DOCSLIB.ORG

Jaanuar Vmaarja 2011111.Pmd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jaanuar Vmaarja 2011111.Pmd Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis www. INFOLEHT v-maarja.ee Nr 1 (202) JAANUAR 2011 Hind 0.20 eurot (3 kr) Ole koos meiega: Saagi tabamine on enese proo- Talv paneb jahimehed ulukite eest hoolitsema vilepanek ehk omandatud oskuste ja Tänases lehes: kogemuste eksam. Milline on olnud Teie hinna- Kolmkümmend aastat jahi- - Lili Guitor lasteaiandu- lisim jahitrofee? mehe ametit pidanud Hei- Iga tabatud uluk on omamoo- sest ja endast mar Lepiksoo sõnul on tä- di jahitrofee. Pean neid kõiki võrdväär- navune lumerohke talv - Simuna naisseltsi seteks, sest igaühega on omad mäles- pannud jahimehi eriliselt tegemistest tused ja elamused. Igat saaki tuleb väär- hoolitsema ulukite eest. tustada ja avaldada talle lugupidamist. - Koolist puudumisest Selline on juba kord jahieetika. Parima- Milliseid ulukeid ja palju -Krusensterni kirjavahe- teks jahitrofeedeks pean ikka fotojahil meie metsades elab? Keda saaduid. tusest olete näinud ja kui sageli? Vanasti (või ka siiani) on jahi- - Vallavalitsuses Mõni huvitav seik mõne meestel omad jahirituaalid pärast saa- loomaga kohtumisest. ja volikogus otsustatut gi tabamist. Kas see kehtib ka täna- Meie valla metsade päeval? - Sünnid-surmad põhilised asukad on mets- Ma ei hakka vast siin neist kirjutama. - Eakate õnnesoovid kits, metssiga, põder, karu, See vajab põhjalikku seletust. Näiteks ilves, rebane, kährik, mäger, - Sündmuste kalender miks suurulukile pannakse murtud oks halljänes ja valgejänes, nugis, ja kumba pidi emasele või isasele, mis - Spordi- ja kultuuri- nirk, orav, kobras, saarmas on siis laskja ja jahijuhataja ja teiste ja- ning hunt läbirändel. Mets- sündmustest hiliste tegevused. loomade arvukust ei oska Küsis Hilje Pakkanen vast täpselt öelda ka teadla- sed. Jahimehed loendavad ulukeid teatud perioodidel, millal nende liikumine on Kolm valla hoonet muutuvad aktiivsem. Peab kohe nimeta- ma, et valla territooriumil on kolm ja- ikka sissetallatud radu. mine; energiasäätslikumaks hipiirkonda: Kiltsi jahipiirkond, kus Mida jahimehed teevad ulu- - kui loomad talumehe talvevarude Väike-Maarja vallavalitsus on saanud Triigi spordihoone katuse ja tegutseb MTÜ Kiltsi Jahiselts kahe- kite elu kergendamiseks? Mis/kes kallal käivad, siis on see nende vajadus; kasutamata saastekvoodi müügitulust selle soojustamiseks, küttesüsteemi ja kümne viie liikmega; Simuna jahipiir- kompenseerib jahimehele tekkinud - olgem teiste elusolendite suhtes lep- kolme valla objekti energiasäästliku- akende vahetuseks saadi 139 297 eurot likumad; maks muutmiseks kokku üle 231 tu- (2 180 000 krooni), Simuna Kooli 1960- - enne kui kirume metsloomi, püüame hande euro (3,6 milj krooni). ndatel ehitatud osa välisseinte soojus- Väike-Maarja jahipiirkonnas on ulukeid loendatud järgnevalt: enesele selgeks teha, mida me ise ole- Viimati otsustas Vabariigi Va- tamiseks 42 812 eurot (670 000 krooni) me teinud oma vara heaperemeheli- litsus toetada Simuna kooli ja Väike- ning Väike-Maarja hoolekande- ja ter- Uluk vaatluseaeg 2008 2009 2010 kuks kaitseks; Maarja hoolekande- ja tervisekeskuse visekeskuse hoone välisseinte soojus- Põder (juuli - august) 8 5 10 - koerad hoiame ikka kodu juures, sest välisseinte soojustamist, varasemalt on tamiseks saadi toetust 49 201 eurot Metskits (august - oktoober) 140 99 52 hulkuv koer on vaenlane metsaelani- abikõlbulikus tunnistatud Triigi spor- (770 000 krooni). Kokku 231 310 eurot Metssiga (september - detsember) 160 163 103 kele. dihoone soojustamine. (3,62 miljonit krooni). Karu (juuli - oktoober) 7 6 6 Kui inimestel on soov metsloo- Kobras (veebruar) 34 36 24 madele toidupoolist annetada, siis vast igaüks teab mõnd jahimeest, kellele Väike-Maarja vallas elab kond, kus tegutseb MTÜ Simuna kulutused, mis sel talvel pole mitte oma soovist teatada. Metsloomadele Jahtkond kolmekümne kuue liikmega väikesed? maitsevad teraviljad, kartul, õunad, ja Väike-Maarja jahipiirkonnad, kus Jahimehed teevad metslooma- kapsas, leivaviilakad ja paljugi muud. 5056 vallakodanikku tegutseb MTÜ Jahindusühistu de elu kergendamiseks ulukihoolde Kaua olete olnud jahimees? Gun&Shot kolmekümne kuue liikme- töid, mis tähendab lisasöötmist, soola- Kuidas sai Teist jahimees? Väike-Maarja vallas elab rahvastiku- Karl-Marten, Karl-Viktor, Kaspar, ga. Ühe jahipiirkonna suuruseks on kute paigaldamist, võimalusel kitsede- Loodus on mulle alati meeldi- registri andmeil 1. jaanuari 2011. aas- Kemo, Kert, Kristo, Lauri, Lukas, Mar- enamvähem 10 000 hektarit. le liikumisteede rajamist, söödavihta- nud. Jahimeheks hakkasin kolmküm- ta seisuga kokku 5056 inimest, neist kus, Oliver, Ott Gregor, Paul, Raiko, Ilveseid ja hunte loendatakse de ja koresööda väljapanemist. Muidu- mend aastat tagasi. Ikka sai kolhoosi- 2522 meest ja 2534 naist. Aasta tagasi Rasmus, Renno, Roland-Matthias, Ro- aastaringselt, kuid parim aeg selleks on gi kuuluvad sinna juurde söödasõimed aeg metsa jahimeestega vilja viidud ja samal ajal oli elanikke vallas 5135 ehk bin, Sander, Simo, Sten Andreas. siiski talv. Lumel on jäljed selgemini ja söödaautomaadid. Seda ikka selleks, pajuvihtu tehtud, ajujahis käidud ja ka 79 inimest enam. Tüdrukutele: Adeele, Aliise, eristatavad. et väljapandud toit ei mattuks lume alla loomi nähtud. Vaikselt see pisik paisus, Vanim naine on 96-aastane ja Angela, Annaliisa, Carolina, Christina, Jahimehena olen kohtunud vaid tarbijani jõuaks. Jahimehed teevad kuni ühel päeval kirjutasingi avalduse mees 91-aastane. Crislyn, Egeli, Emma, Gerda, Heleri, nende kõikidega looduses - kellega roh- seda kõike vabatahtlikult ja oma raha- sooviga Väike-Maarja jahtkonna liik- Aasta jooksul sündis vallas Keiti, Lisandra, Mariliis, Meleena, kem, kellega vähem. Harvemini koh- koti arvelt. Jahimees saab vastutasuks meks saada. kokku 54 last. Aasta jooksul suri vallas Meribel, Penelope, Reelika, Riia, Riina tab metsas ilvest, nirki, oravat, saarmast loodusest naudingu, mis „korvabki“ Jahimehe amet on mõneti vas- 55 inimest. Joanna, Salme, Sandra, Victoria. ja hunti. Asi ei ole üldsegi nende arvu- kulutused - naha saab soojaks ja füüsi- tuoluline amet. Jahimehed peavad Valda saabus elama 148 ja lah- Väike-Maarja vallas on 3 ale- kuses, vaid inimese oskuses lugeda loo- list ka omajagu. loomadest lugu, hoolitsevad nende kus mujale 191 inimest. Neist 79 ini- vikku ja 33 küla. Külaelanike arv kas- duses märke loomade liikumisest ja Mida inimesed saaksid või eest, samas aga kütivad neidsamu loo- mest vahetas elukohta valla sees. Vä- vas 13 asustusüksuses, jäi samaks võimalikest levikupaikadest. Suurem võiksid teha ja ette võtta metslooma- mi. Kuidas see vastuolu ühe jahime- lisriiki lahkus 18 ja saabus 4 inimest. kuues ja vähenes 16 asustusüksuses. loom hakkab ikka tihemini silma. de elu kergendamiseks? Mida Teie he sisse ära mahub? Millise tundega Väike-Maarja valla lastele Elanike arv kasvas enam Avispea (+10) Iga kohtumine looduses loo- arvate, kas ka meie vallas mõnes kü- metsa jahile lähete, kas loom on Teie pandud eesnimed. ja Triigi külas (+7), vähenes aga Vao (- madega on omamoodi seik - korduma- las või alevikus võiks olla kogumis- jaoks võrdväärne partner või jahi- Poistele: Alfred, Ander, Andri, 21) ja Eipri külas (-15). tu hetk. punkt, kuhu inimesed saaksid tuua saak? Axel, Helar, Hendrik, Inriko, Kalle- Ülevaate elanike arvust vallas Kuidas metsaloomad karmi loomadele vajaminevat sööta, mida Igal ametil on oma miinused ja Kaspar, Kardo-Rigon, Karl-Gustav, külade ja alevike kaupa annab alljärg- talve üle elavad? On nähtud autotee- jahimehed edasi metsa toimetavad. Ja plussid. Nii on see ka jahimehena. Jaht nev tabel. del liikuvaid kitsi, kes ei suuda pak- mida peaks sel juhul tooma? ei ole lihtsalt hobi, vaid ka ulukiasur- 1.1.10 1.1.11 sus lumes liikuda. Enne suurt lume- Elada tahame kõik - nii inime- konna arvukuse reguleerimise üks Väike-Maarja alevik 1912 1902 Nadalama küla 25 28 tormi detsembri algul võis näha kitsi sed kui loomad. Ainuke vahe on vast meetodeid. Kui kellelgi peaks huvi ole- Kiltsi alevik 233 234 Nõmme küla 27 25 põldudel, nüüd enam kahjuks mitte. selles, et inimene peab ennast ülimaks. ma selle mõiste täpsemaks arusaami- Simuna alevik 465 454 Orguse küla 41 42 Metsloomade talvitumisest ja Jaht kui selline on välja kujunenud aja- seks, siis soovitan lugeda Eesti Entsük- Aavere küla 38 39 Pandivere küla 111 101 toitumisest on kirjutatud mitmetes aja- looliselt olelusvõitlusest, kes keda. lopeediakirjastuse poolt välja antud Aburi küla 57 53 Pikevere küla 80 85 lehtedes ja ajakirjades, kus arvamused Varem oli see vaid oma liigi „Jahiraamatut“ ja loomulikult ajakirja Avanduse küla 104 104 Pudivere küla 44 41 on niiöelda piirist piirini. Selge on see, (mõtlen inimese eelkäija) säilitamise „Eesti Jahimees“. Avispea küla 114 124 Raeküla küla 39 39 et kerge see ei ole. Loodus selekteerib eesmärgil, hiljem toitumiseks, siis Jahimees hoolitseb ja kütib. Pe- Ebavere küla 154 145 Raigu küla 50 52 nõrgemad välja ka ilma karmi talveta. sportlikus harrastuseks ja alles viima- remees toidab ja tapab. Kus siis vastu- Eipri küla 103 88 Rastla küla 27 26 Kui varem olid kitsekarjad põl- sel ajal hobiks. olu tegelikult on? Suurem enamus ini- Hirla küla 49 41 Triigi küla 294 301 dudel, siis nüüdseks on otsinud omale Mida siis inimene saab teha mesi sööb lihatooteid ja kasutab naha- Imukvere küla 12 14 Uuemõisa küla 23 18 toitumiseks kohad metsas, kus on vä- metsloomade elu kergendamiseks? tooteid ning seejuures ei süvene nende Koonu küla 70 71 Vao küla 412 391 hem lund, kuid sellistes kohtades toi- Vast kõige lihtsamad ja kulutu- päritolusse. Kurtna küla 38 37 Varangu küla 30 25 dupala napib. Teedele meelitab
Load more

Recommended publications
  • EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016
    National Focal Point of Estonia EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016 Strategic Report on the implementation of the EEA Financial Mechanism 2009–2014 in Estonia Contents 1. EXECUTIVE SUMMARY ..................................................................................................... 3 2. ASSESSMENT OF THE EFFECT OF THE GRANTS.......................................................... 4 2.1 Cohesion ......................................................................................................................... 11 2.1.1 Environment and climate change .................................................................................. 11 2.1.2 Civil society .................................................................................................................. 13 2.1.3 Research and scholarships ............................................................................................ 15 2.1.4 Cultural heritage and diversity ...................................................................................... 17 2.1.5 Human and social development .................................................................................... 19 2.2 Bilateral relations ........................................................................................................... 23 3. REPORTING ON PROGRAMMES ..................................................................................... 25 3.1 Overview of Programme status ...................................................................................... 25 3.2
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Täis on Jälle Aastaring
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 11 (167) Detsember 2007 Hind 3 krooni Jõuluöö tasa koputab uksele, avaneb hing ta hellale kutsele. Täna lehes: Küünlaleegis on rahu ja igavik, · Aastavahetuse mõtteid lk 1, 2, 15, helkleb me ootus, me tulevik… · Jõulutervitused lk 3 · Vallavolikogus arutatu lk 4 Ilusat jõuluaega · Vallavalitsuses arutatu lk 4, 5 ning arukaid astumisi ja · Päästeameti info lk 6 edukaid ettevõtmisi tulevaks aastaks! · Politseiinfo lk 7 · Taliteenistuse korraldamine lk 7 · Jäätmete sorteerimine lk 8 Vallavolikogu ja vallavalitsus · VMPSi veerg lk 9 · Valla aasta tegija lk 10 Jõulutunne · Kooliteated lk 10, 11 Hämar aeg täis helkjat ootust, Vaikus laskub maade pääle, valguse ja rõõmu ootust – kumisevad kellahääled, · Kultuuriteated lk 12, 13, 14, 15 see on jõulukuu. loitleb ilmaruum. · Sporditeated lk 16, 17 Miski harras, miski püha, Hing on avar. Rõõmu, rahu · Noppeid ajaloost lk 18-19 lähemale tuleb üha, nõnda palju sinna mahub. · Kirikuteated lk 19 varjutades muud. Laulud südames ja suus… Erich Meerja Täis on jälle aastaring häbenema öeldes, et olen teoksil, on vajalik. Iga asi tama vallavolikogu otsu- juba 2006. aasta lõpul. Väike-Maarja vallast? omal määral, kuid kõik on seid, siis seda ikka juhtub. Kallis vallarahvas! Valmis gümnaasiumi ja valla hüvanguks, valla- OÜ Simuna Ivax-i Soovin Teile rahulikke õppekeskuse uus spordi- elanike heaoluks. Kind- juhina võin öelda, et jõule ning meeldivat hoone, alustati Ebavere lasti oleks vaja palju majandusaasta on aastavahetust, et 2008. tervisespordikompleksi rohkem, kuid kõike ei möödunud rahuldavalt. aasta oleks Teile edukam ehitust, avati jäätmejaam, suudeta korraga. Plaanis Ei saa nuriseda teravilja- ja õnnelikum! Simuna sularahaauto- on Väike-Maarja koolide kasvatuse näitajate üle.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Bridge Over the Rainbow: Animal Burials and Animal
    https://doi.org/10.7592/Sator.2017.18.12 241 Bridge Over the Rainbow. Animal Burials and Animal Cemeteries in Post-Socialist Estonia Marju Kõivupuu Centre of Culture and Landsape, the School of Humanities, Tallinn University [email protected] Ritual burials for animals have been practiced both ancient advanced cultures (like Egypt) and prehistoric peoples. As a factor accom- panying the Industrial Revolution at the end of the 19th century, cemeteries for pets began to appear in the vicinity of bigger cities, and pet culture as a whole formed a separate economic branch. In industrial society the topic of pets became so important that in 1978 Errol Morris produced his widely acclaimed documentary Gates of Heaven, which focused on the business of animal burials. This article reviews the change in animal burial practices, focusing on the practices found in post-socialist Estonia, where the phenom- enon is rather new because of various socio-cultural reasons. As a result of this newness, the phenomenon is causing opposing opinions in society. Key words: Death culture; anthropomorphism; pet culture; pet cemeteries; popular religion. Introduction The best place to bury a good dog is in the heart of her master. – Anonymous Animals have their own culture, history and ethnology, and animals have been an important part of human culture for thousands of years (Premack & Premack 2002: 350–351). Animal history and culture as a subject of study in ethnology (i.e. the relationship of people and animals through the ages, values, qualities and meanings ascribed to animals) are human-mediated and constructed. Every generation has had its own point of view of animals as crea- tures who do not have all that we have as humans, such as language, consciousness, intellect and morality.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad
    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
    [Show full text]
  • Dissertationes Academiae Artium Estoniae 9
    Dissertationes Academiae Artium Estoniae 9 Urve Sinijärv Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel Doktoritöö Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2012 Urve Sinijärv Kunst ja loodus pargis. Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel Art and nature in parks. Combining design objectives and biodiversity conservation objectives in park restoration and maintenance on the basis of case studies of protected parks in Saare County Doktoritöö / Doctoral thesis Juhendaja / Supervisor prof Juhan Maiste Konsultandid / Consultants Jaan Liira, PhD Merit Otsus, Phd Elustikurühmade eksperdid / Experts of biotic groups Puittaimed / Woody plants: Olev Abner Rohttaimed / Herbaceous plants: Ülle Reier Samblad / Bryophytes: Nele Ingerpuu Samblikud / Lichens: Inga Jüriado Seened / Fungi: Sulev Järve Selgrootud / Invertebrates: Hanno Zingel Kahepaiksed ja roomajad / Amphibians and reptiles: Riinu Rannap Linnud / Birds: Meelis Uustal, Peep Veedla, Hanno Zingel, Vello Keppart Nahkhiired / Bats: Rauno Kalda Fotomontaažid / Image editing Mart Kivisild Eelretsensendid / External reviewers Kristiina Hellström, PhD prof Kalev Sepp Oponent / Opponent prof Kalev Sepp Avalik kaitsmine / Public defence 13.12.2012 Keeletoimetaja / Copy editor Maris Jõks Tõlge inglise keelde / Translated by Marina Maran Kujundus / Design by Andres Tali Tänuavaldused / Acknowledgements: Anneli Randla, Tõnu Talvi, Vello Keppart, Andres Vaasa, Sulev Nurme, Piret Palm, Rein Nellis, Kersti Lootus, Nele Nutt, Silja Konsa, Riina Pau, Ede Leppik, Elle Roosaluste, Ülle Grišakov, Herdis Fridolin, Merike Linnamägi, Kristiina Hellström, Tiina Tammet, Mart Kalm Teose avaldamist on toetanud Eesti Kultuurkapital © Urve Sinijärv, 2012 ISBN 978-9949-467-33-4 ISSN 1736-2261 Trükikoda / Printed by Alfapress OÜ 5 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................9 2.
    [Show full text]