Väikese inimese maailm võib Noorkotkad ja kodutütred olla palju suurem, kui suureks saanu rinud Lääne-Virumaalt 45 laulukoori vaja palju trenni teha ja esineda. Selle kokku 1505 lauljaga, 37 tantsurühma aasta tantsupidu on eriline - toimub ta oma. Ja üks väga väike rahvas saab olla väga suur, kuigi maa tundub väike ja 683 tantsijaga, 10 võimlemisrühma 95 olid Kärus laagris ju lauluväljakul. See tõmbab veidi kok- võimlejaga ning kaks orkestrit ja rah- ku peolepääsejate arvu, kuid loodame, ilm suur. Maa ja ilm kohtuvad seal, kus vamuusikaansamblit kokku 92 pilli- et ei muuda midagi aastakümnetega mängijaga. armsaks saanud, Kalevi väljakuga har- igatsus lõpeb ja armastus algab. Ja igat- susest ilma näha kasvab tahtmine ta- Peo teine maakondlik eelproov junud publiku jaoks.” vältab märtsist maini. Pidu toimub Tal- Peo moto on “Maa ja ilm”. gasi tulla. Sest ainult siin sünnivad me lood metsast ja merest ja maast ja linna lauluväljakul 1. - 3. juulil. Toimkond koos tantsupeo kunstilise Edu ja indu teile, head laulu-, juhi Mait Aguga on koostanud pikema puust… Lood, mida olijad hoiavad, tu- tantsu- ja pillimängusõbrad! Hilje Pakkanen Mälestuste kogumine Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte 4.-6. jaanuarini toimus Käru küla selt- tehnikas taldrikuid ja rebimistehnikas simajas Simuna rühma Kodutütarde mosaiiki, mille teemaks oli “Laager Kotkaste kohta ja Noorkotkaste laager, kuhu oli kül- Kärus”. Igal võistkonnal tuli omamoo- la kutsutud ka Väike-Maarja rühma On alanud mälestuste kogumine nud? di põnev mosaiik oma fantaasiaga. Ja kodutütred. Naiskodukaitse, Kodutütarde ja 8. Milline mai- loomulikult olid taldrikud ka väga- Vastu võttis meid hubane maja Noorte Kotkaste organisatsioonide ne oli Naiskodukaitsel väga ilusad. koos toredate rühmajuhtide ja teiste tegevuse kohta aastatel 1927-1940. kohalike elanike hul- Peale lõunat ootas meid õues abilistega. Esimesel päeval, kui laager gas? hulga põnevaid teatevõistlusi, kus sai avatud ja lipp üles pandud, jagati meid Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muu- 9. Kes olid ko- loomulikult ka palju nalja. Sisse tagasi võistkondadeks ja algaski tegevus. Pi- seumi koostöös toimuva meenutuste haliku Naiskodukaitse minnes pidime koostama saja sõnalise dime tegema oma võistkonda tutvus- kogumise eesmärk on teada saada jaoskonna liikmed (ta- jutu, mille esimene sõna oli “laager” ja tava plakati. Seejärel jagati kätte üles- Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noor- luperenaised, õpeta- iga järgnev sõna algas eelmise sõna vii- anne, milleks oli näidend tuntud filmi te Kotkaste liikmete ja juhtide igapäe- jad, kes veel)? mase tähega. Tuli välja päris põnevaid põhjal. Iga võistkonna esin- vase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe koh- 10. Kes olid daja valis omale filmi loo- ta enne Teist maailmasõda. Alltoodud noorteorganisatsiooni- siga. Välja valiti “Üksinda küsimused on mõeldud aitamaks mee- des juhid (õpetajad, kodus”, “Jääaeg”, nutuste kirja panemisel. Kui te oskate kaitseliitlased, naisko- “Shrek”ja “Nukitsamees”. vastata ka vaid ühele alltoodud küsi- dukaitsjad?)? Rühmajuhtide ettekanda jäi mustest, on teie vastus teretulnud. 11. Mida mäle- “Nukitsamees”, millega tate Naiskodukaitse, said nad hakkama suurepä- 1. Kui aktiivsed oldi organisat- Kodutütarde ja Noor- raselt. Peale näidendit oli sioonilises tegevuses? te Kotkaste tegevusest karaoke. Kõigile meeldis 2. Milliseid üritusi korraldati pöördelistel aegadel kõige rohkem viie poisi et- lisaks väljaõppele (nt peod, loteriid, (1938-1940)? tekanne ja loomulikult ka korjandused, heategevus, loengute pi- 12. Kas oskate damine väljapool organisatsiooni, jm)? veel midagi meenuta- Mis üritused teile üldse meelde on jää- da, mida eespool ei juttusid ja loomulikult oli nud? küsitud? ka täiskasvanud juhtide 3. Milline oli ürituste korral- koostatud jutt. duslik pool – kes organiseeris, kus kok- Kuna ennesõjaaegseid organi- Õhtul õpetas iga võist- ku saadi, millest räägiti? satsioonide liikmeid on jäänud vähe, nende üle. kond veel teistele kolm 4. Kas tegevusega seoses oli ootame tänuga ka selliseid mälestusi, Kui tunnete mõnda ennesõja- seltskonnamängu. Õhtu mingeid muresid-takistusi? Kuidas mida te olete Naiskodukaitse või noor- aegset naiskodukaitsja või kedagi, kes lõpetas taas disko ja Elleni need lahendati? te kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma sooviks NKK kohta mälestusi jagada, õpetatud line-tants. Tantsi- 5. Kuidas tuldi üritustele kau- isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugu- aga kui teil endal pole aega või võima- sid nii poisid kui tüdru- gemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuse laselt, naabrilt või naabri sugulaselt lust teda intervjueerida, siis palume kud. raames üldse oma kodukohast kauge- (need, kes teile mälestusi on jaganud, sellest teada anda kas aadressil Viimase päeva hommi- mal käidi? Kas on jäänud meelde mõni ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodu- [email protected] või telefonil kul tegi Sander meile rivi- üle-eestiline üritus, millel naiskodu- kaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkas- 5113823 (Leane Morits). õpet, politseis töötav Piret kaitsjana, kodutütrena või noorkotka- te organisatsioonide liikmed). Oodatud Mälestuste kogumine kestab tegi liiklustunni ja rääkis narkootiku- Karmo esitus, kes tegi Bidpox-i. Nii na osalesite? on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja 15. novembrini 2011. Mälestused palu- midest. mõnelgi poisil tundub olema varjatud 6. Kust ja kuidas hangiti vor- noorkotkaste mälestused Naiskodu- me saata aadressile: Eesti Rahva Muu- Tore oli see laager koos toreda andeid. mid (kes õmbles, mis materjalist, kas kaitse kohta. seum Veski 32 51014 Tartu märksõna seltskonnaga. materjale oli erinevaid)? „Naiskodukaitse“. Siis oli väike disko ja järgnes Loodame varsti jälle nendega öörahu, sest teisel päeval pidi ootama 7. Kuidas ja kas said ringkon- Kui teil on säilinud dokumen- Saadetud kaastööd säilitatakse kohtuda. meid hulga uusi tegevusi. nad /jaoskonnad / malevad oma lipud? te, fotosid või muid kirjalikke või ese- Eesti Rahva Muuseumi arhiivis. Karmen Post, Teise päeva esmaseks tegevu- Mis neist lippudest nüüdseks on saa- melisi materjale, oleme tänulikud ka Väike-Maarja kodutütar Kristel Kitsing seks oli käeline tegevus. Tehti salvräti Jaanuar 2011 ELU-OLU 9 Mida peaks teadma last ootav ema enda Gordoni perekool ja PERP ja oma tulevase lapse hammastest lõpetasid Meie hammaste tervis algab juba loo- suust lasta käia läbi lutil, beebi söögi- gistada või premeerida, annavad las- Novembri lõpust kuni jaanuari kesk- lapsel; teeas, kui naine kannab last enda sees. nõudel, toidul. tele midagi magusat (komm, mahl, jo- paigani toimus Väike-Maarjas Gordoni - laps on vanema peegel, st muutus Lapseootel naine peab olema oma Lapsevanem mängib oma lap- gurt jne.). Siis hakkavad pisikud ham- perekooli koolitus, milles osales 15 as- lapse hoiakutes ning käitumises algab hammaste ja igemete eest hoolitsemi- se hammaste hooldusel olulist rolli. On baid kahjustama. Sellega teevad vane- jast huvitatut lapsevanemat. Koolituse muutusest vanema hoiakutest ja käitu- sel eriti hoolikas. Raseduse ajal võib tähtis, et säilitaksite lapse entusiasmi ja mad oma lapsele karuteene. Kui teie pikkus oli 24 tundi, kokku saadi kahek- mises; naise tervis, samuti hambad, mõjuta- motiveeritust oma hammaste eest hoo- laps vajab voodisse minnes pudelit, sal korral kolmetunnilistel sessioonidel. - suhtlemise aluseks on aktiivne kuu- da teie lapse tervist. Infektsioonid või- litsemisel. Lapse aitamine ja õpetami- täitke see hoopis veega. Perekoolis õpiti praktilise har- lamine, st ma tõesti tahan teada, mida vad mängida raseduskomplikatsiooni- ne hammaste korralikul harjamisel on Hambaid tuleks hakata puhas- jutamise, rollimängude, kogemuse mulle öeldakse; des suurt rolli, kaasa arvatud: nurisün- ülitähtis, et vältida probleeme hilise- tama kohe, kui esimesed hambakroo- analüüsi, lühiloengute ja professionaal- - ole alati nii enda kui teiste suhtes aus! nitused, enneaegsed sünnid (50%) ja mas elus. Seetõttu peaksite käima oma nid juba paistavad. Imikute hambape- selt juhitud rühmatööde ning arutelu- Koolitusel saime teadmised teie lapse kasvu-/arengupeetus. Naise lapsega ka regulaarselt hambaarsti juu- suks on müügil pehmest kummist sõr- de abil. kuulamisest, enesavamisest, kehtesta- suuõõnest pärinevad bakterid võivad res kontrollis, kuigi laps ei pruugi mi- meotsaharjad. Hambapastat pole vaja Gordoni perekool on suhtekoo- misest ja konfliktide lahendamisest. tungida läbi vereringe platsentasse, dagi kurta. Ainult hambaarst oskab enne, kui laps õpib välja sülitama, seni litus, kus lapsevanemad õpivad osku- Selleks, et õpitud oskused täiesti oma- looteni, mis mõjutavad veel sündima- hinnata lapse hammaste olukorda. Teie tuleks pesta sooja veega. Kindlasti pea- si, mis arendavad lapse enesedistsip- seks muutuksid, on vaja neid harjuta- ta last. Raseduse ajal mõjutavad naise kui täiskasvanu ülesanne on näidata vad lapsed kasutama just neile toode- liini, teiste vajadustega arvestamise os- da vähemalt 1500 korda. Seega on keha hormonaalsed kõikumised, mis head eeskuju. Lapsele ei tohi hirmu si- tud hambapastasid, sest lapse organis- kusi, koostöövõimet ja tõstavad lapse nüüd vaja vaid harjutada, harjutada, suurendavad igemehaigustesse sendada ütlusega, et midagi hullu ei mi ei tohi fluori liigsel määral sattuda. enesehinnangut. harjutada. (gingiviit ja parodontiit) haigestumise juhtu. Siis laps hakkabki kartma. Eel- Piisab hernetera suurusest hambapas- Koolitasid Tiiu Kerm ja Annely Suur tänu headele õpetajatele riski. Rasedusega östrogeeni ja proges- nevalt peaks vanemad kodus lapsega tast. Vanemad peaksid laste hambaid Kaasik Sina ja Mina perekeskusest. Annelyle ja Tiiule ning toredale grupi- terooni tase suureneb, mis suurendab eeltööd tegema , selgitama, mis hakkab pesema kaks korda päevas kuni laste- le! hambaümbruses elavate bakterite arvu. toimuma. aia lõpuni välja, seejärel, kuni kahek- Leie Nõmmiste, mida andis sulle Igemed on kahjuliku katu suhtes tund- Lapse peaks viima esimest kor- sanda eluaastani, peaksite pidevalt jäl- Gordoni koolituse läbimine? Jaanuari kolmel päeval toimus likumad, seepärast on hästi oluline da hambaarsti juurde kontrolli ajava- gima kuidas nad oma hambaid pese- “Ma arvan, et paljud lapseva- Väike-Maarjas veel teinegi suhtekooli- väga hea suuhügieen. Katu (pidevalt hemikus pärast tema esimese hamba il- vad, sest laps ise ei saa sellega nii hästi nemad on leidnud end mõttelt, et ma tus - PREP-paarisuhtekoolitus. moodustuv värvitu kleepuv bakterite- mumist ja enne esimest sünnipäeva, et hakkama. Kui jätta laps omapäi toime- ei oska oma lapsi kasvatada. Kaman- Kui Gordoni perekool kesken- kiht) mitte eemaldamine hambaharja ja avastada võimalikke hammaste, ige- tama, jäävad suure tõenäosusega tagu- dada kogu aeg nagu ei taha ja ilusat dus lapsevanema ja lapse suhetele, siis hambaniidi abil, tekitab igemepõletik- mete või lõualuuga seotud probleeme. mised hambad pesemata. Lapsel piisab juttu lapsed ei kuula. Mida küll teha? PREP-paarisuhtekoolituse siht on aida- ku (gingiviiti) ja selle süvenemisel are- Hambaarsti peaks külastama regulaar- kahest minutist harjamisest, et hamba- Minul oli rõõm osaleda 22.novembrist ta edukamalt ühildada pere- ja tööelu. neb välja tõsisem igemehaigus - selt  - iga kuue kuu tagant. Piimaham- pinnad saaksid puhtaks. Valida tuleb kuni 17. jaanuarini toimunud Gordoni (PREP on ingliskeelne lühend, mis tõlkes parodontiit, mis tekitab püsivaid kah- maste lõikumise vahemik varieerub 4 pehmete harjastega väike hambahari, perekoolis Väike-Maarjas, kus ma sain tähendab ennetavat programmi paarisuh- justusi hambaid paigal hoidvatele ige- elukuu ja 3 eluaasta vahel. Meie laste mille pea suurus ei ületa hambakrooni palju häid mõtteid, et parandada oma te tugevdamiseks. Toim.) Grupis oman- metele ja luudele. Igemehaiguste piimahammaste seis on kehv, kuna kõrgust. suhteid lastega. Perekool oli grupitöö dati oskusi ja teadmisi, mis toetavad sümptomiteks on: hellad, tursunud, paljud vanemad ei pea piimahammas- Kunagi pole liiga hilja selgita- põhimõttel ja tegime iga tund mitu rol- toimetulekut peresiseste erimeelsuste- punased või veritsevad igemed; halb te puhastamist harja ja pastaga oluli- da lapsele suuhügieeni tähtsust ja õpe- limängu, kus saime ise oma oskusi ko- ga ja arendavad oskusi vastastikuse hingeõhk või halb maitse suus. Rase- seks, sest need hambad kukuvad ju tada teda oma hammaste eest hoolit- heselt proovile panna ja olla kas laps, toetuse pakkumiseks kooselus. Sellel duse aegne vajadus suhkrurohke toi- nagunii varsti suust välja. Ei mõelda sema. Lapsevanem on kõige esimene lapsevanem või vaatleja. koolitusel osales neli paari. du järele ning hommikune iiveldus on sellele, et laps peab juba sageli enne õpetaja ja inimene, keda laps kõigepealt Mida koolituse lõpupoole, seda PREP-koolituse omapäraks on, faktorid, mis suurendavad riski ham- hammaste vahetumist tunda saama, jäljendama hakkab. Seega sõltub lap- nauditavamaks ja emotsionaalsemaks et see ei sisalda grupitöid, kus paarid maste lagunemise ja igemehaiguste mida tähendab hambavalu. sele õigete suuhügieeni tavade sisse- rollimängud muutusid, sest elasime peaksid omavahelisi asju avalikult aru- osas. Oma osa hammaste kiiremale harjutamine just teist. Kui teie lapse oma rolli sisse ning vanema rollis olles tama või neid teistega jagama. Kooli- Kaaries on nakkav haigus, mis lagunemisele annab ka lutipudelikaa- hambad on katki, siis on see teie loha- õpitu õige kasutamine tõi tavaliselt ka tusel tehtavad paarisuhteharjutused võib kanduda teilt üle teie lapsele. Vast- ries, mis saab alguse sellest, et laps jäe- kus ja viitsimatus tegeleda oma lapse- häid tulemusi. toimusid vaid kahe inimese vahel, kes sündinud on patoloogiliste bakterite takse pikemaks ajaks lutipudelist ma- ga! Mõned põhitõed perekoolist, koos kursusele tulid. vabad. Bakter, mis põhjustab kaariest, gusat jooki imema või rind suus ma- mis lastega suhtlemisel minule meel- Väike-Maarja valla lastekaitse- kandub emalt (kellelt iganes) vastsün- gama. Üldse paljud vanemad lähevad Hambaarst Pia Lepiksoo de jäid: spetsialisti Tiia Kaselo sõnul on kavas dinule, kui beebit suudelda ja enda kergema vastupanu poole, et last vai- A&K Caritas hambakliinik - edu saavutamiseks pean ma olema ka edaspidi võimalusel taolisi koolitu- Tel. 3255633 valmis ka iseennast muutma; si meie inimestele korraldada, kuna ta- - kasvada ja õppida tuleb nii mul kui gasiside koolituste läbinutelt oli väga Ebavere tervisespordikeskus positiivne. sai uue rajatehnika! Väike-Maarja muuseum valmistub turismimessiks

18.-19. veebruaril toimub Tallinnas 20. mide piletid, piknik-eined looduses, rahvusvaheline turismimess Tourest lõuna- ja õhtusöögid toitlustusasutus- 2011. Sellel on igal aastal esindatud tes, ööbimised. Samuti on kirjas, kelle- ka Väike-Maarja muuseum - turismi- le on reisid või käigud mõeldud, kaua infopunkt, kes tutvustab Väike-Maar- aega kulub, palju kulub kilomeetreid ja huviväärsusi ja võimalusi. bussiga, palju jalgsi. Kõikide pakettide Messile minekuks on ette val- jaoks on olemas voldikud-broshüürid. mistatud kohalikku ümbrust tutvusta- Uus on voldik „Anton-Hansen vad paketid: “Ringkäik Väike-Maar- Tammsaare ja Väike-Maarja“. Koosta- jas”, “Retk okupatsiooniaja radadel”, misel on ühine pakett koos Tammsaa- “Pikk päev Väike-Maarja mail” (met- re muuseumiga Albu vallas. Uus on ka savennaretk + ringreis), “Ringreis Väi- vaheleht „Kiltsi loss“, mis on mõeldud ke-Maarja - Rakke mail”, “Ringreis olemasolevale varem ilmunud Kiltsi Väike-Maarja vallas Simuna kaudu”, mõisa ühevärvilisele voldikule. Vahe- “Kirjanduse ja kunsti radadel”, “Mui- lehel on kuus värvifotot „uuest“ Kiltsi nasjuturetk lastele” (2 varianti), “Küm- lossist. Just vastrenoveeritud Kiltsi ne mõisa ring Pandiveremaal”, “Reis oodatakse hulgaliselt turiste. Pandivere paeteel” (Tamsalu, Väike- Kavas on messile kaasa võtta Maarja, Rakke); matkaradadel kuut eri ka „Lurich“ ja „Krusenstern“ - noored varianti. Osa neist ka inglise keeles. näitlejad. Neiltki oodatakse messil ak- Pakett sisaldab kõiki hindu täiskasva- tiivset tegutsemist. nute gruppidele (20 ja 40 inimest), sama ka õpilastele: giiditeenused, muuseu- Ellu Moisa, turismikorraldaja

Rajameister Urmas Kullas uut tehnikat proovimas.

Ebavere tervisespordikeskusele saa- 811,5 eurot (357 000 krooni), millest rahvas uue rajatehnika üle ja kutsub bus jaanuari lõpus uus rajatehnika, abikõlbulik osa oli 20 511,2 eurot (321 kõiki suusatama. Ebavere tervisespor- mis võimaldab tunduvalt parandada 300 krooni). dikeskuses ootavad suusahuvilisi val- Ebavere suusaradade kvaliteeti. Avo Pardi sõnul saabusid moo- gustatud suusarajad, duðid, saunad, “Lisaks paranenud radade kva- torsaan ja roomikud kohale läinud sü- kohapeal saab suusatehnikat hooldada liteedile võidame aja- ja kütusekulus,” gisel. Ka rajamasinat oodati enne suu- ja laenutada. Ebavere tervisespordikes- ütles MTÜ Ebavere Tervisekeskuse ju- sahooaja saabumist, kuid tarne venimi- kus asub Rakvere-Vägeva maantee hatuse esimees Avo Part. “Mulje esime- se tõttu Ameerikast saabus masin alles ääres ja on hõlpsasti leitav ka kauge- se proovisõidu järel oli võimas!” nüüd. Vaatamata hilinenud saadetise- malt tulnutele. Uus rajamasin võimaldab kor- le rõõmustab tervisekspordikeskuse Hilje Pakkanen raga nii lund siluda kui ka klassikajäl- ge sisse sõita. Töölaius on masinal ligi kolm meetrit. Rajatehnika - mootorsaan, ra- jamasin ja roomikud ATV-le - saadi pro- jektiga “Tervisespordiradade hooldus- tehnika soetamine” Leader program- Nagu messi plaanilt paistab, on ka seekord Väike-Maarja muuseum koos Porkuni mist. Kokku läks projekt maksma 22 paemuuseumiga kõrvu. 10 KULTUUR / ELU-OLU Jaanuar 2011

17. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Sündmuste kalender Simuna spordihoones Lääne-Viru- Palju õnne, korvpallimeistrivõistluste Kuma Ker- maa korvpallimeistrivõistluste Ku- KULTUURISÜNDMUSED: ge esiliiga II ringis Simuna Artiston ja make teise liiga II ringis Simuna Ivax kallid lõpetajad! II ja Rakvere Ametikool. Info Hillar Tapa Väljaõppekeskus. Info Hillar 28. jaanuaril lõpetas Sisekaitseaka- Väike-Maarja Valla Raamatukogu fo- Kasu, tel 524 8658. Kasu, tel 524 8658. deemia päästekolledzi päästekooli tokonkurss Valge kassi aastast inspi- 19. veebruaril kell 19.00 kohtuvad 3. veebruaril kell 19.15 kohtuvad Väi- päästja eriala 27. lend: Ted Abel, Ja- reeritud teemadel “Lemmikloomad” Simuna spordihoones Lääne-Viru- ke-Maarja spordihoones Lääne-Viru- nek Anton, Oleg Gorjatðihh, Jevgeni ja “Kontrastid looduses ehk ilu ja maa korvpallimeistrivõistluste Su- maa korvpallimeistrivõistluste Ivanov, Aleksandr Jakovlev, Reijo valu meie ümber”. Tööd oodatud per Kuma meistriliiga II ringis Simu- Kumake teise liiga II ringis Väike- Järv, Martin Michelis, Joonas Poom, 21.veebruariks Väike-Maarja, Kiltsi, na Ivax ja Väike-Maarja ReinPaul. Maarja Päästekool ja Muuga. Info Ants Asmo Rebel, Siim Regat, Raino Triigi või Simuna raamatukogusse. Info Hillar Kasu, tel 524 8658. Räis, Aveli Tarkin, grupijuhenda- Rikberg, tel 529 0745 Remmel, Peeter Sermat, Gert Soo- Info: Irma Raatma 325 5034 20. veebruaril kell 14.00 kohtuvad ja Airi Püss. 3. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- muste, Dmitri Zubov, Vladislav 3. veebruaril kell 16.00 kohtub Väi- Simuna spordihoones Lääne-Viru- Autotehniku erialal (41.õp- muna spordihoones Lääne-Virumaa Toompere, Kaido Truupõld, Jannar ke-Maarja raamatukogus luulehuvi- maa korvpallimeistrivõistluste Ku- pegrupp): Marko Hilpus, Jüri korvpallimeistrivõistluste Kumake tei- Ulp, Raigo Urbanik, Raido Vitsmaa, listega Urve Tinnuri. Kaasas uued ja make teise liiga II ringis SK Rakke II Kaskema, Ants Koidu, Andreas se liiga II ringis Simuna Ivax II ja BC Andrei Vorobjov. vanad luuletused ja lood. Kohapeal ja ABB Kunda/KÜG. Info Hillar Tarvas/Rakvere SK II. Info Hillar Kasu, 4. veebruaril on Väike-Maarja õp- Kuldsalu, Rait Nõmmik, Siim saab osta tema luulekogusid. Kasu, tel 524 8658. tel 524 8658. pekeskuses lõpuaktus, lõpetab Susi, Peeter Vinogradov, grupiju- 12. veebruaril kell 13.00 on Väike- 24. veebruaril peetakse Ebavere ter- 4. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- 33.lend. hendaja Ellen Lossi. Maarja rahvamajas klubi Härmalõng muna spordihoones Lääne-Virumaa visespordikeskuses valla suusavõist- Arvutite ja arvutivõrkude Koka erialal lõpetavad pidu. Info Ville-Markus Kell, tel 326 korvpallimeistrivõistluste Kuma Ker- lusi, tähistatakse vastlapäeva ja ko- erialal (45.õppegrupp): Heigo Al- (40.õppegrupp): Sigrid Kalda, San- 1837. ge esiliiga II ringis SK Rakke ja Määri gutakse kilomeetreid üle-eestilisele lik, Allen Leemets, Sander Pundi, 23. veebruaril kell 12.00 tähistatak- der Kütt, Maarja Nikeborn, Jekate- küla. Info Hillar Kasu, tel 524 8658 üritusele “Eestimaa peredega ümber Reimo Ristla, Peeter Terehov, se Väike-Maarja ja Simuna Vabadus- maakera” Info Ants Rikberg, rina Nilova, Rivo Rattus, grupiju- 5. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- Romet Tiikmaa, Mihkel Viilveer, sõja ausammaste juures Eesti Vaba- tel 529 0745. hendaja Anneli Kütt; (46.õppe- muna spordihoones Lääne-Virumaa grupijuhendaja Liina Kungla. riigi aastapäeva. 28. veebruaril kell 18.00 toimuvad grupp): Janar Kose, Kaire Kressa, korvpallimeistrivõistluste Super Kuma Õnne ametis ja eluteel! 23.veebruaril kell 20.00 Väike-Maar- meistriliiga II ringis Simuna Ivax ja Triigi spordihoones valla meistri- Tiit Lastik, Kätlin Merila, Kadri ja rahvamajas Eesti Vabariigi aasta- Rakvere KJK ViKe. Info Hillar Kasu, tel võistlused males, III etapp. Info Ants päeva peoõhtu. Tantsuks: Meelis 524 8658. Rikberg, tel 529 0745. Laido ja Laur Teär. Töötab keldrikoh- 6. veebruaril kell 14.00 kohtuvad Si- 5. märtsil kell 18.00 toimuvad Triigi Väike-Maarjas tegutseb vik. Pilet: 7.-22.veebruaril 3 eurot, muna spordihoones Lääne-Virumaa spordihoones valla meistrivõistlused 23.veebruaril 4 eurot. Ostes pileti eel- korvpallimeistrivõistluste Kumake tei- lauatennises, III etapp. Info Ants müügist saab broneerida laua. se liiga II ringis SK Rakke II ja Rakvere Riklberg, tel 529 0745. töötute tööklubi 25. veebruaril kell 18.00 tähistatak- 8. märtsil kell 19.00 kohtuvad Simu- Gümnaasium. Info Hillar Kasu, Detsembri lõpus läks Väike-Maarja kes klubis ei käi. Huvilistel palutakse se aktusega Väike-Maarja rahvama- na spordihoones Lääne-Virumaa tel 524 8658 raamatukogus käima töötute tööklu- ühendust võtta kas valla sotsiaal- ja jas Eesti Vabariigi aastapäeva. Tehak- korvpallimeistrivõistluste Kuma 7. veebruaril kell 18.00 toimuvad Tam- bi, kuhu kogunes 14 Väike-Maarja tervishoiuosakonna juhataja Ene se kokkuvõte möödunud aastast, Kerge esiliiga II ringis Simuna salu lasketiirus valla meistrivõistlused valla 50-aastast ja vanemat pika- ja Kinksiga või tulla esmaspäeval raa- antakse kätte valla aukodaniku ja Artiston ja Ferrel. Info Hillar Kasu, laskmises, II etapp. Info Ants Rikberg, lühiaegset töötut. matukogusse tööklubi kogunemise valla aasta tegija tunnistused ja tel 524 8658. tel 529 0745. Tööklubi näol pakub Talllin- algusajaks ise kohale. Infot tööklubi auhinnad, tunnustatakse aasta õpeta- 8. märtsil kell 19.15 kohtuvad Väi- 8. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- nas tegutsev MTÜ Tugi- ja koolitus- kohta saab Ene Kinksi telefonil 32 95 jaid, kaunite kodude omanikke, tub- ke-Maarja spordihoones Lääne-Vi- muna spordihoones Lääne-Virumaa keskus Usaldus võimalust osaleda 761. lisid doonoreid, paremaid sportlasi. rumaa korvpallimeistrivõistluste korvpallimeistrivõistluste Kuma Ker- Euroopa Sotsiaalfondi projektis “Va- Vallavanem Urmas Tamme Isetegevuslaste kontsert. Super Kuma meistriliiga II ringis ge esiliiga II ringis Simuna Artiston ja nemaealiste tööturule toomine sot- sõnul toimus Väike-Maarja vallavalit- 12. märtsil kell 13.00 on Väike-Maar- Väike-Maarja ReinPaul ja Vinni SK ETR-Builder/KÜG. Info Hillar Kasu, tel siaalse suutlikkuse ja konkurentsivõi- suses kohtumine MTÜ Tugi- ja Koo- ja rahvamajas klubi Härmalõng pidu. Tammed. Info Ants Rikberg, 524 8658. me suurendamise kaudu” ka meie lituskeskus Usaldus esindajate Mari- Info Ville-Markus Kell, tel 326 1837. tel 529 0745. 10. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- valla töötutel. ka Juuse ja projektijuhi Kati Looga eel- 10. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si- muna spordihoones Lääne-Virumaa Töötud saavad tööklubis indi- misel aastal. “Koolituskeskuse esinda- SPORDISÜNDMUSED: muna spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste Kuma- viduaalset psühholoogilist, juriidilist jad tõid meile näiteks, et Tallinnas on korvpallimeistrivõistluste Kumake ke teise liiga II ringis Simuna Ivax II ja nende eestvõtmisel tegutsenud taoli- 25. jaanuaril kell 19.15 kohtuvad teise liiga II ringis Simuna Ivax II ja ja karjäärinõustamist. Neile valmib Rakvere Gümnaasium. Info Hillar osaleja individuaalne koolitus- ja töö- sed tööklubid juba kaks aastat ja edu- Väike-Maarja spordihoones Lääne- Kasu, tel 524 8658 Tamsalu Los Toros II. Info Hillar Virumaa korvpallimeistrivõistluste Kasu, tel 524 8658. karjäärikava. Vastavalt individuaalse- kalt: iga kolmas tööklubi liige on töö- 12. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- tele vajadustele läbivad tööklubi liik- le saanud. Võtsime vallas ideest kin- Super Kuma meistriliiga II ringis muna spordihoones Lääne-Virumaa 11. märtsil kell 19.00 kohtuvad Väi- Väike-Maarja ReinPaul ja MHV ke-Maarja spordihoones Lääne-Vi- med arvuti- ja erialakoolituse. ni, kuna ka Väike-Maarja vallas on va- korvpallimeistrivõistluste Kuma Ker- Tööklubi tegevus projekti raa- nemaealisi töötuid, kes vajavad Consult. Info Ants Rikberg, ge esiliiga II ringis Määri küla ja Väi- rumaa korvpallimeistrivõistluste tel 529 0745. Kuma Kerge esiliiga II ringis Balti mes kestab neli kuud. Kokku saadak- täiendõpet, arvuti- ja erialakoolitust ke-Maarja Gümnaasium. Info Hillar se kord nädalas esmaspäeviti Väike- jmt. Vanemaealistele töötutele tuleb 28. jaanuaril kell 19.00 kohtuvad Kasu, tel 524 8658. Betoon ja SK Aaspere. Info Ants Maarja raamatukogus kell 10.00. kasuks ka eneseusu tõstmine, kuna Väike-Maarja spordihoones Lääne- 13. veebruaril kell 14.00 kohtuvad Si- Rikberg, tel 529 0745. Ühe tööklubis käija, Leili sageli peavad üle 50-aastased töötud Virumaa korvpallimeistrivõistluste muna spordihoones Lääne-Virumaa 11. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si- Lehtme sõnul on tööklubi kasulik, sest tööotsimisel peamiseks takistuseks Kuma Kerge esiliiga II ringis Balti korvpallimeistrivõistluste Kumake tei- muna spordihoones Lääne-Virumaa ega kodus istumisega midagi iseene- just oma vanust. Klubis õppides ja Betoon ja SK Rakke. Info Ants se liiga II ringis SK Rakke ja Väike- korvpallimeistrivõistluste Kuma sest paremaks lähe. Tööklubis käijad üksteist vastastikku toetades on neil Rikberg, tel 529 0745. Maarja Päästekool. Info Hillar Kasu, tel Kerge esiliiga II ringis SK Rakke ja on seni õppinud tööleminekuks vaja- kergem oma hirmudest ja eelarva- 31. jaanuaril kell 18.00 toimuvad 524 8658. Tapa Väljaõppekeskus. Info Hillar likke oskusi, nagu näiteks CV kirjuta- mustest üle saada.” Triigi spordihoones valla meistri- 14. veebruaril kell 18.00 toimuvad Trii- Kasu, tel 524 8658. mist, tööintervjuul käitumist jmt. Raa- “Projekti käigus plaanitakse võistlused koroonas, III etapp. Info gi spordihoones valla meistrivõistlused 12. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si- matupidaja kogemusega Leili Lehtme moodustada koostöö- ja tugivõrgus- Ants Rikberg, tel 529 0745. kabes, III etapp. Info Ants Rikberg, muna spordihoones Lääne-Virumaa on nimetatud projektis huvitatud lil- tikud, kuhu kaasatakse omavalitsu- 31. jaanuaril kell 19.15 kohtuvad tel 529 0745. korvpallimeistrivõistluste Kuma leseadest. “Praegu on lilleseade kur- sed, töötukassa jt, kes aitavad klubi Väike-Maarja spordihoones Lääne- 14. veebruaril kell 19.15 kohtuvad Väi- Kerge esiliiga II ringis Määri küla ja sustest huvitatud kaheksa tööklubi liikmetele vahendada töökohti,” rää- Virumaa korvpallimeistrivõistluste ke-Maarja spordihoones Lääne-Viru- ETR-Builder/KÜG. Info Hillar Kasu, inimest. Kursus algab aga siis, kui saa- kis üks mentoritest, Väike-Maarja val- Kuma Kerge esiliiga II ringis Väike- maa korvpallimeistrivõistluste Kuma tel 524 8658. me kokku ühe grupi jao inimesi, s.o la sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ju- Maarja Gümnaasium ja Balti Betoon. Kerge esiliiga II ringis Väike-Maarja 15. märtsil kell 19.00 toimuvad Trii- vähemalt 12 inimest. Sama lugu on ka hataja Ene Kinks. Info Ants Rikberg, tel 529 0745. Gümnaasium ja SK Rakke. Info Ants gi spordihoones valla meistrivõistlu- arvuti- ja ettevõtluskoolitusega, mis Kokku koolitab MTÜ Tugi- ja 1. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si- Rikberg, tel 529 0745. sed sulgpallis. Info Ants Rikberg, tel muna spordihoones Lääne-Virumaa 529 0745. algavad kohe, kui grupiks vajalik arv koolituskeskus Usaldus käimasoleva huvilisi kokku saadakse.” Ettevõtlus- projektiga 250 sellesse sihtgruppi koolitusest olid peamiselt huvitatud kuuluvat töötut kokku kümnes töö- mehed. Praegu on ettevõtluskoolitu- klubis üle Eesti. se vastu huvi näidanud neli meest. Väike-Maarja tööklubi on ai- Aastavahetus Valla sotsiaal- ja tervishoiu- nus taoline tööklubi Lääne-Virumaal. On ju nii, et oma kodu hoiame puhtana. Me ei oksenda osakonna juhataja Ene Kinksi sõnul Väike-Maarja vallavalitsus vaibale, kui midagi kukub põrandale, pühime selle ära on veel tööklubis mõnde vabad ko- toetab töötute koolitust tööklubis 1406 või tõstame üles. Samuti ei loobi me valimatult laiali tüh- had. Kursustega võivad aga liituda euroga. jaksjoodud taarat. Mis kõige tähtsam, me ei kuse kõik 50+ töötud huvilised, ka need, Hilje Pakkanen vetsupotist mööda ja olles asja ära ajanud, ei löö jalaga vetsupoti kildudeks. Või ei kanguta ajaviiteks kraani- kaussi seina küljest lahti. Millegi pärast, lahkudes oma puhtast ja muga- Osalege fotokonkursil! vast kodust, muutume me loomaks. Me teeme kõiki neid asju mõnuga ja palju, sest kusagil on keegi, kes mu teki- Väike-Maarja Valla Raamatukogu ne kinnine ümbrik fotode autori kuulutab välja fotokonkursi. kontaktandmetega (nimi, vanus, Seekord on teemasid kaks. aadress, e-mail, telefon). Valge kassi aastast inspireeritud Võistlusele ei või esitada teistel “Lemmikloomad” ja “Kontrastid võistlustel auhinnatud töid. Pildi looduses ehk ilu ja valu meie üm- saatja vastutab selle autorsuse ning ber”. muude andmete õigsuse eest. Arvesse lähevad filmi- ja Pildid pannakse näitusele digiaparaadiga tehtud pildid, värvi- Väike-Maarja raamatukogus. lised või must-valged. Tööd peavad Tööd võib tuua Väike-Maar- tatud laga peab ära koristama ja maksma lõhutud asjade eest. olema esitatud paberil suurusega 10 ja, Kiltsi, Triigi või Simuna raama- Seda nimetatakse delikaatselt „enda lõdvaks laskmiseks“, x 15, ilma raamita. tukogusse. Töid ootame 21. veeb- aga maakeelne väljend sama oleku kohta kõlab „silmini pur- Ühelt autorilt võtame vastu ruariks 2011. jus“. maksimaalselt 10 pilti. Fotod pea- Ootame ka aktiivset õpilas- Vaadake palun lisatud pilte! Need on tehtud rahva- vad olema ümbrikus, iga pildi juu- te osavõttu! maja WC-s pärast aastavahetuse pidu, 1.jaanuari hommikul. res sobiv foto allkiri. Ümbriku peal Info: 325 5034 Ville-Markus Kell autori tunnusnimi, mille all ta näi- Irma Raatma Väike-Maarja rahvamaja direktor tusel esineb. Samas ümbrikus on tei- Jaanuar 2011 SPORT 11 Korvpallurid Tulemusi maadlusmatilt 14. detsembril toimus Venemaal Pihk- lus ja 1. koht absoluutkaalus vanemas naasid Moskvast vas rahvusvaheline turniir kreeka- roo- vanuserühmas, Holger Toots - 1. koht, ma maadluses. Eesti koondise koossei- Kristjan Baidusha - 1. koht. sus esines ka väike-Maarja noormaad- 7. jaanuaril toimusid Lääne-Vi- hõbemedalitega leja Jevgeni Hamidzanov, kes tugevas rumaa meistrivõistlused judos A-vanu- konkurentsis saavutas 4.koha. serühmale. Väike-Maarja noormaadle- Novembri lõpus mängisid Väike- 18. detsembril toimusid Lääne- jad saavutasid järgmised kohad: Allan Maarja korvpalliklubi poisid Marti Alt, Virumaa täiskasvanute ja õpilaste Läll - 1.koht Simuna kool, Jevgeni Kerdo Kivivare, Henri Matikainen, meistrivõistlused kreeka-rooma maad- Hamidz´anov - 2.koht (Kiltsi kool). Sten Saaremäel ja Martin Ojamaa koos luses ja naistemaadluses. Saavutasime 15. jaanuaril toimus vabamaad- treener Vaido Regoga Virumaa palli- järgnevad kohad: Holger Toots - 1. lussarja Nublust Nabini 1 etapp Koht- mängude kooli võistkonna koosseisus koht, Danil Hamidzanov - 3. koht, la-Järvel. Saavutasime järgmised ko- Moskvas rahvusvahelisel noorte korv- Kristjan Baidusha - 4. koht, Jevgeni had: Romel Seemann - 7. koht, Holger palliturniiril. Lisaks eestlastele osalesid Hamidzanov - 1. koht, Sergei Makejev Toots - 3. koht, Robin Baidusha - 8. turniiril Venemaa võistkondade kõrval - 4. koht, Anatoli Larionov - 1. koht, koht, Danil Hamidzanov - 7. koht, ka Türgi korvpallurid. Rauno Kuusemets - 2. koht, Jarko Vis- Kristjan Baidusha - 5. koht, Jevgeni Virumaa pallimängude kooli napuu - 4. koht, Romel Seemann - 3. Hamidzanov - 1. koht, Käroly Seemann võistkond võitles pingelistes mängudes Pildil koht, Käroly Seemann -1. koht, Anni - 2. koht, Anni Pent - 3. koht. välja hõbemedalid. Turniiri võitis Sa- mäng Pent - 2. koht, Liis Järvamägi - 4. koht. 15. jaanuaril toimusid Kohtla- maara võistkond, kolmandaks tulid Türgi 19. detsembril toimus Vinnis Järvel Ida-Virumaa lahtised meistri- Türgi korvpallipoisid. võistkonna- laste sumo jõuluturniir. Rohkearvulisel võistlused vabamaadluses, kus Jarko Nii võistlusreis kui turniir ise ga Moskva võistlusel näitasid Väike-Maarja Visnapuu saavutas 3. koha ja Rauno pakkusid treener Vaido Rego sõnul turniiril. noorsumokad sisukat võitlust ja saavu- Kuusemets 6. koha. palju elamusi: “Mängida tuli endast Hallis tasid järgmised kohad: Kaarel Nõmm- 20. jaanuaril toimusid Jõgeva hulga pikematega, näiteks Samaara vormis nr iste - 9. koht, Joel Nõmmiste - 9. koht, meistrivõistlused sumos lastele. Saavu- võistkonna pikkuselt kaheksas mängi- 23 Sten Maris Nõmmiste - 4. koht, Jonete Vis- tasime järgmised kohad: Jonete Visna- ja oli meie pikimast poisist pikem. Ka Saaremäel. napuu - 5. koht, Romel Seemann - 3. puu - 3.koht (Simuna kool), Holger mängureeglid olid Eestis kasutatava- koht ja 2. koht, Robin Baidusha - 1. koht Toots - 1.koht (Simuna kool). test tunduvalt erinevad: kolm veerand- misele. Käisime Punasel väljakul, jalu- palju tuli istuda Moskva kuulsates ja 3. koht absoluutkaalus, Käroly Lembit Kalter, aega tuli mängida viisikutega, kusjuu- tasime Arbatil ja külastasime VDNH- ummikutes, lõpuks otsustasime met- Seemann - 2. koht 1. koht absoluutkaa- maadlustreener res veerandaegade keskel, u 4. minutil d ehk kunagist rahvamajandussaavu- roo kasuks. Bussisõit Moskvasse kestis tuli viisikut vahetada. Neljas veerand- tuste näituste väljakut. Luzniki staadio- koos vahepeatustega 17 tundi.” aeg oli vabade vahetustega. Tuli män- nil õnnestus näha Euroopa Meistrite Koos Väike-Maarja korvpalli- Veedame vabariigi gida meil Eestis keelatud maa-ala kait- Liiga jalgpallikohtumist Moskva poistega mängisid Virumaa pallimän- se vastu. Türgi võistkond mängis Spartaki ja Marseille Olympique vahel. gude kooli võistkonnas Sten Kuber, lisaks ka maa-ala pressingut. Enne mängu said kõik huvilised soeta- Karl Soosalu, Randel Rainer Lille, Mar- iseseisvuspäev sportlikult! Elamistingimused olid väga da Spartaki fännipoest suveniire. Päris tin Metsis, Kristofer Veismann ja head. Piisavalt jäi aega linnaga tutvu- Gregor Väli. Tulge 24. veebruaril Ebavere tervise- fantastilisel suusatalvel saavutatud Ilve Tobreluts spordikeskusesse! kogupikkust 98 268,2 km ehk tublisti Kell 12.00 tähistame vastla- üle kahe ringi ümber maakera. päeva. Elustame vastlakombestikku - Omapoolse panuse andmiseks Korvpallipoisid olid Rootsis võidukad teeme vastlasõite, peame vastlaree mit- rekordi püstitamisse palume oma lä- mevõistlust ja rahvalikke võistlusmän- bitud kilomeetritest teada anda enne Aasta esimestel päevadel saavutas toimunud C-vanuseklassi poiste turnii- ma,” ütles turniiri kohta Vaido Rego, ge nii suurtele kui väikestele. kella 18.00. Kõik osalejad, kelle panust Virumaa pallimängude kooli 12-aas- ril saadi finaalis 46:34 jagu Eskilstunast, lisades, et näiteks finaalivastane jälgis Kell 14.00 peame valla suusa- ei ole radadel registreeritud, saavad taste poiste võistkond esikoha Root- poolfinaalis aga oldi 54:31 üle teisest hoolega nende eelnevaid mänge sel võistlusi. Võistlus toimub paljudes eri- seda ise teha tervisepäevikus aadressil sis Täbys rahvusvahelisel noorte Rootsi esindusest Alvik East. jõuproovil, tegi kodutöö kenasti ära ja nevates vanuseklassides. Kõik suusa- www.terviserajad.ee. Suuremates kes- korvpalliturniiril Täby Basket Cup. Alagrupiturniiril saadi kolm üritas võitjate mängu korvialuses võit- huvilised on oodatud osalema! kustes osalejate panus registreeritakse Virumaa pallimängude kooli ülekaalukat võitu - KFUM Uppsala luses lõhkuda. Kogume üheskoos kilomeet- Tallinna Ülikooli rekreatsioonieriala võistkonnas mängis treener Vaido Rego Basket alistati 39:16, Täby Basket 59:22 Lisaks Väike-Maarja poistele reid juba traditsiooniks muutunud tudengite kaasabil ning märgitakse üles juhendamisel ka viis Väike-Maarja ja Soome JKS 50:9. mängisid Virumaa pallimängude koo- üle-eestilisele üritusele “Eesti tervi- iga inimese poolt läbitud kilomeetrite korvpalliklubi poissi: Remo Murumaa, “Väga kergelt ei tulnud meile li eest Randel Rainer Lille, Kristofer seradadel ümber maakera!” arv. Martin Ojamaa, Ander Talu, Henri midagi, ehkki numbrid võib-olla selle- Veismann, Martin Metsis, Karl Soosalu, Sihtasutus Eesti Terviserajad Kogutud tervisekilomeetrid Matikainen ja Sten Saaremäel. le viitavad. Pidime ikka pingutama, Gervin Põld ja Gregor Väli. kutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigi summeeritakse ning tulemuse teeb Kaheksa meeskonna osavõtul sest lihtsalt ei kipu keegi midagi and- Ilve Tobreluts sünnipäeva tähistama aktiivse liikumi- Sihtasutus Eesti Terviserajad teatavaks sega, osalema kõikidel Eesti Tervisera- vabariigi aastapäeva õhtul. dadel samaaegselt toimuval sportlikul Kõigile avatud ja tasuta kasu- “Harjuta terviseks” liikumissari tõi mullu rekordiüritusel - suusata, uisuta, kõn- tamiseks olevad looduslikud tervisera- ni või sörgi. jad annavad olulise võimaluse meil SA Eesti Terviserajad poolt al- endil oma tervise eest hoolt kanda. Ai- osalema ligi 600 inimest gatatud ürituse eesmärk on teadvusta- nult tervete inimestena saame me luua da inimestele nende kodulähedasi loo- tervet riiki. “Harjuta terviseks” liikumissarjas vik 321 (ok), 32 (bp). 7. Ivar Lass 216 55.Tiia Liivalaid 34 (ok), 3 (bp). 56.Mar- duslikke terviseradu ning kutsuda kõi- Tulge perega, sõpruskonnaga osales 2010. aastal kokku 584 inimest (ok), 21 (bp). 8. Carmen Vinkel 200 je Pomerants 34 (ok), 3 (bp). 57.Urve ki üles mõnusalt ja sportlikult aega või üksinda. Rajad ürituseks on avatud kokku 9616 osaluskorraga. (ok), 20 (bp). 9. Ain Kõiv 199 (ok), 19 Tobreluts 34 (ok), 3 (bp). 58.Helys Lää- veetma. Ühtlasi liidetakse kokku erine- kogu piduliku neljapäeva jooksul. Lii- 22.jaanuaril toimus üritusest (bp). 10. Brian Vinkel 183 (ok), 18 (bp). ne 32 (ok), 3 (bp). 59.Ingret Leemets 32 vates Eestimaa paikades liigutud kilo- kumist nautima on oodatud kõik! osavõtjate vaheline loosimine. Loosiau- 11. Urmas Kopti 161 (ok), 16 (bp). (ok), 3 (bp). 60.Signe Kivivare 31 (ok), meetrid ja püütakse ületada eelmisel Ilve Tobreluts hinnad said 15 õnnelikku: 60 euro suu- 12.Urve Kalda 155 (ok), 15 (bp). 13.Mar- 3 (bp). 61.Reet Soidla 31 (ok), 3 (bp). ruse Rademari kinkekaardi omanikuks git Hiiemäe 140 (ok), 14 (bp). 14.Raiko 62.Rainer Kilgi 31 (ok), 3 (bp). 63.Aivar sai Sirle-Inga Kuldväli, 30-eurose Kilgi 135 (ok), 13 (bp). 15.Aino Aren 126 Pärnamets 31 (ok), 3 (bp). 64.Liina Kal- Rademari kinkekaardi sai Urmas Kop- (ok), 12 (bp). 16.Sirle-Inga Kuldväli 123 da 29 (ok), 2 (bp). 65.Lea Valk 29 (ok), 2 Uisutada on ülihää! ti, 20-eurose Rademari kinkekaardi (ok), 12 (bp). 17.Aimar Türbsal 116 (ok), (bp). 66.Raine Hiiemäe 28 (ok), 2 (bp). Aino Saaremäel. 10-eurose Rademari 11 (bp). 18.Õie Altermann 114 (ok), 11 67.Andrus Soidla 28 (ok), 2 (bp). 68.Sirje kinkekaardid said: Rita Soidla, Mall (bp). 19.Riina Jalast 108 (ok), 10 (bp). Aus 28 (ok), 2 (bp). 69.Mona Sikkar 27 Lepiksoo, Heino Külanurk, Carmen 20.Rita Soidla 107 (ok), 10 (bp). 21.Ave (ok), 2 (bp). 70.Klaarika Adonov 27 Vinkel, Urho Manninen, Toomas Vin- Jander 101 (ok), 10 (bp). 22.Maili (ok), 2 (bp). 71.Sirle Aosaar 26 (ok), 2 kel, Hannamari Soidla, Peeter Kahr, Tannbaum 93 (ok), 9 (bp). 23.Aare (bp). 72.Aimar Aimse 25 (ok), 2 (bp). Raiko Kilgi ja Viivi Kahr. Lurichi klubi Prants 93 (ok), 9 (bp). 24.Romet Prants 73.Aule Rebane 24 (ok), 2 (bp). 74.Veevi T-särgi said loosi tahtel Mall Lepiksoo 93 (ok), 9 (bp). 25.Marko Põdra 91 (ok), Kõrgmäe 24 (ok), 2 (bp). 75.Kalev Vin- ja Kristiina Kahr. 9 (bp). 26.Heete Ausmeel 86 (ok), 8 (bp). kel 24 (ok), 2 (bp). 76.Raili Uudla 24 Auhinnad saab kätte Väike- 27.Urve Toberluts 82 (ok), 8 (bp). (ok), 2 (bp). 77.Kristiina Kahr 23 (ok), 2 Maarja spordihoone administraatori 28.Raili Kööp 80 (ok), 8 (bp). 29.Rein (bp). 78.Epp Sepp 23 (ok), 2 (bp). lauast. Saarepere 77 (ok), 7 (bp). 30.Maiu Talu 79.Andra Kortin 22 (ok), 2 (bp). 80.Pil- Tulevikus on lisaks Simunale 76 (ok), 7 (bp). 31.Taimar Kopti 75 (ok), le Loorits 21 (ok), 2 (bp). 81.Hannamari meil plaanis samasugune stend üles 7 (bp). 32.Heinrich Kalda 73 (ok), 7 (bp). Soidla 19 (ok), 1 (bp). 82.Kristel Kahr panna ka Triigis ja kui kusagil mõne 33.Maris Kõrgmäe 68 (ok), 6 (bp). 19 (ok), 1 (bp). 83.Ira Münter 19 (ok), 1 teise aleviku läheduses leidub inime- 34.Toomas Vinkel 67 (ok), 6 (bp). 35.Vii- (bp). 84.Alis Langemets 18 (ok), 1 (bp). ne, kes on nõus veidi selle ürituse pä- vi Lõhmus 63 (ok), 6 (bp). 36.Hans 85.Mariin Talu 17 (ok), 1 (bp). 86.Kadri rast panustama (korjab kokku korra Kruusamägi 62 (ok), 6 (bp). 37.Regina Kalvik 17 (ok), 1 (bp). 87.Tiina Valdur kuus „Harjuta Terviseks” lehed ja toob Kask 55 (ok), 5 (bp). 8.Anneli Kukk 55 17 (ok), 1 (bp). 88.Eikki Eikkinen 17 need Väike-Maarja spordihoonesse), (ok), 5 (bp). 39.Bruno Münter 52 (ok), 5 (ok), 1 (bp). 89.Berta Viikberg 16 (ok), 1 siis heameelega paneme sellise tahvli (bp). 40.Maire Õmmik 49 (ok), 4 (bp). (bp). 90.Madis Türbsal 16 (ok), 1 (bp). Väike-Maarja liuväljal uisutajaid jagub. Ants Rikbergi fotod. ka mujale üles. 41.Andres Saaremäel 49 (ok), 4 (bp). 91.Eret Toberluts 16 (ok), 1 (bp). 92.Ille Eeldan, et järgmine aasta peak- 42.Tiia Kaselo 48 (ok), 4 (bp). 43.Peeter Laanemägi 15 (ok), 1 (bp). 93.Mait Ja- Liuväli Väike-Maarja õppekeskuse On võimalik kasutada uisute- sime saavutama osaluskordi juba üle Kahr 46 (ok), 4 (bp). 44.Reelika Täheste last 15 (ok), 1 (bp). 94.Erki Tomson 15 viilhallis ootab uisutama! rituspinki. Uiskude teritamine leppida 10 000! Selleks kasutagem häid talveil- 45 (ok), 4 (bp). 45.Anne-Ly Nilbe 45 (ok), 1 (bp). 95.Marika Raudvee 15 (ok), Liuväli on avatud tööpäeviti kokku Aimar Türbsaliga (tel 515 3621), mu ja meie häid sportimisvõimalusi! (ok), 4 (bp). 46.Silver Aasumets 40 (ok), 1 (bp). 96.Krista Haugas 15 (ok), 1 (bp). kell 15-19 uisutajatele, kell 19-21 jääho- kes on saanud vastava väljaõppe. “Harjuta terviseks” esisada. 4 (bp). 47.Raivo Veermets 40 (ok), 4 97.Riina Laanemägi 15 (ok), 1 (bp). kimängijatele. Laupäeviti ja pühapäe- Üks terituskord maksab 3 eurot. Info 1. Heino Külanurk 769 osalus- (bp). 48.Terje Kivipõld 40 (ok), 4 (bp). 98.Aare Türkel 15 (ok), 1 (bp). 99.Mal- viti kell 12-16 uisutajatele, kell 16-18 jää- Ants Rikberg, tel 529 0745 korda (ok), 76 boonuspunkti (bp). 2. 49.Geidi Kruusmann 40 (ok), 4 (bp). le Võidula 14 (ok), 1 (bp). 100.Karmen hokimängijatele. Uisutada saab ka Simunas Viivi Kahr 623 (ok) 62 (bp). 3. Aino 50.Malle Kask 37 (ok), 3 (bp). 51.Kaia Käärid 14 (ok), 1 (bp). Liuväljal on võimalik laenuta- bussijaama parklas, kuhu vabatahtli- Saaremäel 452 (ok), 45 (bp). 4. Mall Maurus 36 (ok), 3 (bp). 52.Erkki Purge Ants Rikberg da uiske. Üks laenutuskord maksab ku tuletõrje seltsi mehed rajasid liuväl- Lepiksoo 377 (ok), 37 (bp). 5. Annela 36 (ok), 3 (bp). 53.Airi Einsalu 35 (ok), Väike-Maarja Valla RSK juhatuse õpilastele 0,6 eurot ja täiskasvanutele ja. Laidre 345 (ok), 34 (bp). 6. Mare Soo- 3 (bp). 54.Eilike Pedari 35 (ok), 3 (bp). esimees 1,3 eurot. Tulge uisutama! 12 TÄHTPÄEVAD, REKLAAM, TEATED Jaanuar 2011 ISSN 1736-9851 Kalmistumeistrite kontaktandmed Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarjas: Õnne tänasteks tegudeks, Ruth Palmiste, õnne homseteks olemisteks, tel 516 1809 õnne tuleviku toimetusteks! Simunas: Jaanuaris: 83 Ivan Krutto 80 Lembi Krutto 93 Laine Rohtmets 83 Ernst Adamson Helvi Vahter, tel 524 7944 75 Vahur Mehiste 93 Elisaveta Laar 82 Helmi Kunberg 75 Agnessa Vetrin 91 Hilda Lumiste 81 Elli Grau 75 Ilse Püss Koguduste teated 90 Linda Põllussaar 81 Hilda Kaare 75 Helju-Marianne Kasela 88 Aino Martsepp 80 Atalja Mäeveer 75 Liidia Stepanova Väike-Maarja koguduses 88 Aino Õunapuu 80 Ludmilla Porgasaar 70 Pilvi Suviste Jumalateenistused pühapäeviti kell 88 Loore Tammus 75 Ene Pohlak 70 Ester Lett 12.00. 87 Hilda Koppel 75 Lembi Kesti 70 Ludmilla Teder Kogudust teenib hooldajaõpetajana 87 Maria Jegorova 75 Olga Mihhailova Enn Salveste. Tel 5345 3967, e-post: 82 Asta Langemets 75 Helja Latikainen Veebruaris: [email protected] 82 Uno Toomsalu 75 Virve-Adiina Sommer 94 Karl Lehiste EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 82 Heino Kokkuta 75 Armilda Lilleberg 93 Milli Rump Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. 81 Malle Pärnaste 70 Rein Ravel 91 Jelisaveta Napinen 81 Aino Markelova 70 Tiiu Tohvri 89 Thea Aaret Avispea koguduses 81 Raimund Sikov 70 Hendrik Hendrikson 88 Elli Loo Jumalateenistused pühapäeviti kell 80 Uno Tiimus 70 Maret Meisner 88 Helmi Nagel 10.30. 80 Endel-Aleksander Klooster 70 Vello Ustav 87 Arved Loide Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. 80 Zinaida Jõe 70 Valentia Aia 86 Meeta Kalter Tel 323 5450. 80 Vaike Metspõld 70 Niina Truupõld Koguduse veebileht: http:// 80 Johannes Ehastu 84 Alevtina Mäe avispea.edicypages.com/et Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, kokkusaamine toimub igal teisipäeval Soovime palju õnne ja tugevat tervist! kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Väike-Maarja Vallavalitsus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehe Simuna koguduses toimetajale telefonidel 329 5757 või 522 2294. Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Õnnitleme uusi ilmakodanikke! EELK Simuna koguduse aadress: Alli- Logo konkurss ka 3, 46401 Simuna Toatäis päikesekiiri, Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Seoses tantsuselts Tarapita sületäis sooje sõnu, e-post: [email protected] loomisega kuulutame välja peotäis kauneid lilli! seltsi logo konkursi! Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenis- Kaspar Darsch - 26. detsembril tust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga või- Seltsi hakkavad kuuluma erinevas Paul Dieves - 26. detsembril malik kohtuda teistel aegadel. eas rahvatantsu huvilised ja rahva- Doris Talvik - 6. jaanuaril kultuuri toetajad. Logo peaks olema Joosep Kesler - 9. jaanuaril EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862 kasutatav ka erinevatel meenetel. Swedpangas, kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Ootame põnevaid töid kõikidelt au- Rõõmsat meelt ja palju armastust! toritelt hiljemalt 28. veebruariks koos kontaktandmetega Väike- Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II Maarja Gümnaasiumi kantseleisse Mälestame lahkunud vallakodanikke korrus) hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik või [email protected] aadressile. tellida Inkotoa pakutavaid Parimatele auhinnad! Aeg hetkeks peatub igaviku sillal... URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, Valter Krüger 29.04.1956 - 30.12.2010 Benita Kusler 25.04.1915 - 31.12.2010 mähkmed jm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup Talveks Vello Soom 29.07.1944 - 12.01.2011 40% soodsamalt. Endel Veedler 29.08.1927 - 15.01.2011 Tellitud tooted tuuakse kohale 11. veebruaril kell 9.30. silmarõõmu Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. Silmade kontroll ja prillide müük 10.veebruaril kella 10.00- Tähtsad numbrid HAMBARAVI st Väike-Maarja hooldekodu A&K Caritas päevakeskuses. Perearst Tiina Vilimaa Ravi 1a Väike-Maarja, 5. Tamsalu-Neeruti-Tamsalu Väike-Maarjas, Ravi 1, tel 325 5633 Info ja etteregistreerimine telefonil tel 325 5313, 505 4840 Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, suusamaraton kutsub 5016 825, 5656 4959. Perearst Tiia Liivalaid: dr Pia Lepiksoo www.silmaroom.ee Väike-Maarjas, Ravi 1, Hambaravi Riina Laanemägi Selle aasta maraton toimub 6. veebrua- häiritud ja võimalusel jätame auto tel 326 1247, 5340 1839 OÜ ril algusega kell 11.00. Start Uudekülast garaazi. Tamsalu suusastaadioni pool- Simunas Allee 9-19, Väike-Maarja, Ravi 1, Liivala talu maadelt. 15 minuit hiljem ne osa on maratonil päeval enamuses tel 323 7131, 5340 1839 tel 326 1104 stardivad lühema maa sõitjad. Raja pik- ummistunud osavõtjate transpordist. Vastuvõtuajad Väike-Maarjas: Dr Riina Laanemägi, dr Külli kused 44 km ja 24 km. Samuti on piiratud liiklus Naistevälja E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, R 8- Sepping Eelmisel aastal osales 653 suu- külast väljasaamisel. Ajavahemikul 9 (õde 9-16). Simunas T 14-17, R Simuna hambaravi- ja protee- satajat pikal distantsil ja 207 lühemal 11.00 kuni 16.00 on Naistevälja külast Peremehetu 10-13. Telefonikonsultatsioonide sikabinet maal. Võitja oli meestest Priit Narusk soovitav välja sõita Pätsimäe kaudu. ajad: E, K, R 13-14 ja T, N 12-13 Aadress: Allee 9-4, Simuna, Priit Talvese ja Martti Himma ees ning Finisipaigas suusastaadionil on ehitise teade Perearst Mall Lepiksoo: tel 511 8379, dr Kiira Paju naistest võitis Liis Kalda Silja Suia ja organiseeritud lastele minimaraton. Väike-Maarja Vallavolikogu 30.12. 2010 Väike-Maarjas, Ravi 1, Naistearst dr Liivi Mitt Jelena Vshivtseva ees. Parim Tamsalu Algus orienteeruvalt kell 11.30. Erine- otsusega nr 62 võeti arvele peremehe- tel 326 1166, 528 5225 Ravi 1 Väike-Maarja, võistleja oli Kristjan Nurmsalu 7. ko- vad vanusegrupid kuni 12-aastani. tu ehitisena Aburi külas mõtteline osa tel 322 0600, 516 8657 haga. Tänavune maraton peaks ilma- Osavõtt on tasuta. Parematele meened. 424/758 kahekorterilisest elamust (kor- prognoosi arvestades peetama 4-7 mii- Tuleme 6. veebruaril osalema ja ter nr 1, ehitisregistri kood 108024767). nuskraadi juures. elame kaasa Tamsalu suurimale spor- Ehitisregistri andmete kohaselt on või- Vallavalitsus kutsub vallarahvast Head inimesed, arvestame pü- disündmusele! malik tuvastada, et korteri viimane 25. veebruaril kell 18.00 hapäeval 6. veebruaril sellega, et liik- Korraldajate nimel omanik oli Hilda Misu. lus Tamsalus on sellel päeval oluliselt Toomas Uudeberg Peale Hilda Misu surma ei Väike-Maarja rahvamajja ole korterit kasutusele võetud. Eesti Vabariigi aastapäeva aktusele Elna poes (Väike-Maarja Tamme 2a) Vastuväited ehitise peremehe- müügil seemned, kasvuturvas, lilled, küünlad, Suva sokid, tuse või selle kohaliku omavalitsuse Teeme möödunud aastast Isetegevuslaste kontsert. sukapüksid, lõngad ja käsitöötarvikud, koera- ja kassitoit poolt hõivamise kohta esitada hiljemalt kokkuvõtte. Mälestushetked Väike-Maarja ja Si- 28.03.2011. Pikk 7 Väike-Maarja Valla- muna Vabadussõja ausammaste juu- laohinnaga jpm. Anname kätte valla aukodaniku valitsusele. ja aasta tegija tunnistused. res on tänavu koos koolidega 23. Tunnustame aasta õpetajaid, aktiiv- veebruaril kell 12.00. Meilt leiad sobiva kingituse ja kaardi! Väike-Maarja Vallavolikogu 27.01. 2011.a otsusega võeti arvele pereme- semaid doonoreid, kaunite kodude Simunas suundutakse mälestussam- Avatud esmaspäevast pühapäevani, hetu ehitisena Koonu külas mõtteline omanikke, paremaid sportlasi. ba juurest rahvamajja pidulikule kont- tel 5373 5059 Elna Lumiste osa 500/2016 neljakorterilisest elamust Ütleme tänusõnu heategijatele. sert-aktusele. (korter nr 2, eluruumi pind 50 m2, ehi- tisregistri kood 108026418). Väike-Maarja vallale eraldati vähe- Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, Rahvamaja pakub Ehitisregistri andmete koha- kindlustatud peredele 8 soodus- 46202 Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.ee selt on võimalik tuvastada, et korteri huvilistele saali vanu tuusikut (vanuses 7-15.a) noorte- Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. viimane omanik oli Rudolf Lutsar. Pea- TOOLE laagrisse. Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Ees- le Rudolf Lutsari surma ei ole korterit Väike-Maarja rahvamaja saali re- Laager toimub 15.-22. juunil mäe, Hans Kruusamägi. kasutusele võetud. noveerimise käigus soetati saali Rannapungerjal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks. (Fotod palun saata Vastuväited ehitise peremehe- uued toolid. Soovijatel palutakse tuua avaldus dokumendi failist eraldi.) tuse või selle kohaliku omavalitsuse Vanad saali toolid on küll üsna valla lastekaitsesptesialisti Tiia Kaselo Toimetus võib tekste lühendada. poolt hõivamise kohta esitada hiljemalt Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. päevinäinud, aga hea tahtmise kätte. Tel 32 95762 01.04.2011.a Pikk 7 Väike-Maarja Val- Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. korral õnnestub neid korda teha. lavalitsusele. Ilmub kord kuus. Tiraaz 1000 eksemplari. Tasuline, 0,20 eurot