2007 Aastaraamat
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Y E A R B O O K 1 SISUKORD SUMMARY 2 Jõudu targaks rahajagamiseks! Wisdom to the EIC in the distribution of money! 4 Rahulik kasv ja uuendusmeelne areng Steady growth and innovative development 6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment 8 Täiustuv organisatsioon ja tihenev koostöö Improving organisation and strengthening cooperation 10 KIK aastal 2007 EIC in 2007 12 Keskkonnaprogrammi kaudu jagati raha ja koolitati taotlejaid Environmental programme was used to distribute funding and train applicants 14 Keskkonnakorralduse programm Environmental management programme 18 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme 22 Veemajanduse programm Water management programme 26 Jäätmekäitluse programm Waste management programme 30 Looduskaitse programm Nature conservation programme 34 Metsanduse programm Forestry programme 38 Kalanduse programm Fishery programme 42 Maakondlik programm Regional programme 46 Euroopa Liidu struktuurifondid The EU structural funds 50 Puhas vesi oma kraanist Clean water from one’s own tap 52 Kamari paisjärve tervendamine jõudis lõpule Rehabilitation of Kamari reservoir has been completed 54 Paindlikud laenud keskkonna arendamiseks Flexible loans for the improvement of environmental conditions 56 Finantsaruanded Financial reports 2 JÕUDU TARGAKS RAHAJAGAMISEKS! WISDOM TO THE EIC IN THE DISTRIBUTION OF MONEY! Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga tõeli- ne arusaam selle ülisuurest tähtsusest tuli pisut hiljem. Nüüd kasutan KIKi tegevuse tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIKi kaudu rahastatud projek- tidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka loomadele. On ju projektiraha toel edendatud loodus- ja keskkonnahoidu, kõrval- datud keskkonnakahjusid, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsan- duse ja kalanduse arengut, arendatud meie kõigi keskkonnateadlikkust. When I assumed the lead of the Board of the Environmental Investment Centre in April 2007 I knew that this JaanusJaanus Tamkivi,Tamkivi, institution is of essential importance for the Estonian environment. The true realisation of its huge impor- keskkonnaminister, tance arrived somewhat later. Now I give even more credit to the activities of the EIC, as due to the projects fi nanced by the EIC, our (living) environment has become much more favourable for people, animals and Keskkonnainvesteeringute plants. Financial support to these projects has helped to further nature conservation and environment Keskuse nõukogu esimees protection, eliminate environmental damages and organise water and waste management, support the Minister of the Environment, shery and raise the environmental awareness of all of us. Head of the EIC Council development of forestry and fi 3 inuüksi 2007. aastal toetas KIK ja projektijuhtide vahel andnud väga hea matust: keegi on jäänud soovitud summast keskkonnatasudest laekunud ra- tulemuse kogu Eesti keskkonna jaoks. ilma, mõne arvates ei liigu raha piisavalt Ahast ligi 1400 projekti kokku 696,9 kiiresti. Kuid KIK on muutunud operatiiv- miljoni krooniga. Seejuures on ühtviisi Aastateks 2007–2013 on EL eraldanud semaks ja paindlikumaks – minu meelest ei tähtsad nii kümneid tuhandeid kui ka sadu Eestile eri valdkondade toetusteks 53,3 saakski projekte suurt kiiremini rahastada. miljoneid kroone maksnud ettevõtmised, miljardit krooni, millest otseselt keskkonna KIKi taotlusvoorud toimuvad kolm korda sest kasusaajate rõõm on ühtmoodi suur heaks kulub 25,5 miljardit. See on taas suur aastas! Ja kui projekti rahastamisotsus on siis, kui küla väike rahvamaja saab puhta proovikivi KIKile. Seda enam, et aasta algu- tehtud, siis tuleb järgida teatud asjaajamis- joogivee, ja ka siis, kui kogu piirkonna tar- ses Keskkonnaministeeriumi ja KIKi vahel korda. Tegu on ju riigi rahaga: seda ei saa beks valmib lõpuks moodne jäätmejaam. sõlmitud haldusleping paneb KIKile seni- suvaliselt ühest taskust teise tõsta, vaid sest suuremaid kohustusi. Kui seni otsustas selle liikumisest ja kasutamisest peab olema KIKi kaudu liiguvad ka meie elukeskkonna Euroopa abi taotlevate projektide vastavuse täpne ülevaade. korrastamiseks mõeldud Euroopa Liidu üle Keskkonnaministeerium, siis nüüd abirahad. Üks EL peaeesmärke on tasan- on halduslepinguga antud kogu pädevus Eestil on põhjust rõõmustada selle üle, et dada kõigi liikmesriikide majanduslikke ja KIKile kui rakendusüksusele. See tähendab, meie keskkonna eest hoolitsemiseks välja sotsiaalseid erinevusi ning tagada tasakaa- et ELi kaudu abirahastatavaid projektitaot- töötatud keskkonnatasude süsteem on lustatud areng. Selle sihi saavutamisel tuleb lusi analüüsib KIK, kes hindab, kas projekt andnud häid tulemusi. Need, kes kasutavad EL liikmesriikidele oma fondidega appi. vastab nõuetele, ja ühtlasi vastutab projekti meie loodusrikkusi, annavad keskkonna- Eestis on just KIK olnud Euroopa Regio- korrektse rahastamise eest. tasusid makstes oma panuse looduse heaks. naalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi Tegu on märkimisväärsete ehk aastas ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavate Valdkonnas, kus on tegemist suure raha, miljardi kroonini küündivate summadega. projektide rakendusüksus ehk n-ö raha- paljude projektidega ja toetusi taotlevate Jõudu KIKile targaks rahajagamiseks! jagaja. Minu hinnangul on koostöö KIKi inimestega, ilmneb ikka pingeid ja rahulole- n 2007, the EIC used fi nances from the envi- the Cohesion Fund. In my estimate, the cooperation fi eld where there are much money, many projects ronmental fees to support about 1400 projects between the EIC and project managers has yielded and many people applying for support – some people Iwith the total of 696,9 million kroons. Here, very good results for the Estonian environment. do not receive the sums they were applying for, the projects that cost tens of thousands of kroons others think that the process of receiving the money are as important as those that cost hundreds of For the years of 2007-2013, Estonia has been alloca- is too slow. But the EIC has become more fl exible millions kroons, because the joy of those who benefi t ted 53.3 milliard kroons by the EU; 25.5 milliard and operational; I think that large projects cannot from these projects is equally great when a small kroons of this sum will be used directly for bettering be fi nanced even more quickly than it is already community house will be provided with a quality the environment. Th e contract under public law, done. Th e applications can be submitted in three water supply and when a whole region will get a new concluded between the Ministry of Environment rounds during a year. After the decision to fi nance a modern waste plant. and the EIC, puts the EIC under greater obligations. project has been made, certain procedures have to While so far, the Ministry of Environment had made be followed. Th is money comes from the state, and is Th e EIC also channels the fi nances from the Euro- decisions concerning the conformity of projects to use has to be well documented and transparent. pean Union that are meant for bettering our living the EU requirements for applicants, now the contract environment. One of the main goals of the EU is to under public law has transferred the responsibility to We can be glad to state that the system of environ- smooth economic and social diff erences of all of its the EIC as the fi nal benefi ciary. Th is means that the mental fees, developed for bettering the environ- member states and to ensure their balanced develop- project applications for the EU fi nancing are analy- ment, has given good results. Th ose who use our ment, and the funds of the EU will help to achieve sed and assessed by the EIC, which is also responsib- natural resources contribute to the welfare of nature this goal. In Estonia, the EIC has been the fi nal bene- le for the correct fi nancing of the project. by paying environmental fees. Th ese are very large fi ciary of projects fi nanced via the European Regional sums, reaching up to a milliard kroons a year. I wish Development Fund, the European Social Fund and Tensions and dissatisfaction can easily emerge in a the EIC success in wise distribution of the money! 4 RAHULIK KASV JA UUENDUSMEELNE ARENG STEADY GROWTH AND INNOVATIVE DEVELOPMENT 2007. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) stabiilse arengu aasta. Ühtlasi oli see töörohke ja edukas aasta. Pingutasime tõsiselt, et muuta struk- tuurivahendite ja keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud raha jagamine veelgi läbipaistvamaks. Võin rahuliku südamega öelda, et see on meil ka õnnestunud. The year 2007 was a year of stable development ort for to the make Environmental the distributing Investments of fi nances, Centre. received It was from a year the full state of hard work and successes. We made every eff budget pursuant to the Environmental Fees Act and from structural funds even more transparent. I can state with Kalev Aun, an easy conscience that we succeeded in doing this. SA Keskkonnainvesteeringu- te Keskuse juhataja Director of the EIC 5 ui tunamullu ületas KIKi bilansi osa Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikuvast likud taotlejate infopäevad. KIKi spetsia- maht esimest korda ühe miljardi rahast. listid korraldasid neid kuulajate seas väga Kkrooni piiri, siis 2007. aastal oli populaarseid kohtumisi kõigis 15 maakon- sihiks seatud juba poolteist miljardit kroo- Rahvusvahelisel tasemel on uus ülesanne nas, osalejaid kogunes üle 700. Infopäevade ni. Keskkonnatasude seadusest