DOCSLIB.ORG

Tarvastus Pandi Olümpiasangar Martin Klein Kätel Käima Etsembrikuu 19

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tarvastus Pandi Olümpiasangar Martin Klein Kätel Käima Etsembrikuu 19 Nr 1 2018 · lk 3 • · lk 4 • · lk 5 • · lk 8 Lumekoristus erateedel Ene Saare uus amet Ramsi lasteaed Taruke 50 Vana foto Jaanuar Tarvastus pandi olümpiasangar Martin Klein kätel käima etsembrikuu 19. päeval oli Martin oli teiste hulgas osavaim, Tarvastu inimeste jaoks leeripäeval läks ta Tarvastu kiri- Dkauaoodatud võimalus ku kellatorni kätel. Suur spordi- tunnustada 105 aastat tagasi huvi viis ta lõpuks Stockholmi Eestile esimese olümpiamedali olümpiamängudele, kus Eesti toonud maadlejat Martin Kleini. esimene olümpiamedal tuli Mustla bussijaama esisel Kleini Guinnessi rekordite raamatus- platsil eemaldasid olümpiasan- se kantud 11 tundi ja 40 minutit gar Martin Kleini lapselaps Mar- väldanud maratonmaadlusest. tin Klein, Viljandi vallavanem Martin Kleini tähtsusest ja tä- Alar Karu, skulptuuri autor Mati hendusest Eesti olümpiaajaloos Karmin ja Viljandi Maadlusklubi ning noorte maadluse hetkeolu- Tulevik president Valdeko Kal- korrast rääkisid Eesti Maadlusve- ma katte Tarvastust pärit Eesti teranide Ühenduse esindaja Loit esimese olümpiamedalivõitja Part ja Viljandi Maadlusklubi Tu- Martin Kleini auks valminud levik president Valdeko Kalma. pronksskulptuurilt “Poiss kätel“. Spordi tähenduse kohta on Skulptor Mati Karmin sai olümpiasangar ise lausunud skulptuuri idee Martin Kleini järgmised sõnad: “Mis on sport? kaasaegsete mälestustest, mille See on tervis, jõud ja ilu. Kui ini- põhjal olid Kleini poisid kõik mene on tugev ja terve, siis on ta kõvad hundiratast viskama, hei- ka õnnelik ja rõõmus.“ naküünis turnima ja kätel käi- Maive Feldmann, ma. Karja järel kätel käimine oli Viljandi valla haridus- ja külas ikka tugevate poiste trikk. kultuurinõunik KOMMENTAARID ternaatkoolis maadluse eriala. Martin Klein, Olen mitu korda oma vanaisa olümpia- mälestusvõistlustel medali kaela sangar saanud. See oli uhke tunne. Martin Kleini See on väga ilus kuju, tore on lapselaps näha oma vanaisa poisina kätel kõndimas. Traditsioonilisem ina ise ei ole oma kuulsa Martin Kleini skulptuur on ju Mvanaisaga kohtunud, sest nagunii Viljandis olemas. Tänan ta suri enne minu sündi, aga Tarvastu valda, vallavanem Alar olen uhke tema saavutuste üle. Karu ja skulptor Mati Karminit Hakkasin noorena vanaisa ees- selle skulptuuri eest ja loodan, et kujul maadlusega tegelema ja see innustab ka kohalikke noori lõpetasin ka Tallinna spordiin- rohkem sporti tegema. Skulptuuri valmimine on väga töömahukas protsess; palju suu- rem, kui enamik inimesi ette ku- jutab. Modelleerimine savis, va- Mati Karmin, havariandi korrigeerimine, juba skulptor valatud pronksfiguuri viimistle- Eesti esimese olümpiasangari kuju avamisele oli tulnud ka Eesti Maadlusveteranide Ühenduse esindaja Loit Part, mine … Tunnid, päevad ja kuud; kes jäi nähtuga igati rahule. metlusväärne lugu Martin palju rohkem, kui oled arvanud. IKleinist on saanud legendiks. Vahel loodad, et aeg lendaks kii- Tema võimest noorpõlves kätel remini, et juba saaks valmis. Siis karja kõndida ja noorukina kä- mõtledki lõputult omi mõtteid – tel mööda puidust keerdtreppi kõige sagedamini isikule, kes on kirikutorni tõusta kõneldakse su käte all valmimas. Pildid vä- tänaseni. Elulugu kulmineerub hestelt fotodelt ja juttude alusel olümpiavägiteoga, mis jõudis ise- tekkinud kujutlused keerlevad gi Guinnessi rekordiraamatusse silmade taga. Püüad panna val- kui maailma kõige pikem maad- mivasse töösse kogu lugupida- lusmatš. Kohtunikud väsisid mise ja imetluse. Tead, et ise ei õhtuks ega lubanud võistlejatele suudaks iialgi midagi seesugust, enam puhkust … ega ka vett. Et ja püüad teha vähemalt oma tööd saaks ise ometi ükskord õhtule. nii hästi, kui suudad. Ka siis, kui Mõeldes neile kahele faktile, ei oled tüdinud ja enam ei jaksa. taha selle erakordse elu ja füüsi- Kujutled, kuidas paarikümne, lise töökuse kogu suurus pärale ehk ka neljakümne aasta pärast jõuda. Ja nii loobudki mõtlemast vaatab seda kuju … ning endaga võrdlemast, mida iga Küllap on eestlase põhiloomu- inimene alateadvuses alati teeb. omadusteks visadus ja sihikind- Olles nooruses mõnda aega tege- lus, mis on omased ka praegus- lenud džuudoga, arvan teadvat tele inimpõlvedele. Tänu neile võitlusspordi kogu raskust: vasta- omadustele otsustas ja suutis ne varitseb kogu aeg ja ootab vaid Tarvastu ja Mustla rahvas jääd- üht sinu hajeviloleku hetke … ja vustada oma tööka kangelase Fotod: Joonas Talvik nii 11 tundi ja 40 minutit. uhke elu. Talvisele ilmale vaatamata astusid akrobaatikakavaga üles Tarvastu gümnaasiumi võimlejad. 2 · TEATAJA Viljandi Vallavolikogu istungil detsembris VALLAVOLIKOGU VEERUD • Võeti vastu Viljandi Vallava- DER-tegevusgruppi. MTÜ Mul- ning võeti vastu “Tunnustami- litsuse põhimäärus ning Viljan- gimaa Arenduskoda kohalikku se kord Viljandi vallas“. Viljan- di Vallavalitsuse ametiasutuse tegevusgruppi kuuluvad endise di valla tunnustusavaldused palgajuhend. Tarvastu valla piirkond ja endi- on: aunimetus “Viljandi valla Head 2018. aastat • Otsustati korraldada Viljan- se Viljandi valla piirkond. MTÜ aukodanik“; Viljandi valla tee- di valla ametiasutuse tegevus 1. Võrtsjärve Ühendus kohalikku netemärk; Viljandi valla aukiri; meie perele! jaanuarist 2018 ümber liitumise tegevusgruppi kuulub endine Viljandi valla tänukiri. teel. Viljandi Vallavalitsuse ame- Kolga-Jaani valla piirkond. • Kehtestati Martin Kleini ni- üüd on ta sündinud, suurem tiasutusega liituvad Kolga-Jaani • Kinnitati 2017. aasta teine meline spordistipendium tun- kui meie esimene! Vallavalitsus ja Tarvastu Valla- lisaeelarve. nustamaks Viljandi valla sport- Neli aastat tagasi sündis N valitsus. Ühtlasi lõpetatakse • Viljandi valla territooriumil lasi ning spordielu edendajaid. meie perre laps nimega Viljandi vald. 1. jaanuarist 2018 Kolga-Jaani kehtestati maamaksumäär 2,5% Stipendium antakse välja pari- Ühele Eesti perele kohaselt sündis Vallavalitsuse ja Tarvastu Valla- maa maksustamishinnast aastas male naissportlasele, parimale meie perre teinegi laps, kelle nimeks valitsuse tegevus ning arhiveeri- ning põllumajandussaaduste meessportlasele ning parimale sai Viljandi vald, sünnikaalult oli ta takse nimetatud asutused. tootmiseks kasutusel oleva hari- spordielu edendajale. Stipen- suurem kui meie esimene laps. • Kinnitati Viljandi Vallavoli- tava maa ja loodusliku rohumaa dium antakse üle Eesti Vabariigi Põnnid saavad omavahel hästi läbi, kogu alatiste komisjonide koos- maamaksumääraks kehtestati aastapäevale pühendatud pidu- nad jagavad üksteisega oma mängu- seisud ning valiti haridus- ja 2% maa maksustamishinnast likul üritusel. asju; kui on vaja, astuvad üksteise eest noorsootöökomisjoni ning ko- aastas. Määrus jõustub alates 1. • MTÜ Tarvastu Motoklubi välja. Meie lastel on palju sõpru. danikeühenduste ja külaarengu jaanuarist 2018. arendab Raassilla moto- ja va- Meie perel on targad ja töökad komisjoni esimehed ja aseesime- • Tunnistati kehtetuks baajakeskust ning Viljandi vald emad, isad, vanaemad ja vanaisad, kes Kaupo Kase hed. 28.09.2016 määrus nr 123 “Vil- garanteerib projekti omaosaluse iga päev seisavad selle eest, et lapsed • Kinnitati Viljandi valla kuu- jandi valla õpilaste ja nende ju- tasumise 15% ulatuses aastatel kasvaksid õnnelikus peres. lumine kahte kohalikku LEA- hendajate tunnustamise kord“ 2019-2021. Tänan endiseid Kolga-Jaani valla, pisikese Viljandi valla ja Tarvastu valla juhte ja kõiki ametnikke, kes te olete siiani meie perede eest hoolt kandnud. Teie töö on olnud tähtis. Soovin, et 2018. aasta tuleks meie Viljandi valla perele edukas, Viljandi Vallavalitsuse istungitel detsembris et jätkuks lusti ja rõõmu, tööd ja leiba. • Määrati Viljandi Veekeskuse derile, kes saavutas rahvusvahe- • Tunnustati ja määrati hari- Ja kes teab, kui peres on juba kaks last, siis tihti on nii, et sünnib aktsiaseltsi nõukogu liikmeteks listel iluvõimlemisvõistlustel No- duspreemia Paistu kooli võist- ka kolmas. Ain Sibul ja Rein Anton. vembritähed I koha. Tunnustati ja konnale koosseisus Ranno Kirss, Palju lapsi meile! • Nimetati Viljandi valla osa- määrati hariduspreemia ka tema Karoline Volkov ja Elise Koppel Kaupo Kase, lusega mittetulundusühingu- treenerile Kersti Petersonile. ning nende juhendajale Triin Viljandi vallavolikogu esimees tesse Viljandi valla liikmeõigusi • Tunnustati ja määrati haridus- Vaiksoole II koha eest maakond- teostama volitatud isikud. preemia Viljandi valla tublidele likul infootsivõistlusel “Raama- • Tunnustati väljapaistvate sportlastele Rainer Õnnele, Mart- tutes peitub tarkus“. sportlike saavutuste eest Joonas tin Vendelinile, Martin Braunile, • Toetati MTÜ Klubi Interlan, Olmejäätmete veo hind Toomi, Leo Muistet, Erli Mat´i. Kevin Hundile, Carl-Alex Kukele, kes korraldas sündmuse “Võrgu- Tunnustati ja määrati haridus- Karl Kasele ja nende treeneritele pidu interLAN vol 7“. Viljandi vallas muutub preemia Carmen Victoria Ven- Marko Koksile ja Viljar Kannelile. lates 1. jaanuarist 2018 loetakse lõppenuks 2016. aastal Põhjalikum info Viljandi valla koduleheküljel, alajaotuses dokumentide register: Viljandi Vallavalitsuse ja AS-i Eesti Keskkonnateenused http://www.viljandivald.ee/dokumendiregister Avahel sõlmitud leping. See tähendab, et jäätmevedu küll jätkub, aga teenuse osutami- sel kehtivad vabaturureeglid ehk jäätmete äraveo teenust võivad osutada kõik jäätmeluba omavad ettevõtted. Hinnakiri, mille alu- sel teenust osutatakse, ei kuulu kooskõlastamisele Viljandi Val- lavalitsusega, vaid teenuse hind lepitakse kokku jäätmevaldaja ja jäätmeveoteenust osutava ettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 4. detsembril 2017 edastas AS Eesti Keskkonnateenused Vil- jandi valla elanikele teate Viljandi vallas korraldatud jäätmeveo
Load more

Recommended publications
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Lisa 1 Kasutusse Jäävad Ühissõidukipeatuste Kohanimed Ja
    Lisa 1 Viljandi Vallavalitsuse …….......
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) .
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]