Eesti Keele Käsiraamat

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Keele Käsiraamat EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded 86 Teosed, dokumendid, sarjad, saated 87 Ajaloosündmused 88 Autasud 89 Üritused 89 Taimesordid 90 Kaubad 91 Sõidukid 92 Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega 92 Algustäheortograafia kokkuvõte 93 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 94 Kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted 94 Nimisõna + nimisõna 95 Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna 98 Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 100 Käänd- või määrsõna + omadussõna 101 Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 103 Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 104 Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine 107 LÜHENDAMINE 112 Lühendite kasutamine 112 Lühendusviisid 113 Punkt ja sidekriips lühendeis 114 Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine 115 Lühendite lugemine 116 Lühendite käänamine ja lühenditest tuletamine 117 Võõrkeelsed lühendid 117 Tähtsümbolid 118 Isikunimede lühendamine 118 Üldkasutatavaid lühendeid 119 NUMBRITE KIRJUTAMINE 122 Kas numbrite või sõnadega? 122 Tühiku jätmine 123 Arvude paigutamine tekstis 124 Põhi- ja järgarvude kirjutamine 124 Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul 126 Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul 127 Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga 128 Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine 129 Jaotiste nummerdamine 130 7 SISUKORD KIRJAVAHEMÄRGID 132 Punkt 132 Koma 133 Koolon 135 Semikoolon 135 Sidekriips 136 Mõttekriips 140 Küsimärk 142 Hüüumärk 142 Jutumärgid 143 Ülakoma 144 Ümarsulud 145 Nurksulud 146 Kaldkriips 146 Mõttepunktid 147 Katkestuspunktid ja -jooned 147 Muid märke 148 Kirjandust ortograafia kohta 149 VORMIMOODUSTUS 151 SÕNALIIGID 151 Tegusõnad 155 Nimisõnad 158 Omadussõnad 159 Arvsõnad 161 Määrsõnad 162 Asesõnad 164 Asemäärsõnad 168 Abimäärsõnad 169 Kaassõnad 170 Sidesõnad 174 Rõhumäärsõnad 175 Hüüdsõnad 175 VORMIMOODUSTUSE PÕHIMÕISTED 178 Mida uurib vormimoodustus: morfeem ja formatiiv 178 Kuidas moodustatakse sõnavorme 179 Algvorm 180 Muuttüübid ja erandid 181 Põhivormid ja analoogiavormid 182 TÜVEVAHELDUSED 184 Astmevaheldus 185 Missugused sõnad on astmevahelduslikud 186 Astmemuutus 188 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 8 Astmevaheldusmallid 192 Lõpuvaheldus 196 Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud 198 Lõpumuutus 199 Lõpuvaheldusmallid 203 MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 207 Käändsõna 208 Kääne 209 Nimetav kääne 211 Omastav kääne 212 Osastav kääne 213 Sisseütlev kääne 215 Seesütlev kääne 217 Seestütlev kääne 218 Alaleütlev kääne 219 Alalütlev kääne 220 Alaltütlev kääne 220 Saav kääne 221 Rajav kääne 221 Olev kääne 222 Ilmaütlev kääne 222 Kaasaütlev kääne 223 Arv 224 Ainsus 225 Mitmus 225 de-mitmus 226 Vokaalmitmus 227 Pöördsõna 230 Infiniitsed vormid 231 da-tegevusnimi 232 vat-tegevusnimi 233 ma-tegevusnimi 233 Kesksõnad 235 Oleviku kesksõna 236 Mineviku kesksõna 236 des-vorm 237 Pööre 238 Tegumood 240 Isikuline tegumood 240 Umbisikuline tegumood 240 Aeg 242 Olevik 243 Lihtminevik 243 Täisminevik 245 9 SISUKORD Enneminevik 245 Üldminevik 246 Kõneviis 246 Kindel kõneviis 247 Tingiv kõneviis 247 Käskiv kõneviis 248 Kaudne kõneviis 248 Möönev kõneviis 248 Kõneliik 249 Jaatav kõneliik 249 Eitav kõneliik 250 Võrdlussõna 251 Algvõrre 251 Keskvõrre 251 Ülivõrre 252 VORMIPARADIGMA 254 Käändsõna paradigma 254 Pöördsõna paradigma 255 Võrdlussõna paradigma 259 Formatiivivariandid 260 Käändsõna formatiivivariandid 260 Pöördsõna formatiivivariandid 261 Vormidevahelised analoogiaseosed 262 Analoogiaseosed käändsõna paradigmas 262 Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas 264 MUUTTÜÜBID 266 Käändkonnad 270 I käändkond 271 II käändkond 273 III käändkond 276 IV käändkond 277 V käändkond 281 VI käändkond 284 VII käändkond 292 Reeglipäratud asesõnad 296 Liitarvsõnade käänamisest 300 Nimede käänamisest 301 Pöördkonnad 307 I pöördkond 308 II pöördkond 310 III pöördkond 314 IV pöördkond 321 Kirjandust vormimoodustuse kohta 322 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 10 SÕNAMOODUSTUS 325 Sissejuhatus 325 Sõnamoodustuse mõiste 325 Sõnamoodustusviisid 325 Grammatiline ja leksikaalne tuletus 327 Liitsõnamoodustuse põhijooni 328 Sõnamoodustusega kaasnevaid häälikulisi muutusi 329 Sõnamoodustuse kirjelduse osad 330 VERBIMOODUSTUS 331 Verbiliited 331 Kausatiivi- ja faktitiiviliited 332 Refleksiivi- ja translatiiviliited 333 Momentaaniliited 335 Frekventatiiviliited 336 Otsetuletus 338 Võõrtüveliste verbide tuletusest 339 Liitverbid 340 NIMISÕNAMOODUSTUS 341 Nimisõnaliited 341 Tegevusliited 341 Isiku- ja asjaliited 345 Kogu või ala väljendavad liited 352 Vähendusliited 354 Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi 355 Eesliited 356 Liitnimisõnad 357 Põimliitnimisõnad 357 Omadussõna + nimisõna 357 Nimisõna + nimisõna 358 Verb + nimisõna 360 Muutumatu sõna + nimisõna 361 Rindliitnimisõnad 361 OMADUSSÕNAMOODUSTUS 363 Omadussõnaliited 363 Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid 368 Eesliited 368 Liitomadussõnad 369 Põimliitomadussõnad 369 Nimisõna + omadussõna 369 Omadussõna + omadussõna 370 Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna 370 Rindliitomadussõnad 371 MÄÄRSÕNAMOODUSTUS 372 Määrsõnaliited 372 11 SISUKORD Liitmäärsõnad 375 Võõrsõnades kasutatud võõrliiteid 377 Kirjandust sõnamoodustuse kohta 379 SÜNTAKS 381 Sissejuhatus 381 Lauseõpetus ja lause 381 Lause moodustajad 382 Moodustajate alistus 383 Moodustajate rinnastus 384 Süntaktilised üksused. Fraas ja fraasiliigid 385 Moodustajate semantilised funktsioonid 387 Moodustajate pragmaatilised funktsioonid 388 Lauseliikmed 389 Mittelauseliikmelised lauseelemendid 390 Lause põhitüübid 391 Lauseanalüüsist 392 LAUSE EHITUS 394 Öeldis 394 Pöördelised verbivormid 394 Perifrastilised verbivormid ja ahelverbid 394 Väljendverbid 395 Ühendverbid 396 Ühend- ja väljendverbide kasutusest 397 Öeldise grammatilised kategooriad 399 Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega 399 Isikuühildumine 399 Arvuühildumine 399 Öeldise arvuvorm, kui alus on mitmuse vormis, kuid sisult ainsuslik 400 Öeldise arvuvorm, kui alus on ainsuse vormis, kuid sisult mitmuslik 400 Tegumood 401 Impersonaal 401 Passiiv 403 Ollakse/oldi+tud-kesksõna 404 Aeg 405 Olevik 405 Minevik 405 Tulevik 407 saama-tulevik 408 mas-tarind 409 Kõneviis 410 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 12 Kaudsest ja möönvast kõneviisist 410 Kõneliik 411 Lauseeitus 412 Eitav verbivorm 412 Keeldkõne 413 Eitava lause omadusi 413 Lauseeituse erijuhtumeid 413 Partikkel ei lause algul 413 Asesõnad ja asemäärsõnad lauseeituse fookuses 414 Eitus rindtarindis 414 Eitus vastandavas rindtarindis 414 Eitus ühendavas rindtarindis 415 Ega pealause algul 415 Moodustajaeitusest 416 Sisu ja vormi mittevastavusi eituse ja jaatuse väljendamisel 417 Alus 418 Täis- ja osaalus 418 Aluseta laused 419 Sihitis 420 Täis- ja osasihitis 421 Täis- ja osasihitise valiku probleeme 422 Täissihitis omastavas või nimetavas käändes 423 Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis 423 Täissihitis käsklauses 425 Täissihitis aluse puudumise korral 425 Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised 426 Määrusega vahelduv sihitis 426 Öeldistäide 427 Täis- ja osaöeldistäide 247 Öeldistäite ühildumine alusega 428 Määrus 429 Määruse vahekord muude lauseliikmetega 430 Määruse õigekeelsus 431 Omamise väljendamine 431 Mõne kaassõna kasutusest 432 Koha väljendamine 433 Sise- või väliskohakääne 433 Kus- või kuhu-kääne 434 Kus- või kust-kääne 435 Vahend või koht 435 Aja väljendamine 436 Ajamääruse kääne 436 Muid ajaväljendeid 437 Sihitisekäändelised määrused 438 13 SISUKORD lt-määrsõnad 440 Olevas ja saavas käändes öeldistäitemäärus 440 Olevas ja saavas käändes öeldistäitemääruse arvuühildumine 442 Rektsioone, milles sageli eksitakse 443 Üldlaiend ja sidend 449 Üldlaiend 449 Sidend 450 Sidendite õigekeelsusest 451 Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi 452 Väitlause 452 Küsilause 452 Käsklause 454 Soovlause 455 Hüüdlause 455 Asendus 456 Lausesisene asendus 456 Enesekohane asendus 456 Vastastikune asendus 458 Lausetevaheline asendus 458 Väljajätt 459 Nimisõnafraasi moodustajate ellips 460 Lause moodustajate ellips 460 Verbieelse temaatilise moodustaja ellips 460 Verbi järel esinevate moodustajate ellips 461 Öeldisverbi ellips 461 Grammatiline ellips 462 Kordus 462 Rinnastus 463 Rinnastuse tähenduslikud liigid
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Imago 2011.Pdf
    Just2 / 2 at the southern edge of Tallinn lies Lake Ülemiste. According to a legend, on the darkest autumnal night each year a mysterious old man climbs out of the Ülemiste depths, knocks on the city gates and asks whether the construction of Tallinn has been completed. The little man has sworn that, should it one day be finished, he will release the lake’s waters and drown out the whole city. The knowing guards therefore always answer, “No, good sir! There’s still a great deal of construction taking place. Please be so good as to come again after a little while.” That’s why Tallinn will never be completed. Though already eight centuries old, it’s still a work in progress, forever growing and reinventing itself while never forgetting its unique heritage. On Town Hall Square you can find a humble apothecary that’s been operating for nearly 600 years. Just a few steps away, there’s an old- fashioned café where specialists make marzipan figurines by hand – edible symbols of Tallinn’s fairytale charm. Nearby, in other cafés and lounge bars, the city’s residents are tapping away at their laptops and surfing the Internet in their iPhones. Historic. Romantic. Friendly. Relaxing. Modern. Daring. This is Tallinn. Toomas Tuul Toomas TALLINN • 2 / 3 Closer than you think Tallinn is the capital of Estonia, a small, forward- thinking, Nordic country. Tallinn sits on the southern The city shares a nearly During Estonia’s White This is a green city, proudly shore of the Gulf of Finland, identical geographical Nights in June the sky here boasting 40km2 of parks just 83 km south of Helsinki.
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • City Break KAL E AR L an O NA O N
    City Break KAL E AR L AN O NA O N A KÜ L T G ME I N KÖ U S Kalasadam SAL U T KU U IE Ö U Cruise Ö S-KAL R S -L T A SU Tallinna Harbour U A S AMAJA G U E R VÄI Linnasadam R I A -P T KE-P L A T VO A AR TAR EI E I A am L I G R l AMAJA u N G u A A T KU A m L L e .- n V ä VO A-KAL JAH ana-Kalasad ä U V L JU AN V KAL K LE T AL IG Ö A E Ö R Reisisadam R AN I ST N truck I VÕ A ID U R I G Passenger Port N SE U A S MA V R O A RUMBI A-Terminaal ABR KAL O L G O EVI STADTKARTECITY MAP G T ME IKU Õ I L ASAD L U SAL 2,1 KAL 2 B-Terminaal ,1 PÕHJ City Centre A PST bus MA ADA 0 50 100 200 300 400m NII S NE 1 , 2,1 A 2 D-Terminaal ASE V D A C-Terminaal IN EV - R Ä L R G V U A U T N AL S I S V N KA A P R KU Rannavärava U bus E N AR I KOTZEBU mägi R D E I I V E I A N S N U A U M A U BEN R 14 - U L K S-SAD G K P E O V A SK R O ABR L -K T T R O E A A S SI L P Ü R Admiraliteedi A O IKU M A A D M I T I A A K EBU AMA N I A N AEV J Z J I L S I M A J T 19 bassein I L A N H I M A KO A K M Õ TOLLI U O 2,1 M PL P E I MKD Ä L CHN E O O 4 T E R OJA 2,1 T IVA Tornide E LI OL E EV P F väljak S IS U TE I U L R S MI WC E T I Ü U E K PA N U AF T I GA TA ATE RI A SIJ E H AAD REI Ä I TR OOL I P M K 11 I Balti Jaam A ÄG N IM T I EV N N A A OL M 3,1 Central Railway A I L K K I D I AN UT A R A K A V I G R V H VI Station V P Ä T A A M E R N UKR I I M I M I N 4 U V I E SKI , M I A N E E 5 U I E L , L TU H I E 7 S U O A K A R 25 A R SKA S I EL A L N T O E M R T Ü Kanuti PO N G WC U P WC U UR-KLOOSTRI CZE J.
    [Show full text]
  • Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]