Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 1 EESTI BALLAAD Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 3 EESTI BALLAAD Antoloogia XVII–XX sajand KOOSTANUD ARNE MERILAI Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 4 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium programmi “Eesti kirjandusklassika”raames Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Arne Merilai Kujundanud Kersti Tormis © Arne Merilai, 2003 © Tänapäev, 2003 ISBN 9985–62–132–8 Trükitud AS PAKETT trükikojas Laki 17 Tallinn Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 5 AVALDAN TÄNU: kõigile, kes antoloogia valmimisel läbi aja toeks olnud: abikaasa Lea Toomingale; endisele juhendajale professor Karl Murule; headele kolleegidele, huvilistele üliõpilastele, Ruudu Raudsepale; autoreile või esindajaile, kes paljuks ei pidanud koostööd teha: Eeva Niinivaarale, Bernard Kangrole, Salme Raatmale, Raimond Kolgile, Ain Kaalepile,Aleksander Suumanile, Hellar Grabbile,Aino Pervikule, Mats Traadile, Rudolf Rimmelile, Lehte Hainsalule, Hando ja Katre Runnelile, Johnny B. Isotammele,Andres Ehinile, Kalle Istvan Ellerile, Paul-Eerik Rummole,Viiu Härmile, Leelo Tunglale, Peep Ilmetile, Mari Vallisoole, Doris Karevale, Rein Rauale, Kauksi Üllele, Sven Kivisildnikule, Hasso Krullile, Mercale, Loone Otsale, Liisi Ojamaale, Contrale; samuti Laur Tammele,Arvo Mägile, Debora Vaarandile, Jaan Krossile, Lembe Hiedelile, Ellen Niidule, Helvi Jürissonile, Vladimir Beekmanile, Juhan Saarele, Urve Karuksile, Enn Vetemaale, Jaak Kangilaskile, Jaan Kaplinskile,Ave Alavainule, Toomas Liivile, Joel Sangale,Aivo Lõhmusele, Ilmar Trullile, Priidu Beierile, Jaan Unduskile, Jüri Leesmendile, Tõnu Trubetskyle, Elo Viidingule; kultuuriasutustele: Eesti Kirjandusmuuseumile, Tartu Ülikooli Raamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnale; Eesti Kultuurkapitalile, Kultuuriministeeriumi programmile “Eesti kirjandusklassika”; Kanada Eesti Uuringute Edendamise Seltsile Vancouveris, New Yorgi Eesti Majale; kirjastusele Tänapäev ja toimetaja Eneken Helmele. ARNE MERILAI Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 6 KOOSTAJA MÄRKUSED Parema ülevaate huvides on ilmumisandmed lühidalt luuletuse all. 1) Sulgudeta aastaarv allika ees märgib teadaolevat loomisaega,kui see on varasem ilmu- misaastast. 2) Sulgudes aastaarv allika ees märgib teadaolevat ilmumisaega, kui see on varasem allika aastast. 3) Teise viite puudumisel on tekstiallikaks luuletuse algupärane esma- kogu, selle puudumisel muu esmaväljaanne või arvestatav hilistoimetis. 4) Teine viide osutab autoriseeritud muudatustele; harvem arvestatavale hilistoimetisele (või hõlpsamini kättesaa- davale uustrükile). Nurksulud sisaldavad toimetaja lisandusi, nagu pealkirjad, aastaarvud. Tekstid esitatakse luuletajanime all; eluaastad käivad kodaniku kohta. Järjestus lähtub: 1) varasemast tekstist, 2) autori sünniajast. Parandatud on mõningaid ebajärjekindlusi, kirja- või trükivigu, kuid I ja II osas mitte tingimata, säilitamaks ajastu hõngu.Alates II osast on w ühtlustatud v-ks. Ain Kaalepi, Aleksander Suumani, Mats Traadi, Lehte Hainsalu, Andres Ehini, Leelo Tungla ja Merca luuletustes esineb üksikuid pisimuudatusi võrreldes tekstiallikaga; Kauksi Ülle kohendas võru kirjakeelt. Stroofika taotleb tühiridadest loobumisega lehepinna kokkuhoidu, eristades salme ja ühtlasemaid värsigruppe astmeliste taanetega, regivärsse või muid tiraade ka taandridadega. Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 7 E SIMENE OSA 1656–1910... Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 9 9 | G EORG S ALEMANN /1597–1657/ GEORG SALEMANN [Jõululaul] EIN KIND GEBOHRN ZU BETHLEHEM/ etc. ÜX Laps on sünd’nut Bethlemmis/ Sest Rusalem hend röhmustis/ Alleluja. Sihn lessip temma Soime sees/ Keick Wallitzus on tehma Kehs/ Alleluja. Needt Karjaset sehl Welja pehl/ Sihs kuhlsit röhmsa Engli Hehl’/ Alleluja. Se Önnisteggja Jesus Christ/ On tenna teile sündnut wist/ Alleluja. Sest Auw sahp Jumlal üllewel/ Ninck Mah pehl Rahwo/ Helde Meel/ Alleluja. Sest Hergk ninck Hobbo tundsit kah/ Se Lapse Jumla ollewa/ Alleluja. Needt Tarckat lexit wöhral Mahl/ Ninck Andet toit sel Kunningal/ Alleluja. Se Emma pohas Neitzit jei/ Ke ilma Meehe Ilmal toi/ Alleluja. Se Hus woisz Lapse tappa mitt/ Sahp meije Werri ilma Sühdt/ Alleluja. On meije sarnan’ Leeha sees/ Doch Pattust wabba Koggones/ Alleluja. Ninck se kaas teep meidt Issandax/ Ninck Taiwa-Ricko Perrajax/ Alleluja. Se armolicko Aja ees/ Sahp Jummal kihtut Taiwa sees/ Alleluja. Sel kolme ainul Jumlal sest/ Sahp Tenno nühdt ninck iggawest/ Alleluja. Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen-Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 10 10 | R EINER B ROCMANN /1609–1647/ REINER BROCMANN [Kannatuslaul] Needt Nailat tedda waiwasit/ DA JESUS AN DEM CREUTZE Meit Waiwast pehstda pühdis. STUND /etc. Se Wihes Sanna mellesta/ KUs JEsus Risti Ladwas pohs/ Kus hühdis suhre Nutto ka Ninck temma Ihho Hahwat tois/ Se wagga Jumla Lambas: Ni suhres Wallo Heddas; Minckperrast perral jettat mind Sihs Seitze Sannat pajatis/ Mo Jummal/ Risti Sambas? Needt mötle ommas Süddas. Se Kuhes olli weggiwenn’/ Se Ess’menn’ Sanna olli se/ Kumb monni pattun’ Innimenn Me temma rehkis Issalle: On temma Suhst sihs kuhlnut: üx helde Meel on sinnul/ Mo Kannatus on löppetut/ Och Issa anna andix neil/ Mix minna Ilmal tulnut? Me nemmat teewat minnul. Se Seitzemenn ninck wihmne Hehl/ Se Töine Sanna kuhlti kahs/ Me Christus hühdis Risti pehl: Me JESUS Emmal pajatas/ Mo Otzal minnul totta/ Kus wottis Poja nöitma: Kus minno Hing sihdt erralehp/ Johannes wahta Emma pehl/ Sihs tedda wasto wotta! Sa peat tedda töitma. Ke Meeles piddap Jesu Pihn’ Se Kolmas Sanna kuhlti weel/ Ninck temma Seitze Sannat sihn/ Me Jesus rehkis Risti pehl Sen tahap Jummal hoida Sel Röhwlil temma Waiwas: Sihn Mah pehl omma Armo kaas/ Sa peat töddest tennapehw Ninck Taiwas röhmul toita. Mo jures olla Taiwas. Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen- Se Neljas: Minna jannutan/ Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Keick Rahwa Önne himmustan/ Teosed. PEINEPOY BPOKMANNOY Se Issand Jesus hühdis; ΠOIHMATA..., 2000 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 11 11 | M ARTIN G ILÄUS /1610–1686/ MARTIN GILÄUS [Kümme neitsit] Needt rumlat ütlit toistelle: VON DEN ZEHEN JUNGFRAUEN Eth andket Raszwa meile; auß Matth. 25. Sest meije Lampit kustwat möh/ Im Thon: Es ist gewißlich an der Küll muido Raszw’ on teile; Needt Tarkat kostsit: Mitte/ mitt/ Zeit/ etc. Sihs puhdup meil/ kut teilekit/ Waid mincket parramb ostma. SEhl ollit kümme Neitzikest/ Ke Peigko wasto lexit/ Kus lexit: Senni tulli Peigk/ Ta tulla luhlsit heckisest. Ninck needt ke walmit ollit/ Neist wihs needt wehgka hexit/ Needt lexit üchtleis Pulmal keick/ Sest rumlat ollit: Töiset wihs Ninck Uxet sulgktut tullit; Needt ollit tarckat/ möttlit sihs/ Needt töiset tullit perrast kah/ Mis neile tulli tehha. Ninck pallusit sisse lasckeda: O’ Issand awwa ülles! Needt rumlat wottsit Lampit kül/ Waid Raszwa niitte wottsit/ Waid Peigkmees kostis: Tödde ees/ Ep tunnen teitet mitte/ Needt Tarckat Raszwa hennesel Ep olle teile Ruhm sihn sees/ Kah minnes wotta tottsit; Sest mincket taggaspitte. Kus Peigk nühdt tulla wihwis wehl/ Sehl Taiwa-Rickus ni sahp kah Sihs Unni tulli Keick’de pehl/ Sel wihmsel Pehwal sündima/ Ninck unn’sit magg’ma tückis. Kui Christus issi üttlep. Kesck-Öhsel noppest sai üx Hehl: Se Peigkmees on se Issand Christ/ Nühdt tullep Peick! Eth ülles! Se Kirck on temmal Pruhtix/ Ninck mincket wasto/ tottket wehl/ Se Pulm se Taiwa Rickus wist/ Ninck kandket Raszwa Sülles. Se sahko meile Pühtix; Sihs tousit nemmat ülles keick/ Needt rumlat Jummalatomat/ Ninck sest et liggi olli Peigk/ Waid tarckat needt/ ke kartawat Sihs hacksit Lampit wahtma. Se Issand’ omma Jumla. Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:13 PM Page 12 12 | M ARTIN G ILÄUS /1610–1686/ Needt Lampit nende Süddamet/ Wessi Kruhsit ollit sehl Se Usk sehl sees se Raszwa/ Juda Kombe perrast weel/ Ke pöllep/ paistap lebbi Töht/ Neidt kesk Christus töita. Se lasz meil/ Jummal/ kaswa; Needt uskmatt’ ilma Raszwatta/ Wahta me sehl sündis Immet: Needt lastax mitte töiste ka Wihnax warse sai se Wett/ Se Taiwa Pulma sisse. Christus hühdis nende Nimmel/ Keskis wija Kaffri Kett/ Heinrich Stahl. Hand- Hauß Und KIrchen- Se ep tehdis mitte kust/ Buch... Neu Ehstnisches Gesangbuch..., 1656 Maitzma olli temmal Lust/ Rehkis Peigkul ninda: Iggamees tohp eszmalt ette [Abielulaul] Pulma Rahwal/ me on heh/ EIN LIED VOM EHSTANDE Sinna annat alwamb kene/ Ex Joh. 2. cap. Mea mitte hackap Peh; In seim eigen Thon: Se se se on armas Wihn/ Sedda paljo on kahs sihn/ MOnni Abbi Ello laitap: Mis sa ollet teenut: Och se on üx kurri Wihs; Kurrat sedda tehha aitap/ Ke seht Abbi Ello laitap Hoidkem hendes se ees sihs/ Polle Christi Söber mitt/ Christus sedda auwustis/ Christus Abbi Rahwa aitap/ Imme Töh kaas kinnitis/ Auwustap needt pehlekit; Kui Johannes ütlep. Erra karta hendes nühdt/ Ke woip mitte ella muhdt/ Cana Linnas Galiläas Astko Abbi Ello. Üxkord techti Pulmat kah/ Sehl Maria olli sehas Kus sull on üx tühhi Tallo/ Perre Naisex sundmatta/ Monni Assi puhdup sehl/ Christum ninck Apostolit Christus aitamas on Jallo/ Peigk ninck Pruht kahs kutzusit Lohta aggas temma pehl; Abbi Ello Auwux. Christus Tarwet hehsti nehp/ Wihna puhdmas ütlis Emma/ Wessi temma Wihnax teep/ Wihn se loppep/ Hedda Kehs; Murre Röhmux kehnap. Christus ütlis wasto temma: Seisa armas Jesu Christe Aita sinna Hedda sees; Igkas meije Maja sees/ Minno Aick ep tulnut weel/ Sihs kahs seisme kaunist püsti Mis sa opma tullet eel? Perre/ Lapset/ Naine/ Mees. Kül ma tehn/ mis waja. Tallust Kurrat’ hirmota/ Emma