DOCSLIB.ORG

Veelindude Ränne Eesti Asub Veelindude Ida-Atlandi Rändeteel Ja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Veelindude Ränne Eesti Asub Veelindude Ida-Atlandi Rändeteel Ja Eesti asub veelindude Ida-Atlandi rändeteel ja siit kaudu rändab igal kevadel mitu miljonit lindu pesitsema arktilistele ranniku- ja tundraaladele ning sügisel tagasi talvitusaladele Lääne-Euroopas. Siinne madal rannikumeri oma arvukate väikesaartega ning lahesoppide ja rannakarjamaadega on paljudele liikidele tähtsaim rändepeatuspaik pesitsus- ja talvitusalade vahel. Ka sisemaa luhtadel ja poldritel ning Peipsil ja Võrtsjärvel Mustvaeraid (Melanitta nigra) võib Põõsaspea neemel päevas läbi rännata kümneid tuhandeid. Vähesel arvul rändab mustvaeras ka Peipsi järve kaudu. peatub rohkesti veelinde. Aul (Clangula hyemalis) Veelindude ränneon Eestis massiline läbirändaja, keda on kevadrändel Puhtus ühe päevaga ligemale 1 miljon kokku Tuttpütt (Podiceps cristatus) loendatud. Kahjuks on liigi arvukus langenud ja praegu peatub rändel arvukalt näiteks Matsalu lahel ja Haapsalu Tagalahel, võib parimatel päevadel nii kevad- kui ka sügisrändel aga ka sisemaa suurematel järvedel Võrtsjärvel, Vagula järvel jm. vaadelda kümneid tuhandeid ülelendajaid. Vaindloo saar Hahk (Somateria mollissima) peatub arvukalt Põõsaspea neemel, Ristnas, Sõrve säärel. Tähtsaim Vöötsaba-vigle suvine sulgimisala on Hari kurk (tuhanded isendid). (Limosa lapponica) suuri rändeparvi võib kohata Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) Häädemeeste-Võiste rannikul, Kevadrändel aprillis-mais peatub Saaremaa ja Hiiumaa ning Suur-laukhane Matsalu Rahvuspargi aladel, Läänemaa ja Pärnumaa rannakarjamaadel kümneid Väiksel väinal. ( ) tuhandeid valgepõsk-laglesid. Anser albifrons Kolga laht tähtsaimad rändepeatuspaigad Kunda on Matsalu ja Haapsalu lahe Põõsaspea neem (1) Lahemaa ümbruses ning Audru, Sangla, Põõsaspea neem on Põhja-Euroopa parim arktiliste veelindude rände jälgimise Tamme, Räpina ja Aardla paik. Aktiivne kevadränne käib ümber Põõsaspea neeme märtsist juunini ja poldrid, kus kevaditi peatub sügisränne juulist novembrini. Parimatel rändepäevadel on siin mai keskel kümneid tuhandeid hanesid. loendatud >10000 kauri, sügisrändel oktoobris ligemale 100000 hane ja laglet. Sõtka (Bucephala clangula) parimad Põhja- Ujupartidest on arvukaim läbirändaja viupart (tuhandeid päevas), sukelpartidest Sookure (Grus grus) rändepeatuspaigad on Matsalu laht, Põõsaspea neeme Kõrvemaa on merivarte ja mustvaeraid loendatud kümneid tuhandeid ja aule kuni 250000 sügisesed suurimad ööbimiskogumid ümbrus, Väike väin, Haapsalu laht, Häädemeeste-Võiste Ohepalu isendit päevas. Kahlajatest on siin arvukamad läbirändajad soorüdi, suurrüdi, rannik, Sõrve sääre ümbrus jt, kus peatub tuhandeid asuvad Matsalu Rahvuspargi aladel plüü, vöötsaba-vigle. isendeid. Sirtsi ning Saunja lahel. Käina laht (5) Punakurk-kaure (Gavia stellata) Silma LK ja Haapsalu Pakri Käina lahel peatub kevadel aprillis-mais ja on parimal rändepäeval mai keskel Põõsaspea neemel sügisel septembris-oktoobris tuhandeid lahesüsteem (2) loendatud >10000 isendi. veelinde. Kõige arvukamateks liikideks on Haapsalu laht ja Noarootsi jäänukjärved on veelindudele tähtsaks Nõva- 1 lauk, viupart, tuttvart, valgepõsk-lagle, Puhatu soo hallhani, kühmnokk-luik, väikeluik, rändepeatuspaigaks, siin kohtab Osmussaar Kõrvemaa Tudu Muraka Matsalu RP (3) laululuik ja sookurg. arvukalt luiki, hanesid, lagelsid, parte, Suursoo- Matsalu laht on üks tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku. Kevadel aprillis-mais ja varte, pütte, laukusid. Kevadrändel Leidissoo Agusalu sügisel septembris-oktoobris peatub lahel ja siinsetel luha- ja rannakarjamaadel aprillis-mais peatub siin korraga kümneid tuhandeid ja sügisrändel Struuga luht kümneid ja kümneid tuhandeid veelinde – laululuiki, väikeluiki ja kühmnokk-luiki, Kõrgessaare- Järvekaure (Gavia arctica) septembris-oktoobris kuni 100000 valgepõsk-laglesid, raba- ja suur-laukhanesid, sooparte, viuparte, merivarte jt uju- ja Mudaste on parimal rändepäeval mai keskel veelindu. Sügisel augustis-septembris sukelparte. Haeska ja Põgari-Sassi rannas peatub ka arvukalt kahlajaid – rüdid, tildrid, rannik Põõsaspea neemel loendatud >3000 isendi. plüü, kiivitaja, tutkas, koovitajad, vigled, veetallaja jt. Augustis-septembris koguneb koguneb Saunja lahele ööbima mitu 2 Peipsi rannik (14) Matsalu lahe ümbruse ööbimiskogumitesse >10000 sookure. tuhat sookurge. Marimetsa- Peipsi rannikul peatub kevadrändel 6 aprillis-mais tuhandeid luiki, hanesid, Õmma Kõnnumaa- Ristna neem (6) uju- ja sukelparte. Ka sügisrändel Väätsa liigub piki Peipsi rannikut lõunasse Kaartidel on näidatud valgepõsk-lagle pesitsus- ja talvitumispaigad Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja arvukalt veelinde. (kaart: UNEP/AEWA) ning peamised rändeteed Eestis (A. Leito, 1996. sügisel augustist-novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, Väinameri Väikekoovitajaid Peipsi alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab 5 Käntu-Kastja The Barnacle Goose in Estonia. Estonia Maritima, 1): Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on (Numenius phaeopus) 14 pesitsusalad kevadrände peamised suunad Eestis parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. 3 kohtab rände ajal kõige sügisrände peamised suunad Eestis Vanamõisa laht arvukamalt Häädemeeste-Võiste talvitusalad Kirjuhaha (Polysticta stelleri) rannikul, Sõrve poolsaarel. rändeteed Euraasias tähtsad linnualad (IBA) Eestis üheks tähtsamaks talvitusalaks on Lääne- Taarikõnnu- Saaremaa jäävabad lahed, kus talvitab Tuhu-Kesu Kaisma Vooremaa kuni 2500 isendit, mis moodustab kuni 25% Lahepera järv liigi asurkonnast. Eesti märgalad on väikeluige Parika 4 (Cygnus columbianus) kõige Rabahane ( ) Vilsandi RP (7) Tagamõisa Küdema laht 11 Lavassaare Anser fabalis Emajõe tähtsamaks rändepeatuspaigaks. Vähemalt 95% tähtsaimad rändepeatuspaigad on väikeluikedest peatub rändel Eestis. Kõige Vilsandi Rahvuspargi vetes peatub rändeajal ja ka talvitab poolsaar Koigi Kärevere suudmeala ja Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses ning olulisem peatuskoht on Audru polder, kus on arvukalt veelinde. Kuulsaim liik on kirjuhahk (Polysticta Koorunõmme Alam-Pedja Piirissaar Audru, Sangla, Tamme, Räpina ja Aardla korraga loendatud kuni 17500 väikeluike (88% stelleri), keda talvitab siin kuni 2500 isendit, mis Nätsi-Võlla poldrid, kus kevaditi peatub tuhandeid kogu asurkonnast). moodustab 25% liigi asurkonnast. Räpina polder (18) Vilsandi 12 hanesid. Soomaa Räpina poldril peatub kevadrändel aprillis- Väikekoskla (Mergus albellus) 7 15 16 Ropka- saarestik Kahtla-Kübassaare Võrtsjärv (15) mais tuhandeid raba- ja suur-laukhanesid, Karala-Pilguse rand (8) Ihaste üheks tähtsaimaks rändepeatuspaigaks on Võrtsjärv, Võrtsjärvel peatub rändeperioodil Sangla ja Tamme Lämmijärvel peatub arvukalt luiki, uju- ja kus on korraga kohatud üle 2000 isendi. Karala-Pilguse rannikul peatub aprillis-mais kuni 10000 Mullutu arvukalt luiki, hanesid, varte, parte jt 17 sukelparte. Üleujutatud poldril peatub mais valgepõsk-laglet, augustis-septembris käib Pilguse lahel Siiksaare-Oessaare lahed Kikepera Võrtsjärv polder (16) 8 veelinde. Võrtsjärv on üks tähtsamaid ka arvukalt kahlajaid – tildrid, rüüdad, sadu sookurgi ööbimas. Võrtsjärve idakaldal Aardla polder (17) Karala-Pilguse Suur väin (Puhtu) (4) väikekoskla peatuspaiku. koovitajad jt. 10 Sutu laht Sangla ja Tamme Aardla poldril on kevadrändel Suure väina kaudu rändab (peamiselt aprillis-mais) poldritel peatub aprillis-mais peatunud kuni Meelva Räpina polder Riksu rannik Kasti laht massiliselt aule, vaeraid, kaure, laglesid, hanesid, Pärnu laht 18 13 kevadrändel aprillis-mais 40000 raba- ja suur-laukhane raba parte, varte, kosklaid jt veelinde. Parimatel Luitemaa mitukümmend tuhat ning tuhandeid teisi veelinde Lõu laht 9 rändepäevadel on Puhtu linnujaamas loendatud isegi raba- ja suur-laukhane. (luiged, pardid, vardid, lauk jt). Kuressaare laht (10) kuni miljon rändavat veelindu. Rubina Samuti on siin mais kohatud Lõu laht (Rahuste) (9) Sügisrändel peatuvad Kuressaare lahel Otepää arvukalt kurvitsalisi, näiteks tuhanded veelinnud – luiged, lauk, Lõu lahel ja Rahuste rannakarjamaadel peatub aprillis-mais üle Väike väin (11) tuhandeid tutkaid ja Meenikunno viupart, rääkspart, luitsnokk-part, 10000 valgepõsk-lagle, arvukamalt peatub siin veel hallhanesid, Kura kurk Väiksel väinal peatub rändel kümneid tuhandeid Kabli mudatildreid. raba tuttvart, jääkoskel, sõtkas jt. Põhja-Liivimaa kühmnokk-luiki, parte ja kurvitsalisi. veelinde, arvukamalt kohtab siin valgepõsk-laglesid, laululuiki, väikeluiki, kühmnokk-luiki, hallhanesid, parte, varte, sõtkaid, laukusid, tuttpütte. Madala veeseisu korral võib siin näha tuhandeid kahlajaid – Häädemeeste-Võiste rannik (13) suurrüdi, soorüdi jt rüdid, kiivitaja, plüü, tildrid, Häädemeeste-Võiste rannikul peatub koovitajad, vigled, tikutaja jt. rändeperioodil aprillis-mais ja septembris- Audru polder (12) Laululuik (Cygnus cygnus) on läbirändaja (märts- oktoobris tuhandeid ujuparte, kellest mai, september-november), kes arvukamalt peatub näiteks Matsalu, Audru polder on üks tähtsamaid väikeluige peatuspaiku arvukaim on viupart. Siinsetel ranna- Haapsalu, Pärnu ja Käina lahel, Väiksel väinal. Euroopas, aprillis on neid siin tuhandeid. Aprillis-mais karjamaadel ja ümbruse põldudel peatub peatub siin ka tuhandeid raba- ja suur-laukhanesid. kevadrändel arvukalt luiki, hanesid ja Karula Haanja Suuremate üleujutustega kevadetel on siin tuhandeid laglesid. viuparte, piilparte, sooparte, sinikael-parte. Haruldase väike-laukhane Misso Suurem osa merivartidest (Aythya marila) (Anser erythropus) tähtsaimad peatub kevadrändel aprillis-mais Eesti vetes. Väinameres on rändepeatuspaigad on Matsalu lahe Haeska
Load more

Recommended publications
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • 10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020—2031
    10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 4 2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4 2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ........................................................ 4 2.3 Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 6 2.4 ÜVK vee erikasutusload ........................................................................................... 7 2.5 Reovee kogumisalad ................................................................................................ 8 2.6 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ..................................................... 8 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 10 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 10 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 10 3.2 Sademeveekanalisatsioon .....................................................................................
    [Show full text]
  • Roio, M. 2018. Saaremaa Rannalautrite Dokumenteerimine
    Saaremaa rannalautrite dokumenteerimine. Välitööde aruanne. Koostaja: Maili Roio Tallinn 2018 Arheoloogilise uuringu põhiandmed Loa number: - Mälestise Saaremaa lautrid Registrinumber: nimetus 31007, 31008, / uuringu 31009, 31010, objekt: 31011, 31012. Aadress (uuringu objekti asukoht): Varuli: Lahetaguse küla, Kursessaare metskond 686 (72101:001:1340). Rahuste küla, Arima (72101:003:0193) ja Torni (72101:003:0298), Koovi: Koovi küla, Päniska: Kotlandi küla, Päniska (44001:004:0274), Sadama: Tammuna küla, Sadama (80701:003:0060), Pärtli: Rahuste küla, Pärtli (72101:003:0275). Koordinaadid: 1. Varuli, 6451678.6, 385545.2 2. Rahuste, 6439343, 387645.5 3. Koovi , 6456787.913,383619.320 4. Päniska, 6453805.8, 385076.3 5. Sadama : x: 6425033.6; y: 380793.1 6. Pärtli, x: 6438825.8; y: 387153.2 Uuringu eesmärk ja kokkuvõte: Eesmärk oli Saaremaa lautrite dokumenteerimine ning sealjuures kaasa aidata lautrite kaitsele, tutvustamisele ja väärtustamisele. Kokku dokumenteeriti 6 lautrikohta: Varuli, Rahuste, Koovi, Päniska, Sadama, Pärtli. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud Välitööde juhataja ja asutus: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 14C Toimumisaeg: 4.-10.06.2012. dendro Tööde tellija: kultuuriprogramm “Saarte luu pärimuslik kultuurikeskkond 2011–2014” ja Muinsuskaitseamet. muu Kaevandi või uuritud ala pindala: ca 10715 m2 Leiud (peanumber): - Märkused: Kuupäev Allkiri 30.12.2018 2 Sisukord Arheoloogilise uuringu põhiandmed ........................................................................................................... 2 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Kevätretki 24.3 - 28.3.2016
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 24.3 - 28.3.2016 HAV LAJIT ######## 25.03.2016 26.03.2016 27.03.2016 28.03.2016 summat Tallinna 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 200+ x 6 Nasva, 8 Sõrve, 25 Rahuste, 5 Roomassaare x 400 x 10 Tallinn 650 2 CYGCOL Pikkujoutsen väikeluik x 250+ x 200 x 250 Põgari-Sassi (P-S) 500 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 400+ x 18 Rahuste, 4 x 100 x + 500 CYG SP Joutsenlaji luik 10000 12000 10500 22500 4 ANSFAB Metsähanhi rabahani x 850 x 560 x 22 1430 5 ANSALB Tundrahanhi suur-laukhani x 300 x 9 Nasva, 15 Rahuste x 12000 x 5500 18000 6 ANSANS Merihanhi hallhani x 200 x 13 Rahuste, 2 Kaugatoma, 2 Roomassaare (RS) x 60 x 20 300 ANS SP Harmaahanhilaji hani 1850 850 2600 5300 7 BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 20 x 9: 3 Rahuste x 130 x 30 200 Harmaa/tumma- AB hani/lagle 400 850 760 2000 hanhilaji 8 TADTAD Ristisorsa ristpart x 1/1 Tallinn, 1/ Virtsu, 1 Kuivastu, 1 Kõiguste sadam(KS) x 12 Nasva, 5 Sõrve, 4 Loode, 3 Rahuste, 3 RS x 30 x 6 P-S 68 9 ANAPEN Haapana viupart x 37 x 150: 36 Sõrve, 70 RS x 195 x 600+ 1000 10 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 7 x 61 x 4 x 2 Haeska (Hae), 2 Põgari-Sassi 76 11 ANACRE Tavi piilpart x 5 x 4 x 100 x 850+ 1000 12 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x 300 x 70 x 350 x 500+ 1200 13 ANAACU Jouhisorsa soopart x 3 Väike väin (Vv) x 2 x 10 x 200+ 220 14 ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 4 Haeska 4 ANA SP Sorsalintulaji part 1100 Haeska, 500 P-S 1600 15 AYTFER Punasotka punapea-vart x 5/1 Väike väin (Vv) x 1700: 1650 Saunja laht (Sl) 1700 16 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 2500 x 1 Sõrve, 6 x 700
    [Show full text]
  • Kaugatoma-Lõo Maastikukaitseala Ja Kaugatoma-Lõu Hoiuala2011-2020 2011-2020
    Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala ja Kaugatoma-Lõu hoiuala2011-2020 2011-2020 kaitsekorralduskava aastateks 2012 -2021 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4 1. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala üldiseloomustus ............................................................. 5 1.1. Asend ja loodusolud ....................................................................................................... 5 1.2. Kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ............................................................................................ 8 1.3. Asustus ja maakasutus .................................................................................................... 9 1.4. Huvigrupid ......................................................................................................................... 11 2. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala väärtused .................................................................. 13 2.1. Bioloogilised väärtused ................................................................................................ 13 2.1.1. Elupaigatüübid ...................................................................................................... 13 2.1.2. Liigid .................................................................................................................... 19 2.2. Maastikulised väärtused ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Määruse Eelnõu Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala kõrval oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Kaugatoma-Lõu hoiuala piire ja kaitse- eesmärki. Kaitseala asub Saare maakonna edelaosas Salme vallas Anseküla, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas. Kaitseala moodustati Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22, kui kohaliku kaitse alla võeti Kaugatoma pank. Seni kehtiva Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” liideti kaitsealusele pangale Eesti kõige esinduslikumaks looalaks peetav Lõu (Lõo) loopealne ja kaitstav ala sai maastikukaitseala staatuse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala eelkõige juba kaitse all oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Lisaks viiakse kaitseala nimi kooskõlla kohanimega Lõu, arvestades kaitsekorralduskava
    [Show full text]
  • Lae Alla Pdf (1,9
    Rahuste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD LÜHENDID .................................................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 6 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 9 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................... 12 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 12 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 13 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 13 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 14 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 15 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 16 2.1. Elustik
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Avalikul
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 13.02.2019 kella 10:30 -ni. Keskkonnaministri 21.11.2018 käskkirja nr 1-2/18/866 ja 29.10.2018 käskkirja nr 1-2/18/780 alusel müüakse järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: Pindala Tagatis- Jrk Maakond Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus SO* Alghind (ha) raha Harju 1 Harku vald Liikva küla Jõe tee 4 19801:001:2845 0,67 (M) 19 300.- 1 930.- maakond Harju 2 Kose vald Oru küla Laoplatsi 33801:001:0716 1,6945 (T) 13 560.- 1 350.- maakond Harju 3 Kuusalu vald Viinistu küla Härjasilma 35301:001:0574 0,36 (M) 660.- 60.- maakond Harju 4 Kuusalu vald Viinistu küla Kasteheina 35301:001:0573 0,43 (M) 790.- 70.- maakond Harju 5 Kuusalu vald Viinistu küla Lageda 35301:001:0587 1,05 (M) 2 150.- 210.- maakond Harju 6 Kuusalu vald Viinistu küla Rebasesaba 35301:001:0524 0,6654 (M) 1 360.- 130.- maakond Harju Lääne-Harju Kloogaranna Koidu tee 7 29501:001:0402 0,34 (M) 13 060.- 1 300.- maakond vald küla 10a Harju Tallinna mnt 8 Raasiku vald Raasiku alevik 65101:007:0309 0,3639 (E) 11 940.- 1 190.- maakond 7a Harju 9 Rae vald Vaidasoo küla Tuha 65301:001:4342 4,92 (M) 15 120.- 1 510.- maakond Harju 10 Rae vald Vaidasoo
    [Show full text]
  • Ploomipuu.Pdf
    TARTU ÜLIKOOL BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL Ere Ploomipuu LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE TURISMIS (SÜSTEEMANALÜÜS TORGU VALLA NÄITEL) Magistritöö Juhendaja: E.Roosaluste TARTU - 2004 Sisukord 1. Teoreetiline sissejuhatus ............................................................................................4 1.1. Ülevaade turismist ..............................................................................................4 1.1.1. Turismi mõiste ja süsteem............................................................................4 1.1.2.Loodusturism ..............................................................................................10 1.1.3. Ökoturism ..................................................................................................11 1.1.4.Säästev turism............................................................................................21 1.1.5. Maaturism ..................................................................................................21 1.2. Eesti ja Saaremaa turismiressursid...................................................................24 1.3. Süsteemid ja süsteemne käsitlusviis .................................................................31 1.3.1. Süsteemi mõiste ja liigitused......................................................................31 1.3.2. Süsteemne käsitlusviis............................................................................... 35 2. Materjal ja metoodika .............................................................................................38
    [Show full text]