EESTI MURDED Ja KOHANIMED

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

EESTI MURDED Ja KOHANIMED Karl Pajusalu Tiit Hennoste Ellen Niit Peeter Päll Jüri Viikberg EESTI MURDED ja KOHANIMED 3., kohendatud ja täiendatud trükk Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Tartu 2018 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste Selle raamatu esmatrüki väljaandmist on toetanud Haridusministeerium ja Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee. Raamatu kolmanda trüki väljaandmist on toetanud Emakeele Selts. Retsensent Tiit-Rein Viitso Keeletoimetamine ja korrektuur Ellen Uuspõld Murdetranskriptsiooni toimetamine ja korrektuur Mari-Liis Kalvik Kaartide toimetamine Tiit Hennoste, Juhan Oskar Hennoste Kujundus, tehniline toimetamine ja kaas Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste Sisukord Saateks .................................................................. 13 3. trüki saateks ........................................................ 14 EESTI MURDED ..................................................... 15 I. Murdeuurimine ja murdeliigendused ........................ 17 1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala ............................ 19 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre .................... 19 1.2. Murdegeograafia ...................................................... 20 1.3. Ajalooline murdeuurimine ............................................ 30 1.4. Uued suunad murdeuurimises ......................................... 31 Lisalugemist ............................................................... 34 2. Eesti murrete uurimisloost ............................................ 35 Karl Pajusalu, Jüri Viikberg 2.1. Eesti murdeerinevuste kirjeldamine 16.–19. sajandil .................. 35 2.2. Varane murdeteadus ................................................... 36 2.3. Andrus Saareste ja süstemaatilise murdeuurimise algus ............... 37 2.4. Murdeuurimine 20. sajandi teisel poolel .............................. 39 Lisalugemist ............................................................... 47 3. Eesti murdeliigendused ................................................ 48 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit 3.1. Murdeliigenduse alused ............................................... 48 3.2. Varasemad murdeliigendused ......................................... 50 3.3. Murdeliigendus käesolevas raamatus ................................. 54 Lisalugemist ............................................................... 63 II. Eesti murrete peajooned ........................................ 65 4. Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest .......................... 67 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 4.1. Murrete kujunemine ................................................... 67 4.2. Murdepiiride kujunemine ............................................. 69 4.3. Murrete tasandumine ja hääbumine ................................... 75 Lisalugemist ............................................................... 76 5. Peamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti .................................. 77 Karl Pajusalu 5.1. Kesksed häälikulised erijooned ....................................... 78 5.2. Kesksed morfoloogilised erijooned ................................... 81 Lisalugemist ............................................................... 84 6. Südaeesti ja kirderanniku murderühmad ............................ 85 Tiit Hennoste, Ellen Niit 6.1. Kesksed häälikulised erinevused ...................................... 86 6.2. Kesksed morfoloogilised erinevused .................................. 88 6.3. Kirderannikumurretes tekkinud uuendid .............................. 89 Lisalugemist ............................................................... 90 7. Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused .......................... 91 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 7.1. Lõunaeesti jooned põhjaeesti murretes ................................ 92 7.2. Eesti põhjapoolse ala ühisjooned ...................................... 93 7.3. Lääne jooned Kesk-Eesti alal ......................................... 93 7.4. Ida-Eesti ühisjooned ................................................... 95 7.5. Kesklõunaeesti murdeliit .............................................. 98 Lisalugemist ............................................................... 99 8. Murrete sõnavaralised erijooned ..................................... 100 Tiit Hennoste, Ellen Niit, Karl Pajusalu 8.1. Sõnavarapiirkonnad .................................................. 100 8.2. Põhjaeesti ja lõunaeesti sõnavara ..................................... 103 8.3. Põhjaeesti murrete sõnavarapiire ..................................... 105 8.4. Lõunaeesti murrete sõnavarapiire .................................... 107 8.5. Sagedased tekstisõnad ................................................ 108 Lisalugemist .............................................................. 111 9. Murdesüntaks ......................................................... 112 Tiit Hennoste 9.1. Murre kui suuline keel ............................................... 112 9.2. Murrete (morfo)süntaktilised erijooned .............................. 116 Lisalugemist .............................................................. 122 10. Murded ja kirjakeel ................................................. 123 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 10.1. Kirjakeele ja murrete ühis- ja erijooned ............................. 123 10.2. Murdelaenud kirjakeeles ............................................ 125 10.3. Murre ühiskeelsetes tarbetekstides .................................. 127 10.4. Murre ilukirjanduses ................................................ 127 Lisalugemist .............................................................. 132 III. Eesti murrete erijooned ....................................... 133 SÜDAEESTI MURDED ........................................................ 135 Ellen Niit, Tiit Hennoste 11. Saarte murre ......................................................... 136 11.1. Saarte murde tähtsamaid erijooni ................................... 136 11.2. Saarte murdeala sisemine liigendus ................................. 139 Lisalugemist .............................................................. 142 12. Läänemurre .......................................................... 143 12.1. Läänemurde tähtsamaid erijooni .................................... 145 12.2. Läänemurde ala sisemine liigendus ................................. 146 Lisalugemist .............................................................. 149 13. Keskmurre ........................................................... 150 13.1. Keskmurde tähtsamaid erijooni ..................................... 151 13.2. Keskmurde ala sisemine liigendus .................................. 152 Lisalugemist .............................................................. 155 14. Idamurre ............................................................. 156 14.1. Idamurde tähtsamaid erijooni ....................................... 156 14.2. Idamurde siirdealad ................................................. 160 Lisalugemist .............................................................. 161 KIRDERANNIKUMURDED .................................................... 162 Tiit Hennoste, Ellen Niit, Karl Pajusalu 15. Rannamurre ......................................................... 163 15.1. Rannamurde tähtsamaid erijooni .................................... 163 15.2. Rannamurde ala sisemine liigendus ................................. 165 16. Alutaguse murre ..................................................... 169 Lisalugemist .............................................................. 172 LÕUNAEESTI MURDED ...................................................... 173 Karl Pajusalu 17. Mulgi murre ......................................................... 175 17.1. Mulgi murde tähtsamaid erijooni ................................... 176 17.2. Mulgi murdeala sisemine liigendus ................................. 178 Lisalugemist .............................................................. 180 18. Tartu murre .......................................................... 181 18.1. Tartu murde tähtsamaid erijooni .................................... 182 18.2. Tartu murdeala sisemine liigendus .................................. 184 Lisalugemist .............................................................. 187 19. Võru murre .......................................................... 188 19.1. Võru murde tähtsamaid erijooni .................................... 189 19.2. Võru murdeala sisemine liigendus .................................. 192 19.3. Setu murrakurühm .................................................. 195 19.4. Keelesaared ......................................................... 198 Lisalugemist .............................................................. 202 MURDETEKSTID ............................................................ 203 koostanud Jüri Viikberg Saarte murre .............................................................. 203 Läänemurre ............................................................... 205 Keskmurre ................................................................ 207 Idamurre .................................................................. 208 Rannamurre ............................................................... 209 Alutaguse murre .........................................................
Recommended publications
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17
    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 1 Aste, JAH1000218 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Aste Jahiselts 1.2. Registrikood 80047872 1.3. Aadress Aste, 93731 Kaarma vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Meelis Kaare 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5114440 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Meelis Kaare Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aula -Vintri must-toonekure püsielupaik, Tõrise must-toonekure püsielupaik, Kungla must-toonekure püsielupaik, Tõru nimetus/ must-toonekure püsielupaik, Hakjala must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 30, § 50, § 53 lg piirangu kirjeldus 1 ja Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 § 5 lg 3, lg 4, lg 5 lähtuvad piirangud: • Aula-Vintri püsielupaigas ja Tõrise ristkülikukujulises püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 1.
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]