DOCSLIB.ORG

AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE Iklesiklliiiii ^'

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE Iklesiklliiiii ^' » WM » » ^ M>M »5Bni*HBHI m-::, EE/TI AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE IKlESIklLIIIII ^' 4 tz STOM IKAIRUfAV 2!3I TELEFONID: KAUBAOSAKOND - MEIEREITARBED 446-06 KAUBAOSAKOND - VÕI 446-08 OMA VRBR REG ENESE- ARENDRMISELE, LUGEDES KIRJANDUST KOOLIRAAMATUID KOOLITARBEID KIRJUTUSMATERJALI JOONISTAMIS- JA MAALIMISTARBEID PABERIKAÜPÜ KANTSELEITARBEID JNE. JNE. SOOVITAVAD SUURES VALIKUS «PÄEVALEHE» RAAMATUKAUPLUSED TRLLINN: • S. KRRJR 23 • PIKK 2 «LASTE ROOM» LOOB LRSTELE RÕÕMSR MEELEOLU ILMUB KORD KUUS 32. falHnna Võllütnajandusnäitas peetakse 1939. aasta varasügisel Näitusele tuleb kokku kogu maa ja linnad, sest ta annab huvita­ vaima ülevaate Eesti põllutööst, loomakasvatusest, põllumajan­ duslikust tööstusest ja käsitööst. Näitus peetakse Kadriorus EESTI PÕLLUMEESTE SELTSI NÄITUSEVÄLJAL TALLINNA HIPODROOM PALDISKI MAANTEEL 50. TELEFON 435-06 TRAAVIVÕISTLUSED igal pühapäeval TOTALISAATOR PÄÄSMED: kr. 2.-, 1.-, 0.50 MUUSIKA EINELAUD .Korraldaja: SIHTASUTIS «HIPODROOM * 2 Õlivabrikud Kohtla-Järvel A.-S. ESIMENE EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS END. RIIGI PÕLEVKIVITÖÖSTUS JUHATUS JA MÜUGIBÜROO: TALLINN, VA.LLI 4-3. TELEF.: 450-85 ja 450-62 PÕLEVKIVI kütteks; TOORÕLI; KÜTTEÕLI; BENSIIN; mootorpetrooleum; mootornafta; diiselnafta; rasked olid: bituumen (Estobitumen) ja asfalt-emulsioon teede tegemiseks, katusepapivabrikutele ja isolatsioonitöödeks; maanteeõli teede tolmu sidumiseks; immutusained «FENOLAAT», «ESTOKAR- BOLINEUM» ja IMMUTUSÕLID puu konserveerimiseks; vilja- puu-karbolineum viljapuude pritsimiseks; putukamürk «PUTTOX»; KATUSELAKK (katusetõrv); raualakk (asfalt-lakk) ja asfalt-mastiks. 3 RIIGI VILJASALV TALLINNA SADAM, BAIKOVI SILD NR. 1 TELEFONID: 317-64 317-63 4 rw- v,; •«»&&.' ->'i^> 7 ••^•?N •.",•... , •iöjilrfüf'-*'..;;»»,**^*' EESTI KIVIÕLI A-U• • . KIVI ÕLIS SUUREMAD OLI­ JA BENSIINITEHASED EESTIS 5 PEA M EELES, ET NARVA KALEVI MANUFAKTUURI PUHTVILLASED ÜLIKONNA-JA PALITURIIDED ON TUGEVAD, NÄGUSAD JA ODAVAD PEA MEELES, ET VÄLISMAA KAUBA TARVITAMINE RÖÖVIB EESTI TÖÖLISELT LEIVA JA VIIB EESTI RAHA VÄLISMAALE PEA MEELES, ET IGA NARVA KALEVI MANUFAKTUURI RIIDEKANGAS ON VARUSTATUD VABRIKU- MÄRGIGA, MIDA TULEB OSTMISE PUHUL TÄHELE PANNA KODUMAJANDUSE- JA KODUKULTUURI AJAKIRI «TALUPERENAINE» on elu esirinnas sammuvate ning kõigi intelligentsete naiste ja kodude uhkus. Igal numbril kaasas mustri- ja lõikeleht «LASTE MAAILM» ning H ÜVITAV RO M A A N. Tellimisi võtavad vastu kõik posti- asutused üle riigi. Üksiknumbrid müügil kõigis ajakirjanduse müügikohtades. TOIMETUS JA TALITUS: TARTUS, Peeter Põllu 5. Telefon 9-37. 6 ÕITS11TULED EESTI AJAKIRJANIKE LIIDU ALBUM XVI TOIMETANUD H. LAANEST. E. A. LIIDU VÄUAANNE NR. 20. TALLINN 1938 &£i#Vf E w^ {/ :..""" LÜ^ 4**-«ii *:| ,«»«MW J ,,I^W^>^">^ t i ii; i jNF%^w*r: TALVEVOLUD Foto H. Soosaar KUUKIRI Il ii „Uud Utekt EESTI STATISTIKA TOIMETUS JA TALITUS RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO TALLINN, TOOMKOOLI TXN. 13 ON ÜLERIIGILINE ERA­ Kuukiri «EESTI STATISTIKA, ilmub POOLETU INFORMATSI­ eesti ja prantsuse keeles, joonistega ilus­ tatud ja sisaldab tähtsamale küsimuste OONIGA JA LEKTÜÜRI kohta igakuisi ülevaatlikke kokkuvõtteid AJALEHT Igas kuukirja numbris ilmuvad ülevaated ja pikemad tööd demograafia, majanduse ja põllumajanduse alal. jlmui keskpäeval Tellimishind aastas kr. 15.— • '*' VÄRSKEIMATE UUDIS­ Kuukiri «KONJUNKTUUR» ilmub TEGA, PÜHAPÄEVANE iga kuu algul vihkudena ligi 64 lk. NUMBER VA RAH 0M MI- Nädalakiri «MAJANDUSTEATED» KUL MÜÜGIL ilmub iga nädala teisip. ligi 20-lk. kaustas «KONJUNKTUUR., ja «MAJANÜUSTEATED, «UUDISLEHT» LEVIB NII tellimishind koos on kr. 12.— aastas, LINNADES KUI KA MAAL poolaastas kr. 7. — üksikult on «KONJUNKTUURI, tellimish. kr. 8.- a. ja «MAJANDUSTEATED» „ 5.- „ TOIMETUS JA KONTOR Tellimised saata: «KONJUNKTUURINSTITUUT» LallittnaS, Rataskaevu 9 Toomkooli 13, TALLINN MAJAOMANIKE (Revalsche KREDIITPANK Seitung Ü.-P. Begründet im Jahre 1860. TALLINN, PÄRNU MNT. 6 Das deutsche kulturell, politisch und wirtschaft- TELEFON 426-69 lich. führende Blatt in Es tl and. Vertritt dic politischen und wirtschaftlichen Interessen des baltischen Deutschtums in Estland. Eingehendc TOIMETAB KÕIKI objektive Berichterstattung über das gesamte Wirtschaftsleben Estlands. Regelmässige Kurs- PANGAOPERATSIOONE notierungen. ©ezugspreis: monatlich Kr. 2.-. Die Staats- postanatalten in Estland, Lettland, Deutschland, PANGA JUURES KINNITUS­ Danzig, Finnland, Schweden und Frankreich AKS. EESTI LLOYDA nehmen Abonnements entgegen. Qnzeigenpteis: für 1 mm Höhe der Spalte ESINDUS im Anzeigenteil für Estland 00.6 E. Kr., Für Deutschland und das übrige Ausland 6 Goldpf'. PANK AVATUD KL. 9-2 Qallinn, QatasQaevu 12 telefon k-30-31 ED. LAAMAN Legendid ja tõelisus Tagasivaade sündmustikule 20 aasta eest. akskümmend aastat sai tänavu — Sattusin lugema ühe Peterburi vanema 1938. aasta algul — Eesti iseseisvu­ eestlase mälestusi. Keskmise seltsitegelase K misest ja sügisel — Vabadussõja al­ protokollaarsed ülestähendused koosoleku­ gusest. test, aastaaruannetest, pidudest ja tähtpäe­ Nekrutiiga, tõtt öelda alles — haljas vadest — ilma erilise pinevuseta. Sama as­ noorus. Aga missuguse uskumatu kirju ja jalik piiratus ka veebruarirevolutsiooni sündmusterikka minevikuga! Mis ime siis, sündmuste kirjeldamisel. Kuid just see et need päris esimesed algupäevad juba lihtne jutustus üllatas mind enam kui mõni kauguse fantastilisse uttu hakkavad uppu­ kõige põnevam memuaar. ma, nagu rahvaste ja riikide ürgajad muist­ Tavalisele „kirikulaadale" Peterburi ses hallis minevikuski — kaovad legendide Eesti Jaani kiriku ette Ohvitseri tänaval suurepärasesse kangastikku. kogunes eestlasi siis muidugi ebaharilikul Kas neid sinna mitte jättagi? „Müü­ arvul. Iseenesest hakati valguma samasse tide" loomine on ju üks inimese — eriti aga kõrvale kirikukooli saali ja nähes enda seas rahvahulkade — hinge ürgsemaid vajadusi. mõnd tuntumat eesti tegelast, nõuti sellelt Kuigi nad ei vasta sündmuste tõele, väl­ informatsiooni: mis siis ometi on sündi­ jendavad nad vahel ometi — hinnangute nud? Samast spontaansest miitingust, rah­ tõde, annavad edasi emotsioone, ja kesk­ vahulga enda algatusel, sündis Peterburi mine inimene annab neid poliitikaski eesti vabariiklaste liit. Oldi üldises revo- edasi ikka — fantastiliselt. lutsioonijoovastuses, mis haripunktile jõu­ Siiski — need sündmused on meile al­ dis kümnete tuhandete eestlaste ajaloolises les liig lähedal. Nad mõjutavad meie elu 26. märtsi rongkäigus Tauria palee ette. mitte ainult kui müüt, vaid kui tõelisus. Aga pärast enamlaste esimest juuli- Seepärast poleks ülearune ka mõlemat mässu: kõhklemine, loidus, tegevusest ta- teäda. gasihoidumine, isegi paanika. Ja seda * suurem ja üldisem sõjatüdimus. Revolutsi- oonivaimustus oli kadunud niisama äkki Kõigepealt muidugi — revolutsi- kui oli tulnud. oonilegend. See istub meil kõigil See lihtne pilt on masendavalt õige. Ta 1905-st saadik sügavalt kontides. Hiljuti näitab, kui passiivselt õieti suured hulgad kuulsin meie väljapaistvatelt tegelastelt, võtsid revolutsiooni pööret. Siit saab aru, kelledest midagi kaugemal ei saa olla kui kui pisukest käputäit „aktiviste" õieti vaja revolutsioon, kurtmisi, A. H. Tammsaare oli, et otsustada revolutsiooni saatusliku­ olevat oma „Tões ja õiguses" meie 1905. maid hetki, millest olenevad juba kõik hili­ aasta revolutsioonile liiga teinud: teata­ semad järeldused. vasti kujutab ta seal selle kulminatsiooni * — mõisate rüüstamist — kui tavalisi ag- Teine rida legende käib selle kohta, raar-rahutusi. kes ütles esimesena sõna „i s e s e i s v u s". 1917. a. veebruari-revolutsioonist ei saa Maailmasõjast alates on mitmed sellele me teisiti kõneldagi kui apokalüptilises aule pretendeerinud. Kuid esimene kord on stiilis. Vägevate vene keisrite elupõline olnud märksa varem. Isegi palju varem kui 300-aastane dünastia prahvatas paari päe­ Juhan Liiv oma luuletajanägemuses, on vaga kokku, — kuidas võis see ollagi tei­ Eesti riigist kõnelnud paar meie varasemat siti kui Ilmutamisraamatus? poliitilist inimest — südametäiega. 9 Üks oli esimene eesti poliitiline pagulane selt hinnatakse tagant järele ka ühe või Andres Tiido, kes aastat 60 tagasi tegi üm­ teise tegelase samme. ber tuttava keisrilaulu: Tõeliselt olid Eesti Ajutise Valitsuse „Käib Veske ees ja näitab teed, tegevusse astumine 11. novembril 1918. ja Vabadussõja puhkemine pisut hiljem — Siis astkem järel, Eesti väed, kaks sootuks eri asja, kus ühe puhul teist Ja sõdigem kui vennad nüüd, üldse kuigi palju ette ei ar­ Sest Eesti riik on meie hüüd," vestatud, sest et Maailmasõja lõppe­ millise laulu eest ta siis kinni nabiti. mise suurpäevadel meil, kes me Saksa Teine oli kadunud ajaloolane Hans okupatsiooni alt nagu kotist olime välja Prants, kes Eesti Kirjameeste Seltsi sul­ tulemas, puudus igasugune ülevaade rah­ gemise järele kirjutas Soome lehes: „ Tuleb vusvahelise olukorra arengu tõenäolikku­ kord aeg, kus vene kotkal Eesti kohta mi­ dest võimalustest. Üsna üldine arvamine dagi pole ütlemist!" sel ajal oli, et siis, kui Saksa okupandid Nüüd on aga meie õigusteadusemagist- on sunnitud lahkuma, tulevad asemele rid ja -doktorid suure sõtta sattunud kü­ lääneriikide väed, kes lähevad Venemaale simuse pärast, mis ajast saadik Eesti ise­ enamlasi kukutama. seisvust lugeda: kas 24. veebruarist 1918 Nõnda ei äratanud see siis kelleski või märksa varemast ajast — 15. novemb­ võõrastust, et Ajutise Valitsuse sõjami­ rist 1917, millal maapäev end kuulutas nister kindral Tarka ja I Eesti polgu ülem kõrgemaks võimuks? Selle üle kirjutatakse kindral A. Tõnisson 1918. a. sügisel Soo­ pikki traktaate ja antakse raamatuidki mes viibides olid seal välja töötanud
Load more

Recommended publications
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Tänavused Kaunid Kodud on Selgunud
    SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 612 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, Neljapäev, 4. 4.aprill juuli 2019 2019 SAAREMAASAAREMAA VALLAVALITSUSEVALLAVALITSUSE INFOLEHTINFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarveTudengid teeb saadavad Prügi põletamineLaps tülitsevas peres. Huviharidus-Tõrise hoiab oma head ideedsaarlased kiirelt teoks metsa saastab sinuMis aiaviljad aitaks? konverentsilkultuuripärandit anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 4 LoeLoe lklk 56 AvanebEterniidi projekti- ja asbesti- Tänavused kaunid toetustejäätmete kogumisringtaotlusvoor Lümanda Majas MittetulundustegevuseSaaremaa valla elanikud toetamise ja suvilaomanikud projekti- toetustesaavad asbestijäätmete2019. aasta taotlusvoor kogumisringi on avatud käigus 1. aprillisttasuta ära kuni anda 18. kogu aprillini oma kasutultkell 16.00. seisva Toetust eter- antakseniidi ja kogukonnamuud asbestijäätmed. ja valla arengule Kogumisring suunatud kodud on selgunud tegevuste/üritustetoimub juuli teises toetamiseks pooles viieteistkümnes ning samuti käivad hoogsalt teistekogumispunktis rahastamisallikate üle kogu kaudu valla. esitatavate Eelregistreeri pro-- Saare maakonna „Ees- jektidemist ei oma toimu, nantseeringu jäätmete toojad katmise registreeritakse toetamiseks. kohapeal.Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- ti Kaunis Kodu 2019“ vadEterniiti toimuma saab valla kogumispunkti haldusterritooriumil, viia olemapäeva komisjon valis välja tä- suunatudjooksul alates valla klelanikele 8 kuni ja/või kl 19 esindamaning ühelt valda ini- navused kolm kaunimat
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Lisandus 1 Karjamõis
    TORGU VALLA ARENGUKAVA 2010-2020 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 PÕHIMÕISTED ......................................................................................................................... 4 1. Ülevaade Torgu vallast .......................................................................................................... 5 1.1. Lühidalt ajaloost .............................................................................................................. 5 1.2 Asend maakonnas ............................................................................................................. 6 1.3. Maa .................................................................................................................................. 7 1.4. Maavarad ......................................................................................................................... 8 1.5. Elanikkond ...................................................................................................................... 9 1.6. Piirkonda iseloomustavad loodusobjektid, ehitised, marsruudid .................................. 10 1.7. Valitsemine ja haldamine ............................................................................................. 14 1.7.1 Valitsus- ja haldusorganisatsioonid ......................................................................... 14 1.7.2 Valla eelarve ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Roio, M. 2018. Saaremaa Rannalautrite Dokumenteerimine
    Saaremaa rannalautrite dokumenteerimine. Välitööde aruanne. Koostaja: Maili Roio Tallinn 2018 Arheoloogilise uuringu põhiandmed Loa number: - Mälestise Saaremaa lautrid Registrinumber: nimetus 31007, 31008, / uuringu 31009, 31010, objekt: 31011, 31012. Aadress (uuringu objekti asukoht): Varuli: Lahetaguse küla, Kursessaare metskond 686 (72101:001:1340). Rahuste küla, Arima (72101:003:0193) ja Torni (72101:003:0298), Koovi: Koovi küla, Päniska: Kotlandi küla, Päniska (44001:004:0274), Sadama: Tammuna küla, Sadama (80701:003:0060), Pärtli: Rahuste küla, Pärtli (72101:003:0275). Koordinaadid: 1. Varuli, 6451678.6, 385545.2 2. Rahuste, 6439343, 387645.5 3. Koovi , 6456787.913,383619.320 4. Päniska, 6453805.8, 385076.3 5. Sadama : x: 6425033.6; y: 380793.1 6. Pärtli, x: 6438825.8; y: 387153.2 Uuringu eesmärk ja kokkuvõte: Eesmärk oli Saaremaa lautrite dokumenteerimine ning sealjuures kaasa aidata lautrite kaitsele, tutvustamisele ja väärtustamisele. Kokku dokumenteeriti 6 lautrikohta: Varuli, Rahuste, Koovi, Päniska, Sadama, Pärtli. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud Välitööde juhataja ja asutus: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 14C Toimumisaeg: 4.-10.06.2012. dendro Tööde tellija: kultuuriprogramm “Saarte luu pärimuslik kultuurikeskkond 2011–2014” ja Muinsuskaitseamet. muu Kaevandi või uuritud ala pindala: ca 10715 m2 Leiud (peanumber): - Märkused: Kuupäev Allkiri 30.12.2018 2 Sisukord Arheoloogilise uuringu põhiandmed ........................................................................................................... 2 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]