Eesti asub veelindude Ida-Atlandi rändeteel ja siit kaudu rändab igal kevadel mitu miljonit lindu pesitsema arktilistele ranniku- ja tundraaladele ning sügisel tagasi talvitusaladele Lääne-Euroopas. Siinne madal rannikumeri oma arvukate väikesaartega ning lahesoppide ja rannakarjamaadega on paljudele liikidele tähtsaim rändepeatuspaik pesitsus- ja talvitusalade vahel. Ka sisemaa luhtadel ja poldritel ning Peipsil ja Võrtsjärvel Mustvaeraid (Melanitta nigra) võib Põõsaspea neemel päevas läbi rännata kümneid tuhandeid. Vähesel arvul rändab mustvaeras ka Peipsi järve kaudu. peatub rohkesti veelinde. Aul (Clangula hyemalis) Veelindude ränneon Eestis massiline läbirändaja, keda on kevadrändel Puhtus ühe päevaga ligemale 1 miljon kokku Tuttpütt (Podiceps cristatus) loendatud. Kahjuks on liigi arvukus langenud ja praegu peatub rändel arvukalt näiteks Matsalu lahel ja Haapsalu Tagalahel, võib parimatel päevadel nii kevad- kui ka sügisrändel aga ka sisemaa suurematel järvedel Võrtsjärvel, Vagula järvel jm. vaadelda kümneid tuhandeid ülelendajaid. Vaindloo saar Hahk (Somateria mollissima) peatub arvukalt Põõsaspea neemel, Ristnas, Sõrve säärel. Tähtsaim Vöötsaba-vigle suvine sulgimisala on Hari kurk (tuhanded isendid). (Limosa lapponica) suuri rändeparvi võib kohata Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) Häädemeeste-Võiste rannikul, Kevadrändel aprillis-mais peatub Saaremaa ja Hiiumaa ning Suur-laukhane Matsalu Rahvuspargi aladel, Läänemaa ja Pärnumaa rannakarjamaadel kümneid Väiksel väinal. ( ) tuhandeid valgepõsk-laglesid. Anser albifrons Kolga laht tähtsaimad rändepeatuspaigad Kunda on Matsalu ja Haapsalu lahe Põõsaspea neem (1) Lahemaa ümbruses ning Audru, Sangla, Põõsaspea neem on Põhja-Euroopa parim arktiliste veelindude rände jälgimise Tamme, Räpina ja Aardla paik. Aktiivne kevadränne käib ümber Põõsaspea neeme märtsist juunini ja poldrid, kus kevaditi peatub sügisränne juulist novembrini. Parimatel rändepäevadel on siin mai keskel kümneid tuhandeid hanesid. loendatud >10000 kauri, sügisrändel oktoobris ligemale 100000 hane ja laglet. Sõtka (Bucephala clangula) parimad Põhja- Ujupartidest on arvukaim läbirändaja viupart (tuhandeid päevas), sukelpartidest Sookure (Grus grus) rändepeatuspaigad on Matsalu laht, Põõsaspea neeme Kõrvemaa on merivarte ja mustvaeraid loendatud kümneid tuhandeid ja aule kuni 250000 sügisesed suurimad ööbimiskogumid ümbrus, Väike väin, Haapsalu laht, Häädemeeste-Võiste Ohepalu isendit päevas. Kahlajatest on siin arvukamad läbirändajad soorüdi, suurrüdi, rannik, Sõrve sääre ümbrus jt, kus peatub tuhandeid asuvad Matsalu Rahvuspargi aladel plüü, vöötsaba-vigle. isendeid. Sirtsi ning Saunja lahel. Käina laht (5) Punakurk-kaure (Gavia stellata) Silma LK ja Haapsalu Pakri Käina lahel peatub kevadel aprillis-mais ja on parimal rändepäeval mai keskel Põõsaspea neemel sügisel septembris-oktoobris tuhandeid lahesüsteem (2) loendatud >10000 isendi. veelinde. Kõige arvukamateks liikideks on Haapsalu laht ja Noarootsi jäänukjärved on veelindudele tähtsaks Nõva- 1 lauk, viupart, tuttvart, valgepõsk-lagle, Puhatu soo hallhani, kühmnokk-luik, väikeluik, rändepeatuspaigaks, siin kohtab Osmussaar Kõrvemaa Tudu Muraka Matsalu RP (3) laululuik ja sookurg. arvukalt luiki, hanesid, lagelsid, parte, Suursoo- Matsalu laht on üks tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku. Kevadel aprillis-mais ja varte, pütte, laukusid. Kevadrändel Leidissoo Agusalu sügisel septembris-oktoobris peatub lahel ja siinsetel luha- ja rannakarjamaadel aprillis-mais peatub siin korraga kümneid tuhandeid ja sügisrändel Struuga luht kümneid ja kümneid tuhandeid veelinde – laululuiki, väikeluiki ja kühmnokk-luiki, Kõrgessaare- Järvekaure (Gavia arctica) septembris-oktoobris kuni 100000 valgepõsk-laglesid, raba- ja suur-laukhanesid, sooparte, viuparte, merivarte jt uju- ja Mudaste on parimal rändepäeval mai keskel veelindu. Sügisel augustis-septembris sukelparte. Haeska ja Põgari-Sassi rannas peatub ka arvukalt kahlajaid – rüdid, tildrid, rannik Põõsaspea neemel loendatud >3000 isendi. plüü, kiivitaja, tutkas, koovitajad, vigled, veetallaja jt. Augustis-septembris koguneb koguneb Saunja lahele ööbima mitu 2 Peipsi rannik (14) Matsalu lahe ümbruse ööbimiskogumitesse >10000 sookure. tuhat sookurge. Marimetsa- Peipsi rannikul peatub kevadrändel 6 aprillis-mais tuhandeid luiki, hanesid, Õmma Kõnnumaa- Ristna neem (6) uju- ja sukelparte. Ka sügisrändel Väätsa liigub piki Peipsi rannikut lõunasse Kaartidel on näidatud valgepõsk-lagle pesitsus- ja talvitumispaigad Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja arvukalt veelinde. (kaart: UNEP/AEWA) ning peamised rändeteed Eestis (A. Leito, 1996. sügisel augustist-novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, Väinameri Väikekoovitajaid Peipsi alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab 5 Käntu-Kastja The Barnacle Goose in Estonia. Estonia Maritima, 1): Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on (Numenius phaeopus) 14 pesitsusalad kevadrände peamised suunad Eestis parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. 3 kohtab rände ajal kõige sügisrände peamised suunad Eestis Vanamõisa laht arvukamalt Häädemeeste-Võiste talvitusalad Kirjuhaha (Polysticta stelleri) rannikul, Sõrve poolsaarel. rändeteed Euraasias tähtsad linnualad (IBA) Eestis üheks tähtsamaks talvitusalaks on Lääne- Taarikõnnu- Saaremaa jäävabad lahed, kus talvitab Tuhu-Kesu Kaisma Vooremaa kuni 2500 isendit, mis moodustab kuni 25% Lahepera järv liigi asurkonnast. Eesti märgalad on väikeluige Parika 4 (Cygnus columbianus) kõige Rabahane ( ) Vilsandi RP (7) Tagamõisa Küdema laht 11 Lavassaare Anser fabalis Emajõe tähtsamaks rändepeatuspaigaks. Vähemalt 95% tähtsaimad rändepeatuspaigad on väikeluikedest peatub rändel Eestis. Kõige Vilsandi Rahvuspargi vetes peatub rändeajal ja ka talvitab poolsaar Koigi Kärevere suudmeala ja Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses ning olulisem peatuskoht on Audru polder, kus on arvukalt veelinde. Kuulsaim liik on kirjuhahk (Polysticta Koorunõmme Alam-Pedja Piirissaar Audru, Sangla, Tamme, Räpina ja Aardla korraga loendatud kuni 17500 väikeluike (88% stelleri), keda talvitab siin kuni 2500 isendit, mis Nätsi-Võlla poldrid, kus kevaditi peatub tuhandeid kogu asurkonnast). moodustab 25% liigi asurkonnast. Räpina polder (18) Vilsandi 12 hanesid. Soomaa Räpina poldril peatub kevadrändel aprillis- Väikekoskla (Mergus albellus) 7 15 16 Ropka- saarestik Kahtla-Kübassaare Võrtsjärv (15) mais tuhandeid raba- ja suur-laukhanesid, Karala-Pilguse rand (8) Ihaste üheks tähtsaimaks rändepeatuspaigaks on Võrtsjärv, Võrtsjärvel peatub rändeperioodil Sangla ja Tamme Lämmijärvel peatub arvukalt luiki, uju- ja kus on korraga kohatud üle 2000 isendi. Karala-Pilguse rannikul peatub aprillis-mais kuni 10000 Mullutu arvukalt luiki, hanesid, varte, parte jt 17 sukelparte. Üleujutatud poldril peatub mais valgepõsk-laglet, augustis-septembris käib Pilguse lahel Siiksaare-Oessaare lahed Kikepera Võrtsjärv polder (16) 8 veelinde. Võrtsjärv on üks tähtsamaid ka arvukalt kahlajaid – tildrid, rüüdad, sadu sookurgi ööbimas. Võrtsjärve idakaldal Aardla polder (17) Karala-Pilguse Suur väin (Puhtu) (4) väikekoskla peatuspaiku. koovitajad jt. 10 Sutu laht Sangla ja Tamme Aardla poldril on kevadrändel Suure väina kaudu rändab (peamiselt aprillis-mais) poldritel peatub aprillis-mais peatunud kuni Meelva Räpina polder Riksu rannik Kasti laht massiliselt aule, vaeraid, kaure, laglesid, hanesid, Pärnu laht 18 13 kevadrändel aprillis-mais 40000 raba- ja suur-laukhane raba parte, varte, kosklaid jt veelinde. Parimatel Luitemaa mitukümmend tuhat ning tuhandeid teisi veelinde Lõu laht 9 rändepäevadel on Puhtu linnujaamas loendatud isegi raba- ja suur-laukhane. (luiged, pardid, vardid, lauk jt). Kuressaare laht (10) kuni miljon rändavat veelindu. Rubina Samuti on siin mais kohatud Lõu laht (Rahuste) (9) Sügisrändel peatuvad Kuressaare lahel Otepää arvukalt kurvitsalisi, näiteks tuhanded veelinnud – luiged, lauk, Lõu lahel ja Rahuste rannakarjamaadel peatub aprillis-mais üle Väike väin (11) tuhandeid tutkaid ja Meenikunno viupart, rääkspart, luitsnokk-part, 10000 valgepõsk-lagle, arvukamalt peatub siin veel hallhanesid, Kura kurk Väiksel väinal peatub rändel kümneid tuhandeid Kabli mudatildreid. raba tuttvart, jääkoskel, sõtkas jt. Põhja-Liivimaa kühmnokk-luiki, parte ja kurvitsalisi. veelinde, arvukamalt kohtab siin valgepõsk-laglesid, laululuiki, väikeluiki, kühmnokk-luiki, hallhanesid, parte, varte, sõtkaid, laukusid, tuttpütte. Madala veeseisu korral võib siin näha tuhandeid kahlajaid – Häädemeeste-Võiste rannik (13) suurrüdi, soorüdi jt rüdid, kiivitaja, plüü, tildrid, Häädemeeste-Võiste rannikul peatub koovitajad, vigled, tikutaja jt. rändeperioodil aprillis-mais ja septembris- Audru polder (12) Laululuik (Cygnus cygnus) on läbirändaja (märts- oktoobris tuhandeid ujuparte, kellest mai, september-november), kes arvukamalt peatub näiteks Matsalu, Audru polder on üks tähtsamaid väikeluige peatuspaiku arvukaim on viupart. Siinsetel ranna- Haapsalu, Pärnu ja Käina lahel, Väiksel väinal. Euroopas, aprillis on neid siin tuhandeid. Aprillis-mais karjamaadel ja ümbruse põldudel peatub peatub siin ka tuhandeid raba- ja suur-laukhanesid. kevadrändel arvukalt luiki, hanesid ja Karula Haanja Suuremate üleujutustega kevadetel on siin tuhandeid laglesid. viuparte, piilparte, sooparte, sinikael-parte. Haruldase väike-laukhane Misso Suurem osa merivartidest (Aythya marila) (Anser erythropus) tähtsaimad peatub kevadrändel aprillis-mais Eesti vetes. Väinameres on rändepeatuspaigad on Matsalu lahe Haeska