EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded 86 Teosed, dokumendid, sarjad, saated 87 Ajaloosündmused 88 Autasud 89 Üritused 89 Taimesordid 90 Kaubad 91 Sõidukid 92 Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega 92 Algustäheortograafia kokkuvõte 93 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 94 Kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted 94 Nimisõna + nimisõna 95 Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna 98 Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 100 Käänd- või määrsõna + omadussõna 101 Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 103 Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 104 Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine 107 LÜHENDAMINE 112 Lühendite kasutamine 112 Lühendusviisid 113 Punkt ja sidekriips lühendeis 114 Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine 115 Lühendite lugemine 116 Lühendite käänamine ja lühenditest tuletamine 117 Võõrkeelsed lühendid 117 Tähtsümbolid 118 Isikunimede lühendamine 118 Üldkasutatavaid lühendeid 119 NUMBRITE KIRJUTAMINE 122 Kas numbrite või sõnadega? 122 Tühiku jätmine 123 Arvude paigutamine tekstis 124 Põhi- ja järgarvude kirjutamine 124 Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul 126 Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul 127 Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga 128 Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine 129 Jaotiste nummerdamine 130 7 SISUKORD KIRJAVAHEMÄRGID 132 Punkt 132 Koma 133 Koolon 135 Semikoolon 135 Sidekriips 136 Mõttekriips 140 Küsimärk 142 Hüüumärk 142 Jutumärgid 143 Ülakoma 144 Ümarsulud 145 Nurksulud 146 Kaldkriips 146 Mõttepunktid 147 Katkestuspunktid ja -jooned 147 Muid märke 148 Kirjandust ortograafia kohta 149 VORMIMOODUSTUS 151 SÕNALIIGID 151 Tegusõnad 155 Nimisõnad 158 Omadussõnad 159 Arvsõnad 161 Määrsõnad 162 Asesõnad 164 Asemäärsõnad 168 Abimäärsõnad 169 Kaassõnad 170 Sidesõnad 174 Rõhumäärsõnad 175 Hüüdsõnad 175 VORMIMOODUSTUSE PÕHIMÕISTED 178 Mida uurib vormimoodustus: morfeem ja formatiiv 178 Kuidas moodustatakse sõnavorme 179 Algvorm 180 Muuttüübid ja erandid 181 Põhivormid ja analoogiavormid 182 TÜVEVAHELDUSED 184 Astmevaheldus 185 Missugused sõnad on astmevahelduslikud 186 Astmemuutus 188 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 8 Astmevaheldusmallid 192 Lõpuvaheldus 196 Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud 198 Lõpumuutus 199 Lõpuvaheldusmallid 203 MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 207 Käändsõna 208 Kääne 209 Nimetav kääne 211 Omastav kääne 212 Osastav kääne 213 Sisseütlev kääne 215 Seesütlev kääne 217 Seestütlev kääne 218 Alaleütlev kääne 219 Alalütlev kääne 220 Alaltütlev kääne 220 Saav kääne 221 Rajav kääne 221 Olev kääne 222 Ilmaütlev kääne 222 Kaasaütlev kääne 223 Arv 224 Ainsus 225 Mitmus 225 de-mitmus 226 Vokaalmitmus 227 Pöördsõna 230 Infiniitsed vormid 231 da-tegevusnimi 232 vat-tegevusnimi 233 ma-tegevusnimi 233 Kesksõnad 235 Oleviku kesksõna 236 Mineviku kesksõna 236 des-vorm 237 Pööre 238 Tegumood 240 Isikuline tegumood 240 Umbisikuline tegumood 240 Aeg 242 Olevik 243 Lihtminevik 243 Täisminevik 245 9 SISUKORD Enneminevik 245 Üldminevik 246 Kõneviis 246 Kindel kõneviis 247 Tingiv kõneviis 247 Käskiv kõneviis 248 Kaudne kõneviis 248 Möönev kõneviis 248 Kõneliik 249 Jaatav kõneliik 249 Eitav kõneliik 250 Võrdlussõna 251 Algvõrre 251 Keskvõrre 251 Ülivõrre 252 VORMIPARADIGMA 254 Käändsõna paradigma 254 Pöördsõna paradigma 255 Võrdlussõna paradigma 259 Formatiivivariandid 260 Käändsõna formatiivivariandid 260 Pöördsõna formatiivivariandid 261 Vormidevahelised analoogiaseosed 262 Analoogiaseosed käändsõna paradigmas 262 Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas 264 MUUTTÜÜBID 266 Käändkonnad 270 I käändkond 271 II käändkond 273 III käändkond 276 IV käändkond 277 V käändkond 281 VI käändkond 284 VII käändkond 292 Reeglipäratud asesõnad 296 Liitarvsõnade käänamisest 300 Nimede käänamisest 301 Pöördkonnad 307 I pöördkond 308 II pöördkond 310 III pöördkond 314 IV pöördkond 321 Kirjandust vormimoodustuse kohta 322 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 10 SÕNAMOODUSTUS 325 Sissejuhatus 325 Sõnamoodustuse mõiste 325 Sõnamoodustusviisid 325 Grammatiline ja leksikaalne tuletus 327 Liitsõnamoodustuse põhijooni 328 Sõnamoodustusega kaasnevaid häälikulisi muutusi 329 Sõnamoodustuse kirjelduse osad 330 VERBIMOODUSTUS 331 Verbiliited 331 Kausatiivi- ja faktitiiviliited 332 Refleksiivi- ja translatiiviliited 333 Momentaaniliited 335 Frekventatiiviliited 336 Otsetuletus 338 Võõrtüveliste verbide tuletusest 339 Liitverbid 340 NIMISÕNAMOODUSTUS 341 Nimisõnaliited 341 Tegevusliited 341 Isiku- ja asjaliited 345 Kogu või ala väljendavad liited 352 Vähendusliited 354 Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi 355 Eesliited 356 Liitnimisõnad 357 Põimliitnimisõnad 357 Omadussõna + nimisõna 357 Nimisõna + nimisõna 358 Verb + nimisõna 360 Muutumatu sõna + nimisõna 361 Rindliitnimisõnad 361 OMADUSSÕNAMOODUSTUS 363 Omadussõnaliited 363 Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid 368 Eesliited 368 Liitomadussõnad 369 Põimliitomadussõnad 369 Nimisõna + omadussõna 369 Omadussõna + omadussõna 370 Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna 370 Rindliitomadussõnad 371 MÄÄRSÕNAMOODUSTUS 372 Määrsõnaliited 372 11 SISUKORD Liitmäärsõnad 375 Võõrsõnades kasutatud võõrliiteid 377 Kirjandust sõnamoodustuse kohta 379 SÜNTAKS 381 Sissejuhatus 381 Lauseõpetus ja lause 381 Lause moodustajad 382 Moodustajate alistus 383 Moodustajate rinnastus 384 Süntaktilised üksused. Fraas ja fraasiliigid 385 Moodustajate semantilised funktsioonid 387 Moodustajate pragmaatilised funktsioonid 388 Lauseliikmed 389 Mittelauseliikmelised lauseelemendid 390 Lause põhitüübid 391 Lauseanalüüsist 392 LAUSE EHITUS 394 Öeldis 394 Pöördelised verbivormid 394 Perifrastilised verbivormid ja ahelverbid 394 Väljendverbid 395 Ühendverbid 396 Ühend- ja väljendverbide kasutusest 397 Öeldise grammatilised kategooriad 399 Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega 399 Isikuühildumine 399 Arvuühildumine 399 Öeldise arvuvorm, kui alus on mitmuse vormis, kuid sisult ainsuslik 400 Öeldise arvuvorm, kui alus on ainsuse vormis, kuid sisult mitmuslik 400 Tegumood 401 Impersonaal 401 Passiiv 403 Ollakse/oldi+tud-kesksõna 404 Aeg 405 Olevik 405 Minevik 405 Tulevik 407 saama-tulevik 408 mas-tarind 409 Kõneviis 410 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 12 Kaudsest ja möönvast kõneviisist 410 Kõneliik 411 Lauseeitus 412 Eitav verbivorm 412 Keeldkõne 413 Eitava lause omadusi 413 Lauseeituse erijuhtumeid 413 Partikkel ei lause algul 413 Asesõnad ja asemäärsõnad lauseeituse fookuses 414 Eitus rindtarindis 414 Eitus vastandavas rindtarindis 414 Eitus ühendavas rindtarindis 415 Ega pealause algul 415 Moodustajaeitusest 416 Sisu ja vormi mittevastavusi eituse ja jaatuse väljendamisel 417 Alus 418 Täis- ja osaalus 418 Aluseta laused 419 Sihitis 420 Täis- ja osasihitis 421 Täis- ja osasihitise valiku probleeme 422 Täissihitis omastavas või nimetavas käändes 423 Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis 423 Täissihitis käsklauses 425 Täissihitis aluse puudumise korral 425 Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised 426 Määrusega vahelduv sihitis 426 Öeldistäide 427 Täis- ja osaöeldistäide 247 Öeldistäite ühildumine alusega 428 Määrus 429 Määruse vahekord muude lauseliikmetega 430 Määruse õigekeelsus 431 Omamise väljendamine 431 Mõne kaassõna kasutusest 432 Koha väljendamine 433 Sise- või väliskohakääne 433 Kus- või kuhu-kääne 434 Kus- või kust-kääne 435 Vahend või koht 435 Aja väljendamine 436 Ajamääruse kääne 436 Muid ajaväljendeid 437 Sihitisekäändelised määrused 438 13 SISUKORD lt-määrsõnad 440 Olevas ja saavas käändes öeldistäitemäärus 440 Olevas ja saavas käändes öeldistäitemääruse arvuühildumine 442 Rektsioone, milles sageli eksitakse 443 Üldlaiend ja sidend 449 Üldlaiend 449 Sidend 450 Sidendite õigekeelsusest 451 Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi 452 Väitlause 452 Küsilause 452 Käsklause 454 Soovlause 455 Hüüdlause 455 Asendus 456 Lausesisene asendus 456 Enesekohane asendus 456 Vastastikune asendus 458 Lausetevaheline asendus 458 Väljajätt 459 Nimisõnafraasi moodustajate ellips 460 Lause moodustajate ellips 460 Verbieelse temaatilise moodustaja ellips 460 Verbi järel esinevate moodustajate ellips 461 Öeldisverbi ellips 461 Grammatiline ellips 462 Kordus 462 Rinnastus 463 Rinnastuse tähenduslikud liigid