Kolga-Jaani Rahvamaja Avati Vägeva Peoga 30

Nr 11 (35) • November 2020

Ansambel Trad. Attack! pani Kolga-Jaani rahva rõkkama. Fotod: Karen Akopjan Kolga-Jaani rahvamaja avati vägeva peoga 30. oktoobri õhtul avati suu- on oma toimetamistega praegu rejoonelise peoga Kolga-Jaani väga eredalt pildis. Võib isegi Villem Reimani nimeline rah- öelda, et Kolga-Jaani on viimasel vamaja. Rahvale esines ka an- ajal oma kultuuritegevuse poo- sambel Trad. Attack!. lest uhkem kui Viljandi,” märkis Ajaloolise rahvamaja, mille va- vallavavanem. nem osa ehitati kirikuõpetaja ja Annika Jones lubas hoida rah- Eesti rahvusliku liikumise ühe vamaja lippu kõrgel. „Luban, et juhi Villem Reimani eestvõttel sündmused saavad järjest roh- juba 1902. aastal, müüs Viljandi kem hoogu juurde ja järjest põ- vallale Hovard Nurme. Nurme nevamaid asju hakkab siin toi- ostis lagunenud maja 2005. aas- muma. Aga kõige enam tahan tal ja renoveeris selle aastatel ma, et siia majja tuleb taas kord 2006–2007. elu sisse, tekib huvitegevus, siin “Võtsid selle suure rolli en- hakatakse koos käima. Olen dale, nagu omal ajal ka Villem väga õnnelik selle võimaluse Reiman, kes leidis, et ühte sel- üle ja et minu ümber on selline list hoonet on kohalikule kogu- mõnus kogukond,” rääkis Jones. konnale vaja,” tänas avamisel Rahvamaja avamispeol anti Hovard Nurmet Viljandi valla- üle ka autasud Kolga-Jaani bus- vanem Alar Karu. siootepaviljoni ideekonkursi “Arvan, et see maja saab uue võitnud Tallinna Tehnikakõrg- elamise. Siia tuleb raamatu- kooli arhitektuuritudengitele ja kogu ja kui rahvas soovib, ka tänati kohalikke, kes andsid olu- muuseum,” lisas Karu ja andis lise panuse maal elamise päeva rahvamaja lipu üle Kolga-Jaani korraldamisse. kultuuritöötajale Annika Jone- Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones, Viljandi vallavanem Alar Karu, volikogu esimees Kaupo Kase ja rahvamaja sile, kes juhib kohalikku kultuu- Made Laas, endine omanik Hovard Nurme. rielu. “On näha, et Kolga-Jaani avalike suhete nõunik

Rahvamaja avamispeol autasustati ka Tallinna Tehnikakõrgkooli Kolga-Jaani bussiootepaviljoni arhitektuurikonkursi võitjaid. 2. koha ja 500-eurose auhinna said Karl Evisalu ja Aleksandr Špakovs. 1. koha ja 1000-eurose auhinna said Trad.Attacki! esinemise ajal tuli korraks lavale ka üllatustantsija. Hanna Riin Kink, Kärt Kaljuvee ja Helena Ojabstein. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 November 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel ABIVALLAVANEMA VEERUD oktoobris/novembris • Otsustati eraldada raha • Viljandi vallavalitsus otsus- letõrjeauto ostmiseks 400 euro Mustla aleviku vee- ja kanali- tas võõrandada vallavara. Vil- eest. Taotlus rahuldati. satsioonitorustike rekonstruee- jandi vallale kuulus tuletõrje- • Kinnitati Uusna lasteaia Tõ- rimiseks. Osaühingule Ramsi auto GAZ 66, mis on kasutuseta ruke ja Viiratsi lasteaia Rüblik VK hüvitatakse kulud summas 2018. a sügisest. MTÜ Kärstna hoolekogu koosseisud. 56 778 eurot. Kultuuriait esitas taotluse tu-

Viljandi Vallavolikogu istungil oktoobris • Otsustati vastu võtta Viljan- se rahastamise kord. Määrus re- • Otsustati toetada Viljandi- di valla eelarvestrateegia aas- guleerib Viljandi valla eelarves maa Vabadussõjas langenute tateks 2020 – 2024. Tunnistati selleks ettenähtud vahendite mälestussamba taastamist esi- kehtetuks Viljandi Vallavoliko- arvelt lapsehoiuteenuse rahas- algsel kujul, Viljandi linnas, Va- gu 25. septembri 2019.a. määrus tamist. baduse platsil. „Viljandi valla eelarvestrateegia • Otsustati vastu võtta sot- aastateks 2019-2023. Otsustati siaaltransporditeenuse määra- Oktoobri lõpu poole peeti Kolga-Jaanis eakate liikumispäev, mida juhtis vastu võtta ka valla arengukava mise ja osutamise kord. Määrus Järgmine vallavolikogu kultuuritöötaja Annika Jones. Tekst: Raivo Lott Foto: Karen Akopjan ja teehoiukava. Koos eelarvest- sätestab sotsiaaltransporditee- rateegiaga moodustavad need nuse korraldamise, määramise istung toimub ühtse terviku. ja osutamise ning kulude katmi- 25. novembril. Viljandi valla kultuurielu • Võeti vastu lapsehoiuteenuse korra Viljandi vallas. 160 + Saab liituda Konkurss tublile perele korteri änapäeva maailmas, kus on võimalik kõike, noortegarantii omandamiseks Tsealhulgas kultuuri tugisüsteemiga Viljandi Vallavolikogu sotsiaalkomisjon viib täide endise Mustla tarbida rohkem, kui aega elaniku soovi ja korraldab tema testamendi täitmise. Testaator on otsustada, mida tarbida, Noortegarantii tugisüsteem soovinud jätta oma 4-toalise korteri endise Tarvastu valla piirkon- tuleb uhkusega tõdeda, et Irma Väre on noorte jaoks loodud süs- na tublile noorele perele. Viljandi vallas on igakülgset Viljandi abi- teem, mis toetab mitteõppi- Testaatori poolt seatud nõuetele vastava perekonna peavad testa- kultuurielu edendatud juba vallavanem vaid ja mittetöötavaid noori mendi järgi valima vallavolikogu sotsiaalkomisjon koos Tarvastu üle 160 aasta. 2020. aasta tagasi kooli või tööle mine- Gümnaasiumi lastevanemate esindajaga. Taotlusele peab olema li- oktoobrikuusse mahub kaks misel. satud pere nõusolek (juhul, kui taotluse esitaja on nt lasteaed, kool, Viljandi valla jaoks väga olulist kultuurisündmust. Noortegarantii tugisüs- ametiasutus või pereliikme tööandja jne). Perekond võib ka ise kan- 30.oktoobril 2020 tähistas Eesti vanim rahvaraama- teemi juhtumikorraldaja dideerida. tukogu, Tarvastu Raamatukogu oma 160. sünnipäeva ehk vallavalitsuse töötaja on Perekond peab vastama testaatori poolt esitatud järgmistele nõue- ning seega võib eeldada, et üle 160 aasta on Viljandi toeks ja abiks oma piirkon- tele: vallas juba kultuurielu edendatud. Erinevused tollase ja na noortele vanuses 16-26, 1. Elama endise Tarvastu valla piirkonnas; praeguse aja vahel on suured – näiteks on ka Tarvastu kes on mistahes põhjustel 2. Olema noor pere; Raamatukogu, nagu paljud teisedki tolleaegsed ettevõt- eemale jäänud tööturult või 3. Peres peab kasvama 2–3 last; mised, alguse saanud rahvaalgatusest. Raamatukogu hariduse omandamisest. 4. Peres peab olema 2 vanemat; asutajaks 1860. aastal oli rahvusliku liikumise aktiivne Juhtumikorraldaja võtab 5. Perel on raskusi elutingimuste ja laste koolitamisega (põhjen- tegelane ja kihelkonnakooli õpetaja Hans Wühner (1836- ühendust noorega, kes soo- dada, miks on raskusi); 1911). Wühneril olid abiks mitmed sama kihelkonna vib kohtuda, et koos selgi- 6. Vanemad on töökad ja ausad; kooliõpetajad. Algusaegadel juhtis raamatukogu kolm tada välja noore jaoks olu- 7. Vanemad armastavad lapsi, kodu ja puhtust; raamatukoguhoidjat-kooliõpetajat, kelle ülesandeks lised eesmärgid ja panna 8. Vanemad on igati eeskujuks laste kasvatamisel; oli osta kirjandust, pidada teoste kohta nimestikku ja paika noorest lähtuv plaan 9. Perekond hooldab testaatori hauaplatsi. igal pühapäeval kordamööda raamatuid välja anda. Et nende eesmärkideni jõud- raamatukogul puudus kindel ülalpidaja, siis pidi selle miseks. NB iga nõude juurde palume esitada selgitus, mis näitab pere vas- kasutamine olema tasuline. Lugemismaks ja harva kor- Kui sind huvitab liitumine tavust nõuetele. Oma nõusolekut taotluse juurde lisades kinnitab raldatud peod olid ainukesed tuluallikad. noortegarantii tugisüstee- perekond, et on nõus neid puudutavate delikaatsete isikuandmete Tänapäeval saab raamatukogu külastada ja raamatuid miga, võta ühendust valla- töötlemisega. Perede esitamise tähtaeg on 30. november 2020. a. laenutada tasuta ning enam ei pea koguma raamatute valitsusega (tel 435 0110). Informatsiooni eluruumi kohta jagab Irma Väre (irma.vare@viljan- ostmiseks annetusi. Tänapäevase raamatukoguteenuse divald.ee, tel 507 1370). juurde kuuluvad ka laste lugemisnurgad, raamatukogus saab nautida kultuurisündmusi ning isegi saata ja saada postipakke. Praeguse Viljandi valla teise otsa jagus aga samuti asja- likke mehi, kellele kultuurielu edendamine oli südame- lähedane. 1902. aastal ehitati kirikuõpetaja ja vaimuliku Villem Reimani (1861–1917) eestvedamisel mahapõlenud kõrtsi kohale rahvamaja (teemaja), mis jäigi aastakümne- teks Kolga-Jaani seltskondliku ja hariduselu keskuseks. 22. septembril 1937. a saab Kolga-Jaani Rahvamaja amet- likuks sünnikuupäevaks, sest juurdeehitusena saavad valmis suur saal, garderoobid, lava. Teises maja otsas said endale ruumid ka Ühispank ja raamatukogu. 2005. aastal saab teoks Kolga-Jaani Rahvamaja taas- sünd, kui kohalik entusiast, Hovard Nurme ostab va- hepeal Kolga-Jaani vallale kuulunud rahvamaja ja teeb majas kapitaalremondi. 2020. aasta on olnud taas õige aeg Kolga-Jaani rahvamaja taasavamiseks, sest Viljandi vald ostis vallakodani- ke jaoks tagasi pika ajalooga uhke rahvamaja, et sellest saaks kultuurikeskus tervele kogukonnale. Pinnas kultuurikeskuse loomiseks on soodne, sest terve aasta on Kolga-Jaanis käinud vilgas kultuurielu. On tõestatud, et ka ilma rahvamajata võib teha kultuuri ja korraldada sündmusi, mis toovad kokku omasid ja külalisi ning tut- vustavad pidulistele valla kultuurielu lähemalt. Seda on tõestanud Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones koos oma meeskonnaga. Tulevikku vaadates on oluline, et kultuuritraditsioonid säiliksid, aga samas peab olema võimalik osa saada ka uutest ettevõtmistest. Meelelahutust peab olema mit- mesugust – nii lihtsalt tarbitavat kui ka rafineeritumale maitsele. Julgen öelda, et Viljandi vald kõigi oma kul- tuuriasutustega suudab järjepidevalt pakkuda mitme- suguseid sündmusi kõigile, sest vaadates tagasi ajaloo- le – Viljandi vallas on läbi aastasadade rajatud Eesti riigi 5. novembril sai Viljandi vald 7-aastaseks. kultuuri vundamenti. Palju õnne, Tarvastu Raamatukogu! Vallavolikogu, vallavalitsus ja vallamaja töötajad saadavad vallaelanikele tagantjärele Palju õnne, Kolga-Jaani Rahvamaja ja rahvas! palavad õnnesoovid koos kõige tähtsama sooviga – hoiame üksteise ja enda tervist! VILJANDI VALLA TEATAJA November 2020 3 Tarvastu Raamatukogu pidas 160. juubelit ikka mulgi moodi 30. oktoobril tähistas Tarvastu raamatukogu oma 160. sünni- päeva. Tarvastu raamatukogu on Eesti esimene rahva poolt algatatud raamatukogu. Lisaks peeti tol päeval Mustlas veel ka 20. maa raamatukoguhoidjate päeva. Sel puhul oli raa- matukoguhoidjaid Mulgimaale tulnud üle Eesti. Nende sündmuste puhul toimus Mustla rahvamajas ka pidu- lik koosolemine, kus lisaks raa- matukogule aeti ka Mulgimaa asja, sest Tarvastu on ju üks osa Mulgimaast. Ei puudunud Mul- gi lipp, rahvarõivad ega ka mulgi puder. Koosolemisel rääkis Mulgi- maast, mulgi keelest ja kultuurist Kristi Ilves Mulgi Kultuuri Instituudist. Tarvastu rahvarõi- vastest kõneles Heimtali muuseumi juhataja Tiina Jürgen. Tähtsamatest Mulgimaa kirja- meestest andis ülevaate Mulgi keele ja kultuuri õpetaja Alli Laande. Loomulikult oli kavas koht ka sünnipäevalapse õnnit- lemisele. Viljandi vallavanem Alar Karu ütles, et Eesti esimese rahvaraa- matukogu sünnipäeval on hea meel tõdeda, et Tarvastu raamatukogu on vaatamata oma 160 aastasele vanusele endiselt noo- ruslikult arenemise hoos ja kannab endiselt Tarvastu piirkonna Mustlas tähistati Tarvastu raamatukogu juubelit ja 20. maa raamatukoguhoidjate päeva. Foto: Raivo Lott auväärset mäluasutuse tiitlit. „Täna ei ole Tarvastu raamatukogu lihtsalt raamatukogu, vaid Eesti esimese rahva poolt al- naaberkihelkondadest. Aastas aastal sai raamatukogu tagasi mille haruraamatukogud on meile olulise kultuuripärandi gatatud raamatukogu asuta- laenutati umbes 1000 raamatut. oma vana nime – Tarvastu raa- Välustes, Suislepas, Kärstnas ja kandja ja alalhoidja. Seda koos jaks 1860. aastal oli rahvusliku 2005. aastal kolis raamatuko- matukogu. Holstres. Raamatukogu juures piirkonna muuseumi, kunstiga- liikumise aktiivne tegelane ja gu värskelt remonditud, kõigiti 2012. aastal liideti tollase Tar- tegutseb aastast 2009 Tarvastu lerii ja käsitöökojaga.“ kihelkonnakooli õpetaja Hans mugavatesse ja kaasaegselt si- vastu valla raamatukogud ning käsitöökoda ning 2011. aastast Õhtul toimus raamatukogu Wühner (1836-1911). Raamatu- sustatud ruumidesse – ajalooli- 2020. a liideti juurde veel üks Tarvastu muuseum. sünnipäeva tähistamine juba kogu sai peagi rahva hulgas po- sesse, 1868. a ehitatud valla- ja raamatukogu. Tarvastu raama- Raivo Lott, diskoga ja raamatukogu ruumes. pulaarseks. Lugejaid kogunes ka kohtumajja Posti 52b. Samal tukogu peahoone asub Mustlas, avalike suhete spetsialist

Direktori vaade tõdemust, et ükski päev ei ole Mis on Tarvastu raamatu- matukogu direktori teatepulga õppida tundma oma piirkonna eelmisele sarnane. kogus töötamise huvitavaks edasi mulle. Raamatukogu sai ajalugu, leida võimalusi, kuidas Tarvastu raamatukogus olin teinud, on tööd täiendavad juurde järgmised haruraama- seda edasi anda. Heaks näiteks juba varem lugeja, kuid suurem väljakutsed. Näiteks MTÜ Tar- tukogud: Väluste, Suislepa ja on Tarvastu muuseumis Nikolai Aili Anderson, side raamatukoguga sai alguse vastu Muuseumi Sõprade Selt- Kärstna. Baturini nurgake, kus huvilistel juubilarist 2005. aastal, kui tulin vabataht- si asutamine 2006. aastal ning Hea meel on tõdeda, et haru- on võimalik interaktiivse tahvli Tarvastu likuna appi. Just sel aastal sai raa- Tarvastu käsitöökoja õueala ko- raamatukogud on aastate jooksul kaudu tutvuda lähemalt tema raamatukogu matukogu endale uued ruumid ristamine, et tekiks võimalus ha- saanud paremad ruumid. Nüüd- loominguga. direktor ja toimus kolimine endisesse Tar- kata korraldama nüüdseks juba seks on kõik Tarvastu piirkonna Sel aastal toimusid 20. maaraa- vastu valla- ja kohtumajja. Sama traditsiooniks saanud Tarvastu raamatukogud, ka Holstre, saa- matukoguhoidjate päeva tähis- Kuidagi on nii, et mul on ol- aasta sügisel asusin tööle ka raa- käsitöölaata. Koostöös toona- nud uued ruumid ning nüüd on tamine ja Tarvastu raamatukogu nud õnne, et olen saanud jääda matukoguhoidjana. See oli mulle se Tarvastu vallaga on saanud soov veelgi enam keskenduda 160. juubeli tähistamine Mustla truuks Viljandimaale. Olen väga suur au, et toonane raama- korda käsitöökoda, muuseum sisu täiendamisele ja arendami- rahvamajas koos. Saime tõdeda, käinud siin koolis, omanda- tukogu direktor Kristi Tamm ja ja näituseruum. sele, sest Tarvastu raamatukogul et Mulgimaal on väärikas kul- nud eriala ning minu esimene raamatukoguhoidja Lea Mirka Eredalt on meeles Tarvastu on juba väärikas iga 160. aastat tuur ning Tarvastu raamatuko- töökoht Tarvastu raamatuko- pakkusid tollasele tudengile valla raamatukogude liitmine ning raamatukogu asutaja Hans gu on veel päris noor ja pikk tee gus on pakkunud mulle aastate sellise võimaluse. Hea oli asuda 2012. aastal, mille tulemusena Wühner on öelnud, et inimene on veel minna, et kasvõi jälgida jooksul palju arenguvõimalusi, kohe Viljandi Kultuuriakadee- toimusid suured muudatused. peab ja võib terve eluaja õppi- Tarvastu raamatukogu tamme huvitavaid väljakutseid ning mias omandatut rakendama. Kristi Tamm andis Tarvastu raa- da. Tahame ka meie rohkem kasvamist.

Viljandi vald toetab Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamist 28 000 euroga Viljandi vallavolikogu istungil Viljandi muuseumi direktor, tus võib olla ka sümboolne, aga mälestus meile püha ja väärib Oma otsuse mälestussamba otsustati Viljandimaa Vabadus- Viljandi linnavolikogu liige see näitab, kuidas me hoolime jäädvustamist, seepärast taasta- taastamisele raha eraldada on sõjas langenute mälestussamba Jaak Pihlak tänas Viljandi valla- oma ajaloost, oma riigi vabadu- me kõik koos ka mälestussamba. teinud ka Mulgi vald, kes toetab taastamist esialgsel kujul toeta- volikogu mälestussamba toetu- sest ja kuidas oleme tänulikud 1926. aasta 19. septembril avati taastatavat sammast 15 000 eu- da 28 000 euroga. se eest. Vabadussõjas langenute selle vabaduse toojatele“, ütles langenute mälestuseks Viljandi roga. Peagi peaksid oma otsuse Vallavalitsus tegi vallavoli- mälestussamba taastamise eest- Pihlak. linnas Vabadusplatsile kuulsa tegema ka Põhja-Sakala, Tõrva, kogule ettepaneku toetada Vil- vedaja sõnul on Viljandi vallavo- Viljandi vallavolikogu esimees Eesti kujuri professor Amandus Türi, Põltsamaa ja Järva vallad, jandi mälestussamba taastamist likogu otsus riigimehelik. Kaupo Kase sõnas, et Eesti Va- Adamsoni kavandi alusel loo- kes kõik või mille kihelkonnad arvestusega, et iga valla elaniku „See on sümbol tervele suure- badussõjas, aastatel 1918-1920, dud väärikas mälestussammas. on kuulunud ajaloolise Viljandi- kohta tuleks samba toetuseks 2 le Viljandimaale. Ligikaudu 300 kaotas elu üle 800 ajaloolise Praegu on see üks viimastest maa ja kultuuriloolise Mulgimaa eurot. Viljandi vallas on elanik- hukkunut olid otseselt seotud Viljandimaa ja kultuuriloolise seni taastamata kokku ligi ka- koosseisu. ke ligi 14 000, see teeb toetus- Viljandi vallaga. Ootame ka Vil- Mulgimaaga seotud Eesti koda- hesajast esimesel iseseisvusajal Raivo Lott, summaks 28 000 eurot. jandimaa inimeste toetust. Toe- niku. Seega on nende inimeste Eestis püstitatud monumendist. avalike suhete spetsialist VILJANDI VALLA TEATAJA 4 November 2020 Ramsi lasteaia seinale joonistas logo robot Oktoobri lõpust kaunistab Albertil umbes 10 tundi. “Teh- Ramsi lasteaia seina kaunis noloogia leiutamise ajendiks logo. Logo ja nimi saadi aga oli soov luua maailma suurim seinale ainulaadset tehno- mural (seinamaal),” räägib loogiat kasutades. Kõik selle robotite autor Mihkel Joala. kena printis seinale robot Al- „Tänaseks on näha Robot Mu- bert. ralisti teoseid 11 riigis ning Tegemist on ainulaadse prin- usutavasti on see alles algus.” timisteenusega. Selle tegijad VVT said hoo sisse mõned aastad tagasi Ajujahi saate võitmisega. Robot Muralist on Eestis Vaata, kuidas loodud unikaalne tehnoloo- grafitirobot gia seinamaalingute trükki- värvib Ramsi miseks. 200 m2 maja suuruse lasteaia graafika trükkimiseks kulub seinale logo

Lasteaialapsi tervitasid ja õnnitlesid vallavanem Alar Karu ja valla haridus- ja kultuurinõunik Anne Põldsaar. Foto: Raivo Lott Tarvastu lasteaed avas uue rühma gümnaasiumi hoones Ramsi lastead sai seinale oma logo. Foto: Maret Tamme Oktoobri algul avati Tarvastu uus 6-7 aastastele uus lasteaia- lutud ka lasteaiale uue hoone Gümnaasiumi valges majas rühm, mis annab võimaluse rajamist. „Nüüd, kus gümnaa- sümboolselt uus lasteaiarühm. lasteaias koha saada ka teistel siumi muusika-kunstikooli SISUTURUNDUS Tänavu suvel asus Tarvastu järjekorras olevatel, tänavuseks hoone kolmandal korrusel olid piirkonda elama uusi lastega aastaks kohta soovinud lastel. vabaks jäänud klassid, tekkiski Ravimuda aitab peresid. Tarvastu lasteaias oli Koolieelikutele loodigi eraldi hea võimalus üks lasteaiarühm Käes on sügis koos pimeduse ja Vannikontsentraati kulub septembri seisuga 144 kohast lasteaiarühm, seda aga Tarvas- koolihoonesse kolida. Arvan, halbade ilmadega, mis annavad ühe vannikorra kohta väga täidetud 142, järjekorras oli oo- tu Gümnaasiumi valges majas. et koolieelsetele lastele annab end tunda sügismasenduse ja vähe (ca 200 ml 200 l vannivee tamas aga 12 last. Viljandi vallavanem Alar kooliruumides olek päris hea sageli koos valutavate liigeste kohta), sellel ei ole mingeid Et anda alusharidus ikka kõi- Karu ütles, et juba mõned aas- tunnetuse üleminekuks laste- või seljaga. Sellises olukorras on kahjulikke mõjusid vannile, gile piirkonna koolieelikutele, tad tagasi oli näha, et Tarvastu aiast kooli,“ ütles vallavanem. õige aeg tulla Viljandis asuva see lõhnab meeldivalt ja see leiti, et on otstarbekas luua alates piirkonna lapsed ei mahu las- ravimudasalongi lõõgastavatele ei tekita mingeid ummistusi 1. oktoobrist Tarvastu lasteaias teaia hoonesse ära. On kaa- VVT ravimudaprotseduuridele, kus jm probleeme ka mullivanni kasutada on meie poolt kaevan- puhul. Meie tooted ei sisalda datav Eesti ökoloogiliselt kõige tervisele kahjulikke lisandeid, puhtam Hiiumaa Käina lahe need sobivad ka „rohelise“ ravimuda koos järgneva vilu- mõttelaadiga inimestele. Kolga-Jaani lasteaed nud massööride poolt tehtava Kui soovite teha meeldivat massaažiga. kingitust lähedasele inimesele, Massaažil kasutame samast siis saate selleks kasutada meie muutub energiasäästlikuks mudast meie uues Mustiveres salongist ostetud vabalt valitud asuvas arenduskeskuses too- väärtusega kinkekaarti, mida detud ainulaadseid erinevaid saab kasutada nii ravimuda- ravimudakreeme, mis veelgi toodete ostuks kui ka ravimu- ja saab ujula võimendavad protseduuri ter- daga massaažiprotseduuride vendavat mõju. tegemiseks ravimuda salongis. Riigi Tugiteenuste Keskus ette nähtud 1 279 000 eurot. „Teade oli tõepoolest rõõmus- Kui te ei saa protseduurile Jõuludeks on võimalik tellida andis teada, et tunnistatakse 361 400 eurot tuleb nüüd toetu- tav. Nüüd saame Kolga-Jaani tulla, võite väikepakendis ole- igaühe enda soovi järgi komp- nõuetele vastavaks ja rahulda- sena riigilt, valla omaosalus on energiasäästliku ja ujulaga las- vat ravimuda või erinevaid ra- lekteeritud ravimudatooteid takse Viljandi vallavalitsuse 918 000 eurot. teaia. Kui riigi toel on edaspi- vimudakreeme, ravimudasee- sisaldavaid kinkekotte. toetuse taotlus Kolga-Jaani Viljandi vallavanema Alar digi võimalik lasteasutusi ning pe jt tooteid tellida meie inter- Kliendid on andnud hea hin- lasteaia hoone rekonstrueeri- Karu sõnul pöörab Viljandi vald muud infrastruktuuri arendada netipoest või osta neid kõiki nangu meie poolt pakutavate- miseks ja energiatõhusamaks jätkuvalt suurt tähelepanu valla ja uuendada, siis jääbki ainult kohapeal ravimuda salongis. le toodetele ja teenustele oma muutmiseks. lasteaedade arendamisele. Re- tõdeda – tulge maale elama, Hiljaaegu täienes oluliselt ra- tervisehädade leevendamisel. Riigi Tugiteenuste Keskus monditööd käivad veel Pärsti siin on kõik olemas, lisaks rahu, vimudakreemide valik, nüüd Meil on võimalik kasutada ka eraldab vallale lasteaia tarbeks mõisahoones asuvas lasteaias. vaikus ja puhas õhk,“ lisas val- on need saada ka turbalisan- Sport-ID teenust. 361 400 eurot. Plaanis on laiendada Viiratsi las- lavanem. diga koos erinevate aroomi- Olete oodatud! Viljandi valla eelarves on teaeda ning äsja sai ühe rühma ja Raivo Lott, õlidega. Uudisena saab nüüd Täpsem info: www.leiger- kogu lasteaia renoveerimiseks uued ruumid Tarvastu lasteaed. avalike suhete spetsialist iga soovija teha ka kodustes muda.ee; kontakt: info@ tingimustes endale mõnusa leigermuda.ee. Tel. 677 7095 lõõgastava ravimudavanni, salong või 5451 7510 ravimu- kasutades selleks meie aren- datoodete müük OÜ Leiger LK duskeskuses valminud uu- ravimudasalong asub Köleri distoodet – ravimuda vanni- 5-1 (UKU keskuse taga) Vil- kontsentraati. Seda on samuti jandis, avatud E-R 10-19. saada koos turbalisandiga või Lembar Kivistik, aroomiõliga. OÜ Leiger LK juhatuse liige

Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid tulevikuvaade. ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne November 2020 (nr 52) www.mulgimaa.ee Mulgi nädäl näidäs mulke tegemisi mitme kandi päält

ulgi nädäli sihen olli ollive Mulgimaa Väiketootjate tuntus“ valmis saanu vilmi Mmulke endetäädmist Liidu tääbepäevä Tarvastu, Abja “Mulgimaa – nutikus, inimese kergitevit tegemisi kigin viien ja Kitzbergi gümnaasiumin. ja süük”. Õhtu olli Allitse rahva- kihelkonnan. Iki selle jaos, et Kate nädälige tei Laande Alli majan Mulgi mälumängu kates- pidäde esi au sihen oma ko- 15 Mulgimaa lasteaian oma- sande aaste edimene jagu. dupaika, kõnelde tõistel kah kultuuriommuku. Kuulen tetti 15. oktoober olli rahvarõõ- mede keelest ja kultuurist ja mulgi söögi päevi, õpetedi ko- vapäev. Mulgi rahvarõõvaste näidäte, et Mulgimaa oiap dulugu, kõrraldedi välläpanekit asjatundai Jürgen Tiina kõnel kokku. Kutseme kikki üles jms. Raamatukoguden sai nätä Eimtali muuseumin Mulgi rah- kõrraldeme sel nädälil mul- ja uuri mulgi kirjavara. varõõvastest ja nende kandmi- gimiilsit ettevõtmisi ja 12. 13. oktoobrel akas õpeteje sest. Tõrva linnaraamatukogun oktoobrel lippu vällä paneme. Kreevsi Maile iistvedämisege tetti valla Laiakase Ülle näpu- Nädäli päämine mõte ja suur pääle Mulgimaa koolilaste mä- tüünäitus “Unistustest läbi nõg- suuv olli, et mulgi esi ja kik lumäng “Nupute vällä”, mille lasilmä”. tõise kah saas rohkemb tää- edimene jagu peeti Abja güm- 16. oktoobrel tähistedi mulgi dust Mulgimaast ja mõistas naasiumin. Mälumängu mõte keele päevä Tõrva kirik-kam- oma kultuurist lugu pidäde. om ärgite noorde uvi Mulgimaa mersaalin konsserdige “Mulgi kultuuriluu vastu ja panna Mul- kiil ja miil”, mille kõrrald Kõve- Nädäl akas pääle 12. oktoobrel, gimaa kooli ütenkuun tegutse- rigu Ilmar. Mulgimaa lipu päeväl kell 8.30 me. Mälumäng lääp uvvel aastel Mulgi nädäl võeti uhkelt Mustlan Mulgi Majaka man. edesi Tarvastu gümnaasiumin ja kokku 17. oktoobrel Karksi-Nuia Piduliguld tõmmati mede lipp Ummuli põhikoolin. kultuurikeskusen, kus peeti üte- Mulgimaa kige kõrgembe, 28 14. oktoobrel olli Mulgi- kõrrage Mulgi Toidu Vestivali ja miitre kõrgutse Mulgi Majaka maa aaluu päev ja Villändi Mulgi raamatulaata. Säälsaman otsa. Säälsaman and senine Mul- muuseumin sai kullete põnevit olli kah mulgi lauluvõisteluse gi vanemb Kabritse Siim ammati ettekandit. Talna ülikooli rah- lõpukonssert, kus sai edimest ja ammatiketi üle uvvele Mulgi vastigutäädlane Lusti Kersti tei kõrda kuulda kikki mulgikiilside ettekande “Mulgi lesknaise abi- laule võistelusele tullu laule. 12. oktoobre ommuku tõmmassive senine Mulgi vanemb Kabritse Siim vanembele Malingu Arvole, kes ja uus Mulgi vanemb Malingu Arvo lipu Mulgi Majaka masti. jääp ammatise kates aastes. Kuna eluturul – valiku ja võimaluse Päevä aal olli Kaasiku Ahto Pilt: Pääsuke Jaan 2021. aastel kannap Abja-Pa- XIX aastesaal” ja Eesti Kirjan- ja Mikita Valduri iistvedämisege luoja soome-ugri kultuuripää- dusmuuseumi Eesti Rahvaluule Tarvastu kihelkonna iieretk. tube kanali päält, pildi sünd- mulkel jakkup tahtmist ja lusti linna nime, sis olliv latsin kah Arhiivi täädlane Tuisu Astrid Pühäbe, 18. oktoobrel kõ- mustest om üleven mulgimaa.ee iki ütenkuun oma asja edesi viia. Põlisrahvaste Arengu Keskuse kõnel minevesuvitsest latsepõl- neldi Mulgimaast „Prillitoosi“ pildigaleriin. Grenberg Ave nõnamiis Loode Oliver ja muu- vemälestuste korjamisest Mul- saaten. Aitümä kigile, kes sündmusi Mulgi Kultuuri Instituudi sikat tei pääle Tarvastu koolilaste gimaal. Aaluupäevä lõpetuses Mulgikiilsit laule ja vilmi läbi viia avitive ja neist osa võ- juhateje Fenno-Ugria noordeansambel näidäti rahvale edimest kõrda Mulgimaast saap vaadete kah tive, loodame, et Mulgi nädäl Kännu Peal Käbi. Nädäli sihen Leader-rojektige „Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi You- saap egä-aasteses ettevõtmises ja Mulgi kiil: Ilves Kristi

Koolinoorde mälumäng “Nupute” vällä tõi Abja gümnaasiumise päid Mulgi nädälil peeti Karksi-Nuian edimest Mulgi kirjavara laata. Pildi pääl om Mulgi vanemb Malingu Arvo murdma kuus punti viiest eri koolist. Ihen Tarvastu võistkond. Mulke seltsi raamatuleti ihen kukrut kergendemen. Leti taga om Mulke seltsi nõnamiis Saare Ene ja Villändi kogukonna iistvedäje Weidebaumi Leili. Pildi: Grenberg Ave 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020 Mulgi vanempe kaits ametiaiga ia ole Malingu Arvo või pääle puhta vii toetuse viil tiide keele tarvitemine esinejide sian. Mtalu järgi Mikatse Arvo ja elektremurede lahendemist. Sihk om ju sii, et ka pääle järg- Karksi kihelkonnast. Elä ta- Eesti Rahvusringäälinguge sai mist inimpõlve oles mulgi kiil lun, mis mu esivanempe 153 kõneldu, et oles vaja tetä mede rahva sian allen. aastet tagasi vabas ostsive ja rahvakilde tutvustemises tele- Aaste 2021 om Mulgimaa miu vanaesä Mulgi äärbänis saatit. Peräst sedä ollivegi võru- jaos töine ja väige tähtis – om ehits. Õpnu ole mia tõpra- kidel ja mulkel oma sarja eetrin. ju Abja-Paluoja soome-ugri tohtres ja äriaamist kah. Aga Valla akassive arengukavade kultuuripäälinn. Mede kõrralde enämuse tüümehepõlvest ole toel nõudme kodukoha eriperä om kultuuripäälinna sündmuse, ollu seot Karksi valla juht- vällätuumist ja mulgimiilsit te- mille kaudu elävde õimurahvas- misege. Pirla tuup levä lavva gevusi kuulen ja lasteaidun. te läbikäimist. Tähtis iismärk pääle ettevõtlusen tegutsemi- Nüid teeve lasteaia ja kooli om üitstõise toetemine, esierä- ne. Rahvakultuuri ole edesi ääd tüüd mulgi kultuuri edesi- nis om vaja tuge neil, kel ei ole kandan piaaigu kogu oma elu kandmise ja alunoidmise jaos. oma riiki. Ja kindlaste om oma rahvatantsu tantsin. Mulgi Perimuskultuuri programmi osa täävitustüül, et kogude toe- Kultuuri Instituudige ole ollu toege om kasunu inimeste ulk, tust väiksempide õimurahvas- seot aastest 2014. kes om selle man abis. Ettevõtja te kultuuri ja keele jaos. Mede om tullu Mulgi teemage üten ja kultuuripäälinna juhtmõte om Astun porikuu 12. päeväl, Mul- tarvitusele võttan Mulgi märgi, mulgi mustre rahvarõõvil, tar- gimaa lipu päeväl Mulgi vanem- mes näitäp, et tegemist om väärt beasjul ja avaligun ruumin. Te- pe ametise, olli mul kattepidi Mulgimaa kaubage, ja avitep gevuse akkavae pääle jaanuarin tundit. sedäviisi parempini müvvä. ja käive läbi aaste üle Mulgimaa, Üte külle päält ole ma ollu Mulgi vanempena om mul nii et egäüits piäs midägi omal Mulgi vanemp kümne aaste iist tunne, et nüid om paras aig löüdmä. Loodame, et ilma pääl ja jusku peas täädmä, mis miut mõtelde rohkemp mulgi keele valla olev tõbi lasep õimurahvit ehen oodap. Edimene kõrd olli- pääle ja kaia oida sedä laiempelt ka meile küläkosti tuuma. ve päeväkõrran tõise teema kui rahva sihen allen. Om ju mulgi Ütsinte ei tii midägi. Et mul- pirla. Tegemise om nüid suunat kiil üits päämisi märke, mida gi kiil ja miil edespidi iki kah Mulgi Kultuuri Instituudi juht- tõistel eestlastel ei ole. Ku 2011. vällä paistas ja sellest medele mise pääle, mulgi keele ja kul- aaste rahvaloenduse aal ütel tulu tõusus, om vaja, et egäüits tuuriperänduse elunoidmise ja 9700 inimest, et nemä mõista- annas oma osa. Akkame kohe edesiviimise toetemise pääle rii- ve mulgi kiilt, sis järest vähemp pääle! gin ja laiempe pinna leidmisele kuulep mulgi kiilt avaligun ruu- Malingu Arvo Senine Mulgi vanemb Kabritse Siim (kura kätt) and ammati ja ammati- siinsaman Mulgimaal. min. Vanempe inimese kaove ja Mulke vanemp keti Malingu Arvole üle 12. oktoobrel Mustla pääl. Pilt: Pääsuke Jaan Müüdä lännu aa joosul om me, raasike noorempe ei kõnele pallu jõutu. Aldusreform om enämp. Miule tundup, et präegu instituudi omanike ria kümne peas egäüits, kes vähätigi mõis- päält kolme omavalitsuse pää- tap ja mäletep mulgi keele kõla, le toonu ja üitsmiilt om ker- kaeme sedä kõnelde kodun või vabal aal. Vaadeten esiennest, ei Aituma, Mulgimaa! gemb saia. Riigi käest om vällä võidelt Mulgi perimuskultuuri ole ma kunnigil õpnu mulgi kiilt ia mõtle viimätsel aal tähistemine, kolme Mulgimaa Mulgikiilne aaleht, Mulgi toetemise programm, millest egä tedä vägä kasutenu, a saman Mtihti selle pääle, mes omavalitsuse volikogude kok- lavvamäng, mede mälumäng, om egälütel võimalik küsüde om mul sii kiil kuskil ajukäärun Raua Anu mineve suvel Mul- kusaamine, reisikuuntüü ede- mes müüdä Mulgimaad käip, toetust mulgi keele ja kultuuri olemen ja ma saa kõnelde. Om gimaa tutvustemise vilmi võt- siviimine omavalitsuste vahel võive vahel paista jusku pehme edendemise jaos. Et mulgi kiilt tähtis, et nii, kes viil mõistave, tel ütel: Euruupan om ilma Mulgimaa ku reisisihi ääs, presi- asja, a tegeliguld toidave just nii ja kultuuri om kige paremp oida annas oma mulgi kiilt põlvest juurtete elu õnnetus. Ettevõt- dendi, ministride ja suursaadiki- mede olemist ja aalugu. Sellepe- Mulgimaal, sis om vaja toete ta- põlve edesi. Muduki tulep leida jaelu om viinu miu kaugele de külänkäimine – nii om pallalt räst oidke neid inimesi, kes te- lude kõrdategemist. Siiperäst sai toetevit tegevusi, näituses oma- vällämaale, kos ma ole iki mõne jupikse sest kate aaste pi- geliguld Mulgimaast lugu piave küsit ajaasustuse programmin kiilne sõnalooming ja mulgi ütelnu, et ole peri Eestist ja kutsest tiist. Kigil neil tegemistel ja sügävuti lääve. Toetege neid, viil Mulgimaalt. Miu armas- ja sündmustel om üits mõte – kes kingive oma aiga ja uulmist tus Mulgimaa vastu läits jä- mulgimiilsuse kasvatemine. “mulgi asja” aamises. rest suurembes viimätse kate Abja- Paluoja ku 2021. aas- 2018. aaste külmäl sügüsesel aastege, ku ma Mulgi vanemb te soome-ugri kultuuripäälinn päeväl Mustla pääl Mulgi va- olli ja sai kokku inimestege, viip Mulgimaa suurde mailma. nembe ammatit vastu võtten ma kes mulgi juurdele ja Mulgi- Olli ju Mulgimaa aaluuliselt edi- täädsi, et miu ammatiaig saap maale täembe näo loove. mene kotus Eestin, kus aridust üitskõrd läbi. Nüid om aig uvvel akassive saama kik pere latse, Mulgi vanembel näidäte oma ar- Mulgi kiil ja kultuur om viil tüdruku kah. 2021. aastel saap mastust Mulgimaa vastu, pääle- 2020. aastel kah nii, mida mujal Mulgimaa näidäte ennest Ees- akkamist ja tahtmist Mulgimaad Eestin ei ole. Mitte et esitmuu- tist pallu kaugembel kah. Sii om viil suurembes tetä. Mia soovi du olemine oles omaette sihk, a mede ütine kohustus ja vastu- talle selle jaos pallu jõudu ja väge. just mede – mulke – kiil ja kul- tus kah, et sii kultuuripäälinna Ma tänä süämest kikki teid, tuur, inimese ja kombe om nii, aaste avites Mulgimaa ja mede kellege ma sai selle kate aaste si- mes mede juuri toidave ja edesi inimeste abige soome-ugri rah- hen Mulgimaast kõnelde, arute kannave. Ku me sedäviisi edesi vaste endetäädmist tõsta. ja mõnikõrd vaielde kah, a ma lääme, võime kindla olla, et ilma Ma usu, et Sooglemäele laa- usu, et mede kigi sihk om üits – juurtete elu õnnetust ei tule siin niteve Mulgi elämuskeskuse iki sii, et Mulgimaa ja mulke Mulgimaa viien kihelkonnan il- luumine sai uugu manu ja või- käsi äste käis. Et kige tillembe mulgi kah mulgi nädälist osa saas, ollive 15 Mul- me varsti kigile tulejile nii Ees- Elägu Mulgimaa! gimaa lasteaian 5.–16. oktoobreni omakultuuriommuku, kos mangi. üten Laande Allige lauleti ja mängiti mulgi keeli. Pildi pääl om Nende kate aaste sihen, ku tist kui kaugembelt kah näidäte, Kabritse Siim Tarvastu lasteaia Kärstne maja latse, kes ollive pidupäeväs esi ma Mulgi vanemb olli, sai ma mes tiip Mulgimaast Mulgimaa Mulgi vanemb 2018-2020 omal Mulgimaa lipu kah tennu. Pilt: Laande Alli tubliste uhkust tunda. Mulgi ja mesperäst om Mulgimaa konverenss, Mulgi lipu päevä mailma kige paremb kotus. Mulgi kiil: Ilves Kristi ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020 3 Edimene mulgikiilside laule võistelus tõi 12 uut laulu

ulgi nädäli lõpet 17. M oktoobrel edimese mulgikiilside laule võistelu- se lõpukonssert Karksi-Nuia kultuurikeskusen. Keväde vällä kuulutet võisteluse pää- le saadeti 12 laulu ja nii kik kanti Karksi-Nuian ette kah. Kuulda sai nii koorilaule, las- telaule ku soololaule.

Laule innassive viis asjatund- jet: Karksi-Nuia muusikakooli direktur Põldsepä Margus, TÜ Villändi kultuuriakadeemia õppejõud Mägrä Marju, Kark- si-Nuia kultuurikeskuse juhateje Liivsoni Leana, mulgi keele õpeteje Laande Alli ja Mulgi segäkoori juhateje Õmbluse Rehemaa Andrus saat võisteluse Tauli Anu saat võisteluse pääle Kige nooremb osavõtje olli Palu Mägrä Deena kand ette kaits pääle oma viisi ja sõnadege ro- kolm laulu, mes ta kik esi ette Isabel lauluge „Vanaemä laul“, viis laulu: „Kärsne mägi“ ja „Kärsne Kristjan. Na innassive laule, mansi muudu laulu „Kodutii“, mes kand: „Ku miu enämb ei ole“, „Mu Palu Isabel, sõna Vill Helin, mulgi valss“. Laulele om viisi tennu Hein mitte ettekandmist. Ku kik 12 sai III-IV auinna. Laul Rehemaa laul“, viisi Tauli Anu, sõna Peetsalu kiil Laande Alli. Laul Palu Isabel, Ermas ja sõna Deena vanaemä laulu ollive kulletu, saive saalin- Andrus esi, laverige saat Mets- Erkki ja „Varakeväde“, viis ja sõna laverige saat Gomaa Anne, viiuli- Perve Maie, akordiunige saat Koi- oleje oma lemmiku kah vällä hein Triin. Tauli Anu. “Varakeväde” sai II ge Vaiksaare Ringa. du Reesi. valide. auinna ja kige parembe soololau- Pildi: Pääsuke Jaan lu eriauinna.

Laulele „Luigelend“ ja „Me kodune Mulgimaa“ tei viisi Leitmaa Thea, sõna Jaska Vello, ette Kige parembe lastelaulu eriauinna sai laul „Kuuli, kuuli!“, viis Lillepuu Tiina, sõna Ilves kannive Kase Karin, Koppel Reet, Kuum Leili, Vatter Merle, Jaska Vello, Mäekalle Kalev, Kristi. Ette kand Tarvastu gümnaasiumi mudilaskuur, juhat Lillepuu Tiina, laverige saat kontrabassige saat Tombi Märt, laverige Leitmaa Thea. „Me kodune Mulgimaa“ sai kige Toomsalu Liisi. mulgimiilsembe laulu eriauinna.

Tarvastu gümnaasiumi mudilaskuur ja segäkoori Üits Viis naise kannive ette laulu „Las Segäkuur Üits Viis ja naisteansambel Jaaniko kannive ette laulu „Mes om kodu?“, viis jääpki nii“, viis Lillepuu Tiina, sõna Ilves Kristi, juhat Lillepuu Tiina, laverige saat Toomsalu Toomsalu Liisi, sõna Ilves Kristi, juhat Toomsalu Liisi, laverige saat Pai Hedi-Kai. Laul sai võis- Liisi. Laul sai III-IV auinna. teluse pääauinna, kige parembe mitmeäälse laulu eriauinna ja valiti rahva lemmikus kah. 4 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, november 2020

L atsele MÄRDIKUU

Jalan vildi, pääl kalossi, tulliv kuupast, tondilossist, nõiasõnu pobisive, salakeeli lobisive.

Õhtupimeduse varjun joosep lusti lastekarju: Märdi, Kadri, tondi-Miku, tulevese päkäpiku.

Nurme küntu, saak om salven, usse pääl om latse valven. Kae, tulevegi kähkumbe Riidaje käsitüüringin käip kuun ümäriguld 15 naist. Pidupäeväs ollive kik omal uvve lillilise leidi tennu. ja üle külä kilkave. Pilt: Timpson Giia Kõdare Jaak Riidaje käsitüüring sai 25 Mulgi kiil: Ilves Kristi Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna. Kirjute sii ndisen Põdrala vallama- tikmist, lapitüüd, mänguasju, kes mõistap nii äste õmmelde, juti pääle! Ejan tegutsep nüid Riidaje makrameed, siidimaali, ki- õmlemist õpete ku tõiste vigu OM ÄNÄMP KULD NIMI KU AUS. käsitüüring, kes tähist 24. ok- rivüüd, kaltsuvaipa, savitüüd, parande. toobrel 25. sünnipäevä. paprekunsti, vitsest punumist Näputüüd teeve naise oma jne. Perämine uus ja põnev asi jaos või kinkmises, a om ää, ku “90ndide aastide algusen olli olli korallküündlide tegemine. saap midägi müvvä kah, sest külän pallu kodutsit naisi – kes Pidupäeväl olli Toompalu Evel käsitüü om peris kallis aaviide. lastege kodun, kes nõndasama oma naistele kah kingitus – see- “Laate pääl oleme käinu oma ilma tüüte. Raamatukogu juha- bitegemise koolitus, mes joba sii kaubage, mede oma lasteaia las- Siia ruute sissi om ärä paetet 10 jalavarju nimetust: tejel Pikase Evil tulli mõte, et aaste teos saap. tel oleme mängunuka jaos ten- KENGÄ, KETSI, SAAPA, KIRSA, SEERIKU, TUHVLE, VILDI, kutsus naise raamatukokku ja Sünnipäeväpidule olli tullu nu puperõõvit, legomati, istmise VIISU, KALOSSI, PASTLE. tiis käsitüüringi, majan ju ruumi õnnitlejit nii lähembelt ku kau- padja, rõõvast palle jm. Kuna pallu. Mõteldu-tettu. Perästpoo- gembelt. Pääle kohvi ja suupis- meil om Riidaje lasteaian Lotte Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah! le saive naise järest tüüle, a jäädi tete paksive võõrusteje kah lus- rühm, sis keväde saap egä laste- iki kokku käimä,” kõnel käsitüü- tilist iiskava, näituses Seeri Asti aialõpeteje vahva Lotte-teema- ringi nõnamiis Toompalu Eve ja võtt käsitüüringi tegemise kok- lise eegeldet kaisupupe,” kõnel B N H M K I Ä O L P ütel manu et naisi käip Riidajen ku üte tore räpiluuge, a Toom- käsitüüringi liige Letlane Egle. V I I S U G M B K M kuun lähembelt ja kaugembelt palu Eve mäng esi tettu lõõt- Riidaje käsitüüringi tegemisi G D K E N U V M A N ümäriguld 15. sapilli pääl kogundi “Ukuarau saap kaia nende Facebooki-lehe V E M E B Ü I O L Õ Selle veerändsaa aastege om valsi” ärä. Ümärigu tähtpäevä päält. naise tennu lillesäädmist, ku- puhul anti vällä kah Puunõgla Ü L K V T B L U O Ö damist, eegeldemist, õmlemist, auind ja selle sai Raag Leelo, Ilves Kristi N V I P M S D Ä S U D H I Ä A K I R S A M U Õ A G M Ü B I T Mulgi perimuskultuuri jaos saap jälle raha küside Ü T P A S T L E M D U A U K I R E E S H 1. detsembreni saap projekte kirjute Eesti Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa perimuskultuuri toetemise meetmele. Mulgimaa abinõu mõte om oida elun ja au sihen mulgi elu-olu, kombit, tüüvõttit, kiilt ja muud kultuuri. Esieränis tähtis om noore esivanembide keele ja kultuuri manu juhate ja rohkemb inimesi mulgi kultuurige tuttaves tetä. Toetedes kah tegemisi vällänpuul Mulgimaad, Uvvembet lugemist ku nii aviteve Mulgimaa vaimuperändust oida ja edesi viia. elläs mulgikiilne Täheke om val- Uuri täädust aadressi päält rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/ mis. Mulgi erinumbren om nii til- mulgimaa-parimuskultuuri-toetamine/ või tel 605 2027, e-post [email protected] Nlikside ku suurde mulke jutte, luuletusi ja pilte. Siikõrd saap aakirjast lugede näituses Mulgimaa lipust, engesantest ja vana aa laste rõõvist. Täheksen om kah mulgikiilne pildi- Nalla kah lugu, mõistatuse ja nalla. Kokanukk õpetep kesväkaraskit tegeme. Mulgimaalt peri mõtsloomauurja Tõnissoni Jüri kirjutep pikembelt Viisk seltsilistele: “Mes kelläs Mesperäst mulgil Facebooki vaja ju lõvi viil raasike narri. ilvessest. Mulgikiilse Tähekse om olemen Mulgimaa raamatukogu- te Villändi lääde?” ei ole? Äkki akkap augu viir vajo- den ja neid saap manu küside Mulgi kultuuri instituudist. Õlekõrs: “Ma lää pooles!” Selleperäst, et mulk ei taha me ja jänes sadap õkva lõvi jalge midägi jagade. ette. Jänes lüüp oma kaska mul- *** last puhtas ja ütlep: “Usu või ärä Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa “Piiter, mes sia täät kõnelde *** usu, a ma tulli andis palume!” Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa vanadest ruumlastest?” küsüp Jänes silkap müüdä mõtsa ja perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. *** kuulmeister. näep äkki, et lõvi om sügäven Toimetus: Piiter: “Na om kik surnu.” augun kinni. Jänes akkap tedä Kaits eskimot kõnnive kodu e-post: [email protected] kohe õrriteme ja parasteme. Ku poole. Üits küsip tõise käest: post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, *** ta om sedäsi lõvi kaits tunni “Kus sii siu iglu sis om?” Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa Mulk ja juut lääve kohtuse narnu, tüdinep ta ärä ja joosep Tõine kohkup kangeste ärä: toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 õigust nõudme. Süüdi jääp ja mineme. Raasikse aa peräst kep- “Oh, taevake, ma uneti riikravva Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. vangimajja pannas kohtumiis. sutep jänes augu manu tagasi – sissi!” VILJANDI VALLA TEATAJA November 2020 5 Valla sündmused pildis

26. oktoobril avati Holstre koolis lasteaia juurdeehitus, tänu millele saavad nüüd pisikesed si- 16. oktoobril tähistas Saarepeedi Kooli pere kooli 185. sünnipäeva. Ühiselt söödi pidusööki, mis seneda lasteaeda eraldi uksest. Ehitati ilus garderoob, kus on riiete kuivatuskapid, ning tualett- olid valmistatud koolikoka ja kokandusringi õpilaste poolt. Koos lauldi kooli sünnipäevalaulu ja pesuruum. Juures on ka vahva hommikuringi nurk. Ligi 60 000 eurot maksma läinud töö teostas toimus viktoriin. Sel päeval õnnitleti õpetajaid Liivia Kriisat ja Helle Eensalut, kes on Saarepeedi Proland Ehitus. Lindi lõikavad läbi vallavanem Alar Karu, Proland Ehitus OÜ juhatuse liige Koolis töötanud 30 aastat. Tekst ja foto: Getter Kahro Priit Raudla ja Holstre kooli direktor Anu Saar. Tekst ja foto: Made Laas

12. oktoobril avati 9-korviline discgolfi rada, mis kulgeb Kalmetu Põhikooli ümbruses ja pakub 9. oktoobril tunnustas Pärsti Pansionaat oma töötajaid pingelise ehitus- ja koroonaaja eduka mängurõõmu kõigile huvilistele. Tehti ka ühine soojendustreening, kuulati professionaalsete läbimise eest. Värskelt renoveeritud pansionaadi juurde heisati lipp, külas käisid vallajuhid, oli discgolfarite nõuandeid klubidest Viljandi Ketas ja Discihullud ning mängiti võistu. koolitus hooldusest ja aroomiateraapiast ning maitsti head-paremat. Tekst: Karin Mägi Foto: Helina Matusorg Tekst: Le Hussar Foto: Anna Volmer

24. oktoobril tähistati ka Tänassilma Rahvamajas Eestimaa rahvamaja päeva mitmete huvita- Ramsi Noortetoa teatritrupp võitis Viljandimaa koolinoorte teatripäev 2020 II koha. Palju õnne! vate tegevustega, toimus ka parima porgandikoogi võistlus. Fotol helkivate ehete meisterdamise Tekst ja foto: Ester Valk töötuba. Tekst: Pille Sihver Foto: Anne Meiesaar

24. oktoobri üle-eestilisel rahvamajade päeval toimus Saarepeedi rahvamajas sisukas kohtumine Viljandimaa Koolispordi Liidu poolt 27. oktoobril Abja Gümnaasiumis korraldatud 6.–9. klasside Heiki Raudlaga, kes rääkis oma raamatute saamislugudest. Seejärel toimus koondorkestri proov – poiste korvpallivõistlustel saavutasid kolmanda koha Kolga-Jaani Kooli noored korvpallurid. muusikuid oli laval 35 ja kollektiive 5. Orkestrit juhatas Mait Reimann. Siis hakkas saabuma Tagareas vasakult: Marten Sähka, Kardo Tamm, Oskar Koldmets, Mikk Vaks, Jan-Andre Kalev tantsurahvas, et koos muusikutega proove teha. Kõik see päädis toreda kontserdiga, millest tundis (Leie Põhikool). Esireas vasakult: Rainis Liivak, Johannes-Külvar Lomp, Ralf Maasik. Noormeeste rõõmu publik. Tekst ja foto: Ille Mirka hea tulemuse tagasid treener Joel Paal ja kooli kehalise kasvatuse õpetaja Maria-Elisabeth Ast. Tekst: Maive Feldmann Foto: Joel Paal VILJANDI VALLA TEATAJA 6 November 2020 Retk Tarvastu pühapaikades Hõimupäeval, 17. oktoobril viis loodulikuks pühapaigaks on MTÜ Põline Pere huvilised lä- Tarvastu hiis. Mitmel korral hemalt ja kaugemalt tutvuma käidi hiiemäel Eesti taasiseseis- ajaloolise Tarvastu kihelkonna vumise ajal. Tuldi lausa busside- looduslike pühapaikade ja kul- ga, kaasas sinimustvalged lipud. tuurilooga. Hiiemäe servas, vanade puude Retke juhtis looduslike püha- all kõlas Ahto Kaasiku eestlaul- paikade uurija Ahto Kaasik. Kul- misel laul hiienoormehest ja tuuriloolisi täiendusi tegi kirja- neiust. Tarvastu kihelkonnast nik Valdur Mikita. Retke õnnes- on üles kirjutatud mitu regilau- tumisele aitasid kaasa Tarvastu lu, kus sees sõna „hiis”. Ühes- Gümnaasiumi (TG) õpilased ja koos tehti juttu sellest, et palju- kohalikud elanikud. Retkel oli de rahvaste juures üle maailma kuus peatust. on säilinud tava andide jätmi- sest pühasse kohta. Näiteks on Laikivi seotud ja seotakse tänapäevalgi Umbes kahe meetri pikkusel ja puude või nende okste külge ühe meetri laiusel madalal loo- paelu ja lõngu. Üheskoos tõde- duskaitsealusel Kuressaare küla ti, et loodusele oleks parem, kui Kitsi talu Laikivil kohtusid sel need paelad ja lõngad oleksid retkel viivuks ajalugu ja täna- looduslikust materjalist. päev. Retkelised laulsid Fr. A. Saebelmanni viisistatud laulu Kivilõpe liukivi „Mu meelen kuldne koduko- Liukivide kohta kõneldakse tus”, mille sõnade autoriks on pärimuses, et nendelt käinud sealtsamast lähedalt pärit kir- naised salaja liugu laskmas, et janik Andres Rennit. Südamli- kindlustada lapseootele jäämi- Tarvastu hiieretkel osalejad Laikivi ümber. Droonifoto: Joonas Talvik ke ridadega meenutab Andres ne. Loodskaitsealuse Kivilõpe Rennit oma luuletuses Laikivi: liukivi juures tuules kahiseva „Ja koplin laia kivi peal võileiba, pilliroo saatel rääkis Valdur Mi- Vooru tamm ja Silmarohu kamakäkki seime /.../.” Samadest kita Tarvastu kihelkonnast kirja allikas luuleridadest ja lauluviisist on pandud Kalevipoja pärimusest. Umbes neljasaja aastane loodus- oma korda inspiratsiooni saa- Pillirookahin olla Kalevipoja kaitse alune Vooru tamm on üks nud koreograaf Mait Agu, tema surmaohe. Tarvastu kihelkonna vanimaid tantsuseade „Mu meelen kuldne puid. Sügisvärvides vana tam- kodukotus” esitasid rahvariietes Suislepa me all kõneldi eestlaste juurtest TG gümnasistid Inganora Mak- Suislepa veskis kinnitasid retke- ja soome-ugrilastest. Kõlas regi- ko ja Kristo Maisla. Lõõtspillil lised keha ja vaatasid TG õpilase laul „Helise, helise hiisi!” saatis Märt Tomp. Ringi käisid Joonas Talviku esitlust Võrtsjär- Vooru Silmarohu allikal sel- vaagnad TG õpetaja Kairi Pui- ves asuvast Tondisaarest. Vaata- gitas Ahto Kaasik president ja deti valmistatud kamakäkkide- jaid lummasid kaunid loodus- kirjanik Lennart Meri raama- ga. Ahto Kaasik kõneles andide vaated ja Tondisaarega kaasas tu pealkirja „Hõbevalge” tä- panemisest Laikivile ning TG käiv pärimus. Tondisaarele olid hendust eesti rahvakultuuris. õpetaja Sirje Kasendi ümbrus- kord aetud Tarvastu kihelkon- Hõbevalged olid need hõbeda konna inimeste ja talude saa- na ahikotuste hinged ehk kodu- ebemed, mis kaabiti noaga hõ- tusest. Laikivi ja sellega seotud haldjad. Tondisaar olnud meeste beesemelt näiteks hõbesõlelt pärand pälvis retkeliste imetlust kooskäimise kohaks. Saarel on tänuks allikale. Allikas kostitas Kitsi Laikivi juures ühislaulmise “Mu meelen kuldne kodukotus” ajal esitasid ja tänu. käidud tantsimas. retkelisi rohke värske veega. Kui samanimelise tantsuseade Kristo Maisla ja Inganora Makko. Foto: Kevin Kohjus Oma kodukohta Suisleppa looduslikest pühadest paikadest Tarvastu hiis tutvustas lähemalt kirjanik Val- ei tohtinud pärimuse järgi mida- kokku allikavee vulin ja Ahto omavahel põimunud rikkalikku Tarvastu hiiemäel, muinsuskait- dur Mikita, rääkides lugusid gi kaasa võtta, siis allikavesi on Kaasiku parmupillimäng. kohalikku pärimust ja kultuuri- sealuse vana hiiemänni kännu Suislepa koobastest, mõisast, olnud erand. Vett tarvitati raviks Tarvastu kihelkonna hiieretk lugu. juures said retkelised teada, et koolimajast, Suislepa õunapuust ja joogiks. Tarvastu kihelkonna tutvustas suurepäraselt välja va- Lembi Välli, Tarvastu kihelkonna keskseks jm. hiieretke lõpetamisel sulasid litud paikade kaudu osalejatele retkel osalenu

Mulgi folklooripäev Paistu lasteaias Selle aasta kevadel oli pla- mulgi keele edendaja proua Alli tajad. Lapsed said tutvuda mulgi neeritud 24. Mulgimaa laste Laande. keelega, laulda vahvaid mulgi- folklooripäev Paistu lasteaeda. 7. oktoobri hommikupoolik keelseid laulumänge ja tantsida Üritusele oli oodata Viljandi, kujuneski lasteaias mulgi rah- koos folkloorseid tantse. Kõiki- Mulgi ja Tõrva valdadest ligi variietesse sättimisega. Külla de rühmade lapsed esinesid ka 250 eelkooliealist last koos õpe- oli tulemas Alli Laande. Pais- väikese etteastega mulgi keeles. tajatega. tu lasteaialapsed said huvijuhi Oli üks tore ja lustiline hommi- Kahjuks ei olnud seda päeva Kristi Pajuste kirjutatud projekti kupoolik meie lasteaias. meil võimalik viiruse tõttu kor- abiga omale ilusad mulgi riideid. raldada. Augustis pakuti välja, et Nüüd oli võimalus lastel neid Tiia Randpere, igasse mulgi kihelkonda kuulu- kanda. Rahvuslikus stiilis olid Paistu lasteaiaõpetaja vasse lasteaeda tuleb kohale ennast riietanud ka lasteaiatöö- Sõda Tarvastu linnuses. Foto: Aive Kaldra Elustusid sajanditetagused legendid 17. oktoobri pärastlõunal elus- pisikesed kurjad kummitused. tusid Tarvastu linnamäel 17. Linnuse õhkulaskmist aitas sajandist pärinevad legendid korraldada Arnika OÜ, ra- ning ajalugu. ketid saatis taevasse Viljandi Tarvastu Gümnaasiumi juu- valla majandusnõunik Mati res tegutsev MTÜ Mõõgaven- Valli. Ilm oli imeline ja soosis nad korraldas rollimängu, mil- ettevõtmist igati, nii et need le teemaks oli omaaegne lin- 36 noort Tarvastust, Viljandist, nuse õhkulaskmine ja sellega Tartust, Tallinnast ja Tapalt, seotud pärimus. Linnamäele kes mäenõlvadel üksteiselt kerkis selleks puhuks keskaeg- mõõkadega mõõtu võtta said, ne eestlaste küla, eraldi leeri- veetsid koolivaheaja esimese dena liikus ringi nii poolakaid päeva küll tõeliselt aktiivselt kui rootslasi ning mängust ei nii füüsiliselt kui ka vaimselt. puudunud ka teatud ebamai- Aive Kaldra, ne õhustik, mille lõid ümber Tarvastu gümnaasiumi kauni valge kabeli tegutsevad ajalooõpetaja Paistu lasteaialapsed oli mulgi riietes ja mängisid mulgi laulumänge. Foto: Kristlin Oja VILJANDI VALLA TEATAJA November 2020 7

TEATED

21. novembril kell 10 Viljandimaa harrastusteatrite päev Paistu rahvamajas. Esinevad näitetrupid Viljandimaalt; sündmus on tasuta. * * * * * * * * * * 23. novembril kell 19 VI Viljandi valla mälumängu 2. voor Vii- ratsi rahvamajas. * * * * * * * * * * 29. novembril kell 10–14 päkapikupäev Paistu rahvamajas. Töö- tubades valmistatakse Paistu kooli kodutütarde abiga jõulumee- neid ja küpsetatakse piparkooke, sündmus on tasuta. * * * * * * * * * * 29. novembril kell 16 1. advendi kontsertpalvus Paistu kirikus ja jõulutulede süütamine Paistu küla jõulukuusel, sündmus on tasuta. * * * * * * * * * * 29. novembril kell 12 oled oodatud Saarepeedi rahvamajja tähis- tama esimest adventi Raimond Valgre heliloominguga. Muusik Viljandi valla uus võrkpallinaiskond. Foto: Viljandi Võrkpalliklubi ja laulja Fred Rõigas esitab Valgre tuntumaid laule. * * * * * * * * * * 10. detsembril kell 11 Saarepeedi rahvamajas koduste laste jõu- Viljandi vald sai endale võrkpallinaiskonna lupidu: Lepatriinu jõuluetendus ja jõuluvana. Tasuta! Hooajal 2020/2021 on Viljandi Naiskond asus 13. oktoobril peatreener Jarek Tigane ütles, * * * * * * * * * * vallal võrkpalli esindusnais- võistlustulle, kui võõrsil võideti et praeguseks on naistega tööd 13. detsembril kell 13 Saarepeedi rahvamajas eakate jõulupidu kond ja -meeskond. Mõlemad Tõrva esindus. Meeskonna esi- tehtud üle kuu. “Treening ja koos jõululõunaga, osalustasu 5 eurot. võistkonnad mängivad tuleval mene võõrsilmäng toimus 27. mängupilt läheb nädalast näda- * * * * * * * * * * hooajal Eesti tugevuselt neljan- oktoobril. Sanok/Viljandi vald lasse paremaks ja esimene 3:0 das liigas, milleks on rahvaliiga meeskond kaotas mängu Ambla võidetud mäng võõrsil näitas, 19. detsembril kell 19 Saarepeedi rahvamaja 50 ja jõulupidu, B-tugevusgrupp. meeskonnale. et liigume õiges suunas. Nai- eeskava, buffeelaud, tantsuks retrobänd Everest, pääse peole 15 Naiskond kannab nime Vil- Võistkondade esindaja Tauno sed on äärmiselt motiveeritud eurot, kohtade arv on piiratud. jandi Vald Võrkpalliklubi ja Lipu sõnul on esimene eesmärk ja annavad igas trennis suure * * * * * * * * * * meeskond Viljandi Vald/ Sanok liiga tasandil kanda kinnitada õhinaga minna. Töötame selle Ostame talumaja koos metsa või põllumaaga. Hooned võivad Võrkpalliklubi. ja tekitada järjepidevus. “Kui nimel, et kevadel näidata hoo- vajada põhjalikku remonti. Tel 5666 9006. Treeninguid juhivad Tauno meeste esindus on juba aastast aja parimat mängu ja olla play- Lipp ja Jarek Tigane, saalitree- aastasse 4. liigas mänginud, siis offis ja kohamängudes parimas * * * * * * * * * * ningud toimuvad Päri spordi- naiskonna jaoks on see üle pik- minekus.” Kolm kassipoega (2,5-kuused) ootavad jõuludeks uut kodu. Tel hoones ja Heimtali kooli võim- kade aastate taaselustunud.” Kevin Paavo, 503 7978. las. Viljandi Vald VK naiskonna spordispetsialist * * * * * * * * * * OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. 10 aastat Kolga-Jaani kirikus * * * * * * * * * * Igavikupühapäeval saab meie tõsiasja, et igast üksikust sõltub nõu ja jõuga toetajaile, aga mui- Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. teenimine Kolga-Jaani Johan- koguduse kestmine ja järjepide- dugi liikmeannetajaile, kes on * * * * * * * * * * nese koguduses toreda vahefi- vus. Kui kristlased unustavad panustanud, mitte ainult rahaga, Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid niši. oma isikliku sideme Taevaga, vaid kõigi hääde mõtetega, mis Viljandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, 2010. aasta sügisel kolisime see tähendab palveosaduse, siis on kogu kogukonda aidanud e-post [email protected]. abikaasa Airega (hingehoidja, olgu õpetaja ja kogudus nii re- üles ehitada ja arendada. orelimängija, pühapäevakooli ligioosne kui tahes, ikkagi jääb Põlise kolgajaanilase, isand * * * * * * * * * * õpetaja) Tallinna Lasnamäe Pae see vaid üheks MTÜ-ks teiste Hovardi sõnutsi, nüüd on meie Kutseline korstnapühkija, töötan puhtalt, töödele akt. tänava üürikorterist Põltsamaa mittetulunduslike ühingute sisseelamise aeg möödas ja saa- Tel 5689 0125. lähistele Puduküla Muru tallu. hulgas. bunud aeg asuda tööle. Uuel Me kumbki oleme pärit Kolga- Õnneks olemegi selle 10 aasta kirikuaastal algavadki Kolga- Jaani naaberkihelkondadest – jooksul suutnud Jumala abiga Jaani koguduses uue nõukogu Aire Kursilt ja allakirjutanu hoida taevalikku sidet – Elutuld valimised. Ootame ja palume Tarvastust, seega on see vana ja esivanemate kiriku altaril – küll kõigil, kes on ristitet ja leeritet ja Mustla elanikud saavad liituda väärikas paik meie juurte sõlm- võbelevana ja haprana, aga taht kellel meie kirik armas, osalema või ristumispaik. ei ole kustunud, isegi kui meie Kolga-Jaani koguduse nõukogu ühisveevärgi ja Johannese koguduses teenis pilliroog on rudjutud. valimistel. enne meid, samuti 10 aastat väga Hingede ajal tuleb eriti rel- Ootame 22. novembril kell -kanalisatsiooniga karismaatiline õpetaja Ants Too- jeefselt esile Eesti ühe pärimus- 14 pidulikule igavikupühapäe- Mustla vee ja kanalisatsioo- -kanalisatsiooniga. Esmalt tu- ming. On loomulik, et tänaseks kultuuri märgilise kihelkonna va missale Kolga-Jaani kirikus, nitorustike rekonstrueeri- leb Ramsi VK OÜ-lt taotleda on koguduse leinahaavad juba sõbralikkus, ühtekuuluvus ja kus teenivad Tartu praost Ants mise esimese etapi tööd said selleks tehnilised tingimused. hakanud armistuma ja enam ei koosmeele igatsus. Tooming, Viljandi praost Marko valmis. Tuleb esitada vabas vormis võrrelda meid Toomingatega. Sellepärast olemegi siiralt tä- Tiitus ja pastor loci Peeter Parts. Ehituse kogumaksumus oli taotlus koos kontaktandmete- Oleme panustanud iga kogu- nulikud oma väärikatele eelkäi- Pärast teenistust on koguduse 1 953 617 eurot, millest KIK ga või siis kasutada Ramsi VK duseliikme individuaalsele kas- jatele koguduses, Villem Reima- pastoraadis kirikukohv. toetas töid 1,07 miljoni euroga. OÜ kodulehelt leitavat blan- vamisele, toetamisele ja teenimi- ni kolleegiumile, rahvamajale, Peeter Parts, Mustla elanikud saavad ketti. Taotlus tuleb saata e-pos- sele. Üha rohkem väärtustatakse koolile, koduvallale – kõigile Kolga-Jaani kirikuõpetaja nüüd liituda ühisveevärgi ja ti aadressile [email protected]

VILJANDI VALLAVALITSUS TEATAB Viljandi Vallavalitsus teatab detailplaneeringu koostamise algatamisest Viiratsi alevikus Aasa tn 2, Heina tn 9, Aasa tn T2 ja Heina tn 7 katastriüksustel vallavalitsuse 20.10.2020 korralduse nr 2-3/979 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,5 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundijaotuse muutmine ja elamumaa kruntide ehitusõiguse määramine. Olulist keskkonnamõju ette ei nähta. Detailpla- neeringu materjalidega saab tutvuda valla veebilehel.

Viljandi Vallavalitsus teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamisest Päri külas Tiiva tee 1, 2, 2a, 3 ja 4 katastriüksustel Vallavolikogu 28.10.2020 otsuse nr 1-3/307 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kehtiva detailplaneeringuga elamumaa kruntideks ettenähtud maa asemele päikesepargi rajamine. Olulist keskkonnamõju ette ei nähta. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda valla Peeter Parts oma 60. sünnipäeval, 27. septembril 2020 Kolga-Jaani kirikus koos piiskop Joeli, praost Marko jt sõp- veebilehel. radega. Foto: erakogu VILJANDI VALLA TEATAJA 8 November 2020

MIS ON PILDIL? Õnnitleme sünnipäevalapsi! 101. LINDA KREILIS 06.12.1919 Päri küla 98. HEINO KITSING 23.12.1922 Mustla alevik 96. MARIE TUPITS 31.12.1924 Soe küla 94. LAINE ALLAS 13.12.1926 Saareküla 92. LAINE ALMERS 11.12.1928 Mustla alevik Pottsepatööd 91. Loodusehitus LAINE SÄRE 15.12.1929 Järtsaare küla Üldehitus NATALIA TAMMERAND 20.12.1929 Villa küla +372 5675 1468 90. www.stoneandcrystal.ee ALEKSANDER LEHTMETS 09.12.1930 Mustla alevik 85. OSVALD MIKKOR 03.12.1935 Vardja küla VÄINU REIAL 12.12.1935 Vardja küla Kes võib küll olla see elukas, keda pildil näete ja kus ta asub? Saada RAISSA KOROTEJEVA 15.12.1935 Kolga-Jaani alevik vastus aadressile [email protected]. Õigesti vastanute vahel SALME KINK 20.12.1935 Oiu küla loosime välja akupanga. ANNE ANNUS 31.12.1935 Paistu küla Eelmises lehes oli fotol Vaibla Viinakingu taluperemehe Uuno 80. Piiri hüdrokopter. Õigesti vastanute vahel naeratas loosiõnn Marko ELLI VILTMANN 01.12.1940 Luiga küla Vaherile. Palju õnne! Oma akupanga saate kätte vallamajast. MIHKEL VÄIN 02.12.1940 Oiu küla Palume teil jälle saata fotosid naljakatest, huvitavatest, erilistest MARETE OPPE 03.12.1940 Soe küla objektidest ja miks mitte ka inimestest, meie vallas. Kelle foto ilmub KALJU UHLE 11.12.1940 Pulleritsu küla lehes, saab üllatusauhinna. Tee klõps ja saada foto! Foto: Alar Karu ELISE SOLLMANN 13.12.1940 Viiratsi alevik AINO LEINUS 16.12.1940 Porsa küla REET AID 17.12.1940 Verilaske küla Tänuavaldus AINO MUINASE 21.12.1940 Ramsi alevik AIME VARES 22.12.1940 Ramsi alevik Aastakümnete pikkune unistus on ELL KÄRT 23.12.1940 Sinialliku küla teoks saanud – Mikatsi - Paavle tee LAINE KOORT 25.12.1940 Vana-Võidu küla sai tolmuvaba katte. Suur tänu Viljan- VEERA BELJAEVA 26.12.1940 Unametsa küla di vallavalitsusele ja vallavolikogule! MIHHAIL RUSSKI 26.12.1940 Lätkalu küla Eriline tänu kõigile eraisikutele ja ette- MILLI RILLO 28.12.1940 Mustla alevik võtjatele, kes mind usaldasid ja leidsid PRIIT SILLA 30.12.1940 Põrga küla võimaluse toetada tee-ehitust! FJODOR PERSIDSKI 31.12.1940 Viiratsi alevik VÄINO VUNDER

Laupäeval, 21. novembril 2020.a.

5.-6. detsember kell 12.00

Ramsi Vaba Aja Keskuses Alatskivi lossi jõululaat koos Mälestame laste lauluvõistlus puhkusega mõisa SPA-s. Koolitus: Kuidas "kondivalust" lahh saada SULEV SAARPUU 15.08.1937 – 28.09.2020

Buss väljub Viljandist. Moori küla „Viljandi valla Eelregistreerimine www.maaelureisid.ee ANNA REILE

või helistades 5029006 07.03.1925 – 06.10.2020 Vanausse küla laululaps 2020” MALLE VALDMETS 09.12.1947 – 09.10.2020 Mustla alevik ÕIE ONGUR 04.03.1939 – 13.10.2020 Viiratsi alevik

MAI RAMMO Registreerumine kuni 15. novembrini k.a. 27.05.1928 – 15.10.2020 Päri küla Võistluste juhend ja osaleja ankeet Viljandi valla kodulehel. ENDEL MÄGER 23.11.1932 – 16.10.2020 Kannuküla VITAUTAS ŠIKŠNIS KIRIKUTES 07.06.1957 – 17.10.2020 Mustla alevik PAISTU MAARJA KIRIKUS KOLGA-JAANI KIRIKUS LINDA MALING 22. novembril kell 14 igaviku- Jumalateenistused pühapäeviti 21.02.1930 – 23.10.2020 pühapäeva jumalateenistus. 29. kell 14. 22. novembril kell 14 pi- Loodi küla novembril kell 16 advendiaja 1. dulik igavikupühapäeva missa. JÜRI HENDRIKSON pühapäeva kontsert-palvus. 13. 29.09.1942 – 26.10.2020 detsembril kell 12 jätkub püha- päevakooli „Optimismi õpituba“ TARVASTU PEETRI KIRIKUS Kookla küla kokkuvõttev seminar. Kell 14 Jumalateenistused pühapäeviti LEO KIRT advendiaja 3. pühapäeva juma- kell 11. Reedeti pastoraadis kella 27.03.1943 – 29.10.2020 lateenistus. 12-14 piibliring. Põrga küla HELE TOOTS Viljandi Valla Teataja 18.04.1944 – 29.10.2020 Viljandi Vallavalitsuse väljaanne Väluste küla Toimetaja Made Laas HELJU ARIVA Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. e-post [email protected] 22.04.1945 – 29.10.2020 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5305 8044 (toimetaja) Päri küla Kodulehekülg www.viljandivald.ee