Y E A R B O O K 1 SISUKORD SUMMARY

2 Jõudu targaks rahajagamiseks! Wisdom to the EIC in the distribution of money! 4 Rahulik kasv ja uuendusmeelne areng Steady growth and innovative development 6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment 8 Täiustuv organisatsioon ja tihenev koostöö Improving organisation and strengthening cooperation 10 KIK aastal 2007 EIC in 2007 12 Keskkonnaprogrammi kaudu jagati raha ja koolitati taotlejaid Environmental programme was used to distribute funding and train applicants 14 Keskkonnakorralduse programm Environmental management programme 18 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme 22 Veemajanduse programm Water management programme 26 Jäätmekäitluse programm Waste management programme 30 Looduskaitse programm Nature conservation programme 34 Metsanduse programm Forestry programme 38 Kalanduse programm Fishery programme 42 Maakondlik programm Regional programme 46 Euroopa Liidu struktuurifondid The EU structural funds 50 Puhas vesi oma kraanist Clean water from one’s own tap 52 Kamari paisjärve tervendamine jõudis lõpule Rehabilitation of Kamari reservoir has been completed 54 Paindlikud laenud keskkonna arendamiseks Flexible loans for the improvement of environmental conditions 56 Finantsaruanded Financial reports 2 JÕUDU TARGAKS RAHAJAGAMISEKS! WISDOM TO THE EIC IN THE DISTRIBUTION OF MONEY!

Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga tõeli- ne arusaam selle ülisuurest tähtsusest tuli pisut hiljem. Nüüd kasutan KIKi tegevuse tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIKi kaudu rahastatud projek- tidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka loomadele. On ju projektiraha toel edendatud loodus- ja keskkonnahoidu, kõrval- datud keskkonnakahjusid, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsan- duse ja kalanduse arengut, arendatud meie kõigi keskkonnateadlikkust.

When I assumed the lead of the Board of the Environmental Investment Centre in April 2007 I knew that this JaanusJaanus Tamkivi,Tamkivi, institution is of essential importance for the Estonian environment. The true realisation of its huge impor- keskkonnaminister, tance arrived somewhat later. Now I give even more credit to the activities of the EIC, as due to the projects fi nanced by the EIC, our (living) environment has become much more favourable for people, animals and Keskkonnainvesteeringute plants. Financial support to these projects has helped to further nature conservation and environment Keskuse nõukogu esimees protection, eliminate environmental damages and organise water and waste management, support the Minister of the Environment, shery and raise the environmental awareness of all of us. Head of the EIC Council development of forestry and fi 3

inuüksi 2007. aastal toetas KIK ja projektijuhtide vahel andnud väga hea keskkonnatasudest laekunud ra- matust: keegi on jäänud soovitud summast tulemuse kogu Eesti keskkonna jaoks. Ahast ligi 1400 projekti kokku 696,9 ilma, mõne arvates ei liigu raha piisavalt miljoni krooniga. Seejuures on ühtviisi kiiresti. Kuid KIK on muutunud operatiiv- Aastateks 2007–2013 on EL eraldanud tähtsad nii kümneid tuhandeid kui ka sadu semaks ja paindlikumaks – minu meelest ei Eestile eri valdkondade toetusteks 53,3 miljoneid kroone maksnud ettevõtmised, saakski projekte suurt kiiremini rahastada. miljardit krooni, millest otseselt keskkonna sest kasusaajate rõõm on ühtmoodi suur KIKi taotlusvoorud toimuvad kolm korda heaks kulub 25,5 miljardit. See on taas suur siis, kui küla väike rahvamaja saab puhta aastas! Ja kui projekti rahastamisotsus on proovikivi KIKile. Seda enam, et aasta algu- joogivee, ja ka siis, kui kogu piirkonna tar- tehtud, siis tuleb järgida teatud asjaajamis- ses Keskkonnaministeeriumi ja KIKi vahel beks valmib lõpuks moodne jäätmejaam. korda. Tegu on ju riigi rahaga: seda ei saa sõlmitud haldusleping paneb KIKile seni- suvaliselt ühest taskust teise tõsta, vaid sest suuremaid kohustusi. Kui seni otsustas KIKi kaudu liiguvad ka meie elukeskkonna selle liikumisest ja kasutamisest peab olema Euroopa abi taotlevate projektide vastavuse korrastamiseks mõeldud Euroopa Liidu täpne ülevaade. üle Keskkonnaministeerium, siis nüüd abirahad. Üks EL peaeesmärke on tasan- on halduslepinguga antud kogu pädevus dada kõigi liikmesriikide majanduslikke ja Eestil on põhjust rõõmustada selle üle, et KIKile kui rakendusüksusele. See tähendab, sotsiaalseid erinevusi ning tagada tasakaa- meie keskkonna eest hoolitsemiseks välja et ELi kaudu abirahastatavaid projektitaot- lustatud areng. Selle sihi saavutamisel tuleb töötatud keskkonnatasude süsteem on lusi analüüsib KIK, kes hindab, kas projekt EL liikmesriikidele oma fondidega appi. andnud häid tulemusi. Need, kes kasutavad vastab nõuetele, ja ühtlasi vastutab projekti Eestis on just KIK olnud Euroopa Regio- meie loodusrikkusi, annavad keskkonna- korrektse rahastamise eest. naalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi tasusid makstes oma panuse looduse heaks. ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavate Tegu on märkimisväärsete ehk aastas Valdkonnas, kus on tegemist suure raha, projektide rakendusüksus ehk n-ö raha- miljardi kroonini küündivate summadega. paljude projektidega ja toetusi taotlevate jagaja. Minu hinnangul on koostöö KIKi Jõudu KIKile targaks rahajagamiseks! inimestega, ilmneb ikka pingeid ja rahulole-

n 2007, the EIC used fi nances from the envi- the Cohesion Fund. In my estimate, the cooperation ronmental fees to support about 1400 projects fi eld where there are much money, many projects with the total of 696,9 million kroons. Here, between the EIC and project managers has yielded I very good results for the Estonian environment. and many people applying for support – some people the projects that cost tens of thousands of kroons do not receive the sums they were applying for, are as important as those that cost hundreds of For the years of 2007-2013, Estonia has been alloca- others think that the process of receiving the money millions kroons, because the joy of those who benefi is too slow. But the EIC has become more fl t ted 53.3 milliard kroons by the EU; 25.5 milliard exible from these projects is equally great when a small and operational; I think that large projects cannot community house will be provided with a quality kroons of this sum will be used directly for bettering be fi nanced even more quickly than it is already water supply and when a whole region will get a new the environment. Th e contract under public law, concluded between the Ministry of Environment done. Th e applications can be submitted in three modern waste plant. rounds during a year. After the decision to fi and the EIC, puts the EIC under greater obligations. nance a project has been made, certain procedures have to Th e EIC also channels the fi While so far, the Ministry of Environment had made nances from the Euro- decisions concerning the conformity of projects to be followed. Th is money comes from the state, and is pean Union that are meant for bettering our living use has to be well documented and transparent. environment. One of the main goals of the EU is to the EU requirements for applicants, now the contract under public law has transferred the responsibility to smooth economic and social diff erences of all of its We can be glad to state that the system of environ- the EIC as the fi nal benefi member states and to ensure their balanced develop- ciary. Th is means that the mental fees, developed for bettering the environ- ment, and the funds of the EU will help to achieve project applications for the EU fi nancing are analy- sed and assessed by the EIC, which is also responsib- ment, has given good results. Th ose who use our this goal. In Estonia, the EIC has been the fi natural resources contribute to the welfare of nature nal bene- le for the correct fi nancing of the project. fi ciary of projects fi nanced via the European Regional by paying environmental fees. Th Development Fund, the European Social Fund and ese are very large Tensions and dissatisfaction can easily emerge in a sums, reaching up to a milliard kroons a year. I wish the EIC success in wise distribution of the money! 4 RAHULIK KASV JA UUENDUSMEELNE ARENG STEADY GROWTH AND INNOVATIVE DEVELOPMENT

2007. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) stabiilse arengu aasta. Ühtlasi oli see töörohke ja edukas aasta. Pingutasime tõsiselt, et muuta struk- tuurivahendite ja keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud raha jagamine veelgi läbipaistvamaks. Võin rahuliku südamega öelda, et see on meil ka õnnestunud.

The year 2007 was a year of stable development ort for to the make Environmental the distributing Investments of fi nances, Centre. received It was from a year the full state of hard work and successes. We made every eff budget pursuant to the Environmental Fees Act and from structural funds even more transparent. I can state with Kalev Aun, an easy conscience that we succeeded in doing this. SA Keskkonnainvesteeringu- te Keskuse juhataja Director of the EIC 5

ui tunamullu ületas KIKi bilansi osa Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikuvast maht esimest korda ühe miljardi likud taotlejate infopäevad. KIKi spetsia- rahast. Kkrooni piiri, siis 2007. aastal oli listid korraldasid neid kuulajate seas väga sihiks seatud juba poolteist miljardit kroo- populaarseid kohtumisi kõigis 15 maakon- Rahvusvahelisel tasemel on uus ülesanne ni. Keskkonnatasude seadusest tulenevate nas, osalejaid kogunes üle 700. Infopäevade koostöö Moldova riikliku vee-ettevõttega vahendite tõttu suurenesid tulud ligemale keskmes olid rahastustoetuste taotlemise Apele Moldovei, kellega on sõlmitud ühis- veerandi võrra. KIKi töötajad näitasid taas põhimõtted, eeskätt abikõlblikud kulutused kavatsuste protokoll. KIK hakkab Moldova oma asjatundlikkust ja meisterlikkust, me- ja projektipõhine raamatupidamine ning kolleege nõustama, kuidas töötada välja netledes edukalt üha lisandunud projekte. fi nantseerimiskorra järgimine. keskkonnainvesteeringute rakendamise süsteem. Pärast riigikogu valimisi 2007. aasta keva- Traditsiooniline KIKi seminar oma koos- del sai KIK endale uue nõukogu. Nõukogu tööpartneritele ja klientidele peeti mullu Koostöö on alati olnud KIKi jaoks väga esimehe kohale asus Jaanus Tamkivi. Nõu- 9. mail Jõhvis loosungi all “Tervem elu- tähtis. Seetõttu peeti 2007. aastal kaks kogu on alustanud tegusalt ja korraldanud keskkond – Ida-Virumaa”. Ehkki seminaril kohtumist Euroopa Liidu struktuurifondide mitu väljasõiduistungit, et tutvuda ellu võeti kokku KIKi tegevus kogu Eestis, oli toetusi jagavate ja vahendavate sihtasutuste viidud või teostatavate projektidega. luubi all siiski Ida-Virumaa. Ühtlasi käsit- ja rakendusüksuste juhtkonnaga. Kõne all leti Eesti energeetikaga seotud teemasid. olid struktuurifondide ülesanded ja sihid Kasvanud on KIKi roll ja vastutus Euroopa Parima partneri auhind, Aasta Sipelga aastail 2007–2013, üksiti arutati, kuidas Liidu struktuurifondide kaudu saabuva tiitel, läks seekord Tartu Keskkonnahari- toetada ääremaade arengut ning vältida to- toetusraha jagamisel. KIK on juba mitu duse Keskusele. peltrahastamist. Käsitleti ka Eesti riigi abiga aastat vahendanud Ühtekuuluvusfondi ja seonduvat ja toetuse vahendajate etteval- Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkon- Tänan KIKi partnereid, kliente ja kõiki mistustaset uue rahastusperioodi alguses. nameetmetele eraldatud rahalisi vahen- oma kolleege: tänu ühistele pingutustele ja deid, millele nüüd on lisandunud ka väike koostöövaimule oli 2007. aasta igati tegus Koostöövaimust olid kantud ka maakond- ja korda läinud. n 2006, the balance sheet total of the EIC for the A new task in the area of international relations fi rst time crossed the limit of 1 milliard kroons; 15 counties, there were more than 700 participants. in 2007, we targeted the sum of 1.5 milliard is the cooperation with the Moldavian state water I undertaking Apele Moldovei; a memorandum of Information days focussed on the principles of app- kroons. Due to the Environmental Fees Act, the lying for fi nancial support, primarily on eligible costs income of the EIC increased by a quarter. Th understanding has been signed. Th e EIC will advise e staff and project-based accounting and the following of the the EIC showed their professionalism and effi of our Moldavian colleagues on how to develop a system ciency in of the application for environmental investments. rules of fi nancing arrangements. successfully processing the ever increasing number of applications. Cooperation has always been of essential importance Th e traditional yearly seminar, organised by the EIC for its cooperation partners and clients, was held for the EIC. Th erefore, two meetings were held in 2007 After the parliamentary elections in 2007, the Council under the title “Healthier living environment – Ida- with the administr of the EIC was reformed; Jaanus Tamkivi became ators of the foundations and fi nal benefi ciaries that distribute and intermediate support Virumaa” in Jõhvi on 9 May. Although the seminar the Head of the Council. Th e Council became active discussed activities of the EIC all over the country, the at once and has by now organised several sittings at from the EU structural funds. Discussions were held about the tasks and aims of structural funds for stress was laid on Ida-Virumaa County. Topics rela- diff erent locations to get familiar with already comp- ted to Estonian energy industry were under discussion leted projects and projects still in progress. 2007-2013 and on the ways of supporting the deve- lopment of periphery and avoiding double fi as well. Th e award for the best partner – the title of nancing. Questions concerning the help of the Estonian state the Ant of the Year – was given to the Tartu Environ- Th e EIC’s role in channelling support from the EU mental Education Centre. structural funds has increased. For already several and the preparedness of the intermediators of support years, the EIC has intermediated fi at the beginning of the new fi nancing period were nances allocated under discussion as well. I give thanks to all partners and clients of the EIC, for the environmental measure by the Cohesion Fund and to all of my colleagues – thanks to our joint and the European Regional Development Fund; now eff orts and collaboration spirit, the year of 2007 was it has been complemented by a small share of fi Regional information days for applicants also emp- nances busy and successful. channelled by the European Social Fund. hasised the importance of cooperation. Specialists of the EIC organised these very popular events in all 6 PUHTAMA KESKKONNA NIMEL FOR A CLEANER ENVIRONMENT

Mis on KIK? nantsasutus, kes vahendab riigieelarvesse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on fi laekunud keskkonnatasude ja Euroopa Liidu struktuurifondide ning välisabiprogrammide va- hendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ja annab samaks otstarbeks ka laenu.

KIK asutati Rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 tegutseb KIK keskkonnatasude seaduse alusel.

What is the EIC?

The foundation Environmental Investments Centre (EIC) is a fi nancial institution that channels the proceeds from environmental fees and fi nances from the EU structural funds and foreign support programmes into environ- mental projects and grants loans for this purpose.

The EIC was founded on 11 May 2000, pursuant to the Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act. Since 1 January 2006, the EIC operates pursuant to the Environmental Fees Act. 7

KIKi eesmärkk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonnakaitse valdkondades.

KIKi missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtust ada puhast loodust ning jätkusuutlikku arengut. KIKi visioon on olla juhtiv keskkonnatoetuste ja -invest toetaja. eeringute rakendaja ning keskkonnaprojektide

KIKi ülesanne on korraldada keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist struktuurifondide Ühtekuuluvusfondi (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnaprojektide(ERF) ning Euroopa Sotsiaalfondi arendamiseks (edaspidi ja täita Euroopa ESF) rakendu Liidu üksuse ülesandeid. s-

EIC’s objective is the purposeful and expedient use of public funds.

EIC’s mission is to maintain healthy living environment, and to value clean nature and sustainable development.

EIC’s vision is to be a leading implementer of environment al grants and investments and supporter of environmental projects. Th e task of the EICC is to organise the use of proceeds from exploitation of the environment for developing environmental projects and to fulfi benefi ciary of the EU structural funds – the Cohesion Fund (CF), the European Regional Development Fund (ERDF) and the European Soci l the tasks of the fi nal al Fund (ESF). 8 TÄIUSTUV ORGANISATSIOON JA TIHENEV KOOSTÖÖ IMPROVING ORGANISATION AND STRENGTHENING COOPERATION

KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üheksa liiget. Perioodil 11. oktoober 2006 – 5. ap- rill 2007 oli KIKi nõukogu esimeheks Rein Randver. Alates 2007. aasta 5. aprillist juhib KIKi nõukogu Jaanus TamkiviTam jja nõukogu koosseisu kuuluvad Tõnu Traks, Evelin Oras, Andres Sarri, Rain Rosimannus, Kalvi Kõva, Erki Nool,No Margus Tsahkna ja Kalle Killar. Nõukogu liikmetest on loodud kol- meliikmeline auditikomitee, kelle ülesanne on nõustada nõukogu sihtasu- tusse tegevuse järelevalve küsimustes.

Thee highest management body of the EIC is its Council, the tasks of which are to plan the activities of thee EIC, organise the management of the EIC and supervise the activities of the Management Board. Thee Council consist of nine members. In 11 Oct. 2006 – 5 April 2007, Rein Randver was the Head of the Couuncil. Since 5 April 2007, Jaanus Tamkivi is the Head of the Council; the members of the Council are Tõnuu Traks, Evelin Oras, Andres Sarri, Rain Rosimannus, Kalvi Kõva, Erki Nool, Margus Tsahkna and Kalle Killarr. The task of the three-member audit committee, formed of the council members, is to advise the Councill in the issues related to supervision of the activities and management of EIC. 9

IKi igapäevast tegevust korral- KIKi tulud moodustuvad keskkonnatasude dab üheliikmeline juhatus, kelle seaduse alusel. Keskkonnakasutusest laekuv keskkonda ja loodusvarasid kasutanud ilma juhtida oli 2007. aastal viis üksust: K raha kantakse KIKi arvelduskontole riigikassa vastava õiguseta. Keskkonnatasud arvutatak- keskkonnaprogrammide ja ERFi allüksus, kaudu. Riigikassasse kogutakse keskkonna- se seaduses sätestatud määrade ning põhimõ- ÜFi üksus, finantsüksus, haldusüksus ja tete järgi. projektiauditi üksus. Vahetult juhatajale tasu keskkonnaloa andja (keskkonnaminis- teeriumi ja tema allasutuste) järelevalve all alluvad üksuste juhid, siseaudiitor, jurist ja ÜFi ja ERFi vahendite kasutamiseks on IT arendusjuht. olevatelt juriidilistelt isikutelt, kes on saanud keskkonnaloa või kellel on keskkonnatasu- KIKile avatud riigikassas virtuaalkontod, mis tähendab, et nimetatud fondide toetusraha ei de seadusega sätestatult muul alusel maksta välja KIKi arvelduskontolt, vaid e-rii- õiigus ammutada loodusvarasid, heita gikassast eeldusel, et KIK on kulu abikõlbli- keeskkonda saasteaineid või kõrval- kuks tunnistanud, aktsepteerinud ja makse daada jäätmeid. Nimetatud kohus- kinnitanud. tuus kehtib ka nende kohta, kes on

outine work of the EIC is organi- issuer of the environmental permit (Ministry of the sed by a one-member Board who, Environment and its divisions), to the State Treasury in 2007, directed the activities of R from the legal persons who have been granted the fiive units – Environmental Programmes aand the ERDF Unit, Cohesion Fund Unit, environmental permit or who have the legal right, pur- suant to the Environmental Fees Act, to extract natural FinancialF Unit, Administrative Unit and ProjectP Audit Unit. The unit heads, inter- resources, emit pollutants into the environment or naln auditor, lawyer and the IT develop- eliminate waste. This obligation is valid also for those mentm manager report directly to the Head who have used the environment and natural resources ofo the Board. without a permit. Environmental fees are calculated according to the limits and principles provided by law. TheT income of the EIC is formed pursuant To allow the use of finances from the CF and ERDF, tot the Environmental Fees Act. Proceeds virtual accounts have been opened for the EIC at the fromf the exploitation of the environment State Treasury, meaning that these finances are not area channelled to the EIC bank account paid from the EIC bank account but from the e-State viav the State Treasury. Environmental Treasury, after the EIC has declared the cost eligible feesf are collected, supervised by the and accepted it and confirmed the payment. 10 KIK AASTAL 2007 EIC IN 2007

ning infotehnoloogia (IT) on valdkon- maht kasvas 84,7 miljoni krooni võrra nad, mis vajavad suuremat tähelepanu • KIKi bilansi maht kasvas eelmise aastaga ehk 121 protsenti. 2007. aastal. Loodi IT arendusjuhi ame- võrreldes 27 protsenti, mis rahalises väl- tikoht, korrastati üksuste asjaajamist ja jenduses tähendas tõusu 1,218 miljardilt • 2007. aastal pöörati suurt tähelepanu ris- kinnitati KIKi raamatupidamise sise- kroonilt 1,543 miljardi kroonini. Kesk- kihindamisele ja -juhtimisele: seda tehti eeskirja uus versioon. Valmis ka digitaa- konnatasude seadusest tulenevate tulude rahastamise allikate kaupa ja protsessipõ- lne KIKi käsiraamat, täiendati töötajate kasv oli 24 protsenti ehk 776,9 miljonilt hiselt. EL struktuurifondide riske hinnati motivatsioonisüsteemi ja arenguvestlus- kroonilt 963,3 miljoni kroonini. koostöös Keskkonnaministeeriumiga, te korda. lähtudes projekti etappidest ja pidades • Välisabi (ERF, ÜF ja väiksemamahuli- silmas uue programmiperioodi nõudeid. • Maikuus määrati ametisse töökesk- sed ELi abiskeemid) koos kaasfinant- Tööplaanides nähti ette meetmed, maan- konnaspetsialist, esmaabikorraldajad seeringuga vahendas KIK 2007. aastal damaks suuri riske. ja KIKi töötajate seast valiti töötajate kokku 668 miljonit krooni, mis on 8 esindajaks töökeskkonnavolinik. KIKi protsenti enam kui 2006. aastal. Samas • 2006. aastal KIKi töötajate seas korral- maakondade esinduses tehti töökesk- vähenes vahendatud välisabi maht datud rahulolu-uuringu tulemustest sel- konna riskianalüüs. 2007. aastal 35,1 miljoni krooni võrra gus, et asjaajamine, kommunikatsioon ehk 6 protsenti, ent kaasfinantseeringu • Th e satisfaction survey carried out among the staff • In 2007, the EIC intermediated foreign aid (ERDF, of the EIC in 2006 played an important role in staff e survey revealed that most • In 2007, the balance sheet total of the EIC increased CF and smaller EU support schemes) together with management in 2007. Th by 27% compared to 2006 – a rise from 1.218 mil- co-fi nancing by the total sum of 668 million kroons attention should be paid to document management, e increase e amount of intermedia- ation and information technolo- liard kroons to 1.543 milliard kroons. Th – 8% more than in 2006. Th internal communic ted foreign aid decreased by 35.1 million kroons or gy (IT). Th e position of IT development manager was in the income pursuant to the Environmental Fees nancing increased by Act was 24% or from 776.9 million kroons up to by 6%, but the amount of co-fi created; the document management and procedures 963.3 million kroons. 84.7 million kroons or by 121%. were reorganised and new accounting policies e digital and procedures for the EIC were developed. Thmotivation EIC Handbook was published; the staff • In 2007, much attention was paid to risk assessment evaluation were and management by risk sources and based on the system and the procedure of staff processes. Th e risks of the EU structural funds were improved. assessed in cooperation with the Ministry of the rst Environment, based on project stages and conside- • In May, a working environment specialist and a fi ring the requirements of the new programme period. aid organiser were appointed and a working envi- Work schedules of the period provided for measures ronment representative was elected among the staff of the EIC. Th e working environment risk analysis for managing large risks. ces of the EIC. was carried out at regional offi 11

• 2007. aastal alustati KIKi uue büroo sisearhitektuurilist planeerimist. Rävala kasusaajate teadlikkuse uuringusse ja ERFi teavitustöö uuringusse. kasu keskkonnale, inspireerivat mõju pst 8 maja müügi tõttu kolib KIK 2008. teistele ja laia kõlapinda. aasta teisel poolel Narva mnt 7a asuva- • Endistviisi avalikustati keskkonnatasudest tesse ruumidesse. • 19. novembril sõlmiti KIKi ja Apele laekuva rahaga fi nantseeritavate projektide rahastamistulemusi. Maakondades korral- Moldovei (Moldova Vesi) vahel ühiskavat- • Et saada akrediteering ERF, ESF ja ÜF suste protokoll, mille alusel hakkab KIK rakendusüksuse ülesannete täitmiseks, dati iga-aastasi infopäevi struktuurifondi- de ja keskkonnaprogrammi potentsiaalse- nõustama Moldova vee-ettevõtet veealaste hinnati töökoormust ja tööjõu valmisole- investeeringute süsteemi juurutamisel. kut. Hakati koostama töötajate täiendus- tele taotlejatele. ja väljaõppeprogramme. • Valminud on KIKi ingliskeelne kodulehe- • 28. novembril anti Eesti Jäätmekäitleja- külg. te Liidu jäätmekäitluse edendaja riiklik • Kommunikatsioonivaldkonnas olid auhind KIKi juhatajale Kalev Aunale. Au- 2007. aastal prioriteediks ettevalmis- • 9. mail 2007 korraldas KIK oma koostöö- hinnaga tunnustatakse isikuid ja asutusi, tustööd ERF, ESF ja ÜF järgmiseks partneritele ja klientidele Jõhvis seminari kes on märkimisväärselt toetanud jäätme- programmiperioodiks. Koostöös käitluse arengut. Rahandusministeeriumi, Keskkonna- “Tervem elukeskkond – Ida-Virumaa”. Seminar võttis kokku KIKi tegevuse ministeeriumi ja eri rakendusüksustega • Novembris viibisid KIKi projektikoor- kogu Eestis, kuid suuremat tähelepanu valmis uue perioodi teavitusmäärus, dinaatorid koos Keskkonnaministeeriu- struktuurifondide kodulehekülg ning pöörati Ida-Virumaale. Seminari raa- mes anti üle Aasta Sipelga auhind Tartu mi ametnikega Sloveenias, et vahetada elukeskkonna ja inimressursi arenda- kogemusi Euroopa Liidu struktuurifondide mise rakenduskavade kommunikatsioo- Keskkonnahariduse Keskusele. TKHK on aastaid korraldanud maakondlikke 2004–2006 aasta programmiperioodi niplaanid. Euroopa Komisjon kinnitab projektide täitmise alal. Arutati ka uueks need 2008. aastal. koolitusi, mille tulemusena on parane- nud KIKi esitatavate keskkonnaprojek- perioodiks ettevalmistumisega seondu- vaid probleeme. Külastati Sloveenia ainsat • KIK andis oma panuse KKMi korraldatud tide taotluste kvaliteet ning suurenenud taotlejate arv Tartumaal. Aasta Sipelga rahvusparki Triglav ja vastset jäätmekäit- kahte uuringusse: EL struktuurivahendi- luskeskust Celjes, kus ühe uue ehitisena on test kaasrahastatud keskkonnaprojektide auhind antakse projektile, mis väärib esi- letõstu uudsuse tõttu, ühtlasi hinnatakse kerkimas jäätmepõletustehas, mida Eestis veel ei ole. • Planning ofthe interior design of the EIC’s new offi was started in 2007. As the building in 8, Rävala pst ces of the notifi cation work done by the ERDF. to the environment, an inspirational eff will be sold, the EIC will move over to 7a, Narva mnt ect on others • As usual, results of the projects, fi and a good public reception. in the second half of 2008. In order to receive accredita- nanced from the tion for fulfi proceeds of environmental fees were made public. Year- lling the tasks of the fi nal benefi ciary of the • On 19 November 2007, the EIC and Apele Moldovei ERDF, ESF and CF, the work load and motivation of the ly information days were organised in the counties for signed a Memorandum of Understanding, pursuant to staff were evaluated. Compilation of staff potential applicants for fi nances from structural funds training and which the EIC will counsel the Moldovan water enterprise refresher courses programme was started. and the environmental programme. in developing a water management investments system. • In the fi • Th e English-language home page of the EIC was crea- eld of communications, the priorities of 2007 • On 28 November, the state award for the promoter of included preparation for the next programme period ted. waste management was given to the Director of the of the ERDF, ESF and CF. Th e reporting regulation, the EIC, Kalev Aun. Th home page of structural fu • On 9 May 2007, the EIC organised a seminar under the is award is given to institutions and nds and communication persons who have considerably supported the develop- plans for the operational programmes for developing title “Healthier living environment – Ida-Virumaa” for its cooperation partners and clients in Jõhvi. Th ment of waste management. the living environment and human resources were e semi- completed in cooperation with the Ministry of Finance, nar discussed the EIC’s activities all over Estonia, but • Th e project coordinators of the EIC and offi the Ministry of the Environment and diff special attention was paid to Ida-Virumaa County. Th cials of the erent fi nal EIC award “Th e Ministry of the Environment travelled to Slovenia in benefi ciaries. Th e European Commission will approve e Ant of the Year” was given to the Tartu Environmental Education Centre. Th November to pool experience concerning the imple- these documents in 2008. e Centre has already for many years carri mentation of the projects of the programme period of ed out training sessions in 2004-2006 of the EU structural funds. Preparations for • Te EIC contributed to two studies organised by the Tartumaa County, resulting in the increased quality the new period were under discussion. Th Ministry of the Environment – examination of the and number of environmental project applications e participants visited the Slovenian national park Triglav and the awareness of the benefi submitted to the EIC from Tartumaa. Th ciaries of environmental projects e award “Th e new waste management centre in Celje, where a new co-fi nanced from the EU structural funds and the study Ant of the Year” is yearly given to a project that is re- markable for its innovativeness, but also for its benefi waste burning plant is under construction. Today, there ts is no such plant in Estonia. 12 KESKKONNAPROGRAMMI KAUDU JAGATI RAHA JA KOOLITATI TAOTLEJAID ENVIRONMENTAL PROGRAMME WAS USED TO DISTRIBUTE FUNDING AND TRAIN APPLICANTS

Keskkonnaprogramm keskendub eelkõige meie elukeskkonna seisundit paranda- vate projektide rahastamisele. Raha allikaks on keskkonnatasud, mis laekuvad Eesti riigi eelarvesse. 2007. aasta kolmes taotlusvoorus eraldas KIKi nõukogu 1390 kesk- konnakaitseprojektile ligi 696,9 miljonit krooni.

Kaheksa valdkondlikku programmi keskkonnaprojektide •rahastamiseks kalandus on: • keskkonnateadlikkus • veemajandus • maakondlik • looduskaitse • jäätmekäitlus • metsandus • keskkonnakorraldus

Environmental programme is, foremost, centred on the fi nancing of projects aimed at the improvement of our living HeikoHeiko Põdersalu,Põdersalu, environment. Finances originate from the environmental fees that proceed to the state budget. In the three applica- üksuse juht tion rounds of 2007, the EIC Council allocated ca 696.9 million kroons to 1390 environmental projects. Head of the Unit

Eight programmes for fi nancing environmental projects • Fishery • Environmental awareness • Regional • Water management • Nature protection • Waste management • Forestry • Environment management 13

nim pälvisid 2007. aastal toetust rahastati 14 projekti 5,3 miljoni krooni eest. veemajandusprojektid, millele eraldati taotlejaid ja saajaid projektide rahastamis- ligi 246 miljonit krooni. Maakondliku protseduuride täitmisel. Seetõttu korraldas E 2007. aastal pööras keskkonnaprogrammide programmi kaudu liikus kõige rohkem raha keskkonnaprogrammi üksus koostöös üksus väga suurt tähelepanu projekti- ja Ida-Virumaale (umbes 92 miljonit krooni); fi nantskonsultandiga koolitused kõigis Eesti programmispetsialistide koolitamisele, edetabeli lõppu jäi ligi 9,3 miljoni krooniga maakondades. Koolitustel osales kokku üle et viia projektide menetlemine kõikides Põlvamaa. 700 inimese. maakondades ja KIKi Tallinna kontoris ühtsele alusele. Peeti regulaarselt koosole- Peale kaheksa valdkondliku programmi Mõistagi on ka 2008. aastal kavas pakkuda kuid, et arutada konkreetseid juhtumeid ja kaasrahastab KIK keskkonnaprogrammi tuge projektide arendajatele. Kui varem KIKi protseduuride tõlgendamist ning käidi kaudu Euroopa Liidu programme LIFE ja pöörati enim tähelepanu ehitusprojektide kolmes maakonnas tutvumas käsil olevate INTERREG. Nende projektide puhul on KIK kontrollile, siis tänavu soovib KIK luubi alla projektide arendusega. kaasrahastaja rollis, aidates täita toetuse saaja- võtta ka nn pehmed projektid (s.o. muud, te omaosaluse kohustusi. 2007. aastal kaas- mitte ehitusprojektid) ja jälgida vahetult Üks KIKi eesmärke on abistada toetuse nende täitmist. he largest share of fi nancing – ca 246 million 14 projects with the sum of 5.3 million kroons. kroons – went to water management projects receivers of support in carrying out the fi in 2007. Th e largest sums from the regional nancing T Much attention was paid to procedures. Th erefore, the EIC organi sed trainings in programme (ca 92 million kroons) were allocated to the training of project cooperation with fi Ida-Virumaa County; Põlvamaa County received the and programme specialists in order to transfer the nancial consultant in all counties processing of projects at all regional offi of Estonia. More than 700 people participated in smallest amount of ca 9.3 million kroons. ces and at the these training sessions. Tallinn offi ce of the EIC to a uniform basis. Meetings were held on regular basis to discuss concrete cases In addition to these eight programmes, the EIC co- Support for project developers will be off fi nances, via its Environmental programme, the EU and interpretations of the EIC procedures; visits ered in 2008, were made to three counties to get familiar with the too. While earlier, more attention was paid to the programmes of LIFE and INTERREG. Here, the EIC control of building projects, then in 2008, the EIC helps the receivers of the support in fulfi progress of projects. lling the obli- aims at a more thorough supervision of the so-called gations of cost-sharing. In 2007, the EIC co-fi nanced One of the EIC’s aims is to help applicants and soft projects (others besides building projects) and follows their implementing. Keskkonnaprogrammide rahastamine 2007. aastal (mln krooni) Financing of environmental programmes in 2007 (million kroons) Programm Program Projekte Maksumus Keskkonnakorraldus Projects Cost EEK / Environment management 68 Keskkonnateadlikkus 68, 5 / Environment awareness 536 Veemajandus 51,6 / Water managementt 143 Jäätmekäitlus 246 / Waste managementt 46 Looduskaitse 156,7 / Nature conservation 256 Metsandus 87,7 / Forestryy 80 44,4 Kalandus / Fisheryy 37 Maakondlik 27,5 / Regional 228 LIFE ja INTERREG 14,5 / LIFE and INTERREG 14 5,3 14

KESKKONNAKORRALDUS Environmental management

Keskkonnakorralduse programmi 68 projekti seas, mille tarbeks eraldati 68,5 miljonit krooni, pälvisid ühtviisi tähelepanu maapõu ja välisõhukaitse. Veidi vähem projekte oli keskendunud keskkonnateh- nika valdkonnale. Põlevkiviga seotud probleemid ja tähtpäevad olid esiplaanil maapõueprojektides, ent toetust pälvis ka Eesti paeliidu ja Eesti geoloogiakeskuse tegevus. Välisõhukaitse alamprogram- mi raames fi nantseeriti seireseadmete ostmist, ekspertide kohtumisi ja katlamajade renoveerimist. Tehnika alamprogrammi kaudu toetati mitut laadi keskkonnaseadmete hankimist (alates(alates tutuletõrjevahenditestle j ja lõpetades küttesüsteemidega).

Among the 68 projects of the environmental management programme equal attention was paaid to the protection of the ambient air and the earth’s crust. A smaller number of projectsj were focussed on environmental techniques. The projects concerned with the earth’se crust mainly dealt with the problems and dates connected with oil shale; acctivities of the Estonian Limestone Union and the Geological Survey of Estonia reeceived support as well. The subordinate programme of ambient air fi nanced the puurchases of air monitoring equipment, renovations of boiler houses and meetings of expertts. The environmental technique subordinate programme supported the purchases of difffferent types of environmental equipment (starting from fi re fi ghting equipment up to heatingh atin systems). 15

Teletornis ei peitu enam keskkonnaoht The Tallinn TV Tower is not an environmental hazard any more Tallinna teletorn valmis aastail 1977–1980 ja sai endale tol ajal kasutusel olnud haloonipõhise tule- Th e Tallinn TV To wer (Teletorn) was kustutussüsteemi. Haloon (täpsemalt haloon-2402) built in 1977-1980 and was supplied on aga tänapäeval tuntud kui äärmiselt ohtlik with a halon-based fi re fi ghting system. Halon (more specifi cally, halon-2402) is osoonikihti kahandav gaas, mis võib atmosfääris today known as an extremely dangerous püsida aastakümneid. Euroopa Liidus on keelatud gas depleting the ozone layer; it could kasutada sääraseid aineid tuletõrjesüsteemides, persist in the atmosphere for decades. meie teletornis oli aga terasballoonidesse villitud Th e EU has prohibited the use of such substances in fi re fi ghting systems, and kokku 1872 kilogrammi halooni. there was 1872 kg of halon compressed KIKi toetusel ellu viidud projekti raames de- in steel containers in the TV Tower. monteeriti teletorni vana ja ohtlik tuletõrjesüs- During the project, realised with the help teem ning paigaldati uus, kus on kustutusainena of the EIC, the old and hazardous fi re fi ghting system was dismantled and a tarvitusel keskkonnale ohutu gaas Novec 1230. new system was installed, using an en- Vana kustutusaine anti üle haloonide ja freoonide vironmentally safe gas Novec 1230. Th e taasväärtustamiskeskusele. old fi re fi ghting substance was handed over to the Halon and Freon Revaluation Centre. Põrsad kütavad ise lauta Piglets themselves heat their pen OÜ Ääre Seakasvatuse Kaali sigalas Saaremaal peetakse keskmiselt 4500 About 4500 weaned young pigs are kept at the Kaali pigpen of the Ääre Seakas- võõrdepõrsast. Põrsaste elutegevuse vatus in Saaremaa. Th e by-product of käigus tekib suurel hulgal läga, lägast pig breeding is a large amount of muck, omakorda lendub õhku ammoniaaki, which volatilises ammonia, methane metaani jpt keskkonda kahjusta- and many other injurious to health compounds. Air pollution is among the vaid ühendeid. Üks loomakasvatuse most important environmental impacts tähtsamaid keskkonnamõjusid ongi of livestock breeding. Rapid cooling of õhusaaste. muck can help to reduce volatilisation of Ohtlike gaaside lendumist aitab hazardous gases. Supported by the EIC, the Kaali pigpen was provided with an vähendada sealäga kiire jahutamine. innovational heating system that operates KIKi toel on Kaali sigalas valminud like a geothermal heat pump, using the uudne küttesüsteem, mis toimib nagu maasoojuspump, kasutades sealäga soojust. Seda- warmth of muck. Two problems are solved si on korraga lahendatud kaks probleemi: lauta köetakse üksnes uudse küttesüsteemi simultaneously: the pigpen is heated by the new heating system, and the amount abil; ühtaegu on läga kiire jahutamise tõttu tunduvalt vähenenud heitgaaside hulk. Nii of polluting gases is reduced due to the metaani- kui ka ammoniaagiheite tase kahanes kuni 70 protsenti ja eeldatav kütteõli rapid cooling of muck. Th e levels of both kokkuhoid on kuni 30 000 liitrit aastas. methane and ammonia were reduced by 70% and the expected saving of fuel oil would amount to 30 000 litres a year. Uuriti Lasnamäe õhku Ambient air in the Lasnamäe district was under observation Tallinna linnavalitsuse tellimusel ja KIKi toetusel uuriti 2006. aasta sügisest kuni 2007. aasta keva- Ordered by the Tallinn City Government and deni Tallinnas Lasnamäe elamupiirkonna välisõhu supported by the EIC, the levels of pollution saastetaset ja müranivood. Mõõtmisteks kasutati and noise in the ambient air in the Tallinn Lasnamäe district was studied from autumn liikuvat õhulaborit, mis jälgis vääveldioksiidi ja 2006 up to spring 2007. Measurements were lämmastikuoksiidide ning osooni, vingugaasi ja performed by a mobile air laboratory, mea- alifaatsete süsivesinike taset. Ühtlasi mõõdeti suring the levels of sulphur dioxide, nitrogen raskmetallide sisaldust tolmus. Uuringuid tehti oxide, ozone, carbon monoxide and aliph- ate carbohydrates. The content of heavy kolmes mõõtepunktis eri aegadel. Tehti kindlaks, metals in dust was also measured. Mea- et enamjaolt ei ületanud põhiliste saasteainete surements were made at three measuring tase piirnorme, hoolimata arvukatest Lasnamäel points at diff erent times. It was discovered tegutsevatest tootmisettevõtetest ja suurest liik- that despite heavy traffi c and the fact that there are numerous industrial enterprises luskoormusest. Probleemseks osutus vaid peen- in Lasnamäe, the levels of main polluting tolmu sisaldus, mis mõnedel päevadel küündis substances generally did not exceed the per- üle lubatud normide. mitted limits. Noise measurements showed Mürataseme mõõtmine näitas, et päevasel ajal on see Lasnamäe tööstuspiirkondades that in the daytime, the noise level is 65-75 decibels in Lasnamäe industrial areas and 65–75 detsibelli ja öisel ajal 45–65 detsibelli. in the nighttime – 45-65 decibels.

Keskkonnakorralduse alamprogrammid subordinate programs Environmental management Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 25 46 072 971 Välisõhukaitse ja energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine Protection of ambient air and reduction of negative environ- mental impact of energy industry 18 17 555 989 Tehnika Technology 25 4 858 964 Maapõu Earth crust 68 68 487 925 KOKKU TOTAL 17

Siht on säästlikkus ja puhtam keskkond The targets are economy and cleaner environment KIK toetas “Põlevkivi kasutamise riikliku Th arengukava 2008–2015” koostamist, millega e EIC supported the drawing of “Th e tehti algust 2006. aasta suvel. Kuueliikmeline State Development Plan of Using Oil Shale 2008-2015” that began already in summer töörühm eesotsas akadeemik Anto Raukasega 2006. Th e work group of six members, led by esitas arengukava tööversiooni 1. novembriks Academician Anto Raukas, submitted the 2006. Hiljem on seda vaetud ja täiendatud draft of the development plan on 1 November väga mitmel tasandil nii ekspertide, poliitikute 2006. Later it has been evaluated and comple- mented on diff erent levels with the participa- kui ka üldsuse esindajate osavõtul. tion of experts, politicians and members of the Arengukava järgi on põlevkivi kaevandami- public. se ülempiir kuni 20 miljonit tonni aastas. According to the development plan, the Ühtaegu on rõhutatud, et seda kogust tuleks upper limit of mining oil shale reaches up to 20 million tons per year. It has also been järk-järgult vähendada. Kava koostajate hin- emphasised that this volume should gradually nangu järgi on sellise kaevandamismahu korral be diminished. Th e compilers of the develop- võimalik täita kõiki keskkonnakaitsekohustusi, ment plan assess that with such a volume of mis Eesti Vabariik on endale võtnud. Kirja on mining, the Estonian Republic will be able to fulfi l all environment protection obligations it pandud põlevkivi kasutamissuunad ja tegevu- has assumed. Th e plan lists the directions for sed, mis on vajalikud arengukava elluviimiseks, oil shale use and the activities necessary for samuti kaevandamislubade väljaandmise põhi- carrying out the development plan, as well as mõtted. Prognoosi kohaselt läheb arengukava the principles of issuing mining permissions. According to the prognosis, the complementing elluviimine maksma ligikaudu 65 miljonit krooni. See dokument käsitleb esimest of the development plan will cost about 65 mil- korda süsteemselt kogu Eesti põlevkivitootmise temaatikat. Pärast valmimist tuleb lion kroons. Th is is the fi rst document to treat arengukava eelnõu kooskõlastada justiitsministeeriumiga ja siis vabariigi valitsusega systematically the whole subject of Estonian ja seejärel kinnitada riigikogus. oil shale industry. After its completion, the development plan has to be harmonised with the Ministry of Justice, then with the Estonian Government and then it has to be ratifi ed by the Parliament.

Soliidne koguteos A solid collection of writings

Eesti põlevkivitööstuse 90. aasta- The collection of writings, dedicated to the 90th päevale pühendatud koguteos on anniversary of the Estonian oil shale industry is, MÄEINSTITUUT actually, already a fi fth book dedicated to diff erent tegelikult juba viies juubeliraamat. jubilees of the industry. The fi rst book was pub- Esimene ilmus 1928. aastal, kui lished in 1928, when the 10th anniversary of our oil tähistati meie põlevkivitööstuse 10. shale industry was celebrated, followed by similar aastapäeva, järgnesid 1933. ja 1938. publications in 1933 and 1938. A collection of articles 50 Years of Oil Shale Mining in the Estonian aasta väljaanded. 1966. aastal nägi SSR was published in 1966. The newest anniver- trükivalgust koguteos “50 aastat sary book was issued with the help of the EIC and põlevkivi kaevandamist Eesti NSVs”. it contains a thorough and detailed overview of Kõige värskem juubeliraamat on mines and quarries, oil shale production and the training of mining specialists, as well as interesting üllitatud KIKi toetusel ja sisaldab põhjalikke ülevaateid kaevandustest, tootmisest ja memories written by 40 meritorious mining engi- mäemeeste koolitamisest ning vürtsikaid mälestusi 40 teeneka mäeinseneri sulest. neers. Exhaustive statistical material adds much Omaette väärtus on põhjalik statistiline materjal. value to the book. Teose idee pärineb omaaegse põlevkivitööstuse juhtfi guuridelt Ülo Tambetilt ja Nikolai The idea of writing such a book originated from the one-time leaders of oil shale industry Ülo Varbilt. Ligikaudu 800-leheküljelise ja paar kilogrammi kaaluva esindusliku raamatu Tambet and Nikolai Varb. This representative book toimetaja on geoloog Kalle Suuroja. of about 800 pages, weighing two kilograms, was edited by geologist Kalle Suuroja. 18

KESKKONNATEADLIKKUS Environmental awareness

rahastati kokku 536 projekti kogusummas 51,6 miljonit Keskkonnateadlikkuse programmi raames krooni. Kaheks jaotatud programm hõlmas riikliku ja maakondliku osa, kusjuures esimese jaotise hindamisega tegeles Keskkonnaministeerium ja teisega KIKi maakondlikud koostööpartnerid. Tavapäraselt ilmus hulganisti mitmesuguseid trükiseid,äikudele mille loodusesse, kogutiraaž rahastati küündib keskkonnatee-820 000 eksemplarini, ühtlasi aidati kaasa koolilaste õppek malisi telesaateid, toetati fotovõistlusi ja “Prügi kotti” kampaaniat, mille raames jaotati inimeste- le 600 000 prügikotti. Maakondlik alamprogramm keskendus eelkõige looduslaagrite, koolituste ja õppekäikude toe- tamisele. Tähelepanu all oli ka õuesõpe, kodupaikade korrastamine ning jäätmete taaskasutuse propaganda. 529 projects were fi nanced under the environmental awareness programme. The programme was divided into two subprogrammes; the projects belonging tot the state sub programme were evaluated by the Ministry of Environment, thhe projects of the regional sub programme were dealt with by regional coope- ratiion partners of the EIC. Traditionaally, the projects involved the issuing of various publications, the total number of copies ofo which reached 820 000. Support was also given to schoolchildren’s study trips, envirronmental TV broadcasts, photo competitions and the campaign “Garbage into a sackk”, where 600 000 were distributed among people. The regional sub prog- ramme foocussed primarily on the support of nature camps, trainings and study trips, but open--air classes, tiding of neighbourhoods and promoting of recycling were given support ass well. 19

Jäätmepäevad: kogemuste vahetus Waste management awareness days ja tulevikuväljavaated – exchange of experience and perspec- tives for the future

1996. aastal asutatud MTÜ Eesti Th e NGO Estonian Waste Management As- Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) koondab sociation (EWMA), founded in 1996, includes praegu 43 jäätmekäitlusfi rmat. Need 43 waste handling enterprises. Th ese enterpri- ettevõtted määravad nüüdisaegse Eesti ses determine the present state of waste mana- jäätmekäitluse palge. Jäätmekäitlus on gement in Estonia. Waste handling is a rapidly developing fi eld of activities the success of which ülikiiresti arenev valdkond, mille edu is based on close cooperation between the state, local governments and private fi eeldus on tihe koostöö riigi, oma- rms. Th e aim valitsuste ja erafi of the waste management awareness days, rmade vahel. EJKL organised by the EWMA, is to improve such korraldatud jäätmepäevade siht ongi cooperation and give the freshest information ennekõike tihendada sedalaadi koos- to its members. Traditional waste management tööd ja jagada oma liikmetele kõige värskemat teavet. Traditsioonilisi jäätmepäevi on awareness days have been organised since 1998; peetud 1998. aastast alates; tavapäraselt on neid kokkutulekuid toetanud ka KIK. 2007. customarily, this work has been supported by the EIC. Two waste management awareness aastal peeti kaks jäätmepäeva, kus osales kokku üle 200 inimese. Muu hulgas arutati days with more than 200 participants were jäätmekäitlusprojektide rahastamist ja järgnevate aastate arengusuundi. held in 2007. Among other issues, problems of fi nancing of waste management projects and the developments for the future were discussed. Raplas hariti seenelisi Mushroom pickers were taught in Rapla Kuidas värskendada oma teadmisi enne seene- metsa minekut? Mõistagi tulevad kasuks seene- How should one refresh one’s knowledge about mushrooms before going mushrooming? Books raamatud, kuid isegi parimatest määrajatest am- about mushrooms are of help, but a good mutatud tarkusi aitab tublisti täiendada ülevaatlik comprehensive mushroom exhibition is much seenenäitus. better than even the best of books. A large Raplamaa keskkonnateenistuse korraldatud ja number of visitors of the mushroom exhibition, organised by the Raplamaa County Environ- KIKi toetusel teoks saanud seenenäitus kinnitas, mental Department and supported by the EIC, et meil jagub seenehuvilisi. Rapla ühisgümnaa- testifi ed to a great interest in mushrooms. Th e siumi kuuendate klasside õpilaste korjatud saak mushrooms, picked by pupils of the sixth forms of the Rapla Gymnasium, were identifi toodi linna; seeni määrasid loodusmuuseumi ed by specialists from the natural museum. 71 diff e- spetsialistid. Näituselaudadel leidis lõpuks koha rent mushroom species were exhibited. Many 71 liiki seeni. Uudistajaid käis palju ja nii mõnigi visitors brought along also their own mush- näituseline tõi asjatundjatele määramiseks kaasa rooms to be identifi ed by specialists. mõne oma seeneleiu. 20

Keskkonnateadlikkuse subordinate alamprogrammid programs Environmental awareness Projekte Maksumus Projects Cost EEK Alamprogramm 134 25 328 623 Subprogram Keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi 127 17 732 006 Environmental information and inclusion of the public into the decision-making process Keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis 256 6 030 061 Environmental education and animate nature in study process Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 16 1 576 861 Environmental awareness regional programme Keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused 6 864 623 Environment-friendly behaviour and sustainable consumer habits Jäätmekäitlus 536 51 532 173 Waste management KOKKU TOTAL 21

Säästvamalt ja Green and sustainable way rohelisemalt of living Th e second festival “Green Way of Li- ving” was held in Põlvamaa County. Th Põlvamaal peeti juba teist korda festivali “Roheli- e sem elu”. Kohalikku maavalitsust ja SA Põlvamaa county government and the Põlvamaa Development Centre were encouraged Arenduskeskust innustas jätkama tõsiasi, et 2006. in organising the second festival by the aasta festival pälvis kohe uustulnukana aasta fact that the fi rst festival was named the keskkonnateo tiitli. Environmental Act of the Year in 2006. KIKi toetusel mullu augustikuus korraldatud Th e festival, supported by the EIC, lasted for fi ve days in August 2007, and off ered festival kestis viis päeva, kavas oli mitmelaadseid a diversity of educational and recrea- meeleolukaid üritusi, mis pakkusid huvilistele tional events. It also off ered hands-on palju õpetlikku. Ühtlasi oli võimalus ka ise kaasa experience, where participants could lüüa, näiteks sai teha käed saviseks põhumaja learn how to build a house of straw and ehitamise kursustel või minna loodusretkele clay, or go on guided nature tours. asjatundliku giidi saatel.

Lapsed loodusesse! Children are taken to nature trips Kullamaal on MTÜ Kullamaa Arbo- The NGO Kullamaa Arboretum has for alrea- reetum eestvõttel juba seitse aastat dy seven years taken children to nature trips viidud lapsi loodusesse ja pakutud and off ered them the opportunity of learning neile võimalust vahetult tutvuda about the diversity of life forms. The nature elurikkusega. Loodusrada juhatab trail takes children through diff erent types of woods and landscapes to the edge of the õpilased läbi mitmesuguste metsa- ja primeval valley of the Liivi River, to meadows, maastikutüüpide, viib Liivi jõe ürgoru fl ooded meadows and wooded meadows. servale, aruniidule, jõeluhale ja puisnii- They can observe the life of ants and study dule. Ühtaegu võib heita pilgu kuklaste maailma ja uurida näiteks vanal tammel kasvavaid the moss and lichen species growing on the trunks and branches of old oaks. samblaid ja samblikke. A pavilion, built earlier also with the help of Juba varem KIKi toetusel valminud paviljonis on õuesõppijate jaoks sisse seatud väike the EIC, houses a small museum for open-air muuseum. Omaette väärtus on sealne dendropark. classes. The Arboretum has a valuable and rich in species dendropark. 22

VEEMAJANDUS Water management

Veemajanduse programmi 143 projekti, mille kogumaksumusee kvaliteedi parandamine. küündis 246 miljoni Ent puhastati kroonini, ka vee- keskmes oli tavapäraselt reovee käitlus ja joogiv kogusid, hangiti moodsaid seadmeid veekogude kaitseks ja vee puhtuse hindamiseks ning tõr- juti ohtlikku jääkreostust. Tervendust said Kullavere ja Sõtke jõgi ning mitu paisjärve, sealhulgas Karksi-Nuia paisjärv. Pandi paika uusi ja renoveeriti aegunud joogivee- ning kanalisatsioonitorus- tikke, ehitati pumplaid ja puhastusseadmeid. Tehti kahjutuks üle 500 tonni ohtlikke jäätmeid ja korrastatikor veemajandusele ohtlikke räämas alasid. The projectse of water management programme traditionally focus on waste water ma- nageement and improvement of the drinking water supply. In addition to that, water bodidies were cleaned up, new modern equipment was acquired for the protection of wateer bodies and for the assessment of water purity; hazardous residual pollution was neutraalised. The Rivers of Kullavere and Sõtke and several water reservoirs, including Karksi-NNuia reservoir were sanitised and rehabilitated. New drinking water and sewage pipess were built and old and out-dated ones were renovated, new pump houses and wastew treatment plants were built. More than 500 tons of hazardous waste were neutralised and areas that could be dangerous to ground water were cleaned and tidied up. 23

Juustutootmine puhtamaks Cheese production processes 2005. aastal asuti aktsiaseltsi Võru Juust juustu- were improved tehases parandama ettevõtte jäätmemajanduse Th e public limited company Võru Juust olukorda. KIKi toetusel seati aastaks 2007 üles started to improve the waste management of 18 meetri pikkune ja 128-kuupmeetrise mahuta- its cheese factory in 2005. With the support vusega trummelkomposter. Et varem pole Eestis from the EIC, an 18-metres long drum com- poster with the capacity of 128 cubic metres säärast seadet paigaldatud, käidi kogemusi hanki- was set up in 2007. As no such facilities mas Soomes, kus töötab mitu seda laadi kompos- had so far been installed in Estonia, it was timisseadet. Trummelkompostri tarbeks ehitati necessary to visit several such composters praeguse reoveejaama laiendusena ka omaette in Finland. A separate building was erected as an extension to the existing waste water tootmishoone. plant to house the new drum composter. Iga päev tekib juustutehases ligikaudu 600 kuup- A cheese factory daily produces about meetrit reovett, mis suunatakse puhastamiseks 600 cubic metres of waste water that is jäätmejaama. Üks reovee töötlemissaadusi on channelled to the waste water plant. One of the by-products of waste water treatment is muda, mis suunataksegi uude kompostimissead- mud that is directed in the new composter. messe. Iga päev annab komposter keskeltläbi neli Th e composter daily produces about four kuupmeetrit komposti, mis ladestatakse auna. Pärast kolmekuulist seismist saab cubic metres of compost that is deposited in komposti kasutada nii aianduses kui ka haljastuses. a compost heap. After three months, compost can be used in gardening and landscaping. Hädaabitööd Piusa kaldal Emergency work on the bank of the Piusa River 2006. aasta novembri lõpus hak- kas pärast suuri sügisvihmasid In the end of November 2006, after heavy ühest Vastseliina alevikus seisvast autumn rains, a strong smell of chemicals mahajäetud kolho started to emerge from an old abandoned osiaegsest kuurist barn, originating from the kolkhoz period, in levima tugevat kemikaalilõhna. the country town of Vastseliina. Th e rain wa- Auklikust katusest sisse pääsenud ter that had seeped in through a dilapidated vesi oli tugevalt leotanud mürgikot- roof had soaked through the bags of pesticide te, mis sisaldasid aastakümnete eest DDT, which had been left in the barn already decades ago. As the barn stood only 50 metres sinna jäetud taimekaitsevahendit off the bank of the River Piusa and the wells DDT, mida rahvas vanasti “dustiks” of two families, the dangerous pollution nimetas. source had to be eliminated at once. A ton Et hoone asus vaid 50 meetri and a half of pesticide was gathered and neutralised; the EIC gave support to this work kaugusel Piusa jõest ja kahe majapidamise salvkaevudest, tuli ohtlik reostusallikas already after it had been completed. kohe kõrvaldada. Koguti poolteist tonni pestitsiidi ja tehti kahjutuks. KIK toetas seda ettevõtmist tagantjärele. 24

Veemajanduse alamprogrammid Water management subordinate programs Projekte Maksumus Cost EEK Alamprogramm Projects 137 371 971 Subprogram 41 Reoveekäitlus 45 177 562 Waste water treatment 33 Joogiveevarustus 22 601 419 Drinking water supply 19 Veekogude tervendamine ja korrastamine 21 156 743 Rehabilitation and maintenance of water bodies 22 Mittetehnilised tööd 15 765 312 Non-technical work 28 Jääkreostus Residual pollution 143 242 073 006 KOKKU TOTAL 25

Merekaitse tõhus täiendus An effi cient additional help to the protection of the sea KIKi rahatoetusel hangiti Päästeame- tile suurel hulgal seadmeid ja mehha- With the support from the EIC, a large number of dif- nisme rannikumere ja kalda õlireos- ferent items of technical equipment were acquired for the Estonian Rescue Board for fi ghting oil pollution in tuse tõrjeks. Päästjate varustusse the coastal sea and on the sea coast. Ten coastal beams lisandus kümmekond kaldapoomi ja and several skimmers of great capacity were added to hulk suure jõudlusega vahendeid uju- the equipment of the rescuers. New motor vehicles were kõntsa koorimiseks. Samuti hangiti purchased. A large amount of additional equipment and a specialised device for cleaning coastal boulders uusi transpordivahendeid. Ühtaegu were acquired as well. osteti rohkesti lisavarustust ning Th e large oil pollution in the sea in January 2006 was a spetsiaalne kivipuhasti. serious message telling that the pollution danger from the sea could by no means be underestimated. Th 2006. aasta jaanuarikuu suur õlireostus oli tõsine märguanne, et merelt lähtuvat e new additional rescue equipment will help the regional reostusohtu ei tohi mingil juhul alahinnata. Hangitud lisapäästevarustuse tõttu on rescue boards to organise pollution abatement in a ka meie piirkondlikel päästekeskustel võimalik reostustõrjet paremini korraldada, more effi cient way as the items of equipment, previous- sest seni keskuse reservis olnud päästevahendeid sai nüüd jagada regioonidele. Uued ly held in reserve in the central rescue board, can now seadmed läksid üleriigilisse päästeseadmete reservi, mis asub Põhja-Eesti päästekes- be distributed among the regions. Th e new equipment was used to update the all-state reserve, located at the kuse logistikakeskuses Vardja külas Kose vallas. logistics centre of the North Estonian Rescue Centre in the village of Vardja, Kose community.

Ravilas nüüd puhas vesi Small town of Ravila has now clean drinking water Tallinna veega toitva Pirita jõe ääres asuva Ravila aleviku vana reoveepuhas- The old sewage treatment plant and all sewage and ti ja kõik vee- ning kanalisatsioonitorus- drinking water pipes of the small country town of Ravila, located on the banks of the Pirita River that tikud olid oma aja lõplikult ära elanud. feeds the drinking water supply of Tallinn had become Tarbevees oli palju rauda, torud lekkisid depreciated. The drinking water contained much iron, ja kaevud olid ära vajunud ning alatasa the pipes were leaking and wells were out of order ummistunud. Puhasti ei tulnud oma and choked. The sewage treatment plant could not function properly any more and bioponds needed ülesannetega toime ja biotiigid vajasid reconstruction. korrastamist. Initiated by the Kose community local government KIKi toetusel ja Kose vallavalitsuse and supported by the EIC, more than six kilometres eestvõttel vahetati 2007. aasta suve of diff erent pipes were reconstructed and the sewage treatment plant was renovated in summer 2007. A fi re jooksul välja ligi kuus kilomeetrit reservoir and a new pump house were built. The im- mitmesuguseid torusid ja korrastati puhasti. Rajati ka tuletõrjevee hoidla ja ehitati uus provement of water quality can best be characterised pumbajaam. Vee kvaliteedi hüppelist muutust kajastab kõige paremini ühe kohaliku elaniku by the surprise of an inhabitant of Ravila, who one day imestust väljendanud kommentaar: ühel päeval oli uue torustiku kaudu majja jõudnud vesi saw that the water, arriving in his house through new pipes, had cleaned up the water fi lter at the entry pipe, lausa läikivaks pesnud tema maja sisendtorustiku veefi ltri, mis tavaliselt oli rauaühenditest which usually had been red due to iron compounds in punaseks värvunud. the water. 26

JÄÄTMEKÄITLUS Waste management

Jäätmeätmekäitlusekäitluse programmi 46 projekti kogumaksumusega 156,7 miljonit krooni hõlmasid ohtlikeo jäätmete ja tavajäätmete käitlust ning prügilate sulgemist. Käideldi ligemalei 200 tonni ohtlikke jäätmeid ja valmis sai Pärnu haigla nak- kusohtlikke jäätmete kahjutustamiskeskus. Rajati jäätmejaamad Väike-Maarjas, Väätsal jaj Põlvas. Peipsi äärde seati üles hulk uusi prügikonteinereid. Mitmel pool üleü riigi suleti oma aja ära elanud prügilaid; endiselt toetati Sillamäe raddioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimist.

Thhe 46 projects of the waste management programme were involved with the management of haazardous and non-hazardous waste and the closing of landfi lls. Ca 200 tons of hazardous waste werew treated; the infectious waste neutralising centre for the Pärnu Hospital was built. New waste ma- nagementn sites were built in Väike-Maarja, Väätsa and Põlva. Many new waste containers were set up ata the beaches of Lake Peipsi. Out-dated landfi lls were closed at several locations all over the country. AsA before, remediation of the Sillamäe radioactive waste repository was supported by the EIC. 27

Üks räämas koht vähem Another cleaned-up place Th e Lääne-Virumaa County Environmental Department decided to close the Moora land- Lääne-Virumaa keskkonnateenistus fi ll (Laekvere community) in the end of 2001. tegi otsuse lõpetada Laekvere vallas Despite the fact, people continued taking asuva Moora prügila tegevus 2001. their waste to the landfi ll and the situation grew worse yearly. Laekvere community aasta lõpus. Sellest hoolimata toodi LAEKVERE VALLAVALITSUS started preparations for closing the landfi ll sinna prügi ja olukord muutus aasta- in accordance to all requirements. Th is was aastalt hullemaks. Laekvere vald ei done in 2007 with the help from the EIC. jäänud seda aga käed rüpes pealt Th e waste was compressed and covered by a special layer of soil, where hay seeds were vaatama ja alustas eeltöid, et prügila sown. Due to favourable rains, a nice and nõuetekohaselt sulgeda. 2007. aastal saigi see teoks tänu KIKi toetusele. thick cover of grass grew on the site. At the Jäätmed koondati ja tihendati ning ehitati katend. Endise prügila peale külvati heinasee- same time, the community did explanatory me, mis tärkas ja andis tiheda rohukatte tänu soodsatele vihmadele. Vald tegi samal ajal work among people who had taken their waste to the former landfi ll, and many of ka tõhusat selgitustööd inimeste seas, kes olid salaja prügi Moorale vedanud, ja paljud them entered into agreements with waste ma- neist sõlmisid lepingud, et prügi seaduslikult ära anda. Aleviku vahetus läheduses asu- nagement fi rms to have their waste removed. nud räämas koht muutus tundmatuseni ühe suve vältel. An untidy place in the near vicinity of the country town was changed beyond recogni- tion during one summer.

Ohtlikud jäätmed ohutuks Hazardous waste will be neutralised

Jäätmeseaduse järgi vajavad nakkusohtlikud According to the Waste Act, infectious jäätmed eritöötlust ja 2006. aastal otsustas Pärnu IGOR KIIKO waste requires special treatment. In 2006, haigla juhatus rajada nakkusohtlike jäätmete the administration of the Pärnu Hospital decided to establish a neutralising centre for kahjutustamiskeskuse, mille võimsusest piisaks infectious waste, which would be suffi cient vajaduse korral kogu Lääne-Eesti tarbeks. for servicing the whole area of Western KIKi toel käivitati ligikaudu 7 miljonit krooni Estonia. With the support from the EIC, nõudev projekt, mis eeldas kahjutustamiskeskuse a 7 million kroon-project was initiated to construct the building of the centre and to hoone ehitamist ja ajakohase tehnika hankimist. acquire necessary equipment. Th e final se- Valikusõelale jäi paljudes Euroopa riikides tarvi- lection fell to the converter-sterilising system tatav konverter-steriliseerimissüsteem Newster, Newster, used in many European countries, mis suudab ühe tunni jooksul teha kahjutuks 25 which can neutralise 25 kg of waste an hour. Th e duration of the sterilisation cycle is 30 kilogrammi jäätmeid. Sterilisatsioonitsükli kestus minutes; the work is automated and the end on 30 minutit; kõik toimub automaatselt ja lõpp- product of the process is dry non-hazardous saaduseks on kuivad peenjäätmed, mida võib kasutada küttelisandina või ladestada waste that can be used in heating systems or tavaprügilasse. disposed of in an ordinary landfi ll. 28

Jäätmekäitluse alamprogrammid Waste management subordinate programs Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 12 62 312 873 Ohtlike jäätmete käitlemine Hazardous waste management 8 57 463 584 Prügilate sulgemine Closing of landfi lls 26 36 923 812 Tavajäätmete käitlemine Non-hazardous waste treatment 46 156 700 269 KOKKU TOTAL 29

Peipsi kallas The shore of Lake Peipsi will be cleaner

puhtamaks Alajõe Community, located on the northern shore of Lake Peipsi, encompasses several Peipsi põhjakaldal laiuv Alajõe vald beautiful recreation areas. According to the hõlmab mitu kaunist puhkeala. community’s waste plan, the community has to take care of these areas; in order to do that, a Valla jäätmekava järgi tuleb vallal large project was initiated with the help of the nende eest hoolt kanda ja seepä- EIC at Alajõe to renew and improve the waste rast käivitati Alajõel KIKi toetusel collecting network of the community. 100 new ulatuslik projekt, et uuendada ja metal waste containers and 50 new plastic waste containers were acquired and set up all tihendada kogu valla jäätmekogu- over the community territory. Th e expected misvõrku. Hangiti ja seati kõikjal vallas üles 100 uut metall- ja 50 plastist jäätmema- results soon appeared – the beaches and hutit. Ootuspäraselt olid tulemused peagi näha: supelrannad ja puhkealad said palju recreation areas were much cleaner. Inhabi- puhtamaks. Vallarahva hinnangul on see aga alles esimene samm. Edaspidi tuleb luua tants of the community think about the project as only the fi rst step forward – in the future, järjest laiemaid võimalusi prügi sortimiseks ja pöörata tähelepanu inimeste keskkon- much more attention should be paid to the nateadlikkuse parandamisele. raising of environmental awareness of people and to creating much more opportunities for sorting waste before depositing it. Jäätmejaam oli oodatud Waste plant was very welcome Pandivere koostööpiirkonna omavalit- sused asusid juba 2005. aastal valima Local governments of the Pandivere coope- sobivaid asukohti jäätmejaamadele. ration area started to select suitable sites for waste plants already in 2005. The Tamsalu Tamsalu jäätmejaam otsustati raja- waste plant was decided to set up in the vicinity da linna serva endiste lubjaahjude of previous limekilns on the margin of the town. naabrusse. Tänu KIKi toetusele valmis Thanks to the support from the EIC, the waste jäätmejaam 2007. aasta hilissügisel. plant was built in the late autumn of 2007. The waste plant accepts hazardous waste, car Praegu võetakse seal vastu ohtlikke tyres, old electronic equipment waste, diff erent jäätmeid, autorehve, elektroonikaro- types of packaging, wood and glass waste and

TAMSALU VALLAVALITSUS mu, mitmesuguseid pakendeid, pui- unusable furniture. Cooperation contracts have dujäätmeid ja klaasi ning kõlbmatut been concluded with several well-known waste handlers, including NGO Eesti Pakendiringlus mööblit. Jaama üles seatud kontei- and NGO Eesti Elektroonikaromu, who will nerite hankimiseks ja tühjendamiseks provide waste containers and empty them. sõlmiti koostöölepingud mitme tuntud jäätmekäitlejaga, sealhulgas MTÜga Eesti Pakendi- Local people welcomed the waste plant and ringlus ja MTÜga Eesti Elektroonikaromu. eagerly use it. Kohalik rahvas võttis uue jäätmejaama väga kiiresti omaks ja kasutab seda agaralt. 30

LOODUSKAITSE Nature Conservation

Looduskaitse programmi 256 projekti, mille tarbeks eraldati 87,7 miljonit krooni, kes- kendusidkendus peamiselt liigikaitsele ja kaitsealade hooldusele. Tähelepanu pälvis ka parkide korrashoid. Uuriti, kuidas suurendada niidurüdi ja valgesselg-kirjurähni arvukust, kaardistati konnade liikumist, rajati kilo- meetrrite kaupa loodusradasid ja püstitati teabetahvleid. Parandati elu- olu Naais- ja Osmussaarel. Kerkis mitu uut vaatetorni, hooldati seniseid laagrripaiku ja rajati uusi. Suleti ohtlikuks muutunud Piusa muuseumi- kooobastiku käigud ja ergutati pärandkoosluste hoidu.

256 projects of nature conservation programme focussed upon species protection and mana- gement of protected areas. Attention was also paid to the maintenance of parks. Ways of inc- reasasing the numerousness of white-backed woodpecker and dunlin were studied, migration routes of ffrogsr were mapped, kilometres of nature trails were built and information boards were erected. Liviing conditions were improved on the islands of Naissaar and Osmussaar. Several new observa- tionn towers were erected, maintenance of already existing camp sites was improved and new camp sites were built. Corridors of the Piusa museum caves that had become dangerous for visitors were closeded; maintenance of heritage landscapes and communities was encouraged. 31

Osmussaare “pealinn” omandas uue ilme “Capital” of the island of Osmussaar has acquired a new appearance Osmussaare tuletorni juures asus endistest aegadest pärit nn. tuletornilinnak, mis koosnes A so-called lighthouse settlement, originating from the 13 hoonest ja rajatisest. 1990. aastate keskpaigast former times and consisting of 13 houses and construc- alates seda enam ei kasutatud ning linnak lagunes. tions, is located at the Osmussaar lighthouse. It had Iseäranis riivas see ala silma pärast maastikukait- been abandoned since the mid-1990s and it was rapidly falling into disrepair. After the establishment of the seala loomist, sest Osmussaare muutus matkajate landscape reserve when Osmussaar became popular among hikers, it became a real eyesore. Th hulgas populaarseks. Räämas ja lagunev hoone- e abandoned kompleks tuli korrastada. Silma looduskaitseala area, which was full of rubbish, had to be put into order. On the initiative of the Silma nature reserve and Noa- ja Noarootsi valla eestvõttel ning KIKi toetusel rootsi Community and with the support of the EIC, an telliti projekt ja lammutati kõlbmatud rajatised. area reconstruction project was ordered and unsuitable Üks ehitis konserveeriti ning ühte endisesse buildings were demolished. One building was conserved elamusse kavandati külastuskeskus, kus loodetak- and a former dwelling will house a visitors’ centre in se tulevikus pakkuda teavet saare looduse kohta the future, giving information about the nature of the island and off ering accommodation for visiting scientists. ning majutada teadlasi. Peale selle remonditi üks Another dwe lling was repaired to off er accommodation elumaja, kus samuti saaks ööbida. Avamerega in cases of emergency. Osmussaar lies on the border of piirneval Osmussaarel võib tulla ette olukordi, kus the open sea, and situations may rise, when, due to the weather, a hiking trip will last longer than planned, or retk kestab kavandatust kauem või tuleb majutada it would be necessary to accommodate people who have merehädalisi. Saare karmid olud eeldavad tõsist energiakokkuhoidu, seepärast on külas- been shipwrecked. Th e rough conditions of the island tuskeskuse juurde kavas püstitada tuulegeneraator. require serious economy of energy, therefore it is planned to erect a wind turbine at the visitors’ centre. Lendoravaid uuriti raadio teel Radiotelemetric study of fl ying squirrels In 2007, the Estonian Teriology Society initiated, with the 2007. aastal alustas Eesti terioloogia selts KIKi help of the EIC, a project for the study of habitat selection toetusel projekti lendoravate elupaigavaliku kohta. of fl ying squirrels. Ten animals with radio transmitters were observed and much new information and confi Prooviuuringu käigus jälgiti kümmet raadiomärgis- r- tusega looma ja saadi hulga uut teavet ning kinni- mation of previous knowledge was received. It was found UUDO TIMM out that fl ying squirrels change the location of their nests tust varasematele oletustele. Selgus, et lendoravad quite often. One male used ten diff erent nest sites from the vahetavad üsna tihti pesakohta. Üks isasloom ka- end of March to mid-August. Usually, fl ying squirrels cho- sutas märtsi lõpust kuni augusti keskpaigani kokku se a tree hollow with an opening too small for pine marten and owl to enter as their nest sites. Sometimes, fl kümmet pesapaika. Enamasti valisid loomad endale ying squirrels used old squirrel nests and in one case, also peavarjuks puuõõnsused, mille sissepääs oli nugise an artifi cial nest. Th is is the fi rst known case in Estonia, ja kakkude jaoks liiga väike. Vahel kasutasid lend- when an artifi cial nest was used. It was also found out that during the rutting season, male fl oravad orava risupesi ja ühel juhul ka ülespandud ying squirrels move around in an astonishingly large territory. Th pesapakku. Eestis oli see esimene teadaolev juhtum. e territory of movement of one marked male was about 65 hectares. Ühtlasi selgus, et jooksuajal liiguvad isased lend- In summer, the home territory of fl ying squirrel is much oravad ringi hämmastavalt suurel territooriumil. smaller, and they feed at a small number of fi xed trees. Ühe märgistatud isase liikumisala oli umbkaudu 65 Females with off spring leave their nests to search for food hektari suurune. Suvel on lendorava kodupiirkond tunduvalt väiksem; toitumas käiakse also in the daytime. Th e fact that three marked animals fell prey to pine mar- kindlatel puudel. Poegadega emased tavatsevad tulla pesast välja toitu otsima ka päeval. ten and two – to Ural owl testifi es a pressure of predators Kiskjate survest lendoravale kõneleb tõsiasi, et kolm märgistatud looma langes uuringu on fl ying squirrel. Th e results of the radiotelemetric study ajal nugise ja kaks händkaku saagiks. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused olid igati were encouraging and showed that valuable information julgustavad ja näitasid, et sel teel hangitud väärtuslik teave aitab mitmeti korraldada obtained in such way can help to organise the protection of fl ying squirrel. lendoravate kaitset. 32

Looduskaitse alamprogrammid Nature Conservation subordinate programs

Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 67 28 067 464 Liikide kaitse korraldamine Organisation of species protection 92 24 828 467 Kaitsealade hooldus Maintenance of protected areas 38 20 329 856 Looduskaitseline infrastruktuur Infrastructure for nature conservation 59 14 558 797 Pargid ja üksikobjektid Parks and single objects 256 87 784 583 KOKKU TOTAL 33

Lambad laeva ja saarele Sheep will take care of small islands Th e Hiiumaa Islets Landscape Reserve is the only Hiiumaa laidude maastikukaitseala on landscape reserve in Estonia that has continuously ANDRES MILLER been able to maintain large heritage landscapes on ainuke kaitseala Eestis, kus on järjepi- small islands. Th e grazing of sheep was interrupted devalt suudetud hooldada meretaguseid for a short time in the mid-1990s, but already in 1998 ulatuslikke pärandkooslusi. Tõsi, 1990. sheep were again taken to the islets. Cutting of grass on the islets was continued even in the hardest of times. aastate keskel katkes seal ajutiselt lammas- But the state support for the maintenance of landsca- te karjatamine, kuid juba 1998. aastal saadi pe reserves is not suffi cient in case of the islets, and taas lambad laiule. Laidude niitmist on the EIC has already since 2004 helped to maintain suudetud jätkata ka kõige raskematel aegadel. Et üleriigiline maahooldetoetus loodus- seminatural communities of these islets. In 2007, the support from the EIC was used to acquire kaitse väärtusega alade hooldamiseks jääb laidude puhul napiks, on KIK juba alates a streamlined tow raft for taking sheep to the islets. 2004. aastast toetanud kaugete väikesaarte poollooduslike koosluste hoidu. 528 sheep were grazing on the area of 152 hectares 2007. aastal hangiti toetusraha eest voolujooneline puksiirparv lammaste vedamiseks of small islands. Th e new raft was also used to take laidudele. Üle mere veeti 528 lammast, kes pügasid 152 hektarit pärandkooslusi. Uue mowing tractors to the islets of Saarnaki and Hanikat- si to help to make hay there. Th anks to the preserva- parvega veeti Saarnakile ja Hanikatsile ka niidutraktorid, mis olid suureks abiks heina- tion of seminatu ral communities, the islets of Hiiumaa tööl. Just tänu poollooduslike koosluste hoiule on Hiiumaa laiud praegu liigirikkad nii are rich in diff erent plants species, as well as diverse taimestiku kui ka linnustiku poolest. bird communities.

Infoliin konnade Information phone line to help to protect frogs

kaitseks Most of the frog species are true to the bodies of water where they propagate and to their migration routes. In Enamik konnaliike on truu oma sigimis- spring and autumn, the crossings of migration routes veekogule ja rändeteedele. Rändetee ristu- with roads may be fatal for thousands of frogs and thereby, to the whole frog population. In Europe, this mine maanteega võib kevaditi ja sügiseti problem has been under scrutiny for already a long time saada saatuslikuks tuhandetele konnadele and in 2007, it became topical in Estonia, too. On the ning seeläbi kogu asurkonnale. Euroopas initiative of the State Nature Conservation Centre and on selle probleemiga tegeldud juba pikka NGO Põhjakonn, and with the fi nancial help from the EIC, a 24-hour information phone line was opened to aega ja 2007. aastal kerkis see päevakorda ka meil. Riikliku looduskaitsekeskuse ja MTÜ operate in April-May and September-October, when the Põhjakonn eestvõttel ning KIKi rahastusel pandi tööle ööpäevaringne infotelefon, mis frogs are active in migrating to their spawning bodies of töötas aprillis-mais ja septembris-oktoobris, seega just siis, kui konnad liiguvad agaralt water and to their wintering areas. 367 messages were kudemisveekogudesse või talvituspaikadesse. Telefonile tuli 367 teadet; enamik signaale received by the phone; mostly, the signals originated from four areas – Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste pärines neljast piirkonnast: Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste ja Paide kandist. and Paide. Teateid konnade kohta oodatakse ka 2008. aastal ja saadud info põhjal hakatakse koos Information about the migration of frogs is very welcome maanteeametiga arutama, mil moel konni kaitsta. in 2008 too, and based on the information, nature con- servationists will discuss the problem of protecting frogs with the offi cials from the Estonian Road Administration. 34

METSANDUS Forestry

Metsandusvaldkonna 80 projekti seas, mille elluviimiseks kasutati 44,4 miljonit krooni, oli palju koolitus- ja teavitusprojekte. Korraldati mitmesuguseidsi.si. Tehti mitu õppefi harivaid lmi metsandus-ja ilmus hulk ja olulisi jahindusüritu- trükiseid. Internetis on kättesaadav meie metsade tuleohutuse kaart. Jahimehed täiustasid oma lasketiire ja tähista- sid ettekanderohke kokkutulekuga Eesti jahimeeste seltsi 40. aastapäeva. Nagu varemgi, toetati eramet- saomanike ühistegevust.

The 80 projects of the forestry programme included a large number of trainingt and awareness-raising projects, among them various educational foorestry and hunting events. Several educational fi lms were made and many immportant publications came out. The map of fi re safety of our forests is acccessible on the Internet. Hunters improved their shooting ranges and held a meeeting with many presentations to celebrate the 40th anniversary of Estonian Hunterrs’s Society. As in previous years, support was given to common activities of the owners of private forests. 35

Metsal silm peal Keeping a close watch on forests Vihterpalu kanti on viimase Th e Vihterpalu area has suff ered from two of the paarikümne aasta jooksul räsinud largest forest fi res in Estonia in the two previous kaks Eesti suurimate hulka liigi- decades. Th erefore, the State Forest Management Centre decided to build its fi tatud metsapõlengut. Seepärast rst digital fi re moni- toring system right in this area. otsustas Riigimetsa Majandamise Th e first fi ve monitoring cameras were positioned Keskus oma esimese digitaalse on the mobile telephone masts surrounding the Piirsalu forest district in Läänemaa. Th tuleseiresüsteemi rajada just e range sinna. of vision of such a camera, revolving around its axis, is 20 km and it can locate a fi Esimesed viis valvekaamerat re with the accuracy of 10-20 metres. Th e total of 1750 pandi üles Läänemaal, Piirsalu square kilometres is under surveillance. At fi rst, metskonda ümbritsevatele mobiilsidemastidele. Ümber oma telje pöörlevate kaamerate the digital image of the cameras is analysed by a computer, the decision of sounding the fi vaateulatus on 20 kilomeetrit ja nende abil on võimalik põlengukohta määrata 10–20 re alarm is made by a specially trained technician. meetri täpsusega. Valve all on kokku 1750 ruutkilomeetrit. Esialgu analüüsib kaamerate Th e monitoring system, installed with the digipilti arvuti, otsuse anda tulekahjuhäire teeb aga eriväljaõppe saanud tehnik. support of the EIC, cost 8 million kroons, but KIKi toetusel valminud seiresüsteem läks maksma 8 miljonit krooni, ainuüksi 2006. only in 2006, the fi ghting of forest fi res cost 20 aastal aga kulutati metsapõlengute kustutamiseks kokku 20 miljonit krooni, millele million kroons, with the additional 10 million kroons of the owners’ damages. tuleb veel lisada 10 miljonit krooni omanikukahju.

Neljarattaline labor metsateadlastele Four-wheeled lab for forest scientists

Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi A fi eld lab-camper trailer was acquired and set eestvõttel ning KIKi toetusel hangiti ja seati sisse up on the initiative of the Institute of Forestry and välilabor-vagunelamu, mis võimaldab korraga neljal Rural Engineering of the Estonian University of uurijal selle masinaga ringi liikuda ja mõõtmisi teha. Life Sciences and with the help from the EIC. Four researchers can move around and perform measu- Uurimistöö arvukatel metsakatsealadel, mida on rements with this lab. rajatud kõikjale üle Eesti, on juba mõnda aega muret Th e state of research on numerous forest reserves all teinud. Osa katsealasid on hävinemas ja vajab taasta- over Estonia has been a cause for worries already mist. Uus mobiilne välilabor teeb töö metsakatseala- for a long time. A number of reserves are almost ruined and in the need of restoration. Th e new del palju mugavamaks ja tõhusamaks. Mõõdetakse mobile fi eld lab makes work at forest reserves much puude kasvu ja selgitatakse puude väljalangevuse more effi cient and convenient. Growth of the trees põhjusi, kontrollitakse puistu kasvumudeleid ja täp- is measured and causes for the death of trees are sustatakse uute loomist. Esmased mõõtmistulemused specifi ed, growth models of woods are checked out and the development of new models is specifi ed. saab kohe arvutisse sisestada ja modelleerimisega Primary measurement results can be entered into algust teha. Ka meie metsanduse arengukava rõhu- the computer at once and modelling can be started. tab vajadust edendada metsateadust, tegelda metsa ökoloogia, monitooringu ja metsa Th e development plan of our forestry emphasises kasvu modelleerimisega. Ühtlasi on tähtsal kohal metsakasutuse rakendusuuringud. the need for developing forestry, studying forest ecology, monitoring and mo delling of the growth of forests. Applied research on forest use is also of essential importance. 36

Metsanduse alamprogrammid Forestry subordinate programs

Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 51 35 141 206 Metsandus Forestry 29 9 345 448 Jahindus Game management 80 44 486 654 KOKKU TOTAL 37

Õpetlik pusle EducationalE jigsaw puzzle

Eesti metsatööstuse liit on valinud EstonianE Forest Industries Association chose omapärase mooduse, kuidas tutvus- ana original way of introducing diff erent ways tada lastele puidukasutusvõimalusi. off wood use to children. Th e project involves Projekti keskmes on rõõmsavärvili- coolourful wooden toys – pieces of plywood jiggsaw puzzle that will form a map of Estonia sed puidust mänguasjad – vineerist whenw assembled. Pieces of the puzzle are shaped pusletükid, millest saab kokku panna affter the outlines of Estonian counties, teaching Eestimaa kaardi. Puslekaart koosneb thhe children the geography of their homeland. Eesti maakondade kujulistest osadest Annother innovation is the fact that these toys are noot industrially produced – the jigsaw puzzle ja selle abil saavad mudilased õppida maaps are made by schoolchildren of four towns oma kodumaa geograafi at. Kindlasti annd four counties. Th e participants of the project on uudne ka asjaolu, et need män- recceived materials and technical drawings and guasjad ei ole vabrikutöö: mosaiikkaardi o maade the puzzles under the supervision of their on valmistanud nelja linna ja nelja maakonna teaachers. Th koolilapsed. Projektis osalejad said materjali ja tööjoonised ning meisterdasid pusled e puzzles are packaged into nice ali ja tööjoonise woooden boxes. 120 items of educational toys oma õpetajate juhendusel. Pusled on pakitud kenadesse liimpuidustd ning mei kastidesse.t d id Valmi-l d have already been made and distributed among nud on 120 õpetlikku mänguasja, mis jagati lasteaedadele. kindergartens. See KIKi toetusel teoks saanud projekt kandis sõnumit, mis on kirjas ka igal kaardil: Th is project, realised with the help from the EIC, carried the message that is written on each “Kasvab mets – kasvab Eesti!” map – “When the forest is growing, Estonia is advancing too!”

Hea arukask kasvab Good silver birch grows from heast seemnest good seeds An under glass silver birch seed orchard was 2007. aastal valmis Lääne-Virumaal Kullengal aru- built at the Kullenga nursery, Lääne-Viru- kase katmikala seemla, kust saab esimese seemne- maa, in 2007. Th e first harvest of seeds will be saagi juba aasta pärast. Seemla rajamist ergutas üha expected already in a year. Th e building of the seed orchard was inspired by a growing interest kasvav huvi arukase kui kiirekasvulise puuliigi vastu. in silver birch as a rapidly growing tree species. Peale metsamaade sobivad arukase kui tüüpilise pio- Silver birch as a typical pioneering tree species neerpuuliigi kasvatamiseks ka endised põllud ja hei- can very well be grown on former fi elds and namaad ning isegi ammendatud põlevkivikarjäärid. hayfi elds and even on the exhausted oil-shale quarries. Th e forest-picked seed of silver birch Seni on kasutatud arukase metsaseemet, mis pole has so far been used, but its quality is not very kvaliteedi poolest kuigi ühtlane. Ühtlasi annavad reliable. Besides, in the natural environment, arukask ja sookask looduslikult sageli hübriide, mille silver birch and downy birch often give hybrids metsandusväärtus on kehvapoolne. Parimat seemet of poor forestry quality. Th e best seeds can be harvested from under glass seed orchards, which saab katmikala seemlatest, mis nüüd on tänu KIKi are now, with the help of the EIC, available for toetusele ka metsakasvatajatele kättesaadavad. the foresters. 38

KALANDUS Fishery

KalandusprogrammiKaland p g 37 projekti keskmes oli endistviisi meie kalavarude taastamine jja uurimine. KIK suunas selleks otstarbeks 27, 5 miljonit krooni. Teadlaste luubi all oli mitme väikejärve kalastik ning Lääne- ikt kalamajanduse ja hülgekaitse vahel. merelr üha teravnev konfl Pärnur lahte rajati üle tuhande uue koha kudepesa; meie veeko- gusid rikastati nii meriforelli kui ka jõevähiga. Puhastati mitu jõge, pidades silmas kalade elu- ja kudemispaiku, ja toetati amatöörkalastajaid.

The 37 projects of the fi shery programme focussed upon the study and renewal of our fi sh resources. Research was centred on the fi sh fauna of several small lakes and the ever-growing confl ict between fi shing industry and seal protection in the Baltic Sea.S More than a thousand artifi cial spawning grounds for pikeperch were created in thet Pärnu Bay; our water bodies were enriched with salmon trout and crayfi sh. Several riversr were cleaned up in order to improve habitat and spawning areas of fi sh; hobby fi shermen were given support. 39

Valgejõgi sai puhtamaks The Valgejõgi River was cleaned up

Enne merre suubumist vonkleb Before running into the sea, the Valgejõgi River Valgejõgi läbi Loksa ja annab fl ows through a small town of Loksa. Th e Val- väikelinnale ilmet. Samas on gejõgi River is included into the list of Estonian Valgejõgi kantud Eestis kaitstava- protected rivers as an important habitat of Salmoniformes. Th erefore, the Loksa local te veekogude nimekirja kui tähtis government began, with the help from the EIC, lõhilaste elupaik. Seetõttu asus to clean up the river and to open the migration Loksa linnavalitsus KIKi toetusel route for the fi sh. Th e work began at the river oma kodujõge puhastama ja kala- mouth. Garbage and fallen trees were picked out of the river. A modern amphibious tractor de jaoks rändeteed avama. Algust was used to mow exuberant aquatic plants; all tehti otse suudmest. Korjati välja kinds of trash and litter were picked up. In the jõkke sattunud rämpsu ja hukku- fi rst stage, the river was cleaned up from the sea nud puid. Moodsa amfi to the Mere Street; the work will be continued in ibtraktori the future. abil niideti vohama hakanud veetaimestikku ja korjati kokku kõikvõimalikku risu. Esimese hooga jõuti jõgi korda teha kuni Mere tänavani, järgnevatel aastatel on kavas jõe puhastamist jätkata. Kuidas järv, nõnda kala A lake and its fi sh fauna are interrelated Eesti väikejärvede kalastikku hakati põhjalikumalt uurima juba 1990. aastatel. Enne- A more exhaustive study of the fi sh fauna of Estonian kõike keskenduti kalapüügi seisukohalt olulistele liikidele, nagu ahven, haug, latikas, small lakes was started already in the 1990s. Prima- rily, it was centred on the species important for fi koha, linask ja särg. Asuti hindama veekogude üldist seisundit, kalastiku liigilist koos- shing, such as perch, pike, bream, pikeperch, tench and roach. seisu jaj muidugiug kaladed arvukust. Vaadeldi, mil moel oleneb kalastik veekogu üldsei- Assessment of the general conditions, species composition and fi sh numbers in the water bodies was started. Th sundist ja anti soovitusi, milliseid püügimeetmeid võib kasutada e ühes võiv teises järves. dependence of fi sh fauna on the general conditions of the water body was examined and recommendations were Pr aeguu on nende tööde eestvedaja Eesti maaülikooli põlluma- given about fi shing methods suitable for certain lakes. jandusse ja keskkonnainstituut ning pikaajaline toetaja KIK. 2007. At present, this work is led by the Institute of Agricultu- aastall oli vaatluse all kaheksa väikejärve. Ilmnes, et mitmesse re and Environmental Sciences of the Estonian Univer- järve asustatud haug on kasvanud hästi, kuid üksiti on hoogsalt sity of Life Sciences; the work has already for a long time been supported by the EIC. Eight small lakes were under suureenenud haugipüük. Selgus, et ahvenaid tasuks õngitseda observation in 2007. It came to light that the pike, who Koriijärvel, Uljaste ja Ermistu järvel, haugi Tõhela, Õisu, Juusa ja had been introduced to several lakes, had adapted well Raiggastvere järvel. Linaskit leidub Õhelas, suuri latikaid Ermis- and the fi shing of perch had increased as well. It came tu, Õisu ja Juusa järves ning head kohajärved on Õisu ja Juusa. out that good lakes for perch fi shing would be Lakes Ko- rijärv, Uljastu and Ermistu; good pike fi shing lakes are Lakes Tõhela, Õisu, Juusa and Raigastvere. Tench can be found in Lake Õhela; large bream can be found in Lakes Ermistu, Õisu and Juusa; Lakes Õisu and Juusa are also good pikeperch lakes. 40

Kalanduse alamprogrammid Fishery subordinate programs Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 5 10 588 100 Kalavarude kaitse ja kontroll Conservation and control of fi sh resources 10 8 746 607 Kalandusalased teadusuuringud Fishery research 13 6 261 412 Kalavarude taastootmine Regeneration of fi sh resources 9 1 929 624 Kalandusalased arendusprojektid Fishery development projects 37 27 525 743 KOKKU TOTAL 41

Jõeforellile uus lastetuba A new nursery for brown trout

SA Eesti Forell on Vodja jõel varem- Th e SA Eesti Forell has already earlier created habi- gi jõeforelli elu- ja kudemispaiku tats and spawning areas for brown trout in the River Vodja; this work was continued with the support rajanud ning seda tööd jätkati KIKi from the EIC in 2007, too. toetusel ka 2007. aastal. In summer, about three quarters of a kilometre of Suvel puhastati võsast ligemale riverbanks were cleared of bushes and in autumn, kolmveerand kilomeetrit jõekallast excavators and dumpers started to work. 60 tons

TAUNO JÜRGENSTEIN of gravel and plenty of large boulders were dumped ja sügisel hakkasid seal tööle kallu- to the river in order to direct and quicken the fl ow. rid ja ekskavaatorid. Jõkke veeti 60 Smaller piles of stones set in the river also helped to accelerate the fl tonni kruusa ja hulga kivimürakaid, ow of the water. Th e quicker the et suunata ja kiirendada veevoolu. Ka water fl ow, the less mud is deposited on the river bot- tom. Th e less mud is on the river bottom, the better väiksematest kividest laotud kiviva- are the living conditions for brown trout. Two seven red täitsid voolukiirendi otstarvet. to eight-metre-long artifi cial spawning areas, four Mida kiirem vool, seda vähem koguneb jõepõhja muda. Mida vähem leidub muda, seda artifi cial rapids and about twenty hiding places were paremad on jõeforelli elutingimused. Kokku valmis kruusast kaks 7–8 meetri pikkust built of gravel. Th e first young brown trout were seen examining new habitats already in the late autumn tehiskoelmut, neli tehiskärestikku ja mitukümmend varjepaika kaladele. Samal hilissü- of the same year. gisel nähti juba esimesi noori forelle uusi elupaiku uudistamas.

Kas Läänemere uhkus või ahne röövel? The pride of the Baltic Sea or a greedy robber?

Kalurite vastasseis hülgekaitsjatega on aina teravnenud, kuid enamasti emotsioonide tase- The opposition of fi shermen and nature conservationists mel. Hüljeste mõju kalandusele ja kalavarudele pole meil teaduslikult peaaegu uuritudki. who protect seals has ever more deepened, but it has mostly remained emotional. The impact of seals on the fi shery and Üks selle valdkonna teerajajaid on Tartu ülikooli mereinstituudi teadlaste hallhülgeprojekt, fi sh resources has never been properly researched. One of the mis viidi ellu KIKi toetusel. pioneers of the fi eld is the project concerning grey seal, car- Hinnangu järgi on hallhüljeste arvukus Läänemeres viimase veerandsajandi jooksul ried out by the scientists of the Estonian Marine Institute of suurenenud viis korda ja läheneb 20 000-le. Eesti vetes elab neid ligikaudu 3000. Hüljeste the University of Tartu with the support from the EIC. Estimatedly, the numerousness of grey seal in the Baltic Sea menüüs leidub 24 liiki kalu, eelistatuimad on räim, siig ja kilu. Kalurite püügivahenditesse has grown by fi ve times during the last quarter of a century kerget saaki nõutama tulnud hülged lõhuvad nii võrke kui ka mõrdasid. Ka võib mõrda and is reaching 20 000 specimen. About 3000 of them live sisenenud hüljes merre tagasi päästa mitusada kilo kala. Püügipiirkondadesse kogune- in the Estonian territory of the Baltic Sea. Seals, which go to nud hülged nurjavad tihti kogu kalapüügi, sest kalurid ei riski oma püüniseid merre jätta. the fi shermen’s nets to get an easy prey, also break the nets and fi sh traps. A seal, which has entered a fi sh trap, can let Tõenäoliselt tekitavad hülged Eesti kalandusele aastas kuni 10 miljonit krooni kahju. Ükski several hundreds of kilograms of fi sh into the sea again. The hüljeste tõkestamise ega peletamise meede pole osutunud tõhusaks. seals, who have gathered in the fi shing areas, often spoil the Samas võib nentida, et kui üks hallhüljes sööb päevas 5–6 kg kala, siis aastas söövad whole catch, as the fi shermen do not risk leaving their nets in meie hülged ligikaudu 5000–6000 tonni kala. Eesti aastane kalasaak Läänemerest on aga the sea. The damage to Estonian fi shery, caused by the seal, may probably reach 10 million kroons a year. None of the ligikaudu 60 000 tonni – hüljeste kõhtu kaob seega vaid umbes kümnendik. Püüniste methods of scaring them away has so far worked. puistamine saab vahel saatuslikuks ka hüljestele endile. Hinnangu järgi upub igal aastal If a grey seal daily eats 5-6 kg of fi sh, then our seals eat about võrkudes kuni 250 looma, ehkki hülged on meil teatavasti looduskaitse all. 5000-6000 tons of fi sh a year. The yearly catch of Estonian Teadlaste arvates vajab see keeruline konfl ikt kindlasti lisauuringuid. Mida usaldusväärse- fi shermen from the Baltic Sea is about 60 000 tons. This matma infot kalurid ise uurijatele jagavad, seda täpsemad andmed saadakse means that the seal eat only one tenth of the total. Visiting t infot kalurid ise uurijatele jagav nets can also be fatal to seals; estimatedly, up to 250 animals ad, seda täpsemad andmed saadakse. drowndrown eaceachh yyearear in fi she shermen’s nets, although the grey seal is rmens nets, although the grey seal is a protected species.

AA Scientistts are convin ced thata this complicated problemm EM neen ds adddditiona TE alls study. The more reliabable is the ETE

V inf V ormation from the fi s hererrmen, the S V mormo e US V adeada equaq te will b K e the research

RKR

AR ressultu ss.

MARMAM 42

MAAKONDLIK Regional

Maakondliku programmi kaudu on KIK liikunud n.-ö. rohujuure tasandile ja toetanud arvu- kaid projekte, mis on riigi elu edendamise seisukohalt niisama tähtsad, ehkki mahult ei saa neid teiste valdkondade projektidega võrrelda. Seekord rahastati 228 projekti, mille tarbeks eraldati 14,5 miljonit krooni. Kohalikud projektidp j on ühtviisie hüvanguks olulised nii neid neid tehakse. algatanud Selles kogukonna seisnebki jaoksnende kui eripära. ka selle maakoha jaoks, mille hüvangkondlikud projektid, s.o. kohalik algatus, peaaegu Nagu varemgi, hõlmasid maak kogu Eestit.

amme, the EIC has moved to the so-called grassroot level and supported With the regional progra hat are as important for advancing life in our country, but the scopes of numerous projects th compared with the projects of other programmes. Financial support of which cannot be c 14.5 million kroonns was divided among 228 projects. Local projects are important for the communities thhat initiate them, as well as for the whole region, where these projects are carried out. Thiis feature distinguishes this programme from all others. As before, regio- nal projects, meaning local initiative, were distributed all over the country. 43

Lambad söönud, loodus terve The sheep are fed, Eesti lambakasvatajate seltsi Saaremaa nature has not suff ered osakonna juhi Veiko Maripuu meelest ei Veiko Maripuu, Head of the Saaremaa de- saa loopealseid hooldada ilma lammasteta. partment of Estonian Sheep Breeders’ Society, Samuti kinnitab ta, et iga õige puisniidu believes that alvars cannot be managed without juurde peaksid kuuluma ka korralikud the sheep. He is also sure that good hay barns belong to proper alvars. Saaremaa is rich in al- küünid, kus lambaheina hoida. Saaremaal vars and wooded meadows that need traditional on hulga loopealseid ja puisniite, mis managing – grazing sheep, regular hay making vajaksid traditsioonilist majandamist, and cutting of bushes. Many of these areas koos rohtu söövaid lambaid ja korrapärast belong to the Natura network. Th ere are sheep breeders who would agree to participate in such heinategu ning võsaraiet. Paljud neist on management schemes, but do not want to take Natura-alad. On ka lambakasvatajaid, kes oleksid valmis kaasa lööma, ent kuidas sa viid their sheep to a place without safe conditions for oma loomad kuhugi, kus neil pole turvalist peavarju? Nõnda sündiski plaan luua Saare- the animals. Th erefore, an idea arose for a pro- maa oludesse sobiv küüni-lambalauda ehitusprojekt. KIKi toetusel on see teoks saanud ject of creating a barn-sheep pen suitable for the conditions of Saaremaa. Th e project was carried ning peatselt on neid võimalik vaadata ja käega katsuda Loode, Tagamõisa, Kingli ja out with the help from the EIC and soon such Võrsna puisniidul. buildings can be seen on the wooded meadows of Loode, Tagamõisa, Kingli and Võrsna. Ökoküla otsib kooskõla loodusega Ecovillage is looking for harmony with nature

Piiriäärne Taheva vald Valga maakonnas Taheva community in the Valga County, near the on väga kaunis oma männimetsade ja Latvian border, is a beautiful region with pine forests jõeorgudega. Seal asub ka Koiva-Mustjõe and river valleys. Th e Koiva-Mustjõe landscape reserve, covering wooded and fl maastikukaitseala, mis hõlmab lammi- ja ood meadows, off ers habitat for rare birds. Enthusiastic fosterer of local puisniite ning pakub elupaiku haruldastele life, Kalev Raudsepp, initiated a project for building lindudele. Innukas kohaliku elu edendaja Parmu (Vaskpalo) ecovillage, whose territory would Kalev Raudsepp on algatanud projekti rajada mainly lie on the Natura area. Th e future inhabi- Taheva valda Parmu (Vaskpalo) ökoküla, tants of the village will live in harmony with nature and honour old ways and customs. Th ey will take mis jääb valdavalt Natura-aladele. Selle küla care of protected areas, breed beef cattle and horses, tulevased asukad hakkavad elama loodusega deal with organic farming, bee-keeping and tar-ma- kooskõlas, vanu tavasid väärtustades. Nad king, and grow herbs. Th ey will use motor vehicles as hooldavad kaitsealuseid maid, kasvatavad lihaveiseid ja hobuseid, tegelevad mahepõllun- little as possible. In order to build such a village, an investigation was duse, mesinduse ja tõrvaajamisega ning viljelevad ravimtaimi. Mootorsõidukeid kasuta- commissioned from the Estonian University of Life takse tulevases ökokülas nii vähe kui võimalik. Sciences about the suitability of ecovillage on the Küla rajamiseks telliti Eesti maaülikoolilt uurimus ökoküla sobivusest Natura-alale. Uuri- Natura area. Th e investigation was supported by must toetas KIK ja nüüdseks on Tahevas astutud juba järgmine samm ning loodud MTÜ the EIC and by now, the NGO Parmu Ecovillage has already been established in Taheva. According to the Parmu ökoküla. Uurimuse järgi sobib ökoküla igati sealse unikaalse looduskeskkonna investigation, an ecovillage will be well suitable for hoidjaks ja hooldajaks. maintaining the unique natural environment of the landscape reserve. 44

Maakondlik programm Regional program

Projekte Maksumus Maakond Projects Cost EEK Region 20 1 736 667 Ida-Virumaa 22 1 538 630 Tartumaa 17 1 478 701 Lääne-Virumaa 13 1 187 664 Järvamaa 13 1 127 261 Jõgevamaa 18 998 856 Harjumaa 9 918 043 Saaremaa 17 840 637 Pärnumaa 19 837 037 Valgamaa 12 828 888 Läänemaa 20 785 418 Hiiumaa 16 737 707 Viljandimaa 14 702 996 Võrumaa 10 380 915 Raplamaa 8 166 109 Põlvamaa 228 14 265 529 KOKKU TOTAL 45

Maalihe ei ole naljaasi Landslip is a disaster Pärnu jõe vesikonnast on maalih- Landslips have occurred in the basin of the keid teada juba möödunud sajandi Pärnu River already since the beginning of the algusest; täpsemalt on kirjeldatud 20th century; 20 cases have been more preci- 20 juhtu. Üks lihete algpõhjus on sely described. One of the reasons for landslips nõrk savipinnas, mis näiteks niis- is the weak loamy soil that could start to move

2 VOLLIx KALM when the moisture regime is changed. Lands- kusrežiimi muutumisel võib hakata lips usually occur on the banks of water bodies; liikuma. Maalihkeid tuleb üldiselt ette mostly, they are connected with the fl uctuating veekogude kaldanõlvadel; enamasti water levels. In the neighbourhood of Pärnu, on lihked seotud ka veepinna taseme the danger lies in the rising of the ground water level, which has been recorded in previous kõikumisega. Pärnu kandis on ohu al- decades, and other factors caused by human likaks ka põhjavee taseme tõus, mida activities. on täheldatud viimastel aastakümne- Th e instructions, commissioned by the Sauga tel, ja mitmesugused inimtegevusest local government and compiled with the support of the EIC at the Institute of Geology of johtuvad tegurid. the University of Tartu, provides essential gui- TÜ geoloogia instituudis KIKi toetusel valminud juhend, mille tellis Sauga vallavalitsus, delines for compilers of detailed plans and as- on hädatarvilik dokument detailplaneeringu koostajatele ja keskkonnariskide hinda- sessors of environmental risks. Th e instructions analyse the causes of landslips and off jatele. Juhend analüüsib maalihete tekkepõhjusi ja annab nõu, kuidas ehitada maalih- er advice about building in areas prone to landslips. An keohtlikes piirkondades. Omaette väärtus on põhjalik ülevaade maalihetele viitavatest exhaustive overview of natural characteristics looduslikest tunnusmärkidest. that refer to landslips adds much value to the document. 46 EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDID  Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

THE EU STRUCTURAL FUNDS: European Social Fund, European Regional Development Fund and Cohesion Fund

2007. aastal algas uus Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste vahendamise periood 2007–2013. Kui seni on KIK vahendanud EL toetusi Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu, siis 2007. aastal lisandus ka Euroopalik struktuurivahendite Sotsiaalfond (ESF). kasutamise strateegia, stra- Aastateks 2007–2013 on ette valmistatud riikrakendamise kohta. Strateegia elluviimiseks koostati teegiline raamdokument struktuuritoetuste koostöös sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga kolm rakenduskava: • inimressursi arendamise rakenduskava, • elukeskkonna arendamise rakenduskava, • majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.

A new period of 2007-2013 for intermediating support from the Europen Union’s structural funds began in 2007. Previous- ly, the EIC had intermediated the EU support via the Cohesion Fund (CF) and the European Regional Development Fund (ERDF); in 2007, the European Social Fund (ESF) was added to this list.

A state strategy – a strategic framework of reference concerning the application of structural support – has been prepared for using structural fi nances in 2007-2013. In order to realise this strategy, three operational programmes were compiled in cooperation with social and economic partners and the European Commission: • operational programme for the development of human resources; • operational programme for the development of living environment; • operational programme for the development of economic environment. 47

IKi kaudu vahendatakse toetu- tusalas olevate meetmete elluviimisel. si kahe esimese rakenduskava Lisaks aidati kaasa meetmete määruste alusel, kusjuures elukeskkonna K ettevalmistamisele ja koolitati nii toetuse arendamisse suunatakse raha ERFi ja taotlejaid kui ka KIKi personali. ÜFi kaudu ning inimressursi arendamise rakenduskava tugineb ESFi toetusele. EUROOPA SOTSIAALFOND 2007. aastal jätkasid ÜFi ja ERFi üksused vana perioodi rakendusüksuse ülesan- ESF aitab tugevdada Euroopa Liidu majan- nete täitmist ning valmistusid täitma ka dus- ja sotsiaalpoliitikat, toetades tööhõi- perioodi 2007–2013 rakendusüksuse rolli. vet ning aidates inimestel end harida ja Selleks ajakohastati protseduure ja koosta- uusi oskusi omandada. KIK vahendab 50 ti halduslepingud Keskkonnamisteeriumi miljonit krooni ESFi toetusi elukestvaks ja Siseministeeriumiga, milles täpsustati keskkonnahariduse õppeks perioodil KIKi ülesanded ministeeriumide vastu- 2007–2013.

he EIC intermediates fi nancial support on the benefi ciaries and implementing agencies; preparation basis of the fi rst two operational programmes; development of living environment is fi of the regulations of the measure were carried on and T nanced training sessions were organised for the EIC staff via the ERDF and CF, the operational programme for and the development of human resources is supported by the applicants. the ESF. EUROPEAN SOCIAL FUND

In 2007, the CF and ERDF continued realising the Th e ESF helps to strengthen the EU economic and social politics by supporting employment and helping tasks of the fi nal benefi ciary of the previous period people to study and acquire new skills. Th and prepared for the next period of 2007-2013. e EIC, being Procedures were modernised and new contracts the fi nal benefi ciary of the ESF measure for life-long under public law were entered into by the fi learning, the section of environmental education, will nal intermediate 50 million kroons in 2007-2013. 48

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND – ÜLE POOLESAJA EDUKA PROJEKTI

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) kui üks neljast Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika fondist toetab majanduse ja infrastruktuuride, sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri aren- damist. Eesti liitus ELiga 2004. aastal ning sellega seoses avanes meil võimalus saada ELi programmiperioodi 2000–2006 toetusi. HelenHelen Sulg,Sulg kohta summas 179,8 miljonit krooni. allüksuse juht Aastad 2004–2006 kokkuvõtlikult 2007. aasta seisuga on teoks tehtud 69 projek- Pilk tulevikku Head of the Subunit Aastail 2004-2006 toetati ERFi kaudu järg- ti, millest 27 lõppesid aastal 2007. Katkestatud Perioodil 2007–2013 ai- misi valdkondi: on kolm projekti. datakse ERFi toetuste abil • veekaitse ja -kasutus kaasa looduse mitmekesisuse säilitamisele, • taastuvenergeetika Et 2004–2006 programmiperioodi rahalised keskkonnaseire ja järelevalve arendamisele • jäätmekäitlus vahendid peavad olema ära kasutatud 2008. ning valmisolekule keskkonda ähvardavate • bioloogilise ja maastikulise aasta augustiks, on KIK seadnud esmaees- hädaolukordade lahendamisel, samuti taas- mitmekesisuse säilitamine märgiks aidata võimalikult tõhusalt kaasa tuvenergiaallikate laialdasemale kasutami- käimasolevate projektide nõuetekohasele lõ- sele ja välisõhu kaitsele. Ajavahemikus 2004–2006 toimus neli taotlus- petamisele. Lisaks tuleb 2008. aastal kindlasti ERFi kaudu on kavas suunata keskkonna- vooru, mille tulemusena laekus 251 rahasta- alustada uue, 2007–2013 abiperioodi meet- infrastruktuuri arendamiseks 2,504 miljar- mistaotlust. Meetme 4.2 raames tehti rahasta- mete kiiret elluviimist. dit krooni. misotsuseid 91 keskkonnaprojekti elluviimise

MORE THAN 50 SUCCESSFUL PROJECTS EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND – f eco- programme The European Regional Development Fund (ERDF), being one of the four EU funds for regional politics, supports the development o nomy and infrastructure, including environmental infrastructure. Estonia joined the EU in 2004 and our accession fell into the period of 2000-2006. of the measures of the new period starts in 2008 were made for 91 environmental projects with the as well. In 2004-2006, support from the ERDF was chan- total cost of 179.8 million kroons. nelled to the following fields: A glimpse into the future • Water management and use 69 projects have been implemented by 2007; 27 of • Renewable energy In 2007-2013, the support from the ERDF will help them ended in 2007. Three projects were discon- to preserve natural diversity, develop environmental • Waste management tinued. • Protection of biological and landscape monitoring, avoid environmental hazards and control diversity. environmental pollution, use renewable sources of As the finances of the 2004-2007 programme energy in a more effi cient way and protect ambient air. period have to be exhausted by August 2008, the milliard kroons into the Four application rounds were held in 2004-2006; Th e ERDF will channel 2.504 aim of the EIC is to help as efficiently as possible development of environmental infrastructure. 251 applications for financing were submitted. In to finish the ongoing programs. The application the framework of measure 4.2, financing decisions Projekte Maksumus Valdkonnad Projects Cost EEK Fields 36 56,4 milj Veekasutus ja -kaitse Water management and use 25 43 milj Jäätmekäitlus Waste management 14 33,6 milj Taastuvenergeetika Renewable energy 13 19 milj Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus Biological and landscape diversity 88 152 milj KOKKU TOTAL 49 ÜHTEKUULUVUSFOND  TÕHUS TOETUS JÄÄTMEKÄITLUSSE JA VEEMAJANDUSSE Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaudu saavad perioodil 2007–2013 fondi keskkonnasektoris toetust vee- majanduse ja jäätmekäitluse valdkond, mille arendamiseks on ette nähtud 9,8 miljardit krooni.

Fi üksus nõustab toetuste taotlejaid raames saadud raha võimaldas jätkata ja lõpetada rahastamise tingimuste osas ning kont- ka varasemaid, 2000–2003 Euroopa Komisjoni rollib taotluste vastavust nõuetele. KIK Ü poolt ISPAst rahastatud vee- ja jäätmeprojekte. peab olema veendunud, et toetussummad leia- vad kasutamist õigel eesmärgil. Selleks kontrol- Kokku on Euroopa Komisjon toetanud 17 inves- litakse enne toetuse väljamaksmist alati tehtud teerimis- ja 16 tehnilise abi (TA) projekti. Edukalt kulutuste abikõlblikkust ja sihipärasust. on lõpetatud kaheksa projekti, 2008. aastal on kavandatud lõpule viia kolm projekti ja aastal 2010 Hannes AarmaAarma, Aastad 2004–2006 kokkuvõtlikult lisandub neile veel kuus. üksuse juht Head of the Subunit Ühtekuuluvusfondi abil viib Euroopa Liit ellu oma Pilk tulevikku regionaalpoliitikat ning aitab järele majanduslikult 2007. aastal kallinesid hinnad Eesti ehitusturul Ka aastail 2007–2013 vähem arenenud piirkondi. Fond rahastab suuri ja KIK nõustas toetuse saajaid, kuidas lõpetada saavad Ühtekuuluvusfondi keskkonnasektori transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri paran- projekte olukorras, kus osa tööde hankimiseks kaudu toetust veemajanduse ja jäätmekäitluse damise projekte. Aastail 2004–2006 toetati ÜFi puuduvad rahalised vahendid. Projekti teostajatel valdkonnad, mille arendamiseks on ette nähtud kaudu joogi ja reovee ning jäätmemajandusega aidati muuta hangete kavasid ja muid dokumente 9,8 miljardit krooni. 2008. aastal on põhisihiks seotud projekte. vastavalt ehitusturul tekkinud olukorrale. Projekti seatud varem alustatud ÜFi projektide nõue- omanike vahenditele lisaks leidsid lisarahastamis- tekohane elluviimine, mis hõlmab ka taotlejate 2007. aasta lõpu seisuga on väljamakseid tehtud võimalusi ka riik ja KIK ning alustati muudatuset- abistamist lisavahendite hankimisel, et saaks lõ- kokku üle 1,533 miljardi krooni . Sellest 589,2 tepanekute koostamist Euroopa Liidule, vähenda- petada juba käivitatud projektid. Põhiline tegevus miljonit krooni eraldati 2007. aastal. ÜFi projektide maks esialgu heaks kiidetud projekti mahte. keskendub aga perioodi 2007–2013 projektide valikule ning tingimuste loomisele nende kiireks COHESION FUND: SUBSTANTIAL SUPPORT TO WASTE MANAGEMENT AND WATER MANAGEMENT käivitumiseks. The fi elds of water management and waste management will receive the support of 9.8 milliard kroons via the environmental secti The Cohesion Fund subunit gives counselling to applicants about fi nancing conditions and scrutinises the conformity of applicat on of the Cohesion Fund in 2007-2013. Therefore, the eligibility and expediency of the costs are always checked before making payments. ions. The EIC has to be sure that the support is used for the proper aim. Overview of 2004-2006 Th e European Union carries out its regional politics with the in 2000-2003, been found eligible by the European Commission help of the Cohesion Fund and gives support to less-developed ISPA. Th e EC has supported 17 investment and 16 technical prepared for the EU about the reduction of the previously regions. Th assistance projects. Eight projects have been successfully fi approved volume of the projects. e Fund fi nances large projects dealing with the imp- nished; rovement of transportation and environmental infrastructure. three projects will be fi nished in 2008 and six projects in 2010. A glimpse into the future In 2004-2006, water management, waste water treatment and Building costs increased in Estonia in 2007 and the EIC In 2007-2013, water management and waste management will receive support of 9.8 m waste management projects received help from the CF. counselled the recipients of support in the ways of fi illiard kroons via the environment section the projects in the conditions where there are no fi nishing of the Cohesion Fund. nances for By the end of 2007, more than 1.553 the procurement of work. Project managers were helped in Th e main activities of the year 2008 will be aimed at fi milliard kroons had been nishing of paid out; 589.2 million kroons changing and rewriting procurement plans and other docu- the earlier projects and the applicants will be helped in acquiring had been allocated in 2007. Fi- nancial help for the CF projects helped to continue and fi ments according to the changes in the construction market. additional fi nancing in order to complete their projects. Prima- water and waste management projects that had already earlier,nish the Besides the own funds of the project owners, the state and the rily, focus will be on the selection of projects for the period of EIC found additional fi nancing opportunities; proposals were 2007-2013 and on the creation of favourable conditions for their quick implementation. Valdkonnad Fields Projekte Maksumus Projects Joogi- ja reovesi Cost EEK 13 Drinking water and waste water 2900 milj Jäätmemajandus 4 363,95 milj Waste management Tehniline Abi (TA) 16 Technical assistance 83,32 milj KOKKU TOTAL 33 3347,27 milj 50 PUHAS VESI OMA KRAANIST CLEAN WATER FROM ONE’S OWN TAP

2007. aasta mai lõpus tähistati Rapla maakonnas nantstoetusele Kehtnas pidulikult mitmest väga allikast: mahuka osa- veeprojekti valmimist. Projekt sai teoks tänu fi lesid EL Ühtekuuluvusfond, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministee- rium ja kohalikud omavalitsused.

The completion of a large-scale water project was celebrated in Kehtna, Raplamaa County, at the end of May 2007. The project was carried out thanks to fi nancial support from several sources – the Cohesion Fund, the EIC, the Ministry of Environment and local governments. 51

S

ES

RKME

A

TAT

RRTA TA T

U

HUH

AHUA

VAHUVAHV

X

22X X

ahe omavalitsuse, Rapla ja Kehtna kaudu Raplamaa kohalikud omavalitsu- valla ühisjõududega ehitati ja re- eraldasid 13,3 miljonit krooni. sed ja KIK. Mahukad ehitustööd kestsid konstrueeriti kokku 10 km veeto- K 550 päeva, ent kõik sai tähtajaks valmis. rustikke ja 24 km reoveetorustikke koos Rapla vallas said võimaluse liituda vastse Siinjuures väärib märkimist, et projekti pumplatega. Kehtnasse rajati uus joogi- joogiveesüsteemiga 155 kinnistut ja reo- käivitamisel tuli ületada hulk hankedoku- veepuhasti ja reoveepuhasti ning Raplas veesüsteemiga 469 kinnistut, Kehtnas aga mentide vormistamise raskusi, sest need renoveeriti senise reoveepuhasti muda- avanes 30 kinnistule võimalus liituda uue tuli pärast Eesti astumist Euroopa Liitu käitlus, kuhu paigaldati ka uus mudapress. kanalisatsiooniga. täielikult ümber teha. Jääkmuda veoks hangiti multiliftauto, mis teenindab nii Rapla kui ka Kehtna Projektijuht Vahur Tarkmees on seda Investeeringute kogumaksumus oli 88,6 reoveepuhastit. Et Euroopa Komisjoni raskelt alanud, kuid üliedukalt lõppenud miljonit krooni, millest Euroopa Liidu Üh- rahastamisotsuse tingimuste järgi oli projekti kommenteerinud nõnda: “Kõige tekuuluvusfondi toetus hõlmas 50 miljonit vaja lahendada ka jääkmuda ladestamise rohkem teeb head meelt see, et inimesed krooni. Keskkonnaministeerium rahastas probleem, rajati kompostimisväljak, mida saavad nüüd lõpuks oma kraanist täiesti projekti 17 miljoni krooni ja KIK 8,3 miljo- fi nantseerisid Rapla jäätmekäitluskeskuse puhast joogivett. Näiteks Kehtna rahvas ni krooni eest. Kehtna ja Rapla omavalitsus pidi varem kogu lauavee poest tooma.” Th e local governments of Rapla and Kehtna commu- centre by local governments of Raplamaa County and nities cooperated in building and reconstructing the 155 registered immovables were able to join the new the EIC. Th e large-scale construction work lasted for total of ten kilometres of water piping and 24 kilo- drinking water supply and 469 registered immovab- metres of sewage piping together with pump houses. A 550 days and was completed in time. We should also mention the fact that all procurement documents had les were able to join the sewerage facilities in Rapla new drinking water purifi er and a sewage treatment commune; to be prepared again after Estonia was accepted into 30 registered immovables were able to join plant were built in Kehtna; the mud treatment facility sewerage facilities in Kehtna. of the previous sewage treatment plant was renovated the EU. and a new mud press was installed in Rapla. A mul- Project manager Vahur Tarkmees commented upon tilift car was acquired for the transport of residual Th e total of investments reached up to 88.6 million kroons, the support from the EU Cohesion Fund cove- this diffi cult but extremely successful project, “Its most mud, servicing both the Rapla and Kehtna sewage delightful feature is that people can now get pure treatment plants. Following the conditions of the EC red 50 million kroons. Th e share of the Ministry of En- vironment was 17 million kroons, the EIC contributed drinking water from their own taps. So far, inhabi- fi nancing decision, the problem of depositing residual tants of Kehtna had to shop for their drinking water.” mud also needed solving and a compost area was 8.3 million kroons. Local governments of Kehtna and Rapla allocated 13.3 million kroons. established, fi nanced via the Rapla waste treatment 52 KAMARI PAISJÄRVE TERVENDAMINE JÕUDIS LÕPULE REHABILITATION OF KAMARI RESERVOIR HAS BEEN COMPLETED

SUS

I

LITLIL

ALIALA

V

AVA

LAL

LLALLL

A

VAV

AAVA AV VAV

A

MMA

AMA

SAMSAS

ÕLT ÕLÕ

PÕLTPÕLPÕP

X

44X X

Põltsamaa valla omanduses oleva Kamari paisjärve tervendamine on väga hea näide selle kohta, kuidas suuremahulisi projekte ellu viies planeerida rahalisi vahen- deid mõistlikult, s.o. etapiti.

Rehabilitation of Kamari Reservoir, owned by Põltsamaa Community, is an excellent example of how the use of fi nances can be reasonably (by stages) planned when carrying out large projects. 53

unagi otse heinamaadele raja- jääkreostust. Ka Kamari paisjärve seisundi tud kaheosaline Kamari paisjärv veel 40 000 krooni. halvenemise peapõhjus oli nõukogudeaegne Põltsamaa jõel oli uue aastatuhande K väetisereostus ja reoveepuhastite puudumi- algul väga kehvas seisundis. Tegemist oli Kamari paisjärve puhastamine parandab ne Põltsamaa linnas kuni 1995. aastani. kinnikasvava ja setetest ummistunud vee- kalade elutingimusi ning vee kvaliteeti koguga, mille päästmine nõudis hoolikat kogu Põltsamaa jõe ja Peipsi alamvesikon- Pärast põhjalikku planeerimist ja kesk- planeerimist ja mahukaid ehitustöid. Järve nas. Endisest palju püsivam veetase loob konnamõjude hindamist alustati 2006. oli vaja süvendada ja puhastada kaldaalasid, paremad eeldused ka Kamari hüdro- aastal otseseid tervendustöid. 2007. aasta renoveerimist ootas ka pais. elektrijaama tööks. Ühtlasi kaob oht, et jõulude eel aga kogunes kohalik rahvas allavoolu asuv Alam-Pedja looduskaitseala koos rohkearvuliste külalistega uuenenud Valdavalt ERFi kaudu rahastatud kolme- ujutatakse üle mudaga. paisjärve “avamisele”. Tõdeti, et tegu on etapilise projekti kogumaksumus oli 13,2 ühe viimase aja suurima keskkonnaette- miljonit krooni, millest toetus hõlmas 9,27 Edaspidi on kavas järve äärde rajada supel- võtmisega kogu Jõgevamaal. Puhastatud miljonit krooni. Seda projekti rahastati rand ja veesuusakeskus. Mõistagi on põlt- on nii ülemine kui ka alumine paisjärv, meetme 4.2 raames, mille eesmärk ongi samaalaste õnnestunud järvetervendus hea remonditud pais ja rajatud kaladele tehis- parandada veekogude seisundit ja tõrjuda eeskuju – samasuguseid projekte võetakse koelmuid, mille tarbeks oli KIK eraldanud ette ka mujal Eestis. amari Reservoir, built already a number of deterioration of Kamari Reservoir had been caused decades ago on the fi elds at the Põltsamaa Ri- Th e cleaning up of Kamari Reservoir improves living ver, was in a very poor state at the beginning of by fertiliser pollution during the Soviet period and K the lack of waste water treatment plant in the town of conditions of the fi sh and the quality of water in the the new millennium. Th e reservoir was largely choked Põltsamaa up to 1995. whole basin of the Põltsamaa River and the sub basin and fi lled with sediments; saving of this body of water of Lake Peipsi. More stable water level will also imp- required careful planning and a large construction After detailed planning and evaluation of environmen- rove conditions favourable to the work of the Kamari work. It had to be dredged, its banks needed clearing hydro power station and lessens the danger that the and the dam needed renovation. tal impacts, the rehabilitation was started in 2006. Before Christmas in 2007, local people and numerous Alam-Pedja nature reserve, located downriver, will be fl ooded with mud. Th e total cost of a three-stage project, fi guests gathered to the festive ‘opening’ of the renewed nanced mostly by the European Regional Development Fund, was 13.2 reservoir. Th is was one of the largest environmental projects in Jõgeva County in recent years. Th A beach and a centre for water skiing will be crea- million kroons, including the support from the Fund of e upper and lower halves of the reservoir were cleaned, the dam ted by the reservoir in the future. The successful 9.27 kroons. Th e project was fi nanced in the framework was renovated and artifi reservoir rehabilitation, carried out by inhabitants of the 4.2 measure, aimed at the improving of the state cial fi sh spawns were built. of Põltsamaa, offers a good example – similar pro- of water bodies and managing residual pollution. Th In order to complete the spawns, the EIC allocated e additional 40 000 kroons to the project. jects will be undertaken in other places in Estonia too. 54 PAINDLIKUD LAENUD KESKKONNA PARANDAMISEKS FLEXIBLE LOANS FOR THE IMPROVEMENT OF ENVIRONMENTAL CONDITIONS

Keskkonnainvesteeringute Keskus sõlmis 2006. aastal vaba vara valitsemise tee- nuse sisseostulepingu Hansa Investeerimisfondide ASiga, lähtudes KIKi nõukogu kinnitatud investeerimispiirangutest.

In 2006, the EIC, pursuant to the investment limits approved by the EIC Management Board, entered into a buying-in contract on the administration of free assets with the public limited company Hansa Investeerimis- fondid.

Tõnis Virovere, Virovere fi nantsüksuse juht Head of the Financial Unit 55

õlakirjade ja deposiitide soetuse käi- võetava laenuga. Asjaajamine on kliendile ve hõlmas 2007. aastal 302 miljonit • esitada laenutaotlused ja krediidivõime- mugav: toetuse saaja suhtleb projekti elluvii- krooni, müügikäive 297,4 miljonit lisuse analüüsid KIKi nõukogule, V misel üksnes ühe partneriga – KIKiga. krooni. Seisuga 31.12.2007 oli investeeri- • teha väljamakseid, misportfelli õiglane väärtus 438,7 miljonit • hallata laene, Laenatakse KIKi omavahenditest. KIKi krooni. KIK teenis 2007. aastal investeerimis- • järelevalve, sh laenunõuete hindamine nõukogu on selle jaoks eraldanud 150 miljoni portfelli tulu 17,6 miljonit krooni. ja riskide juhtimine. krooni suuruse krediidilimiidi. 2007. aasta riigieelarveseadusega liideti KIKi Laenuotsused teeb KIKi nõukogu. KIKil on 2007. aastal ulatus keskkonnasektori laenude vaba raha Rahandusministeeriumi kontser- õigus laenutaotlust menetleda üks kuni kolm kogumaht 112,2 miljoni kroonini, neist lühi- nikontoga, mille jäägilt maksab riik intressi. kuud. Positiivse laenuotsuse puhul korraldab ajalised nõuded hõlmasid kokku 4,6 miljonit 2007. aastal teenis KIK kontsernikonto jäägilt KIKi fi krooni ja pikaajalised nõuded kokku 107,6 nantsüksus lepingute sõlmimise ja tulu 9 miljonit krooni. tagatiste seadmise. miljonit krooni. KIKi vaba vara on paigutatud keskkonnalae- 2008. aastal on fi KIKi laenuintresside tase on kommertspan- nantsüksusel uus ülesanne: nudesse; laenuportfelli suurus on 2007. aasta osaleda ELi struktuuritoetuste 2007–2013 kadega võrreldes sama, kuid nendega kõrvu- lõpuga seisuga 112,7 miljonit krooni, millelt programmiperioodi taotluste hindamisel. tades teeb KIKi laenuandjana atraktiivseks 2007. aastal teeniti tulu 5,8 miljonit krooni. Taotleja peab esitama koos taotlusega oma pikem tagasimakseperiood ja paindlikkus: senise majandustegevuse aruanded ja Euroo- võimalus kasutada maksepuhkust. KIK pakub KIKi keskkonnalaenud on mõeldud pikema pa Komisjoni kehtestatud metoodika järgi seda võimalust, kuna keskkonnaprojektide tasuvusajaga keskkonnaprojektide arendami- kuni 30 aasta pikkused fi tasuvusaeg on pikem. nantsprognoosid. seks. KIK pakub oma klientidele mitmekülg- Finantsüksuse kohustus on kontrollida prog- seid rahastusvõimalusi: klient saab taotleda noose ja valmistada ette otsus nende nõuetele Laenuandmist korraldab KIKi fi toetust KIKi keskkonnaprogrammist, ühtlasi nantsüksus, vastavuse või mittevastavuse kohta, samuti kelle peamised ülesanded on: kaasfi nantseerimist ÜFi või ERFi toetusele hinnata taotlejate üldist fi • analüüsida laenuprojekte ja nõustada nantsmajanduslikku ja katta kõigil juhtudel omaosaluse KIKist olukorda. kliente,

he obtainment turnover of bonds and cost-sharing by the loan from the EIC. Th deposits reached up e procedure is to 302 million kroons convenient for the client as the support recipient deals creditworthiness to the EIC Management Board; T in 2007; sales reached up to 297.4 million • to make payments; kroons. As of 31 January 2007, the fair value of with only one partner, the EIC, during the implementing • to manage loans; investment portfolio was 438.7 of his project. million kroons. In • supervision, incl. assessment of loan receivables 2007, the EIC earned the investment portfolio inco- Loans are granted from the EIC’s own funds. Th and risk management. me of 17.6 million kroons. e EIC Management Board has allocated a credit limitation of Loan decisions are made by the EIC Management Board. Pursuant to the state budget act of 2007, the free assets of 150 million kroons for this purpose. Th e EIC has the right to process a loan application in the the EIC were added to the consolidated account of the Mi- time period of 1-3 months. In case of a positive decision, nistry of Finance, the balance of which earns interest from In 2007, the total amount of environmental loans reached the Financial Unit of the EIC organises the awarding of the state. In 2007, the EIC earned the profi up to 112.2 million kroons; current receivables covered t of 9 million contracts and the setting of guarantees. kroons from the balance of the consolidated account. 4.6 million kroons and long-term receivables – the total of 107.6 million kroons. A new task will be given to the Financial Unit in 2008 – Free assets of the EIC are invested in environmental loans; participation in the evaluation of applications for support the volume of the loans portfolio reached up to 112.7 mil- Th e loan interests of the EIC are similar to those of from the EU structural funds in the programme period of lion kroons by the end of 2007; the profi commercial banks, but compared with the banks, the EIC t earned in 2007 2007-2013. Th e applicant has to submit, together with the was 5.8 million kroons. loans are more attractive due to their longer refunding application, reports on his previous economic activities period and fl exibility – the EIC off ers a grace period, since and up to 30-year-long fi Th the pay-back period of environmental projects is relatively nancial forecasts, compiled e environmental loans of the EIC are meant for deve- on the basis of the methods laid down by the European loping of environmental projects of a longer pay-back pe- long. Commission. riod. Th e EIC off ers its clients diff erent fi nancing options: a client can apply, from the EIC environmental program- Loan-granting is organised by the EIC Financial Unit, Th e task of the Financial Unit is to scrutinise the forecasts me, for support and for shared fi whose main tasks are: nancing for the support and prepare a decision about their conformity or non-con- from the CF or the ERDF, and in all these cases cover the • to analyse loan projects and counsel clients; • to submit loan applications and analyses of formity to the requirements, as well as to assess the general fi nancial and economic conditions of the applicants. 56 BILANSS / BALANCE SHEET TULEMIARUANNE / INCOME STATEMENT tuh kroonides / EEK in thousands tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Korrigeeritud Kirje nimetus 2007 2006 Entry Adjustedj Entry 31.12.2007 31.12.2006 Tegevustulud VARAD Operating revenue ASSETS Saadud sihtfi nantseerimine 517 649 558 798 Käibevara Government Grants received Current assets Tulud loodusvaradelt 259 880 220 615 Raha ja pangakontod 464 668 8 709 Revenue from natural resources Cash and bank accounts Muud tulud keskkonnakasutusest 703 462 556 052 Lühiajalised fi nantsinvesteeringud 438 712 432 298 Revenue from environmental fees Short-term fi nancial investments Maksud kaupadelt ja teenustelt -677 258 Nõuded riigile keskkonnatasude seaduse alusel 263 571 384 328 Taxes from goods and services Tax receivables Kokku tegevustulud 1 480 314 1 335 723 Muud nõuded ja ettemaksed 277 839 278 699 Total operating revenue Other receivables and prepayments Tegevuskulud Käibevara kokku 1 444 790 1 104 034 Total current assents Operating expenses Antud sihtfi nantseerimise kulud 484 513 487 005 Põhivara Non-current assets Expenses of domestic grant fi nanced projects Laenunõuete pikaajaline osa 97 643 113 492 Antud välisabi kulud 668 073 618 426 Long-term loan receivables Expenses of foreign grant fi nanced projects Materiaalne põhivara 315 456 Tööjõukulud 21 087 16 851 Property, plant and equipment Personnel expenses Majandamiskulud 7 185 6 126 Põhivara kokku 97 958 113 948 Total non-current assents Operating expenses Kokku tegevuskulud 1 180 858 1 128 408 VARAD KOKKU 1 542 748 1 217 982 TOTAL ASSETS Total operating expenses KOHUSTUSED Aruandeperioodi tegevustulem 299 456 207 315 LIABILITIES Return from operations Lühiajalised kohustused Finantstulud ja -kulud Current liabilities Financial income and expenses Võlad hankijatele 503 279 Intressikulu 0 -491 Accounts payable Interest expenses Võlad töövõtjatele 831 802 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 26 622 7 575 Payables to employees Income from deposits and securities Muud kohustused ja ettemaksed 281 310 288 757 Muud fi nantstulud ja -kulud 5 882 3 999 Other liabilities and prepayments received Other fi nancial income and expenses Lühiajalised kohustused kokku 282 644 289 838 Kokku fi nantstulud ja -kulud 32 504 11 083 Total current liabilities Total fi nancial income and expenses Kohustused kokku 282 644 289 838 Total liabilities Aruandeperioodi tulem 331 960 218 398 Net surplus for the fi nancial year NETOVARA NET ASSETS Sihtkapital Foundation 23 296 23 296 Akumuleeritud ülejääk 904 848 686 450 Accumulated surpus Aruandeperioodi tulem 331 960 218 398 Net surplus for the fi nancial year Netovara kokku 1 260 104 928 144 Total net assets KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 542 748 1 217 982 TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS 57 ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2007 2006 Entry 2007 2006 1. Sihtfi nantseeritud 4. Sihtfi nantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 Expenses of grant fi nanced projects 2007 Expenses of grant fi nanced projects 2004 1.1. Veemajandus / Water protection 57 126 0 4.1. Veemajandus / Water protection 5 555 20 802 1.2. Jäätmekäitlus / Waste management 51 333 0 4.2. Jäätmekäitlus / Waste management 6 643 15 653 1.3. Looduskaitse / Nature protection 30 243 0 4.3. Looduskaitse / Nature protection 0 1 725 1.4. Metsandus / Forestry 7 069 0 4.4. Metsandus / Forestry 292 8 354 1.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 12 361 0 4.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 3 617 1.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 16 569 0 4.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 281 2 864 1.7. Kalandus / Fishery 8 395 0 4.7. Kalandus / Fishery 0 2 989 1.8. Maakondlik / County 5 084 0 4.8. Maakondlik / County 0 894 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 188 180 0 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 12 771 56 898 Total expenses of grant fi nanced projects 2007 Total expenses of grant fi nanced projects 2003 2. Sihtfi nantseeritud 5. Sihtfi nantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 keskkonnakaitsevaldkonnad 2003 Expenses of grant fi nanced projects 2006 Expenses of grant fi nanced projects 2003 2.1. Veemajandus / Water protection 124 927 37 617 5.1. Looduskaitse / Nature protection 0 25 2.2. Jäätmekäitlus / Waste management 45 377 46 048 5.2. Metsandus / Forestry 125 207 2.3. Looduskaitse / Nature protection 29 016 43 666 5.3. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 206 2.4. Metsandus / Forestry 29 289 6 882 5.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 69 2.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 34 152 13 364 5.5. Kalandus / Fishery 0 236 2.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 18 155 12 678 5.6. Maakondlik / County 0 94 2.7. Kalandus / Fishery 14 129 11 047 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2003 125 837 Total expenses of grant fi nanced projects 2003 2.8. Maakondlik / County 8 653 3 404 6. Sihtfi nantseeritud Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 303 698 174 706 keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 Total expenses of grant fi nanced projects 2006 Expenses of grant fi nanced projects 2002 3. Sihtfi nantseeritud 6.1. Veemajandus / Water protection -928 0 keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Expenses of grant fi nanced projects 2005 6.2. Looduskaitse / Nature protection 0 48 3.1. Veemajandus / Water protection 6 305 55 910 6.3. Metsandus / Forestry 0 161 3.2. Jäätmekäitlus / Waste management 8 466 63 038 6.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 232 3.3. Looduskaitse / Nature protection 4 689 25 264 6.5. Maakondlik / County 0 18 3.4. Metsandus / Forestry 1 368 17 327 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 -928 459 Total expenses of grant fi nanced projects 2002 3.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 4 187 12 890 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 – 2007 533 813 437 706 3.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 3 279 11 981 Total expenses of grant fi nanced projects 2002 – 2007 3.7. Kalandus / Fishery 902 11 595 7. Kulude periodiseerimine arvestades -49 300 49 300 3.8. Maakondlik / County 771 6 801 tekkepõhisuse printsiipi Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 29 967 204 806 Cost recorded using the accrual basis of accounting Total expenses of grant fi nanced projects 2005 Kokku 484 513 487 006 Total 58 ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2007 2006 Entry 2007 2006 1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks 2. Välisabi kaasfi nantseerimine põhivara Intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant soetuseks and equipment Co-fi nancing of foreign grants for aquisition of property, 1.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2000/EE/16/P/PE/001 0 -546 plant and equipment Tartu Tunnelkollektori ehitus 2.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/ 823 24 634 Cohesion Fund (CF) measure 2000/EE/16/P/PE/001 Construction of PE/006 Pärnu jäätmemajandus Tartu Tunnel Collector CF measure 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu Waste Management 1.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/007 30 343 96 509 2.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/ 0 9 302 Tartu joogi- ja reoveesüsteemi uuendamine PE/011 Valga vee- ja reoveevõrgustik CF measure 2001/EE/16/P/PE/007 Expansion and Rehabilitation of CF measure 2002/EE/16/P/PE/011 Expansion of Valga Water Tartu Water and Sewerage Network Network and Sewerage 1.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/011 0 55 814 2.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/ 12 347 6 479 Valga vee- ja reoveevõrgustik PE/013 Kohtla-Järve regionaalne reoveekäit- CF measure 2002/EE/16/P/PE/011 Expansion of Valga Water lussüsteem Network and Sewerage CF measure 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve Area Sewage 1.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/006 6 175 26 131 Treatment System Pärnu Jäätmemajandus 2.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/ 60 631 1 447 CF measure 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu Waste Management PE/003 Pärnu ja Paide veekorraldus 1.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/013 107 552 110 150 CF measure 2004/EE/16/C/PE/003 Pärnu/Paide Water Mana- Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem gement CF measure 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve Area Sewage 2.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/ 14 523 4 989 Treatment System PE/004 Matsalu alamvesikonna vee- ja kana- 1.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/003 95 563 56 201 lisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laien- Pärnu ja Paide veekorraldus damine CF measure 2004/EE/16/C/PE/003 Pärnu/Paide Water Management CF measure 2004/EE/16/C/PE/004 Expansion and Rehabilita- 1.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/004 89 313 15 988 tion of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonira- District jatiste rekonstrueerimine ja laiendamine 2.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/ 11 813 1 199 CF measure 2004/EE/16/C/PE/004 Expansion and Rehabilitation of PE/005 Läänesaarte alamvesikonna vee- ja Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District kanalisatsioonisüsteem 1.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/005 28 195 9 592 CF measure 2004/EE/16/C/PE/005 Läänesaarte Sub-River Basin Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni- Water and Sewage Systems süsteem 2.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/ 4 936 1 271 CF measure 2004/EE/16/C/PE/005 Läänesaarte Sub-River Basin PE/008 Narva vee- ja reoveevõrgustik Water and Sewage Systems CF measure 2001/EE/16/P/PE/008 Extension and Rehabilitation 1.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/008 13 350 5 948 of Narva Water and Wastewater Network Narva vee- ja reoveevõrgustik 2.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/ 1 944 7 589 CF measure 2001/EE/16/P/PE/008 Extension and Rehabilitation of PE/012 Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatised Narva Water and Wastewater Network CF measure 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla Water and Sewerage 1.10. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/012 4 455 45 536 Project Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatised 2.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/ 299 0 CF measure 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla Water and Sewerage Project PE/007 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veema- 1.11. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/002 18 795 0 jandusprojekt CF measure 2004/EE/16/C/PE/007 Emajõgi and Võhandu Viimsi veekorraldus Catchment Area Water Management CF measure 2004/EE/16/C/PE/002 Viimsi Water and Sewerage Project 2.10. ERF projektid 4 554 4 265 1.12. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/007 5 082 0 ERDF projects Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus- projekt 2.11. PHARE projektid 14 824 997 PHARE projects CF measure 2004/EE/16/C/PE/007 Emajõgi and Võhandu Catch- ment Area Water Management 2.12. Muude mitteresidentide projektid (LIFE) 671 0 1.13. ERF projektid 31 133 42 631 LIFE projects European Regional Development Fund (ERDF) projects Kokku välisabi kaasfi nantseerimine põhi- 127 365 62 172 Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 429 956 463 954 vara soetuseks Total intermediation of foreign grants for aquisition of Total co-fi nancing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment property, plant and equipment 59 Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2007 2006 Entry 2007 2006 3. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks 3.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PA/011 0 5 682 Intermediation of foreign grants for operating expenses TA Harju alamvesikonna pilootveemajanduskava 3.1. ISPA/ÜF meede 2001/EE/16/P/PE/005 Tallinna jäät- 677 22 050 arendamiseks memajandus, II faas CF measure 2003/EE/16/P/PA/011 TA for Harju-Sub-River Basin CF measure 2001/EE/16/P/PE/005 Tallinn Waste Management-Phase II District Water Management Plan 3.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 33 340 28 962 3.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/010 33 883 16 065 projektide ettevalmistamisel Narva tuhavälja nr 2 sulgemine CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 Technical Assistance for projects CF measure 2002/EE/16/P/PE/010 Narva Closure of Ash Field No 2 preparation 3.5. ERF projektid 15 225 11 470 3.2.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 0 6 814 ERDF projects Pärnu linna vee- ja kanalisatsioonitorustike arenduseks Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 83 125 84 229 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Pärnu Expansion and Rehabilita- ERDF projects tion of Sewerageand Water Supply Network 4. Välisabi kaasfi nantseerimine tegevuskuludeks 3.2.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 3 536 884 Co-fi nancing of foreign grants for operating expenses Viljandi maakonna veemajandusprojekti rahastamisot- 4.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 15 210 3 225 suse koostamiseks TA projektide ettevalmistamisel CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Viljandi County Water Management CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 Technical Assistance for 3.2.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 0 5 626 projects preparation Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määratlemiseks 4.1.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 0 3 225 CF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Natura 2000: Identifi cation for Future TA Natura 2000 alade investeeringuvajaduste Investment Needs for Nature Protection Sector Related to Effi cient Mana- määratlemiseks gement Structure CF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Natura 2000: Identifi cation for 3.2.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 0 3 801 Future Investment Needs for Nature Protection Sector Related to madalate Nox-heitmetega põletite paigaldamiseks Effi cient Management Structure Eesti Energia AS Iru Elektrijaamas 4.1.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/ 5 700 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Istallation of Low-Nox Burners at PE/012 TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate Eesti Energia AS Iru Power Plant sulgemise ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja 3.2.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 0 6 087 Kiviõlis Lääne-Viru veemajandusprojektile CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Lääne-Viru Water Management Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfi lls 3.2.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 0 5 750 4.1.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 4 360 0 Vääna jõe vesikonna veemajanduse arendamiseks TA Jääkreostuse likvideerimiseprojekti etteval- CF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Vääna River Basin Water Management Project mistuseks endistel militaar- ja industriaalaladel 3.2.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 9 943 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA forRemediation of Past Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ette- Pollution from Ex-military Bases and Industrial Zones valmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis 4.1.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 184 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure TA Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse of Industrial Waste and Semi-coke Landfi lls koostamiseks 3.2.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 7 604 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Valga County Water Jääkreostuse likvideerimiseprojekti ettevalmistuseks Management endistel militaar- ja industriaalaladel 4.1.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 4 966 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Remediation of Past Pollution TA Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi from Ex-military Bases and Industrial Zones parandamiseks 3.2.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Val- 1 105 0 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Improvement of Ecolo- gamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseks gical Quality of Inland Bodies in Estonia CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Valga County Water Management 4.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PA/011 0 3 258 3.2.10. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 2 048 0 TA Harju alamvesikonna pilootveemajanduskava Narva 50 MW tuulepargi rajamiseks arendamiseks CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA Narva 50 MW Wind Park CF measure 2003/EE/16/P/PA/011 TA for Harju-Sub-River Basin District Water Management Plan 3.2.11. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 8 662 0 4.3. ERF projektid / 1 117 1 241 Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks ERDF projects CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Improvement of Ecological 4.4. PHARE projektid / PHARE projects 4 049 347 Quality of Inland Bodies in Estonia 4.5. Muude mitteresidentide projektid (LIFE, INTER- 7 251 0 3.2.12. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 161 0 REG) Ametnike koolitamiseks LIFE, INTERREG projects CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Ex-ante Control of the Project, Training on the Implementation of CF projects Kokku välisabi kaasfi nantseerimine tege- 27 627 8 071 vuskuludeks 3.2.13. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA 281 0 Total co-fi nancing of foreign grants for operating expenses Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojek- tide ettevalmistamiseks Kokku antud välisabi kulud projektidele 668 073 618 426 CF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Põltsamaa -Pedja Water Management Total expenses of foreign grant fi nances projects 60

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rävala pst 8, 10143 Tallinn tel 627 4171, faks 627 4170 [email protected] www.kik.ee

Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri Fotod Ingmar Muusikus ja KIK Kujundus Raul Kask Trükk Triip AS

Tallinn 2008