Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 3 Publications of the Department of General Linguistics 3 University of Tartu TähendusepiiOdja Catcher of the Meaning Tartu 2002 Tähendusepüüdja Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 3 Publications of the Department of General Linguistics 3 University of Tartu Tähendusepüüdja Catcher of the Meaning Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 Festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday Toimetajad I Edited by Renate Pajusalu & Tiit Hennoste Tartu 2002 Saateks See raamat koosneb artiklitest, mille on professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 2 2 . jaanuaril 2 0 0 2 kirjutanud tema sõbrad, kolleegid ja õpilased. Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Haldur õimu elust ja tööst on täpsem ülevaade antud esimeses artiklis. Kogumiku artiklite laialdane temaatika, mis eelkõige (aga mitte ainult) seostub tähendusega nii arvutilingvistikas kui keeleteaduse traditsioonilise­ mates valdkondades, näitab kaudselt ka juubilari kahte olulisemat omadust: mitmekesiseid teaduslikke huvisid ja avatust uutele teoo­ riatele. Toimetajad To the reader The volume consists of papers by friends and colleagues of Professor Haldur Õim to celebrate his 60th birthday on January 22, 2002. The first paper (in Estonian) deals more thoroughly with Haldur Öim's life and work — inter alia - professor of general linguistics at the University of Tartu. The wide spectrum of linguistic studies (both computational and non-computational), as covered by this volume, reflects Haidur Öim's manifold interests and openness to new theories. Editors Sisukord / Contents Tabula gra tu la to ria ................................................................................. 9 Teadusele pühendunud ........................................................................ 13 Mare Koit Language & time ................................................................................... 17 Jens Allwood Modellierung der Etymologien - von der Suche nach Ur-Sinn zu etymologischen D atenbasen..................................28 Istvän Bätori To a possible GIS based multimodal question answering system . 42 M. V. Boldasov, S. A. Sharojf, E.G. Sokolova, V. A. Zhigalov UPwards bound in Cora: Cora metaphors for U P ........................... 6 6 Eugene H. Casad Когнитивные сценарии диалогических событий ....................... 95 Светлана Дикарева The dialogue engineering life-cycle.................................................103 Laila Dybkjcer and Niels Ole Bernsen Vaja on veel üht eesti keele grammatikat........................................ 126 Mati Erelt, Tiit Hennoste Puheentutkimus ja keskustelunanalyysi Suomessa....................... 132 Auli Hakulinen Eesti dialoogikorpuse loomise probleemid ....................................143 Tiit Hennoste, Mare Koit, Maret Kullasaar, Andriela Rääbis, Evely Vutt Suuline kõne ja morfoloogiaanalüsaator ........................................ 161 Tiit Hennoste, Liina Lindström, Olga Gerassimenko, Airi Jansons, Andriela Rääbis, Krista Strandson, Piret Toomet, Riina Vellerind Püsiühendite leidmine teksti abil .....................................................172 Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek Semyhe tulemusi: kas tasub naise pärast WordNet ümber teha? . 185 Neeme Kahusk, Kaarel Kaljurand Is there an upper limit to right-branching embedding of clau se s?.......................................196 Fred Karlsson Uudiste süntaks .................................................................................... 200 Reet Kasik Semanttinen ty h jiö ................................................................................219 Mauno Koski Kas elu on konteiner? ......................................................................... 231 Arvo Krikmann Personaalsufiksite alguskomponent (*)-n-uurali keeltes...............254 Ago Künnap Kõnelejа-spetsiifiliste tunnuste otsingul...........................................266 Einar Meister Emergent nature of morphological paradigms: Plural inflection in Swedish and F in n ish .........................................285 Sinikka Niemi, Jussi Niemi Kas tesaurus ja tekstid lähevad kasutuses k o kku?..........................297 Heili Orav, Kadri Vider Keelemudel.............................................................................................304 Silvi Tenjes Eesti keele põhisõnavara operaatoritest. Katseid verbide ja kaassõnadega ......................................................312 Ann Veismann, Ilona Tragel, Renate Pajusalu Expressive synonyms: Some implications for bilingual lexicography................................ 329 Enn Veldi Politeness debate continued - notes on some key controversial issues in Brown and Levinson’s th e o ry ...........................................340 Krista Vogelberg Using the web as corpus for linguistic research..............................355 Martin Volk Haldur Õimu tööde bibliograafia ......................................................370 Koostanud Urve Talvik Tabula gratulatoria Ajakiri Akadeemia Ajakiri Keel ja Kirjandus Jens Allwood Angelina Tshaikovskaja Istvän Bätori Niels Ole Bernsen M. V. Boldasov Eugene H. Casad Svetlana Dikareva Laila Dybkjaer Eesti keele instituudi leksikograafiasektor Eesti keele instituut Eesti Teaduste Akadeemia Tiiu ja Mati Erelt Turid Farbregd Olga Gerassimenko Külli Habicht Auli Hakulinen Helsingin yliopiston suomalais-ugrilainen laitos Tiit Hennoste Annika Hussar Airi Jansons Heiki-Jaan Kaalep Neeme Kahusk Kaarel Kaljurand Marja Kallasmaa Fred Karlsson Reet Kasik Krista Kerge Valve-Liivi Kingisepp Birute Klaas Mare Koit Arvo Krikmann Maret Kullasaar Kaja Kährik Matti Leiwo ja Jyväskylän yliopiston suomen kielen laitos Liina Lindström 2 Maia Madisso Einar Meister Helle Metslang Meelis Mihkla Kadri Muischnek Sinikka ja Jussi Niemi Ellen Niit Heili Orav Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen ja logopedian laitos Hille Pajupuu Renate ja Karl Pajusalu Külvi Pruuli Peeter Päll Tiit Roosmaa Kristiina ja Jaan Ross Andriela Rääbis Mare Sepp ja Jüri Valge S.A.Sharoff E.G. Sokolova Krista Strandson Seppo Suhonen Helena Sulkala Margit ja Urmas Sutrop V.A. Zhigalov Kaja Tael Tallinna pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakond Tallinna pedagoogikaülikooli idamaade keskus Tallinna pedagoogikaülikooli idamaade õppetool Jüri Talvet ja Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond Tamperen yliopiston kieli-ja käännöstieteen laitos Tartu ülikooli eesti keele õppetool Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetool Tartu ülikooli eesti kirjanduse ning teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetoolid Tartu ülikooli filosoofiateaduskond Tartu ülikooli keelekeskus Tartu ülikooli keeletehnoloogia õppetool Tartu ülikooli kognitiivse lingvistika seminar Tartu ülikooli vene keele õppetool Urve Talvik Silvi Tenjes Piret Toomet Ilona Tragel Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitos Ene Vainik Silvi Vare Ann Veismann Enn Veidi Riina Vellerind Anna Verschik Kadri Vider Jüri Viikberg Ülle Viks Krista Vogelberg Martin Volk Evely Vutt Erling Wande Kalevi Wiik Eberhard Winkler Jaan Õispuu Teadusele pühendunud Tutvusin Haldur Õimuga 1965. aastal, kui Huno Rätsepa eestvõttel alustas Tartu Ülikoolis tollase eesti keele kateedri juures tegevust seminar, kus hakati käsitlema uudseid meetodeid keeleteaduses, ees­ kätt Chomsky generatiivseid grammatikaid. Hiljem sai selle semi- narirühma nimeks generatiivse grammatika grupp. Rühmas osales nii lingvistika- kui ka matemaatikaõppejõude ja -üliõpilasi. Haldur Õim õppis siis individuaalprogrammi alusel strukturaalset ja matemaatilist lingvistikat. Mäletan seminaridest tema sagedasi, hästi põhjendatud sõnavõtte ja vaikset häält. Pikast tutvusest hoolimata ei ole ma kuigivõrd pädev asjakoha­ selt hindama Haldur Õimu kogu mahukat tegevust ja tema teaduslik­ ku panust. Alljärgnev on eeskätt minu subjektiivne nägemus sellest mitmetahulisest Õpetamis- ja uurimistööst. Haldur Õim sündis 22. jaanuaril 1942 Valgamaal Helme vallas. Käis Madi algkoolis, Tõrva keskkoolis ja astus 1960 Taitu Riiklikku Üli­ kooli õppima eesti filoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1965. aastal ja jät­ kas samas õpinguid aspirantuuris 1966-1969. Kandidaadiväitekiri “Isiku mõistega seotud sõnarühmade struktuur eesti keeles” valmis tähtajaks (mis ei olnud tavaline tollal ega ole seda ka praegu) ning selle eduka kaitsmise järel omistati H. Õimule 1970. aastal filoloo- giakandidaadi teaduslik kraad. Pärast aspirantuuri lõpetamist asus Haldur Õim vanemteadurina tööle TRÜ kriminoloogia laboratooriumis, kus oli keeleeksperdiks eesti- ja venekeelsetest juriidilistest dokumentidest info otsimise süsteemi JUR1PS väljatöötamisel ja arvutil juurutamisel. 1977. aastal alustas ta tööd eesti keele kateedris, algul vanem­ õpetajana, 1983. aastast aga dotsendina. 1983. aastal kaitses Haldur Õim filoloogiadoktori väitekirja se­ mantikast ja keele mõistmise teooriast ning 1985. aastal omistati talle professori kutse. Praegu on ta Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonnas üldkeeleteaduse professor ja 1994. aastast ka Eesti Tea­ duste Akadeemia liige. Lisaks on Haldur Õim töötanud pikemalt ka välismaal: 1975- 1976 Zürichi ülikoolis järeldoktorina, 1981-1984 Helsingi ülikooli 14 Teadusele pühendunud eesti keele lektorina. 1991-1992 oli ta külalisprofessor Saksamaal Koblenz-Landau ülikoolis. Professor Õim on avaldanud ligi 200 teaduspublikatsiooni. Esi­ mese artikli avaldas ta juba üliõpilasena, 1964. aastal, ja selle peal­ kiri sobib sümboliks: Keeleteadus