DOCSLIB.ORG

Mesinikule Märku, Et Me- Optimistide Ja Pessimistide Keskmisena Ja Toetatud Varroatoosi Ja Teiste Mesilas- Sindussuvi on Ümber Saamas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mesinikule Märku, Et Me- Optimistide Ja Pessimistide Keskmisena Ja Toetatud Varroatoosi Ja Teiste Mesilas- Sindussuvi on Ümber Saamas MMEESSIINNIIKK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päe- või jälle liiga raske vurritamistöö üle. kui ka veebilehel. Samuti on arendatud vad annavad mesinikule märku, et me- Optimistide ja pessimistide keskmisena ja toetatud varroatoosi ja teiste mesilas- sindussuvi on ümber saamas. Veel leia- näib, et üle Eesti hinnates oli tänavu haiguste alast seiret ja mesinike nõus- vad mesilased nektaritilgakesi hilistelt meesaak tavapärasest mõnevõrra pa- tamist selles valdkonnas. Kolme aas- õitsvatelt taimedelt, olgu siis mesioha- rem. Täpsem pilt selgub septembris- taga on analüüsitud mee kvaliteeti 480-s kalt, jumikatelt, kuldvitsalt, mõnel pool oktoobris. Samas olid asjad piirkonniti proovis. Lisaks on 360-le meeproovile pakub lootust ka hiline kanarbik. Aga üsnagi erinevad. Näiteks Pandivere, tehtud õietolmuanalüüs ja 90-s proovis suurte saakide kogumise aeg on selleks Põlva ja Paldiski kandi mesinike mee- analüüsitud jääkaineid ja suhkruid. aastaks seljataha jäänud. Kuuldavasti pütid ei pruugi olla ühtemoodi täitunud. Tulemustest on mesinikke teavitatud. tatsavad juba karuotid himuralt tarude Mesilaste tõuparanduses on arendus- ja Mesinikke rõõmustab kindlasti see, lähedal, et matti nõuda. Sügis on peagi teavitustegevuse kaudu püütud mesinik- et meeturul pole hinnad langenud. See käes. ke veenda selles, et heade tõuomadus- viitab ühest küljest ostjate püsivalt suu- tega mesilasemad ja -pered on eduka Omal kombel pakuvad jahenevad rele huvile ja usaldusele kodumaise mee mesinduse eelduseks. Ka on edumeel- ilmad ja ka vihmahood inimestele ning vastu. Mesinike ülesanne on seda huvi sete mesinike-emakasvatajate mesilates loodusele vaheldust või koguni kergen- hõõgvel hoida ja jõudumööda laiemale võrreldud ja hinnatud erinevate kraini ja dust harjumatult kuuma suve järel. leegile õhutada. Teisest küljest võib itaalia mesilasliinide omadusi, et paljun- Enam kui poolteist kuud kestnud tavatu püsiv meehinna tase anda tunnistust ka dada ja levitada Eesti mesinike hulgas kuumaperiood, kus termomeetri näit sa- sellest, et kiirema müügi nimel odavalt võimalikult heade omadustega emasid. geli kolmekümne kraadi joonest kõrge- mett pakkuvaid mesinikke on järjest mal uitas – seda polnud just kerge talu- vähem. Oma tööd peaks ju igaüks väär- Septembrist algab EML vedamisel da. Mõnel pool tegi põud liiga ja taimes- tustama ja mett turustades seda põhjen- uue mesindusprogrammi 2010 – 2013 tik närbus. Suur kuumus pani kõik mee- damatult odavalt ära anda pole mõistlik. kolmeaastane periood. Programmi tege- taimed ennaktempos arenema ja tavali- Enamus mesinikest saab sellest aru. vuste põhisuunad on jäänud samaks – teavitustöö ja õppepäevad, arendustöö sest varem õitsema ning ka varem õitse- Augustiga lõpeb EML poolt elluviidav varroatoosi ja teiste mesilashaiguste mist lõpetama. Kui mesilastele näis see Eesti mesindusprogramm 2007 – 2010, seire ning tõrje alal, meekvaliteedi ana- suvi vägagi meele järgi olevat, siis mesi- mille tegevusi poole raha ulatuses toe- lüüsid ja tõuparandustöö arendamine. nike arvamused on ilmselt nii ja naa. tab Euroopa Liit ja teise poole osas Uue programmi rahaline maht on eelmi- Peame tunnistama, et loodus on või- Eesti riik. Mesinikele peaks kõige enam sest ligi kolmandiku väiksem, sest amet- mas, tema jagab mängukaardid ja jätab tunda olema, et kolme aastaga on pro- liku statistika andmetel on mesilas- enamasti trumbimasti enda kätte. Tark grammi toel Eesti kõigi maakondade perede arv Eestis varasemaga võrreldes mesinik painutab oma tegemised loodu- mesindusseltsides kokku toimunud üle justkui vähenenud. Programmis on olu- se kapriiside järgi ja võtab siis selles kahesaja loengu ja õppepäeva. Kindlasti liselt suurendatud tõuparandustöö osa- kaardimängus parima võimaliku. Nagu on selle läbi tugevnenud seltsi liikmete kaalu. Tulemusena peaks märgatavalt elus sageli, jääb kangekaelsete ja vä- omavaheline koostöö ja ühistegevus – paranema meil peetavate mesilaste hem nutikate mängurite osaks mängu- just sellest võib enamus mesinikke tun- tõuomadused ja tõusma ka Eesti mee- rööm, tulemusele vaatamata. tavat kasu saada. Tahaks loota, et me- toodang. sinikud märkavad ka oma liidu osa meie Vanarahvas ütleb, et kalendri koha- Loodetavasti võtavad mesinikud mesinduse edendamisel nii programmi selt on kätte jõudmas tibude üleluge- aktiivselt osa ja saavad maksimaalset toel kui ka muude tegevuste kaudu ja mise aeg. Kuidas siis mesinike jaoks kasu nendest võimalustest, mida uus aktiivsete liikmetena osalevad EML töös meesuvi 2010 läks? On teada asi, et programm ja EML pakuvad. Soovime ka edaspidi. osa mesinike sõnul läheb neil alati hästi uuele mesindusprogrammile pärituult. ja meesaagid on igal järgneval aastal Mesindusprogramm on toetanud ka eelmisest paremad. Teised jälle leiavad Mesinik-lehe ja mitmete teabetrükiste EML juhatuse esimees alati põhjuse kurta, kas siis ahtra saagi väljaandmist-levitamist nii paberkandjal Aleksander Kilk Käesoleva trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames 2 august 2010.a nr. 4 (60) MESINIK Mesilaspere ja sügis Veebruari lehenumbris alustasime ülevaa- letatud ka nähtus, kus suiraga täidetud Mesilased asuvad taas tööle, hakates tega, mis toimub mesilasperes talvel. Sel- kärjekannud on pikemaks ehitatud ja sin- suhkrulahu ümber töötama ja uuesti kärje- lele järgnesid ülevaated kevadest ja su- na on paigutatud mesi, mis omakorda on kannudesse paigutama. Samas on vaja ka vest. Käesolevas artiklis anname mesilas- kaanetatud. vahanäärmete tööd, et „uus mesi“ kaane- pere bioloogia seisukohalt ülevaate sel- Korjetegevuse kõrval on väga tähtis tada. Kui söötmisega jäädakse septemb- lest, mis toimub mesilasperes pärast ak- teada haudmetegevuse olemust suve tei- risse, siis võtavad suhkrulahu ümbertööta- tiivse korjeperioodi lõppu ja kuidas mesila- sel poolel. Kogu aktiivne korjetegevus lõ- misest osa ka talvituma jäävad mesilased sed valmistuvad pika korjeta perioodi üle- peb augusti algusega (kui ei ole kanar- ja nad ei suuda olla kevadel elujõulised, elamiseks. bikukorjet), tänavu suvel juuli lõpuga. kasvatamaks üles vahetuspõlvkonna Suviste korjetega koguvad mesilased Kuna ema vähendas munemist tänu korje- mesilasi. endale talvevaru mee ja suira näol. Kuna tegevusele, siis on munetud munad raske- Talvituma jäävad mesilased on mune- korjetegevus on peamine, siis haudme- mad ja kooruvad mesilased tugevamad. tud juuli lõpust alates. Teades, et töömesi- tegevus muutub teisejärguliseks. Mesilas- Kui aktiivne korjetegevus on lõppenud, siis lase haudme areng kestab 21 päeva, koo- ema vähendab munemist ja aktiivne len- intensiivistub veel korraks haudmetege- ruvad need alates augusti teisest poolest. nutegevus kulutab mesilasi kiiresti – mesi- vus, mida nimetatakse sügiseseks uuene- Seega mesiniku poolt peaks täiendus- lasperes algab kahanemisperiood. miseks. Sealt kooruvad noored mesilased söötmisega alustama augustikuus ja see Mesilased on paigutanud mee ja suira kes lähevad talvituma. Need on tugevad, peab lõpetatud olema septembri esimese kõikidesse vabadesse kärjekannudesse. elujõulised mesilased, kes ei võta osa 10 päeva jooksul. Siis me ei kurna üleliia Siiski on seal olemas oma reeglipära: jär- peresisestest töödest, seega jäävad bio- talvituma jäävaid mesilasi. jestikused meekärjed, kooruv haudmeväli, loogiliselt noorteks ja kasutavad oma po- Septembris on mesilaste väljalennud lahtise haudme raamid (neid on kevadega tentsiaali kevadel esimese haudme üles vähenenud ja sügisese uuenemise käigus võrreldes vähem) ja suiraraamid. Pesa- kasvatamiseks. Ka augustis on väike loo- koorunud mesilased teevad puhastuslen- ruumi peal olevates magasinikärgedes on duslik õietolmukorje, mis võimaldab haud- nu (tühjendavad oma pärasooled) oktoob- reeglina ainult mesi. Mesilased on oma me toitmist täisväärtuslikumalt ja mesila- rikuus, üksikul ilusal soojal päikesepaiste- tahtmist mööda „järjestanud“ mee-, suira- sed kooruvad tugevamana, et talvele vas- lisel päeval. Seega liiga hiline haue ei ja haudmekärjed. Eriti hästi on see mär- tu pidada. pruugi jõuda sügisesele puhastuslennule gatav lamavtarus, kui me ei ole kasutanud Sellisena käitub mesilaspere ise. Mida oma soolestikku tühjendama, enne talvi- emalahutusvõret. teeb ja peaks tegema mesinik, kes kogu tuma jäämist. Korpustarus, kus ema on eraldatud mesilaspere suvise töö talveks ettevalmis- Septembrikuus, ilmade jahenedes, al- emalahutusvõrega kahte alumisse korpu- tamise-koondamise käigus „ära lõhub“? gab mesilasperes eelkobara moodustamine. sesse, võime seal näha sama seadus- Vaatamata suvistele vurritamistele jät- Nii nagu mesilaspere valmistub talve- pära. Ülemised korpused, kus ema liiku- kasid mesilased talvevaru kogumist ja kindla perioodiks, teevad seda ka mesilaste hai- mispiiramise tõttu haudmeväli puudub, on eesmärgiga paigutamist. Nüüd, augusti esi- gustekitajad. Siinkohal peame teadma se- põhiliselt meekärjed. mesel poolel võtab mesinik meevarud ära da, et varroalestad kasutavad ära viima- seid haudmevälju, et anda järglasi ja Mesinikud on suve jooksul mitu korda – mesilaspere sügisene koondamine. Tar- seejärel jäävad mesilaste loogete vahele välja võtnud kaanetatud meekärjed, need ru peab jääma ka suirakärgi. Et mesilased talvituma. Väga tähtis on sügisel, peale tühjaks vurritanud ja seejärel tarru tagasi korjeta perioodi üle elaks, tekitab mesinik mee võtmist viia läbi varroalesta tõrje, et pannud. Korje jätkudes on mesilased suhkrulahuga (3 osa suhkrut ja 2 osa vett) talvituma jääks võimalikult vähe lestasid. need taas meega täitnud. söötmise näol tarusisese kunstliku
Load more

Recommended publications
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Imago 2011.Pdf
    Just2 / 2 at the southern edge of Tallinn lies Lake Ülemiste. According to a legend, on the darkest autumnal night each year a mysterious old man climbs out of the Ülemiste depths, knocks on the city gates and asks whether the construction of Tallinn has been completed. The little man has sworn that, should it one day be finished, he will release the lake’s waters and drown out the whole city. The knowing guards therefore always answer, “No, good sir! There’s still a great deal of construction taking place. Please be so good as to come again after a little while.” That’s why Tallinn will never be completed. Though already eight centuries old, it’s still a work in progress, forever growing and reinventing itself while never forgetting its unique heritage. On Town Hall Square you can find a humble apothecary that’s been operating for nearly 600 years. Just a few steps away, there’s an old- fashioned café where specialists make marzipan figurines by hand – edible symbols of Tallinn’s fairytale charm. Nearby, in other cafés and lounge bars, the city’s residents are tapping away at their laptops and surfing the Internet in their iPhones. Historic. Romantic. Friendly. Relaxing. Modern. Daring. This is Tallinn. Toomas Tuul Toomas TALLINN • 2 / 3 Closer than you think Tallinn is the capital of Estonia, a small, forward- thinking, Nordic country. Tallinn sits on the southern The city shares a nearly During Estonia’s White This is a green city, proudly shore of the Gulf of Finland, identical geographical Nights in June the sky here boasting 40km2 of parks just 83 km south of Helsinki.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • City Break KAL E AR L an O NA O N
    City Break KAL E AR L AN O NA O N A KÜ L T G ME I N KÖ U S Kalasadam SAL U T KU U IE Ö U Cruise Ö S-KAL R S -L T A SU Tallinna Harbour U A S AMAJA G U E R VÄI Linnasadam R I A -P T KE-P L A T VO A AR TAR EI E I A am L I G R l AMAJA u N G u A A T KU A m L L e .- n V ä VO A-KAL JAH ana-Kalasad ä U V L JU AN V KAL K LE T AL IG Ö A E Ö R Reisisadam R AN I ST N truck I VÕ A ID U R I G Passenger Port N SE U A S MA V R O A RUMBI A-Terminaal ABR KAL O L G O EVI STADTKARTECITY MAP G T ME IKU Õ I L ASAD L U SAL 2,1 KAL 2 B-Terminaal ,1 PÕHJ City Centre A PST bus MA ADA 0 50 100 200 300 400m NII S NE 1 , 2,1 A 2 D-Terminaal ASE V D A C-Terminaal IN EV - R Ä L R G V U A U T N AL S I S V N KA A P R KU Rannavärava U bus E N AR I KOTZEBU mägi R D E I I V E I A N S N U A U M A U BEN R 14 - U L K S-SAD G K P E O V A SK R O ABR L -K T T R O E A A S SI L P Ü R Admiraliteedi A O IKU M A A D M I T I A A K EBU AMA N I A N AEV J Z J I L S I M A J T 19 bassein I L A N H I M A KO A K M Õ TOLLI U O 2,1 M PL P E I MKD Ä L CHN E O O 4 T E R OJA 2,1 T IVA Tornide E LI OL E EV P F väljak S IS U TE I U L R S MI WC E T I Ü U E K PA N U AF T I GA TA ATE RI A SIJ E H AAD REI Ä I TR OOL I P M K 11 I Balti Jaam A ÄG N IM T I EV N N A A OL M 3,1 Central Railway A I L K K I D I AN UT A R A K A V I G R V H VI Station V P Ä T A A M E R N UKR I I M I M I N 4 U V I E SKI , M I A N E E 5 U I E L , L TU H I E 7 S U O A K A R 25 A R SKA S I EL A L N T O E M R T Ü Kanuti PO N G WC U P WC U UR-KLOOSTRI CZE J.
    [Show full text]
  • Kohanimevalimik (PDF)
    1133 KOHANIMEVALIMIK Valimikus on üle 4300 kohanime. 1. Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks (kohakäänded on tähistatud sõnaga kuhu): Ae‿soo <26: kuhu -sse ja -le> (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu). 2. Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näi- teks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel. 3. Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, sama- nimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad. 4. Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Eesti- keelse nime hääldusmärgid on lisatud vahetult märksõnasse, muidu on nime või selle osa hääldus esitatud nurksulgude vahel. Tuntumaid või suulises tekstis korduvalt kasutatavaid nimesid, millel on nimetavas kolm silpi ja rõhk märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esi- silbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu (vt „Märkide tähendus“ lk 8): Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus [alitus ja leedu aliit`us]. 5. Kui liitkohanime (nt Ahi‿j`ärv, Avi‿jõgi, Mani‿l`aid, Muna‿mägi, Salo‿s`aar) põhisõna kään- dub nii nagu samasugune sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta. 6. Eesti vältestruktuurile kohandamisel on mõnikord jäetud III-vältelises silbis täpsustamata, milline häälik pikeneb, nt nime Abidjan [abidž`an] saaks hääldada nii [abidž`aan] kui ka [abidž`ann]. Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 19.
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 1. osa Liivi laht 1.4 Sorgu lõunapoist Pärnu laheni Uus väljaanne 01.06.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne juuni 2021 (esmaväljaanne august 2012) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algab üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 aastal muudetud leheküljed: 3.
    [Show full text]
  • EESTI BALLAAD Ballaadid Fin Sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3
    Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 1 EESTI BALLAAD Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3 EESTI BALLAAD Antoloogia XVII–XX sajand KOOSTANUD ARNE MERILAI Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 4 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium programmi “Eesti kirjandusklassika”raames Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Arne Merilai Kujundanud Kersti Tormis © Arne Merilai, 2003 © Tänapäev, 2003 ISBN 9985–62–132–8 Trükitud AS PAKETT trükikojas Laki 17 Tallinn Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 5 AVALDAN TÄNU: kõigile, kes antoloogia valmimisel läbi aja toeks olnud: abikaasa Lea Toomingale; endisele juhendajale professor Karl Murule; headele kolleegidele, huvilistele üliõpilastele, Ruudu Raudsepale; autoreile või esindajaile, kes paljuks ei pidanud koostööd teha: Eeva Niinivaarale, Bernard Kangrole, Salme Raatmale, Raimond Kolgile, Ain Kaalepile,Aleksander Suumanile, Hellar Grabbile,Aino Pervikule, Mats Traadile, Rudolf Rimmelile, Lehte Hainsalule, Hando ja Katre Runnelile, Johnny B. Isotammele,Andres Ehinile, Kalle Istvan Ellerile, Paul-Eerik Rummole,Viiu Härmile, Leelo Tunglale, Peep Ilmetile, Mari Vallisoole, Doris Karevale, Rein Rauale, Kauksi Üllele, Sven Kivisildnikule, Hasso Krullile, Mercale, Loone Otsale, Liisi Ojamaale, Contrale; samuti Laur Tammele,Arvo Mägile, Debora Vaarandile, Jaan Krossile, Lembe Hiedelile, Ellen Niidule, Helvi Jürissonile, Vladimir Beekmanile, Juhan Saarele, Urve Karuksile, Enn Vetemaale, Jaak Kangilaskile, Jaan Kaplinskile,Ave Alavainule, Toomas Liivile, Joel Sangale,Aivo Lõhmusele, Ilmar Trullile, Priidu Beierile, Jaan Unduskile, Jüri Leesmendile, Tõnu Trubetskyle, Elo Viidingule; kultuuriasutustele: Eesti Kirjandusmuuseumile, Tartu Ülikooli Raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnale; Eesti Kultuurkapitalile, Kultuuriministeeriumi programmile “Eesti kirjandusklassika”; Kanada Eesti Uuringute Edendamise Seltsile Vancouveris, New Yorgi Eesti Majale; kirjastusele Tänapäev ja toimetaja Eneken Helmele.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 1 Gulf Of
    Sailing Directions for Estonian Waters part 1 Gulf of Riga 1.4 Sorgu S buoy to Pärnu laht New release 01.06.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release June 2021 (first June August 2012) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, begins https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 24
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 24 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 24 ILMAR ROOTSI Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni 5 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 30. augustist 2011. a Juhendaja: prof Tiit Rosenberg Oponent: prof., dr dr. h. c Aleksander Loit (Stocholmi Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 28. oktoobril 2011. a kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–19–860–3 (trükis) ISBN 978–9949–19–861–0 (PDF) Autoriõigus Ilmar Rootsi, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr 617 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................... 8 Uurimistöö ülesanded ja ülesehitus ................................................................. 8 Historiograafia ja allikad ............................................................................... 12 1. EUROOPA RAHVASTE VÕITLUSEST HUNTIDE VASTU ......... 22 2. VANEMAD TEATED HUNTIDEST BALTIMAADES ................... 31 3. HUNDID KAHJURITENA KARJAKASVATUSELE ...................... 42 3.1. Kahjud XIX sajandi Liivi- ja Eestimaal ................................................. 43 3.2. Kahjud XIX sajandi Saaremaal .............................................................. 51 3.3. Karjatamisest ja karjastest .....................................................................
    [Show full text]
  • AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE Iklesiklliiiii ^'
    » WM » » ^ M>M »5Bni*HBHI m-::, EE/TI AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE IKlESIklLIIIII ^' 4 tz STOM IKAIRUfAV 2!3I TELEFONID: KAUBAOSAKOND - MEIEREITARBED 446-06 KAUBAOSAKOND - VÕI 446-08 OMA VRBR REG ENESE- ARENDRMISELE, LUGEDES KIRJANDUST KOOLIRAAMATUID KOOLITARBEID KIRJUTUSMATERJALI JOONISTAMIS- JA MAALIMISTARBEID PABERIKAÜPÜ KANTSELEITARBEID JNE. JNE. SOOVITAVAD SUURES VALIKUS «PÄEVALEHE» RAAMATUKAUPLUSED TRLLINN: • S. KRRJR 23 • PIKK 2 «LASTE ROOM» LOOB LRSTELE RÕÕMSR MEELEOLU ILMUB KORD KUUS 32. falHnna Võllütnajandusnäitas peetakse 1939. aasta varasügisel Näitusele tuleb kokku kogu maa ja linnad, sest ta annab huvita­ vaima ülevaate Eesti põllutööst, loomakasvatusest, põllumajan­ duslikust tööstusest ja käsitööst. Näitus peetakse Kadriorus EESTI PÕLLUMEESTE SELTSI NÄITUSEVÄLJAL TALLINNA HIPODROOM PALDISKI MAANTEEL 50. TELEFON 435-06 TRAAVIVÕISTLUSED igal pühapäeval TOTALISAATOR PÄÄSMED: kr. 2.-, 1.-, 0.50 MUUSIKA EINELAUD .Korraldaja: SIHTASUTIS «HIPODROOM * 2 Õlivabrikud Kohtla-Järvel A.-S. ESIMENE EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS END. RIIGI PÕLEVKIVITÖÖSTUS JUHATUS JA MÜUGIBÜROO: TALLINN, VA.LLI 4-3. TELEF.: 450-85 ja 450-62 PÕLEVKIVI kütteks; TOORÕLI; KÜTTEÕLI; BENSIIN; mootorpetrooleum; mootornafta; diiselnafta; rasked olid: bituumen (Estobitumen) ja asfalt-emulsioon teede tegemiseks, katusepapivabrikutele ja isolatsioonitöödeks; maanteeõli teede tolmu sidumiseks; immutusained «FENOLAAT», «ESTOKAR- BOLINEUM» ja IMMUTUSÕLID puu konserveerimiseks; vilja- puu-karbolineum viljapuude pritsimiseks; putukamürk «PUTTOX»; KATUSELAKK (katusetõrv); raualakk
    [Show full text]
  • EESTI MURDED Ja KOHANIMED
    Karl Pajusalu Tiit Hennoste Ellen Niit Peeter Päll Jüri Viikberg EESTI MURDED ja KOHANIMED 3., kohendatud ja täiendatud trükk Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Tartu 2018 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Selle raamatu esmatrüki väljaandmist on toetanud Haridusministeerium ja Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee. Raamatu kolmanda trüki väljaandmist on toetanud Emakeele Selts. Retsensent Tiit-Rein Viitso Keeletoimetamine ja korrektuur Ellen Uuspõld Murdetranskriptsiooni toimetamine ja korrektuur Mari-Liis Kalvik Kaartide toimetamine Tiit Hennoste, Juhan Oskar Hennoste Kujundus, tehniline toimetamine ja kaas Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste Sisukord Saateks .................................................................. 13 3. trüki saateks ........................................................ 14 EESTI MURDED ..................................................... 15 I. Murdeuurimine ja murdeliigendused ........................ 17 1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala ............................ 19 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre .................... 19 1.2. Murdegeograafia ...................................................... 20 1.3. Ajalooline murdeuurimine ............................................ 30 1.4. Uued suunad
    [Show full text]