DOCSLIB.ORG

Kolga-Jaani Rahvamaja Avati Vägeva Peoga 30

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kolga-Jaani Rahvamaja Avati Vägeva Peoga 30 Nr 11 (35) • November 2020 Ansambel Trad. Attack! pani Kolga-Jaani rahva rõkkama. Fotod: Karen Akopjan Kolga-Jaani rahvamaja avati vägeva peoga 30. oktoobri õhtul avati suu- on oma toimetamistega praegu rejoonelise peoga Kolga-Jaani väga eredalt pildis. Võib isegi Villem Reimani nimeline rah- öelda, et Kolga-Jaani on viimasel vamaja. Rahvale esines ka an- ajal oma kultuuritegevuse poo- sambel Trad. Attack!. lest uhkem kui Viljandi,” märkis Ajaloolise rahvamaja, mille va- vallavavanem. nem osa ehitati kirikuõpetaja ja Annika Jones lubas hoida rah- Eesti rahvusliku liikumise ühe vamaja lippu kõrgel. „Luban, et juhi Villem Reimani eestvõttel sündmused saavad järjest roh- juba 1902. aastal, müüs Viljandi kem hoogu juurde ja järjest põ- vallale Hovard Nurme. Nurme nevamaid asju hakkab siin toi- ostis lagunenud maja 2005. aas- muma. Aga kõige enam tahan tal ja renoveeris selle aastatel ma, et siia majja tuleb taas kord 2006–2007. elu sisse, tekib huvitegevus, siin “Võtsid selle suure rolli en- hakatakse koos käima. Olen dale, nagu omal ajal ka Villem väga õnnelik selle võimaluse Reiman, kes leidis, et ühte sel- üle ja et minu ümber on selline list hoonet on kohalikule kogu- mõnus kogukond,” rääkis Jones. konnale vaja,” tänas avamisel Rahvamaja avamispeol anti Hovard Nurmet Viljandi valla- üle ka autasud Kolga-Jaani bus- vanem Alar Karu. siootepaviljoni ideekonkursi “Arvan, et see maja saab uue võitnud Tallinna Tehnikakõrg- elamise. Siia tuleb raamatu- kooli arhitektuuritudengitele ja kogu ja kui rahvas soovib, ka tänati kohalikke, kes andsid olu- muuseum,” lisas Karu ja andis lise panuse maal elamise päeva rahvamaja lipu üle Kolga-Jaani korraldamisse. kultuuritöötajale Annika Jone- Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones, Viljandi vallavanem Alar Karu, volikogu esimees Kaupo Kase ja rahvamaja sile, kes juhib kohalikku kultuu- Made Laas, endine omanik Hovard Nurme. rielu. “On näha, et Kolga-Jaani avalike suhete nõunik Rahvamaja avamispeol autasustati ka Tallinna Tehnikakõrgkooli Kolga-Jaani bussiootepaviljoni arhitektuurikonkursi võitjaid. 2. koha ja 500-eurose auhinna said Karl Evisalu ja Aleksandr Špakovs. 1. koha ja 1000-eurose auhinna said Trad.Attacki! esinemise ajal tuli korraks lavale ka üllatustantsija. Hanna Riin Kink, Kärt Kaljuvee ja Helena Ojabstein. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 November 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel ABIVALLAVANEMA VEERUD oktoobris/novembris • Otsustati eraldada raha • Viljandi vallavalitsus otsus- letõrjeauto ostmiseks 400 euro Mustla aleviku vee- ja kanali- tas võõrandada vallavara. Vil- eest. Taotlus rahuldati. satsioonitorustike rekonstruee- jandi vallale kuulus tuletõrje- • Kinnitati Uusna lasteaia Tõ- rimiseks. Osaühingule Ramsi auto GAZ 66, mis on kasutuseta ruke ja Viiratsi lasteaia Rüblik VK hüvitatakse kulud summas 2018. a sügisest. MTÜ Kärstna hoolekogu koosseisud. 56 778 eurot. Kultuuriait esitas taotluse tu- Viljandi Vallavolikogu istungil oktoobris • Otsustati vastu võtta Viljan- se rahastamise kord. Määrus re- • Otsustati toetada Viljandi- di valla eelarvestrateegia aas- guleerib Viljandi valla eelarves maa Vabadussõjas langenute tateks 2020 – 2024. Tunnistati selleks ettenähtud vahendite mälestussamba taastamist esi- kehtetuks Viljandi Vallavoliko- arvelt lapsehoiuteenuse rahas- algsel kujul, Viljandi linnas, Va- gu 25. septembri 2019.a. määrus tamist. baduse platsil. „Viljandi valla eelarvestrateegia • Otsustati vastu võtta sot- aastateks 2019-2023. Otsustati siaaltransporditeenuse määra- Oktoobri lõpu poole peeti Kolga-Jaanis eakate liikumispäev, mida juhtis vastu võtta ka valla arengukava mise ja osutamise kord. Määrus Järgmine vallavolikogu kultuuritöötaja Annika Jones. Tekst: Raivo Lott Foto: Karen Akopjan ja teehoiukava. Koos eelarvest- sätestab sotsiaaltransporditee- rateegiaga moodustavad need nuse korraldamise, määramise istung toimub ühtse terviku. ja osutamise ning kulude katmi- 25. novembril. Viljandi valla kultuurielu • Võeti vastu lapsehoiuteenu- se korra Viljandi vallas. 160 + Saab liituda Konkurss tublile perele korteri änapäeva maailmas, kus on võimalik kõike, noortegarantii omandamiseks Tsealhulgas kultuuri tugisüsteemiga Viljandi Vallavolikogu sotsiaalkomisjon viib täide endise Mustla tarbida rohkem, kui aega elaniku soovi ja korraldab tema testamendi täitmise. Testaator on otsustada, mida tarbida, Noortegarantii tugisüsteem soovinud jätta oma 4-toalise korteri endise Tarvastu valla piirkon- tuleb uhkusega tõdeda, et Irma Väre on noorte jaoks loodud süs- na tublile noorele perele. Viljandi vallas on igakülgset Viljandi abi- teem, mis toetab mitteõppi- Testaatori poolt seatud nõuetele vastava perekonna peavad testa- kultuurielu edendatud juba vallavanem vaid ja mittetöötavaid noori mendi järgi valima vallavolikogu sotsiaalkomisjon koos Tarvastu üle 160 aasta. 2020. aasta tagasi kooli või tööle mine- Gümnaasiumi lastevanemate esindajaga. Taotlusele peab olema li- oktoobrikuusse mahub kaks misel. satud pere nõusolek (juhul, kui taotluse esitaja on nt lasteaed, kool, Viljandi valla jaoks väga olulist kultuurisündmust. Noortegarantii tugisüs- ametiasutus või pereliikme tööandja jne). Perekond võib ka ise kan- 30.oktoobril 2020 tähistas Eesti vanim rahvaraama- teemi juhtumikorraldaja dideerida. tukogu, Tarvastu Raamatukogu oma 160. sünnipäeva ehk vallavalitsuse töötaja on Perekond peab vastama testaatori poolt esitatud järgmistele nõue- ning seega võib eeldada, et üle 160 aasta on Viljandi toeks ja abiks oma piirkon- tele: vallas juba kultuurielu edendatud. Erinevused tollase ja na noortele vanuses 16-26, 1. Elama endise Tarvastu valla piirkonnas; praeguse aja vahel on suured – näiteks on ka Tarvastu kes on mistahes põhjustel 2. Olema noor pere; Raamatukogu, nagu paljud teisedki tolleaegsed ettevõt- eemale jäänud tööturult või 3. Peres peab kasvama 2–3 last; mised, alguse saanud rahvaalgatusest. Raamatukogu hariduse omandamisest. 4. Peres peab olema 2 vanemat; asutajaks 1860. aastal oli rahvusliku liikumise aktiivne Juhtumikorraldaja võtab 5. Perel on raskusi elutingimuste ja laste koolitamisega (põhjen- tegelane ja kihelkonnakooli õpetaja Hans Wühner (1836- ühendust noorega, kes soo- dada, miks on raskusi); 1911). Wühneril olid abiks mitmed sama kihelkonna vib kohtuda, et koos selgi- 6. Vanemad on töökad ja ausad; kooliõpetajad. Algusaegadel juhtis raamatukogu kolm tada välja noore jaoks olu- 7. Vanemad armastavad lapsi, kodu ja puhtust; raamatukoguhoidjat-kooliõpetajat, kelle ülesandeks lised eesmärgid ja panna 8. Vanemad on igati eeskujuks laste kasvatamisel; oli osta kirjandust, pidada teoste kohta nimestikku ja paika noorest lähtuv plaan 9. Perekond hooldab testaatori hauaplatsi. igal pühapäeval kordamööda raamatuid välja anda. Et nende eesmärkideni jõud- raamatukogul puudus kindel ülalpidaja, siis pidi selle miseks. NB iga nõude juurde palume esitada selgitus, mis näitab pere vas- kasutamine olema tasuline. Lugemismaks ja harva kor- Kui sind huvitab liitumine tavust nõuetele. Oma nõusolekut taotluse juurde lisades kinnitab raldatud peod olid ainukesed tuluallikad. noortegarantii tugisüstee- perekond, et on nõus neid puudutavate delikaatsete isikuandmete Tänapäeval saab raamatukogu külastada ja raamatuid miga, võta ühendust valla- töötlemisega. Perede esitamise tähtaeg on 30. november 2020. a. laenutada tasuta ning enam ei pea koguma raamatute valitsusega (tel 435 0110). Informatsiooni eluruumi kohta jagab Irma Väre (irma.vare@viljan- ostmiseks annetusi. Tänapäevase raamatukoguteenuse divald.ee, tel 507 1370). juurde kuuluvad ka laste lugemisnurgad, raamatukogus saab nautida kultuurisündmusi ning isegi saata ja saada postipakke. Praeguse Viljandi valla teise otsa jagus aga samuti asja- likke mehi, kellele kultuurielu edendamine oli südame- lähedane. 1902. aastal ehitati kirikuõpetaja ja vaimuliku Villem Reimani (1861–1917) eestvedamisel mahapõlenud kõrtsi kohale rahvamaja (teemaja), mis jäigi aastakümne- teks Kolga-Jaani seltskondliku ja hariduselu keskuseks. 22. septembril 1937. a saab Kolga-Jaani Rahvamaja amet- likuks sünnikuupäevaks, sest juurdeehitusena saavad valmis suur saal, garderoobid, lava. Teises maja otsas said endale ruumid ka Ühispank ja raamatukogu. 2005. aastal saab teoks Kolga-Jaani Rahvamaja taas- sünd, kui kohalik entusiast, Hovard Nurme ostab va- hepeal Kolga-Jaani vallale kuulunud rahvamaja ja teeb majas kapitaalremondi. 2020. aasta on olnud taas õige aeg Kolga-Jaani rahva- maja taasavamiseks, sest Viljandi vald ostis vallakodani- ke jaoks tagasi pika ajalooga uhke rahvamaja, et sellest saaks kultuurikeskus tervele kogukonnale. Pinnas kul- tuurikeskuse loomiseks on soodne, sest terve aasta on Kolga-Jaanis käinud vilgas kultuurielu. On tõestatud, et ka ilma rahvamajata võib teha kultuuri ja korraldada sündmusi, mis toovad kokku omasid ja külalisi ning tut- vustavad pidulistele valla kultuurielu lähemalt. Seda on tõestanud Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones koos oma meeskonnaga. Tulevikku vaadates on oluline, et kultuuritraditsioonid säiliksid, aga samas peab olema võimalik osa saada ka uutest ettevõtmistest. Meelelahutust peab olema mit- mesugust – nii lihtsalt tarbitavat kui ka rafineeritumale maitsele. Julgen öelda, et Viljandi vald kõigi oma kul- tuuriasutustega suudab järjepidevalt pakkuda mitme- suguseid sündmusi kõigile, sest vaadates tagasi ajaloo- le – Viljandi vallas on läbi aastasadade rajatud Eesti riigi 5. novembril sai Viljandi vald 7-aastaseks. kultuuri vundamenti. Palju õnne, Tarvastu Raamatukogu! Vallavolikogu, vallavalitsus ja vallamaja töötajad saadavad vallaelanikele tagantjärele Palju õnne, Kolga-Jaani Rahvamaja
Load more

Recommended publications
  • Aastaaruanne 2016
    Aastaaruanne 2016 Criminal justice across borders Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • VÄIKE-MAARJA VALLA Infolehtinfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 Krooni
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 krooni Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni Täna lehes: kodu” konkursi võitjad · Kauni Kodu konkurss lk 1 Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla küla · Vallavolikogus arutatu lk 2 Perekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevik · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 Perekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevik · Kodanikualgatus OÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik “Teeme ära 2008” lk 4 · Nõustamisinfo lk 4 Tunnustuse pälvisid: · VMPSi veerg lk 5 Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri küla · PRIA:külade investeeringu- Perekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla küla toetus lk 5 Aili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla küla · Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16 Reet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, Avanduse küla · Kooliteated lk 8, 9, 13 Kortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik · Turismiinfo lk 11 · Sporditeated lk 14, 15 Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval · Noppeid ajaloost lk 17-19 12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis. · Kirikuteated lk 19 Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus kutsuvad kõiki kolmapäeval, 12. detsembril Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusega Väike-Maarja õppekeskusesse ja täis lilleilu valla 16. aastapäevale. •Kell 15.00 sööklas PÄRASTLÕUNAKOHV. Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid. •Kell 17.00 saalis AASTAPÄEVAAKTUS. Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhind ja Kauni Kodu konkursi auhinnad. Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 31. oktoobril 2007. a. vallas Kärsa külas asuva vabale 8) nõustuda Väike-Maarja Maarja valla omandina. põllumajandusmaale nr P-26 vallas Imukvere külas asuva 3.
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]
  • T1B2)(T1B2) Järglasedjärglased Heimtaliheimtali Hkhk
    TrakeeniTrakeeni PampaPampa perekonnaperekonna (T1B2)(T1B2) järglasedjärglased HeimtaliHeimtali HkHk Printsess (1955; tütretütar) EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Perlafee (2003; 4. põlvkond) Minoora (2004; 4. põlvkond) Pretendent (1990; poeg) 1010 4/20074/2007 Prohvet (1995; pojapoeg) Fotod P. Puna Fotod P. Eesti Maaülikoolis vahetus juhtkond 2007.2007. aastaaasta põllumeespõllumees onon seakasvatajaseakasvataja ErmoErmo SeppSepp Laureaat peab tänukõne Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos nominentidega Eesti populaarsem põllumees Ülo Pullisaar Korduvalt on olnud rektori Teist korda valiti rektoriks Prof Alar Karis (loomaarst) kohusetäitja ametis Mait Klaassen (loomaarst) lahkus Tartu Ülikooli rektoriks prof Hardi Tullus Teist korda konkureerisid Aivar Alviste Uues rektoraadis alates 1. jaanuar 2008 alustavad: ja Sirje Hansen teadusprorektorina prof Anne Luik õppeprorektorina dots Jüri Lehtsaar Olustvere TMK õpetaja Riho Kala Retsensendid Martin Lensment (paremalt) ja dr Enn Tarvel peatasid ”Eesti põllumajandus XX sajandil. Aastad 1940-1990)” väljaandmise Fotod: R. Mets Fotod: Fotod: O. Saveli Fotod: ETLL TÕULOOMAKASVATUS EABA EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT· EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT NR. 4 DETSEMBER 2007 Kümme aastat Tõuloomakasvatust SISUKORD Neli aastat (1994–1997) andsime välja mõnelehekülje- Loomakasvatus list kahe värviga infolehte Tõuinfo, kus vahendati vajalik- 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2007. a 9 kuuga ku infot aretusühingute ja loomakasvatajate vahel. Tollal polnud trükitehnika areng veel hinnaliselt kättesaadav. Veised Aga koos arenguga käis kaasas ka hindade tasakaalustu- 4 T. Bulitko. Holsteini pullide ja suguselekteeritud sper- mine ning 1997. a otsustasid Eesti Tõuloomakasvatuse ma kasutamisvõimalused 2008. aastal Liidu liikmed asutada ajakiri Tõuloomakasvatus, mille 7 T. Bulitko. Eesti oli edukas tõuloomaturul väljaandmisse kaasati tollane EPMÜ loomakasvatusinsti- 8 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretajad kohtusid Taanis tuut. Alates 1998.
    [Show full text]
  • 2007 Aastaraamat
    Y E A R B O O K 1 SISUKORD SUMMARY 2 Jõudu targaks rahajagamiseks! Wisdom to the EIC in the distribution of money! 4 Rahulik kasv ja uuendusmeelne areng Steady growth and innovative development 6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment 8 Täiustuv organisatsioon ja tihenev koostöö Improving organisation and strengthening cooperation 10 KIK aastal 2007 EIC in 2007 12 Keskkonnaprogrammi kaudu jagati raha ja koolitati taotlejaid Environmental programme was used to distribute funding and train applicants 14 Keskkonnakorralduse programm Environmental management programme 18 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme 22 Veemajanduse programm Water management programme 26 Jäätmekäitluse programm Waste management programme 30 Looduskaitse programm Nature conservation programme 34 Metsanduse programm Forestry programme 38 Kalanduse programm Fishery programme 42 Maakondlik programm Regional programme 46 Euroopa Liidu struktuurifondid The EU structural funds 50 Puhas vesi oma kraanist Clean water from one’s own tap 52 Kamari paisjärve tervendamine jõudis lõpule Rehabilitation of Kamari reservoir has been completed 54 Paindlikud laenud keskkonna arendamiseks Flexible loans for the improvement of environmental conditions 56 Finantsaruanded Financial reports 2 JÕUDU TARGAKS RAHAJAGAMISEKS! WISDOM TO THE EIC IN THE DISTRIBUTION OF MONEY! Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga tõeli- ne arusaam selle ülisuurest tähtsusest tuli pisut hiljem. Nüüd kasutan KIKi tegevuse tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIKi kaudu rahastatud projek- tidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka loomadele. On ju projektiraha toel edendatud loodus- ja keskkonnahoidu, kõrval- datud keskkonnakahjusid, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsan- duse ja kalanduse arengut, arendatud meie kõigi keskkonnateadlikkust.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • 25B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    25B buss sõiduplaan & liini kaart 25B Viljandi - Mustla - Suislepa Vaata Veebilehe Režiimis 25B buss liinil (Viljandi - Mustla - Suislepa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Suislepa: 7:35 - 18:40 (2) Viljandi (Saabuvad Bussid): 8:35 - 19:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 25B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 25B buss saabub. Suund: Suislepa 25B buss sõiduplaan 30 peatust Suislepa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 7:35 - 18:40 Kesklinna Kool neljapäev 7:35 - 18:40 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 7:35 - 18:40 Kösti laupäev 7:35 - 18:40 92 Tartu, Viljandi pühapäev 11:30 - 18:40 Viiratsi Pingu Laidu 25B buss info Suund: Suislepa Ekseko Peatust: 30 Reisi kestus: 43 min Kangilaski Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Viiratsi, Pingu, Laidu, Ekseko, Kangilaski, Nõmme Nõmme, Pirmastu, Viisu, Holstre, Konsiku, Pulleritsu, Raassilla, Linsi, Lusika, Simmihärma, Sulevi, Mustla, Pirmastu Vallamaja, Ambulatooriumi, Tarvastu, Liiva, Vambola, Pedastiku, Unametsa, Anni, Kamsi, Suislepa Viisu Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Konsiku Pulleritsu Raassilla Viljandi — Rõngu, Estonia Linsi Lusika Simmihärma Sulevi Mustla 5 Turuplats, Mustla Vallamaja 52b Posti, Mustla Ambulatooriumi 54 Posti Tänav, Mustla Tarvastu Liiva Vambola Pedastiku Unametsa Anni Kamsi Suislepa Viljandi — Rõngu, Estonia Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) 25B buss sõiduplaan 30 peatust Viljandi (Saabuvad Bussid) marsruudi
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]