» WM » » ^ M>M »5Bni*HBHI

m-::,

EE/TI AJAKIRJANIKE PIIMAOHINCUTE IKlESIklLIIIII ^'

4

tz

STOM IKAIRUfAV 2!3I

TELEFONID: KAUBAOSAKOND - MEIEREITARBED 446-06 KAUBAOSAKOND - VÕI 446-08 OMA VRBR REG ENESE- ARENDRMISELE, LUGEDES KIRJANDUST

KOOLIRAAMATUID KOOLITARBEID KIRJUTUSMATERJALI JOONISTAMIS- JA MAALIMISTARBEID PABERIKAÜPÜ KANTSELEITARBEID JNE. JNE. SOOVITAVAD SUURES VALIKUS

«PÄEVALEHE» RAAMATUKAUPLUSED TRLLINN: • S. KRRJR 23 • PIKK 2

«LASTE ROOM» LOOB LRSTELE RÕÕMSR MEELEOLU

ILMUB KORD KUUS 32. falHnna Võllütnajandusnäitas

peetakse 1939. aasta varasügisel

Näitusele tuleb kokku kogu maa ja linnad, sest ta annab huvita­ vaima ülevaate Eesti põllutööst, loomakasvatusest, põllumajan­ duslikust tööstusest ja käsitööst.

Näitus peetakse Kadriorus EESTI PÕLLUMEESTE SELTSI NÄITUSEVÄLJAL

TALLINNA HIPODROOM PALDISKI MAANTEEL 50. TELEFON 435-06 TRAAVIVÕISTLUSED igal pühapäeval TOTALISAATOR PÄÄSMED: kr. 2.-, 1.-, 0.50 MUUSIKA EINELAUD

.Korraldaja: SIHTASUTIS «HIPODROOM *

2 Õlivabrikud Kohtla-Järvel

A.-S. ESIMENE EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS END. RIIGI PÕLEVKIVITÖÖSTUS

JUHATUS JA MÜUGIBÜROO: TALLINN, VA.LLI 4-3. TELEF.: 450-85 ja 450-62

PÕLEVKIVI kütteks; TOORÕLI; KÜTTEÕLI; BENSIIN; mootorpetrooleum; mootornafta; diiselnafta; rasked olid: bituumen (Estobitumen) ja asfalt-emulsioon teede tegemiseks, katusepapivabrikutele ja isolatsioonitöödeks; maanteeõli teede tolmu sidumiseks; immutusained «FENOLAAT», «ESTOKAR- BOLINEUM» ja IMMUTUSÕLID puu konserveerimiseks; vilja- puu-karbolineum viljapuude pritsimiseks; putukamürk «PUTTOX»; KATUSELAKK (katusetõrv); raualakk (asfalt-lakk) ja asfalt-mastiks.

3 RIIGI VILJASALV TALLINNA SADAM, BAIKOVI SILD NR. 1

TELEFONID: 317-64 317-63

4 rw-

v,; •«»&&.' ->'i^> 7 ••^•?N •.",•... , •iöjilrfüf'-*'..;;»»,**^*'

EESTI KIVIÕLI A-U• • . KIVI ÕLIS

SUUREMAD OLI­ JA BENSIINITEHASED EESTIS

5 PEA M EELES, ET NARVA KALEVI MANUFAKTUURI PUHTVILLASED ÜLIKONNA-JA PALITURIIDED ON TUGEVAD, NÄGUSAD JA ODAVAD PEA MEELES, ET VÄLISMAA KAUBA TARVITAMINE RÖÖVIB EESTI TÖÖLISELT LEIVA JA VIIB EESTI RAHA VÄLISMAALE PEA MEELES, ET IGA NARVA KALEVI MANUFAKTUURI RIIDEKANGAS ON VARUSTATUD VABRIKU- MÄRGIGA, MIDA TULEB OSTMISE PUHUL TÄHELE PANNA

KODUMAJANDUSE- JA KODUKULTUURI AJAKIRI «TALUPERENAINE»

on elu esirinnas sammuvate ning kõigi intelligentsete naiste ja kodude uhkus. Igal numbril kaasas mustri- ja lõikeleht «LASTE MAAILM» ning H ÜVITAV RO M A A N.

Tellimisi võtavad vastu kõik posti- asutused üle riigi. Üksiknumbrid müügil kõigis ajakirjanduse müügikohtades.

TOIMETUS JA TALITUS: TARTUS, Peeter Põllu 5. Telefon 9-37.

6 ÕITS11TULED EESTI AJAKIRJANIKE LIIDU ALBUM XVI TOIMETANUD H. LAANEST. E. A. LIIDU VÄUAANNE NR. 20. TALLINN 1938 &£i#Vf E w^ {/ :.."""

LÜ^

4**-«ii *:|

,«»«MW J ,,I^W^>^">^ t i ii; i

jNF%^w*r:

TALVEVOLUD Foto H. Soosaar KUUKIRI Il ii „Uud Utekt EESTI STATISTIKA TOIMETUS JA TALITUS RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO TALLINN, TOOMKOOLI TXN. 13 ON ÜLERIIGILINE ERA­ Kuukiri «EESTI STATISTIKA, ilmub POOLETU INFORMATSI­ eesti ja prantsuse keeles, joonistega ilus­ tatud ja sisaldab tähtsamale küsimuste OONIGA JA LEKTÜÜRI kohta igakuisi ülevaatlikke kokkuvõtteid AJALEHT Igas kuukirja numbris ilmuvad ülevaated ja pikemad tööd demograafia, majanduse ja põllumajanduse alal. jlmui keskpäeval Tellimishind aastas kr. 15.— • '*' VÄRSKEIMATE UUDIS­ Kuukiri «KONJUNKTUUR» ilmub TEGA, PÜHAPÄEVANE iga kuu algul vihkudena ligi 64 lk. NUMBER VA RAH 0M MI- Nädalakiri «MAJANDUSTEATED» KUL MÜÜGIL ilmub iga nädala teisip. ligi 20-lk. kaustas «KONJUNKTUUR., ja «MAJANÜUSTEATED, «UUDISLEHT» LEVIB NII tellimishind koos on kr. 12.— aastas, LINNADES KUI KA MAAL poolaastas kr. 7. — üksikult on «KONJUNKTUURI, tellimish. kr. 8.- a. ja «MAJANDUSTEATED» „ 5.- „ TOIMETUS JA KONTOR Tellimised saata: «KONJUNKTUURINSTITUUT» LallittnaS, Rataskaevu 9 Toomkooli 13, TALLINN

MAJAOMANIKE (Revalsche KREDIITPANK Seitung Ü.-P. Begründet im Jahre 1860.

TALLINN, PÄRNU MNT. 6 Das deutsche kulturell, politisch und wirtschaft- TELEFON 426-69 lich. führende Blatt in Es tl and. Vertritt dic politischen und wirtschaftlichen Interessen des baltischen Deutschtums in Estland. Eingehendc TOIMETAB KÕIKI objektive Berichterstattung über das gesamte Wirtschaftsleben Estlands. Regelmässige Kurs- PANGAOPERATSIOONE notierungen. ©ezugspreis: monatlich Kr. 2.-. Die Staats- postanatalten in Estland, Lettland, Deutschland, PANGA JUURES KINNITUS­ Danzig, Finnland, Schweden und Frankreich AKS. EESTI LLOYDA nehmen Abonnements entgegen. Qnzeigenpteis: für 1 mm Höhe der Spalte ESINDUS im Anzeigenteil für Estland 00.6 E. Kr., Für Deutschland und das übrige Ausland 6 Goldpf'.

PANK AVATUD KL. 9-2 Qallinn, QatasQaevu 12 telefon k-30-31 ED. LAAMAN Legendid ja tõelisus Tagasivaade sündmustikule 20 aasta eest.

akskümmend aastat sai tänavu — Sattusin lugema ühe Peterburi vanema 1938. aasta algul — Eesti iseseisvu­ eestlase mälestusi. Keskmise seltsitegelase K misest ja sügisel — Vabadussõja al­ protokollaarsed ülestähendused koosoleku­ gusest. test, aastaaruannetest, pidudest ja tähtpäe­ Nekrutiiga, tõtt öelda alles — haljas vadest — ilma erilise pinevuseta. Sama as­ noorus. Aga missuguse uskumatu kirju ja jalik piiratus ka veebruarirevolutsiooni sündmusterikka minevikuga! Mis ime siis, sündmuste kirjeldamisel. Kuid just see et need päris esimesed algupäevad juba lihtne jutustus üllatas mind enam kui mõni kauguse fantastilisse uttu hakkavad uppu­ kõige põnevam memuaar. ma, nagu rahvaste ja riikide ürgajad muist­ Tavalisele „kirikulaadale" Peterburi ses hallis minevikuski — kaovad legendide Eesti Jaani kiriku ette Ohvitseri tänaval suurepärasesse kangastikku. kogunes eestlasi siis muidugi ebaharilikul Kas neid sinna mitte jättagi? „Müü­ arvul. Iseenesest hakati valguma samasse tide" loomine on ju üks inimese — eriti aga kõrvale kirikukooli saali ja nähes enda seas rahvahulkade — hinge ürgsemaid vajadusi. mõnd tuntumat eesti tegelast, nõuti sellelt Kuigi nad ei vasta sündmuste tõele, väl­ informatsiooni: mis siis ometi on sündi­ jendavad nad vahel ometi — hinnangute nud? Samast spontaansest miitingust, rah­ tõde, annavad edasi emotsioone, ja kesk­ vahulga enda algatusel, sündis Peterburi mine inimene annab neid poliitikaski eesti vabariiklaste liit. Oldi üldises revo- edasi ikka — fantastiliselt. lutsioonijoovastuses, mis haripunktile jõu­ Siiski — need sündmused on meile al­ dis kümnete tuhandete eestlaste ajaloolises les liig lähedal. Nad mõjutavad meie elu 26. märtsi rongkäigus Tauria palee ette. mitte ainult kui müüt, vaid kui tõelisus. Aga pärast enamlaste esimest juuli- Seepärast poleks ülearune ka mõlemat mässu: kõhklemine, loidus, tegevusest ta- teäda. gasihoidumine, isegi paanika. Ja seda * suurem ja üldisem sõjatüdimus. Revolutsi- oonivaimustus oli kadunud niisama äkki Kõigepealt muidugi — revolutsi- kui oli tulnud. oonilegend. See istub meil kõigil See lihtne pilt on masendavalt õige. Ta 1905-st saadik sügavalt kontides. Hiljuti näitab, kui passiivselt õieti suured hulgad kuulsin meie väljapaistvatelt tegelastelt, võtsid revolutsiooni pööret. Siit saab aru, kelledest midagi kaugemal ei saa olla kui kui pisukest käputäit „aktiviste" õieti vaja revolutsioon, kurtmisi, A. H. Tammsaare oli, et otsustada revolutsiooni saatusliku­ olevat oma „Tões ja õiguses" meie 1905. maid hetki, millest olenevad juba kõik hili­ aasta revolutsioonile liiga teinud: teata­ semad järeldused. vasti kujutab ta seal selle kulminatsiooni * — mõisate rüüstamist — kui tavalisi ag- Teine rida legende käib selle kohta, raar-rahutusi. kes ütles esimesena sõna „i s e s e i s v u s". 1917. a. veebruari-revolutsioonist ei saa Maailmasõjast alates on mitmed sellele me teisiti kõneldagi kui apokalüptilises aule pretendeerinud. Kuid esimene kord on stiilis. Vägevate vene keisrite elupõline olnud märksa varem. Isegi palju varem kui 300-aastane dünastia prahvatas paari päe­ Juhan Liiv oma luuletajanägemuses, on vaga kokku, — kuidas võis see ollagi tei­ Eesti riigist kõnelnud paar meie varasemat siti kui Ilmutamisraamatus? poliitilist inimest — südametäiega.

9 Üks oli esimene eesti poliitiline pagulane selt hinnatakse tagant järele ka ühe või Andres Tiido, kes aastat 60 tagasi tegi üm­ teise tegelase samme. ber tuttava keisrilaulu: Tõeliselt olid Eesti Ajutise Valitsuse „Käib Veske ees ja näitab teed, tegevusse astumine 11. novembril 1918. ja Vabadussõja puhkemine pisut hiljem — Siis astkem järel, Eesti väed, kaks sootuks eri asja, kus ühe puhul teist Ja sõdigem kui vennad nüüd, üldse kuigi palju ette ei ar­ Sest Eesti riik on meie hüüd," vestatud, sest et Maailmasõja lõppe­ millise laulu eest ta siis kinni nabiti. mise suurpäevadel meil, kes me Saksa Teine oli kadunud ajaloolane Hans okupatsiooni alt nagu kotist olime välja Prants, kes Eesti Kirjameeste Seltsi sul­ tulemas, puudus igasugune ülevaade rah­ gemise järele kirjutas Soome lehes: „ Tuleb vusvahelise olukorra arengu tõenäolikku­ kord aeg, kus vene kotkal Eesti kohta mi­ dest võimalustest. Üsna üldine arvamine dagi pole ütlemist!" sel ajal oli, et siis, kui Saksa okupandid Nüüd on aga meie õigusteadusemagist- on sunnitud lahkuma, tulevad asemele rid ja -doktorid suure sõtta sattunud kü­ lääneriikide väed, kes lähevad Venemaale simuse pärast, mis ajast saadik Eesti ise­ enamlasi kukutama. seisvust lugeda: kas 24. veebruarist 1918 Nõnda ei äratanud see siis kelleski või märksa varemast ajast — 15. novemb­ võõrastust, et Ajutise Valitsuse sõjami­ rist 1917, millal maapäev end kuulutas nister kindral Tarka ja I Eesti polgu ülem kõrgemaks võimuks? Selle üle kirjutatakse kindral A. Tõnisson 1918. a. sügisel Soo­ pikki traktaate ja antakse raamatuidki mes viibides olid seal välja töötanud Eesti välja. sõjaväe organisatsiooni kava, ette arves­ Ei oska selle vaidluse üle muud kui tades rahuaja olukorda, ühe diviisi imestada. Võib-olla oli Eesti tükk aega ise­ suuruses, nagu see oli olnud ka 1917. seisev, ilma et ise seda oleks aimanudki? aastal. Kas niisugust asja juriidiliselt saab olla? Samal põhjusel, kuigi algusest peale Mida Eestis siis tõeliselt mõeldi, on sel­ olid teada enamlaste ettevalmistused ge. Kogu veebruarirevolutsiooni kestel oli Jamburgi juures, ei tekitanud see esiotsa unistatud autonoomiast Vene föderatsioo­ kuigi suurt erutust. nis. 25. septembril 1917 otsustas maapäev seks välja töötada eelnõu Eesti Asutava Ajutise Valitsuse esimesel avalikul Kogu kokkukutsumiseks. Muulasrahvuste koosolekul, 11. novembril, teatasid põran­ kongressil Kiievis oli otsustatud — Vene­ daaluse kaitseliidu esindajad kindral Põ­ maad föderaliseerida. der, J. Pitka ja Seiman, et Jamburgis asu­ See tähendab: iga osariik korral- tatakse eesti enamlaste polku, kuhu aga duks suveräänsena omaenda asutava kogu üsna vähe astujaid olevat. Sealsamas seis­ kaudu ja kõik koos födereeruksid siis Ve­ vat 3. löögipataljoni demoraliseerunud nemaa ühendatud riikideks. venelased, kes olevat kõlblikud ainult See oligi 1917. a. 15. novembri maa- rüüstamiseks; kaugemal üks diviis. Saksa päeva-akti mõte. Kõik valmistused käisid väed kaitsevat Narva jõe liini; raadio seal selge sõnaga osariigi jaoks. Kõrgem teatel olevat Inglise laevastik teel Balti võim tähendas, et suveräniteet sestsaadik merre. Peterburist oli osariigile üle kandunud. See Inglise laevastik oli siis varsti Kuid side Peterburiga jäi ikkagi — selle nagu lunastus, mida iga päevaga ikka pi­ üle polnud kellelgi kahtlust, ei saanud ju nevamalt hakati ootama. Sellest rääkisid muidu Eesti Maapäeva tegelased ja polii­ raadiod ja telegrammid ning kirjutasid le­ tilised juhid J. Poska, Jüri Vilms ja J. Sel­ hed. Mitu korda teatati Suuropist, et ta jamaa 5./18. jaanuaril 1918. ülevenemaa­ sealt mööda sõitnud, ja Ajutises Valitsuses lise Asutava Kogu koosolekust osa võtta määrati juba inimesed, kes teda vastu võ­ ja Seljamaa seal koguni kõnega esineda. taksid. Aga ta ei tulnud enne kui 12. det­ Nii on see asi tõelisuse valguses. sembril. * Kuna sõjaminister Tarka alles Soomes viibis, määrati tema ajutiseks asetäitjaks Kolmas legend: Üldises teadvuses on J. Soots, ja kuna seegi ära oli, siis järgmi­ Eesti Ajutise Valitsuse tegevusse astumine sel päeval — E. Põder. Tati ajutises va­ 1918. a. novembris otseselt seotud Va­ litsuses, kui see 18. novembril moodus­ badussõja puhkemisega. Sellekoha­ tati, ei olnud üldse sõjaministri kohtagi.

10 Esimene mure oli saksaaegse oma­ Ometi tulid Ajutisse Valitsusse juba 17. kaitse asemele kaitseliitu korraldada. 12. novembril kuuldused enamlaste pealetun­ novembril öeldi sellest Tallinnas juba 600 gist Narva liinile ning valitsuseliikmete meest olevat, kellest patrulle hakati välja arvamised läksid lahku, kas Saksa väed panema. Koi. Reimani seletuste peale, et panevad seal vastu või mitte, või kui kevadine sõjavägi ei kõlbavat ja olevat enamlased üle pakuvad, kas ei pööra nad vaja uut, kindlamat organiseerida, otsus­ koguni täägid ümber? tati sõjaväe aluseks võtta kaitseliit. 13. Üheks tähtsaks takistuseks mobilisat­ novembril määrati krediit, et kaitseliidu sioonile oli — Tallinna trükitööliste juures Tallinnas 200-mehelist alalist kait­ streik, millele trükikodade omanikud sesaga asutada. Ja kui samal õhtul Soo­ tahtsid vastata lokaudiga. Kui valitsuse mest pärale jõudis kindral Larka, kes tõi vaheltsobitusel peremehed 50% palga­ teate, et sealt saab .relvi, aga mitte mehi, tõstmises järele andsid, siis kestis streik f ja et Inglise laevastik on tulemas, siis ometi edasi — enamlaste häälekandja pandi tema peale mobiliseerimisplaani ^Kommunisti" pärast, mida Kalla trüki­ koostamine. koda ei tahtnud trükkida. „ Venemaa 14. novembril teatas kindral Põder, et enamlaste partei Tallinna osakond" nõu­ kaitseliidul on Tallinnas juba 1400 meest, dis koguni Ajutiselt Valitsuselt, et tema neist 250 organiseeritud töölist. Kuna mo­ trükikoda Müürivahe tänaval 20, mille bilisatsioon pole paari nädala töö, soovi­ sakslased üle võtnud, talle välja antaks. tas ta igast vallast palga eest viis meest Valitsus nõudis esialgu omanduse üle kaitseliitu kutsuda. tõendusi ja siis loobus seda küsimust aru­ Siis saabusid Kopenhaagenis 16. no­ tarnast. vembril välisdelegatsiooni liikmed J. Tõ­ Peaminister K. Päts, kes 20. novembril nissoniga, kes kohe oma mobilisatsiooni- Saksa vangist tagasi saabus, sai üheks esi­ kavaga esines. Senise kaitseliidu suhtes ta meseks ülesandeks — lahendada trükitöö­ oli väga skeptiline. „Kui seal see omavo­ liste streigi asi. t liline talitus nüüd maad võtab," seletas 21. novembril teatati valitsusele, enam-1 ta, „siis upume ennem, kui ujuma õpime. laste juht V. Kingissepp olevat Tallinnas, i Põrandaalune korraldus peab nüüd ak­ Päriti, mis temaga teha. Kohtuminister I tiivseks, suureks koguks kasvama. Mobili­ vastas: kinni võtta Vene 7. juuli seaduse satsioon tuleb Inglise eeskujul läbi viia — põhjal, mis anti Peterburi enamlaste juu- esiteks vabatahtlik ja siis sunduslik." Se­ limässu järele. nist vaikust piiril luges ta ainult armuajaks. Kui enamlased 22. novembril esimest Selle küsimuse üle oli samal päeval korda Narvale kallale kippusid, asutas va­ suurem nõupidamine, kus mõned vane­ litsus järgmisel päeval riigikaitsekomis­ mad sõjaväelased vabatahtliku mobilisat­ joni ja otsustas Virumaal nelja aasta me­ siooni vastu vaidlesid, kartes, et masside hed sundmobiliseerida. Ning 28. novemb­ üldise sõjatüdimuse tõttu tuleksid kokku ril, s. o. samal päeval, kus enamlased alus- t aina priileiva otsijad. Kuna aga aparaat tasid rünnakut Narva vallutamiseks, tea- ; sundmobilisatsiooniks puudus ja kokku- tas peaminister, et enamlased tahavad sa­ tulijaid sõeluda taheti, jäädi vabataht­ mal öösel Tallinnas välja astuda, ja soovi­ liku mobilisatsiooni juure. tas valitsuse liikmetel mitte kodus ma­ Nagu J. Tõnisson mäletab, oli sõja­ gada. Otsustati gaasi- ja elektrivabriku minister Larka esialgne nõu olnud vär­ kaitseks palgata 20 saksa sõdurit. vata 900-mehelist palgaväge ja siis sund- Mis sellest kõigest järgneb? Nähta­ mobiliseerida kaks nooremat aastakäiku, vasti seesama, mis veebruarirevolutsiooni kes vene väe demoralisatsioonist läbi käi­ sündmustikust: väheste aktiivsete otsustav mata. Seda luges J. Tõnisson väheseks ja tegevus sõjasttüdinud passiivsete masside nõudis kohe 25.000 mehe kokkuvõtmist. seas. Nende väheste otsustavuse puhul Miks see mobilisatsioon nurjus? omas seda suuremat tähtsust, kas nad on Ühelt poolt räägitakse loidusest. Emis­ küllat informeeritud ja kas nad olukordi sarid, keda J. Tõnisson nõudis, jäid välja õigesti arvestavad. Alles seejärele kujunes saatmata. Üleskutsetega ja mobilisatsi­ võimalikuks hulkade tegelik ja psüühiline ooni enesega jäädi hiljaks. mobiliseerimine. OSKAR MÄND

Ajakirjanik Jaan Tõnisson

Tema 70 aasta sünnipäeva puhul

Jaan Tõnisson.

aan Tõnisson saab 22. dets. s. a. 70 a. tööd ja tegevust vaadeldakse põhjalikult ja vanaks. See on silmapaistev täht­ kõigekülgselt. J päev. Mitte ainult sellepoolest, et ini­ Küll on aga meie albumil põhjust J. Tõ­ mene jõuab kõrgete aastate lävele, vaid et nissoni sünnipäeva puhul peatuda tema juubilari isik köidab tähelepanu avalikkuse kui ajakirjaniku juures. Kuid siingi kõige laiemas kaares. Seista nelikümmend seisame suure raskuse ees: kogu J. Tõnis­ viis aastat avalikkuse näitelaval, tõusta soni avalik tegevus on lahutamatus seo­ väikerahva ajalehetoimetajast oma rahva ses just ta ajakirjandusliku tegevusega. juhiks sõna otseses mõttes, olla oma rahva Mis ta ka pole teinud, kus ta ka pole tegut­ teerajajaid vabadusele ja iseseisvusele, senud, mis ülesandeid ta ka pole täitnud, seista selle rahva parlamendi ja valitsuse ikka on ta ühtlasi jäänud ajakirjanikuks. eesotsas — ja seda kõik pikkades ja pineva­ Ajaleht on teda lahutamatult saatnud, aja­ tes poliitilistes võitlustes ning lakkamatus lehte ja oma ajakirjaniku-sulge on ta kultuur- ning majanduspoliitilises ülesehi­ aastakümnest aastakümnesse järjekindlalt tavas töös — see näitab, et juubel ei kuulu tarvitanud avalikus töös. Ajalehe abil ongi tavaliste hulka. Pealegi, kui tegemist on ta mõjuva osa oma elutööst teinud. Kirju­ alatise tulepildujaga, süütajaga, tagant- tada ülevaadet J. Tõnissoni ajakirjandus­ õhutajaga, edasitormajaga — ka kõige likust tegevusest tähendaks seega anda raskemais oludes. ülevaadet kogu tema avalikust tegevusest. Mis Jaan Tõnisson oma pika avaliku te­ Niivõrd on need lahutamatud. gevuse kestel on korda saatnud, millised J. Tõnisson on sündinud ajakirjanik. See on tema teened Eesti rahva ja riigi ees, kui on tal veres. Seepärast pole ta sellest ka palju ta ennast avalikkusele ohverdanud, pääsenud, kuigi elukäik noores eas muid sellest loodetavasti kirjutatakse ja kõnel­ ja avaramaid võimalusi pakkus. Ja hilise­ dakse tema juubeli-sünnipäeva puhul üldi­ mas elus on ta ikka toimetuslaua taha is­ selt laiemalt. „Õitsitulede" ruum on sel­ tunud, kui muud ülesanded ei juhtunud leks liialt kitsas, et kokkuvõtlikultki jutus­ teda enam siduma. tada J. Tõnissoni elulugu või tema kui Meie avalikest tegelasist on väga ja avaliku tegelase ja poliitiku senisest tööst. väga paljud tegelnud ajakirjanduses, eriti Liiatigi kui sünnipäeva puhuks ilmub muidugi enne iseseisvusaega, kus iga aja­ sellekohane koguteos, milles tema elulugu, kirjanik peaaegu eo ipso kuulus ka ava-

12 like tegelaste kaadrisse. Veel iseseisvuse serdiarvustuseni, siseriigiteateist välispolii­ algusaastail oli ajakirjandus hüppelauaks tiliste probleemideni. Kõigele lisaks lehe mitmesugustele inimestele, kes sealt siis ärilise külje juhtimine tellimiste ja kuulu­ esimesel võimalusel paremale paigale kar­ tuste vastuvõtmisest kuni levikuaparaadi gasid. Alles viimastel aastatel on „läbi- korraldamiseni. Töö, millele tänapäeva käijate komandod" vähemaks jäänud, kuigi ajalehe juures rakendatakse tööjõudusid veel mitte täielikult kadunud. kümnete kaupa. Aga lehe juhtimine pol­ J. Tõnissoniga on ikka ja alati teisiti nud J. Tõnissoni ainuke töö. Juba esimes­ läinud. Tema on igal esimesel võimalusel tel kuudel pärast „Postimehe" etteotsa ajakirjandusse tagasi karanud. asumist hakkab ta kaasa lööma selleaegses J. Tõnissoni tegevus kutselise aja­ Tartu seltskondlikus elus. Milliseid tule­ kirjanikuna algas pärast ülikooli lõpeta­ musi ta siin aegade jooksul saavutanud, mist, kui ta oli 25-aastane, seega eluküps seda tunneb tänapäeval kogu Eesti ava­ noormees. Esimene periood ei kestnud likkus. palju üle poole aasta. Kuid sellest oli näh­ J. Tõnisson mäletab, kuidas tema tege­ tavasti küllalt, et temas ajakirjaniku-verd vusse astumise algusajal ajakirjaniku kihama panna, et siis kolm aastat hiljem, prestiiž seltskonnas ei seisnud kuigi kõr­ pärast lühikest kohtutegelase karjääri, teda gel. Ta asus kangekaelselt selle tõstmi­ lõplikult oma hõlma haarata. Ei hoidnud sele. Kui tänapäeval ajakirjanik enam­ teda siis enam ilusad pildid edaspidistest vähem igal pool on heameelega nähtud võimalustest kohtu alal, mida ette maalis külaline, kui teda palutakse sinna ja tänna, venelasest kohtuesimees. Ei kohutanud kui talle autogi järele saadetakse, et muud­ hoiatused väikerahva ajalehetoimetaja kui tulgu seda või teist vaatama ja kir­ okkalise raja eest. Veri tõmbas, veri käs­ jeldama; rääkimata avalikkust teenivaist kis. J. Tõnisson ei saanud teisiti, ta tuli ja asutusist, kus ajakirjanikul kõik sisse- hakkas „Postimeest" juhtima. mineku ja väljatuleku uksed avatud, kui See oli aastal 1896. Nigelaks muutunud seda kõike tänapäeval endastmõistavaks lehele tuli uuesti elu sisse puhuma hakata. ja loomulikuks peetakse, siis pole see Kaaslaste poolt suurte raskustega kokku­ alati nõnda endastmõistetav olnud. pandud «Postimehe" ostuhind, millega J. Tõnisson jutustab, kuidas tal näi­ saadi ainult lehe nime omanikuks, pani teks Tartu sakstega maadelda tuli, et toi­ noorele mehele peale suure vastutus- ja metusele võimaldataks tasuta sissepääs töökoorma. Aga ühtlasi andis ka suure teatrietendustele ja kontsertidele, millest võimaluse oma jõu proovimiseks, oma oli tarvis lehes kirjutada. Arvati, et toi­ energia ja tegutsemisinnu rakendamiseks metaja oma kehvast palgast kulutagu Eesti rahva teenistusse, missugune ind oli rublasid, et pääseda kohtadesse, kust ta temasse istutatud juba varases õpilaspõl­ oma lugejaile uudiseid hangib. ves. Kui J. Tõnissoni poolt puhuma pandud Tänapäeval võime kinnitada — J. Tõ­ värsked tuuled üle „Postimehe" käisid, nisson võitis. Aga missuguste jõupingu­ siis hakkas lehe käsi muidugi paremini tustega, missuguste võitlustega, läbi mil­ käima. Siis suurenes alatasa ka algul liste raskuste, seda ei suuda hilisem põlv kolmest mehest koosnenud toimetuse ette kujutada. Seda peaks J. Tõnisson ise koosseis, siis paranesid tehnilised võima­ jutustama. Kuid tal on siiamaani olnud lused, siis sai leht rotatsioonmasina (esi­ niipalju rahmlemist, et oma mälestuste mese Eestis), siis olid esimeste aastate kirjapanemiseks pole lihtsalt aega jätku­ rasked töötingimused varsti unustatud. nud. Alles viimasel ajal on tekkinud loo­ Aga selleks ajaks oli ka avaliku tegevuse tusi, et kord must-valgel lugeda võime töökoorem nõnda suureks paisunud, et J. Tõnissoni memuaare. imestama peab, kuidas sellele vastu panna Kuidas pidi töötama „ Postimehe" te­ suudeti. gevtoimetaja oma esimestel tegevusaasta­ Tõsi küll, J. Tõnisson on üle elanud tel, s. o. läinud aastasaja lõpul ja käes­ ajajärkusid, kus ta juba kahtlema lõi, kas oleva algul, sellest saame vaid ähmase et­ tervis suudab koormale enam vastu panna tekujutuse vestlustest J. Tõnissoniga, kui ja kas poleks aeg rahulikumaid töömaid jõudesilmapilgul jutt kaldub endistele ae­ otsida. gadele. Ja seal siis kuuleme, kuidas toi­ Kuid ta ei läinud teisale, ta ei saanud metaja pidi lehte tegema juhtkirjast följe­ minna, veri ei lubanud. Ei saanud lühe- tonini, õnnetuse- ja kuritöösõnumeist kont- makski ajaks toimetuse ja lehe juurest

13 ära minna, et pärast 3-kuulist vangistus- ja vaikimisele sunnitud. Kuid ikka on ta aega tervist kosutada. Sest oli tarvis kir­ enesele kindlaks jäänud. jutada, tegutseda, kirjutada . . . Nüüd ei ole J. Tõnissonil enam oma Ajakirjanik Jaan Tõnisson on nüüd lehte. Nüüd ta ei saa enam kirjutada lehes. niisuguse staažiga, millist teist kõrvale Aga huvitav oleks küll praegugi J. Tõ­ seada ei ole. Missugustest tuledest ta kõik nissoni juhtkirju lugeda. läbi pole käinud! Balti-sakslasega on ta Võib-olla, et tuleb veel aeg, kus J. Tõ­ maadelnud seljavõiduni, karistussalkade nisson hakkab jälle juhtkirju kirjutama. ülemate ja tsaari kuberneridega rinnutsi Praegu aga on ta professor. Ja parla­ koos olnud kuni punktivõiduni, punaste mendi liige. Seda on ta olnud iseseisva pealikute püssitikkude ees väljakutsuvalt Eesti esimesest parlamendist alates. Aga Eesti iseseisvust kuulutanud, norutajaid temast kui parlamendimehest pole avalik­ raputanud, küürutajaid materdanud, van­ kuses kunagi nii vähe kuulda olnud kui gis istunud, maalt välja saadetud olnud, praegu.

J. ANIMÄGI

Kokkupuuteid Jaan Tõnissoniga

uvi 1920. aastal. Istun väikese rahuldus- ja Sellal ei teadnud aimatagi, et see kaugemaine mõnutundega „Sakala" toimetuses töölaua esimene kokkupuutumine ei jää viimseks, ja et S taga — töö on tehtud ja vististi täna mitte saatuse tahtmine viib mind pikkadeks aastateks sugugi halvasti. ligilähedusse inimesele, kellest olin palju luge­ Äkki pistab telefon seinal möirgama, just ni­ nud, veel rohkem aga kuulnud ning keda olin melt möirgama, nagu oleks kuski pääsenud valla õppinud austama kordagi nägemata. tuhat häda. Võtan kuuldetoru, kuid järgmisel sil­ Aga nii see tuli. mapilgul lennutan ta umbes jalg maad eemale: Siirdunud 1920. aasta oktoobris Tartusse, et membraanist tuleb nii vali hääl, et kogu tuba alustada õpinguid ülikoolis, sain ühe ..Postimehe" kuuldub sellest täidetuna. toimetuses töötava kaasvõitleja kaudu ettepaneku asuda 1. novembrist lehe juures tööle toimetuse — Siin räägib Jaan Tõnisson. Tere. liikmena. Ehkki oli hea tahtmine võimalikult kii­ Ja enne kui minu vastus võiks saada kuulda­ resti lõpetada stuudiumi, võtsin ettepaneku kõhk­ vaks traadi teises otsas, tuleb sealtpoolt küsimus: lemata vastu. Pealegi kus sellega nii hästi lahe­ — Kas teie tunnete minu venda Mats Tõnis­ nes õppimisega seotud aineline külg. soni? Tema on... Aastaid tuli siis peagu iga päev toimetusetöös — Tunnen küll, segan vahele. puutuda kokku Jaan Tõnissoniga, ja sageli ka — Siis olge hea ja teatage temale, et ta ei eraelus, mõnikord perekondlikus miljöös. Nii unustaks õigeks ajaks esitamast tasunõudmist paljudki seigad sellest ajast on vististi küll jää­ rekvireeritud pulli eest. Ta peab täna olema valt sööbinud mällu. Ja nüüd, kus Jaan Tõnisson staaphoone hoovis.*) Kas saite kõigest hästi aru? vaatab tagasi 70 aastat käidud eluteele, lubatagu —• Sain. mul tuua mõningaid katkendeid pikast kokku­ — Tänan väga. Jumalaga. puutumiste seeriast temaga. Ma pean aga siin­ See oli minu esimene kokkupuude Jaan Tõnis­ kohal märkima, et praegu ei ole veel saabunud soniga. Ta oli siis peaminister. aeg kõige toomiseks avalikkuse ette, mis võib­ olla näitaksid Jaan Tõnissoni hoopis teisena kui seda eriti ta vastaste poolt arvatakse. *) Staaphoone hooviks ehk lihtsas keeles * „taapuniks" kutsuti sissesõiduhoovi Viljandi val­ lamaja juures Tartu tänaval, kus peatusid teiste Tartus oli kuulutatud välja Jaan Tõnissoni hulgas ümbruskonna nimekamad taluperemehed. kõnekoosolek Saksa Käsitööliste Seltsi saalis. J. A. Teemaks — Lõuna-Eesti veeteede küsimus.

14 Toimetuses arutati, kes peaks minema refe- Temale ei olnud vastuvõetavad säärased sõnad reerima. õieti ei tohiks niisuguste asjade juures nagu: „ei tea", „pole veel kuulnud" jne. Pidid pikalt kaaluda, kuid vanemad toimetuse liikmed teadma ja kuulnud olema. teadsid ütelda, et Vana Jaan ei ole kunagi olnud rahul ühegi oma kõne refereeringuga. Toodi siis Jaan Tõnisson on äkiline, plahvatab kergesti, „ohvriks" mind. „Sa nagu värske veri, eks mine kuid ei pea pikka viha. Võib-olla vahest üksikud ja proovi!" üteldi. juhtumid välja arvatud. Kuid ka siis on tegemist Kas nüüd mina jäin hiljaks või oli publik tul­ pigemini mõne muu tundmuse kui vihaga. nud liig vara, kuid ei esimestes ega ka tagumis­ Meenub aeg, kus Jaan Tõnisson põdes raskel tes ridades polnud enam ühtki vaba tooli. kujul kõrvahaigust, mis sundis otsima abi välis­ Ega midagi: niipea kui Jaan Tõnisson astus maaltki. kõnetooli, püstitasin enese selle ette, märkmik ja Siis, kui ta oli sunnitud päevi lebama voodis, pliiats käes. Vana Jaan vaatas mulle küsivalt tulid ühe Tartu korporatsiooni noorliikmed vara­ otsa, siis paremale ja pahemale, veel kord mulle hommikul pärast tublit pidutsemist ideele „teha otsa mitte just eriti lohutavalt, ning algas... nalja": võtta telefoniabonentide raamat ja kõlis­ Kui mälu ei peta, kestis kõne tublisti oma tada läbi kõik numbrid alates nr. 1-ga. Number kolm tundi, kui mitte rohkem. Jalad olid iga­ üks oli Jaan Tõnissoni telefon. tahes kanged, kui kõne lõppes, ning enesetunne Kõlistatakse ja nõutakse telefonile Jaan Tõ­ oli — null. nissoni. Teenija vastab, et härra on haige ja — Kas saite jälgida? küsis Tõnisson, astudes pealegi magab. Noormehed aga nõuavad kõnele­ kõnetoolilt. mist tungivalt. Teenijal ei jää üle muud kui kut­ Jaatasin. suda haige inimene telefonile. Jutt on lühike: — Hommikul ütlen teile pealkirja telefoni soovitakse head hommikut • ning pannakse toru kaudu. Äratõmbed pange sekretäri lauale, vaatan hargile. ise läbi. ' J. Tõnisson sai teada, kust kõlistati, ning kir­ öö läbi dešifreerisin oma püstijalu visatud jutas kaunis sapise märkuse akadeemilise noor­ märkmeid. Hommikul tuli telefoniline pealkiri. soo varahommikunest lõbustustest. See kirjutus Ja ka meeletuletus, et paneksin äratõmbed sek­ toodi minu kui kohaliku osakonna juhataja kätte. retäri lauale. Olin raskes seisukorras: märkuse toon oli mulle Tegin seda. Toimetuse sekretär, hea mees ja kui korporandile vastuvõtmatu, ehkki ma täiesti sõber, soovitas kaduda: mõistsin hukka tehtud ..nalja". Panin epistli — Kui „vana" küsib, ütlen, et läksid töö asjus kõrvale, saagu mis saab. välja. Möödus pool tundi poole tunni järele. Saabus Pärast sekretär kõneles, et Vana Jaan esi­ viimane aeg käsikirja trükikotta saatmiseks. Mis mese hooga tõmmanud kriipsu pealkirjale. Kuid teha? ilma pahandamiseta. Minu refereeringu kaunis Kutsuti telefonile. Rääkis J. Tõnisson: pikk esimene „absats" saanud peale tugeva —• Võtke see minu märkus trükikojast tagasi. kriipsu veel pahase hüüatuse osaliseks: Vanemad liikmed käisid vabandamas. — Noo s e e ka mõni žurnalist! Muidugi ma ei ütelnud, et pole üldse saatnud Kuid edasilugemisel tipitud kriipsule punkt- toda kurja epistlit ladumisele. joon alla: õige! * Paar lõiget edasi, ning siis olnud pahandus Tallinnas elasin hulk aega Jaan Tõnissoni päris suur ühes ridade mahakriipsutamise ja juures. Minu tuba oli ühtlasi ka toimetusetoaks. nõudmisega, et saadetagu too refereerija jala­ Et see tuba oleks võinud just kiidelda oma kor­ maid kohale. Aga et toda „õnnetut" inimest pa­ rasolekuga, seda ütelda ei saa. Ajalehti ja muud rajasti toimetuses ei olnud, siis loetud edasi ja... paberit vedeles kõikjal: laudadel, diivanil, akna­ jällegi punktjoon alla mahakriipsutustele. Ning laudadel, üks igavene korralagedus, mille tekita­ siis löödud käega ega ole loetudki enam edasi. jaks polnud õnneks mina üksinda. Nii rääkis sekretär. Mina aga ei tea tänapäe­ Tulnud ühel päeval koju, kuulen, et keegi ko­ vani, kas Jaan Tõnisson jäi rahule minu referaa­ perdab minu toas ajal, kunas seal ei võinud olla diga või mitte. Vähemalt hiljem ei antud märkugi midagi tegemist. Astun tasa sisse ja näen... ei rahulolematusest ega ka rahulolust. Jaan Tõnisson koristab tuba, korjab kokku aja­ Pean aga siinkohal märkima, et Jaan Tõnis­ lehti, seab nad ilusasti hunnikusse kõrvalisele son andis hea ajakirjandusliku kooli. Ta nõudis lauakesele! mitmekülgsust, ettenägelikkust, mis pidi ulatuma — Mina, vana inimene, pean teie tuba koris­ teatud aladel peagu sündmuste etteaimamiseni, tama! — ütleb ta kuidagi etteheitvalt, pöördudes ja oskust kõike pregnantselt paberile /panna. minu poole.

15 — "Võiksite ise rohkem korda pidada, muidu — Mis kasu on meil sellest, et on blokk ja siin kõik laokil ja lohakil. Seda ei tohi olla! et Tõnisson on riigikogu esimees. Et ta korral­ Teenija oli jätnud pärani küdeva ahju ukse. daks ka mõne teeõhtu või annaks autotki sõiduks, J. Tõnissoni pilk langes sellele: vaat' seda ei ole! — Ka ahjusid ei osata kütta! Sedasi kisub Ja mõndagi veel kurtis too liider, nii et mulle soojuse korstnasse. Vaadake, nii peab kütma. jäi kindel mulje, et ta soovib nende kurtmiste — Ahju uks lükati koomale, jättes ainult kit­ viimist J. Tõnissoni ette. Parajal silmapilgul rää­ sukese pilu, tikk pandi vahele, et päris kinni ei kisin J. Tõnissonile blokikaaslaste (aga vöib-olla läheks. ka ainult liidri) vagadest ja väikestest soovidest. — Nii peab kütma, — ütles ja läks. Tuba oli korras. Jaan Tõnisson muigas heatujuliselt: — Nii, nii! Teeõhtud ja auto sõitudeks... Aga Siis kui riigikogus tegutses demokraatlik kui seda blokki enam ei ole, siis tullakse ja ütel­ blokk, oli Jaan Tõnisson riigikogu esimeheks, dakse, et, vaadake, kuidas Tõnisson raiskas riigi­ kellena tal oli muuseas kasutada ka auto. raha! Ei, sellest ei tule midagi välja! Mina ise ühel õhtul püüab üks sellesse blokki kuuluva maksan oma isiklike sõitude bensiiniraha, et rühma liider mind riigikogu kuluaaris kinni ja kellelgi poleks pärast minu peale näpuga näi­ kurdab: data. —

A. PIIP ÄVÄIM AKKVAMMN1E

valiku arvamise mõiste on laial­ muutub teatud määral ka kodaniku ül­ dane ja samal ajal vähe selge. Si­ dine suhtumine antud küsimusse. A suliselt tähendab ta nn. keskmise Selles on sotsioloogiline alus avaliku inimese või tavalise kodaniku (massi) suh­ arvamise mõjutamiseks. Sealjuures on ini­ tumist ühiskondlikesse nähtustesse või mese meel säärane, et ta laseb end ümber oma kaaskodanikkudesse. Väliselt mõiste­ häälestada ühekülgsest sugestioonist, isegi takse selle all esmajoones ajakirjanduses lihtsast kordamisest, eriti siis, kui ei kuule ilmsiks tulevaid avaldisi, mis peavad esin­ vastuhääli. Inimene — kui ta ei ole eriti dama üldist kodanikkude meeleolu. ühiskondlikult häälestatud idealistlik tüüp Viimases mõttes tahtsingi paari mõtet — on ju üldiselt sedavõrd kinni oma iga­ avaldada ajakirjanduse osa kohta ühis­ päevases leivahankimises, et asjad, mis konnas. sellest ürgsihist kõrval seisavad, teda sü­ gavamalt ja mitmekülgsemalt ei huvita. Pole kahtlust, et meie päevil valitsejad Selles on moodsa juhitud mõjustamise või püsivad seni, kuni nad rahuldavad ko­ propaganda alused. danike soove ühiskondliku korra ja üldise Viimasel asjaolul on aga see põhja­ elu korraldamise alal. Ja seda mitte üksi panev halbus, et kodanikkond saab kõi­ ühiskondades, mida tuntakse rahvavalit­ gist asjust vaid ühekülgse ilme ja kaotab suste ehk demokraatiate nime all, vaid ka objektiivse orienteerumise võime kui ka neis mais, kus võim on koondatud kit­ usalduse trükitud sõna tõeväärsusesse, sama ringkonna või isegi ühe isiku kätte, mis rahvavalitsuslikes riikides on eriti s. o. autoritaarseis riikides. kahjulik, sest et otsustaval silmapilgul ei Säärane kodanikkude suhtumine oma suudeta leida õiget lahendust ega seisu­ valitsusse ja selle maailma sündmustesse kohta. Säärane ühekülgsus võib pikapeale oleneb esmajoones antud ühiskonna ma­ muutuda isegi katastroofiliselt talumatuks janduslikust ja kultuursest struktuurist, ja võib põhjustada ühiskonna langemist. eriti aga iga kodaniku enese ühiskondli­ Avalik arvamine on meie ajal mööda­ kest arusaamistest, mis on väga mitme pääsematu. Ühiskonna huvides on tarvi­ teguri vili. Kui muutub omandatud and­ lik, et ta leiaks arenemises ja tõeteenimises mete ja neid valgustava tagapinna kogum, vaba väljendust ilma välise surveta.

16 H. RAUDSEPP Jgauiku-küsiimised kunstis

l. kohta. Nende motiivide leidmine on hädarajalik kirjaniku mõttekaks mõistmiseks* Nagu juma- oodusteaduslik psühholoogia, mis lähtub bio­ lalgi on otsijaid, kes teda tajuTad, ja teised Taid loogilisest maailmakäsitusest, Täidab, et ini­ pobiseTad niisama. L mest, nagu muidki elusolendeid, TalitseTad jõud on nende tarbed. Kõigel sel, mis sünnib >äl- Ehkki hingeteadlased meile ütleTad, et teadlik jaspool tarbeid, ei ole osa elu ringTOolus. sihiasetus, „programm", on täiskasTanud ja küpse Mitte ainult animaalset, ka Taimset elu Talitse- inimese keskseid hingeelu-nähteid, ja et kus sihi- Tad tarbed. Nende tarvete iseloomust ei olda sa­ teadlikkus on tekkinud, seal on ärganud ka Taim­ geli teadlikki, nende motibid Tõrvad peituda ala- ne elu; ja teisest küljest, kui Taga me ka kirjan­ tead>use sügaTUstes. duslikku loomingut Taimseks protsessiks peame Ka kunst on tarbeTäärtus. Kirjanduslik teos ja kirjandust kui sellist Taimuga seome, — on sünnib ta looja loomulikest Tajadusist ja rahuldab tegelik olukord ometi niisugune, et teadlikud lugeja samaseid tarbeid. püüdlused kirjanduslikus loomingus ei ole eriti Millele ei ole nõudmist, sellele pole ka tarbi­ hinnatavad. Kõige traagilisem sattumus kirjan­ mist, seal kaotab pakkumine oma mõtte. Mis duses on ikka — intellektualismi-hädaoht. kunstlikult sünnib, sel ei ole kunstilist kaalu. Seepärast peab kirjanduse niinimetatud „Tai- Mis rahuldada püüab, milleks ei ole rahutust, see mulähedusega" Taga etteTaatlik olema, et me ei on oma jõudu asjata kulutanud. satuks liigse läbipaistTUse ja selguse sisse. Kunst Midagi mõista tähendab — millestki mõttekalt on seda siiram, mida ebateadlikumalt on kirjanik aru saada. Inimolendi piirides on mõttekas kõik, oma tarbeid rahuldanud. mis rahuldab ta Tajadusi. Et kedagi mõista, sel­ Oleme Tõinud tähele panna kummalist nähtust, leks peame endale selgitama, millised tarbed ta kuidas kirjandusliku Taimuläheduse teoreetilised käitumist määrajad. nõudlejad tegelikult närviliseks läheTad, kui Taim Kui Jumal tõesti on, kes maailma lõi, siis on tõesti mõnesse kirjanduslikku teosesse on kõTasti ta enesel seega ära reageerinud mingi kompleksi. sisse murdnud ning seal kõike korraldama ja juh­ Seepärast usundid, mis maailma mõistabad kõr­ tima kipub. Nad nimetaTad seda õigusega „sihi- gema olendi tahteaktina, TõtaTadki meile mitme­ likkuseks", kui emotsionaalsete ajurite kõrval sugustes hüpoteesides seletada jumala tarbeid. kirjanikul on oma teosega olnud ka „Taimseid Ka kunst on ta looja tahteakt. Et romaani, tarbeid". draamat mõista, teda ta sügavamas mõttekuses TeataTad tüübid tuntud Taimuläheduse hüüd­ tajuda, selleks peame tundma ta autori tarbeid. sõnaga rahuldajad oma intellektuaalseid au- Muidugi on kunstiteosel ka iseseisTat esinemis- ahnusi, nõudlusi suursuguseks ja kõrgetirvuli- Täärtust ja sellisena ta taTaliku tarbija kätte lä­ seks idealismiks. Aga nende epikuurlik tundeelu hebki. Muidugi laseTad end kirjanduslikud teosed ei taha midagi teada ideedest, see nõuab lüüri­ nende TäliSTormilistes ilmuTustes risti ja põiki kat ja naudib kunsti meelelisi kujutlusi. Tuntakse läbi mõõta ka nõndanimetatud objektÜTsete kri­ Taistuliselt, et kunst on sügaT selles mõttes, nagu teeriumide najal, Täljaspool selle mõttekat mõist­ seda on tänapäeTa süTapsühholoogia, kui ta tege­ mist. leb alateadTuse motiiTidega. Kuid ükski kriitik ei pääse ühestki teosest andma sügaTTalgustust, kui ta ei suuda laskuda Ja siin me TÕime ühineda teoreetiliste Taimu- kirjaniku sellesse tarretekompleksi, millest antud lähedus!aste kunstinaudingu praktikaga: suur teos on orgaaniliselt TÕrsunud. Ja kui kriitikki kunst, monumentaalne kunst peab lähedal seisma autori kompleksi lahates ühtlasi ei katsu rahul­ inimese ürginstinktidele. dada ka iseenda hingelisi komplikatsioone. Kus kirjandusel see sügavam mullakiht ja Loomulik ja mõttekas tegu otsib rahuldust te­ rammuläte all puudub, seal ta TÕib parimal juhul gija tarvetele, see on õige ka kunstilise loomingu ajada Taid kaunilt viseeritud TesiTõsusid.

2 17 2. Mineviku suured nimed võtavad meilt koha ära. Ja koha, mis nad tänapäeva inimeste mälus kata­ ndasäilitamine on inimese põhilisi tunge, vad, tahame kord enestele kui nende järeltuli­ sellest võrsub nälg igaviku järele. Et lohu­ jatele vallutada. Seepärast me võitleme mässa­ E tada end oma ajalikus ja kehalikus elusaa­ jatena nende vastu, seepärast arvustab igaüks, tuses, ta on avastanud eneses surematu hinge. kes kunstis tahab endale nime teha, nii teravalt Mis mitte igavene pole, sel nagu ei olekski tõe­ oma eelkäijaid. Kui kirjandus edeneb, peab kord likku väärtust. tulema päev, kus kõike uuesti läbi sõela lastakse Mida rohkeni kaduvikku on maailma tegumoes, ja igaüks taas kardab, et ta sealt läbi ei pääse. seda tungivamalt otsib inimene vahendit, mis teda Foor kunstnik, igasuguse aukartuseta meistrite jäädvustaks. Sellest „põlise oleku" tarbest ongi ees, kaitseb ainult iseennast, kui ta neile kallale tekkinud usundid, mis meile kindlustavad iga­ tungib. Teiste portreesid purustatakse ainult sel­ vese elu ja surematuse. leks, et enda pühakuju püstitada." Nälg surematuse järele ei tarvitse seotud olla ainult paradiislikkude kujutlustega, me nõustume Selles võitluses surematuse pärast, võitluses ka üsna palju põrgut kannatama, kui me ainult osa pärast kuulsusejagamisel mängib otsustavat jäljetult ei kaoks. osa kunstiteose iseloom. Kirjaniku igavik on seda kindlustatum, mida kauem ta teos elab ja mõju­ Mitte ainult meie „tulevase elu" hüpoteesid, vaid ka meie maised püüdlused on sisustatud ja kana püsib. On teoseid, mis sünnivad ja surevad tiivustatud igavikumotiividest. koos elu vormidega, ja teisi, mis oma autori üle Isik on surelik, aga rahvas, eks ole, elab iga­ elavad, aastakümneid ja sajandeid. Viimast laadi vesti. Üks ja teine rahvas kaob ajaloo näitelavalt, teostega ongi seotud kunstniku surematuse illu­ aga inimkond jääb ja tema kultuur püsib. sioonid. Ka perekonna kitsastes piirides paneb end See suur osa, mis igavikutarve tegelikult maksma igavese kestvuse tarve. Kes armastab, mängib kunstiteose saamisel, on oma pitsati va­ see ihkab end oma kaaslases igavikustada. Meie jutanud ka kunstiteose hindamise viisisse. järeltulijad jätkavad me elutööd. Mis sellest, et Kunstnikul on korda läinud enda kuulsuse mo­ põlvkond põlvkonna järele variseb, aga firma elab menti sedavõrd tähtsustada ning autori perso­ edasi ja sugukonna nimi ei kustu. naalse surematuse võlusid nii kaasaihatavaks Kõigi aegade kirjanikud on kaduviku ees vä­ teha, et isegi arvustajad sellele sugestioonile on risenud ja seda maailmamuret oma kunstiloomin­ täielikult alistunud. Selle tagajärjel näib, nagu gus kajastanud. Elu on vaid unenägu, veendub ei oleks kunstiteosel peale ta autori igavikusta- Calderon ja Shakespeare tunnetab, et „oleme koos­ mise mingit tõsisemat sotsiaalset ülesannet. tatud ainest, mis unenägu on". Hispaanlane kuu­ Kui kunstiteoseid hinnata peamiselt nende lutab ainult elu unenäoks, jättes meid, kes ^surematuse" seisukohalt, siis jääb otsustavaks me seda und näeme, tõelikeks. Inglane on pessi­ kestvuse- moment, mis oma iseloomus on mistlikum, ta ütleb, me ise pole ka kindlamast puhtpraktiline seisukoht. Me võiksime oma suh­ materjalist kui me unenäod, me ise ja me elu — tumist kujukuse mõttes avaldada piltlikult. Kui kõik kokku on seesama viirastus. kirjandusliku teose üüriksus on eitav nähe, siis Kui elu haihtuv on, kaduviku viirastuste kirju ei ole tark luua midagi kergest ja haprast portse­ pudev kangas, siis kunst on meeleheitlik katse lanist, mille vormid, kui jumalikud nad ka ei sellest siiski midagi säilitada ja jäädvustada. oleks, kergesti purunevad. Surematus püsib vaid Kunst taotleb jooksva elu tähtsustatud momente kivis ja rauas. Igavikku saab produtseerida vaid niisugusesse ainesse ja vormi valada, et see muu- konservatiivsest ainest, mis vastu paneb aja ham­ tumuste paratamatust teatava piirini trotsiks. bale. Kui kunstiteose hinnangul valitseb nende su­ Kui elu oma lakkamatus voolavuses ei jäädvusta rematuse moment, siis kriteerium vabaneb iga­ silmapilku, ehk siis püsib vähemalt selle konserv. sugusest romantikast. Igavik on kunstile niisama Kunstiteose loomisega otsib kirjanik, olgu tead­ ^luuleline" kui pastlapaarile: see on vastupida­ vusega või alateadvuses, isiklikku surematust vuse küsimus. kaduva maailma relatiivsetes tingimustes. Nii väga kui inimene ka ihkab surematust, ei ünamuno ütleb, et heitlus me nime surema­ suuda ta kujutlus seda haarata ja tal tekib tõsi­ tuse" eest ei võitle ainult oleviku takistustega, seid raskusi oma igavese elu tarbepärase sisus­ tahtes võita tulevikku me peame arveid ka mine­ tamisega. Juba ajalik olemine kipub teinekord vikuga. „Meie heitleme lahkunutega, kes meilt, ühekülgseks jääma, mis veel siis, kui sa kestad elavailt, suurema osa valgust enesele võtavad. igavesti? Me oleme kadedad mineviku geeniustele. Kuul- Sest tõepoolest, kui olelusele ei tule lõppu, siis suse-taevas ei ole palju ruumi, ja mida rohkem millega seda eksistentsi vaheldada, siis tekib mo­ sinna sisse pääseb, seda vähem jääb üle üksikule. ment, kus kõik üleelatu ja tuntu hakkab korduma,

18 jah, millega see surematu olend end lõppeks Teel puhkeb, nii lühikeseks pilguks, et seda müstilist lõbustab? sõnajalaõit keegi isegi näinud ei ole. Sellest elutüdinmse, igavikutülpimuse kujutlu­ Kui vähe luulet oleks õiel, mis igavesti õitseks, sest, sellest Yiljandolekust edasikestmise suhtes me mõtleksime kohe paberist roosidele või, mis võib tekkida igatsus vastupidise seisukorra poole, veel parem, kui ta oleks nahast. Ja pesemist va­ nagu teatud usund seda tungi „nirvaana" näol jaks see vastupidav nahkne õis igal laupäeval ja katsub rahuldada. Kui surematu hing ikka ühest tolmuimejaga askeldamist, temast oleks rohkem kehastusest teise rändab, siis lõppeks tal on kur­ tüli kui rõõmu, lõpuks teda keegi enam ei näekski, guni sellest metamorfoosist: ta ihkab üldse välja niipalju on teda juba nähtud. elu ringkäigust, talle saab ülimaks õndsuseks — Ent õis, mis muinasjutulises ilus puhkeb vii­ ära kaduda ei miskisse. vuks, sellesse silmapilku kogu arengu saavutused Jfäib, nii on lugu igavikurõõmudega ka kunstis, koondades, see on tõesti elava elu ja luulelise nad pole kaugeltki nii täiuslikud, kui nad peaksid luule sümbol. olema. Kunstiteostel, milledel omadusi on teata­ Ega suremata teostega kirjanduses ei ole ka vale surematusele, on nende igavik ikka kuidagi palju teisiti kui nahksete õitega botaanikas, ka seotud igavusetundega. nendega on palju tüli ja tegemist. Reid pead ana­ Teosed, mis teataval momendil laineid löövad, lüüsima, koolides nendega piinatakse lapsi, neid mis võimelised on maailma äkki leekidesse süü­ asetatakse kirjanduseajaloosse teatavasse väär­ tama, niisugustel teostel on ikka vähe väljavaa­ tus järjekorda, mis mõnekümne aasta järele jälle teid surematusele: nad on mingi selgenägeliku, ümber kukub. Ja lõpuks jääb klassikalistest teos­ hävitava tõesõna lausunud valitsevast konjunk­ test ainult seda rõõmu, et neid ikka jälle uutesse tuurist, nad on mässajad mingi maksva korra suh­ ilukaantesse saab köita. tes ning kaovad ise koos selle korra varisemisega. Klassika auväärilist seisukohta arvestades võiks uskuda, et kirjanduslik teos seda surema­ Surematul kunstil on oma kaasaja kohta kesk­ tum on, mida üllamate ideedega ta tegemist teeb. pärane edu, teinekord ta üldse ei saavuta tunnus­ Tõepoolest on see vastuoksa, kirjanduslik teos on tust, tal ei ole sidet ühiskonna arenguastmega ja kõikidele aegadele seda mõistetavani ja vastuvõe­ probleemidega, milles aeg parajasti põleb. Sure­ tavam, mida madalamaid sünde ta puudutab. Sha­ matu kunst on ikka tublisti eluvõõras, aga kunsti­ kespeare'! elulikkus tänapäeva teatris sõltub sel­ käsituses seda kindlam. Surematu kunst peab lest, et inimesed seal valitsemishimust, auahnu­ hoiduma ideedest ja probleemidest, kaasaegsest sest ja armukadedusest tapavad ja kägistavad aktuaalsusest, igasugustest äärmustest, ta sam­ ning korda saadavad igasuguseid kriminaal-roime. mugu targalt ja arukalt kuldse kesktee piirides. Mida lähemal kirjanduslik teos seisab inimese Teos, mis kõikidele aegadele tahab midagi olla, ei ürginstinktidele ja algkirgedele, seda õigemal teel saa ühelgi neist eriliselt õitseda või aktuaalne on ta surematuse poole, sest ta tegeleb nähetega, olla: surematu teose õige tehnika on aastaküm­ millele kultuuril ja evolutsioonil ei ole mõju. netest ja sajanditest läbi vegeteerida. Oleme võinud küll kuulda, et klassikalised teo­ Oma igaviku ja surematuse tõttu ja sellest sed seisavad kõrgemal ajakärast ning tegelevad vastupidavast materjalist, millest nad tehakse, vaid üldinimlikuga. Ent see «üldinimlikkus" on saavad klassikalised teosed enam-vähem raske- liig luuleline määratlus liig proosalisele tõsi­ pärased ja puised olla, neis puudub elava, pul­ asjale. Surematute teoste ainevalda võiksime ise­ seeriva ainukordse elu värskus, aroom, jume, sest loomustada märksa piltliku mait, kui ütleksime, kõik see ei püsi, ei kesta, see on kaduvikust. Su­ et nemad tegelevad meie „vana aadamaga", mis rematu teos on ikka kuidagi seisnud ja vajunud meis kõigis on igavene ja muutumatu ning kõi­ ning ajahambale paneb ta just seega vastu, et gele, millega ta kokku puutub, annab surematuse ta ei ole kunagi noor olnudki. ilme. See osa kunstist, mis tegeleb peamiselt kul­ 3. tuuri- ja evolutsiooniprobleemidega, on ajalik kunst, ta tugineb muutlikule ja voolavale, tal on Ei mäleta, et rahvafantaasia oleks igaviku- küll oma aja ühiskondlikus elus tohutud funkt­ motiividest loonud mingi eriliselt sädeleva luule­ sionaalsed ülesanded, ta on kaastegev maailma kuju, küll on aga ta seda teinud ajalikkuse suhtes, näo kujundamises, aga ta teeb seda teatava aren­ lauldes hümni silmapilgule, mis võib endasse iga­ guastme tingimustes ja see aste ületatakse järg- viku mahutada, Üüriksuse luulelisemaks võrd­ misest evolutsioonist. Sellise kunsti elulikkus ei kujuks on muinasjutt sõnajalaõiest, mis kord ole kuigi kaua vastupidav ja ta looja surematus jaaniööl kirjeldamatus toreduses ainult viivuks on pahasti kindlustatud.

2" 19 BALDER JAAN

TÄHTIS MINEWIK

oimetuse eesruumis istub mees. Ta ootab «Kas ma tohin härra Randeliga kõnelda?" kedagi. Ta on suure kasvuga ja kepp on Vaene Redo, nüüd see visa mees tahab vist T tal käes. Ta sisendaks hirmu, kui ta oleks sind panna kirjutama mälestusi punastest aasta­ õiendaja. Kuid ainus pilk ta näkku ütleb, et ta test, mõtlen endamisi ja muigan. Ning jätkan mõt­ pole see. Ta laiavõitu vanapoolne nägu ei ole lemist: kas see tõsine töö ei kujune sinu käes ka­ sugugi vihane. Kaugeltki mitte. Prillide taga on rikatuuriks? Või on su karikatuurid nii tõsised, et avameelsed, peagu sõbralikud silmad, mis jälgivad sinu kätte võib julgesti usaldada tõsist tööd. elavalt kõike seda, mida siin jälgida on. Hiljem kuulen Randelilt, et isand on jutusta­ Ta vahib mulle teraselt otsa ja küsib kärarik­ nud temale haruldasest kunstiteosest, mille ta on kalt ning lõbusalt: omal ajal toonud kaasa Venemaalt. Kutsunud „Kas ma tohin härra Mihkel Aitsamaga kõ­ teda enda poole seda haruldast asja vaatama. nelda?" „Sa muidugi lähed?" pärin Randelilt. „Küllap te tohite, kui ta aga siin on," vastan Rändel lööb käega, surub pea rindu ja vastab ja lähen sinna tuppa, kuhu toimetuse liikmed ar­ bassihäälega, et tema ei hakka nii kaugele sõit­ mastavad koguneda, et viita aega vesteldes või ma, Koplisse. Sellepärast ei hakka, et tal pole kuidagi teisiti. Lähen sealt Aitsamal otsima. Ta isandasse usku. Mis nüüd temal ikka võib olla ... on seal. Aga ta on nii kibedasti tegevuses aja­ Noh, Randelgi on ju suur inimestetundja. Kül­ viitega, et vaevalt kuuleb seda, mis ma räägin. lap ta teab, mida teeb. Ta ei lähe. Ta ei lase ennast palju segada, kuid ta ei ole ka Möödub paar päeva ja ma näen sedasama isan­ ükskõikne ootaja suhtes. Ta pärib: dat jällegi toimetuse eesruumis. Kuulen teda kel­ «Kuidas ta välja näeb?" leltki küsivat: „Lai nägu, prillid, kepp, käre ja lõbus hääl," «Kas ma tohin härra Balder Jaaniga kõnelda?" vastan. Tohoh, mis ta minust tahab saada, mõtlen «Tean, tean," ütleb Aitsam. „Ma olen selle endamisi. Mina ju ei kirjuta ajaloolisi põnev- mehega juba rääkinud. Ta pakub oma 1905. a. jutte ega taipa ka midagi kunstiteostest. Nii mõt­ memuaare, kuid mul ei ole nendesse usku." len ja lähen siis isanda palge ette. «Nojah," ütlen, „sa oled harjunud hankima ma­ Ta lööb mulle laia käe pihku ja tutvustab end terjale arhiividest, sul on usk ainult tolmunud do­ vägeva häälega: kumentidesse, kuid elavaid inimesi sa ei usalda, «Mina olen Eesti kodanik Paavo Koorits. Kas sest sa tead oma pika elu kogemustest, et inimese teate, meil on hingeline sugulus, radstvoo duš." mälu eksib ja keel komistab ning peale selle on Mees ei lase mu kätt lahti, vaid vahib niisu­ inimesi, kes meelega luiskavad." guste mõjustavate silmadega, nagu tahaks napsata «Aitsam naeratab tüsedat vigalanaeru, ta nägu minult salamahti musu. on seda täis äärest ääreni. Ning ta ütleb: «Ega siis pole parata," vastan alistunult, «muud­ „Ma kasutan ikka elavategi inimeste jutustusi, kui tere, sugulane!" kuid temalt ei ole mul tõesti midagi saada." «Koik, mis teie kirjutate, on väga hea, ainult Noh, vana tunneb ju inimesi, ega ta muidu soola ja pipart võiks olla rohkem," seletab isand. nõnda ütleks. Sellepärast ta siis ei tahagi aega rai­ «Tänan õpetuse eest," vastan isandale tõelises sata ootava isandaga vestlemiseks. tänutundes. «Väga armas, et vaevusite minu huvi­ Isand lahkub. des ronima neljandale korrale." Paar päeva hiljem näen teda jälle toimetuse „Oh, see pole midagi!" möirgab isand ja on eesruumis. Vahib ringi, nii et prillid aina välgu­ ise vaimustuses ma ei tea millest. Kuid ma kar­ vad. Ei anna Aitsamale rahu, mõtlen endamisi. dan seda vaimustust, sest ta lööb oma laia käe Kuid samas kuulen teda küsivat toimetuse käsk­ mu õlale säärase hooga, et ma vajun raginal kä­ jalalt: garasse. Isand Koorits käratab: • 20 „Ma võin teile teemasid anda, meil on ju radstvoo duš. Teemasid na zlobu dnja". „Selle vastu ei ole mul midagi," vastan. „Tun- nengi viimasel ajal, et mu vaim oleks nagu tüh­ jaks kirjutatud. Kui on võimalik sugulasverd üle kanda teise isiku elustamiseks, miks mitte siis ka sugulasvaimu ühest teise pumbata. Me võiksime ju kas või kohe lepingu sõlmida, millega teie ko- hustuksite mu vaimu varustama geniaalsete teemadega jooksva elu mitmekesiste nähete 'suhtes. Nõnda! Kuid enne lepingu sõlmimist sooviksin teilt siiski nii ütelda vaimu proovi. Ehk lasete siis mõne soolase ja pipardatud teema kuul­ davale." „Oi, mul on neid mässa!" hõiskab isand. „Kuid teie peate tulema minu juure!" „Miks nii? Minu arusaamise järgi see, mida teie tahate mulle pakkuda, on vaimupagas. Kas teie vaim jalutab tühjalt ringi ja hoiab pagasi ko­ dus seitsme luku taga? Kas ei lähe teie teemad — pealegi na zlobu dnja — selle ajaga vanaks, mil­ lal mina ükskord teie juure jõuan?" „Siis sõidame kohe!" hüüab isand. „Mis võib meid takistada? Ma ostan teile trammipileti." ^Trammipilet ei ole olnud minule kunagi ta­ On natuke kohe tunne, kui Paavo Koorits kistuseks," vastan. „Säärasest „takistusest" olen viskab kodus kuue seljast ja keerab ukse lukku. alati ikka ise omal jõul üle saanud." „No siis sõidame!" õhutab mind see imelik leks, et ma ei saaks ta käest ära joosta. Ta jutt Paavo Koorits. kujuneb vist väga pikaks. Ega ta muidu poleks Nüüd tunnen mina äkki seda, mida on tunnud pintsakut maha võtnud. Annaks Issand, et ta kõ­ Aitsam ja Randelgi: mul ei ole usku mehesse. nes oleks terakegi huvitavat, natukenegi lõbusat Meil, vanadel ajakirjanikel, on ju säärane vaist, ja nalja. mis ütleb meile kaunis kindlasti, kust me võime See, mida ta hakkab jutustama, on maailmatu endale saaki loota ja kust midagi võtta ei ole. tähtis — talle endale. See on ta minevik, ta ka­ Sellelt mehelt küll midagi võtta pole, ütleb vaist. dunud hiilgeaeg Vene tsaaririigis. Siis ta oli kõik. Kuid ma otsustan siiski temaga sõita. Ma mõt­ Nüüd ta ei ole midagi. Nüüd ta elab minevikust. len endamisi nii, et ega ma kahju ikkagi ei saa. Ta arvab, et see on ka kõikidele teistele niisuguse Kui ta ei anna teemat följetoni jaoks, siis ma ka­ suure väärtuse ja tähtsusega nagu talle endale. sutan teda ennast vesteainena. On alati huvitav Seepärast ta pakub oma elulugu ajakirjanikule, pääseda inimese hinge manu. Siin inimene pakub avalikkusele. Ma tunnen sääraseid inimesi. Ja seda võimalust. Siis muudkui kasutame ära. hoian end nendest eemale. Neid on raske rahul­ Sõidame Paavo Kooritsaga Koplisse. dada. Kui sa kirjutad lookese nende elust, vali­ Siis hakkab tükkhaaval mu silmade ees lahti des kõige tähtsama, siis nad on haavunud ja vi­ rulluma ta elu. Ta korter ütleb, et on tegemist hased ja ütlevad inimestele, et see ajakirjanik on üksiku inimesega, vist vanapoisiga. Kuna tal ei suur käperdis, ta on kõik tähtsamad osad välja ole perekonda, kellele pühendada oma elu, siis jätnud ja asja ära narrinud. otsib ta vaim tegevusvälja mujal. Vaatame siis, Neile on ju, nagu ma juba ütlesin, tähtis kogu kuhu ta vaim mind talutab. nende minevik, neil ei ole distantsi. Nad naera­ On natuke kõhe tunne, kui Paavo Koorits vis­ vad su välja ja hakkavad otsima paremat sule­ kab kodus kuue seljast ja keerab ukse lukku. Võõ­ meest, et selle kirjutuse puhul pettuda uuesti. ras inimene, mine teda tea. Aga kui ta toob Kahtlemata on ka Paavo Koorits sääraseid mi- lauale paki igasuguseid koltunud pabereid, kirju, nevikuinimesi. dokumente, ja palub mind võtta laua ääres istet, Ta algab oma koolipõlvest. Selles ei ole mi­ siis ma mõistan, et tal kurja kavatsust siiski pole. dagi erilist. Kuid tal on olnud koolivend, keda Kallale ta mulle ei tule. Kuid hirmu ma tunnen on tembeldatud revolutsionääriks ja kes on visa­ siiski. Ma taipan, et ta keeras ukse lukku sel- tud koolist välja.

21 nult dokumentide koltunud tükid, mõned vene­ keelsed sõnad kõneleja suus ja toa nurgas — ikoon. Suitsetage inglise See kõik on Paavo Kooritsale nii südamelähe­ kvaliteet sigarette: dane, et tundub ülekohtuna teda naerda. Ta jutustab . .. Ma haigutan ja mõtlen, kuidas pääseda ta käest põgenema. Vaatan kella ja ütlen, et veerand tunni £^a Bd$M pärast pean lahkuma. Kuid ta hoiab mind kinni ja ei mõista, kuidas võib minul olla tähtsaid asju mujal nüüd, kus mulle ometi nii tähtsat asja, õtse AtöteH kui ilmutust, ette kantakse. Ütlen, et naine ootab mind, saan peksa, kui jci kvaliteetpaberosse: õigel ajal kohal ei ole. „See pole põhjus!" hüüab Paavo Koorits. «Tu­ len teiega kaasa ja lasen meeleldi ennast teie ase­ mel ühe naisterahva poolt sugeda. Mul naist ei TtUka- eksUa fllikaadc-dtstea ole, mulle ju keegi keretäit ei anna. Päris huvi­ tav, kui ma siis ühe nahatäie ka saan." Wihka Ei lase mind minema. Suures hädas kasutan lõpuks kavalust. Vari­ sen äkki toolil kokku ja kaeban, et pimesool teeb ägedat valu. Ma pean sõitma nüüd kohe operat­ TUBAKATEHAS sioonile. Siin on tegemist elu ja surma küsi­ H. ANTON &Ko. musega. „Tühja ka," vastab Paavo Koorits. „01ge dii­ vanil pikali, küllap annab järele. Olge pikali ja kuulake, ma varsti lõpetan." „Ei, ei, ei!" karjun. Kisendan nii, et ta kohkub. Nii, nii, mõtlen ma endamisi, see on siis see Ta tõuseb, et mind välja lasta. Aga enne ta lugu, mida ta tahtis pakkuda Mihkel Aitsamale. otsib ühe eksemplari „Lukomorjet" 1914. a. Ta Ei saa salata, Aitsamal oli hea nina — saak oleks näitab mulle selles üht karikatuuri. Ma ei tea, olnud väga kehv. mis ta selles leiab. Kas see ongi see teema „na Paavo Koorits ise ei ole revolutsionäär olnud. zlobu dnja"? Kas see ongi see huvitav kunsti­ Tema on olnud usin ja teinud tsaaririigis kar­ teos Venemaalt, mille pärast ta käis Randeli jääri. Et see tõesti nii on, selle tõenduseks ta jutul? laob mu nina alla koltunud, katkenud dokumente, Lõpuks pääsen ta käest. Õigem: pääsen ta mida ta näib hoidvat nagu ülimat aaret. korterist. Tema käest ma veel ei ole pääsenud. Need panevad mind haigutama. Ma lootsin Ta tuleb vahetevahel toimetusse kuulama: millal leida midagi lõbusat, natuke nalja, kuid siin rul­ mul on aega, millal ma tulen jälle tema juure, et lub lahti inimese tragöödia. Kadunud elu, mida ta võiks jätkata oma eluloo jutustamist. Millal peetakse nii väga kalliks. Suured võidud eluteel, mõtlen mina temast ajalehes kirjutada? mida enam ei ole. Saavutused tsaaririigis, mis on Ma ei vabane temast, nagu ei saa tema vaba­ kadunud ühes tsaaririigiga. Järele on jäänud ai­ neda oma minevikust.

22 Naine jääb naiseks „Ma tahan hõberebast, Arnold!"

23 EESTI PABERI i\_JV 1 öJLfjL SELTS

esindab järgmisi paberivabrikuid:

PÕHJA PABERI- JA PUUPAPIVABRIKUTE AKTSIA-UHISUS, TALLINN AKTSIA SELTS TALLINNA PABERIVARRIK E. J. JOHANSON, TALLINN TÜRI PABERI- JA PUUPAPIVABRIKU AKTSIA SELTS, TURI AKTSIA SELTS PABERIVABRIK «KOIL», KOHILAS

MÜÜK AINULT SUUREL ARVUL K. KORNEL

Häda valgele tõule!

ärviline inimtõug on sammumas ka Euroopa olukorda. Seda on Euroopa eduteed. Veel inimpõlve eest tun­ tunnud juba harilikul ajalgi, veel rohkem V dus «kollane hädaoht" ainult hu­ aga peaks see ennast tunda andma nüüd, vitava teooriana. Aeg-ajalt kerkis ta küll kus Jaapan organiseerib Aasia ristisõda mõne sulemehe tööviljana ajakirjanduse Euroopa vastu! veergudel esile, kuid meie ei tunnud tema Valgete kurss on värviliste tõugude elulähedust ja läksime rahuliku südamega juures tunduvalt langenud — tänu Maa­ päevakorras edasi. ilmasõjale. Kuni viimase lahtipuhkemi- Aga nüüd? seni pidasid värvilised valgeid rahvaid Ei ole nüüdki siin midagi muutunud! — võitmatuiks, siis aga tõi Prantsusmaa vär­ hüüab vahest mõnigi, sest suurimat kollast vilised väed oma ridadesse ja need nägid, tõugu rahvast ja riiki on nüpeldamas ja kuidas üks seniajani tugev valgete riik lõhkumas samasse kollasesse perre kuuluv sai peksa. Pöördunud tagasi Aafrikasse, Jaapan. oli neil kerge hävitada legendi valgete õige: tänu Jaapanile on praegu Hiinal võitmatusest. rasked päevad, aga seejuures pidagem Pan-Araabia liikumine sai uue tõuke . .. meeles, et Jaapan, püüdes Hiinale oma ta­ Kodus teevad värvilised muret Põhja- het peale suruda, on võtnud enesele ülesan­ Ameerika Ühendriikidele. Neegrid on seal deks kõigi Aasia rahvaste lähendamise — järjest rohkem nii majanduslikke kui kul­ Jaapani ülemjuhtimisel. Või teiste sõna­ tuurilisi väärtusi vallutamas ja nende dega: Jaapan organiseerib kollast fronti, pealetung on tähelepanu äratamas ka väl­ et lõhestunud ja seega nõrga Euroopa ja jaspool Ameerikat. Nad on mõelnud ka igavesti kõhkleja Ameerika mõju Aasia oma mustade vendade olukorrale vanal mandrilt minema pühkida. Kas suudab kodumaal Aafrikas, kus neid orjakauple- Jaapan, Tshiangkaishekist jagu saades, jad püüdsid kui metsloomi, et müüa Põhja- Hiinat oma liistu järgi riiklikult organisee­ Ameerikasse istanduste omanikele tööloo­ rida ja rõivastada, või teeb seda Tshiang- madeks. Nüüd on neist «tööloomadest" kaishek, on lõhkise hingega Euroopale saamas kultuurinimesed, mis ajab hirmu ükskama kõik: peksa võib ta kollase tõu nahka USA valgeile, kes on teostamas käest ikkagi saada! Sest Hiina ei andesta Pan-Ameerikat ja kes ei taha enam palju ei Euroopale ega Ameerikale iialgi seda, teada oma kodumaast Euroopast, kuna et nad teda Jaapani vastu ei kaitsenud! siin on palju tüli ja kiskumist, sest siin on Pan-Aasia liikumine on hoogu võtmas. .. Pan-Euroopast alles unistamas Kouden- Raske oli vaesel Euroopal Hiinat ai­ hove-Kalerghi oma käputäie poolehoidja­ data, kuna tal omas kodus on küllalt as­ tega. keldamist ja õiendamist. Mis aga lausa Oli aeg, millal Aristide Briand uskus jahmatama paneb, on lühinägelikkus, mis Pan-Euroopa teostamisse. Nüüd puhkab ta mõnda riiki meelitas oma võistleja vastu juba aastaid mullapõues ja Pan-Euroopa ässitama värvilisi tõuge. Nii ongi näiteks jüngrid on temas kaotanud hea sõbra ja maailmariik Suur-Briti araablaste survel suure idealisti-rahuapostli. sunnitud tagasi võtma juutidele antud lu­ Ja ilma ideaalideta ei saa maailma badusi Palestiina kohta. edasi viia! Niisiis: Euroopa käed on Euroopas Alles hiljuti vapustasid suursündmused kinni ja Jaapanil on vaba voli talitada Euroopat ja panid kartma uut maailma­ Kaug-Idas oma äranägemise järgi. Kuid sõda, kuigi eelmise maailmasõja lõpetami­ Kaug-Idä sündmused on alati mõjutanud sest on möödunud kõigest kakskümmend

25 nikkonnast reas: India, Indo-Hiina, Hiina ja Jaapan! Ja see miljard koosneb värvi­ listest tõugudest! Kui see miljard kord Thomas Clayhills & Son korralikult on relvastatud ja hakkab lii­ TALLINN kuma lääne poole . . . Siis on käes Euroopa saatuslik hetk, SPEDITSIOON, LAEVAAGENTUURID, sest siin on elanikke kõigest 500 miljonit! PRAHTIMISED Lugedes kirjutisi kollasest hädaohust Oma laod otseühenduseraudfeega. on sügavalt jäänud meele autorite ainuke Oma puksiirlaevad lootusesäde. See on: valge tugev külg on see, et tema mõtleb kiiremini ja on vaim­ KAUPADE OSAKOND: selt vastupidavam! Haarakem siis kinni sellest ainsast Õlid, heeringad, sool, suhkur, riis, päästerõngast! tõrv, seebikivi, koloniaalkaubad. Hoolitsegem siis kõik selle eest, et see TEHNILINE OSAKOND: valgemehe relv ei oleks nüri! Kuid, paraku, leidub valges Euroopas Majapidamis- ja tööstustarbed. prohveteid, kes seda ainsat relva lausa meelega nüristavad. Nad tahavad valgeid METSAMATERJALID: hulki sõnademulinal ja trummipõrinal va­ Eksport ja lauahoovid. bastada mõtlemisvaevast üldse, kõnele­ mata kiirest mõtlemisest! Ja kui inimene ei KAUPADE EKSPORT ole harjunud mõtlema, ei saa ta ka vaim­ selt olla vastupidav. Kodukeskjaam 415-00. See on lausa enesetapmine. Ja seda Telegrammiaadress: Clayhills-Tallinn. vaatavad Aasiast pealt nii mõnedki mui­ gavad värvilised näod! Niisiis: Euroopas tuleb iseseisev ja kiire mõtlemine uuesti ausse tõsta. Sest peetagu meeles: kui kord tuleb suur la­ aastat. Meie tundsime kõik väga valusalt, hing valgete ja värviliste vahel, siis tuleb kui lõhkikäristatud on Euroopa! valgeil värvilistega pidada partisanisõda, Veel elavamalt aga tundis Jaapan Eu­ kuna valgeid on vähe. Ainult partisanisõda roopa olukorda ja suursündmusi! Ta nägi kindlustab valgeile võidu. Partisaniks aga enese ees jõuetut Euroopat ja sirutas val­ ei sobi kabuhirmus alluv massinimene, lutava käe Kantoni järele, mis oli Suur- vaid tugeva isiksusega iseseisvalt ja kiirelt Britile kui noalöök rindu. mõtleja. Pan-Euroopa idee tuleks omakorda Kuid see nõudis ühe Jaapani endise unistustevallast ja pilkajate keskelt tuua juhtiva riigimehe elu. Hiljutine välisminis­ ja asetada keset kõige tõsisemat tege­ ter kindral Ugaki, keda süüdistati selles, likku elu. et ta oli liiaks leplik Suur-Briti ja teiste Ei saa Euroopa enesele enam kaua lu­ Euroopa riikide vastu, pidi oma elu lõpe­ bada seda lõbu — sisemistel vastoludel tama enesetapmise teel. Ta tagandati ame­ end lasta nõrgestada, kahjurõõmuks oma tist ja rahvuslik salaorganisatsioon saatis vaenlasile. talle mõõga. Mõne aja pärast sai ta pussi ühes ähvardusega — ja ta valis kahest sur­ Juba Euroopa rahvaste lähenemine ja mast enesetapmise. sõbralik läbisaamine tõstaks nende kurssi värviliste juures, Pan-Euroopa aga paneks Nii kõikumatu ollakse Jaapanis oma kahvatama nii Pan-Aasia kui Pan-Araabia joones valgete vastu! ja leiaks elavat heakskiitu Pan-Ameerikas. Ja valged? Suured ülesanded on nüüdset ja järg­ Muudkui kisuvad omavahel ja kisuvad nevat põlve ootamas. Ei suudeta neid õi­ ka värvilisi oma kiskumistesse! gel ajal teostama hakata, siis võib kord Heitke pilk Aasiale, siis näete, et seal tulla aeg, kus valge tou luust ja lihast lõi­ asub ümmarguselt pool kogu maailma ela­ kab läbi õudne hüüe: häda valgeile!

26 AGNES VESILO

Juieeieouisld

1.

PESSIMISTLIKULT.

inges taas ängitseb sügisilm morn, Läbistab kurtkõrvu valutav hõik: Õ mõtted pääs rasked ja südames raju, elu kust algab, mis elamist vääriks? teiseks on muutunud elugi vorm, Hommik3 päev, õhtu ei oleks nii võik, miks on nii, seda vist vaevalt kes tajub? mure rüü halli taas ülesse kääriks.'

Kõikjal, kus vaatad, sääl haigutab kraav, Muretult olla veel tahaks kui laps, inimpalg omandand metslooma ilme, puhtaima hingega tunda maailma; nõrgema elu kui lahtine haav, aeg, mis nüüd vaevalt on pikem kui vaks, lootused mattunud raskesse pilve. paistaks veel lõpmatust kaugusest suma!

Näha taas ilusast elust veel und, igatsusunelmaid maailmakaartel; ligidal aga lööb lõppu meil tund, varsti me Surmamaa üksikuil saartel!

OPTIMISTLIKULT.

lu kui moonivars suvises tuules, Pärani avatud majade uksed, € kiigutab vöödilist õit, kelle eest kinni nad lööd? naeratus pesitseb värskele suule, Vabad on mõtted ja südametu ksed, aeg punub kullatud köit. kõik on su oma, mis sööd!

Valgust on kõikjal ja haaravat rütmi, Vaikivat õnne ei miski nüüd riiva, suletud mure must kaas; elu meil käes nagu võit! vanemad vestavad ununend müüti, Võõraste pilkude salvavat kiiva istudes puude all maas: naerdes pareerime kõik!

kuis oli vanasti verine, võõras, Jätkame sõitu täispurjel, ja merel sellest vaid räägib meil' suu, meeliskleb hommikukoit; aias nüüd õitseb magnooliapõõsas, uinuvat kirge siis tuksatab veres, pakatab peenar ja puu. lõõmahtab leegitsev loit!

27 V. METTUS

Kunst teatris käia

ÕNIKORD võib küsida, et mis on huvita­ vituda asjast, mis teda sageli õieti ei huvitagi. See vam, kas see, mis sünnib laval, või see, protsess ei ole sugugi lihtne. Masin ei hakka nii M mis areneb teatrisaalis. Anname seekord endastmõistetavalt käima. Praegu oled veel ühe peaosa teatriskäijale publikule ja jätame lava kau­ jalaga keset nüüdisaega, aga äkki näit. „Figaro nis suurel määral kõrvale. Pöörame talle ebavii­ pulm" viib sind kaheksateistkümnenda sajandi sakalt selja ja vaatame näkku publikule. Prantsusmaale. Kõigepealt, enne kui algab mäng, heidame kiire Või oletame, et saalis istuv politseikordnik pilgu läbi eesriideaugu. Kui vaadata teatrisaalist näeb laval politseinikku koomilises, peaaegu naeru­ teravalt eesriide poole, võime selle Ümmarguse au- väärses osas. Kindlasti tekib ta hinges võitlus. Po­ gukese taga näha pilgutamas uurivat silma. Kas litsei esindajana ta peaks protesteerima, publikuna see on naiivitari või näitejuhi silm? Milleks see aga ta peaks selle üle naerma. Säärasel juhul ot- auk üldse on olemas? Kas teda üldse veel kasuta­ sustub, kas eraisik teatris saab enesest kõrgemale takse suuremal määral, ja kelle poolt? Kas näit­ tõusta või ei. Kui ta seda ei suuda, ei saa ühestki leja tahab veenduda selles, kas ta sõbranna istub teatrietendusest asja. See'p see ongi, mis asja ras­ saalis, või tahab näitejuht vaadata, kes arvusta- keks teeb: tuleb inimesi, kes seisavad nü-öelda jäist on kohal? kas „paremal" või „ vasema!" ja kes ootavad saada Muide, kui saal on veel valge, siis publik läbi kinnitust oma maailmavaatele. Säärased vaatajad eesriidemonokli vaadatuna ei näe just eriti haarav on hullemad kui uskmatud kirikus. Neid ei saa välja. Selles paljupäisuses, mis esialgu on veel kuidagi aidata. individualistlikult lõhenenud, on midagi ängista­ Kõige kaunim on publik siis, kui ta kas nutab, vat. naerab või märatseb. Siis asub ta hing näkku. Ei Tõmbume tagasi eesriideaugu juurest. Kuni ole tähtis, kas see hing on ilus või inetu, tunned selle ajani, millal maja pimeneb, eesriie kõrvaldub kohe, et see on publik. ja mäng algab, publik on teatavas mõttes „negli- Meie publik nutab suure tagasihoidlikkusega. žees", ei ole veel täitsa valmis. Tal puudub see On, nagu häbeneks ta oma pisaraid. On inimesi, anonüümne ühisrindlus, mis teda alles teeb publi­ kes säärasel juhul võitlevad hirmsat võitlust, tehes kuks. On ebadiskreetne uurida publikut eesriide­ kõiksugu imelikke grimasse, neelatades, nohisedes tagusest varitsemispaigast. ja ehitades tammi oma pisarate ette. Romaani- Publiku tõeline nägu on nähtamatu, kuna ta mail lihtsalt ulutakse tõkestamatult. Meie inimest on mattunud vaatesaali pimedusse, pöördudes lava eksitab nii palju teiste inimeste juuresolek. See­ valguse poole. Kui eesriie kerkib või pooleks ja­ pärast on mõne väga liigutava koha puhul saalis guneb, algab kohe keeruline protsess: teatava arvu tavaliselt säärane mulje, nagu oleksid kõik pealt­ eraisikute muutumine publiku kinniseks ühisrin­ vaatajad saanud nohu. Kui siis jälle valgeneb, on deks. Sageli see ei õnnestu. On inimesi, kel ei ole naiste silmis sära, mis on palju ilusam kui kunstli­ annet publikuks, kuigi nad kõigest jõust püüavad kult tekitatud sära. ümber lülituda. Ka teatriskäimine on kunst, Mis puutub publiku naeru, siis me mõnikord kunst olla publik. loeme veidi liialdatud kirjeldusi sellest, kuidas Võetagu arvesse kõike seda, millest normaalne publik on maoli maas olnud naerukrampide tõttu. teatriskäija peab vabastuma, enne kui ta võib Nii hull see asi just ei ole. Need publiklased, kes saada publikuühiskonna kasulikuks liikmeks. Oma tunnevad kõige paremini naerukunsti, ei ole ku­ äriasjad, igapäevased mured, kodused pahandused, nagi maoli maas. Need on kehakad härrad, kelle erakalduvused, poliitilised ja moraalsed eelarvamu­ juustekasv mõnikord jätab juba veidi soovida ja sed, ühe sõnaga kõik selle, mis talle ühel või tei­ kes öösel hästi magavad, ühesõnaga mehed, nagu sel viisil teeb muret, peab ta tagasi suruma, et hu­ neid armastas Julius Caesar, kui võime uskuda

28 Illis ütles Juncüin !

„Kõige eest, mis ma olen, ja kõige eest, milleks veel loodan saada, võlg­ nen ma tänu oma ettenägelikkudele vanematele," ütles Lincoln, kui ta oli valitud ühendriikide presidendiks. Hoolitsege, et ka Teie lapsed seda Teie kohta võiksid öelda. Sõlmige veel täna nende kasuks elukindlustus, et nad võiksid katkestamatult jätkata alustatud koolitööd, saavutada elukutse, millest nad unistavad, ning seda kõike ka siis, kui vanemate hoolitsevad käed peaksid saatuse tahtel enneaegselt eemalduma.

ÜHISTEGELIK KINDLUSTUSSELTS 1E1EST11 VALITSUS: TARTU, SUURTURG 8

Shakespeare'i. Nende naerukaskaadid kisuvad tes on ttataval määral rikkam meie omast, saades kaasa terveid parketiridu. Need härrad oskavad osaks elamusi, mida meil ei tunta. Meil ei armas­ naerda nakatava rütmi ja tarvilise südamlikkusega, tata teatriskandaale, mis nii mõnelgi maal on teat­ ja nad harilikult naeravad ainult kohtades, kus ridirektori suurimaks igatsuseks, sest näidendeid, nende naer sobib. Tragöödiate puhul nende naeru millede ümber on puhkenud mingisugune skan­ ei ole saalis kuulda, võib-olla ka seepärast, et daal, käiakse suure innuga vaatamas. Kui üksvahe nad harilikult kurbmänge ei käigi vaatamas. Pariisi teatrite käsi ei käinud hästi, palvetasid teat­ Kuidas panna publikut naerma, see on õieti sa­ ridirektorid igal õhtul enne magamaminekut: „Ar- ladus, ega ole nii kerge seda ette arvestada. Ko­ mas Jumal, kingi mulle üks ilus, korralik teatri- genud j andi kirjutajad teavad mõnikord kaunis skandaal, et ma saaksin jälle jalad alla!" Säära­ palju sellest kunstist ja näevad naerupuhanguid seid skandaale püüti sageli välja kutsudagi ja kui ette, märkides näitlejale asjaomases tekstikohas see õnnestus, oli asjaomasel direktoril väga hea naerupausi. Seda teevad näiteks meilgi omal ajal meel. paljumängitud Arnold ja Bach. Õige teatripublik peab oskama end hästi sala­ Palju raskem kui naerda on kunst naeratada. päraseks teha. Ta ei ole igakord kaugeltki tarvi­ Naer sarnleb tujuka aprillituulega, ta on ürgjõu­ lisel määral teadlik sellest, mil määral ta võib olla lisem. Naerev inimene muutub oma näolt õieti see tuhandepäine hüdra, mida teatridirektorid peaaegu sajaprotsendiliselt avatud suuks või täp­ eriti niinimetatud kriisiaegadel nii väga kardavad semalt — hammastikuks. Naeratus, mis kõlab nagu ja millele isegi kirjanikke on pühendanud näiden­ väikese oja meloodiline vulin, on publiku näo kau­ deid, nagu näiteks Karl Ettlinger oma meilgi män­ neim ja õrnim väljendus. gitud „Hüdra". Meie publik ei märatse. Ta ei võta selles suh­ Õige publik on see, kes oskab võimalikult hästi tes eeskuju lõunamaisest publikust, kes selles mõt­ varjata seda, mida ta õieti tahab ja mis on ta

29 maitse. On kuulsaid arvustajaid, näit. Alfred Pol- publik ei ütle selge sõnaga, mida ta õieti ta­ gar, kes väidavad, et publikul ei ole üldse maitset, hab. Ta ei ütle seda seepärast, et ta seda ise ei isegi mitte halba. On ka terve rida tuntud teatri­ tea, ja ta ei tea seda St. John Ervine'i arvates inimesi, kes ütlevad, et just see ongi teatritöö seepärast, et teda üldse ei ole olemaski. Praegu üheks suurimaks veetluseks, et sa ei saa kunagi nimetatud kriitik ütleb sõnasõnalt: „Ei ole olemas ette öelda, kas ja mil määral sa oma repertuaa­ mingit teatripublikut, on olemas ainult hiiglasuur riga tabad publiku maitset. kogu üksikindiviide, keda nimetatakse publi­ Ja tõepoolest, publik oskab hästi varjata, mida kuks. See kogu on mõnikord ühel arvamusel selle ta õieti tahab. Kui ei tõmba ükski mängukavas kohta, mida talle on pakutud, mõnikord aga ei seisev tükk, siis me ei tea, mida publik tahab, ja ole ta seda mitte. Tark teatrimees lavastab seda, kui see kestab kaua, siis hakkame katsetama, et mis temale endale meeldib, laseb publikul maksta mis õieti teda rahuldada võiks. Kui kõik reper­ ja siis oma valikut teha." tuaari võetud näidendid lähevad ühesuguse või See publiku salapärasus ongi see, mis teda enam-vähem ühesuguse menuga, siis me õieti tea­ teatriinimeste silmis teeb huvitavaks, vähemalt nii­ me niisama vähe, milline on publiku maitse. Aga kauaks, kuni need teatriinimesed ise ei arva tund­ kuna saal on alati täis, siis meie ei mõtle enam vat ta maitset ega teadvat seda, mida publik ta­ kuigi palju katsetamise ehk eksperimenteerimise hab. Aga publik, kes ei ole nii väga teadlik peale. Tuleb välja, et publik on kõige peenem ja omaenese soovidest, aimab instinktiivselt vilunum diplomaat, sest keegi ei saa kunagi teada kuidagi ikka, mida ta vajab. Seda me näeme siis, ta arvamust. See on ka suur kunst. kui ta silmis kukub läbi näidend, mis autori arva­ Inglise parimaid teatriarvustajaid St. John tes on kirjutatud selleks, et rahuldada ta vaata- Ervine kinnitab, et see ei ole mingi ime, et mis- ja elamustarbeid.

Naine, olgu kes-tahes, kardab hiirt! Poksija kardab vahekohtunikku, sest see mees võib oma otsusega jalust rabada ka kõige suurema võidumehe!

30 Sama St. John Ervine väidab, et ükski neist Publik armastab teatrit ja külastab teda määral, näidendeist, mis on ettekavatsetult kirjutatud sel­ mis rõõmustab isegi teatridirektorite ja juhatuste leks, et rahuldada laia publiku tarbeid, ei ole läbi südameid. Publik ei tee end praegu tähtsaks ega löönud kuigi silmapaistval määral, kuna aga kõik ole tujukas, aga on olnud aegu, mis loodetavasti suured „menud" on kirjutatud meeste ja naiste enam kunagi ei tule tagasi, kus publik nägi oma poolt, kes kirjutamisel ei pidanud silmas seda laia teatriskäimisekunsti selles, et ta tegi end väga publikut. Laigi publik tunneb instinktiivselt, millal tähtsaks ja targaks. autor temast lugu peab ja millal ta teda alahin­ Kui mängiti draamat, siis oli see talle liig ru­ dab. Ja publik üldiselt ei taha olla alahinnatud, suv, ta tahtis vaatesaalis puhata hallist igapäe­ sest tal on olemas oma teatud auahnus. vast ja elus oli tema arvates nii palju rasket draa­ Muidu ei oleks ju võimalik säärane tõsiasi, et mat ja tragöödiatki: teenija võib-olla jõi salaja pe­ näit. Jean Giraudoux' „Amphitryon" võib New remehe likööri ega jõudnud see tema jälile, häid Yorgi publiku ees minna kuude kaupa suurima paberosse ei olnud ka enam olemas ja võihind menuga, tähendab ameerika publiku ees, kellele kerkis vahetpidamata — mis olid selle kõrval nii mõnigi meie inimene vaatab väga põlglikult. Ophelia nõdrameelsus või Hamleti filosoofilised Hiljuti läks Londonis väga suure menuga „Oi kannatused! On kerge küsida, kas olla või mitte nooruse" autori äärmiselt masendav „Ameerika olla, aga öelgu see kurb härra mustas parem, kui­ Elektra", tähendab publiku ees, kelle kohta on va­ das on lugu tulumaksu alandamisega, — see on litsemas üldine arvamus, et ta võib seedida ainult juba veidi raskem, seda teame meiegi. „kerget kraami". Kui publikule tol ajal pakuti naljamängu, mille Praegu me ei või oma publikule midagi ette üle ta oleks võinud naerda, siis ta küll naeris, aga heita, mis puutub soojasse suhtumisse teatrisse. ütles siiski väga üle õla: „Ah, see on kerge, tü-

KARDAME

Vaimuinimene, kes puhkab loorberitel, kar­ Ajakirjanik kardab trükivigade Jcuradikest, dab teist omasugust, kellel samad kavatsused! sest see elukas annab ühe tähe ümbervahetami• sega trükisõnale hooopis uue mõiste!

31 hine asi!" Kui ta peenemast naljast aru ei saanud Muide, mõni aasta tagasi ehitati suuremas ega liikunud ta klassiliselt unises näos ükski li­ linnas välismaal täiesti moodne teater väga hea has, siis ta oli pahane, et talle julgeti pakkuda saaliga — vähemalt teatriehitajate arvates hea säärast asja. Tol ajal publik vajas ainult lööklau­ saaliga. Teater hakkas töötama. Kõik temas oli seid ning lööksõnu ja reageeris elavalt siis, kui hea: repertuaar, näitlejad, näitejuhid, tehnilised laval üks tegelane sõimas teist eesliks või hiina seadeldised, valgustus jne. Hea oli ka publik, aga seaks, reageeris naeruga ja, kui ta tuju eriti hea ometi tundus, et lava ja saali vahel ei ole kau­ oli, siis ka elava aplausiga. geltki seda tihedat kontakti, mis peaks valitsema hästifunktsioneeriva lava ja täie saali vahel. Pika­ Aga tol ajal oli publikul vähemalt üks hea peale uuriti siiski välja, milles viga seisis. See kõ­ külg — eeskujulik mälu. Ja kuidas ta võis sageli lab võib-olla veidi koomiline, aga see on ometi mõne üksiku lausega nii tabavalt iseloomustada tõsi. nähtud näidendeid. «Simson" — oo, kuidas seda mitte mäletada — see oli ju see tükk, kus Ruut Asi seisab selles, et teatriehitajad, kes tahtsid Tarmol kord nina ära kukkus. „Messalina pruut" vastu tulla publikule, ei olnud mitte ainult saali — või oli see „Messiina pruut"? — See oli ju see asetanud pehmeid istmeid, vaid istmed olid sinna tragöödia, milles Sunne esietendusel eesriide alla asetatud ka kaunis suure vahemaaga üksteisest, et jäi. Küll see aga oli dramaatiline! Aga „Orloff"? iga saalisistuja võiks end tunda täiel määral mu­ — Noh, see oli see tore operett, kus üks paar ar­ gavalt. Aga see'p just oligi valesti kalkuleeritud. mastas teineteist ja teine paar samuti teineteist ja Publik ei saanud omavahel astuda füüsilisse kon­ kus pärast kõik lähevad paari. takti, ja see mõjus halvasti ka kontakti saavuta­ misse lavaga. Publik ei tunnud end ühis­ Tookord publik nõudis tungivalt uudiseid, aga rindena. Ja siis ütles üks tark mees, et teat­ esietendustel ta ei armastanud käia, ka siis mitte, risaalis ei tohi publikule määratud istmed olla kui kanti ette algupärandeid, kusjuures võib-olla üksteisest kaugemal kui selles ulatuses, et iga saa­ autor istus saalis ja oli valmis end publikule näi­ lisistuja soovi korral võib puudutada oma naabri tama ja talle kummardumagi. Tol ajal saadeti esi­ küünarnukk!. See soov võib muidugi tekkida ai­ etendusele välja maakuulajate komando, kes siis nult siis, kui naaber on sümpaatlik, ja kui mees­ ametlike ja tagasihoidlike nägudega istus oma soost vaataja kõrval juhtub istuma naissoost vaa­ kohtadel, kes aga siiski sageli soojenes ja aplodee- taja, ja kui nende kahe inimese vahel, kes ei tar­ riski. Ja kui siis näidend sellega esietendusel hästi vitse teineteist sugugi tunda, valitseb teatav süm­ oli läbi löönud, siis ei tähendanud see veel mitte paatia, siis säärane väike intiimne puudutus võib kui midagi — esietendusepubliku järeltulijad, teise ainult lisada veetlust teatriskäimisele. Ma ei usu, ja järgmise ettekande publik, sageli ei võtnud tük­ et ma selles suhtes väga eksin. Igatahes, fakt on ki enam vastu, sest lisaks kõigele publik oli väga see, et niipea kui praegunimetatud teatri vaate­ tujukas. saali istmed lükati üksteisele märksa lähemale, Üllatavalt ruttu vananesid tol ajal publiku sil­ näitlejail oli kohe kergem mängida ja publikul pa­ mis kõige uuemadki lavastused. Nii mõnigi näi­ rem olla, sest publik sattus kontakti niihästi oma­ dend, mis eelmisel hooajal oli läinud palju kordi, vahel kui ka lavaga — ilma selle kontaktita ei ole mida aga teatavad ringkonnad millegipärast tol aga mõeldav tulemusrikas ettekanne. Meie teatreis ajal polnud saanud näha, tuli järgmisel hooajal on istmed nii korraldatud, et võid istuda oma kordamisele; siis tegi aga juba see fakt, et näi­ naabrile nii suure lähedusse, kui sa iganes soovid. dendit oli varemalt mängitud, ta nende teatavate Tähtis on ainult see, et oskad valida endale ringkondade silmis „vanaks tükiks", mida juba sel õige naabri — ja see on kahtlemata ka üks teat­ mõjuval põhjusel ei mindud vaatama — ja kas riskäimisekunsti tähtsamaid reegleid. Ja tähtis on see Iõppude-lõpuks lavastusele mitte täitsa ükskõik seegi, et me minnes teatrisse, kus harilikult va­ ei olnud, kas teda vaadati või ei! litseb kõrge temperatuur, eriti pühapäeval teisel Üldiselt on publik viimaste aastate jooksul etendusel pärast pealelõunast etendust, et me — tublisti juure õppinud teatriskäimisekunsti alal. Ta kui oleme meessoost vaatajad, ei pane end liig tuleb teatrisse õigel ajal, heas tujus, ilma erilise soojalt riidesse. Kui just peab olema kõva krae, umbusalduseta, ega krimpsuta nina juba ette selle siis kindlasti ilma rinnaesiseta, sest selles istudes kohta, mida talle lavalt kavatsetakse pakkuda. Ta võivad mõtted ettekandelt kergesti siirduda venti- ei lase end heidutada sellest, et ta mõnes väga latsiooniprobleemile. See ei ole aga armas vaata­ kitsa reavahega teatris peab end oma kohale võim­ jale ega kasulik teatrile, sest liig kõrge tempera­ lema või sinna siuglema, ja ta oskab sedagi hin­ tuur saalis võib vaatajad pikapeale uimaseks teha. nata, et naaber istub üsna ta lähedal, sest ta os­ See on iseäranis kardetav arvustajate suhtes, sest kab lugu pidada küünarnukikontaktist. kuidas võib nõuda etenduse ajal uimaseks lamma-

32 tatud arvustajalt, et ta kirjutaks ettekande kohta kaalne, ja ei ole sugugi halb, kui ta seda näitab hästi või vähemalt huvitavalt! oma kaasistujaile. Võib kaasa ümiseda seda viisi, Mis puutub naeru, siis see on kahtlemata ter­ mida laval parajasti lauldakse. Soovitav on seda viseks ka teatris. Ainult veidi piinlik on asi siis, teha siiski ainult nii valjusti, et see ei pääse kau­ kui me ei naera õigel ajal ja õiges kohas. Kui gemale kahest või kolmest reast, sest muidu või­ me ise ei ole päris kindlad selles asjas, oleks küll dakse kergesti arvamusele tulla, et härra ümiseja soovitav, kui võtaksime endale naabriks arusaa- ei ole just hästi kasvatatud. Kui me ei ole väga jama inimese, et see meid ettevaatlikult müksaks, musikaalsed, ja kui laval ei etendata muusikalavas­ kui on peenem nali, mille puhul peab naeratama tust, siis võime oma andeid näidata teistel ala­ vaevaltnähtavalt, ja kes meid tublisti tõukaks ri­ del. Me võime köhida, me võime nina nuusata, me bide vahele, kui võime naerda täiest kõrist. võime suures ärrituses kuuldavalt oma jalgugi Iseäranis on säärane ettevaatusabinõu soovitav liigutada. kurbmängude puhul. Kui meil aga peaks tõesti Köhimine ja ninanuuskamine ei ole väga soovi­ kord juhtuma õnnetus, et naerame vääras kohas, tav siis, kui laval parajasti juhtub olema väike ja kui me saame sest ise aru kohe pärast seda, kui paus, sest siis ta paistab rohkem silma ja kergesti see õnnetus on juhtunud, ning kui meie ees istu­ võib tõmmata endale lähedalistujate suuremat tä­ jad pöörduvad vihaselt või šokeeritult ümber, et helepanu. Parem on köhida siis, kui laval parajasti vaadata, mis tüüp seal naeris, siis ei jää meil üle räägitakse midagi tähtsat, sest siis on publiku kogu muud kui vaadata pahaselt otsa oma naabrile, tähelepanu koondunud sinna. Lavalt öeldav tähtis niiviisi andes mõista, et süüdlane on tema, mitte lause või sõna läheb küll kaduma, aga publik vä­ aga meie. Säärast trikki oleme võinud tähele pan­ hemalt ei jõua nii kergesti jälile, kes see köhija na nii mõnegi laulja või teise solisti juures, kui oli. Väga kena on ka krõbistada hõbedahäälset šo- see on eksinud. Säärasel juhul on vihane või imes­ kolaadipaberit, eriti, kui kardame, et meie naabrid tunud pilk saatja suunas päästjaks piinlikust olu­ ei kuule, kuidas me sööme šokolaadi. korrast. Me praegu nii-ütelda sattusime kokkupuutesse Säärased oleksid tähtsaimad teatriskäimise- muusikaga. Ka teatriskäija võib olla musi­ kunsti reeglid.

ea ÕLU KUULUB INIMESTE IGAPÄEVASTE MUGAVUSTE HULKA AlcG>qi , Pilsen J OlledÄ11 . Gladiaator Tõmmu Hiid LAOD KÕIGIS LINNADES

3 33 K. EERME

Piki S aaremaa

Kitsed Abruka saarel fcitseaias.

I. Ei paremat pole kuskil maal, kui suisel ajal Saaremaal. õver kadakane kepp käes, paun seljas, vile suus ja rõõmus meel südames — noh, mis IL K nii viga matkata mööda Läänemere äärt kümnetele kilomeetritele kümned otsa! Iga tund Valisime esimese matkamarssruudi — Sõrve- toob midagi uut ja iga paik on päris vastne. Ja Säärele. Sellele andis, tõsi küll, omajagu lisa ja sa võid oma lõbusale rännukaaslasele vanduda hoogu Kuressaare noor linnapea Peerens, kes, kõigi prohvetite, diktaatorite ja kaevandusse mine­ muide, on esimene ja vist ka ainuke kõrgema ha­ vate kirjanike habemete nimel, et vaat', see vastu­ ridusega mees Sõrve-Säärelt. Kes sellest tahaks tulija ütleb kindlasti jällegi koduse saaremaalise midagi järeldada sõrvelaste majanduse kohta, sel­ tere-terekest, kuigi on üsna kindel, et ta ei tunne lele olgu kohe üteldud: Sõrve-Säär on jõukamaid sind ja et sa näed teda omas ajalikus elus esimest Saaremaa osi, kuigi koolitarkust seal ei hinnata ja viimset korda. Nii on see hea, nii on see kõige taevakõrguseks. Seda enam aga elu- ja meretar- parem. Saad lahti irduda kõigest-kõigist ning võid kust. Keegi olusid hästi tundja teadis tõendada, et tunda end lahutamatu osakesena maast, merest, Ameerikast saabub dollareid Sõrve Säärele roh­ tuulest, lillelõhnast. kem kui kogu Saaremaale kokku. Mehed veerevad Niisiis läheb lahti — Sõrve Säärele! Sinna siit noorelt laia maailma ja jäävad sinna hallide lõunapoolsemasse Saaremaa tippu, kust kuiva ja­ juuste tulekuni. Mesinädaladki olevat siin abiellu- laga ei saa enam edasi. Päike, vigurivänt, on aga nuil poole lühemad kui mujal — kohe minnakse millegi pärast otse arust ära ja on käänanud kõik laevale. Ja ega koju kergelt ja varakult kiputa. kraanid lahti — maa ja meri on lõõska täis. Alles siis, kui suuremad rahad taskus, tullakse ko­ On kohutavalt palav, kuid ka hea. Esiteks sel­ duranda kaema. Mõni mees on oma 25 aastat lest, et oled vaba igasuguseist kohustusist, kava­ võõrsil olnud ja tuleb alles siis tagasi kodukülla. dest, kellaajast, sõiduplaanest, tähtpäevi st jne. Üks säärane kihutas äsja meie ees sinises tõld- Muidugi ka lipsuvärvist, kraelõikest ja kõneluse autos, Washingtoni number autorataste kohal. Oli teema valikust. Teiseks on maailm ilus ja armas. olnud ära 26 aastat. Taevas kõrge ja meri kutsuv. Dollarite mõju on siin küllalt näha: mingem Nii tundub ja näib see võõrale rännuveljele ja Järvelt Keskrannani, Tehumardist Udipääni ja -sõsarale, kelle kaks paari mandrikingi tallavad Ansekülla, peatugem Mässus ja Mõntus, ning te esmakordselt Saaremaa kiviklibulist rannikut. Kui­ veendute oma silmaga, et siinseile elumajadele on gi nende neljale silmale on ees ja. kõrval vaate­ kõikjal moesolev ja tagaaetav rootsi punane liiaks veerud esimest korda imetleda, tundub ja näib siin lihtne. Sõrve-Sääre jõukamate inimeste eluhooned kõik üsna omasena ja sinasõbralikult tuttavana. on nagu kollased nukumajad. Põllud korras, maad Küllap see peabki just nii olema, sest laulusalmi hästi väetatud, vili kasvab kui müür. Kuid kellel sõnad ei peta: maalapikest vähe ja süda rohkem laine järele, sel-

34 aanera nnikut

Vüs-andi kaljune rannik.

lel on kallid botengarnid võrgumajas. See kõik on on rannik teissugune. Kord karjamaa, siis kivine sündinud siin viimaseil aegadel, hilisemail aastail. ja kõrge. Aga mis sellest! Me lähemegi nüüd meel­ Ning selle eest võlgnetakse tänu Muhumaa me­ samini külavahelisi teid pidi, imetledes karjaaedu hele — kalakuningas Schmulile, kes tuli esimesena ja tanumaid, pukktuulikuid, võrgumaju, karjakop- Mõntu merest botengarniga angerjat püüdma. Ajas leid, kadakate ja kividega tipitud nurmevahesid. aasta, teise ja kolmandagi kalleid välismaavõrke Meie ei tea, mis kuupäev rebitakse homme hom­ merre ning tõmbas nendega siplevat valuutat paa­ mikul kalendrist, meil pole aimugi, kas Franco did kuhjaga täis. Sellest võeti eeskuju ja tagajärjed vägedel on olnud edu või mitte. Nii on see kõige on silmanähtavad ja kõigile üldiselt teada. parem, sest mitte midagi igapäevast teada ongi — Parajasti ongi käimas ettavalmistused suviseks puhkus. Aga ometi tunneme vajadust saada midagi angerja suurpüügiks — just suurpüügiks, sest tei­ hamba alla. Ning otse meie rõõmuks seisamegi siti oleks vale. Sammume varahommikul Mõntu äkki kalasuitsetamiseahju ees. Kollased lestad on sadamasse. rasvased, soojad ning imemagusad. Veel magusam- Siin askeldavad mehed: botengarnidele seatakse maitsvam sinna juure on kaevust võetud jahe kette külge ja katkised võrgusümad leiavad hoo­ piim ja kuivanud leivakannikas koos külmade koo­ lika parandaja. Pärime, kas Schmulit ennast kah rimata kartulitega. Päikese järgi otsustades on siin kandis on nähtud. nüüd kõikjal lõunatund. Perenaised ähivad ja pü­ Paks mees, pea nagu jalgpall ümmargune, vaa­ hivad soojades köökides, närveerides, et kas . .. tab kuidagi hooletult ja nii muuseas otsa ning ütleb Teenijad mõõdavad taldrikute ja vaagnate vahet, siis: „Mina see olengi..." peljates, et egas.. . Ooberid lendavad restorani­ Nii. Aga egas meil polnudki temaga midagi des ja kasiinodes kui pääsukesed, ähmi täis .. . asja. Me niisamuti. Tema aga pidas meid ameti- Sajad irisevad, et supp on soolane ja peterselli inimesteks, allkirja või kviitungi tahtjaks. Kuid vähe... mõnusa kalajutu eest suur aituma! Sellele mõteldes taipad, kui hea on süüa lihtsal Matka puhketund on möödas ning kiviklibuline viisil, teadmata, et on olemas laudlinad ja suura- rannik, mille lõpul kükitab valge kohmakas Sõrve tid, hindad seda võimalust lihtsaid toite sõrme­ tuletorn, kutsub edasi. dega suhu pista siin Saaremaa rannikul. Kingad seljapauna ja palja jalu edasi! Ainult nii on võimalik, et üks jalg astub meres, teine maal, Meil on aega, meil pole kuskile kiiru ega tõtta­ siis mõlemad vees või maal. mist. Päev ees või teine taga, tunnid ei loe, minu­ tid ei mõõda. Oleme nii nagu tahame, nii nagu meeldib. III. Ja äkki meeldibki juba kollendama lööva rukki­ Sõrvest Jämaja poole minnes ei saa enam käia põllu ääres "selili maha heita, heinakõrrekesi närida üks jalg meres, teine kaldal. Sest Karuste, Tarn- ning vaadelda, kui kiirelt see või teine rünkpilv muna, Türju ja Ohesaare ning teiste külade vahel jõuab teise katta.

3* 35 Tundidelt on tiivad võetud, aeg nagu ei liigugi. Kuigi tee on kulgenud mere äärest kadakate Ümberringi on kummaline vaikus ja rahu, kui äkki vahele nõmmele, ja kuigi siin on omamoodi ilus hüppab kõpsti! keegi üle teeäärse aia. ja hea, ei saa kiusatusele vastu panna — ikka „Ennäe imet! Salme Reek!" hüüan valjult ja võrgumajade vahele! Sest need on kalurite rõõmu- võõras jääb imestunult, pisut kohmetunult vaa­ ja muremajad, hea ja halva paigad, kus kõik kõ­ tama, et mida see võõras mees ütles. neleb tormiseist öist, meeleheitlikest võitlusist me­ „Tere!" rega, mis nüüd siinsamas üsna heatahtlikult ja „Tere-tere jah ..." vaikselt sillerdab. Nüüd jääb tüdruk seisma, kuid ta pole jutukas. Nii jõuab meie matkapäev hommikust üle kesk­ Ent ta on Salme Reek mis Salme Reek. Mitte ei päeva läve. Kui meil jätkub jõudu, siis oleme mõne taha uskuda, et ta poleks see, kelleks teda peame. tunni pärast Kipi-Koovil, seal, kust põlvneb Küsime nime... Tüdruk punastab ja naeratab August Mälk. Kilomeetripost tõendab, et Lüman- siis: „Tamaara." dasse on 15 kilomeetrit, kuid Kipi-Koovi on veel „Aga mitte Salme?" lähemal. Ja seepärast kõnelemegi nüüd Mälgust ja „Ei> Tamaara ..." pärime ühes teeäärses kaupluses Saaremaa mage- Uskuge veel, et maailmas ei ole täpselt sarna­ kvassi juues poeproualt, et mida's siinpool ka seid inimesi! kirjanik Mälgust ja ta raamatuist arvatakse. Päike on liikunud pea kohalt kähiseva rukki­ „Ah sellest asunikust-kirjamehest?" küsib poe- põllu taha. Püsti tõustes näeme, et paar vaksa proua ja kostab, et ei tema ole ühtki Mälgu raa­ ongi tal veel vee piirini libisemiseks. Juba meri matut lugenud. „Mõned räägivad, et kirjutavat jah üllatab ja roosatab. Türju kõrge ranna paas mur­ raamatusse rannarahvast ja nende tööd, kuid see dub otse vee veeres, laine on uuristanud sinna öeldakse olevat kõik puha vale ja väljamõel­ koopaid. dis ..." arvab poeproua. Meenub see tuntud ütlus, Õige kaugelt lähenevad rannale kalurite paadid. et ei ükski prohvet ole kuulus oma kodumaal. Mootorite vopsutav podin kostab kui teisest maa­ Kuid samas on aasta kuuekümnene vanamees, ilmakaarest. Meri hõõgab ilu ja peegeldab roheli­ kes on lugenud oma elus peale kukeaabitsa, nagu sest veest valgeid pilverünki. Vaateveeru kaugus ta ütleb, ainult kahte raamatut — Piiblit ja «Õits­ kumab aga loojangu kurblikus punas. Ja jälle peab vat merd". meenutama: „Ei ma tahagi siin maailmas lugeda enam teisi Ei paremat pole kuskil maal raamatuid. Jätkub. Arvan, et paremaid raamatuid kui suisel ajal Saaremaal. pole üldse kirjutatud kui need kaks... Milleks teisi enam lugeda, solgivad mõtte ära.. ." arvab IV. vanamees tähtsalt ja meie ühineme temaga. Möldri külast mööda läänerannikut läheb meie Õhtu eel oleme Lümandast ja Kihelkonnast tee Kihelkonda. Asusime varahommikul teele ja ta­ läbi, Papisaare laevatehase lagunenud kai äärest hame jõuda õhtuks Vilsandisse. Jalgsikäiku on pöörab Vilsandi postipaat nina otse üle avamere umbes kolmkümmend viis kilomeetrit. Ikka edasi linduderiigi poole ning laine hakkab loksuma kül­ läbi külatänavate ja piki mere äärt, kus kepsle­ jelt. Mida kaugemale kaldast, seda tugevam ja vad rõõmsad lambakarjad, ammuvad kariloomad vahusem laine. Järsku paisub tuul üsna tugevaks ja kükitavad kurbtõsiselt vanad võrgumajad. ning siis hakkab piserdama peent juulivihma. Kuid Neist viimaseist polnud meil õiget kujutlustki. tuul on lõunast, lainega segamini soolakas ja karge Tõsi küll, üht-teist on neist loetud August Mälgu ning sa mõtled rõõmsalt sellele värsisepale, kes rannajuttudest ja -romaanidest. Kas ei olnud on kunagi kirja pannud need ilusad ja õiged laulu­ „ Õitsva mere" Nädal ja Turja Hanneselgi võrgu­ sõnad: majades asjatoimetusi ja tegemist? Vist küll. Silm Ei paremat pole kuskil maal, aga pole näinud varem sääraseid võrgumaju, nagu kui suisel ajal Saaremaal. neid on Möldriküla kandis. Vanad, lagunenud ja mahajäetud, nagu kõigist unustatud, sest nende juures ei näe kuskil elavat hingegi. Kuid ometi on V. siin alles hiljuti käidud — märjad võrgud kuiva­ Vilsandi. vad ja lipendavad tuules. Üsna värsket kalasoo- Tast on räägitud ikka kui omapärasest lindude- must on siinsamas paadipõhi täis kui hõbeda- riigist, mida ta ka tõepoolest on, kuid üsna sur­ pritsmeid. Ent elavaist hingedest on ainult pääsu­ nuks on vaigitud teised võlud ja omapärad, milli­ kesi lendlemas tühjest võrgumajust. Mõned istu­ seid ta pakub külluses ning mis võõrale jäävad vad räästa all pesa äärel, nokad täis rõõmsat va- meele vahest enamgi kui siinsed linnulennud, lin­ dinat. nupesad, linnumunad ja kapten Toome linnujutud.

36 Vilsandi — see on vaikuse ja rahu saar. Nagu pojakerakesi — meile ristipoegadeks ja -tütardeks. suur lahtilöödud raamat, kus iga rida ja sõna Saame korraga kümneile vadereiks ning rõõmus- sind paelub, nii et unustad kõik muu. tume, kui sulelised saavad sõrmused jalga ja va- „Siin saab kas mõtelda või puhata mõtle­ badusetuule tiibade alla. misest." Siis sõidutab Toom meid Kesk-Vaiknale, mille Ainult vaikuse ja rahuga saab seletada seda maapind on täis kummalisi tuhandeteaastasi ki- ilusat lauset Vilsandi turistidekodu külalisraama­ vistusi. tus meie tuntumalt publitsistilt Eduard Laamanalt, Lindude hotelli ees, mis ainuke selletaoline suu­ kes on tulnud siia suviti kas mõtlema või puhka­ rem linnupesade ühisehitus kogu maailmas, nagu ma mõtlemisest. tõendab Toom, peab lindude ..kuningas" jällegi Esmakordselt Vilsandis peatujal pole aga kerge, pika kõne lindudest. seda enam siis, kui saare ..kuningas" kapten Toom Korraga oled kuulnud ja näinud nii palju uut teab, et on tegemist lehemehega, kellele on tarvis lindudest ning tunned, et see on siiski väsitav. anda põhjalik ülevaade Vilsandi faunast ja floo­ Tüdimus võtab su südame ja mõtte oma pihku ja rast, igast linnust, kes noka siia poole seab, iga sa siirdud tuletorni ümbrusest eemale, sootu teisi linnu edevast maneerist, ta sules tikust, haudumis- Vilsandi omapärasid imetlema. aja kestusest ja kõigest-kõigest muust. Jään kauaks Vilsandit risti-rästi läbistama ning Toome külalislahkusel ei näi olevat üldse piire. pöördun alles hilisõhtul koju. Taani väinadest Temal on tarvis sind viia siia ja sinna, sõidutada, ja Norra fjordidest on tuulepoiss saabunud Vil­ juhtida ja vedada, et näidata, seletada. sandi merre — laevade kalmistule, nagu üteldakse. Kuigi Vilsandi sõsarsaarte — Vaiknate lin­ Vilsandi on nüüd tormi tõugata, meri kobisemist nupesad on juulis juba tühjad ja enamus sulelisi ja lainete mühinat täis. Taevalaotuses aga sirab on lennanud kaugetele randadele, on mulje Vaik- pilveräbala vahelt üksik täht, nagu teine plinkiv naist enam kui haarav. siinsamas Vilsandi tuletornis. Meri mässab ja Kapten Toomil on tasku metallvõrusid täis ja möllab, laine ajab lainet taga, tõmbetuuled vilis­ ta jookseb kui poisike mööda kivist saart, et püüda tavad üsna tuntud viisil: äralennule valmistuvate hõbe-, kala- ja naerukaja­ Ei paremat pole kuskil maal kate ning tõmmuvaeraste ja kalakullide pisikesi kui suisel ajal Saaremaal.

"5Ö51!

SUUREMAID JA VANEMAID KODUMAA KINDLUSTUSSELTSE

ESINDUSED KOGU EESTIS

KIIRE JA ÕIGLANE KAHJU­ TASUDE ÕIENDAMINE

37 HEINI

r 2s-ee unna.'/uvet/e tomw...

eptembris sõitsin ma Kaarale. See oli siis, „Linnas nüüd õhtuti muidugi juba särab ja kui Euroopa värises sõjaohu ootuses. Taht­ helgib kõik?" küsis Tiio-Ann ja perepoeg lisas S sin taas näha talu, kus olin veetnud suvise pilgates: „Linnatuled jah, vaat' need kipitavad puhkekuu. Sügiskullas heinamaa, metsad, kõrgete Tiio-Annel hinge peal!" kallastega jõgi Käära toa taga ja toredad põllud, Tiio-Ann heitis vennale pahase pilgu ja ütles: eks neid maksis vaadata ka sügisel. Ja Käära „Sina oled jälle kangesti vaimustatud sellest maa peretütar Tiio-Ann? Noh, mis me salgame: tema porist ja pimedusest." pärast ma maale sõitsingi. Peremees kärkis rahu majja: „Kas te oma­ Vana Käära Kustas tuli mulle õues vastu, piip vahel oma lõugu laksutada ei jõua? Võõra ini­ kõvasti suus. Mina kiitsin ilusaid ilmu ja kuiva mese ees kah juba vaidlema." maanteed, Kustas kurtis veepuudust. Kaaral pole küll veenälga karta, jogi käe-jala juures, aga Kui hiljem Tiio-Annega jõe kaldal jalutasime, kaugemal külades lausa häda: kaevud jäävad vä­ selgus peretütre jutust, et ta igatseb ära siit. gisi kuivaks. Ikka linna, kuhu siis mujale. „Kaks õde on juba „Kas lähed nüüd jälle sõjaks või?" küsis Kus­ linnas mehel, ei minagi siia konutama jää. Aleks tas juttu maailma poliitilistele sündmustele viies. pärib koha." „Raske ütelda," vastasin mina, „aga pinevust Ma tuletasin neiule meelde: on praegu maailm täis küll. Sõja või rahu küsi­ „Suvel me rääkisime teisiti, Tiio-Ann. Rääki­ mus ripub nagu niidi otsas." sime nii, et isa annab meile siia jõekaldale natuke „Nagu niidi otsas neh," nõustus Käära pere­ maad ja me ehitame endile majakese. Majake mees ja arvas: „Kui Sehholovakkia ja Saksamaa oleks niivõrd jõe lähedal, et pista pühapäeva hom­ oleksid üksi, mis siis häda, aga vaat, kui lähevad mikul õngeritv aknast välja ja tõmba paar ahve­ jälle kõik karvupidi kokku." nat kohvikõrvaseks. Meil oleks sigu, lambaid, Nüüd oli ka perenaine mind tervitama tulnud kukki, kanu, kass ja koer. Kas sa ei mäleta seda ja ohkas: „01gu ikka kõrva kuulda, aga mitte enam, Tiio-Ann?" silma näha! Aga ega see virmaliste vehklemine „ Suvised jutud olid naljajutud. Kes sääraseid head ei tähenda. Just nagu suured mõõgad säh­ lugusid tõsiselt võtab," ütles Tiio-Ann. Mina aga visid taeva all." üsna tõsiselt: „Need ei olnud naljajutud. Sina Püüdsin pererahvast rahustada ja avaldasin igatsed linna, mina aga maale. Olen maal sün­ lootust, et ehk jääb sõda sel korral siiski tule­ dinud ja suureks kasvanud, maal tahan veeta ka mata, sest uks rahulikuks läbirääkimiseks olevat oma täismeheaastad. Mind on tüüdanud mu elu­ veel lahti. kutse, ma tean, et üks korralikult aetud künni- „Nojah, kui see Kamberlain just suudab seda vagu on tuhat korda rohkem väärt kui paarsada segadust klaarida ja kiriku keset küla ehitada, rida kohtu- või politseikroonikat ajalehes." ehk siis pääseme seekord sõjaraginast," arvas pe­ remees ja me läksime perenaise kutsel tuppa. Ma pean Tiio-Annele pika loengu maa õnnis­ Perepoeg Aleks puhastas toas püssi. Noor­ tusest ja linnaelu pahedest, aga mu sõnad mõju­ mees valmistus nimelt jänesejahile. Tiio-Ann, kes vad talle niisama vähe kui hane selga vesi. Ma oli alles hommikkuues, kadus ruttu tagakambrisse ei suuda kõigutada peretütre mentaliteeti. Tema ja perenaine kisas heleda häälega: „Teine ini­ läheb varem-hiljem linna elama ja ta tunnistab mene juba linnast siin, ta ei saa ennast veel rii- avameelselt, et ma olevat esimene inimene, kes dessegi, toh-oh imepime!" • kipub linnast maale. Seda kära poleks aga tarvis olnudki, sest Tiio- „Kui sügisööd on pikad ja pimedad, kui vihm Ann oli juba mõne minuti pärast toas meie juu­ krabiseb õhtust hommikuni vastu akent ja ümb­ res ja polnud siis muud kui ma rääkigu linna ruses valitseb säärane vaikus, nagu oleks äkki uudiseid. maamunalt kadunud igasugune elu, siis tahaksin

38 TALLINNA LINNAPANK

TALLINN, S. KARJA 7 TELEGR.-AADR.: «LiNNAPANK»

TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE SISE- JA VÄLISMAAL, VÕTAB KAUPU OMA AITADESSE HOIULE JA ANNAB NENDE VASTU LAENE

näha, kui kaua te elaksite selles väikeses majas hele kätt ja lärmas: „Noh, vana Käära, kas sa jõekaldal," rääkis Tiio-Ann. ..Unistada on kerge, Kehendiku Karlat enam ei tunne?" aga tegelik elu on hoopis teine asi." „Nägu nagu veaks sinnapoole jah," ütles pe­ Siis tuututas äkki maanteel auto. ,.Näe, auto remees. „Autoga kohe kupatad ringi?" peatub meie väravas!" hüüatas Tiio-Ann ja rut­ „Sai üks masinatirts muretsetud," kelkis tas nii kiirel sammul koju, et ma suuri vaevu Karla. ..Kergem liikuda. Tere siis, perenaine, talle järele jõudsin. kah! See on vist Aleks ja see siin tütar Tiio?" „Tiio-Ann," parandas perenaine ja tutvustas: ühe minutiga oli kogu pererahvas õuel. Ei ole „Te vist enam ei mäleta, lapsed? See linnahärra ju ka igapäevane asi, et talu väravas peatub auto on Kehendiku Karla, kes teenis meil, kui olite väi­ ja sellest astub välja heledas vihmamantlis linna­ kesed." mees, pikergune pakk kaenlas. ..Peretütar oli siis nii pikuke," ütles Kehen­ «Kuramuse koomiline sell," ütles perepoeg diku Karla ja näitas käega põlve kohale, ..niiüd Aleks, kui vihmamantlimees õueväravale lähenes. maailmatu pirakas preili juba! Kas mäletate ..Näikse olevat isandanahka mees," arvas pere­ mind veel?" naine. ..Mäletan küll," ütles Tiio-Ann. „Olite siis sir­ „Miks ta pole," pilkas Aleks. „Näe, nuuskab ge ja sihvakas poiss, nüüd olete kasvanud sel­ näpuga ninagi." jast kühmu." „ Mindi naerdes tuppa. „Mulle selle selli lõust Võõras kaapas sõrmed vastu mantlihõlma, sü­ ei meeldi," tunnistas Aleks eeskojas, sai aga Tiio- litas siis plaksti vastu väravaposti ja hõikas juba Annelt hea võmmu ribide vahele. Selgus, et Tiio- eemalt: „Tere, tere, kõik see pere!" Annele meeldis linnamees isegi väga. Ja eidele- Mehel oli kangesti päevitunud nägu ja kael. taadile meeldis ta kah. Sest Kehendiku Karla See kael oli ääretult kõhn ja poolmäärdunud kõva avas pikerguse paki, milles oli viina- ja veini­ krae rippus loperguselt selle kõhna kaela künna­ pudeleid, ponkse ja biskviite. pute ümber. Justament nagu väravavõru posti „Ma vinnasin endale ikka paar kotti suhkrut otsas. Mees võis näo järele otsustades olla aas­ kah koju," seletas Karla. „Nüüd sehukesed kaht­ tat nelikümmend viis vana. Ta pakkus pereme­ lased ajad. Inimene peab olema ettevaatlik."

39 Küsiti, kuidas Karla linnas siis elab kah ja Aleks viskas püssi varna ja ütles: „Mina se- mis ta teeb. Karla lõi mantlihõlmad lahti ja pani hukest lõngardit küll oma õemeheks ei taha." suured pruunid käed patsti põlvele. See oli nagu tulevise Tiio-Annele, kes pistis „Mis ma elan või olen," algas ta. „Elan nelja­ kädistama: „Ei tea, mis sa ise parem oled? Tema toalises korteris ja pean veoäri. Ega häda pole ei taha... Ma vist peaksin sinult luba küsima, midagi. Kui Vene sõjast välja tulin, siis olin kui abielluda tahan. Kena vend!" paljas poiss nagu porgand. Polnud midagi teha Kaaral oli täna ärevust ja arutamist, seepärast ega kuhugi minna. Nüüd olen juba ettevaatlikum. jätsin head päeva ja lahkusin. Tiio-Ann ei tulnud Kui jälle sõtta aetakse, siis on mul juba kodu- mind saatma nagu tavaliselt. Mind saatis vana kanake kodus. Ma ei tee nalja: mul peab ometi Muri, kes vaatas mulle õueväravas nii kurvalt jä­ olema keegi, kes mu varanduse järele vaatab. rele, nagu mõistaks ta mu südamevalu. Mul peab olema, kes mind ootab ja kes mulle pa- dajänni liinile järele saadab. Maailmasõjas oli: II naisemeestel muudkui kirjad ja pakid tulevad. Sa sidi jooksukraavis nagu nälginud koer, keegi ei Pärast seda ma enam Kaarale ei sõitnud. Jät­ tea ega tunne. Nüüd olen juba targem. Seepärast sin unistused majakesest jõekaldal ja katsusin ma sõitmas olengi. Teie külas siin tüsedaid tüd­ unustada Tiio-Anne. Aga nädalate möödudes kü­ rukuid on. Teeksin muidu Tiio-Annega kaupa, aga lastas mind äkki Käära Aleks. Noormees oli na­ tema jaoks olen liig vana." tuke viinastunud ja ta silmis vilkus kuri tuluke. Tiio-Ann punastas, aga perenaine venitas he­ „See kuramuse Kehendik pettis mu õde ja leda häälega: „Mes vana te nüüd olete või. Ma meid kõiki," kirus Aleks. „Te ju ometi kuulsite esteks vaatasin, nagu noorhärra tuleb automo­ ka, kui ta meil kellas, et elab neljatoalises korte­ biilist välja, nägu roosa peas. Ega linnakohas ris, peab veovooriäri ja on maailmatu-lai pomm. inimesed nii ruttu vanane." Nüüd tuleb aga välja, et mehel pole midagi." Aleks proovis linna viina ja nokkis õde: „No- „Kas Tiio-Ann on siis nüüd linnas? Ma mõt­ jah, eks Tiio-Ann võtku kosjad vastu. Kipud juba len — tema juures?" ammugi linna." „Muidugi on! Paar nädalat pärast seda, kui „Ma tean ise, mis teen," pahandas Tiio-Ann teie seal olite, olid pulmad. Ma tõin ise Tiio- ja lisas: «Vaata sa ise, kuidas oma pruutidega Anne kohvri ja kraami linna. Ronime ühe puu­ hakkama saad." maja kolmandale korrale, üks ainuke toapunker. „Hakake aga jälle!" kaebas vana Kustas ja Ma küsin: „Kas seesama ongi see luksuskorter?" kiitis linnanapsi: „Kus võttis kohe keskpaiga Tema irvitab: „Seesama jah. Näete, siin eesriide kuumaks! See on vist puha piiritus suhkru peal?" taga on köök söögisaaliga ja siin riidekapi taga „Jah," vastas Kehendik. „See on kristall- magamistuba buduaariga. Ongi neli tuba, eks köömel." ole?" Taipasin, et jutud kipuvad vägisi kosjakaubale, Ma pidin kuradile kohe ühe vastu hambaid va­ ja väljusin. Aleks tõi mulle aidast vana püssi ja lama, aga Tiio-Ann tuli vahele. Hommikul ronib me läksime jänesejahilt. Aleks kordas: „Mulle trepist üles kümme kärumeest. Kärud aeti enne selle selli larhv kuidagi ei meeldi." tänaval ritta, üks vanamees tervitab Kehendikku «Mulle ka mitte," ütlesin. „Mulle tuleb ette, kui ametivenda ja soovib õnne. Ma küsin: „Mis nagu oleksin seda inimest ennem kuskil näinud, kuramuse ametivend mu õemees sinusugusele aga mitte ei mäleta, kus." käru taga kõndijale on? Ta on ju veoäripidaja." Aleks laskis ühe jänese ja kaks kulli. Lindu­ Mehed hirnuvad kooris: „Veoäripidaja! Eks dest oli teine nii suur, et ta langemine õhust mee­ me ole kõik oma kärudega veoäripidajad!" nutas lennukihukku. Mul jahiõnne ei olnud. Kärgin nüüd Kehendikule näkku, et mis ameti­ Kord pääsesin küll jänesele lähedale, aga mu mees ta õieti on. vana püss arvas heaks hulk aega visiseda ja su- ..Muidugi kärumees," vastab ta ja palub mind siseda, enne kui see päris pank tuli. Aga siis rääkida viisakamalt. oli väle haavikuemand juba ammugi kaugel. Kojanaiselt kuulsin, et Kehendik kiidelnud juba Kui Kaarale tagasi tulime, oli Kehendiku ammugi, et kosib peretütre, siis olevat hea, kui Karla juba ära sõitnud. peaks juhtuma sõda: äiataat veab toiduaineid »Kas tegite kosjakaubad kindlaks?" küsis linna kätte, pole nälga karta. See suli tegigi nii, Aleks, et õde kiusata. Tiio-Ann ei pidanud venda kuidas plaanitses. Ja meie vana kladis talle veel vastuseväärseks, aga perenaine rääkis õpetli­ tuhat krooni kaasavarana peo peale!" kult: „Sa, Aleks, ära kiusa Tiio-Anne midagi. «Mis Tiio-Ann ise ütleb?" Mis sellel Karlal viga on, et ei või kosjakaupa «Mis tal ütelda on. On pettunud ja tegi kohe teha? Jõukas mees, veoäri ja kõik. Luud-liikmed linna jõudes küünejäljed Kehendikule näkku, aga terved kah ja arust pole puudust." mis see jõrnik sellest hoolib. Ma olen nüüd ho-

40 Pvjlilline tore kanamuna, pr. Lepik.

ILJskumata, kust Te selle ostsite, pr. Mölder?

Ixlüüd on igaühel võimalik värskeid mune osta «Eesti Munaekspordi» laost Tallinnas.

./T\.ga kas seal paariviisi ka müüakse?

JCii ole kahtlust, minge aga vaatama.

Jl/ökus see ladu asub?

'üdalinnas, on hõlpus leida, P eab vist turu ligidal olema? "Urtse «Estonia» teatrimaja vastas üle tänava, Estonia puiestee 25.

Jltlisti üle tänava on ju end. Venteri suur maja.

Jl uleb sellesama maja kõrvalt hoovi astuda ja oletegi munalao juures.

41 Kehendik naeris kähinal nagu aurukatel. „Ah sina viid Tiio-Anne koju... Ei, see on tõesti nali!" „Mis nalja siin on? Minu õde ei jää ometi HeAmiia Kesküksus mõne kärumehe korterinurka nälga puhuma." Kehendik tõusis sängiveerelt ja haigutas. Siis süütas piibu ja pöördus Al eksi poole: „Aga kas oled selles kindel, et Tiio-Ann läheb?" „Kas ta tuleb? Muidugi tuleb," puristas Aleks ärritatult ja ütles Tiio-Annele: „Tee ruttu, ma lähen toon hobuse vankriga kohe siia." Puu- ja aedviljade Tiio-Ann astus vennale lähemale ja rääkis eksport ja import üsna tasa: „Ma siiski ei tule, Aleks." „Sa ei tule?!" „Jah, vend. Seekord ma meelepahaga ütlesin, aga nüüd olen mõtelnud järele ja jään siiski linna." „Noo, sellest ei saa mina aru!" „Tiio-Ann lükkas aknaeesriide kõrvale. Siit mansardkorra aknast oli Toompea mägi ja kesk­ TALLINN, linn näha nagu peo peal. Tiio-Ann rääkis nagu Pärnu mnt. 6. Tel. 460-95, 411-25 endale: „See tulede sära, kuidas see mind alati köitis ja tõmbas... Nüüd olen siin ja jään siia." „Kas kuulsid nüüd," rõõmutses Kehendik. Aleks aga oleks löönud meelsasti sodiks kogu mööbli siin pisikorteris. Teha polnud aga midagi. buse-vankriga linnas ja tahan õe koju tagasi viia. Noormees deklareeris hääle värisedes: „01e siis Ehk te olete nii lahke ja tulete tunnistajaks — ja ela! Vahi linnatulede sära ja kuula oma käru­ seal võib ehk tulla tüli ja sekeldusi?" mehe jõra. Mina oma jalga siia majja enam ei Ma ei tahtnud kuidagi minna. Mis on minul tõsta. Läheme!" ütles ta mulle ja me olimegi tre­ veel asja Tiio-Annega? Kippus . linna, olgu nüüd pil. Tiio-Ann vaatas meile ukse vahelt järele ja õnnelik... Aga Aleks käis kangesti peale ja lõ­ ma kuulsin ta pehmet häält: „Ei maksa seepärast puks ma nõustusin. viha pidada." Oli õhtune aeg ja linnas süüdati juha tuled. Aleks ei vastanud. Mul polnud midagi ütelda Me siirdusime agulisse uute majade rajooni, ühe ja ma tundsin kogu aja äärmist piinlikkust. kõrge maja mansardkorral pidi olema Kehendiku korter. Noorpaar oli parajasti kodus. Kehendik nors- Nüüd olen sageli näinud kärumees Kehen- kas seliti sängis, lõug habemeokastes nagu siil. dikku. Ta liigub sõiduteel munakivisillutisel ja Tiio-Ann istus laua ääres ja nõelus mehe purjerii- lükkab suurt pruuni käru. Lükkab tugevate pruu­ dest kindaid. Ta tõusis üllatunult toolilt. Aleks nide kätega. Ta on seljast kühmus ja kaelakün- ütles: napud on väljas nagu trossid. On raske kujutella, „Pane kohe oma kompsud kokku, mul on ho­ et see on sama mees, kes sõitis Käärale kosja. bune Kaubahoovis. Ma tõin tunnismehe ligi, et Nüüd tean ka, miks Kehendiku nägu oli mulle pärast poleks ütlemist, nagu oleksin ma viinud algusest peale tuttav: olin teda kindlasti näinud ära võõrast vara." juba varem raudteejaamas või turu ääres teiste Aleks oli rääkinud siiski liig valjusti. Kehen­ kärumeeste rivis. dik ajas silmad lahti ja oli kohe ka istukil. Selle keskealise kärumehe naiseks tuli Käära „Noh, mis siin on? Ah, Käära noorhärra kohe Tiio-Ann, kellega võis vestelda ükskõik millisest väljas. Otsi istet, ära pea uhkeks!" eluküsimusest või -nähtest. Ta ei huvitunud mi­ „Pole siin istumist ega midagi," vastas Aleks. nust ega mu unelmate majakesest Käära jõe kõr­ „Ma viin Tiio-Anne koju." gel kaldal. Teda veetles linnatulede sära.

42 Reljeef ^Solidaarsus" Rahvasteliidu nõukogu" istungsaalis, kujutades viit kontinenti ühiselt vibu pingutamas.

L. KÕDAR %afiuasteliit ja TWincfien

issugune mulje jäi Rahvasteliidu 19. istung­ pika ja bürokraatliku kannatusega täiskogu esi­ järgust? oli küsimus, millele sagedasti tuli mehe De Valera melanhoolset kogu presiidiumi M vastata oktoobri algul Genfist tagasi saa­ laua taga, Prantsuse delegaadi Elbeli ilusõnalist kõ­ bumisel. See oli raske küsimus, millele tihtipeale net Rahvasteliidu saavutuste üle tehnilistel (s. t. pidi otsima põiklevat vastust, sest oli võimatu mittepoliitilistel) aladel, või mõne Ladina-Amee­ ühte või paari lausesse mahutada kõiki muljeid. rika riigi esindaja võrdlustega liialdatud ja ladina- Kui nüüd, pärast paarikuist muljete settimist, ase­ keelseist tsitaatidest paisuvat sõnavõttu vaikse ja tada end uuesti selle küsimuse ette, siis võiks va­ igavust tundva auditooriumi ees. Ja kujutledes Hit- hest vastata ühe sõnaga: akadeemiline. leri kõnesid Nürnbergis ja Berliini Spordipalees, Tõesti, see sõna paistab sobivat, sest meenu­ või Mussolini kõnerünnakut või -rännakut läbi tades kõiki kõnesid ja vaidlusi täiskogus, nõuko­ Itaalia — kas ei seisnud ühel poole lõpmatult gus ja komisjonides, kerkib valusalt silme ette arutlev, teaduslik ja akadeemiline mõte, määratu kontrast pikkade ja ebareaalsete Genfi kuna teisel pool valitses kiire, maruline, vägi­ sõnavõttude ja Kesk-Euroopa sündmuste kiiruse, valdne ja võidutsev tegu. reaalsuse ja otsustavuse vahel. Meenutagem vaid Seejuures ei pruugi sugugi unustada, et ka Gen-

43 fis saavutati mõndagi, nagu Oslo ja Balti riikide Prantsusmaa, truu oma kohustustele, teeb seda." erapooletuse deklareerimine, või täpsemalt — Seega oli Nõukogude Vene annud initsiatiivi tege­ sanktsioonide fakultatiivsuse selgitamine, Hispaa­ likult oma käest ära, jättes otsustamise Prantsus­ nia peaministri Negrini deklaratsioon välismaiste maa hoole. Poola oli aga juba varem annud vabatahtlike tagasitõmbamise kohta ja Rahvaste­ mõista, et ta pooldab Saksamaa nõudmisi. liidu põhikirja lahutamine rahulepinguist. Ent need Läheme nüüd tagasi Rahvasteliidu juure. Tu­ jäid vähemalt esialgu oma reaalseilt tulemusilt leb tähendada, et ühtki eelpool mainitud asjaolu­ varju Müncheni kokkuleppe määratute tagajärgede dest ei esine siin (või ei esine terviklikult) raske­ kõrval. mate probleemide kiire ja kategoorilise lahenda­ Tekib huvitav küsimus, millest oli tingitud see mise soodustamiseks. kontrast. Jätame tagaplaanile viimaste aastate sündmused, mis on vähendanud miinimumini Rah­ Rahvasteliitu on nimetatud rahvaste parlamen­ vasteliidu tähtsust poliitilisel alal ja mis tegelikult diks ja teda on võrreldud üliriigiga — super etat. oligi põhjuseks, et oli üldse võimalik niisugusel Tegelikult ei ole aga analoogia siin kuigi sügavale viisil mööda minna Rahvasteliidust. Vaatleme ulatuv. Süvenemata kõigisse erinevusisse mainik- neid kaht rahvusvahelist lepingut — Rahvasteliitu sime vaid seda, et kui rahvasaadik läheb parla­ ja Müncheni kokkulepet, milledest esimene on menti, siis ei ole ta seotud mandaadiga, Genfi sõi­ saamas 20-aastaseks, kuna teine kujutab endast tev delegatsioon eesotsas välisministriga on seda kõigi eelduste kohaselt tärkava institutsiooni esi­ aga kahtlemata. Iialgi ei saaks Rahvasteliidus ku­ mest võsu, vaatleme neid kui kaht sündmust, mil­ jutleda seisukorda, isegi kõige erakordsemas olu­ lede analüüsist võiks teha vahest mõningaid jä­ korras mitte, kus kõik delegaadid oleksid varus­ reldusi. tatud täisvolitustega talitada oma äranägemise, olude kujunemise ja kõigepealt rahvaste ühiskonna Lähtudes sellelt seisukohalt võiks Müncheni parema tuleviku huvides. konverentsil eraldada kolm tegurit, mis aitasid kaasa kiirele ja kategoorilisele otsusele: Ent võrreldes Müncheni konverentsiga on Rah­ 1) Erakordne olukord, kus sõjakartus varustas vasteliidul õigluse seisukohalt lähtudes suur voo­ ka demokraatlike riikide esindajad peagu abso­ rus. Tülli segatud riik või riigid kutsutakse siin luutse võimuga. nõupidamistest ja võimalikust lepitusprotseduurist 2) Arutlusealuse riigi (Tšehhoslovakkia) ja üld­ osa võtma. Sellel voorusel on küll veel teine külg, se väikeriikide esindajate puudumine. mis pahatihti kipub pidurdama kindla otsuse lan­ 3) Kõik suurriigid, kes küsimuse otsustamisel getamist, nimelt art. 11. ühehäälsuse-nõue (tülitse­ olid vahenditult mõõduandvad, olid esindatud. vad pooled hääletavad kaasa!). Sellest oli palju Tšehhoslovakkia-probleem, mis tõusis akuutselt juttu viimasel istungjärgul, kus ei jõutud' nimeta­ päevakorrale varsti pärast Austria annekteerimist, misväärselt edasi, kuid loodetavasti tõuseb see kü­ oli viie kuu jooksul kütnud vahekorrad Euroopas simus uuesti päevakorrale. nii pinevaks, et sõda oli käegakatsutav. Sõda aga Lõppeks, asudes viimase punkti juure meie ei tahetud — see on maksev eriti demokraatiate võrdlussüsteemis, tuleb Rahvasteliidu suurimaks kohta — ja selle tagajärjel olid Chamberlain ja Oa- puuduseks lugeda tema degenereerumist kavatse­ ladier saanud rahu säilitamiseks vahendite otsimisel tud universaalsest instrumendist peagu vaid koha­ peagu vabad käed. Müncheni sõites nad ei olnud liku tähtsusega asutuseks. See ilmneb eriti selgesti seotud mandaadiga, sest nad teadsid, et rahva nõukogu koosseisu muutustes, kus praegu on vaid enamus seisab igal juhul nende seljataga. Sama kolm Euroopa suurriiki 11 väikeriigi vastu. Siit on maksev Hitleri ja Mussolini kui diktatuurrii- selgub, mispärast Müncheni konverents, millest kide esindajate kohta. Sel silmapilgul kehastas võtsid osa kõik vahenditult asjaosalised suurriigid, Müncheni konverents Euroopa tõelist direktoo- osutus nii teovõimsaks instrumendiks. Me näeme riumi, võiks ütelda isegi — valitsust, kes võis teos­ aga ühtlasi, et Müncheni konverents, millest väike­ tada Tšehhoslovakkia amputeerimise nagu lihtsa riigid ja arutlusealune riik üldse osa ei võtnud, ku­ valdade reformi. .. jutab R. nõukogu vastasäärmust. See langemine Kuna arutlusealune riik ise ei olnud nõupida­ teise äärmusse soodustas küll otsuse kiiret lange­ mistel esindatud, siis ei olnud vajalik saavutada tamist, kuid muutis otsuse rahvusvahelise õiguse õieti mingisugust kompromissi. seisukohalt ebaõiglaseks. Teiselt poolt ei saa ütel­ Tuleb veel tähendada, et Tšehhoslovakkia liit­ da, et olukord R.-liidu nõukogus oleks loomulik, lane Nõukogude Vene oli tegelikult lülitatud välja sest siin materiaalselt ja jõuliselt tugevamad suur­ juba varem. Teatavasti väliskomissar Litvinov riigid peavad üleliigselt arvestama väikeriikide ar­ seletas Rahvasteliidu täiskogus: „Nõukogude Liit vulist ülekaalu. Selles mõttes võiks teataval mää­ on valmis aktiivselt toetama Tšehhoslovakkias kui ral ühineda Lõuna-Aafrika uniooni riigimehe kind-

44 rai Smutsi arvamisega, kes soovitab nõukogu liik­ tus R.-liidu nõukogul vältida tüli Jugoslaavia ja mete arvu redutseerimist. Ungari vahel seoses Jugoslaavia kuninga Aleks­ „Our Own Times'is" toob Stephen King-Hall andri tapmisega Marseille's. See tõus jätkus kuni huvitava skeemi Rahvasteliidu poliitilise mõju­ 1935. a. lõpuni, millal R.-liit esmakordselt asus võimu tõusudest ja mõõnadest 1920. aastast kuni proovima sanktsioonide süsteemi ühe suurriigi, ni­ 1934. a. lõpuni, mida viimaste aastate sündmuste melt Itaalia vastu. Järgnes järsk langus sanktsioo­ najal arendame edasi kuni käesoleva aasta viimase nide äpardumise tagajärjel, mis Hiina-Jaapani uue veerandini. konflikti, Hispaania kodusõja ja Austria annektee­ Kõverjoone esimese lõigu A osas kannatas rimise tagajärjel jätkus pidevalt. Müncheni kon­ Rahvasteliit Ühendriikide eemalejäämise all ja Eu­ verents on R.-liidu tähtsust poliitilisel alal vähen­ roopa poliitikat kontrollis peamiselt liitriikide ko­ danud miinimumini. mitee. Lõigus B tõuseb R.-liidu tähtsus seoses Skeemil on ühtlasi ära tähendatud R.-liidu nõu­ rahvusvaheliste küsimuste kasvava koondumisega kogu koosseisu muudatused. Algul pidi suur- ja tema kontrolli alla (eriti Austria ja Ungari rahan- väikeriikide suhteks saama 5:4, kuid Ühendriikide duskaose lahendamine). 1925. a. oktoobris lahen­ eemalejäämisega kujunes see 1920. aastal 4:4-le.

sl •'I

7 8 /93

das nõukogu otsustavalt Kreeka-Bulgaaria piiri­ 1922. aastal suurendati väikeriikide arvu nõukogus tüli, ja Saksamaa astumisega Rahvasteliitu tõusis 6-ni ja 1926. a. sügisel, Saksamaa astumisel liik­ tema tähtsus haripunktile. Edasi lõigus C hakkab mesriigiks, koguni 9-ni. Seega kujunes siis suur- ja R.-liidu tähtsus langema maailma majanduskonve- väikeriikide suhteks nõukogus 5:9. 1933. a. algul rentsi (1927) ja desarmeerimiskonverentside luhtu­ lahkus Jaapan Rahvasteliidust ja sama aasta sügi­ mise tagajärjel. Jaapani invasioon Mandžuuriasse ja sel ka Saksamaa, nii et tekkis suhe 3:9. Järgmisel Jaapani lahkumine Rahvasteliidust, millele 1933. a. aastal astus R.-liitu Nõukogude Vene, kuid juba sügisel järgnes Saksamaa, viisid Rahvasteliidu täht­ 1935. aastal teatas oma lahkumisest Itaalia, kus­ suse madalpunktini. juures kujunes uuesti suhe 3:9. Praegu on R.-liidu Viimases lõigus — D — näeme Rahvasteliidu nõukogus suur- ja väikeriikide suhteks 3:11, sest poliitilise tähtsuse uut kiiret tõusu ja kahjuks ka 1936. a. septembris anti väikeriikidele nõukogus uut langust. 1934. a. hakkas R.-liidu tähtsus uuesti veel kaks kohta. kasvama Nõukogude Vene astumisega Rahvaste­ Me näeme, et samal ajal, kui nõukogu tähtsus, liitu liikmesriigiks ja Ühendriikide ühinemisega võrreldes täiskoguga, pidevalt kasvas (see tendents Rahvusvahelise Tööbürooga. Samal sügisel õnnes­ algas juba varakult) ja tema koormatus eriti Itaa-

45 lia-Abessiinia konflikti päevil tõusis enneolematult valdamiseks väljavaated praegu kuigi roosilised, suureks, oli ta sisemiselt koosseisult, seega ka vä­ eriti R.-liidu universaalsuse küsimuses. liselt tõhususelt, degenereerunud kolmele suurrii­ Rahvasteliitu on viimasel ajal võrreldud kiri­ gile 9 väikeriigi juures. Ei saa märkimata jätta kuga, kus registreeritavat vaid riikide sündimist ja seda asjaolu sanktsioonide süsteemi kokkuvarise­ surma, taiie on antud hulk lisanimetusi, nagu Genfi misel, kuigi oli veel teisigi põhjusi. liiga jms., mis peavad sümboliseerima ta jõuetust. Tulles tagasi oma võrdlussüsteemi juure, nä­ Ent ometi on ta jäänud püsima kui seni parimini gime, et Müncheni konverents ei vasta kaugeltki rahvusvahelisele õigusele rajatud instituut. Et sa­ rahvusvahelise õiguse reegleile. Seal tehti otsus mal ajal ei ole loobutud tema elustamise mõttest, n. ü. kaebealuse seljataga. Teiselt poolt on R.-liit näitab juba see, kuivõrd sagedasti teda mainitakse kriitilisi! hetkil osutunud aeglaseks ja jõuetuks, mitmesugustes sõnavõttudes. Rahvasteliidu refor­ mille põhjuseks on: 1) delegatsioonide seotus meerimine ja universaalsemaks muutmine paistab mandaadiga, 2) pakti art. 11. ühehäälsuse-nõue, eriti raskena praegu areneva ideoloogilise võitluse eriti mis puutub selle art. esimesse lõikesse, 3) rea pärast. Kui varem riikide ja ideoloogiate võitlus suurriikide eemalejäämine R.-liidust ja 4) pariteedi harva langes ühte ja nad arenesid kumbki eri pin­ puudumine suurriikide ja väikeriikide vahel R.-liidu nal, siis nüüd nad esinevad peagu lahutamatult Nõukogus. Esimese punkti kohta peab tähendama, koos. Elimineerides teatavad ideoloogiad, seega et asjalugu vähemalt esialgu teisiti olla ei võigi. riigid, Rahvasteliidust, jääksime ikkagi kaugele Ei ole aga võimatu, et rahvusvahelise ühiskonna mõis­ universaalsuse eesmärgist. Või õnnestub siiski sise­ te arenemisel võidakse kord siiski läheneda olukor­ asjade vastastikuse „tabu" pinnal leida võimalust rale, kus inimkonna huvid tõstetakse kõrgemale rahvusvaheliseks koostööks? See on küsimus, mille üksikriigi huvidest ja seega riikide delegatsioonidel ühe- või teiseviisilisest lahenemisest paistab ole­ avaneks võrdlemisi vabam tegevusväli kui praegu. nevat Rahvasteliidu saatus. Kahjuks ei ole ka ülejäänud kolme puuduse kõr­

POLLUTÖÖKOJA VÄLJAANDEL ILMUVAD PÕLLUMAJANDUSLIKUD AJAKIRJAD

« PÕLLUMAJANDUS » POLLUTÖÖKOJA HÄÄLEKANDJA. ILMUB KORD NÄDALAS. TÄIELIKUM PÕLLUMAJANDUSLIK AJAKIRI. PEALE SISUKA JA HUVITAVA NÕUANDE-OSA IGAS NUMBRIS ÜLEVAADE HINDADEST JA TURGUDEST. TELLIMISHIND AASTAS Kr. 3.-, POOLAASTAS Kr. 1.75.

« TÕUSEV NOORUS » ILMUB KORD KUUS. NOORSOOLIIKUMIST JA NOORTE TÖÖD JA TEGEVUST KIRJELDAV AJAKIRI. TELLIMISHIND: AASTAS Kr. 1.50. POOLAAST. 80 SENTI.

« EESTI TALU » «EESTI TALU» ON AJAKIRJA «PÕLLUMAJANDUS» LÜHENDATUD KORD KUUS JLMUV VÄLJAANNE. TELLIMISHIND: AASTAS Kr. l.~, POOLAAST. 60 SENTI. TOIMETUS JA TALITUS: TALLINN, PIKK 42, PÕLLUTÖÖKODA.

46 V. KRIGUL

Ajakirjandus ja vabadused

henduses ideoloogiliste võimurühmade võit­ täie ägedusega kogu mõttevabaduse nimel, ajakir­ lusega tänapäeva maailmapoliitilisel väljal jandusele nõuti vabadust, et ta saaks avalikkusse Ü tunneme suuri murdlaineid ka ajakirjanduse tuua kõik rahva alateadvuses peituvad väärtused — rindel, kuna praegu seisab ajaleht ju rohkem kui kuni liberalism tuli suure päästjana. kunagi varem keset sügavamat poliitilist võitlust, Nüüd on need suured vabadused teiselt poolt esinedes seal tähtsaima tegurina, võimuvahendina, tõrjutud autoritaarriikide sulgudesse . .. mida kasutavad nii valitsused kui ka parteid oma poliitiliste tõekspidamiste väljendamiseks ja pro­ Tänapäeva publitsistlike vahendite (ajakirjan­ pageerimiseks ning vastaste tõrjumiseks. dus, kino, ringhääling jne.) vabaduse olemus sõl­ tub suures joones neid haarava riigi poliitilisest Kas ajakirjandus antud olustikus ka mingit va­ struktuurist. Vastavalt riigikordadele eksisteerib badust pälvib, on probleem, mille akuutsus ei jäta meie päevil pealaadilt kaks erinevat ajakirjanduse- meile midagi soovida. Meenutagem siinkohal Saksa süsteemi: autoritaarne ja liberaalne. pressijuhi tänavusi kõvu sõnu demokraatliku aja­ kirjanduse aadressil: Autoritaarriikides ajaleht on tehtud «Ajakirjanduse vabadus on suurim võltsimine riigi valitsemise vahendiks, propagandaleheks, mis ajaloos; ajakirjanduse vabadust pole kunagi kus­ peab suunama massi ning tegema juhi poliitilised kil olnud ega ole tänapäeval üheski riigis; aja­ korraldusvõtted rahvapärasteks. Teisipidi avaldu­ kirjandus on alati kellestki sõltuv ja olenev; küsi­ mine on võimatu, riigijuhtide poliitika kritiseeri­ mus seisab vaid selles, kas ta on sõltuv vastutus­ mine ajalehe poolt ei saa tulla kõne alla. Ka tundetust erakonna- ja äripoliitikast või vastuta- muud võimalikud mõjustamised on ajakirjandusest vaist riigimehist ja poliitilistest asutusist; ainult kõrvaldatud. autoritaarsete valitsuste juhid oma moodsa pressi» Liberaalsetes riikides asetub prob­ seaduseandlusega on otsustavalt vastu astunud leem hoopis erinevalt, kuna siin valitseb ajakir­ ajakirjanduse võimu kuritarvitamisele." jandust mitu mõjutegurit. Selles süsteemis oleneb Nendele sõnadele nagu vastuseks osutuvad pea­ ajalehe tegevusvabadus peamiselt riigist, poliiti­ minister Chamberlaini poolt ajakirjandusele sõ­ listest parteidest ning majandus- või erahuvidest. natud mõtted: Liberaalsetes riikides on ajakirjandus põhimõt­ «Vaba ajakirjandus on demokraatia põhitingi- teliselt vaba kritiseerima ja kirjutama kõigist ava­ musi; ta on rahva südametunnistuse hääli, mida liku tähtsusega küsimustest, — puutugu need siis peab kuulama iga rahvajuht; avaliku arvamise riigi poliitikat või erahuvisid, majanduslikke, usu­ kandjana esineb ajakirjandus ühiskonnas vajaliku lisi või sotsiaalseid nähtusi, välja arvatud krimi­ kontrollorganina; ajakirjanduse vabadus on Ing­ naalsed juhused. Vastavalt kujunevad seal ka lismaa avaliku elu loomuomadusi, millele kõigil ajakirjanduse ülesanded: valgustada, kontrollida ja tuleb olla tänulik ja mida tuleb kadedalt valvata." juhatada. Need vaatekohad on tüüpilised ulatuslikus su­ Riigivõim on selles süsteemis vaid üks lesõjas, mis tänapäeval käimas pressivabaduse tee­ ühiskondlikke jõukomponente, täpsemalt: esimene mal ning esinevad selle küsimuse käsitlusel ilme­ omataoliste hulgas, ning ta mõju ajakirjandusele kate poolustena. võib avalduda mitmeti ja väga tunduvalt. Valit­ Ajakirjanduse «vabadusvõitlus" laiemas mõttes seva rühmana püüab ta maksma panna ja kindlus­ ei ole ainult meie aja nähtus, vaid maailma aja­ tada oma seisukohti tavalises olukorras niisama- lugu punase niidina läbistav võitlusjoon mõtte­ suguste võitlus vahendite kaudu kui teised võist­ vabaduse eest. levad jõud. Kui aga erakordseid aegu üle elatakse, Esimesed vastumõjud inimvaimu loomingu le- siis on riigivõimul käepärast abinõusid, mis pole vingule tulid kiriku poolt 15. saj. ning alles hil­ enam liberaalsed. Neid rühmitatakse negatiivse­ jem võttis riik asja oma kätte. Tsensuuri rünnati teks ja positiivseteks.

47 Negatiivsete mõjutusvahendite hulka kuu­ kui teised majand, ettevõtted määratud mõjusta­ luvad kõigepealt tsensuur ja muud kitsendused mise kiusatustele. Lehe väljaandjad ei rahuldu ning keelud ajalehtede tegemisel. Peale selle alati lugejatele ainult uudiste muretsemisega, vaid esinevad eesõigused, kontsessioonid jne., millis­ asuvad mõjustama ka nende mõttekäigu kujune­ tega hoitakse ajakirjandust täielikus sõltuvuses mist. Ajalehetööstustesse koondunud tohutud kapi­ valitsusvõimust. talid on võimaldanud küll arendada lehti nii sisu­ Positiivsed mõjutusvahendid on otseselt liselt kui tehniliselt täiuslikkuseni, kuid ühtlasi on ajalehtede sisu kujundajaiks vastavalt valitsuse annud väljaandjatele suuri võimalusi oma era- soovidele. Ses mõttes leiab aset toimetuse juh­ huviliste valitsemistungide järgimiseks. tide või teiste lehe juures otsustavate jõudude Kui lõpuks tahame leida põhimõttelist lähte­ «tasalülitamine" valitsuse poliitikaga mitte üksi kohta ajakirjanduse vabadusprobleemi vaatlemi­ karistuse ähvardusel, vaid enamasti kokkuleppe­ ses, siis demokraatiaprintsiip juhib kodanike põ­ liselt. Edasi suunatakse ajakirjandust finantsiliste hiõiguste juure. Sellest, kuidas riigis on teostatud abinõudega. Tavaliseks nähteks on, et valitsus üldine väljendumisevabadus, sõltub ka ajakirjan­ rajab endale häälekandja, offitsioosi. duslik vabadus; tähtis pole niivõrd see, kuidas Teiste lehe sisu ilmestavate teguritena esinevad põhiseadus seda deklareerib, vaid kõik sõltub nor­ riiklikud pressiametid, teadetebürood, riiklike tea­ midest, millega kodanikele vabadusi kätte mõõde­ dete avaldamissundus jne. takse, täh. seaduseandlusest, mis puudutab suuliste Riiklike sundabinõude tarvitamisel ei ole enam ja kirjalike avalduste vabadust. võimalik vaba ajakirjanduslik diskussioon ning Demokraatiavastane hoiak on nüüd moeas­ liberaalsetes riikides õigustatakse nende olemasolu jaks; kuid — tarvitsemata üle hinnata kodaniku­ vaid erandolukorril. vabaduste praktilist väärtust — peame uuesti Poliitilised parteid on teiseks tähtsa­ mõõnama, et demokraatlikud põhivabadused on maks mõjuvõimuks demokraatlikus pressisüsteemis. siiski ainsad kodaniku endakaitseabinõud meie­ Partei ilma oma otsekohese häälekandjata pole aegses ühiskonnas. Vaba ajakirjandus on selle nagu mõeldavgi. Poliitilise ajakirjanduse ajaloo­ olulisi komponente. line areng ühtub poliitiliste erakondade ajalooga. Kuigi juhiriikides on avaldamisvahendid ainu­ Parteilise kuuluvuse järgi jagatakse ajakirjan­ üksi riigivõimu sulaseks, ning muud mõjurid on dust: 1. kindla maailmavaatelise värviga ajale­ kõrvaldatud, — ometi ei saa sellega ajakirjanduse» hed, millised on: a) otsesed parteilehed ja b) mingi probleemi seal lahendatuks lugeda. Sest lõpuks ei parteilise kallakuga ajalehed, ning 2. lahtise kuu­ saa surnuks vaikida ajalehe kujundamisel otsusta­ luvusega ajakirjandus, millised lehed kas: vaimat tegurit — lehe lugejat. Lehe eesmärk a) avalikult eitavad parteilist kuuluvust või b) ei on loetud saada. väljenda oma partei poliitilist hoiakut. Peaasjalikult propagandaprintsiibil lehtede toi­ Tähtis on ka tähele panna, et parteilehed on metamise kaugemaks tagajärjeks on lugejaskonna sageli väga tihedas finantsilises seoses oma par­ ükskõiksus ja rahulolematus, ning kogemused on teiga; teiselt poolt leidub ka neid ajalehti, millis­ näidanud, et lehelugemine sel juhtumil langeb ja tel on erakonnaga rohkem ideelised sidemed. ajalehte lugema sundimiseks puuduvad ka abi­ Kirik on liberaalses pressisüsteemis kolmandaks nõud. osaliseks, kes võib mõjutada ajakirjandust. Eriti Ka liberaalsetes maades kaotavad lehed luge­ ajalooliselt annab kiriku mõju palju jälgimismater- jaskonda, kuid seda siis nende endi sisemisest jali. Kirik on esimesi, kes asus painutama aja­ nõrkusest või välistel mõjutustel, mis ei lase lehte kirjandust oma ideede teenistusse. Üksikutes rii­ teha rahvaomaseks. Rahvas osutub alati, eriti pi­ kides kirik on loonud endale laiaulatuselise ja mõ­ kemal ajavahemikul, kõige õiglasemaks kriitikuks juvõimsa ajakirjanduse. Eriti silmapaistev on ka­ oma terve loomuga. toliku kiriku pressipoliitika. Liberaalne süsteem sisaldab tõesti mõjutamis- Erahuvid on kasvavaid jõude ajakirjanduse võimalusi, kuid nende hädaohtude vastu laiemas sõltuvusprobleemis. Ajaleht on kujunenud kapita­ ulatuses leidub ka kaitse ühiskonnas endas pei­ listlikuks ettevõtteks, kus eramajanduslik tulusaa- tuvate abinõude näol. Avalik arvamine, see ühis­ misevorm on ühendatud avalike ülesannetega. Oma konnas eksisteeriv jõudude koostis, paneb arene­ mõju ja avaliku tähtsuse tõttu poliitilistes ja ma­ vas tsivilisatsioonis end arvestama ka autoritaar­ janduslikes küsimustes on ajaleht palju rohkem sed võimukandjad.

48 v-J^Äg^.*

h\hVtAHM»\IL

s-K/rul puudub luuletajapaber, sulg kiirelt paberitel tantsis ^JYL noh, kutsetunnistus või nii; ja pliiats päris suitses peos. ka puudub kõmutegev habe, Noh, kirjastustelt võet avanssi kust kuulsus kajaks rahvani. ja välja kuulutatud teos —

Kõik suured teod on suurte hooleks, see kõik ju karjub: rutem, rutem! kuid mina siiski haaran au Vaim Jcellel polnud veel tööhoos, ja kirjanike ekskursiooni täissuitsetatud kohvikutes riimkroonikasse julgelt taon. need haigutasid üheskoos.

Mul koolipõlvest värsi suhtes Ja mõni elas metsakolkas, on vanu kogemusi: siis lõi värsse, koolis õpetas, ka minu vaimu muusa juhtis, ning teine hilisena hulkus, lõin salme tuhat, neli, viis. veel suvetuure lõpetas.

Ma kirjutasin armastusest, Siis saabus kutse. Kokku tulge, mis oli mulle tundmata, teid ootab Toompeal võimas veok, ja leinast, sügishümarusest mis sujuvalt ja kiirelt kulgeb, ja sellest, et maad lumi katab. nii kujuneb sõit lausa peoks!

See oli ammu. Iganenud Te näete masinat eriiki, on muidugi mu teadmised, kus müra kõrvad lukku lööb, sest vahepeal on arenenud kus keerleb rattaid mitmet liiki— nii kurjalt salmiseadmised. seal käimas palavlik loov töö.

Jah, tean, et vanamoeline Te näete võimsat tuhamäge on minu lause, vorm ja rütm ja allmaakäiku pimedat; nüüd, kus nii moodsakoeline te näete võitlevat tööväge. — on kutseline riimikütt. Nii kõlas kutse üle maa.

Kuid ma ei häbene. Eks mana Kõik jätsid paberi ja tindi me hinge elamusi häid ning ilmusid täis vaimustust. ka möödund aege kombed vanad. Me vaatleme neid. Adolf Hindil Ma julgelt oma rada käin. on juus ja silm kui süsi must;

Kuid asja juurde! Venind niigi ta ilmes trots ja ründ ja tahe. liig pikaks sissejuhatus . . . Kontrastiks talle Anvelt Leo, Läks välja sõna üle rügi ta lähem sõber. Kas neil kahel ja läbistas kõik kohad, kus on hingesugulus, mis seob?

me kirjanikud parajasti Või tõmbab erinevus f Vagalt, septembris selles viibisid: heasüdamlikult, mõtlikult kes eralduses usinasti Leo Anvelt vaatleb prille tagant. romaane, värsse viilisidj Ta räägib ettevaatlikult

4 49 ja tasa. Hint on teisest verest, just nagu võluilmel vaatleb mis kandund temnvä viikingeist. maailma nägu. Nagu leek Kuid sügavust ei otsi merest on vilgas Adams; naerab, jutleb, ta sulg, vaid inimhingedest. blokknooti mingeid märkmeid teeb.

Näe, merelaulik, „Lagle" isand, Käed seljal, astub endamisi Mälk, keda kõrge kuulsuse Joh. Semper — üksi olla hea, murdlaine õismäe rappa visand! hea näha, mõelda. Tasapisi Ta suus on ikka siuke jutt, Raudsepa silmi naeru veab ei tea mis mõte. Uhket trotsi kus saarlase humoori mõnu. on Alle ilmes. Praegu vist Ta sõbralik ja mahe keel vaim epigrammisid seal otsib, ei kanna okkalisi sõnu. Mul teda kuulata on lust. Ktiid edasi! Ees palju veel Näe, Adson, Under, käe all käsi, neid, kellest kas või mõne joone nii ruttab nende vilgas paar. pean kiirelt värssi vedama. Nad lõbusad ja nad ei väsi; Käes kep-p, nii näete Jakobsoni, näos Adsonil on võru naar. kel reuma puusa puremas. Kae, kuulsuselt ja kasvult kõrge Ta raamatud on. paksud, prisked, A. Oailit, asjatundlik mees. ta ise ka on kogult suur. Kae, Toompeal teeniv Rudolf Sirge, Tal küpse rukki karva juuksed, kes loodab saada atašeeks. tal hästi kinni istub suu. Ta keskustlemas Kivikaga. Sealt tuleb Tuglas. Kulmud püsti, Jäik, Talvik, Kangro — palju veel ja silmad nagu näeksid und. on kangeid sulemehi, aga Ta oli kunagi suur müstik, mu laulule ruum lõpu teeb. kuid möödunud on vaimutund Laul ruttab, kii7-elt ajab sõiduk, ta elus. Nüüd ta Illimari tee ääres külamaastik hall. käekõrval kõnnib noorusmaal. Siis äkki, nagu keegi nõidund Nüüd kadund aege valgus, vari maast võluväega: taeva all heas, kaines proosas kunstiks saab. ees suitsus ajab vägevana Kõik kuue nööbid lahti lastud, end üles võimas, uudne linn, käed taskuis, punni paisund vest, kus masin haarab ägedana nii mugavana Jürna astub. maapõuest kivi, ümber loob — Ta loobunud novellidest. bensiini puhast paaki nõrgub. Ta juhatab bürood ja ajab, Siin tööstuslinnu tuleb reas. kõiksugu tähtsaid toiminguid, Kesk masinate mürapõrgut mis liit ja üldsus nõudvalt vajab. mis mõtteid tekib nende peas, Tal pole aega loominguks. kes eelistavad vaikust? Ahnelt nad Kundas, Kohtlas, Aseris Käib üksi mõtlikult Peet Vallak, kõik kuulavad, mis räägib lahkelt kes „Vanemuises

50 JAAN KITSBERG

ÖÖTÖÖ

esti ajakirjanikud tulid aastal 1938 riigivõimud, et «juriidiliselt ei ole midagi pärast Kristuse sündi toime enne­ tetä" ja Tallinna lehtede väljaandjad vii­ E olematu teoga. Eesti Ajakirjanik­ sid läbi oma tahtmise. kude Liidu juhatus saatis päevalehtede väl­ 17. oktoobrist alates ilmuvad eesti päe­ jaandjaile märgukirja, avaldades protesti valehed hommiklehtedena. Ajakirjanikud ajalehtede ilmumisaja muutmise puhul. Sa­ ütlesid omaette kibeda „kuradi", jäid aga mal ajal pöördus liidu juhatus pea- ja sotsi­ truuks põhimõttele, et ajalehtede veergu­ aalministri poole märgukirjadega, juhtides del ajakirjaniku enda huvide eest ei või­ tähelepanu sellele, et ajakirjanduse alal delda. Ajalehtedes kirjutati, et lehtede üle­ töötajaile ei paku Eestis töökaitset ükski minek varahommikusele ilmumisajale ole­ seadus ja see puudus annab end valusalt vat väga tervitatav ajalehe enda ja eriti tunda sel kujul, et ajakirjanikud on sunni­ tema lugeja huvides! Toimetusele võimal­ tud asuma öötööle, kuna päevalehtede väl­ davat see „lehe sisu paremat viimistlemist" jaandjad otsustasid lehtede ilmumisaega ja lugejale värske lehe kiiret kättesaamist muuta ja rotatsiooni mürisema panna ning süvenemist selle lugemisse. Nii et varahommikul. elagu hommikleht! Enneolematu polnud too märgukirjade saatmine mitte seepärast, et see oleks Kuna „Õitsituled" ei ole ajaleht, siis nõudnud mingit erilist julgust. Enneole­ olgu vähemalt tema veergudel öeldud, et matu oli see sellepärast, et eesti sulemees- too jutt hommiklehe voorustest on meie tel seniajani on küll olnud tegemist sellega, oludes õilis vale. Uue ilmumisaja üle kiru­ et ajalehtede veergudel võidelda ühe või vad toimetajad, kiruvad trükitöölised ja teise kihi või grupi või isiku huvide eest, küllap kiruvad varsti ka väljaandjad. nõuda sotsiaalset õiglust ja inimväärseid Kõvasti kiruvad aga juba paljud luge­ töö- ning elutingimisi küll ühele, küll tei­ jad. sele, keda king pigistab ja kuri maailm kur­ Kas on tõsi, et hilisöine ilmumisaeg või­ nab, — enda eest ei ole ajakirjanik ajalehe maldab lehe sisu paremini viimistleda? veergudel kunagi võidelnud sel pinnal. Küll Olgu öeldud avameelselt, et ei. Viimistleda on sulemees võimalust mööda sõdinud oma saab lehes ilmuvat materjali paremini siis, õilsate põhimõtete eest, mitte kunagi ei ole kui kirjeldatava ja kommenteeritava sünd­ aga lehe veergudel sõtta mindud ajakirja­ muse aja ning lehe ilmumisaja vahel on nikule endale paremate elu- ja töötingi- rohkem tunde toimetuse tööks. Kui ajale­ miste saavutamiseks. hed ilmusid lõuna ajal, siis olid nende sisus See ongi tõenäolikult peamiseks põhju­ ülekaalus eelmise päeva ning õhtu sünd­ seks, miks ajakirjanikud on töökaitse jaga­ muste kirjeldused ja kommenteerimised. misel jäänud täitsa orvu ossa. Sest kellele Nende viimistlemiseks oli siis aega õhtul, on lastud osaks saada sotsiaalset õiglust, öösel ja hommikul. Viimastel tundidel enne kui ei leidu kedagi, kes tema kasuks tõstaks lõunaste lehtede ilmumist — olgem ava­ vähekenegi häält avalikkuse ees? meelsed — lisandus suhteliselt vähe „vii- Et nüüd Eesti Ajakirjanikkude Liit oma mistlemata" päevauudiseid. Nüüd peavad märgukirjades ütles mõne sõna ajakirja­ samad eelmise päeva asjad olema trükis niku kaitseks, oli seetõttu omaviisi ime. juba ööl vastu järgmist päeva. Aeg «vii­ Aga imetegevat mõju sel ei olnud. Ühe nä­ mistlemiseks" toimetuses on seega jäänud dala võrra viibis küll ajalehtede üleminek lühemaks kodumaa sündmuste osas, eriti hommikusele ilmumisajale, siis aga leidsid aga välismaa päevauudiste juures, mis

4* 51 saabuvad toimetustele järk-järgult ja jupi­ Mis puutub väljaandjaisse, siis meie ei kaupa peamiselt õhtu- ja öötundidel, kui taha tungida nende ärisaladustesse. Aga on juba käsil ajalehe murdmine. Seda päe- niipalju võime küll öelda, et nende kulud vauudistest. kasvavad ka siis, kui nad ajakirjanikule Mis puutub kommentaaride kirjuta­ paremat palka ei maksa selle arvel, et aja­ misse, siis sündis see varemgi kõigis toime­ kirjaniku elu- ja tööiga jääb lühemaks ter- tustes suurel määral õhtuse või öötööga. visttapvate töötingimuste tõttu. Öised val­ Kui oli lõppenud päevane sagimine toime­ gustus- ja küttekulud tuleb ikkagi kinni tustes, olid jutule tahtjad vastu võetud, maksa. Telefonikulud kasvavad, sest sise­ jooksva reportaažitöö ülesanded jagatud maalt ei saa õhtuks posti teel päevauudi­ ja kõik asjaajamised aetud, kui lehetoime­ seid. Ja töölistel on töökaitse ja need nõua­ taja oli ära käinud kõigil koosolekuil, mil­ vad öötöö tõttu palka juure. Seesugust tu­ ledest ta peab osa võtma seltskonnategela­ lude tõusu, mis tasuks need lisakulud ja sena, siis tulid õhtused ja öised rahulikud jätaks raskema töö eest ka mõne kopika tunnid, millal võis toimetuses või kodus enam kaukasse, ei ole aga kuskil ette näha. segamatult süveneda mõnesse küsimusse Kas lugeja on siis nüüd rahul, et ta ja rahulikult panna kirja oma arvamused saab eelmise õhtu ja õisi asju kiiremini ja arutlused. kätte must-valgel? Mõnes paigas, kauge­ Kõik varasemad päevased kohustused mal lehe ilmumiskohast, saab ju mõni lu­ ja sekeldamised on jäänud nüüdki endis­ geja nüüd lehe posti teel soodsamalt kätte. teks või enam-vähem endisteks. Õhtuti ja Tallinnas, Tartus ja paljudes teistes kohta­ öösiti aga käib nüüd toimetustes kibe as­ des kuuleme aga lugejailt ainult manamist: keldus igasuguste ülesannete juures, mis „Neid lehti trükitakse päevavarastele, kel­ kuhjuvad lehe ilmumiseelsetele viimas­ lel ei ole ennelõunati teha muud kui lugeda tele tundidele, millal vaevalt küll kellelgi seitungit! Varem läksid lõuna ajal koju, jätkub aega rahulikult süveneda läbikaalu­ sõid kõhu täis, viskasid end selili ja lugesid tud artikli kirjutamisse. Neid toimetajaid, siis mõnuga verivärsket lehte. Nüüd piilud kellel ei ole muud tööd kui kirjutada aeg­ töö kõrval hommikutundidel ühe silmaga ajalt mõnd juhtkirja või joonealust, on suurte pealkirjade poole, õhtupoole aga eesti toimetustes üsna vähe. Ja kuigi need on niisugune tunne, et selle lehe sisu on hakkavad samal õhtul uurima mõnd sama juba tuttav ja pealegi — vanavõitu. Puu­ päeva sündmust ja põhjalikult läbikaalu­ dub too endine mõnu, et vabal ajal said tult panevad hilisööks kirja oma arvamu­ värske lehe ja lugesid seda siis põnevusega sed, siis on trükitehnilistel põhjustel neil ja mõnuldes.. ." ridadel küll nüüd vähem eeldusi kohe lao­ Vesteldes ühe ja teisega, keda tundsid tult lehte pääseda kui siis, millal leht ilmus varem virga lehelugejana, jõuad nüüd sel­ järgmise päeva lõuna ajal. gusele, et ta on läinud üle suurte pealkir­ Nii on toimetajail tollest „viimistlemi­ jade lugemisele ja tunnustab häbelikult, et sest" kaunis sant maik suus, kui nad hilis- ta viimasel ajal enam hästi ei tea, mis oli öösi sammuvad toimetusest koju oma lõhu­ allpool neid pealkirju. tud perekonnaelu manu, et saada mõneks Nii ei ole lehelugeja põrmugi tänulik, tunniks sõba silma peale. Hommikul hak­ et toimetajad ja väljaandjad end verista­ kab telefon kodus varakult tirisema, sest vad hommiklehtede andmisel seniste lou- elu kihab päeval ja ei saa hoolida sellest, nalehtede asemel. On's see uudis? Eks et toimetajat ei lasta nüüd ühelgi ööl kor­ omal ajal eesti lehed ilmunud öösiti ja läk­ ralikult magada ega pole enam vahet äri- sid siis järk-järgult üle lõunasele ilmumis­ ega pühapäeval. ajale, sest see oli otstarbekohasem ja Õi­ Tõsi — välismail ilmuvad suured aja­ gem. Küll nüüd pikkamööda hakatakse lehed varahommikuti ja on oma sisult vii­ märkama sedasama ja jälle tasapisi mistletud. Seal on aga toimetused hoopis muutma rotatsioonide tööaega lehe vii­ suurema koosseisuga ja saavad oma üles­ mistlemise ja lugeja teenimise huvides. Va­ andeid paremini jagada ajas ja ruumis. Seal hepeal aga käib toimetustes ja trükikoda­ töötatakse tehnilise töö juures kahe vahe­ des mõttetu ja tappev öötöö. .. tusega ja kommenteerijaid ei koorma muud * ülesanded. Meil jääb seesugune töökorral­ Vahin kella 8 eel hommikul aknast dus ikkagi unistuseks, sest meie ajalehed välja tänavale. Hilissügisene laisk päike ei jaksaks nii suure koosseisuga toimetus­ kuldab ruttavaid pilvi ja tänavad kihavad tele palka maksa. tööletõttajaist: kooliõpetajad ja koolilap-

52 sed, ametimehi igasuguseid ja kaubaseile, sed sängist, — „maganud" tundi seitse või professoreid ja tudengeid. Viimastest mõ­ kaheksagi, aga pea uimane ja meel mõru. nelgi krae püsti ja märgata tuska varasest Pagarisellidele on öötöö keelatud, aja­ loenguajast, — üldse paljudel jalge all kirjanikud aga on sattunud oma tööajaga kange rutt, vist oli uni magus. ühele pinnale kahtlase ööelemendiga. On Olen varematel aegadel mõnelgi hom­ väga palju kõneldud sellest, et sulemehed mikul kirunud, et oli vaja nii vara tõusta oma valgustkartva tegevusega olevat omal soojast sängist, sest vahel venisid õhtud pi­ ajal viinud Eesti riigi ja rahva kuristiku kaks. Nüüd ma kadestan neid, kes tohivad servale. Kas on see jutt leidnud nii ohtrasti nii vara tõusta. Ajalehemees peab pugema uskujaid, et nüüd on välja otsitud vahend tagasi sängi ja vägisi sundima und silmale, nende mustade meeste tööviljakuse pidur­ sest muidu ei pea vastu järgmisele öötööle. damiseks ja sulemehe eluea lühendami­ Aga uni ei taha püsida, kui suur valge on seks?! väljas, tuppa kostab lustlikku tänavamüra Niisugused mõtted mõlguvad meeles, ja kogu maja elab ning müdiseb hommikus­ kui kell 3 või 4 hommikul kombid toime­ test askeldustest. Pöörad siis ühte külge ja tusest kodu poole ja kuulatad, kuidas aja­ teist külge ja kirud telefoni ning uksekella, lehe rotatsiooni mürin kostab magavas lin­ mis kumbki ei taha olla vait. Lõpuks tõu­ nas üle mitme kvartaal!.

TALLINNA MAJAOMANIKKUDE PANK Ü.-P. HARJU TÄNAV 45

Telefonid: Kodukeskjaam 478-50. Juhatus 443-67

Välisraha, seifid, laenud, hoiusummad

53 0. TOOMING ISUMASTE MMI

üüd maksab selle sõna, kellel enam mehi teispoole jõge. Alguses käisime üksteisega tihe­ püsside all, kelle riigi piiridel tugevamad dasti läbi, paljuke see jõgi suudab takistada. Siis N betoonkindlustused. Maginot-liin võib aga seati sisse valjem kord ning viimastel aastatel ilmsesti olla kahesugune: raudbetoonist ja inim­ enne külade lammutamist ei tohtinud nad enam lihast ja -verest. Kui piiriäärse maariba rahvastik siiapoole vaadatagi, veel vähem üle jõe kõnelda, ei tunne kaasa oma riigi püüdlusile või — veelgi mida varem ikka tegime. Eriti naised olid tragid kurvem — sümpatiseerib üle piiri, siis nõrgestab üle jõe üksteisele külauudiseid jutustama." see suuresti betoonkindlustuste tugevust. Küllap Piiriäärse puhastamine Vene poolel algas on meie suur idanaabergi jõudnud veendele, et 1935. a., kui seal moodustati 25—40 km laiune tumma ja elutut terast, tsementi ja savi võib piiririba, milles ei tohi elada „kahtlasi" võõrasse usaldada märksa enam kui inimest, sest seistes rahvusse kuuluvaid inimesi. Kõigepealt saadeti idapiiril, Narva-Jõesuust ida pool Rossoni kaldal, sisemaale papid, siis järgnesid ingerlased. Soome võib selle usaldamatuse jälgi näha ilma optiliste õpetaja Mentiainen'i andmeil on oma kodudest lisandustetagi. välja saadetud kuni 50.000 Ingeriast, seega kol­ Viis aastat tagasi siin käies ja pilku üle jõe ja mandik kogu Vene-Ingeri ingerlastest. okastraadi ida poole suunates võis näha külasid. Käsikäes külade lammutamisega käisid piiri Talumaju, nagu on neid sadu ja sadu rneiepool- lähedal muudki tööd: veeti autodel materjali, selgi maal. Võis näha majade vahel liikumist ja mundris mehed juhtisid kaevamis- ja valamis- elu, võis tabada inimesi peatumas ja üle jõe töid ning uudishimulikkude pilkude eest oma töö- meiegi poole vaatamas. Ent nüüd? Tühjus! Nii­ tegevuse varjamiseks ehitati töökohtade ette kuu- kaugele kui silm ulatub, aina lage maastik: võ- seokstest varjendeid. sastik, mätlik heinamaa, põllusiilud. Idanaabri Nii on ida pool Rossoni vooge tühjus ja vai­ piir ival vureidki näeb vaid juhtumisi ning mõistes, kus. Suvel ainult tulevad kuskil sisemaal asuva­ et nad on sattunud uudishimulike pilkude vaat- test kolhoosidest mehed ja naised, et künda, kül­ lussektorisse, tõmbuvad nad kiiresti puude ja vata ja sügisel korjata viljasaaki. Kuna põllu­ põõsaste taha. tööl käiakse suurtes hulkades, siis tööd jätkub ..Kaks aastat tagasi algas see," jutustas meie vaid lühikeseks ajaks— päevaks või paariks. piirivalvur. ..Vanakülast ja Kullast hakkasid Siinpool Rossoni jõge keeb aga vilgas elu ja pihta, Suur- ja Väike-Arsiga lõpetasid. Tänavu liikumine. Nii vilgas ja temperamentne, et sellest suvel jõuti viimased onnid maatasa teha. Palgid, lained ulatuvad isegi üle Soome lahe, kus tekib kivid ja muu materjal veeti sisemaale, nagu ini­ küllaltki ägedaloomulise vastulainetusi, nagu rõ­ mesedki ..." huksid eestlased soomlaste suguvend! Ingerimaal, Inimestega algas see veelgi varem. Juba viis­ nagu ajaksid eestlased ingerlaste keskel ühekülg­ kuus aastat tagasi. Siis saadeti Eesti-Ingeri vas­ set rahvuspoliitikat, millega Soome ei saavat lep­ tast ingeriküladest Soome-Ugri hõime perede kau­ pida. Sellisel moraalsel ja ka majanduslikul toe­ pa Sise-Venemaale asuma. Viidi Kesk-Siberisse, tusel on Ingeris, meie piiri maginot-liinis, mõni­ Valge-Venemaale ja mujale. Oli neid paigutatud kord tõesti üles köetud rahvuslikud vaenuvahe- elama nii, et iga pere vahet vähemalt 50 km. Ei korrad, mis on lõppenud isegi inetute vägivalla- siis ole karta, et nad koonduksid ja moodustaksid tegudega, millised nüüd on aga hakanud ikka „solidariteedis" võõrkehi. Aga mis meil sellest, enam ja enam ruumi andma sõbralikumale ja aru- et viidi? saavamale läbikäimisele ja üksteise mõistmisele. Küsige ingerlastelt. Nad on kurjad. Jutus­ Ei ole mõtet siinkohal meele tuletada üksikuid tavad : teravamaid kokkupõrkeid, küll aga pakuvad huvi «Moodustasime ülejõe-peredega ühised külad. põhjused, mis selliseid nähtusi esile kutsuvad, Rossoni ja hiljem jõge mööda veetud piir pooli­ üldiselt võiks öelda, et põhjused on rahvuslikud, tasid külad. Meil Ingeris sugulussidemed tihedad, kuid lähemal silmitsemisel jagunevad põhjused peagu igal jäi kas vend, õde või koguni isa-ema siiski detailideks, mis väärivad vaatlemist.

54 K. O/ü. «LOODUSE. UUDISVÄLJAANDED VÕISTLUSROMAANID 1938 Karl Ristikivi. TULI JA RAUD. 1. auhind. Hind kr. 6.50, kai. k. kr. 7.75 Leida Tigane. UNUSTATUD NAISED. 2. auhind. H. kr. 4.60, kai. k. kr. 5.85 Elmar õun. SEITSE PASTLAPAARI. 2. auhind. H. kr. 4.60, kai. k. kr. 5.85 Mardikas. TINT. 3. auhind. Hind kr. 4.90, kai. k. kr. 6.15 Terve komplekt — 4 romaani korraga tellides kr. 19.—, kai. köites kr. 22.60 NELJAS SARI NORELI LAUREAATE Roger Martin du Gard. PEREKOND THIBAULT. 2 köit. Hind kr. 8.—. kai. k. kr. 10.— Ilmumisel: William Butler Yeats. PUNANE HANRAHAN John Galsworthy. PATRIITSLANE Koguteos. NOBELI AUHIND EttetelliinishinMad kuni 22. novembrini — kohernaksetavas rahas kr. 10.50, järel­ maksuga kr. 12.—, tasudes tellimise andmisel kr. 5.—, 5. XII — kr. 3.—, 18. XII — kr. 2.— ja 31. XII — kr. 2.—. Iga osamaksu tasumisel saab tellija kätte ühe köite, vii­ mase osamaksu tasumisel kaks köidet. Kalingurköide on eel tellijaile kr. 3.75 ja raama­ tukoguköide kr. 2.25 sarjalt kallim. TEINE SARI MEMUAARSEERIAST «MARSELJEESIST INTERNATSIONAALINI > Axel Munthe. SAN MICHELE RAAMAT. Hind kr. 3.90. kai. lk. kr. 4.90 Ilmumisel: R. H. B. Lockhart. SÕJA- JA REVOLUTSIOONIAEGSEL VENEMAAL Maria, Rumeenia kuninganna. ÜHE KUNINGANNA ELU Mahatma Gandhi. MINU ELU Benito Mussõlini. MINU ELULUGU W. v. Siemens. MINU ELU MÄLESTUSED Henri Rochefort. MINU ELU SEIKLUSED. 2 köites 3. Limanovski. MÄLESTUSED H. Gummerus. JÄÄGRID JA AKTIVISTID Eeltellhiiishiiiiiau: Kohemakstavas rahas kr. 27.—. Järelmaksuga — tellimise andmisel maksa kr. 4.— ja iga köite kättesaamisel kr. 2.50. Kalingurköites on sari kr. 8.— ja raamatukoguköites kr. 4.50 kallim. MEHED, MAAD JA MERED Martin Johnson. SIMBA. Filmikaameraga Aafrikas. H. kr. 3.40, kai. k. kr. 4.40 Fridtjof Nansen. SUUSKADEL LÄBI GRÖÖNIMAA. Hind kr. 3.80. kai. k. kr. 4.80 Ilmumisel : Sven Hedin. MINU ELU MAADEAVASTAJANA. 2 köites. Richard Evelyn Byrd. LENDURID KUUENDA MAAILMAJAO KOHAL J on L. Idriess. HOODOO. Uurimisretk Kesk-Austraalia südamesse Hendrik W. van Loon. MEHED JA MERED Sir Francis Younghusband. LOODUSE SÜDA W. Beebe. 923 MEETRIT MERE SÜGAVUSSE Thomas Daring. LOODUSVARADE JAHIL Eeltellimishhmad: Kohemakstavas rahas (broš.) kr. 24.—. Järelmaksuga (broš.) kr. 27.—. Tellimise andmisel tuleb tasuda kr. 3.— ja iga köite kättesaamisel kr. 2.40. Peale ilmumist kujuneb sarja kuuluvate raamatute koguhinnaks kr. 36.—. KIRJASTUS «LOODUS» OSAÜHING TARTU, Ülikooli 18. tel. 4-35 * TALLINN, Kinga 6, tel.411-92 * Posti jooksev arve nr. 20-55 Rossoni jõgi, mis poolitab Ingeri kaheks.

Kool ja kirik on olnud kaks suuremat tüliõuna, vad oma praegustes elukohtades juba igivanast ühe naisõpetaja ümberpaigutamine paar talve ta­ ajast. Suurem osa Karjala rahvast jäi Venemaa gasi tekitas nii Eesti-Ingeris kui Soomes suurt külge, kus nad haaravad laia maa-ala, piirates ärevust ja põhjustas peagu kogu Soome ajakirjan­ pooleldi sisse Leningradigi. Nende tõeliste isur- duse tormijooksu „ingerlaste eestistamisele". Te­ laste arv siinpool piiri ulatub (eksimine võib olla gelikult olid siin mängus ainult koolipoliitilised mõnekümne piires) 950-ni. Sageli peavad nad end kaalutlused: oli tarvis muuta klassikomplektide aga venelasteks, sest Vene riigi all elades võtsid arvu ja õpetajate isiklikku koosseisu. See jättis paljud, võiks öelda — isegi enamus, vastu vene aga soomemeelsetesse vimma meie koolipoliitika õigeusu. Tegelikult aga nad ei ole venelased. vastu ja veel nüüdki vaadatakse kõõrdi Kallivere Nende kirjakeel (Venes koostatud Karjala õppe­ eesti algkoolile ja eriti tema juhatajale K. Elke- raamatute järgi) on soome ja eesti keele vahe­ nile. pealne murre, kusjuures soome keelele lähene­ Veelgi suuremad on võitlused usu, s. t. kiriku- mine pole märgatavam eesti keelele lähenemisest. küsimuste ümber. Soomest tulnud pastor Erviö 2. Ingeri soomlased, kes moodustavad Eesti- vastu tõusis eestlaste ringkonnis tugev protesti- Ingeri kõige rahutuma ja agressiivsema osa. Vene meeleolu ning lõpuks saadeti see õpetaja Soome ja juba Rootsi ajal rändas Soomest Eesti-Inge- tagasi. Praegu on siin uus õpetaja, kes peab tee­ risse ja ka Leningradi juure Karjalasse rohkesti nistusi ka Narvas soome-rootsi koguduses. soomlasi, kes ingerlastega koos elades õppisid Et paremini mõista Ingeri sisemist koostist ja selgeks isurlaste keele, kuid peagu eranditult rahvuslikku pinget, olgu heidetud põgus pilk hoidsid alal luteri usu. Eesti-Ingeris elavate inimeste rahvuslikku koos­ 3. Eestlasi on Ingeris põllumeestena, kooliõpe­ seisu. tajatena, piirivalvuritena jne. kokku 250 hinge. Nad elavad peamiselt Kalliveres. • ahvalugemise andmeid Ingeri rahvuse mää­ 4. Venelasi on siin kokku umbes 200. rajana ei saa usaldada, sest paljud andsid Nii Eesti Ingeri rahvastiku skeem. Isurlased, R teadlikult või teadmatusest üles valerah- nagu öeldud, kipuvad endid venelasteks pidama, vuse. Teatavasti vähearenenud inimeste puhul sest nad on ju vene usku ja kaua aega käisid nad mängib usk rahvuse määrajana suurt osa. Inge­ ka venekeelses algkoolis. Isegi Eesti Vabariigi ris aga usupiirjooned ei ühti kaugeltki rahvuse- ajal oli siin kuni 1934. a. vene kool, mis ime siis, piiridega. Enam kui rahvalugemise andmeid või­ et paljud nooremad räägivad ja kirjutavad vene me usaldada kauaaegse Narva valla sekretäri keeles, kuna nende isad tunnevad veel puhast hr. Loi teateid, kes mitukümmend aastat Ingeri isuri keelt. Selline pentsik olukord on hakanud südames Väikülas elanud. Loi, tundes iga pere­ nüüd kiiresti kaduma ja isurlaste keskel võib konda, iga meest ja naist, jagas rahva järgmiselt: märgata rahvuslikku ärkamisaega. 1. Ingerlased ehk isurlased, nagu neid tuntakse Ingeri soomlased vaatavad armunult üle Soo­ rahvasuus. Need on Karjala rahva hõimud ja ela­ me lahe põhja poole ning katsuvad isurlaste är-

56 kamisajast endale profiiti lüüa nende oma poole tuli siiski 44 last, mis omalt poolt näitab, et väi- meelitamisega. Nii võiks piltlikult ütelda, et isur- jarändajateks on peamiselt eestlased ja isurla­ lased on lihatükiks, mida kistakse kahele poole, sed, harvemini soomlased. kusjuures aktiivseteks rebijateks on Ingeri soom­ Et Ingeri soomlased püsiksid oma kohtadel ja lased, kuna eestlased on jäänud üsna passiivseiks et nad ajaksid edasi oma soomemeelset poliitikat, pealtvaatajaiks. Sellest hoolimata isurlased kal­ selle eest kantakse hoolt Soomes, kus hoolitse­ duvad enam Eesti poole, mis seda enam erutab takse ühtlasi ka isurlaste eest. Soome Akadeemi­ soomlasi, ning sellest tekivadki kokkupõrked. line Karjala Selts saadab igal sügisel Ingerisse Et isurlased hakkavad end enam ja enam pi­ suurel arvul õpperaamatuid ja õppetarbeid, mis dama eestlasteks ja Eesti alla kuuluvaiks, seda kogutakse annetustena suurematelt kirjastustelt põhjustab Ingeri geograafiline ja majanduslik ja äridelt. Soome harudes kujunes sel teel olu­ olukord. Ingeri ei ole rikas maa, põllud on ve­ kord, et ükski laps ei ostnud endale ise ei vihku, sised ja väikese saagianniga, tööstused puuduvad pliiatsit ega raamatut. Ja kui Kalliverre asutati täiesti, kehva põllusaagi kõrval hangitakse sissetu­ eesti klassikomplekt, siis selleks, et siia üldse õpi­ lekut karjasaaduste müügist, peale selle naised lasi tuleks, oldi sunnitud ka siin jagama tasuta marjadest ning mehed juhuslikest päevatöödest. õppevahendeid, sest muidu oleksid kõik lapsed Et see aga kõik kokku siiski kipub jääma kasi­ läinud soome harru. Sellise toetamise vastu ei naks sissetulekuks perekonna ülalpidamiseks, saa ju midagi olla, kuid lõpuks tuleb see Ingerias- lahkuvad paljud noored ingerlased oma kodudest, tele endile kahjuks. Siit läheb kõrgematesse koo­ et otsida sisemaal kas põllutöölisena või kaevu­ lidesse edasi õppima väga vähe noori. Kui küsida rina paremat elujärge ja lahedamat äraelamist. — miks, saad enamasti vastuseks: Kõikides koolides väheneb kooliastujate arv kii­ resti, sest noorte perekondade lahkumise tagajär­ jel langeb ka sündivus. Nii toimub Eesti-Ingeris loomulikul teel tasapisi sama maginotliini ehita­ mine, mida venelased oma poolel toimetavad teis­ suguste meetoditega. Kodudest väljarändamine, väljaspool Ingerit elavate inimestega segunemine on aga Ingerias- tele endilegi eluküsimuseks, sest Ingeris annavad end juba tunda sugulusabielude pahed, üks seal­ sete olude tundja ütles: „Vallakasaka, politsei ja postipoisi elu Ingeris on väga räbal. Säkkisid on poolsada, Varkkisid mitte palju vähem, Oravaid on vist niisama palju kui kogu riigis neid välejalgseid loomakesi kokku, Reijosid jne. on nii palju ja ühtede ja samade ees­ nimedega, et kunagi ei tea, kellele saadetis para­ jasti on adresseeritud." Et sellises ühenimeliste uputuses orienteeruda, on kujunenud välja hüüdnimede tarvitamine, ühe- nimelisus viitab aga Ingeri suurimale vaenlasele, mis tasahilju, kuid suure järjekindlusega sööb läbi ingerlaste elusooned. Koolijuhataja teadis rääkida, et on klasse, kus kõnetakistustega lapsi on kuni 25 prots., s. o. rohkeni kui kuskil mujal Eestis. Esineb ka muid kehalisi puudusi ja vaim­ seid defekte, mille tõenäoliseks põhjuseks on suur sugulusabielude arv. Nii on võõrsile rändamine ja seal abiellumine suure tähtsusega, kuid sageli lahkutakse kodu­ maalt alles siis, kui elukaaslane juba valitud. Sellest annavad väikese näite möödunud aasta andmed Kallivere koolide kohta. Kooli pidi tule­ ma koolikohustuslike nimekirja järgi eesti harru 80, soome harru 46 õpilast, kuid peamiselt välja­ rändamise tagajärjel (surmajuhte oli vaid paar), langes eesti õpilaste arv 65-le, kuna soome harru Naine Ingeri rahvariideis.

57 „Küll läheks, kui saaks priikooli. Näe — „Ingeri kuninga" nime all, ta kodanlikuks nimeks Soome annab 1" on Leander Reijo. Rei jo sai hariduse soome Soomest võimaldatakse tõepoolest igal talvel rahvaülikoolis ning oli hea organisaator ning 2—3 ingerlasele tasuta õppimine Soome rahvaüli­ seltskonnainimene. Tema asutas mitu soome orga­ koolides. Selline maastmadalast tasuta õppimine nisatsiooni, pani aluse „Sanaseppä'le" ning helli­ ja toetuste saamine istutab ingerlastesse tunde, et tas Suur-Ingeri ideed, mille järgi kõik mitme neid peab alati toetatama ja hoitama, ning sel teel riigi alla lõhestatud Ingerimaa osad ja laialipil­ üleskasvanud noored ei tunne end hiljem eluvõit­ latud ingerlased oleksid tulnud koondada üheks luses enam kuigi kindlana. Ingeri riigiks. Ingeris on Reijost suur puudus, Peamiselt Soome toetuste varal on ilmunud sest seni ei ole leitud temale väärilist järeletuli­ juba rida aastaid Ingeri soomlaste häälekandja jat. Rei jo muutis legendaarseks tema julgus ja „Sanaseppä". Väike brošüürike, mis ilmub kord salapärane surm. Mäletatavasti rööviti Reijo kuus ja harvemgi. Külastades „Sanaseppä" viima­ salaja 1. dets. 1931. a. Eesti-Vene piiril ning tast seaegset toimetajat Peeter Valtoneni ta mada­ jäi järele vaid verelomp ja üks labakinnas. Kuid las külamajas, jutustas toimetaja raskustest, mis Ingeris elab osas inimestes kangekaelne usk, et „Sanaseppä" juures tuleb ületada. Kõige suure­ Reijo ei ole veel surnud ja tuleb kunagi tagasi. maks mureks on kaastööküsimus. üksikuid kirju­ Nii ei ole võimatu, et Reijost saab kunagi inger­ tusi tuleb Soomest, suurem osa tekstist aga tuleb laste suur lootus — messias! täita külaelanike endi poolt. Nii on kujunenud Ingerist väike risttuulte Rahvusliku vaenu kõrval on Ingeri rikas ka maa, kus liiguvad mitmesugused voolud ja mit­ vanavara poolest. Siit on nii eesti kui soome tead­ mesugused igatsused. Tuleb ka märkida, et õhka­ lased kogunud suurel hulgal väärtuslikke teat­ mine teisele poole traataeda, mis kümmekond või meid soome-ugri algkeele ja vanavara kohta ning veidi vähemgi aastat tagasi oli üsna suur, on nüüd kõik allikad ei ole veel kaugeltki tühjaks ammu­ täiesti kadunud. Venelased, isurlased ja loomu­ tatud. Väikesel Ingeril on ka oma rahvuskange­ likult ka eestlased on suures tervikus häälestatud lane, kelle ümber on põimunud rohkesti legende, riigitruult, nad moodustavad kindla ja homo­ ehkki lugu ise ei ole veel kuigi suure ajasambla geense maginot-liini, mille ühtlust vaid veidi rikub alla maetud. Toda kangelast tuntakse üldiselt Ingeri soomlaste viltuvaatamine eestlastele.

KAERAHELBED

on vajalikud kõigile vaim­ selt ja kehaliselt tööta­

vaile isikuile/ eriti soovita­ tavad verevaestele ja see- dimisekorratuste all kan­ natavaile. Sisaldades närvetoitvat vitamiini on kaerahelbed loomulikuks vahendiks när­ vilisuse ja väsimuse kaota­ miseks. MEIE KAERAHELBED ei oma kibedat maitsetega purune januseks. Müügil kolmes erisordis kõigis koloniaalkauplust.

JFAAK PlUMKdPWAJD)*!

58 SALMI-JAAK

Päev Juhan Liiviga

ealinna Koplis lüüsides mõtled aegadele, mil­ list, pooleldi põrandaalune, kes ei pidanud põr­ lal siin veel polnud vabrikumürakaid ega ka­ mugi lugu kodanlikust mugavusest. Ta oli äär­ P sarmute ridu, vaid kõikjal kohises ürgne miselt kõhn, kandis laia halli keepi ja sonimütsi, mets, lokkasid põõsad ja ahvatles roheline muru- mille alt ta nägu paistis väga ahtakesena. Põdes pind. mingit kopsuhaigust või koguni tiisikust, mis ta „Kui siin veel mets oli" — tsiteerid tahtma­ varsti maha murdis. Ta oli abielumees ja tal oli tult, vastandina Juhan Liivi kuulsale lausele „Kui Vabriku tänaval ühetoaline, kuid „säärvandiga" seda metsa ees ei oleks." poolitatud väike korter. Mööbliks ainult laud, Ja siis meenub, et Juhan Liivigagi on siin kord paar-kolm tooli ja nurgas magamisase. Proletaar­ veedetud päev. lase korter. Elatas end ajalehtedele ja ajakirjadele Juhan Liiv on nüüd peagu legendaarne kuju. tehtava välise kaastööga, kirjutas luuletusi, pilke- Temast on palju kirjutatud ja öeldud tema kohta värsse, artikleid, arvustusi. Esines Mart Mõru juba vist kõik. Teda tunneb kirjanduslugu kui varjunime all. See varjunimi oli talle püsima jää­ suure andega luuletajat ja kirjanikku. Kuid Ju­ nud juba „punaseist aastaist". Mina seisin tollal han Liiv oli ka ajakirjanik, aga sellest on kirju­ ajakirjandusest eemal, kuid minulgi oli samadelt tatud vähem. Mina ei saa aga temast kui kir­ punastelt aastatelt jäänud püsima mingi sulemehe- janikust ega ka kui ajakirjanikust kõnelda, vaid nimi — pseudonüüm, ning tegin vahete-vahel kaas­ mul on olnud temaga üksainuke põgus kokkupuu­ tööd lehtedele ja muudele väljaannetele. Olime. tumine, üksainuke seik, mis aga siiski ehk aitab G. Tikerpuuga niisiis kaaslased ja sõbramehed. iseloomustada nii teda kui ka aega, milles ta elas G. Tikerpuu ei tunnustanud kirikut, kuid ta sur­ ja töötas. ma puhul tuli mul ta puusärkipanemist toime­ * tada jumalasõna ja koraaliga. Sugulaste ja omaste pärast. «Mõtte" kirjastuse omanik J. Lilienbach See oli vist — kui mälu ei peta — 1911. aas­ oli toonud pärja suure punase lindiga, kuid pu­ tal, millal ühel suvisel päeval Tallinnas Kopli tä­ nane lint tuli matuserongis teel kõrvaldada — lin- naval, Nunne ülesõidukohal, tolleaegne väle aja­ navahi nõudel. Haua ääres lugesin kadunule mä­ lehereporter Gustav Tikerpuu tutvustas mulle ke­ lestuseks ta oma luuletuse, milles räägiti surmast dagi tõsiseilmelist, kehvapoolselt rõivastatud, aas­ ja pärgadest. tates meest, kellel peas luitunud sonimüts. Lõug oli tal tüügastunud, nägu kuidagi mureline, mõt­ Tollesama revolutsionääri ja proletaarlase Tiker­ lik, hoiak pisut vimmas, käitumine, nagu lihtsal puu poole oligi lüürik Juhan Liiv parajasti teel, inimesel kunagi, ilma ühegi teeskluse ja peenutse­ kui temaga tutvusin. G. Tikerpuu juures ta tah­ miseta. Nagu sageli juhtub, ei kuulnudki algul tis veeta öö või paar. Kuna mina elasin üksikult esiteldava nime. Alles teiskordsel kinnitamisel ja mul oli Kalamaja kandis omaette tuba, siis taipasin, et — Juhan Liiv! leppisime kokku nii, et järgmised ööd veedab Ju­ See oli siis aga juba suur nimi. han Liiv juba minu pool. Ja siis torkas kohe silma tutvustatava suur sar­ Oli siis Juhan Liiv koduta? Ei olnud ja oli ka. nasus N. Triiki söejoonistusega Juhan Liivist, mis See oli siis, millal meie seltskonnas oli juba ilmunud „Noor-Eesti" albumis. Juhan Liivi kuul­ tõusnud huvi Juhan Liivi ja ta saatuse vastu. suse eest oli tollal agaralt hoolitsenud Friedebert Teda taheti toetada. Ent kuidas? Tollal polnud ju Tuglas. riiki avitamas ega olnud mingit organisatsiooni, Kuidas või millistel asjaoludel tutvus G. Tiker­ kellele see oleks tundunud kohustusena. Kunsti­ puu Juhan Liiviga, seda ma ei tea, kuid nad näi­ inimeste toetamine lasus üksikute metseenide õlul. sid olevat päris sõbramehed. Nii palju kui minule kõnelustest selgus ja mäl­ Gustav Tikerpuu ise, noor mees, oli kaunis lu on jäänud, oli kadunud dr. J. Luiga võimalda­ omapärane kuju. Oli suur revolutsionäär ja idea­ nud enda juures Juhan Liivile korteri ja äraela-

59 mise. Kahtlemata ei võinud Juhan Liivil seal mil­ Tagasiteel kaldus jutt ka Juhan Liivi teostele lestki puudus olla, kuid kirjanik-inimene on vahel ja tunnustatud hinnanguile. erandlik, tundehella mõtlemisega. Juhan Liiv ei Kuid Juhan Liiv ei jaganud me arvamist tema saanud jääda mugavasse ja lahedasse olustikku, teoste väärtuse püsivuse suhtes. „Kõige rohkem kus tal isegi teenija oli käsutada. Ei tea, kui kaua kümme aastat pärast mu surma — siis on kõik ta oli püsinud talle võimaldatud pansionil, kuid unustatud" — sõna-sõnalt nõnda ta väljendas oma ühel ilusal päeval oli ta sealt kadunud. Ja see arvamust. ilus päev oli sama, millal teda mulle tutvustati. Edasisel jutlemisel tegi meiega kaasasolev Sammusime siis ühiselt G. Tikerpuu korterisse. noormees nähtavasti taktilise vea, viies jutu Ju­ Miks oli ta lahkunud dr. Luiga juurest? Nagu ju­ han Liivi isikule ja ta majanduslikule olukorrale. tust selgus, oli Juhan Liivi seesmine uhkus enese Liiv jäi kohe morniks ja mõtteisse. Tükk aega püsti ajanud — „ega ma sant ole!" Ja nüüd sea­ hiljem, kui olime Kopli teel võtnud pingil istet, dis ta oma sammud majanduslikult täiesti kindlus- hakkas Juhan Liiv rääkima tasa ja murelikult: tamatu inimese poole. Omasuguselt kehvalt vel­ „Nüüd mul pole enam kauemini aega. Pean kohe jelt, väikeselt mehelt ei olnud tal paha vastu võtta ära sõitma." ei öömaja, ei paberossi ega muudki. Jagati oma­ „Kuhu siis nõnda äkki?" pärisime. vahel piskut. Juhan Liivil tuli kitsas korteris ,.Pean ruttama Varssavi. Lähen oma trooni ööbida toolidele tehtud asemel. See ei võinud nõudma ..." ihule tunduda mõnus ega mugav. Kuid Juhan Kui jäime küsivalt vahtima, seletas poolsosinal, Liiv lebas mõnuga, ta näis enesega rahul olevat avaldades nagu suurt saladust: ja viibis heas tujus. Suitsetas kirglikult, ühele pa­ „Kas te siis ei teagi, et olen ju Koidula ja berossile järgnes kohe teine, väike tuba oli pak­ Aleksander Teise poeg!" sult suitsupilvi täis. Kõnelesime kõigest tühjast- Meie ühisjutuajamisele oli sellega punkt pandud. tähjast ja hoidusime tema isikust ja teostest palju Hoidusime kõigest, mis teda oleks võinud veel är­ rääkimast. ritada. Järgmisel päeval sooritasime ühiselt pikema Varsti läksime lahku ja Juhan Liiv kadus Tal­ jalutuskäigu Kopli metsa, mis oli tollal veel „hald- linnast, ei tea kuhu. jate asupaik" ja kena jalutuskoht. Peale Juhan See oligi mu ainus kokkupuude tolle kuulsa- Liivi, G. Tikerpuu, ta abikaasa ja nende ridade nimelise kirjaniku ja ajakirjanikuga. kirjutaja oli kaasas veel keegi noormees, kes oli ka katsetanud kirjanduspõllul. Päev oli soe, päikeseküllane, ja Juhan Liiv näis Milline võrratu vahe siiski tänapäeva ja tolle- olevat väga rahulikus ja mõnusas meeleolus. Ta aja olustiku vahel! Kui juhuslik abistav käsi jõu­ kõneles kaunis palju, jutustas mitu teravmeelset dis Juhan Liivini, oli ta juba murdunud. Nüüd anekdooti munkadest ja abtidest, kellede kohta tal aga — kultuurkapital, stipendiumid, auhinnad, näis olevat eriti terav hammas. J. Liivi juures tunnustamised ... Iseseisvus on ometi kätte an­ polnud midagi märgata ta süngest haigusest, mida nud võimalusi, millistest varem ei julgetud unis­ ta siis juba põdes. tadagi.

Kvaliteetmööbleid

asutiste ja korterite sisustamiseks tellige

MÖÖBLITEHASELT A.-s. „Masso produkt" Tallinn, Tartu mnt. 73. Telefon 308-96

60 61 Ä. VALGMA

mm, kes ü plaksutanud...

peretiprimadonna Aino Raid oli äsja välis­ üteldud elus! Aga armastus, suur ja senitund­ maalt saabunud. Sellest kirjutasid pikalt matu, see oli talle jäänud ikka veel muinasjutuks. O ajalehed, kusjuures ülistasid ta võrratuid „Preili Raid, teie etteaste!" võimeid, tõid veergudepikkusi väljavõtteid ta me- Inspitsient naeratas talle. Aino Raid viipas nukaist esinemisist võõrastel lavadel ja vaevalt käega ja minut hiljem võttis teda laval vastu ma­ leidus mõnd žurnaali, mille värvilisel kaanel po­ ruline aplaus. See kestis minuteid, enne kui leks naeratlenud Aino Raid. Temast kõneldi kõik­ lakkas. jal, tema oli päevasensatsioon. Tema etenduste Ja Aino Raid laulis „Silvat" nii nagu ta pol­ eel oli kassadele tormijooks. nud seda laulnud veel kunagi varem. Tormav, Aino Raid aga rõõmustas kõige rohkem see­ hullustav, temperamentne — laulus, tantsus, üle, et ta sai jälle viibida kodumaal, laulda sellel mängus, ja kui langes eesriie, publik otse mä­ laval, kust tegi oma lennu laia maailma, näha ratses. Aino Raid käis palju kordi laval. Ta jälle neid inimesi, kellede keskel oli alanud tema vaatles seda ovatsiooniküllast publikut tänunae- tõus. Ja ainult nädal oligi seda aega! Seitse ratusega huulil, aina kummardus, noogutas ja etendust — ja jälle siirduda tagasi Euroopasse, naeratas... seekord võib-olla ookeani taha. Berliinis tehti Hetkeks peatus ta pilk esireas istuval noor­ talle selline ettepanek enne kodumaale sõitu. mehel, kes ei plaksutanud. Imelik! Sekund hil­ „Aga teie süda? Kas see lubab minna New jem oli see aga unustatud. Yorki?" küsitles enne esietendust primadonnat „Milline menu, ennenähtamatu meie teatris, keegi uudishimulik lehemees. ja lilli, roose, šokolaadikarpe, kingitusi. Teenrid Jah, see oli küsimus, millele maksis oodata otse oigasid, kui kandsid neid lavale," vaimustus vastust, arvasid teisedki. direktor ja suudles Aino Raidi kätt. Ent vastus tuli naerusuul, hoopis tavalisena. „See oli tõesti kaunis ja meelejääv õhtu," Ei midagi erutavat ajakirjanikule. vastas Raid, viskudes sohvale. „ Arm unud? Ei... Naine, kes laval nii palju „Teid oodatakse juba tunni aja pärast teie armastab, pealegi veel kergemeelsetes operetti­ austusõhtule," tuletas talle direktor meele. des, ei oska enam otsida elus tõsist armastust. „See ei lähe mul meelest. Ma vaid veerand Elu ei ole suuteline kirjutama romaani, mis tundi tahan olla oma muljetega üksi ja tõmmata trumpaks üle libretistide fantaasia. Mulle jätkub hinge tagasi," tähendas Raid, mille peale direk­ nendessegi süvenemisest. Elan teatrile, kuns­ tor lahkus. — tile ... ent kes teab, ette ei või midagi ütelda. „Paar tüütavat härrat tahavad teile midagi Lõppude-lõpuks olen ma ju ikkagi naine isiklikku öelda," teatas Maria. Nüüd, tipivad lehemeeste pliiatsijupid ja järg­ „Armas Maria, me tunneme ju juba aastaid misel hommikul viskab Aino Raid naeratades seda „isiklikku". öelge neile, et viibin tunni aja hommiklehed oma tualettlauale ja ütleb abista­ pärast oma austusõhtul. Tulgu nad sinna!" jal e-teenijale Mariale: Hetk hiljem tuli Maria tagasi ja ütles, et küll „Seda ma neist leheneegripoistest arvasingi. olnud raske neist härradest vabaneda. Loe ainult neid pealkirju: „Ta on ikkagi ju Naeratades jagas Aino Raid Mariale juhatusi, naine...", „Naine, kelle süda on veel vaba...", millisena soovib riietuda oma auõhtuks. — ja see siin: „Aino Raid tuli kodumaale; kas Teine etendus, „Viktooria ja tema husar", läks mitte selleks, et siin armuda?..." — Hah-hah- niisamasuguses vaimustustormis kui eelminegi. haa! Mitte kunagi ei tohi sa end unustada, siis Tosinaid kordi käis Aino Raid laval eesriide ees. tehakse kohe tolmukübemest liivatuisk! ..." Näis, nagu ei tahaks publik üldse enam teatrist Kelmikalt valmistus ta esimesele etendusele. lahkuda. Aga keskel esireas istus sama nööri­ Ta rõõmustas kaasa direktoriga, kes käsi hõõru­ mees, üks käsi toolileenil, teine püksitaskus, ja des teatas, et maja on lõhkemiseni välja müüdud; naeratas vaevumärgatavalt. Aino Raidile tundus suudles roose, milledega oli külvatud üle ta tuba, see naeratus isegi veidi pilkelisena. Kes võis olla ja luges õnnelikuna tervituskaarte. Oo, kui palju too noormees, keda ei kiskunud kaasa ta laul, tuttavaid nimesid, tuntud mehigi seltskonnast. mäng... Aino Raid mõtiskles sellest veidi oma Paljusid, keda pidas oma sõbruks. garderoobis. Siis ta naeratas ja hakkas näolt Aino Raid oli õnnelik. Ta vaatles end peeglist. maha pühkima grimmi. Noormees oli unustatud. Blondlokiline pea, kõrgete kaarjate kulmude all Kolmandal etendusõhtul „Kõrvelaulu" järele rõõmsalt välkuvad tumedad kastansilmad ja üm- tardus hetkeks Aino Raidi naeratelu publikule, marate täidlaste huulte tagant paljastus kaunis kui ta märkas, et mitteplaksutaja noormees esi- hammasterida. Jah, ta oli ilus. reast tõusis istmelt ja lahkus enne teisi... Kui palju kordi küll oli talle seda üteldud Kui avanes eesriie operetile „Rose-Marie", laval. Sadades operettides. Ja kui palju oli seda tundis Aino Raid südame kiiremaid tukseid. „On

62 ta ka täna siin?" Ja esimesel võimalusel piidles rood saadavad niisuguseid põrnitsejaid vahel ta alla esiritta. Jah, noormees oli oma kohal! häirima. Noh, hästi, näeme siis! Ent siin, oma kodumaal!... Ta haaras oma harukordse mänguga iga üksi­ „Preili Raid, teid ootab terve rivi kavalere. kut vaatlejat, kiskus neid kaasa oma kauni hää­ Käskisite neid oodata," tuletas meele Maria. lega ja kutsus esile vaimustusavaldusi nagu tor- Aino Raid vaatas end peeglis. Kas temale, milaviine. operetiprimadonnale, sobivad sellised mornid Kui dirigent langetas taktikepi ja lavale hoo­ kortsud? Ei iialgi! Ta puuderdas end kähku ja vas käteplaginaorkaan, peatus operetiprima­ ütles Mariale: „Otsi välja mu parim õhtukleit. donna pilk noormehel esireas. Esimesele härradest, kes avab suu, vastake: „Preili Raid on valinud teid oma õhtusöögikaas- Seal ta istus otsekui tardunud, näol külm laseks!" naeratusmask. Noormehe nägu oli tal veel silme ees, kui as­ tus garderoobi. Ta raputas oma lokkis pead ja küsis naeratades direktorilt: „Kas te usute, et kõik plaksutasid mulle, kes olid teatris?" „Aga loomulikult, armas preili Raid. Igaüks oli täna otse hull. Ma olen vana mees, kuid nii­ sugust vaimustust pole ma näinud kuski teatris. Kuulake! Seal plaksutab ju praegugi veel osa neist!" „Arvate?" kelmiskles Raid. Tõesti, tema garderoobi kandus veel plaksu- tamiskohinat. Seks puhuks oli jälle kõik korras. Operetiprimadonna uhkus ei olnud veel kõiguta­ tud. Aga mis saab edasi?" Viiendal etendusel, mis läks Havai võludes, esines Aino Raid „joobnustava haaravusega", nagu märkis hiljem üks arvustajaid. Opereti lõpul oli ta kõrv kurt publiku kiidu- pakkumisele. Ta silm vaid peatus kaua noorme­ hel, kes polnud seni veel plaksutanud. Ta ei teinud seda nüüdki! Isegi siis mitte, kui Aino Raid oli korranud lõpplaulu nii, nagu ta polnud seda teinud kunagi varem. Noormees istus kuidagi nagu endasse­ tõmbunult. Kuigi Aino Raidile näis, et naeratus oli heatahtlik! Kuid — miks ta ei plaksutanud?! Esmakordselt ei olnud Aino Raid oma esine­ misega rahul. Ta tormas vihasena garderoobi, viskus diivanile ja lõi hõbekingalise jalaga üm­ ber kauni lillekorvi. „Ma ei taha näha kedagi, Maria! Kuulsid, mitte kedagi!" Maria tõi talle rahustamiseks klaasi vett. Aino Raid rahunes alles pika aja pärast. Naeru­ väärt! Lasta end häirida mingisugusest võhikust, asjatundmatust mehest! Ent miks istus ta järje­ kindlalt kõik etendused ühel ja samal kohal. Ta pidi ju millestki vaimustuma. Kas mitte uuest subretist Urve Allikust? Muidugi, see mees võib meeldida. Pikk, sihvakas, hästiriietatud... Võib „Miks te mwUe ei plaksutanud ? MWs ? Miks ? meeldida küll. Igatahes mitte temale, Aino Rai­ Mites?" dile!... Närviliselt tõmbas ta hargilt telefonitoru. «Halloo ... lubage piletikassa... Ja... Siin Aino „Aga teie ei tea, ei tunne ju..." Raid. Teate, ma paluksin teada, kas kõik kohad „Minge! See on ju lõppude-lõpuks ükskõik. on juba müüdud mu kaheks viimaseks etendu­ Need ukse taga ootavad mehed on ju kõik ühesu­ seks?... Viimseni?... Kahju... ma oleksin meel­ gused. .. Hotellis oodake mind varakult tagasi. sasti tahtnud panna kinni koha ühele oma lapse- Ma olen väsinud. Tahan puhata homseks etendu­ põlvesõbratarile... Te katsute korraldada? No, seks." esireas teil ruumi vist ei ole? Oleksin tahtnud Kuuenda võõrusetenduse teise vaatuse järele meelsasti esireas kohta, lavalt vaadates paremal pidi Aino Raid võtma vastu arvustajaid ja kuu­ — keskel... Miks see on täiesti võimat u?... lama nende kiidusõnu. Keegi härra?... Ah, nii... ostis kohe esimesel «Tänase mänguga te ületasite iseenda! See õhtul kõigi seitsme etenduse jaoks selle koha?!... on triumf, meil igatahes ennenähtamatu. Publik Te leiate, et see on harukordne! Mina aga mitte!" ei unusta tänast õhtut. Nii elevusrikast ja hoog­ Ja uuesti erutatuna viskas ta telefoni kõr­ sat, tulvil sädelevat mängu, pole pakkunud seni vale. Niisiis, sihikindel, süstemaatiline mittetun­ veel ükski „Lõbus lesk". nustamine. Teadlik Zokeerija esireas! Jah, ta oli Aino Raid oli seda ammu oodanud. Ometi selliseist tüüpidest kuulnud välismaal, kus bü­ kord lamasid ta jalge ees need staaride poolt 63 kardetud arvustajad. Kas tema võit oli seega siis sellest teatanud direktor ja nüüd veendus Aino täielik võit? Raid selles eesriide avanedes. Pettumuse osaliseks sai ta aga uuesti siis, kui President plaksutas talle! Primadonna kum­ ta opereti lõpul otse hirmununa vaatas esiritta mardus. Ta tundis, kuis õrn punavari libises het­ ja nägi, et isegi sel korral too wees ei plaksuta­ keks üle ta näo ... nud ... Vastumeelselt vaatas ta tuttavat platsi esireas. Ahastavalt tormas ta garderoobi. Aino Raidi Muidugi, seal ta istus nagu sfinks, üks käsi tas­ näoilme pidi olema küll meeleheitlik, sest vae­ kus, teine toetatuna. valt oli ta istunud, kui Maria küsis: „Mis on Nüüd see ei heidutanud enam Aino Raidi — ometi juhtunud?" pärast nii sooja ja tunnustavat vastuvõttu pub­ Nüüd ei suutnud Aino Raid end enam tagasi likult. hoida. Nuuksudes langetas ta pea lauale. Hüüa­ Ta laul kõlas kaunilt ja puhtana, ta tundis, tas: „üks mees ei plaksutanud mulle..." kuis publik hinge kinni pidades jälgis iga ta lii­ Maria vaatles teda mõistmatuna ja kohkunult: gutust ja püüdis iga silpi! See pimeda saali täis „Aga, preili Raid, mis siis sellest? Mõtelge neile rahvast oli tema oma, välja arvatud vaid üks. sadadele, kellele olete valmistanud nii kauni õhtu Teise vaatuse lõpul toimus Aino Raidi austa­ ja kes on teile jaganud oma rõõmu nii heldelt." mine. Talle anti üle palju lilli ja kingitusepakke. Ta pani käe ta õlale ja jätkas rahustavalt: Oli südamlikult pidulikke momente. Publiku „Mu laps, need on närvid. Te olete ületöötanud. seas oli neid, kes pühkisid pisaraid, kui direktor Ma helistan kohe arstile." teatas, et Aino Raid sõidab mitmeks ja mitmeks „Ei, ei! See läheb varsti mööda!" Aino Raid aastaks välismaale ja ei tea, millal saab jälle tõusis otsustavalt: „Mu närvid on vist tõesti kuulda meie Aino Raidi... veidi korrast ära. Aga me sõidame ära juba üle­ üks aga, kes ei reageerinud, oli mees esireast. homme hommikuse kiirrongiga!" Kas ei olnud tal piinlik kõrvalistujate pärast,

A.-s. Rumberg, Tuberg & Ko. TALLINNAS, SUUR KLOOSTRI 22/18 TELEGRAMMIAADRESS: « T U R U M» — KÕNETRAADID 438-43, 438-45 —

SEEMNE-. SÖOGIKARTULI JA KARTULIJAHU EKSPORT

Kui ta astus hulk aega hiljem autosse, näis kes aplodeerisid tormiliselt ja vaatasid imesta­ talle, nagu oleks naeratanud laternatule valgusel des toda ainulaadset vaikistujat. too noormees esireast. Kui langes eesriie, vaatles Aino Raid teda lä­ „Ah, lollus!" ütles ta endale ja veel hotellis bi ava. Ta istus omaette, nukral näol, silmis voodisse heites ei suutnud ta endale andestada, kurblik pilk. Siis tõusis ta ohates ja läks pikka­ et oli mõelnud sellele mehele ..." misi saalist välja. „Täna Aino Raidi viimne esinemine enne ära­ Midagi peab temaga juhtunud olema, välgah- sõitu välismaale!" tas Aino Raidil mõte. „Aino Raid krahvinna Marizana jätab publi­ Garderoobi jõudnud, istus ta laua taha, viskas kuga jumalaga!" paberile kiired read ja sõnas Mariale: „Anna „Meie suur primadonna sõidab ära homme enne 3. vaatuse algust see kirjake tollele härrale, hommikul." kes istub esireas, kes istub lavalt vaadates pa­ Aino Raid pani ajalehed kõrvale. Niisiis — remal, pikale, mustapäisele härrale." viimne etendus. Ta püüab anda endast parima sel õhtul. Muidugi too mees esireas ei plaksuta, Kolmanda vaatuse esimese laulu ajal vaatas ent see pole tähtis. Ta laulab oma kodumaale, ta saali. Noormehe silmis näis nüüd olevat hoo­ inimestele, kes mõistavad kunsti ja hindavad pis teine ilme. Seal näis olevat õnneläiget. näitleja tööd, aga mitte... Miks aga peab ta Siiski, Aino Raid oli võitnud ta. Kuigi ohver­ alatasa mõtlema sellele mehele. Oli see paha­ dades tükikese enesetunnet, mis on näitlejatarile meel ta enesetunde alandamise üle. Tema mitte­ nii kallis. hoolimisest või... või... meeldis talle koguni too Ja nüüd pani Aino Raid lauludesse kogu oma kõrge otsmikuga rühtjasselgne mees? Ah-ha-haa, hinge, kõik oma tunded. Hetketi nägi ta end seda veel! Aino Raid ja armunud? — Ah-ha-haa! laulvat vaid tollele ühele, nagu istuks too mees Ta naeris rõkkavalt, nii et inspitsient vaatas üksi teatris. praokilejäänud ukse vahelt. Imestas ta üksiole­ Ja siis langes eesriie. Publik märatses otse kut ja vangutas pead. Täna oli tulnud teatrisse hullumeelselt, pani otse vabisema seinadki. Miks ka vabariigi president. Valitsuse loožides istus ei avane täna ometi eesriie kiiresti. Aino Raid ministreid ja kauneid daame. Päeval oli talle tahab ju nii meelsasti vaadelda esirida. 64 Nüüd! Nüüd! Kõikjal välklesid plaksutavad „Miks te mulle ei plaksutanud?" käed. Ent tema istus endiselt tuttavliku nae­ ..Armuline preili, ma pole kunagi olnud nii ratusega suul. Niisiis lõpptulemuseks ikkagi see, õnnetu kui täna. üldse kõigi teie seitsme võõrus­ et noormees ei plaksutanud. etenduse ajal." Aino Raid kummardus, jagas publikule õhu­ „Kurb? Miks? Ma ei mõista teid." suudlusi ja kadus varsti oma garderoobi." „Ma olen õnnetu seepärast, et ma pole saa­ „Maria, sa andsid talle ju kirja, eks?" küsit­ nud teile plaksutada..." les ta ägedalt. Aino Raid tõusis istuli ja vaatles jahmunult „Aga muidugi," vastas Maria arusaamatuses. meest pealaest jalatallani. „See on hea. Vaatame siis seda asja," ütles Hetk hiljem tõmbas mees taskust käe. Sel lauljatar sõjakalt. polnud sõrmi, oli vaid tömp käeots ... „Preili Raid, tahaksin, et tänane päev oleks Aino Raid karjatas nõrgalt. juba lõpul. Väljas ootab teid vähemalt tosin aja­ „See on mul juba lapsepõlvest... üks kurvalt kirjanikke ja fotoreportereid, peale selle terve lõppenud urgitsemine padruni kallal," ütles mees hulk igasugust muud rahvast. Kuidas saate küll nõrgal häälel. nende kõigiga hakkama?" „Kas andestate mulle?" sosistas Aino Raid „Tahaksin samuti, et oleksin juba hotellis ja nõrgalt. Ta tõusis. Endale aru andmata võttis pakiksin kohvreid ärasõiduks. Ent mul on veel ta mehe kaela ümbert kinni ja suudles teda suule. enne üks väike asi lõpetada. Nüüd mine välja ja Samal hetkel tõugati uks valla ja tuppa tor­ ütle, et ma palun esimesena seda härrat esireast. masid lehemehed, kuna fotoreporterid lasksid Mine, sa ju tunned teda." välkkiirelt plahvatada oma magneesiumil. Aino Raidi südamevasar lõi kiires rütmis. Ta Maria jooksis õnnetuna oma käskijanna juure. vaatles end peeglis, manas näole üleoleva naera­ „Ma tegin kõik, et neid tagasi hoida, kuid need tuse ja koputusele vastas ta pisut ebakindlal väljakannatamatud neegripoisid..." häälel: „ Sisse!" ..Esmakordselt ei ole need mehed väljakanna­ Ta tuligi. Too mees esireast. Pikk, sihvakas, tamatud, vaid hoopis teretulnud. Nad on mu kih­ üks käsi frakitaskus. Ta teretas elegantse kum­ luse pealtnägijaiks ja tunnistajaiks." mardusega. Aino Raid tundis, kuidas pigistati ta kätt, ja Samal hetkel astus ta juure Aino Raid ja lõi sosinal küsis ta mehelt: talle plaksuva hoobi näkku. „Mis on su nimi, kes sa oled?" Segasena tõstis mees käe põsele. „See on „Ain Kaasik, ministeeriuminõunik," sosistas selle eest, et te mulle ei plaksutanud? Miks te mees talle kõrva. mulle ei plaksutanud? Miks? Miks? Miks?" Ja „Minu daamid ja härrad, Ain Kaasik, minis­ primadonna langes nuuksudes diivanile, isegi aru teeriuminõunik, ja operetitäht Aino Raid teata­ saamata oma mõtlematust teost. vad oma kihlusest... homsetes ajalehtedes." Hetk hiljem tundis ta mehe kätt oma õlal. Ta naeratas ajakirjanikele jumalagajätuks, Naine ei tõuganud seda ära. Nüüd ta vaatles kuid need olid juba läinud värske ja sensatsioo­ tolle mehe nukrutsevaid helli silmi. nilise uudisega igaüks oma toimetusse ...

65 T. TOMP

1905. aasta mälestus salvest

Kui Sievers rahustas Viljandi linnakooli

linnast ja selle ümbrusest. Kohalik vangla ja ppisin tollal Viljandi 3-klassiIises linna­ Viljandi uue lossi keldrid täitusid ohvritest. Sealt koolis. Inspektoriks oli niaruvenelane ja„„Seasaare" kõrtsist ning „Klinke" hobuseposti- Õ D. Rõbalka, õpetajaiks Tšeburahin, Glago- jaama tallidest möödudes võis tihti kuulda meele­ levski, Michelson ja Vapper. Usuõpetust õige- heitlikke karjeid peksetavate huulilt. Käisid ringi usulistele andis preester Bežanitski ja luterlas- kuuldused metsikutest piinamistest ja tapmistest tele kohaliku saksa koguduse abiõpetaja v. Hesse. mõisa keldrites; kõneldi, et öösiti veetavat sealt Oli tugev püüd eestlasi ümber rahvustada vene­ koormate viisi inimlaipu lähedalasuvate lossi- lasteks, mis aga märgatavaid tagajärgi ei annud. mägede orgudesse aukuajamiseks. Mitmed olevat 1905. a. sündmuste eel üle Venemaa käinud näinud siin ja seal värske kaevamise jälgi. Lä­ vabamad tuuled ei jätnud ka meie kooli puuduta­ hema selguse saamiseks mägedele vaatama minna mata, õpilased olid õige vastuvõtlikud waba­ keegi ei julgenud, kuna Sieversi sõdureid oli igal duse lainetele", käidi salaja koos ja arutati ela­ pool liikumas. valt päevasündmusi. Ei oldud rahul koolis valit­ seva sisekorra ja õppetööga. Nõuti õpetajatelt Jaanuari algul 1905. a. suure vahetunni ajal korralikumat õpetamist, õppetöö erapooletumat juhuslikult koolihoone aknast välja vaadates nä­ hindamist, lühemaid vahetunde jne. Formuleeritud gin pikka rida sõdureid kiirel marsisammul kooli­ nõudmised tehti vastava delegatsiooni kaudu ins­ maja poole tulevat. Paaril sõduril rea lõpus olid pektorile teatavaks. haokood seljas. Ei saanud veel nähtut teistele Algas pinev meeleolu. Inspektor püüdis vas­ teatadagi, kui hoovipealne ja koolimaja koridor tuse andmiseks aega võita; ta noomis õpilasi, et täitus sõduritega. Von Sieversi karistussalk oli need väga kardetavale teele asunud, et säärased kohal! ... Juht ise mitme teise ohvitseriga tõttas nõudmised vihjavad mässumeeleolule, on revolut­ õpetajatetuppa. sioonilised ja et kooli õppenõukogu neid arutuse- õpilased seisid norus päi. Oodati kõige halve­ legi võtta ei tohtivat... õpilaskond käis aga kan­ mat ... Mõned püüdsid end uksest hoovile libis­ natamatult peale, kavatseti isegi juba tegudele tada, kuid kõikjal valvet pidavad sõdurid tõrjusid asuda, inspektorit kotti toppida jne... nad tagasi. Hakkasid liikuma kuuldused karistussalkade Ootasime järgnevaid minuteid hirmust väri­ tegevusest. Siin ja seal kaugemal teati täiesti sedes. Levisid igasugused arvamused, mida sosi­ süütuid inimesi kinni võetud, peksetud ja surma­ nal üksteisele edasi anti. Keegi teadis tõendada, tud olevat. Rittmeister von Sieversi juhtimisel et inspektor praegu von Sieversilt oma õpilastele oleva karistussalga julm töö Viljandi ümbruses kergemat karistust tellivat. Sievers tahtvat dele­ täitis ka meie meeled kabuhirmuga. Räägiti, et gatsiooni, kes inspektorile nõudmised esitanud, Sieversi ..bande" koosnevat ainult balti-saksa maha lasta ja teistele kõigile peksa anda, kuid mõisnikest, kellel kõik oma mõisa ümbruse talu­ selle vastu seisvat õpetajaskond kõige kindlamalt. pojad ja nende meelsus üksikasjalikult teada ja Mitmed õpetajad valavat pisaraid, paludes õpi­ kes nüüd oma „ vaenlastest" lahtisaamiseks neid laste eest. Sieversale ei olevat teatatud isegi nõud­ hävitavat. misi esitanud delegatsiooni liikmete nimesid, kuna Aga et säärane „bande" ka meie kooli -„ra- nõudmised olevat saadud kirjalikult. hustama" tuuakse, seda ei võinud me inspektor Vahepeal tehti õpilastele korraldus koguneda Rõbalkast uneski arvata. Ei olnud me ju veel ühte suuremasse klassiruumi maja alumisel kor­ üldse „tegudele" asunud, vaid liikvele lasti ainult ral. Seal lükkasid sõdurid koolilauad seinte ääre mõtteid. kokku, jättes ruumi keskele ühe laua. Varsti jõudis von Sieversi „ekspeditsioon" ka Ilmus õpetajatetoast rittmeister von Sievers, Viljandisse. Hakati hulgaliselt inimesi vangistama saadetuna inspektorist ja õpetajatest, õpilased,

66 kes vahepeal hirmuga koridori püüdsid taganeda, pikka ratsaväemõõka maad mööda lohistades ette­ käsutati tagasi. otsa asus, lahkusid Viljandi linnakoolist. Järsku tormas õpilane Kihno teiste hulgast välja, haaras nagu meeltesegaduses von Sieversi Õpilase peksmise ajal jooksid ka mitmel õpe­ käe ja hakkas valju häälega nuttes härdameelselt tajal silmist pisarad, õpilastest rääkimata. Ins­ paluma, et teda ei karistataks. pektor jäi aga kalgiks, õppetööst sellel päeval enam midagi välja ei tulnud ja õpilased lasti koju. Ja mis tegi Sievers?... Ta andis sõduritele märku, mille peale need Kihno kinni haarasid, Sieversi tegevus Viljandis aina laienes. Mõni pingi juure kandsid ja teda riideist lahti koorima päev hiljem. 9. jaanuaril 1905. a.. jooksime hom­ hakkasid. Kui istumiskoht paljas oli, tõmmati mikusel vahetunnil koolist lähedalasuvale Trepi­ Kihno lauale siruli, üks sõdur hoidis poissi peast, mäele, kust avanes vaade piki järve äärt kaugele teine jalgadest ja kaks teist sõdurit hakkasid poi­ Männimäele. Sealt kostsid kogupaukude kärga­ sile kordamööda tugevate vitsakimpudega hoope tused: seal hukati 45 inimest. jagama. Inimesi käis hiljem salaja varasel hommik- Teravalt läbilõikavad valukarjatused täitsid koidikul, kui vahisõdurid tukkuma olid jäänud ruumi... Vaikselt ja sõrmi kõrvade ette toppides või kuskile kaugemale soojendama läinud, hukka- kuulasid teised õpilased seda pealt. Kui oli jaga­ mispaika vaatamas. Punased verenired valgusid tud üle paarikümne hoobi, siis lakkas Sieversi mäenõlvakult alla järve voogudesse. Iga päev märguande peale peksmine ja poiss hakkas hüs­ tekkis surmamispaigale kuuse- ja männiokstest teeriliselt nuuksudes oma riideid korraldama. pärgi ja lillekimpe, ehk see küll kõvasti keelatud Sõdurid korjasid vitsakimbud puntrasse kokku, oli ja valvurite poolt kohe kõrvaldati. Levis le­ viskasid need õlale, kogunesid õuele, joondusid gend, et haudade kohal taevalaotusel paljud ole­ seal ja rittmeister von Sieversi komando all, kes vat näinud veripunast risti.

K. OSVET Ohta rannal

aabund õhtu. Suundun randa. Helesinist merefooni 5 Ihkan avarust ja merd. lõikab hall- ja punapaat. Kivikuhilate keskel Rannal piirab männistikku lebab liival luitund mõrd. vana roostund okastraat.

Kalapaadil neeme taga Laulab lakkamatut laulu kõmahtades kolksub aer. kohisedes lai/ute uht. Üle veteseljandiku Kaldaveerel sahisedes kajab kaugelt naiste naer. liigub vesiheinte luht.

Silmapiir kaob pnmauttu. Nagu sulatinna vajub Ilm täis kiirtevisandeid. ääsipuna — päiksepall. õhk on leebe, tuulgi leebe, Seal ta sukeldub ja hajub. mets täis valguspisaraid. Viibin ük&i taeva all.

Kivikaridele põrkab, Laske põen nüüd samast tõbe, murdub laine pahistav. mis meid kõiki alistab, Üksikute kajakate kui on taevas nagu hõbe, kiun on nukker, ahistav. merd ja metsa palistab.

Puude roheluse keskel Laske põen ma samast tõbe, onni lilla katusviil, piilun unelmatetuld. Männilatvu äkki sasib Kuti on taeval, täht on taeval, ulgumerelt saabund iil. meri sätendab kui kuld.

5* 67 K. NOOR

Meri lahutab

len alati kahelnud, kas meri ühendab rah­ tellisime pudeli limonaadi tablettide allaloputami­ vaid ja maid. Loogika on siin äärmiselt seks. Sõber vaatas umbusklikul pilgul tableti- O lihtne: näiteks lahutab meri meest, kel pole paari peopesal. raha laevapileti jaoks, kuiva maad mööda — Kas ei ole siiski parem, kui ma ei sõida? aga jõuaks ta jala kindlasti pärale. Isegi Tallinna — Sa tahad siis nüüd veel jalga lasta? ja Helsingi vahet sõites ei saa ma lahti tundest, — Kas sa ei tunne, et tuul on juba siin sada­ et meri lahutab. Seda sai hiljuti oma nahal tunda mas kaunis kõva? Mis siis veel lahtisel merel? üks minu sõpradest, kes sõitis seda vahemaad — Ütle ometi kord, kas sa tõesti kardad nii tervelt 14 tundi — udu pärast. Olen hädaga unis­ väga merehaigust või sügad ainult keelt? tanud Tallinn-Helsingi vahelisest tunnelist, mille Sõbra nägu oli omapäraselt närvlik ja pilves kaudu kiirrong tunni ajaga võiks päral olla. Kuid ja suunurkades oli tunda tuksatust. kahjuks puudub tunnel alles Prantsuse-Inglise ran- — Ütlen sulle kui sõbrale, ma kardan mere­ nikugi vahel! haigust ... Kõne on seekord Stokholm-Tallinna vahelisest Lühikesest lausest hõõgus otsekohesust ja üht­ sõidust, mille sooritasin koos välismaalasest sõb­ lasi häbenemist. Mul jäi pilge keeleotsale pea­ raga. tuma. Mu sõbral on nõrkus merehaiguse vastu ja ta — Asi pole nii hull. Neelame tabletid alla, siis päris rongis hoolega andmeid „Estonia" suuruse läheme laevaruumi ja otsime oma kabiinid üles. kohta. Mis talle nüüd ütelda? Vastasin huupi, et Nii tegimegi. Selgus, et minu kabiinikaaslaseks „Estonia" on vähemalt 1000-tonnine, kui mitte oli keegi tuttavanimeline tallinlane. Sõbral tekkis suurem. kohe idee, kas ei saaks tema mulle kabiinikaasla­ — Noh, sõbrake, siis pole ta suurem asi laev. seks tulla. Läksime uuesti üles laevalaele, mis Sõitsime ju Norra skäärides 6000-lise aurikuga ja kubises sõitjaist, kuna laevaruum ahnelt neelas seegi hakkas lahtisel merel kiikuma. Teie peaksite kaupu. Tutvusime kapteniga. Kapten, kuuldes, et endale selle liini jaoks viisakama laeva muret­ mu sõber esimest korda „Estonia" pardal, hakkas sema. meile kohe laeva näitama. Ta läks ees, sõber tema — Ära nüüd laeva enne laida, kui oled näinud. järel, kuna mina olin rongkäigu lõpul. Järsku sõ­ — Ah, mis sa tühjast kiidad — tigukarp teine! ber komistas käigu kõrgel lävepakul ja lendas — Ära nii upsakas ole! Sõitsin möödunud pikali. aastal „Estoniaga" ja jäin temaga üsna rahule. See tuli ootamatult. — Merehaigeks ei jäänud? Kaptenil oli piinlik ja mul tuksatas südames, — Ei. kuna teadsin, et mu sõber oli kord ühte jalga pi­ — Ilm oli vististi vaikne? di bussi alla jäänud. — Ei. Oli keskmine tuul. Aitasime ta ühisel jõul jalule ja kadusime kii­ Mees jäi mõtlema. res korras einelauda. — Kas oled kindel, et Tallinna ilusasti pärale Sõber hõõrus vaheldamisi jalga ja kätt. jõuame? — Ma oleksin võinud käe ära murda. — Kindel. Isegi kange tormiga ei juhtu midagi. — Rõõmustagem, et seda ei juhtunud! — Jäta nüüd torm parem mängust välja ... — Aga tubli põmaka sain siiski. Mehe nägu oli pilves ja jutulõng katkes. Vai­ Sõber vajus mõtteisse. kisime, kuni rong Stokholmi jaamas peatus. — Kuule, kas ei oleks siiski parem, kui ma Laeva minekuni oli viis tundi aega. Andsime lähen maale tagasi? asjad hoiule ja läksime raudteejaama einelauda Kuid oober oli teenimisvalmilt meie kõrvale il­ kohvi jooma. Oli mõnus istuda rõdu äärel ja vaa­ munud. delda inimeste sagimist. — Nüüd me hakkame einestama, ütlesin otsus­ Siis linna. Esimene käik oli apteeki, et osta tavalt. merehaigust ärahoidvaid tablette. Küsime „Vusa- — Sa pakud mulle süüa? not", kuid seda antavat ainult arstitähega ja ap­ — Ja muidugi. Sa viibid Eesti laeval ja seega teeker soovitas selle asemel „Marinot". minu territooriumil. Järelikult on mul põhjust sind — Ei need vist aita midagi, arvas sõber. paluda olla minu külaliseks. — Usu, et aitavad, ja asi on korras, püüdsin Sõber jäi mõtlema. sõpra veenda. — Kuidas siin süüa antakse: üsna korralikult? Tabletid ostetud, jätkasime vaateakende revi­ — Loodetavasti. deerimist, et jõuda enam-vähem, selgusele, milline Me hakkasime einestama ja kumbki ei võinud on rikka Rootsi elukallidus. Kaks tundi enne lae­ isu üle nuriseda. Pea hakkas laev liikuma ja meie va minekut olime laeval, kuna oli vaja tablette ühendus maaga oli katkenud paarikskümneks tun­ õigel ajal sisse võtta. Läksime einelauaruumi ja niks.

68 Sõber jäi „Estonia" söögiga lausa rahule. Alla kabiini läksime heas tujus. Siin selgus, et minu kabiinikaaslane oli jäänud tulemata. Nüüd ei ol­ nud enam takistusi sõbra ületulekuks minu kabiini. Laevakapten aga tahtis meie kui ajakirjanike vastu olla eriliselt lahke ja pakkus minu sõbrale tüürimehe kabiini, et meil kummalgi oleks omaette B. Sabsay & Ko tuba. Kuid sõber jäi ustavaks minule. Tallinn, Sõbra tuju oli hea, istudes ülal laevalael ja S. Karja 16 vaadeldes suvilatega palistatud skääre, mille va­ hel „Estonia" vagusalt liugles. Aeg möödus nii­ sama vagusalt. — Millal jõuame lahtisele merele, küsis sõber. — Kella kuue paiku. — Nii siis kahe tunni pärast. — Jah. — Kas me ei sööks veel enne? — Ei ole ju midagi selle vastu, kuid parem oleks üsna kergelt süüa, näiteks klaas teed paari võileivaga. Vastus pani sõbra mõtlema. — Ei, ma pean siiski korralikult sööma, sest muidu võin ma viimaks veel haigestuda. Just rei­ Keemia- ja sil peab ikka hoolega sööma. värviosakond 4OT-7/85 Polnud midagi parata — läksime uuesti söögi­ saali. Auto- ja — Nüüd oled sina minu külaline, ütles sõber. tehnikaosak. 4K65;-0>0> — Tänan Sõber tellis lõunasöögi, kuna mina kangekael­ Arveosakond 4B5I-7/2! selt piirdusin ainult paari võileivaga. — Ahaa. Sina ise kardad merehaigust. Esindused 4l<6<6-9)2! — Mitte just nii väga. — Kuid mina söön siiski, saagu mis saab. Ja tõepoolest oli sõbral isu, et aina imesta. Söögi ajal sõber hakkas heitma närvlikke pilke läbi akna. — Tuul on kõvenenud. Saame kiigutada, arvas — Kerged asjad ja mehed teevad alati palju sõber. mürtsu, püüdsin naljatada. — Pole viga. Sõber hüppas akna juure. — Küllap saame. — Tule vaata, millised lained. Nad matavad Läheme ja heidame kohe pikali. Lamades ei laeva oma alla. tee kiikumine kellelegi häda. — Tühja kah. Sõber ei vaielnud vastu. Ma läksin enne teda — Tule ometi ja vaata. kabiini, koorisin enese riidest lahti ja pugesin vai­ —• Ei tule ja veel kord — sina heidad nüüd ba alla. Peagi tuli sõber. voodisse! — Sa oled lahti riietunud. Sõber vaatas mulle pinevalt otsa. — Sedasama soovitaksin sinulgi teha. — Ütle mulle ausalt ja otsekoheselt, kas läheb — Ei tea, kas maksab? laev hukka? — Just maksab. — Ei lähe. — Ma tahaksin vahete-vahel käia väljas vaa­ — Kas vastutad, et õnnelikult pärale jõuame? tamas, milline on ilm. Vastutan. — Seda näeb ka aknast. Sõber istus uuesti voodiservale. Sõber vaataski aknast välja. — Kuidas sa võid vastutada? — Kaugel on näha vahutavaid laineharju. See — Tean, et laeval on tugevad masinad ja et tähendab tormi. selline tuul talle midagi ei tee... Ja nüüd veel Tormi eellained panid „Estonia" tõepoolest viimast korda — mine voodisse! kiikuma, kuna olime juba skääride vahelt väljas. Sõber vaikis. — Ole nüüd mõistlik ja heida õigel ajal voo­ — Ma ei julge. Aga kui korraga antakse käsk disse. minna päästepaati! — Ei, ma pean üles minema. — Seda nalja juba ei juhtu. Sõber kadus kabiinist. Pooleldi küljelainetus Sõber vahib tardunud pilgul akna poole. andis end iga veerandtunniga ikka rohkem ja roh­ — Kuule, kas sa vaatasid, kus on meie kabiini kem tunda. Sõber tuigerdas ohates kabiini ja istus päästepaat? voodiservale. — Ei. Pidasin seda üleliigseks. — Asi läheb halvaks! — Mina aga lähen kohe vaatama. — Jäta halisemine ja heida voodisse. Sõber kadus kabiinist kui tuul. Tulnud tüki aja Ta jäi mõtlema ja võttis kuue seljast. Äkki pärast tagasi, leidis ta minu magamast. Kuulsin laev vajus üsna kõvasti ühele küljele ja vaheruu­ läbi une tema jutuvadinat. mist kostis kukkuvate metallkandikute kolin. Tuk- Korraga käis kõva laineplaksatus vastu laeva satus raputas sõpra. külge ja laev näis üsna küljeli vajuvat. Sõber

69 kukkus minu voodisse — sööginõude ja teiste ese­ Sõber ruttas kabiinist, minu nina aga kippus mete kõrvulukustava plärina saatel. järsku väga peenetundeliseks muutuma. Südame­ — Ja sina julged sellisel ööl magada? täiega pöörasin teise külje. — Ja mispärast siis mitte? Igatahes targem Pikema vaheaja järele tuli sõber tagasi. kui asjata haliseda. Veel kord — sa poed voo­ Kas tead, mis laevalael sünnib? Lained käi­ disse. vad üle, viskasid köögi vett täis, kuid ülal laul­ Sõber istus murtuna oma voodi äärel. Mul dakse ja tehakse muusikat. hakkas temast kahju. Vaata nüüd! Keegi peale sinu ei mõtle sur­ — Kas su süda on halb? male. — Ei. Aga ma tahaksin veel elada! Kogu öö oli laev lainete vintsutada — seitsme- Juba jälle! Mul kippus süda täis kargama. päilise tuule tõukel, mille mõju süvendas järellai­ •— Misjaoks sa siis veel elada tahad? netus. — Tahaksin veel head teha. — Aga mis sa siis need 50 aastat oled teinud? Hommikul andis tuul järele. Paar tundi enne — Ma olen head siiski vähe teinud. laeva päralejõudmist kogunes sõitjaid laeva saa­ Uus tugev laine oli laeva keerutades murd­ lidesse, samuti üles laele. Kurnatud kahvatud näod mas. kõnelesid raskest ööst. — Näed nüüd! Kapten astus meie juure. — Ei näe muud midagi kui üht halisejat ... — Kuidas magasite, küsis ta. — Natuke sai ikka tukutud ka, vastasin mina. Sain veel õigel ajal mürgisemal sõnal sabast — Ju ma tean, kuidas sa tukkusid, sähvas sõ­ kinni. ber. Iga veerand tunni takka vaatasid kella ja No mis sa tahad mehega peale hakata! Katsu­ ootasid, millal hommik saabub. sin veel heaga. Ma jahmatasin. — Ole nüüd mõistlik ja heida voodisse. Vahepeal päris sõber kaptenilt, kas laev öisest Sõber heitis riietes pikali. suuremat tormi ka jaksab kannatada. Saanud jaa­ — Riietu lahti! On parem. tava vastuse, tänas ta kaptenit hea sõidu eest ja Venitades vastas sõber. ütles, et ta ka tulevikus Tallinn-Stokholmi vahel — Ma pean aeg-ajalt väljas käima. kasutab „Estoniat". — Kas ikka ilma vaatamas? Mu suu ja silmad olid ikka veel pärani, kuigi — Merehaigus mul südant pahaks ei tee, aga, kapten juba teiste sõitjatega vestles. vabanda otsekohesust, ta mõjub mujale ...

Kindlustage oma elu ja varandus

« EKAs»

suurimas kodumaa kindlustusseltsis. Vastutussummad üle kr. 2.440.000.-

70 JUHAN KRUUSTEE

Lehemeeste esimesi iihisalgatusi

astal 1909 peeti Tallinnas esimene Eesti Raskeimaks probleemiks osutus aga vajaliku ka­ ajakirjanikkude kongress, mis andis lehe­ pitali hankimine, millise küsimuse üle kasvava in­ A meestele esimese tõuke ühiseks tegutsemi­ nuga päid murdma hakati. seks. Ja vaevalt pool aastat hiljem oligi osa lehe­ Mis puutub kadunud Mihkel Schifferisse, mehi seatud vajaduse ette — teostada suurimat siis tema oli ihu ja hingega uue lehe asutamise ühisettevõtet. Mõtlen selle all „Tallinna Teataja" poolt ning lubas uut lehte aineliselt toetada sel asutamist. teel, et trükib teatava aja jooksul lehte võlgu ja 1909. ja 1910. a. vahetusel müüs Jaak Järv võimaldab oma majas lehele ka toimetuse- ja oma ajalehe „Virulase" Tallinna trükikoja omani­ kontoriruumid. kule Mart A n t j e e 1 e. «Virulase" tolleaegsed Nii oli siis ligi kuu aega kestnud nõupidamiste toimetuseliikmed Johannes R e i n t h a 1, Eduard järele uue lehe ellukutsumiseks esimene samm as­ H u b e 1, Paul Õlak, August K a m p f ja korrek­ tutud ning järgnevad sammud läksid juba märksa tor Nikolai Soil olid õigel ajal teada saanud, et kiiremas tempos. Õnneks oli mõni kuu varem M. Antjee kavatseb „ Virulase" juhtida eesti- Tallinnas ellu kutsutud Eesti Laenu- ja Hoiu-ühi- vaenulikku- sõiduvette. Sellest tekkis jaanuarikuu sus, kelle eesotsas olid nüüd juba surnud tegelased esimestel päevadel toimetuseliikmete ja väljaand­ Gustav Kalla, Gustav Treiberg ja Jaan ja vahel tõsine konflikt, mille tulemusena toime­ S i t s k a. Nende meeste soovitusel astusid lehe­ tus terves koosseisus lahkus. Nendega seltsisid ka mehed tähendatud laenu- ja hoiuühisuse liikmeiks „ Virulase" alalised kaastöölised-sõnumisaatjad ning vajalike käemeeste vastutusel võttis iga mees Aleksander V e i 1 e r ja nende ridade kirjutaja. laenu- ja hoiuühisuselt 300 rubla laenu. Tähenda­ „Virulane" leidis muidugi uusi kirjamehi ja jät­ tud rahaasutuse juhtide lahke vastutuleku tagajär­ kas ilmumist, kuigi lahkunud toimetuse liikmed jel oli nüüd ka teine suur samm lehe käimapanemi- panid ta boikoti alla. Järgmisena kerkis päevakor­ seks astutud. rale küsimus, kuidas töötajäänud lehemeestele jälle Järgnes kolmanda ühise sammuna suurema tegevust muretseda. koosoleku korraldamine tolleaegse „Pandorini" Kuna „ Virulast" ei võetud enam tõsiselt, siis seltsi ruumes, Pikal tänaval, Tallinnas. Koosolekule kerkis päevakorrale uue ajalehe asutamise mõte. oli kutsutud rida tolleaegseid tuntumaid tegelasi Kuidas ja millega seda teostada, oli jälle iseküsi­ meie äri- ja tööstusringkondadest. Mäletan, et mus, sest uue lehe ellukutsumine nõudis suuri kutsutute seas olid sepameister V. K e s k e r, kala- summasid. tööstur A. Anderson, Viegandi metallitehase Tol ajajärgul kujunes töötajäänud lehemeeste meister E. Gross jt. Kui koosoleku kokkukutsu- kooskäimisekohaks kadunud trükitöösturi Mihkel jad J. Reiuthai, J. Mändmets, A. Veiler Schifferi trükikoja kontoriruum Tallinnas, jt. tuliste sõnadega olid koosolijate südamed asja Rüütli t. 13. Seal väikeses kontori tagatoas istusid vastu soojaks kütnud, siis oli selle tagajärjeks kohe 6—7 lehemeest sageli päevad läbi koos ning murd­ kas sularaha või garantiivekslid uue lehe asutami­ sid pead selle üle, kuidas ja millisel kujul uut aja­ se heaks. Ei ole pikkade aastate vältel nende ri­ lehte välja anda. Sageli käidi ka tolleaegsete Tal­ dade kirjutaja meelest veel ununenud üks koos­ linna linnavalitsuse tegelaste jutul pinda katsuma*s, olekust osavõttev tööstur, kes pisarsilmil oma kuidas nad suhtuvad uue ajalehe asutamisse. Alek­ allkirja pani 200-rublalisele garantiivekslile, kinni­ sander V e i 1 e r, kellel olid head suhted Tallinna tades ise seejuures, et „õige asja heaks tuleb oh­ tööliste ringkondades, aitas uuele lehele seal pinda verdada kõik, mis olemas." valmistada. Igal järgmisel hommikul, millal mõtte- Kuna koosolek oli annud paremaid tulemusi kui algatajad jälle trükikoja kontorirtiumi tagatuppa esialgu loota julgeti, siis jäi nüüd veel üle vaid kogunesid, oli igaühel alati teatada midagi rõõmus­ uue ajalehe väljaandmiseks vastava osaühisuse tavat uue lehe käimapanemise mõttes. moodustamine. Osaühisuse liikmeks astusid kõik

71 koosolijad, samuti ka lehemehed ise, kusjuures selle üle oli uue lehe toimetuseperes üldine. Kuid osamaksu suuruseks määrati 200 rubla. Osaühisuse oli vaja mõtelda ka maarahvale, viimase tarvidus­ põhikiri koostati juba järgmisel päeval tolleaegse te rahuldamiseks hakkaski kohe ilmuma kolm kor­ Tallinna notari T u r m a n n'i kontoris, Karja tän., da nädalas „T allinna Uudise d", mille sisu ning veel paar päeva möödunud, võis 13. veebrua­ moodustas „Tallinna Teatajast" võetud maarahva ril 1910. a. lehemeeste ühise algatuse viljana Tal­ ellu puutuv materjal. linnas ilmuma hakata uus päevaleht «Tallinna Tea­ Nüüd, ligi 29 aasta pärast seda meenutades ei taja," millele vastutava toimetaja ja väljaandjana saa kuidagi jätta märkimata lehemeeste J. Rein- alla kirjutas Johannes Reinthal. Toimetuse töö thali (praegune Reintalu) ja J. Mändmetsa oli jaotatud sääraselt, et kodumaa-osakond jäi vas­ rohkeid eneseohverdavaid ringsõite maal tolleaeg­ tutava toimetaja redigeerida, Venemaa sõnumeid ja sete vallakirjutajate ja koolmeistrite seas propa­ päevakajasid kirjutas J. Mändmets, välismaa- ganda tegemiseks uue lehe kasuks. Ja neil ringsõi­ osakond oli P. Olaki vilunud kätes, Ed. Hubel tudel oli suuri tulemusi, sest nende tagajärjel «Tal­ toimetas teatri, kunsti ja kirjanduse ala, A. linna Teataja" ja „Tallinna Uudiste" alaliste luge­ K a m p f — Tallinna sõnumeid, A. Veiler — jate arv tõusis lühikese ajaga mitmele tuhandele, tööliste elu ja nende ridade kirjutaja — kohtuko­ mis andis asjaalgatajaile julgust lehtede edasi­ da. Peale selle pidid viimased kaks ka see-eest hoo­ arendamiseks. Nii hakati lehele kaasa andma igal litsema, et lehega kaasaskäiv „jutulisa" oleks alati laupäeval kunsti- ja kirjanduselisa „K ü 1 a 1 i n e" täidetud huvitavate romaanidega. Et lehe korrek­ ning kord kuus pilkelehte „Kaval Hans". „Vi- toriks jäi keelemees N. Soll, on iseenesest mõis­ rulane" aga pidi varsti ilmumise lõpetama. tetav, kuna ärijuhiks kutsuti kuulutustekontori pi­ Lehemeeste ühise algatusena ellukutsutud «Tal­ daja Hans Simm ning raamatupidajaks võeti linna Teataja" ilmus 7—8 a. vältel Tallinnas juh­ «Virulase" raamatupidaja D. Hint. tiva lehena iga päev ning näitas, et seeme, mis Seega oli rohkem kui kuuajalise pingutuse jä­ lehemehed ühise algatuse ja raskete pingutustega rele lehemeeste ühine algatus teostatud ning rõõm külvanud, oli sattunud heale pinnale.

Iga kiri, mis väljub Teie majast, on Teie käskjalg, kelle ülesandeks on midagi Teie jaoks sooritada. Samuti nagu Teilgi, peab ka Teie kirjal olema ilus ja korralik välja­ nägemine. Täiesti ilusaid kirju absoluutselt sirge kirjareaga jo selge kirjaga tagab ainult kvaliteetmasin Lntlnental Oleme meeleldi valmis ühe Conti­ nental kirjutusmasina ostukohustu- seta Teile proovile andma. K.-M. LIER & ROSSBAUM, Viru tän. 7, tel. 479-79

72 J. JÄIK

Inne ja perän tuisopühhä

ae, ta maailm om sääne, et inemiisi um pal- A ma mõtli, mis ma mõtli, ja tõõsilõ tuud üt- lo ja egalütel kiil harki hammastõ vahel le-es. Ku lätsi külla, siss käki-es silmi käüssehe, K ja miä miilde halgahtas, tuud mugu vahi-es kõõrdu kõrvalõ, ku ilmarahvas «asta tull. üteldäs. Ja nii nä tõukasõ hammastõ takast val­ Käve kõrra Pedseri liinah ja ku tagasi tulli, soss la säänest lörri, et häpü um kullõlda. A üteldäs, egaüts näkk, et ammu õks jo habõna aetu, muistõ et sorija kiilt kinni panda um rassõ, a ku vast jo lõigat lõuaots. Õlõ-õi sääne, kellel puul habõ- saasõ haarahta keeleotsa tulitsiide tango vahelõ, nat iih pulstunu, tõõnõ puul aidah anumah. Ja siss vast... A kae tuu, miä ma esihinnest kõnõ- hõpõkell oli mul ketiga risti üle kõtu nigu küla la, tuu om küll tõtõ ku tõpra toõnõots ja tuud künniraud. või võtta uskvass. A muu um puha pinihaukmine. Ja ku siss viil kuuli külast hirvelemist, et A kae, tuu um küll õigõ, et esä jätte mullõ mul pini haukõv hamõt aia pääle, siss ma kutsõ perrä aidatäüe raha. A kohe ta lats, kas tuu mui- kodo kaema, mille mu pini hürisäs. Olõ-õs mul dõ asi um? Olli jah ilosa raha, puha vereva ja joht tuud näudädä, et hopõn maka puha paprõ- sinidse, a nigu ma ütskõrd aidaussõ olli vallalõ raha siseh ja tsiga süü hõpõtaldrigu paalt ja jätnu ja peräst kodo tulli, nii kai — tuul oli aida­ lehmal om siiditekk kiile all, a oli näüdädä, et täüe raha ar veenü. Kas ei vii vaih? Nigu manu paprõraha saisõ pakih laua pääl ja osa vedeli päses, nii puistas segi nigu kimalasõ pesa, mis lakka põrmandut piten. Ja oli hopõn tallih ja kätte putus, tuu juusk ussõst vällä ja padavai täi­ lehm laudah ja tsiga tehkse pahah, magu rasva va poolõ üles, ei haara teda inämb hännast ei täüs. küünüdä küüdsest. Ja nii ta mull lats, sinna teda Kos siss ilmarahvas imet täüs, suu-silmä perä- Issand võtt. ni vallalõ, et kos tuu jutt soss om tullu? Ütli ma, et noilõ lööge lõugu piten, koputagõ kulmu piten. A kae, miä inemise ütli? Usu-õs, et tuul vei Ja ku soss tull tuu tuisopühä, tuu üldäss ollõv aida tühäss, arvssi, et raha um viina pääle maga­ uma kuu aigu inne jõulõ, siis ma mõtli, et nüüd ma pantu ja pudõlihe aetu. Ja soss nä näksi vaja tsia vaim vällä laskõ. Nigu näksi tahu pääl minno jürämä ja sorima. Siss puttu neile ette väist tehrütämä, nii kae — lõiksi sõrmõ katski. tuu ja taa. Es usu, et raha lipsas taivallõ, mul ol- Siss küsse küläpäält, miä sääne asi piäss tähen­ lõv suu virril viina poolõ, kirp haukõv habõnih dama, ja ütli, et soss tohe-õi tsika jõuluss tappa, ja kunn kruuksõv kukruh, ollõv pää paagatanu siss piät tsia pulmass tapma. ja kundsa kokku koogatanu, ma küskev sandilt Ega küla tuud joht võlsi-õs. Ma soss näksi ka raha ja vanna vaskõ vaesilt. Maja ollõv sääne, et mõtlõma ja osa oli joba inne mõtõldu. Lätsi soss tulõ tuul — tõukas maha, tulõ vesi — vii alla. kosja. A es lähä ma säändsele, kiä olõ-õi suvi Nälg laulõv mull laua takah, aidah ollõv inne aigu suud mõsknu, kiä kümne päävägä kuda puul puuda paklit ja kats nakla kanepit. Miä nä küündre kangast, koh kotoh tühi tandsõ tarrõ pi­ puha ütli, es jäta ihhogi putmata — ma kävvev ten. Es lähä ma sinna tallo, koh pini mõsk keele­ müüda külla hammõ rüpp hammastõ vahel. Kaad- ga piimäpütü ja kass kasi koorõkirnu. Olli ma sa ollõv mul jalah ja kablajupp kaabu veere pääl. õks kangõ kaema koh umma nuu ilosa tüdrogu Mõtli siss hinneh, et ku viil esä raha pil, siss ja koh omma nuu opadu tüdrogu ja koh esäl um kõik kumardi ku kuninga iih, käändse kõtu ette- raha ku rapa. poolõ kõvõrass ja sälläluu luuka, küll siss nä tii- Sõidi soss tuusama päiv Vassila poolõ. Kisk- rudi ja taarudi iih ja takah, ku herrä näkki. A sõ hobõsa pää hüäste loogalakkõ üles, timä rum- kae vaest ja vanna — noid egaüts lüü jalaga, mal luum tiiä-ei muido, kuis kosja sõidõtas. Tsip- tsuskas sõraotasaga. si teile inne kergelt, peräst mõtsa vahel malgudi Ku ma nii kotoh olli ja mõtli uut elo alosta- kõvastõ läbi, ja siss hirokõnõ juusk mõtsast väl­ mist, siis küla kadsaht, et ma ollõv õks sälülde lä Vassila ussõ ette rutto ku üts marupini. Uss- sangüh ja varõsõ vaakva voode veere pääl. Ma aia pääl ta viil tsipõl nigu olõss tahtnu viil joos­ säädev kühmä külma poolõ ja kottu kura ilma ta, a ma pei teda kinni, et saisa, kura vaimu- poolõ. nahk, kohe sul no nii häda om joosta?

73 Vassilaga kõnõli, a targastõ. Tä utel, et neli­ tarõn naari kah. Ega nä minno naara-es, puha nä kümmend, ma ütli, et küll no tuuga saa, aigu om. naari vanna Vassilat. Manna saisõ ja kullõl ja Kõnõli soss Mannaga, a targastõ. A kõik mi kõnõli vahtõ maha ja lausu-es muste juto vaihõllõ sõn- är kokko, tuu kah, mis ma ess olli hinnen mõtõl- nagi. nu. A ku soss vana Vassil, kavvalpää, nägi, et ma Sõidi soss kodo ja olõ-õs kahjo ängädä huukõ- pettä-poiss olõ-õi, siss tä utel, et olgu no soss sõlõ karnits kaaru. kuuskümmend. Ma tuod oodigi ja kaeti soss nii Tõõnõkõrd ütli Vassilallõ, et, kulla veli, alt viltu Manna poolõ ja ütli: viiekümne ei saa. Tima tingõl ja pungõl, kõnõl „Taha-ei ma taad kuuekümne iist, taa iist ma naasõga ja kratssõ habõniid ja hiussiid, soss utel, taha säidsekümmend." et kaemi, vast saa kostki viiskümmend. Kolmas Vassil jäi soss vahtma nigu vana kuu Pihkva kord ma nõua-õs palio manu — ütli, et — viis­ järve pääl ja piste jäll kauplõma ja umma tütart kümmend viis. Soss Vassil karõl ka tooli pääl ni- kitmä. Ku ma soss põrodi pääle, et säidseküm­ gu mehidsepesän, vahel piste õkva rüükmä, a ku mend ja suu kinni, soss Vassil utel Mannalõ: ma teile Õks ängsi pudõlist hõlovat, soss võtt ni- „Tütär, läämi är, taa taha-õi sinnu." gu meele pehmembäss ja lubasi är. A siss ma üt­ Lätsigi är vällä, a ma Iähä-es kohkillõ. IstÕ li, et Pedserih nutariuse man käümi ka är. Ai sääl ja kai — noorõ herra vahtõ katõkõisi mullo tõõnõ vasta mia tä ai, a es päse joht kohegi. otsa ja irvidi. No siss mi sõidimi Pedserihe. Huukõsõ aimi „No, sa lassi pruudi är minna?" utel üts herr. tümaja manu, a esi naksimigi liikma nutariusÕ Saa-õs j aku, kas tä oli ülemb vai alamb. manu. Lätsimi. Kos sääl ilosa herra seeh, puha, «Küll tulõ tagasi, joosõ-õi kohkillõ," ütli ma ja et mis olõsi suuvnu vai nii? Vassil soss utel, et istõ sääl saksa tooli pääl edesi nigu parrun. Esi kuamuudu tuud no tetäs, et tütar latt mihele ja pelksi küll joba veidükene, et vast Vassilal tuud puha ja et viiskümmend tuhat rahha andas üten. raha-rasva rohkõmp olõki-ei, ka soss om küll „Ärä-no võlsi," ütli ma, „kae, viiskümmend rummal. viis sa esi lubasi. A ku taha-õi..." ja ma piste A poolõ tunni peräst vana Vassil tull ja näkas ussõst vällä juuskma. tuod jutto, et kas ei saasi kuuõkümne viiega. Ku A Vassil karas ja haard mul püksiharust kin­ ma soss tei kurja näkko ja näksi käega vihklõma, ni, et kos-sa no joosõdõ. Ma siss joosõki-es inämb siis vanamiis pistse nigu podisama: edesi, a ütli, et kae, säändse tsurkmise pääle alt „No-no-no, hüä küll, olgu sullõ soss säidse­ kuuekümne olõ-õi inämb juttogi. Kos timä piste kümmend." jäll rüükmä, et ma ollõv uil. A ma anna-õs järg! Ka siss panni ma ka uma käe sinna pabõrilõ kah ja ütli vasta viil kõvõmbast, et kae, esi olõt mano. Ku kodo sõidimi, soss võti tsia vaimu vällä sita päält riibut, a minno jäta rahulõ. ja jõulo-aigu olli pulma. Tuo rahaga, mia ma Vas­ Vassil kauboi nigu juut ja nuu nutari-herräke- sila käest sai, massi kinni tuu raha, mia ma Ped- se muudku naarsõva. Naari sääl tarõn ja tõsõn seri pangast tõi, ja jäi viil ülegi.

EDUARD NUKK

JJc_llaalRXLL L (Ühe vana kaasvõitleja mälestuseks)

Nii see on ju olnud ikka: Alamal on väike lugu saatus juhib inimest, inimese saatusest, sinnapoole saadab pikka, kes ka oli meie sugu — kuhu ihkab hing ja kest! leheneegri hing ja kest. Kuhupoole mõte kaldub Juba kooliaastail, nooril, juba vara — lapseeas, meeldis kirjutus ja sulg kuhu igatsusi maldub, ja nii tema trikolooril tulvab ajju rida reas. algas vara mäkke kulg.

74 õieti see polndki mägi — Nii see kesliSj kuni lõppes teäda, lehemehe leib õpp ja alaline kool. pale mingi imevägi, Poiss, vaat, jäänud tinditõppe — millest rasvuda just võib! rõõm, et otsad ühel pool!

Aga, kas see hädast hoolib, Jäetaks aasad, mets ja talu, kellel armas mingi töö ... nurm ning armas koduniit. „Tindikuliks" -saada noolib, Saapad näpus, .palja jalu ega jäta, kas või löö! otse põgeneb ta siit.

Raamatute-tarkust uurib, Eemal seisatab ja sõõmul harva sekka ridu teeb; ahnel ahmib õhku rind, nii see senikaua tuurib siis taas edasi ta rõõmul kuni koolielu keeb. nagu pesast pagev lind.

Suveks sõideti küll maale — Poiss läks linna, kus on lehed, uudis siit ja teine sealt... küllap neis ta leiab tööd. Poisil palju ideaale — Toimetusis tublid mehed, „neegriks" ihkab kõigepealt! kellest unelnud ta ööd ...

2.

Juba kuid nüüd linnapaasi Tõsi, tal on kohtki juba tallab pastlas kasvand jalg; kuski väikse lehe man, unustada jõudis laasi, aga puudub oma tuba ... ähmane on metsapalg. Ah, mis asja, kannatan!

Usk tal iseenda sisse Mis ma tühja taga nõuan, veel on võimas nagu torm, küllap toagi evin kord, kuigi toa sai agulisse, kui ma sinna maale jõuan — kus on ümbrus kehv ja morn. eks siis ela nagu lord! ...

Elab voorimehe juures, öösi üksi laua taga odavam on siin ju üür. näha kummardumas tend. Tema säng on kambris suures, Teisi uinub. Ta ei maga, mida piirab keldrimüür. vaid veel tööga tapab end.

Rõskus rõhub noortki rinda, Voorimees, vaat, norskab sängis hallis tolmus tooliküür. nagu traavel, kel näib oht; õnnelik, et vähem hinda nurgas laps, kes õhtul mängis — maksta. Ah, ei kerkiks üür! kaltsupesas nüüd ta koht!

Raske on ju saada raha Praegu vaimukusi loopis — „tindikvMl". Eks te tea. aju nagu suur vulkaan — Ametit teist ta ei taha, saabus aeg, mil vaikis hoopis kas või otsast võtke pea! ,,tindikulis" vana Paan!

3.

Aastavanker vurab ruttu, Ennekõike vaimselt surmab, tal vist tuhat ratast all. selleks küllalt mürki tal; Vestab elu-muinasjuttu elu patune ja hurmav argipäevsus, kehv ja hall! vajub peale nagu vaTl.

Linn kui nälgind hiigellohe Noorest lehemehest nõnda inimhinged ära sööb; ka uus inimene -sai; kelle pikka, kelle kohe, muutis veendumust nit mõnda aga, siiski surnuks lööb! vana, viluna toimetai.

75 Töö ja rassimine linnas, Aga vanad? Nad ka toeta pettumusi kuhjas vaid. elavad. Nad elu näind! Lehes oli kõmu, hinnas — Neid ei Jcergelt sleppi võeta, spordist ka rea pista said!... kes on elukoolis käind. Aastapiki „tindikuli" Noorusele, tulnud vainult, ära Õppis uue tõe: ideaalne näib maailm, õigus, õiglus matta tuli — aga meile? .. Meile ainult ära kangekaelsust põe!. . kõik on kaval pettefilm! Töö, mis õilis paistnud noorelt, „Tinäikuli" seda tajus, mis olnd tema eluõhk, et see „naa" ja mitte „nii", tuli tihti teha toorelt — enne veel, kui põhja vajus, •viimistlus ei olnud rõhk . . . põhja päris lõpuni! Kogu elu tahtis anda Pisi-pikka hakkas jooma, teenistusse Püha Tõe, armsaks muutus kõrts ja baar. aga elu võtnud kanda Mees, kes pidi ainult looma, tema taha Vale jõe! jättis töö ja asi klaar! Ise ta ka seda tajus, Lõpuks toimetusest lendas aga vaikis väsind hing välja nagu lendab see, ja nii madalale vajus joomarit kes peidab endas — ta kui see, kel täis on ring. joob ja joob ja muud ei tee. Ennast siiski öiti piinas, Keegi temalt ju ei küsind, küsiteles: „MiJcs see nii?" kust see muutus tuli siis? Lohutuse leidis viinas — Miks ta õilsana ei püsind, vastust muud ei saanudki! mis ta nõnda alla viis? Tuli külast, helkis korra, Hingelisi elamusi kustus siis kui meteoor, temas sõbradki ei näind. ümbrus määras elukorra -— Vaat teil töö! ja söögu susi õilis see, kes on veel noor! kõike, kui see nii kord läind!

ühel päeval kustki küünist.,. Rahu sulle „tindikuli", leiti vana „kuli" laip. olgu kerge kodumuld! Aeg ja olud seadsid püünist!.. Põles sinus õilis tuli, Nüüd tal peal on muldne vaip. häädust helkis hinge-kulä! Puhkab Rahumäel kui paljud, Puhka rahus, sõber armas, kes ka lootsid, tegid tööd, meis veel elab sinu vaim! Aga aastad olid valjud! .. Puhka rahus! Olid varmas Taganesid need, .kes lööd! töö ja tõe suur nimekaim!

HERMES Kui kirjutusmasin, A?abu siis juba HERMES kirjutusmasin Peaesindus ja ladu: O.-Ü. SYSTEMA, Tallinn, Lai 9. Tel. 430-09 Alates kr. 150.- Nõudke prospekte ja ostukohustuseta demonstratsiooni m

'"M<,

Nii valmib raadioaparaat Eesti suurimas raadiotehases. 1. ja 2. Aparaatide monteerimine monteerimistöökojas. 3. Poolide valmistamine üksikosade töökojas. 4. Graveerimis- masin mcliaanikatöökojas. 5. Mehaanikatöökoja üldvaade. 6. Osa treipinke mehaanikatöökojas. 7. Mootorpressid mehaanika- töökojas. 8. Mähistc kerimine üksikosade töökojas. 9. Väikeste transformaatorite monteerimine üksikosade töökojas. O.-ü. RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS (RET) Reimani 7/9, Tallinn. Telef. 316-31 S. VEIDENBAUM

Ajakirjanik ja kutseharidus

Nii varem kui ka viimasel ajal on kostnud sõ­ suse koosseisus: EAL esimees ex officio, G. navõtte ajakirjanduse alal töötavate inimeste, Rahnulo, O. Mänd, H. Laanest, J. Kitsberg, L. Jo­ ajakirjanike kutselise ettevalmistuse kohta. Need hanson ja H. Oiderma. 14. aprillil tegi fondi va­ sõnavõtud suurelt jaolt on tingitud sellest, et litsus liidu liikmeile ringkirjaliselt teatavaks fondi tuntakse tõsist muret ajakirjanike järelkasvu kut­ tegevusse astumise, palvega esitada sooviaval­ seoskuse pärast. dusi stipendiumide saamiseks. 22. aprillil astus Seni on toimetustes töötavate inimeste järel­ esitatud sooviavalduste läbivaatamiseks kokku fon­ kasvu eest kannud hoolt toimetused ise, kujunedes di valitsus, mille esimeheks valiti J. Taklaja ja ajakirjaniku praktiliseks kutsekooliks, sellest koo­ abiesimeheks G. Rahnulo. Järgnevalt käis fondi list ühed on jäänud töötama edasi, kujunedes kut- valitsus koos veel 17. mail, et teostada stipendiu­ selisteks ajakirjanikeks, kuna teised, kes pole osu­ mide ja toetuste saajate nimestiku koostamist. tanud ajakirjanduslikuks tööks küllaldast sobivust, Esitatud 17 sooviavaldust gruppeeris fondi va­ on pidanud otsima endale teisi tegevusvõimalusi. litsus nende otstarbe järgi õppestipendiumideks, Kuid on täiesti loomulik, et mitte igavesti ei pea reisu- ja tutvumisstipendiumideks ja puhtakujulis- jääma toimetused kutseliste ajakirjanike taimelava­ teks reisustipendiumideks. õppestipendiumide saa­ deks, vaid siin tuleb leida ka eelfilter, mille kaudu miseks oli esitatud 6 sooviavaldust. Neist keele oleks võimalik eraldada ajakirjaniku kutsetööle õppimiseks valis- ja kodumaal 3, pooleliolevate sobivaid inimesi. See aitaks mõnelgi juhul vältida õpingute lõpetamiseks Tallinna kolledži ja Tartu hilisemaid pettumusi. Selliseks filtriks tuleb lugeda ülikooli juures 2, Inglise, Prantsuse ja Shveitsi muidugi vajalist ettevalmistust ja hariduslikku ta­ ajakirjanduse alal vajalike materjalide kogumiseks set. 1 sooviavaldus. Reisi- ja tutvumisstiperidiume soo­ Vastava ettevalmistuse vajadust on fikseerinud viti välismaale 2 ja kodumaale 2. Puhtakujulisi rei- ka ajakirjanike organiseeritud pere ise sellega, et sistipendiume sooviti saada ainult välismaale sõi­ on asunud kutseliste ajakirjanike edasiarendami­ duks. seks konkreetsete võimaluste loomisele. Eesti Aja­ Stipendiumideks palutud summad olid kõige kirjanike Liidu juure asutatud ajakirjanike edasi­ mitmekesisemad, alates 55 kroonist ja lõpetades arendamise fondi põhimäärused on seadnud fondi 1500.— krooniga. Reisi- ja tutvumisstipendiumi­ eesmärgiks Eestis töötavatele kutselistele ajakirja­ deks palutud summad ületavad suuruselt õppesti­ nikele edasiõppimise ja endatäiendamise võimalus­ pendiumideks palutud summad. Õppestipen- te soetamise. diume välismaile oli palutud väga mitmekesiste * riikide külastamiseks, Soomest Türgini ning Eestist Inglismaani. Fondi töö korraldajaks on fondi valitsus ees­ otsas Eesti Ajakirjanike Liidu esimehega. Valit­ Vastavalt neile soovidele kujunes raskeks ka suse ülesandeiks on: fondi sissetulekute eest hoo­ vähegi ühtlasemate aluste leidmine stipendiumide litsemine, fondi kasutamise eelarve ja aruande määramisel. Üldiselt asus aga fondi valitsus seisu­ koostamine, stipendiumide, toetuste ja laenusaa­ kohale, et tuleb eelistada konkreetseid õppeüles­ jate nimestikkude koostamine ja stipendiumide ja andeid reisistipendiumidele. Missugused need õppe­ toetuste kasutamise määramine kokkuleppel selle ülesanded peaksid olema, selle kohta tekkis lahk­ saajaga. Kuni 15. novembrini k. a. oli fondil sum­ arvamisi ka fondi valitsuses eneses. Ühelt poolt masid 4.100.— krooni, mis saadud ajakirjanduse leidis toetamist stipendiumide andmine edasiõppi­ sihtkapitali valitsuselt ja mis liidu arvepidamises miseks, kusjuures esines isegi ettepanek määrata kantud fondi eriarvele. kaks stipendiumi Tartu ülikooli juure. Edasiõppi- Fond alustas oma tegevust edasiarendamise mise-stipendiumide määramise vajadust põhjendati fondi komitee kokkutulekuga 4. aprillil s. a., ot­ sellega, et toimetused tunnevad tõsist puudust ha­ sustades kutsuda ellu edasiarendamise fondi valit­ ritud jõududest.

78 Esimene h o m m i k 1 e h t k a a s a e g s e s Eesti a ja kirjand u ses RAHVALEHT Ilmub osaühisus VAB A M A A väljaandel iga Toimetus ja peatalitus: Tallinn, Pikk tän. 54-58 äripäeva hommikul

Teispoolt ei leidnud otsesed õppestipendiumid Stipendiumide jagamise arutamisel tõsteti üles koolihariduse täiendamiseks pooldamist, põhjendu­ ka üks põhimõtteline küsimus: kui teatud stipen­ sega, et hoopis vajalikum oleks anda võimalusi diumi saaja kord oma õpingud lõpetab, kas saab enda täiendamiseks puht ajakirjanduslikul alal. temast siis veel ajakirjanduse alal töötajat või Mõlemad koosolekud lõppesidki nende arutlustega, siirdub ta mõnele muule ja tasuvamale erialale? kusjuures otsustati paluda stipendiumi-kandidaate Küsimus oleks küllalt konkreetne, et selle juu­ esitada veel täiendavaid ja konkreetsemaid seletusi res põhjalikumalt peatuda, kui tegemist oleks aja­ kavatsetavate õppeülesannete kohta. Teisest kül­ kirjanduse edasiarendamise fondiga. Kõneall jest otsustati nõutada välisriikide esindustelt Tal­ olev fond on mõeldud aga ainult ajakirjanike linnas lähemat informatsiooni selle kohta, millised edasiarendamiseks. Seepärast peaks eeltoodud kü­ endatäiendamise võimalused oleksid ajakirjanikel simus jääma koguni kõrvale, sest stipendiumisaa- ühel või teisel maal. Saatkondadele saadetud kir­ miseks on õigus igal liidu liikmeskonda kuuluval jadele on suuremalt osalt saabunud ka vastused, ajakirjanikul tema sel alal tegutsemise kestel. Mis mis ei sisalda aga soovitud informatsiooni neil saab ühest või teisest inimesest tulevikus, seda arusaadavail põhjusil, et raske oleks ühel või tei­ oleks raske ennustada. Seega peaks stipendiumi- sel saatkonnal hakata kirjeldama ajakirjanike lõp­ saamisel otsustav olema ainult stipendiumi ots­ matuis huvipiirkonnis olevaid õppimis- ja täienda­ tarve. misvõimalusi oma maal. Õige tee leidmine ses küsimuses, samuti tarvis­ minevate summade hankimine ning küsimuste õige­ Esitatud olukorrast selgub, et raske oleks ot­ aegne lahendamine, on kohustus praegu töötava sida vähegi üldisemaid aluseid stipendiumide ja­ ajakirjanike-generatsiooni vastu, mille võtnud en­ gamisel, vaid tuleb langetada otsused kõige kon­ dale Eesti Ajakirjanike Liit. Ajakirjanike üldise kreetsemate vajaduste järgi. Seejuures peab aga hariduse tõstmine on ka üks vahend ajakirjanike fondi valitsus end asetama olukorda, et stipendiu­ tasutingimuste parandamiseks, kuna ettevalmistus­ mi kasutamine ja selle tulemused oleksid fondi va­ se paigutatud suurem kapital nõuab ka senisest pa­ litsuse poolt kontrollitavad. remat renteerimist.

79 M. DUWAERTS

fiteenitus Ijdqia aiakic{(wikeÜ

Alljärgnevad read on läkitatud Belgia kasutada töötoad, lugemistod, mängutoad ja res­ suurima ajalehe „Le Soir" toimetaja Mau- toran. Väike hotell võib anda peavarju läbisõitvaile rice Duwaerts'i poolt. Ta on end. kaua­ välismaa ametivendadele. Mitmed koosolekusaalid aegne Belgia ajakirjanikkude liidu esi­ mees ja praegune rahvusvahelise ajakir­ on eriliste osakondade käsutada, kuna hästi orga­ janikkude liidu juhatuse liige. Hr. M. niseeritud sekretariaat jälgib kõike, mis võiks hu­ Duwaerts on Belgia üks innukamaid Eesti vitada ajakirjanikke. sõpru ja viimase 15—20 aasta jooksul ta on avaldanud oma ajalehes kui ka teis­ Belgia väga liberaalsed sotsiaalseadused on või­ tes Belgia väljaannetes rohkesti kirjutusi maldanud Ajakirjanike Liidule luua oma kindlus­ Eesti üle. Eesti Vabariik on temale tee­ tusseltsi haiguste puhuks ja pensionikassat. See nete eest annetatud Kotkaristi 3. järgu teenetemärgi. Toimetus. viimane kassa, mis võimaldab ajakirjanikel veeta õnnelikke vanaduseaastaid, omab üle kuue miljoni eie head ühised sõbrad palusid mind saata frangi kapitali ja osamaksud toetajailt kui ka liik­ seda läkitust minu eesti ametivendadele. meilt tõusevad kuus 100.000 frangile. Sama kassa M Nad apelleerisid sümpaatiale, mida tunnen annab ka laenu ajakirjanikele, kes soovivad saada Eesti vastu, sümpaatiale, mida muide jagavad kõik oma maja peremeesteks. minu belgia ametivennad. Et kindlustada "ajakirjanike koosseisu kõrget Suure heameelega vastan sellele üleskutsele ja taset, on liit asutanud ajakirjanike-instituudi, kus ütlen, et meie kõik näeme meeleldi meie kahe ajakirjanduse kandidaatidele antakse ametialalist maa lähenemist ja Eesti ajakirjanduse õitsengut. õpetust üldkursuste kõrval, mis peavad arendama Belgia, väike rahuarmastaja ja töökas riik, on nende teadmisi üldkultuuriliste! aladel. alati huvi tunnud noorte rahvuste vastu, kes sün­ Ajakirjanike Liit on saavutanud ajalehtede väl­ dinud suurtest tormidest. Oleme jälginud suure jaandjatega töölepingu, mis kindlustab ajakirjani­ huviga nende vabastatud rahvaste pingutusi. Bel­ kele sisssetuleku miinimumi ning reguleerib ametist gia ajakirjanikud on pühendanud erilist tähelepanu vabastamise, puhkuse ja muud küsimused. Eesti intellektuaalsele uuestisünnile ja Eesti Raa- Ajakirjanduse Maja annab ruumi ka teistele matu-aastal ilmus ülevaateid eesti kirjandusest kõi­ intellektuaalsetele organisatsioonidele, nagu Pen- gis belgia suuremais ajalehtedes. klubile, kuhu kuuluvad belgia kirjanikud; samuti Arvan, et üksteise õigesti mõistmiseks on vaja asub seal arhitektide ühing. üksteist hästi tunda. Ajakirjanike ülesanne on rah­ Belglaste külalislahked traditsioonid on vana- vaid õpetada üksteist tundma. Seepärast tahak­ sõnalikud: Belgia ajakirjanikud on vastu võtnud sin oma ametivendadele Eestis kõnelda veidi Bel­ arvukaid välismaa ajakirjanike gruppe ja tuhan­ gia ajakirjanduse institutsioonidest. deid üksikuid ametivendi, kes on tulnud tööüles- Belgia Ajakirjanike Liit (L' Association Ge- andeile või lihtsalt soovist tutvuda meie väikese nerale de la presse Belge) koondab enda ümber maaga. umbes 600 liiget. Tema liikmeskonda kuuluvad Loodan, et ühel päeval austab meid ka eesti kõigi ajalehtede toimetajad üle maa, hoolimata ajakirjandus oma külaskäiguga. Võin kinnitada, et maailmavaatest või keelest. Ajakirjanike Liit omab neid ootaks kõige südamlikuni vastuvõtt, ja aval­ Ajakirjanduse Maja, kus ajakirjanikel on dan lootust, et see toimuks õige varsti.

80 EEVALT VISKEL

Juudid püssidega

arajasti lürpisin järjekordset pisitassitäit Kõigepealt istub nurgalauas Viini ülemrabi, musta „türgi kohvi" — seda seitsmenda soliidne habemega mees, välimuselt kõigiti eu- P paradiisi jooki, mis juba sõrmkübaratäie- roopluse tipp, väärikas ja ühtlasi heasüdamlik, lisegi annusena sinu virgutab higisest kuumus- nagu see sobib ühele heale vaimulikule. Ta para­ loidusest — ja kaaslane näsis mõnusaid soolatud jasti lõpetab malepartiid teise isandaga, keda ka pähklituumi, kui mingisugune kolksatus kõrval­ tervitatakse aukartlikult. Too viimane on nimelt lauas sundis mind ümber vaatama. sionismi isa ja prohveti Theodor Herzli oma­ Sinna laua ääre oli istunud keskealine päevi­ aegseid sekretäre — nime olen unustanud. Kau­ tanud mees, püss põlvede vahel. Peas oli tal gemal lauas istub seltskond daame — ema oma lambavillane papaaha-taoline müts, seljas lühi- parajasti meheleminemisealiste tütardega. Viima­ katseline khakipluus, samavärvi shorts ja sukad sed kolm on päris heleblondid, ümmargusenäo- jalas, vööl lai pandlaga rihm, sellel revolvritask. lised, lõbusatujulised nipsninad — ehtsad viin- Pluusi krae alt ulatus rinnatasku vilenöör. õla- lannad, nagu neid kujutatakse filmides ja milli­ rihma küljes kõlkus inglaste naljakas padruni- seid kohtasite varem sagedasti Prateril või jalu­ task. Mees oli ilmselt väsinud, piipki suus oli tamas kuski Hofburgi lähedal. Nemad kõik ongi leinalongus. viinlannad, on seda vähemalt olnud alles õige Profiilis oli ta tüüpiline juut. Aga kui vaatad hiljuti — selle ilusa aja meenutamiseks tellib talle näkku õtse, siis hakkad selles kahtlema. nende lõbusatujuline ema muusikantidelt jälle Sest see on sügavajooneline, muskliline ja oma „Es muss ein Stück vom Himmel sein — Wien rahulikkuses enesekindel nägu. Paksude kulmude und der Wein" — ja kõik neli hõljuvad valsi- alt vaatavad küll väsinud, aga ometi kindlapilgu- taktis kaasa. lised silmad, õhukeste huulte ümber mängleb Kuni katkeb see kergetooniline valss ja muu­ karm ja kurvavõitu naeratus. sikandid äkki ja ilma üleminekuta algavad üht „Schalöm, doktor!" tervitab teda mu laua­ rasketoonilist, sünkoobilist ja minu turaani kõr­ kaaslane. „Kõik o-kei?" vale kuidagi nii võõrakõlalist juudi uusrahvuslik- „Schalöm!" tervitab püssimees vastu. „Kem! ku muusikateost. Ma ei tea, mis pala see oli nime (Jah, hüva). Kas tohib istuda teie lauda? Olen või tähenduse järgi, ei küsinudki seda. Kuid kor­ põrgulikult väsinud. Täna sai marsitud üle kuue rapealt muutus kogu kohviku külaliskond tõsi­ tunni vahetpidamatult. Lihtsalt jalad kuluvad seks. Rabi lükkas malendid kokku, nõjatus ta­ all lühikesteks..." gasi ja kuulas süvenenult, silmitsedes üle ka­ Kõik see sündis pühas Jeruusalemas. Jaffa tuste süsimustana ja läbipaistmatuna võlvuvat tee ja Ben Jehuda tänava nurgal asetsevas „Cafe oriendi-taevast. Viinlannad oma laua ääres las­ Europa's", õigemini selle kohviku aias. Kui võib kusid käsipõsekile ja vahtisid maha, selle Pales­ meie mõiste järgi nimetada aiaks paraja saali tiina liivale, mida nad lähevad täna-homme nii­ suurust lapikest katuseta ruumi 5-kordse maja- sutama, kaevama ja viljakandvaks muutma bloki keskel. Mööda majaseinu ronisid kuni kol­ kuski Kalilea või Schomrumi orukurus. Meie manda korra kõrguseni üleni roosade õitega kae­ lauda tulnud püssimees silitas oma põlvede vahel tud väänkasvud. Kolm-neli kaharat palmi kasva­ asetsevat relva, ja kui nüüd väikese laualambi sid otse laudade vahel liivast, ühes nurgas sei­ punakas helk langes ta elamustejoonelisele näole, sis noolsirgena ja saledana tõsine küpressi- paistis see hoopis karmina, oma karmuses peagu obelisk, teises hõbetasid paar õlipuud. Nende vii­ sõjakana, valjuna ja otsusekindlana. maste alla oli liivale ehitatud väike poodium, „Jälle väljasõit?" küsis mu senine kaaslane millel mängis suurepärane topeltkvartett unis­ püssimehelt, kui muusika oli vaikinud. „Kus te tavaid viini valsse. Muusikandid ise olidki Viinist, täna siis käisite?" veel pool aastat tagasi olid nad mänginud seal, „Ramallahst edasi, Nablusi pool..." vastas kuni Anschluss nad välja kõrvetas, nagu paljusid püssimees. „Hommikul oli seal tulistatud Hai- tuhandeid teisi. Siin on neid teisi viinlasi veel fast tulevaid autosid, paar sõitjat sai haavata. külluses. Siis saadeti meid kohale." Ta kõneles kõigest

81 !WW

Juudi abipolitseisalk puhkaTnas pärast väsitavat rännakut. sellest väga vastumeelselt. Aga iga päev ei ko­ mantlis kohtad kuski külavahel, lihtsalt terroris­ hata sissisõja lahinguist tulnuid. Seepärast võt­ tiks pidada ega hakata teda taga ajama. Kui aga sin mina nüüd küsimiste järje enda kätte. inglased niisama lihtsalt sõidavad oma soomus­ „Läks lahinguks? Võtsite kinni terroriste?" autodega mööda Palestiina kõveraid maanteid, Sest see oli umbes sama paik, kuhu olin ise võivad nad nii sõita ja vahtida terved nädalad sõitnud paari päeva eest ja kus terroristide jõuk otsa, ilma et märkaksid kuski terroristi jälgegi. peatas minu auto ja käsutas mu, käed püsti, au­ S. t. jälgi on kõrves külluses — kuid millised tost välja; oleks ehk teinud hullematki, kui kaa- neist on terroristide omad? Seepärast siis saade- sasõitev araablane poleks omanud sidemeid. .. taksegi sinna juudid jalgsi ette luusima. „Ta vaatas pika pilguga korraks mulle otsa, Meie gafiir oli ametilt õpetaja, teaduskraadilt lausus siis lühidalt: filosoofiadoktor. Vabatahtlikuna oli ta end pak­ „Mis seal lahingut? Ega see pole mõni sõda, kunud politseiteenistusse oma suguvendade kait­ mida inglased teevad. Meid, g a f i i r e, saadeti seks ja oli inglaste poolt leidnud vastuvõtmist pool tosinat ees söödaks. Kui siis araablased just seepärast, et ta on maailmasõjaaegne Aust­ hakkasid meid tulistama, sõitsid ka shotlased oma ria leitnant. Ja selliseid kõrgema haridusega soomusautoga järele. Piirasime paar orgu, otsi­ gafiire on Palestiinas sadasid. Nagu on üldse sime läbi külad, üks araablane sai tulevahetusel juudi püssimehi siin kümneid tuhandeid. surma, mõni areteeriti ja toodi Jeruusalemma." * Nii nad sel ajal seal tegid alati: gafiirid, Imelik küll, kuidas need püssidega juudid s. o. juudi abipolitseinikud, saadeti oma käitumises ja olemises tühistavad kõik need salgakesena ette, et araabia terroristid hakkak­ eelarvamuslikud tõekspidamised, mis me vah­ sid seda ründama. Inglased ise samal ajal oota­ vuse ja arguse suhtes harilikult seome juudi ise­ sid kuski varjulises kohas läheduses. Kui siis loomuga. Ja oleme sidunud õigustatult. Sest araablased tõesti tikkusid juutidele kallale, tõtta­ keegi ei vaidle ju vastu, et juudid harilikult pole sid omakorda jaole inglased. Sest kogu sissisõja just vahvuse eeskujud. Vähemalt pole nad seda mahasurumise raskus inglastele seisab just sel­ olnud seni oma eluasemetel Euroopas. Nende les, et neid „sisse" endid pole ju kuski näha ega püssi- ja paugukartmine on ju muutunud päris tabada. Ei või ju iga araablast, keda kefias ja vanasõnaliseks. Ning sõdade ajal on juudid oi-

82 nud ikka need, kes on osanud kui mitte täiesti tava annuse enesekindlust, mis talle enesele mär­ pääseda väeteenistusest, siis vähemalt leida en­ kamatult võib ilmneda kas või ta liigutustes ja dale soojad fronditagused kohad kantseleides, kõnnakuski. Et selles veenduda, tarvitseb vaid ladudes jne. silmitseda rivis püssidega ja püssideta marssi­ Ent tulge siia üles Jeruusalemma, üles Koli­ vaid sõdureid, ükskõik kus maal ja mis rah­ leasse või alla Vahemere-äärsele madalmaale, vusest. mis on kolm juudiasunduste peai-ajooni, tulge Ent Palestiinas pole see üksnes püssiomamine, üldse Palestiinasse, sellele praegu mässu ja ter­ mis on annud juutidele hoopis teise rühi ja julge rori konvulsioonides vintsklevale maale — tulge esinemise. Suuremaks põhjuseks on ikkagi see, ja vaadake juute siin! Tulge ja vaadake üht et neil nüüd seal o n, mille eest võidelda, mille seninähtamatut haruldust — juute püssi­ eest maksab püssi kanda ja oma elugi kaalule dega. Vaadake neid — ja teil kaob jälle üks panna. Ma ei tahaks arvata, et see, mis Euroopa seniseid tõekspidamisi: juutide arguse ja sõdu- armeedes on juutidele annud omapärase kuul­ rikõlbmatuse suhtes. suse, oleks ainult selle rahvatõu loomupärane Inglased oma aruannetes Palestiinast jutus­ argus ja pelgurlikkus. Kui vaatleme juute tähe­ tavad päris avameelselt, et nende sõdurite ja lepanelikult ja täieliku erapooletusega, siis pea­ juudi abipolitseinike sõduriväärtus praeguses me endale tunnistama, et juutidel on palju ise- Palestiina sissisõjas on umbes 1:1,5. S. o. seal, loomu-omadusi, niis võiksid ja peaksid olema kus juudid saavad hakkama 50 mehega, peab just eeskujulikeks sõdurivoorusiks. Näiteks pii­ olema inglise sõdureid vähemalt 75, et sooritada ritu visadus ja kangekaelsus sihi saavutamisel, terroristide vastu sedasama ... kus ei kohkuta tagasi ükskõik mille eest. Siis „Imelik, kuidas juba üksi püssi kandmine veel elav taiplikkus igas seisukorras, tark ette­ annab juudile kohe teise näo!" Nii ütles Haifas vaatlikkus vajalisel kohal, hoolimatus kõige muu eesti kapten, kui jalutasime ülal Karmeli vee­ vastu jne. rul ja meist möödus salgake gafiire, tulles vist Euroopas aga juudil ju pole, kelle või mille laskeharjutuselt. Imetlesime seltsis, kuidas siin­ eest tasuks võidelda. Maailmasõja ajal oli neid sed püssikandjad juudid tänavanurkadel ja pat­ iga riigi armees, sagedasti tuli lähedastel sugu­ rullides on hoopis mehelikuma ja iseteadvama lastel sõdida üksteise vastu. Seejuures pealegi rühiga, üldse rohkem sirgeseljalisemad, kui seda ei saanud nad kogu südamega hoida ei ühele ega harilikult oleme näinud juutidest. „Vaata aga," teisele poolele. ütles kapten. „Anna juudile püss kätte — ja Kui siis Inglismaa andis mõningaid lubadusi kohe hoopis teist tegu ja nägu — ei tunne äragi!" ja lõpuks lord Balfour tuli oma deklaratsiooniga, Vaieldamatult annab relv igale inimesele tea­ mis lubas Palestiina juutide rahvuslikuks koduks,

Palestiina juudid marsivad: ühed tööle ,teised relvastatult töötegijaid kaitsma.

6* 83 I ga tõsine eestlane ostab vaid ARE kvaliteetraadio

Võrkaparaadid:

„Trump" 2 + 1 lambiline, 3 lainealaga, hind kr. 120. «Menuett" 3+1 „ 3 „ „ „ 195. „ Titaan* 4 + 1 „ 3 „ „ „ 230.

Patareiaparaadid:

,,Simman" 2-lambiline, 3 lainealaga, hind kr. 90. „Kadrill" 3 „ 2 „ „ ,, 130. „Vibuanew 3 „ 3 „ „ „ 145. „Tuuslar" 4 „ 3 „ „ „ 195. „Vikerlan" 5 „ 3 „ • „ „ 240.

Tutvuge ARE kvaliteet-raadioga ja Teie veendute tema puhtas hääles, meeldivas välimuses ja odavas hinnas.

Tehas jo ladu / Tallinn, Reimani 11, tel. 300-30 ja 316-59.

84 siis sündis üle paari aastatuhande jälle üks ime: moodustusid puhtjuudi-väeosad. Esiteks Inglismaal Inglise ja Ameerika, siis ka Egiptuses sealsetest ja Palestiinast põgenenud juutidest. Esmakordselt rakendati need brigaadid tege­ vusse Dardanellide operatsioonis, Gallipoli poolsaarel; seal küll suurelt osalt ai­ nult Türgimaa juutide kompaniid. Need aga osu­ tasid niisugust vahvust, et neid tuli korduvalt mainida päevakäskudes. Hiljem toodi nad Egip­ tusse, arvati nende vägede koosseisu, kellega lord Allenby läks vallutama Palestiinas Sellel retkel juudid on näidanud päris ootamatut sõdu- rivahvust, nagu seda tõendab lord oma mälestus­ tes. Jeruusalemas on praegu nende vanade kombattantide koondus ja klubi ühes väikese muuseumiga. Seal on kahureid ja kuulipildujaid, mis juudid on vallutanud sakslastelt ja türklas- telt peagu palja käsi, on aga ka eriline tuba, mis on pühendatud ainult langenutele — ja neid pole sugugi vähe. Kes aga tahab veel silmanäh­ tavamat tõendust, see mingu Skopuse tee ääre sõdurite kalmistule: seal on vakamaade viisi langenud juudi sõdurite haudu.

Iga juudi asundus Palestiinas praegu on — piiratud kindlus. Alati on osa mehi, sagedasti ka noori naisi, püssidega valvamas. Nii öösi kui ka päeval. Eriti just öösi. Päeval aitab ainult mõnest vahipostist asunduse ümbruses kõrgemal või la­ gedamal kohal. Kus maastik lubab, piisab ainult valvurist asunduse peahoone liivakottidega kindlustatud katusel või siis veetorni tipule eri­ i\õige kindlam sild iile liselt ehitatud „kindlustesas", sagedasti ka eri­ lises vahitornis, öösi aga on valvureid rohkem t,puudiise- ja varjade ora" ja valvamine intensiivsem, milleks rakendatakse helgiheitja või helgiheitjad, mis on paigutatud samadesse eelmainitud kohtadesse ja millega siis vahetpidamatult soritakse ümbritseva öö pime­ duses. Kogu meespere magab, püssid käeulatu­ on ses, teised on valvekorral. Töö juureski tuleb juutidel väga sagedasti — kui tohib tarvitada seda kulunud lauset — hoida teises käes püssi. Igal vähimalgi eemaldumisel asunduse elumajast kantakse relvi kaasas. Kui naised rohivad apelsiniistandust või köögivilja- aeda siinsamas peahoone taga, ikka on neil «EEKS-MAJA» enestel — kui nende hulgas on noori ja laske- oskuslikke — püssid kaasas või on valvamas meesvalvurid. Seejuures tuleb ometi teha vahet ametlike elukindlusiusepoliis abipolitseinike ehk gafiiride ja lihtsate asunduste püssimeeste-valvurite ehk schomer'- ite vahel. Viimased on vaid asunikud, kellele inglased on annud relvaomamise õiguse. Esime­ sed omavad kohustusi ka võimude ja üldise jul­ geoleku suhtes, teised on valvamas vaid oma varandust.

85 Aga kui kuski on midagi paremat ees — on Kaitsmisevahendid ja relvad on muutunud. see siis kas rahvakogunemine mõnel pidustusel, Aga öö, mis võlvub valvurite üle, on seesama. mõne uue ettevõtte rajamisel, mõne ühisettevõtte See on raske katsumine, mida juudid seal praegu teostamine, näit. pika niisutuskraavi kaevamine üle elavad, ja kui nad peavad sellele vastu, või­ — siis voolab sinna kokku nii gafirim kui ka vad nad olla uhked. schomrim kogu ümbruskonnast, et olla ühtlasi „Ka sellel ööl loobume oma unest ja seisame abiks ja kaitseks. See võitlusvalmite meeste juu­ vahil viljapõllul. Pulss lööb, kõrvehääled, ahned resolek näib neid mitte üksnes julgustavat, vaid saagi ja vere järele, muutuvad valjudeks meie ka andvat üldse enesekindlust tulevikku ja usku vastu. Loobuda unest... vana isa ja ema eest... oma rahvuse elujõulikkusse ja uuestisündi. Puukooli eest, apelsinide ja viigipuude eest, mis Sest kaksiksümbol „m õ õ k ja kellu" on võrsuvad meie valvates ... Vilja eest, mis kuld­ jälle tõstetud ausse Palestiina juutkonnas. Ma sena ootab uut traktorit... Unest loobuda ka ütlen — juute võib vihatagi, aga seejuures ei saa sel ööl, meie karja eest, kes on väsinud, nagu teha olematuks seda suurt andumust, millisega meiegi, künnist... Loobuda ka sellest ööst! Ma­ praegune generatsioon Palestiinas töötab. See ga, elukaaslane, maga kartuseta enese pärast, seal praegu on tõesti, nagu rohkem kui paari kartuseta lastemaja pärast ja selle pärast, kes tuhande aasta eest, Neemia ajal: „Ja sellest päe­ seal magab — meie poeg!" vast sündis, et pooled mu nöörist mehist olid See on vaba tõlge ühest Palestiina praegusest tööd tegemas, ja pooled neist pidasid niihästi lauldavamast laulust. Ja see iseloomustab kuju­ piike, kilpe kui ka ambusid ja raudriideid; oma kalt sealseid meeleolusid, samuti ka olukordi, ühe käega tegid nad tööd ja teisega hoidsid millistes neil püssidega juutidel tuleb seal elut­ nad viskoda..." seda ja ehitada.

86 Uu6 ttükiSeaäuS (DUÜS f# JLätti

Balti ajakirjandusliidu tööst 1938. a.

elmine aasta pärandas 1938-le ägeda Eesti- Ajalehed hakkavad ilmuma mitte, nagu enne Läti sõnasõja, mida Balti ajakirjandus- 15. maid 1934, registreerimise, vaid loaandmise E entente'il lahendada tuli. korras. Vastutav toimetaja vajab kinnitamist avalike Põhjuseks olid Eesti koolid ja Liivi hõim Lätis, asjade ministeeriumilt. Ajalehed ei tohi avaldada millest Eesti ajakirjanduses kurdeti, et neile liiga kirjutusi, mis valitsuseliikmete tegevust valesti tehakse. Teatavat pidet etteheidetele olid annud valgustavad või Lätimaa, tema ajaloo, majanduse ka mõne autoriteetse lätlase põhimõttelised nõuan­ ja rahva üle ebaõigeid andmeid levitavad. Ka ei ded: eestistage teie Eestis omad lätlased, meie Lä­ lubata põlglikku ega kurja poleemikat teiste pe­ tis lätistame omad eestlased, ja asi joones. rioodiliste väljaannetega. Eriti õli tulle oli veel valanud meie Tartu folk­ Perioodilise väljaande esimesed 16 eksemplari loristi dr. O. Looritsa väljasaatmine Lätist, kus ta ja mitteperioodilise 11 eksemplari saadetakse viibi­ liivlasi oli külastanud. Talle pandi süüks üht Lä­ matult võimudele. Väljaande tiraaž lastakse trüki­ tile mitte just sõbralikku artiklit, mis Tallinna kojast välja alles siis, kui võimudelt on saadud „Päevalehes" O. L. nimetähtede all oli ilmunud. kviitung nende sundeksemplaride vastuvõtmise üle, Läti poolt möönati hiljem, et asjas on eksitud, mis perioodilise väljaande puhul peab antama 24 inkrimineeritud artikkel kuulus kellelegi teisele. tunni, mitteperioodilise puhul 7 päeva jooksul. Ei Nähtavasti pahameelest väljasaatmise üle aval­ anta seda mitte, siis tähistab see avalike asjade das dr. O. Loorits siis raamatu «Liivi rahva mä­ ministri keeldu trükitud väljaande levitamiseks. lestuseks", kus Läti kohta kasutatakse mõnd krõ­ Seaduse nõuetest mittekinnipidamise eest võib bedat ütlust. Eesti võimud ei lasknud seda müü­ avalike asjade minister administratiivselt karistada gile enne, kui mõned lehed raamatust välja kisti. vastutavat toimetajat, väljaandjat või mõlemaid Balti ajakirjandus-entente'i Läti rahvuskomitee koos rahatrahviga kuni 1000 latti või arestiga kuni pani Eesti komiteele ette tüliasju kontsiliatsiooni 3 kuud, kui kriminaalseadustik ei näe ette kõrge­ ehk vahekohtu teel lahendada, kusjuures Läti on maid karistusi; võib nõuda vastutava toimetaja va­ valmis seks korraldama mõlema poole ajakirjanike hetamist või tühistada lehe loa. Avalike asjade ankeetreisu vaidlusalusteesse kohtadesse. minister annab ka lähemaid instruktsioone selle Eesti poolt võeti ettepanek vastu, et aga mitte seaduse piirides. mõlema riigi ametiasutuste läbirääkimistesse, mis samades asjades käimas, vahele segada, lükati an­ keet edasi kuni nende läbirääkimiste lõpuni. Nagu välisminister K. Selteri kõnest 18. okt. 1938 võib järeldada, pole need ametlikud läbirää­ kimised veel lõpule jõudnud. Küll on aga vahe­ peal liivlaste asjus samm edasi jõutud seega, et pärast prof. L. Kettunen'i külaskäiku Läti valitsus omalt poolt 15.000 latti ohverdas Liivi rahvamaja AINO heaks, millele 1938. a. sügisel Läti välisministri 4 KG. 80SNT Muntersi poolt nurgakivi pandi.

Kuna Balti ajakirjandus-entente'i ülesannetesse kuulub ka informatsioonivahetamine ajakirjanduse B0NA olude üle, siis võiks meele tuletada, et 1938. aas­ 4K&.85SNT. tal mitte ainult Eesti, vaid ka Läti sai uue trüki- seaduse. Lätis lõppes nimelt 15. veebruaril 1938 sõjaseadus, mis 1934. a. 15. mai riigipöördest saa­ dik kehtinud. Seda asendati siis seadustega avaliku TAIMEVOID julgeoleku, ühingute, ajakirjanduse ja trükikodade kohta. Nende seaduste otstarbe ütles avalike asjade minister A. Behrsinš olevat, et autoritaarne põhi­ Leedus on kehtiv trükiseadus samuti rajatud mõte kogu Läti avalikku ellu sisse kasvaks. Neis autoritaarsele põhimõttele, kuid on oma määrus­ olevat märgata teatavat valjust, mis olevat aga tes liberaalsem Läti omast. Nimelt ei kirjuta ta tarvilik, et inimestele, kes avalikust elust aktiivselt ajalehtedele ette nende vaimset suunda, vaid tõm­ osa võtavad, ka enam vastutust peäle panna. bab ainult piirid, kust nad ei tohi üle astuda. 14. veebr. 1938. a. ajakirjandus-seaduse iseäral- Seega on seal võimalik ilmuda mitme legaliseeri­ duseks on, et ta ajakirjandusele gsitab mitte ai­ tud voolu häälekandjail. nult organisatoorilis-tehnilisi, vaid ka vaimseid ju­ Ka säilitatakse seal ajakirjanduse kohtulik hendeid. Seaduse § 12 ütleb, et perioodilise välja­ vastutus. Autoritaarne põhimõte avaldub peami­ ande ülesandeks on soodustada 15. mai aadete selt nn. valitsuse interventsiooniõiguses, m. s. õigu­ juurdumist rahvasse — rahva ühinemise ja üks­ ses nõuda teatava ametliku materjali, eriti riigi­ meele arendamiseks. pea kõnede avaldamist. L.

87 PHILIPS tüüp <6<6© peenmehaanika tippsaavutus

Jätkub sõrmesuruest, ja üks kaheksast valitud «lemmiksaat- jast» häälestatakse ainulaadse täpsu­ sega naudingurikkaks vastuvõtuks. See suure tundlikkusega super, eriti välja­ arendatud lühilaineosaga, teeb selle vastuvõtja moodsaimaks, suurepärase- maks 1939. a. raadioaparaadiks ja silmapaistvamaks kaunistuseks igale moodsale kodule!

4 4- 2-lambiline superhet. Pre-Ampli astmega, kahinate kõrvaldamiseks. Kaheksa survenuppu mugavaks ja täpseks vastuvõtuks. Erakordne vastuvõtt lühilaineil, võrdses stabiilsuses teiste lainealadega. Viimistletud ülekandekvaliteet ja helipuhtus moodsaima lülituse ja valjuhääldaja tõttu. Silmapaistvalt kena ja harmooniline väliskuju päikeseskaalaga.

Hind kr. 345.- vahelduvvoo­ lule ja alalisvoolule vibraatoriga PHILIPS kr. 25- kallim. 83 A. GRÜNTHAL

Poliitilisi tõmbetuuli suvises Leedus

(Aj akirj aniku matkamärkmeid)

AGU kohiseb võimsasti sügistormine meri, — Aga kas sellest ei tekkinud komplikat­ saates oma vahutavaid laineteharju vastu sioone? N kaljust kallast, nii paisus hiiglaslikuks — Ei mingisuguseid, sest oli ilmne, et poola­ kõnekooriks kümnete tuhandete vaimustatud ter­ kas oma sündsusetu käitumisega oli vaieldama­ vitushüüd : tult süüdi ja oma karistuse sai kõigiti teenitult. žiž—ma—ras, žiž—ma—ras, žiž—ma—ras ... Kui Poola võimud žižmarase suhtes oleksid võt­ Orkestri marsihelid ja kõik muu kadus sellesse nud tarvitusele mingisuguseid abinõusid, oleks ekstaaslikku vaimustustormi, nagu jõuetu piiksu­ see olnud ju lausa ülekohus. mine ilma vajalise kõlapinnata. Nii siis peegeldus selles protsessioonis ja mee­ See oli Kaunase raudteejaamas. Rongist väl­ leavalduses pisut poliitilist kõrgpinget Leedu- judes haaras see võimas rütm vastupandamatult Poola vahekordadest. igaühe, vastupandamatult liikusid kaasa inimla- viiniga linna poole, kõrvus vahetpidamatult müri­ Suvised olümpiapäevad Kaunases olid kahtle­ sedes. matult ühtlasi suureks Leedu rahva rahvusliku žiž—ma—ras, žiž—ma—ras, žiž—ma—ras ... iseteadvuse ja ühtekuuluvuse demonstratsiooniks. Meile, eestlasile, tundus selline protsessioon Leedu rahvas võis neil päevil tunda oma tõelist esialgu pisut erutav, tekkis viivuks isegi väike suurust ja jõudu, ta võis veenduda, et peale 2,5 kahtlusesädemeke, kas head leedu patrioodid ei miljoni leedulase, kes elab kodumaal, teist sama­ tee jälle ehk mõnd riigipööramiskatset. palju leedu südameid tuksub laialipillatult üle Seesuguse magamata pea väljamõelduse haju­ kogu maailma. Välisleedulasi elutseb ainuüksi tas aga kohe üks vormirõivais leedu kaitseliit­ Ameerikas 1 miljoni ümber. Olümpiapäevadel lane, kelle poole pöördusime selgituse saamiseks. märgiti huumorimeelega, et suurim leedu linn ei — Rahvas avaldab lugupidamist ja vaimustust ole Kaunas, vaid Chicago, kus elutseb mitu korda žižmarasele, kes koos teiste leedu sportlastega nii palju leedulasi kui Kaunases. Selles mõttes Vilnost on saabunud Kaunase olümpiale, — tõt­ oli päris huvitav jälgida Ameerika leedulaste tab küsitav meile sõbralikult seletama. kontserti Kaunase suveteatris, kus nad pakkusid — Ons siis too härra žižmaras nii väga välja­ kodumaalastele külakosti. Kuigi välisleedulased paistev sportlane, et teda võetakse vastu nii tor­ on südamelt jäänud leedulasiks, on nad muide miliselt ja kogu tee kantakse kätel, — suvatseme omaks võtnud moodsa elu rütmi. Nende rahval au- uuesti küsida oma naabrilt. luainetel komponeeritud viisid meeldisid rahvale •— Seda just mitte, kuid manifestatsioonil on väga, kuid ajasid marru ühe osa arvustajaid, kes teine põhjus, vastab ta paljutähendavalt. neid laulukesi nimetas leedu rahvalaulu profa­ — Milline, kui tohib küsida? neerimiseks. Aga enne kui me sellele küsimusele vastuse saame, muutub meie seni sõbralik kaaslane kor­ Kuna olime Kaunases jälginud leedu rahvus­ raga märgatavalt tagasitõmbunuks ning vastuse likke tundepuhanguid, siis, jõudnud Leedu ajakir­ asemel esitab meile hoopis vastuküsimuse: janike kaunisse kodusse G-iruliais, avanesid meile — Jaa ... Andestage, palun, näen, et olete ahvatlevad võimalused tutvuda vahenditult Leedu võõrad ... Kui tohin küsida, kust maalt? — Kuul­ maa (peamiselt just Klaipedamaa) looduslike hü­ nud meie vastuse, muutub mees jällegi üpris ju­ vede ja võludega. Selles abistasid meid Klaipeda tukaks ja jätkab oma selgituskõnet: leedu ametivennad kogu sõpruse ja innuga. Et — žižmaras on mees, kes julgesti välja astus aga seal südasuvisest poliitilisest «hapukurgi- Leedu rahva au kaitseks ühe ülbe poolaka vastu. ajast" hoolimata sai ka tunda kaunis kenakest — Niisiis. Nüüd mõistame mehe taktikat ette­ „tõmbetuult", see peaks olema arusaadav eriti vaatlikkust. nüüd, kus äsja lugesime Havasi teate sunnitöö­ — Nii et asjal on siis poliitiline maik man? vanglast amnesteeritud Klaipedamaa rahvussot­ — Nii see on. sialistide juhi dr. Neumanni paroolist oma kor­ — Kuidas see lugu siis juhtus? rapidajate korpusele: — See oli ühes Vilno kohvikus, üks poola oh­ vitser on teinud jämeda väljenduse leedu rahva „Meie marssimine alles algab! aadressil, — ja ilmselt selleks, et žižmarast kui Issand, tee meid vabaks!" leedulast solvata, žižmaras aga oli mees, kes ei On arusaadav, et meile, eestlasile, kes me kohkunud tagasi oma rahvuse au eest välja astu­ pikki aastaid oleme elanud suurema sisepoliitilise mast -— tõusis lauast ja virutas hoobi näkku poo­ pingeta, isegi „ vaikivas olekus", selline poliitiline lakale. kõrgpinge osutub isiklikult küllaltki erutavaks, — Ja millega seesugune asi lõppes? aga ühtlasi ka kujukaks näiteks sellest, kuivõrd — Lõppes kahevõitlusega, milles žižmaras ta­ pinevaks võivad kujuneda rahvusküsimused eri- sus kätte oma rahvuse au solvamise. mais.

89 nud aru tema kõne sisust, kiskus ta meidki kaasa oma haarava ettekandega. Sellelt huvitavalt kaluritepeolt, kus avaldus leedu rahva omapäraseid kombeid ja traditsioone, hiljem autol sõitu sisemaale sooritades elasime kaasa Saugai alevikus kogu selle ümbruse santa- ra-meeste kogunemise ja ülevaatuse organisat­ siooni juhtide poolt. Muuseas olgu siin vahemär­ kusena mainitud, et üks santaralane juhtkonnast meile lõbusa üllatusena demonstreeris oma head eesti keele oskust — vahvalt lauldes maha laulu „Kahest karujahimehest". Jutlemisel selgus, et mees oli skautjuhina viibinud mõningad aastad tagasi Pärnu jamboreel, kus oli selgeks õpitud veel nii mõnedki eestikeelsed laulud, mis tähele­ pandaval kombel seni on meeles püsinud. Vestlesime Saugai saniara-juhiga, kes kutselt on erakooli õpetaja, Klaipedamaa poliitilistest oludest ja muredest. Kuigi enam kaua aega ei ole korraldatud rahvaloendust, on ilmne —• arvab ta — , et Klaipedamaa elanike enamus kuulub leedu rahvusse. Leedupärased perekonnanimed olevat absoluutses ülekaalus saksapäraseist nime­ dest. Kuid häbenetakse olla leedulane! Salatakse maha tõeline rahvus, et olla midagi „peenemat", nagu meie seda kurbloolust oleme näinud omagi „kadakate" juures. Klaipedamaal mängib sellist ..kadakasaksa" suur osa rahvast. Koduse keelegi Deedu tütarlaps rahvarõivais. suhtes tõendatakse, et siin leedu keel esineb võrdselt saksa keelega, samuti nagu ametlikuski asjaajamises. Ka valimiskasti juure minnes või teisiti poliitiliste küsimustega kokku puutudes Soodsaks võimaluseks olukorra tutvumisel Klaipedamaa rahvaenamik omab tugevat saksa­ osutus kalurite pidu. Väliselt lihtne kalurite- meelset orientatsiooni. pidu omas aga tugeva annuse poliitilist värvin­ gut. Nimelt selles mõttes, et siin oli tegemist lee- Klaipeda maapäeval on sakslased rõhuvas dumeelsete kalurite seltsi üritusega, kes töötab ülekaalus. Saksa propaganda mõju Klaipedamaa koos Suur-Leedu organitega, ega lase end juhtida leedulaste keskel on olnud väga intensiivne ja rahvussotsialistlikku sõiduvette. hästi läbimõeldud. Et rahvusküsimust mitte seada Kalureid kogunes kogu ranniku ulatuselt väga hädaohtlikult, püütakse Klaipeda leedulas- Klaipedasse, kust rataslaeval asuti teele mööda test teha mingi iseseisev natsioon. Väidetakse, et maalilist Kuršiu lahte Kinteni poole, kus toimus Klaipedamaa leedulane ei ole leedulane ega ka pidu lipuõnnistamise ja kõnedega. Igal sammul sakslane, vaid klaipedamaalane. Sellega loode­ võis märgata lõhet, mis lahutab selle 58 km pik­ takse Klaipedamaa leedulasi neutraliseerida kuse ranniku kalureid, kes Nemersetist kuni Suur-Leedust. Kuid hoolimata igasugustest abi­ Nidani kuuluvad Klaipeda autonoomse piirkonna nõudest, mis sakslaste poolt on tarvitusele võe­ alla. Kui meil kuskil rannas peetakse pidu, siis tud Klaipedamaa leedulaste saksa sõiduvette juh­ on seal koos kogu ümbruse vanad kui ka noored. timisel, näib rahvusliku tunde ärkamine leedu­ Klaipedamaal aga tuleb arvestada rahva poliiti­ laste hulgas üha enam maad võtvat. Leedu rah­ list kuuluvust. Nii tulid suurtest kalurite küla­ vuslikud organisatsioonid on asunud elavalt tege­ dest Kuršiu Nerijalt peole vaid üksikud kalurid, vusse ja juba praegu on tunda tõhusat vastu­ teisalt jälle kogu küla, nõnda, kuidas lubas kel­ kaalu natslikule saksa propagandale. Vastulöök legi meelsus. ..Sakslased" korraldavat jälle antakse samade relvadega, mida on tarvitatud teinekord oma peo. vastaste* poolt. Need on: kool, kirik ja majandus­ Igal juhul on Leedu organid Klaipedamaal likud toetused. Kuna koolikorraldus allub koha­ loonud vastukaalu saksa mõjudele, mis oli are­ likule omavalitsusele, kus istuvad sakslased, kes nenud juba nii kaugele, et Leedu võimusid püüti koolidesse määravad õpetajaiks samuti sakslasi, igal sammul ignoreerida. Nüüd on leedu rahvus­ siis on leedumeelsed vastukaaluks avalikele koo­ lastel ka Klaipedamaal oma organisatsioon — lidele hakanud asutama erakoole, kus valitseb „Santara", mis tõlkes tähendab ühendust. „San- rahvuslik vaim. Riigikassa ja maapank on Kl ai- tara" on õieti oma ülesehituselt peagu sama, mis pedamaale juhtinud viimasel ajal rohkesti raha, meil kaitseliit, kuid selle vahega, et see taotleb mille abil pannakse liikuma rahvuslikke ettevõt­ aktiivselt ka puhtpoliitilist ülesandeid, kuna meie teid, toetatakse laenudega kalureid ja põllumehi, kaitseliit piirdub rohkem sõjalise väljaõppega. ehitatakse terved linnaosad uusi maju, mis an­ .Riietatud on kõik santaralased tagasihoidlikku ja takse ametnikele ja töölistele omandiks väikese soliidsesse tumerohelisse vormi, mis vihjab heale sissemaksuga. maitsele. Kinteni rahvusmeelsete kalurite peol Kuigi põlvnenud puht-leedu tüvest, on Klai­ dii meil võimalus kokku puutuda „Santara" liik­ pedamaa leedulased sugulussidemete kaudu seo­ metega ja selle organisatsiooni juhiga. Viimaseks tud rohkem Saksamaaga kui Leeduga, ja nende osutub üks Klaipeda kuberneri lähemaid kaas­ isad, pojad ja vennad on langenud Saksamaal, töölisi, aastatelt alles üsna noor, kuid sugestiivse võideldes Saksa vägedes. Pealegi on Saksa riik mõjuga kõnemees. Kuigi meie eestlastena ei saa- praegu oma vägevuse tipul ja natslik propaganda

90 seevõrra tugev, et nõuab suurt mehisust end sel­ jalutuskäike ühest suvituskohast teise. Need suvi- les olukorras leedu patrioodiks tunnistada ja sel­ tuskohad Leedu rannikul on headeks puhkepaika- leks jääda. Väike ei ole nende arv siiski mitte. deks paljudele tuhandetele. Seda võis kõige muu kõrval oletada ka sellest, Kui kõnelda Leedu rannajoonest suvemõnude kuidas rahvast vooris rongkäigus jaanitulele, kus ja omapärasuse mõttes, siis terve tosina suvi­ leedu rahvatantsude ja -lauludega süvendati isa­ tuskohtade hulgas leidub kaks ehtsat pärli — maalisi tundeid. See öine tõrvikutega rongkäik Nida ja Palanga — kuhu meie ka sooritasime peoplatsile jättis kauni! mulje. oma matka. Nida on Kuršiu Nerija 50 km pikkuse Leedu osa viimane suvituskoht, mis on arenenud vana-leedu stiilis ehitatud kalurikülast. Nidas on Jättes kõrvale poliitilised tuulepuhangud, on ränd-düünid saavutanud suurima kõrguse ja neilt muide kogu suvine Klaipedamaa, eriti selle ran­ avaneb tore ülevaade kaugele ja kaunile ümbru­ nik, nagu suur maapealne paradiis. Imekaunil sele. maastikul asetsevate hästikorraldatud talude üm­ Teise teekonna sooritasime Leedu ranniku ber võib kõikjal silmata kurekarju, kes — lask­ idapoolsesse suvituskohta, Palangasse. Kuna mai­ mata segada end inimeste ja loomade lähedusest nitud suvituskoht ei kuulu enam Klaipedamaa — otsivad endale toitu või tukuvad järelemõtli- administratiivpiiridesse, valitseb siin täieline kult ühel jalal. Harva on näha niisugust talu- israeliitide hegemoonia. Nagu kõikjal mujalgi, on hoonet, mille katusel ei leiduks kurepesa. Seesu­ nad end ka rannaliival sisse seadnud õige muga­ gune kure-idüll on meile, eestlasile, esialgu nii valt, nii et Aadam ja Eeva neid siin nähes kades­ võluv ja haruldane, et oma vaimustuspuhanguga tada ja punastadagi võiksid. Kuid rand on siin satume klaipedamaalasest ametivenna naeru alla, oivaline. Harukordselt lai plaaž, varjatud kõrgete kes selles omapärases vaatepildis ei oska leida düünidega, pakub toredaid päikesevannide võt­ midagi imestamisväärset, ja vaid lakooniliselt mise võimalusi. Teiselt poolt osutub esmakord­ seletab: — tuleb lihtsalt sellest, et on palju selt Palangat külastajaile kahtlematult huvipak­ konni. kuvaks ajaloolise Birutee mäkke ronimine, poola Edasi haarab meeli Klaipedamaa rannikujoon. vürsti Tiškeviciuse lossi ja pargi külastamine ja Päikesekettast kuumutatud lõputut liivaranda hiigeltulikahjus hukkunud linnaosa vaatamine. uhuvad siin Balti mere võimsad vood, mis otse * avatlevad karastavale suplusele. 90 km pikkuse Kõigist kokkupuuteist leedu haritlaskonnaga Leedu rannajoone uhkuseks on aga selle ränd- ja vaimuelu esindajatega, mis meile osaks sai, düünid, mis on kõrgemaid ja omapärasemaid kogu osutus eriti sümpaatseks kohtamine väljapaistva Euroopas ning sellistena on tuntud Põhja-Sahara leedu kujuri Petras Rimšaga. See kohtamine sün­ nimetuse all. Kogu rannikut aga palistab suure­ dis täiesti juhuslikult ühes Kaunase kohvikus, pärane pargitaoline mets hästikorraldatud tee­ kus istusime prof. Martinonise külalistena — dega, mis võimaldab sooritada pikki ja mugavaid peletades suvist leitsakut jäätisega.

Suvine idüll kaunil Leedu rannikul.

91 See leedu kuulsamaid kunstnikke, kelle tööd rahva tung hariduse järele. Neli aastat hiljem on leidnud erakordset tähelepanu mitte üksi Lee­ saavutas ta oma „Kündjaga" uue suure kunsti­ dus, vaid ka kaugel väljaspool, on isiklikult taga­ lise võidu. Hiljem ta töötas Berliinis, külastades sihoidlikkuse kehastus. Kuid kogu ta olemuses aeg-ajalt Pariisi, Londonit ja Rooma. kõneleb sügav kunstnikuhing ja arenenud kunsti- meel. Ta on alles hiljuti saabunud tagasi Amee­ rikast. Tagasihoidlikult räägib ta oma kunstinäi­ Võttes kokku muljeid Leedus ja Klaipedamaal tuse edust kaheksas Ameerika linnas. Kuulsaks veedetud kahest nädalast, võib soovida vaid üht sai Rimša 1907. a. oma tööga „Leedu kool", kus — et avaneks võimalus uueks matkaks sellele on kujutatud ema lapsele voki taga lugemist õpe­ kaunile maale, sõbraliku ja edasipüüdliku rahva tamas, milles leidis sümboolse väljenduse leedu keskele.

^Atf ERI.PRUUL

KANGE OLU

MAHLAJOOGID • MÕDU SIDRUNHAPPEJOOGID

Pärnu Linatööstuse A-S. Pärnus, Rääma tän. 38. Telefon 125.

Soovitab oma tööstusest: Linast lõnga ja niiti. Pesuriiet, pleegitud |a pleekimata. Must- rilisi laudlinu, salvrätte, käterätte. Voodilina-, käsitöö-, särgi-, pre- sendi-, madratsi-, põranda- ja vaheriiet. Rahvarudeks: seelikuriiet, pIuusiriiet, kampsuniriiet jne.

92 EAL tegevus möödunud aastal

esti Ajakirjanike Liidu tegevuses eelmise toimetuse liikmeist võiksid vajada uut kohta ja aasta detsembrikuust käesoleva aasta det­ märkis toimetuse koosseisust üles nende nimed, E sembrini esineb kaks märkimisväärset sil­ kes on EAL liikmed. mapilku. Esimene neist puudutab ajalehe Kuna küsimus riivas teatud hulka liidu liik­ „Vaba Maa" sulgemist sisekaitseülema otsusega meid, siis nende seisukorra ajutiseks kindlusta­ 5. märtsist s. a., teine riivab aga otseselt kõikide miseks ja vajaduse korral abistamiseks määras päevalehtede toimetuste koosseise ajalehtede üle­ liidu peakoosolek 24. aprillil üksmeelselt 1000 kr. minekuga hommikusele ilmumisajale. liidu tagavaradest. Tugedes seega liidu peakoos­ Ühenduses ajalehe „Vaba Maa" sulgemisega oleku rohkem moraalsele kui ainelisele toetu­ esitas nimetatud lehe toimetus ühise kirja liidu sele võisid ajakirjanikud, keda võis tabada tööta- juhatusele, paludes viimast astuda vastavate või­ olek, vaadata julgemalt tulevikku. Tegelikult ku­ mude ees samme tööta jäänud ajakirjanike kutse­ junes aga olukord nii, et suuremal osal „Vaba huvide kaitseks. Neist ajakirjanikest kuulus 15 Maa" toimetuse liikmeil osutus võimalikuks jääda liitu. Küsimus oli lähemalt arutusel liidu juha­ edasi töötama sama väljaandja teiste lehtede toi­ tuses, kes otsustas pöörduda siseministri poole, metustesse, kuna ainult kaks toimetajat jäid juhtides tähelepanu „Vabas Maas" töötanud aja­ eemale, kuid neil õnnestus end mujal korraldada. kirjanike ja nende perekondade aineliselt ras­ 17. oktoobrist k. a. ilmuvad ajalehed „Uus kesse seisukorda sattumise võimalusele, ühtlasi Eesti", „Päevaleht" ja ..Postimees" varahommi­ otsustati paluda siseministrit leida võimalusi va- kul, kuna ajalehed „Rahvaleht" ja ..Uudisleht" banevaile ajakirjanikele nende kutse alal töö jät­ ilmusid hommikuste väljaannetena juba varem. kamiseks. Viimaste puudumisel leida töövõima­ See asjaolu on asetanud nimetatud ajalehtede lusi teistel vastavatel aladel. Märgukirja esita­ toimetustes töötavad ajakirjanikud asjaolu ette, miseks moodustati komisjon koosseisus: J. Tak­ et peale päevaste ülesannete täitmise tuleb teha laja, G. Rahnulo ja H. Laanest. ka hilisõhtust tööd, mis osal toimetajail kestab 29. märtsil võttis siseminister K. Eenpalu de­ kuni kella 2 hommikul. Juba enne öötööle üle­ legatsiooni vastu, kuulates ära viimase seletused minekut asus seisukorda arutama EAL-i juhatus, ja lubades olukorra lahendamisel abiks olla. Mi­ leides, et ajakirjanike rakendamine nende pingu­ nister tundis- huvi selle vastu, kes „Vaba Maa" taval tööalal ilma kindla puhkeajata ei ole nor-

fcodanifc NÕUAB JA KANNAB ÜLDTUNNUSTATUD JALANÕUSID KAITSEMÄRGIGA

93 maalne. Seepärast otsustati saata väljaandjaile kevadel puhkekodu majadele ühine bakterioloo­ ja pea- ning- sotsiaalministrile selgitavad kirjad. giline filter mustavee jaoks. Väljaandjate tähelepanu juhiti sellele, et 1) Puhkekodu kasutamist püüdis juhatus omalt ajalehtede üleviimisega hommikusele ilmumis­ poolt elustada, korraldades hooaja avakohvi kut­ ajale toimub toimetuste töö regulaarselt hom­ sutud külalistega ja suve kestel kaks kella-viie- mikul kella 9 kuni öösi kella 3; 2) toimetuste teed. praegune koosseis ei võimalda tööd korraldada Kuigi Kose puhkekodu on mõeldud ainult su­ vahetuste kaupa nii, et suur osa toimetustes töö­ vehooajal kasutamiseks, on selle osaliseks kasu­ tajaid ei oleks sunnitud töötama päeval ja öösi tamiseks korraldatud võimalused EAL-i liikme­ nii pika tööajaga, et see kestvalt ei kahjustaks ter­ tele ka teistel aastaaegadel. Kuna üldiste ruu­ vist ja töövõimet, kõnelemata sellest, et öötöö on mide tarvitamiskõlblikena hoidmine suures ma­ üldse kahjulik; 3) selles olukorras Eesti Aja­ jas ei osutu talvel läbiviidavaks, siis1 on is&usta- kirjanike Liit otsustas paluda väljaandjaid leida tud vajaliselt kaks ruumi väikeses majas, mis võimalusi nende kahjustavate asjaolude vältimi­ hoitakse ka tarvilikul määral soojad. Need ruu­ seks, üheks abinõuks oleks toimetuste koossei­ mid on mõeldud liikmetele väljasõidukohana ja sude tunduv suurendamine. Kui see majandus­ on eriti kasutatavad talvekuudel suusaspordi har­ likel põhjusil osutub võimatuks, siis tuleks leh­ rastajaile. Kose kaunis metsamaastik ja ümber- tede ilmumisaeg valida niisugune, et toimetuste riietumis- ning soojendamisvõimalused peaksid tööaeg ei muutuks ajakirjanikele ülemäära koor­ pakkuma suusasportlasile küllaldasi võimalusi mavaks. selle spordi harrastamiseks. Peaministri ja sotsiaalministri tähelepanu ju­ Läbikäimises teiste maade ajakirjanikega hiti sellele, et ajalehtede toimetustes töötajate oleks märkida võidupüha ja üleriigilise laulupeo töötingimused on öötööga kujunemas seesugu- puhul Tallinnas viibinud välisajakirjaniku vastu­ seiks, et need ei ole kooskõlas põhimõtetega, mis võttu Kose puhkekodus 25. juunil. Vahetusaja- töökaitse alal kehtivad Eestis ja teistes riikides, kirjanikena võttis liit Kose puhkekodus vastu öötööga muutub ebaõiglaseks olukord, et ajakir­ Leedu telegraafiagentuuri direktori Dailide'i abi­ janike kohta ei ole Eestis mingeid norme, mis kaasaga. Meie poolt viibisid Leedu ajakirjanike kaitseksid nende tervist ja töövõimet, ühtlasi ühingu külalistena Leedus toimetajad A. G-rünthal paluti peaministrit kaaluda võimalusi seesuguste ja H. Raudsepp abikaasadega. Eesti-Poola pressi- normide kehtimapanekuks. liidu sõpruskomitee stipendiaadina elas Kose puh­ EAL juhatuse poolt astutud sammude tulemu­ kekodus toimetaja W. Zcarnecki Varssavist. sena lükkasid väljaandjad lehtede hommikuse Poola-Eesti sõpruskomitee stipendiumi ühele ilmumisaja tähtpäeva nädala võrra edasi. Kuid Eesti ajakirjanikule Poolas elamiseks kasutas > sellest hoolimata ei pääsenud ajakirjanikud öö­ toimetaja A. Joonson. tööst. Väljaandjad ei teostanud ka oma toime­ Liidu majanduslikest ettevõtteist oleks mär­ tuste koosseisude suurendamist. Millist mõju kida pressiballi korraldamist, mis aineliselt õn­ hakkab öötöö ajakirjanikele avaldama, on alles nestus paremini kui eelmisel aastal, kuigi ka varajane märkida. Mainitud asjaolu on tõstnud 1937. a. pressiball oli oma tulemustelt rekordi­ radikaalselt päevakorrale ülesande astuda otsus­ line. Pressiballi heaks kordaminekuks aitas eel­ tavalt kõiki võimalikke samme ajakirjanike kut- miste aastate eeskujul otsustavalt kaasa daamide sekorralduse arendamiseks ja kutsekaitse süven­ komitee, kes väsimatult pühendas oma jõudu damiseks. balli kõigi ettevõtete korraldamiseks. Järjest Liidu sisemise töö korralduses möödunud hoo­ suurenemas on ka kontakt liidu albumi „õitsi- ajal tuleb esijoones nimetada Kose puhkekodu tuled" väljaandmisel lugejaskonnaga ja maj an- kasutamist. Liidu viimane peakoosolek määras, dusringkondadega. Suvealbum „Ahoi" jäi seda­ et puhkekodust võivad kortereid saada ainult puhku välja andmata. liidu liikmed. Liikmete elamistingimuste soodus­ Surma läbi lahkusid neli liiget: Selma Millend, tamiseks puhkekodus võimaldati teha teatav j uu- Valter Pärtelpoeg, Edward Virgo ja Ferdinand remaks, mistõttu liikmed said pansioni 35 kroo­ Adoff. niga kuus. Nii peakoosoleku kui ka juhatuse Uusi liikmeid on juhatus võtnud liitu vas­ arvestuse järgi oleks see soodustus pidanud tu 5. Liidu organid töötavad 1938. aastal järg­ tunduvalt suurendama puhkekodu kasutamist mises koosseisus: juhatuse esimees J. Taklaja, liidu liikmete poolt. Tegelikult kujunes olukord abiesimehed G. Rahnulo ja J. Kitsberg, sekretär aga teissuguseks — puhkekodu kasutajaid liidu H. Laanest, abisekretär Ev. Tammlaan, kassa- liikmete seas leidus siiski vähe. Puhkekodu kor­ hoidja B. Karro, abikassahoidja A. Grünthal, raldamise alal teostas liit läinud kevadel puhke­ raamatukoguhoidja K. Valdson, majakomitee kodu üldistes ruumides täieliku remondi. Samuti liige 0. Mänd ja ametita liikmed K. Kornel ja remonditi ja korraldati saalimööblit. Kunstnik L. Johanson. Majavanemaks on H. Raudsepp, F. Händelilt ostis juhatus president K. Pätsi abideks K. Teder ja M. Kures. Revisjonikomis­ suure õlimaalis portree, mis paigutati puhkekodu jon valiti tagasi eelmise aasta koosseisus: esi­ saali. Arvestades Kose suvituskoha ja puhkekodu mees M. Aitsam, liikmed G. Milvere ja A. üldisi hügieenilisi tarvidusi, ehitati möödunud Valgma. S. Y.

94 PÜHENDAGE OMA VABA AEG PIKKADEL TALVEÕHTUTEL MEIE ALGUPÄRASE KIRJANDUSE LUGEMISEKS!

A. Antson: Kirg. Romaan Hind broš. kr. 3.50 L. Anvelt: Eluhirm. Romaan „ „ , . 2.30 J. Barbarus: Kalad kuival. Luuletused „ „ , 3.— A. Gaili t: Isade maa. Romaan , 5.75 A. Ga i 1 i t: Toomas Mpernaadi. Romaan , 6.— K. A. H i n d r e y: Sündmusteta suvi „ „ , 3.50 K. A. Hindrey: Urmas ja Merike I , 4.75 K. A. Hindrey: Urmas ja Merike II 4.75 A. H i n n o ni: Läti küttidega Maailmasõjas. Memuaarid „ „ , 3.90 A. Jakobson: Oktoobrituul I. Romaan 5.25 A. Jakobson: Oktoobrituul II. Romaan , 4.— E. Kippel: Kui Baudpea tuli I „ „ 4 — E. Kippel: Kui Laudnea tuli II. 2. tr 4.60 P. Krusten: 2.90 J. Kärner: Tuuled pöörduvad läände. Romaan ... „ „ 3.75 J. Kärner: Tõusev rahvas I. Romaan 4.50 J. Kärner: Tõusev rahvas II. Romaan , 4.35 E. Laaman: Juhan Luiga elu ja mõtted , , 3.75 E. Laidsaar: Viimne ring. Jutustus . „ „ 1.— Jakob Liiv: Elu ja mälestusi. Memuaarid 3.50 Jakob Liiv: Mälestusi lühijuttudes. Jutustus , 2.75 0. Luts: Tagala. Mälestused IX . 2.50 0. Luts: Sügis. Jutustus „ „ , 2.50 M. Metsanurk: Kutsutud ja seatud. 2. tr. Romaan ... „ „ . 5.— M. Metsanurk: Soosaare. Romaan , 5.50 K. M ihk la: Tammsaare elutee ja looming . 2.75 A. M ä 1 k Avatud värav. Lugu minevikust .... „ „ , . 1.90 A. Mälk Rannajutud. 2. tr. Novellid , „ , . 2.50 A. M ä 1 k Taeva palge all. 2. tr. Romaan , , 4.50 A. M ä 1 k Õitsev meri. 2. tr. Romaan , , 4.50 K. R. Pusta: Kehra metsast maailma I. Malest. ... . 2.50 H. Põld: Sõdurikast. Romaan 2. M. Raud: Kirves ja kuu. Romaan . 4.50 M. Rau d> Turg. Romaan „ „ . 3.50 R. Ront: Elutee. Romaan . 5.50 R. Roht: Igapäevased inimesed. Romaan .... . 4.50 R. Roht: , 4.50 A. Saarna: Linn tellinguis. Romaan . 3.— R. Sirge: Must suvi. Romaan . 2.90 A. H. Tammsaare: Hiina ja hiinlane , 2.— Pr. Tuglas: Felix Ormus sou. 3. tr. Romaan .... . 2.25 Pr. Tuglas: Teekond Hispaania. 3. tr. Reisikirjeldus . 3.25 Pr. Tuglas: Väike Hilmar I. 2. tr. Romaan , 3.— Fr. Tuglas: Väike Hilmar II. Romaan . 3.— J. Vahtra: . 1.— J. Vahtra: . 1.— P. Viiding: Piinlikult hea tahe. Novellid , 1.75 H. Visnapuu: Saatana vari. Romaan värssides . . . . . 3.75 E. õun: , 1.—

O.-ü. «NOOR-EESTI KIRJASTUS » TARTUS, G.-ADOLFI 8. TEL. 2-66. POSTI JOOKSEV ARVE 2232

95 Selma Millendi mälestuseks

Ligi aasta tagasi, 25. veebruaril, lahkus oota­ osavõtlikkust ja seda hella südamevärisevust, mida matu surma läbi Eesti väheseid kutselisi naisaja­ me tunneme helluse ja emalikkuse nime all. kirjanikke Selma Mi 11 end (Miller), „PäevaIehe" See siirus vajutas oma pitsati ka ametivendade toimetuse liige, aktiivseid EAL liikmeid ning trui- suhtumisele temasse — meie hulgas pole ühtki, maid Ajakirjanikkude Kodu elanikke. kellel poleks säilinud temast ainult paremaid mä­ Need, kellel oli võimalus aastate kestel kadu­ lestusi ja kes ei sooviks temale kõike head sinna, nuga koos töötada, peavad tunnistama üksmeel­ kus ei nähta päikest. Ning kõik tunneme iseen­ selt, et Eesti ajakirjanike peres on küll õige vähe das, et meie keskel on jäänud üks koht täideta- selliseid ametivendi või -õdesid, kes niisugusel matult tühjaks, ning meil kõigil on sellest otse määral ja nii suure kohusetruudusega anduksid füüsiliselt tunnetatavalt valus ja kahju. oma tööle, kui tegi seda Selma Millend. Avali­ Aga nii on ju ikka maailmas: südamlikumad kud olles peame vist koguni ütlema, et teist sel­ ja inimlikumalt parimad kaovad nii vara ja va­ list polegi enam meie hulgas. Selma Millendit töö­ lusalt meie hulgast. Meil, järelejäänutel, jääb tamas nähes võis jääda uskuma, et ta elabki ai­ vaid leinata ja valutava südamega soovida — nult oma tööle — nii kiindunud oli ta oma iga­ nagu oleks sellest mingit abi: päevastesse ülesannetesse ja sagedasti otse koor­ Maga magusalt magamassa! mas neid endale. Ja nii ongi jäänud kaastööta- E. Jalak. jaile Selma Mülendist mällu pilt, kus ta vahetpi­ damatult istub oma kirjutusmasina taga — hom­ mikul ja õhtul, südapäeval ja väga sagedasti isegi New Consolidated Gold Fields. Ltd. öösi, ikka vaid kirjutades, kirjutades ja kirjuta­ des. Eesti osakond Kõige selle juures ei muutunud kadunu sugugi selliseks puiseks või pealiskaudseks, keda me ha­ Kontor: V. Viru 12, Tallinn rilikult nimetame töö-masinaks. Ta oli vägagi är­ Va brik: Kohtlas gas reageerima kõigile elunähtustele, mida tõen­ das seegi, et ta peale oma otsekoheste ülesannete, tõlketööde, veel suuremagi innuga kirjutas päeva­ kajasid ja vesteid. Seejuures ikka jäädes naiseks, s. o. rohkem naislugejate jaoks ja naise seisuko­ halt lähtuvaks — žanr ja ala, mis eesti ajakirjan­ duses pärast Selma Millendi kadumist on jäänud viljelematuks. Ning et ta nendes sagedasti tabas naelapea pihta, seda tõendab juba seegi, et ta oli toimetuses üks suuremaid postisaajaid — lugejad reageerisid tihti ta kirjutustele. Kui nüüd olla siiras, siis peame, ajakirjanikud, iseenesest tunnistama, et me oma töörühmami- ses ja kogu elu ja kõigi alade registreerimises, jälgimises ning kommenteerimises sagedasti muu­ tume blaseerituks, pealiskaudseks, küünilisekski. Seepärast ka sagedasti meie omavahelised suhted on kuidagi pealiskaudsed, piirduvad vaid hädava­ jalisega, ega ole neis kuigi palju puhtsüdamlik- kust. Sest me elame ju rohkem teistele kui ise­ enestele ja läheme läbi elu nagu mõnes väljavaate- Eesti põlevkivisaadused: vagunis rongi eesotsas. Sellises kihutamises ning kõigest mööda ning üle ruttamises ei jää meil aegagi sügavamateks mõtiskeludeks, süvenemisteks BENSIIN, KERGED JA RASKED KÜTTE­ asjade sügavamasse olemusse. Teisiti oli aga Selma Millend. Oma tapvas, üli­ ÕLI D, 1MMUTUSÕLI, KATU SE LAKK, rohkes töös suutis ta kuni lõpuni jääda sügava­ hingeliseks, ei kaotanud oma südamest naiselikku MOOTORPETROOLEUM, PIGI jne.

96 Edward Virgot leinates

Edward Virgo, kes suri 28. aprillil 1938. a., oli üks neid mehi, kes oma visadusega end üles töö­ tas silmapaistvaks ajakirjanikuks ja hiljem riigi­ meheks. Tema, nagu paljud teisedki, ei leidnud kohe oma õiget ala. Oli noores eas meremeheks ja vallakirjutajaks. Kui K. Päts asutas ajalehe «Tea­ taja", siis oli E. Virgo seal üks esimesi toimetus- liikmeid. Siis hakkas teda meelitama lai maailm. Ta sõidab Pariisi, kus jätkab hariduse täiendamist sealsetes kõrgemates õppeasutustes. Vahepeal olid üle Eesti kohanud 1905. a. sünd­ mused. E. Virgo tuleb tagasi kodumaale ja asub tööle radikaalse ajalehe ,, Vaatleja" toimetusse. Leht aga suletakse ja hiljem -saadetakse E. Virgo Vene võimude korraldusel Eestimaalt välja. Ta läheb Soome, Rootsi ja Norrasse, siis Pariisi ja Londoni, tehes sealt hinnatavat kaastööd kodu- ja välismaa lehtedele.

Edward Virgo f

1909. a. näeme Virgot uuesti Eestis, kus töötab aastaid „Postimehe" ja „ Päeval ehe" juures. Ed. Virgo riigimehekarjäär algas 1918. a., millal ta Eesti välisdelegatsiooni liikmena sõitis välis­ maale Eestile iseseisvuse tunnustamist nõutama. PARIM JA KIIREIM ON Ta saavutaski Itaalialt 1918. a. Eesti de facto tun­ nustuse. Varsti on ta jälle kodumaal, kus organiseerib telegraafi-agentuuri. Siis järgneb uuesti töö Eesti välisesindajana Londonis, Rootsis, Norras, Taanis ROYAL ja viimati saadikuna Riias. Vahepeal ta oli välis­ ministri abi ja mitme osakonna juhataja. Välis­ KIRJUTUSMASIN ministeeriumi väliskaubanduse-osakonna direktori kohal tabas teda surm. See on vaid kuiv vahejaamade loetelu E. Virgo kirevas ja töörohkes elus. Eesti ajakirjanduses mä­ lestatakse teda kui viljakat päevakajade, reisikir­ jade ja poliitiliste artiklite autorit. Kirjandusse on Ed. Virgo jälgi jätnud tõlkijana, kes toimetanud eesti keele rohkesti Soome autorite töid ja Eesti autorite teoseid võõrastesse keeltesse. Kuigi Ed. TALLINN, NIGULISTE TÄN.18 Virgo juba pikemat aega oli eemal tegelikust aja­ lehetööst, siis ta ometi tundis oma kuuluvust sinna TELEFON - peresse ja oli Eesti ajakirjanike liidu liige. Ta sai 434-37 = 60 aastat vanaks.

7 97 Valter Pärtelpoeg t Ferdinand Adorf t 'Varakevadel, 24. märtsil 1938, kustus raske haiguse läbi Valter Pärtelpoeg. See oli tõtates 14. oktoobril 1938. a. lahkus elavate kirjast käidud teekonna lõpp: ta oli üks neid noori, kel Eesti Ajakirjanike Liidu liikmete perre kuulunud on alati rutt, alati käed tulvil ülesandeid, — nagu ackitekt Ferdinand Adoff. aimates, et aeg on üürike. „Ta oli üks suursugusemaid iseloome," märkis Ferdinand Adoffi kohta üks ta paremaid sõpru Ajalehetoimetusse tuli Valter Pärtelpoeg juba alles hiljuti. „Ta oli heasüdamlik, ümbruskonda koolipoisina. 1927. aasta jaanuaris asus ta «Pos­ alati sõbralikult suhtuv inimene. F. Adoff jõudis timehe" juure tööle, — algul stenografistina ja elus edasi oma tööga, püüdmata sellega esile tun­ tõlkijana, peatselt aga leides endale ulatusliku­ gida ja silma paista. Tema sooviks oli hoiduda maid ülesandeid, mida ajalehetoimetus pakub kõigest, mis võiks teda viia laia avalikkuse ette. alati inimesele, kes elu näeb lahtiste silmadega. Sellest siis ka tuli, et ainult tema paremad sõbrad Lõpetanud 1927. aasta kevadel keskkooli ja astu­ teadsid, millise projekti kallal ta parajasti töötas nud Tartu ülikooli, küpseb temas peatselt otsus või milline tema projekt on parajasti teostamisel. pühenduda ajakirjanduslikule tööle mitte enam Isegi tema isiklikust elust teati teda ümbritsevate ajutiselt, et leida majanduslikku võimalust õpin­ seas vähe." Kuid sellest hoolimata tunti teda ühe gute jätkamiseks, vaid et näha selles töös oma suursugusema iseloomuna. pärisosa. Toimetuse liikmena, algul välismaa in­ Ajakirjanike-perega tekkis tal kõige sõbraliku­ formatsiooni, hiljem Tartu teadete osakonnas, pü­ maid sidemeid nagu iseendast. Oma suvised puh­ hendus ta oma tööle suure kohusetundega, näida­ kepäevad veetis peagu alati Ajakirjanike Liidu tes oma noorte aastate kohta silmapaistvat küp­ puhkekodus Kosel. Kuuludes suurte malesõprade sust elunähete hindamisel. hulka, veetis ta ka siin suure osa oma vabadest Energiat jätkus aga Valter Pärtelpojal veel tundidest malelaua taga. paljuks muuks peale ajakirjaniku-töö ja õpingute Arhitekt Ferdinand Gustav Adoff sündis ülikoolis. Eriti viljakalt töötas ta kaasa akadee­ 24. mail 1890. a. Virumaal Roela vallas ehitus­ milise noorsoo organisatsioonides. Ta oli mitut meistri pojana, õppis Rakvere elementaarkoolis, puhku „Korp. Rotalia" esimees, 1930. aastast ala­ Rakvere linnakoolis, Tallinna Peetri reaalkoolis tes üliõpilaskonna esinduse liige, töötades ühtlasi ja lõpetas 1918. a. Riia polütehnikumi dipl. inse­ kaasa üliõpilaskonna juhatuses. Oli üliõpilas­ nerina. Töötas raudbetoonehituste alal Peterbu­ lehe" peatoimetaja 1933—1937, võttis delegaadina ris ja Moskvas, oli mereasjanduse-peavalitsuse osa üliõpilasipäevist, SELL'i ja CIE konverentsi­ projekteerimisbüroo juhataja, pikemat aega Tal­ dest kodu- ja välismail. Ka siin näitas ta end linna tehnikumi õppejõud ning tegutses kuni vii­ alati iseseisvalt mõtlejana, selge ja arvustava mase ajani erapraktikas ehituse alal. pilguga seisukohti võtjana, olles oma objektiivse Oma tervisest ei kõnelnud ta tavaliselt teis­ suhtumise tõttu sagedasti sillaehitajaks lahkumi­ tele, kuigi tal sellega tegemist oli juba aastaid. nevate rühmituste vahel. Viimasel suvel viibis ta Kosel ainult päevi, sõites Ametivennad toimetuses ja Eesti Ajakirjanike siis Elvasse otsima paremat õhku. Suvi kosutas, Liidus koos tema kaaslastega teistel tegevusala­ kuid ajutiselt. Haigus läks edasi oma rada. Fer­ del pidid valuliselt nägema, kuidas raske kopsu- dinand Adoff võttis veel sügisel ette pikema sõidu haigus haaras oma võimusse selle inimese, kelle välismaale, lootes leida kosutust lõunamaa klii­ vaim pakitses töötahtest. Olgu ainsaks lohutu­ mas. Kuid tervis ei pidanud enam vastu. F. Adoff seks tema lahkumise puhul see, et Valter Pärtel­ sulges oma silmad igavesele unele Šveitsis 14. ok­ poeg võis oma teekonnale tagasi vaadata viljaka toobril 1938. a., kaugel kodumaast, kuhu ta alati külvajana, kuigi see teekond lõppes juba enne oli soojalt kutsunud oma sõpru. Et tal oli palju jõudmist elu kolmandasse aastakümnesse. tõsiseid sõpru, seda näitas pikk matuserong Ra­ Ärgu rohtugu tee tema rahupaigale Tartu humäele. Oli lõpmatult lilli ja niisama palju Maarja kalmistul! J. K. südamlikke järelhüüdeid. S. T. 98 Ulus kuldse sulega

Eduard Laamani 50 aasta sünnipäeva puhul

Ed. Laaman.

Peatoimetaja Eduard Laaman sai 12. märtsil andel teose „Tallinna linna majapidamine 1905—• 1938. aastal 50-aastaseks. 1915". See oli vaid algus, millele hiljem järgne­ Sündinud Krimmi päikesemaa pojana, ei ole sid vene revolutsiooni ja iseseisvuse saabumise ta, asudes oma isade kodumaale Põhja taeva alla, ajajärku käsitlevad teosed: ..Maaküsimus ja siiski mitte kaotanud oma sädelevat tempera­ maauuenduskavatsused", „Eesti lahkumine vene menti. Vähemalt ajaleheveergudel mitte. riigist" ja lõpuks «Iseseisvuse sünd", mida võib Ed. Laamani juubelisünnipäeval ilmunud kirju­ lugeda meie oludes suureks uurimuseks. See Ed. tustes nimetati teda „kuldse sulega meheks". Laamani teos jääb meil, ajaloolaste arvates, Tundub, et see tiitel on hästi ära teenitud. kauaks ajaks ületamatuks. Kui Ed. Laamani arvamuste, nagu iga teisegi L. rohkearvulistest teostest võiks siinkohal inimese seisukohtade vastu, võidakse vaielda, siis mainida veel uurimusi Jaan Poska ja Juhan Luiga on ometi kõigi poolt tunnustatud, et mis Laaman üle. kirjutab, on hästi kirjutatud. Ja mitte ainult Nagu juhtkirjades nii ka ajaloolistes teostes tabavalt ja vaimukalt, vaid kirjutus on ka küllal­ pole L. kuiv argumenteerija, vaid oskab joonis­ daste andmete ja argumentidega varustatud. tada paeluvaid pilte ja näidata üksikasju, mis Ed. Laaman on toonud meie ajalehtede juht­ köidavad. Ta ei kuhja pisiasju, vaid näitab kõige kirja uue stiili. Juhtkirjast on arvamisel oldud, tähtsamat — sündmuste hinge. et see on väga tark ja igav arutelu, mida pole kerge lugeda. Laaman tuli ja tõendas, et ka juht­ Ed. Laaman pole nende paljude seast, kes kasu­ kirjas võib tarvitada kerget, mänglevat stiili ja tanud ajakirjandust hüppelauana kõrgetele koh­ siiski suuri asju välja ütelda. Ed. Laaman asub tadele riigiteenistuses. Ajakirjanikuna ta ilmus oma aine kallale ilma sissejuhatuseta ja mõne 1912. aastal Tallinnas silmapiirile („Tall. Tea­ tabava võrdlusega, vanasõnaga või ka anekdoo­ taja" toimetuses); muud ülesanded, tegevus riik­ diga haarab asjal otse sarvist kinni. Ja kui ta liku aparaadi juures, viisid ta aastateks ära toi- siis oma artikliga — mis pole kunagi pikk — on metuslaua tagant, kuid hiljem ta tuli sinna jälle lõpule jõudnud, siis lugeja kas või tahtmatult tagasi. Nüüd ta on juba 15 aastat järgemööda nõustub ta väidetega. peatoimetaja, kuigi talle vahepeal on pakutud kõrgeid kohti. Kuid Ed. Laaman pole ainult ajakirjanik, vaid ka ajaloolane, kelle nimi on lahutamatult seotud Ed. Laaman on alles 50-aastane, temperamen­ meie uusima ajaloo käsitlemisega. Ajalooharras- dilt ja vaimult aga veel noorem. Seepärast on tus on temas niisama vana kui ajakirjanik: juba kõik põhjused uskuda, et ajakirjanikuna kui ka 1915. a. ta koostab Tallinna linnavalitsuse üles­ ajaloolasena ta suudab veel palju pakkuda.

7* 99 A. Süvalepal pool sajandit turjal

18. aprillil sai 50-aastaseks Arnold Süvalep Ajalugu on Süvalepa hobbv. Narvale on ta (Schulbach), vaadates sellel tähtsal päeval ta­ pühendanud kaks tüsedat teaduslikku uurimust, gasi viljarikkale ja töörikkale seljataha jäänud mis on teeninud hea kriitika. Süvaleppa tuntakse ajale. meil tubli eriteadlasena ajaloo alal ja loodan, Meheikka jõudmisega toimus Arnold Süvale­ et ei lase märgist mööda, kui ennustan temalt pa elus tähelepandav muutus: ta lahkus tööpõl­ sellel teotsemisalal tulevikuski midagi põhjalik­ lult, millel kaks aastakümmet oli löönud kaasa ku ja hästi läbitöötatut. meie avalikus elus —• jättis maha ajakirjaniku Kahju, et teda pole enam meie peres! Süvale­ elukutse ja siirdus riigiteenistusse. paga oli hea ja muretu bridži mängida — ta Töörikkaid aastaid veetnud „Waba Maa" toi­ teoreetilised teadmised selle kõrge ja aadliku metuses, kujunes tal südamlik side oma kollee­ mängu juures ei jäänud maha praktilisest osku­ gidega. Murdis teha tööd tööajal ja pärast töö­ sest. Ja milline rõõm ja rahuldus on mängida aega, ees vanad ürikud, vanad kaardid ja käsi­ mängu täiuslikult valitseva partneriga — seda kirjad. Andis vanale „Remingtonile" tublisti va­ teab iga bridžimängija. lu ja meie kõik imestasime, et — helde tae­ vas! — peab siis inimene alati ikka nii palju Ja malet mängib ta ka oivaliselt. Kui tal veel tööd tegema. Aga kui ilmus „Narva ajalugu", oli kõvasti tegemist riigikogus, siis vehkis Sü­ siis .olime Süvalepale uhked. Ja kui määrati valep kõvasti „pulki liigutada". Revanšeeris mõ­ talle ta ajaloolise uurimuse eest rahaline auta­ nikord mõnele oma poliitilisele vastasele ruu­ su, soovisime talle õnne. Nüüd teadsime, mis dulisel laual ja suhted olid jälle normaliseeri­ oli nende keskööni töötatud tundide hind. tud. Toimetuses tegi ta kaasa kõik maleturnii­ Arnold Süvalep nägi ajakirjanduslikus töös rid ja tuli võitjaks alati. kõrget kutsumust. Noorusliku tulisuse ja ägedu­ Ta tunneb suurt huvi sotsiaalsete küsimuste sega võttis ta sageli sule kätte ning valmis vastu. Ajakirjanike Liidus üritas ta pensioni- meisterlik juhtkiri või joonealune. kassa või selletaolise loomist, lõi aga end läbi Endise riigikogu päevil toimetas ta „Vabas Kultuurtegelaste Pensionikassa juhtiva tegela­ Maas" parlamendiosakonda. See on tänuväärne sena. Pärinud on ta oma sotsiaaltegevuse-kaldu- ala igale ajakirjanikule. Tuleb osata parlamendi vused arvatavasti sellest ajast, millal oli sotsiaal­ kantselei poolt antavat materjali siit-sealt ministri abi. natuke kärpida, panna sobivad pealkirjad ja vahepealkirjad ning niimoodi saab parlamendi Ja nüüd on ta jälle sotsiaalministeeriumis. koosoleku kirjeldusest kas kibe paskvill või mu­ Paljud Sinu kolleegid toimetusest loodavad, et he följetonistiilis lugemine. A. Süvalepal olid Sa kord võtad käsile Eesti ajakirjanduse võit- need „nõksud" selged ja teinekord võis lihtsalt lusrikka ajaloo koostamise. imetella, kuidas lootusetult kuivast ainest sigi­ Materjali on ju rohkesti ja viiekümneaastaselt nes midagi mõnuga loetavat. need õiged tööaastad alles algavad. E. K,

100 M Ceopold Johanson 50-aastane

Veebruaris 1938. a. pühitses Eesti Ajakirjanike 1932—33. Ta sulest on ilmunud brošüürid «Töö­ Liidu juhatuse liige ja meie tuntumaid sotsiaal­ kaitseseadused" ja ..Sotsiaalkindlustus". Oma poliitikad Leopold Johanson oma 50. sünnipäeva. huviala küsimuste üle on ta kaastööd teinud Vaevalt on Eestis leida avalikku tegelast, kes «Postimehele", „ Sotsiaaldemokraadile", «Tulevi- oma igapäevaste ülesannete kõrval on leidnud nii kule", «ühendusele", «Rahva Sõnale", «Päevale­ palju aega ja võimalusi sotsiaalpoliitikale pühen­ hele" ja reale sotsiaalpoliitilistele ajakirjadele. dumiseks kui Leopold Johanson. Kui kuskil on On praegu riigivolikogu liige ja Eesti Haigekas­ mingi ülemaaline üritus, kus on arutusel sotsiaal- sade Liidu sekretär ning liidu kuukirja „Töö ja poliitilised küsimused, siis leiame referentide või Tervis" toimetaja. sõnavõtjate ja ettepanekute tegijate seas ka Leo­ Trükitöölisena ta võttis aktiivselt osa tööliste pold Johansoni. Nende küsimuste arutamisel on organisatsioonide tegevusest ja lõi korduvalt ta alati sõdinud suu ja sulega. Ajakirjanduses on kaasa tööliste võitlustes streigi näol. üksvahe ta neid küsimusi käsitlenud kõikjal, kus see vä­ oli Tartus ametiühingute kesknõukogu liige, õp­ hegi võimalik. pinud tööstusõpllasena tundma neid puudusi, mis L. Johanson on „ selt-made-man", nagu inglane valitsesid selleaegsetes käitistes, ja olles hiljem ütled, ja alatine võitleja, kes ei pelga oma tõeks­ ministriks, püüdis puudusi kõrvaldada vastavate pidamiste eest väljaastumist. Kogu ta elu vara­ määruste väljatöötamise kaudu. Teedeministriks sest noorusest saadik on olnud võitlus enese ole­ olles korraldas ta avalikke töid rohkem kui seda masolu ja ühiskondlike hüvede eest. Ta sündis oli tehtud seniajani. 15. veebruaril 1888. a. Tartus, kus õppis algkoo­ Poliitiliselt on L. Johanson kogu aja kuulunud lis ja Tartu pedagoogika seltsi keskkooli kursus­ sotsiaaldemokraatlikku parteisse ja oli riigikogu tel ning hiljem Tallinna kolledžis. Oli trükitöö­ rühmas juhtivaid mehi. Poliitiliste vaadete revi­ line, siis „Postimehe" reporter 1912.—13. a., Tartu deerimise aegadel on L. Johanson jäänud oma ühishaigekassa asjaajaja 1914.—1919. a. Tartu senistele tõekspidamistele truuks ja oma seisu­ linna toitluskomitee pearaamatupidaja 1916.—17. kohti kaitstes on läinud teinekord tülli ka oma aastani, töökaitse-komissar 1919. a., töö-hoolekan- kaaslastega. deministeeriumi kinnitusasjade-toimkonna juha­ Inimesena aga on L. Johanson vastutulelik, taja 1919—20, Tartu linnavolinik 1917—21, Asu­ kus see tal võimalik, ja seltsimehena alati abi­ tava Kogu ja riigikogude liige, töö-hoolekande- valmis. Eesti Ajakirjanike Liitu kuulub L. Jo­ ja haridusminister 1928.—29. a., teedeminister hanson 1921. a. alates.

102 Terve Euroopa ja viis maailmajagu on Teie valduses iga meie raadiovastuvõtja kaudu. Meie käesoleva hooaja vastuvõtjate programm pakub väljapaistvaid tüüpe:

A f** MO ~~ '9a taluelamu uhkus - elegantsemaid ja viimistletumaid f\ \J U L. patareivastuvõtjaid erakordselt hea lühilaine-vastuvõtuga, isegi Tokio. Lülitav voolukokkuhoid. Hind kr. 160.-

A (2. II - eelmise väärikas kaaslane, samuti lühilainealaga. MVJ7U ' Hind kr. 140.- JA LINNALE:

k i A rPTnO r\ * i võrksuperid kõigi superi finessidega. /VIALO I K\J 2 Oi: MAESTRO 2. Hind kr. 250. - ' MAESTRO 1. Hind kr. 235.-

Meie saadame nõudmisel tasuta tehnilisi andmeid, katalooge ja informatsioone nende vastuvõtjate kohta. Nõudke nende vastuvõtjate demonstreerimist meie esindusärides. TARTU TELEFONIVABRIK A.-S. TARTU, PUIESTEE 9/11. TELEFON 2-34.

PIIRITUSEPUHASTAMISE-VABRIKUTE O/ü.

TALLINNA fS&l VIINAVABRIK

(ROSEN & Ko)

U ., lp sia U^iMöörid Cyar/ürneerla

MEREPUIESTEE 15 TELEFON 304-26

103 IEAML ILIIIIIKMIEID

Aastaarvud nimede taga näitavad tegev- ja toetajaliikmelt Liitu astumise aega, auliik- ineil auliikmeks? valimise aega.

Auliikmed: Leppik, Jaan . . 1324 Veelmann, Johannes . . 1922 Aitsam, Mihkel . 1934 Lessel, Evald . . 193? Veidenbaum, Siegfried . 1931 Hubel, Eduard . 1934 Loigum, Uno . . 1938 Vesilo. Agnes .... 1932 Moorson, Heinrich 1936 Mait, Helmut . . 1936 Viidas. Voldemar . . . 1926 Olak, Paul . . . 1934 Milvere, Georg . 1930 Visnapuu, Eduard . . . 1921 Raudsepp, Hugo 1934 Mõttus, Jakob 1928 de Vries. Axel .... 1321 Tomp, Jaan . . 1934 Mänd, Oskar . . 1925 Toetajaliikmed: Nähe, Oskar . . 1936 Vallaste. Hendrik . . . 1937 Tegevliikmed Nukk, Eduard 1936 Adson. Artur 1922 Agori, Vello . . 1922 Nurk, Märt . . 1922 Anderkopp, Ado . . . 1922 Angelus, Oskar . 1928 Nyman, Joh. . . 1932 Anderkopp, Alice . . . 1926 Animägi, Juhan . 1921 Oidermaa, Hans . 1929 Antson, Aleksander . . 1931 Arro, Karl . . . 1935 Osvet, Konstantin 1922 Aun, Erika 1937 Audova, Joh. . . 1933 Peets, Arnold . . 1934 Bortkevitš, Helene . . . 1937 Birkfeldt, Verner 1936 Peterson, Aleksander 1935 Jaik, Juhan 1927 Braks, Tõnis . . 1922 Peterson, Ilmar . 1927 Joasalu, Andres .... 1932 Ehrmann, Karl . 1931 Prümmel, Joosep 1919 Jürgenstein, Helmi . . 1931 Erikson, Julius . 1929 Paart, Harry . . 1937 Kalbus. Arvo 1937 Esop, Meta . . 1927 Raag, Arno . . 1932 Kanarik, Paul .... 1929 Fiskar, Anna . . 1919 Rahamägi, Henno 1927 Kann, Nikolai .... 1926 Grönberg, Artur 1934 Rahnulo, Gerhard 1931 Kask, Aleksander . . . 1921 Grünthal, Aleksander 1921 Rändel, Felix 1931 Kenn, Helene .... 1934 Heinlaid, Reinhold 1932 Raudsepp, Harald 1935 Krigul, Viktor .... 1936 Heino, Toivo . . 1926 Raudsepp, Vladimir 1935 Kursmann, Nikolai . . 1930 Hennok, Harry . 1936 Rebane, Heino . 1937 Kursoski-Kulbas, Valentin 1937 Hennoste, Juhan 1932 Rennit, Endel . 1935 Külm, August .... 1927 Hunnius, Edmund 1922 Saarsoo, Johannes 1935 Laats, Artur 1933 Ibrus, Johannes 1932 Schulmann, Helmut 1927 Laurine, Leho .... 1938 üllemaa, Eduard . 1932 Schultz, Aleksander 1928 Liiv, Otto 1928 Jalak, Evald . . 1926 Sepp, Arnold . . 1936 Meimre, Karl .... 1929 Jensen, Jaan . . 1937 Simm, Elmar . . 1934 Metslov, Nikolai . . . 1924 Janno, Richard . 1937 Sirge, Rudolf . . 1930 Männik, Hans .... 1929 Johanson, Leopold 1921 Soonberg, Leonhard 1935 Parm, Aleks 1937 Joonas, Erich . . 1934 Soosaar, Hans 1935 Parikas, G. J 1930 Joonson, Arnold . 1933 Soots, Olev . . 1927 Pedari, Jaan 1931 Kaljumäe, Voldemar 1934 štšepotjeva, Helene 1925 Peel, Aleksander . . . 1925 Kalm, Artur . . 1933 Süvalep, Arnold , 1922 Piip, Ants 1923 Karro, Bertram . 1932 Taklaja, Jaan . 1927 Rahamägi. H. B. ... 1930 Kask, Aleksander 1934 Tammer, Harald 1922 Reekna. Renie .... 1937 Kentmann, Voldemar 1922 Tammlaan, Ev. , 1931 Reining, Eduard . . . 193? Kesa, Karl . . 1922 Taska, Artur . , 1935 Saareste, Andrus . . . 1936 Kitzberg, Jaan . 1927 Teder, Kaljula , 1928 Saks, Edgar 1936 Kivikas, Albert . 1938 Tiitsmaa, Aleksander 1937 Sarv, Erich 1933 Klau, Siegmund . 1930 Tiitus, Romulus 1929 Sepp, Heimar .... 1931 Kornel, Karl . . 1921 Tomp, Tõnis . . 1921 Sihver, Endel .... 1935 Krusten, Peeter . 1928 Truuvere, Adu . 1933 Sihver, Johan .... 1932 Kruustee, Juhan 1935 Tupits, Artur 1922 Sommer, Edgar .... 1938 Kukke, Hugo 1925 Tähtra, Eduard . 1934 Sternmann, Juuli . . . 1934 Kures, Margarethe 1929 Tõllasepp, August 1924 Taioste, A 1930 Kõdar, Ludvig . 1937 Tõnisson, Ilmar 1937 Tamm, Uno 1937 Kõrgvee, Eduard 1937 Vaher, Valter 1935 Truuvere, Edgar . . . 1934 Laaman, Eduard 1924 Vaik, Aksel . . 1936 Vasard, Salme .... 1931 Laanest, Hans . 1922 Valdson, Karl . 1922 Vebermann, Ernst . . . 1921 Lekstein, Mart . 1925 Valgma, Aleksander 1932 Viik, Johannes ... . 1919

104 Üldlaulupeo ajal 1938. aasta juunikuus peatus Eestis paar päeva Ungari aja­ kirjanike delegatsioon, kes oli siit läbi sõitmas Soome. Tallinnas viibides ungarlastel oli kokkupuuteid Eesti ajakirjanikega ja ka riigi­ võimu esindajatega. Pildil: peaminister K. Eenpalu vestleb laulupeoväljakul Ungari ajakirjanike liidu esimehe dr. Toth' iga.

r ena /a Äuviaeõ

EKM viljakohvi nr. nr. 1, 2 või 3 EKM ubaviljakohvi nr. nr. 1, 2, 3, 4, 5 EKM kaneeli, kardamomi, loorberi­ lehti, nelke, pipart terades ja jahvatatult, safranit, vanilliini, vürtsi terades j. p. m.

EKM omatooted ja kaubad o n head t

Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus A-s. Tallinn, Estonia puiestee 27

105 §][§lü

Lk. Lk. Ed. Laaman: Legendid ja tõelisus . . 9 A. Valgma: Mees, kes ei plaksutanud ... 62 O. Mänd: Ajakirjanik Jaan Tõnisson . 12 T. Tomp: 1905. a. mälestussalvest .... 66 J. Animägi: Kokkupuuteid J. Tõnissoniga 14 K. Osvet: Õhtu rannal. Luuletus .... 67 A. Piip: Avalik arvamine 16 K. Noor: Meri lahutab 68 H. Raudsepp: Igavikuküsimused kunstis 17 J. Kruustee: Lehemeeste esimesi ühisalgatusi 71 Balder Jaan: Tähtis minevik .... 20 J. Jaik: Inne ja perän tuisopühhä ... 73 K. Kornel: Häda valgele tõule! . . . 25 Ed. Nukk: Tindikuli 74 Agnes Vesilo: Meeleolusid 27 S. Veidenbaum: Ajakirjanik ja kutseharidus 78 V. Mettus: Kunst teatris käia .... 28 M. Duvarts: Tervitus belgia ajakirjanikelt 80 K. Eerme: Piki Saaremaa rannikut 34 E. Viskel: Juudid püssidega 81 Heini: See linnatulede sära 38 E. Laaman: Uus trükiseadus Eestis ja Lätis 87 L. Kõdar: Rahvasteliit ja München . . 43 A. Grünthal: Poliitilisi tõmbetuuli suvises V. Krigul: Ajakirjandus ja vabadused . 47 Leedus: 89 Peeter Burlesk: Kirjanikud ekskursioonil 49 8. V.: EAL tegevus möödunud aastal . . 93 Jaan Kitsberg: öötöö 51 Surma läbi lahkunud EAL liikmeid . . 96—98 O. Tooming: Isurlaste maal .... 54 EAL juubilarid 90—102 Salmi-Jaak: Päev Juhan Liiviga . . . 59 EAL liikmete nimestik 104

Kaas: Redo — Rändel. Karikatuurid: Gori. Fotosid ja fotomontaaže: H. Soosaar.

O.-ü. «Vaba Maa» trükk. Tallinnas, 10. detsembril 1938. a.

106 MOODSAID KLEIDI- JA MANTLIRIIDEID, MITMEKESISEID TARB ERI I DE I D, COTTON- siidsukki:

«LIBELLE», «LUKSUS», «LADY»

INTERLOKK-trikoopesu

ning muid te lesti il too teid valmistab:

A.-S. OSKAR KILGAS TALLINN W< SyLasuiaoe - ^ iennuüaendusL /

AERO O/Y A/B AEROTRANSPORT DEUTSCHE LUFTHANSA A/G

Esindaja: EESTI AVIO W. LAANEKÕRB & Ko. TALLINN

s.iiL, f s PROTOS- £* RAPID SIEMENS See märk elektri-majapidamis- tarbeil tagab parima kvaliteedi SIEMENSI elektripliite, veekeetjaid, tolmuime­ jaid, pesumasinaid, elektriköögitarbeid jne. soovitab suures valikus

Siemensi tehaste esindus Eestis EESTI AKTSIASELTS SIEMENS Tallinn, Vabadusväljak 7, EKA-maja, tel. 428-03

108 Riigi 7. klassiloterii

IV klassi loosimisel jagatakse 50800 võitja vahel kr. 858.197 — Suurim võiduvõimalus kr. 80.000.—

Sellest loosimisest osavõtmiseks vahe­ tatakse pileteid 24. jaanuarini 1939. a.

Riigi 8. klassiloterii piletid ilmuvad müügile 2. veebruaril 1939. a. I klassi loosimine 29. ja 30. märtsil 1939. a.

109 LOT LENNUBÜROO TALLINN, VABADUSVÄLJAK 3. TELEFON 414-99 AVATUD KELLA 9-17

IGASUGU TEATED LENNUÜHENDUSTE KOHTA JA LENNUPILETITE MUUK

ŠOKOLAAD

BISKVIIT

no >r VABADUSVÄLJAK 7 Kodukeskjaam 427-91 „Meil on olnud neil aastail ainult üks pea­ siht ja see on olnud: kiire liiklemisvahend, omadustelt kõige usaldusväärsem, võima­ likult odavasti. Meie autot nimetati kolm­ kümmend aastat tagasi „igamehe autoks", kuna see täitis väga mitmesuguseid nõudeid. See on „igamehe auto" samadel põhjustel nüüdki.

Voliline Fordi esindus: A/S. «MOBILE» TALLINN, PÄRNU MNT. 21, TELEF. 417-50 I^ölluirraaLjaLiHiciui&e F^anl*:. Asukoht: Tartus, Suurturg nr. 9, oma majas. Telefonid: kodukeskjaam nr. nr. 50,10-65,16-99. AKTIVA. Arvete seis 31. oktoobril 1938. a. PASSIVA.

Kassa ja j/arv, teist, pan­ Osa- ja muud kapitalid . 237.352,10 kades kr. 550.123,53 Hoiusummad: Väärtpaberid ja osamaks tähtajal, kr. 1.288.543,27 teistes asutistes . . . 198.671.58 jooksvad „ 1.276.274,47 2.564.817,74 Väärtused . 141,36 Vekslite rediskont . . . 51.100,— Laenud 2.113.446,33 Võlad teistes krediitasut. 166,235,02 Korrespondendid ... 25.360,78 Korrespondendid . . . . 48.594.07 Garantii deebitorid . . 10.380 — Väljaantud garantiid . . 10.330 — Vallasvara 29.906,48 Tulud 177.302,22 Kinnisvara . 244.326,60 Muud passivad 22.717,23 Kulud. 79.091,76 Muud aktivad .... 27.049,96

Kr. 3.278.498.38 Kr. 3.278.498,38

Pank võtab raha hoiule ajakohase °/o-ga, annab heade kindlustuste vastu takistusteta lae­ nusid, ostab E. V. Riigikassa pantkirju ja toimetab kõiki pangaoperatsioone. Korrespondendid kõigis tähtsamates keskkohtades. Pank ostab ja müüb välisvaluutat. Põllumajanduse Pangaga opereerivad kõik põllumehed, põllumajanduslikud ühisused ja omavalitsused. Panga juures E. O. ja U. A. Kindlustusselts „OMA" agentuur.

KASE- SAARE- TAMME- lPUUST PÄHKLI- MAHAGONI- •O

A.-S. A.M. LUTHER MÜÜGIKOHAD: TALLINNAS, Vana Posti 9. Telefon 446-16 TARTUS, E.V. Jürgens, ülikooli 2. Telel. 788

113 MEIE ESINDAME MAAILMA PARIMAID

ALFA-LAVAL jõu- ja käsikoorelahutajaid FLAMMGER & ZUDSE viljatriööre ERHO rohuniitjaid HANKMO hobuse- ja traktoriäkkeid KOLDING ja AHRENS & BODE võivalmistajaid SVECIA rohu- ja viijaniitjaid, rehepeksumasinaid

TA1L1LHNNA 1E1ESTB ALATI LAOS: aia tööriistad, seemned, MAJANDUSÜHISUS kunstväetisea, jõusöödad, ESTONIA PUIESTEE 21 meierei- ja majapidamis- tarbed

SUURIM ERIALALINE ETTEVÕTE A. ir<0>MI§§<0>N & ik\, TALLINN - RÜÜTLI 28/30. Tel. 416-00 Varustab Teid VESIVARUSTUSE-, KESKKÜTTE PUMBA-, või ELEKTRISEADEGA Suurimad materjalilaod erialal.

o MA TEHASED TALLINNAS, SIIMONI TÄN. 3. TELEFON 310-07

114 A.-S. EESTI TUUBAT€€STUSED

Ellamaa jõujaam.

Raadi o-suurans leidub aparaate igasugusele maitsele, igasugus­ tele tehnilistele nõuetele kõigis hinnaklassides. Eriti siis, kui see äri esitab sarnaseid nimekaid vabrikuid nagu:

BLAUPUNKT RET

LORENZ

ARE EKCO

Tutvuge iga üksikuga neist lähemalt! A.-S.TORMOLEN & Ko. Tallinn, Raekojaplats. 17, telefon 428-06. OSAKOND NARVAS, Joala 14.

Esindajad kõigis Eesti suuremates linnades ja alevikkudes.

8* 115 Tl %/^histegelikkudele kindlustusseltsidele ja -kassadele korraldab edasikind­ lustust ning annab nõu ja juhatust asjaajamises

Gesti Ukisteqeilk Kutdtu$tu$ke$k$dt$ Tallinn, Suur Karja 19. Postkast 122. Kõnetraat 426-83.

]oh. Lorupi (üaasioabrik

VALMISTAB: Lauakristalli, kristallesemeid ja kr istallser viise. Majapidamisiarbeid, poolkristall- ja lihtklaasist. Pudeleid igasuguseks otstarbeks. Tehnika- ja mitmesuguseid tarbeid.

KONTOR: Tallinn, Viru tänav 1-3. Kõnetraat 441-01 ja 459-04. VABRIK: Tallinn-Kopli, Bekkeri tehased 84. Kõnetraat 428-49/77. ^OLIN

SILLAMÄE tehase toodang - võr­ dub parimale välismaa bensiinile, on sealjuures aga ökonoomsem

^ Autoomanikud, tarvitage BALTOLIN'i ja Teie hoiate kokku!

Müügikohad Tallinnas: I. Veneturg Kalevi aia vastas. II. Balti jaama vastas, Müük suurel ja väikesel arvul üle maa: SHELL COMPANY kaudu

MEIE VALMISTAME: kalosse ja botikuid, toorkummi autorehvi- suve- ja rannakingi, de vulkaniseerimiseks üleni kummist kingi, ja templite valmista­ võimlemiskingi, supel- miseks, sulatiskummit, kingi ja spordisaapaid, kumminööre, piima- kummitaldu, kontsa- kannu- ja tihendus- rõngaid, pudelišeibe, kaitseid ja mängupalle, radeerkumme, kummi- jalgpalliõhukumme, korke, pumbaklappe, jalgrattakumme, vee- puhvreid, transportrih- aurukÕrgesurve-, gaasi-, mu. rattarehve, kummi- bensiini-, õli- ja Õlle- valtse, tihenduskummit voolikuid ning spiraal- jne. ning kõiksuguseid voolikuid kõiksuguseks tehnilisi kummitarbe- otstarbeks, kummilahu, asju tellimiste peale.

117 Perenaised!

Töö majapidamises on mänguasi, kui tarvitate.

EOL/JLA. kingakreemi OlJ^vJl-j metalli- ja aknapuhastajat OlLxJi/JLjJLA poonimisvaha uirLAX- küürimispulbrit u\JJLllU jõulu- ja majapidamisküünlaid

SIDOL COMPANY

TALLINN, SOO TÄN. 29

Vs. EESTI METSATÖÖSTUS (TALLINN, FALKPARGI 4)

MUUB METSAST mitmesuguseid metsamaterjale riigi- ning omavalitsusasu­ tustele, kohalikkudele elanikkudele ja teistele tarvitajatele kohaliku metsaametkonna kaudu.

KÜTTEPUUDE VÄIKEMÜÜGI laod on: Tallinnas (tel. 316-84), Tartus (tel. 7-28), Valgas (tel. 1-73), Viljandis (tel. 13), Võrus (tel. 10), ketseris (tel. 77), Tapal (tel. 18-a) ja Jõhvis (tel. 1-07).

LAUAMATERJALIDE MÜÜGIKOHAD on: Tallinnas (tel. 441-16), Tartus (tel. 17-52), Pärnus (tel. 3-12), 8arus (Võrumaal), Kilingi- Nõmmes, Valgas, Tahevas, Otepääl, Jõgeval ja metskonda­ des, kus teostatakse palkide saagimist a/seltsi arvel.

A/S. «EESTI METSATÖÖSTUS»

118 O.-ü.

« MOOTOR » AUTOBUSE- JA KAUBAVEOLIINID TALLINN, SADAMA 1-3 TELEFONID: KONTOR, KESKJAAM 478-15 LIIKLEMISKORRALDAJA 305-45

cRülastage Pandimaja kauplusil nLallwHa

a) Narva mnt. 18, kus leiate mitmes. mööblit, õmblus- ja kirjutusmasi­ Juudi Ühispank naid, jalgrattaid, grammofone, peegleid, elektriarmatuure j. m. Vene 6, telef. 448-25 b) Maneeži tän. 4, kus on saadaval 448-26 valmisrõivad, karusnahad, vai­ 448-27 bad, jalatsid ja peakatted, tasku- ja käekellad, fotoaparaadid, bi­ noklid, laskeriistad j. m.

Mitmesuguseid pruugitud asju Toimetab kõiki mõlemas kaupluses. pang aoperatsioone sise- ja välismaal. Tallinna Linna Pandimaja kauplused.

KAUBAMAJA ERNST ARING TALLINN, ESTONIA PUIESTEE 19 TELEFON - KODUNE KESKJAAM 416-90 PAKUB LAOST RAUA- JA TERASKAUPU, EHITUS- JA TÖÖSTUSTARBEID SUURIMAS VALIKUS SOODSATE HINDADEGA

119 Kopli Kinnisvarad

Tallinn, Kopli Vene-Balti as. nr. 60 Kodukeskjaam tel. 427-88, 427-89

L.-Ü. G. SERGO & Ko.

Regulaarsed laevaühendused, laevamaakleria ja speditsioon

Tallinna sadam, Baikovi sild nr. 1, telefonid 314-40, 314-85 ja 301-26 Rannasõit Viktooria sild nr. 3, telefonid 306-85 ja 301-66. Telegr. aadress «Sergoko»

120 M 4>^ ^

Peakontor asub Sakala 36

Telef.: Juhatus: 436-04 Kontor: 436-47

u. K: EESTI RAHVAPANK TALLINNAS, SUUR KARJA NR. 19 TELEFON 425-55

TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE OSTAB JA MÜÜB VÄLISRAHA JA IGASUGUSEID KINDLAPROTSENDILISI VÄÄRTPABEREID

121 „POLÄRIS" EESTI KINDLUSTUS~/\KTSI/l-SELTS

Võtab vastu järgmisi KINDLUSTUSA elu-, tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-, käsko- (laeva­ kerede) ja klaasikindlustusi.

Seltsi PÕHI- ja TAGAVABA- KAPITALID ületavad Kr. 1.000.000 —

Seltsi asutamisest peale on KAHJUDE eest välja maksetud J üle Kr. 6.000.000 —

Soliidne edasikindlustus! Kahjud likvideeritakse viivitamata!

JUHATUS asub TALLINNAS, Vana Viru 12. Kõnetraat 426-66. Telegrammi-aadress: «POLARIS" * OSAKOND asub TARTUS, Suur Turg 11. Kõnetr. 6-75 * ESINDAJAD kõigis linnades ja maakohtades

122 EESTI MAAKREDIITSELTS Asutatud 1802. a.

Endise lühendatud [nimega «Krediit- Kassa» Tallinn, Vabaduse pst. 1, oma majas. Juhatuse tel. '466-37. Annab põllupidajaile pikaajalisi laene, talu­ koha pantimisel: hoonete ehitamiseks, maaparanduseks, talu ostuvõla ja lühi­ ajaliste vÕlgade~tasumiaeks jne. Prot­ sentide tasumisega kustub ühtlasi ka laen. Laenu sooviavaldisej lehised saa­ dab Eesti Maakrediitselts soovijaile koju kätte.

5 %-sed Eesti Maakrediitseltsi eriseeria pantlehed, mis on peale riigikassa tagatise kindlus­ tatud talukohtadel lasuvate esimeste hüpoteekidega (võlakohustistega) ja seltsi varandusega, on registreeritud Krediit- ja Kindlustusasutiste Inspektuuris vastavale talukohale kinnistatud võlakohustise alusel. Pantlehtetle praegune müügi kurss on 96, seega osutuvad need pant­ lehed kindlamaks ja soodsamaks rahapaigutamisvahendiks. Pantlehti võetakse vastu valitsus- ja omavalitsusasutistega sõlmitud lepingute ja hangete kindlus­ tuseks, samuti ka aktsiisi- ja tollimaksu kindlustuseks. Eesti Maakrediitseltsi pantlehtedesse võib mahutada vaestelaste, seltside ja omavalitsusasutiste kapitale. EESTI MAAKREDIITSELTSI JUHATUS.

cyLauoa/iaLas-( OOSU/S/o\LL ILMUB KAKS KORDA KUUS TOIMETUS JA TALITUS:

^yCauoanctiis -

Millest kirjutab -»Kaubandus-Tööstuskoja Teataja*? lles ainus sellesarnane majanduslik ajakiri Eestis, paneb ^Kaubandus-Tõöstuskoja Teataja* O erilist rõhku sisu mitmekesisusele, tuues äri alal tegutsevale lugejaskonnale hulga väär­ tuslikku, populaarselt kirjutatud lugemismaterjali artiklite näol parimate majanduselu tundjate sulest kaubanduse, tööstuse, panga- ja kindlustuseasjanduse ning meresõidu alalt, eriti aga prak­ tilisi näpunäiteid organisatsiooni korraldamise ja ostu-müügi kohta. Edasi toob »Kaubandas- Tööstuskoja Teataja«' igas numbris ärimehele hädatarvilist informatsiooni turgude, kauba- hindade, rahakursside, uute seaduste ja määruste ning paljude teiste igapäevases ärilises tegevuses lahendust nõudvate küsimuste kohta. Suurimat tähelepanu pöörab >Kaubandus- Tööstuskoja Teataja"- puuduste ning väärnähtuste selgitamisele meie maksusüsteemis ja uute kaubandusse ning tööstusse puutuvate seaduseelnõude refereerimisele. Samuti leiab Kaubandus- Tööstuskoja tegevus ajakirja veergudel võimalikult täielist peegeldust, luues kindla ja vahetuma ühenduse meie majandusliku parlamendi ja selle valijate vahele.

123 6. Scheel G 9^o

Tallinnas

asutatud 7884. a.

124 K.-ü. Liidu Rakvere p. puhastustehas KAPTULIUHINCUTE IL II III ÜHISTEGELISTE PI1RITUSTEHASTE KESKKOONDIS piirituse üaunistus * transport * puaastus * efesport OMAD PIIRITUSE PUHASTUSTEHASED RAKVERES JA VÄLTUS Kontor: Tallinn, Müürivahe tän. 16. Telefon 445-54

Tallinn, Suur Karja 18. Telefon 44-5-10, LÕUNA-EESTI OSAKOND: TARTU MAJAOMANIKKUDE PANGAS EESTI UNION'i poliis tagab SUURTURG 7, TELER 15-62 KIIRE KAHJUDE TASUMISE

125 RIIGI HOIUKASSA EESTI PANGA JUURES

OSAKONNAD EESTI PANGA OSAKONDADE JUURES

AGENTUURID KÕIKIDE POSTKONTORITE JUURES

VÕTAB RAHA HOIULE JA MAKSAB AJAKOHAST INTRESSI LÄÄNE-EESTI ÜHISPANK

MÄRJAMAAL

KÕIK PANGA­ OPERATSIOONID.

126 /valutas tew, cakuM tatotitad!

CW põhimõttel valmivad populaarsed ETK tooted

Jeld rõõmustawaa maltsu'aa ETKueinia, kohwia ia nauding suitsud AHTO TURIST VIKING /s Tallinna Laevaühisus LAEVAOMANIKUD JA LAEVAMAAKLERI SÜTE IMPORTÖÖRID JA SPEDITÖÖRID Peakontor: Tallinn, 8. Karja 18. Tel. 42690 (4 liini)

EKSPEDITSIOON: Korrespondendid kõigis suuremates sadamalinnades. Kaupade tollimine ja ekspedeerimine. Inkasso. Kinnitus. Telefon: 42690; telefon tollil: 46004. TOLLI VABALADU: Laevade varustamine ja provianteerimine tollivabalaost. Ladu sadamas, Uus Hollandi tn. 6. Telefon: 31452. Kontor: Vana Sadama 3. Telefonid: 45638 ja 44180. SÜTELADU: Auru- ja sepasöed ning valu- ja küttekoks laost ja sadamas otse laevast alati saadaval. Kontor: V. Sadama 3. Telefonid: 45638 ja 44180. LAEVATARVETE KAUPLUS JA PURJETÖÜKODA: V. Sadama 3. Telefonid: 45638 ja 44180.

TARTU LINNAPANK TARTUS, RAEKOJAS, TELEF. ÜLDINE: 2-32. JUHATUS: 11-32

Võtab raha hoiule, jooksvale arvele, kindlale tähtajale ja kuude viisi ning maksab ajakohast protsenti. Annab laene. Toimetab kõiki pangaoperatsioone. Korrespon­ dendid kõigis kodumaa linnades ja rahvarikkamates kohtades üle maa.

128 129 T 'tz^mmm:

on moodne inimene-ta suitsetab

ainult sigarette. Tema närvepingu-

tav töö nõuab ergutust ja meele­

lahutust, mida annavad sigaretid fNIEW-YOIPIK AMEERIKA SEGU

Keila Villaketramise & Kudumistööstus TALLINN, SOO 27 ""•^LU*»4' Tel. 461-01, 438-35

Valmistab kõrges headuses meeste­ rahva palitu- ja ülikonnariideid, naiste­ rahva mantli- ja kleidiriideid, kudumis- ja vaibalõnga, vatti jne. Jtirveid ELEKTR1SELTS Iga kirve headuse eest vastutus parimast rootsi terasest jätkatud teraga, kuues suuruses,

valmistab

/

fi.-S. CC 99 Ilmarine TALLINN Tallinn, (põhja puiestee 21 RAEKOJA^|UAK 4 telefon M-26-kO

VIRUMAA ELEKTRI

PEALADU EESTIS AY.-SV EVEKA SAKALA TÄN. 36-4 TALLINN, TATARI 28. TELEFON 480-22, 479-76.

9* 131 METÜÜLALKOHOL FORMALDEHÜÜD METÜÜLATSETAAT ATSETOON AMÜÜLALKOHOL BUTÜÜLATSETAAT T O H T Õ L I KASEPUUSÜSI KASEPUUTÕRV VASTN EVAI K (bakeliit)

(O.- oi. oJlee-mta-ŽeMd%-aö EESTI DESTILLAAT (£&cÄ 0

flastakümneid «Postimehe* on eestlaste rahvuslikku mõtteilma juhtinud trükikoda, köitekoda ja tsinkograafia, varustatud moodsamate masi­ Asutatud 1857. a. natega, rahuldavad soodsate hindadega asjatundlikult kõigi TELLIGE, LUGEGE JA LEVITAGE! tellijate soove.

« Postimehe » « LASTELEHT » raamatukauplus TARTUS, Suurturg 16, telef. 2-50, VÄÄRTUSLIKU sisuga noorte lemmikajakiri. on täiuslik kirjutusmaterjali- ja Ilmub 2 korda kuus. raamatuladu kõigilt aladelt. E. K.-U• • . P0STHM1E1ES TARTUS, ÜLIKOOLI 21/23, TELEF. 65, 80 ja 14-65. TALLINNA KONTOR: VIRU 11, TEL 436-11

132 as oiete Juoa raaatofciiuLa/ao P

iiügi Kingkääiiiig

G^/Maožnaen-ifaiätLavtefe A.-s. Franz Krull TALLINN, KOPLI 68. Oma keskjaam 415-35 OSAK. TARTUS, NARVA MNT. 19, TEL. 17

Valmistab parimas headuses:

tõstetoole (lifte), keskkütte katlaid, keskkütte radiaato­ reid, kõiksuguseid masinaid ja põllutööriistu, temper- valu

NÕUDKE KALKULATSIOONI

133 TARVITAGE inglise

SHELL -- petrooleumi SHELL - määrdeõlisid SHELL -- bensiini SHELL - määrderasva SHELL -- gaasiõli SHELL - auto õlisid ning autode AEROSHELL'i

Shell Company of Estonia, I td Tallinn, Merepuiestee 17. Telefon 477-09 A. S. „Jiesti iveisibüroo' Peakontor: Tallinn, Raekojaplats, Kinga tän. 3. Tel. 433-20 Osakonnad: Tartu, Suurturg 7 ., 3-72 Pärnu, Rüütli tän. „Endla" majas „ 1-13 Telegrammide aadress: ERBO, Tallinn

1. RAUDTEEPILETITE MUUK: a) kõikidesse kodumaa jaamadesse, b) kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. 2. LAEVAPILETITE MUUK: a) kõikidel kodumaa ja Balti mere liinidel, b) ookeanipiletid Inglise, Saksa, Poola, Belgia, Prantsuse, Rootsi, Hol­ landi, Itaalia ja Ameerika liinidel, kõikidesse ulgumere sadamatesse. 3. ÕHUSÕIDUPILETITE MÜÜK: ..Aero", ,,Aerotransport", .,Deutsche Lufthansa" ja ,,Lot'i" liinidele. Esindus ja agentuur kõikidest suurematest Euroopa reisibüroodest. Rahavahetus ja valuuta ost turistidelt. Välismaa passide ja viisumite mu­ retsemine. Ringsõidupiletid turistidele terves Euroopas, ka Nõukogude Venemaal. Kohalikkude autobuseliinide piletid, O.-ü. ..Mootor" jt. NÕUANDED JA ARVESTUSED REISIDE KOHTA TASUTA

MITTE UKSI IGA KAITSELIITLANE, VAID IGA RAHVUSLIKULT MÕTLEJA EESTI KODANIK LOEB «KAITSE KODU!» Ei tolii unustada, et „KAITSE KODU?- on oma lühi­ kesele eale vaatamata loetavaim ja odavaim ajakiri Eestis * „KAITSE KODU!" ilmub 2 korda kuus vähemasti 32-leheküljelises kaustas ja maksab tellides aastas ainult 6 krooni. * Iga kaitseliitlane, iga ko­ RESERVEERITUD danik, kes pole veel tellinud „KAITSE KODU!", tehku seda kohe.

Tellimisi võtavad vastu kaitseliiduüksuste pealikud, raamatukauplused ja postkontorid üle maa * Proovi­ numbrid saadab talitus esimesel nõudmisel välja tasuta. Eesti Punase Risti häälekandja

«EESTI PUNANE RIST»

Populaarteaduslik rahva- tervishoiu- ja sotsiaal- küsimusi käsitav ajakiri. Tulekindlatest seintest esikohal Ilmub neli suurt albumit aastas. Kaastöölisiks tun­ nopsaseinad tud arstid ja eriteadlased. tsementkivest (vt. „Tehnika Kõigile" nr. 10-38. a.) Ajakirja «Eesti Punane Rist» tellimishind (Tsementkive võib igaüks on aastas 3 krooni, üksiknumber 75 s. valmistada lihtsa pressiga vt. ins. A. GrauenM ja V. Alver'i raamat «EESTI PUNANE RIST» «TULEKINDEL EHITUSVIIS NOPSA») Niguliste 12, Tallinn. (Hind 50 senti)

Eesti Noorte Punase Risti nägus ja sisukas noorteajakiri

«Meie Noorus » uae ilmub 10 suurt numbr. aastas.

«MEIE NOORUS» on sobivaim lektüür murdeealistele tüdrukutele ja poistele. Kaastöölisteks on tuntuimad noortekirjanikud ja ^/ytapisip aa/i haridus- ning koolitegelased.

(^bhoMofizad «MEIE NOORUSE» tellimishind on aastas 2 krooni. CAlonautj riapc Üksiknumber 25 senti.

«Meie Noorus» Niguliste 12, Tallinn.

136 WW RVID, VORSTID, SINGID, PIRUKAD, VÕILEIVAD.

Müügil MHATSENTRAAUDES" MM ja kõigis paremates toiduainete- ja §isü delikatesskauplastes « Ühing „EEST1 UHAEKSPORT"