DOCSLIB.ORG

EESTI BALLAAD Ballaadid Fin Sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTI BALLAAD Ballaadid Fin Sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 1 EESTI BALLAAD Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3 EESTI BALLAAD Antoloogia XVII–XX sajand KOOSTANUD ARNE MERILAI Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 4 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium programmi “Eesti kirjandusklassika”raames Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Arne Merilai Kujundanud Kersti Tormis © Arne Merilai, 2003 © Tänapäev, 2003 ISBN 9985–62–132–8 Trükitud AS PAKETT trükikojas Laki 17 Tallinn Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 5 AVALDAN TÄNU: kõigile, kes antoloogia valmimisel läbi aja toeks olnud: abikaasa Lea Toomingale; endisele juhendajale professor Karl Murule; headele kolleegidele, huvilistele üliõpilastele, Ruudu Raudsepale; autoreile või esindajaile, kes paljuks ei pidanud koostööd teha: Eeva Niinivaarale, Bernard Kangrole, Salme Raatmale, Raimond Kolgile, Ain Kaalepile,Aleksander Suumanile, Hellar Grabbile,Aino Pervikule, Mats Traadile, Rudolf Rimmelile, Lehte Hainsalule, Hando ja Katre Runnelile, Johnny B. Isotammele,Andres Ehinile, Kalle Istvan Ellerile, Paul-Eerik Rummole,Viiu Härmile, Leelo Tunglale, Peep Ilmetile, Mari Vallisoole, Doris Karevale, Rein Rauale, Kauksi Üllele, Sven Kivisildnikule, Hasso Krullile, Mercale, Loone Otsale, Liisi Ojamaale, Contrale; samuti Laur Tammele,Arvo Mägile, Debora Vaarandile, Jaan Krossile, Lembe Hiedelile, Ellen Niidule, Helvi Jürissonile, Vladimir Beekmanile, Juhan Saarele, Urve Karuksile, Enn Vetemaale, Jaak Kangilaskile, Jaan Kaplinskile,Ave Alavainule, Toomas Liivile, Joel Sangale,Aivo Lõhmusele, Ilmar Trullile, Priidu Beierile, Jaan Unduskile, Jüri Leesmendile, Tõnu Trubetskyle, Elo Viidingule; kultuuriasutustele: Eesti Kirjandusmuuseumile, Tartu Ülikooli Raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnale; Eesti Kultuurkapitalile, Kultuuriministeeriumi programmile “Eesti kirjandusklassika”; Kanada Eesti Uuringute Edendamise Seltsile Vancouveris, New Yorgi Eesti Majale; kirjastusele Tänapäev ja toimetaja Eneken Helmele. ARNE MERILAI Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 6 KOOSTAJA MÄRKUSED Parema ülevaate huvides on ilmumisandmed lühidalt luuletuse all. 1) Sulgudeta aastaarv allika ees märgib teadaolevat loomisaega,kui see on varasem ilmu- misaastast. 2) Sulgudes aastaarv allika ees märgib teadaolevat ilmumisaega, kui see on varasem allika aastast. 3) Teise viite puudumisel on tekstiallikaks luuletuse algupärane esma- kogu, selle puudumisel muu esmaväljaanne või arvestatav hilistoimetis. 4) Teine viide osutab autoriseeritud muudatustele; harvem arvestatavale hilistoimetisele (või hõlpsamini kättesaa- davale uustrükile). Nurksulud sisaldavad toimetaja lisandusi, nagu pealkirjad, aastaarvud. Tekstid esitatakse luuletajanime all; eluaastad käivad kodaniku kohta. Järjestus lähtub: 1) varasemast tekstist, 2) autori sünniajast. Parandatud on mõningaid ebajärjekindlusi, kirja- või trükivigu, kuid I ja II osas mitte tingimata, säilitamaks ajastu hõngu.Alates II osast on w ühtlustatud v-ks. Ain Kaalepi, Aleksander Suumani, Mats Traadi, Lehte Hainsalu, Andres Ehini, Leelo Tungla ja Merca luuletustes esineb üksikuid pisimuudatusi võrreldes tekstiallikaga; Kauksi Ülle kohendas võru kirjakeelt. Stroofika taotleb tühiridadest loobumisega lehepinna kokkuhoidu, eristades salme ja ühtlasemaid värsigruppe astmeliste taanetega, regivärsse või muid tiraade ka taandridadega. Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 7 E SIMENE OSA 1656–1910... Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 9 9 | G EORG S ALEMANN /1597–1657/ GEORG SALEMANN [Jõululaul] EIN KIND GEBOHRN ZU BETHLEHEM/ etc. ÜX Laps on sünd’nut Bethlemmis/ Sest Rusalem hend röhmustis/ Alleluja. Sihn lessip temma Soime sees/ Keick Wallitzus on tehma Kehs/ Alleluja. Needt Karjaset sehl Welja pehl/ Sihs kuhlsit röhmsa Engli Hehl’/ Alleluja. Se Önnisteggja Jesus Christ/ On tenna teile sündnut wist/ Alleluja. Sest Auw sahp Jumlal üllewel/ Ninck Mah pehl Rahwo/ Helde Meel/ Alleluja. Sest Hergk ninck Hobbo tundsit kah/ Se Lapse Jumla ollewa/ Alleluja. Needt Tarckat lexit wöhral Mahl/ Ninck Andet toit sel Kunningal/ Alleluja. Se Emma pohas Neitzit jei/ Ke ilma Meehe Ilmal toi/ Alleluja. Se Hus woisz Lapse tappa mitt/ Sahp meije Werri ilma Sühdt/ Alleluja. On meije sarnan’ Leeha sees/ Doch Pattust wabba Koggones/ Alleluja. Ninck se kaas teep meidt Issandax/ Ninck Taiwa-Ricko Perrajax/ Alleluja. Se armolicko Aja ees/ Sahp Jummal kihtut Taiwa sees/ Alleluja. Sel kolme ainul Jumlal sest/ Sahp Tenno nühdt ninck iggawest/ Alleluja. Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen-Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 10 10 | R EINER B ROCMANN /1609–1647/ REINER BROCMANN [Kannatuslaul] Needt Nailat tedda waiwasit/ DA JESUS AN DEM CREUTZE Meit Waiwast pehstda pühdis. STUND /etc. Se Wihes Sanna mellesta/ KUs JEsus Risti Ladwas pohs/ Kus hühdis suhre Nutto ka Ninck temma Ihho Hahwat tois/ Se wagga Jumla Lambas: Ni suhres Wallo Heddas; Minckperrast perral jettat mind Sihs Seitze Sannat pajatis/ Mo Jummal/ Risti Sambas? Needt mötle ommas Süddas. Se Kuhes olli weggiwenn’/ Se Ess’menn’ Sanna olli se/ Kumb monni pattun’ Innimenn Me temma rehkis Issalle: On temma Suhst sihs kuhlnut: üx helde Meel on sinnul/ Mo Kannatus on löppetut/ Och Issa anna andix neil/ Mix minna Ilmal tulnut? Me nemmat teewat minnul. Se Seitzemenn ninck wihmne Hehl/ Se Töine Sanna kuhlti kahs/ Me Christus hühdis Risti pehl: Me JESUS Emmal pajatas/ Mo Otzal minnul totta/ Kus wottis Poja nöitma: Kus minno Hing sihdt erralehp/ Johannes wahta Emma pehl/ Sihs tedda wasto wotta! Sa peat tedda töitma. Ke Meeles piddap Jesu Pihn’ Se Kolmas Sanna kuhlti weel/ Ninck temma Seitze Sannat sihn/ Me Jesus rehkis Risti pehl Sen tahap Jummal hoida Sel Röhwlil temma Waiwas: Sihn Mah pehl omma Armo kaas/ Sa peat töddest tennapehw Ninck Taiwas röhmul toita. Mo jures olla Taiwas. Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen- Se Neljas: Minna jannutan/ Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Keick Rahwa Önne himmustan/ Teosed. PEINEPOY BPOKMANNOY Se Issand Jesus hühdis; ΠOIHMATA..., 2000 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 11 11 | M ARTIN G ILÄUS /1610–1686/ MARTIN GILÄUS [Kümme neitsit] Needt rumlat ütlit toistelle: VON DEN ZEHEN JUNGFRAUEN Eth andket Raszwa meile; auß Matth. 25. Sest meije Lampit kustwat möh/ Im Thon: Es ist gewißlich an der Küll muido Raszw’ on teile; Needt Tarkat kostsit: Mitte/ mitt/ Zeit/ etc. Sihs puhdup meil/ kut teilekit/ Waid mincket parramb ostma. SEhl ollit kümme Neitzikest/ Ke Peigko wasto lexit/ Kus lexit: Senni tulli Peigk/ Ta tulla luhlsit heckisest. Ninck needt ke walmit ollit/ Neist wihs needt wehgka hexit/ Needt lexit üchtleis Pulmal keick/ Sest rumlat ollit: Töiset wihs Ninck Uxet sulgktut tullit; Needt ollit tarckat/ möttlit sihs/ Needt töiset tullit perrast kah/ Mis neile tulli tehha. Ninck pallusit sisse lasckeda: O’ Issand awwa ülles! Needt rumlat wottsit Lampit kül/ Waid Raszwa niitte wottsit/ Waid Peigkmees kostis: Tödde ees/ Ep tunnen teitet mitte/ Needt Tarckat Raszwa hennesel Ep olle teile Ruhm sihn sees/ Kah minnes wotta tottsit; Sest mincket taggaspitte. Kus Peigk nühdt tulla wihwis wehl/ Sehl Taiwa-Rickus ni sahp kah Sihs Unni tulli Keick’de pehl/ Sel wihmsel Pehwal sündima/ Ninck unn’sit magg’ma tückis. Kui Christus issi üttlep. Kesck-Öhsel noppest sai üx Hehl: Se Peigkmees on se Issand Christ/ Nühdt tullep Peick! Eth ülles! Se Kirck on temmal Pruhtix/ Ninck mincket wasto/ tottket wehl/ Se Pulm se Taiwa Rickus wist/ Ninck kandket Raszwa Sülles. Se sahko meile Pühtix; Sihs tousit nemmat ülles keick/ Needt rumlat Jummalatomat/ Ninck sest et liggi olli Peigk/ Waid tarckat needt/ ke kartawat Sihs hacksit Lampit wahtma. Se Issand’ omma Jumla. Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 12 12 | M ARTIN G ILÄUS /1610–1686/ Needt Lampit nende Süddamet/ Wessi Kruhsit ollit sehl Se Usk sehl sees se Raszwa/ Juda Kombe perrast weel/ Ke pöllep/ paistap lebbi Töht/ Neidt kesk Christus töita. Se lasz meil/ Jummal/ kaswa; Needt uskmatt’ ilma Raszwatta/ Wahta me sehl sündis Immet: Needt lastax mitte töiste ka Wihnax warse sai se Wett/ Se Taiwa Pulma sisse. Christus hühdis nende Nimmel/ Keskis wija Kaffri Kett/ Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen- Se ep tehdis mitte kust/ Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Maitzma olli temmal Lust/ Rehkis Peigkul ninda: Iggamees tohp eszmalt ette [Abielulaul] Pulma Rahwal/ me on heh/ EIN LIED VOM EHSTANDE Sinna annat alwamb kene/ Ex Joh. 2. cap. Mea mitte hackap Peh; In seim eigen Thon: Se se se on armas Wihn/ Sedda paljo on kahs sihn/ MOnni Abbi Ello laitap: Mis sa ollet teenut: Och se on üx kurri Wihs; Kurrat sedda tehha aitap/ Ke seht Abbi Ello laitap Hoidkem hendes se ees sihs/ Polle Christi Söber mitt/ Christus sedda auwustis/ Christus Abbi Rahwa aitap/ Imme Töh kaas kinnitis/ Auwustap needt pehlekit; Kui Johannes ütlep. Erra karta hendes nühdt/ Ke woip mitte ella muhdt/ Cana Linnas Galiläas Astko Abbi Ello. Üxkord techti Pulmat kah/ Sehl Maria olli sehas Kus sull on üx tühhi Tallo/ Perre Naisex sundmatta/ Monni Assi puhdup sehl/ Christum ninck Apostolit Christus aitamas on Jallo/ Peigk ninck Pruht kahs kutzusit Lohta aggas temma pehl; Abbi Ello Auwux. Christus Tarwet hehsti nehp/ Wihna puhdmas ütlis Emma/ Wessi temma Wihnax teep/ Wihn se loppep/ Hedda Kehs; Murre Röhmux kehnap. Christus ütlis wasto temma: Seisa armas Jesu Christe Aita sinna Hedda sees; Igkas meije Maja sees/ Minno Aick ep tulnut weel/ Sihs kahs seisme kaunist püsti Mis sa opma tullet eel? Perre/ Lapset/ Naine/ Mees. Kül ma tehn/ mis waja. Tallust Kurrat’ hirmota/ Emma
Load more

Recommended publications
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Imago 2011.Pdf
    Just2 / 2 at the southern edge of Tallinn lies Lake Ülemiste. According to a legend, on the darkest autumnal night each year a mysterious old man climbs out of the Ülemiste depths, knocks on the city gates and asks whether the construction of Tallinn has been completed. The little man has sworn that, should it one day be finished, he will release the lake’s waters and drown out the whole city. The knowing guards therefore always answer, “No, good sir! There’s still a great deal of construction taking place. Please be so good as to come again after a little while.” That’s why Tallinn will never be completed. Though already eight centuries old, it’s still a work in progress, forever growing and reinventing itself while never forgetting its unique heritage. On Town Hall Square you can find a humble apothecary that’s been operating for nearly 600 years. Just a few steps away, there’s an old- fashioned café where specialists make marzipan figurines by hand – edible symbols of Tallinn’s fairytale charm. Nearby, in other cafés and lounge bars, the city’s residents are tapping away at their laptops and surfing the Internet in their iPhones. Historic. Romantic. Friendly. Relaxing. Modern. Daring. This is Tallinn. Toomas Tuul Toomas TALLINN • 2 / 3 Closer than you think Tallinn is the capital of Estonia, a small, forward- thinking, Nordic country. Tallinn sits on the southern The city shares a nearly During Estonia’s White This is a green city, proudly shore of the Gulf of Finland, identical geographical Nights in June the sky here boasting 40km2 of parks just 83 km south of Helsinki.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • City Break KAL E AR L an O NA O N
    City Break KAL E AR L AN O NA O N A KÜ L T G ME I N KÖ U S Kalasadam SAL U T KU U IE Ö U Cruise Ö S-KAL R S -L T A SU Tallinna Harbour U A S AMAJA G U E R VÄI Linnasadam R I A -P T KE-P L A T VO A AR TAR EI E I A am L I G R l AMAJA u N G u A A T KU A m L L e .- n V ä VO A-KAL JAH ana-Kalasad ä U V L JU AN V KAL K LE T AL IG Ö A E Ö R Reisisadam R AN I ST N truck I VÕ A ID U R I G Passenger Port N SE U A S MA V R O A RUMBI A-Terminaal ABR KAL O L G O EVI STADTKARTECITY MAP G T ME IKU Õ I L ASAD L U SAL 2,1 KAL 2 B-Terminaal ,1 PÕHJ City Centre A PST bus MA ADA 0 50 100 200 300 400m NII S NE 1 , 2,1 A 2 D-Terminaal ASE V D A C-Terminaal IN EV - R Ä L R G V U A U T N AL S I S V N KA A P R KU Rannavärava U bus E N AR I KOTZEBU mägi R D E I I V E I A N S N U A U M A U BEN R 14 - U L K S-SAD G K P E O V A SK R O ABR L -K T T R O E A A S SI L P Ü R Admiraliteedi A O IKU M A A D M I T I A A K EBU AMA N I A N AEV J Z J I L S I M A J T 19 bassein I L A N H I M A KO A K M Õ TOLLI U O 2,1 M PL P E I MKD Ä L CHN E O O 4 T E R OJA 2,1 T IVA Tornide E LI OL E EV P F väljak S IS U TE I U L R S MI WC E T I Ü U E K PA N U AF T I GA TA ATE RI A SIJ E H AAD REI Ä I TR OOL I P M K 11 I Balti Jaam A ÄG N IM T I EV N N A A OL M 3,1 Central Railway A I L K K I D I AN UT A R A K A V I G R V H VI Station V P Ä T A A M E R N UKR I I M I M I N 4 U V I E SKI , M I A N E E 5 U I E L , L TU H I E 7 S U O A K A R 25 A R SKA S I EL A L N T O E M R T Ü Kanuti PO N G WC U P WC U UR-KLOOSTRI CZE J.
    [Show full text]
  • Mesinikule Märku, Et Me- Optimistide Ja Pessimistide Keskmisena Ja Toetatud Varroatoosi Ja Teiste Mesilas- Sindussuvi on Ümber Saamas
    MMEESSIINNIIKK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päe- või jälle liiga raske vurritamistöö üle. kui ka veebilehel. Samuti on arendatud vad annavad mesinikule märku, et me- Optimistide ja pessimistide keskmisena ja toetatud varroatoosi ja teiste mesilas- sindussuvi on ümber saamas. Veel leia- näib, et üle Eesti hinnates oli tänavu haiguste alast seiret ja mesinike nõus- vad mesilased nektaritilgakesi hilistelt meesaak tavapärasest mõnevõrra pa- tamist selles valdkonnas. Kolme aas- õitsvatelt taimedelt, olgu siis mesioha- rem. Täpsem pilt selgub septembris- taga on analüüsitud mee kvaliteeti 480-s kalt, jumikatelt, kuldvitsalt, mõnel pool oktoobris. Samas olid asjad piirkonniti proovis. Lisaks on 360-le meeproovile pakub lootust ka hiline kanarbik. Aga üsnagi erinevad. Näiteks Pandivere, tehtud õietolmuanalüüs ja 90-s proovis suurte saakide kogumise aeg on selleks Põlva ja Paldiski kandi mesinike mee- analüüsitud jääkaineid ja suhkruid. aastaks seljataha jäänud. Kuuldavasti pütid ei pruugi olla ühtemoodi täitunud. Tulemustest on mesinikke teavitatud. tatsavad juba karuotid himuralt tarude Mesilaste tõuparanduses on arendus- ja Mesinikke rõõmustab kindlasti see, lähedal, et matti nõuda. Sügis on peagi teavitustegevuse kaudu püütud mesinik- et meeturul pole hinnad langenud. See käes. ke veenda selles, et heade tõuomadus- viitab ühest küljest ostjate püsivalt suu- tega mesilasemad ja -pered on eduka Omal kombel pakuvad jahenevad rele huvile ja usaldusele kodumaise mee mesinduse eelduseks.
    [Show full text]
  • Kohanimevalimik (PDF)
    1133 KOHANIMEVALIMIK Valimikus on üle 4300 kohanime. 1. Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks (kohakäänded on tähistatud sõnaga kuhu): Ae‿soo <26: kuhu -sse ja -le> (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu). 2. Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näi- teks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel. 3. Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, sama- nimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad. 4. Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Eesti- keelse nime hääldusmärgid on lisatud vahetult märksõnasse, muidu on nime või selle osa hääldus esitatud nurksulgude vahel. Tuntumaid või suulises tekstis korduvalt kasutatavaid nimesid, millel on nimetavas kolm silpi ja rõhk märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esi- silbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu (vt „Märkide tähendus“ lk 8): Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus [alitus ja leedu aliit`us]. 5. Kui liitkohanime (nt Ahi‿j`ärv, Avi‿jõgi, Mani‿l`aid, Muna‿mägi, Salo‿s`aar) põhisõna kään- dub nii nagu samasugune sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta. 6. Eesti vältestruktuurile kohandamisel on mõnikord jäetud III-vältelises silbis täpsustamata, milline häälik pikeneb, nt nime Abidjan [abidž`an] saaks hääldada nii [abidž`aan] kui ka [abidž`ann]. Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 19.
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 1. osa Liivi laht 1.4 Sorgu lõunapoist Pärnu laheni Uus väljaanne 01.06.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne juuni 2021 (esmaväljaanne august 2012) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algab üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 aastal muudetud leheküljed: 3.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 1 Gulf Of
    Sailing Directions for Estonian Waters part 1 Gulf of Riga 1.4 Sorgu S buoy to Pärnu laht New release 01.06.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release June 2021 (first June August 2012) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, begins https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 24
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 24 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 24 ILMAR ROOTSI Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni 5 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 30. augustist 2011. a Juhendaja: prof Tiit Rosenberg Oponent: prof., dr dr. h. c Aleksander Loit (Stocholmi Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 28. oktoobril 2011. a kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–19–860–3 (trükis) ISBN 978–9949–19–861–0 (PDF) Autoriõigus Ilmar Rootsi, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr 617 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................... 8 Uurimistöö ülesanded ja ülesehitus ................................................................. 8 Historiograafia ja allikad ............................................................................... 12 1. EUROOPA RAHVASTE VÕITLUSEST HUNTIDE VASTU ......... 22 2. VANEMAD TEATED HUNTIDEST BALTIMAADES ................... 31 3. HUNDID KAHJURITENA KARJAKASVATUSELE ...................... 42 3.1. Kahjud XIX sajandi Liivi- ja Eestimaal ................................................. 43 3.2. Kahjud XIX sajandi Saaremaal .............................................................. 51 3.3. Karjatamisest ja karjastest .....................................................................
    [Show full text]
  • AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE Iklesiklliiiii ^'
    » WM » » ^ M>M »5Bni*HBHI m-::, EE/TI AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE IKlESIklLIIIII ^' 4 tz STOM IKAIRUfAV 2!3I TELEFONID: KAUBAOSAKOND - MEIEREITARBED 446-06 KAUBAOSAKOND - VÕI 446-08 OMA VRBR REG ENESE- ARENDRMISELE, LUGEDES KIRJANDUST KOOLIRAAMATUID KOOLITARBEID KIRJUTUSMATERJALI JOONISTAMIS- JA MAALIMISTARBEID PABERIKAÜPÜ KANTSELEITARBEID JNE. JNE. SOOVITAVAD SUURES VALIKUS «PÄEVALEHE» RAAMATUKAUPLUSED TRLLINN: • S. KRRJR 23 • PIKK 2 «LASTE ROOM» LOOB LRSTELE RÕÕMSR MEELEOLU ILMUB KORD KUUS 32. falHnna Võllütnajandusnäitas peetakse 1939. aasta varasügisel Näitusele tuleb kokku kogu maa ja linnad, sest ta annab huvita­ vaima ülevaate Eesti põllutööst, loomakasvatusest, põllumajan­ duslikust tööstusest ja käsitööst. Näitus peetakse Kadriorus EESTI PÕLLUMEESTE SELTSI NÄITUSEVÄLJAL TALLINNA HIPODROOM PALDISKI MAANTEEL 50. TELEFON 435-06 TRAAVIVÕISTLUSED igal pühapäeval TOTALISAATOR PÄÄSMED: kr. 2.-, 1.-, 0.50 MUUSIKA EINELAUD .Korraldaja: SIHTASUTIS «HIPODROOM * 2 Õlivabrikud Kohtla-Järvel A.-S. ESIMENE EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS END. RIIGI PÕLEVKIVITÖÖSTUS JUHATUS JA MÜUGIBÜROO: TALLINN, VA.LLI 4-3. TELEF.: 450-85 ja 450-62 PÕLEVKIVI kütteks; TOORÕLI; KÜTTEÕLI; BENSIIN; mootorpetrooleum; mootornafta; diiselnafta; rasked olid: bituumen (Estobitumen) ja asfalt-emulsioon teede tegemiseks, katusepapivabrikutele ja isolatsioonitöödeks; maanteeõli teede tolmu sidumiseks; immutusained «FENOLAAT», «ESTOKAR- BOLINEUM» ja IMMUTUSÕLID puu konserveerimiseks; vilja- puu-karbolineum viljapuude pritsimiseks; putukamürk «PUTTOX»; KATUSELAKK (katusetõrv); raualakk
    [Show full text]
  • EESTI MURDED Ja KOHANIMED
    Karl Pajusalu Tiit Hennoste Ellen Niit Peeter Päll Jüri Viikberg EESTI MURDED ja KOHANIMED 3., kohendatud ja täiendatud trükk Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Tartu 2018 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Selle raamatu esmatrüki väljaandmist on toetanud Haridusministeerium ja Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee. Raamatu kolmanda trüki väljaandmist on toetanud Emakeele Selts. Retsensent Tiit-Rein Viitso Keeletoimetamine ja korrektuur Ellen Uuspõld Murdetranskriptsiooni toimetamine ja korrektuur Mari-Liis Kalvik Kaartide toimetamine Tiit Hennoste, Juhan Oskar Hennoste Kujundus, tehniline toimetamine ja kaas Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste Sisukord Saateks .................................................................. 13 3. trüki saateks ........................................................ 14 EESTI MURDED ..................................................... 15 I. Murdeuurimine ja murdeliigendused ........................ 17 1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala ............................ 19 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre .................... 19 1.2. Murdegeograafia ...................................................... 20 1.3. Ajalooline murdeuurimine ............................................ 30 1.4. Uued suunad
    [Show full text]