DOCSLIB.ORG

Seakasvatuse Olukord Ja Järelevalve Tulemused Viljandi Maakonnas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Seakasvatuse Olukord Ja Järelevalve Tulemused Viljandi Maakonnas SEAKASVATUSE OLUKORD JA JÄRELEVALVE TULEMUSED VILJANDI MAAKONNAS 31. mai 2016 Viljandi Kronoloogia I • Esmakordselt diagnoositi SAK Eestis 2014.a 8.septembril surnuna leitud metsseal Valgamaal Hummuli vallas Uurimisteatel: SAK PCR meetodil positiivne; antikehade määramine immuunoperoksüdaas-testiga (IPT) positiivne; viiruse genotüpiseerimine – proovis tuvastatud SAK viiruse genotüüp II 2 Kronoloogia II • 9.09.14 – SAKile positiivne uurimisteade VTList. Proov võeti Tarvastu vallast Roosilla külast 7.09.14. (Vambola JP 2a lõpnud kult) organid PCR positiivne; seerum ELISA meetodiga kahtlane • 10.09.14 – SAKi ametliku diagnoosi panek ja selle kinnitamine VTA peadirektori poolt 22.09.14 - EURL hinnangul on SAK tekitaja esinemine uuritavas materjalis kinnitatud (organitest isoleeriti SAK viirus;organitest ja verest tuvastatud SAK viirus kuulub genotüüpi II ning on 100% homoloogne 2014.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola mets- ning kodusigade seas haiguspuhanguid põhjustanud SAK viirusega, samuti 2013.a Valgevenes isoleeritud SAK viirusega) 3 Hukkunud metssea leiukoht 4 Seakasvatusettevõtted taudistunud alal 5 6 September 2014 Taudistunud alale jääb 3 suurt seakasvatusettevõtet, milles on kokku 12 800 siga 2014. a septembris diagnoositakse metssigadel SAK veel ka Ida-Virumaal (Lüganuse) ja Valgamaal (Õru); Septembri lõpuks oli Eestis 4 taudistunud ala. 7 SAK kaart 2014 lõpuks 8 Kitsendused taudistunud alal Kõiki surnult leitud või kütitud metssigu tuleb uurida laboratoorselt SAK’ile. Kütitud ja surnult leitud sigu või nende kehaosi ei tohi tuua sigala territooriumile. Sigade küttimisel osalenud isikutel on keelatud siseneda loomakasvatusettevõttesse ja kokkupuude sigadega 48 tundi. 9 2 2015.aasta loom - metssiga 2 Miks meil neid juhte nii palju on? • Missioonitundega jahimehed • Teadlikud põllupidajad, elanikud • Head söödaalad metssigadele • Naabrivalve 11 Mida oleme ette võtnud? • Vahendite jagamine volitatud veterinaar- arstidele ja jahimeestele (desoaine, kummikindad) • Informatsiooni ja iganädalaste kokkuvõtete jagamine • Arutelud jahimeeste ja teiste amet- kondadega 12 Farmi asendiplaan 13 Farmi struktuur 14 Probleemne loomapidaja • Sigade seespidamise nõue SAKi korral on mõttetu • VTA ametnikud antud juhul raiskavad maksumaksja raha • Sunniraha hoiatus 2x400€ • Asendustäitmise hoiatus – viib sead sisetingimustesse, tapab sead või hukkab sead 31. oktoobriks. 15 Tootmissüsteem • Suurtootmine • Eramajapidamine oma tarbeks 16 Välipidamise keeld 17 SAK tsoonid 11.10.2014 ja 29.03.2016 18 SAK puhangud (18) 19 Kitsendused ja abinõud SAK riskipiirkondades • Oma tarbeks tapmine SAK riskipiirkondades lubatud ainult veterinaarjärelevalve all; • Tegevused vastavalt EK rakendusotsusele nr 2014/709; • Kohustus teavitada kütitud või surnuna leitud metsseast. 20 EK rakendusotsus nr 2014/709 • Otsuse lisa I osas (I tsoon ehk puhvertsoon)- liikmesriikide piirkonnad kus haigust ei ole diagnoositud, kuid nad piirnevad aladega, kus haigus on diagnoositud kas kodu- või metssigadel; • Otsuse lisa II osas (II tsoon) - piirkonnad, kus taud on diagnoositud ainult metssigadel; • Otsuse lisa III osas (III tsoon) - taud on diagnoositud kodusigadel. 21 Kahtlus ? • 1. märk, kui söödavõtt langeb, isutus • Epidemioloogiline seotus – taudistunud või kitsendustega alade lähedus • 1 või mitu sümptomit • Haigestunud või surnud loom • Haigestumised farmis 22 Elust enesest 23 VILJANDIMAA SUUREMAD SEAFARMID 2014 2014 Jrk nr Seafarm Ehitise nr Vald Sigade arv 1 Kivisalu Capital OÜ EE1440 Abja 2050 87 549 siga 6 omavalitsuses 2 Biogreen OÜ EE4241 Abja 908 neist 58 tuhat Rakvere farmid, 3 Tempo Põllumajandus OÜ EE4329 Abja 0 Savikoti sigalas ligi 9000 4 Tõnismatsi OÜ EE13337 Karksi 100 Teistes suuremates sigalates 29 275 5 Tässi talu EE497 Kolga-Jaani 242 6 Ene Jõemaa Leie sigala EE785 Kolga-Jaani 125 7 Saimre Seakasvatuse OÜ Aidu farm EE1460 Viljandi 4305 8 OÜ Old Farmer EE1433 Viljandi 8951 9 OTMK sigala EE51648 Suure-Jaani 0 10 Saimre Seakasvatuse OÜ Nurme farm EE1471 Tarvastu 6280 11 Saimre Seakasvatuse OÜ Piiskopi farm EE638 Tarvastu 1254 12 OÜ Nukike EE1416 Tarvastu 2336 13 AS EKSEKO Vooru farm EE500 Tarvastu 2255 14 AS EKSEKO EE1470 Viljandi 58274 15 Ene Jõemaa Paugu sigala EE1499 Viljandi 322 16 Leemeti talu EE4363 Viljandi 82 17 AS EKSEKO Kuudeküla farm EE2119 Viljandi 65 24 25 farmis 26 farmis 27 Taudikahju • Hukatud loomad • Hävitatud sööt • Emotsionaalne rusutus • VTA kulud: Gaas Transport Tööjõud Desoaine Kaitseriided Utiliseerimine Tehnika rent Matmispaiga seire 28 Kriitilised tegurid taudikoldes 2015 • Aeg • Gaasitarnija suutlikkus • AS Vireen võimekus • Matmine • Tööjõud • Kommunikatsioon 29 Tegutsevate farmide arv valdades 2016 Abja vald EE1440 2980 nuumik • Viljandimaa 11 5 kasv/ 5404 EE4241 1780 nuumik EE4329 620 nuumik EE1126 19 omavalitsusest (k.a EE1213 5 Kolga- EE497 352 Viljandi ja Mõisaküla Jaani EE786 206 2 kasv/ 558 linnad) 5 asuvad Suure- EE24008 4 Jaani EE27357 2 seafarmid: 2 kasv/ 6 Tarvastu vald EE1471 5162 6 kasv/8206 EE638 1654 • Abja vald 5 EE500 1383 EE24413 3 • Kolga-Jaani vald 2 EE10469 2 EE17087 2 Viljandi vald EE1470 51992 • Suure-Jaani vald 2 6 kasv/66181 EE1433 9844 EE1460 4169 • Tarvastu vald 6 EE4363 118 EE2119 58 EE578 0 • Viljandi vald 6 5 valda 21 farmi 80353 30 Viljandimaa seafarmid • 1- 10 siga 6 farmi • 11-100 siga 2 farmi • 101- 1000 siga 4 farmi • 1001- 2000 siga 3 farmi • 2001- 6000 siga 3 farmi • 9800 siga 1 farm • 51 990 siga 1 farm 31 Tegevused • Inspekteerimine- minimaalselt 2x aastas EK otsuse lisas loetletud piirkondades (taudistunud aladel 12x aastas); • Laboruurimine- kõik kahtlased haigestumised (palavik), suurenenud surevus ja kodus tapmisel, kui tekib kahtlus. • BO miinimumnõuetele mittevastavate loomakasvatusettevõtete tegevuse lõpetamine. 32 33 Kokkuvõtteks • SAK on metssigade populatsioonis jätkuvalt olemas; • Haigustekitaja on väliskeskkonna tingimuste suhtes väga vastupidav; • Kliiniline pilt võib puududa; • Kahtlaseks tuleb pidada kõiki sigade äkksurmasid, palaviku või ebamääraste sümptomitega haigestumisi. 34 Tänan kuulamast! 35 .
Load more

Recommended publications
  • Aastaaruanne 2016
    Aastaaruanne 2016 Criminal justice across borders Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France Finland Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark Estonia France
    [Show full text]
  • VÄIKE-MAARJA VALLA Infolehtinfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 Krooni
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 Hind 3 krooni Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni Täna lehes: kodu” konkursi võitjad · Kauni Kodu konkurss lk 1 Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla küla · Vallavolikogus arutatu lk 2 Perekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevik · Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3 Perekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevik · Kodanikualgatus OÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik “Teeme ära 2008” lk 4 · Nõustamisinfo lk 4 Tunnustuse pälvisid: · VMPSi veerg lk 5 Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri küla · PRIA:külade investeeringu- Perekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla küla toetus lk 5 Aili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla küla · Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16 Reet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, Avanduse küla · Kooliteated lk 8, 9, 13 Kortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik · Turismiinfo lk 11 · Sporditeated lk 14, 15 Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval · Noppeid ajaloost lk 17-19 12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis. · Kirikuteated lk 19 Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus kutsuvad kõiki kolmapäeval, 12. detsembril Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusega Väike-Maarja õppekeskusesse ja täis lilleilu valla 16. aastapäevale. •Kell 15.00 sööklas PÄRASTLÕUNAKOHV. Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid. •Kell 17.00 saalis AASTAPÄEVAAKTUS. Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhind ja Kauni Kodu konkursi auhinnad. Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras 2 Väike-Maarja valla Infoleht VALLAVOLIKOGUS 31. oktoobril 2007. a. vallas Kärsa külas asuva vabale 8) nõustuda Väike-Maarja Maarja valla omandina. põllumajandusmaale nr P-26 vallas Imukvere külas asuva 3.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]
  • T1B2)(T1B2) Järglasedjärglased Heimtaliheimtali Hkhk
    TrakeeniTrakeeni PampaPampa perekonnaperekonna (T1B2)(T1B2) järglasedjärglased HeimtaliHeimtali HkHk Printsess (1955; tütretütar) EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Perlafee (2003; 4. põlvkond) Minoora (2004; 4. põlvkond) Pretendent (1990; poeg) 1010 4/20074/2007 Prohvet (1995; pojapoeg) Fotod P. Puna Fotod P. Eesti Maaülikoolis vahetus juhtkond 2007.2007. aastaaasta põllumeespõllumees onon seakasvatajaseakasvataja ErmoErmo SeppSepp Laureaat peab tänukõne Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos nominentidega Eesti populaarsem põllumees Ülo Pullisaar Korduvalt on olnud rektori Teist korda valiti rektoriks Prof Alar Karis (loomaarst) kohusetäitja ametis Mait Klaassen (loomaarst) lahkus Tartu Ülikooli rektoriks prof Hardi Tullus Teist korda konkureerisid Aivar Alviste Uues rektoraadis alates 1. jaanuar 2008 alustavad: ja Sirje Hansen teadusprorektorina prof Anne Luik õppeprorektorina dots Jüri Lehtsaar Olustvere TMK õpetaja Riho Kala Retsensendid Martin Lensment (paremalt) ja dr Enn Tarvel peatasid ”Eesti põllumajandus XX sajandil. Aastad 1940-1990)” väljaandmise Fotod: R. Mets Fotod: Fotod: O. Saveli Fotod: ETLL TÕULOOMAKASVATUS EABA EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT· EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT NR. 4 DETSEMBER 2007 Kümme aastat Tõuloomakasvatust SISUKORD Neli aastat (1994–1997) andsime välja mõnelehekülje- Loomakasvatus list kahe värviga infolehte Tõuinfo, kus vahendati vajalik- 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2007. a 9 kuuga ku infot aretusühingute ja loomakasvatajate vahel. Tollal polnud trükitehnika areng veel hinnaliselt kättesaadav. Veised Aga koos arenguga käis kaasas ka hindade tasakaalustu- 4 T. Bulitko. Holsteini pullide ja suguselekteeritud sper- mine ning 1997. a otsustasid Eesti Tõuloomakasvatuse ma kasutamisvõimalused 2008. aastal Liidu liikmed asutada ajakiri Tõuloomakasvatus, mille 7 T. Bulitko. Eesti oli edukas tõuloomaturul väljaandmisse kaasati tollane EPMÜ loomakasvatusinsti- 8 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretajad kohtusid Taanis tuut. Alates 1998.
    [Show full text]
  • 2007 Aastaraamat
    Y E A R B O O K 1 SISUKORD SUMMARY 2 Jõudu targaks rahajagamiseks! Wisdom to the EIC in the distribution of money! 4 Rahulik kasv ja uuendusmeelne areng Steady growth and innovative development 6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment 8 Täiustuv organisatsioon ja tihenev koostöö Improving organisation and strengthening cooperation 10 KIK aastal 2007 EIC in 2007 12 Keskkonnaprogrammi kaudu jagati raha ja koolitati taotlejaid Environmental programme was used to distribute funding and train applicants 14 Keskkonnakorralduse programm Environmental management programme 18 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme 22 Veemajanduse programm Water management programme 26 Jäätmekäitluse programm Waste management programme 30 Looduskaitse programm Nature conservation programme 34 Metsanduse programm Forestry programme 38 Kalanduse programm Fishery programme 42 Maakondlik programm Regional programme 46 Euroopa Liidu struktuurifondid The EU structural funds 50 Puhas vesi oma kraanist Clean water from one’s own tap 52 Kamari paisjärve tervendamine jõudis lõpule Rehabilitation of Kamari reservoir has been completed 54 Paindlikud laenud keskkonna arendamiseks Flexible loans for the improvement of environmental conditions 56 Finantsaruanded Financial reports 2 JÕUDU TARGAKS RAHAJAGAMISEKS! WISDOM TO THE EIC IN THE DISTRIBUTION OF MONEY! Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga tõeli- ne arusaam selle ülisuurest tähtsusest tuli pisut hiljem. Nüüd kasutan KIKi tegevuse tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIKi kaudu rahastatud projek- tidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka loomadele. On ju projektiraha toel edendatud loodus- ja keskkonnahoidu, kõrval- datud keskkonnakahjusid, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsan- duse ja kalanduse arengut, arendatud meie kõigi keskkonnateadlikkust.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kolga-Jaani Rahvamaja Avati Vägeva Peoga 30
    Nr 11 (35) • November 2020 Ansambel Trad. Attack! pani Kolga-Jaani rahva rõkkama. Fotod: Karen Akopjan Kolga-Jaani rahvamaja avati vägeva peoga 30. oktoobri õhtul avati suu- on oma toimetamistega praegu rejoonelise peoga Kolga-Jaani väga eredalt pildis. Võib isegi Villem Reimani nimeline rah- öelda, et Kolga-Jaani on viimasel vamaja. Rahvale esines ka an- ajal oma kultuuritegevuse poo- sambel Trad. Attack!. lest uhkem kui Viljandi,” märkis Ajaloolise rahvamaja, mille va- vallavavanem. nem osa ehitati kirikuõpetaja ja Annika Jones lubas hoida rah- Eesti rahvusliku liikumise ühe vamaja lippu kõrgel. „Luban, et juhi Villem Reimani eestvõttel sündmused saavad järjest roh- juba 1902. aastal, müüs Viljandi kem hoogu juurde ja järjest põ- vallale Hovard Nurme. Nurme nevamaid asju hakkab siin toi- ostis lagunenud maja 2005. aas- muma. Aga kõige enam tahan tal ja renoveeris selle aastatel ma, et siia majja tuleb taas kord 2006–2007. elu sisse, tekib huvitegevus, siin “Võtsid selle suure rolli en- hakatakse koos käima. Olen dale, nagu omal ajal ka Villem väga õnnelik selle võimaluse Reiman, kes leidis, et ühte sel- üle ja et minu ümber on selline list hoonet on kohalikule kogu- mõnus kogukond,” rääkis Jones. konnale vaja,” tänas avamisel Rahvamaja avamispeol anti Hovard Nurmet Viljandi valla- üle ka autasud Kolga-Jaani bus- vanem Alar Karu. siootepaviljoni ideekonkursi “Arvan, et see maja saab uue võitnud Tallinna Tehnikakõrg- elamise. Siia tuleb raamatu- kooli arhitektuuritudengitele ja kogu ja kui rahvas soovib, ka tänati kohalikke, kes andsid olu- muuseum,” lisas Karu ja andis lise panuse maal elamise päeva rahvamaja lipu üle Kolga-Jaani korraldamisse. kultuuritöötajale Annika Jone- Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones, Viljandi vallavanem Alar Karu, volikogu esimees Kaupo Kase ja rahvamaja sile, kes juhib kohalikku kultuu- Made Laas, endine omanik Hovard Nurme.
    [Show full text]