Roio, M. 2018. Saaremaa Rannalautrite Dokumenteerimine
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Saaremaa rannalautrite dokumenteerimine. Välitööde aruanne. Koostaja: Maili Roio Tallinn 2018 Arheoloogilise uuringu põhiandmed Loa number: - Mälestise Saaremaa lautrid Registrinumber: nimetus 31007, 31008, / uuringu 31009, 31010, objekt: 31011, 31012. Aadress (uuringu objekti asukoht): Varuli: Lahetaguse küla, Kursessaare metskond 686 (72101:001:1340). Rahuste küla, Arima (72101:003:0193) ja Torni (72101:003:0298), Koovi: Koovi küla, Päniska: Kotlandi küla, Päniska (44001:004:0274), Sadama: Tammuna küla, Sadama (80701:003:0060), Pärtli: Rahuste küla, Pärtli (72101:003:0275). Koordinaadid: 1. Varuli, 6451678.6, 385545.2 2. Rahuste, 6439343, 387645.5 3. Koovi , 6456787.913,383619.320 4. Päniska, 6453805.8, 385076.3 5. Sadama : x: 6425033.6; y: 380793.1 6. Pärtli, x: 6438825.8; y: 387153.2 Uuringu eesmärk ja kokkuvõte: Eesmärk oli Saaremaa lautrite dokumenteerimine ning sealjuures kaasa aidata lautrite kaitsele, tutvustamisele ja väärtustamisele. Kokku dokumenteeriti 6 lautrikohta: Varuli, Rahuste, Koovi, Päniska, Sadama, Pärtli. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud Välitööde juhataja ja asutus: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 14C Toimumisaeg: 4.-10.06.2012. dendro Tööde tellija: kultuuriprogramm “Saarte luu pärimuslik kultuurikeskkond 2011–2014” ja Muinsuskaitseamet. muu Kaevandi või uuritud ala pindala: ca 10715 m2 Leiud (peanumber): - Märkused: Kuupäev Allkiri 30.12.2018 2 Sisukord Arheoloogilise uuringu põhiandmed ........................................................................................................... 2 Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 4 Mõiste ...................................................................................................................................................... 6 Peremärgid ............................................................................................................................................... 7 Dateerimine ............................................................................................................................................. 8 Metoodika ................................................................................................................................................ 9 Varuli lauter ............................................................................................................................................... 10 Rahuste lauter ............................................................................................................................................ 13 Koovi lauter ................................................................................................................................................ 16 Päniska lauter ............................................................................................................................................. 19 Sadama lauter ............................................................................................................................................ 21 Pärtli lauter ................................................................................................................................................ 23 Kasutatud materjalid .................................................................................................................................. 26 Lisa 1. Mõõtmisandmed ............................................................................................................................. 27 Varuli ...................................................................................................................................................... 27 Rahuste .................................................................................................................................................. 31 Koovi ...................................................................................................................................................... 41 Päniska ................................................................................................................................................... 46 Sadama ................................................................................................................................................... 49 Pärtli ....................................................................................................................................................... 58 3 Sissejuhatus Projekt „Lautrid ja tänapäev: nende dokumenteerimine ja pärimuse kogumine” sai 2012. aastal toetust kultuuriprogrammist “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011–2014”. Projekti eesmärk oli tagada lautrite kohta eksisteeriva kultuurilise, ajaloolise ja arheoloogilise teabe nõuetekohane säilitamine ning sealjuures kaasa aidata lautrite kaitsele, tutvustamisele ja väärtustamisele. Toetust taotles Ateka OÜ (Mikk Mutso), dokumenteerimistööd toimusid koostöös Muinsuskaitseametiga. Antud aruanne käsitleb ühte tegevust projektist: säilinud lautrite dokumenteerimist. Lautrid on oluline osa meie merekultuuripärandist ja silmapaistvad rannikumaastiku elemendid. Olles kunagi väga tavapärane ja ainuomane rannaäärsetele kaluriküladele, on nende olemasolu ja kasutus ajapikku siiski jäänud unustuse hõlma. Nii on aruandes käsitletud lautritest kantud Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihile kaks kohta: Rahuste ja Koovi. Mõlemad on kasutusel ka tänasel päeval. Ülejäänute osas märge kaardil puudub, ehkki tegemist on maastikul selgelt eristuvate objektidega. Palju lautreid on hävinud, ainult väike osa säilinud lautritest leiavad kasutamist ka tänapäeval. Olemasolevatele lautritele on peamine oht inimese enda ratsionaalne tegevus. Tänapäeva veesõidukid vajavad sügavamat vett ja vajalik on rajada sadamasildu, muule ja süvendada merepõhja. Kuna randumiskohad on aga looduslikul põhjusel pikka aega samas paigas asunud, siis lähevad lautrikivid pahatihti näiteks muuli ehitusmaterjaliks. Esmalt kaardistas Mikk Mutso Maa-ameti ortofotode põhjal maastikul eristuvad lautrikohad. Neist dokumenteeriti järgnevad (pilt 1): 1. Varuli, 6451678.6, 385545.2; 2. Rahuste, 6439343, 387645.5; 3. Koovi , 6456787.913, 383619.320; 4. Päniska, 6453805.8, 385076.3; 5. Sadama : x: 6425033.6; y: 380793.1; 6. Pärtli, x: 6438825.8; y: 387153.2. Nimekirjas oli ka Jämaja lauter, mida kahjuks ei olnud võimalik mõõdistada, kuna lauter oli tervenisti suhteliselt kõrge vee all. 4 Pilt 1. Välitöödel dokumenteeritud rannalautrid: Aluskaart: Maa-amet, töötlus: M. Roio. Välitööd toimusid 4. – 10. juuli 2012. Töödel osalesid Mikk Mutso (Ateka OÜ), Maili Roio, Marii Asmer, Urve Russow ja Paul Ööbik (Muinsuskaitseamet), Mirja Ots (Tallinna Ülikool), Helena Kaldre ja Marge Konsa (Tartu Ülikool) ning Ahti Roio. Pilt 2. Välitöödel osalejad: Maili ja Ahti Roio, Paul Ööbik, Helena Kaldre, Marge Konsa, Mirja Ots, Mikk Mutso, Urve Russow ja Marii Asmer. 5 Mõiste Lauter on traditsiooniline maabumiskoha vorm, kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on merepõhi ja rand suurematest kividest puhastatud asetatuna pikkade vagudena ühte kokku ning moodustades seeläbi korrapäraseid madalaid kiviridasid. Sageli on lautris paigutatud kivide alla paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad puud – veerpuud (pilt 3). Mõnel pool on kasutatud ka paadiredeleid (pilt 4). Pilt 3. 1914. aasta pildil Jämaja rannas on näha Pilt 4. Paadiredelid Väike-Pakri saarel. kiviread veerpuudega, taamal võrgumajad ja vabed. Pildi autor: Gustav Ränk. ERM Fk 629:80. Autor: Carl Oswald Bulla 1914. ERM Fk 580:41. Rannaäärsetes külades võis olla mitmeid lautrikohti, mille juurde kuulusid veel vabeaiad ja võrgumajad (vt pilt 3 ja 5). Lautri maapealses otsas võisid paikneda paatide üles vinnamiseks vinnad ehk pöörad (pilt 6). Suurte kivide külge võis olla pandud ka rauast rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada. Pilt 5. Võrkaed ja võrgumajad Mustjala khk-s Pilt. 6. Seadis paatide kaldale tõmbamiseks Pildi autor: Ilmari Manninen 1923. ERM Fk 640:3. Abruka saarel uues sadama lähedal. Autor: Raul Salumäe. ERM Fk 2054:6. 6 Peremärgid Peremärgid on eestlaste graafiline eneseväljendusvahend, millega märgistati esemeid. Peremärke on nimetatud nii vappideks kui ka õue- ja majamärkideks. Peremärgi levinuim rahvapärane nimetus on „märk“, millele harilikult lisatakse mõni selgitav täiend (nt võrgumärk). Kuna peremärgid ei ole seotud niivõrd kohaga kui perekonnaga ja/ või kogukonnaga, on eelistermin „peremärk“. Peremärk võib tähistada suurema kollektiivi kui perekond omandiõigust ja ühe võimalusena on pakutud välja ka mõistet omandimärk (vt Saar 1998, 15-16; Pallo 2006, 8). 20.sajandil kogutud andmete põhjal on järeldatud, et Eestis kasutati peremärke rohkesti saartel ja rannikul ning enamjaolt kalurite poolt (vt Saar 1998, 29). Peremärkide kasutamist lautrikividel ei ole eraldi uuritud, erinevate tööde rõhk on olnud peamiselt vallasvara märgistamisel. Harilikult on peremärkide näol tegemist abstraktsete märkidega. Peremärgid on kujult lihtsad, koosnedes valdavalt sirgjoontest. Mida rohkem sirgjooni on kasutatud, seda vanema põhiperemärgiga on tegemist. Sirgjoontest koosnevad peremärgid on universaalsed ja sarnaseid märke leiab mitte ainult Eestist, vaid ka teiste riikide territooriumitelt. Välitööde raames täheldati märkide olemasolu kahes lautrikohas: Koovi (pilt 7) ja Rahuste (pilt 8). Mõlemal juhul on tegemist järgperemärgiga ja kasutatud on kombinatsiooni sirgjoontest. Saaremaa peremärke Püha kihelkonnast on talletanud