MMEESSIINNIIKK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010

Esimehe veerg

Kalender ja aina lühemaks kuluvad päe- või jälle liiga raske vurritamistöö üle. kui ka veebilehel. Samuti on arendatud vad annavad mesinikule märku, et me- Optimistide ja pessimistide keskmisena ja toetatud varroatoosi ja teiste mesilas- sindussuvi on ümber saamas. Veel leia- näib, et üle Eesti hinnates oli tänavu haiguste alast seiret ja mesinike nõus- vad mesilased nektaritilgakesi hilistelt meesaak tavapärasest mõnevõrra pa- tamist selles valdkonnas. Kolme aas- õitsvatelt taimedelt, olgu siis mesioha- rem. Täpsem pilt selgub septembris- taga on analüüsitud mee kvaliteeti 480-s kalt, jumikatelt, kuldvitsalt, mõnel pool oktoobris. Samas olid asjad piirkonniti proovis. Lisaks on 360-le meeproovile pakub lootust ka hiline kanarbik. Aga üsnagi erinevad. Näiteks Pandivere, tehtud õietolmuanalüüs ja 90-s proovis suurte saakide kogumise aeg on selleks Põlva ja Paldiski kandi mesinike mee- analüüsitud jääkaineid ja suhkruid. aastaks seljataha jäänud. Kuuldavasti pütid ei pruugi olla ühtemoodi täitunud. Tulemustest on mesinikke teavitatud. tatsavad juba karuotid himuralt tarude Mesilaste tõuparanduses on arendus- ja Mesinikke rõõmustab kindlasti see, lähedal, et matti nõuda. Sügis on peagi teavitustegevuse kaudu püütud mesinik- et meeturul pole hinnad langenud. See käes. ke veenda selles, et heade tõuomadus- viitab ühest küljest ostjate püsivalt suu- tega mesilasemad ja -pered on eduka Omal kombel pakuvad jahenevad rele huvile ja usaldusele kodumaise mee mesinduse eelduseks. Ka on edumeel- ilmad ja ka vihmahood inimestele ning vastu. Mesinike ülesanne on seda huvi sete mesinike-emakasvatajate mesilates loodusele vaheldust või koguni kergen- hõõgvel hoida ja jõudumööda laiemale võrreldud ja hinnatud erinevate kraini ja dust harjumatult kuuma suve järel. leegile õhutada. Teisest küljest võib itaalia mesilasliinide omadusi, et paljun- Enam kui poolteist kuud kestnud tavatu püsiv meehinna tase anda tunnistust ka dada ja levitada Eesti mesinike hulgas kuumaperiood, kus termomeetri näit sa- sellest, et kiirema müügi nimel odavalt võimalikult heade omadustega emasid. geli kolmekümne kraadi joonest kõrge- mett pakkuvaid mesinikke on järjest mal uitas – seda polnud just kerge talu- vähem. Oma tööd peaks ju igaüks väär- Septembrist algab EML vedamisel da. Mõnel pool tegi põud liiga ja taimes- tustama ja mett turustades seda põhjen- uue mesindusprogrammi 2010 – 2013 tik närbus. Suur kuumus pani kõik mee- damatult odavalt ära anda pole mõistlik. kolmeaastane periood. Programmi tege- taimed ennaktempos arenema ja tavali- Enamus mesinikest saab sellest aru. vuste põhisuunad on jäänud samaks – teavitustöö ja õppepäevad, arendustöö sest varem õitsema ning ka varem õitse- Augustiga lõpeb EML poolt elluviidav varroatoosi ja teiste mesilashaiguste mist lõpetama. Kui mesilastele näis see Eesti mesindusprogramm 2007 – 2010, seire ning tõrje alal, meekvaliteedi ana- suvi vägagi meele järgi olevat, siis mesi- mille tegevusi poole raha ulatuses toe- lüüsid ja tõuparandustöö arendamine. nike arvamused on ilmselt nii ja naa. tab Euroopa Liit ja teise poole osas Uue programmi rahaline maht on eelmi- Peame tunnistama, et loodus on või- Eesti riik. Mesinikele peaks kõige enam sest ligi kolmandiku väiksem, sest amet- mas, tema jagab mängukaardid ja jätab tunda olema, et kolme aastaga on pro- liku statistika andmetel on mesilas- enamasti trumbimasti enda kätte. Tark grammi toel Eesti kõigi maakondade perede arv Eestis varasemaga võrreldes mesinik painutab oma tegemised loodu- mesindusseltsides kokku toimunud üle justkui vähenenud. Programmis on olu- se kapriiside järgi ja võtab siis selles kahesaja loengu ja õppepäeva. Kindlasti liselt suurendatud tõuparandustöö osa- kaardimängus parima võimaliku. Nagu on selle läbi tugevnenud seltsi liikmete kaalu. Tulemusena peaks märgatavalt elus sageli, jääb kangekaelsete ja vä- omavaheline koostöö ja ühistegevus – paranema meil peetavate mesilaste hem nutikate mängurite osaks mängu- just sellest võib enamus mesinikke tun- tõuomadused ja tõusma ka Eesti mee- rööm, tulemusele vaatamata. tavat kasu saada. Tahaks loota, et me- toodang. sinikud märkavad ka oma liidu osa meie Vanarahvas ütleb, et kalendri koha- Loodetavasti võtavad mesinikud mesinduse edendamisel nii programmi selt on kätte jõudmas tibude üleluge- aktiivselt osa ja saavad maksimaalset toel kui ka muude tegevuste kaudu ja mise aeg. Kuidas siis mesinike jaoks kasu nendest võimalustest, mida uus aktiivsete liikmetena osalevad EML töös meesuvi 2010 läks? On teada asi, et programm ja EML pakuvad. Soovime ka edaspidi. osa mesinike sõnul läheb neil alati hästi uuele mesindusprogrammile pärituult. ja meesaagid on igal järgneval aastal Mesindusprogramm on toetanud ka eelmisest paremad. Teised jälle leiavad Mesinik-lehe ja mitmete teabetrükiste EML juhatuse esimees alati põhjuse kurta, kas siis ahtra saagi väljaandmist-levitamist nii paberkandjal Aleksander Kilk

Käesoleva trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

2 august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK

Mesilaspere ja sügis

Veebruari lehenumbris alustasime ülevaa- letatud ka nähtus, kus suiraga täidetud Mesilased asuvad taas tööle, hakates tega, mis toimub mesilasperes talvel. Sel- kärjekannud on pikemaks ehitatud ja sin- suhkrulahu ümber töötama ja uuesti kärje- lele järgnesid ülevaated kevadest ja su- na on paigutatud mesi, mis omakorda on kannudesse paigutama. Samas on vaja ka vest. Käesolevas artiklis anname mesilas- kaanetatud. vahanäärmete tööd, et „uus mesi“ kaane- pere bioloogia seisukohalt ülevaate sel- Korjetegevuse kõrval on väga tähtis tada. Kui söötmisega jäädakse septemb- lest, mis toimub mesilasperes pärast ak- teada haudmetegevuse olemust suve tei- risse, siis võtavad suhkrulahu ümbertööta- tiivse korjeperioodi lõppu ja kuidas mesila- sel poolel. Kogu aktiivne korjetegevus lõ- misest osa ka talvituma jäävad mesilased sed valmistuvad pika korjeta perioodi üle- peb augusti algusega (kui ei ole kanar- ja nad ei suuda olla kevadel elujõulised, elamiseks. bikukorjet), tänavu suvel juuli lõpuga. kasvatamaks üles vahetuspõlvkonna Suviste korjetega koguvad mesilased Kuna ema vähendas munemist tänu korje- mesilasi. endale talvevaru mee ja suira näol. Kuna tegevusele, siis on munetud munad raske- Talvituma jäävad mesilased on mune- korjetegevus on peamine, siis haudme- mad ja kooruvad mesilased tugevamad. tud juuli lõpust alates. Teades, et töömesi- tegevus muutub teisejärguliseks. Mesilas- Kui aktiivne korjetegevus on lõppenud, siis lase haudme areng kestab 21 päeva, koo- ema vähendab munemist ja aktiivne len- intensiivistub veel korraks haudmetege- ruvad need alates augusti teisest poolest. nutegevus kulutab mesilasi kiiresti – mesi- vus, mida nimetatakse sügiseseks uuene- Seega mesiniku poolt peaks täiendus- lasperes algab kahanemisperiood. miseks. Sealt kooruvad noored mesilased söötmisega alustama augustikuus ja see Mesilased on paigutanud mee ja suira kes lähevad talvituma. Need on tugevad, peab lõpetatud olema septembri esimese kõikidesse vabadesse kärjekannudesse. elujõulised mesilased, kes ei võta osa 10 päeva jooksul. Siis me ei kurna üleliia Siiski on seal olemas oma reeglipära: jär- peresisestest töödest, seega jäävad bio- talvituma jäävaid mesilasi. jestikused meekärjed, kooruv haudmeväli, loogiliselt noorteks ja kasutavad oma po- Septembris on mesilaste väljalennud lahtise haudme raamid (neid on kevadega tentsiaali kevadel esimese haudme üles vähenenud ja sügisese uuenemise käigus võrreldes vähem) ja suiraraamid. Pesa- kasvatamiseks. Ka augustis on väike loo- koorunud mesilased teevad puhastuslen- ruumi peal olevates magasinikärgedes on duslik õietolmukorje, mis võimaldab haud- nu (tühjendavad oma pärasooled) oktoob- reeglina ainult mesi. Mesilased on oma me toitmist täisväärtuslikumalt ja mesila- rikuus, üksikul ilusal soojal päikesepaiste- tahtmist mööda „järjestanud“ mee-, suira- sed kooruvad tugevamana, et talvele vas- lisel päeval. Seega liiga hiline haue ei ja haudmekärjed. Eriti hästi on see mär- tu pidada. pruugi jõuda sügisesele puhastuslennule gatav lamavtarus, kui me ei ole kasutanud Sellisena käitub mesilaspere ise. Mida oma soolestikku tühjendama, enne talvi- emalahutusvõret. teeb ja peaks tegema mesinik, kes kogu tuma jäämist. Korpustarus, kus ema on eraldatud mesilaspere suvise töö talveks ettevalmis- Septembrikuus, ilmade jahenedes, al- emalahutusvõrega kahte alumisse korpu- tamise-koondamise käigus „ära lõhub“? gab mesilasperes eelkobara moodustamine. sesse, võime seal näha sama seadus- Vaatamata suvistele vurritamistele jät- Nii nagu mesilaspere valmistub talve- pära. Ülemised korpused, kus ema liiku- kasid mesilased talvevaru kogumist ja kindla perioodiks, teevad seda ka mesilaste hai- mispiiramise tõttu haudmeväli puudub, on eesmärgiga paigutamist. Nüüd, augusti esi- gustekitajad. Siinkohal peame teadma se- põhiliselt meekärjed. mesel poolel võtab mesinik meevarud ära da, et varroalestad kasutavad ära viima- seid haudmevälju, et anda järglasi ja Mesinikud on suve jooksul mitu korda – mesilaspere sügisene koondamine. Tar- seejärel jäävad mesilaste loogete vahele välja võtnud kaanetatud meekärjed, need ru peab jääma ka suirakärgi. Et mesilased talvituma. Väga tähtis on sügisel, peale tühjaks vurritanud ja seejärel tarru tagasi korjeta perioodi üle elaks, tekitab mesinik mee võtmist viia läbi varroalesta tõrje, et pannud. Korje jätkudes on mesilased suhkrulahuga (3 osa suhkrut ja 2 osa vett) talvituma jääks võimalikult vähe lestasid. need taas meega täitnud. söötmise näol tarusisese kunstliku korje. Samas vähendatakse oluliselt ka pesa- Kevad, suvi ja sügis on olnud selleks, Mesilaste aktiivne korjetegevus saab ruumi suurust, silmas pidades seda, et lähtudes mesilaspere bioloogiast, et taga- kesta senikaua kuni väljas jätkub korjet. suur hulk mesilasi veel sureb ja kärjepinda da mesilastele soodsad talvitumistingimu- Korje lõppedes hakkavad mesilased oma ei ole enam nii palju vaja. Jälgitakse peres sed tarusiseselt. Kui söödavaru on kvali- pesa ümber sättima vastavalt sellele kuhu kooruva haudme hulka ja üldjuhul jäetak- teetne ja küllaldane, tagatud on soojus- ja kavatsevad moodustada talvekobara. Tal- se mesilaspered talvituma lamavtarudes gaasirežiim ning jälgitud ja tõrjutud haigu- vekobar moodustub sinna, kus koorub vii- 8 – 10 raamile ja korpustarudes ühte või si, siis on loodud kõik eeldused mesilas- mane haue. kahte korpusesse. Teades, kuidas mesila- perede edukaks talve üleelamiseks. Enne talvekobara moodustamist koo- sed oma talvepesa moodustavad, aitab Lõpetuseks paneme kõigile mesilas- rub veel hulgaliselt noori mesilasi ja vaba- mesinik sellele kaasa ja paigutab tarru tega tegelejatele veelkord südamele, et neb tühja kärjepinda. Nüüd tassivad/pai- jäävad raamid vastavalt bioloogilise pesa väga tähtis on tunda mesilasisendite ja gutavad mesilased mee tarusiseselt üm- olemusele: haudmeraamid keskele, see- mesilaspere bioloogiat ning sellele toetu- ber haudme alt vabanenud kärjekannu- järel mõlemale äärele suirakärjed ja siis des valida hooldamisvõtted mesilaspere desse. Tähtis on teada, et suira ei pai- kattekärgedeks vähese meega või tühjad arengu suunamiseks. gutata tarus ümber. Mesilased moodus- kärjed kuhu mesilased saavad paigutada Mõnusat kirjude lehtede aega, tege- tavad oma pesa nii, et talve esimesel suhkrulahu. Sooja ja pika sügise korral maks kokkuvõtteid mööduvast mesindus- perioodil oleks võtta mesi ja kevad-talvel, võivad mesilased kattekärgede väliskülge- hooajast. kui algab uuesti haudmetegevus, oleks del oleva sööda kanda hiljem pesa keske- „käepärast“ võtta ka suira. Sellega on se- le, haudme alt vabanenud kannudesse. Marje ja Jaak Riis

august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK 3

Viimane juulikuu hommik Mesinike tõotas, et päev tuleb oli suvepäev sama kaunis kui tänavune tulipalav suvi. Inimesi aina Uulus tuli ja tuli. Õhtuks oli korraldajatelegi üllatuseks suvepäevaliste koguarv kaugelt üle kolmesaja. Uulu Spordikeskuse avar parkla sobis suurepäraselt „laadalistele“. Paljud mesinikud olid kaasa toonud omavalmistatud meetooteid, -seadmeid ja tarvikuid nii tutvustamiseks, kogemuste vahetamiseks kui ka müügiks. Tuntumatest tegijatest pakkusid oma kaupa Paradiisimesila ja E-Mesilane, kes tuli lausa poebussiga. Samal ajal kui väljas uudistati-osteti kaupa ja tunti rõõmu vanade tuttavate jällenägemise üle, kippus spordikeskuse suures saalis istekohti nappima. Kui kõik olid endale koha leidnud, algas kõnekoosolek. Avakõne pidas, nagu kombeks, EMLi esimees Aleksander Kilk. Tänavuse MESINIKU SuveEri koostaja Antu Rohtla rääkis veel palju põnevaid lugusid erinevatest mesilastarudest Eesti mesinduses eile ja täna. Nii A. Rohtla kui ka A: Lauge olid välja pannud erinevaid tarutüüpe ja inventari. Kuigi isetehtud taru on küll armas, aga kas ta ka mesilastele meeldib. Uue mesindusprogrammi tõuparanduse suunda hakkab juhtima Aimar Lauge. Ta tutvustas uut oma tegevuskava ja rääkis, mismoodi mesinikud sellest kasus saavad. Veel näitas ta kokkutulnutele omatehtud filmi sellest, kuidas ta korpustarudega mesindab. Jutuks tulid ka kunst- ja paarumispered vahe- seintega tarukorpuses. Pärast lõunat

Tuntud Pärnumaa mesinik, kogemustega ema- võttis uuesti sõna A. Kilk. Üks mesindusprogramm lõpeb ja kohe kasvataja ja Aastamesinik 2007, Vahur Talimaa on algamas järgmine. Esineja kirjeldas mesinduse hetkeseisu, kirjeldas seda, kuidas ta kevadest sügiseni rääkis mesilate registrist, seadusandlusest, taimekaitsetööde ja toimetab mesilastega oma lamavtarudes ja mida mesinduse suhetest, mesinduse üldistest arengusuundanest ja teeb sülemlemise vältimisesks. sellest, et vajame ühiselt läbimõeldud mesinduse arengukava.

Ühelgi mesinike kokkutulekul ei saa mööda mesilashaigustest. Soome üks vähestest (Eestis on kümmekond asja- tundjat) kuid hinnatuim spetsialist Lassi Kaukko (fotol) tutvustas ameerika haudmemädaniku sümptomeid ja seda, kuidas Soomes seda haigust kontrolli all hoitakse. Arvi Raielt kuulsime mesilashaiguste seirest Eestis ja kevadiste langetiseproovide analüüsi tulemustest. Aado Oherdilt saime teavet uuest varroatoosiravimist MiteAway II ja selle katsetamisest Eestis. Jaanus Pikani ettekanne tutvustas meil seni tundmatut steriliseerimismeetodit. Sellest põhjalikumalt leheküljel 4. Kes on Viktor Rõbtšenko ja millest tema kokkutulnuile rääkis, saate teada küsitluslehe pöördelt. Pika ja teaberohke päeva lõpus olid soovijad kutsutud vaatama lähiümbruse mesinike kesksuve töid-tegemisi. Toreda päeva muljeid oli nii palju, et lahkumisega ei kiirustatud. * * * Mesinike poebuss jõudis Hiiumaale Seda ei juhtu iga päev, et mesindustarbed otse meie kodusaarele tuuakse. Küllap oli see ka põhjuseks, et praktilisele õppepäevale nii palju rahvast tuli. Keegi ei pidanud pettuma, sest poebussi reisijaks oli õppepäeva läbiviija Sergei Kozlov (Serka), keda omade hulgas tuntakse mesiniku, teadlase ja tõelise oma ala entusiastina. Ilmeka ja huvitava esinejana suutis ta end kuulama panna ka pahuraks muutunud mesilased. Ta näitas milliseid töid ja kuidas tuleb hilis- suvel tarus teha, rääkis mesilashaiguste ohjamisest ja sellest kuidas vahaga ümber käia. Uulust alguse saanud arengukava väljatöötamise avalöök tehtigi siin. Hiiumaa mees Viktor Rõbtšenko rääkis, kuidas meie siin saaksime ja võiksime selles kaasa lüüa. Poebussi ees üles võetud ühispildil olijate nägudelt võite ise arvata, kuidas õppepäev õnnestus.

4 august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK

Uudne meetod tarunakkuste ennetamiseks Inimeste keskmine eluiga viimase saja mis väga kiiresti reageerivad aine mole- eelisseisundis mesinikud, kelle piirkon- aasta jooksul on arenenud riikides tõus- kulidega. Elusaine DNA on tundlik selli- nas on gammasterilisatsiooni tehas. nud ligi 50 %, 50 aastalt pea 75 aastani. sele keemilisele mõjutusele, sest lõhu- • Gamma kiirgusega saab steriliseerida kõiki Kui eelmise sajandi keskpaigani oli eluea takse nukleiinhapete-vahelised keemili- taru komponente pikenemise peamiseks teguriks parane- sed sidemed ning DNA tükeldub. Selle • Pärast steriliseerimist võib taru kohe kasutada nud toitumine ja sanitaartingimused, siis tagajärjel elusaine (sh prioonid, spoorid, • Protsess on puhas – ei teki keemilisi alates 1950-ndatest aastatest on selleks jääkaineid viirused, mikroobid, seened jne) hukku- • Gamma kiirgus mitte ainult ei vähenda suurel määral meditsiini tormiline areng. vad. Samas ei tekita Co kiirgus teisest Tänapäeva meditsiin tähendab aga jär- 60 patogeenide (bakterid, viirused, seened) mõju radioaktiivsust e „jääkradioaktiivsust“, vaid hävitab need täielikult jest kasvavat hulka mitmesuguseid tarvi- toksilisi jääkaineid ega olulist tempera- • Steriliseerimise kasutamisel ei ole vaja kuid, mis kõik peavad olema tingimus- tuuri tõusu. Co kiirguskvandi keskmine hankida uut varustust likult ja kontrollitult ohutud ning valdavalt 60 • Säilib olemasolev kärjestruktuur. Töödeldud steriilsed e mikroorganismide vabad. energia (1,25 MeV) on liialt väike, et tun- kärjed on taaskasutatavad Tänapäeva meditsiin nõuab üha enam gida aatomituuma ning põhjustada tei- • On tõestatud, et gammakiirgusega töötlemisel vahendeid, mida ei kasutata ainult ravi- sest radioaktiivsust. Gammakiirgust võib väheneb toksiinide (pestitsiidide) hulk kärjes, võrrelda valgusega – kui põlev lamp kuna kiirgus muudab toksiinide keemilist protseduuri teostamise ajal, vaid istuta- struktuuri takse inimkehasse aastakümneteks. Vii- kustutada, ei jää tuppa enam mingit Kümnete kasutusaastate jooksul on mane fakt tõstab kordades nõudmisi „jääk“ valgust. Seetõttu võib töödeldud põhjalikult uuritud gammakiirguse mõju ohutusele ja puhtusele. tarvikuid kasutada kohe pärast sterili- niihästi mesilasvahale, tarudele kui ka õie- Selline järsk nõudluse kasv sünnitas- seerimist. Tänapäeval ei piirdu gammakiirgu- tolmule ja isegi meele. Optimaalse kiirgus- ki vajaduse uute ohutute ja suure toot- doosi 10–15 kGy kasutamisel ei ole leitud likkusega steriliseerimistehnoloogiate jä- sega töötlemine vaid meditsiinitarvikute- mingisugust negatiivset mõju vaha struk- rele, mis võimaldavad kasutada kuumu- ga. Seda kasutatakse ka külmaks toidu tuurile (Gochnauer ja Hamilton, 1970; tamist mittekannatavaid materjale ning pastöriseerimiseks (osaliselt EL-s keela- tagavad ühtlase ja kindla tulemuse. See- tud), loomasööda külmaks pastöriseeri- Wooton 1985). On täheldatud mõningat tõttu jõutigi poole sajandi eest selliste miseks, mikrobioloogilise saastatuse vä- füüsikalis-keemilist mõju kärjes olnud tehnoloogiateni nagu ioniseeriv kiirgus ja hendamiseks tarbekaupadel ja pakendi- meele sh ensümaatilise aktiivsuse vähe- 1 etüleenoksiidiga töötlemine (ETO). Ioni- tel, pooljuhtide valmistamisel, osade po- nemist, värvi muutust (Baggio 2005 ), seeriva kiirgus allikana kasutatakse pea- lümeeride ahelate katkestamiseks (nt tef- mis on omased ka mee kuumutamisele. miselt koobalti radioaktiivset isotoopi või loonpulbri tootmine) või ahelates side- Gamma kiirgus mitte ainult ei vähen- võimsaid elektronkiirendeid. Esimesel mete juurde tekitamiseks nn crosslinki- da patogeenide mõju vaid hävitab need juhul töötab gamma- teisel beetakiirgus. mine (nt kaablitele isolatsiooni peale täielikult, sh: haudmemädanik, lubihaue, Esimene ioniseerivat kiirgust kasutav „kleepimiseks), klaasi ja vääriskivide varroatoos, nosematoos, seenhaigused, kahjurid jne. Seejuures on patogeeni- koobalt-60 isotoobil (60Co) põhinev tehas värvi muutmiseks, mesindustarvikute rajati Austraalias 1959.a. Huvitav, et es- ning -söötade külmaks desinfitseerimi- dest ning kahjuritest vabanemise tule- mane eesmärk polnud mitte meditsiin seks jne. musena täheldatud kuni 30 % suuremat vaid fütosanitaarne vajadus puhastada Ka mesinduses võeti gamma töötle- mee saagikust. 2008.a kevadel Penn Austraaliast eksporditavaid loomse pärit- mine kasutusele esmalt Austraalias võit- State Ülikooli ja Montgomery maakonna oluga tooteid: kitsekarvad vaipade tege- lemisel mesilashaigustega. Nüüd on see (USA) mesinike liidu koostööprojekti käi- miseks, loomsetest materjalidest suve- levinud ka Põhja-Ameerikas. Peamise gus töödeldi edukalt ameerika haude- niirid jms. Pisut hiljem hakati sama tehast takistusena kiirguse kasutamisel mesin- mädaniku, IAPV ning muid patogeene kasutama uute ühekordsete meditsiini- sisaldavaid mesindustarvikuid. Töötle- tarvikute steriliseerimiseks. Täna on duses on välja toodud, et mitte igal pool ei ole gammasterilisatsiooni tehas mõist- misjärgse mikrobioloogilise testimisega maailmas üle 300 suure läbilaskevõim- ei leitud mitte ühtegi mikroorganismi, susega gammasterilisatsiooni tehast. likul kaugusel mesinikust. Kahjuks on te- hase rajamise kulud märgatavad ja mis võiks kujutada ohtu mesilastele. Taolistes tehastes kasutatakse gamma- 2009.a avaldas USA Põllumajandusmi- kiirguse tekitamiseks Co isotoopi. See ainult mesinike jaoks ei ole majandus- 60 nisteerium raporti mesilaspere kollapsi on kunstlik element, mis kiirgab lühikese likult reaalne ehitada sarnaseid keskusi. sündroomi uurimise kohta. Leiti et gam- lainepikkusega elektronmagnetlaineid Peamiseks kliendiks on siiski meditsiini- (lühemad kui nähtav valgus, UV-kiirgus vahendite tööstus ning mesinikud saa- ma sterilisatsioon on efektiivne meetod ja röntgenkiirgus). vad siin „ree peale hüpata“, kui tehas mesilashaigustega võitlemisel. Pärast

60Co poolt kiiratava gammakiirguse juba antud piirkonnas olemas on. Kauge 1 steriliseeriv toime seisneb selles, et see maa taha aga ei tasu steriliseerimiseks K.A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research Unit, USDA-ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of tekitab aines vabu hapniku radikaale, mõeldud tarvikuid vedada. Seega on Invertebrate Pathology 103 (2010) S20–S29

august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK 5

9-kuulist katset oli steriliseeritud kärge- dega tarudes 70 % peresid elus, samal ajal steriliseerimata tarudes vaid 30 %1. Lisainformatsiooni mesindustarvikute steriliseerimise Arusaadavalt võivad haigused levida ja tehtud teadustööde kohta: lisasöötmisega. Lisaks meele võib naka- tajaks olla ka õietolm. Seetõttu tuleb õie- • Pennsylvania - Montgomery County Beekeepers' Association - Beekeepers Helping Beekeepers tolmu hankimisel olla veendunud, et see http://montcobee1.farming.officelive.com/irradiation.aspx on steriliseeritud. Ainsaks meetodiks õie- • Disinfection of the bee hive's American foulbrood by gamma radiation from Cobalt-60. P. Gosselin and R. Charbonneau, Centre de Recherches en Sciences Appliquées à l'Alimentation Institut Armand- tolmu steriliseerimisel on gammakiirgus. Frappier, 531 Boul. Des Prairies Québec, Canada Nüüdseks on kirjeldatud tehnoloogia (http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6X4F-46M9Y1M- kättesaadav ka Eesti mesinikele. Scan- 119&_user=10&_coverDate=12%2F31%2F1990&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_doca nchor=&view=c&_searchStrId=1348618527&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1& dinavian Clinics Estonia OÜ on oma _urlVersion=0&_userid=10&md5=324e503f201a06c8dcd380df794d536f) Saue külje all paiknevas tehases valmis • Chalkbrood disease in honey bees. A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research Unit, USDA- pakkuma teenuseid mesindustarvikute ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of Invertebrate Pathology 103 (2010) S20–S29 ja õietolmu desinfitseerimiseks. Tootmis- http://ddr.nal.usda.gov/bitstream/10113/38225/1/IND44321955.pdf juht Ralf Klasen on lisainformatsiooniks • AMERICAN FOULBROOD – A DISEASE THAT CAN BE ERADICATED saadaval telefonil 55525958 või e-postil http://theabk.com.au/article/american-foulbrood-%E2%80%93-disease-can-be-eradicated [email protected]. Informatsiooni gammakiir- • Efficacy of Gamma Radiation for the Sterilization of American Foul Brood (AFB) infected Materials guse ja selle toime kohta saab ka meie (DOST-GIA Funded Project) http://www.pnri.dost.gov.ph/pnri.php?pnri=nrd&Nrd=health kodulehelt www.steri.ee. • Qeensland Governemane American FoulBrood http://www.dpi.qld.gov.au/27_10636.htm • Honey bee nutrition and supplementary feeding Ralf Klasen http://www.dpi.nsw.gov.au/__data/assets/pdf_file/0008/117494/honey-bee-nutrition-supplementary- Sacandinavian Clinics Estonia OÜ tootmisjuht feeding.pdf • Colony Collapse Disorder Progress Report CCD Steering Committee. June 2009, USDA 1 K.A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research http://www.ars.usda.gov/is/br/ccd/ccd_progressreport.pdf Unit, USDA-ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of Invertebrate Pathology 103 (2010) S20–S29

Soovitusi steriliseerimisteenuse kasutajale

Mesindustarvikud sh raamid ja/või raa- Taruraamide pakkimise skeem: Info ja teenuse tellimine mid koos taruga peavad olema vastavalt ette valmistatud, puhastatud ja paken- Informatsiooni gammatöötluse kohta datud: saab Ralf Klasen’ilt :telefon 55525958, e-maili [email protected]. Hind sõltub tööt- • tühjendatud/puhastatud meest lusse saadetavate tarvikute hulgast. • mesilaste, putukate vabad Kokkulepitud ajal ja kohast korralda- • raamid komplekteeritud vastavalt all- me teie töötlemisele saadetavate paki- toodud skeemile, raamide arv pakis tud tarvikute transpordi meie tehasesse. sõltub raami tüübist • pakid peavad olema korralikult fiksee- Oma transpordi kasutamisel tuleb Langstroth’i raamid, 13 raami pakendi kohta eelnevalt kokku leppida Ralf Klaseniga. ritud kas traadi, tugeva pakkenööri või (48,3 × 23,5 × 2,5/3,5 cm), max kõrgus 41,5 cm plastikkinnitustega Ettevõtte aadress on: Kurvi tee 406a, • pakendatud topelt kilekotti, et vältida Alliku küla, Saue vald 76401, Harjumaa, jmee jääkide välja tilkumist ning peale Eesti töötlust raamide säilimist puhtana Võtame teiega ühendust kui saadetis Iga iseseisev pakk peab olema sil- on töödeldud, lepime kokku tagasi saat- distatud saatja nime ja kontaktandme- mise viisi ja kättesaamise aja ning väl- tega ning kirjeldusega (millised tarvikud jastame tasumiseks arve. ja kogused). Tarusid saab töödelda koos raami- dega. Sel juhul tuleb kilesse pakendada Eesti raam, 16 raami pakendi kohta kogu taru. Piiravaks on maksimaalmõõt- (45 × 28 × 2,5 cm), max kõrgus 43 cm. med, mis ei tohi ületada 150 cm × 84 cm Teistsuguste mõõtude korral tuleb nõu × 48 cm. pidada Ralf Klaseniga.

6 august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK

EML juhatuse koosolekul arutati...

Juhatuse lahtisel koosolekul 26. augustil 2010 korraldab U. Pihlak ning teabelevi- ja andme- katmiseks kuni tagasimakseteni, arutati panga- osalesid juhatuse liikmed Aleksander Kilk, Jaanus hõivega tegeleb Ine Leinuste. Lisaks kaasatakse laenu võtmist ja selleks vajalike tagatiste hanki- Tull, Uku Pihlak ja Arvi Raie ning lisaks seoses mesindusprogrammi erinevate suundade juurde mise võimalusi. mesindusprogrammi teemade aruteluga Aivar aktiivseid mesinikke-eestvedajaid, et laiendada Tõstatati ka teemasid, mis on seotud EML tu- Raudmets, Aimar Lauge, Marje Riis, Anna Aunap Eesti mesinduse edendajate ringi. leviku, võimalike arengusuundade ja -kava koos- ja Sergei Kozlov. Arutati läbi programmi esimese poolaasta tege- tamisega. Ilmnes erinevaid arusaamu Eesti me- Põhiteemaks oli Eesti uue mesindusprogrammi vuskava põhisuunad (01.09.2010 kuni 28.02.2011) sinduse edendamise teedest, samuti mesinduse 2010 – 2013 alguse ja tegevuskavaga seotud ja selle perioodi eelarve kalkulatsioon. Nagu EL ja selle arendustöö juhtimisest ning juhtide vali- küsimused. Mesindusprogrammi projektijuhina poolt toetatavate arendustööde korral tavaline, kust. EML peab selle probleemiga jätkuvalt tege- asub EML juhatuse otsusel alates 1. septembrist tuleb mesindusprogrammi tegevuste kulud algu- lema, et valmistada ette ja kaasata uusi aktiivseid tööle A. Raudmets. Arutati ja otsustati, et varroa- ses tasuda EML rahaliste vahenditega. Alles pä- eestvedajaid liidu tulevikule mõeldes. toosi ja mesilashaiguste seiret juhib ka edaspidi rast tehtud tööde ja vastavate kulutuste kontrol- A. Raie, mee kvaliteedi kontrollimist jätkab A. Aunap limist ja hindamist PRIA poolt, hüvitatakse abi- Kokkuvõtte koostas Aleksander Kilk ja tõuparandust arendab A. Lauge. Teabemater- kõlbulikud kulutused. Et tagada EML poolt vajali- jalide, sh Mesinik-lehe koostamist ja trükkimist kud rahalised vahendid tegevusperioodi kulude

Allergia ja mesindussaadused

Allergia on organismi ülitundlikkus teatud ainete doos ulatuda kuni poole teelusikatäieni 2 – 3 kor- bronhiaalastma. Samasugust olukorda võib põh- suhtes. Selle peapõhjus on nõrgenenud immuun- da päevas. justada ka teiste toiduainete üleliigne tarvitamine. süsteem, mis peab kaitsma organismi ohtude Allergiat põhjustavad teatud vitamiinide ja Paljudes riikides on kasutatud mett allergi- eest. Haiged rakud, bakterid, viirused ja seened ainete puudus, need on, boor, kaltsium, mag- liste nähtuste raviks. Näit 40-aastasel naisel esi- on ohtlikud organismile, ta peab nendega toime neesium, tsink, metiotiin. nes juba lapsepõlvest naha allergia. Väikesed tulema. Üleärritatud immuunsüsteem aga võitleb punased sügelevad täpid kord vähenesid, siis selliste ainetega, mis pole tervele inimesele kah- Doktor Enn Lõugu arvates võib üheks mee jälle suurenesid. Kõhus tekkis pärast söömist ras- julikud. Nende hulka kuuluvad ka õietolm, kodu- allergia põhjuseks olla haige maks. Mesi on tõhus kustunne. Nähud süvenesid liha söömisel. Ka nõ- tolm, loomade karvad jne. Organism haigestub allergiat leevendav ja raviv toiduaine. Loodus- geslööve ravi ei andnud tulemusi. Pärast kopsu- immuunsüsteemi ülereaktsiooni tõttu. Allergia raviga tegelnud ameerika arsti D. Jarvice koge- põletikku haigestus bronhiaalastmasse. Lämbu- avaldub nahalööbe, nohu, nõgestõve, neuro- mustest selgub, et kärjemee järjekindel mälumine mishood tekkisid mitu korda päevas sõltumata dermiidi, astma, kõhulahtisuse, peavalu või vere- 1 – 4 korda päevas leevendab või isegi väldib aastaajast ja ilmast. Statsionaarse ravi järel sei- ringehäirete kujul. Esineb hingamisteede, seede- pollinoosi ehk heinapalaviku teket. See haigus sukord veidi paranes, haiglast lahkumisel kõik trakti, naha ja vereringe allergiat. See võib olla kulgeb kopsutorude kliinilise spasmiga. kordus. Talle määrati invaliidsuspension. seotud pärilikkuse, keskkonnatingimuste, indivi- Väikesele lapsele võib ohutult anda mett ala- Patsient pöördus abi saamiseks apiterapeudi duaalsete iseärasuste ja elutingimustega. tes kuuendast kuust. Nagu täiskasvanutele tuleb poole. Talle tehti 28 päeva jooksul 30 % mee Ülitundlikkus mitmesuguste ainete suhtes lähtuda kogusest 0,5 – 1 g ühe kehakaalu kilo- aerosoollahuse sissehingamise protseduuri, mille suureneb pidevalt. See võib esineda väga palju- grammi kohta. Alustada imikule andmist paari kestus oli 20 minutit. Lisaks tarvitas iga päev de toiduainete suhtes. Mee suhtes allergilised tilga lisamisega toidu või joogi hulka, jälgides 100 g mett, jaotades selle 6 osaks, hoides seda inimesed ei talu sageli ka teisi mesindussaadusi. hoolega reaktsiooni. Eriti vajalik on mesi rinnast veidi aega suus. Kolmandal nädalal hakkasid ast- Würtzburgi Ülikoolis 1996.a tehtud uuring näitas, võõrutatud lastele. Üheks allergia sagenemise mahood harvenema, hingamine muutus rahuliku- et 78 % mee allergikutest on ülitundlikud ka teiste põhjuseks on elamine tehiskeskkonnas. Kui laps maks ja sügavamaks, paranes uni, kadus raskus- mesindussaaduste suhtes, sealjuures 44 % õie- alates sünnist tarvitab naturaalseid toiduaineid, ei tunne rinnus. Ravikuuri järel ei olnud väsimust ja tolmu suhtes. Ka mesilasmürki mittetaluvad ini- puutu kokku sünteetiliste pesemisvahendite, põ- kopsumaht suurenes. Patsient läks uuest tööle. mesed on enamasti allergilised mee suhtes. Mür- randakatete ja riietega, siis ta reaktsioon kesk- Mee aerosoollahuse valmistamiseks on ole- gis on 8 eriti tugevat allergeeni, mis koos ootama- konna suhtes ei väärastu. mas spetsiaalne aparaat, mis koosneb filtrist ja tuse ja ehmatusega võivad mesindusega mitte- Ülemiste hingamisteede haiguse raviks kasu- elektrimootorist. Kodustes tingimustes võib sel- tegelevatele inimestele põhjustada šoki. Õietolmu tatakse meeaurude sisse hingamist. See ravi viis leks kasutada tavalist roosipritsi või pulveri- allergikud võiksid õiemee asemel tarvitada lehe- on kategooriliselt keelatud astma, kopsutuberk- saatorit. Mesi peab olema korjatud vähesaastaud mett. Suira tarvitamisel esineb allergiat palju vä- uloosi ja südamehaiguste korral. piirkonnast, vesi võiks olla destilleeritud. Lahus valmistada vahetult enne kasutamist. hem kui õietolmu korral. Lisaks pärilikule eelsoodumusele võib aller- Veel võib ravi teha ka meeaurude sisse- Mett mittetaluvatel inimestel ei teki häireid gia olla omandatud, kui tühja kõhu korral tarvita- hingamise teel, aga see on vähem efektiivne. siis, kui nad segavad mee mingi joogi või toidu- da palju värsket mett. Näiteks 12-aastane noor- Selleks võtta 50 ml vett, ajada see elektripliidil ainega (kohupiim, puder, jogurt). Allergiat põhjus- mees sõi kahe tunni jooksul palju mett. Kuigi ta keema ja lahustada kaks teelusikatäit puhast tab enamasti vaid mõne üksiku taime õietolm. Kui tarvitas ka varem seda ja ei esineneud kõrval- õiemett. Hingata ettevaatlikult tulist auru suu ja mingis piirkonnas neid taimi ei kasva või nende nähtusi, siis seekord tundis ta raskustunnet ja nina kaudu, lülitades pliiti aeg-ajalt sisse ja välja. õitsemise ajal oli ebasoodne ilm, siis nende õie- valu kõhus. Janu tõttu jõi ta palju külma vett, see- Protseduur teha õhtul 15 – 20 min. Pärast seda tolm ei satu mee hulka ja ülitundlikkust ei esine. järel hakkas oksendama. Keha kattus punaste pole soovitav õue minna. Mee individuaalse talumatuse korral tuleb sügelevate täppidega. Kui ta hiljem tarvitas ainult Meelahuse inhalatsioon annab häid tulemusi tarvitada 5 – 10 tilka 20 % mee vesilahust kolm väikese koguse mett, tekkis ka siis kõhuvalu. ka nina- ja põsekoopa põletiku korral. korda päevas. Mõne päeva pärast hakata suu- Mõned aastad hiljem avaldus omandatud allergia Evald Übi rendama mee kogust, teise nädala lõpuks võib hingamisteede häirena, tekkis heinapalavik ja

august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK 7

Alustajate mesinikkude eksitused (“Mesilane”, Langstroth-Dadant-i järgi – 1900.a.)

1. Alustajad mesinikud arvavad sagedasti, et nad 10. Nähes, et asi hästi läheb, ruttavad alustajad juba mesilasi pidada võivad, kui asjaga teadus- linnuaia suurendamisega, ilma et mesilaste liselt on tuttavaks saanud, ilma seda kõike tege- pidamisega täitsa tuttavad oleksid. liselt õppimata. 11. Nad armastavad mitmesuguseid mesipuid 2. Sellepärast armastavad nad uusi mesipuid välja tarvitusele võtta ja unustavad sealjuures, kui mõtelda, millel sagedasti kõige tarvilisemad tähtis see on, et kõik mesipuud ühesugused ja omadused puuduvad. ühesuurused oleksivad, iseäranis raamid, vahe- 3. Nad arvavad mõnikord, et mesilased iga päev lauad, raamikatted, magasinid, et nende tarvita- mett korjavad, ka sel ajal, kui neid sagedasti mise juures mingisugust vahetegemist tarvis ei näljasurm ähvardab. Nad peaksivad meeles oleks. Maha arvatud need korrad, kui katseid pidama, et meekorjamise aeg ainult mõne päeva tehakse. kestab, kõige kauem mõne nädala. 12. Alustajad armastavad talveks mesilasi külma 4. Peavad noort mesilast, kes esimest korda hoonesse panna, kus soojus alla 0 kraadi lan- lahutuslennule välja lendab, vargaks, ja ümber geb, ehk koguni välja aida jätta. See eksitus pöördult. Noored mesilased ilmuvad lahutus- nõuab suuri ohvreid ja tuleb alati kalliks lennule ainult pääle lõunat ja ei püüa igalt poolt maksma. mesipuu sisse tungida, nagu vargilkäijad seda 13. Alustajad unustavad, et mesilastepidamise põhjus- teevad. mõte on: “Pidage ainult tugevaid peresid”. Kes 5. Liialdavad pereheitmisega ja kunstperede tege- seda unustab ehk selle järele ei käi, seda suu- misega. rem on tema kahju, mida rohkem tema mesilaste 6. Võtavad pesa raamidest liiga palju mett välja. peale kulutab, olgu raha, aega ehk tööjõudu. Kel 7. Ei oska valmis kärgedest täielist lugu pidada. aga kõik pered tugevad on (nii tugevad, kui nad 8. Unustavad seda, kui väga tähtis on kevadel olla võivad, ja sel ajal, kui seda olema peavad), lesekärgede välja lõikamine ja tööliskärgede see näitab, et ta omas asjas meister on ja võib asemele panemine. selle pääle julge olla, et omast ettevõttest kasu 9. Jäävad kurvaks, kaotavad kindla tahtmise ja saab. edasipüüdmise, kui neil õnnetus juhtub, olgu et pered talvel otsa saavad, pered ära lendavad, “Mesilane” – lehest leidnud ja mesinike lauale toonud Aleksander Kilk nõrgaks jäävad või meesaak väikene on.

Väino Tirp 70 6.juuli Kaur Kütismaa 70 9.juuli Õnnitleme Linda Vaht 70 10.juuli Peeter Ehala 70 31.juuli heina- ja lõikuskuu sünnipäevalapsi. Lembit Mihkelmaa 70 31.juuli Kaunist meesuve lõppu ja kuldset sügist! Ants Teder 70 23.august Tiia Tari 65 13.juuli Villem Piir 85 18.august Peeter Toots 65 26.juuli Heino Narusk 84 29.august Rein Raju 65 28.juuli Elli Soms 83 17.juuli Arne Milkop 65 11.august Aksel Kuusk 83 30.juuli Lembit Põldmaa 60 19.juuli August Käära 83 4.august Mati Ruul 60 19.juuli Hans Vinkman 82 29.august Anne Ojasaar 60 23.august Leo Allikas 81 13.juuli Rein Eller 60 28.august Rein Mikk 60 7.august Evald Vaher 81 20.august Jaan Mägi 50 1.juuli Eduard Alliksoo 78 14.august Mati Oolup 55 3.juuli Tõnis Muug 77 13.juuli Rein Reinok 50 21.juuli Heino Luts 77 1.august Heinart Rokk 50 27.juuli Aado Talimaa 76 9.august Elmar Kivipõld 55 7.august Lembit Ellamaa 75 26.juuli Tõnu Rosenfeldt 55 16.august

8 august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK

Vaatlusmesilate tarukaalud iseloomustavad mesindussuve

120 Elva Pargi 34 Rapla maakond Kehtna vald Kaerepere küla

80 70 100 70 60

60 80 50 50 40 60 40 30 30 40 20 20

10 10 20

0 0 8.mai

0 8.mai

3.juuli 3.juuli

24.apr 24.apr

5.juuni 5.juuni

22.mai 22.mai

14.aug 14.aug

31.juuli 31.juuli 17.juuli 17.juuli 19.juuni

19.juuni

8.mai

3.juuli

24.apr

5.juuni

22.mai

14.aug 28.aug

31.juuli 17.juuli 11.sept 19.juuni Elva vaatlusmesila Raplamaa, Kehtna vallas suurenes korje Sellel graafikul näeme kui erinev oli mee suve jooksul ühtlaselt

korje piirkonniti, Karksi kandi (ülemine

graafik), Läänemaa (keskmine) ja Muhumaa Läänemaa Uuemõisa Saaremaa Muhu vald Viira küla 90 25 (alumine joon) vaatlusmesilates. 80 20 70

60 Võrumaa Võru vald Nooska küla 15 50 80 40 10 70 30 60 20 5 50 10

40 0 0

30

8.mai

8.mai

3.juuli

3.juuli

5.juuni

24.apr

22.mai

14.aug 28.aug

5.juuni

22.mai

17.juuli 31.juuli

14.aug 28.aug

17.juuli 31.juuli

11.sept

19.juuni 19.juuni 20 10

0 Ka Uuemõisa vaatlusmesilas Läänemaal Kesksuvel oli meekorje Muhumaal

8.mai

3.juuli

24.apr

5.juuni

22.mai

14.aug 28.aug

31.juuli 17.juuli 19.juuni kasvas korje kogu suve (nagu Raplamaalgi, tagasihoidlik. Selliseks ta jäigi. Kehtnas) Võrumaa vaatlusmesila torkab silma . tugevama varasuvise ja tagasihoidlikuma kesksuvise korjega TEATED Kutsu Sina ka mesinduse poebuss oma õppepäevale! 20.15 “Ürgses rütmis”, Karksi-Nuia noored 14.00 Mesilaste haiguste levik Eestis A.Raie – Helista, aruta läbi ja lepi kokku. 20.30 Esineb ansambel “Onupoeg” VTA peaspetsialist Tel 3869805, 56466558, [email protected] 21.00 Tulede mäng 15.00 Mee suvi 2010 Antu Rohtla – PhD, aasta- OÜ E-Mesilane, Aia tee 14, Viisu, 73202 21.15 Esineb ansambel “Onupoeg” mesinik 2004 Järvamaa, www.emesilane.ee 22.00 “Pimeduse ja valguse ovatsioonid” . Tõnu Rosenfeldt Järgneb ÖÖ line-tantsupidu Laupäeval, 11. septembril kultuurikeskuses III MEEFESTIVAL Karksi-Nuias Mesinike Liit avaldab sügavat kaastunnet 10.00 Laada avamine, tervituskõned lähedastele ja sõpradele. 25. augustil Reedel, 10. septembril Karksi ordulinnuses II korrusel, koosolekute ruumis loengud: lahkus 59 aastasena 19.00 Meefestivali väljakuulutamine 10.30 Mesindus EL-s ja Eestis A. Kilk - EML Toivo Sepp Almar Kalam - Karksi Ordumeister 2010 12.00 Mahemesindus tegelikkuses, E.Metsallik tubli V-Maarja valla mesinik ja 19.30 Kontsertprogramm „Müstilised helid“ 13.00 Kohtumine EV PM ministri H-V.Seedriga kalakasvataja Karksi Peetri kirikus

Järgmine EML ajaleht “Mesinik” nr. 5 (61) ilmub oktoobris 2010. Kaastööd, teated ja reklaam saata aadressil: J.Vilmsi 53 G, 10147 Tallinn (EML) või e-postiga: [email protected] või [email protected], EML kontakttelefon: 52-93589 (A. Kilk) või EML kontor (J.Vilmsi 53 G, 10147 Tallinn) teisipäeviti ja reedeti kell 10 – 16 tel. 63 764 93. Mesindusalane teave ka Internetis: www.mesindus.ee

Eesti mesindust arendatakse käesoleval ajal Eesti Mesindusprogrammi “Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2007 – 31.08.2010” tegevuste kaudu Mesindusprogrammi eesmärkideks on: mesinike ja mesindusseltside abistamine ja toetamine mesinduspäevade ja –õppuste korraldamisel ning kohaliku mesinduselu edendamisel; teabelevi arendamine ja mesinike erialane parem teavitamine; mesinduse efektiivsete tehnoloogiliste lahenduste arendamine, tutvustamine ja propageerimine; toote- ja turuarenduse tegevuste suunamine ja toetamine; varroatoosi ja teiste mesilashaiguste tõhusate tõrjemeetodite ja –võtete propageerimine ning mesinike nõustamine mesilashaiguste tõrjel; mee kvaliteedi seireuuringute korraldamine ja mesinike teavitamine ning nõustamine küsimustes, kuidas mee tootmise ja käitlemise protsessis mee kvaliteeti säästa ja parandada. Programmi raames valmistatud materjalid on tasuta