EESTI MURDED Ja KOHANIMED

Karl Pajusalu Tiit Hennoste Ellen Niit Peeter Päll Jüri Viikberg EESTI MURDED ja KOHANIMED

3., kohendatud ja täiendatud trükk

Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg

Eesti murded ja kohanimed

3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste

Tartu 2018 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk Toimetaja Tiit Hennoste

Selle raamatu esmatrüki väljaandmist on toetanud Haridusministeerium ja Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee. Raamatu kolmanda trüki väljaandmist on toetanud Emakeele Selts.

Retsensent Tiit-Rein Viitso Keeletoimetamine ja korrektuur Ellen Uuspõld Murdetranskriptsiooni toimetamine ja korrektuur Mari-Liis Kalvik Kaartide toimetamine Tiit Hennoste, Juhan Oskar Hennoste Kujundus, tehniline toimetamine ja kaas Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste Sisukord

Saateks ...... 13 3. trüki saateks ...... 14

EESTI MURDED ...... 15

I. Murdeuurimine ja murdeliigendused ...... 17

1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala ...... 19 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre ...... 19 1.2. Murdegeograafia ...... 20 1.3. Ajalooline murdeuurimine ...... 30 1.4. Uued suunad murdeuurimises ...... 31 Lisalugemist ...... 34

2. Eesti murrete uurimisloost ...... 35 Karl Pajusalu, Jüri Viikberg 2.1. Eesti murdeerinevuste kirjeldamine 16.–19. sajandil ...... 35 2.2. Varane murdeteadus ...... 36 2.3. Andrus Saareste ja süstemaatilise murdeuurimise algus ...... 37 2.4. Murdeuurimine 20. sajandi teisel poolel ...... 39 Lisalugemist ...... 47

3. Eesti murdeliigendused ...... 48 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit 3.1. Murdeliigenduse alused ...... 48 3.2. Varasemad murdeliigendused ...... 50 3.3. Murdeliigendus käesolevas raamatus ...... 54 Lisalugemist ...... 63

II. Eesti murrete peajooned ...... 65

4. Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest ...... 67 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 4.1. Murrete kujunemine ...... 67 4.2. Murdepiiride kujunemine ...... 69 4.3. Murrete tasandumine ja hääbumine ...... 75 Lisalugemist ...... 76 5. Peamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti ...... 77 Karl Pajusalu 5.1. Kesksed häälikulised erijooned ...... 78 5.2. Kesksed morfoloogilised erijooned ...... 81 Lisalugemist ...... 84

6. Südaeesti ja kirderanniku murderühmad ...... 85 Tiit Hennoste, Ellen Niit 6.1. Kesksed häälikulised erinevused ...... 86 6.2. Kesksed morfoloogilised erinevused ...... 88 6.3. Kirderannikumurretes tekkinud uuendid ...... 89 Lisalugemist ...... 90

7. Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused ...... 91 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 7.1. Lõunaeesti jooned põhjaeesti murretes ...... 92 7.2. Eesti põhjapoolse ala ühisjooned ...... 93 7.3. Lääne jooned Kesk-Eesti alal ...... 93 7.4. Ida-Eesti ühisjooned ...... 95 7.5. Kesklõunaeesti murdeliit ...... 98 Lisalugemist ...... 99

8. Murrete sõnavaralised erijooned ...... 100 Tiit Hennoste, Ellen Niit, Karl Pajusalu 8.1. Sõnavarapiirkonnad ...... 100 8.2. Põhjaeesti ja lõunaeesti sõnavara ...... 103 8.3. Põhjaeesti murrete sõnavarapiire ...... 105 8.4. Lõunaeesti murrete sõnavarapiire ...... 107 8.5. Sagedased tekstisõnad ...... 108 Lisalugemist ...... 111

9. Murdesüntaks ...... 112 Tiit Hennoste 9.1. Murre kui suuline keel ...... 112 9.2. Murrete (morfo)süntaktilised erijooned ...... 116 Lisalugemist ...... 122

10. Murded ja kirjakeel ...... 123 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 10.1. Kirjakeele ja murrete ühis- ja erijooned ...... 123 10.2. Murdelaenud kirjakeeles ...... 125 10.3. Murre ühiskeelsetes tarbetekstides ...... 127 10.4. Murre ilukirjanduses ...... 127 Lisalugemist ...... 132 III. Eesti murrete erijooned ...... 133

Südaeesti murded ...... 135 Ellen Niit, Tiit Hennoste

11. Saarte murre ...... 136 11.1. Saarte murde tähtsamaid erijooni ...... 136 11.2. Saarte murdeala sisemine liigendus ...... 139 Lisalugemist ...... 142

12. Läänemurre ...... 143 12.1. Läänemurde tähtsamaid erijooni ...... 145 12.2. Läänemurde ala sisemine liigendus ...... 146 Lisalugemist ...... 149

13. Keskmurre ...... 150 13.1. Keskmurde tähtsamaid erijooni ...... 151 13.2. Keskmurde ala sisemine liigendus ...... 152 Lisalugemist ...... 155

14. Idamurre ...... 156 14.1. Idamurde tähtsamaid erijooni ...... 156 14.2. Idamurde siirdealad ...... 160 Lisalugemist ...... 161

Kirderannikumurded ...... 162 Tiit Hennoste, Ellen Niit, Karl Pajusalu

15. Rannamurre ...... 163 15.1. Rannamurde tähtsamaid erijooni ...... 163 15.2. Rannamurde ala sisemine liigendus ...... 165

16. Alutaguse murre ...... 169 Lisalugemist ...... 172

Lõunaeesti murded ...... 173 Karl Pajusalu

17. Mulgi murre ...... 175 17.1. Mulgi murde tähtsamaid erijooni ...... 176 17.2. Mulgi murdeala sisemine liigendus ...... 178 Lisalugemist ...... 180 18. Tartu murre ...... 181 18.1. Tartu murde tähtsamaid erijooni ...... 182 18.2. Tartu murdeala sisemine liigendus ...... 184 Lisalugemist ...... 187

19. Võru murre ...... 188 19.1. Võru murde tähtsamaid erijooni ...... 189 19.2. Võru murdeala sisemine liigendus ...... 192 19.3. Setu murrakurühm ...... 195 19.4. Keelesaared ...... 198 Lisalugemist ...... 202

Murdetekstid ...... 203 koostanud Jüri Viikberg Saarte murre ...... 203 Läänemurre ...... 205 Keskmurre ...... 207 Idamurre ...... 208 Rannamurre ...... 209 Alutaguse murre ...... 211 Mulgi murre ...... 212 Tartu murre ...... 218 Võru murre ...... 221 Setu murrakurühm ...... 227 EESTI KOHANIMED ...... 231 Peeter Päll

I. Kohanimed üldiselt ...... 233

1. Kohanime mõiste ja süsteem ...... 235 1.1. Kohanime mõiste ...... 235 1.2. Kohanimede liigitamine ...... 235 1.3. Kohanimekooslused ...... 237 Lisalugemist ...... 240

2. Kohanimeuurimine ...... 241 2.1. Diakroonilised meetodid. Etümologiseerimine ...... 241 2.2. Sünkroonilised meetodid ...... 242 2.3. Kohanimed keele arengujärkude kajastajana ...... 243 Lisalugemist ...... 243

3. Kohanimede muutumine ...... 244 3.1. Kohanimede häälikuseaduslik areng ...... 244 3.2. Kohanimede eriarengud ...... 244 Lisalugemist ...... 245

4. Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine ...... 246 4.1. Kohanimede kogumine, allikmaterjalid ...... 246 4.2. Kohanimeuurimise ajaloost ...... 249 Lisalugemist ...... 255

II. Eesti kohanimede struktuur ...... 257

5. Eesti kohanimede keeleline kuju ...... 259 5.1. Kohanimed ja murded ...... 259 5.2. Kohanimede normimine ...... 259 5.3. Muukeelsed kohanimed ...... 263 5.4. Keelte vastastikuseid mõjustusi ...... 265 Lisalugemist ...... 267

6. Kohanimede struktuur ...... 268 6.1. Diakrooniline jaotus ...... 268 6.2. Sünkrooniline jaotus ...... 271 Lisalugemist ...... 272

7. Kohanimede morfoloogia ...... 273 7.1. Kohanimede aluskääne ...... 273 7.2. Mitmuslikud vormid kohanimedes ...... 274 7.3. Kohakäänded ...... 275 Lisalugemist ...... 277

8. Kohanimede topoformandid ...... 278 8.1. la-sufiks ...... 278 8.2. ste-formant ...... 279 8.3. vere-formant ...... 280 8.4. se-lõpp ...... 282 8.5. si-lõpp ...... 283 8.6. Muud sufiksid, topoformandid ja nimelõpud ...... 284 Lisalugemist ...... 288

9. Topoformantide leviku vaatlusi ...... 289 Lisalugemist ...... 294

10. Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad ...... 295 10.1. Asulanimed ...... 295 10.2. Talunimed ...... 296 10.3. Loodusnimed ...... 297 10.4. Tehisobjektide nimed ...... 304 Lisalugemist ...... 305

LISA: Transkriptsioon ...... 306

Murdekirjandus ...... 310 Kohanimeteemaline kirjandus ...... 329 Joonised, tabelid ja kaardid EESTI MURDED

Joonis 1.1. Lehekülg küsitluskavast kingsepatöö kohta ...... 23 Joonis 3.1. Andrus Saareste 1932. a murdeliigendus ...... 51 Joonis 3.2. Arnold Kase murdeliigendus ...... 52 Joonis 4.1. Eesti murrete kujunemine Viitso 1985 järgi ...... 68 Joonis 4.2. Eesti murrete areng Rätsep 1989 järgi ...... 69

Tabel 8.1. Näiteid põhjaeesti, lõunaeesti ja soome sõnavara kohta ...... 104 Tabel 8.2. Kolme murde sagedasimad sõnavormid Tartu ülikooli ja EKI elektroo nilise murdekorpuse põhjal ...... 110 Tabel 9.1. Eesti keele kesksed lausemallid (%) ...... 115 Tabel 10.1. Murdesõnu kirjakeeles ...... 125

Kaart 1.1. Tsitaatkaart Andrus Saareste Väikesest eesti murdeatlasest ...... 26 Kaart 1.2. Sümbolkaart Andrus Saareste Väikesest eesti murdeatlasest..... 27 Kaart 1.3. Põhja- ja lõunaeesti tähtsamad foneetilis-morfoloogilised piirilõigud Andrus Saareste järgi ...... 28 Kaart 3.1. Andrus Saareste 1932. a murdeliigendus ...... 51 Kaart 3.2. Arnold Kase murdeliigendus ...... 52 Kaart 3.3. Eesti murrete kaart Eesti murrete sõnaraamatus ...... 53 Kaart 3.4. Eesti murded ja murrakurühmad käesolevas raamatus ...... 58 Kaart 3.5. Eesti murrakud (kihelkonnad) Eesti murrete sõnaraamatus ..... 60 Kaart 4.1. Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul 13. sajandi alguses ...... 70 Kaart 4.2. Eesti haldusjaotus 19. sajandi teisel poolel ...... 71 Kaart 4.3. Eesti murrete arvatav levik 13.–16. sajandil Andrus Saareste järgi ...... 73 Kaart 4.4. Eesti murded 17. sajandil Andrus Saareste järgi ...... 73 Kaart 4.5. Eesti rahvakultuuri piirkonnad 19. sajandil ...... 74 Kaart 5.1. Põhja- ja lõunaeesti murdepiir ...... 78 Kaart 7.1. Mõned lõunaeesti jooned põhjaeesti murretes ...... 92 Kaart 7.2. Mõned Eesti põhjaosale ühised murdejooned ...... 94 Kaart 7.3. Mõned lääne jooned Kesk-Eesti alal ...... 95 Kaart 7.4. Mõningate Ida-Eesti häälikuliste ühisjoonte levik ...... 96 Kaart 7.5. Kesklõunaeesti murdeliit ...... 98 Kaart 8.1. Eesti leksikaalsed murdealad ...... 101 Kaart 8.2. Leksikaalsed murdealad ja murdepiirilõikude pingerida Sirje Murumetsa järgi ...... 101 Kaart 8.3. Eesti murrakute sõnavaraseosed ...... 102 Kaart 10.1. Eesti murrete ja kirjakeele ühisosa suurus ...... 124 Kaart 11.1. Saarte murre ...... 137 Kaart 12.1. Läänemurre ...... 144 Kaart 13.1. Keskmurre ...... 151 Kaart 14.1. Idamurre ...... 157 Kaart 15.1. Rannamurre ...... 164 Kaart 16.1. Alutaguse murre ...... 170 Kaart 17.0. Lõunaeesti kaheksajärguline murdejaotus Saareste kaartide alusel ...... 174 Kaart 17.1. Mulgi murre ...... 176 Kaart 18.1. Tartu murre ...... 182 Kaart 19.1. Võru murre ...... 189 Kaart 19.2. Setude asualad ja murrakurühmade piir ...... 196 Kaart 19.3. Leivu ja Lutsi murrakualad Lätis ...... 199 Kaart 19.4. Kraasna murrakuala Pihkvamaal ...... 201

EESTI KOHANIMED

Joonis 4.1. Kohanimekartoteegi kaart ...... 247

Tabel 5.1. Mõned kirjakeeles traditsiooniliseks kujunenud kohanimed .... 260 Tabel 5.2. Kirjakeelsete ja rahvapäraste nimede erinevus ...... 262

Kaart 1.1. Tartu ümbrus 18. sajandil ...... 238 Kaart 1.2. Tartu ümbrus tänapäeva teedeatlasest...... 239 Kaart 5.1. Võõrkeelsete kohanimede levik Eestis ...... 264 Kaart 9.1. vere-lõpuliste kohanimede levik ...... 290 Kaart 9.2. la-lõpuliste kohanimede levik ...... 290 Kaart 9.3. ste-lõpuliste kohanimede levik ...... 291 Kaart 9.4. se- ~ sõ-lõpuliste kohanimede levik ...... 291 Kaart 9.5. si-lõpuliste kohanimede levik ...... 292 Kaart 9.6. ma(a)-lõpuliste kohanimede levik ...... 292 Kaart 9.7. na- ~ nä-lõpuliste kohanimede levik ...... 293 Kaart 9.8. va- ~ vä-lõpuliste kohanimede levik ...... 293 Saateks

Käesolev raamat on esimene omataoline eesti dialektoloogias. Ta on mõel dud eeskätt kõrgkooliõpikuks ja see määrab tema materjali mahu, valiku ja struktuuri. Siin on püütud vältida murdejoonte pikki loendeid, iga murde kohta on esitatud vaid need jooned, mida autorid on olulisemaks pidanud. Lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara. Vastavalt õpikute traditsioonile ei esitata tekstide sees viiteid allikatele. Iga peatüki lõpus on toodud soovitusnimestik, mis sisaldab kirjutajatele alu seks olnud olulisi allikaid ja pakub ka süvendavat lugemist. Kõik kasutatud allikad ja lisaks töid, mida raamatu autorid on pidanud vajalikuks huvilisele soovitada, on toodud kirjanduse loendites. Õpiku kirjutajad on Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Eesti Keele Instituudi teadlased Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Jüri Viikberg ja Peeter Päll. Raamatus on muidugi hulk autorite arusaamu, eriti konkreetsete murrete kirjeldustest kõrvale minevates peatükkides. Kuid nagu kõik õpikud, kujutab ka see endast suures osas valikut, tihendust ja üldistust eesti dialek to loogide sadadest uurimustest. Neile kõigile kuulub tegijate suur ja siiras tänu, eriti neile, kelle uurimustele on siin palju toetutud: Andrus Saareste, Marja Kallasmaa, Arnold Kask, Hella Keem, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Valdek Pall, Salme Tanning, Aili Univere ja teised. Samuti tänavad autorid kõiki neid, kes on raamatu tegemisel kaasa aidanud: retsensenti Tiit-Rein Viitsot, keeletoimetajaid ja korrek toreid Ellen Uuspõldu ja Mari-Liis Kalvikut, tehnilist toimetajat ja kujundajat Roosmarii Kurvitsat, transkriptsioonifontide tegijat Esko Oja, näitetekstide tegemist abistanud Mari Musta, Anu Haaki, Evi Juhkamit ja Varje Lonni. Autorite tänu kuulub ka Haridusministeeriumile, kes projekti rahastas, ja selle nõuniku le Jüri Valgele, kes isiklikult raamatu valmimisele kaasa aitas. Ja lõpuks: see raamat on pühendatud kõigile Eestimaa inimestele, kes on oma kodumurret läbi 20. sajandi hoidnud ja murdeuurijatele kõnelnud.

Autorid 3. trüki saateks

Käesolev on raamatu Eesti murded ja kohanimed kolmas trükk (esmatrükk 2002, teine trükk 2009). Teisest trükist möödunud kümnekonna aasta jooksul on lisandunud nii murde- kui kohanimeuurimisse uusi tulemusi. Seetõttu on täiendatud ja muudetud neid osi, kus on toimunud olulisi arenguid. Suuremaid muudatusi on tehtud peatükkides Eesti murdeliigendused, Murdesüntaks ning Murded ja kirjakeel. Täiendatud on Eesti murrete uurimisloo ja Murrete sõnavaraliste erijoonte peatükke. Lisalugemise soovitustesse peatükkide lõpus on lisatud mõnel juhul uusi soovitusi. Samuti on täiendatud vahepeal ilmunud kirjandusega Kirjanduse loendit. Autorid EESTI MURDED

I Murdeuurimine ja murdeliigendused

Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 19

1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala

Murdeid ehk rahvusvahelise nimetusega dialekte uurib murdeteadus ehk dialektoloogia. Dialektiks nimetatakse mingi inimeste rühma keelt. Dialektid jagunevad sotsiolektideks ehk sotsiaalmurreteks ning regionaalseteks dialek- tideks ehk kohamurreteks. Dialektoloogia käsitleb tänapäeval mõlemaid rühmakeeli. Eestis mõistetakse murdena enamasti üksnes ajaloolisi kohamurdeid. Ka selles raamatus kirjeldatud eesti murded on eesti piirkondlikud keelekujud, nagu me neid tunneme 20. sajandi algupoolelt. Järgnevas sisse- juhatavas ülevaates tutvustame aga dialektide ja dialektoloogia probleemis- tikku keeleteaduse kogu tähendusmahus.

1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre

Dialekt on mõiste, mille tähendusala on üsna lai ja mitmekesine. Kõige tavalisem on ingliskeelses terminoloogias selline mõistekasutus, kus dialekt tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse grupiga. Dialekti kandja on keelekasutajate rühm, mis tegutseb ühis- konnas regulaarselt kui funktsionaalne tervik (füüsilise paiknemise, abielu- suhete, töösuhete vms alusel). Lisaks kasutatakse dialekti veel: • mingi keele allkeele sünonüümina (subdivison, variety); • kohamurde sünonüümina. Selles tähenduses on täpsem termin regiolekt ehk regionaalne dialekt; • pisikeelte kohta, millel pole kirjalikku vormi; • keelevormide kohta, mis kalduvad kõrvale vastava keele normingutest; • sama keelkonna keelte ajalooliste variantide kohta. Murdest kitsam termin on traditsiooniline dialekt (basilect, traditional dialect; Prantsusmaal patois, Saksamaal Mundart). See märgib kohamurret: • mis seostub põhiliselt küla ja talurahvaga, mitte linnaga, ja on madalamate sotsiaalrühmade keel, • millel puudub kirjatraditsioon, • mis on vähe mõjutatud normikeelest, • mis on vananenud ega võimalda kõnelda kõigest, • millel on madal maine ja staatus. Eesti kohamurded on tänapäeval valdavalt traditsioonilise dialekti staatuses, välja arvatud Võru murre, millele püütakse taas luua kirjalikku traditsiooni ja oma normikeelt. 20 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala

Alati on olnud probleemiks küsimus, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele staatuses on tihti ainult normikeel (standard language), mida pee- takse tõeliseks keeleks. Selline seisukoht on olnud tavaline ka Eestis. Tavaline on ka arusaam, et keeled ei ole vastastikku mõistetavad, kuid murded on, st keel on kogum vastastikku arusaadavaid murdeid. Tegelikku- ses ei pea see väide alati paika. Näiteks Skandinaavia keeled on vastastikku üsna hästi mõistetavad. Samas võivad kahe riigi piirialal inimesed mõista üksteist hästi, kuid sama riigi kahe kaugema serva inimesed mitte. Viimane kehtib ka Eestis: Võru murre on saarlasele üsna raskesti mõistetav ja vastupidi. Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega. Rangelt võttes võime öelda, et keel pole üldse lingvistiline mõiste. On olemas ainult dialektid, mis moodustavad kontiinuume ehk ahelaid (geographical dialect continuum). Teisisõnu, dialektide piirid ei ole üldjuhul aredad. Kui liigume külast külla, siis leiame iga küla vahel keelelisi erinevusi, mis territoriaalselt kumuleeruvad. Külade A ja B elanikud mõistavad üksteist väga hästi, külade A ja C elanikud kehvemini ja ühel hetkel tekib mõistmises katke, külade A ja F elanikud enam üksteisest aru ei saa.

1.2. Murdegeograafia

Arusaam kohamurrete erinevusest on väga vana. Erinevusi on kirjeldatud juba nt Vana Testamendi ja Muinas-Kreeka tekstides. Prantsusmaal on murrete põhja–lõuna piir registreeritud 1284, Inglismaal lääne–ida ja põhja– lõuna piir 1387. Eesti murrete erinevusi on mainitud juba esimestes eesti keele kirjapanekutes 16. sajandil. Siiski ei olnud tegu veel murdeteadusega tänapäeva mõttes. Süstemaatiline murrete uurimine algas alles 19. sajandi keskel. Dialektoloogia eri suunad on kujunenud koostöös võrdlev-ajaloolise keeleteadusega, strukturaalse ja generatiivse keeleteadusega, sotsiolingvisti- kaga jms. Dialektoloogia teadusena sündis ajal, mil teoreetilises keeleteaduses valitses võrdlev-ajalooline meetod (kitsamalt noorgrammatika), mis väitis, et keel muutub alati kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Kinnitamaks seda seisukohta, hakkas sakslane Georg Wenker koostama 1876. aastal saksa keeleatlast (ilmus 1881). Noorgrammatikute seisukohad kinnitust ei leidnud, Wenker sai aga üheks murdegeograafilise dialektoloogia alusepanijaks. Murdegeograafia teoreetilise mõistestiku väljatöötaja on prantsuse ling- vist Jules Gillieron, kes publitseeris koos Edmond Edmontiga 1902–1910 prantsuse keeleatlase (1920 kaarti). Eestisse tõi selle uurimissuuna juba 1920. aastate algul moodsa eesti dialektoloogia alusepanija Andrus Saareste. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 21

Murdegeograafia põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Ta ei tegele murrete ajaloolise arengu kirjeldamise ja analüüsiga ega ka keele olemuse teoreetilise seletamisega. Seega vastandus see meetod olemuslikult ajaloolisele murdeuurimisele ja andis tõuke sünk- roonse keelevarieerumise uurimisele laiemalt. Murdegeograafia on olnud 20. sajandi dialektoloogia peasuund nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis ja endiselt oluline ka praegu, kui on arendatud uut tarkvara murdenähtuste leviku analüüsimiseks.1 Murdegeograafilise keeleanalüüsi olulised eriprobleemid on seotud keeleandmete kogumisega: informantide valiku, andmete kogumise viisi ning keeleandmete esitamisega kaartidel.

Informandid ja nende taust

INFORMANTIDE VALIK. Murdegeograafias on ikka otsitud nn puhast murret (genuine dialect), mille all mõeldakse võimalikult vanapärast, normikeelest ja võõrmõjudest puutumata traditsioonilist kohamurret. Seega ei kirjelda murdeuuringud mitte teatava koha ja ajahetke tüüpilist keelepilti, vaid ühe sotsiaalse rühma keelekuju. Sellise keelepruugi saamiseks on valitud küsitletavateks kindlate tunnus- tega murdekõnelejaid, keda eesti murdeuurimises on nimetatud keelejuhti- deks ehk informantideks. Rahvusvaheliselt on peetud parimateks informantideks ühel kohal elanud vanemaid meessoost maainimesi (nonmobile older rural males, NORM). Eestis on murdegeograafia kõrgaegadel olnud enamik informante naised, kuna nemad on olnud vähem liikuvad ja vähemate sotsiaalsete kontaktidega väljaspool oma elukohta. Lisaks on püütud arvestada haridust ja leida madala haridustasemega inimesi, kes oleks koolis käinud veel enne esimest Eesti Vabariiki ja oleks selliselt eestikeelsest kooliharidu- sest ja kirjakeelest mõjutamata. Seetõttu on järeldused eesti murrete kohta tehtud suuresti aastatel 1880–1910 sündinud inimeste keele põhjal. Tänapäeval ei peeta keelejuhi selliseid tunnuseid enam iseseisvaks väär- tuseks. Oluline on, et tegemist oleks murde võimalikult iseloomuliku kõnele- jaga, seda ka oma sotsiaalse asendi ja keelehoiakute poolest.

1 Murdegeograafiat ei tohi segi ajada n-ö empiirilise murdeuurimisega, mis on olnud kõige tavalisem murretega tegelemise viis Eestiski. See on teoreetiliste suundadega vaid kaudselt seotud vanapärase rahvakeele talletamine, mis on olnud mõjutatud võrdlev-ajaloolise dialektoloogia ja murdegeograafia seisukohtadest. Empiiriline murdeuurimine on keskendunud arhailisele keelele kui omaette allkeelele, mitte nii- võrd läbilõike tegemisele ühe piirkonna keeletavast. Keelenähtusi on käsitletud ato- mistlikult, materjal on üles kirjutatud valikuliselt jne. Neid traditsioonilise murdeuurimise erijooni peab silmas pidama, kui kasutada 19. ja 20. sajandi murdekogusid ja -kirjeldusi. 22 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala

TAUSTAANDMED. Murdegeograafias märgiti andmed informandi ja lindistus- situatsiooni kohta murdepäevikutesse, mis sisaldasid ainult põhiandmeid informandi kohta (vanus, tervislik seisund, vanemate elukohad, haridus, töö- kohad jne). Lindistussituatsioonist märgiti üles ainult toimumiskoht ja -aeg ning olulisemad lindistust häirinud asjaolud, nt müraallikad. Sellised murde- päevikud on olnud kasutusel ka Eestis. Praegune murdeuurimine kasutab helilindistusi koos intervjueeritava põhjaliku sotsiaalse tausta ja lindistus- situatsiooni kirjeldusega. Põhjuseks on arusaam, et keelendite valikut mõju- tavad lisaks inimese elukohale alati ka muud taustategurid.

Andmete kogumise viis

Andmete kogumisel on keelegeograafias omad erijooned küsimustike koostamisel ja uuritavate keelenähtuste valikul, aga ka materjali üleskirjutamises ja taustaandmete esitamise viisis.

KÜSIMUSTIKUD JA KEELENÄHTUSTE VALIK. Kui Georg Wenker koostas saksa keeleatlast, kasutas ta nn tõlkemeetodit. Ta saatis neljakümnest näidislausest koosneva teksti ligi viiekümnele tuhandele õpetajale, paludes tõlkida see kohalikku murdesse. Saadud vastused moodustasid atlase aluseks olnud and- mebaasi. Hiljem on kasutatud eelkõige inimeste otsest küsitlemist. Nt prantsuse murdeatlase andmestiku kogus Edmond Edmont intervjueerides mur- dekõnelejaid silmast silma. Sama meetodit on kasutatud Andrus Saarestest peale ka eesti murdeuurimises. Äsja valminud Põhja-Ameerika inglise keele atlases on kasutatud telefoniintervjuude lindistusi. Algusest peale on kasutatud informantide uurimiseks küsimustikke. See lubas saata välja erineva ettevalmistustasemega küsitlejaid, valida erinevaid küsitlussituatsioone ning siiski saada võrreldavaid andmeid. Küsimustikke võib kasutada otseselt või kaudselt. Otsese küsitlemise korral on uurijal loend mingite asjade või nähtuste nimedest ning ta küsib nt kuidas te nimetate kruusi, või kuidas te ütleksite viiskümmend. Kaudse (suu- nava) küsitlemise puhul näidatakse nt mingit eset ja küsitakse, mis see on või püütakse juhtida juttu nii, et inimene ise vastavat eset nimetaks. Teine erinevus on selles, kas küsimused on täpselt ette kirjutatud ja ette loetavad või võib neid vabalt sõnastada. Eesti murdegeograafiliste tööde jaoks tehti 1920.–30. aastatel sõnavara- küsimustikke Wiedemanni eesti–saksa sõnaraamatu abil, et saada teada, kas ja kus haruldasi murdesõnu tuntakse. Neid küsitluskavasid tehti mõistealade kaupa (loomad, taimed, vanad talutööd, sugulussuhted, ilm jms). Koostatud Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 23

Joonis 1.1. Lehekülg küsitluskavast kingsepatöökingsepatöö kohtakohta (Viikberg(Kodumurre 1985: 17/1985) 106) 24 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala on ka grammatiliste nähtuste küsimustikke, nt sõnade muutmise kohta. Kõigi etteantud küsimustike puuduseks on olnud, et nad ei võimalda hästi tuvastada murdele ainuomaseid keelejooni ja sunnivad informandile peale formaalse vastusestiili. Seetõttu on uuemas murdeuurimises eelistatud vabu vastuseid võimaldavaid suunavaid küsimusi ja spontaanset vestlust. Andmekogu iseloomu määrab ka see, millised keelenähtusi uurimiseks valitakse. On keelenähtusi, mille levikupiirid on aredad, eesti murretes nt õ esinemus või seesütleva käände vormid (seljas, `selgas, selän, säläh), ja on keelenähtusi, mille levikupiirid on sujuvad, liikudes edasi sõnatüüpide ja mõnikord ka üksiksõnade kaupa. Selline on nt de- ja i-mitmuse piir, tk > kk piir või pika õ diftongistumine, kus peaaegu igal sõnal on oma levila. Murde- geograafia, mille eesmärgiks on murdepiiride tuvastamine ja murdeliigenduste tegemine, valib tavaliselt võimalikult aredate levikupiiridega nähtusi.

Transkriptsioon

Murdejooned tuleb üles märkida või salvestuste puhul transkribeerida. Enne 2. maailmasõda märgiti materjali üles eelkõige käsitsi. Sajandi keskpaigast hakati tegema lindistusi ja veel hiljem ka videolindistusi. Ülesmärkimiseks on aja jooksul kasutatud mitmesuguseid transkriptsioonisüsteeme. Viimastel aastakümnetel on rahvusvaheliselt kasutatud IPAt ehk rahvusvahelist foneetilist alfabeeti, Eestis soome-ugri foneetilist transkriptsiooni. Väljatoodavad keelenähtused ja nende esitamise detailsusaste valitakse igas transkriptsioonis vastavalt uurimiseesmärgile. Seetõttu on murdeuurimises transkribeeritud eriti detailselt häälikulisi nähtusi (häälikute moodustus- kohad, häälduse erijooned, välted jms). Sõnast väljapoole jäävad keelenäh- tused on transkribeeritud pealiskaudselt või jäetud hoopis ära. Nt on juhuslik pauside märkimine, üldse jäetakse ära kõne planeerimisega seotud nähtused (häälitsused, poolelijäänud sõnad jms). Seetõttu võimaldavad foneetilises transkriptsioonis tekstid uurida hästi sõnavara, sõna foneetikat ja morfoloogiat, kuid halvasti nt süntaktilisi nähtusi. Foneetilises transkriptsioonis on avaldatud teaduslikud murdetekstide kogud (sari Eesti murded). Muudes kogudes ja ka sõnaraamatutes on kasutatud lihtsustatud transkriptsiooni. Oma transkriptsioon on nt Eesti murrete sõnaraamatus, kus on aluseks võetud kirjakeele ortograafia, mida on täien- datud mõnede foneetilise transkriptsiooni märkidega. Oma lihtsustatud kirja- viis on Tartu ülikooli ja Eesti Keele Instituudi (EKI) murdetekstide arvuti- korpuses. Erinev, eeskätt süntaksist ja dialoogist lähtuv transkriptsioon on kasutusel Tartu ülikooli suulise kõne korpuses (kus on ka murdetekste). Kokkuvõttes on eesti murdeainestik fikseeritud väga ebaühtlaselt, mitmekesiselt ja osalt juhuslikult. Ka transkriptsioonisüsteem ise on aja jook- Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 25 sul muutunud. Seetõttu on kogumikes ja sõnaraamatutes püütud transkriptsiooni ühtlustada.

Keelekaardid ja -atlased

Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse murdegeograafias keelekaar- tide kujul. Kaarte on kahte põhitüüpi: • tsitaatkaardid (display maps) esitavad mingi lekseemi või grammatilise vormi konkreetse sõnavormina, nagu see murdest on registreeritud (kaart 1.1); • sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatud kujul sümbolitena. Siin on tegu kaardi koostaja poolt suurema tõlgendusega kui tsitaatkaardi puhul (kaart 1.2). Eesti murdeatlased on koostanud Andrus Saareste (1938, 1941 ja 1955). Saareste eelistas tsitaatkaarte, mille puhul saab kasutaja teha rohkem oma- poolseid järeldusi ja saada infot mitme keelenähtuse kohta (lekseemi esinemine, grammatiline vorm, häälikkoosseis). Lauri Kettuneni soome murdeatlase kaardid on sümbolkaardid nagu ka Mihkel Toomse lõunaeesti hää- likunähtuste kaardid (1998), rahvusvahelises koostöös koostatud Atlas Lin- guarum Europae (1983–) ning Atlas Linguarum Fennicarum I–III (2004– 2010), kus eesti murdeainest on esitatud ja kommenteeritud 28 murrakust.

Murdenähtuse leviku analüüs

Murdegeograafia keskseks eesmärgiks on kaardistada erinevate murdenäh- tuste levik ning määrata selliselt kindlaks mitmesugused murdepiirid. Murde- piiride määramisel on olulised kõigepealt ühe keelenähtuse leviku piiride osutamine ja seejärel paljude eri nähtuste piiride põhjal tehtavad üldistused.

ISOGLOSSID. Murdegeograafia keskne mõiste on isogloss: ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. See keeleline nähtus võib olla nt mingi käändevorm, aga ka konkreetse üksiksõna hääldusvariantide piir. Mõnikord tehakse vahet eri tüüpi isoglossidel, nimetades häälikunähtuste levikupiire isofoonideks, morfoloogiliste nähtuste piire isomorfideks, sõnavara piire isoleksideks. Isoglossi esitatakse kaardil kahel viisil. Esimesel juhul tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust piir läheb. Teisel juhul ühendatakse piiril joon- tega kohad, kus kasutatakse ühte või teist vormi (nn heterogloss). Isoglossid ei pea olema pidevad jooned, neis võib olla katkestusi jms. Murdegeograafia ei ole tegelnud kõigi keeletasanditega võrdselt. Põhili- selt on otsitud häälduse ja morfoloogia isoglosse, vähem sõnavaralisi ja peaaegu üldse mitte süntaktilisi isoglosse. 26 DialektoloogiaDialektoloogia põhimõisted ja uurimisala (Saareste 1955) Väikesest eesti murdeatlasest Kaart 1.1. Tsitaatkaart Kaart Andrus 1.1. Saareste Tsitaatkaart Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 27 (Saareste 1955) Väikesest eesti murdeatlasest Kaart 1.2. Sümbolkaart Andrus Saareste 28 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala

Kaart 1.3. Põhja- ja lõunaeesti tähtsamad foneetilis-morfoloogilised piirilõigud Andrus Saareste järgi (numbrid ja osalt joonte paksus märgivad nende erijoonte hulka) (Saareste 1952b)

MURDEPIIRID. Erisuguste keeleliste nähtuste isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades. Seetõttu liigendub kogu keeleala erinevate isoglos- sidega keerukaks võrgustikuks. Kuid isoglossid ei paikne keelealal ühtlaselt. Kõigepealt võime leida alasid, kus paljud isoglossid paiknevad üksteise lähe- dal või koos, koondudes suuremateks kimpudeks (bundle of isoglosses, Saa- restel parmas). Neisse paikadesse on võimalik tõmmata murdepiirid (dialect boundary), mis eraldavad murdealasid (dialect area) nagu põhja- ja lõuna- eesti murdepiir (vt kaart 1.3). Seega on murdepiirid alati üldistused ja kokku- leppelised jooned kaardil. Murdepiirid omakorda võib jagada eri järkudesse vastavalt sellele, kui palju isoglosse antud kohta koondub. Eesti murrete eristamisel on kasutatud tavaliselt 3–5 järku piire. Kõige suuremate kimpude koondumiskohtades paikneb peamurrete piir, mis jagab eesti keeleala põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks. Sellest piirist nõrgem on murderühma piir, mis jagab põhjaeesti peamurde südaeesti ja kirderanniku murderühmaks. Kolmanda järgu piirid jagavad peamurded ja murderühmad murreteks. Murdesisesed piirid eristavad kõigepealt murraku- rühmi, mis omakorda võivad jaguneda murrakuteks jne. Kesksetena vaadeldakse sealjuures murdepiire. Eri tugevusega piirid sisaldavad tavaliselt eri liiki isoglosse. Eesti keeles on peamurretel nii häälduslikud, morfoloogilised kui ka sõnavaralised piirid. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 29

Murderühmade piirid on eelkõige häälduslikud ja morfoloogilised. Murrete piirid on juba tugevamalt häälduskesksed, morfoloogilisi erijooni on seal vähe. Murrakurühmade piirid sama murderühma sees on valdavalt hääldus- likud. Teisisõnu, murrakurühmad on eeskätt erinevad aktsendid sama murde sees. Lisaks saame isoglosse iseloomustada selle järgi, kui suuri murdealasid nad haaravad ja kuidas omavahel paiknevad. Kõigepealt võime välja tuua isoglossid, mis kattuvad ühe murde (või murrakurühma jne) piiridega ja annavad selle ala unikaalsed keelejooned. Teise rühmana võime välja tuua isoglossid, mis ei piiritle mitte ühte murret, vaid ühendavad eri murdeid. Nende kimpude kaudu tekivad mitmesugused murdekooslused. Esiteks, nende abil määratletakse murderühmad ja peamurded. Teiseks, sellised isoglossikimbud võivad ühendada ka üksnes osa murdeid murderühma või peamurde sees. Nii ühendavad mitmed isoglossid nt südaeesti murderühmas saarte ja läänemurret. Kolmandaks, sellised kimbud võivad ühendada ka eri murderühmade murdeid. Nii saame leida isoglossid, mis ühendavad südaeesti idamurret ja rannikueesti Alutaguse murret. Mitut murret ühendavate isoglosside kaudu selgub, et suur osa murrete omapärast tuleneb sellest, et üle mitme murde levinud jooned kombineeruvad eri murretes erinevalt. Kuid isoglosside selline paigutus võib näidata ka, et kogu murre on siirdemurre. See juhtub siis, kui mingi murre koosneb ülival- davalt ainult kahe naabermurde joonte kombinatsioonist, kusjuures kummagi jooned ei saa selget ülekaalu. Sellist siirdemurret esindab nt kirderanniku Alutaguse murre, mis on suuresti kombinatsioon kirderanniku rannamurdest ja südaeesti idamurdest.

MURDELIIDUD. Murdeliitudeks nimetatakse murrete kogumeid, mida määrat- levad hiliste murdekontaktide tulemusena tekkinud sekundaarsed ühisjooned. Kitsamas mõttes nimetatakse murdeliitudeks murrete rühmi, mida iseloomustavad arvukad lokaalsed ühisuuendused.

SIIRDEALAD. Osa isoglosse paikneb alati põhilistest kimpudest eemal. Murrete piiridel tekivad mõnesse kohta alad, mida on raske ühendada kindlalt ühe või teise murdega. Selliseid alasid nimetatakse siirdealadeks (transitional area) ja nende murdeid siirdemurreteks (transitional lect, border dialect). Konk- reetsemalt võib sellisel alal esineda kahte eripärast tüüpi keelenähtusi: • sama kõneleja kasutab ühe keelenähtuse puhul nii ühe kui teise murde varianti (mixed lect). Selline segamurrak esineb nt Tartu murde põhjarühmas, kus sama kõneleja võib kasutada kord sõna põhjaeestilist, kord lõunaeestilist vormi (akkama ‘hakkama’ ja nakanu ‘hakanud’ jne). • siirdealal esineb mingi kolmas keeleline variant, mida ei ole kum- maski nn puhtas murdes (fudged lect). Selliseid vorme esineb nt Tartu murdes 30 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala põhjaeesti ja lõunaeesti murrete piirialal. Seal öeldakse nt pesesin, suresin (vrd eP pesin, surin ja eL mõssi, `kuuli). Eesti murdeteaduses kõneldakse siirdemurdest mitte üksikute keele- nähtuste alusel, vaid kui isoglosside kogumist. Siirdemurdega on tegu juhul, kui vastaval alal kasutatakse osa keelenähtuste puhul ühe murde varianti, teiste puhul teise murde varianti, kuid ei saa väita, et ühe murde jooned oleksid selges ülekaalus. Ka sel juhul võime eristada kahte siirdeala liiki: • ühel juhul kasutatakse kogu siirdealal mõlema naabermurde variante, kuid osa neist on ühest, osa teisest murdest. Sellisel juhul tekib siirdemurre, mis on kahe naabermurde joonte kombinatsioon (nagu eespool nimetatud Alutaguse murre); • teisel juhul ulatuvad eri nähtuste isoglossid vastaval alal eri kaugusele. Sellisel juhul tekib keeleliselt heterogeenne ala, mille eri osades on keelekasutus erinev (nagu keskmurde Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa). Siirdealad on omased kõigile murdepiiridele. Nad võivad moodustuda üksikutest murrakutest kahe murde piiril, nt on saarte murde ja läänemurde piiril siirdemurrakuteks läänemurde Tõstamaa ja Varbla murrakud ja saarte murde Muhu ja Kihnu murrak jne. Kuid siirdealad võivad olla ka laiemad, haarates murrakurühmi või terveid murdeid.

1.3. Ajalooline murdeuurimine

Murdegeograafia on sünkrooniline lähenemisviis kohamurretele. Kuid ka ajalooline ehk diakrooniline murdeuurimine jäi paralleelselt üheks dialektoloogia põhisuunaks. Suurem osa eesti murdeuurimisest 20. sajandil on tegelikult kombineerinud murdegeograafiat võrdlev-ajaloolise lähenemisega. Järje- kindlat geograafilist lähenemist esindas eelkõige Andrus Saareste. Murdegeograafia registreeris lihtsalt erinevad keelelised jooned ja nende geograafilise leviku. Seejärel püüdis ta saadud isoglosse ühendades tõmmata murdepiire. Ajalooline lähenemine lähtub murrete arengust. Sellisel juhul alusta- takse murdejoonte analüüsi võrdlev-ajaloolise meetodi abil rekonstrueeritud vastava häälikulise või morfoloogilise joone hüpoteetilisest algkujust. Eesti keele puhul on algjooned viidud tagasi hilisläänemeresoome keelekujule, mida kõneldi arvatavasti 2000 aastat tagasi. Konkreetses murdes esinevaid keelekujusid võrreldakse selliste algkuju- dega ning jagatakse nad vastavalt sellele, kas antud murdes on algkuju säili- nud või muutunud. Sealjuures võivad eri murretes olla toimunud erinevad muutused. Nii on konsonantühend *ksi muutunud põhjaeesti murretes teatud Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 31 tingimustel ks-ks, kuid lõunaeestis väidetavasti ts-ks: *ksi > eP ks: üks, läks; eL t´s: üt´s, lät´s.2 Murded, kus on toimunud kompleksselt mitmeid ühiseid uuendusi, moodustavad murdeliidu ajaloolises mõttes. Murdeliidud kujunevad sageli keeleala mainekeskustes, vanapärane keel aga säilib perifeeriates. Seal kujunevad reliktalad (relic area), kuhu uuendused ei ole jõudnud. Tavaliselt on need väikesed eraldatud alad, meil nt lõunaeesti keelesaared. Keelemuutuste levikut seletab moodne diakrooniline dialektoloogia laineteooriaga, mille järgi uuendused levivad nagu lained, mida tekitab vette visatud kivi. Keskuseks on seejuures kõrge sotsiaalse mainega paigad (tavaliselt mingi jõukas piirkond või suur linn). Siiski on täheldatud, et nüüdis- ühiskonnas levivad uuendused otse ühest keskusest teise, haarates alles hiljem keskustevahelisi alasid. Eesti murdeuurimises (ka käesolevas raamatus) on osa murdeomaseid keelejooni esitatud sünkrooniliselt, osa aga diakrooniliselt.

1.4. Uued suunad murdeuurimises

Murdegeograafia valitses maailma murdeuurimise peasuunana 20. sajandi esimesel poolel. Alates 1950.–60. aastatest asendus see mitmete erinevate lähenemistega.

Dialektomeetria

Dialektomeetria on murdeteaduse osa, mis selgitab põhjalike statistiliste ana- lüüside abil murdejoonte territoriaalset levikut, murrete suhtelist kaugust üksteisest ja murdeliigendust. Dialektomeetria toetub murrete korpusana- lüüsile, mis põhineb spetsiaalselt automaatanalüüsiks loodud suurtel elektroonilistel murdekorpustel. Kuna põhjalikud statistilised arvutused on võima- likud ainult suurte mitmekesise jaotuvusega andmemassiivide korral, on dialektomeetria meetodeid arendatud eelkõige sõnavarasuhteid uurides. Sõnavaraseoste uurimiseks registreeritakse võimalikult palju lekseeme kõigist murretest (jättes arvestamata nende kasutussagedused) ning arvuta- takse statistiliselt murrete sõnavara ühisosade suurused. Seosetihedussuhete ja sõnavara stereotüüpsuse/unikaalsuse alusel iseloomustatakse siis murrete vahekordi. Dialektomeetriale pani aluse prantslane Jean Seguy 1970. aastatel, hiljem on seda oluliselt arendanud austerlane Hans Goebl. Eestis tegi dialektomeetrilisi uuringuid esimesena Sirje Ainsaar (Murumets) 1980. aastate

2 * märgib rekonstruktsioonides hüpoteetilist rekonstrueeritud keelekuju, > näitab rekonstruktsiooni. 32 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala algul. Hiljem on dialektomeetrilisi meetodeid kasutanud ja arendanud Arvo Krikmann (1939–2017), kes on koos Karl Pajusaluga mõõtnud murrete sõnavarasuhteid kogu Väikese murdesõnastiku materjali põhjal ning kõrvuta- nud rahvaluule lühivormide sõnavara keelekogudes leiduvaga.3

Strukturaalne ja generatiivne dialektoloogia

Strukturaalne dialektoloogia püüdis vabaneda atomistlikust lähenemisest murdeuurimises ja kirjeldada murret kui keelesüsteemi, mis on kindlas vasta- vuses teiste murretega. Selle alusepanijaks oli 1950. aastatel ameerika keele- teadlane Uriel Weinreich, kes püüdis konstrueerida kõrgema taseme keele- süsteemi, mis hõlmaks kahe või rohkema murde omadusi. Sellist eri variantide ühtset kirjeldust nimetas ta diasüsteemiks. Generatiivset dialektoloogiat, mis tekkis 1970. aastatel, võib pidada strukturaalse dialektoloogia jätkuks generatiivse lingvistika meetoditega. See põhineb klassikalises generatiivses lingvistikas kesksele süva- ja pindvormi eristamisele ja süvavormidest kindlate reeglite abil pindvormide generee- rimise põhimõtetele. Murdeid mõistetakse keelevariantidena, millel on samad süvavormid, aga erinevad pindvormid. Murretevahelised erinevused seletuvad pindvorme tootvate reeglite erinevusega, reeglite rakendumise erinevate piirangutega või reeglite järjekorra erinevusega. Strukturaalse ja generatiivse dialektoloogia püüdlusi kirjeldada mitut murret ühe keelesüsteemi osana jagab polülektaalsete grammatikate teooria. Polülektaalsed grammatikad esitavad keelendi mitut varianti. Nad kirjelda- vad mingit murrete kontiinuumi lõiku, tuginedes väitele, et tegelikkuses hõl- mab enamiku inimeste keelepädevus mitme murde valdamist, seda vähemalt passiivselt. Polülektaalsus olevatki aluseks eri murrete kõnelejate omavahe- lisele suhtlemisele. Murrete eritlemiseks sobivad hästi ka uued optimaalsusteooria meetodid, mis võimaldavad variantseid keelendeid kirjeldada universaalsete kit- senduste seotud hierarhiatena. Eesti murdeuurimist ei ole need suunad seni mõjutanud.

Sotsiolingvistiline murdeuurimine

Traditsiooniliste kohamurrete uurimise asemel sai 1960. aastatest keskseks sotsiolektide uurimine. Selle olulisim mõjutaja ja põhimõistestiku välja- töötaja oli William Labov oma New Yorgi kõnekeele sotsiaalse varieerumise uurimustega.

3 Vt Krikmann, Pajusalu 2000; Krikmann 2003, 2014; Pajusalu, Krikmann, Winkler 2009. Krikmanni uurimusi vt haldjas.folklore.ee/~kriku/MURRE Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 33

Sotsiolingvistika on avardanud radikaalselt senist arusaama murrete ole- musest. Selle järgi ei ole keeleline varieerumine kunagi ühetasandiline, vaid kujutab endast keerukat allkeelte süsteemi, kus põimuvad kõneleja territoriaalset päritolu, sotsiaalset staatust ja suhtlussituatsiooni osutavad tunnused. Kohamurded on seega ainult üks osa sellest tervikust ja muude allkeeltega tihedalt seotud. Labov ja tema õpilased on järgnevatel aastatel tegelenud ka kohamurrete sotsiaalselt täpsema uurimise meetodite arendamisega. Sotsiolingvistiline murdeuurimine keskendub keelenditele, mis on tähenduslikud kõneleja sotsiaalse identiteedi väljendamisel, neid nimetatakse sotsiaalseteks markeriteks. Murrete vahel võib olla mitmesuguseid erinevusi, mida kõnelejad ei teadvusta. Samas on keelendeid, mille kasutamine on sig- naaliks teatud ühiskonnarühma kuulumisest. Sotsiaalselt markeeritud ongi eriti tüüpiliselt just hääldus ja sagedased sõnad. Näiteks tunnevad võrukesed ja setud üksteist kergesti ära erineva häälduse järgi, nagu võru külʔ, `häste, setu külh, `höste. Sotsiolingvistilises murdeuurimises on paaril viimasel aastakümnel kiiresti arenenud veel mitu suunda, mis pööravad rohkem tähelepanu murde- kõneleja tegelikule suhtlemisele (suhtlusvõrgustikele), erinevatele rollidele ühiskonnas ja keelehoiakutele. Euroopas hakkas ühe esimesena dialektoloogias uusi sotsiolingvistilisi meetodeid rakendama 1970. aastate algul Peter Trudgill, kes on eriti uurinud piirialade keelt ja siirdemurrete kujunemist. Eestisse jõudis sotsiodialekto- loogia alles 1980. aastate lõpul, kui hakati uurima eesti murrete tasandumist ehk hääbumist.

Etnodialektoloogia

1990. aastatest alates on oluliseks murdeuurimise meetodiks kujunenud etnodialektoloogia, mis keskendub tavaliste inimeste endi murdetaju ja murrete kohta antavate hinnangute uurimisele. Sellise lähenemise juured on 20. sajandi algupoole etnolingvistikas ja veelgi varasemates uurimustes, mis võtsid arvesse ka keelekasutajate arvamusi kui tunnetuslikult ja sotsiaalselt tähenduslikke. Etnodialektoloogia tõusis 20. sajandi lõpus uuesti esile rahvadialekto- loogiana (folk dialectology) ning arenes edasi tajudialektoloogiana (perceptual dialectology). Tajudialektoloogia uurib nii tavaliste inimeste ettekujutusi murretest kui ka murretele antavaid hinnanguid, kasutades kindlaid andme- kogumise viise. Üks levinumaid on kujutluskaartide meetod, kus inimesel palutakse kaardile märkida oma arusaamisest lähtuvalt murdepiire ja -nimetusi, murdelisi keelendeid jms. Kujutluskaartide alusel on võimalik uurida kognitiivseid seoseid ja ka murrete kohta käivaid sotsiaalseid stereotüüpe. 34 Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala

Etnodialektoloogia peamisi uuendajaid on olnud USA uurija Dennis R. Preston, kes on ka kujutluskaartide meetodi väljatöötajaid. Preston avaldas ka suuna klassikaks saanud raamatu Perceptual Dialectology (1989). Eestis on etnodialektoloogilisi meetodeid kasutanud 21. sajandi esikümnendil Kadri Koreinik ja Karl Pajusalu, kes uurisid lõunaeesti murrete nimetamist kõne- lejate endi poolt. Seni põhjalikema uurimuse tajudialektoloogiast on teinud Siim Antso Eesti viie piirkonna õpilaste murdetundmisest.

Lisalugemist

Parima ülevaate rahvusvahelisest dialektoloogiast pakub J. K. Chambersi ja Peter Trudgilli õpik Dialectology (2. trükk: Chambers, Trudgill 1998), millele toetub paljuski ka käesolev ülevaade. Uusima ja põhjalikema pildi annab The Handbook of Dialectology (Boberg jt 2018). Erinevatest allkeeltest ja põhilistest rahvusvaheliselt käibel olevatest allkeeleliigendustest annab ülevaate Tiit Hennoste artikkel Allkeeled (Hennoste 2000). Dialektomeetrilisest lähenemisest saab pildi Arvo Krikmanni ja Karl Pajusalu artiklist Kus on keskmurde keskpunkt (Krikmann, Pajusalu 2000). Uuemaid keele varieerumise uurimismeetodeid tutvustab Karl Pajusalu artiklis Varieerumisreeglid ja optimaalsusteooria (Pajusalu 2002). Etnodialektoloogia ja kujutluskaartide meetodi ülevaate esitab Siim Antso artikkel õpilaste murdetundmisest (Antso 2016). Soome-ugri foneetilisest transkriptsioonist annab pikema ülevaate Astrid Villupi Eesti keele foneetiline transkriptsioon (Villup 1975, 1984, 1992) ja lühiüle- vaate Paul Ariste Eesti keele foneetika (Ariste 1968: 188–196). Eesti murrete sõna- raamatus kasutatud lihtsustatud transkriptsiooni on kirjeldatud sõnaraamatu esimese köite alguses (Eesti murrete sõnaraamat 1 1994: 29–32). Elektroonilise murdekorpuse lihtsustatud transkriptsiooni kirjeldab lühidalt Liina Lindströmi jt artikkel Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus (Lindström jt 2001). Suulise kõne korpuses kasutatavast transkriptsioonist ja transkriptsiooni tegemise teoreetilistest alustest räägib Tiit Hennoste artikkel Eesti suulise kõne uurimine: transkriptsioon, taust ja korpus (Hennoste 2000c). Euroopa ja läänemeresoome keelte atlasi ning geolingvistilisi uurimusi tutvustavad soome-ugri keeleteadlaste kogumik Studia ad geographiam linguarum pertinentia (Studia 2000) ja Vilja Oja ülevaade Eesti keel keeleatlastes (Oja 2002). Eesti murrete uurimisloost 35

2. Eesti murrete uurimisloost

Eesti murrete kirjeldamise ja uurimise ajalugu on vähemalt niisama pikk kui eesti keele üleskirjutamise ja käsitlemise ajalugu üldse. Kui esimesi eestikeelseid tekste kirja panema hakati, räägiti igas Eesti nurgas oma murret, nii et esimesed eesti keele kirjapanekud on tegelikult murdetekstid. Sajandite jooksul on lisaks käsitlusviisidele muutunud ka murded ise. Keeleaines, millele toetub eesti murrete uurimine praegu, on põhiliselt kogutud alates 1920. aastatest Emakeele Seltsi korrespondentide, Eesti Keele Instituudi (varasema Keele ja Kirjanduse Instituudi) ning kõrgkoolide dialek- toloogide poolt. Traditsioonilised eesti murded, nagu me neid nüüd mõista- me, on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul sündinud inimeste keelepruuk.

2.1. Eesti murdeerinevuste kirjeldamine 16.–19. sajandil

Üksikuid andmeid eesti murrete kohta ja arutlusi murdeerinevuste üle võime leida juba Wanradti ja Koelli katekismusest (1535), mh tähelepaneku, et Eesti eri osades, nagu Tallinnas, Narvas ja Tartus, räägitakse eesti keelt ise- moodi. Tähelepanu põhjaeesti ehk tallinna keele ja lõunaeesti ehk tartu keele erinevuste vastu suureneb 16. sajandil seoses kahe kirjakeele loomisega. Seda erinevust kinnistavad Heinrich Stahli (1600–1657) põhjaeesti maa- keele kirjeldus teoses Anführung zu der Estnischen Sprach (1637) ja Johan- nes Gutslaffi (?–1657) lõunaeesti grammatika Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam (1648). Esimesed raamatud, mis sisaldavad eraldi peatüki eesti murretest, on Anton Thor Helle (1683–1748) Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache (1732) ja August Wilhelm Hupeli (1737–1819) Ehstnische Sprach- lehre für beide Hauptdialekte ... (1780, 2. tr 1818). Põhjaeesti murdeala sisemisi erinevusi toob esile juba Heinrich Stahl. Hupel esitab esmakordselt mitmetasemelise eesti murrete rühmituse. Kahe peamurdena mainib ta Tallinna ja Tartu murret. Põhjaeesti tähtsamad kõrval- murded on tema järgi Harju-, Lääne- ja Põltsamaa murre, vähem tähtis Koda- vere ehk Alatskivi murre. Grammatika 2. trükis nimetab Hupel Tallinna kõr- valmurretena veel saarte, Peipsi ja tinglikumalt Järva- ja Virumaa murret. Tüüpilisim Tartu murre on Hupeli jaoks Otepää, Tartu kõrvalmurreteks on aga Räpina ja Rõuge keelepruuk. Pärnumaa keelt peab Hupel Tallinna ja Tartu seguks, mis on pigem Tallinna-pärane. 36 Eesti murrete uurimisloost

Järjekindlamalt hakati eesti murdeid kirjeldama 19. sajandil. Johann Heinrich Rosenplänteri (1782–1846) ajakirjas Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache (1813–1832) on publitseeritud murdetekste ja murdesõnu ning arutletud eripäraste murdenähtuste üle. Rosen- plänter püüdis korrespondentide abil koostada isegi esimest eesti murdetekstide kogu. 1818. aastal palus ta 161 tollasel keele- ja kirjandushuvilisel pastoril tõlkida teatud piiblitekst kohalikku murdekeelde. Vastuseks sai ta paraku vaid 16 murdeteksti, kuid nende seas olid esimesed pikemad näited Saaremaa, Kihnu ja Mulgi murdetavast. 19. sajandi esimese poole kirjamees- test tegelesid murdeküsimustega veel Otto Wilhelm Masing (1763–1832) ja Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850).

2.2. Varane murdeteadus

Eesti murdeteaduse rajajaks võib pidada akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887). Wiedemann kogus murdematerjale, andis esmakordselt deskriptiivse ülevaate eesti murrete põhilistest erijoontest ja avaldas esimesena põhjalikke, tänapäevani teaduslikku huvi pakkuvaid uurimusi eesti murrete kohta. Tema Võru murde kirjeldus Versuch ueber den Werro- ehstnischen Dialekt (1864/2002) on esimene ühe eesti murde teaduslik üle- vaade. Kõiki murdeid iseloomustab Wiedemann artiklis Ehstnische Dialekte und ehstnische Schriftsprache (1871). Nii lõuna- kui põhjaeesti murded jagab ta seal kõigepealt kaheks: lõunaeesti Tartu ja Võru murdeks, põhjaeesti kirde- ja edelamurdeks (mõttelise piiriga Tallinnast Põltsamaale). Samuti on Wiedemanni suurimad eesti keele alased tööd Grammatik der Ehstnischen Sprache (1875) ja Ehstnisch–deutsches Wörterbuch (1869) väga väärtuslikud allikad 19. sajandi eesti murrete kohta. Eelkõige rahvaluule uurijana tuntud Jakob Hurt (1839-1907) on jätnud olulise jälje ka murdeuurimisse. Kuna Hurt kutsus kogujaid üles rahvaluulet kirja panema kohalikus murdekeeles, kujunesid tema rahvaluulekogud esimeseks mitmekülgseks eesti murdeainestiku kogumiks. Lisaks oli Hurt üks ajaloolise keeleteaduse pioneere eesti murdeuurimises, selgitades näiteks seesütleva käände lõppude keeleajaloolist kujunemist lõunaeesti murretes. Hurda doktoriväitekiri ne-liitelistest adjektiividest Die estnischen Nomina auf -ne purum (1886) rajas eesti dialektoloogias teed võrdlev-ajaloolisele meetodile. Võrdlev-ajaloolise meetodi tõi eesti keele uurimisse Mihkel Veske (1843–1890), kes keskendus eriti häälikunähtuste käsitlemisele ning tegi aastatel 1875–1884 välitöid mitmel pool Põhja-Eesti murdealadel. Seejuures oli Veske jaoks erilise tähtsusega kirjakeele aluseks oleva nn Kesk-Tallinna murde ehk põhjaeesti keskmurde eripära väljaselgitamine. Eesti murrete uurimisloost 37

20. sajandi algul sai murdeuurimine Eestis hoogu ja metoodilist süga- vust soome uurijate eestvõttel. Heikki Ojansuu (1873–1923) kogus aastatel 1910–1912 hiiglasliku murdematerjali kõigist lõunaeesti kihelkondadest. Tema surma tõttu jäi see materjal suuresti analüüsimata, kuid seda on kasutanud teised uurijad. Ojansuu tähelepanuväärseimaks tööks on eesti murrete üldliigendus Soome entsüklopeedias (Tietosanakirja X, 1919). Seal jagas ta eesti murdeala kuueks: põhjaeesti ida-, kesk- ja läänemurre ning lõunaeesti Setu, Võru ja Viljandi murre, esitades ka kõigi murrete tähtsamad erijooned. Oluline soomlasest murdeuurija oli Lauri Kettunen (1885–1963), kes uuris 1909–1912 põhjalikult Peipsi-äär- set Kodavere murret ja selle naabermurdeid. Seejuures ühendas ta häälduse eksperimentaalfoneetilise analüüsi võrdlev-ajaloolise murdeuurimisega ning tegi kõrvutusi teiste eesti murrete ning lähemate sugulaskeeltega. Tema monograafiad Lautgeschichtliche Darstellung über den Vokalismus des Kodaferschen Dialekts (1912–13), Laut- geschichtliche Untersuchung über den Kodaferschen Lauri Kettunen Dialekt (1913) ning eriti 1917. aastal ilmunud Viron kielen äännehistorian pääpiirteet olid eesti ajaloolise murdeuurimise eeskujudeks veel aastakümneid. Suure huvi murdesõnade vastu tõi kaasa eesti keeleuuendus, kuna murdesõnades nähti kirjakeele sõnavara rikastamise olulist allikat. 1909. a esitas Jaan Jõgever (1860–1924) Eesti Kirjanduses Üleskutse Eesti keele üleskirjutamisele, õhutades saatma Eesti Kirjanduse Seltsile (EKS) haruldasi murdesõnu täieliku eesti keele sõnaraamatu koostamiseks. 1913. a avaldas Johannes Aavik (1880–1973) Eesti Kirjanduses juba pikema murdesõnade kogumise juhendi. Aaviku kirjutis oli väga oluline murdekogumise metoodika arendamise seisukohalt, sest selles vaadeldi täpsemalt murdesõnavara kogumise põhimõtteid, sõnasedelite vormistamist jms. EKS hakkas välja andma ka välitööde stipendiume, mille toel alustas 1916. aastal murdekogu- mist ka eesti dialektoloogia suurkuju Andrus Saareste (tollal Albert Saa- berk, 1892–1964). 1920. aastateni ei saa murdeuurimist siiski veel pidada eesti keeleteaduse iseseisvaks haruks. Murrete uurimise põhiväärtust nähti tollal eelkõige keeleajaloo selgitamises ja kirjakeele rikastamises.

2.3. Andrus Saareste ja süstemaatilise murdeuurimise algus

Dialektoloogia oma meetoditega lingvistika suunana arenes Eestis välja 1920. aastatel ning tõusis sõdadevahelisel perioodil üheks keskseks eesti keeleteaduse alaks. 38 Eesti murrete uurimisloost

Murrete kogumine algas uuel tasemel 1920. aastal, kui asutati Emakeele Selts, mille tähtsaimaks ülesandeks sai eesti murrete põhjalik uurimine. Selle tarvis moodustati vastav toimkond, töö juhiks valiti Andrus Saareste. Kümne aastaga kavatseti koguda täielikud sõnavarakogud valitud 30 kesksest kihelkonnast, koostada tekstivalimikud ning häälikuloolised ülevaated. 1921. aastal saatis Emakeele Selts esimese kogujana Võru- ja Setumaale üliõpilase Paulopriit Voolaine (tollal Paul Friedrich Pedmanson, 1899–1985). Järgmisel suvel läkitati murret koguma juba kümmekond üliõpilast ning edaspidi aastas üle paarikümne. Emakeele Seltsi murdestipendiaatidena sai oma esimese koolituse enamik hilisemaid juhtivaid murdeuurijaid, nagu Paul Ariste (1905–1990), Arnold Kask (1902–1994), Hella Keem (1915–1997) ja Mihkel Toomse (1905–1986). Sõnavara koguti peamiselt Wiedemanni sõnaraamatu järgi, küsides kee- lejuhtidelt, kas nad tunnevad seal esitatud murdesõnu. 1930. aastaks oli kogumistöö 24 kihelkonnas lõpetatud. Edaspidi otsustati hakata küsitlema mõistealade kaupa, nagu kalandus, mesindus, metsandus jms, et haruldasi murdesõnu täpsemalt talletada. 1940. aastaks oli kogutud juba üle poole miljoni sõnasedeli. Ilmusid esimesed murdesõnaraamatu prooviartiklid (1939 Eesti Keeles, eraldi 1940 Eesti murrete sõnaraamatu näiteartikleid I). Emakeele Seltsi ajakirjast Eesti Keel sai keskne väljaanne nii murdematerjalide kui ka -uurimuste publitseerimisel. 1922–1940 avaldati seal 60 murdeteksti 47 kihelkonnast, murdesõnade valimikke ja välitööde päevikuid. Artiklites käsitleti murrete häälikulisi, grammatilisi ja sõnavaralisi erijooni. 1930. aastate lõpul hakati välja andma kommentaaridega murdetekstide valimikke foneetilises transkriptsioonis, nt Mihkel Toomse Ida-Vaivara murdest (1938) ja Paul Ariste Murdenäiteid Pühalepa kihelkonnast (1939). Oskar Loorits (1900–1961) avaldas eraldi raamatuna Kõpu murde häälikuloo (1939). Enne Teist maailmasõda valmis Ariste doktoritöö Hiiu murrete hää- likud (1939) ja seejärel Toomse murdemorfoloogiat käsitlev doktoritöö Eesti ta-, tä-verbide konsonantsest liitumisest (1941). Esimesel iseseisvusajal oli eesti murdeuurimise juht Tartu Ülikooli eesti keele professor Andrus Saareste – murdegeograafilise meetodi juurutaja Eestis. Noore Saareste esimene suurem töö oli Vigala murde peajooned (1917), esimene eestikeelne ühe murraku võrdlev-ajalooline üle- vaade. Edaspidi kujunes Saareste põhihuviks eesti murrete sõnavara. 1924. a ilmus ta doktoritöö Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes, milles ta juba sidus murdesõnavara analüüsi geograafilise meetodiga. Viimasest sai tuge ka tema huvi eesti murrete sünkroonilise rühmitamise vastu. Andrus Saareste Eesti murrete uurimisloost 39

Saareste uurimus Eesti keeleala murdelisest liigendusest (Eesti Keel, 1932) rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keele- geograafia analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafi- listele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis. Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (Eesti murdeatlas I, 1938 ja II, 1941; Väike eesti murdeatlas, 1955) ning ulatuslik Eesti keele mõisteline sõnaraamat (EKMS I–IV, 1958–1968; indeks 1979), mis sisaldab selliseidki murdesõnu, mida kusagilt mujalt ei leia. Saareste põgenes 1944. aastal Rootsi ja pärast sõda oli tema side eesti dialektoloogia arenguga kaudsem, kuigi väga oluline. Muuhulgas sai ta oma sõnaraamatu tarvis täiendavaid keeleandmeid Tallinna murdeuurijailt 1956– 1964. Peale murdeatlase ja sõnaraamatu valmisid Saarestel Rootsis ka mitmed põhjalikud ja metoodiliselt märkimisväärsed uurimused, nagu Põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murde vahepiir (Virittäjä, 1952) ja keelemuutuste leviku iseärasusi analüüsiv Kielenmuutosten leviämisen ja leviämisrajojen luonteesta Virossa (Virittäjä, 1955).

2.4. Murdeuurimine 20. sajandi teisel poolel

Teise maailmasõja segadustes põgenes suur osa tippteadlasi (Andrus Saareste, Julius Mägiste, Mihkel Toomse jt) välismaale, kus jätkasid uutes oludes oma tegevust põhiliselt varem talletatud materjali põhjal. Hävimisest õnnestus päästa enamik murdekogusid ning sõjajärgses Eestis jätkus murdeainese kogumine ja uurimine siiski Saareste poolt alustatud põhisuundades. Muutusid murdeuurimise keskused. Enne sõda oli murde kogumise keskuseks Tartu Ülikooli juurde loodud Akadeemiline Emakeele Selts (AES), mille peamiseks tegevusalaks oligi murdeainese kogumine ja peaeesmärgiks murdesõnaraamatu koostamine. 1947. aastal asutati tollase ENSV Teaduste Akadeemia allasutusena Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI). Teaduste Aka- deemia alluvusse viidi ka Emakeele Selts. Mõlemad siirdusid Tallinna. Suu- remad tööd, sh murdesõnaraamatu koostamine, jäid KKI keeleuurimise sektori ülesandeks. Emakeele Seltsi ülesandeks jäi eelkõige asjaarmastajate murdekorrespondentide juhendamine. Piiratumalt jätkus murrete uurimine Tartu Ülikoolis, kus seda juhtis eesti keele professor Arnold Kask. Hiljem hakati murdeid uurima ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. 1940.–50. aastatel keskenduti sõja tõttu pooleli jäänud kogumistöö jät- kamisele ja suure murdesõnaraamatu ettevalmistustöödele. Aga tähtsustus ka murrete ajalooline uurimine ja deskriptiivsete murdeülevaadete koostamine. Selle aja eesti dialektoloogia seisust annab pildi Arnold Kase artikkel Eesti murrete kujunemisest ja rühmitumisest (1956), mis lõi pikaks ajaks kanoo- 40 Eesti murrete uurimisloost niliseks jäänud murderühmituse. Kase teine oluline töö on monograafia Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest (1962). 1960.–70. aastatel jätkusid murrete uurimisel mitmed traditsioonilised suunad, samas avaldati uurimusi keelenähtustest, mida varem uuritud ei olnud (nt süntaks). KKIs jõuti murdesõnaraamatu prooviartiklite avaldami- seni (Must, Mäger, Pall 1968). Tartu Ülikoolis pöörati esmakordselt tähele- panu murrete tasandumisele (Parbus 1966) ja murdeuurimise üldisematele metoodilistele probleemidele (Parbus 1968; Rätsep 1972). 1980. aastaid võib pidada eesti dialektoloogias murrangulisteks. KKIs hakati korraldama keeleainese elektroonilise automaatanalüüsi seminare, mis avasid tee dialektomeetria tulekule Eestisse (nt Niit (toim) 1981). Arvutiga tehti Väike murdesõnastik (1982, 1989). Tartus hakati rakendama kvantita- tiivse sotsiolingvistika meetodeid eesti murrete nivelleerumise uurimisel (Pajusalu 1987). 1990. aastad tähistavad eesti dialektoloogias päris uude olukorda jõud- mist mitmes mõttes. Eesti murrete kiire tasandumise tõttu on traditsiooniliste murrete kogumine jäänud tagaplaanile. Uuema murde materjalide tarvis on hakatud looma eraldi kogusid. Samas on trükki jõudnud rohkesti eelmiste aastakümnete jooksul tehtud tööde vilju, millest tähtsaimad on suure Eesti murrete sõnaraamatu vihikud (1994–). Selle sõnaraamatu sissejuhatust Valdek Pallilt (1927–2013) võib pidada eesti murrete senise akadeemilise käsitluse lühikokkuvõtteks. Murrete uurimisel hakatakse üha rohkem arvestama uusi keeleteooriaid, märgatav on sotsiolingvistika ja suul ise keele uuri- mismeetodite kasutuselevõtt. Murrete uurimine muutub üha enam korpuse- keskseks. 1999. aastal luuakse Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, mille esimeseks suuremaks teadustööks saab koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete elektroonilise korpuse tegemine. Järgnevalt käsitleme eesti murdeainestiku kogumist ja publitseerimist 20. sajandi teisel poolel, murdeuurimist eri teadusasutustes ja lühidalt eesti murrete olulisemaid käsitlusi keeletasandite kaupa.

Murdeainestiku kogumine ja publitseerimine

Murdeainese kogumise keskuseks sai pärast sõda Keele ja Kirjanduse Insti- tuut. Põhiliseks kogumisvormiks oli helilindistuste tegemine monoloogiliste intervjuude vormis. Regulaarseid murdeekspeditsioone (2–10 osavõtjat) ja individuaalseid uurimismatku korraldati 1990. aastate alguseni. Pärast seda on tehtud Eesti Keele Instituudis (EKI) pistelisi matku täiendava ainese saamiseks mõne konkreetse tööülesande või probleemiga seoses (nt teksti- köited, atlaseküsimused). Lisaks elukutselistele uurijatele on murdesõnavara kogumisel olnud olulised ka murdekorrespondendid, kelle tööd on juhtinud Emakeele Seltsi murdetoimkond. Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli õppejõu- Eesti murrete uurimisloost 41 dude koostööna tehti 1992–1995 projekt Eesti murrete süvendav kogumine, milles keskenduti eri põlvkondade murdekeele võrdlemisele ning murde- kasutust situatiivselt mõjutavate tegurite selgitamisele. Aastail 1947–2006 on eesti murdesõnavara kogud kasvanud ligi miljoni sõnasedeli võrra. 2015. aasta lõpus oli EKI murdearhiivis kokku u 5 580 000 sõnasedelit, millest sõnavara koondkartoteek moodustas 2 730 000 sedelit.1 Eesti kõigi aegade edukaim suurkoguja on lõunaeesti murrete uurija Hella Keem, kes on kirja pannud üle 229 000 sõnasedeli, lisaks 3930 lehe- külge murdetekste. Kui murrete häälduse ja grammatikanähtuste uurimiseks kasutati 20. sajandi keskpaigani eelkõige kuulmise järgi üles kirjutatud sõnavorme ja tekste, siis sajandi teisest poolest on põhiliseks olnud murdelindistused. 2016. aasta lõpuks oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi kõigist murrakutest, kokku üle 2900 tunni. Tartu Ülikooli murdearhiivis on lindistusi ligi 1500 tundi. Parimate lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI koostöös eesti murrete arvutikorpust, mis 2016. aasta lõpu seisuga hõlmas 1,54 mln sõnet.2

Murdeuurimine Eesti Keele Instituudis

Eesti Keele Instituudi loomisest peale on murdeuurijate tööplaanis olnud mitmeköiteline Eesti murrete sõnaraamat. 1947. a avaldas tollane sektori- juhataja Arnold Kask sõnaraamatu koostamise põhimõtted ning ilmusid mitmed prooviartiklid. Et aga eeltööd olid ebapiisavad ja materjal oli paigutatud kihelkonniti, hakati 1951. aastal koostama alfabeetilist koondkartoteeki, mis hõlmaks kõigi olemasolevate sedelkogude materjali. Tööd juhtisid Aili Univere (1901–1994) ja Mari Must (1920–2008). Koondkartoteek valmis esialgsel kujul 1963. aastal, kuid seda on täiendatud ka edaspidi. Murdesõnaraamatu käsikirja koostamine algas uue hooga 1964. aastal. 1968. aastal valmis Eesti murrete sõnaraamatu prospekt, mis esitas sõnaraa- matu koostamise põhimõtteid ja näidisartikleid. Aastail 1976–77 vaadati sõnaraamatu koostamise põhimõtted veel kord läbi ning lihtsustati neid sõna- raamatu kasutaja seisukohast lähtudes. Kuna suure sõnaraamatu koostamine osutus aeganõudvaks, anti Valdek Palli juhtimisel välja Väike murdesõnastik (I 1982, II 1989). Sisuliselt on see suure sõnaraamatu märksõnastik, milles on sõna olulisemad murdevariandid, levik ja lühiandmed tähenduse kohta. 1996. aastast on see ainestik kasutatav ka interneti vahendusel.3

1 http://emsuka.eki.ee/ 2 https://www.keel.ut.ee/et/keelekogud/murdekorpus 3 https://portaal.eki.ee/dict/vms 42 Eesti murrete uurimisloost

Kaheteistköitelisena planeeritud Eesti murrete sõnaraamatu esimene vihik sai trükivalmis aastal 1985 ja ilmus 1994. aastal. 2018. aasta alguseks on ilmunud 29 vihikut (a – nälpsama). Alates 2013. aastast on EMS-i toimetatud veebipõhiselt. Sõnaraamatu 24.–29. vihik (ja edaspidi juba kõik ilmunud vihikud) on ligipääsetavad EKI kodulehelt.4 Ilmunud vihikute toimetajad on olnud Anu Haak (snd 1941), Evi Juh- kam (snd 1932), Mari-Liis Kalvik (snd 1979), Mari Kendla (snd 1970), Tiina Laansalu (snd 1982), Varje Lonn (snd 1952), Helmi Neetar (snd 1934), Ellen Niit (snd 1944), Piret Norvik (snd 1950), Vilja Oja (snd 1945), Eevi Ross (snd 1938), Aldi Sepp (1943–2000), Mari-Epp Tirkkonen (snd 1977) ja Jüri Viikberg (snd 1953). Koostajatena on lisaks olnud tegevad Marit Alas (snd 1983), Mari Must, Mart Mäger (1935– 1993), Salme Nigol (1920–2008), Valdek Pall, Aili Univere ja Helmi Viires (1919–1984). Alates 25. vihikust (2015) toimetavad EMS-i Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla ja Tiina Laansalu. Lisaks on 1990. aastatel asutud koostama ühe murde sõnaraamatuid. Esimesena ilmus 1994. a Valdek Palli Idamurde sõnastik, millele järgnesid Inge Käsi Vanapärase Võru murde sõnaraamat (2011), koostöös Tartu Üli- kooli ja kohalike kultuuriinstituutidega Alli Laande ja Triin Todeski Mulgi sõnastik (2013), Paul Kokla Hiiu sõnaraamat (2015) ja Valdek Palli Ida- murde sõnastik (2. trükk, 2016), Reene Lease, Reti Könninge, Silvi Muru- laugu ja Ellen Niidi Kihnu sõnaraamat (2016) ning veebiväljaandena Inge Käsi Seto sõnastik (2016). Kõik need sõnaraamatud on kasutatavad ka elektrooniliselt.5 Instituudi murdeuurijate teiseks suuremaks sihiks sai akadeemiliste murdetekstide valimike sarja Eesti murded koostamine. Igasse väljaandesse plaaniti ühe murde erijoonte tutvustus, tekstid kõigist murrakutest, haruldase- mate murdesõnade loend ja aineregistrid. Sarja esimese raamatuna ilmus Salme Tanningu (1904–1962) Mulgi murdetekstid (1961), järgnesid Mari Musta Keskmurde tekstid (1965) ja Hella Keema Tartu murde tekstid (1970). Peale pikemat pausi ilmusid Mari Musta koostatud Kirderannikumurde tekstid (1995), Aili Univere Idamurde tekstid (1996), Evi Juhkami ja Aldi Sepa Läänemurde tekstid (2000), Hella Keema ja Inge Käsi Võru murde tekstid (2002) ning Varje Lonni ja Ellen Niidi Saarte murde tekstid (2002). Et Võru murde tekstid ei sisaldanud keelesaarte materjali, koostati koostöös ülikooliga sarja üheksanda köitena Lõunaeesti keelesaarte tekstid (Mets jt 2014). Lisaks on antud välja ka mõned murdeplaadid, nt vinüülplaadid Eesti murdepalu (1975, koostajad Mari Must, Salme Nigol ja Evi Juhkam), Eesti

4 http://www.eki.ee/dict/ems/ 5 http://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html Eesti murrete uurimisloost 43 murdepalu. Eesti kirderannikumurre I ja II (1986, 1989, Mari Must ja Evi Juhkam), laserplaadid Eesti murdepalu (2000, Jüri Viikberg), Kirderanniku- murde palu (2001) ja Võru murde palu (2001, Mari Kendla) ning CD-ROM Eesti murdeplaat (2002 ja 2003, Jüri Viikberg). Murdesektori töötajad Helmi Neetar ja Vilja Oja on osalenud ka rahvusvahelise suurväljaande Atlas Linguarum Europae koostamisel. Sektori ülesandeks oli 1976–1986 eesti murdeainese esitamine ja kommenteerimine atlase I osa jaoks. Seni on publitseeritud I osa 9 köidet (Assen/Maastricht 1983–90, Roma 1997–2007, Bucureşti 2005–2015). Viimase rahvusvahelise keelegeograafilise ühistööprojektina on ilmunud läänemeresoome keeleatlas Atlas Linguarum Fennicarum I–III (2003–2010). 1990. aastate lõpul on Eesti Keele Instituudi dialektoloogidel valmis saanud mitmed suuruurimused, mis uuendavad eesti murrete käsitlust üldiselt (vt vastavate murrete ülevaatest ja selle peatüki lõpust). Eriti silmapaistev on olnud sõjajärgse Eesti ühe juhtiva murdeuurija Mari Musta panus (vt Must 1995, 2000; Must, Univere 2002). Uusi võimalusi eesti murrete grammatika automaatanalüüsiks arendati aastail 1998–2003 Hargla murraku morfoloogia raames (projekti juht Helmi Neetar, tehniline juhendaja Ülle Viks), mille üheks väljundiks kujunes Taimi Rosenbergi magistritöö Hargla noomeni muutmine (2003).

Murdeuurimine Emakeele Seltsis

Emakeele Selts muutus nõukogude ajal ühiskondliku organisatsioonina mur- dehuviliste laiema ringi tegevuse korraldajaks. Selts rajas vabatahtlike murdekorrespondentide võrgu üle Eesti, publitseeris nende tarvis juhendeid ja küsitluskavu, korraldas seminare, murdepäevi jne. 1963. aastal taastati murdetoimkond ja murdevõistluste traditsioon, mis kestis 1996. aastani (seltsi esimesed murdevõistlused olid 1939–1944, korrespondentide võrgu organiseeris Hella Keem). Suurimad teened töö korraldamisel on olnud seltsi kauaaegsel teadussekretäril Heino Ahvenal (1919–1988). Emakeele Seltsi aastaraamatutes (1955–) on avaldatud arvukalt teadus- likke käsitlusi murdenähtustest. Aastail 1960–2002 ilmus populaarteaduslik sari Kodumurre, mille 21 numbris on avaldatud kogumisjuhendeid, murdetekste, murdenähtuste käsitlusi jne. Väärtuslikku murdeainest sisaldab sari korrespondentide murdetekste (9 köidet 1958–2017).

Murdeuurimine kõrgkoolides

Tartu Ülikooli eesti keele kateeder sattus uude olukorda 1956. aastal, kui ka- dus võimalus pidevalt kõiki murdekogusid kasutada. Otsustati keskenduda 44 Eesti murrete uurimisloost murrete häälikuliste ja grammatiliste nähtuste käsitlemisele. Ülikooli murdekogusid täiendati eelkõige suvistel üliõpilaste murdepraktikatel. 1950.–1970. aastatel juhtis murrete uurimist Tartus professor Arnold Kask, kelle murdealaseid uurimusi koondab raamat Eesti murded ja kirjakeel (1984). Teistest õppejõududest uuris Juhan Peegel (1919–2007) rahvalaulude keele ja murrete seoseid ja Enn Koit (1914–1969) saarte murret. Ülo- Kaunileid Parbus (1928–2013) tõstatas 1960. aastatel uurimisteemana murrete nivelleerumise. 1980. aastate põhiline murdeõppejõud oli Aino Valmet (1928–1993), kes uuris läänemurret ja kõrvutavalt mitmeid eesti murrete morfoloogia ja sõnavara küsimusi. 1990. aastatel on õpetanud Tartu ülikoolis murdeid Ellen Niit, kelle erialaks on murdefoneetika, ja Karl Pajusalu (snd 1963), kes algatas murrete nivelleerumise uurimise sotsiolingvistika kvant- tatiivsete meetoditega. Tiit Hennoste (snd 1953) on vaadelnud murdekasu- tust mõjutavaid situatiivseid ja sotsiaalseid nähtusi ning eesti keele allkeelte nüüdisaegset süsteemi. Eesti murrete eksperimentaalfoneetilise uurimisega tegelevad Eva Liina Asu (snd 1971), Pärtel Lippus (snd 1980) ja Pire Teras (snd 1970), murdesüntaksit uurivad Liina Lindström (snd 1973), Kristel Uiboaed (snd 1984) ja Maarja-Liisa Pilvik (snd 1989). Murrete muutumist reaalajas ja sotsiaalsete suhtevõrgustike mõju sellele on uurinud Mari Mets (snd 1978). Murdesotsioloogiaga tegeleb Kadri Koreinik (snd 1970) ja tajudialektoloogiaga Siim Antso (snd 1990). Eesti murdeid on käsitlenud veel mitmed Tartu Ülikooli juhtivad õppe- jõud, kes ei ole otseselt dialektoloogid. Murrete morfoloogilisi jooni on 1970.–80. aastatel vaadelnud eesti keele professor Huno Rätsep (snd 1927), mitmeid murdenähtusi on uurinud lisaks juba nimetatud Paul Aristele ka sugulaskeelte professorid Paul Alvre (1921–2008) ja Tiit-Rein Viitso (snd 1938). Neid lingviste võib pidada ka eesti murrete ajaloolise kujunemise tähtsamateks uurijateks viimastel kümnenditel. 1999. aastal loodud eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli suurimaks tööks on saanud koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete elektroonilise korpuse tegemine. Selles korpuses, mille tegemist juhib Liina Lind- ström, on foneetilises transkriptsioonis murdetekstid seotud vastavate heli- lindistustega, mis annab võimaluse täpseteks foneetilisteks ja fonoloogilis- teks analüüsideks. Alustatud on grammatiliste nähtuste märgendamisega, et võimaldada morfoloogilisi ja süntaktilisi automaatanalüüse. 2015. aasta lõpu seisuga hõlmas korpus 1,54 mln sõnet 72 murrakualalt. Eesti murdeid on õpetatud ja uuritud viimastel kümnenditel ka Tallinna Ülikoolis (TLÜ, 1992–2005 Tallinna Pedagoogikaülikool). Seal on murde- kursusi õpetanud Aili Univere (1952–1954), Astrid Villup (1954–1974), Mart Mäger (1975–1980, 1983–1987), Eevi Ross (1980–1983, 1987–1997) ja Jüri Viikberg (1997–). Enamasti on TLÜ murdeõppejõud olnud Eesti Keele Instituudi teadlased, nii on selle kõrgkooli õpetus olnud seotud teadus- Eesti murrete uurimisloost 45 instituudi uurimistööga. Murdeuurimise virgutajana oli kõige olulisem Mart Mäger, kes juhtis üliõpilaste murdepraktikaid, mis toimusid enamasti saartel, pani üliõpilased kirjutama töid saarte murde sõnavarast jm.

Eesti murrete üksikuurimusi

Eksperimentaalfoneetika meetodite kasutamisel on eesti murrete uurimisel pikad traditsioonid. Idamurde häälikuid mõõtis juba Lauri Kettunen 20. sajandi algul. Enne Teist maailmasõda valmis Paul Ariste mahukas doktoritöö Hiiu murrete häälikutest (1939). 1985. aastal väitles Ellen Niit uurimistööga eesti rannamurrete prosoodiast. 1990. aastatel on saanud eesti murdefoneetika keskuseks jälle Tartu Ülikool. Põhjalikumalt on uuritud lõunaeesti vokaale (Pajusalu jt 2000; Pajusalu, Teras (toim) 2003) ja pro- soodiat (Pajusalu jt 2001; Parve 2003; Teras 2003; Lippus, Pajusalu 2009); ka välteid rannikumurdes (Kalvik 2005), Saaremaa intonatsiooni (Asu 2005), Edela-Eesti murrete prepalatalisatsiooni (Pajusalu, Teras 2012; Teras, Paju- salu 2014), Kihnu monoftonge ja diftonge (Asu jt 2012; Türk jt 2016). Murrete fonoloogiat on käsitlenud mitmed tuntud eesti fonoloogid. Juba 1960. aastatel tõstatas üldteoreetilisi küsimusi Mati Hint oma uurimuses Rõngu murrakust (1965). Sama teema juurde on Hint tagasi pöördunud veel 1980. aastatel (Hint, Paunonen 1984). Ülevaate Põhja-Setu fonoloogiast on esitanud Tiit-Rein Viitso (1990a, 1990b). Kogu eesti murdeala haarab soome foneetikaprofessori Kalevi Wiiki (1932–2015) raamat vokaalharmooniast eesti murretes (1988). Murrete hääldusnähtusi on kirjeldanud ka mitmed dialektoloogid. Hella Keem on käsitlenud lõunaeesti murrete palatalisatsiooni (1959, 1973), Salme Nigol afrikaatide ja h esinemust Harglas (1957, 1958), Valdek Pall õ-d eesti murretes (1987). Häälikuliste erijoonte kirjeldus on igas akadeemilise murde- tekstiköite sissejuhatuses, samuti murrete üldkirjelduses (nt Must 1987) ja häälikuloolistes ülevaadetes (nt Nigol 1994). Morfoloogia kohta on artikleid mitmetest üksiknähtustest. Kõige rohkem grammatilisi vorme on vaadelnud ilmselt Paul Alvre, kelle uurimusi koondab raamat Eesti kirja- ja murdekeele morfoloogiat (1989). Lisaks käsit- levad vorminähtusi kõigis eesti murretes Aili Univere artikkel a-mitmusest (1955), Ellen Turu uurimused imperfektist (1959, 1960), Salme Tanningu kontraktaverbide käsitlus (1965) jpm. Viimastel kümnenditel on lisandunud ühe murdeala morfoloogiasüsteemi ülevaateid, nt kirderannikumurde (Must 1987), Võru murde (Keem 1997), Mulgi murde (Tanning 2004), Harju- Madise murraku (Juhkam 2012) ja keskmurde kohta (Must, Univere 2002). Ühe murde verbide kõik muuttüübid esitab Ülo Toomsalu ülevaade Setu ver- bist (1995), Karksi tüübid on toodud Karl Pajusalu doktoritöös, mis käsitleb verbimoodustuse varieerumist (1996). Võru noomenitüübid leiame Sulev Iva 46 Eesti murrete uurimisloost koostatud Võru–eesti sõnaraamatust (2002) ja tema doktoritööst Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteemist (2007). Hargla noomeni muutmist on käsitle- nud Taimi Rosenberg (2004). Sõnamoodustuse alal on Elli Riikoja käsitlenud nominatiivset liitsõna- moodustust (1956, 1960) ja Helmi Viires adjektiivse täiendsõnaga liitsõnu (1958). Suurim uurimus derivatsiooni kohta on Helmi Neetari monograafia nominaaltuletusest (1990). Adjektiivide tuletust on uurinud Helmi Viires (1961), verbisufikseid Valmen Hallap (1957). Eevi Ross on jälginud tuletus- sufiksite produktiivsuse ja leviku suhet eesti murretes (1981). Morfosüntaktilistest kategooriatest on käsitletud rohkem eripärase- maid, nagu kaudne kõneviis (Kask 1984), möönev ja sooviv kõneviis (Paju- salu 1989). Süntaksi alalt on Helmi Neetar uurinud aluse ja öeldise ühildumist (nt Neetar 1963, 1964, 1965) ja määrsõnalist täiendit (1970), Hella Keem ja Evi Juhkam objekti (Keem 1961; Juhkam 1983), Joel Sang eitust (Sang 1975), Liina Lindström sõnajärge (Lindström 2000); ülevaate verbiühenditest eesti murretes annab oma doktoritöös Kristel Uiboaed (2013). Tartu ülikooli eesti murdesüntaksi töörühm on uurinud viimastel aastatel veel mitmeid morfosüntaksi ja süntaksi teemasid, nagu mineviku liitaegu (Lindström jt 2015), mine-konstruktsioone (Pilvik 2016) ja teiste verbikonstruktsioonide varieerumist (Uiboaed jt 2013). Morfosüntaksi ja süntaksi uurimine on eesti dialektoloogias uuemaid, kuid kiiresti arenevaid alasid. Sõnavarauuringuid on olnud rohkesti. Suurtes monograafilistes uurimustes on käsitletud mitmeid mõistealasid, nagu linnunimetused (Mäger 1967), taimenimetused (Vilbaste 1993), kalanimetused (Kendla 1997, 1999, doktoritöö 2014), värvinimetused (Oja doktoritöö 2001). Viimastel aastatel on ilmunud eriti põhjalikud raamatud laensõnadest eesti murretes: Lembit Vabalt läti laensõnade kohta (1997, 2015) ja Mari Mustalt vene laensõnadest (2000). Tiina Södermani doktoritöö käsitleb kirderannikumurde sõnavara (1996) ja Eino Koponeni doktoritöö lõunaeesti sõnade ajalugu (1998). Elektroonilistel sõnavara andmebaasidel põhinevad uued dialektomeetrilised uurimused (Krikmann, Pajusalu 2000). Murdekontaktide uurimine on 1980. aastate lõpust tõusnud eesti dialektoloogia üheks keskseks teemaks. Jüri Viikbergi väitekiri Eesti keelesaared Siberis (1989) annab ülevaate Siberi eestlaste keelesaarte tekkest, murdelisest tagapõhjast, kontaktidest teiste keeltega ning keelekasutusest eri põlvkondades. Karl Pajusalu doktoritöö (1996) käsitleb Karksi murrakust lähtudes keele- ja murdekontaktide mõju murdekeele varieerumisele ja tasandumisele. Eesti ja eestirootsi murdekontakte on käsitlenud Evi Juhkam (1998, 2000), kirderannikumurde leksikaalseid suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik (2000). Eesti-läti keele- ja murdesuhteid eritleb nimetatud Lembit Vaba monograafia (1997). Eesti murrete uurimisloost 47

Murrete nivelleerumise uurimine ja murdesotsioloogia on eesti dialektoloogia uusim haru (vt Hennoste jt 1999). Murrete nivelleerumise probleemiga on küll tegeldud juba 1960. aastatest alates (Parbus 1966), kuid konkreetseid mitme põlvkonna keelekasutuse uuringuid on alles 1980. aastate teisest poolest alates (Pajusalu 1987; Org jt 1994; Grigorjev jt 1997; Pajusalu jt 1999). Sotsioloogiliste uuringutega on alustatud alles 1990. aastatel, nende abil on selgitatud lõunaeesti murrete praegust kasutust ja staatust (Eichenbaum (toim) 1998; Pajusalu jt 2000b; Koreinik, Pajusalu 2007; Eichenbaum, Koreinik 2008). Sotsiaalsete suhtevõrgustike mõju Võru murde muutumisele on uurinud Mari Mets (2010). Eestlaste murdeoskust 2011. aasta rahvaloenduse andmetel käsitleb Antso jt 2016.

Lisalugemist

Eesti murrete kogumise ja uurimise ajaloost ning Andrus Saareste tööst on andnud pikema ülevaate Arnold Kask raamatus Eesti murded ja kirjakeel (Kask 1984: 29– 75), millele on ka käesolevas palju toetutud. Emakeele Seltsi murdekogumisest annavad pildi Helju Kaal (1970) ja Hella Keem (1976). Keele ja Kirjanduse Insti- tuudi murdesektori tööst saab ülevaate Jüri Viikbergi artiklist Murdesektor 1947– 1996 (Viikberg 1997a). Murdesõnaraamatu koostamise ajalugu valgustab Mart Mägeri artikkel Eesti murrete sõnaraamat. Ajalugu, koostamisprintsiibid, väljavaa- ted (Mäger 1966a).

48 Eesti murdeliigendused

3. Eesti murdeliigendused

Murrete rühmitamine on olnud eesti dialektoloogia keskseid probleeme algusest peale. Vaatleme murdeliigenduse aluseid, varasemaid murdeliigendusi ja pikemalt käesolevas raamatus kasutatavat murdeliigendust.

3.1. Murdeliigenduse alused

Murdeliigenduse tulemusi on mõjutanud vähemalt neli suurt probleemide ringi: (a) põhiline lähenemisviis, (b) murdeainese ja -nähtuste valik, (c) liigenduse eesmärk ja (d) täpsus(tasandid).

PÕHILISE LÄHENEMISVIISI VALIK. Varaste eesti murdeliigenduste aluseks oli keelekasutuse võrdlus administratiivsete üksuste piires. Kõigepealt oli tavaks kõrvutada eri maakondade keelepruuki, tänaseni on enamikus eesti murdeliigendustes lähtutud sellest, et eri kihelkondades on räägitud erinevaid murrakuid. Sellist lähenemisviisi võib nimetada paikkondlik-kirjeldavaks, millele tuleb kindlasti eelistada tegelikke keelepiire arvestavaid rühmitusi. 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil valitses eesti murrete rühmita- misel võrdlev-ajalooline lähenemisviis, mille näiteks on Lauri Kettuneni murdeliigendused (1917). Siin on põhitähelepanu vanematel erijoontel, mis võivad piiritleda ka suhteliselt väikesel alal räägitavat murret, nagu Kettunen eristas Kodavere. See meetod on jäänud vähemalt mõnevõrra mõjutama paljusid eesti murrete rühmitusi tänaseni. Kõige järjekindlama keelekeskse lähenemisega paistavad silma Andrus Saareste sünkroonilised murdegeograafilised liigendused, mis tuginevad konkreetsete isoglosside ja nende kimpude tugevuse arvestamisele ühel aja- hetkel. Ka järgnevad tähtsamad murdeliigendused alates Arnold Kase töödest on keelekesksed. Need püüavad tavaliselt arvestada nii erinevuste hulka kui ka vanust, ühendades ajaloolise ja sünkroonilise lähenemise. Murdegeograafilise liigenduse edasiarenduseks võib pidada alates 1980. aastatest tehtud dialektomeetrilisi murdeliigendusi. Need liigendused lähtu- vad samuti ühe ajahetke andmestikust, analüüsides sõnavara ning kasutades spetsiaalseid statistilisi meetodeid ja elektroonilise andmetöötluse võimalusi.

MURDEAINESE JA -NÄHTUSTE VALIK. Aastasadu tõid keelemehed esile murde- erinevusi, mida nad olid eelkõige oma aja rahvakeelest tähele pannud. Hupeli murdejaotuse aluseks on 18. sajandi teise poole rahvakeel, Wiedemanni mur- denäited on saadud 19. sajandi keskpaiga keelest. Saareste (1932) toetub kee- Eesti murdeliigendused 49 lele, mida kõnelesid aastatel 1916–1931 peamiselt vanemad inimesed ja osa- liselt ka keskealine põlvkond. Kas murdeainese ajaline erinevus on otseselt põhjustanud erinevusi lii- gitustes, on raske tõestada. Rohkem kui murdejoonte kogumise aeg on liigi- tustele mõju avaldanud see, milliseid erijooni arvestati. Keelenähtuste valiku küsimusi käsitles esmakordselt otseselt alles Saareste. Ehkki ta ise oli põhi- liselt sõnavara uurija, pidas ta murdepiiride määramisel olulisemaks hääliku- ja morfoloogiapiire. Saareste võttis arvesse sagedasemaid ja laiema levikuga keelejooni, mille varieerumine on kajastunud ka eesti kirjasõnas. Selle näi- teks sobib tema lõunaeesti murdeala liigendus, milles on enamasti lihtsalt fikseeritud põhjaeestiliste joonte erinev levik Lõuna-Eestisse. Arnold Kask mainib, et keelealade murdepiirkondadesse jaotamisel ja murrete rühmitamisel tuleb arvestada nii häälikulisi, grammatilisi kui leksikaalseid erijooni, jälgides nende hulka, vanust ja tunnuslikkust. Tegelikult on kõik tuntumad eesti murdeliigendused tehtud eeskätt iso- morfide ja isofoonide alusel. Alles viimaste aastakümnete dialektomeetrilised liigendused on põhinenud sõnavara analüüsil. Süntaksit ei ole arvestatud ühegi murdeliigenduse juures. Ka käesolevas peatükis esitatavad murdeliigendused põhinevad hääldusel ja morfoloogial, sõnavaralisest ja süntak- tilisest liigendusest räägime eraldi vastavalt 8. ja 9. peatükis.

MURDELIIGENDUSE EESMÄRK. Diakrooniliste murdeliigenduste peaeesmärgiks on murrete kujunemise kirjeldamine divergentsi teel ehk ühest algkujust eral- dudes või konvergentsi teel ehk ühist murdeliitu moodustades. Sünkroonili- sed murdeliigendused püüavad esitada võimalikult täpselt ühe ajahetke eri- susi. Kui eesti olulisemad murdeliigendused jaotada diakroonia ja sünkroonia skaalal, esindavad kõige diakroonilisemat lähenemist Viitso ja Rätsep, kõige sünkroonilisemat Saareste (1932. aasta liigendus). Kask (1956) jääb kahe pooluse vahele ning seda võib pidada kõige universaalsemaks, rakendusliku eesmärgiga üldistuseks.1

MURDELIIGENDUSE TÄPSUSTASANDID. Kuni Saaresteni oli tavaks hoiduda täpsete murdepiiride märkimisest kaardil. Saareste 1932. aastal esitatud kogu Eesti murdekaart (kaart 3.1) on murdepiiride märkimise mõttes epohhi loov, kuid sealgi lõpevad mõned piirid enne järgmist või jäävad katkendlikuks. Kask vältis täpsete piiride tõmbamise probleemi üksteisega ääriti kattuvate murdealade esitamisega (kaart 3.2). Eesti põhiliste murdealade piirid on tõmmatud esmalt EMS-i prospektis (1968) ja pideva joonega märgitud 1989. aastal ilmunud väikese murdesõnastiku lõpus (kaart 3.3). Murdealade sees eristu-

1 Viitso ja Rätsepa diakrooniliste liigenduste kohta vt lühidalt peatükis 4.1, pikemalt vt Viitso 1985, Rätsep 1989. 50 Eesti murdeliigendused vate murrakurühmade piire on kogu eesti keeleala kohta püüdnud esitada alles Karl Pajusalu 1999. aastal. Olulisem kui täpsete murdepiiride fikseerimine on täpne liigendus- järkude ehk -tasandite fikseerimine. Siingi on eeskujuks Saareste 1932. aasta liigendus, kus murdealad on jaotatud neljajärguliste piiridega. Kasest alates on eesti dialektoloogias olnud põhiliseks kolmetasandiline liigendus, mis eristab murderühmad, murderühmade sees murded ja murrete sees murrakud. Võimaluse hoopis keerulisemate hierarhiate loomiseks annavad dialektomeetria meetodid.

3.2. Varasemad murdeliigendused

Lauri Kettunen jaotas oma 1917. aasta eesti murrete käsitluses eesti keeleala kõigepealt põhja- ja lõunaeesti murreteks ning eristas seejärel kuut põhjaeesti ja nelja lõunaeesti murret. Põhjaeesti jagas ta saarte, lääne-eesti ja keskeesti murreteks, põhjaeesti rannamurreteks, kirde-eesti ehk Alutaguse murreteks ning Kodavere keeleks, lõunaeesti Tartu alade, Võrumaa, setude ja Viljandi murreteks. Andrus Saareste eristas uurimuses Eesti keeleala murdelisest liigendusest (1932) nelja järku murdepiire, millest teise-, kolmanda- ja neljandajärgu- lised võivad olla katkendlikud ning mille alusel terviklike murdealade määratlemine nõuab teatavaid üldistusi (kaart 3.1). See esitus jättis veel mitmeid lahtisi otsi, mistõttu skeem joonisel 3.1. on veidi meelevaldne üldistus, eriti kolmanda- ja neljandajärguliste murdepiiride osas. Saareste näitas, et sünkrooniliselt saab eesti keelealal pidada esmajärgu- liseks ainult lõuna- ja põhjaeesti murrete vahepiiri. Teises järgus jagab ta põhjaeesti keeleala kolmeks: keskalaks, saarte ja kirdemurde alaks, lõuna- eesti aga Mulgiks ja ülejäänud lõunaeesti murdealaks. Seletuseks on asjaolu, et isoglosside hulk kirderanniku ja muude põhjaeesti murrete vahel on võrreldav nende hulgaga saarte murde ja muu põhjaeesti vahel ning Mulgi murde ja muu lõunaeesti vahel. Kolmandas järgus jagab Saareste põhjaeesti keskala kuueks, viidates vastavatele maakondadele. Lõunaeesti ala jagab ta viieks, eraldades Mulgist Helme ja Tartu–Võru alast lisaks Tartu ja Võru murdele väikese Tartu- Maarja ja Kodavere Koosa siirdeala. Neljandal tasandil ei ole Saareste lõunaeesti ala üldse täpsemalt jaota- nud. Põhjaeesti alal on tal selgepiirilisem kirde-, Harju–Järva ja saarte murde liigendus. Näiteks saarte murdealal on eristatud Saaremaa, Kihnu, Muhu ja Hiiumaa murrakud. Milline on Saareste meelest eesti murrete jagunemine kõige väiksema- teks üksusteks, päris täpselt ei selgu. Saarestele ei ole murrete erinev maa- Eesti murdeliigendused 4951

Kaart 3.1. Andrus Saareste 1932. a murdeliigendus (Saareste 1932) I – põhja-eesti murre; II – lõuna-eesti murre; A, B, C jt – alamurded.

I põhjaeesti

II saarte kesk-põhjaeesti kirde

III saarte lääne-pärnu harju-järva põhja-viljandi põhja-tartu kirde

IV Kihnu Vigala läänekesk Suure-Jaani Kodavere rannakirde jm jm idakesk jm jm

I lõunaeesti

II mulgi tartu-võru

III pärismulgi helme päristartu kirde-tartu võru

Joonis 3.1. Andrus Saareste 1932. a murdeliigendus (Saareste 1932 alusel) 50 Eesti murdeliigendused 52 Eesti murdeliigendused

Kaart 3.2. Arnold Kase murdeliigendus (Kask 1956) S – saarte murre; L – läänemurre; K – keskmurre; I – idamurre; R – rannikumurre; M – Mulgi murre; T – Tartu murre; V – Võru murre.

I. Põhimurded põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti

II. Murded saarte lääne kesk ida mulgi tartu võru

III. Murrakud (näited) Hi põhja Jõe-Kuu MLä San-Krl Har-Krl Muh kesk Hlj-VNg MId Puh-Ran Se Khn lääne Jõh-Lüg TMr Räp SaPõ Vai Võn-Kam Vas SaKe Ote SaLõ

(IV Täpsemalt määratlemata alamurrakud)

Joonis 3.2. Arnold Kase murdeliigendus (Kask 1956 alusel) Eesti murdeliigendused 53

Kaart 3.3. Eesti murrete kaart Eesti murrete sõnaraamatus (1994) S – saarte murre; L – läänemurre; K – keskmurre; I – idamurre; R – rannikumurre; M – Mulgi murre; T – Tartu murre; V – Võru murre. alaline suurus probleemiks. Ka on Saareste terminoloogia küllalt vaba. Ta räägib segamini murretest, alamurretest ja murrakutest, nagu mulgi murrak, Setumaa murrak, põhjaeesti murrakud, saartemurre, põhjaeesti alamurre, nii Kihnu murrak kui Kihnu murre jne. Arnold Kase murdeliigendus (ilmunud esmalt 1956, kordusena 1984) on järjekindlam kui Saarestel nii rühmitustasandite määratlemisel kui ka nende nimetamise terminoloogias. Kask jaotab murded kolme järku: põhimurreteks ehk murderühmadeks, murreteks ja murrakuteks (vt kaart 3.2). Põhimurretena käsitleb Kask traditsiooniliselt põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmi ning lisaks uuena (kirde)rannikumurret.2 Rannikumurde toomist põhimurrete tasandile põhjendab ta selle oletatava ürgse eripäraga, st dia- krooniale tuginevate argumentidega. Rannikumurret vaatleb ta sealjuures ühe murdena, jättes käsitlemata selle jagunemise probleemi. Kokku toob Kask välja kaheksa murret: rannikumurre, saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamurre, Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Murrakuteks peab Kask üsna erinevaid murdekujusid. Näiteks lääne- murre on tal jagatud kõigepealt põhja-, kesk- ja lõunaosaks, keskosast on

2 Saareste 1932 esitab seda tingimisi, samuti mainib seda Ariste 1947. 54 Eesti murdeliigendused eraldatud edelaosa. Mulgi murre on jagatud vastavalt kihelkondadele viieks eri murrakuks, mis rühmituvad läänemulgi ja idamulgi murrakuteks. Kesk- ja idamurret ei ole üldse täpsemalt edasi liigendatud jne. Kase murdeliigenduse suurim väärtus seisneb teise rühmitustasandi ehk murrete määratlemises optimaalsele lähedasel viisil, mis on jäänudki järgne- vatele liigendustele aluseks. Samas on mõned Kase liigenduse ebajärjekind- lad lahendused kandunud järgnevatesse töödesse, eriti kirderannikumurde lii- gendamatus ja murrete väiksemateks üksusteks jaotamine. Kase käsitlus jäi enam kui viiekümneks aastaks kanooniliseks eesti murrete liigendamise aluseks. Kolmest murderühmast ja kaheksast murdest lähtuti murdematerjali kogumisel, selle alusel koostati EKI murdekartoteek ning sellele toetub Eesti murrete sõnaraamatu (EMS) murdeliigendus. Uuendusena käsitleb EMS (Valdek Pall) murrakutena kunagisi kihelkondi, tuues sisse mitte keelest, vaid territooriumist lähtuva liigenduse (vt kaardid 3.3 ja 3.5). Selle põhjuseks on eeskätt sõnavarakogud, mis toetuvad kihelkondadele. Siiski eristatakse kihelkondi läbivate murdepiiride korral murrakuid, lisades kihelkonna nimedele murrete lühendi (nt Iis, IisK ja IisR, Kod ja KodT). Kihelkonnakeskne lähenemine on jäänud kehtima tänaseni.

3.3. Murdeliigendus käesolevas raamatus

Kõrvutades toodud rühmituste olulisi sünkroonilisi eristusi ning võttes arvesse teisi eesti murrete omapära vaagivaid uurimusi, on Karl Pajusalu esitanud 1999. aastal viietasandilise eesti murdeliigenduse.3 Sellele toetub põhiosas ka käesoleva raamatu murdeliigendus (vt kaart 3.4).

Murded ja murderühmad

PEAMURDED. Küsimus kahest või kolmest eesti peamurdest on siinses liigen- duses lahendatud peamurrete ja murderühmade tasandi eristamisega. Pea- murded on eesti keeleala kesksed murded, mis lahknevad kõige suurema hulga keelenähtuste poolest. Sellised peamurded on kahtluseta vaid põhja- eesti (lühendina eP) ja lõunaeesti (eL). Raun ja Saareste on esitanud 39 hääli- kulist ja 12 morfoloogilist erinevust põhja- ja lõunaeesti murde vahel. Eino Koponeni andmetel esineb 19 121 murdesõna ainult lõunaeestis.

MURDERÜHMAD. Põhjaeesti peamurre on jaotatud esmalt südaeesti (eS) ja kirderanniku (eR) murderühmaks. Kirderanniku murrete erinevus põhjaeesti naabermurretest on sama suu- rusjärku kui saarte murdel, kuid rohkem on prosoodilise ja morfoloogilise

3 Vt Pajusalu 1999a. Eesti murdeliigendused 55 põhistruktuuri erijooni. Raun ja Saareste on esitanud kirderanniku 24 hää- likulist ja 9 morfoloogilist erijoont ning saarte murde 20 häälikulist ja 4 morfoloogilist erijoont, Mari Musta kirderanniku erijoonte loend on veel põhja- likum. Tiit-Rein Viitso on küll juhtinud tähelepanu ranniku- ja kirdemurde ühisuuenduste puudumisele, mis ei luba neid tema järgi ühe murderühmana käsitleda, kuid see on probleem diakroonilise, mitte sünkroonilise liigenduse jaoks.4 Lõunaeesti murdealal on esmane murdepiir Tartu ja Võru murde vahel. Nii oleks võimalik jagada lõunaeesti Mulgi–Tartu ja Võru–Setu murderüh- maks. See erinevus ei ole Tartu ja Võru murde piiri ebaühtluse tõttu siiski võrreldav kirderanniku ja muu põhjaeesti erinevusega, lõunaeesti peamurde sees on loomulikum kohene jaotus murreteks.

MURDED. Murded kui keeleala põhilised murdekujud on käesolevas raamatus esitatud Kase järgi, välja arvatud kirderannik. Kirderanniku murderühma esitamine ühe alana on Kase 1956. aasta murdeliigenduse silmatorkav ebasüs- teemsus. Juba Kettunen käsitles põhjaeesti rannikuala keelt kahe eraldi murdena, nendevaheline piir on paigas Saareste 1932. aasta isoglosside kaartidel. Kõige paremini on nende kahe murde erinevusi esile toonud Viitso, alates sellest, et ühes murdes ei esine üldse õ-häälikut, teises on seda aga ohtralt. Kirderanniku kahe murde erinevuste ulatus on võrreldav saarte murde ja läänemurde või Mulgi ja Tartu murde erinevustega. Seda arvestades on kirderanniku murderühm jagatud kaheks murdeks: rannamurdeks ja Alutagu- se murdeks. Seega on eesti keeleala jagatud käesolevas raamatus üheksaks murdeks. Südaeesti rühma kuuluvad saarte (S), lääne- (L), kesk- (K) ja idamurre (I). Lõunaeesti alal eristuvad Mulgi (M), Tartu (T) ja Võru murre (V). Kirderan- niku rühma kuuluvad rannamurre (R) ja Alutaguse murre (A). Käesoleva raamatu murdeliigendust järgib elektrooniline Eesti murrete korpus, kuid ühe erinevusega. Võru murre on seal jagatud kaheks: Võru ja Seto murdeks. Selliselt on korpuses kokku kümme murret. Seto keelekasutus on tõusnud omaette probleemiks viimastel aastakümnetel. Keele seisukohast on Seto piisavalt lähedane Võru murde ülejäänud murrakutele, et käsitleda teda Võru murde murrakurühmana, mida tehakse ka käesolevas raamatus. Samas ajalooliselt ja kultuuriliselt on Seto moodustanud ja moodustab ka tänapäeval omaette ala.

4 Musta kirderanniku erijoonte kohta vt Must 1987; Viitso probleemikäsitust vt Viitso 1985. 56 Eesti murdeliigendused

Murrakud ja murrakurühmad

MURRAKURÜHMAD. Murrete kohese jagamisega murrakuteks jäi varasemates uurimustes vahele vähemalt üks murdeliigenduse tasand, mida tegelikes mur- dekujeldustes tavaliselt arvestati. Kõigis murretes on eristatavad murrakurüh- mad (vt kaart 3.4). Keskmurdes toome Mari Musta liigendusele toetudes välja viis mur- rakurühma. Esimese rühma moodustavad Harjumaa murrakud ilma kirdeosa- ta ehk looderühm (Ris, HMd, Nis, Kei, Hag, Rap, Juu, Pai ja Tür (v.a kaguosa)). Teine rühm on Virumaa maamurrakud kirderannikumurrete piiril ehk kirderühm (Jõe ja Kuu maapoolsed osad, Kad põhjaosa, Hlj lõunaosa, Rak põhjaosa, VJg põhjaosa ja Iis loodeosa). Kolmas on Põhja-Tartumaa murrakud ehk kagurühm (Ksi, Äks, Lai lääneosa ja Pal lääneosa). Neljanda rühma moodustavad Põhja-Viljandimaa murrakud ehk edelarühm (Kõp, Vil, SJn, Pil, KJn, Plt, Tür kaguosa). Viienda rühma annab keskmurde tuumala (Kad lõunaosa, VMr, Sim, Rak lõunaosa, VJg loodeosa, Amb, JMd, JJn, Ann, Koe, Pee, Jür, HJn, Kos). Läänemurdes saab eristada nelja põhilist murrakurühma: põhjarühm (Noa, LNg, Rid, Mar, Kul, Mär), edelarühm (Han, Kse, Lih, Var, Mih, Tõs, põhiosa Audrust), keskrühm (Kir, Vig, PJg, Pär, Vän, Tor, Aud põhjaosa) ning lõunarühm (Hää, Saa). Saarte murdes vaadeldakse murrakurühmadena eri saari, kusjuures Saa- remaa ja Hiiumaa on jagatud kaheks alarühmaks. Saaremaa murded jagunevad läänerühmaks (Jäm, Ans, Khk, Mus) ning idarühmaks (Jaa, Pöi, Krj, Vll, Pha, Kaa, Kär). Hiiu murrakurühm on liigendatud läänehiiu (Emm, Rei) ja idahiiu murrakuteks (Phl, Käi). Idamurde liigendamisel on rida probleeme. Kõigepealt on erinevusi idamurde piiride määramises. Eesti murrete sõnaraamatu sissejuhatuse järgi hõlmab idamurde levila Kodavere põhjaosa, Iisaku edelaosa, Torma kihelkonna, Laiuse ja Palamuse idaosa ning Maarja-Magdaleena. Aili Univere järgi kõneldi idamurret ka Äksi kihelkonnas. Idamurde sõnastikus on Valdek Pall arvanud selle alla Kodavere põhjaosa, Iisaku lõunaosa, Torma, Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Äksi. Käesolevas raamatus on Äksi arvatud keskmurde alla. Probleemiks on ka küsimus, milline on idamurde tuumala. Saareste järgi on selleks Kodavere põhjaosa ja Maarja-Magdaleena kirdeosa, Eesti murrete sõnaraamatu järgi Kodavere põhjaosa, idamurde tekstikogu eessõnas nimetatakse tuumalana ainult Kodaveret, edaspidi Kodaveret koos Maarja-Mag- daleena kirdenurgaga. Käesolevas raamatus oleme jäänud selle juurde, et tuumala moodustavad Kodavere põhja- ja keskosa (ülejäänud Kodavere kuulub Tartu murde alla) ning Maarja-Magdaleena kirdeosa. Eesti murdeliigendused 57

Kolmandaks on erinevusi tuumalast väljapoole jääva murdeala liigen- damises. See jagatakse üldiselt kolmeks. Lõunarühma moodustavad Maarja- Magdaleena (MMg) lõunaosa ja Äksi (Äks, kui see arvata idamurde alla). Keskrühma kuuluvad kindlasti Torma (Trm) ja Palamuse (Pal) idaosa. Idamurde tekstiköite eessõna ja Aili Univere asetavad keskrühma veel MMg põhjaosa, tekstiköite sissejuhatus MMg keskosa. Sissejuhatus paneb siia ka Laiuse (Lai) idaosa. Põhjarühma kuuluvad Torma põhjaosa (Trm, millest eraldatakse veel Avinurme murrak), Iisaku (Iis, edelaosa, millest sissejuhatuse järgi eristatakse veel Tudulinna murrak). Univere paigutab siia kogu idamurde alla kuu- luva Laiuse (Lai), sissejuhatuse järgi kuulub siia Lai kirdenurk. Samas on idamurre kõige kiiremini tasandunud murre, eripärasest idamurdest võime kõnelda praktiliselt ainult tuumalal, seda ümbritsevas perifee- rias aga on tegu pigem siirdemurrakutega. Seetõttu jagame käesolevas raamatus tuumalast väljapoole jääva idamurde kaheks siirdealaks: põhjapool- seks (Trm, Lai idaosa, Iis edelaosa), ja läänepoolseks (Pal idaosa, MMg kesk- ja lõunaosa). Ka ei too me eraldi välja Tudulinna ja Avinurme murrakuid, vaid piirdume Eesti murrete sõnaraamatu kihelkondade jaotusega, kus Avinurme on arvatud Torma ja Tudulinna Iisaku alla. Kirderannikumurdes on Mari Must tõstnud esile läänerühma, keskrühma ja idarühma, mille ta jagab kaheks: Alutaguse murrakuteks ja Vaivara ranniku- ja kirde-idapoolseks murrakuks. Siinses raamatus on kirderannikumurded jagatud kaheks. Nende edasisel liigendamisel on toetutud aga suuresti Musta rühmadele. Rannamurde jagame läänerühmaks (Jõe, Kuu ja Hlj rannik), keskrüh- maks (Hlj idaosa, VNg) ja idarühmaks (Vai rannik). Sealjuures on rannamurde alal kaks katkestust: keskrühma ja idarühma vahele tuleb Alutaguse murre ja läänerühma katkestab keskmurdeline Kadrina. Alutaguse murde alla kuuluvad Lüg, Jõh ning Iis põhja- ja keskosa. Seda murret me rühmadeks ei liigenda. Mulgi murret on nii Kase murdeliigenduses kui Tanningu Mulgi murdetekstide eessõnas jagatud läänerühmaks ja idarühmaks. Paraku ei esita kumb- ki sellise jaotuse keelelist põhjendust. Pajusalu on leidnud, et tegelike murdeerinevuste alusel võiks Mulgi jagada kolmeks: Lääne-Mulgi murrakurüh- maks, mis hõlmab Halliste, Karksi, Paistu põhiala ja Taagepera-Ala murrakud, Ida-Mulgi murrakurühmaks, mis hõlmab Tarvastu ja sellega piirnevad Paistu kihelkonna idaosa ja Helme kihelkonna põhjaosa murrakud, ning Helme murrakurühmaks, mis hõlmab Helme kihelkonna kesk-, lõuna- ja idaosa murrakud. Käesolevas raamatus oleme jäänud siiski klassikalise liigenduse juurde, jagades Mulgi murde läänerühmaks (Hls, Krk, Pst) ja idarühmaks (Hel, Trv). Lisaks toome välja murde liigenduse põhjaeesti joonte osakaalu alusel. Sel 58 Eesti murdeliigendused Kaart3.4. Eesti murded murrakurühmad ja käesolevas raamatus Eesti murdeliigendusedmurdeliigendused 5957 Kan) Vas) LÕUNAEESTI MURDED Mulgi murre läänerühm (Hls, Krk, Pst) idarühm (Hel, Trv). murre Tartu põhjarühm (Kod lõunaosa, TMr) läänerühm (Ran, Puh, Nõo) idarühm (Kam, Võn) lõunarühm (Rõn, Ote, San) Võru murre läänerühm (Har lääneosa, Krl, Urv, idarühm (Har idaosa, Räp, Rõu, Plv, Setu (põhjasetu, läänesetu, idasetu) Keelesaared (Lei, Lut, Kra) (Lüg, Jõh, Iis põhja- Mus), idarühm (Jaa, Pöi, Krj, Vll, Pha, Kaa, Kär) (Phl, Käi) MMg kirdeosa) Iis edelaosa) kesk- ja lõunaosa) ja keskosa) Saarte murre Saaremaa: läänerühm (Jäm, Ans, Khk, Hiiumaa: läänehiiu (Emm, Rei) idahiiu Muhu Kihnu Idamurre tuumala (Kod põhjaosa ja keskosa, põhjapoolne siirdeala Lai (Trm, idaosa, läänepoolne siirdeala (Pal idaosa, MMg • Kirderannikumurded Rannamurre läänerühm (Jõe, Kuu, Hlj rannik) keskrühm (Hlj idaosa, VNg) rannik) idarühm (Vai Alutaguse murre Rap, Juu, Pai, kaguosa)) Tür (v.a osad, Kad põhjaosa, Hlj lõunaosa, Rak põhjaosa, VJg põhjaosa, Iis loodeosa) lääneosa) Tür kaguosa) lõunaosa, VJg loodeosa, Amb, JMd, JJn, Ann, Koe, HJn, Pee, Kos) Jür, Mär) Tõs, Aud põhiosa) Aud põhjaosa) PÕHJAEESTI MURDED • Südaeesti murded Keskmurre looderühm (Ris, HMd, Nis, Kei, Hag, kirderühm (Jõe ja Kuu maapoolsed kagurühm (Ksi, Äks, Lai lääneosa, Pal edelarühm (Kõp, Vil, SJn, Pil, KJn, Plt, tuumala (Kad Sim, lõunaosa, Rak VMr, Läänemurre põhjarühm (Noa, LNg, Kul, Rid, Mar, edelarühm Mih, (Han, Kse, Lih, Var, Vig, keskrühm Vän, PJg, (Kir, Tor, Pär, lõunarühm (Hää, Saa) 5860 Eesti murdeliigendused (1994) Eesti murrete sõnaraamatus Kaart 3.5. Eesti murrakud (kihelkonnad) Eesti murdeliigendused 5961 Simuna = Sim Suure-Jaani = SJn = TMr Tartu-Maarja = Trv Tarvastu = Tor Tori = Trm Torma Tõstamaa = Tõs Türi = Tür Urvaste = Urv =Vai Vaivara = Vll Valjala = Var Varbla = Vas Vastseliina Vigala = Vig Viljandi = Vil Viru-Jaagupi = VJg Viru-Nigula = VNg Võnnu = Võn Väike-Maarja = VMr Vändra = Vän Äksi = Äks Peetri = Pee Pilistvere = Pil Puhja = Puh Põltsamaa = Plt Põlva = Plv Pärnu = Pär Pärnu-Jaagupi = PJg Pöide = Pöi Püha = Pha Pühalepa = Phl Rakvere = Rak Rannu = Ran Rapla = Rap Reigi = Rei Ridala = Rid Risti = Ris Rõngu = Rõn Rõuge = Rõu Räpina = Räp Saarde = Saa Sangaste = San Setu = Se Käina = Käi Kärla = Kär Laiuse = Lai Leivu = Lei Lihula = Lih Lutsi = Lut Lääne-Nigula = LNg Lüganuse = Lüg Maarja-Magdaleena= MMg Martna = Mar Mihkli = Mih Muhu = Muh Mustjala = Mus Märjamaa = Mär Nissi = Nis Noarootsi = Noa Nõo = Nõo Otepää = Ote Paide = Pai Paistu = Pst Palamuse = Pal Jüri = Jür Kaarma = Kaa Kadrina = Kad Kambja = Kam Kanepi = Kan Karja = Krj Karksi = Krk Karula = Krl Karuse = Kse Keila = Kei Kihelkonna = Khk Kihnu = Khn Kirbla = Kir Kodavere = Kod Koeru = Koe Kolga-Jaani = KJn Kose = Kos Kraasna = Kra Kullamaa = Kul Kursi = Ksi Kuusalu = Kuu Kõpu = Kõp Ambla Ambla = Amb Anna = Ann Anseküla = Ans Audru = Aud Emmaste = Emm Hageri = Hag Haljala = Hlj Halliste = Hls Hanila = Han Hargla = Har Harju-Jaani = HJn Harju-Madise = HMd Helme = Hel Häädemeeste = Hää Iisaku = Iis Jaani = Jaa Juuru = Juu Jõelähtme = Jõe Jõhvi = Jõh Jämaja = Jäm Järva-Jaani = JJn Järva-Madise = JMd 62 Eesti murdeliigendused juhul eristub ülejäänutest Helme murrakurühm, kus põhjaeesti mõjud jäävad alla 20%. Teise rühma moodustavad Karksi ja Tarvastu (alla 30%) ja kolmanda Halliste ja Paistu, kus on põhjaeesti mõjusid rohkem kui 30%. Tartu murde jagame neljaks, toetudes Hella Keemale: põhjarühmaks (Kod lõunaosa, TMr), läänerühmaks (Ran, Puh, Nõo), idarühmaks (Kam, Võn) ja lõunarühmaks (Rõn, Ote, San). Võru murde liigendamine on samuti olnud problemaatiline. Hella Keem on toonud välja neli rühma, nimetades neid ilmakaarte järgi. Põhjarühma kuuluvad Põlva, Räpina ja Kanepi, läänerühma Karula ja Urvaste, lõuna- rühma Hargla ja Lääne-Rõuge ning idarühma Ida-Rõuge, Vastseliina ja Setu- maa. Hiljuti on Kalevi Wiik arvutanud Võru kihelkonnamurrakute erinevusi Mihkel Toomse murdekaartide alusel. Wiiki järgi jaguneb Võru murdeala kõigepealt viieks rühmaks: edelavõruks (Krl, Har), kirdevõruks (Urv, Kan), lõunavõruks (Rõu), idavõruks (Plv, Räp, Vas) ja Setuks. Pajusalu on toonud välja neli rühma: läänerühma (Wiiki kirderühm ning edelarühmast Karula ja Lääne-Hargla), lõunarühma (Ida-Hargla ja Lääne-Rõuge), idarühma (Põlva, Räpina, Vastseliina ja Ida-Rõuge) ning eraldi Setu murrakurühma. Käesolevas raamatus liigendame Võru murde kolmeks põhirühmaks: läänerühm, idarühm ja Setu. Läänevõru rühma kuuluvad Hargla (Har) lää- neosa, Karula (Krl), Urvaste (Urv) ja Kanepi (Kan). Lääne-Võru jaguneb omakorda lõunapoolseteks (Krl, Har) ja põhjapoolseteks (Urv, Kan) murrakuteks. Ida-Võru rühma kuuluvad Hargla (Har) idaosa, Rõuge (Rõu), Põlva (Plv), Räpina (Räp) ja Vastseliina (Vas). Rühma sees eristuvad edelarühm (Har, Rõu lääneosa), lõunarühm (Rõu idaosa, Vas) ja põhjarühm (Plv, Räp). Setu (Se) moodustab selle raamatu järgi omaette murrakurühma, mis jaguneb põhjasetu, lõunasetu ja idasetu alamrühmaks. Võru murdega liituvad ka Lätis asunud Leivu (Lei) keelesaar ning Lutsi (Lut) keelesaar ja Kraasna (Kra) keelesaar Venemaal.

MURRAKUD. Murrakurühmade jagunemist keeleliselt erinevateks murrakuteks on uurimuste vähesuse tõttu piisava täpsusega võimatu fikseerida. Väik- seimaid kindlapiirilisi keelekujusid saaks esitada vaid nende väheste alade kohta, millest on üksikasjalikke uurimusi. Seetõttu on murrakute väljatoomi- sel valdavalt lähtutud kihelkondadest, võttes aluseks selle, et üks kihelkond = üks murrak. Kihelkonnad võttis murrakute märkimise aluseks Andrus Saa- reste (vt murdeatlase eessõna 1937). Ka on kihelkondade kaupa esitatud põhiosa trükis ilmunud murdekirjeldustest, murdematerjalide kogumikud ja sõnaraamatud. Sealjuures on oluline rõhutada kahte asja. Esiteks on terminite kasutus olnud kõikuv. Saareste kasutas nt läbisegi murret ja murrakut, Kasel on kõrvuti territoorium ja keel (nt Kõpu ja Viljandi kihelkonna murrak, aga Eesti murdeliigendused 63 ka kõpu ja viljandi murrak). Teiseks on algusest peale toodud välja mitmed paigad, kus murrakute ja kihelkondade piirid ei kattu (vt kaardid 3.1. ja 3.3).5 Ka käesolevas raamatus kasutame murrakute kihelkondlikku jaotust, kusjuures osa murraku- ja kihelkonnapiire ei kattu. Keerukaima ala moodustab siin Eesti kirdenurk, kus seitse kihelkonda on jagatud eri murdesse kuuluvate murrakute vahel (kaart 3.4). Need on Jõe, Kuu ja Hlj, mis on jagatud keskmurde ja rannamurde vahel; keskmurde ja idamurde vahel jagatud Lai ja Pal; idamurde ja Tartu murde alla kuuluv Kod ning keskmurde, idamurde ja Alutaguse murde piiridesse jääv Iis. Lisaks on kihelkondi, mis jagunevad sama murde erinevate murrakurühmade vahel. Peamurrete ja murderühmade põhierinevusi käsitleme järgnevas üldosas, murrete ja murrakurühmade keskseid erijooni aga konkreetsete murrete kir- jeldustes. Murrakute erijooni selles raamatus süstemaatiliselt ei esitata. Murdenäited on toodud viitega kihelkonnale, kasutades tavaks saanud kolmetähelisi nimelühendeid (Kuu = Kuusalu, Koe = Koeru jne, vt kaart 3.5). Kuna osa kihelkondi jaguneb mitme murde või murrakurühma vahel, siis viidatakse vajadusel ka kihelkonnast kitsamale alale, kas ilmakaarte (KuuPõ = Kuusalu põhjaosa) või kohanimede abil (HljSe = Haljala Selja).

Lisalugemist

Andrus Saareste teedrajav murdeliigendus on esitatud artiklis Eesti keeleala murdelisest liigendusest ja Arnold Kase oma artiklis Eesti murrete kujunemisest ja rüh- mitumisest (Saareste 1932; Kask 1956; vt ka Raun, Saareste 1965; Kask 1984). Karl Pajusalu murdeliigendusest on pikemalt juttu artiklis Eesti murded ja murderühmad (Pajusalu 1999). Viimati on eri murdeliigenduste lühikese sisutiheda ülevaate esitanud Mari Must ja Aili Univere, keskendudes eeskätt põhjaeesti murrete eristamisele (Must, Univere 2002: 9–16). Murrakurühmade kohta saab andmeid vastavate murrete akadeemiliste tekstikogude sissejuhatavatest murdeülevaadetest

5 Keeleliselt defineeritud murrakute kattumine kunagiste administratiivpiiridega võib olla erinev. Mõnikord järgivad omaaegsed vallapiirid üldjoontes murrakupiire (nt Tahkurannas), mõnikord langevad murrakupiiridega kokku endise mõisa maade piirid (nt Taageperas), või ühtivad kompaktse asustusega kihelkonna piirid suuresti murraku piiridega (nt Käinas). Kõige arvestamisväärsemad üksused, mille järgi keeleliste murrakute piire tasuks otsida, on ilmselt tiheda omavahelise läbikäimisega põliskülade rühmad.

II Eesti murrete peajooned

Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest 6763

4. Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aasta- tuhandest kuni 17. sajandini. Samas kajastavad murrete piirid eelkõige rah- vastiku paiknemist 18. sajandil, pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Vara- sema olukorra kohta saame teha vaid oletusi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. sajandi jooksul. Seega võib arvata, et eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.–19. sajandi keelekujud. Käesolevas osas käsitleme murrete ja nende piiride kujunemist ning hää- bumist ja neid protsesse mõjutanud tegureid.

4.1. Murrete kujunemine

Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: ühest kujunesid põhjaeesti, teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret (joonis 4.1). Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise esimene etapp oli lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemalt paar tuhat aastat vanad. Lahtiseks jääb, kas lõu- naeesti on kujunenud ühe või mitme muistse hõimu murdest. Kaks tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis. Võiks oletada selle laiemat levikut ka idasuunal, kuid idapoolses Kagu-Eestis on asustus arheoloogia andmetel olnud erinev. Kas me võime ida pool oletada teise, läänemeresoome idarühmale lähedasema keelekuju levikut, millega mõ- ned autorid on püüdnud siduda setu eripära, pole siiski selge. Järgnevad arengud toimusid põhjaeesti murretes, kus kõigepealt lahk- nesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre. Maamurre jagunes omakorda kaheks: maamurdeks kitsamas mõttes ja Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Viimane osales hilisema idamurde kujunemises, mis on seega südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele, idamurde ja rannikumurrete kujunemise suhtes on aga uurijate seisukohad erinevad. Viitso järgi on rannikumurre (= meie terminiga rannamurre) ja kirdemurre (= Alutaguse) erinevat ajaloolist algupära (joonis 4.1). Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on selliselt ühist algupära idamurdega. See on lubanud Viitsol kõnelda ajaloolisest arengust lähtudes viiest eesti peamurdest: lõunaeesti, põhjaeesti, ida-, kirde- ja rannikumurdest. Huno Rätsepa järgi eraldus varasel perioodil Viru murre, mis sai kirde- 6468 EestiEesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

I neeva lõunaeesti

II maa ranniku lõunaeesti

III põhjaeesti peipsi ranniku lõunaeesti

IV põhjaeesti ida kirde ranniku lõunaeesti

Joonis 4.1. Eesti murrete kujunemine Viitso 1985 järgi rannikumurrete aluseks (joonis 4.2). Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas kirderannikumurrete moodustumist. Seega seletab Rätsep kirderanniku murderühma teket vana murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele kujunemisloos, rõhutades, et viimasel aastatuhandel on esinenud suundumisi nii murrete eristumisele kui sarnastumisele. Selliselt jääb lahtiseks, kas kirderannikumurded pärinevad erinevatest murretest või on tegu algselt ühe murdega, millest üks või mõlemad on hiljem arenenud erinevate kontaktide mõjul. Järgnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõu- naeestist. See on seega periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on paljuski seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste kee- lestruktuuri muutustega 13.–16. sajandil. Sel ajal hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de-mitmus ja si-imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt põhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, kuid erineval mää- ral ja eri viisil. Osa neist aga ei jõudnud kunagi kirderanniku alale. Kirderan- niku olulised erinevused südaeesti murretest pärinevadki enamjaolt sellest muutuste lainest. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.–16. sajandi jooksul. 14. sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. sajandi vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti nende liikumisvabadust. Sel- line jäik kohaga seotus tõi kaasa erinevuste suurenemise murrete vahel. Aga Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest 6569

I maa Viru Ugala

II maa Vaia Viru Ugala

III saarte lääne kesk ida kirderanniku lääneugala idaugala

Joonis 4.2. Eesti murrete areng Rätsep 1989 järgi kõige olulisem: just sellega on ilmselt seotud eesti murrete jagunemine väga- gi väikesteks murrakuteks. Valdav enamik lõunaeesti murrete vahelistest erijoontest on samuti tekkinud viimase tuhande aasta jooksul. Lahknevuste olulisemaid põhjusi on olnud erinevad keele- ja murdekontaktid. Mulgi murde erijoontest on mitmed seletatavad eelkõige lääne-eesti keeletava mõjudega. Tartu ja Võru murde erinevuste peamisi põhjusi on olnud põhjaeesti naabermurrete mõju Tartu murdele. Suur osa Võru ja Setu erinevustest on seletatavad vene murrete mõjuga Setus. Viimastel sajanditel on olnud oluline ka kirjakeelte mõju. Ajalooline tartu kirjakeel oli kasutusel Tartu ja Võru murde alal, kuid Mulgi alal oli kiriku- ja koolikeeleks põhjaeesti kirjakeel. Setu ala jäi eesti kirjakeele mõjuväljast kuni 20. sajandini välja.

4.2. Murdepiiride kujunemine

Teine küsimus on, kuidas kujunesid murrete piirid sellisteks, nagu me neid tänapäeval tunneme. Oluline osa on siin olnud mitmel teguril. Esiteks on tähtsad olnud looduslikud piirid ja ühendusteed. Veekogud, nagu järved ja mereväinad, on ühendanud paljusid piirkondi: Peipsi-äärseid alasid, alasid ümber Võrtsjärve, Lääne-Eesti saari jms. Eraldajateks on aga olnud suured metsad ja sood (nt Pärnumaal, eriti selle lõunaosas, ja Aluta- gusel). Aga olulised on olnud ka mitmed sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Esimeseks mõjuriks on muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. sajandi alguses oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala), aga Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi (või väikemaakondi): Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund (vt kaart 4.1). Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Ühe kihelkonna murdetava oli ilmselt üsna ühtne. 6670 Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

RÄVALA VIRUMAA

HARJU JÄRVA

VAIGA MÕHU LÄÄNEMAA NURMEKU ALEMPOIS

ND SAAREMAA SAKALA

UGANDI

Kaart 4.1. Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul 13. sajandi alguses (kohandatud Mäesalu jt 1997 järgi)

Nii on Mulgi murre suuresti omaaegse Sakala maakonna keel. Kuid Sa- kala maakond ulatus ka Põhja-Viljandimaale, kus praegu räägitakse südaeesti keskmurret, lisaks kuulusid Sakala alla hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Seetõttu on võimalik, et muistse lõunaeesti keele ala ulatus Pärnu laheni. Ugandi maakond hõlmas põhiliselt hilisemaid tartumurdelisi alasid. Võru murde seotus ühe maakonnaga on aga kahtlane. Lääne-Võru alad kuulusid kindlasti Ugandi maakonda, ida pool oli aga Läti Henriku andmeil keskuseks Walgatabalwe, mis ei olnud maakond ja mida on samastatud Põlva ümbrusega. Südaeesti murrete maakondlik taust on erinev. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud ilmselt Saaremaalt ja Muhust. Ka Kihnu on asustatud alles keskajal. Nii on Saaremaa saarte murde tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Kihnu jääb erandlikku posit- siooni, kuna selle elanikud olid enamasti Lääne-Eestist pärit. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse, v.a praeguse läänemurde lõunaosa, mis kuulus Sakala alla. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid ilmselt läänemurdele Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest 6771

Halliste

Kaart 4.2. Eesti haldusjaotus 19. sajandi teisel poolel (Viires, Vunder (toim) 1998) sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Praeguse keskmurde ala oli ilmselt oluliselt väiksem ning jagunes paljude maakondade vahel ning ei moodustanud keelelist tervikut, sarnanedes keelelt pigem oma naabritega. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga. Muistset Virumaad on oletatud põhiliselt kirderannikumurrete alaks ja ilmselt oli sellele lähedane ka Järvamaa keel. Rannamurre ulatus läänes ka Rävala aladele. Seega ulatus rannikumurrete ala palju kaugemale lõunasse ja läände kui praegu. Niisiis näeme, et Eesti äärealade suured maakonnad vastavad üsna hästi hilisematele murdealadele, osutades ilmselt varem eraldunud keelelisi kogu- kondi. Ainsana ei seostu piisavalt palju ühe maakonnaga praegune keskmurre, mille alad moodustasid pigem siirdealasid teiste, maakondadega seostatavate murrete vahel. Järgmiseks oluliseks mõjuriks olid 13.–17. sajandil toimunud piiri- tõmbamised. Keskajal ja hiljemgi jagati maid palju kordi ringi, kuid mõned piirid püsi- sid läbi sajandite. Murrete seisukohast on olulised olnud ida-läänesuunalised administratiivpiirid. Kõige üldisemalt öeldes on eesti ala jagunenud alates 13. sajandist põhja- ja lõunapoolseks osaks. See piir on püsinud üllatavalt ühel kohal läbi sajandite, liikudes Peipsi loodenurgast umbes Tõstamaa kanti. 6872 EestiEesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

Pärast vabadusvõitluse lõppu jagunes lõunapoolne Eesti ala kahe valitse- ja vahel. Sakala kuulus Liivi ordule ja ordu sai ka suure osa väikemaakon- dadest. Ugandi ja Põhja-Tartumaa kuulusid Tartu piiskopkonnale. Põh- japoolne Eesti ala jagunes kolmeks. Taanile kuulusid Harju, Rävala ja Viru. Läänemaa ja saared kuulusid valdavalt Saare-Lääne piiskopkonnale. Ordu sai endale Järva ning väikese osa saartest ja Läänemaast. Pärast Liivi sõda kuulusid lõunaeesti alad Poola ja põhjaeesti alad Root- si alla. Alates 17. sajandist ehk Rootsi ajast moodustas põhjapoolne Eesti Ees- timaa kubermangu ja lõunapoolne kuulus Liivimaa kubermangu koosseisu. Eestimaa alla kuulusid Virumaa, Järvamaa, Harjumaa ja Läänemaa (kuhu kuulus ka Hiiumaa). Liivimaa ühendas kogu lõunapoolse Eesti ala Tartu- maaks ja Pärnumaaks. 18. sajandil eraldati Pärnumaast Viljandimaa ja Tartu- maast Võrumaa. Selline haldusjaotus püsis 20. sajandini (vt kaart 4.2). Saare- maa on administratiivselt üsna omasoodu arenenud. Selliselt kuulusid sajandeid lõunaeesti murdealadega administratiivselt kokku alad, kus kõneldakse südaeesti murdeid: idamurret, keskmurde Põhja- Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakuid ning läänemurde Pärnumaa lõu- naosa murrakuid. Seega ei ole murrete ja maakondade piirid üldiselt kattunud. Kuid samas on nende vahel olemas selged seosed siirdealade näol. Kuulumine lõunaeestiga samasse administratiivsesse üksusesse on nimetatud südaeesti alade keelekasutust mõjutanud nii, et need moodustavad keeleliselt siirdealad põhja- ja lõunaeesti murrete vahel. Ilusaks näiteks selle kohta, kuidas administratiivpiirid ja murdepiirid vä- ga täpselt seostuvad, võib leida saarte murdest. Läänemaa ja saared kuulusid pärast 13. sajandi vallutusi valdavalt Saare-Lääne piiskopkonnale. Pärnumaa, Hanila-Karuse piirkond, Muhu ning väike osa idapoolsest Saaremaast ja Hiiu- maast jäid Liivi ordule. Ordu maade piir oli üldiselt sama hilisema Pöide ja Jaani kihelkonna piiriga. See piir ühtib täpselt mõnede keelenähtuste levikuga, nagu ö Saare-Lääne piiskopkonna alal ja õ ordu aladel või pikkade mada- late vokaalide diftongistumine, mis ei ületa ordu alade piiri. Tugevaks murdepiiride kinnistajaks oli ka eestlaste sajandeid kestnud piiratud liikumisvabadus. 14.–16. sajandi jooksul kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati sellega oluliselt seda territooriumi, kus talupoeg suhel- da sai. Sellised liikumispiirangud kestsid kuni 19. sajandi teise pooleni. Vastupidises, murrete segunemise suunas, mõjutasid keelt aga suured sõ- jad ja näljahädad, mille tagajärjel hävis suur osa rahvastikust. Ellujäänud inimesi viisid mõisnikud tihti oma teistesse mõisatesse ja lisaks toodi teistest maadest talupoegi, kes eestlaste sekka assimileerusid. Selliseid suuri katast- roofiaegu on vähemalt kaks. Liivi sõja, Poola-Rootsi sõdade ning nendega kaasnenud katku ja näljahädade tagajärjel kahanes rahvaarv 16. sajandi keskpaigast 17. sajandi alguseni 40%. Uus katastroofide laine tabas Eestit 17. ja 18. sajandi vahetusel, mil Suure Nälja, Põhjasõja ja katku tagajärjel hävis Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisesthääbumisest 7369

Kaart 4.3. Eesti murrete arvatav levik 13.–16. sajandil Andrus Saareste järgi (Kruus (toim) 1937)

Kaart 4.4. Eesti murded 17. sajandil Andrus Saareste järgi (Kruus (toim) 1940) 7074 EestiEesti murretemurrete kujunemisest ja hääbumisest

Kaart 4.5. Eesti rahvakultuuri piirkonnad 19. sajandil (Viires, Vunder (toim) 1998) A – Põhja-Eesti; B – Lõuna-Eesti; C – Lääne-Eesti; a – Kirde-Eesti rannikuvöönd; b1 – Mulgimaa; b2 – Setumaa; c – Lääne-Saaremaa; 1 – rannarootslased; 2 – vene asustus- ja kultuurielemendid Peipsimaal.

Lääne-Eestis üle 3/4 ja Ida-Eestis ligi pool elanikest. On tavaline, et Põhjasõ- jast kaugemale eestlaste suuline pärimus ei ulatu. Seega võib arvata, et nüüdsed murdepiirid kujunesid välja peale 16. sajandit ja on lõplikul kujul pärit ilmselt 18. sajandist (vt kaardid 4.3 ja 4.4). Piirid püsisid sellistena kuni talupoegade suurema liikumiseni 19. sajandi teisel poolel. Omaette probleem on murrete ja rahvakultuuri (nii vaimse kui materiaal- se) piirkondade omavaheline seos. Rahvakultuuri poolest jaguneb Eesti kolmeks: Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestiks, mille erinevused pärinevad eeskätt I aastatuhande algupoolelt, seega ajast, mil hakkasid kujunema ka laiemad murdeerinevused (vt kaart 4.5). Lääne-Eesti moodustavad saared ja mandri lääneosa. See on olnud enam karjakasvatuse kui põllumajanduspiirkond ning lisaks on saartel ja rannikul tegeletud kalastuse ja meresõiduga. Seda ala iseloomustavad ka pidevad side- med üle mere Rootsiga ja Soome edelaosaga. Lääne-Eesti põhipiirkonnad kattuvad läänesaarte ja Läänemaaga. Keeleliselt on tegu saarte murdega ja lääne- murde põhjaosaga. Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest 7175

Lääne-Eesti ja idapoolse ala vahele jääb kultuuriline siirdeala, mis kulgeb umbes Tallinn-Pärnu joonel ja kattub paljus suure metsade ja soode vöön- diga. See siirdeala katab läänemurde lõunaosa Pärnumaal, keskmurde loodeosa ja ka Mulgi ala. Idapoolses Eestis on tegeletud eeskätt põllundusega (v.a kitsal rannikul Soome lahe ja Peipsi ääres). Kultuuriliselt jaguneb see ala Põhja- ja Lõuna- Eestiks. Lõuna-Eesti tuumalaks on lõunaeesti murrete ala, Põhja-Eesti tuumalaks keskmurde tuumala. Tuumalade vahele jääb siirdevöönd, mille põhjapiir kulgeb valdavalt mööda pikaajalist põhja-lõuna administratiivpiiri. Seega kattub see siirdeala suuresti Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga ehk alade- ga, mis keeleliselt kuuluvad põhjeesti murderühma, kuid administratiivselt on sajandeid kuulunud kokku Lõuna-Eestiga. Seega näeme, et kultuuripiirkonnad on palju paremas seoses administratiivpiiridega kui murdealad. Samas võime näha, et nad kattuvad hästi ka murrete sõnavaraliste piirkondadega (vrd kaardid 4.5 ja 8.1).

4.3. Murrete tasandumine ja hääbumine

Traditsioonilised kohamurded olid pikka aega ainsad allkeeled, mida inimene valdas. Aja jooksul tulid nende kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laie- mal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt tasanduma (nivelleeruma). Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19. sajandi teisel poolel. Sel ajal sündis eestlaste kui rahvuse ühisidentiteet, mis nõrgestas lokaalse identiteediga seotud dialekte. Laialt hakkas levima kirjalik kultuur (ajakirjandus, ilukirjandus jne), mis seostus kirjakeelega. Kiiresti arenes rahvakoolide võrk. Põhjaeesti keele mõju suurenes, kui keskmurdel põhinev kirjakeel sai laiemalt kasutatavaks ajakir- janduse, raamatute ja koolikeelena. See omakorda tõi kaasa keskmurde ja laiemalt põhjaeesti murrete mõjuala laienemise. 1860. aastatel said talupojad võimaluse vabalt liikuda (nt mulgid hakkasid ostma talusid üle Eesti) ja see aitas kaasa murrete vastastikusele mõju- tamisele. Suurenes ka sotsiaalne mobiilsus, st ameti ja elulaadi vahetamise võimalus, mis soodustas talupoja laste muutumist töölisteks, väikekodanlas- teks, haritlasteks jne. Samal ajal algas ka eestlaste kiire linnastumine, millega on seotud taas kirjakeel, aga ka sotsiaalne diferentseerumine ja mobiilsus. Samuti hakkas sellal vana rahvakultuur linna- ja industriaalkultuuri mõjul muutuma. See kultuurimurrang toimus kõige enne ja kõige kiiremini Lõuna- Eestis ja jäi kõige aeglasemaks Lääne-Eestis. Murrangu keskme moodustas põhja ja lõuna siirdevööndis paiknev linnakolmik Pärnu–Viljandi–Tartu ja nende tagamaad. 7672 Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest

Seega olid 20. sajandi alguseks olemas kõik olulised tingimused kohamurrete nivelleerumiseks. Kuid alles sellest ajast pärinevad vanimad teaduslikud eesti murrete kogud. Niisiis on järeldused eesti murrete kohta tehtud juba sureva keeletava põhjal, mis ei anna otsest pilti ajalooliste eesti murrete kohta. 20. sajandi algupoolel hakkasid lisanduma teadlikud murrete kadumist soodustavad aktsioonid. Arenes välja teadlik kirjakeele korraldus, mis vähen- das normikeele murdelist varieerumist ja tõi kirjakeelde juurde vorme ja keelendeid, mida murretes polnud kunagi olnudki (terminoloogia). Avalik elu muutus 1920. aastate teisest poolest tugevalt normikeelseks (kirjandusteoste redigeerimine, normipärased avalikud ja ajakirjandustekstid). Alates 1930. aastatest algas ka otsene murretevastane võitlus, mis sai hoo sisse eriti Stalini ajal ja tipnes 1960. aastatel. Nende objektiivsete ja subjektiivsete tegurite mõjul on traditsioonilised murded 20. sajandi jooksul valdavalt kadunud. Viimased põlvkonnad, kes kõnelesid nn puhast murret, on sündinud umbes kuni 1910. aastani. St nende kodukeel on omandatud 1910. aastatel ja 1920. aastate algul. Mis tuleb traditsiooniliste kohamurrete asemele? Tavaline on, et koha asemel hakkab linnastunud inimeste allkeeli eristama sotsiaalsete tegurite võr- gustik ja tekivad sotsiolektid. Lisaks jäävad traditsioonilistest murretest alles häälduslikud erijooned ehk aktsendid, samas kui muud erijooned vähenevad miinimumini. Selliselt võime ka ühiskeele kasutaja puhul enamasti ära tunda, milliselt murdealalt ta pärit on, kuigi ta enam murret ei kõnele. Võimalik on ka uute regionaalsete allkeelte teke laiema piirkonna vana murdekeele põhjal.

Lisalugemist

Murrete kujunemisest on esitatud pilt Huno Rätsepa artiklis Eesti keele tekkimise lugu (Rätsep 1989) ja Tiit-Rein Viitso artiklis Läänemeresoome murdeliigenduse põhi- jooned (Viitso 1985). Murrete hilisemast arengust ja taandumise põhjustest on juttu nt Tiit Hennoste, Karl Pajusalu ja Leelo Keevalliku sissejuhatuses ajakirja International Journal of the Sociology of Language Eesti erinumbrile (Hennoste jt 1999). Eri allkeelte ajaloolisest kasutusest eesti keelealal annab pildi Tiit Hennoste artikkel Eesti keele sotsioperioodid (Hennoste 1997). Eesti murrete ja sotsiolektide ülevaate esitab Karl Pajusalu Regional and Social Varietes of Estonian (Pajusalu 1992). Rahvakultuu- rist ja selle muutumisest saab ülevaate koguteosest Eesti rahvakultuur (Viires, Vunder (toim) 1998). Peamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti 77

3HDPXUGHGS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWL

(HVWLNHHOHDODOHULVWXYDGN}LJHSHDOWNDNVSHDPXUUHWS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWL YW NDDUW ,VRJORVVLGH Y|| QHQGH YDKHO RQ N}LJH WXJHYDP SLLU HHVWL PXUUHWHUKPLWXPLVHO YWNDDUGLGMD3}KMDMDO}XQDHHVWLPXUUHWHYD KHORQNPQHLGKllOLNXOLVLMDPRUIRORRJLOLVWHULMRRQLOLVDNVYlJDXODWXVOLNXG erinevusedHULQHYXVHGV}QDYDUDV(LQR.RSRQHQLDQGPHWHOHVLQHEHHVWLPXUGH sõnavaras. Eino Koponeni (1998) andmetel esineb 19 121 eesti murdeV}QD DLQXOW sõna ainult O}XQDHHVWL lõunaeesti PXUUHWHV murretes, YlKHPDOW vähemalt VDPDY}UG samavõrd RQ on S}KMDHHVWL põhjaeesti PXUUHWHmurrete RPDSlUDVWV}QDYDUD9DQLPDGS}KMDMDO}XQDHHVWLPXUUHWHHULMRRQHGSlULQH YDG DDVWDWXKDQGHWH WDJDQW QHHG RQ NXQDJLVWH OllQHPHUHVRRPH K}LPXGH PXUGHHULQHYXVHG (QDPLN HULDUHQJXLG RQ WRLPXQXG VLLVNL KLOMHP HULQHYDWH NHHOHNRQWDNWLGHDGPLQLVWUDWLLYSLLULGHMPW}WWX 3}KMDHHVWLWMDO}XQDHHVWLWWXOHESLGDGDHHVWLSHDPXUUHWHNVNDQHQGHWlKW VXVHW}WWXWlQDSlHYDHHVWLNHHOHWHNNHSURWVHVVLV.XLJLQGQHHHVWLNLUMDNHHO S}KLQHEHHON}LJHDMDORROLVHOS}KMDHHVWLHKNWDOOLQQDNHHOHORQHQDPLNSUDH JXVHOHHHVWLNHHOHOHLVHORRPXOLNNHMRRQLPLVHULVWDYDGHHVWLNHHOWQWVRRPH NHHOHVW RPDVHG ND O}XQDHHVWL PXUUHWHOH QDJX NROP YlOGHW }KllOLN UDMDY NllQH JDWXQQXVHOLQH NDDVDWOHY NllQH MPV 0LWPHG HHVWL NHHOHOH ROHPXV OLNXGXXHQGXVHGQWGHPLWPXVVLPLQHYLNYDWWXQQXVHOLQHNDXGQHN}QHYLLV RQ+XQR5lWVHSDDUYDWHVDOJXVHVDDQXGO}XQDHHVWLPXUUHWHVW 3}KMDMDO}XQDHHVWLPXUGHSLLURQVQDVHOJH.}LJHSLNHPDOWMDMlUVH PDOWNXOJHEVHH(PDM}HMRRQHO+DMXVDPRQSLLUllUWHOOllQHVRQS}KMDHHVWL OLVHG MRRQHG XODWXQXG OH 0XOJL PXUGHDOD LGDV O}XQDHHVWL MRRQHG P||GD 3HLSVLUDQQLNXWLGDPXUGHDODOH NDDUW 3}KMDMDO}XQDHHVWLNHVNVHWHHULMRRQWHY}UGOXVHMDRNVRQSWXGYDOLGD VHOOLVHLG HULMRRQL PLVHVLQHYDGVDJHOLMDLVHORRPXVWDYDGSHDPXUUHWHOGLVH PDLGVWUXNWXXUVHLGVXXQGXPXVL1HHGHULMRRQHGRQHVLQGDWXGNLQGODVWLVGD HHVWLNHVNPXUGHVMDO}XQDHHVWL9}UXPXUGHV3}KMDHHVWLVRQHULDVHQGLVNLUGH UDQQLNXPXUGHGMDLGDPXUUHNXVRQHQLPWHLVWHVWS}KMDHHVWLPXUUHWHVWODKN QHYDLGYDQXRPDSlUDVHLGMRRQLMDNDO}XQDHHVWLSlUDVXVL/}XQDHHVWLVRQDJD YLLPDVWHO VDMDQGLWHO 0XOJL MD 7DUWX PXUGHVW SDOMX YDQX O}XQDHHVWL MRRQL S}KMDHHVWLQDDEHUPXUUHWHY}LNLUMDNHHOHP}MXOWDDQGXQXG 3HDPXUGHG S}KMDHHVWL MD O}XQDHHVWL 78 Peamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti

.DDUW3}KMDMDO}XQDHHVWLPXUGHSLLU :LLN 3DNV MRRQ QlLWDE S}KMD MD O}XQDHHVWL PXUGHSLLUL SHHQHG MRRQHG QlLWDYDG S}KMDHHVWLOLVXVH SURWVHQWL

.HVNVHGKllOLNXOLVHGHULMRRQHG

.RQVRQDQGLG

3}KMD MD O}XQDHHVWLW HUDOGDYDG HVPDOW P}QHG NRQVRQDQGLG PLV HVLQHYDG O}XQDHHVWLPXUGHLVMDPLGDS}KMDHHVWLPXUUHWHVHLROH1HLVWPlUNLPLVYllUVHL PDGRQDIULNDDGLGMDODUQJDDONOXVLLOHKNN}ULVXOJKllOLN $IULNDDWHVLQHEO}XQDHHVWLVN}LJLVV}QDSRVLWVLRRQLGHVWVLJDµVLJD¶ NG VlµNSVHWDE¶ N|GVµN|LV¶3}KMDHHVWLVYDVWDEVHOOHOHV}QDDOJXOMDO}SXOHQD PDVWLV V}QDVHHVDJDVO}SXOLQHNRQVRQDQWKHQG .}ULVXOJKllOLNRQRPDQH9}UXMD6HWXPXUGHOHV}QDO}SXOLVWHNOXVLLOLGH VHNXQGDDUVH YDVWHQD QW NGVlb µNSVHWD¶ NWVlN MllQb µMllQXG¶ MllQW.}ULVXOJKllOLNY}LEWRLPLGDNDJUDPPDWLOLVWWlKHQGXVWHULVWDYD PRUIHHPLQD QWPLWPXVHWXQQXVHQDNDODbµNDODG¶ ODWV}bµODSVHG¶ 3}KMDMDO}XQDHHVWLYDQDGHKllOLNXOLVWHHULMRRQWHKXOJDVRQVLOPDSDLVW YDONRKDOPLWPHVXJXVHGNRQVRQDQWKHQGLWHHULDUHQJXG Peamurded:3HDPXUGHGS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWL põhjaeesti ja lõunaeesti 79

3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL D NW! KWN}KW NRNWX YDKWCNDKWH NW! WWN}WWYDWWNDWW} E NW! KN}KXYDKXNDKH NW! WN}WXYDWXNDW} NVL! NVNVNDNVOlNV NVL! W W NDW OlW G NVL! NVNlHNVVDDNV NVL! V VL s(si): NlHVVVDDVVLkäess, saassi H SVLH! SVODSVNSVH SVLH! SWVLH WVODW NWVH I NO NU! VGDHHVWLHOHUQDHULV NO NU! NONUY}LOUCQDNULNDDO NDHONDHU NDDU J NQ! VGDHHVWLLQQlLQXGWHLQXG NQ! QQQlQQbWHQQb

K WN! WNCV}WNXCNDWNLCNLWNX WN! NNY}LWVNV}NNXCNDWVNLCNLWVNX ̗kitsku /}XQDHHVWLOH RQ ROQXG LVHORRPXOLN KHOLWXWH NRQVRQDQWKHQGLWH DVVLPLOHHUX PLQH 3}KMD MD O}XQDHHVWL V}QDG HULQHYDG P}QLNRUG V}QDDOJXOLVWH NRQVRQDQ WLGH SRROHVW 0}QHV V}QDV Y}LE VGDHHVWL V}QDDOJXOLVHOH WOH YDVWDWD O}XQDHHV WLV V Y}L Q OOH Q QLL WHLYDV YV VDLYDV CW}VWPD YV CQ}VWPD COSVPD YV CQVPl +HD PDUNHULQD S}KMD MD O}XQDHHVWL PXUUHWH HULVWDPLVHO W||WDE NHHOHV OL VDJH RQYRUP .XQDJLQH V}QDO}SXOLQH P RQ S}KMDHHVWLV PXXWXQXG QLNV YRU PLV RQ O}XQDHHVWLV RQ DJD VlLOLQXG YDQD PJD RPXP 3DODWDOLVDWVLRRQ HVLQHE QLL S}KMD NXL ND O}XQDHHVWLV (ULQHYXVL RQ DJD SDODWDOLVDWVLRRQL ODDGLV MD SDODWDOLVHHUXYDWH NRQVRQDQWLGH KXOJDV /llQHSRROVHWH S}KMDHHVWL PXUUHWH SDODWDOLVDWVLRRQ RQ ROHPXVHOW OlKHGDQH 0XOJL MD 7DUWX PXUGHOH 1HLV PXUUHWHV SDODWDOLVHHUXE HHON}LJH NRQVRQDQGL Y}L NRQVRQDQWKHQGL DOJXVRVD MD HVLQHE HSHQWHHWLOLVW SDODWDOLVDWVLRRQL PLOOH NRUUDO NRQVRQDQGL HWWH KllOGXE L OllQHPXUUHWHV H QW DODWHV 9LUXPDDVW NXQL 6DDUHPDDQL SDLOX a SDHOX µSDOMX¶ 0XOJL MD 7DUWX PXUGHV OlLWV µOlNV¶ LWV µNV¶ 1HLVW HULQHY RQ 9}UX MD 6HWX SDODWDOLVDWVLRRQ PLOOH SXKXO SHHQHQHE WXJHYDPDOW MXVW NRQVRQDQGL O}SXRVD MD NRQVRQDQGL MlUHO Y}LE NXXOGXGD ODXVD MODDGQH KllOLN Olää (ULQHE ND NRQVRQDQWLGH KXON PLOOH SXKXO SDODWDOLVHHUXPLQH OGVH DVHW OHLDE 3}KMDHHVWL PXUUHWHV SDODWDOLVHHUXYDG HHON}LJH GHQWDDOLG WVOQ U NXLG O}XQDHHVWLV Y}LYDG SDODWDOLVHHUXGD S}KLP}WWHOLVHOW N}LN NRQVRQDQGLG 8XHPDWHVW NRQVRQDQWLVPL HULQHYXVWHVW RQ O}XQDHHVWL PXUUHWHV WlKHOHSDQ GDYDP VHRVHV O}SXNDGXGHJD WRLPXQXG URKNHG JHPLQDWVLRRQLG YRUPLGHV NXV S}KMDHHVWLV RQ DOJXSlUDQH NVLNNOXVLLO MD VLOEL SLLULO 3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL L $LQVXVHSDUWLWLLY NDOD PlJH NDOODPlNH M 0LWPXVHJHQLWLLY NDODGH PlJHGH NDOORPlNL N 0LWPXVHSDUWLWLLY NDOXakalasiNDODVL G PlJLaPlJHVL G (d), mägi ~ mägesi(d) NDOORPlNL O ,QILQLWLLY HODGDSLGDGD HOOlbSLWlb 80 Peamurded:3HDPXUGHG S}KMDHHVWL MD O}XQDHHVWL põhjaeesti ja lõunaeesti

3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL P 7HJLMDQLPL QlJLMDYHGDMD QlNLMYLWlM Q 0XXG DOJVHOW NDYDO NDYDOD PDGDO PDWDOD NDYYDPDWD VLOELOLVHG QRRPHQLG MlPH MlPHWl MlPPH +llOLNXNDGXGH MD JHPLQDWVLRRQLGH W}WWX RQ WHNNLQXG O}XQDHHVWL PXUUHWHV YHHO NHHUXNDPDLG IOHNWHHULYDLG SDUDGLJPDVLG NXL S}KMDHHVWL PXUUHWHV 1lLWHNV NXL S}KMDHHVWL PXUUHWHV RQ V}QD YDL YDNMD YRUPLGHVW NOXVLLO OGLVHOW NDGXQXG (< *vakja) MD V}QD NllQGXE YDLYDLDCYDLD CYDLD VLLV 9}UX PXUGHV LOPQHE QHOL HULQH YDW WYHNXMX YDDYDMDYD´DYDNND /}XQDHHVWL VGDDODO NXV K RQ VlLOLQXG LJDV SRVLWVLRRQLV Y}LPH NRKDWD V}QX PLOOH P}QHV YRUPLV LOPQHE JHPLQDWVLRRQL DVHPHO MD VLOEL SLLULO DOJXSlUDVW OHHQLVNOXVLLOL NRUYDY K 1W S}KMDHHVWL K}EH K}EHGD K}EHGDW K}EHGDVVH DVHPHO RQ 6HWXV K}S} K}E}K} K}E}KK}W K}E}KK}KH QLQJ S}KMDHHVWL DVWPHOGLVWXVHJD PDJDPD PDJDGDPDJDQPDJDEPDJDWXG DVHPHO PDJDKKDPPDPDDGDbPDNDPDJDKKDVVPDDW +RROLPDWD PLWPHVW DUKDLOLVHVW MRRQHVW Y}LE O}XQDHHVWL PXUGHLG SLGDGD PRUIRORRJLOLVHOW S}KLWELOW IOHNWHHULYDPDNV NXL S}KMDHHVWL PXUGHLG

9RNDDOLG

5RKNHVWL HULMRRQL NDKH SHDPXUGH YDKHO LOPQHE ND YRNDDOLGH HVLQHPXVHV 1HLVW RQ YDQHPDWHNV SHHWXG MlUJPLVL 3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL D } V}QDGHV CO}KNLO}QJS}JHQHPD D V}QDGHV CODKNLODQJSDJ}Q}PD E }V}QDGHV }OJ}OX}SSLPD RV}QDGHV ROJROXbCRSPD

} V}QDGHV N}LNV}VDU .}UJHØ V}QDGHV NØLNVØVDU G HL V}QDGHV KHLQVHLQCVHLVPD DLV}QDGHV KDLQVDLQCVDLVPD H 3LND YRNDDOL OKHQHPLQH K HHV PDKD 3LND YRNDDOL SVLKHHV CPDDKKD PHKH CWKK I 'LIWRQJL MlUHONRPSRQHQGL MD K PHWDWHHV 'LIWRQJLGKHHVCMDXKKDVODLKUDXK VGDHHVWLV MDKYDWDEODKMDUDKX J 3LNNDGH YRNDDOLGH GLIWRQJLVWXPLQH 3LNNDGH PDGDODWH YRNDDOLGH SVL HULWL S}KMDSRROVHWHV PXUUHWHV PXDµPDD¶ PDDSllhOLSLNNDGH NHVNN}UJHWH SLDµSHD¶ WLHµWHH¶CY}HUDµY}}UD¶ YRNDDOLGH N}UJHQHPLQH WLLCYØØUD K }L PLQHYLNX YRUPLGHV V}LQO}LQ HLPLQHYLNX YRUPLGHV VHLQOHLQ $UYXNDOW RQ XXHPDLG YRNDDOLPXXWXVL QLL S}KMD NXL O}XQDHHVWLV 3HDPXUGHGS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWLPeamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti 81

3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL L 9RNDDOKDUPRRQLDWDDQGXPLQH 2,7:8 9RNDDOKDUPRRQLDVlLOLPLQH 27Q8 Q82:8+,02, Q8Q2Q8,22, M 4V}QDGHV47/4,30 V}QDGHV7/,3 N 0V}QDGHV90302098 V}QDGHV93298 O .HVNN}UJHGYRNDDOLGQDVDDOLGHHHV .HVNN}UJHWHYRNDDOLGHN}UJHQHPLQH QW902,03,43r3 QDVDDOLGHHHV923:2Ør3 P 0SVLV}QDGHV088098080 0V}QDGHV88/808 Q 07!7V}QXWL57,57,89 07VlLOLQXG50750789 R GLIWRQJLMlUHONRPSRQHQGLQDPDGDOGXQXG GLIWRQJLO}SXO, ,;9,;,8 ,0 ,0;9,0;,8 S QGLIWRQJLMlUHONRPSRQHQGLQD98 QGLIWRQJLO}SXOQ9Q8 T QWHLVHVVLOELV8Q 8;8- QSVLWHLVHVVLOELV8Q Q8;8Q8 U -lUJVLOSLGHRNDGXPLQHo > u: janu, tegu,3:90 : -lUJVLOSLGH4SVLPLQH,3490 4 V 6LVHNDGXSLLUDWXPC89:2,55230 6LVHNDGXOGLVHPC892,+45 23 W /}SXNDGXSLLUDWXP8,,,90 , /}SXNDGXOGLVHP8,,90 .}LJH WXQQXVOLNXP S}KMD MD O}XQDHHVWL YRNDOLVPL HULQHYXV RQ VHRWXG VHOOHJD HW S}KMDHHVWL PXUUHWHV RQ YRNDDOKDUPRRQLD WDDQGXQXG 6HOOH WXOHPXVHO HULQH YDG HQDPLNX S}KMD MD O}XQDHHVWL V}QDGH MlUJVLOSLGH YRNDDOLG (ULQHYXVW Y}L PHQGDE URKNH LOODELDDOVHWH NHVNYRNDDOLGH HVLQHPLQH O}XQDHHVWLV VK HKDU PRRQLD W}WWX WDJDYRNDDOVHWHV V}QDGHV KllOGXY QQ WXPH WDJDH PLV RQ OlKH GDQH HVLVLOEL }OH QDJX Y}UXNHVH N}QHV WXO} CWDUU} µWXOH WDUUH VW WXSSD¶ 7DJDH NRVWDE NLUMDNHHOWNL UllNLYD YDQHPD Y}UXNHVH Y}L VHWX N}QHV 7HLVHNV O}XQDHHVWL DNWVHQGL SVLYDNV WXQQXVMRRQHNV RQ NHVNN}UJHWH YRNDDOLGH N}UJH QHPLQH QDJX WXXVXXCSXXO} µWRR VRR SRROH¶

.HVNVHGPRUIRORRJLOLVHGHULMRRQHG

0RUIRORRJLD RQ S}KMD MD O}XQDHHVWLV SDOMXVNL HULQHY (HOSRRO NlVLWOHVLPH WYHYDULDQWLGH PRUIRIRQRORRJLOLVL HULQHYXVL QRRPHQLWH MD YHUELGH S}KLYRUPL GHV 0LWPHLG ODKNQHYXVL RQ ND JUDPPDWLOLVWHV WXQQXVWHV MD O}SSXGHV

44203

+llOLNNXMXOW HULQHYDG O}SXG RQ NDVXWXVHO SRROWHV NllQHWHV 3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL /}SXWDY}L 880 9}UX6HWX 0,; 07DUWX /0,;/0 D ,OODWLLY ,0;880 0XOJL 8 80 ,0;8 E ,QHVVLLY 8,0;8 3 3,; ,0;3 82 Peamurded:3HDPXUGHG S}KMDHHVWL MD O}XQDHHVWL põhjaeesti ja lõunaeesti

3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL 7UDQVODWLLY NV DOHYLNV VVW DO}YLVDO}YLVW G 7HUPLQDWLLY QL DOHYLQL QLbQLDO}YLQLb H (VVLLY 3XXGXE VGDHHVWLV ,QHVVLLYLNXMXOLQH HVVLLY DO}YLQ µDOHYLQD¶ DO}YLK 9}UX 6HWXOGDbDO}YLOGDb7DUWXWDb I $EHVVLLY WD DOHYLWD DO}YLWDb0XOJLGHDO}YLGH 9}UX 6HWXJDbDO}YLJDb7DUWXJDDO}YLJD J .RPLWDWLLY JD DOHYLJD 0XOJLJHNDO}YLJHDO}YLN /}SSXGH HULQHYXVH S}KMXVHNV RQ DODWL KllOLNXOLVHG HULDUHQJXG $OJYRUPLG RQ VDUQDVHG LVHJL LQHVVLLYL NRUUDO NXV S}KMDHHVWLV DOJQH O}SS DVVLPLOHHUXV VQD!VVD!V O}XQDHHVWLV DJD VQD!KQD!KQ!K Y}L Q 9DQX HULQHYXVL RQ QRRPHQLWH PLWPXVH YRUPLGH PRRGXVWXVHV 1RPLQD WLLYLV YDVWDE S}KMDHHVWL WXQQXVHOH G NDODG O}XQDHHVWLV O}SS b NDODb /}XQDHHVWL PXUUHWHV NXV ODUQJDDONOXVLLO RQ NDGXQXG RQ Y}HWXG NDVXWXVHOH XXVL WXQQXVHLG QDJX 7DUWXV W NDODW 0XOJLV GH NDODGH µNDODG¶ VH NDODVH *HQLWLLYL YRUPLGHV RQ S}KMDHHVWLV PLWPXVH WXQQXV GH OLLWXQXG DLQVXV OLNXOH WYHOH QW SXXGHNDODGH O}XQDHHVWLV RQ WH OLLWXQXG LWXQQXVHJD PLW PXVH WYHOH SXLH SXLWHQ (< *puiten) NDOOR NDORLWHQ (< *kaloiten) 2EOLLNYDNllQHWHV RQ S}KMDHHVWLV KLOMHP OGLVWXQXG JHQLWLLYL YRUPLJD VDU QDQH WYL QW SXXGHONDODGHO O}XQDHHVWLV RQ HQDPDVWL VlLOLWDWXG LWXQQXVHOLQH PLWPXVH WYL QW SXLO(< SXLOOD *puilla),NDOORO(< NDORLOOD *kaloilla).

'07-

9HUELPRUIRORRJLDV WXOHE VXXULP HULQHYXV S}KMD MD O}XQDHHVWL YDKHO NDKH NRQMXJDWVLRRQL HULVWXPLVHVW O}XQDHHVWL PXUUHWHV /DXUL 3RVWL RQ QLPHWDQXG QHLG YDQX S||UGNRQGL DNWLLYVHNV MD PHGLDDOVHNV .DKH S||UGNRQQD HULVWXV RQ DOJVHOW ROQXG VHPDQWLOLQH VW V}OWXQXG WHJH YXVH ODDGLVW $NWLLYVHVVH NRQMXJDWVLRRQL RQ NXXOXQXG WUDQVLWLLYVHG REMHNWLOH VXXQDWXG WHJHYXVW YlOMHQGDYDG YHUELG QW WHJHPl µWHJHPD¶ QlJHPl µQlJH PD¶ CVDDPD µVDDPD¶COXXPDµORRPD¶ CY}WPD 0HGLDDOVHVVH NRQMXJDWVLRRQL RQ NXXOXQXG YHUELG PLOOHJD WlKLVWDWDY WHJHYXV RQ VXXQDWXG VXEMHNWLOH Y}L PLV KDDUDYDG VXEMHNWL WlLHOLNXOW 7HJHPLVW RQ QLLVLLV ODGLQD NHHOHVW WXQWXG PHGLDDOLOH VDUQDVH WlKHQGXVPllUDWOXVHJD $NWLLYVHV S||UGNRQQDV HL ROQXG NROPDQGD S||UGH YRUPLGHO O}SSH QW DQGµDQQDE¶ DQWD (< *anta), DáG µDQGLV¶ DQWL 0HGLDDOVHV S||UGNRQQDV OLLWXV (< *anti). DOJVHOW ROHYLNXV DLQVXVH S||UGHV NVHQ PLWPXVH S||UGHV NVHN PLQHYL NXV YDVWDYDOW LKHQ MD LKHW QW HOlV µHODE¶ (< * HOlNVHQ eläksen), CHOOL µHODV¶ (< HOLKHQ *elihen). 3HDPXUGHGS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWLPeamurded: põhjaeesti ja lõunaeesti 83

6HOOLVHLG YRUPLSDDUH NXV VDPDVXJXVHOH WYHOH OLVDWDY O}SS PllUDNV WlKHQGXVHRQQGVHWHVO}XQDHHVWLPXUUHWHVVLLVNLYlKHQWNGVlµNSVHWDE¶ YV NGVlV µNSVHE¶ VW µVJDE¶ YV VGlV µVJHOHE¶ 7lQDSlHYDO V}OWXE O}XQDHHVWLVS||UGNRQQDYDOLNVDJHOLYHUELPXXWNRQQDVW1lLWHNVN}LNNROPH MDHQDPDVLOELOLVHWYHJDYHUELGRQOGLVWXQXGROHYLNXS||UGHPRRGXVWXVH SRROHVW PHGLDDOVHVVH NRQMXJDWVLRRQL OLKWPLQHYLNX PRRGXVWXVH SRROHVW DJD DNWLLYVHVVHNRQMXJDWVLRRQLQWMXWXVWDVµMXWXVWDE¶DJDMXWXVµMXWXVWDV¶ 3}KMDHHVWLPXUUHWHVMDNLUMDNHHOHVRQPHGLDDOVHVWNRQMXJDWVLRRQLVWNV QHVUXGLPHQWDDOVHLGMlOJL6HOOHPRRGXVWXVHOHYDVWDYDGYDQDNLUMDNHHOHNVH O}SXOLVHG ROHYLNX YRUPLG QDJX HODNVH MllNVH QLQJ VDPD DOJXSlUD RQ ND SUDHJXVHHHVWLNLUMDNHHOHYRUPLGNXXOXNVHQlLNVHWXQQXNVH Põhjaeestis3}KMDHHVWLV on RQ kasutusel NDVXWXVHO erinevad HULQHYDG pöördelõpud S||UGHO}SXG nii QLL isikus LVLNXV kui NXL ka arvus, DUYXV HQDPLNXVPXUUHWHVRQDJDOGLVWXQXGVDPDVDVWPHVWYHYRUPQWDQQDQDQ QDG DQQDE DQQDPH DQQDWH DQQDYDG /}XQDHHVWLOH RQ LVHORRPXOLN VDPD S||UGHDLQVXVHMDPLWPXVHYRUPLGHVDUQDVWXPLQHDJDSDUDGLJPDDWLOLVLWYH DVWPHOGLVWXVL HL WRLPX QDJX 9}UX PDb DQQD VDb DQQDW Y}L DQQDG} WLPl DQGPLLbDQQDWLLbDQQDWY}LDQQDG}QLPlbCDQGYDb 3}KMDHHVWLVHVLQHYDGS||UGHO}SXGUHJXODDUVHOWNDOLKWPLQHYLNXMDWLQJLYD N}QHYLLVLYRUPLGHVQWCDáGVLWHDQQDNVLWHYDQDSlUDVWHVO}XQDHHVWLPXUUDNX WHVRQO}SXGNDVXWXVHODLQXOWNLQGODN}QHYLLVLROHYLNXYRUPLGHVPXMDOMllYDG QHHGWDYDOLVHOWlUDQWWLLbDQQLbWLLbDQQDVVLb /LKWPLQHYLNX YRUPLGHV RQ VGDHHVWLV DVHW OHLGQXG VLWXQQXVH DQDORR JLOLVW OGLVWXPLVW QW HODVLQ SUR HOLQ CMlVLQ SUR MlLQ /}XQDHHVWLV RQ VLLQ VlLOLQXG YDQD LPLQHYLNX YRUP QDJX MlL µMlWVLQ¶ YDOL µYDODVLQ YDODV¶ 8XHPDV O}XQDHHVWL PXUGHWDYDV RQ KDNDQXG OHYLPD H MD VHWXQQXVHJD YRU PLGQWCHOOHµHODVLQHODV¶CMlWVHµMlWVLQMlWWLV¶0LQHYLNXHWXQQXVQDJXND kolmandavältelisedNROPDQGDYlOWHOLVHGOLKWPLQHYLNXYRUPLGNDKHVLOELOLVWHHVPDYlOWHOLVHOLVWHYHU lihtmineviku vormid kahesilbiliste esmavälteliste ver- ELGHPXXWWSLGHVOlKWXYDGDOJVHOWPHGLDDOVHNRQMXJDWVLRRQLLVLNXLKHQ O}SXVW /}XQDHHVWLVY}LYDGNROPDQGDYlOWHOLVWHN}UJHWYHYRNDDOLJDYHUELGHROH YLNX MD OLKWPLQHYLNX YRUPLG NRNNX ODQJHGD QW CQlOJ µQlOJLQ QlOJLVLQ¶ CQKUµQKLQQKNLVLQ¶S}KMDHHVWLVRQLQGLNDWLLYLROHYLNXMDPLQHYLNXYHU ELGDQDORRJLOLVWHWXQQXVWHDELODODWLHULVWDWXG 9DQDSlUDVHV O}XQDHHVWL PXUGHV MllYDG OLKWPLQHYLNXV S||UGHO}SXG WLKWL lUD QW PLLb DQQLb µDQGVLPH¶ WLLb Y}WLbµY}WVLWH¶S}KMDHHVWLVHVLQHYDGO}SXG UHHJOLQDNDOLKWPLQHYLNXMDS||UGHYRUPLGHV .}QHYLLVLGHWXQQXVHGRQS}KMDMDO}XQDHHVWLPXUUHWHVHULQHYDG 3}KMDHHVWL PXUUHWHV RQ WLQJLYD N}QHYLLVL WXQQXV WSLOLVHOW NVL QW DQQDNVO}XQDHHVWLPXUUHWHVVVLbQWDQQDVVLb .DXGVHN}QHYLLVLROHYLNXVRQS}KMDHHVWLVHQLPNDVXWDWXGLQILQLWLLYLYRU PHQWWDCROODNRGXVµWDROHYDWNRGXV¶WDROHPDNRGXVMDPRGDDOYHUELSLGD PD ROHYLNX Y}L OLKWPLQHYLNX YRUPL QW WD SHDE NRGXVROHPDWDSLGLNRGXV 84 Peamurded:3HDPXUGHG S}KMDHHVWL MD O}XQDHHVWL põhjaeesti ja lõunaeesti

ROHPD /}XQDHHVWL PXUUHWHOH RQN}LJHLVHORRPXOLNXPNHVNV}QDQRPLQDWLLYL Y}L SDUWLWLLYL NDVXWXV QW 9}UX Wl ROO}Y NRWRK 0XOJL WD ROHYHW NRWXQ MPV .DXGVH N}QHYLLVL PLQHYLNXV RQ P}OHPDV SHDPXUGHV NDVXWDWXG PLQHYLNX NHVNV}QD YRUPL 3HUVRQDDOLV RQ VHH S}KMDHHVWLVO}SXJD QXGaQGaG QW WDROQXGaROQGaROGNRGXVµWDROHYDWROQXGNRGXV¶ O}XQDHHVWLVQXbaQXa XO}SXOLQHWlROQXbaROQXaROOXNRWRQ,PSHUVRQDDOLVRQS}KMDHHVWLVPLQH YLNX SDUWLWVLLEL WDYDOLQH WXQQXV WXG GXGQWCROGXG NRGXV O}XQDHHVWLV WX GXWQWCROGXaROWNRWRQ ,PSHUDWLLYLMDDWDYDGYRUPLGRQS}KMDMDO}XQDHHVWLPXUUHWHVS}KLVWUXN WXXULOW VDUQDVHG /}XQDHHVWL VGDDODO OLVDQGXE LPSHUDWLLYL O}SSX ODUQJDDO NOXVLLO QWWXO}bµWXOH¶ WXON}bµWXOJH¶ WXONXbµWXOJX¶.HHOGN}QHVNDVXWDWDNVH S}KMDHHVWLVWDYDOLVHOWNHHOGV}QXlUDalllUJHlUJXMDYDVWDYDWLPSHUDWLLYL YRUPL QWllWXOHlUJHWXOJHlUJXWXOJX/}XQDHHVWLOllQHRVDVNDVXWDWDNVH GDLQILQLWLLYL NXMXOLVW NHVNV}QD QW lUl WXOOD µlUD WXOH¶ lUPH WXOOD µlUJHP WXOJHP¶ lUJHWXOODµlUJHWXOJH¶ lUJXWXOODµlUJHWXOJH¶ ClUGHQWXOODµHLROHNV SLGDQXG WXOHPD¶ ,GDRVDV DJD NDVXWDWDNVH DLQVXVHS||UGHYRUPLVMDDWDYD LPSHUDWLLYL S||UGH NNXO}SXOLVWYRUPL PLOOHOHOLVDQGXENOLLWLNXQD HL QW WXONXÌLµlUDWXOH¶ 6}QDWXOHWXVHV NDVXWDYDG S}KMD MD O}XQDHHVWL PXUGHG OGLVHOW VDPX OLLWHLG NXLG HULQHYXV RQ QHQGH SURGXNWLLYVXVHV 1lLWHNV YHUEL HQHVHNRKDQH XOLLGH RQ O}XQDHHVWLV WXQGXYDOW SURGXNWLLYVHP NXL S}KMDHHVWLV CM}XGXPD µHGHQHPD¶ QlNNPlµSDLVWPD¶ WDSSXPDµVXUPDVDDPD¶MQH /}XQDHHVWLVGDDODOHVLQHEVLLVNLPLWPHLGDUKDLOLVLOLLWHLG PLVS}KMDHHVWL PXUUHWHV SROH HQDP WXQWXG QW lNLOLVW WHJHYXVW PlUNLY KXWKWOLLGH SLWVl KWPl µSLJLVWDPD NRUUDNV¶ VDLVDKXWPD µVHLVDWDPD lNNL¶ 7DUWX MD 9}UX PXUGHVRQSURGXNWLLYQHGHYHUEDDOQHQDOLLGH QWCPUWVQl µPUWVDWXV¶ CXLN QDµKXLNDPLQH¶DUGOLLWHJDQRRPHQLGRQODLHPDOWOHYLQXGS}KMDHHVWLPXUUH WHV QW ODNDUG µMRRGLN¶ hOGLVHOW RQ O}XQDHHVWLV GHULYDWVLRRQL Y}LPDOXVHG P}QHY}UUDULNNDOLNXPDGNXLS}KMDHHVWLV

/LVDOXJHPLVW

3}KMDMDO}XQDHHVWLNHVNVHWHVWHULQHYXVWHVWDQQDENRPSDNWVHOHYDDWH$UQROG.DVH DUWLNNHO(HVWLPXUUHWHNXMXQHPLVHVWMDUKPLWXPLVHVW.DVNXXVWUNND 3}KMD MD O}XQD SLLULVW RQ Y}LPDOLN OXJHGD $QGUXV 6DDUHVWH DUWLNOLVW 3}KMD(HVWL MD /}XQD(HVWLPXUGHYDKHSLLU6DDUHVWHEMD.DOHYL:LLNLDUWLNOLVW9LURQPXUWHL GHQSRKMRLVHWHOlUDMD6DDUHVWHQWXWNLPXVWHQYDORVVD:LLNE Südaeesti ja kirderanniku murderühmad 85

6GDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUGHUKPDG

3}KMDHHVWL SHDPXUUH MDJXQHENDKHNVWHLQHWHLVHVWNOODOWHULQHYDNVUKPDNV VGDHHVWLPXUGHUKPDNVMDNLUGHUDQQLNXPXUGHUKPDNVYWNDDUW1HQGH YlOMDWRRPLVHORQDHJDGHMRRNVXOROQXGSDOMXYDLGOXVLMDHULPHHOVXVL -XED/DXUL.HWWXQHQQLPHWDVS}KMDHHVWLPXUGHLGHVLWOHGHVWHLVWHKXOJDV UDQQDPXUGHLG MD NLUGHHHVWL HKN $OXWDJXVH PXUGHLG 6DDUHVWH ROL HVLPHQH NHVPDLQLVDDVWDONLUGHUDQQLNXPXUUHWNROPDQGDPXUGHUKPDQD6HOOH OLLJHQGXVH ILNVHHULV $UQROG .DVN NHV W}L HHVWL PXUUHWHV YlOMDNROPPXUGH UKPD QHQGHVHDVUDQQLNXPXUGH6HHOlKHQHPLQHRQROQXGNDQRRQLOLQHNRJX VDMDQGLWHLVHSRROHPXUGHXXULPLVHV 6HOOHOHOlKHQHPLVHOHRQWXJHYDOWRSRQHHULQXG759LLWVR NHVRQNHHOH DMDORRVWOlKWXGHVWRRQXGYlOMDHUDOGLNLUGHHHVWLMDUDQQLNXHHVWLPXUGHGQLQJ YlLGDE HWPLQJLWKWVHWNLUGHUDQQLNXPXUUHWSROHNXQDJLROHPDVROQXG9HHO JL HQDP UDQQLNXHHVWLO MD NLUGHHHVWLO SROH KWNL DLQXOW QHLOH RPDVW KLVW XXHQGXVW .DUO3DMXVDOXRQOHLGQXG HWNHHOHSURVRRGLDMDPRUIRORRJLOLQHVVWHHP RQUDQQLNXMDNLUGHPXUGHVHQDPDVWLVDUQDVHGMDVHHW}WWXY}LEQHLGKHQGDGD KHNV PXUGHUKPDNV 3DMXVDOX OLVDE HW VLLVNL HL ROH NLUGHUDQQLNXHULMRRQWH KXONMDODDGRPDVXXUXVHOWY}UUHOGDYS}KMDMDO}XQDHHVWLHULSlUDJD .LUGHUDQQLNX PXUUHWH SlULWROX NRKWD RQ HVLWDWXG PLWPHLG KSRWHHVH $ULVWH RQ DUYDQXG HW WHJX RQ 6RRPH VLLUGXQXG K}LPX MllQXVHJD .DVN RQ ROHWDQXG NHHOHQlKWXVWH VXXUHOH YDQXVHOH YLLGDWHV HW WHJX HL VDD ROOD KLOLVWH VRRPHODHQXGHJD NXLGRVDOWRQHULMRRQHGWHNNLQXGVLLVNLKLOLVHPDWHNRNNX SXXGHWHMDNRORQLVDWVLRRQLW}WWXQDDEHUDODGHOW$OYUHDUYDE HWNLUGHUDQQLNX PXUUHMDO}XQDHHVWLPXUGHGRQSlULWOllQHPHUHVRRPHDOXVNHHOHLGDUKPDVW 9LLWVR MlUJL RQ PXUGH OllQHRVD .XXVDOXVW 9LUX1LJXODQL ROQXG YlJD YDQD WDURVLLUGNRQG NHVWXOLVLLDDDVWDWWDJDVL$OXWDJXVHPXUUHDJDY}LEROOD SlULWLGDPXUGHOLVHOWLQLPUKPDOW NHVRQHQQHKllOLNXPXXWXVL±VDMDQ GLODVXQXGUDQQDPXUGHDODOH .lHVROHYDV UDDPDWXV NlVLWOHPH NLUGHUDQQLNXPXUGHLG RPDHWWH PXUGH UKPDQDS}KMDHHVWLSHDPXUGHVHHV .LUGHUDQQLNXPXUGHLG RQ YLLPDVWHO DDVWDVDGDGHO UllJLWXG 7DOOLQQDVW LGD SRROH NLWVDO 3}KMD(HVWL UDQQLNXDODO NXLG .LUGH(HVWLV KDDUDE QHQGH OHYLOD NRJX $OXWDJXVH 6RRPH ODKH UDQQLNXOW 3HLSVL S}KMDNDOGDQL ,GDSLLULNV RQ 1DUYDM}JL9DUHPRQPXUGHDODROQXGSDOMXVXXUHP1W±VDMDQGLNRKWD SDNXE6DDUHVWHSLOWL NXVUDQQLNXPXUUHXODWXEO}XQDVNDXJHOHNHVNHHVWLDOD .LUGHUDQQLNXPXUUHWH SlULWROX GLVNXVVLRRQL NRKWD SLNHPDOW YW $ULVWH .DVN D $OYUH 9LLWVR 5lWVHS 86 Südaeesti6GDHHVWL MD NLUGHUDQQLNX PXUGHUKPDG ja kirderanniku murderühmad

GHOHMDOllQHV5LVWLQLKDDUDWHVND7DOOLQQDPEUXVH6HOOHOHYLLWDYDGNDNHH OHMRRQHG VGDHHVWL PXUUHWH S}KMD MD NLUGHRVDV HULWL 9LUXPDDO YUG NDDUGLG MDPLVQlLWDYDGUDQQLNXPXUUHWHDUYDWDYDWOHYLNXWYDVWDYDOW± VDMDQGLOVDMDQGLOMDVDMDQGLO 6HHJDY}LEHHOGDGDHWYDUDVHPNLUGHUDQQLNXPXUUHWHDODRQOllQHPXUGH MDNHVNPXUGHP}MXODKHQHQXGQLLOllQHNXLS}KMDO}XQDVXXQDO6HOOHW}WWX RQUDQQLNXPXUUHWHVNXMXQHQXGO}XQDSRROVHPDGWXJHYDWHVGDHHVWLP}MXGHJD QQ PDDPXUGHOLVHG DODG MD UDQQDNODG NXV YDQD NHHOHNDVXWXV RQ SDUHPLQL VlLOLQXG 8XHPDV NLUGHUDQQLNX NHHOHV Y}LE NHUJHVWL OHLGD S}KMDHHVWL NHVN PXUGHP}MXOWHNNLQXGYRUPHQDJXYlOWHYDKHOGXVSDODWDOLVDWVLRRQMPV 7DOOLQQD OlKHGXVH W}WWX RQ NLUMDNHHOH SHDOHWXQJ ROQXG WXJHYDP NLUGH UDQQLNXPXUUHWH OllQHRVDV NXV RQ VlLOLQXG YDLG UDQQDNODGHV N}QHOGDYDG UDQQLNXPXUGHOllQHUKPDPXUUDNXGPLVRQDJDYlJDJLYDQDSlUDVHG 0XUGHLGDRVDOROLS}OLVHLGDMDORROLVLNRQWDNWH1DUYDM}HWDJXVWHYDGMD ODVWH LVXULWH MD LQJHUODVWHJD .LUGH(HVWLV RQ ROQXG ND YDGMDVODDYLSlUDVW DVXVWXVW 2OXOLVLPHULQHYXVPXXGHHHVWLDODGHMDNLUGHUDQQLNXYDKHORQVHOOHVHW NLUGHUDQQLNXPXUUHWHVRQWRLPXPDWDULGDXXHQGXVLPLVWRLPXVLGPXMDOHHV NlWW VGDHHVWL PXUUHWHV ± VDMDQGLO VLVHNDGX MD O}SXNDGX YlOWHYDKHO GXVH WHNH VVHLOODWLLYVLLPSHUIHNWMPV6HHJDRQVXXURVDUDQQLNXPXUUHWH HULMRRQLWHJHOLNXOWHHVWLPXUUHWHYlJDYDQDGMRRQHGPLVRQUDQQLNXOVlLOLQXG 6DPDV RQ QHHG PXXWXQXG PXUGHLG HULVWDYDWHNV MRRQWHNV VXKWHOLVHOW KLOMD 7HLVHNVROXOLVHNVUDQQLNXDODGHNHHOHP}MXVWDMDNVRQROQXGVRRPHNHHOHVlLOL WDYP}MXHHVNlWWUDQQLNXDODOPLOOHORQROQXGSLGHYDOWWLKHGDGVLGHPHG6RR PHJD ,GD SRRO RQ ROQXG ROXOLQH ND YDGMDLVXUL P}MX 6HHW}WWX RQ UDQQLNX PXUUHWHVVlLOLQXGYDQXNHHOHQGHLGPLVRQKLVHGHHVWLNHHOHS}KMDMDLGD SRROVHWHVXJXODVNHHOWHJD

.HVNVHGKllOLNXOLVHGHULQHYXVHG

+llOLNXOLVHOWHULQHYDGVGDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUGHGHHVNlWWVHOOHSRROHVW HWUDQQLNXORQVlLOLQXGPLWPHGYDQDGNHHOHMRRQHGPLVVGDHHVWLUKPDVRQ NDGXQXGY}LPXXWXQXG

.RQVRQDQGLG

.RJX NLUGHUDQQLNX ROXOLVLP HULMRRQ RQ KLOLVH YlOWHYDKHOGXVH SXXGXPLQH PLOOHVW RPDNRUGD V}OWXYDG PLWPHG PXXG KllOLNXVVWHHPL MD PRUIRORRJLD HULMRRQHG.XLGUDQQDPXUGHVMD$OXWDJXVHPXUGHVRQDMDORROLVHGOKLNHVHG JHPLQDDGLGNRUYDWXGHULQHYDOYLLVLO5DQQDPXUGHVRQQHQGHYDVWHNVVDUQDVHOW VRRPH NHHOHJD NVLNNOXVLLO QDJX NlSS NlSl a NlEl µNlSD¶ $OXWDJXVH PXUGHV SLNNJHPLQDDWQDJXNlSSlµNlSD¶7HLVHNVROXOLVHNVHULMRRQHNVRQ Südaeesti$Q/,0089,7/07,33:2:7/07Q2,/ ja kirderanniku murderühmad 87

UDQQLNXPXUUHWHYDQDVPXUGHVSXXGXYSDODWDOLVDWVLRRQ.OXVLLOLJNHHVKllO GXEQOGLVHOWHHVWLNHHOHVYHODDUVHQDNXLGNLUGHUDQQLNXPXUGHVRQWHNNLQXG Q}UJD DVWPH YRUPLGHV KllOLNXWH DVVLPLODWVLRRQ PLVW}WWX °J KllOGDWDNVH °°LQD VHHJD CND°°DV CND°JDG 6DPD QlKWXVW HVLQHE ND VDDUWH PXUGHV MD VRRPHNHHOHV 6GDHHVWL .LUGHUDQQLNX ,' 90;,0 /:80830-PXVW ' 90;,0 /:85::/:-PXVWCPXVWDG PXVWDG ,,/;,0 /:8Q03/8°J°° -°J°JO}°JO}°JDG OD°JCOD°°DG !, ,9, 8,984434 02,8NRWWNRWL !, ,9, 8,984435::/:-NRWWNRWWL /JEG;4,, /0;,0 YDJDWXED NSW438 3:/9:0;,3,;4,, /0;,0 SLGDPD YDNDWXSDSLWDPD 0 ,9;80830-023,98443 023,984435::/:-WXSDSDWDNRNX WXSSDSDWWDaSDMDVVHNRNNX 1W0 8043843,3/ 70 83, G0 8043843,3/ 70 83, 5:8 5:8VHDOWVGDQWPHUHOW VLHOGVWlQGPHUHOG ǱNONU!HOHUQ}HODQDHUDE NONU!XOXUUCQHXODCQDXUD PlHU!PllU CPlUl OM!OOCOOLOHOCOOSDOODV (el) : OM5Q8+SDOMDVCSDOMDG CSDOODGSDLODVSDHODV ,-,, :8 37,8,89208 ,-,, :8 37,;,890 9,,8Y ,/:3:/ ,-,, ;4,, 7;, 9WXED WXSDWXYDOXSDPDOXYDWX WRDaWXD

9RNDDOLG

.DYRNDDOLGHHVLQHPLVHVRQPLWPHLGROXOLVLHULMRRQL.HVNVHGQHLVWRQVLVH NDR MD RVDOW O}SXNDR SXXGXPLQH PLV RQ NOO HHON}LJHUDQQDPXUGHMRRQHG 6LVHNDGXRQWRLPXPDWDHHON}LJHSLNDOHSHDU}KXOLVHOHVLOELOHMlUJQHQXGODK WLVHVVLOELVYlKHPDOWNROPHVLOELOLVWHVV}QDGHVQW-}HCNDQGDPD+OMCNHOGDQH 9DL CNDQWLOLQHCDQGDVLQCODVNHVLQMW9DUHPRQPXUGHOHROQXGLVHORRPXOLN ND O}SXYRNDDOL SVL PLWPHV V}QDUKPDV NXLG SUDHJXVHNV HVLQHE VHH YDLG NLYLQHQXGIUDDVLGHV.ROPDVROXOLQHMRRQRQYRNDDOKDUPRRQLDRVDOLQHVlLOL PLQH NLUGHUDQQLNXPXUUHWHV L MD XO}SXOLVHG GLIWRQJLG HL PDGDOGX VHHJD HVLQHYDGYRUPLGQDJXCYDLQODQHNDLNSRLJCNHXOD6HOOLVHGGLIWRQJLGHVLQH YDGNDUDQQLNXJDSLLUQHYDWHVVGDHHVWLPXUUDNXWHV.}LNQHHGMRRQHGOlKHQ GDYDGUDQQLNXPXUGHLGVRRPHNHHOHOH 88 Südaeesti6GDHHVWL MD NLUGHUDQQLNX PXUGHUKPDG ja kirderanniku murderühmad

6GDHHVWL .LUGHUDQQLNX D 6LVHNDGX RQ WRLPXQXG 6LVHNDGX RVDV V}QDGHV WRLPXPDWD CDHJQH CRLGPD CDLJDQHCRLGDPD 9DQDV PXUGHV SXXGXE O}SXNDGX XXHPDV E /}SXNDGX WRLPXQXG SLNNXPDO O}SXYRNDDO VlLOLQXG V}QXWL DLQVXVH QLPHWDYDV CSLWNlXPDOD LO}SXOLVHG GLIWRQJLG SVLYDG CNDLYRCDLGD L!HGLIWRQJLGHV NDHYDHGSRHJ SRLJaSRLND l KDUPRRQLD VlLOLQXG KDUPRRQLDW SLLUDWXOW G 9RNDDOKDUPRRQLD SXXGXE WWWlUCPlQQNlSCPPlUJQH H 'LIWRQJLGH SXXGXPLQH NDDVU}KX 'LIWRQJLG NDDVU}KXOLVHV VLOELV OLVHV VLOELV SLVLNHQHNDKHNHVL SLVLNHLQHNDKHJHLVL IO}SXOLVHG GLIWRQJLG PXXWXQXG O}SXOLVHG GLIWRQJLG l| YDQDV PXUGHV l!lL|!|L WlLVN|LV VlLOLQXG WlVN|V

.HVNVHGPRUIRORRJLOLVHGHULQHYXVHG

.llQGHO}SXG RQ VGDHHVWL MD NLUGHUDQQLNX DODO YDOGDYDOW VDUQDVHG (ULQHYX VHG NDKH PXUGHUKPD YDKHO RQ HHVNlWW V}QDGH WYHYDULDQWLGHV hOGLVHOW Y}LE |HOGD HW UDQQLNXPXUUHWHV RQ RVDOW VlLOLQXG ND PRUIRORRJLDV YDQX WXQQXVHLG PLV VGDHHVWLV RQ PXXWXQXG QDJX HLWXVYHUEL S||UGXPLQH MD LPLWPXV 2VDOW RQ DJD UDQQLNXPXUGHV WHNNLQXG XXHPDWH DUHQJXWHQD HHON}LJH NRQWDPLQDW VLRRQLOLVHG YRUPLG PLV KHQGDYDG YDQX Y}LPDOXVL VGDHHVWL XXHPDWH YRUPL GHJD QW PLWPXV NDOXGHO

44203

1RRPHQL PRUIRORRJLDV RQ YDQDG HULQHYXVHG S}KLOLVHOW QHOMDV YRUPLV 0LW PXVH PRRGXVWDPLVHO NDVXWDWDNVH VGDHHVWLV DLQVXVH WYHJD GHPLWPXVW NLUGHUDQQLNXO DJD O}XQDHHVWLJD DQDORRJLOLVW YDQD PLWPXVHWYHOLVW JHQLWLLYL MD VHOOHOH WXJLQHYDW WXJHYDDVWPHOLVW LPLWPXVW CVXXULVW CVLOPLVW CSDNVXVW CODX GXVW CSXKWLNlVLJD 7HLQH HULMRRQ RQ PLWPXVH SDUWLWLLYL PRRGXVWDPLVHV NXV VGDHHVWLV RQ SLNHPDWHV V}QDGHV SDUWLWLLYL O}SS LG (PDGDODLGmadalid) PLOOHOH NLUGH UDQQLNXO YDVWDE O}SXWD YRUP NRWWL PDWDOL CUDVNL CDKYHQL .ROPDV HULRPD GXVWHJD NllQH RQ LOODWLLY 6LLQ RQ VGDHHVWL VVHLOODWLLYL DVHPHO NLUGHUDQQLNX PXUUHWHV WLKWL O}SXWD YRUP VGDPHVVH YV VWlPH 1HOMDQGDNV NLUGHUDQQLNXO HHON}LJH VHOOH OllQHSRROVHWHO DODGHO RQ ROHPDV SURGXNWLLYVH NllQGHQD HV VLLY PLV SXXGXE VGDHHVWL PXUUHWHV MD ODQJHE O}XQDHHVWLV NRNNX LQHVVLLYLJD .LUMDNHHOGH RQ HVVLLYL O}SS ODHQDWXG MXVW NLUGHUDQQLNXPXUUHWHVW NXLJL PXUGHV RQ HVVLLY WXJHYDV DVWPHV QDJX VRRPH NHHOHV CPlUJDQQD CXXGHQQD VXOD VHQQD 6GDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUGHUKPDGSüdaeesti ja kirderanniku murderühmad 89

6GDHHVWL .LUGHUDQQLNX MHLOODWLLY VRWDMH NOlMH D MHLOODWLLYSXXGXEV}WWD NODVVH a CNOOD DUKDLOLQHKLOMHP$OXWDJXVHO E,OODWLLYLV VVHO}SSVGDPHVVH CNLQGDVVH /}SXWDLOODWLLYVWlPH CNLQGD 3XXGXEHVVLLY (VVLLYHVLQHECQXRUHQD CSRLJDQQD G LSOXXUDOUXGLPHQWDDUVHOW LSOXXUDOYDOGDYNDOR CVDUYL RUDYL H3OXXUDOLJHQLWLLYLVGHWXQQXVNDODGH 3OXXUDOLJHQLWLLYLV MHWXQQXVSDUHPELMH WWDUGHWHWXQQXVSDUHPDWH KLLUWH CWWULMH I3LNHPDWHV}QDGHVLQJXODULMDSOXXUDOL 3LNHPDWHV}QDGHVLQJXODULMDSOXXUDOL SDUWLWLLYHULQHYDWHO}SSXGHJDYLOHWVDW SDUWLWLLYYRNDDOO}SXOLQH>NDNV@YLOHWVl SLPHGDLG SXQDVHLG SLPHGL SXQDVL

'07-

9HUELPRUIRORRJLDV RQ P}QHG ROXOLVHG HULQHYXVHG 6GDHHVWLV RQ LLPSHUIHNW NLWVDOW OHYLQXG NLUGHUDQQLNXO DJD OGLQH YHL µYLLV¶ WDKLQ µWDKWVLQ¶ CNXXOLQ µNXXOVLQ¶ QXGSDUWLWVLLELO RQ UDQQLNXPXUUHWHV QLL DLQVXVH NXL ND PLWPXVH YRU PLG QXG QHG NXNNXQHG CWXOOHG .RQGLWVLRQDDOLV RQ VGDHHVWL NVLWXQQXVH DVHPHO YDQDV PXUGHV NDVXWXVHO LVLWXQQXV CVDLVLQ ,PSHUVRQDDOLV HVLQHE UDQQLNXPXUUHWHV VGDHHVWL NVH DVHPHO WXQQXVHWD YRUPLVWLN WHKD CDQWD CNLV NXGD NLVXWD .D Y}LE OLVDGD HW NLUGHUDQQLNXO NDVXWDWDNVH S||UGXYDW HLWXV YHUEL PLOOHO RQ NLKHONRQQLWL HULQHYDG KllOGXVYDULDQGLG QW HQ HW HLCHPPH HWWH CHLYDG WXOH

.LUGHUDQQLNXPXUUHWHVWHNNLQXGXXHQGLG

.LUGHUDQQLNXPXUUHWHV RQ NXMXQHQXG ULGD XXHQGXVL PLV RQ KLVHG VRRPH PXUUHWH MD RVDOW ND WHLVWH OlKHPDWH VXJXODVNHHOWHJD 1HQGH MRRQWH P}MXDOD RQ HULWL WXJHY N}LJLO 6RRPH ODKH VDDUWHO MD UDQQLNXNODGHV NXQL LGDSLLULQL YlOMD QLQJ RQ YlLNVHP $OXWDJXVH NDQGLV MD YlKHQHE ND O}XQD SRROH OLLNXGHV D .DVXWXVHO RQ WXJHYDDVWPHOLQH QL a QQLWXQQXVHJD WHUPLQDWLLY PLV VRELE KlVWL NRNNX PXUGHV NDVXWDWDYD WXJHYDDVWPHOLVH HVVLLYLJD QW -}H CWXQ GLQL .XX CKXRPLJXQQL -}K CNDQGXQL E 9DQDV PXUGHV HL NDVXWDWXG PLWPHV YHUELWELV GDLQILQLWLLYL WXQQXVW 8XHV PXUGHV RQ VLOELOLVWHV D lWYHOLVWHV SLND HVLVLOELJD YHUELGHV OH NDDOXV SOHRQDVWLOLVH GD GlO}SXJD LQILQLWLLYLG QDJX CDQGDGD CRLGDGD DNNDGD CNLHOGlGl a CNLHODGD .DVXWXVHO RQ NRQWDPLQDWVLRRQLOLQH PLWPXV NXV VDPDV WYHV NDVXWD WDNVH YDQD LPLWPXVOLNNX MD XXW GHPLWPXVOLNNX YRUPL QW NDOXGHO µNDODGHO¶ COXRPLGHOOH µORRPDGHOH¶ CYDUVLGHVW µYDUWHVW¶ 6HH QlKWXV RQ OHYLQXG PXUGH UKPD LGDSRROVHV RVDV $OXWDJXVHO MD UDQQDPXUGH NHVNUKPDV 90 Südaeesti6GDHHVWL MD NLUGHUDQQLNX PXUGHUKPDG ja kirderanniku murderühmad

G VLOELOLVWH QRRPHQLWH SOXXUDOL SDUWLWLLYLV NDVXWDWDNVH GLIWRQJLOLVL YRUPHPLVRQWHNNLQXGNRQWUDKHHUXQXGQRRPHQLWHHHVNXMXOQLLQDJXCVDD SDLG QLL ND NDQDLG COLQGXLG CWXXOHLG 1HLG YRUPH HL NDVXWDWD YDQDSlUDVH NHHOHJD .XXVDOX S}KMDUDQQDV MD 9DLYDUD LGDRVDV 6HOOLVWH XXVPRRGXVWLVWH N}UYDOHVLQHE$OXWDJXVHOMDUDQQDPXUGHNHVNUKPDVNDYDQXYRNDDOO}SXOLVL YRUPHMDXXHPDLGVLO}SSH (e) H.DVXWXVHORQNRQWDPLQDWVLRRQLOLQH Kasutusel on kontaminatsiooniline iksLNV( iL)-konditsionaal.NRQGLWVLRQDDONXVRQVHJX See tüüpiline 1-silbilistesQHQXGLVLMD pikaNVL WXQQXV6HHRQWSLOLQHVLOELOLVWHVSLNDYRNDDODLQHVHJDMDvokaalainesega ja 2-silbilistes esmavältelistes e-verbides, kusjuures LOELOL W on tendents lOW moodustada OL W ELGNM vorm tugeva astme tüvest, WGW näiteks GWGHaljala Selja tegiksin, Jõhvi `söiksin, Vaivara lukiksimmo ‘loeksime’. I 0RUIRORRJLOLVWHV YRUPLGHV RQ WRLPXQXG PLWPHVXJXVHLG DVWPHOGLV WXVL 1LL RQ OGLVWXQXG WXJHYDDVWPHOLVHNV WHUPLQDWLLY CWXQGLQL µWXQQLQL¶ +NDQGXQL µNDQGDGHQL¶MDLPSHUVRQDDO CNLVNXGDaNLVXWD µNLVXWDNVH¶ J9RNDDOHLROHWHLVHVWVLOELVWVDJHOLNDGXQXGMDVHHW}WWXRQHULWLNDKH VLOELOLVWHV SLND HVLVLOELJD D l MD HWYHGHV LVHORRPXOLNXG VLVHNDRWD VLLP SHUIHNWLYRUPLGQDJXCDQGDVLQCODVNHVLQCVRXGDVCMXRNVHVCNXXOHV K.XQDUDQQLNXOHLHULVWDWDWHLVWMDNROPDQGDWYlOGHWRQRRWXVSlUDQH HWV}QDWYHGHVOHYLEJHPLQDDWNOXVLLOLGHYDKHOGXPDWXVQlLWHNVODSSODSSLG: PDWWDGD: PDWWDQ CNXRNLG CWULLSXG PDGDOL^NXOH 6HH QlKWXV RQ OlKWXQXG $OXWDJXVHPXUUDNXLVWMDRQOGLVWXPDVNRJXDODO

/LVDOXJHPLVW

.LUGHUDQQLNXPXUUHWHVW MD QHQGH VXKHWHVW VGDHHVWL PXUUHWHJD RQ S}KMDOLN OHYDDGH 0DUL0XVWDPRQRJUDDILDV.LUGHUDQQLNXPXUUH0XVW5DQQLNXPXUUHWHMDVGD HHVWLPXUUHWHY}UGOXVHHVLWDEND$UQROG.DVNRPDDUWLNOLV(HVWLPXUUHWHNXMXQHPLVHVW MDUKPLWXPLVHVW.DVN XXVWUNND9LLWVRVHLVXNRKDGNLUGHUDQQLNXPXU UHWHSlULWROXVWRQHVLWDWXGQWDUWLNOLV9LUXPDDNHHOHG9LLWVR Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused 91

6LLUGHDODGPXUGHOLLGXGMDPXXGNRRVOXVHG hNVLNXWHNHHOHMRRQWHOHYLNXWQlLWDYDGLVRJORVVLGSDLNQHYDGNDDUGLODODWLYHLGL HULQHYDWHV NRKWDGHV 6LLVNL DVHWVHE RVD QHLVW SLLVDYDOW NVWHLVH OlKHGDO MD NRRQGXENLPSXGHNVPLOOHS}KMDOY}LEW}PPDWDPXUGHUKPDGHPXUUHWHMQH SLLUH$JDDODWLMllEULGDLVRJORVVHQHLVWSLLULGHVWHHPDOH6HOOLVHGLVRJORVVLG DQQDYDGPHLOHHULQHYDLGNRRVOXVL (VLWHNVY}LYDGQDGWHNLWDGDVLLUGHDODVLG6HOMXKXOXODWXYDGPLQJLPXUGH Y}L PXUGHUKPD P}QHG MRRQHGQDDEHUPXUUHWHVVH.XLQHHGLVRJORVVLGVHDO PRRGXVWDYDG NLPSH VLLV VDDPH VXKWHOLVHOW VHOJHWH SLLULGHJD VLLUGHDODG PLV RQ NHHOHOLVHOW KWVHG .XL QDG DJD SDLNQHYDG KDMDOL WHNLE KDMXV VLLUGHDOD PLOOH HUL RVDGHV RQ NHHOHMRRQWH NRPELQHHUXPLQH HULQHY 6HOOLVHG VLLUGHDODG RQRPDVHGN}LJLOHPXUGHSLLULGHOH1DGY}LYDGPRRGXVWXGDNVLNXWHVWPXUUD NXWHVWNDKHPXUGHSLLULONXLGY}LYDGROODNDODLHPDG1LLRQNHVNPXUGHDODO O}XQDHHVWLOLVHP}MXJDVLLUGHDODGHNV3}KMD7DUWXPDDMD3}KMD9LOMDQGLPDD 7HLVWPRRGL PXUGHNRRVOXVHG WHNLYDG LVRJORVVLGHVW PLV OLLJXYDG OlEL PLWPHPXUGHY}LPXUGHUKPDDOD hNV QHQGH DODOLLN WHNLE LVRJORVVLGHVW PLV SDLNQHYDG PXUGHSLLULGHVW HHPDONXLGOLLJXYDGOlELPLWPHPXUGH6HOMXKXOHLVDDN}QHOGDVLLUGHDODVW DJD ND PLWWH PXUUDNXUKPDGHVW NXQD YDVWDYDWH MRRQWH OHYLN HL SLLUGX KH PXUGHJD6HOOLVHOWSDLNQHYDGPLWPHGLVRJORVVLGS}KMDHHVWLPXUGHDODNHVNHO KHQGDGHVVDPDODMDOHULQHYDLGPXUGHLG 7HLQHDODOLLNWHNLEVLLVNXLLVRJORVVLGOLLJXYDGNOOVXXUHOPllUDOP||GD PXUGHSLLUH NXLG KHQGDYDG HUL PXUGHUKPDGH PXUGHLG OXXHV PXUGH UKPDVWHULQHYDNRRVOXVH6HOOLVHGLVRJORVVLGKHQGDYDGQW,GD(HVWLDODVLG SDQQHV NRNNX O}XQDHHVWL PXUGHLG VGDHHVWL LGDPXUGH MD RVD NLUGHUDQQLNX PXUUHWHDODVLG .ROPDV HULNRRVOXV RQ PXUGHOLLGXG 1HHG RQ PXUUHWH UKPDG PLGD SLLULWOHYDG KLVHG NHHOHOLVHG XXHQGXVHG 6HOOLVHG RQ WHNNLQXG QW ,GD(HVWL S}KMDRVDVMD/}XQD(HVWLO}XQDSHULIHHULDNHVNRVDV 6LLUGHPXUUDNXLGMDPXUUDNXUKPLNDKHPXUGHSLLULONlVLWOHPHYDVWDYDWH PXUUHWHMXXUHV6LLQYDDWOHPHVXXUHPDLGHULSlUDVHLGNRRVOXVL (HVWL PXUGHNDDUGLO VDDPH YlOMD WXXD YLLV ROXOLVW LVRJORVVLNRRVOXVW PLV SDLNQHYDG HHPDO PXUGHSLLULGHVW MDY}L KHQGDYDG HUL PXUGHUKPDGH PXU GHLG1HHGMRRQHGMDJDYDG(HVWLDODS}KMD±O}XQDMDLGD±OllQHVXXQDVQHOMDNV PXUUHWHVWHULQHYDNVRVDNV1HHGRQ O}XQDHHVWL PXUGHMRRQWH NRJXP PLV SDLNQHE S}KMDHHVWL MD O}XQDHHVWL PXUGHSLLULVW ROXOLVHOW S}KMD SRRO QLQJ PXXGDE OllQHPXUGH MD NHVNPXUGH O}XQDRVDGO}XQDHHVWLOLVWHNVVLLUGHODGHNV 6LLUGHDODG PXUGHOLLGXG MD PXXG NRRVOXVHG 92 Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused

.DDUW0}QHGO}XQDHHVWLMRRQHGS}KMDHHVWLPXUUHWHVNRKDQGDWXG 0XVW D MlUJL ± NDYYDaNDXYD ± WN!NN V}NNXPDaCV}NPD ± CDVWX CLVWX ±NV!VV KHVVDaWHVVl

S}KMDHHVWLPXUGHDODNHVNHOLGD±OllQHVXXQDVSDLNQHYDGLVRJORVVLG PLV OLLJHQGDYDGVHOOHDODPXUGHGS}KMDMDO}XQDRVDNV OllQHSRROVHWHPXUGHMRRQWHLVRJORVVLGHNRJXP PLVKHQGDEVGDHHVWL OllQHSRROVHGPXUGHGMDORREHULQHYDLGVLLUGHDODVLGNHVNPXUGHDODO LGDSRROVHGLVRJORVVLGHNRRVOXVHG PLVKHQGDYDG(HVWLLGDSRROVHGDODG PLWPHNVNHHUXNDNVPXUGHNRRVOXVHNV OLVDNVVDDPHYlOMDWXXDNHVNO}XQDHHVWLPXUGHOLLGX

/}XQDHHVWLMRRQHGS}KMDHHVWLPXUUHWHV

/}XQDVW WXQJLYDG S}KMDHHVWL DODGHOH PLWPHG O}XQDHHVWL NHHOHQlKWXVHG PLV XODWXYDGVXXUHVRVDVYDQD7DUWXPDDMD9LOMDQGLPDDS}KMDSLLULOHHKN/LLYLPDD MD (HVWLPDD SLLULOH 1HHGPRRGXVWDYDGOllQHSRRONDNVHULNDXJXVHOROHYDW NLPSX QLQJ ORRYDG NHHUXND LVRJORVVLS}LPLQJXJD VLLUGHDOD 3}KMD9LOMDQGL PDDOMD3}KMD7DUWXPDDO3}KLRVDQHLVWRQKllOLNXOLVHGYWNDNDDUW Siirdealad,6LLUGHDODGPXUGHOLLGXGMDPXXGNRRVOXVHG murdeliidud ja muud kooslused 93

D7RLPXQXGRQKllOLNXPXXWXVV}QDWSLGHVNDXYDaNDYYDMDXXYHGa XYYHG E (VLQHE PXXWXV WN ! NN WYHGHV V}NNXPD a CV}NPD µV}WNXPD¶ MD MDNNDPDµMlWNDPD¶ 8ODWXVOLNRQNVKHQGLPXXWXPLQHMlUJVLOSLGHVVVNVQDJXCDHWDVVH Y}LDUYV}QDGHVKHVVDaWHVVl G(VLQHEDVVLPLODWVLRRQOQ!OOWXOODWELVVHHJDROOX GMDWXOOX G H $VWPHYDKHOGXVOLNH L MD XWYHOLVWH YHUELGH GDLQILQLWLLYLGHO HL ROH WXQQXVWCLVWXCDVWX I.RJXO}XQDHHVWLWVDDUWHPXUUHWMDOllQHPXUGHO}XQDRVDLVHORRPXVWDE O}SXWDDLQVXVHHVLPHQHS||UH PDWXOHPDDQQD

(HVWLS}KMDSRROVHDODKLVMRRQHG

7HLQH LVRJORVVLNLPS KHQGDE S}KMDHHVWL Y}L VGDHHVWL PXUUHWH S}KMDRVDVLG 2VDQHLVWMRRQWHVWMDJDE(HVWLPDQGULRVDSHDDHJXSRROHNVMDKHQGDEVGD HHVWLDODVLGMlWWHVN}UYDOHUDQQLNXPXUGHUKPD YWNDNDDUW D(VLQHEUVVKHQGV}QDGHVN}VVCS}UVVDGMPV E(VLQHYDGHUKHQGLJDV}QDGQWNHUVWNHUYHVMDNHUS 7HLVHKWVXVHDQQDYDGMRRQHGPLVKHQGDYDGUDQQLNXPXUGHUKPDMDNHVN PXUGHS}KMDRVD1HQGHO}XQDSLLUOLLJXEVXXUHVWLP||GDYDQDGHPDDNRQGDGH 9LUXPDD-lUYDPDDMD+DUMXPDDO}XQDSLLUL XMDLWYHOLVHGYHUELGHVLQHYDGLOPDVLVHNDRWD CLVWXPDCSKNLPD MDVDPDYHUELWELGDLQILQLWLLYLVHVLQHEGDWXQQXVVHHJDCLVWXGDMDCSKNLGD G 3LNDG NHVNN}UJHG YRNDDOLG H R | GLIWRQJLVWXYDG NLHO CMXRPD CV|PD VHHMRRQHVLQHEND0XKXVMD.LKQXV H .DVXWXVHO RQ PLWPXVH RVDVWDYD GLIWRQJLOLVHG YRUPLG CY}}UDLG CULLGHLG

/llQHMRRQHG.HVN(HVWLDODO

.ROPDV PXUGHSLLULGHJD PLWWHNDWWXY LVRJORVVLNLPS KHQGDE (HVWL OllQHRVD NDDVD DUYDWXG 3}KMD9LOMDQGLPDD QLQJ P}QHG LGDSRROVHPDG DODG /llQH MRRQWH LVRJORVVLG NXOJHYDG ODOW DOOD HGHODNDJXVXXQDOLVHOW OLLNXGHV XPEHV 7DOOLQQ±3}OWVDPDDMRRQHOMDWHHYDGNHVNPXUGHNHVNRVDVWVXXUHVLLUGHDOD YW ND NDDUW 1HHGNL LVRJORVVLG Y}LE MDJDGD ODLDV ODDVWXV NDKWH DODUKPD YDVWDYDOWOHYLNXODLXVHOH (VLPHQH UKP KHQGDE VDDUL OllQHPXUUHW MDNHVNPXUGHOllQHSRROVHLG DODVLG 5DSOD1LVVL5LVWL+DUMX0DGLVHSLLUNRQQDGQLQJ3}KMD9LOMDQGLPDD HULWL6XXUH-DDQL.}SX 94 Siirdealad,6LLUGHDODG PXUGHOLLGXG MD PXXG NRRVOXVHG murdeliidud ja muud kooslused

.DDUW0}QHG(HVWLS}KMDRVDOHKLVHGPXUGHMRRQHGNRKDQGDWXG0XVW D MlUJL ± RR!RX ||!| HH!LH ± N}VVSDVV ± CLVWXPD CSKNLPD ±LU!HU NHUYHV ± GLIWRQJLOLQH SOXXUDOL SDUWLWLLY CY}}UDLG CULLGHLG

DMDRQPXXWXQXGMlNVV}QDDOJXOMlJXCMlNVDPDMlNNMW EYRQNDGXQXGODELDDOYRNDDOLGHQDDEUXVHVWNRQVRQDQGLMlUHOWLHHVWMD V}QDO}SXVW||GLOLQHVXLLULWDEUDVXSllaSlHµSlHY¶SDODMW HPXXWXPLQHWHDWXGV}QDGHVlNVlJDµHJD¶lLµHL¶lQDPµHQDP¶ G.DVXWXVHORQWXJHYDDVWPHOLVHGLQHVVLLYLYRUPLGCQXUNDVCMDOJDVMW H(VLPHVHVLOELYRNDDORQWHDWXGV}QDGHVSLNHQHQXG DDYDOGDPD 7HLVHDODUKPDPRRGXVWDYDGQlKWXVHGPLVKHQGDYDGOllQHPXUUHWMDNHVN PXUGHOllQHRVDNXLGHLXODWXVDDUWHOH IYRQPXXWXQXGENVN}EDNLELµN}YDNLYL¶ J /HYLQXG RQ URKNH HYRNDDOL NDVXWDPLQH HO HUQRRPHQLWH NllQGH YRUPLGHVMDNDVXILNVLWHVCN|VWUHSXOPDOHQHlUPDWHV K7DYDOLQHRQQ}UJDDVWPHOLVWHNXMXGHOGLVWXPLQHV}QDGHVDOYDOYD NXUYNXUYDCWHLYDGNRLYMW 6LLUGHDODGPXUGHOLLGXGMDPXXGNRRVOXVHG Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused 95

.DDUW0}QHGOllQHMRRQHG.HVN(HVWLDODONRKDQGDWXG0XVWDMlUJL ±PE!PPCODPPDG±Y!EN}EDNLEL±WLVaWHVlUPDWLValUPDWHV ±WXJHYLQHVVLLY±OHQHSXOPDOHQH±CN|VWUHCQDDVNOH

L +llOLNXKHQG PE RQ DVVLPLOHHUXQXG PPLNV MD QLLVXJXVH KllOLNX KHQGLJDV}QDNXMXGRQOGLVWXQXGQ}UJDVWDVWPHVWWXJHYDDVWPHYRUPLGHVVH CODPPDGµODPEDG¶MDCPPHUµPEHU¶

,GD(HVWLKLVMRRQHG

6XXUHMDNHHUXNDNRRVOXVHPRRGXVWDELGDSRROQH(HVWL YWNDNDDUW6HOOH DOD Y}LE MDJDGD NDKHNV /DLHPD KWVXVH PRRGXVWDYDG MRRQHG PLV VHRYDG NRJX(HVWLLGDSRROVHLGDODVLGRVDOWUDQQDPXUGHNHVNUKPD $OXWDJXVHPXU UHW LGDPXUUHWMDO}XQDHHVWLPXUGHLG7HLVHUKPDPRRGXVWDYDG(HVWLNLUGH QXUJDHULMRRQHG PLVHLXODWXO}XQDHHVWLPXUUHWHVVH 6LLUGHDODG PXUGHOLLGXG MD PXXG NRRVOXVHG 96 Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused

.DDUW0}QLQJDWH,GD(HVWLKllOLNXOLVWHKLVMRRQWHOHYLN NRKDQGDWXG 8QLYHUH D MlUJL

,GD(HVWLMDO}XQDHHVWLKLVMRRQHG

/DLHPD PXUGHNRRVOXVH PRRGXVWDYDG MRRQHG PLV KHQGDYDG UDQQDPXUGH NHVNUKPD RVDOW $OXWDJXVH PXUUHW VGDHHVWL LGDPXUUHW MD O}XQDHHVWL PXUGHLG 6LLQ Y}LPH WXXD YlOMD NDNV DODUKPD .LWVD UKPD PRRGXVWDE 3HLSVL llUQHDODS}KMDVWO}XQDVVHPLVKDDUDEDLQXOW3HLSVLllUVHLGO}XQDHHVWLPXUUD NXLG 9}QQX5lSLQD3}KMD6HWX 6HGDKHQGDENVROXOLQHKLVMRRQ VWO} SXOLQHWUDQVODWLLY YDQDVW PHKHVWµYDQDNVPHKHNV¶ PLOOHOlKWHNRKWRQROQXG UDQQLNXPXUUHWHDODY}LLGDPXUUHNXVWVHHRQOHYLQXGPXMDOH /DLHPDKWVXVHDQQDYDGLVRJORVVLGPLVNDWDYDGO}XQDHHVWLDODODLHPDOW NXLDLQXOW3HLSVLllUHV6LLQVDDEYlOMDWXXDUHDKllOLNXOLVLMDPRUIRORRJLOLVL 6LLUGHDODGPXUGHOLLGXGMDPXXGNRRVOXVHGSiirdealad, murdeliidud ja muud kooslused 97

MRRQLPLVHVLQHYDGOLVDNVO}XQDHHVWLOHLGDPXUGHVMD$OXWDJXVHOQLQJXODWXYDG P}QLNRUGND9DLYDUDVVHY}LUDQQDPXUGHNHVNUKPD D-lUJVLOELVHVLQHEURKNHVWL RGQWHOR MDNR CSHUPDQGR+OMCMlUVNR URKRG 6DPXWL HVLQHE PLWPHLG V}QX O}XQDHHVWLSlUDVHO ROLVHO NXMXO QW NRV µNXV¶NRKHµNXKX¶CNRVNLOµNXVNLO¶5NHVNMDLGDUKPH/LGDRVD E5LGDV}QXPLVS}KMDHHVWLVRQROLVHGNXLGVLLQ}OLVHGQWN}UG N} GDU N}OODQH YRQODELDDOYRNDDOLQDDEUXVHVVlLOLQXGQWO}HYRNH.RGVXYL CDUYR H5O}}YRN}Q}79 G HUKHQG RQ SVLQXG V}QD HVLVLOELV QW SHULPD µSlULPD¶ YHUlY a YHUDYµYlUDY¶H/ H 3LND X MD X O}SXOLVH GLIWRQJL MlUHO RQ NOXVLLOL Q}UJD YDVWH MlWNDMDNV YY PLV Y}LE PRRGXVWDGD SLND YRNDDOL Y}L GLIWRQJL MlUHORVLVHJD JHPLQDDGLQWODXGCODYYDGNXXE CNXXYH a CNXYYH -}KCMXXYD a CMXYYD,LV CM}XYDQ9DL.XGUXCSWlPl CSYYlQ+OM6H9DLH/ I NVQRRPHQLWH MDQHQGHJDNRKDQHQXG XVO}SXOLVWHDEVWUDNWQRRPHQLWH QRPLQDWLLYL O}SXV RQ V REOLLNYDNllQGHLV VV QW CNQQLV CNQQLVVH CODLXV CODLXVVH7 J (VLQHE WXO}SXOLQH SDUWLWVLLS QW CSDQGX CQlKWX CNLUMXGHWX +OM6H 91J9DLH/ K.DVXWXVHORQNVH!VVHO}SXOLQHLPSHUVRQDDOLSUHHVHQVQWCDHWDVVH COLDVVH9L.-l,G7D3}9O3}H/ ,GDPXUGHVVH XODWXYDG P}QHG O}XQDHHVWLOLVHG MRRQHG PLV RQ OHYLQXG ODLHPDOW S}KMDHHVWL DODO QW WN ! NN V}NNXPD µV}WNXPD¶ QDHUPDWELV DH !DDQDDUDQ NV ! VV MlUJVLOSLGHVPLOOHVWXODWXENRJXLGDPXUGHVVHNV ! VV LPSHUVRQDDOL SUHHVHQVLV CY}HWDVVH LGDPXUGH O}XQDRVVD DJD WLQJLYD N}QHYLLVLNV ! VVP}HVWDVVLQµP}LVWDNVLQ¶}OHVVµROHNV¶

.LUGH(HVWLVLLUGHDOD

.LWVDPDOHYLNXJDRQMRRQHGPLVKHQGDYDGDLQXOW(HVWLNLUGHQXUJDS}KMD HHVWL PXUGHLG 1HLG NRKWDE LGDPXUGHV RVDOW DLQXOW .RGDYHUHV $OXWDJXVH PXUGHVUDQQDPXUGHNHVNUKPDVMDP}QLNRUGNLWVDPDOWNHVNPXUGHLGDRVDV D HRQQDVDDOLHHVSVLQXGQWCNH°°DG SH°N a CSH°NNL WHQDPD WHQR .RG E .DVXWXVHO RQ NHVNV}QDYRUPLG WHKQXG a WHKQG QlKQXG a QlKQG OlKQXG a OlKQG (VLQHYDGKNDROLVHGV}QDGMDYDWDPDµMDKYDWDPD¶M}YLµM}KY¶MW G$LQVXVHSDUWLWLLYLVHVLQHEGD GlO}SSVLOELOLVWHVOKLYlOWHOLVWHVMD NDSLNHPDWHVV}QDGHVQWHPDGD QLPHGD CSUHLOLGD CMDOJDGDCSRLVVLGD H.DVXWXVHORQYDQDMHLOODWLLYKHMDNDKHVLOELOLVWHVKDUYDNDNROPH VLOELOLVWHVV}QDGHVQW>CLVWXV@PDKDMHC NHOGULMH NHULNXMH NOlMH.RG 98 6LLUGHDODG PXUGHOLLGXG MD PXXG NRRVOXVHG Siirdealad, murdeliidud ja muud kooslused

I 3||UGHO}SS PLWPXVH S||UGHV RQ PPD S||UGHV WWD QW CRRWDPPD µRRWDPH¶ CV|LPPD µV}LPH¶ COXHWD µORHWH¶ CYDOYDVLWD µYDOYDVLWH¶ .RG J 9HUEL SOXXUDOL S||UGH O}SS RQ QLL SUHHVHQVLV LPSHUIHNWLV NXL NRQGLWVLRQDDOLVYDGYlGQWCUllJLYlG CUllNLVLYlW CWRKWLNVLYlG

.HVNO}XQDHHVWLPXUGHOLLW

/}XQD(HVWLVRQKLOLVHXXHQGXVOLNXPXUGHOLLGXQlLWHNVDODNROPHPXUGHSLL ULO PLOOHNHVNPHVRQ7DUWXPXUGHO}XQDSRROVHLP6DQJDVWHPXUUDNXDOD VHO OHVWOllQHV0XOJL+HOPHMDLGDV9}UX.DUXODblUWHOOLLWXYDGVHOOHDODJDYHHO Q}UJHPDOW0XOJLVW.DUNVL 7DUWXVW2WHSllMD9}UXVW8UYDVWH YWNDDUW 6HOOHV SLLUNRQQDV RQ HVLQGDWXG ULGD XXHQGXVOLNNH PRUIRORRJLOLVL MRRQL QDJX DQGPDWELV WYHYRNDDOLJD PLQHYLNX NHVNV}QD YRUPLG CDQGDQ X PLWPXVH S||UGHWRSHOWWXQQXVHJDYRUPLG QW VDDYDYH PLWPXVHS||UGH WXQQXVHOLVDPLQHPLQHYLNXHLWDYDOHNHVNV}QDOH QWHLDQQDYHROOXYH SLLUDWX PDOWNDPLWPXVHMDS||UGHO}SXOLVDPLQHQHLOHNHVNV}QDGHOH6DPDDOD RQNDLPSHUIHNWLVHWXQQXVH QWCMlWVHMDVLVHNRKDNllQHWHDVHPHOYlOLVNRKD NllQHWHNDVXWXVH QWP}WVDOµPHWVDV¶OHYLNXKHNVOlKWHNRKDNV /LVDNV RQ KDDUDQXG VHGD SLLUNRQGD PLWPHG KLVHG KllOLNXXXHQGXVHG PLOOHVWPDUNDQWVHLPRQDMDlUHGXWVHHUXPLQHHNVDODWHVNROPDQGDVWVLOELVW

.DDUW.HVNO}XQDHHVWLPXUGHOLLW3DMXVDOX E 1XPEULG QlLWDYDG PRUIRORRJLOLVWH XXHQGXVWH OGDUYXNXVW . Siirdealad,6LLUGHDODGPXUGHOLLGXGMDPXXGNRRVOXVHG murdeliidud ja muud kooslused 99

QW ROOXYH 6HOOH PXUGHOLLGX WHNHW VDDE VHOHWDGD QLL DUYXNDWH Q}UNDGH NRQ WDNWLGHJD OH PXUGHSLLULGH NXL ND RWVHVWH DVXVWXVPXXWXVWHJD QW PXONLGH WDOXGHRVWXGHJDPLVW}LNDDVDPXOJLSlUDVWHMRRQWHOHYLNX

/LVDOXJHPLVW

6LLUGHDODGHVWMDPXUGHOLLWXGHVWRQHHVWLPXUGHXXULPLVHVNLUMXWDWXGYlJDYlKH/KL NHVHOHYDDWHHULQHYDWHVWVLLUGHMRRQWHVWVDDE9DOGHN3DOOLVLVVHMXKDWXVHVW(HVWLPXU UHWHV}QDUDDPDWXOH3DOOD3}KMDO}XQDSLLULVWMDOllQHMRRQWHOHYLNXVWRQNHVN PXUGHVHLVXNRKDVWMXWWX0DUL0XVWDOHYDDWHV.HVNPXUGHOLLJHQGXVMDNDUDNWHULVWLND 0XVW D (HVWL NLUGHQXUJD NHHUXNDWHVW NHHOHVXKHWHVW DQQDE OKLNHVH WLKHGD OHYDDWH9LLWVRDUWLNNHO9LUXPDDNHHOHG9LLWVR.DOHLDELGDSRROVHWHPXUUHWH KLVMRRQL0DUL0XVWDOHYDDWHVW.LUGHUDQQLNXPXUUH0XVWMD$LOL8QLYHUHLGD PXUGH OHYDDWHVW 8QLYHUH /}XQDHHVWL PXUGHOLLGX XXHQGXVWHVWRQMXWWX.DUO 3DMXVDOXDUWLNOLV/}XQDHHVWLPXUGHNHVNXVHGMDSHULIHHULDG3DMXVDOXE 100 Murrete sõnavaralised erijooned

8. Murrete sõnavaralised erijooned

Eesti murrete piirid on pandud paika häälikuliste ja morfoloogiliste isoglosside abil. Sõnavaraline liigendus tuleb neist mõneti erinev. Selle erinevuse põhjused on peamiselt kahte laadi. Esiteks on dialektoloogias sõnavarasuhete uurimisel kasutatavad meetodid teistsugused kui hääliku- ja grammatikaerinevuste omad. Sõnavaraseo- seid uuritakse põhiliselt dialektomeetria meetoditega (vt osast 1.4), arvutades statistiliselt murrete sõnavara ühisosade suurused. Seosetihedussuhete ja sõnavara stereotüüpsuse/unikaalsuse alusel iseloomustatakse siis murrete vahekordi. Teiseks erineb sõnavara varieerumine ja levik põhimõtteliselt teiste keeletasandite omast, kajastades eelkõige kultuurilisi kontakte ja muutusi.

8.1. Sõnavarapiirkonnad

Sõnavaraseoste põhjal liigendub Eesti esmalt kolmeks suureks regiooniks: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Lõuna-Eesti (vt kaart 8.1).1 Keskse murdepiiri moodustab ka sõnavaras põhja- ja lõunaeesti piir. Samas põhjaeesti ala jaguneb sõnavaraliselt kaheks regiooniks umbes Tal- linn–Põltsamaa joonel. Selline jagunemine erineb grammatika alusel saadud murdeliigendusest, kuid sarnaneb eesti kultuuripiirkondade liigendusega (kaart 4.5). Ka seostub sama eraldusjoonega paljude lääneliste grammatika- joonte levikupiir (vt osa 7.3 ja kaart 7.3).2 Minnes väiksemate piirkondade juurde, näeme, et sõnavaralised piirid erinevad mitmes kohas grammatilistest murdepiiridest. Põhjaeesti alal on seosed grammatika ja sõnavara vahel küllalt keerukad. Lääne-Eesti regioon jaguneb kaheks: ühe sõnavarapiirkonna moodustavad saared, teise suurem osa läänemurdest (v.a Tori, Saarde ja Häädemeeste) ja selle keskmurdelised naaberalad Harjumaa lääneosas. Ülejäänud põhjaeesti alad moodustavad suhteliselt ühtse Ida-Eesti sõnavarapiirkonna. Selle kesk- meks on kirderannik (eelkõige Alutaguse), millega on seotud idamurre, keskmurde tuumala ja Põhja-Tartumaa.

1 Liigendus toetub uurimusele Krikmann, Pajusalu 2000; vt ka kaart 8.3. 2 Sirje Murumets on saanud osalt teistsuguse liigenduse, vt kaart 8.2 ja Murumets 1982–1983. Murrete sõnavaralised erijooned 101

Kaart 8.1. Eesti leksikaalsed murdealad (kohandatud Krikmann, Pajusalu 2000 järgi)

Kaart 8.2. Leksikaalsed murdealad ja murdepiirilõikude pingerida Sirje Muru- metsa järgi (kohandatud Murumets 1983 järgi) 102 Murrete sõnavaralised erijooned

Kaart 8.3. Eesti murrakute sõnavaraseosed (Krikmann, Pajusalu 2000)

Keskmurde Põhja-Viljandimaa murrakud ja läänemurde lõunaosa aga ühinevad sõnavaraliselt hoopis Mulgi kaudu lõunaeestiga. Seega liigendub ka Põhja- ja Lõuna-Eesti vaheline siirdeala sõnavaraliselt teisiti kui grammatiliselt: Põhja-Tartumaa kuulub sõnavaralt kokku eeskätt põhjaeesti murretega, Põhja-Viljandimaa aga lõunaeestiga. Lõunaeesti alal eristub kaks suurt sõnavarapiirkonda: Mulgi ja Võru– Tartu. Võru-Tartu sõnavarapiirkonda kuuluvad kõik Tartu ja Võru murrakud ning lisaks Helme Mulgist. Mulgiga liituvad ka läänemurde Saarde ja Häädemeeste ning keskmurde Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani ja Kolga-Jaani murrak. See Suur-Mulgi rühm vastab mh paremini ajaloolisele Sakala alale kui hääliku- ja vormijoonte järgi määratletud Mulgi murde ala. Ka siin on erinevused sõnavara ja grammatika vahel. Grammatiliselt on esmane murdepiir Võru ja Tartu–Mulgi vahel. Teiseks võime dialektomeetria alusel välja tuua ka eri murrakualade seoste tugevused ja sõnavara unikaalsuse/stereotüüpsuse (vt kaart 8.3). Kaartidelt näeme, et sõnavarapiirkondade keskmed ja tuumseosed paiknevad keeleala äärtel (Saaremaa läänepiiril Kihelkonnal ja Sõrves, Kirde-Eestis Vaivaras, Lüganusel ja idamurde tuumalal Kodaveres, Lõuna-Eestis Setus, Vastseliinas, Harglas ja Karksis jne). Keeleala keskele liikudes jäävad seosed Murrete sõnavaralised erijooned 103 nõrgemaks ning on keskmurde alal üsnagi killustunud. Eesti keeleala iseloomustavad seega leksikaalselt unikaalsed ääred ja stereotüüpne keskosa. Eriti eripärased on kirderannik ja saarte murre, mille sõnadest moodustab eripära- ne sõnavara umbes 20% (läänemurdel 14%, keskmurdel 11% ja idamurdel 8%).3

8.2. Põhjaeesti ja lõunaeesti sõnavara

Põhja- ja lõunaeesti põhisõnavara erinevused on silmatorkavalt ulatuslikud, nende vahel on erinevusi juba kõige tavalisemates sõnades (tabel 8.1).4 Lõuna- ja põhjaeesti sõnavara erinevused puudutavad ka kõige tavali- semaid viite- ja tekstisõnu. Põhjaeesti murretes on jäänud põhiliseks näita- vaks asesõnaks see, lähema ja kaugema objekti eristamiseks öeldakse lihtsalt see siin ja see seal. Lõunaeestis on tavaline vähemalt see ja too vastandus, kuid Võru ja Setu murdes on kasutusel kolme näitava asesõna sari: sjoo ‘see siin minul jms’, taa ‘see siin sinul jms’ ja tuu ‘see seal jms’. Põhjaeesti side- sõna ja on vanemas lõunaeesti keeles ni(iʔ), määrsõna nüüd on no(oʔ) jne. Põhja- ja lõunaeesti suur leksikaalne eripära on tekkinud pika aja jooksul ning väga mitmelaadsetel põhjustel.

3 Piret Norviku andmed, vt Norvik 1985. 4 Eestlaste hulgas on levinud arvamus, et lõunaeesti murrete ja soome keele sõnavara on väga sarnane. Mitme tavalise sõna puhul see nii ka on. Need on aga enamasti juhud, kui põhjaeestis on tulnud kasutusele uus sõna, lõunaeestis ja soomes aga säili- tatud vana, nagu veli, mõrsja, susi. Samavõrd on juhtumeid, kus põhjaeesti ja soome sõnad on sarnased ning lõunaeestis tulnud kasutusele uus sõna. Andrus Saareste tegi põhjaliku uurimuse Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõuna- eesti? (Saareste 1931), milles jõudis ikkagi tulemusele, et põhjaeesti on soome keelele lähedasem. 0XUUHWHV}QDYDUDOLVHGHULMRRQHG104 Murrete sõnavaralised erijooned

7DEHO1lLWHLGS}KMDHHVWL O}XQDHHVWLMDVRRPHV}QDYDUDNRKWD 3}KMDHHVWL /}XQDHHVWL 6RRPH HPD LPl lLGH lLWL LVD HVl LVl }GH V}VDU VØVDU VLVDU YHQG YHOL YHOL SUXXW P}UVMD PRUVLDQ YDUUXG ULVWMlGVHb ULVWLlLVHW SXOPDG VDDMD KlKlb KllW ODXSlHY SRROSlLY ODXDQWDL VXUHPD NRROPD NXROHPDDQ SHVHPD P}VNPD SHVHPllQ UllNLPD N}QHOHPD SXKXPDDQ NDVN N}LY NRLYX SlUQ SlKQ O}KPXV OHKPXV PlQG SHWWlM SHWlMl PlQW\ RGHU NHVY RKUD NDHU NDDU NDXUD UXNLV UJl UXLV NRHU SLQL NRLUD KXQW VXVL VXVL WDOO YRRQDNHQH YXRQD XXV YDVWQH XXVL VRH OlPPL OlPPLQ YDVDN NXUD YDVHQ SDUHP Kll RLNHD /}XQD MD S}KMDHHVWL V}QDYDUD HULQHYXVHG SXXGXWDYDG ND N}LJH WDYDOLVHPDLG YLLWH MD WHNVWLV}QX 3}KMDHHVWL PXUUHWHV RQ MllQXG S}KLOLVHNV QlLWDYDNV DVH V}QDNV VHH OlKHPD MD NDXJHPD REMHNWL HULVWDPLVHNV |HOGDNVH OLKWVDOW VHHVLLQ MD VHHVHDO /}XQDHHVWLV RQ WDYDOLQH YlKHPDOW VHH MD WRR YDVWDQGXV NXLG 9}UX MD 6HWX PXUGHV RQ NDVXWXVHO NROPH QlLWDYD DVHV}QD VDUL VMRR µVHH VLLQ PLQXO MPV¶ WDD µVHH VLLQ VLQXO MPV¶ MD WXX µVHH VHDO MPV¶ 3}KMDHHVWL VLGHV}QD MD RQ YDQHPDV O}XQDHHVWL NHHOHV QLLb PllUV}QD QG RQ QRRb MQH 3}KMD MD O}XQDHHVWL VXXU OHNVLNDDOQH HULSlUD RQ WHNNLQXG SLND DMD MRRNVXO QLQJ YlJD PLWPHODDGVHWHO S}KMXVWHO Murrete sõnavaralised erijooned 0XUUHWH V}QDYDUDOLVHG HULMRRQHG 105

3}KMDHHVWLPXUUHWHV}QDYDUDSLLUH

/llQH(HVWL

/llQHSRROQHV}QDYDUDSLLUNRQGMDJXQHENDKHNVVDDUHGMDPDQGULRVD 6DDUWHHULSlUDVHGV}QDGY}LYDGHVLQHGDNDVKHONDKHOY}LPLWPHOVDD UHO hOGLVHG RQ QW VHHDDVWD aVHDVWD QlGDODSlHYDGH QLPHWXVHG HVPDVVH WHLVVHQHNHVVLNXµHVPDVSlHYWHLVLSlHYNROPDSlHY¶UHQGµV||JLODXG¶SDDU JXµVXYHN||N¶OLQQXQLPHWXVHGNRUSµNDDUHQURQN¶NXDUQDV.LKQXVMDQRQQ µYDUHV¶ YHUE NLSSXPD µOLLNXPD¶ 6DDUH +LLX MD 0XKX OHYLNXJDRQQWDQWV SHULG µV}VWUDG¶ +LLXPDD V}QX RQ LVX µSLNQH¶ ODPEULQH a ODPEULN µOHSD WULLQX¶ QDDGUHQH µYlLNH VLSHOJDV¶ WUN µNlEL¶ YUG 6D NXUW 6DDUHPDDO MD .LKQXVNDVXWDWDNVHVLGHV}QDMDDVHPHOQLQJ.LKQXOLLWXEV}QDYDUDOLVHOWWXJH YDOW OlKLQDDEULWHJD HHON}LJH 3lUQXPDDO KH ROXOLVH KHQGDMDQD PHUHQGXV V}QDYDUDQW.KQ+llQllNµWHDWXGSDDW¶ 0DQGULRVDV}QDYDUDOHYLNXS}KLSLLUNRQGRQOllQHPXUGHNHVNMDS}KMD SRROVHG RVDG $LQXOW OllQHPXUGHV RQ WXQWXG QW RQL µRQX¶ DNV µYDQNULDVV¶ NlEDODGµPXUDNDG¶PDDNRKXµPXWW¶/llQHPXUGHDODVLGMD+DUMXPDDOllQH RVD KHQGDYDG PDJL PDNL µ}OOHYLUUH¶ SLKHOJDV µSLKODNDV¶ ODJD µSUDKW¶ NLVPDµNDNOXV¶DEOHµDEODV¶LWHVWDPDµLGXWDPD¶MP /LVDNVKHQGDEULGDV}QXNDWHUYHW/llQH(HVWLV}QDYDUDSLLUNRQGD6DDUL MD OllQHPXUUHW KHQGDYDG QW NDDUPDG µUDEDPXUDNDG¶ OHHVNDQD a OHHVOLQG µOHSDWULLQX¶ORLEµKOJHNlSS¶KlWVHVµNDULNDNDU¶OHPEHUµUHPPHOJDV¶NRRVW µSXXOXVLNDV¶UDDQGµSXXlPEHU¶9HHOODLHPDOWVDDUWHOWOHOllQHPXUGHNHVN PXUGH OllQHRVVD RQ OHYLQXG QW NRLYDOJH µNRLW HKD¶ ODVQ µSXXODELGDV¶ WDHO µPXQDYDOJH¶ NLLWVKDUDNDV µKDUDNDV¶ NDEH µN}KQ¶ SLUH µNlUVLWX¶ NLSDNDV µWDVDNDDOXVWDPDWD¶MQH /llQH(HVWLV}QDYDUDHULVWXEWHLVWHVWUHJLRRQLGHVWNDHULSlUDVWHODHQXGH SRROHVW HHON}LJH VRRPH URRWVL OlWL MD OLLYL NHHOHVW 1W +LLXPDD MD VRRPH HGHODPXUUHWH KLVV}QDYDUDVW PRRGXVWDYDG ODHQV}QDG XPEHV SRROH QW UDVL µNDUS¶MDSHQGXµODSV¶/DHQXGHVWRPDNRUGDVXXUHPRVDRQSlULWURRWVLNHH OHVWYDUDVHPDURRWVLDVXVWXVHW}WWX/DHQXGHNHVNVHGVHPDQWLOLVHGUKPDGRQ PHUHQGXV NDODSN VDPXWL Q| HWQRJUDDILOLVHG P}LVWHG ORRGXV MD SHMRUD WLLYVHGV}QDGSDDSRROµYDVDNSRROODHYDV¶SULNNLPDµSDDWLKHDHUXJDON NDPD¶UµYRRGLWHNN¶RQLNDVµPHVL¶WU||PµPXVWXV¶MPV /LLYLNHHOHJDKLVWHV}QDGHQlLWHNVY}LEWXXD6DDUHPDDOWSLLNNDODµVRR ODNDOD¶ MD NDOD WRRUHOW HKN SLLNHOW V||PD QLQJ VDDUWHPXUGHOLVH V}QD DEXG µ}ODG¶ (QDPLN VDDUWH PXUGHV OHLGXYDWHVW OlWL ODHQV}QDGHVW HVLQHE ND OLLYL keeles,NHHOHVPLVW}WWXRQP}HOGDYHWOlWLODHQV}QDGRQWXOQXGOLLYODVWHYDKHQGXVHO mistõttu on mõeldav, et mõni läti laensõna on tulnud liivlaste vahendusel. 1060XUUHWHV}QDYDUDOLVHGHULMRRQHG Murrete sõnavaralised erijooned

/lWL ODHQXGH S}KLOHYLOD VHOOHV SLLUNRQQDV RQ /llQH6DDUHPDD NXLG RQ ND /llQH(HVWLVOHYLQXGODHQV}QX QWUllWVµNDUWXOLNRUY¶

,GD(HVWL

,GD(HVWL V}QDYDUDSLLUNRQG OLLGDE NLUGHUDQQLNXPXUGHG LGDPXUGH MD NHVN PXUGH LGDSRROVHG RVDG 6HOOH DOD V}QDYDUDOLVHNV NHVNPHNV RQ NLUGHUDQQLN HHON}LJH$OXWDJXVHPXUUH .LUGHUDQQLNXPXUGHLGLVHORRPXVWDEMDVDPDVHULVWDEPXXGHVWVHOOHUK PDPXUUHWHVWPLWPHWHVRRPHNHHOHJDKLVWHV}QDGHROHPDVROX1LLRQUDQQL NXONDVXWXVHOQWNDUEDODVµM}KYLNDV VPNDUSDOR¶ VULaVUMlaVUMHµNQ JDV Q}OYDN VPV\UMl¶MP.RQWDNWLGHLQWHQVLLYVXVHOHYLLWDEKLVWHDGYHUELGH QWNHVHµNHVHW SRROHOL¶ PXJDµMlUJL¶ WDKXµPRRGL SRROH¶MDWXOHWXVOLLGHWH ROHPDVROX QW ODKWLQDLQH µODKWLQH¶ SllOlVVXWWH µSHDOLVWLNNX¶ UDRNDOOL µSUDRNLOH¶ .LUGHUDQQLNX V}QDYDUD Y}LE VHDOMXXUHV MDJDGD OllQH MD LGDUKPDNV /llQHUKPDLVHORRPXVWDEOllQHVRRPHOLVWHMDQQ6RRPHODKHUDQQLNXV}QDGH OHNDDO5RKNHPNXLLGDUKPDVRQURRWVLMDYlKHPYHQHODHQV}QX,GDUKPD LVHORRPXVWDELGDVRRPHOLVWHV}QDGHHVLQHPLQHHULWL$OXWDJXVHPXUGHV DJDND 9LUX1LJXOD MD 9DLYDUD PXUUDNXV KLVWH V}QDGH ROHPDVROX YDGMD MD LVXUL NHHOHJDQLQJNHVNMDLGDPXUGHJD 6XXURQNDYHQHODHQXGHKXON PLVUllJLE LQWHQVLLYVHWHVW NRQWDNWLGHVW NLUELWV µWHOOLV¶ VDYRG µWHKDV¶ OlSND µPWV¶ SXGLOQLNµlUDWXVNHOO¶MQH 3}KMDHHVWL O}XQDHHVWLMDVRRPHV}QDYDUDQlLGHWHWDEHOLWDEHOV}QD GHVWRQRVDYDQXO}XQDHHVWLV}QXROHPDVNDNLUGHUDQQLNXPXUUHWHV QW VLVDU YHOLPRUVMDaP}UVMDNXROHPDNRLYH/N}LYMDSHWlMlH/SHWWlM/}XQD HHVWLJDKLVHGWYHGRQNDQWLWNHPla9DLLWNXPDµQXWPD¶ SXUHPDWlKLa WlKaWlKWµNRSV¶ YUGH/WlMW (HVWLVXXULPDLGV}QDYDUDNRJXVLGRQ.RGDYHUHVW PLVW}WWXRQYlOMDWRR GXG SDOMX DLQXOW VHDO OHYLQXG HULSlUDVW V}QDYDUD QW HER µOLEOH¶ HERWDPD µWLEXWDPD¶ QLOYHOaQLOYHQµPDUUDVNLO¶ VRNNµYDHYDNDVN¶ /DLHPDOW OHYLQXG V}QDG VHOOHV UKPDV KDDUDYDG UDQQLNXPXUGHLG LGD PXUUHWY}LVHOOHWXXPDOD.RGDYHUHVMDQHQGHQDDEHUDODVLG HHVNlWW9LUXPDD LGDRVD QWPUDVWDPDµWLOJDVWDPD¶ SLONµNDUWXOLO}LN¶ SXVVDNDVµNRWW NRPSV¶ NHWXWDPD µNHVWHQGDPD¶ KDLJHWDPD µYDOXWDPD¶ HUN µPDLXVURRJ¶ KRQJ a RQJDVµYDQDPlQG¶ SlVVµMllU¶ 5KPDVLVHVHOWRQKLVHLGV}QXND$OXWDJXVHOMDLGDPXUGHOQWO}}ULNDV $aOllULNlV.RGµYLKPDXVV¶ NRHUDQDVWLNµVRRODWJDV¶QLQJODLHPDOWUDQQL NXPXUUHWHOMDLGDPXUGHONLXUµO}RNH¶ QDGLNDVµM}PSVLNDV¶ YDWWHOµNDOHY¶ 6RRPH MD URRWVL ODHQXGH NRKWD YW 6HGULN OLLYL MD OlWL NRKWD 9DED .LUGHUDQQLNX V}QDYDUD NRKWD YW 6|GHUPDQ Murrete sõnavaralised erijooned 0XUUHWH V}QDYDUDOLVHG HULMRRQHG 107

,GDSLLUNRQQDO RQ NRQWDNWH LGDSRROVHWH OlKHPDWH VXJXODVNHHOWHJD PLOOH SXKXORQUDVNHPllUDWDNLQGODNVODHQXVXKWHLG1W9DLYDUDV}QDNXNNDQHµOLOO¶ HVLQHEQLLVRRPHNXLLVXULNHHOHV.DYDGMDNHHOHVMDNLUGHUDQQLNXPXUUHWHVRQ KLVHLG V}QX QW M}YLNH MRYLNH µM}KYLNDV¶ VDPXWL YDGMDV MD .RGDYHUHV QW NDODQLNµNDOXU¶ NDUPDNDVµNDUHGDY}LWX¶ UDWLVµDLW¶MDV}VXµ}GH¶

/}XQDHHVWLPXUUHWHV}QDYDUDSLLUH

6}QDYDUDVXKHWHOW PRRGXVWXE O}XQDHHVWL PXUGHDODO NDNV NHVHW NV 9}UX± 7DUWX WHLQH0XOJLPXUGHDODO

9}UX±7DUWX

9}UXDODVHRVWXEWXJHYDOW7DUWXPXUGHJD1HLGVHREHHVNlWWHKWO}XQDHHVWLOLQH V}QDYDUD PLVWLKWL0XOJLDODGHOHHLXODWXY}LXODWXEDLQXOW7DUWXPXUGHYDKH WXVVH QDDEUXVHVVH OLLQ µOLQQ¶ QLQQ µOLOO¶ SlKQ µSlUQ¶ MSW /}XQDHHVWL YDQD RPDV}QDYDUD RVDNDDO RQ 9}UX PXUGHV N}LJH VXXUHP QW WDLPHGHJD VHRWXG V}QDYDUDVWNHVYµRGHU¶ QLQQµOLOO¶ SXKPµS}}VDV¶ SlKQµSlUQ¶ UDDJµSDMX¶ XSLQµ}XQ¶ XLERµ}XQDSXX¶ YDULNµOHKWSXXPHWV¶MPV9}UXPXUGHV}QDYDUDV RQSDOMXHULSlUDVWYHHORPDSlUDVHWXOHWXVHMDODHQV}QDGHW}WWX 9}UX PXUUDNXWHV RQ SURGXNWLLYVHOW NDVXWXVHO SDOMX OLLWHLG PLV WHLVWHV HHVWLPXUUHWHVRQKDUXOGDVHG QWYHUELWXOHWXVHVWYHVWVDLVDµVHLVD¶YHUELG VDLVWDKXWPDµSVWLW}XVPD¶ VDLVWDPDaVDLVDKWDPDVDLVW}OO}PDVDLVXV N}OO}PD µVHLVDWDPD¶ VDLVXPD µVHLVPD VlLOLPD¶ VDLVWXPD µVHWWLPD VHOJL PD¶ VDLVWXWDPDµVHOJLGDODVNPD¶MQH 7HLVHVXXUHRVD9}UXHULV}QDYDUDVWPRRGXVWDYDGRPDSlUDVHGODHQV}QDG 1HQGH KXOJDV RQ YDQX EDOWL ODHQH QW LKHUXV µIRUHOO¶ SDKU µNXOW¶ YLUJHV µYDJX¶ YDQXVODDYLODHQH QDJXNDULµNRL¶ NRRVHOµNRRQDO¶ OXKLWVµOXVLNDV¶ MP/LVDNVYDQDGHOHODHQXGHOHRQPXUGHV}QDGHNVVDDQXGKXONXXHPDLGOlWL V}QX QDJX +DUJOD PEUXVHV SDOJLSDUYHWDMDWH NHHOHV MD YHQH ODHQH HULWL 5lSLQDMD9DVWVHOLLQDPXUUDNXWHNDODVWXVHJDVHRWXGV}QDYDUDV+XYLWDYSURE OHHPRQROHWDWDYDOWJHUPDDQLNHHOWHVWWXOQXGODHQV}QDG9}UXPXUGHV9DQL PDGQHLVWHVLQHYDGPDDVWLNXV}QDYDUDV XXHPDLGNLRQM}XGQXGS}KLV}QDYDUD KXOND QWPlUNPlWlKHQGXVHVµP}WOHPD¶ SDUNaSDUWWlKHQGXVHVµUKP¶

0XOJL

/}XQDHHVWLWHLVHV}QDYDUDOLVHNHVNPHPRRGXVWDE0XOJL PLOOHNOJHOLLWXYDG ND QDDEUXVHV ROHYDG S}KMDHHVWL OllQH MD NHVNPXUGH PXUUDNXG 6DDUGH +llGHPHHVWH .}SXMW,OPVHOWSROHVLLQWHJHPLVWO}XQDHHVWLNHHOVHDODNLWVH QHPLVHJD SLJHP RVXWDE 0XOJL V}QDYDUD ODLHP OHYLN 0XOJLPDD YDUDVHPDW MXKWLYDWDVHQGLWPXLGXK}UHGDDVXVWXVHJD(GHOD(HVWLV 0XUUHWHV}QDYDUDOLVHGHULMRRQHG108 Murrete sõnavaralised erijooned

0XOJL PXUGHV RQ N}LJH S}KLOLVHPD V}QDYDUD KXOJDVNL SDOMX HULQlROLVL DUHQJXLG1lLWHNVHPDRQKDNDWXGOGLVHOWNXWVXPDV}QDJDQlLQMDLVDV}QDJD lLW6HDORQRPDSlUDVHGSURQRRPHQLYRUPLGQWPLDaPHDµPLQD¶VLDaVHD µVLQD¶ PLXW µPLQG¶ VLXW µVLQG¶ MQH NHQQLJL µNHHJL¶ 0XOJLVW RQ WDLPHQLPL HOOHUHLQµKHOOHUKHLQ¶NDQDDUMDNaNDQDUMDNµNDQDUELN¶NRQQRQVHDOYlNUDP PlHULQQDN U}XQ NDPDO UXKLP a UXLP MQH 6DJHGDVL RPDSlUDVHLG 0XOJL N}QHNHHOHV}QXRQROQXGVDGX+XYLWDYRQ0XOJLMDOLLYLKLVV}QDYDUDSURE OHHPPLGDRQNlVLWOHQXG6DOPH7DQQLQJ7DQQLQJRQHVLWDQXG0XOJL MD OLLYL RWVHVHPDOW 6DODWVL OLLYL KLVV}QDGHQD NDWLNµNDWNL¶LUDµWlNN¶SXLN µSXXNNRGXKDOGMDV¶NXUWDµVHLVWD¶MP

6DJHGDVHGWHNVWLV}QDG

6}QDYDUD HULQHYXVL Y}LE YDDGDWD ND N}LJH VDJHGDVHPDWH V}QDGH HULSlUD NDXGX6HHWRREYlOMDWHLVWPRRGLV}QDNLKLGNXLNODVVLNDOLVHGV}QDY}UGOXVHG NXV Y}UUHOGDNVH HHVNlWW QLPLV}QDGH HULQHYDLG UKPL YlKHP YHUEH MD YHHO YlKHP PLWPHVXJXVHLG JUDPPDWLOLVL V}QX .XL DJD Y}UGOHPH VDJHGXVV}QDV WLNX DOJXVL VLLV QlHPH HW VLQQD NRRQGXYDG MXVW JUDPPDWLOLVHG V}QDG DVH V}QDGVLGHV}QDGSDUWLNOLGPllUV}QDGMPV 9DDWDPHQHLGV}QXNROPHPXUGHY}UGOXVHVWXXHVYlOMDO}XQDHHVWLHUL SlUDVHLPDPXUGHQD9}UXPXUGHNLUGHUDQQLNX$OXWDJXVHPXUGHMDVGDHHVWL PXUUHWHVWOllQHSRROVHWXXPDODVDDUWHPXUGHQlRO ,JDVWPXUGHVWRQDUYHVVH Y}HWXGVDJHGDVHPDWV}QDYRUPLPLVNDWDYDGWDYDOLVHOWVXXOLVWHVWHNVWLGHV ±WHNVWLVW6HHW}WWXPllUDYDGQHHGYlJDWXJHYDOWYDVWDYDPXUGHHUL SlUD Murrete0XUUHWHHULQHYXVHGWXOHYDGKlVWLYlOMDGHPRQVWUDWLLYSURQRRPHQLWHNDVX erinevused tulevad hästi välja demonstratiivpronoomenite kasu- tuseWXVHY}UGOHPLVHO9}UXPXUGHVDJHGDVLPQlLWDYDVHV}QDRQ võrdlemisel. Võru murde sagedasim näitav asesõna on tuu ~WXXaWXXGaWX tuud ~ tu, lisaks nuuOLVDNV ~ nuQXX ~ noid a QX. Saartel a QRLG on kasutusel 6DDUWHO RQsee ~ NDVXWXVHO seda ~ se ~selleVHH a ja VHGD kirderannikul a VH a VHOOH sie ~ se MD ~NLUGHUDQQLNXO seda ~ sene ~VLHaVHaVHGDaVHQHaVHOOH selle. Võru murdes on kasutusel 9}UXPXUGHVRQNDVXWXVHONROPkolm demonstratiivpronoomenit, millelGHPRQVWUDWLLYSURQRRPHQLW on säilinud kauguseopositsioon. PLOOHO RQ Kuid VlLOLQXG sagedasimate NDXJXVHRSRVLWVLRRQ sõnade hulgas .XLG on vaidVDJHGDVLPDWHV}QDGHKXOJDVRQYDLG tuu, mida kasutatakse Renate PajusaluWXXPLGDNDVXWDWDNVH5HQDWH3DMXVDOX (1998; 1999) uurimuste põhjal ka anafoorselXXULPXVWH tekstisisesel S}KMDO ND DQDIRRUVHO viitamisel,WHNVWLVLVHVHO eriti täiendina YLLWDPLVHO (tuu asi). HULWLAlutagusel WlLHQGLQD on Mari WXX

6LLQMXXUHV SROH YDMD S||UDWD WlKHOHSDQX V}QDGH NRQNUHHWVHWHOH VDJHGXVWHOH Y}L WlS VHOH NRKDOH WRRGXG VDJHGXVORHQGLV VHVW QHHG ROHQHYDG VWDWLVWLND DOXVHNV ROQXG PXUGHNRUSXVWH VXXUXVHVW MD HULSlUDVW $UYHVWDGD WXOHE HW PXUGHNRUSXVH WHNVWLG RQ HHVNlWW PRQRORRJLG PLVW}WWX HL HVLQH QHLV ORHQGLWHV NXLJLY}UG GLDORRJLJD VHRWXG SDUWLNOHLG MDKDKDKPKPKDKNXOHYDWDWHDGMPV HJD NVLV}QX NDVNHVNXLGDV PLGD MPV Murrete sõnavaralised erijooned 0XUUHWH V}QDYDUDOLVHG HULMRRQHG 109

MustaDVL $OXWDJXVHORQ0DUL0XVWDMlUJLQlLWDYDDVHV}QDQDY}LPDOLNXGND (1987) järgi näitava asesõnana võimalikud ka tämä ja tuo, kusjuuresWlPl tämäMDWXR võibNXVMXXUHV esinedaWlPl ka 3.Y}LEHVLQHGDNDLVLNXSHUVRQDDOSURQRRPHQLQD isiku personaalpronoomenina. (ULQHYXVHG WXOHYDG YlOMD ND HLWXVV}QDGHV 9}UX PXUGHV RQQLLROHYLNX HLWXVV}QDG HL MD }L NXL ND PLQHYLNX HLWXVV}QDG HV LV MD }V }L MD }V RQ HQDPDVWL WDJDYRNDDOVH S}KLYHUEL WDJDDVHQGLV HLWXVV}QDYDULDQGLG QR ULQQDKÌRO}Ì}VPLGlJL/LVDNVRQVDJHGDVWHVHDVSDUWLNOLGHJDLµHL¶ 6DDUWH PXUGHHLWXVHHULSlUDWXOHEYlOMDNDV}QDYDUDVNXVVDJHGDVWHV}QDGHKXOJDV RQWHUYHULGDHLWXVSDUWLNOHLGSROHlLHLPLWWHlJDPLGDGµPLGDJL¶ PHWWH llHJD$OXWDJXVHOHVLQHYDGV}QDGHLLµHL¶ HJDHJl6DJHGDVWHSDUWLNOLWH VHDV RQ N}LJLV PXUUHWHV ND lUD a lUl PLGD DJD HL NDVXWDWD QLLY}UG HLWXV V}QDQD NXLY}UG O}SHWDWXVH PlUNLPLVHNV VLLV O}KXE lUl DXJXG CVLVVH MDD DNNDEPlGlQHPlMDVLLVHLNRVXLLDOJLlUl (ULQHYXVHG WRRE YlOMD ND NHVNVHWH VLGHV}QDGH Y}UGOHPLQH .}LJLV NRO PHVPXUGHVRQHVLNRKDOOGVLGHV}QDMD.XLGVDDUWHPXUGHVOHLDPHVDJHGXV V}QDVWLNXDOJXVHVWNDVLGHV}QDQLQJPLGDPXXGHVPXUUHWHVHLROH6DPXWLRQ PXUUHWHVVDUQDQHVLGHV}QDQDMDSLLULSDUWLNOLQDW||WDYVLLVaVLVaVØVVLLVRQ SDUWLNNHOPLVOLLJHQGDEHHON}LJHQDUUDWLLYHRVXWDGHVVQGPXVWHMlUJQHYXVWMD DODWHHPDGHYDKHWXVL7LKWLHVLQHEWDNRRVVLGHV}QDJDMDMDVLLV 1DUUDWLLYLGH VXXUHVWKXOJDVWRQYlKHPDOWRVDOWWLQJLWXGNDV}QDGHMDQLQJVLLVSDOMXVXXUHP NDVXWXVPXUGHWHNVWLGHVNXLVXXOLVHVKLVNHHOHV /LVDNV RQ ROXOLQH HW ND PXUGHWHNVWLGHV VDJHGDVWH V}QDGH KXOJDV ROHY SDUWLNNHOMDKRQHULQHYDOWKLVNHHOVHVWGLDORRJLVWWLKWLNDVXWXVHOSLLULSDUWLNOLQD DODWHHPDO}SHWDPLVHPlUJLQDQRWXOHCPHHOHCN}LNLPHWWHMDK6HOOLQHMDK PHHQXWDEHHON}LJHVXXOLVHVKLVNHHOHVSLLULSDUWLNOLQDNDVXWDWXGQLLV}QD .}LJLV NROPHV PXUGHV RQ VDJHGDVWH V}QDGH VHDV VDPDWYHOLVL WHNVWL SDUWLNOHLGPLVHULQHYDGKllOLNXNRRVWLVHOW6DJHRQQWKLVNHHOHVVLGHQGLQDMD NVLYDSLLULSDUWLNOLQDWDOLWOHYY}L9YDL$YDL6Y|L .XLGVHHRQPXUUHWHV ROXOLVHOWYlLNVHPDVDJHGXVHJD0XUUHWHVHLROHVDJHGDVWHV}QDGHKXOJDV Yl YDULDQWLPLVRQVXXOLVHVN}QHVNVLYSDUWLNNHOY}LHVLQHEQLLNVLSDUWLNOLQD VLGHQGLQDNXLWRLPHWDPLVSDUWLNOLQDMDRQVHOOLVHOWHQDPPRQRORRJLSDUWLNNHO 6DJHGDQHRQSLLULSDUWLNNHOQR9QRaQXaQXX$QR6QRR 9}UXPXUGHV Y}LE SLND YRNDDOLJD QXX ROOD ND DVHV}QD MD QR Y}LE HVLQHGD ND WlKHQGXVHV µSUDHJX¶ 6DUQDVHG RQ ND HHON}LJH WRLPHWDPLVSDUWLNOLQD HVLQHYDG QRK MD QHHPLGPLOOHVWHULWLVDJHGDVWHKXOJDVRQHMD9}UXVND}} .D RQ VDUQDVHG PLWPHG OLLNXYDG WHNVWLSDUWLNOLG YHHO 9 YLLO $ YLHO6 YHHO ND9NDaNDKaNDD6NDD$NDD MX9MRaMR$MXR6MX 9}UX PXUGHV RQ VDJHGDVHPD V}QD KXOJDV YHHO QLJX LNV YHUELVW WXOQXGSDUWLNNHOQlHWMDLOPVHOWYHQHNHHOHVWSlULWYRWVDDUWHOQlK 1100XUUHWHV}QDYDUDOLVHGHULMRRQHG Murrete sõnavaralised erijooned

7DEHO.ROPHPXUGHVDJHGDVLPDGV}QDYRUPLG7DUWXOLNRROL MD(.,HOHNWURRQLOLVHPXUGHNRUSXVHS}KMDODUYXWDQXG/LLQD/LQGVWU|P (arvutanud Liina Lindström (2001)) 9}UXPXUUH 6DDUWHPXUUH $OXWDJXVHPXUUH MD MD MD VLVV ROL VLLV RO¶O VLLV }OL HW VHH VLH WXX RQ HL QLL NXL LNNH PD HW VLV MDK NDD HW QR QLQJ DJD VØV DJD NDD YDL SROH MXR NX VLVV NXL VllO QLL QRK ØNV LNND CMlOOH HV CMlOOH YLHO QRK ROLG ROL RO} MDK RQQ H lL MDD RP lUD QLHG HL VD VllO D VllO QR RO¶OL VHGD N}LN ND PLV VLLQ DJD QLG NX lUl WD MDK W¶V VLLVV NV NØLN¶ QHLG YDL YLLO NV RQ WXXG QHH PLQD MDb PDD VDL QLJX Y|L PLQX NDK NOO }OG NXL CVLVVH }OLG QXX VLL HWW HH ROH CQLQGD VLLQ MX QHLG Murrete sõnavaralised erijooned 111111

Võru murre Saarte murre Alutaguse murre 87 i 91 mina 81 i 82 mis 88 saa 78 noo 82 maa 87 sedasi 78 e 81 sis 85 taa 73 `sinne 79 nüüd 85 näh 72 nüüd 77 saa 85 ei 70 ärä 77 is 83 noh 70 maa 74 pääle 82 se 69 õlin 73 kaa 81 sis 69 se

Lisalugemist

Dialektomeetria abil leitud sõnavaraseoseid murrete vahel on vaadelnud Sirje Muru- mets artiklis Eesti keeleala murdelisest liigendusest “Väikese murdesõnastiku” põh- jal (Murumets 1982–1983) ning Arvo Krikmann ja Karl Pajusalu artiklis Kus on keskmurde keskpunkt (Krikmann, Pajusalu 2000). Sõnalevikut ja eri murretes kasuta- tavaid sünonüüme kaardistab Andrus Saareste doktoritöö Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes (Saareste 1924). Ülevaate konkreetsete sõnade levikust saab Saareste murdeatlastest (Saareste 1938b, 1941, 1955b). Põhjaeesti ja rannikumurrete sõnavara on vaadelnud Piret Norvik (Norvik 1985). Lõunaeesti sõnavarast annab ülevaate Eino Koponeni doktoritöö Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa (Koponen 1998), kirderanniku sõnavarast Tiina Södermani doktoritöö Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coastal Dialect (Söderman 1996). Südaeesti sõnavarast üld- pilti andvat tööd ei ole. Erinevaid mõistealasid käsitlevad nt Mart Mägeri Eesti linnunimetused (Mäger 1967) ja Gustav Vilbaste Eesti taimenimetused (Vilbaste 1993). On uuritud ka värvi- nimetusi (Oja 2001) ning kalanimetusi (Kendla 1997, 1999). Mõnede murrete sage- dast sõnavara on võrreldud artiklis Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus (Lindström jt 2001). Läti laensõnu on uurinud Lembit Vaba (Vaba 1997), vene laensõnu Mari Must (Must 2000). Murdesõnavara suurkoguks on pooleli olev Eesti murrete sõnaraamat (http://www.eki.ee/dict/ems/). Viimasel ajal on avaldatud mitmeid eri murrete ja murrakute sõnastikke: Seto sõnastik (Mägiste 2007), Vanapärase võru murde sõna- raamat (Käsi 2011), Mulgi sõnastik (Laande, Todesk 2013), Hiiu sõnaraamat (Kokla 2015), Idamurde sõnastik (Pall 2016), Kihnu sõnaraamat (Leas jt 2016), Võro–eesti synaraamat (Jüvä 2002), Eesti–võro sõnaraamat (Faster jt 2015), jm. 112 Murdesüntaks

9. Murdesüntaks

Murdesüntaks on väga vähe uuritud ala. Varasemad uurimused piirduvad vaid mõne üksikprobleemi põhjalikuma läbiuurimisega ning lühikesi üle- vaateid leiab vaid üksikute murrete kohta. Alles viimasel ajal on süntaksile enam tähelepanu pööratud. Järgnevas ülevaates eristame kahte erijoonte rühma. Esiteks toome välja murde suulisusega seotud jooned, teiseks vaatame murrete (morfo)süntakti- list eripära, mis suulisusega ei seostu.

9.1. Murre kui suuline keel

Murre on eelkõige suuline keelevorm ja suulise keele süntaksis on väga palju ühist, olenemata sellest, millise murdega (või muu allkeelega) on tegemist. Keelelise suhtluse põhiüksus on lausung, mille kõneleja loob mingi suhtlusfunktsiooni täitmiseks (küsimine, käskimine jne). Lausung võib olla grammatiline lause (mees mängib pilli), grammatiline fraas (suur mets), sõnakooslus (peigmes jah), üksik sõna (oi, jah). Lausungi keskseks piirit- lejaks on suulises keeles nn lõpetav (tavaliselt langev) intonatsioon. Into- natsiooniliste üksuste piirid kattuvad üldjuhul, kuid mitte alati, süntaktiliste ja semantiliste piiridega. Suuline lausung on korraga nii produkt kui ka selle produkti tegemise protsessi peegeldus teksti pinnal. Kõneleja teeb oma lausungeid sõna sõna järel, esitab neid lineaarselt ning ei saa väljaöeldud teksti maha tõmmata ega sellele vahele kirjutada. Sellega seostuvad suulise lausungi põhimõttelised erijooned. Ümbertegemiseks on olemas eriline lausungiparandamise võttes- tik, protsessuaalsusega seostuvad aga eelkõige sõnade lisamine pärast lausungi lõppu ning topeltlauseliikmed. Suulises kõnes on kirjast palju laiemalt kasutusel süntaktiliselt sõltumatud partiklid. Need jagunevad nelja rühma: dialoogis kasutatavad ja omaette lausungeid moodustavad suhtluspartiklid (nt ahah, jah, ah); planeerimispartiklid, mis aitavad läbi viia parandusi (nt ee, noh, või); piiripartiklid kõnevoorude ja lausungite alguses, mis näitavad seoseid lausungite ja voorude vahel (nt no, kule, et); liikuvad tekstipartiklid ennekõike lausungite sees, mille abil kõneleja lisab värvingut või hinnanguid oma tekstile ja tegevusele (nt nagu, küll, vist, just, üldse). Lisaks on suulisele kõnele omased mõned erijooned, mis seostuvad eeskätt sellega, et kirjalikus normikeeles on kehtestatud reegleid, mida suuline kõne ei järgi. Siia kuulub nt normikeele ja suulise kõne osalt erinev sõnajärg, otsese kõne erinev vormistamine jms seigad. Murdesüntaks 113

ENESEPARANDUS. Eneseparandus jaguneb kaheks: järjeotsimine ja ümber- tegemine. Otsimine tähendab, et kõneleja lükkab oma järgneva tekstiosa ütle- mise edasi, kasutades pausi või otsimismarkereid, milleks on partiklid (noh, nagu), sõnakordused (eriti sidendid lausungite piiril: ja ja), sõnalõppude venitused (ja::), üneemid (ee, õõ), täistähenduslike lauseliikmete asesõnali- sed kohatäitjad (see). Murretes levinud üneemid on samad mis suulises ühis- keeles, eeskätt ee ja õõ. Osa toimetamispartikleid on murretes samad kui ühiskeeles (eriti noh), aga võib leida ka ebatavalisemaid: nii, vot, nuh, nah, jälle. Järgnevas näites leiame nii kordusi, pause, üneeme kui partikleid:1 minu isal oli // obune ja // ja iga omiku kui aa reiale ((rehe alla)) läks // obune oli märg. // obune oli märg et mis‿see on // et et obune märg. // noh // aga mul vanaema oli jälle `kange // tark‿ja // `ütles‿et // va Sõeru vanames üks va suur vanamees üiti suur Joak teist // ja sie oli niuke paha‿ja // jaa‿ja ikka san´di sõnaga old‿ja // et külap va Joak käib `tallamas. ee // isa küll ei‿ùskund‿aga // isa läks üks‿öösse üts // mis‿siis on‿et obune on märg ja pani tule `lattorni ((laterna)) `varju‿ja // ja ise läks‿siis pani uksed ki- ja àkna augud `kinni‿et reialt `väl´la ei sua. Ümbertegemine tähendab sõnade või pikemate lausungiosade korrigee- rimist pärast väljaütlemist. Selle põhivõimalused kuuluvad kolme rühma. • Asendamise korral vahetab kõneleja sisuliselt või grammatiliselt eba- sobiva sõna või lausungiosa uue vastu välja. Lausungis siis voadatti misukke tüdruk `jälle `järgmisel pääva- või `järgmisel korral pidi mehele `soama asendab kõneleja sõna pääva sõnaga korral. • Lisamise puhul lisatakse sõna või lausungiosa tagantjärele juurde. Näites ja siis võt´t selle ar- sõniku argi `kätte lisab kõneleja tagantjärele juurde sõniku; näites ja ütles sis et kule // sõsarale kule Loti / `ütle / kas meil Àugust kotoh om vai lisatakse määrus sõsarale. • Katkestamise puhul jätab kõneleja lausungi pooleli ja alustab selle asemel uut: nii et ta noh talit edesi tagasi siin ja, tuu es ole uneh. / a no une nägudeh sis om kah // nii ta just no- / enne ema `surma ma näi uneh et, / `katekeski mi abikaasaga sis, / tassi / tassemi `laudu. Ümbertegemise eesmärgiks võib olla vea parandamine või öeldu modi- fitseerimine, mille korral otsest viga ei ole (sõna asendamine sünonüümiga, täpsustava täiendi lisamine, suhtlusprobleemide lahendamine jms). Fraasis `järgmisel pääva- või `järgmisel korral parandatakse viga, asendades sõna pääva[l] sõnaga korral. Fraasis ar- sõniku argi modifitseeritakse sõna argi täpsustava täiendiga sõniku. Ümbertegemine algab kõige sagedamini sõna katkestamisega (pääva-, ar-), selle kõrval on ka muid algatusmarkereid, millest enam kasutatav on partikkel või/vai: oli siit `Kikkurilt või siit (.) Äksi ligidalt.

1 Näidetes on kõneks olevad süntaktilised nähtused tõstetud esile paksu kirjaga. 114 Murdesüntaks

KIILUNGID. Kiilung on lause või fraas, mille kõneleja paigutab teise lausungi sisse ja mis ei ole raamlausungiga grammatiliselt seotud: aga sie ar´k oli mul kääpärast ja nõnna ma lõin kohe selle argi kas´sile `sisse. // jaa // ja pidasin natuke `aega‿ja `mõtsin mis‿ma tast siin pian // ja panin reialse mm õõ // uks oli // reialse müiri sies sinna taha. panin `sinna lume‿`piale. Sealjuures korratakse tihti kiilueelset sõna või fraasi pärast kiilungi lõppu kas täpselt või muudetult (et // va Sõeru vanames /.../ et külap va Joak; kule /.../ kule Loti).

IRDELEMENTIDEGA LAUSUNGID. Mõnikord viitab kõneleja samale asjale üks kord täistähendusliku sõna või fraasiga, teine kord asesõnaga. Sellised viita- mised jagunevad kaheks: eelteemad ja täpsustusjätkud. Eelteema puhul tuuakse kõigepealt sisse lausungi teema, kasutades järg- neva lausungiga süntaktiliselt sidumata leksikaalset elementi, mida korratakse põhilausungis samaviitelise asesõnaga: tu vähk tuu `otsind e säändse paremba kotusei. Nimisõnafraasi kujuline eelteema sisaldab üldjuhul nimetavas käändes täistähenduslikku sõna (vähk) ja määratlejat (tu). Harvemini on kasutusel ka verbikujuline eelteema da-infinitiivis. Asesõna lausungis (tuu) on käändes, mida lausungi struktuur nõuab. Harva võib eelteema olla ka muus käändes ning samuti võib talle järgneda täiendkõrvallause: aga niukkest puu`vankkert mis ilma krehvitta (.) sedä ma ei ole näind. Täpsustusjätku korral kasutatakse lausungis asesõna, mis on sama- viiteline süntaktiliselt lõpetatud lausungi järel paikneva noomenifraasiga: ja kaks tanu oli kaa viis `linna `(S)falbahi `poodi viis tanu / sai kakskümmend küinard riiet selle eest / lastele `särkideks teha / nende tanude eest. Asesõna vormi määrab lausungi struktuur, täpsustusjätkuks olev noomenifraas on üldjuhul asesõnaga samas vormis (selle ja nende tanude).

TIHVTKONSTRUKTSIOONID. Tihvtkonstruktsioonid on lausungid, milles esineb kaks verbi, mille vahel on mõlemale ühine lauseliige (enamasti määrus või alus): viis `linna `(S)falbahi `poodi viis tanu. Levinuim on olema-verbi kordus: ja siis oli nii nädali‿pärast oli siis nii käe`anded või‿naa, õpetaja juure menemene, `kihlamene...

JÄRELLAIENDUSED. Suulises kõnes on tavaline lisada pärast lause grammati- list lõppu sõnu või fraase juurde. Laiendused on mõnikord sujuvad, paik- nedes sõnajärjeliselt sobivas positsioonis: no selliseid um mi peregonnah `juhtunu, aga `praegust ei tule `meelde. // selliseid juhu- juhusseid. Mõni- kord on laiendused kiiluvad, sel puhul oleks laiendava üksuse tüüpiline koht eespool: kui=sa vahest `kühvlega `viskad kudagi (.) nõnna naela ära või paar sii ei tähända…

JA-KETID. Pikemas jutustuses või kirjelduses seotakse lausungid tihti nii, et iga lausungi vahel on ja või ja siis. Selliseid ja-kette on murdetekstides palju. Murdesüntaks 115115 kosjas köia `köidi `tuldi öh kolm meest oli, isamees oli siis tuli õh tuppa, nuh akkas küsima kas sii‿on `mõnda noort `puula `müia. ((naer)) ja kui `öeti et‿noh on‿küll aga kudas‿sis kaobasse saab. ja / siis kui kaobasse sai kui lubati et et et‿nuh tuleb küll‿ja, siis `enne ei `toodudki viinapudelid või veinipudelid ära enne‿kui jälle mm sesammune / kaup `valmis oli. ja siis `joodi viinad ära, ja‿jälle ja siis sai kaup ja siis `tehti söögid `valmis sis `söödi kaa veel‿ja, ja siis oli nii nädali‿pärast oli siis nii käe`anded või‿naa, õpetaja juure menemene, `kihlamene või kudas tuleb ütelda sõrmuse vaheta- mene. Eesti keele tavaline üldsidesõna on ja. ning esineb tavalise sidesõnana saarte murdes: see oli nende moed ning seda nad `kiitsid ning e, et miks te‿p tee seda mette ning, nad teind ning....

SÕNAJÄRG. Sõnajärge uuritakse tavaliselt statistiliselt. Keskseks sõnajärje- mallide eristamiseks aluseks on see, millises järjekorras paiknevad üksteise suhtes alus (S), öeldis (V) ja öeldise laiend(id) (X). Teine alus lähtub sellest, kas alus on öeldise ees (otsejärg, SV) või vastupidi (pöördjärg, VS). Kolmas alus tuleb sellest, millised lauseliikmed on lauses olemas. Siin võime eristada täismalle, kus on olemas kõik kolm põhiliiget (S, V, X), ja elliptilisi malle, milles mõni liige (ennekõike subjekt S) puudub.

Tabel 9.1. Eesti keele kesksed lausemallid (%) (Lindström 2000 põhjal)

Täismall või Subjekti S/V järg Võru elliptiline esinemine Mall Keskmurre Kirjakeel murre mall Täismallid Subjektiga Otsejärg SVX 24 23 25 XSV 6 4 2 SXV 2 5 3 Pöördjärg XVS 5 5 15 XVSX 1 2 9 Elliptilised Subjektiga Otsejärg SV 11 6 3 mallid Pöördjärg VS 1 3 3 Subjektita VX 17 21 10 XV 10 9 6 XVX 14 5 10 V 1 82 Muud 11 9 12

Eesti keele statistiliselt keskne sõnajärjemall on SVX, olenemata sellest, millise allkeelega on tegemist. Tabelist 9.1 näeme, et murretes (ja ka suulises ühiskeeles) on kirjaga võrreldes kolm olulist erinevust. Kõnes on umbes 1,6 116 Murdesüntaks korda enam elliptilisi lausemalle, milles mõni liige puudub (SV, VS, VX, XV, XVX: 54%, 52% contra 34%), sealjuures 1,5 korda enam subjektita lausungeid (V, VX, XV, XVX: 42%, 43% contra 28%). Kõnes kasutatakse umbes kolm korda vähem pöördjärjega malle kui kirjas (XVS, XVSX, VS: kõnes 7% ja 10%, kirjas 27%)

REFERAADI VORMISTAMINE SUULISES KÕNES. Referaatlausungi üheks osaks on teise inimese jutt ehk referaat ja teiseks osaks saatelausung, mis ütleb, kes ja mil viisil kõneleb. Kirjas kasutatakse siin eeskätt otsekõnet või kaudkõnet, harva siirdkõnet retoorilise võttena. Suulises kõnes on aga just siirdkõnele sarnane et-otsekõne kõige tavalisem. Selles ühendatakse kaudkõnele omane saatelausung (verb+ et) ja otsekõne vormistikus referaatlausung: ja // omiku // omiku ee vanaema tõuseb ülesse `ütleb‿et // kas‿sa nägid kedagi / isa `ütleb‿et nägin küll‿et // et `viskasin reialuse taha. Mitmelausungiliseses otsekõnes võidakse partiklit et iga uue lausungi alguses korrata: isa `ütleb‿et nägin küll‿et // et `viskasin reialuse taha. Lisaks on muidugi kasutusel ka tavaline kaudkõne, tavaline otsekõne, kus tsitaadi algust markeerivad mitte- verbaalsed markerid (intonatsioon, paus, mõnikord kõneleja kõnelemisviisi imiteerimine jms) ning elliptilised saatelausungid, kus võib puududa nt verb.

9.2. Murrete (morfo)süntaktiline eripära

Murrete eripärased morfosüntaktilised jooned jagunevad kaheks. Ühele poole jäävad keelejooned, mille poolest murded osalt normikeelest ja üksteisest erinevad. Teise poole moodustavad jooned, mis on sarnased normikeelega ja esinevad murretes üle kogu Eesti ala, kuid erineva sagedusega.

Murrete morfosüntaktilised erijooned

Morfosüntaktiliste erijoonte seas on olulised aluse ja öeldise ning täiendi ja põhisõna eripärane ühildumine; erinev sihitise ja määruse käänete kasutus; mõned eripärased üldküsimuse moodustamise viisid ning eituse erijooned.

ALUSE JA ÖELDISE SUHTED. Suurem osa aluse ja öeldise ühildumise põhi- mõtetest on samasugused nagu kirjakeeles, kuid murretes on ka mõningaid erijooni. Alus ja öeldis ühilduvad üldjuhul arvus, nii kirjakeeles kui murretes. Siiski on sellest põhimõttest murretes rida kõrvalekaldeid. Põhjaeesti murretes (eriti keskmurdes) on iseloomulik kasutada ainsuses öeldist ka mitmusliku aluse juures. Tihti on siis tegu sihitu verbiga (eriti olema, saama) ja lausung väljendab subjekti olemasolu, mitte tema tegevust: Murdesüntaks 117

Pha ennemast oli jo rehetuad, Amb siad oli `kinni laudas. Lõunaeestis on sellist kasutust juhuslikult. Verb on ainsuses tihti ka neis lausungites, kus alalütlev kääne väljendab omajat ja öeldiseks on verb olema tähenduses ‘omama, olemas olema’. Selli- sed tüübid on sagedased saarte, aga ka lääne- ja keskmurdes: PJg lastel oli na samu vana riietest tükid `ümmer; KJn ènne olli `pruutidel kirstud kus nende ànded sies ollid. Kui lausungis on mitu täisalust, siis võib öeldis olla nii ainsuses kui mitmuses. Kui osa aluseid on ainsuses ja osa mitmuses, siis on öeldis kirjakeeles tavaliselt mitmuses. Murretes ühildub öeldis tavaliselt temale lähima alusega, kusjuures tulemus võib mõnikord kirjakeele normidest erineda: Ans limbid ja liha oli segamini. Kollektiivsubstantiivid alusena jagunevad kaheks. Ühel juhul on öeldis ainsuses, teisel juhul võib öeldis olla nii ainsuses kui mitmuses. Esimese rühma moodustavad sellised nimisõnad nagu küla (‘inimesed’), kari, parv, vald (‘inimesed’), kohus, kirik jms. Teise rühma sagedasim sõna on rahvas, lisaks hõim, kogudus, pere, pruutpaar, suguselts jne. Vahe on eelkõige selles, et teise rühma kollektiivsubstantiivid võivad märkida nii kollektiivi kui ka seda moodustavaid üksikisikuid. Kui mõeldakse tervikut, on öeldis tavaliselt ainsuses, kui aga üksikisikuid, siis mitmuses: Nis noorpaar ìstus laua‿taga. Pöi noorpoar läksid renni taha keige esiteks `sööma. Ka on siin lahknevusi eri murrete vahel. Nt lõunaeestis ja saartel on kollektiivsubstantiivi puhul öeldis mitmuses ka seal, kus mujal eelistatakse ainsust: rahvas pidävä nõvvo; Ans peiu saja rahvas, see olid suurte plagudega. Üldjuhul ühildub alus öeldisega ka isikus. Siin on murretes (eriti käs- kivas kõneviisis) küllalt sagedased juhud, kus alus ja öeldis ei ühildu: Ote ärä sa `mingu õtsu (= hõljuv kaldaosa jõe või järve ääres) pääle. Ainsuse teise isiku puhul esineb sellist kasutust üle Eesti, muudes isikutes eeskätt lõunaeesti murretes. Alust kasutatakse eesti keeles koos isikulise tegumoega. Siin võib eri- pärasena välja tuua Alutaguse, kus kasutatakse umbisikulise tegumoe lihtmi- nevikku isikulise tegumoe lihtmineviku mitmuse 3. pöörde tähenduses: Lüg siad ùlguti `lahti ‘sead hulkusid lahti’, Jõh `mõisad põledetti süsi ‘mõisad põletasid süsi’.

TÄIENDI JA PÕHISÕNA ÜHILDUMINE.2 Ühildumine (kongruents) täiendi ja põhisõna vahel võib olla kahesugune. Käändekongruents tähendab, et täiend on samas käändes kui põhisõna. Ühildumise puudumisel jääb täiend alati genitiivi. Arvukongruents tähendab, et täiend on samas arvus (ainsuses või mitmuses) nagu põhisõna. Arvukongruentsi puudumisel on täiend ainsuses

2 Vt ühildumise kohta Nurkse 1937. 118 Murdesüntaks ka siis, kui põhisõna on mitmuses. Kirjakeeles valitseb arvukongruents ja täiend on samas käändes kui põhisõna, v.a. viimases neljas käändes. Murre- tes on olukord kirju. Nii esineb põhisõna ja täiendi arvukongruentsi genitiivis, allatiivis ja komitatiivis saartel 95%, kirderannikul 72% ja muudes põhjaeesti murretes 42–46%. Lõunaeesti murretes aga on ühildumist Mulgis 67%, Tartus 77% ja Võrus 100%. Muudel juhtudel on täiend ja põhisõna erinevas arvus (nt Mih `lahtise `kohtade pial, PJg tihida oksadega). Käänete puhul prevaleerib nt allatiivis enamikus murretes ühildumatus (Jäm teiste noorte meestel olid `keikidel ostet `riided). Kongruentsiga on ainult 5–21% südaeesti murrete näidetest, 48–67% vahele jääb see kirderannikul, Mulgis ja Tartus ning 91% on kongruentsi Võru murdes. Kokku moodustub eesti murretest neli rühma. Võrus esineb üle 90%-l juhtudest nii arvu- kui ka käändekongruents. Kirderannikul, Mulgis ja Tartus on 2/3–3/4 juhtudest arvukongruents ja 1/2–2/3 juhtudest käändekongruents. Südaeesti mandrimurretes esineb arvukongruents veidi alla pooltel juhtudest ja allatiiv jääb vähemalt 80%-l juhtudest ühildumata. Saartel aga on 95%-l juhtudest arvukongruents, kuid allatiivis jääb 90% juhtudest ühildumata.

SIHITISE KÄÄNDED. Kirjalikus normikeeles on sihitise käänetel keerukas vor- mireeglistik. Murretes on neist reeglitest kohati erinevusi. Üldistatuna öeldes on murretes normikeelest enam levinud täisobjekti kasutus ja nimetav sihitise käändena. Nt vaimset ja meelelist tunnetust ning selle väljendamist märkivate ver- bidega kasutatakse saartel ja läänemurdes omastavalist täissihitist: Khk nad näind `metsas undi; LNg ma määletan ühü juto. Rannikumurretes on osasihitise asemel tihti nominatiivis täissihitis, omastavalise sihitise asemel nimetavaline ja täissihitise asemel osasihitis: Jõe `mõisas `üösse `pekseti rehed; VNg mina `ohtu tein `kuogid; Vai mies pani opone rakke; nüüt lahutetti sene vana `silla `vällä.

MÄÄRUSTE KÄÄNDED. Eesti keeles kasutatakse mitmesuguste süntaktiliste suhete edastamiseks käändeid alates sisseütlevast ja kaassõnaühendeid (laual ~ laua peal). Normikeeles on olemas reeglistik, millise funktsiooni jaoks milliseid käändeid kasutatakse. Abisõnad nõuavad kirjakeeles põhisõnalt kindlat käänet, üldiselt genitiivi (metsa `poole). Murrete käändekasutus erineb mitmes suhtes nii kirjakeelest kui üksteisest. Nt kirderannikumurretes väljendatakse kohamäärust sageli sisekoha- käänete abil seal, kus kirjakeeles on väliskohakäänded: Kuu peremies `kün- däb `pellus; VNg igas `saares oli omad tuled. Samuti väljendatakse sise- kohakäänetega kalal, marjul jms käimist: Kuu kävi `marjas, `lähme `sienes- se; Lüg õlima kalas; Jõh `lähmä `pohla. Kellegi juures käimist või viibimist Murdesüntaks 119 väljendatakse aga sageli väliskohakäänetega: Lüg `tienisin tädil; Jõh lähän `Mardi `rahvalle. Ka leiab kirderannikumurretest eripäraseid määrusekonstruktsioone. Nt aja- ja kohamäärus koos kaassõnadega allpool, enne, kesk, mööda, piki, pealt, pärast, vastu on genitiivis: Jõe kukkus `vasta kivide; Iis `enne `pulma- de, pärast pühade. Seisundimäärus, mis ütleb, millega miski on kaetud, koos, määrdunud jne, on sisekohakäändes: Kuu leib on `halless ‘hallitanud’, VNg kääd one `siebis. Läänemurdes on eripärane nt ajamäärus partitiivis: Pä Var `paari `korda tulid `siia; PJg `kahte `korda `anti `puhkust. Väliskohakäände asemel võib olla sisekohakääne: LNg mina olen seda vanematest sedasi kuulnd. Ka on allatiiv adessiivi funktsioonis: Noa annan teil `peksa. Saartel ja eriti läänemurdes eelistatakse enam kui teistes murretes sise- ja väliskohakäänetele kaassõnaühendeid, eriti koha väljendamisel: Khk maa `sisse, Mus ammedi peelt, Muh tõrre `sisse, koti sihes. Komitatiivi funktsioonis on saartel kasutusel konstruktsioon genitiiv + kaasas: Phl läksin isa `kaasas. Kaassõnade poolest on omapärane ka Võru murre, kus analüütilisi tarindeid kasutatakse rohkem mitmuses, nt tallõ `sisse ‘taludesse’, silmi `pääle ‘silmadele’.

ÜLDKÜSIMUSE MOODUSTAMINE. Üldküsimuse vormistamiseks kasutatakse suulises eesti ühiskeeles partikleid, millest kesksed on kas, vä ~ või, jah, samuti kas ja või kombinatsioon. Kuna murdesalvestused on üldjuhul monoloogid, siis on sealt raske küsimusi leida. Siiski võib öelda, et ka murretes on tavalised kas- ja või-küsimus ning kas ja või kombinatsioon, nt Võrus ja ütles sis et kule // sõsarale kule Loti / `ütle / kas meil Àugust kotoh om vai. Küsit- leja: kas vahel midagi (.) e `tehti kaa èrnesuppi `keetmise aal (.) et nad `pehmeks lähäksid (...). Informant: ah=et `pes'ti või. Sealjuures on lääne- poolsel mandril (keskmurdes, läänemurdes ja Mulgis) kasutusel või, idapool- sel alal (Võrus, Tartus, kirderannikul ja idamurdes) eeskätt vai, harvem või. Eripärane on saarte murde küsimissüsteem, kus on tavaline küsimuse moodustamine kliitikpartiklite -ks, -ts, -s abil: saaks ne èlpind ‘kas nad saavad söönuks’; oled‿sa pailu `löᵑga kedrand kaa / onts‿sool löᵑᵑa `vihtisi. Samuti on seal eripärane üldküsilause eitav vastus, mille puhul ei korrata küsimuses olnud verbi, vaid vastatakse olema-verbiga: Muh kas sa käisid? – ei ole.

EITUSE ERIJOONED. Eitus kuulub süntaksi ja morfoloogia piirile. Eituse poolest võime välja tuua vähemalt neli eripärast murdepiirkonda. Esimene piir tuleneb eitussõna asukohast ja eraldab põhja- ja lõunaeesti murdeid. Põhjaeesti murretes asetseb eitusvorm põhiverbi ees (ei tule), lõu- naeesti südaalal verbi järel, nii olevikus kui minevikus (olõ‿ei ‘ei ole’, 120 Murdesüntaks olõ‿es ‘ei olnud’). Mida ida poole, seda tavalisemaks tagaeitus muutub. Ida- võrus on tavaline ka tagaasendis eitussõna klitiseerumine (olõ‿i, olõ‿s). Teine piir eristab ülejäänud Eestist Kodaveret ja kirderannikumurded, kus eriti vanemas murdes on eitussõna asemel olnud pöörduv eitusverb. Suu- remal osal rannikualast (va Jõe, KuuLä, HljLä, Iis) on eitusverb pöördunud olevikus (en, et, ei jne), Kodavere vanas murrakus aga nii olevikus kui minevikus: • preesens: en, et, ei ~ ep, emä, etä, eväd (en enna, et `pelgä, ei tule, ep tiädä, emä tõhi, etä õle, eväd pida); • imperfekt: esin, esid, es, esimä, esitä, esid (esin jätä, esid tee, es anna, esimä `julge, esitä taha, esid usu). Kolmanda omapärase rühma moodustavad saarte ja läänemurre, mida iseloomustab paljude eitussõnade kasutamine korraga, nii et tulemuseks on isegi kolme- ja neljakordsed eitused. Saartel kasutatakse nt partikleid ei, pole, ega, mitte, ära, end, -gi(d) ~ -ki(d), `ühtid ~ `ühtegid: Vll see‿s mädane ää mette; Ans mitte piretkid es saa magada; Khk ave jää, mis ep talu änam peel‿änd, ma‿p tohi änam seelt üle `minna‿nd; Muh es ole seal ia mitte; Phl pole seda `asja `ühteged. Läänemurdes kasutatakse lisaks tavalistele eitussõnadele nt partikleid mitte, ühti(gi), midagist, kedagist, enam, kliitikut -gi(d), ühendit ei pole ~ põle: LNg aga `kamres põlnd `mingid `ahju ega kedagi; Mar: lapsed ei tea kedägist üht änam. Lisaks võime välja tuua mõningaid erinevusi eitussõnade kasutamisel lõunaeesti murrete vahel. Tartu murdes pöördub eituse kasutamisel põhiverb kindla kõneviisi (vähemal määral ka tingiva ja kaudse kõneviisi) lihtaegade mitmuse vormides: me ei sööme. Mulgi murde käskiva kõneviisi eitav vorm aga langeb tavaliselt kokku da-infinitiiviga (ärä miut maha lasta = maha lase).

Eri sagedusega esinevad morfosüntaktilised jooned

Osa morfosüntaktilisi jooni esineb kõigis murretes, kuid erineva sagedusega. Siin vaatame verbi käändeliste ja pöördeliste vormide ühendeid, tarvis/vaja konstruktsioonide, ühendverbide ning täis- ja ennemineviku kasutust.3

TEGUSÕNA KÄÄNDELISE JA PÖÖRDELISE VORMI ÜHENDID. Tegusõna käände- lise ja pöördelise vormi ühendeid (nt hakkas astuma) kasutatakse enam läänepoolsetes murretes (saarte, lääne-, kesk- ja ka rannamurre) ja vähem idapoolsetes ja lõunaeesti murretes (Võru, Tartu, Alutaguse ja idamurre, samuti Mulgi murre). Lisaks on läänepoolsetele murretele iseloomulikumad

3 Vt Uiboaed 2013; Uiboaed jt 2013; Uiboaed, Lindström 2014; Lindström jt 2014, 2015. Murdesüntaks 121 saama-verbi ühendid (läänemurre: kui ein tehtud sai (.) siis sai ju `rukki rehesid `peksma), idapoolsetes murretes eelistatakse olema-verbi ühendeid (Seto: Salmõl oll’ ka ostõt purgitäis mett).

TARVIS- JA VAJA-KONSTRUKTSIOONID. Konstruktsioonid sõnadega tarvis või vaja väljendavad mingi asja puudumist (*Mul on vaja seelikut), vajadust või kohustust (*Mul on vaja puid tuua). Lõuna- ja Ida-Eestis eelistatakse siin vaja, saartel aga kasutati samas konstruktsioonis peaaegu alati sõna tarvis. Samuti varieerub neis konstruktsioonides verb. Olema (igal pool ei oldki tarvis käia) on levinud üle Eesti, samas tulema (siis tuli rohkem raha tarvis) ja minema (seal majas alati neid läheb ikke tarvis) esinesid pigem läänepoolsetes murretes (siinsed näited on läänemurdest). Idamurdele ja Setole on aga iseloomulik verbi väljajätt (nt idamurdes: õhta jäin lugema ja ommuku leidsin et vaja riidesse ajada ja minna minekit).

ÜHENDVERBIDE KASUTUS. Ühendverbe (nt ära minema, kinni panema, ära koolema jms) esineb lääne pool sagedamini kui idapoolsetes murretes. Saare, lääne, kesk- ja ka Mulgi murdes on neid 3,3–3,4%, Ranniku, ida, Tartu ja Setu murretes 2,6–2,9% ning Võrus ja Alutagusel murretes alla 2,3%.

TÄIS- JA ENNEMINEVIKU KASUTUS. Mineviku liitaegade kasutussagedus erineb oluliselt. See on kõrgeim saarte ja Mulgi murde alal, madalaim Alu- taguse ja Setu alal. Seejuures on kõrge kasutussagedus saarte murde alal seotud pole-eitusega (kiss juuwa täis mees oli (.) see pole sääld tulngid), Mulgis aga pigem kaudse väljenduslaadiga (miu vanaemä olli elänu (.) vanast Püügle Savimäel).

Morfosüntaktiline murdeliigendus

Morfosüntaktiliste joonte põhjal ei ole seni eesti murdeliigendusi tehtud. Eel- nevas välja toodud erinevuste põhjal saame järeldada, et murrete morfosün- taktiline põhipiir on Eesti ida- ja lääneosa vahel. Ida poolele jäävad Võru, Tartu, Alutaguse ja Idamurre, lääne poolele saarte ja läänemurre. Mulgi murre, rannamurre ja keskmurre moodustavad vaheala, mis ühenduvad mõne nähtuse puhul ida, mõne puhul läänega. Aga võib üldistada ka nii, et morfo- süntaktiliselt moodustub Eesti alal kolm murdevööndit: lääne-, kesk- ja ida- vöönd. Lisaks eristuvad mõne nähtuse puhul omaette aladeks saarte murre ning rannikumurded (mõnikord koos idamurdega). Samuti on mõne nähtuse puhul oluline põhja- ja lõunaeesti piir, kuid see ei ole olulisim Eesti ala liigendaja nagu häälduses, morfoloogias ja sõnavaras. 122 Murdesüntaks

Lisalugemist

Suulise kõne süntaksit kirjeldab lühidalt Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu Eesti keele allkeeled (Hennoste, Pajusalu 2013). Aluse ja öeldise ühildumist murretes on uurinud Helmi Neetar (Neetar 1963, 1964, 1965). Täiendi ja põhisõna ühildumist on juba 1930. aastatel uurinud Rein Nurkse (Nurkse 1937). Väike ülevaade on olemas saarte, lääne- ja kirderannikumurrete süntaksi mõningate nähtuste kohta (Juhkam, Sepp 2000; Must 1987; Lonn, Niit 2002). Võru murde eitust, sõnajärge ja laiemalt eri allkeelte sõnajärje eripära on uurinud Liina Lindström (nt Lindström 1997, 2000). Süntaktiliste konstruktsioonide sageduse varieerumisi on uurinud Liina Lindström ja Kristel Uiboaed koos kolleegidega (Uiboaed 2013; Uiboaed jt 2013; Uiboaed, Lindström 2014; Lindström jt 2014, 2015). Murded ja kirjakeel 123

10. Murded ja kirjakeel

Murdevormi või murdesõna all mõeldakse tihti sõna või vormi, mis erineb normikeelsest. Selle terminikasutuse järgi on nt -nd murdevorm, kuid -nud ei ole, kuigi mõlemad pärinevad murretest. Tegelikult on igas murdes hulk sõnu ja vorme ühis- või normikeelega ühised ja teine hulk erinevad.

10.1. Kirjakeele ja murrete ühis- ja erijooned

Südaeesti keskmurre (kirjakeele põhialus) on kirjakeelele lähedane kõigil keeletasanditel. Sarnased on häälikud ja nende esinemistingimused, intonatsioon, grammatika, põhisõnavara. Samas on üksiknähtustes ka igal tasandil erinevusi. Võrreldes teisi südaeesti murdeid ja kirjakeelt, näeme, et kõige sageda- semad on häälduserinevused. Saarte murre ja kirjakeel erinevad nt intonatsiooni ja saarte õ > ö muutuse poolest, läänemurdes on palju rohkem järg- silpide vokaalide reduktsioone ja kadu kui kirjakeeles, idamurdes on toimunud paarikümnes sagedases sõnas, kus kirjakeeles on o, muutus o > õ (nt koht asemel kõht), ka on idamurde intonatsioon kirjakeelsest erinev. Kuid grammatika põhisüsteemi poolest on südaeesti murded ja kirjakeel üsna sarnased. Eriasendisse jääb siin saarte murre, kus on väga palju oma sekun- daarseid eriarenguid. Erinevusi sõnavaras on kõigi südaeesti murrete ja kirjakeele vahel, kuid põhisõnavara lähtekujud on enamasti samad. Kirderanniku murderühma ja kirjakeele erinevus on suurem. Nende murrete põhistruktuur langeb paljuski kokku kirjakeele omaga, kuid mitmed kesksed nähtused grammatikas ja häälduses lahknevad. Kirderanniku murretes ei ole teise ja kolmanda välte vastandust, sise- ja lõpukadu ei ole toimunud regulaarselt, rannamurdes ei ole õ häälikut, Alutagusel on seda aga palju rohkem kui kirjakeeles jne. Kuigi vormimoodustus on peajoontes kirjakeelega üsna sarnane, esineb teatud vormidel täiesti erinevaid moodustusmalle. Põhisõnavara langeb kirjakeelega suuresti kokku, samas on kirjakeelest erinevaid sõnu ikkagi rohkem kui südaeesti mandrimurretes. Lõunaeesti murrete ja kirjakeele vahel on sügavaid struktuurierinevusi igal tasandil, nii häälduses, grammatikas kui sõnavaras. Nende piiratud ühis- osa on kaht algupära. Kõigepealt on see seotud pikaajalise murdeliiduga põhja- ja lõunaeesti murrete vahel (vt ka 4.1). Nii põhja- kui lõunaeesti muistsed hõimukeeled olid ikkagi läänemeresoome lõunarühma keeled koos rühma iidsete ühisuuenditega. Ka hilised uuendused on paljuski haaranud nii põhja- kui lõunaeesti murdeid. Nii on mõlemas toimunud lõpu- ja sisekadu, 124 Murded ja kirjakeel

Kaart 10.1. Eesti murrete ja kirjakeele ühisosa suurus (Pajusalu 1997) tekkinud kolme välte vaheldus jne. Teiseks on eesti kirjakeelde viimase 150 aasta jooksul teadlikult laenatud mitmeid lõunaeesti keelendeid, mis neid on lähendanud. Teine võimalus kirjakeele ja murrete sarnasusi vaadelda on püüda arvu- tada statistiliselt murrete kaugust kirjakeelest. Seda on teinud Saareste murdekaartide alusel Karl Pajusalu (vt kaart 10.1). Arvesse on võetud nii hääldusjooni, morfoloogiat kui ka veidi põhisõnavara. Kaardilt näeme, et kõige kirjakeelsem on keskmurre (ühisosa kirjakeelega ca 59%), kuid ka selle erijoonte hulk on suur. Järgmise rühma moodustavad südaeesti idamurre (50%; samas Kodavere ainult 38%) ja läänemurre (47%) ning kirderannikumurded koos vaadatuna (46%). Saarte murde ühis- osa kirjakeelega on ainult 36%. Seega on saarte murde sarnasus kirjakeelega sel viisil arvutatuna isegi väiksem kui kirderanniku murderühmal. Kirderan- niku murderühma suurem sarnasus tuleneb just selle kirjakeelega sarnasest konservatiivsusest mitme hääldus- ja morfoloogianähtuse osas. Kirjakeelde ei ole jõudnud paljud kitsa levikuga uued (st kuni paarisaja-aastased) süda- eesti murrete arengud. Kõik lõunaeesti murded on kirjakeelest veel erinevamad. Tartu ja Mulgi murde ühisosa kirjakeelega on enam-vähem sama suur (vastavalt 31% ja 28%), Võru murdel suurusjärgu võrra veel väiksem (vähem kui 19%). Murded ja kirjakeel 125

Seega on traditsiooniliste murrete suhted kirjakeelega erinevad. Suhete põhilaadilt võime pidada südaeesti murdeid kirjakeele sarnasteks ja lõuna- eesti murdeid erinevateks, kuid statistikast näeme, et kõik eesti murded erinevad vähemalt pooles ulatuses kirjakeelest ning kujutavad endast midagi muud kui tänapäeva kirjakeel.

10.2. Murdelaenud kirjakeeles

Teine võimalus on jälgida, millised keelelised jooned on toodud kirjakeelde väljastpoolt keskmurret ja laiemalt väljastpoolt südaeesti murdeid. Murretest on kirjakeelde alati sõnavara laenatud. Eriti olulised murde- sõnade kirjakeelde toojad on olnud kirjanikud. Nii tõid palju murdesõnu nooreestlased (Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala jt), kes eelistasid saarte ja lõunaeesti sõnu. Sealjuures on kirjanikud kasutanud nii oma kodu- murdeid kui ka otsinud teadlikult Wiedemannilt ja hiljem Saarestelt eripära- seid sõnu. Suurem osa eesti kirjakeele korraldajaid on pidanud just murdeid kõige olulisemaks eesti kirjakeele rikastamise allikaks. Seetõttu on murdesõnu tulnud käibesse ka kõigi kirjakeele sõnaraamatute kaudu. Need on eelkõige lõunaeesti sõnad, mille tõttu on kirjakeeles tihti kasutusel põhja- ja lõunaees- tilised sünonüümid (koer – peni, kask – kõiv, kätki – häll, nõu – anum, vaa- gen – liud, kabli – kõblas, nuga – väits, vähe – veidi, sõimama – näägutama jms). Palju on sõnu laenatud ka terminoloogia tarvis, samuti eelkõige lõuna- eestist (kelme ‘kõhukile’, eL ‘kile’; rase, eL ‘raske’ jms).

Tabel 10.1. Murdesõnu kirjakeeles (raamatust Hennoste, Pajusalu 2013)

Murdeala Sõnu ainiti, arusaam, ind, hälbima, joobuma, jõhker, kai, kurd, lauter, leebe, Saarte murre loivama, lottis, manner, pigem, rebu, rõve, rüsi, sageli, settima, totrus, tragi, võlu, võluma jada, jaurama, kalk, (mängu)kann, kihk, kiiskama, kimpus, kirg, korp Lääne-Eesti ‘söök’, kõhred, lagle, leebuma, nigel, nõbu, närud, põlastama, tahke, tarima, vemp, võhm ehaline, kada ‘ragulka’, kaitsetu, keks ‘hüplemine’, kõvenema, Ida-Eesti küpsus, levitama, magusus, mõrane, paljak, raju, ruuge, siugjas, tervenema, tusk, vesipea ahistama, arbuma, heldima, eriti, järk, jäse, kaikuma, kangastuma, kese, kiikama, kirre, koidik, laamendama, lebama, ligane, loobuma, Rannamurre mainima, mall, menu, samasugune, seilama, siivutu, tavaline, ulgu(meri) Alutaguse kirgas, klõmm, kühmuline, liiast, rajune, sasipea, siiras, sooritama, murre täidlane, veljeksed, vetruma, vihastuma, viipama 126 Murded ja kirjakeel

karihiir, kohev, kõnnak, kõrvik, kõuts, lahe, lummutis, lunima, pelgus, Mulgi murre regilaul, sälk, vurts, võistu ent, hõlst, jututama, jällegi, kurask, küündima, küünitama, lahkama, Tartu murre lutsima, lõim, nimme(luud), nõlv, pimesi, püstkoda, rase, sõõrik, trääs, virguma, õõs, üsk halama, helge, klaaruma, krõnks, lahter, liba, loode, manitsema, Võru murre meelisklema, mattuma, neelduma, nimme, palvus, pälvima, suurrätt, tõemeeli, vingats

Murretest on laenatud ka grammatikajooni, allikaks eeskätt südaeestist erinevad murded. Väidetavatest lõunaeesti joontest võib tuua nt järgmised: • sõnaalguline h; • lühike geminaadiline illatiiv ka helilise tüvekonsonandi puhul, nt `majja, `tarre; • ulatuslik lühikese mitmuse partitiivi kasutus, nt maju, sabu ‘sabasid’; • vat-tunnuseline kaudne kõneviis: olevat, mäletavat; • sünteetilised tingiva ja kaudse kõneviisi mineviku vormid, nt saanuks, õppinuks; saanuvat, õppinuvat; • u-refleksiivide laialdane kasutus, nt `lauhtuma, `turduma; • ng- ja stu-liide: leping, lahang; haavistu ‘haavik’. Lõunaeesti laenude puhul tekib sageli küsimus, kas need pole soome või kirderannikumurrete mõjud või keeleuuenduse leiutised. Mitme grammatilise vormi korral (nt vat-tunnuseline kaudne kõneviis), on siiski ilmne teadlik laenamine keeleuuenduse toel. Aga see on olnud üksikute vormide laenamine, mis on nt võrreldav laenamisega soome keelest. Kirderanniku murretest laenatuks võiks pidada palju vähem jooni. Olulisim neist on olev kääne, mis esineb produktiivselt ainult kirderannikul ning on võetud kirjakeelde murde ja soome keele eeskujul. Kirderannikumurdes on olev kääne tugevas astmes nagu soome keeles, sageli -nna lõpuga (`uute-nna, punase-nna), kirjakeelde on see toodud omastava käände kujulise tüvega (poja-na). Lisaks võib kirde- rannikuga seostada selliseid nähtusi nagu j-i püsi helilise konsonandi järel (välja) ning tugevaastmelised sisekaota verbivormid, nagu kolmandavälteline `kasvanud (pro kasvanud või kasunud). Siiski ei ole ka nende vormide puhul alati võimalik kindlalt väita, et need oleksid kirjakeelde võetud just kirderannikumurretest. Võimalik on laenamine soome keelest, arhailisema keelekasutuse säilimine või kõigi kolme allika koosmõju. Arvestada tuleb ka seda, et algselt oli Tallinna ümbrus rannikumurdeline ja Tallinna eestlaste kõne- keel mõjutas 16.–17. sajandil eesti kirjakeele traditsiooni tekkimist. Murded ja kirjakeel 127

10.3. Murre ühiskeelsetes tarbetekstides

Kirjakeele ajastul muutuvad murded üheks mittenorminguliseks allkeeleks, mille kasutus väljaspool oma leviala on piiratud. Sealjuures määrab murde- kasutuse eeskätt kaks seika: situatsiooni suulisus/kirjalikkus ja argisus/amet- likkus. Murdejooni esineb tänapäeva ühiskeeles eeskätt suulises kõnes, kuid ka seal harva. Kõige tavalisem on murdest pärit aktsent vastavat päritolu inimese kõnes (ö ja „laulev“ intonatsioon saartelt pärit inimestel, suutmatus eristada teist ja kolmandat väldet kirderanniku inimestel, erinev palatalisee- ritavate konsonantide hulk jne). Lisaks on erinevusi sõnakasutuses (nt see ja too kasutuse erijooned, keerama vs. käänama) ja veidi ka morfoloogias, kus varieeruvad nt -nud ja -nd partitsiibi tunnusena ning kaudse kõneviisi erinevad murdevariandid. Sel juhul on tavaline, et ametlikus suulises situatsioonis kasutatakse valdavalt normingukohast vormi, kuid argisituatsioonides toimub eri vormide varieerumine, mida juhivad mitmesugused kontekstuaalsed ja sotsiaalsed tegurid.1 Murdejoonte kohta kirjalikes argitekstides pole võimalik midagi öelda, sest neid pole sellest seisukohast uuritud. Kirjalikes ametlikes tekstides on murdejooni väga vähe ja nende kasutus on seotud kindlate registritega. Murdejooni peaaegu ei esine teaduse, asjaajamise, populaarteaduse jms tarbekeele registrites. Veidi võib neid leida viimase aja ajakirjanduses (nt intervjuudes lõunaeesti inimestega, teleuudistes, kus kohalikud korrespon- dendid kasutavad murdeaktsenti, reklaamides (nt Saaremaa viina reklaam).

10.4. Murre ilukirjanduses

Kõige enam ja järjekindlalt võib traditsioonilist kohamurret leida ilukirjan- duse keeles. Murret kasutatakse sealjuures luules, proosas ja näitekirjanduses erinevalt. Samuti on erinevused eri murrete tarvitamises, murrete kasutamises eri aegadel, eri kirjandusvooludes ning autoritekstis ja tegelaskõnes.

Murre luules

Eesti luules on esinenud paar sajandit eraldi suund, lõunaeestikeelne luule, mille alla kuulub mitu keelevarianti: Võru murre, Mulgi murre, Tartu murre ja sellele toetuv vanem lõunaeesti kirjakeel, nende segu. Juba 19. sajandi algul kirjutas Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop võrukeelseid luuletusi (valikkogu Suve õdang, 1985). Nüüdse võru luule-

1 -nud varieerumise kohta vt Keevallik 1994, see ja too kohta vt Pajusalu 1998, kaudse kõneviisi kohta vt Toomet 2000. 128 Murded ja kirjakeel traditsiooni alguseks võib lugeda Artur Adsoni luulekogusid Henge palango (1917) ja Vana laterna (1919; kogutud luuletused Varjuliste puie all, 2014). Pärast 2. maailmasõda on Võru murdes luulet kirjutanud paljud autorid, kel- lest olulisim on pagulasluuletaja Raimond Kolk (Ütsik täht, 1946). Nõu- kogude Eestis oli võrukeelne luule pigem varjusurmas, kuigi nt Rihhard Iher avaldas luulekogu Kassimärss (1980) ja võru keeles kirjutasid ka luule suur- nimed Ain Kaalep ja Jaan Kaplinski. Uue võru luule tuntuim nimi on Kauksi Ülle (esikkogu Kesk umma mäke, 1987; Valit luulõq, 2012), lisaks nt Jan Rahman, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Contra, Pulga Jaan (ühiskogumik Viie pääle, 2005), aga ka Leila Holts, Häniläne jt. Oluline on ka võru keele sidumine popmuusika ja laulmisega (Contra, Rahmani poplaulude sõnad jm). Esimesi tuntud mulgimurdelisi tekste on Andres Renniti Kallis kotus (1892). Suurim Mulgi murdes kirjutanud luuletaja on Hendrik Adamson (kogutud luuletused Om maid maailman tuhandit, 2008). Teise maailmasõja järel on mulgimurdelise luule traditsioone arendanud Nikolai Baturin ja Eha Lättemäe. Sangastest pärit Friedrich Kuhlbars avaldas juba ärkamisajal tartu- murdelise luuleraamatu Vastse laulo ja kannel (1863). Võnnust pärit Gustav Suitsu Kerkokell (1913) on väga hea Ida-Tartu keele näide. Tänapäeva tartu- murdelistest kirjanikest on tuntuim Mats Traat, kes on kasutanud Otepää murdepruuki (nt Kõllane õdak, 2001; Ugandi igatsus, 2013). Põhjaeesti murdeid on luulekeelena kasutatud väga vähe. Saarte murde mõjutusi on Villem Grünthal-Ridala lüürikas, hiiukeelsust Julius Oengo ja Elmar Vrageri kogudes (nt Ma tule kuju, 2016). 1990. aastatel avaldas Saare- maa keeles luulet Bernhard Viiding. Väga vähe on luules kasutatud keskmurret, võib leida vaid mõned Aleksander Suumani luuletused. Idamurdes on kirjutanud nt Anna Haava luuletuse Vai sedasi suad mehele (1906), täna- päeva luules on Kodavere keelt kasutanud Mari Vallisoo (Ussisõnad, 2001; Viimäne vihim, 2013). Eripärane programmiline murdekeele kasutus seostub 20. sajandi alguse avangardismi ja modernkirjandusega, mille autorid pärinesid valdavalt lõuna- eesti murrete alalt. Friedebert Tuglas unistas lõunaeesti keelest eesti kirjan- duskeelena, mis oli tema jaoks nõtkem, peenem, ülevam, plastilisem, süga- vama tooniga, rütmilisem, kujundlikum, samas kui põhjaeestiline kirjakeel paistis talle kuiv ja kõle. Henrik Visnapuu jaoks olid lõunaeestilisused kodu- keele jooned, millel oli enam plastilisust, pehmust, kõlavust ja ka pinget kui põhjaeestilise ühiskeele vormides. Tollast avangardi ühendav erijoon on lõunaeesti morfoloogia kasutamine kirjakeelses luules (vähem ka proosas ja programmtekstides). Enne- kõike Siuru rühmaga seotud luuletajad võtsid kasutusele mitmed Johannes Aaviku pakutud morfoloogiauuendused, mis olid suures osas lõunaeesti päritolu: i-mitmus (raudseilt sambailt), i-lihtminevik (mõtlin), lühike illatiiv Murded ja kirjakeel 129

(sohu), tet-partitsiip (elustet), lõputa infinitiiv (astu). Visnapuu eestvõttel lisasid luuletajad muid lõunaeesti vorme, olulisimana n-inessiiv (meren), ka i-tegijanimi (luuletai), den-vorm (väristaden) jm). 1920. aastate algupoolel kasutasid neid jooni peaaegu kõik olulised avangardistlikud luuletajad (Visnapuu, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Erni Hiir jt).

Murre proosas

Proosas on murrete kasutus teistsugune ja selle võib jagada nelja perioodi. Esimese perioodi moodustab aeg enne 1890. aastaid. Varaste eesti kirjanike keeles on küllalt palju oma kodumurde jooni, nt Kreutzwaldil keskmurret, Jannsenil ja Koidulal läänemurret, Jakobsonil idamurret jne. Teise perioodi algust võib lugeda 1890. aastate keskelt. 1890. aastatel ühtlustus kirjakeel vormiliselt tugevasti, kuid siiski säilis keele murdeline kõikuvus (nt leidub keskmurret Vildel ja Tammsaarel). Teisalt hakati tol perioodil kasutama murdeid ilukirjanduses teadlikult, kusjuures kasutus jaguneb kaheks. Valdavalt kasutatakse murret tegelaskõnes, samas kui autorikõne on kirjakeelne. Olulisim on siin lõunaeesti murrete taastulemine. 19. sajandi lõpul muutus ligi sajand kestnud negatiivne suhtumine lõunaeesti keelde positiivse- maks, sealjuures paralleelselt vana lõunaeesti kirjakeele taandumisega. Kesk- sed lõunaeesti murrete kasutajad on Halliste murraku alalt pärit ja mulgi murret kasutanud August Kitzberg (Sauna-Antsu „oma“ hobune 1894, Püve Peetri „riukad“ 1897 jm), Karula kihelkonnast pärit läänevõru keelt kasutav Jaan Lattik (Meie noored, 1907) ja Rõngu murrakut kodukeelena kasutanud Ernst Enno (Minu sõbrad 1910). Teistest murretest on nt Juhan Liiv kasutanud idamurret (nt Vari 1894) ja Mait Metsanurk Põhja-Tartumaa keelt (Vahesaare Villem 1909). Omaette seisab saarte murre, mille jooni on kasutanud saartelt pärit tegelaste kõnes mitmed autorid (nt Saaremaa Priidu Püve Peetri „riugastes“). 1920. aasta ümber kasutavad lõunaeesti keelejooni ka modernse proosa, manifestide ja esseede autorid (Albert Kivika Lendavad sead (1919), Tuglase Marginaalia esmatrükk (1921), Semperi kirjutatud Tarapita rühma manifest (1921) jm). Selle kõrval on väga vähesel määral olemas ka tervikuna murdes kirjutatud proosat. Juhan Liiv on kirjutanud nt Kodavere murrakus jutustuse Juak (1891), omaette suunaks kujunes sajandivahetusel setukeelne proosa, mille olulisim esindaja on Hermann Julius Schmalz. Kolmas periood murrete kasutamises algab normkirjakeele ajastu saabu- misega alates 1920. aastate keskpaigast ja kestab 1990. aastateni. Sel ajal on eesti proosa keel normkirjakeel ning murdekasutus on väga piiratud. Seal- juures redigeeritakse ka varasema kirjandusklassika tekstid uusväljaannetes 130 Murded ja kirjakeel normikeelele vastavaks, jättes murde alles vaid dialoogis kui tegelast ise- loomustavas keelekasutuses. Proosa autoritekst on sel perioodil peaaegu ainult kirjakeelne. Murdeproosat on kirjutanud ainult mõned autorid ja kindlates žanrides. Olulisim võte on sealjuures kogu teksti andmine mõne murdealalt pärit tegelase enda räägitud monoloogina (nt saarte murre Juhan Smuuli Muhu mono- loogides ja Jüri Tuuliku Abruka lugudes). Muidu on murre kasutusel tegelaskõnes. Eeskätt on kasutatud lõunaeesti murdeid, kõige enam Võru murret. Võru kirjandus on tähelepanuväärne ka selle poolest, et eri autoreid lugedes saab pildi erinevatest Võru murrakutest. Näiteks Raimond Kolk esindab Hargla Mõniste murrakut, Artur Adson ja uuemast ajast Kauksi Ülle Rõuge nn keskvõru keelt jne. Teisi lõunaeesti murdeid on kasutatud vähe. Viivi Luik on kasutanud mulgi murret maainimeste kõnes Seitsmendas rahukevades (1985). Mats Traadil leidub Otepää murdepruuki jutustuses Kohvioad (1974), romaanis Puud olid, puud olid hellad velled (1979) ja Palanumäe romaanisarjas (Minge üles mägedele ja selle järjed, alates 1987). Teine enam kasutatud dialekt on saarte murre. Seda on kasutanud varasematest kirjanikest August Mälk, Aadu Hint jt. Sõjajärgsest ajast on murret Smuulile ja Tuulikule lisaks nt Harri Jõgisalu noorsooraamatus Maaleib (Kihnu murrak, 1984). Hiiu murrakurühma sugemeid on Herman Sergo romaanides ning järjekindlalt kasutab Hiiumaa Reigi-Kõpu murrakut Pent Puulaane jutustuses Ranna Ingel (1982). Väga harva on kasutatud keskmurret, kuid nt A. H. Tammsaare Tões ja õiguses on eriti Pearu fraasides tüüpilisi keskmurde jooni (veart, jaal jmt). Mõni autor kasutab kodumurret (Traat, Smuul jt), mõnel on eri murded läbisegi (Jaan Kross, Nikolai Baturin jt). Kõige eripärasem on murde kasutus Palamuselt pärit Oskar Lutsul, kes on kasutanud nii erinevate murrete jooni kui konstrueerinud lõunaeesti-põhjalise pseudomurde oma följetonitegelase Karl Martin Uhhuu jaoks. Murde ülesanne tegelaskõnes on väga harva inimese päritolukoha mar- keerimine. Murde kasutajad on üldjuhul piiritletud sotsiaalselt, seda räägivad ennekõike mehed, lapsed ja vanainimesed. Murrete ülesanne on sel juhul osutada kõneleja maainimeseks olemist või madalat sotsiaalset staatust, aga ka harimatust (vastandina kirjakeelsele haridusele), rohmakust ja rumalust. Ka seostub murdekasutus tihti huumoriga ja on koomilise efekti looja. Puhaste murrete kõrval on samade eesmärkide saavutamiseks kasutusel ka jooni, mis pärinevad Tallinnamaalt, keskmurde ja läänemurde alalt, kuid on olnud osalt kasutusel ka varasemas kirjakeeles ning on praeguseks suure- mas osas oma murdelise värvingu meie teadvuses kaotanud. Sellised on a-mitmus ja a-lõpulised määrsõnad (`püksa, eila), si-osastav (`metsasi), Murded ja kirjakeel 131 h puudumine sõna algusest (obune), mõnede pikkade vokaalide asendamine diftongidega (nüid), nd-partitsiip (teind). Neljas periood eesti proosa keeles algab 1980. aastate lõpust. Sel ajal tuleb kirjandusse palju argi- ja kõnekeelt ning muutub oluliselt ka murde kasutus. Kohamurdeid kasutatakse nüüd väga vähe tegelase sotsiaalseks ise- loomustamiseks. Murre on kas teksti põhikeel (nt võru proosas) või on ta kadunud ka dialoogist. Täiesti uuelaadseks nähtuseks kujuneb sel perioodil võru proosa Madis Kõivu, Kauksi Ülle jt teostes. Esiteks ületab see traditsioonilisi murdekirjan- duse raame oma sisu poolest, esitades varem primitiivseks peetud murdes kõige keerukamaid inimsuhteid ja filosoofilisi arutlusi (nt Madis Kõivu Kähri kerko man Pekril, 1999). Teiseks muutub uue kirjanduse võru keel ka keelevahendite poolest palju mitmekesisemaks. Ja kolmandaks, uuem võru- keelne kirjandus esindab selgelt postkolonialistlikku arusaama võru ja eesti keele suhetest. Selle loojad vaatlevad eesti kirjakeelt kui imporditud keelt ja rõhutavad võrukeelse suulise traditsiooni tähtsust ning võrukeelse kirjaliku traditsiooni taasloomise vajadust. Uue võru kirjanduse olulisim nimi on Kauksi Ülle, kes on kirjutanud nii võrukeelset proosat kui ka luulet. Eriti oluline on just võrukeelse moodsa proosa loomine (romaan Paat, 1998).

Murre näitekirjanduses

Kuna näitekirjandus on dialoog, siis on selles läbi aegade kasutatud mingil määral murdekeelt kas tegelase territoriaalse või sotsiaalse päritolu (eeskätt matslikkuse) markerina, kuid seda on siiski äärmiselt vähe. Kõige tavalisem murdekasutaja on rahvatükkide tuntud tegelaskuju, Saaremaalt pärit sulane, kelle kõnes on tihti saarte murde sugemeid. Nii kõneleb Kitzbergi Püve talus (1910) sulane Saaremaa Priidu saarte murdes. Hugo Raudsepa Vedelvorstis (1932) on saarlasest sulane Joosep, kes kasutab ö-d ja kelle “kõnes on tunda kerget murrakut”. Saarte murde sugemeid on kasutanud ka nt Jüri Tuulik Abrukast kõnelevas näidendis ja mõnes estraadi- sketšis. Muude põhjaeesti murrete kasutus on näidendites vähesem. Nt Lutsu Kapsapää (1913) Pliuhkam kasutab idamurde sugemetega keelt. Mati Unt on püüdnud oma Lutsu teostele toetuvas näidendis Täna õhta viskame lutsu (1998) kasutada “Vooremaa keelt” võimalikult järjekindlalt. Lõunaeesti murdeid on kasutatud samuti vähe. Kuulus on Vilde Pisu- hännas (1913) kirjanik Tiit Piibelehe lõunaeestiline keelekasutus. Uut taset murdekasutuses tähistab Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse Põud ja vihma Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (1987), mis on esimene 132 Murded ja kirjakeel läbinisti võrumurdeline näidend. Sellele on järgnenud mitmeid töid Kõivult, Kauksi Üllelt jt.

Lisalugemist

Murrete ja kirjakeele kaugust statistiliselt vaatleb Karl Pajusalu artikkel Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos (Pajusalu 1997). Kirjakeele murdelist tausta on uurinud Arnold Kask, nt töös Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest (Kask 1962a/1984a). Võru murdest laenatud jooned võtab kokku Helmi Neetari artikkel Võru murre eesti kirjakeele rikastajana (Neetar 1998). Murdekirjandusest annab üle- vaate Mart Velskri artikkel Obinitsast Hiiumaa rannale (Velsker 2015), viimase aja murdeluulest Jüri Viikbergi Hendrik Adamsoni murdeluuleauhinnast ja murdeluulest (Viikberg 2015). Lõunaeesti kirjanduslugu käsitleb Mart Velskri doktoritöö Lõuna- eesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi (2014). Lõunaeesti murdekeele kasutamisest 20. sajandi alguses kirjutavad Eva ja Mart Velsker Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse (Velsker, Velsker 2016) ning Tiit Hennoste Lõunaeesti keel ja eesti kirjanduslik avangard (Hennoste 2014). Murdeluule tekste leiab murdeluule antoloogiast Ime kütken tähe poole kist (2002) ning lõunaeesti murdeluuletajaid Võru Instituudi kodulehelt (http://wi.ee/voro/kiranigu/). III Eesti murrete erijooned

Saarte murre 135

6GDHHVWLPXUGHG

6GDHHVWLPXUGHDODMDJDWDNVHQHOMDNVPXUGHNVPLVOllQHVWLWWDYDDGDWXQDRQ VDDUWH PXUUH OllQHPXUUH NHVNPXUUH MD LGDPXUUH 6GDHHVWL PXUGHG HL ROH VDUQDVHGRPDXODWXVHHULMRRQWHURKNXVHHJDNDROXOLVXVHVHLVXNRKDVW.HVNQH MDVXXULPRQNHVNPXUUHPLVRQNDHHVWLNLUMDNHHOHS}KLDOXV6DPXWLRQN} QHOGXGXODWXVOLNXODODOOllQHPXUUHW,GDPXUGHDODRQDJDYlJDYlLNH 3LLULGVGDHHVWLPXUUHWHYDKHORQVQDKDMXYDG5DVNHRQOHLGDQHLVPXU UHWHVNDLOPHNDLGWXXPDODVLG1LLXODWXYDGNHVNPXUGHVVHHULVXXQGDGHVWQDD EHUPXUUHWH MRRQHG MlWWHV DOOHV YDLG YlLNHVH WXXPDOD 6DPDO DMDO XODWXYDG NHVNPXUGH MRRQHG LGDPXUGHVVH MD OllQHPXUGHVVH ,GDPXUUH NRRVQHE YlJD YlLNHVHVWWXXPDVW.RGDYHUHVMDS}KLRVDVVLLUGHDODGHVWVHOOHPEHU.DOllQH PXUGHLGDSLLURQYlJDKDMXYHULWLS}KMDRVDV+DUMXPDDMD/llQHPDDYDKHO 6HH WlKHQGDE HW SDOMXVLG VGDHHVWL PXUUDNXLGY}LEYDDGHOGDSLJHPVLLUGH PXUUDNXWHQDPXUUHWHYDKHO6DDUWHMDOllQHPXUGHVRQDJDQLLSDOMXKLVMRRQL HWQW+HLNNL2MDQVXXRQYDDGHOQXGQHLGKHPXUGHQD 7HLVDOWLVHORRPXVWDEVGDHHVWLPXUGHLGHULQHYRPDSlUDVWHMRRQWHKXON 6HOOHVRVDVRQHULDVHQGLVVDDUWHPXUUHPLOOHVRQSDOMXHULMRRQLPLVPDQGULO SXXGXYDG1HLVWN}LJHWXQWXPDGRQ}!||OX«µ}OX¶V|¬PµV}UP¶MDHUL SlUDQHODXOHYLQWRQDWVLRRQ7HLQHRPDSlUDQHDODRQLGDPXUGHWXXPDOD.RGD YHUHNXVRQVlLOLQXGSDOMXXQLNDDOVHW.XLGOHMllQXGVGDHHVWLPXUUHWHHUL SlUDVHLVQHEHHON}LJHVHOOHVHWPLWPHGODLHPDOWOHYLQXGKLVHGNHHOHMRRQHG RQHULPXUUHWHVNRPELQHHUXQXGHULQHYDOW 9DOGDYDOWHULQHYDGVGDHHVWLPXUGHGNVWHLVHVWKllOGXVHSRROHVW1HQGH PRUIRORRJLDVRQYlKHMRRQLPLGDY}LESLGDGDPLQJLOHPXUGHOHDLQXRPDVHNV 2OXOLVHGRQNDPXUUHWHNRQWDNWLGWHLVWHNHHOWHJD1LLRQVDDUWHOMDOllQH PXUGHS}KMDRVDVROQXGROXOLVHGNRQWDNWLGURRWVLMDVRRPHNHHOHJD 6LLQNlVLWOHPHVGDHHVWLPXUUHWHHULMRRQL0XUGHUKPDKLVMRRQWHNRKWD YWNDMDSHDWNLVWNXVRQMXWWXYDVWDYDOWS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWLPXUUHWH QLQJVGDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUUHWHNHVNVHWHVWHULQHYXVWHVW 136 Saarte murre

$,,7902:770

6DDUWH PXUGH KXOND NXXOXYDG 6DDUHPDDO +LLXPDDO 0XKXV MD .LKQXV QLQJ QHQGHOlKHGDVWHOYlLNHVDDUWHON}QHOGDYDGPXUUDNXGYWNDDUW 6DDUHPDD RQ DVXVWDWXG N}LJH YDUHP WHLVWH VDDUWH DVXVWXV RQ KLOLVHP +LLXPDDOHRQHQDPLNDVXNDLGWXOQXGNHVNDMDDOJXVHVLOPVHOW6DDUHPDDOWMD 0XKXVW.HHOHQlKWXVWHS}KMDOY}LEDUYDWDHWUDKYDVWRQWXOQXGVLLDND3}KMD (HVWLUDQQLNXDODGHOW.LKQXRQDVXVWDWXGNHVNDMDO.LKQXPXUUDNXWUllJLWDNVH NROPHO VDDUHO .LKQXV 0DQLMDO NXKX DDVWDO DVXV LQLPHVL.LKQXVWMD 5XKQXVNXKXNLKQODVLUlQGDVDODWHVDDVWDVW $OJVHOW VDDUWHPXUGHOLVHNV SHDE $QGUXV 6DDUHVWH OllQHPXUGH 7}VWDPDD MD9DUEODPXUUDNXWNXLGVHDOY}LEROODWHJXNDKLOLVHPDWHP}MXGHJDPEHU DVXPLVHY}LPHUHQGXVOLNXVXKWOHPLVHNDXGX6DPXWLDUYDEWDHWVDDUWHPXUUH RQVLLUGHDVXVWXVHWHHOWXQJLQXGND5LGDODORRGHVRSSLYWNDDUW 0RUIRORRJLOLVHOW RQ VDDUWH PXUGH OlKHGXV WHLVWH VGDHHVWL PXUUHWHJD VXXU HULQHYXVL RQ VHOOHV S}KMXVWDQXG KllOLNXOLQH NOJ QW KDEHW DVHPHO RQ D%HQ« Y}L LVWPHWH DVHPHO L³WqQ'H 9HUELPRUIRORRJLDV RQ PXUUH VlLOLWDQXG YDQXMRRQLQlLWHNVHLWDYDWHVYRUPLGHVRQROHYLNXV PÌÒW¶µPDHLWHH¶Y}L PLQHYLNXVPÌW¶µPDHLWHLQXG¶QLQJWDOLLWHOLVHGYHUELGHVLQHYDGLQILQLWLL YLVNXMXONLdMX WDµNLUMXWDGD¶MD|wMGQ'Dµ}LHQGDGD¶.DHLROHVDDUWHONDDVKll OLNXWHSDODWDOLVDWVLRRQLVVWHHPWlLHOLNXOWYlOMDNXMXQHQXG .RQWDNWLGH W}WWX URRWVODVWH MD URRWVL NHHOHJD RQ VDDUWHO NXMXQHQXG HUL SlUDQHLQWRQDWVLRRQQLQJ6DDUHPDDOMD+LLXPDDORPDYRNDDOLVVWHHPPLOOH N}LJHVXXUHPDNVPXXWXVHNVRQ}DVHPHO|KllOGDPLQH

6DDUWHPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

+llOGXV

.}LJHROXOLVHPDGKllOGXVHHULMRRQHGRQMlUJPLVHG D 6DDUWHO RQ RPDSlUDQH N}QHPHORRGLD PLV LJDO VDDUHO RQ HULVXJXQH 6DDUHPDDORQQQODXOHYLQWRQDWVLRRQVlLOLQXGSDUHPLQLOllQHRVDVQ}UJHQHGHV LGDSRROH+LLXPDDMD.LKQXODXVHLQWRQDWVLRRQLSHDHULQHYXVHNVRQNVLODXVH HQDPDVWLW}XVHYKHOLN}UJXV E6DDUHNHHOHPDUNDQWVHLPKllOLNXOLQHHULMRRQRQ}!|QWS|Ý'| µ}QQ¶N|YjµN}YD¶PLVVLLVNLHLROHOHYLQXGN}LNMDO}RQROHPDV3|LGHLGD RVDV 0XKXV MD .LKQXV /LVDNV HVLQHE l MD HYDKHSHDOQHKllOLN R .KN S µSHD¶ SO µSHDO¶ QLQJ D MD R YDKHSHDOQH ODELDOLVHHULWXG n a 3KO NnN µNDNV¶ $,,7902:770Saarte murre 137

.DDUW6DDUWHPXUUH +llOLNXPXXWXV l ! , H RQ WRLPXQXG QLL SLND NXL ND OKLNHVH YR NDDOLJD V}QDGHV +L lu W µHL WHD¶ UNNLV µUllNLV¶ (ULWLLOPHNDVRQPXXWXV KHHVNXVHN}UJHQHEQW6D SHKq a SKqaSLKj µSlKH¶6DDUHPDDOMD+LLX PDDORQVHHMRRQN}LJHWXJHYDPOllQHRVDV,GDSRROHOLLNXGHVDOJDESLNDl GLIWRQJLVWXPLQH ·! HD+LLXPDDOSVLESLNNl5HLJLVbOµKllO¶ G/DELDDONRQVRQDQGLP}MXONLSXELPXXWXPDNVQlLWHNVV}QDSLVXW RQSVX«SLPHRQ SPqMDPLWXRQ P W H QJKHQGLQ}UJDDVWPHYRUPLGHVRQWRLPXQXGDVVLPLOHHUXPLQHPLV W}WWX RQ WHNNLQXG QLLQLPHWDWXG YHODDUQH °° QW O|f°j' µO}QJDG¶ NLf°j' µNLQJDG¶ I N MD W RQMlUJVLOSLGHVDVHQGXQXGQ}UJDYDVWHJDQW ND'DµNDGDNDV¶ ND'j*X YL*D«µYLNDW¶YL*j'L 1lKWXVHOHYLODRQS}KLOLVHOW/llQH6DDUHPDD MD+LLXPDD /LVDNV RQ VDDUWH PXUGHV ROXOLVL MRRQL PLV RQ OHYLQXG ODLHPDOW /llQH (HVWLVHHON}LJHOllQHPXUGHVH PXXWXPLQHWHDWXGV}QDGHVlNV l*j ¨HJD© lu ¨HL© lQjP¨HQDP©NRQVRQDQWKHQGLSXXGXPLQHV}QDDOJXO OL%u'¨NOLP ELG© UkY ¨NUDDY© Y NDGX ODELDDOYRNDDOLGH QDDEUXVHVW NRQVRQDQGL MlUHOW LHHVWMDV}QDO}SXVW g ¨Y||© VXu ¨VXYL© WHUuV ¨WHUYLV© UDV¨UDVY©MQHHVLPH VHVLOELYRNDDOLSLNHQHPLQHWHDWXGV}QDGHV EYDO'DPDDDMDRRGLIWRQJLVWX PLQHLWYHOLVWHV}QDGHQRPLQDWLLYLV WDH«WE'u 138 $,,790 2:770 Saarte murre

3LND YRNDDODLQHVH MlUHO ROHY G DVHQGXE YJD Q}UJD DVWPH YRUPLGHV NXVMXXUHVYRNDDOY}LEV}QXWLROODNDVOKLNHY}LSLNN QWM|'PDM|Yj ¨M}XG PDPDM}XDQ¶ O|u'PDPDO|YjaOHYj¨OHLGPDPDOHLDQ¶ N|uVNYqa NHYq

0RUIRORRJLD J ,OODWLLYLV NDVXWDWDNVH VVH DVHPHO WDYDOLVHOW VHWXQQXVHJD YRUPH NOjVH ¨NODVVH©3LNHPDWHVV}QDGHVHVLQHYDGO}SXWDLOODWLLYLGVD'jPD ¨VD GDPDVVH©hKHVLOELOLVWHVSLNDYRNDDOVHWHVWYHGHVRQDJDODLHPDNDVXWXVHJD KHWXQQXVVRKq ¨VXKX©MlKq ¨MllVVH© W|Kq/KLNHVWHYRNDDOLGHYDKHONRQ VRQDQGLGWHDWXGV}QDWSLGHVHLJHPLQHHUXMDVHHW}WWXRQNDLOODWLLYLVNVLN NRQVRQDQW QW>WXOq@ WX%j µWXSSD¶ PHUq µPHUUH¶6HHMRRQHVLQHEND/llQH (HVWLVMDNLUGHUDQQLNXO K HGDDGMHNWLLYLGH NllQDPLVHO HL OLVDWD GDVLOSL VHHJD QW -lP OD*q µODJHGD¶ 0XKMlPqµMlPHGD¶ 3KOND''µNDGHGDG¶YD.LKQX L,PSHUDWLLYLDLQVXVHWHLVHVLVLNXVRQNHHOGN}QHVNWXQQXVbWXÝ*¨lUD WXOH¶ LWX*PH«WHµlUDLVWX¶ M,PSHUDWLLYLLVLNXWXQQXVRQND a JD V}QDGVDDJXMDROJXRQYDV WDYDOW VE*jR¥*j N(LWXVV}QDRQROHYLNXVHSMDOLKWPLQHYLNXVHVYD.LKQXSDUDOOHHOVHOW luaHuJD O/HLGXEOKHQHQXGWWXQQXVHJDWXGSDUWLWVLLSL QW0XKPDVH«µPDNV WXG¶ 5HL ORÃOH« µODXOGXG¶ .KQ NOWWH« µNOPHWDWXG¶ PLGD NDVXWDWDNVH LGD SRROVHVRVDVNDOLLWDHJDGHV/llQHVLOPQHYDGOKHQHQXGYRUPLGYDLGWHDWXG NLQQLVIUDDVLGHV QDJXNF'H«WX$OL' µNHHGHWXGNDUWXOLG¶Y}LQOX«WD¥Oj' µQ}HOX WXGWDOODG¶ .D PRUIRORRJLDV RQ MRRQL PLV KHQGDYDG NRJX OllQHSRROVHW (HVWLW WXJHYDDVWPHOLQHLQHVVLLYMDÝ*DVQXUNNDV WXJHYDDVWPHOLQHSOXXUDOLS||UH WD$WYD' D'YD' LGO}SS LPSHUIHNWL MD NRQGLWVLRQDDOL SOXXUDOL S||UGHV QD' Y}«VL' QD' DQDNVL' GDLQILQLWLLYLOLQH NDXGQH N}QHYLLV WD SL'j'D PLQqPD'LIWRQJLOLVWSOXXUDOLSDUWLWLLYLSHDDHJXHLNDVXWDWDMDVHOOHDVHPHORQ WHDWXGQRRPHQLWSLGHVOHYLQXG XG LGWXQQXV QW|HOGDNVH0XKXVPD'jOX' µPDGDODLG¶ +LUD«WL' µUDWWDLG¶

6}QDPRRGXVWXV

7XOHWXVVVWHHPLV RQ NXMXQHQXG P}QLQJDLG RPDSlUDVHLG SURGXNWLLYVHLG OLLWHLG 1RRPHQLOLLGHWHVWRQSURGXNWLLYQHQH PLV Y}LE OLLWXGD LVHJL NHVNV}QD GHOH QW.KNSwMH WDYDQH µSGPLVWYllUWROHY¶7HLVHQDY}LNVHVLOHW}VWDLV HVOLLWH PLV RQ VDJH $QV WX#OuV µNDUWXO¶ 9OO SlKqV µSlKNHO¶ 0XK VLsQqV $,,7902:770Saarte murre 139

µVHHQ¶/DLHPDOHYLNXJDRQNDWL PLVRVDOLVHOWNRUYDEWXOLLGHW.KN-DD3|L 0XKQlRWWLQlX µQlRWX¶ .KN3|L0XKVlRWWLVlX µQXUMDWX¶ -DD3|L0XK WLWWL 3|LMDOX WL .KN+LKDND WLµNlHSLGH¶ 9HUELOLLGHWHVWRPDQlROLVLPRQOH QW6DVDMDWOHPDµVDMDWDPD¶ 6D0XK 5HL MDOXWOHPD µMDOXWDPD¶ 3|L LULWOHPD µQDHUDWDPD LUYLWDPD¶ GHVYRUP RQ .LKQXVSURGXNWLLYQHS}KLV}QDWlLHQGV}QDQD QWM}Z}VU]µMRRJLNUXXV¶ $GYHUELWXOHWXVHV RQ SDOMX RPDSlUDVHLG OLLWHLG QW NDKq*HVWL µNDKHNHVL¶ YtPjQ'HµYLLPDWL¶ WLKqOLµWLKHGDVWL¶ -lPSDUjP'LµSDUHPLQL¶ 6DHVLWVLµHHVW OlEL¶ WD*XWVLµWDJDQWOlEL¶ 6DDUWHPXUGHOHRQLVHORRPXOLN HWWHJLMDQLPHOLLGHMDOLLWXEKHVLOELOLVWHO YHUELGHO YDQDOH ELIRUPDQGLJD WYHOH QLL RQ V}QD WRRMD W¿%LMD NlLMD RQ Nu%LMD +LNlu%LMDMDV||MDRQ.KNVÅ%LMD /LLWHSDUWLNOLWNLNDVXWDWDNVHYlJDSDOMXMDHULSlUDQHRQVHH HWWDO}SHE NOXVLLOLJD NLG $QV >PLWWH@ SLUH«NL' µPLWWH VXJXJL¶ 3|L PL'j*L' (PP RÝQ'*L' .lLW*H'µHLWHDJL¶ .KQWpQq*L'µWHLQHJL¶

6DDUWHPXUGHDODVLVHPLQHOLLJHQGXV

6DDUWHPXUGHVHULVWXYDGPXUUDNXUKPDGHQDHULVDDUHG6DDUHPDD +LLXPDD 0XKXMD.LKQX6DDUHPDDGMD+LLXPDDGODKXWDYDGPLWPHGKllOLNXPXXWXVHG QW+LLXVRQNkOMDYR. O}XQDSRRODJDNDqOMDR. Y}L+LLXVWH$WDMD6DDUHPDDO WHKDVHaWHKD³VH0XKXVDDUWHUDOGDE}ROHPDVROXMDYRNDDOLGHGLIWRQJLVWX PLVHG .LKQXWOLVDNVYRNDDOKDUPRRQLD6XXUHPDGVDDUHGVDDERPDNRUGDMD JDGD DODUKPDGHNV 6DDE UllNLGD 6DDUHPDD MD +LLXPDD OllQH MD LGDRVD PXUUDNXHULQHYXVWHVW PLVRQHHVNlWWKllOGXVHVYWNDDUW

+LLXPDD

+LLXNHHOHKllOGXVWLVHORRPXVWDESDODWDOLVDWVLRRQLSXXGXPLQH6LOELO}SXOLVH NOXVLLOLMlWNDMDNVRQSLNNYRNDDOWELVNDNOD!NkOaNßOµNDHO¶Y}LXO}SX OLQHGLIWRQJ QDJXQDUaQRUµQDHULV¶ 0RUIRORRJLDVY}LEHVLOHWXXDVHOOH HWLPSHUVRQDDOLSUHHVHQVLWXQQXVRVDV PXUUDNXWHVSXXGXE PLVW}WWXHVLQHYDGGDMDWDO}SXOLVHGYRUPLG6HHJDRQ YHUELGH WXOODNVH PLQQDNVH WXXDNVH MD NXWVXWDNVH DVHPHO 5HLJLV WXOWWE PLQWWE W¿'E NX V'E.DNDVXWDWDNVHDQDOWLOLVLNRPLWDWLLYLYRUPH |HOGHV QWLVDJDDVHPHOLVjNkVEV/LVDNVY}LEYlOMDWXXDURRWVLNHHOHP}MXV}QDYDUDV QWWUDVaWUlVµNDOWV¶ NUH°NNLPDaNUl°NNLPDµKDLJHROHPD¶ +LLXPDD PXUUDNXUKP MDJXQHE /llQH MD ,GD+LLXPDD PXUUDNXWHNV ,GD+LLXPDD PXUUDNXG RQ .lLQD .lL MD 3KDOHSD 3KO /llQH+LLXPDD PXUUDNXG(PPDVWH(PPMD5HLJL5HL ,GD+LLXPDDOHRQLVHORRPXOLNWXJHYDODELDOLVDWVLRRQHKNKllOGDPLQHR SRROVHPDQD6HHJDHVLQHEV}QDNDDONXMXONßOSONÚO'Y}LDDVWDQHRQ3KO 140 $,,790 2:770 Saarte murre

åWDQ3KDOHSDVRQWRLPXQXGJHPLQDWVLRRQHVLOELOLVWHNVLNNRQVRQDQGLJD YHUELGHLPSHUIHNWLVRÝOH µROL¶ SHVH µSHVL¶SOXXUDOLSDUWLWLLYLVNlVH µNlVL¶ MDVLQJXODULLOODWLLYLVWXÒSEa.lLWX%j1lKWXVRQVDPD0XKXJDNXLGVDDUWH PXUGHVHLVXNRKDOWOGLVHOWHEDWSLOLQH QXGSDUWLWVLLELWXQQXVRQ3KDOHSDV QQW3KOM¿Q a.lLM{Q' µMRRQXG¶ /llQH+LLXPDDGLVHORRPXVWDEQ}UNODELDOLVDWVLRRQPLVRQWRRQXGNDDVD GLIWRQJLPXXWXVH DX ! RX QW V}QDG DXN MD ODXG RQ RX MD OR' 7HLVHNV HULMRRQHNVRQãYDDKllOLNXOLVDPLQHKMDKHOLOLVHNRQVRQDQGLYDKHOHOHKPRQ OHKPSDKORQSDKjO

$,,702,,

6DDUHPDDPXUUDNXGMDJXQHYDG/llQHMD,GD6DDUHPDDDODUKPDNV/llQH UKPDNXXOXYDG-lPDMD-lP$QVHNOD$QV.LKHONRQQD.KNMD0XVW MDOD 0XV PXUUDN2PDHWWHDOOUKPDQDY}LEOllQHVYlOMDWXXD6}UYHSRRO VDDUH PXUUDNXG -lP $QV /llQHUKPD HUDOGDE LGDUKPDVW PLWPH NHHOH QlKWXVHVXKWHOLVHOWNRPSDNWQHOHYLODPLVHQDPDVWLO}SHE0XVWMDOD$QVHNOD MRRQHO ,GD6DDUHPDD UKPD NXXOXYDG .lUOD .lU .DDUPD .DD 3KD 3KD.DUMD.UM9DOMDOD9OO-DDQL-DDMD3|LGH3|L1HLVPXUUDNXWHV RQYlKHPRPDSlUDVHLGHULMRRQL /llQH6DDUHPDDROXOLVHGHULMRRQHGRQHHON}LJHKllOGXVOLNXG7YHNOX VLLOQ}UJHQHENllQDPLVHOWELVN~VL N~Vu*XODVNPDYHUELVWHVLQHEYRUPH QDJXPDOD³VqY}LODKqhNVLNV}QDGHVRQVlLOLQXGO}SXNOXVLLOQHL VL« µQHLWVL¶ |OX« µ}OX¶6LVHNDGXSXXGXEDWYHOLVWHYHUELGHPDLQILQLWLLYLVMDQXGSDUWLW VLLELV .KN3} 0XV OÒVDPD µOSVPD¶ Q½«WDPD µQLLWPD¶ W|WDPD µW}VWPD¶ $QVD'DQ' µDQGQXG¶6HOOLVHLGVLVHNDRWDYRUPHHVLQHEND6DDUHPDDNHVN RVDVQW.lUOD W'DQ' µWHDGQXG¶6DPDGHYHUELGHGDLQILQLWLLYLVLOPQHEOLVD WXQQXVODOD'D µODXOGD¶ N'D'D µNQGD¶ NDUWWD'D µNDUWD¶7DJDYRNDDOLGH YDKHORQG MlWNDMDNVMPLVW}WWXQ}UJDDVWPHOLQHWYLRQOGNHHOHRPDVWHULQHY QWPX'jPXMj µPXGD¶ VXwMq µXXH¶ NXwMq µNXXH¶ 6}UYHPXUUDNXLGHULVWDENRQVRQDQWKHQGLNU SU WUHVLQHPLQHV}QDDO JXONUDq'WUi'u'DJDNO SO ! OQWODqV µNODDV¶7HLVHNVHULMRRQHNVRQDWX JHYODELDOLVHHULWXVNXVMXXUHVV}QXWLLOPQHYDGPXXWXVHGD DX!X }X XRXN{µND¶M'µM}XG¶OR' µODXG¶ Q µQ}X¶$QV VRQ µVDXQ¶ MRÃO' µM}XOXG¶RQµ}XQ¶/DLDOGDQHRQND l MD HPXXWXPLQHKHHV LNVQW-lP OLKj%µOlKHE¶RQQLKj µQlKD¶ ,GD6DDUHPDD MRRQWHVW Y}LE HVLOH WXXD SLNNDGH PDGDODWH YRNDDOLGH GLIWRQJLVWXPLVHPLVRQHEDMlUMHNLQGHOORRGHV-DD.UMDJDMlUMHNLQGHONLU GHVDODWHV3|LGHNLULNXNODVWNXQL9DOMDODSLLULQL6HDONRKWDEV}QXQDJX3|L VHjUµVllU¶ VRDSSD' µVDDSDG¶9OOPRj-DDVRqQVRmQuµVDDQ¶SHj .UMMlqU M NDGXWDJDYRNDDOLGHYDKHOWXODWXE0XKXVWNDVLLDMDVHHW}WWXRQDMDPD9DOMD ODVkPDXMXPDRQ3|LGHO{PD NRMXRQ-DDQLVN{ $,,7902:770Saarte murre 141

0XKX

0XKX 0XK PXUUDN RQ VLLUGHDOD VDDUWH PXUGH MD OllQHPXUGH YDKHO PLOOH HULSlUDG6DDUHPDDPXUUDNXWHJDY}UUHOGHVRQHHON}LJHKllOLNXOLVHG .}LJHROXOLVHP0XKXHULMRRQRQ}ROHPDVROX.DWXOHEVLLQWHDWXGV}QD WSLGHV HVLOH JHPLQDWVLRRQ PLGD 6DDUHPDDO HL HVLQH QW HGDDGMHNWLLYLGHV ROHPDWSLYHUELGHVLPSHUIHNWLPRRGXVWDPLVHOMDQRRPHQLWHDLQVXVHLOODWLL YLVNLÑSqµNLEH¶ RÝOLµROL¶ Nl«WH ÝOH PH¬UH hOGLVHOWRQVDDUWHODGHUWELVWHNNLQXGNRQVRQDQWKHQGLVVHOLVDKllOLN

NXLG0XKXYRUPLGRQO}SXNDROLVHG VHHJDD'4U µDGHU¶ S}'4UµS}GHU¶+XYLWDY

RQ HWVHOOHVVHWSLRQOlLQXGNDV}QDUXEODUX%4O 0XKXVMlWNXES}KMDHHVWLOLQHSLNNDGHYRNDDOLGHGLIWRQJLVWXPLQH PLOOHOH DOOXYDGVLLQQLLPDGDODGNXLNDNHVNN}UJHGYRNDDOLGNROPDQGDVYlOWHV1}U JDDVWPHOLVWHVYRUPLGHVY}LESLNNYRNDDOVlLOLGDY}LWHNNLQXGGLIWRQJPDGDO GXGDSHDRQSLj KllORQLjOmOq PDDRQP j VHHRQVLq V||GRQVg'MW .DKHVLOELOLVWHLMDXWYHOLVWHYHUELGHYRUPLGHVHVLQHE0XKXVVLVHNDGX PLVLVHORRPXVWDEODLHPDOWO}XQDHHVWLPXUGHLGMDOllQHPXUGHO}XQDRVD VHHJD LVWXPDMDYHHULPDRQLWPDMDYLqUPD /LVDNVY}LEWXXDP}QHGPRUIRORRJLOLVHGHULMRRQHG.DVXWXVHORQPLa PHO}SXOLQHSOXXUDOLSDUWLWLLYSLNHPDWHVV}QDGHV QDJXNDOllQHPXUGHHGHOD RVDV QW UlWLNXLG MD WGUXNXLG RQ Ul WLNXPL MD W'ULNXPH QXGSDUWLWVLLELV

HVLQHEOKHQHQXGWXQQXVQV jQµVDDQXG¶ WXÝ4QµWXOQXG¶

.LKQX

.LKQX .KQ PXUUDNXUKPD Y}LE VDPXWL SLGDGD VLLUGHPXUUDNXNV VDDUWH MD OllQHPXUGHYDKHO2OXOLQHRQ HWVHDORQWHNNLQXGPLWPHLGVGDHHVWLDODOHED WDYDOLVL KllOLNXOLVL MD PRUIRORRJLOLVL XXHQGXVL .}LJH VLOPDSDLVWYDPDG RQ PXXWXVHGKllOGXVHV +llOLNXOLVWHVW HULMRRQWHVW RQ ROXOLVLP VHH HW .LKQXV HVLQHE MlUMHNLQGHO YRNDDOKDUPRRQLDNO OHÑS%µOHSLE¶ N}¬*}µN}UJH¶7DJDYRNDDOVHWHVV}QD GHVRQVDJHOLHVLVLOELLPXXWXQXGM}NV PLVW}WWXQWLOXVLOPRQM}OVM}ÝP OLQD RQ OM}Qj MD VLGXPD RQ VM}'PD (VLVLOEL l RQ PXXWXQXG MDNV VHHJD V}QD NlUXRQNMDU NlVNRQNMDNMDQlJXRQQMD*Ç 3LNNDGHYRNDDOLGHGLIWRQJLVWXPLQHXODWXEND.LKQX PLVRQWRRQXGNDD VD V}QDYRUPLG PXj µPDD¶ MXRVÆ% Pq'l WLq' µMRRNVHE P||GD WHHG¶ Y}L ULlPlµUllNLPD¶2QVlLOLQXGO}SXOLVHGGLIWRQJLGQDJXO}XQDHHVWLPXUUH WHV QW NHV µN|LV¶ OHO µOHLO¶ NlPl µNlLPD¶ MD HVLQHE KLOLVGLIWRQJH PLGD PXMDOHLNRKWD QWHSHQWHHWLOLVHSDODWDOLVDWVLRRQLW}WWXWHNNLQXGWXl«µWDDW¶ 2OXOLVHGRQNDP}QHGYHUELPRUIRORRJLDHULMRRQHG(LWDYDN}QHPLQHYL NXYRUPLGHV OLVDQGXE YHUELWYHOH VWXQQXV HL OlKl µHL OlLQXG¶ HL RVD µHLRVDQXG¶ HLPDV} WDµHLPDNVWXG¶GDLQILQLWLLYRQSDOMXGHVYHUELWSL GHV O}SXWD QW ULlNNL µUllNLGD¶ Q}qOX NLdMX WD MD VHHW}WWX OLLWXE GHVYRUPLV 142 Saarte$,,790 2:770 murre

WXQQXV V YHUELWYHOH QW SKNLGHV MD NDUMXGHV RQ S$NLV MD ND¬MXV .DXGVH N}QHYLLVLROHYLNNXDQWDNVHHGDVLGDLQILQLWLLYLVWNXMXQHQXG GHa G} WH a W}YRUPLJD VHHJD RÝO} µROHYDW¶ SL'j'H µSLGDYDW¶ Hu WHKq µHLWHJHYDW¶ VXjM}µVDDYDW¶PDV}µPDNVYDW¶V}s'} WDWW}µV}LGHWDYDW¶

/LVDOXJHPLVW

Saarte.RJX6DDUHPDDNHHOWK}OPDYS}KMDOLNNlVLWOXVSUDHJXSXXGXE6DDUWHPXUGHWHNVWLGH murde ülevaade on saarte murde tekstide akadeemilises köites (Lonn, Niit 2002).DNDGHHPLOLQHN|LGHNRRV(OOHQ1LLGXMD9DUMH/RQQLPXUGHOHYDDWHJDLOPXE Saarte murde põhjalikumaid uurijaid on Paul Ariste oma doktoritööga Hiiu murrete6DDUWHPXUGHS}KMDOLNXPDLGXXULMDLGRQ3DXO$ULVWHRPDGRNWRULW||JD häälikud (Ariste 1939). Lisaks on Ariste tegelenud ka rootsi laensõnadega.+LLXPXUUHWH HiiuKllOLNXG keelt$ULVWH/LVDNVRQ$ULVWHWHJHOHQXGNDURRWVLODHQV}QDGHJD+LLXNHHOW on eri aspektidest käsitlenud Helmi Neetar (nt Neetar 1975, 1978). Enn Koit onRQ avaldanud HUL DVSHNWLGHVW ülevaate NlVLWOHQXG Kihelkonna +HOPL murrakust 1HHWDU QW(Koit 1HHWDU 1957, 1959). Kihnu (QQmurrakut .RLW RQon kirjeldanudDYDOGDQXG OHYDDWHnt kohalik .LKHONRQQD murdekorrespondent PXUUDNXVW Theodor .RLW Saar koos Aino .LKQX Valmetiga PXUUDNXW (Saar, RQ ValmetNLUMHOGDQXG 1997). QW Kihnu NRKDOLN murraku PXUGHNRUUHVSRQGHQW assimileerumisest 7KHRGRU on kirjutanud 6DDU NRRV Grigorjev $LQR jt 9DOPHWLJD1997. 6DDU 9DOPHW .LKQX PXUUDNX DVVLPLOHHUXPLVHVW RQ NLUMXWDQXG *ULJRUMHY MW Läänemurre 143

/llQHPXUUH

/llQHPXUUHW N}QHOGDNVH NRJX /llQH(HVWL UDQQLNXO DODWHV 1RDURRWVL NXQD JLVWHOWURRWVLNHHOVHWHOWDODGHOWS}KMDVNXQL/lWLSLLULQLO}XQDVYWNDDUW $MDORROLVHOW ROL /llQHPDD VXXU PXLVWQH PDDNRQG 3UDHJXVH 3lUQXPDD OllQHMDNHVNRVDNXQL3lUQXQLROLRVD/llQHPDDVWMDO}XQDRVDNXXOXVHQQH ULVWLUWOLWHWXOHNXW6DNDODPDDNRQGD0XLVWVHO}XQDHHVWLNHHOHDODXODWXVHKN YlOMD3lUQXODKHQLYWNDDUW 5LVWLV}GDODVWHYDOOXWXVWHMlUHOOlNVVXXUHPRVD/llQHPDDVW6DDUH/llQH SLLVNRSNRQQDOH 3lUQXPDD DODG MlLG RUGX YDOGXVHVVH QLQJ RUGX VDL HQGDOH PDLG ND /LKXOD.DUXVH SLLUNRQQDVW 0XKXVW MD ,GD6DDUHPDDOW /LLYLPDD MD (HVWLPDD SLLU MDJDV NHVNDMDO MD KLOMHP OllQHPXUGH DOD NDKHNV NXVMXXUHV 3lUQXPDD HHON}LJH3lUQXVWO}XQDSRROHMllYDODNXXOXV/LLYLPDDNRRVVHLVX MDDGPLQLVWUDWLLYVHOWNRNNX0XOJLDODGHJDYWNDDUW.}LNVHHRQOlKHQ GDQXG3lUQXPDDO}XQDRVDPXUUDNXLGO}XQDHHVWL HULWL0XOJLPXUGHOH /llQHPXUUHRQYlJDKDMXYDWXXPDJDPXUUH9lJDYlKHVHGOllQHPXUGH MRRQHGRQDLQXOWVHOOHOHPXUGHOHRPDVHG7DYDOLVHPRQ HWQHHGRQODLHPDOW OllQHHHVWLOLVHG MRRQHG PLOOHOH OllQHPXUGHV Y}LE OLLWXGD P}QL RPDSlUDQH QDQVV/LVDNVRQOllQHPXUGHVYlKHNRJXPXUGHDODOHKLVHLGHULMRRQL QHHG RQY}UGOHPLVLNLWVDOHYLNXJDMDVXKWHOLVHOWKLOLVHG .D OllQHPXUGH SLLULGQDDEHUPXUUHWHJDRQYlJDKDMXYDGMDPXUGHOHRQ LVHORRPXOLNSDOMXGHVLLUGHDODGHROHPDVROX /llQHPXUGHORQROQXGWLKHGDLGNRQWDNWHVDDUWHPXUGHJD$UQROG.DVN RQDUYDQXG HWVDDUWHOWRQPDQGULOHOHYLQXGQWHSHQWHHWLOLQHSDODWDOLVDWVLRRQ QWWDH« µWDDW¶ DJDPDQGULOWY}LVVDDUWHOHWXQJLGDXGO}SXOLQHPLWPXVHRVDV WDYYD¬'X'µYDUGDLG¶ UD«WX'µUDWWDLG¶2VDNHHOHQlKWXVLY}LYDGDJDROODRO QXG MXED YDUHP HHVWL OllQHSRROVHLOH PXUGHLOH KLVHG QW WXJHYDDVWPHOLQH LQHVVLLY KDSORORRJLOLVHGNHHOHNXMXGNRUL³WX' NLdMX WX' YNDGXODELDDOYRNDDOL N}UYDO V}QDDOJXOLVHNRQVRQDQWKHQGLSXXGXPLQHMPVhKLVMRRQWHURKNXVRQ Y}LPDOGDQXG YDDGHOGD VDDUWH MD OllQHPXUUHW KLVH PXUGHQD QDJX 2MDQVXX MXED Y}LSDLJXWDGDQHQGHPXUUHWHSLLULWHLVLWL1W7}VWDPDDMD9DUEOD NHHOWRQ6DDUHVWHSLGDQXGDOJVHOWVDDUWHPXUGHOLVHNV /llQHPXUGHNLUGHSLLULNVRQSHHWXGPXLVWVH/llQHPDDMD+DUMXPDDSLL UL.XLGNHHOHSLLURQVHDOKDMXYMDPLWPHGOllQHOLVHGMRRQHGXODWXYDGNHVN PXUGHOLVH+DUMXPDDNHVNRVDQLHULWL5DSOD 1LVVL 5LVWL +DUMX0DGLVHSLLU NRQQDGMDNHVNPXUGHMRRQHG/llQHPDDOHYWNDNDDUW1lLWHNVXODWX YDGNHVNPXUGHDODOHQ}UJDDVWPHOLQHGHPLWPXV}Oj'Hµ}OJDGH¶ SOXXUDOL S||UGHWXJHYDVWHWH*qYD' QNXMXOLQHQXGSDUWLWVLLSRÝQ µROQXG¶ Y}«Q µY}W QXG¶ PE ! PP ODPD' µODPEDG¶9HHONDXJHPDOHXODWXEWXJHYDDVWPHOLVH LQHVVLLYLQLQJMD ! MlMDHU ! lUOHYLODMl* SlUj 144 Läänemurre/llQHPXUUH

.DDUW/llQHPXUUH

3DOMXRQOllQHPXUGHMRRQLOHYLQXGHQGLVH3}KMD9LOMDQGLPDDPXUUDNX WHVVH HULWLPDDNRQQDSLLULOROHYDWH6XXUH-DDQL .}SXMD9LOMDQGLPXUUDNXVVH /RRGXVOLNH WDNLVWXVWH W}WWX HL WRKWLQXNV VXKWOHPLQH QHQGH YDKHO ROOD HODY NXLGRPHWLRQVHDOSDOMXOllQHPXUGHOLVLMRRQL QW|HOGDNVHOkä MDO½« NODDVLMD SOLLGLDVHPHO YNDROLVHGRQVXu µVXYL¶MDNDÞH µNDHY¶ VHDOHVLQHYDGLVHJLNL%u µNLYL¶ MD H'q% µHGHY¶ PH«VHV µPHWVDV¶ MP 6HOOLVWH KLVMRRQWH S}KMDO Y}LNV $UQROG.DVHDUYDWHVSLGDGD6XXUH-DDQLWMD.}SXWNDVOllQHPXUGHVVHNXXOX YDNVY}LVLLVVLLUGHPXUUDNXWHNVOllQHMDNHVNPXUGHYDKHO 0XUGH O}XQDRVDV RQ OllQHPXUGHO ROQXG WLKHGDLG NRQWDNWH O}XQDHHVWL PXUUHWHJD MD VHDOW RQ WXOQXG NDVXWXVHOH V}QDYRUPLG QDJX NLÑSq NL%q'D >PD@PDNjµPDJDQ¶ VD Wj%µVDMDE¶Y}LVLVHNDROLVHGRÖVPD µRWVLPD¶ N½PD µNLLNXPD¶MDWXQQXVHWDLQILQLWLLYLG QDJXLWX µLVWXGD¶MDRÖVLµRWVLGD¶6DPXWL RQ VDDYD NllQGH VO}SS VDPD NXL VHHVWOHYDO QW V~UqV PHKqV µVXXUHNV PHKHNV¶ /LVDNV RQ PXUGH NXMXQHPLVHOH ROXOLQH HW VDDUODVWHO MD OllQHPDDODVWHO ULGDODODVWHOROLGHVLPHVHDDVWDWXKDQGHWHLVHOSRROHOMDWHLVHDDVWDWXKDQGHDO Läänemurre/llQHPXUUH 145

JXVHV WLKHGDG VLGHPHG OllQHPHUHVRRPH S}KMDUKPD PXUGH N}QHOHMDWHJD 6RRPHV HULWLVHOOHHGHODRVDV7XUXPEUXVHV .DRQOllQHPXUGHMDRNVROXOLVHGURRWVLP}MXGVDMDQGLWHLVHVWSRR OHVW DVXVWDVLG /llQHPDD UDQQLNXDODVLG MD VDDUL URRWVODVHG .}LJH DUYXNDP URRWVODVWH DVXVWXV ROL 9RUPVLV 1RDURRWVLV MD 5LGDODV SHDPLVHOW 5RKXNOD PEUXVHV DJDND5XKQXVMD+DUMXPDDOHMllYDWHO3DNULVDDUWHO9HHOVD MDQGLOROLUDQQDURRWVODVLND/llQH1LJXODVMD.DUXVHO5RRWVLNHHOHP}MX HULWL KllOLNXOLVHO WDVDQGLO RQ N}LJH WXJHYDP 1RDURRWVLV YlLNVHP WHLVWHV OllQH PXUGHS}KMDUKPDOllQHSRROVHWHVPXUUDNXWHV

/llQHPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

/llQHPXUGHORQYlJDYlKHNRJXPXUGHOHKLVHLGRPDSlUDVHLGHULMRRQL-lUJ QHYDOWHVLWDWXGOGLVWHVWOllQHPXUGHMRRQWHVWRQPLWPHGWXQWXGODLHPDOW NXLG QHQGHDOJVHNVOHYLNXDODNVRQSHHWXGOllQHPXUGHDOD

+llOGXV D .}LJH PDUNDQWVHP OllQHPXUGH MRRQ RQ Y ! E HQDPDVWL YRNDDOLGH YDKHOQWV}QDGHVN}%jNL%uµN}YDNLYL¶ WH¬%HµWHUYH¶ V*j%µVJDY¶6HHPXX WXVRQOHYLQXGSHDDHJXNRJXOllQHPXUGHDODOYD1RD 9DU 7}V //}QLQJ RQ NDQGXQXG ND NHVNPXUGH DODOH +DUMXPDD OllQHRVVD MD 3}KMD9LOMDQGL PDDOH E/llQHPXUGHDUWLNXODWVLRRQLRQSHHWXGVXKWHOLVHOWORLXNV6HHRQWRR QXGNDDVDPLWPHLGPXXWXVL QDJXKllOLNXWHNDGXHULQHYDWHVWPRUIRORRJLOLV WHVWYRUPLGHVW3lUNDYDVWµNDVYDVLG¶ 0LK7}VSDQuPµSDQLPH¶ +llLQuPHVW µLQLPHVHG¶7LKWLRQRRWXVSlUDVHNROPDQGDYlOWHDVHPHOWHLQH QWLQILQLWLLYL YRUPLGHVVi'j D'j My³WjMW KMKHQGLVRQMQ}UJDDVWPHYRUPLGHVNDGXQXG MlWWHVMlUHOHNDVSHH QHQGDWXGY}LSHHQHQGDPDWDK NXVMXXUHVOLVDNVY}LEWHNNLGDHKKHQG1WV} QDGODKMDMDNDKMXRQOllQHPXUGHVOD²jaODsKjMDND²z=NDsKz G(VLQHEYDKHOGXVD WqUµDGHU¶D'Uj R WqUµRGHU¶R'Uj H/llQHPXUUHWY}LNVLVHORRPXVWDGDNXLHNHHOW1WS}KMDMDHGHODUK PDVWRLPXEYDOGDYDOWHVLVLOELLPDGDOGXPLQH PLVRQWRRQXGNDDVDV}QDNXMXG HÝPµLOP¶ SH'j'DµSLGDGD¶ VH*jµVLJD¶MPVKP}MXORQYRNDDOLPDGDOGXQXG ND WHLVHV VLOELV PLVW}WWX 3lUQXPDDOMD.LKQXVNXXOHEV}QDGH NXKL MD YDKLE DVHPHONXKqMDYDKq%6}QDO}SXVRQOGLVHPDOWLPXXWXQXGHNV HULWL3lUQX PDDO QWQLPqµQLPL¶ +llN}UqµN}UL¶MW.DWXOHWXVOLLGHWHVRQWHQGHQWVOLLNXGD UHGXWVHHULWXGHKllOLNXY}LKllOLNXNDRVXXQDV1WPDOLLWHDVHPHORQ/llQH PDDO OHYLQXG PH 5LG W}WPH DX 9LJ S·%j W}VPH Dq*DV 1LL ND LJD OLLGHWHVPLQH!PHQH OLQH!OHQH VWL!VWH WL!WHPHQqPHQHµPLQHPLQH¶ WH*qPHQHµWHJHPLQH¶ NL$ODPHQHµNLKODPLQH¶ LOXVWHµLOXVWL¶ HVL WHµHVLWL¶ 146 /llQHPXUUH Läänemurre

I lKDUPRRQLDRQVlLOLQXGRVDVPXUUDNXWHV /llQH1LJXODO}XQDRVDV RVDOLVHOW5LGDODVMD0DUWQDV9LJDODV9DUEODV7}VWDPDDO YD6HOLMD3RRWVL MD 6DDUGHV QW l' µKlGD¶ M·Y' µMllYDG¶ lG HL HVLQH WDYDOLVHOW QHXWUDDO YRNDDOLGHMlUHOQWSlUuPD SlsYj /llQHPXUGHV RQ SDOMX MRRQL PLV RQ OHYLQXG ODLHPDOW /llQH(HVWLV VK VDDUWHO NRQVRQDQWKHQGL SXXGXPLQH V}QD DOJXO OL%u' µNOLPELG¶ UkY µNUDDY¶YNDGXODELDDOYRNDDOLGHQDDEUXVHVWNRQVRQDQGLMlUHOWLHHVWMDV}QD O}SXVW gµY||¶VXuµVXYL¶UDVµUDVY¶MQHHVLPHVHVLOELYRNDDOLSLNHQHPLQH WHDWXGV}QDGHV EYDO'DPDDDMDRRGLIWRQJLVWXPLQHLWYHOLVWHV}QDGHQRPL QDWLLYLV WDH«Wi'u

0RUIRORRJLD

0LWPHGPRUIRORRJLOLVHGHULMRRQHGRQOllQHPXUGHVVHRWXGKllOGXVHOGVXXQ GXPXVWHJDNDQQKllOGXVHO}WYXVHJD JVLOELOLVWHDVWPHYDKHOGXVOLNHV}QDGHPLWPXVHYRUPLGHVRQNDVXWX VHOQ}UJDDVWPHOLQHWYL MDOj'H UlsPq'H }Oj'HO K(HVWLOllQHDODKLQHMRRQRQWXJHYDDVWPHOLQHLQHVVLLY/llQHPXUGH HULSlUDNVRQVHHHWWYHYRNDDODPXXWXEQHLVNROPDQGDYlOWHOLVWHVYRUPLGHV WXQQXVHHHVHNVQWDLWWHVµDLGDV¶PH«VHVµPHWVDV¶ L 7HDWXG WLQJLPXVWHO WRLPXE NRQVRQDQWLGH JHPLQDWVLRRQ QRRPHQL WYHGHVHGDDGMHNWLLYLGHVSOXXUDOLSDUWLWLLYLVOXJHPDWSLYHUELGHVDGYHU ELGHVQWUHNHaUHNqSDwMµSDMX JHQ¶aSDwMz NLÑSqµNLEH¶Nl¦VDµNlVL SDUW¶OXNq%µORHE¶WDVDµWDVD¶MQH 0RUIRORRJLDVRQMRRQLPLVKHQGDYDGNRJXOllQHSRROVHW(HVWLWWXJHYD DVWPHOLQHLQHVVLLY MDÝ*DV QXUNNDVWXJHYDDVWPHOLQHSOXXUDOLS||UH WD$W YD' D'YD'LGO}SSLPSHUIHNWLMDNRQGLWVLRQDDOLSOXXUDOLS||UGHV QD' Y}ÖVL' QD' DQDNVL' GDLQILQLWLLYLOLQH NDXGQH N}QHYLLV WD SL'j'D PLQq PD DWYHOLVWH NRQWUDKHHUXQXG QRRPHQLWH QLQJ NROPH MD HQDPDVLOELOLVWH V}QDGH SOXXUDOL SDUWLWLLYLV RQ LG XGO}SXOLVWHOH OLVDQGXQXG RG MD YRNDDO O}SXOLVHG YRUPLG QW µODPEDLG¶ RQ 0lU 9LJ ODPX' 0LK OD%R' $XG ODPL'aODPX6DDOD%L'

/llQHPXUGHDODVLVHPLQHOLLJHQGXV

/llQHPXUGHVVDDEHULVWDGDQHOLS}KLOLVWPXUUDNXUKPD YWNDDUW3}KMD UKPD PRRGXVWDYDG 3}KMD/llQHPDD PXUUDNXG PLOOH NHHO RQ OlKHGDQH NHVNPXUGHORRGHUKPDNHHOHOHDJDNDVDDUWHOH7HLVHNVRQHGHODUKPNXV OHLGXE KLVMRRQL VDDUWH PXUGHJD .ROPDQGDNV HULVWXE O}XQDUKP /}XQD 3lUQXPDDORPDNRQWDNWLGHW}WWX0XOJLPXUGHJD.HVNRVDVVHMllENHVNUKP PLVRQOllQHPXUGHN}LJHWSLOLVHPDOD /llQHPXUUHLäänemurre 147

3}KMDUKP /llQHPXUGH S}KMDUKPD NXXOXYDG 1RDURRWVL 1RD /llQH1LJXOD /1J 5LGDOD5LG0DUWQD0DU.XOODPDD.XOMD0lUMDPDD0lUPXUUDN 3}KMDUKPDN}LJHROXOLVHPHULMRRQRQNRQVRQDQWKHQGLSVLV}QDDOJXO PLVHULVWDEWHGDPXXVWOllQHPXUGHVWQW NOkV WUDPSSLPDNVQRRPHQLGHVL QHYDGNXMXOQDJXND WX³VHµNDWXVH¶YDUH³VHµYDUHVH¶1}UJDDVWPHOGLVWX PLQHV}QDGHVQDJXNX¬YNXdYj DYHODYOHµKDVSHO¶PLVOHYLEOH3}KMD (HVWLPDQGULYD9LUXPDDLOPQHENDVLLQ3}KMDUKPDVHVLQHEMlUJVLOSLGHV RN}LJHMlUMHNLQGODPDOWNDVzPDµNDVYDPD¶WDOzµWDOX¶NXLJLVHGDWXOHEHVLOH NDNHVNUKPDVMDV}QXWLNRJXOllQHPXUGHV0RUIRORRJLDVHVLQHYDGPLWPXVH RVDVWDYDPRRGXVWDPLVHOGLIWRQJLWDYRUPLGQWVSSX'µVDDSDLG¶MDWELWLND VLO}SSQWVkQLVL WDÝ*XVL8XHPDQlKWXVHQDRQOHYLQXGNHVNPXUGHOLQHVVH VLVVHWOHYQWNOD³VH YD¬YD³VHµYDUEDVVH¶ 2PDHWWH DODUKPD PRRGXVWDYDG VLLQ URRWVLSlUDVHG PXUUDNXG HHVNlWW 1RDURRWVLV MD YlKHPDO PllUDO VHOOH QDDEUXVHV NXV URRWVL NHHOH P}MXO RQ WRLPXQXGKllOLNXWHVPXXWXVHGQDJXl!HW.µWlNN¶NH'µNlQG¶NHd%HV µNlUEHV¶ LU ! lU N¬Q µNLUQ¶ NlUzPD µNLUXPD¶}!| Y|Ý*µY}OJ¶V|%qU µV}EHU¶O|$NLµO}KNL¶MPV6DPXKllOGXVQlKWXVLNRKWDEND+LLXPDDMD6DDUH PDD NHHOHV 6QWDNVLV RQ UHIOHNVLLYSURQRRPHQLWHJD WDULQGLWHV PXXWXQXG REMHNWLNllQHWH NDVXWXV QW WD ROu HQqVH PH«VD M2W µWD ROL PHWVD MRRNVQXG¶ |ÒSLVHQDVWOX*qPDµ}SSLVOXJHPD¶MDRQNDVXWXVHODUYXNDGW}ONHODHQXOLVHG IUDDVLGPLQ¹WµPLQXDUYDWHV¶OL*uSLjOµOLJLGDO¶MW

(GHODUKP

(GHODUKPDPRRGXVWDYDG/LKXOD/LK.DUXVH.VH+DQLOD+DQ9DUEOD 9DU0LKNOL0LK7}VWDPDD7}VMDS}KLRVD$XGUX$XGNLKHONRQQDVW .XQD QHQGH NLKHONRQGDGH OHPHUHQDDEULNV RQ VDDUHG RQ QHLV PXUUDNXLV KLVW ND VDDUWH PXUGHJD HULWL 0XKX MD .LKQXJD 6HHW}WWX Y}LE HGHODUKPD SLGDGDNDVLLUGHPXUUDNXNVVDDUWHMDOllQHPXUGHYDKHO 5KPDOHRQLVHORRPXOLNXGQlKWXVHGPLVHVLQHYDGNDVDDUWHPXUGHV1W SXXGXEVLLQSDODWDOLVDWVLRRQLHHVYD$XGQWNR Wu' SDQu' ND³Vu'1RR PHQLPRUIRORRJLDVRQVLQJXODULLOODWLLYLVOGLVHOWVHO}SSWDOVHµWDOXVVH¶V{VH µVRRVVH¶ VLVHNDROLVHG GHWXQQXVHJD PLWPXVH WYHG HVLQHYDG NRHU KHLQ WELVNRsU'qµNRHUWH¶HwQ'qµKHLQWH¶9HUELGHOXJHPDQlJHPDWELVLOP QHYDG PLWPXVH S||UGHV WXJHYDDVWPHOLVHG YRUPLG QW OX*q%D' µORHYDG¶ Ql*jYD'aQl*qYD'µQlHYDG¶MDDWYHOLVWHNDKHVLOELOLVWHSLNDHVLVLOELJDYHU ELGHYRUPLGRQVLVHNDROLVHGQWOH'YD'µOHQGDYDG¶NDU«YD'µNDUGDYDG¶6LLQ YD0LKNOLVHVLQHYQO}SXOLQHQXGSDUWLWVLLSRQVDDUWHONLWVDPDOHYLNXJDQW WXÝQµWXOQXG¶OluQµOlLQXG¶DNDQµKDNDQXG¶9HUELGHS||UGHO}SXVWRQQ 148 /llQHPXUUH Läänemurre

NDGXQXGROHYLNXMDOLKWPLQHYLNXYRUPLGHVYD0LK QWDQjµDQQDQ¶ WH*u µWHJLQ¶ PLVRQNDVDDUWHPXUGHMDO}XQDSRROVHWH(HVWLPXUUHWHKLVMRRQ 2PDHWWHDODUKPDPRRGXVWDYDG9DUEODMD7}VWDPDD NXKXHLROHM}XG QXG PLWPHG OllQHPXUGHOH KLVHG XXHQGXVHG .}LJH VLOPDSDLVWYDPDNV MRR QHNVRQVHH HWYHLROHPXXWXQXGENV VHHJDN}%jNL%uRQVLLQN}YjNLYu6D PXWLHLROHXODWXQXGVLLDJHPLQDWVLRRQMDVHHW}WWXHVLQHYDGVDUQDVHOWVDDUWHJD VHOOLVHGLOODWLLYLG QDJXWX%jµWXSSD¶ NR*µNRNNX¶ Nl'qµNlWWH¶ VOqµVOOH¶ 2PDSlUDQHRQDMDORROLVH NVKHQGLDVVLPLODWVLRRQ7UDQVODWLLYLVRQVHHDQG QXGVHWXQQXVH QWSXUVHµSXUXNV¶ SyOqVHµSRROHNV¶ NRQGLWVLRQDDOLVRQDJD V QWROjVaROqVµROHNV¶ WDKjVµWDKDNV¶(ULSlUDQHRQNDKHVLOELOLVWHQRRPH QLWHQ}UJDDVWPHOLQHWYL QWWLNVLµWLNNXVLG¶ VDdYqVLµVDUYHVLG¶

.HVNUKP

.HVNUKPDNXXOXYDG9LJDOD9LJ .LUEOD.LU 3lUQX3lU 3lUQX-DDJXSL 3-J 9lQGUD9lQ MD7RUL7RU PXUUDNXGQLQJ$XGUX$XG S}KMDRVDPXU UDN1HLVHVLQHEN}LJHHQDPOllQHPXUGHOHLVHORRPXOLNNHMRRQL.HVNUKPD LGDRVDO RQ SDOMX KLVW ND NHVNPXUGH 3}KMD9LOMDQGLPDD OllQHRVD PXUUDNX WHJD 1RRPHQL PRUIRORRJLDV RQ SURGXNWLLYQH VLO}SXOLQH PLWPXVH SDUWLWLLY NDSLNHPDWHVV}QDGHV QWSXÝPDVL M}OXVL YLND WLVLµYLNDWHLG¶ /}XQDHHVWLOLVWHVW MRRQWHVW HVLQHE WYHNRQVRQDQGL JHPLQDWVLRRQ QW PDNqµPDJH¶ OXNq%µORHE¶ SDQLµSDQL¶ /LVDNVRQKLVMRRQLHULWLYHUELPRUIRORRJLDVL XYHUELGHGDLQILQLWLLYRQ WXQQXVHWDO½NNXµOLLNXGD¶ DWXµDVWXGD¶ UNNLµUllNLGD¶ MDPDLQILQLWLLYVLVH NDROLQHN½PDµNLLNXPD¶RÖVPDµRWVLPD¶ 2OHYLNXPLWPXVHS||UHRQHQD PDVWLWXJHYDVDVWPHVMDVLVHNDROLQH QWD'YD'µDQQDYDG¶ RÖVYD'µRWVLYDG¶ GLWXQQXVHJD LPSHUVRQDDOLYRUPLG HVLQHYDG NDDVU}KXOLVH VLOEL MlUHO QW S}OH WD'L ND³YD WD'LMW 9LOMDQGLPDDJDKLVHLGMRRQLRQQWPLWPXVHSDUWLWLLYLVNROPHMDHQDPD VLOELOLVWHVV}QDGHV NRQWUDKHHUXQXGV}QDGHVMDNROPHVLOELOLVWHVQH VV}QDGHV RQLGO}SS QWD*jQL' µDJDQDLG¶ ODPL'µODPEDLG¶ YDUqVL'µYDUHVHLG¶6HH O}SS RQ RPDQH ND NHVNPXUGH O}XQDRVDOH LGD MD O}XQDHHVWL PXUUHWHOH .ROPHVLOELOLVWHVLWYHGHVRQVLO}SS/YLND WLVLµYLNDWHLG¶ PLVRQOHYLQXG NDNHVNPXUGHV+D -l 9O3} NlVLWSLV}QDGHVRQNDVXWXVHOJHPLQDWVLRR QLOLQHDWYHOLQHPLWPXVHRVDVWDY/Nl¦VD PLOOHOHYLNSLLUGXEOllQHPXUGH P}MXDOXVWHNHVNPXUGHOllQHSRROVHPDWHPXUUDNXWHJD+D/l 3}KMD9LOMDQGL PDD 0XMDONHVNPXUGHVRQJHPLQDWVLRRQLWDYRUPLGNloj

/}XQDUKP

/}XQDUKPDPRRGXVWDYDG+llGHPHHVWH+ll MD6DDUGH6DD PXUUDN1HLO PXUUDNXLORQPLWPHLGROXOLVLKLVMRRQL0XOJLMDOGLVHPDOWO}XQDHHVWLPXUUH /llQHPXUUHLäänemurre 149

WHJD HHVNlWW PRUIRORRJLDV 6DDUGH PXUUDN RQ HULLOPHOLQH QLL OllQHPXUGH VHLVXNRKDVWNXLNDPXUUDNXVLVHVHOW VHVWVHDOHVLQHEYRUPLPRRGXVWXVHVSDOMX YDULDWLLYVXVWHKNVHJDPLQLO}XQDHHVWLOLVLMDS}KMDHHVWLOLVLMRRQL QG QXGO}SXOLVH SDUWLWVLLEL +ll3} ND«VXQX' µNDWVXQXG¶ OlsQ' µOlL QXG¶ WpQ'µWHLQXG¶N}UYDONRKWDEO}XQDHHVWLQXNXMXOLVWPLQHYLNXNHVNV}QD +ll/}WpQµWHLQXG¶ S}¥QµSROQXG¶ 6DDOlQXaOlQµOlLQXG¶ R¥QXaR¥OX aRÝOXµROQXG¶.DY}LYDGSDUDOOHHOVHOWHVLQHGDWXGGXGY}LO}XQDHHVWLOLQH GXSDUWLWVLLSQW+llS}KMDRVDV 6DDUGHVSDUjQ'D'X'aSDUjQ'X'µSDUDQGD WXG¶ R³WH'X' µRVWHWXG¶ O}K'X' µO}KXWXG¶ SDUjQ'D'X a SDUjQ'X /LVDNV NDXGVH N}QHYLLVL OllQHPXUGHOLVHOH HWXQQXVHOH RQ +llGHPHHVWH S}KMDRVDV NDVXWXVHOMD MHWXQQXVSL'jMHµSLGDYDW¶ DNDMHµKDNNDYDW¶ YLNDMDµYLVND YDW¶ +llGHPHHVWHO}XQDRVDVMD6DDUGHVDJDO}XQDHHVWLOLQHYDWXQQXVROqYD µROHYDW¶ VH*jYDµVHJDYDW¶ ViYjµVDDYDW¶ .DRQNDVXWXVHOO}XQDHHVWLOLQHPLQHYLNXHLWXVV}QDHVHDNDµHLKDND QXG¶ HROqµHLROQXG¶ HW»µHLWHLQXG¶ PLGDNDVXWDWDNVH7DKNXUDQQDVLVHJL ROHYLNXVHROqµHLROH¶

/LVDOXJHPLVW

/llQHPXUUHRQROQXGSLNNDDHJDYlKHXXULWXGDOD.DXDROLDLQVDNVWUNLWXGPDWHU MDOLNVOllQHPXUGHNRKWD$QGUXV6DDUHVWH$OEHUW6DDEHUNL9LJDODPXUGHSHDMRRQHG 6DDEHUN /llQHPXUGHS}KLOLVHNVXXULMDNVSlUDVWV}GDROL$LQR9DOPHWNHVRQ DYDOGDQXG OKHPDLG OHYDDWHLG QW 9DOPHW (YL -XKNDPL MD $OGL 6HSD KLV W||QD-XKNDP6HSSRQNLUMXWDWXGPDKXNDVOllQHPXUGHNHHOHOLQHLVHORRPXV WXV/llQHPXUGHWHNVWLGHNRJXPLNXVPLOOHOHWRHWXEROXOLVHOWNDVLLQQHOHYDDGH 150 Keskmurre

.HVNPXUUH

.HVNPXUUHWN}QHOGDNVH(HVWLNHVNRVDVMDWDPRRGXVWDEVXXULPD(HVWLPXUGH DOD YW NDDUW 7HJX RQ PLWXW NXQDJLVW PDDNRQGD K}OPDYD PXUGHJD NHVNPXUGHOLVHGRQROQXG+DUMXPDD YD-}HOlKWPHMD.XXVDOXUDQQDG-lU YDPDD 9LUXPDD OllQHRVD YD +DOMDOD UDQQLNXDOD 3}KMD9LOMDQGLPDD MD 3}KMD7DUWXPDDORRGHRVD YWNDDUGLGMD3UDHJXVHPDDNRQQDMDRWXVH MlUJL N}QHOGDNVH NHVNPXUUHW +DUMXPDDO RVDOLVHOW /llQH MD ,GD9LUXPDDO -lUYDPDDO-}JHYDPDDOllQHRVDV9LOMDQGLPDDS}KMDRVDVMD7DUWXPDDS}KMD VHUYDVbNVLV .HVNPXUGHVXXUXVHMDDVXNRKDW}WWXWHLVWHPXUGHDODGHYDKHOHLROHSlULV KWVHWPXUUHWNXMXQHQXGMDHULQHYXVHGHULSLLUNRQGDGHPXUGHNHHOHYDKHORQ NOODOW VXXUHG 6DPDVRQYLLPDVWHOVDMDQGLWHONHVNPXUGHP}MXOHYLQXGHNV SDQVLLYVHOWN}LJLOHVHOOHQDDEHUDODGHOH

.HVNPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

.HVNPXUUHVDLDOXVHNVHHVWLNLUMDNHHOHOH6HHW}WWXRQVHOOHVSDOMXNLUMDNHHOHJD VDUQDVHLGMRRQL +llOGXVHVRQSLNDlDVHPHOV}QXWLKLOLVGLIWRQJHDQWKHj YUGKbSHj VHj'PDQLQJHO}SXOLVHGGLIWRQJLGRHDHlHYDUDVHPDWHLO}SXOLVWHDVHPHO QW SRq* YDUHP SRu* NDqY SlqY .LUMDNHHOQH RQ YDUDVHPD N YRNDOLVHH UXPLQHHNVKHQGHLVNOMDNUQDJXQDsULV YUGH/QDãLNDqONDqU 1RRPHQLPRUIRORRJLDVRQKLVMRRQWHNVGHPLWPXVHULWLDLQVXVOLNXOHW YHOHOLLWXQXGGHWXQQXVHJDPLWPXVHRPDVWDYNOj'HOLQD'HVLLPSHUIHNW QDJXOX*qVLQ Y}ÖVLQVVHO}SXOLQHLOODWLLYQWNOD³VHM}HVHGLIWRQJLOLQHPLW PXVHRVDVWDYPD'jODL' VD%DL'9HUELGHVHVLQHYDGDQDORRJLOLVHGDWXQQX VHJDLQILQLWLLYLGQDJXOX*q'D NLdMX WD'D $QGUXV6DDUHVWHRQW}GHQXGHWNXLMlWWDP}QHGSHULIHHUVHGLGLRRPLGDU YHVWDPDWDVLLVNHVNPXUGHWXXPDODOSHDDHJXSXXGXYDGVSHWVLLILOLVHGPXUGH MRRQHG PLV HULQHNVLG HHVWL NLUMDNHHOHVW 6LLVNL RQ NHVNPXUGHV P}QLQJDLG ODLHPDOHYLNXJDNHHOHQGHLGPLVHLROHM}XGQXGNLUMDNHHOGHHJDROHNDOG VGDHHVWLOLVHG D $UYDWDYDVWL N}LJH WXQWXP NHVNPXUGH MRRQ RQ SLNNDGH PDGDODWH YRNDDOLGHGLIWRQJLVWXPLQHNXVMXXUHVYDQHPDVNHHOHVY}LVWHNNLGDNRQVRQDQW Y UHVS M V}QD DOJXVHVVH GLIWRQJL HWWH VHHJD PXj µPDD¶ YXDWD µDDVWD¶ YRmYD%~µKDDYDSXX¶MHjOaMkOµKllO¶HjU=MHjUaMbUµllU¶6HHMRRQRQOHYL QXG VXXUHPDV RVDV NHVNPXUGHV SXXGXE DJD PXUGHDOD VHUYDGHV P}QHV 3}KMD7DUWXPDD PXUUDNXV VXXUHV RVDV 3}KMD9LOMDQGLPDD PXUUDNXWHV Keskmurre.HVNPXUUH 151

.DDUW.HVNPXUUH

/RRGH+DUMXPDDOMDPXUGHNLUGHUKPDV/llQH9LUXPDDO6DPDVXJXQHMRRQ HVLQHE VLLVNL ND LGDPXUGHV ,GD6DDUHPDDO .LKQXV 0XKXV MD /llQH(HVWL UDQQLNXO E3}KMDSRROVHVNHVNPXUGHVRQWXQWXGSLNNDGHNHVNN}UJHWHYRNDDOLGH RR||HH}}GLIWRQJLVWXPLQHQWVXzµVRR¶WCµW||¶WLqµWHH¶Y}sUjVµY}} UDV¶ 6HH MRRQ RQ LVHORRPXOLN NLUGHUDQQLNX PXUGHUKPDOH QLQJ HVLQHE ND 0XKXVMD.LKQXV 6DUQDVHOWO}XQDHHVWLMDOllQHPXUGHJDRQOGLVHGDVVLPLODWVLRRQLGOM! O VM!äV 39QlBOjQHµQlOMDQH¶ D§VD'µDVMDG¶ G $OJXSlUDVWH GLIWRQJLGH MlUHONRPSRQHQW DODQHE WHLVHV YlOWHV YD PXUGH NLUGHRVD 6HHW}WWX HVLQHYDG YDKHOGXVHG WRL«PD WRs'j% V}uPDPD V}sPD WD VDQViQj' O}ÃQjaO4Qj H$LQVXVHRVDVWDYDVNDVXWDWDNVHSLNHPDWHVV}QDGHVNDDVU}KXOLVHVLOEL MlUHO QLQJ SLND HVLVLOELJD V}QDGHV GWXQQXVW D'MD' µDQGMDW¶ SDUqPD' µSDUHPDW¶ I$ODOHWOHYDNllQGHO}SSRQNDDVU}KXOLVHVLOELMlUHOOOHSDUqPD¥OH= SDUqPDOOHµSDUHPDOH¶V~UqPD¥OHµVXXUHPDOH¶ J.DULWLLYDGMHNWLLYLGHREOLLNYDNllQGHLVRQVlLOLQXGPDQWYD¥OD WXPD' µYDOODWXG¶LQH WXPDµLQHWXJHQ¶ 152 Keskmurre.HVNPXUUH

.HVNPXUGHDODVLVHPLQHOLLJHQGXV

.HVNPXUUH RQ HNOHNWLOLQH DODPLOOHORQKDMXVWXXPMDODLDGVHUYDGPLVRQ NHHOHOLVHOWWXJHYDOWVHRWXGPEULWVHYDWHPXUGHDODGHJD.HVNPXUGHOLLJHQGX VHVHLVXNRKDVWRQROXOLVHGLVRJORVVLGPLVWHNLWDYDG(HVWLNHVNRVDVVLLUGHDOD VLGYWSLNHPDOWRVDGHVW± 2Q ROHPDV PLWPHLG (HVWL S}KMDRVDOH KLVHLG MRRQL PLV MDJDYDG NHVN PXUGHNDKHNVQWHUKHQGLJDV}QDGNHUWNHdYqVXMDLWYHOLVWHYHUELGH HVLQHPLQHLOPDVLVHNDRWDLWXPDMDS$NLPDGLIWRQJLOLVHGV}QDNXMXGPLqV WC OqPD MXzPD MPV 6HDOMXXUHV NXOJHE PLWPH S}KMDHHVWLOLVH QlKWXVH PXUGHSLLUSLNLYDQDGHPDDNRQGDGH+DUMX-lUYDMD9LUXPDDO}XQDSLLULYW NDDUW 7HLVHOWSRROWWXOHEYDVWXPLWPHLGO}XQDHHVWLPXUUHWHMRRQLPLVXODWXYDG 9LOMDQGLMD7DUWXPDDS}KMDSLLULOHMDWHHYDG3}KMD7DUWXPDDVWMD3}KMD9LO MDQGLPDDVW VXXUHG VLLUGHDODG YW NDDUW 1lLWHNV KllOGDWDNVH V}QD NDXD NXMXONDYjWNKHQGLJDV}QDGRQNNOLVHGQWV}NXPDaV}PDµV}WNXPD¶ KHNVDDVHPHOKllOGDWDNVHKH³VDa WH³VDMDNDKHVLOELOLVHWYHJDYHUELGHV SXXGXEGDLQILQLWLLYLWXQQXVQWLWXµLVWXGD¶DWXµDVWXGD¶ 7HLVWSLGL OLLJHQGXE NHVNPXUUH OllQH MD LGDSRROVHNV RVDNV NXVMXXUHV VXXU RVD LVRJORVVH NXOJHE XPEHV 7DOOLQQD±3}OWVDPDD MRRQHO YW NDDUW /llQHSRROHVLQHYDGQWWXJHYDDVWPHOLVHGLQHVVLLYLYRUPLGQXUNNDV MDÝ*DVMW MDQ}UJDDVWPHOLVWHNXMXGHOGLVWXPLQHV}QDGHVQDJXDÝYD¥YjµKDOEKDOYD¶ NX¬YNXdYj WHuYD'µWHLEDG¶MW+llOLNXKHQGPERQDVVLPLOHHUXQXGPPLNV MDQLLVXJXVHKllOLNXKHQGLJDV}QDNXMXGRQOGLVWXQXGWXJHYDDVWPHYRUPL GHVVHVHHJDNRKWDEV}QXQDJXODPD'µODPEDG¶MDPHUµPEHU¶/HYL QXG RQ OllQHPXUGHVW WXQWXG URKNH HYRNDDOL NDVXWDPLQH HO HUQRRPHQLWH NllQGHYRUPLGHV MD OLLGHWHV N|WUH MD SX¥PjOHQH Y}L ldPD WHV µKlUPDWLV¶ .HVNPXUGH OllQHRVDV Y}LE HVLPHVH VLOEL YRNDDO SLNHQHGD QDJX VDDUWH MD OllQHPXUGHViYDO'DPD ,GDVW WXOHE RPDNRUGD YDVWX MRRQL PLV KHQGDYDG ODLDV ODDVWXV NHVN PXUGH LGD MD O}XQDSRROVHLG DODVLG -lUYD LGDSRROVHLG PXUUDNXLG 9LUXPDD NHVNRVD 3}KMD7DUWXPDDG RVDOW 3}KMD9LOMDQGLPDDG MD NLUGHUDQQLNXPXU GHLG LGDPXUUHW QLQJ RVDOW ND 7DUWX MD 9}UX DODVLG YW ND NDDUW 1LLVXJXVWHVWQlKWXVWHVWY}LNVPDLQLGDV}QXWLHVLQHYDWR!}QWN}¬'µNRUG¶ N}'jU µNRGDU¶ VWOLVW WUDQVODWLLYL QW YDQDVW PHKHVW µYDQDNV PHKHNV¶ MD VDJHGDVW LLPSHUIHNWL QW 9-J QDsULYD' µQDHUVLG¶ .VL N~u' µNXXOVLG¶ 9HUELGHLPSHUIHNWLMDNRQGLWVLRQDDOLSOXXUDOLS||UGHVHVLQHE YDGO}SSQW RuYD' DQDNVLYD'.DXGVHN}QHYLLVLPLQHYLNXPLWPXVHS||UGHVDJDHVL QHE QXYDGO}SS QW QD' WX¥QXYD' NX«VXQXYD' 6DPD O}SS HVLQHE 3}KMD 7DUWXPDDO ND HLWDYD N}QH LPSHUIHNWL SOXXUDOL S||UGHV QW /DL Hu Y}«QXYD'*L bNV Hu R¥QXYD' MD NRQGLWVLRQDDOL WlLVPLQHYLNXV QW /DL >QDG@ .HVNPXUUHKeskmurre 153

ROHNVW}PDQXYD'.DDVU}KXOLVHVVLOELVHVLQHEGLIWRQJH HULWLSOXXUDOLSDUWL WLLYLVMDP}QHVOLLWHV QWLQuPHLVL VX*ODLVL NVLPXuVL SLNDPHuVL 3DQQHV HHOWRRGXG LVRJORVVLG NRNNX VDDPH YlOMD WXXD NHVNPXUGH YLLV PXUUDNXUKPDYWNDDUW/RRGHUKPDPRRGXVWDYDG+DUMXPDDPXUUD NXGYDNLUGHRVD NXVOHLGXEOllQHPXUGHS}KMDRVDJDKLVHLGNHHOHQlKWXVL 3}KMD9LOMDQGLPDDNHHOHSUXXNPRRGXVWDEPXUGHHGHODUKPD NXVRQ0XOJL MDOllQHPXUGH3lUQXPDDNHHOHWDUYLWXVHP}MXVLG3}KMD7DUWXPDDDODPRR GXVWDE NDJXUKPD NXV S}KMDHHVWLOLVHG O}XQDHHVWLOLVHG HULWL 7DUWX MD LGD HHVWLOLVHG QlKWXVHG NXMXQGDYDG HULSlUDVH NHHOHJD SLLUNRQQD hOHPLQHNXDOD 9LUXPDDMDNLUGHUDQQLNXPXUGHYDKHOPRRGXVWDENLUGHUKPD/llQHSRROVHG YLUXPXUUDNXG S}KMDMDLGDSRROVHGMlUYDPXUUDNXGMDKDUMXHGHODPXUUDNXG PRRGXVWDYDG DOD PLGD RQ YDDGHOGXG NHVNPXUGH WXXPDODQD MDYDUHPPll UDWOHWXG.HVN7DOOLQQDNHHOHQD

/RRGHUKPS}KLOLVHOW+DUMXPXUUDNXG

/RRGHUKPDNXXOXYDG5LVWL5LV +DUMX0DGLVH+0G 1LVVL1LV .HLOD .HL +DJHUL+DJ 5DSOD5DS -XXUX-XX 3DLGH3DLMD7UL7U YD NDJXRVDPXUUDN6HOUKPDORQSLNDDMDOLVHGVLGHPHGOllQHPXUGHS}KMDSRRO VHWHPXUUDNXWHJDMDVHHW}WWXRQQHLOPLWPHLGKLVMRRQL +llOGXVHVY}LEVHOOHUKPDHULMRRQWHQDYlOMDWXXDQWKllOLNXKHQGLKU R$UµRGHU¶MDNH$UDPDµNHWUDPD¶(VLQHEãYDDYRNDDOLWDYRUPH QDJXS}«4UµS} GHU¶S}'Uj V}Ò4U µV}EHU¶V}%UjQDJXOllQHPXUGHS}KMDUKPDVMDRVDOLVHOW ,GD6DDUHPDDO6DPXWLWXOHEHVLOHOllQHPXUGHSlUDQHLPDGDOGXPLQHWDJDYR NDDOVHWHV}QDGHHVLVLOELV QWNH'D'µNLQGDG¶ YHNDPDµYLVNDPD¶ MDXPDGDO GXPLQH QWRPjOD'µKXPDODG¶ SR'qOµSXGHO¶ 0RUIRORRJLDVRQHULMRRQHNVJHPLQDDGLOLQHPLWPXVHRPDVWDYKHVLOELOLV WHVSLNDYRNDDOVHWHVV}QDGHVPi WqµPDDGH¶MDS~ WqaSX WqµSXXGH¶2OHYLNX PLWPXVH S||UGH YRUPLG RQ WXJHYDV DVWPHV WH*qYD' µWHHYDG¶ MD ODOYD' µODXODYDG¶ 2PDHWWHDODUKPDPRRGXVWDYDGVLLQ/RRGH+DUMXPXUUDNXG5LVWL +DU MX0DGLVHMD.HLOD6HDORQROQXGHHVWLURRWVLDVXVWXVW PLVRQP}MXWDQXGQLL VHOOHSLLUNRQQDKllOGXVWQW}!ÈaRaHNXLNDVQWDNVLW

(GHODUKP3}KMD9LOMDQGLPDDPXUUDNXG

(GHODUKPD NXXOXYDG 3}KMD9LOMDQGLPDD PXUUDNXG .}SX .}S 9LOMDQGL 9LO 6XXUH-DDQL6-Q 3LOLVWYHUH3LO .ROJD-DDQL.-Q 3}OWVDPDD3OW MD7UL7U NDJXRVD7HJXRQPXUGHJD PLVRQWLKHGDOWVHRWXGOllQHPXUGH HULWL3lUQXPDDMD0XOJLNHHOHNDVXWXVHJD

/LVDNV YW ND SHDWNLV WRRGXG ODLHPDOW OHYLQXG MRRQL 154 .HVNPXUUH Keskmurre

6LLQHLROHNDDVKllOLNXKHQGLWV}QDDOJXO QWSUHVVLPDMDSOXXVRQ.-Q YDVWDYDOWUH¦PlMDO~Vq/DLDOHYLNXJDQLLOllQHSRROVHWHVVGDHHVWLPXUUHWHV NXL ND 0XOJL PXUGHV RQ Y NDGX V}QD HUL SRVLWVLRRQLGHVW 6}QD O}SXO RQ Y DVHQGXQXGXJDOD'µODWY¶OD'Yj UDVµUDVY¶UD³Yj V}QDDOJXOODELDDOYR NDDOLHHVRQYDJDNDGXQXGRãWµYRUVW¶

.DJXUKP3}KMD7DUWXPDDPXUUDNXG

.DJXUKPD PRRGXVWDYDG 3}KMD7DUWXPDD .XUVL .VL bNVL bNV /DLXVH /DL OllQHRVDMD3DODPXVH3DO OllQHRVDPXUUDNXG1HLVVHXODWXEROXOLVL LGDPXUGHMRRQL1WSVLEGHQWDDONOXVLLOQ}UJDDVWPHYRUPLGHV3DOSL'H WD³VH µSHHWDNVH¶ bNVNR'j' µNRMDG¶ N'q%µN|HE¶YSVLENRQVRQDQWKHQGLWHV QW S}?Y WD?Y9DQDXKKHQG PLVWDYDOLVHOWHVLQHEKYNXMXO RQVLLQYOLQHbNV MDYj%µMDKYDWDE¶ 0RUIRORRJLOLVWHVWHULMRRQWHVWRQVLLQLOPHNDGGDWXQQXVHJDVLQJXODULSDU WLWLLY NDKHVLOELOLVWHV OKLYlOWHOLVWHV V}QDGHV LVj'D µLVD¶ Wl'u'D µWlGL¶ QXG SDUWLWVLLSHVLQHESLNHPDODMDORROLVHONXMXOQXGR¥Q' SL'jQX'

.LUGHUKPS}KLOLVHOW/llQH9LUXPDDPXUUDNXG

.LUGHUKPD PRRGXVWDYDG -}HOlKWPH -}H MD .XXVDOX .XX PDDSRROVHG RVDG .DGULQD.DGS}KMDRVD +DOMDOD+OMO}XQDRVD 5DNYHUH5DNS}KMD RVD 9LUX-DDJXSL 9-J S}KMDRVD MD ,LVDNX ,LV ORRGHRVD PXUUDNXG 6HH UKPRQVLLUGHDODNLUGHUDQQLNXPXUUHWHMDNHVNPXUGHYDKHO6GDHHVWLNHHORQ VLLQ WXQJLQXG NLUGHUDQQLNX DODGHOH NXLG VLLVNL RQ VlLOLQXG P}QLQJDLG YDQX NLUGHUDQQLNXMRRQL .LUGHUKPDHULMRRQWHVWY}LNVHHON}LJHYlOMDWXXDYlOWHYDKHOGXVHSXXGX PLVH HULWL+DOMDODO}XQDMD5DNYHUHS}KMDRVDV6DPXWLHLROHN}LNLGHVV}QD GHV WRLPXQXG VLVHNDGX OGOHYLQXG RQ Nl¬%DQH µNlUEHV¶ ND .XX QD$NDQH µQDKNQH¶ .DGNDKHSXzOLVH'µDQJLLQ¶9DQDMRRQHQDRQSVLQXG°* °° QLL QWNDf°jVµNDQJDV¶NDx*D 3DUDOOHHOVHOWNVHWXQQXVHJDOHYLEO}SXWDLPSHUVRQDDONDNDXJHPDOHS}K MDUKPD LGDRVVD VHHJD QW WHKj µWHKDNVH¶ SDQD µSDQQDNVH¶ 9LUXPDDO RQ MlUMHNLQGHO%YYDKHOGXVV}QDGHV NXVOGNHHOHVYDKHOGXVWHLROH QWVD%j VDYj X%j XYj' 90UD%uV a DYuV 5DNlYL WXµKlELWX¶ XRWH*D a RYRVWH*D 6}QXWLXODWXEYND-lUYDPDDOHMD+DUMXPDDNLUGHRVVD.RPSDUDWLLYRQPE WXQQXVHOLQH .DG LOVDP% LOVDPD' .DVXWXVHO RQ YHUELGHVW PLQHPD .HVNPXUUHKeskmurre 155

QlJHPD WHJHPD KOLVHG MD ãYDDYRNDDOLJD SDUWLWVLLELG QW 5DN .XX .DG OlKHQ'aOlKlQ'aOl$Q'QlKHQ'aQlKlQ'

7XXPDOD.HVN7DOOLQQDPDDPXUUDNXG

.HVNPXUGH WXXPDODVVH NXXOXYDG .DGULQD .DG O}XQDSRROQH RVD 9lLNH 0DDUMD 90U 6LPXQD 6LP 5DNYHUH 5DN O}XQDRVD 9LUX-DDJXSL 9-J ORRGHRVD $PEOD $PE -lUYD0DGLVH -0G -lUYD-DDQL --Q $QQD $QQ .RHUX .RH 3HHWUL 3HH -UL -U +DUMX-DDQL +-Q .RVH .RV 1HLG LVHORRPXVWDE YDKHOGXPDWXV DGHUWSL V}QDGHV NXV QLL QRPLQD WLLYLV JHQLWLLYLV NXL SDUWLWLLYLV RQ D'Uj OD'Yj SD'Mj 7XXPDODO RQ MlUMHNLQG ODP NVL SVL MlUJVLOSLGHV QW ND WXNVH'µNDWXVHG¶7DYDOLQH RQ NDOllQHOLQHM NDGX PDGDODWH YRNDDOLGH YDKHOW QW Dq'kkPDµDMDPD¶ 7RLPXQXG RQ PHWDWHHV OM!LO VM!LVMD SDUDOOHHOVHOW NDOM!OVM!äV YlwOj' µYlOMDG¶ VHwOjVµVHOMDV¶ DwVj'µDVMDG¶ +LOLVGLIWRQJLGHV RQ DOJQH YRNDDO RVDOW SVLQXG WXj' µWRDG¶ VLj' µVHDG¶ OXq% µORHE¶ Vq' µV|HG¶ NXLG VHOOH N}UYDO Y}LYDGNHVNN}UJHG YRNDDOLG KLOLVGLIWRQJLGHV ND N}UJHQHGD NDXWWDPD µNDRWDPD¶ QlXWWXµQlRWX¶

/LVDOXJHPLVW

.HVNPXUGHWlKWVDPDLGXXULMDLGRQ0DUL0XVW NHVRQNRRVWDQXGYlOMDDQGH.HVNPXU GH WHNVWLG 0XVW E NRRV PXUGH LVHORRPXVWXVHJD PLOOHOH WRHWXE VXXUHVWL ND VLLQQH OHYDDGH .RRV $LOL 8QLYHUHJD RQ WD NLUMXWDQXG ND PRQRJUDDILOLVH OHYDDWH 3}KMDHHVWLNHVNPXUUH 0XVW 8QLYHUH 156 Idamurre

,GDPXUUH

,GDPXUGHOHYLDODSDLNQHE3HLSVLllUVHWHVNLKHONRQGDGHV YWNDDUW,GD PXUGHSLLULGROLGSUREOHPDDWLOLVHGMXEDVDMDQGLDOJXVHV/DXUL.HWWXQHQ RQQLPHWDQXGHUDOGLPXUGHQD.RGDYHUHNHHOW$QGUXV6DDUHVWHPXUGHOLLJHQ GXVHVDDVWDVWOHLDPHWXJHYDPDPXUGHSLLULJDHUDOGDWXGDODQD.RGDYHUH NLKHONRQQD S}KMDRVD MD 0DDUMD0DJGDOHHQD NLUGHRVD QLQJ OLVDNV 3}KMD 7DUWXPDDG OlELYDLG Q}UJHPDLG LVRJORVVLNLPSH .XLG WHPD V}MDMlUJVHWHV PXUGHOHYDDGHWHVRQWRRGXGYlOMDYDGMDSlUDQHLGDPXUUHPLOOHN}LJHNDUDN WHHUVHPDG MRRQHG HVLQHYDG .RGDYHUH NLKHONRQQD S}KMDRVDV MD 0DDUMD 0DJGDOHHQDNLUGHRVDV6DDUHVWHPlUJLEHWPXUUHY}LVYDUHPROOD,GD9LUX PDDOMD3}KMD7DUWXPDDOODLHPDOHYLNXJD(HVWLPXUUHWHV}QDUDDPDWXVORH WDNVHLGDPXUGHWXXPDODNV.RGDYHUHS}KMDRVDVHGDPEULWVHYOHYLODKDDUDE ,LVDNXHGHODRVD7RUPDNLKHONRQQD/DLXVHMD3DODPXVHLGDRVDQLQJ0DDUMD 0DJGDOHHQD ,GDPXUGH WHNVWLGHVRQLGDPXUGHJDOLLGHWXGNDbNVLPLOOHPH ROHPHSDLJXWDQXGVLLVNLNHVNPXUGHDOOD YWVHOOHNRKWDNDRVDVW ,GDPXUGH WXXPDODQD Y}LE NlVLWOHGD .RGDYHUH MD 0DDUMD0DJGDOHHQD S}KMDRVDVLG0XXDODPRRGXVWDEPXUGHSHULIHHULDPLGDHULDXWRULGRQYHLGL HULQHYDOWOLLJHQGDQXG0HLHYDDWOHPHNRJXOHMllQXGPXUGHDODS}KMDSRROVH MDOllQHSRROVHVLLUGHDODQD YWNDRVD $MDORROLVHOWRQWHJXPXLVWVH9DLJDPDDNRQQDJD YWNDDUW7lQDSlH YDO MDJXQHE LGDPXUUH ,GD9LUXPDD -}JHYDPDD MD 7DUWXPDD YDKHO 0XUGH ORRGXVOLNXNVSLLULNVLGDVRQ3HLSVLMlUYS}KMDSLLULOVXXUHGPHWVDG/llQHSLLU 9RRUHPDDORQDJDROQXGDYDWXG,GDPXUGHDODOlELEMXEDYDQDVWDMDVWWlKWLV OLLNOXVWHH 3}OWVDPDD±/DLXVH±7RUPD±0XVWYHH PLV RQ VRRGXVWDQXG SUHVWLLå VHPD.HVN(HVWLNHHOHOHYLPLVWVHOOHOHDODOH 6LLQNlVLWOHPHLGDPXUGHWXXPDODHULMRRQLMDKLVMRRQLQDDEHUPXUUHWHJD HULWLO}XQDHHVWLPXUUHWHJD/LVDNVNXXOXELGDPXUUHODLHPDWHVVH(HVWLLGDRVD PXUGHOLLWXGHVVHPLOOHKLVMRRQWHVWRQMXWWXRVDV

,GDPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

,GDPXUGHYDQDGMRRQHGRQRPDVHGDLQXOWYlLNHVHOHDODOHPXMDOHVLQHYDGQDG NDV VSRUDDGLOLVHOW Y}L SXXGXYDG OGVH 6HOOLVHOW Y}LPH LGDPXUGHVW N}QHOGD SUDNWLOLVHOWDLQXOWYlLNHVHOWXXPDODOPLVNRRVQHE.RGDYHUHMD0DDUMD0DJ GDOHHQDNLKHONRQQDS}KMDRVDVW7XXPLNXNVRQVLLQ.RGDYHUHPXUUDNPLOOHV RQN}LJHSDUHPLQLVlLOLQXGPXUGHYDQDYDGMDSlUDQHLOPH.XLGWXOHEDUYHVVH Y}WWDHWPXUGHNLUMHOGXVWHVRQ.RGDYHUHMRRQWHQDWRRGXGYlOMDNDHULVXVLPLV Idamurre,GDPXUUH 157

.DDUW,GDPXUUH

RQVDMDQGLOHVLQHQXGYDLGUXGLPHQWLGHQD7HLVLV}QX RVDLGDPXUGHHULMRR QLHVLQGDEROXOLVHOWYDQHPDWNHHOHNDVXWXVWNXLOHMllQXGPXUUHWHMRRQHG

+llOGXV D ,GDPXUGHOH DQQDE HULOLVH PQGL G ODDGLYDKHOGXVOLNH V}QDGH Q}UJD DVWPH YRUPLGHV QLL OKLNHVH NXL ND SLND YRNDDODLQHVH MlUHO QW PD'' µPDRG¶ SD'j]µSDMDV¶ YL;'lµYLLD¶ M4'DQµM}XDQ¶ PHoLPH'q*DµPHHJD¶ N]µNXXV¶N~'q6HHN}LJHMlUMHNLQGODPDOW.RGDYHUHVHVLQHYMRRQRQLGD PXUGH NV VSHWVLLILOLVHPDLG RPDGXVL PLV PXXGDE V}QDGH lUDWXQGPLVH UDVNHNV E.}UYDWRUNDYRQURKNH}HVLQHPLQHV}QDGHHVLVLOELVNXVR!} QW e̮N} t̆ sè¬' kµNRUG¶ e̮ hè ‘otsekohe’,} VqN}Kq e̮µRWVHNRKH¶ ràs ‘oras’. }UjVµRUDV¶ ,GDPXUGHV RQ Y ODELDDOYRNDDOL N}UYDO VlLOLQXG HULQHYDOW VXXUHPDVW RVDVWVGDHHVWLVW PLVW}WWXHVLQHYDGKDUXOGDVHGV}QDNXMXGQWD¬YR'DVDµDUX MlUJL¶ XÝYRPDµXOXPD¶X¥Yz% O}sYRNHµO}RNH¶ /LVDNVHVLQHEKllOGXVMRRQL PLVLVHORRPXVWDYDGDLQXOW.RGDYHUHNHHOW G 0XXWXV VW ! VV HVLQHE MlUMHNLQGODOW V}QDWYHGHV PRUIRORRJLOLVWHV WXQQXVWHV QH MD VV}QDGH DLQVXVH RVDVWDYDV MD PLWPXVH RPDVWDYDV NXL ND VHHVWWOHYDV NllQGHV QW PX6 PX³Vj µPXVW¶ P¼ µPHHVW¶ W}H³VH µWHLVWH¶ VXYL³VHµVXYLVWH¶ NODµNODVW¶ 158 Idamurre,GDPXUUH

H 9DQD DDVWDNPQHLG WDJDVL WDDQGXQXG QlKWXV RQ PXXWXV KW ! VW SHDU}KXOLVHVVLOELVQW}WDµ}KWX¶OD¦WLµODKWL¶ IâYDDYRNDDOY}LEWXOODWXJHYDDVWPHOLVWHVYRUPLGHVK MDKHOLOLVHNRQ VRQDQGLYDKHOHQWUDKDYDOOHµUDKYDOH¶OHKqPµOHKP¶YLKuPµYLKP¶SHKHPH µSHKPHNV¶JHQD#MSDUWDKjMXJHQNX#Mj SDUWNXKMD J9RNDDOLGHSXKXOYDVWDQGXYDGSLNDGNHVNN}UJHGMDN}UJHGYRNDDOLG QLLNYDQWLWHHGLNXLNDNYDOLWHHGLSRROHVW,GDPXUGHS}KMDRVDVGLIWRQJLVWXYDG NHVNN}UJHG YRNDDOLG LJDV DVWPHV QW QXzU µQRRU¶ QXcUHO« PXUGH NHVN MD OllQHRVDVRQSLNNYRNDDOVlLOLQXGQ}UJDVDVWPHVDJDWXJHYDVDVWPHVN}UJH QHQXGQDJXO}XQDHHVWLVQWSAOµSRRO¶SyOq.RGDYHUHVRQNXMXQHQXGRPD SlUDQH VVWHHP PLV KHQGDE WRRGXG HVLQHPXVHG .HVNN}UJHGYRNDDOLGRQ WXJHYDVDVWPHVN}UJHQHQXGMDQ}UJDVDVWPHVDOOXQXGGLIWRQJLVWXPLVHOHNXV MXXUHVWHNNLQXGGLIWRQJLMlUHORVDRQPDGDOGXQXG1LLRQWHNNLQXGYDKHOGX VHG QDJXN»OµNHHO¶NL;OqWAPDµWRRPD¶WXmPjQN8µNRRN¶NXm*VÐ µV||N¶V;*u K.RGDYHUHVHVLQHEMlUMHNLQGHOlKDUPRRQLDPXMDOLGDPXUGHVRQVHH YDLGHHVYRNDDOVHWHVV}QDGHVQWHOMl'µORRPDG¶S Vl WlµSNVDWD¶lKDU PRRQLDY}LEHVLQHGDNDSLNHPDWHVWDJDYRNDDOVHWHVV}QDGHVHULWL PDLQILQL WLLYLV MD NDDVDWOHYD NllQGH O}SXV NXL MlUJVLOELV RQ H Y}L L VHHJD QW .RG NDKHNVlµNDKHNVD¶YDQqPlµYDQHPDVW¶OX*qPlµOXJHPD¶WXOq*lµWXOHJD¶ L-lUJVLOSLGHVHVLQHE.RGDYHUHVRVLLVNXLHVLPHVHVVLOELVRQlHLY}L XQWNl*zµNlJX¶HOz'µHOXG¶LOzVD'µLOXVDG¶OX*zµOXJX¶.XLHVLVLOELVRQR HVLQHEMlUJVLOELVXDVHPHORNRJXPXUGHDODOQWMRUzµMRUX¶NROz µNROX¶ M ,GDPXUGH SDODWDOLVDWVLRRQ RQ P}QHY}UUD WXJHYDP MD VHOOHOH DOOXE HQDPNRQVRQDQWHNXLQDDEUXVHV QWNDÞVL µYLOODQHMDNN¶UL+*L.DHVLQHE SDODWDOLVDWVLRRQL MlUJVLOSLGHV GHQWDDOLGH MD DOYHRODDULGH SXKXO WD*jäLNHY 'HáL NX'XÎWL.RQVRQDQWKHQGLVSHHQHQHEHULQHYDOWWDYDSlUDVHVWWHLQHNRQ VRQDQW NXLHVLPHQHHLDOOXSDODWDOLVDWVLRRQLOHWD$VµWDKWLV¶PDä µPDNVLV¶ 6HHYLLWDEO}XQDHHVWLJDDQDORRJLOLVHOHSDODWDOLVDWVLRRQLVVWHHPLOH .DRQLGDPXUGHVMRRQLPLVKHQGDYDGWHGDO}XQDHHVWLPXUUHWHJDHULWL YHUELGHV 6HDOMXXUHVRQPLWPHOSXKXOHULQHYXVL.RGDYHUHMDPXXPXUGHDOD YDKHO 7RLPXQXGRQPXXWXVWN!NN QWV}NXPDµV}WNXPD¶QDHUPDWELVDH !DD QiUDQNV!VVMlUJVLOSLGHVPLOOHVWXODWXENRJXLGDPXUGHVVHNV!VV LPSHUVRQDDOLSUHHVHQVLV Y}«WD³VHLGDPXUGHO}XQDRVVDDJDWLQJLYDN}QHYLLVL NV!VV P}H³WD³VLQµP}LVWDNVLQ¶}OH µROHNV¶1LLLGDPXUGHVNXLNDO}XQD HHVWL LGDRVDV RQ PLWPHV YRUPLV WRLPXQXG KllOLNXPXXWXV H ! D l QW WVH YHUELGHVLORWVDYD'µLOXWVHYDG¶VLBPLWVlPlµVLOPLWVHPDYDDWDPD¶YDLWVDPD µYlOMDYDOLPD¶.RQWUDKHHUXQXGWYHGHOHVLQHYDGQ}UJDDVWPHOLVHGLPSHUIHNWL YRUPLGW}PD§VLQµW}PEDVLQ¶NDUD§VLQµNDUJDVLQ¶ ,GDPXUUHIdamurre 159

0RUIRORRJLD

.DPRUIRORRJLOLVWHVYRUPLGHVRQVlLOLQXGSDOMXYDQD QWLPLWPXV NXLGHVL QHENDPLWPHLGRPDODDGVHLGDUHQJXLG N $LQVXVH SDUWLWLLY RQ HVPDYlOWHOLVWHV V}QDGHV GD GlO}SXOLQH QW LVj'D Wl'u'l.RGDYHUHVOLLWXEGDNDSHUVRQDDOSURQRRPHQLWHOKLYRUPLGHOH QDJXPX'jµPLQG¶VX'jµVLQG¶Wl'µWHGD¶ O ,VLNXOLVHWHJXPRHPLQHYLNXNHVNV}QDWXQQXVHNVRQQXG.RGDYHUHV ND QRG ,GDPXUUH RQ DLQXNH DOD NXV YRNDDOLNDRWD QXG RQ ROQXG OGLVHOW NDVXWXVHO ,VHORRPXOLN RQ ND QlJHPD PLQHPDWELV WXQQXVHOLLWXPLQH K OLVHOHWYHOHQWOl#QX'µOlLQXG¶Ql#QX'µQlLQXG¶.RGWH#QR'µWHLQXG¶ P 9DQDMDDDVWDNPQHLGWDJDVLWDDQGXQXGQlKWXVRQHLWXVYHUELS||U GXPLQHPLQHYLNXVHouQµPDHL¶Hou'µVDHL¶HVµWDHL¶HouPlµPHHL¶HoL Wl µWHHL¶Hou'µQDGHL¶7DDQGXQXGRQNDDUKDLOLQHMHLOODWLLYPHUqMHµPHUUH¶ NHUMH(n) µNHUDVVH¶ Taandunud .RKDWL on ka arhailine OHLGXE VHOOLVWH je-illatiiv: LOOD WLLYLYRUPLGHmerèje ‘merre’, MlOJL keräje ND $OXWDJXVH‘kerasse’. KohatiPXUGHV leidub selliste illatiivivormide jälgi ka Alutaguse murdes. Q .RGDYHUHVNDVXWDWDNVH(o) QO}SXOLVWLQHVVLLYLNXQDPXMDOLGDPXUGHDODO RQWDYDOLQHVO}SSQWPXjQµPDDV¶YH'qQµYHHV¶MDYHQHQµSDDGLV¶00J3} ND%qOLQµNDOPLVWXV¶MDNXcOuQµNRROLV¶ R hOGLVHOWRQLGDPXUGHV(p) VWO}SXOLQHWUDQVODWLLYQWV~UHVWPHKHVWµVXX UHNVPHKHNV¶MluDu*HVWµKDLJHNV¶.RGDYHUHPXUUDNXVNRKWDEVDDYDVNllQ GHVNDO}XQDHHVWLJDVDUQDVWO}SSXQW>NDWL WH@PldMlµNDVWVLWHPlUMDNV¶ S 1RRPHQLPLWPXVHPRRGXVWDPLVHONDVXWDWDNVHLGDPXUGHV(r) GHWXQQXVW NXLG .RGDYHUH PXUUDNXOH RQ RPDQH LPLWPXV QW W4äLOH µWHLVWHOH¶ QDsäLOH µQDLVWHOH¶ODÑVLOHP}OHPL¥OHW'ULNL¥OHµP}OHPDWHOHWGUXNXWHOH¶ ,GDPXUGH WXXPDODO RQ ULGD PRUIRORRJLOLVL KLVMRRQL ND QDDEHUDODGH PXUUHWHJD 6DUQDVHOWO}XQDHHVWLPXUUHWHJDRQWDOLLWHJDYHUELGHVWNDVXWXVHOHWO}SX OLVHG WXGSDUWLWVLLELG QW ND³YD WH« µNDVYDWDWXG¶ OiOD WH« µODXODWDWXG¶ NL;'H« µNHHGHWXG¶ 7LQJLY N}QHYLLV PRRGXVWDWDNVH V VL WXQQXVHJD QW .RG VÐVL' µV||NVLG¶U|áLVLQµURQLNVLQ¶}OqVLWX¥OX'µROHNVWXOQXG¶00J}OHVQl#QX' µROHNVQlLQXG¶7UPWDKD SLD }OH6DPDQlKWXVWHVLQHENDNHVNPXUGHDODO 3}KMD7DUWXPDD MD 3}KMD9LOMDQGLPDD O}XQDRVDVDJDNDOllQHPXUGHHGHOD MDO}XQDSRROVHVRVDV (HVWLLGDSRROVHWHVPXUUHWHVVKNRJXLGDPXUGHVRQPLWPXVHYDGYlG WXQQXVNXMXQHQXGOLVDNVSUHHVHQVLOHNDLPSHUIHNWLMDNRQGLWVLRQDDOLPLWPXVH S||UGHPRUIHHPLNVQWWXOuYD'µ QDG WXOLG¶DQDNVLYD'µ QDG DQQDNVLG¶ 6DPDPLWPXVHWXQQXVOLLWXENDNDXGVHN}QHYLLVLPLQHYLNXVQW QDG Ol#QX YD'µ QDG ROHYDWOlLQXG¶HOjQXYD'µ QDG ROHYDWHODQXG¶ ,GDPXUGHOHRQLVHORRPXOLNLPSHUDWLLYLPLWPXVHS||UGHO}SSJDJl QW WX¥*j µWXOJH¶ ld*l LÎVL Wl*l µlUJH LWVLWDJH¶ PLV RQ RPDQH ND NLUGH UDQQLNXOH3UHHVHQVLMDLPSHUIHNWLPLWPXVHS||UGHO}SSRQ.RGDYHUHVPD 160 ,GDPXUUH Idamurre

Pl MD S||UGH O}SS WDWl VHH VHRE LGDPXUUHW $OXWDJXVHJD QW PH }OqPD µROHPH¶ W;P µWHHPH¶ WH }OL WDµROLWH¶

,GDPXUGHVLLUGHDODG hOHMllQXG LGDPXUGH DOD RQ NlVLWOHWDY VLLUGHDODQD PLOOH Y}LE MDJDGD NDKHNV S}KMDSRROVHNV MD OllQHSRROVHNV VLLUGHDODNV YW NDDUW 3}KMDSRROVHVVH VLLUGHDODVVH NXXOXYDG 7RUPD 7UP ,LVDNX ,LV HGHOD RVD MD /DLXVH /DL LGDRVD PXUUD 6HOOHO DODO RQ ROQXG WLKH NRQWDNW NHVNPXUGH QDDEHUPXUUDNXWH MD $OXWDJXVH PXUGHJD 5RKNHVWL KLVMRRQL $OXWDJXVH PXU GHJD OHLGXE HULWL ,LVDNXV .HVN(HVWL VLLUGODVL RQ DVXQXG HODPD /DLXVH NLKHO NRQGD PLVW}WWX VHDO RQ LGDPXUUH VXXUHPDV RVDV DVHQGXQXG NHVNPXUGHJD PLOOHV RQ VlLOLQXG YDLG YlKHVHLG LGDPXUGH UXGLPHQWH 7RUPD YDQD PXUGHNHHO RQ SDUHPLQL VlLOLQXG .HVNPXUGH MD NLUGHUDQQLNXPXUUHWH P}MXO HVLQHE VLLQ YDKHOGXV VD%j VDYj'R%QH RYRVW ND OKLNHVH VLOEL MlUHO VDPDV NXL WXXPDODO YDKHOGXVW E Y HL ROH 9DQD PXXWXV KW!VW HVLQHE .RGDYHUHV SHDU}KXOLVH VLOEL MlUHO DJD LGDPXUGH NLUGHQXUJDV ND U}KXWD VLOEL MlUHO OLLGHWHV 6HHJD |HOGDNVH PlOHWDQ MD YDOHWDPD DVHPHO PlOHVWDQMDYDOHVWDPD 9DQD HYRNDDO QL HHV RQ VlLOLQXG VHHJD PLQHPD RQ PHQqPDMD QLQDRQ QHQj Y}LQHQ 3LNDG NHVNN}UJHG YRNDDOLG HR| MD } GLIWRQJLVWXYDG QLL WX JHYDV NXL Q}UJDV DVWPHV QW VLqQµVHHQ¶VLsQqOXzPµORRP¶OXcPj'WCa WqµW||¶ P}H µP}}N¶ QDJX VHH RQ 3}KMD(HVWLV WDYDOLQH 3}KMDDOD PRUIRORRJLDV HVLQHE NRPSDUDWLLYL WXQQXV PE QLL U}KXOLVH NXL ND U}KXWD VLOEL MlUHO QW 7UP HQDP%UR$NHP%UR$NHPD 0XXVW LGDPXUGHVW HULQHYDOW HVLQHE VLLQ NVWXQQXVHJD NRQGLWVLRQDDO QW }OHNVµROHNV¶WXOHNVLYD' µQDG WXOHNVLG¶ /llQHSRROVHVVH VLLUGHDODVVH NXXOXYDG 3DODPXVH 3DO LGDRVD MD 0DDUMD 0DJGDOHHQD 00J NHVN MD O}XQDRVD 7HJHPLVW RQ VLLUGHDODJD LGDPXUGH MD HHON}LJH O}XQDHHVWL PXUUHWH YDKHO 6HDOMXXUHV RQ RVD VHOOH DOD MRRQL KLVHG NRJX O}XQDHHVWLJD RVD DJD 7DUWX PXUGHJD 2VD QHLVW MRRQWHVW XODWXE ND NHVNPXUGH DOOD NXXOXYDVVH bNVLVVH .RJX O}XQDHHVWLJD KHQGDE OllQH VLLUGHDOD ULGD MRRQL Y NDRE ODELDDO YRNDDOLGH HHV MD NRQVRQDQWLGH N}UYDOW QDJX ND³Q' µNDVYDQXG¶ NXuQX'µNXL YDQXG¶ NOL WD³VH µNOYDWDNVH¶ DU SDOPD 9DQDV PXUGHV HVLQHE OLSLNND GH NHVNN}UJHWH YRNDDOLGH N}UJHQHPLQH QW NAµNRRO¶ NyL 3DO VÐPLVWµV|| PLVW¶ V'H WX' (QDPDVWL RQ LGDPXUGHV SLNN l GLIWRQJLVWXQXG NXLG VLLQ RQ O}XQDHHVWLOLVHOW SLNDYRNDDOVHG V}QDG SbO µSHDO¶ SbOH SO« VbO µVHDO¶ VO« $OJVHOW LO}SXOLVWH GLIWRQJLGH MlUHORVD RQ PDGDOGXQXG QW Ds'j' µDLGDG¶ 7RUPD DOOD RQ DUYDWXG ND P}QLNRUG HUDOGL YlOMD WRRGXG $YLQXUPH PXUUDN ,GDPXUUHIdamurre 161

Qls'l Wl µQlLGDWD¶ OpY' µOHLYDG¶.DXO}SXOLVHGGLIWRQJLGRQQ}UJDVDVWPHV DVVLPLOHHUXQXG QW NDXÒ Ni%j' U}X U4* µNXKLOD JHQ¶ 7RLPXQXG RQ XODWXVOLNVLVHNDGXLMDXWYHOLVWHVYHUELGHVPLVHLROHWDYDOLQHS}KMDRVDVQW NX«VPD µNXWVXPD¶ }ÖVPDµRWVLPD¶MW 0RUIRORRJLDV HVLQHE SDOMX O}XQDHHVWLSlUDVXVL HULWL YHUELYRUPLGH PRR GXVWDPLVHOQHMDVV}QDGHVRQLO}SXOLQHVLQJXODULLOODWLLYPLVRQLVHORRPX OLNHULWL7DUWXPXUGHOHQWW}uVLaWHuVLµWHLVH>NRKWD@¶00JWpQLVWXuVL µWHHQLV WXVVH¶.RQVRQDQWLGHJHPLQDWVLRRQXODWXEPRUIRORRJLOLVWHVVHWXQQXVWHVVHQW HVLQHYDG WHLVHYlOWHOLVHG JHPLQDDGLOLVHG GDLQILQLWLLYLG 3DO N~O WD µNXXOGD¶ PXU WD µPXUGD¶ MD JHPLQDDGLOLVHG LPSHUVRQDDOLYRUPLG SDQWWD³VH µSDQQDN VH¶ SDáWWL SDQWWX'.DVXWXVHORQYRNDDOO}SXOLVHGSDUWLWVLLELGViQ PD$WX QX VYHQ'H'X µVYHQGDWXG¶ .RQWUDKHHUXQXG YHUELGH WYHG RQ LPSHUIHNWLV O}XQDHHVWLOLVHOWQ}UJDDVWPHOLVHGMDJHPLQHHUXQXGVLJDQWDND§VL' µKDNND VLG¶00JQ}sOD§VLYD' µQDGQ}HODVLG¶ OHQD§VLYD' µQDGOHQGDVLG¶7LQJL YD N}QHYLLVL WXQQXVHV LOPQHE O}XQDHHVWLOLQH PXXWXV NV ! VV QW 00J P}sVWD³VLQµP}LVWDNVLQ¶ 7DUWX PXUGHJD KHQGDE OllQH VLLUGHDOD QW DOJVHOW L MD XO}SXOLVWH GLI WRQJLGH MlUHORVD PDGDOGXPLQH NXQL DVVLPLOHHUXPLVHQL YlOMD Q}UJDV DVWPHV N|L«PDN'DQ NDXÒNi%D'QHMDVV}QDGHVRQNDVXWXVHOLO}SXOLQHVLQ JXODUL LOODWLLY PLV HVLQHE ND LOODWLLYVHWHV DGYHUELGHV .RG SDLVXuVL µSDLV WHVVH¶

/LVDOXJHPLVW

,GDPXUUHWRQS}KMDOLNXOWXXULWXG-XEDVDMDQGLDOJXVHVWHJL/DXUL.HWWXQHQ.RGD YHUHPXUUDNXKllOLNXORROLVHNLUMHOGXVH.HWWXQHQ.RJXPXUGHDOD NlVLWOHE $LOL 8QLYHUH OHYDDGH 8QLYHUH PLOOHOH ND VLLQVHV OHYDDWHV RQ WRHWXWXG 8QLYHUH RQNRRVWDQXGNDDNDGHHPLOLVVHPXUGHWHNVWLGHVDUMDNXXOXYD ,GD PXUGH WHNVWLG 8QLYHUH D1996b). ,GDPXUGH MD QDDEHUPXUUHWH VXKWHLG RQ XXULQXG 9DOGHN3DOO3DOONHVRQNRRVWDQXGND,GDPXUGHV}QDVWLNX3DOOE 162 Rannamurre

.LUGHUDQQLNXPXUGHG

Kirderanniku.LUGHUDQQLNXNHHOWRQDODWHV$UQROG.DVHVWNlVLWOHWXGKHPXUGHQD0XUGH keelt on alates Arnold Kasest (1956) käsitletud ühe murdena. MurdeS}KLXXULMD0DUL0XVWRQVHOOHMDJDQXGQHOMDNVDODUKPDNV.lHVROHYDVUDD põhiuurija Mari Must on selle jaganud neljaks alarühmaks. Käesolevas raamatusPDWXVRQNLUGHUDQQLNXNHHOWNlVLWOHWXGPXUGHUKPDQDPLVMDJXQHENDKHNV on kirderanniku keelt käsitletud murderühmana, mis jaguneb kaheks murdeks:PXUGHNVUDQQDPXUGHNVMD$OXWDJXVHPXUGHNVYWNDRVDVW rannamurdeks ja Alutaguse murdeks (vt ka osast 3.3). 1HQGH PXUUHWH NHVNVHNV KHQGDMDNV RQ DVMDROX HW UDQQLNXO RQ MllQXG WRLPXPDWDULGDXXHQGXVLPLVWRLPXVLGVGDHHVWLPXUUHWHV1WSXXGXEKLOLQH YlOWHYDKHOGXV RVDOW RQ WRLPXPDWD O}SXNDGX MD VLVHNDGX MQH YW ND SHD WNLVW6DPDVHULQHYDGQHHGPXUGHGRPDYDKHOWXJHYDOW 1HLGHULVWDYDGHHVNlWWHULQHYDGVXKWHGQDDEHUPXUUHWHMDQDDEHUNHHOWHJD 5DQQDPXUGHO RQ SDOMX VDUQDVW VRRPH MD ND LVXUL NHHOHJD $OXWDJXVH PXUUH PRRGXVWDE YlJD WXJHYDKWVXVHVGDHHVWLLGDPXUGHMDYDGMDNHHOHJD3LLUL DODNVNDKHPXUGHYDKHORQVLLUGHOLQHUDQQDPXUGHNHVNUKP.}LJHROXOLVH PDNVSLLULW}PEDMDNVNDKHPXUGHYDKHORQ}KllOLNPLVSXXGXEUDQQDPXUGHV MDHVLQHEYlJDWXJHYDOW$OXWDJXVHPXUUDNXWHV 5DQQLNX PXUGHUKP RQ RPDSlUDQH VHOOH SRROHVW HW $OXWDJXVH PXUUH WXQJLENLLOXQDUDQQDPXUGHYDKHOHHUDOGDGHVUDQQDPXUGHLGDUKPD9DLYDUD RPDHWWHDODNV5DQQDPXUUHRQSVLQXGNRQVHUYDWLLYVHQDMDYlOWLQXGHQDPDVWL KLOLVHPDLG O}XQD SRROW OHYLQXG XXHQGHLG $OXWDJXVH PXUUH RQ DJD SLJHP VLLUGHPXUUH UDQQDPXUGH MDVGDHHVWLLGDPXUGHYDKHO9DDGDWHVVHOOHPXUGH PDUNDQWVHLG MRRQL QlHPH HW VHH PXUUH HULQHE UDQQDPXUGHVW MXVW WXJHYDWH LGDPXUGHOLVWH MRRQWH SRROHVW MD LGDPXUGHVW WXJHYDWH UDQQDPXUGHOLVWH MRRQWH SRROHVW 9}LEROOD RQ VLLQ WHJX YDQD LGDPXUGH N}QHOHMDWH UKPDJD NHV RQ Q| WXQJLQXG NLLOXQD UDQQDPXUGH YDKHOH 6HH SLGL WRLPXPD HQQH ± VDMDQGLNHHOHPXXWXVLVHVW$OXWDJXVHPXUGHVRQVlLOLQXGYDQDGMRRQHGPLV VGDHHVWLPXUUHWHVRQKLOMHPPXXWXQXG 7HLVHOWSRROWRQROXOLQHHULQHYXVP}OHPDPXUGHUDQQDSRROVHWHDODGHMD PDDSRROVHWHDODGHYDKHO5DQQDDODGRQVlLOLWDQXGSDOMXYDQXPXUGHMRRQLMD QHLGRQSDOMXP}MXWDQXGVRRPHNHHO0DDSRROVHGDODGRQY}WQXGYDVWXWXJH YDLG P}MXWXVL HNVSDQVLLYVHVW NHVN MD LGDPXUGHVW QLQJ PRRGXVWDYDG VLLUGH DODGVGDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUUHWHYDKHOYWNDDUGLGMD 6LLQ NlVLWOHPH NLUGHUDQQLNXPXUUHWH HULMRRQL 0XUGHUKPD KLVMRRQWH NRKWDYWSHDWNLVWNXVRQMXWWXVGDHHVWLMDNLUGHUDQQLNXPXUUHWHNHVNVHWHVW HULQHYXVWHVW Rannamurre 163

#,33,2:770

5DQQDPXUUHPRRGXVWDENLUGHUDQQLNXPXUGHUKPDOllQHSRROVHMDLGDSRROVH RVD 7D KDDUDE OllQHV -}HOlKWPH .XXVDOX MD +DOMDOD NLKHONRQQD UDQQLNX SRROVHG DODG QLQJ 9LUX1LJXOD NLKHONRQQD LGDV 9DLYDUD YW NDDUW .DGULQD MD 5DNYHUH S}KMDRVDG RQ PXXWXQXG NHVNPXUGHOLVHNV MD VlLOLWDQXG P}QHG UDQQDPXUGH VXJHPHG NXLJL PXUGHNDDUWLGHO RQ QDG WLKWL DUYDWXG UDQQLNX DOOD $GPLQLVWUDWLLYVHOW NXXOXE UDQQDPXUUH +DUMXPDD MD /llQH 9LUXPDDS}KMDRVVDQLQJ,GD9LUXPDDLGDRVVD 5DQQDPXUUHNXOJHENLWVDULEDQDP||GDS}KMDUDQQLNXW.}LJHNRQVHUYD WLLYVHPDQDRQPXUUHVlLOLQXG3UDQJOLVDDUHOQLQJ.XXVDOXS}KMDRVD-XPLQGD MD3lULVSHDSRROVDDUHOQLQJY}WQXGN}LJHHQDPYDVWXKLOLVHLGVRRPHP}MXVLG /}XQDSRRORQPXUGHSLLUROQXGDYDWXGMDVHDORQNHVNPXUUHVXUXQXGUDQQD PXUGHNLWVDOHUDQQDULEDOHMDQHHPHGHOH7DOOLQQDOlKHGXVHW}WWXRQNLUMDNHHOH SHDOHWXQJROQXGWXJHYDPPXUGHOllQHRVDV 5DQQDPXUGH N}LJH VLOPDWRUNDYDP HULMRRQ RQ }KllOLNX SXXGXPLQH (ULQHYDOWVDDUWHPXUGH|VWRQVLLQ}DVHPHODHRY}LXQDJXVRRPHLVXUL NDUMDODMDYHSVDNHHOHV7HLQHWlKWLVHULSlUDRQKLVMRRQWHURKNXVVRRPHMDND LVXULNHHOHJD2OXOLQHRQU}KXWDGDHWVXXURVDVRRPHSlUDVXVLRQWHJHOLNXOW YDQDSlUDVXVHG VW VHDO RQ VlLOLQXG MRRQHG PLV PXMDO (HVWLV RQ PXXWXQXG 9DQDSlUDVXVWRQDLGDQXGVlLOLWDGDNHVNDMDOPDDOHWXOQXGURRWVLMDVRRPHHOD QLNNRQG NHV KLOMHP RQ NRKDOLNHJD DVVLPLOHHUXQXG 3DOMX RQ ND KLOLVHPDW OlELNlLPLVWPLOOHORQVDPXWLROQXGYDQXNHHOHQlKWXVLVlLOLWDYUROO

5DQQDPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

+llOGXV

D 5DQQDPXUGHV SXXGXE YlOWHYDKHOGXV 6HOOH DVHPHOWRLPXEVDUQDVHOW VRRPHNHHOHJDJHPLQDDWNOXVLLOLYDKHOGXVNVLNNOXVLLOLJDNl3NlSlaNl%l µNlSD¶UD'DVUDWWD'NWWDPDNWDQWWUL^*X' E 9DQDVPXUGHVSXXGXENRQVRQDQWLGHSDODWDOLVDWVLRRQ1HLVSLLUNRQ GDGHVNXVNHVNPXUGHMDNLUMDNHHOHP}MXRQROQXGWXJHYDP-}HOlKWPHUDQ QDNODGHV.XXVDOXOllQHRVDV+DOMDODV9LUX1LJXODOllQHMDO}XQDVHUYDV RQSHHQHQGXVRPDNVY}HWXGVDMDQGLHVLPHVHOYHHUDQGLOMDVHHHVLQHEVD PDGHOWLQJLPXVWHONXLNHVNPXUGHVNL7XQGXEHWSDODWDOLVDWVLRRQLSXXGXPLQH RQROQXGMXVWUDQQDPXUGHHULMRRQ 9DQHPDOHPXUGHOHROLYlJDLVHORRPXOLNMDRQSUDHJXJL9LUX1LJXOD MD9DLYDUDPXUUDNXVVlLOLQXGNSWHULOLQHKllOGXVYRNDDOLGHYDKHOMDKHOLOLVH 164 Rannamurre#,33,2:770

.DDUW5DQQDPXUUH

NRQVRQDQGL N}UYDO QW OXNHPD S½D µSLLJD¶ WXRD µWRRJH¶ DPÑD' .XX WDOWUL VHHMRRQHVLQHEND/JDQXVHO G NVWYHOLVWHQRRPHQLWHREOLLNYDNllQGHLVSVLENOXVLLO QWDOXNVH µDOX VH¶ YDUHNVH µYDUHVH¶+OM WHQLNVHSYµW}QLVHSlHY¶91JNDXOXNVH'µNDHOX VHG¶XHNVH'µ}HNVHG¶WHUDNVLQHµWHUDVHQH¶ HJ RQSHDU}KXOLVHVLOELOLLNYLGDMlUHOWNDGXQXG QWNlU*NlUH'MlOH' µMlOMHG¶NOHVµNOMHV¶VHOlV µVHOMDV¶ 91J MlUVWLNNXµMlUMHVWLNNX¶ I VNKHQGRQSVLQXGDVWPHYDKHOGXVHWDPLVW}WWXQlLWHNVV}QDGOHVHG MDNLVXQ HVLQHYDGNXMXOOHVNH' NLVNXPDNLVNXQ J 5DQQDPXUGHNHVNQHKllOGXVOLNHULMRRQRQ }KllOLNXSXXGXPLQH MRNL µM}JL¶ SRKL µS}KL¶ SHO' µS}OG¶WHP%DPD µW}PEDPD¶ VDQD µV}QD¶ OHX* D µO}XJ¶ MRX'DPD µM}XGPD¶ 3LNN } RQ YDQHPDV PXUGHV NRUYDWXG LHJD XXHPDODMDOHVLQHEXR a XH a RH a |H a H QWSLHVDVµS}}VDV¶YXHUDVaYRH UDVaY|HUDVµY}}UDV¶SXRQDPDµS}}QDPD¶U HPXµU}}P X¶ K O||PD V||PDYHUELGHLPSHUIHNWLVHVLQHE|LGLIWRQJ QWO|LQ V|LQ L (HVWL NHHOHOH RPDQH YRNDDOLGH VLVHNDGX SLNDOH SHDU}KXOLVHOH VLOELOH MlUJQHQXG ODKWLVHV VLOELV YlKHPDOW NROPHVLOELOLVWHV V}QDGHV RQ RVDOLVHOW WRL PXPDWD HULWL QH MD OLQHDGMHNWLLYLGHV QLQJ VLPLQHYLNX YRUPLGHV VHHJD QW -}HNDQ'DPD +OMNHO'DQH 9DLNDQWWLOLQHDQ'DVLQODVNHVLQVRX'DVMXRNVHV MW .}LJHMlUMHNLQGODPDOWSVLE VLOELYRNDDO.XXVDOXUDQQDNODGHVMD9DL YDUDPXUUDNXV M1RPLQDWLLYLO}SXVSVLVYRNDDONDXHP+DOMDOD6HOMD9LUX1LJXODMD 9DLYDUDPXUUDNXVPXMDOSLLUGXEO}SXYRNDDOLVlLOLPLQHYDLGWHDWXGV}QDGHJD 6HHJD RQ YRNDDOL VlLOLPLQH HHON}LJH UDQQDPXUGH MRRQ HWYHOLVWHV V}QDGHV RQQRPLQDWLLYLJLOGLVWXQXGHVHHJD91JMlO*H MlUYH SROYH 9DLODSVH N.HVNN}UJHGYRNDDOLG H MD R N}UJHQHYDG KHHV HKLK RK Ka XK DQGHV V}QDGH PXXWPLVHO YDKHOGXVL QDJX OHKW OLKHW WH*HPD WLKD PLHV PLKH NRKWN KDaNKDN KHaNXKHXKD*DVµRKDNDV¶XKHU'LµRKHUGL¶ #,33,2:770Rannamurre 165

O L SROH GLIWRQJLGHV PXXWXQXG HNV R D l MlUHO VW HVLQHYDG NXMXG SlLY l SRL* D µSRHJ¶ ODLQDPD P DD MD ll RQ SVLQXG GLIWRQJLVWXPDWD S µSHD¶ -}H V'lPl µVHDGPD¶ QN RQ KHQGHLV NO MD NU PXXWXQXG XNV NDXO D µNDHO¶ QDXUDPD µQDHUPD¶ 5DQQDPXUGH O}XQDRVDVVH WXQJLYDG DHJODVHOW YRNDDOKDUPRRQLD NDGX } KllOLN NRQVRQDQWLGH SDODWDOLVDWVLRRQ MP VGDHHVWLOH RPDVHG MRRQHG

0RUIRORRJLD

R LLPSHUIHNWL NDVXWDPLQH RQ UDQQDPXUGHV VHOJHOW MlUMHNLQGODP NXL $OXWDJXVHO .}LJH SDUHPLQL RQ LLPSHUIHNW VlLOLQXG .XXVDOX UDQGDGHO MD ,GD 9DLYDUD YDQDV NHHOHV VHHJD QlLWHNV YHLµYLLV¶ WDKLQ µWDKWVLQ¶ NÂOLQµNXXOVLQ¶ 9DL LPHVWLQµLPHVWDVLQ¶ S 2OHYLNX S||UH RQ WXJHYDV DVWPHV DLQVXVH S||UGH YDQD YRUP RQ YRNDDOO}SXOLQH QW WlPl DQ'D a DQ'D% µWD DQQDE¶ HOl 9DL WDKWR SLWWD µSHDE¶ 0LWPXVH S||UGH O}SS RQ YDG YlGQlPl'DQ'DYD'OlKWHYl' U ,PSHUVRQDDOL SUHHVHQVLV HL NDVXWDWD ROHYLNX WXQQXVWNVH QlLWHNV DH'D a DHWWD µDHWDNVH¶ NLVNX'D a NLVX WD µNLVXWDNVH¶ 3DVVLLYL WXQQXV OLLWXE SLND HVLVLOELJD D l MD WD WlYHUELGHV YRNDDOWYHOH PLVW}WWX V}QD DQWDNVH RQ DQQH'D +OM DQQH WDMD NLUMXWDWDNVH RQ NLUMX'HWWD 0RUIRORRJLDV RQ OllQH MD O}XQDSRROVHWHO VLLUGHDODGHO RPDNV Y}HWXG VGDHHVWLOLQH VVWHHP PLOOH NRKDVHOW NDVXWDWDNVH GHPLWPXVW G a WO}SXOLVL DLQVXVH SDUWLWLLYH VLGSOXXUDOL SDUWLWLLYL VVHO}SXOLVW MD JHPLQDDGLOLVW LOODWLLYL HVLQHE NOXVLLOL NDGX NRPSDUDWLLYL WXQQXVHVW MPV 9HUELPXXWPLVHV RQ NDGXQXG HLWXVYHUEL S||UGXPLQH VLVVH RQ WXQJLQXG NVWXQQXVHJD NRQGLWVLRQDDO JH NHWXQQXVHJD LPSHUDWLLYLG WXGSDUWLWVLLEL OKHQGYRUPLG SURQRRPHQLG QDJX VLHVHOOHNH6NHOOHPL6PLOOH MP

5DQQDPXUGHDODVLVHPLQHOLLJHQGXV

5DQQDPXUUH MDJXQHE NROPHNV UKPDNV OllQHUKPD NXXOXYDG -}HOlKWPH .XXVDOX MD +DOMDOD OllQHRVD NHVNUKPD +DOMDOD LGDRVD MD 9LUX1LJXOD QLQJ LGDUKPD PRRGXVWDE 9DLYDUD UDQQLNXRVD 9DQDV NLUGHUDQQLNXPXUGH KLVHV OLLJHQGXVHV PRRGXVWDVLG QHHG YDVWDYDOW OllQHUKPD NHVNUKPD MD 9DLYDUD PXUUDNX 166 #,33,2:770 Rannamurre

/llQHUKP

/llQHUKPD PRRGXVWDYDG -}HOlKWPH -}H .XXVDOX .XX MD +DOMDOD +OM OllQHSRROVHG PXUUDNXG .}LJH YDQDSlUDVHPDQD RQ PXUUH VlLOLQXG .XXVDOX .}QQXUDQQDV 6LLQRQSDOMXKLVWVRRPHNHHOHJD NXQDLQWHQVLLYQHVXKWOHPLQH6RRPH JDRQDLGDQXGVlLOLWDGDNHHOHYDQDSlUDVWLOPHW/llQHUKPDDODOHHLXODWXLGD PXUGHMDYDGMDMRRQHG NXLGVDPDVRQVLLQNHVNPXUUHHULWLKRRJVDOWSHDOHWXQ JLQXG+DOMDODRQJLWlQDSlHYDONHVNPXUGHOLQH /llQHUKPDKllOLNXOLVWHVWHULMRRQWHVWY}LEYlOMDWXXDKUKHQGLSVL QW RKUD'µRGUDG¶NHKUlPl µNHWUDPD¶ QLQJG NDR WHLVHVLOELMlUHOWY}LPXXWX PLVHMNVHULWL.XXVDOXUDQQDNODGHV QWNHYl«NHYlMlÝ µNHYDGHO¶ MD*DÞXVa MD*DMXVµMXXNVHODKN¶ MlPHMlPHMl'µMlPHGDG¶ -}H3UDQJOLODXODMHVµODXO GHV¶ .D RQ MXVW OllQHUKPDV .XXVDOX .ROJD MD .}QQX UDQQDV YRNDDOKDU PRRQLDHULWLMlUMHNLQGHOWWWlU PlQQNlSµPlQQLNlEL¶V*VOµVJLVHO¶ 0RUIRORRJLDV RQ ROXOLQH HW OllQHUKPD HL XODWX (HVWL LGDRVD KLVMRRQ VWWUDQVODWLLY YDLG VLLQ RQ NDVXWXVHO NVO}SXOLQH WUDQVODWLLY .DVXWXVHO RQ O}SXOLQH LQHVVLLY QLL QRRPHQHLV LQHVVLLYVHWHV DGYHUELGHV MD LQILQLLWVHWHV YRUPLGHV QW WlL ODP%D µODPEDNDUMDV¶ WXOOH YQLPD µOXXUDPDV¶ VSRU 91J (ULWL.XXVDOX.ROJDMD.}QQXUDQQDVQLQJ9DLYDUDVHVLQHEVLQJXODUL JHQLWLLYL NXMXOLQH SOXXUDOL SDUWLWLLY YLHUD µY}}UDLG¶ SXROLNX µSRROLNXLG¶ 2OXOLQH HULVWDMD RQ ND S||UGHO}SSXGH NDVXWXV /llQHUKPD LVHORRPXVWDE YHUEL PLWPXVH MD S||UGH O}SS P PH a PH MD WWH a WH MXRP P H ODVH PH V|WWH ROH WH /LVDNV Y}LE YlOMD WXXD P}QHG ODLHPDOW OHYLQXG MRRQHG PLOOHO RQ VLLQ RPD HULSlUD 3HDPLVHOW -}HOlKWPH VDDUWHO MD .XXVDOX S}KMDUDQQDV RQ NDVX WXVHOMHJHQLWLLYMDMHSOXXUDO PLVOLLWXELPLWPXVHWYHOH SXLMH*DµSXXGHJD¶ ODSVLMHaODVWH .XXVDQXMHµV}QDGH¶ 3HDMDNDDVU}KXOLVHVLOELMlUHOHVLQHE VHGD ND UDQQDPXUGH LGDUKPDV MD $OXWDJXVHO /JDQXVHV MD -}KYLV 3LNN O HVLQHEDGHVVLLYLVNDU}KXWXVLOELMlUHO PHUHÝ WDOYHÝ .DDVU}KXMlUHOMDHULWL DGHVVLLYVHWHV DGYHUELGHV RQ VHH RPDQH NRJX NLUGHUDQQLNX NHHOHOH MD LGD PXUGHOHJL

.HVNUKP

5DQQDPXUGHNHVNUKPDNXXOXYDG+DOMDOD +OM LGDRVDMD9LUX1LJXOD 91J PXUUDN PLV PRRGXVWDYDG }LHWL VLLUGHDOD UDQQDPXUGH OllQHUKPD MD $OX WDJXVHPXUGHYDKHO2PDQlROLQHRQROQXGYDQDSlUDQH QGVHNVMXEDKllEX QXG+DOMDOD6HOMD +OM6H MD9LUX1LJXODUDQQDPXUUDN PLOOHOHROLGRPDVHG URKNHGKLVMRRQHGHULWL6RRPHVDDUWHPXUUDNXWHJD.HVNUKPDNHHOWLVHORR PXVWDEN}LJHSDUHPLQL9LUX1LJXODS}KMDRVD #,33,2:770Rannamurre 167

6HDO RQ NDVXWXVHO GLIWRQJLOLVHG NllQGHPRUIHHPLWD SOXXUDOL SDUWLWLLYLG QlLWHNV.RLODNLQ'DLµNLQGDLG¶ XRQHLµKRRQHLG¶ SRUVDLµS}UVDLG¶6HGDHVLQHE ND -}HOlKWPH MD .XXVDOX S}KMDRVDV 3OXXUDOL LOODWLLY RQ JMHO}SXOLQH VHHJD SXQDVWHVVH MD VGDPHWHVVH RQ SXQDVJMH MD V'lPJMH 3UHHVHQVL SOXXUDOL S||UHPRRGXVWDWDNVHYD a YDWWD a YD WDO}SXJDWXJHYDDVWPHOLVHVWWYHVW QLQJVDPDO}SSXNDVXWDWDNVHNDLPSHUIHNWLVMDNRQGLWVLRQDDOLVQlLWHNVHODYD µHODYDG¶ VYD WD µVDDYDG¶ RL'DYDWWD µKRLDYDG¶ L'DQLYD µLGDQHVLG¶ DQVLYDWWD µDQGVLG¶ MRLNVLYDWWD µMRRNVLG¶NlYLNVLYDWWD µNlLNVLG¶ 0LWPXVHS||UGHDVHPHONDVXWDWDNVHDLQVXVHS||UGHYRUPHQLLSUHH VHQVLVNXLNDLPSHUIHNWLVQlLWHNV>ODLQH'@PXU'DµPXUUDYDG¶>SXUMH'@ WDKWX µWDKDYDG¶>SDUDQ'D@>NOVL'@SUD*LVLµNODDVLGSUDJLVHVLG¶+LOMHPRQVHOOLQH NDVXWXVWDDQGXQXGWXJHYDDVWPHOLVHYDGO}SXOLVHSUHHVHQVLPLWPXVHS||UGH HHVQlLWHNV+OM6H91J3}MRX'DYD' µM}XDYDG¶ QlNHYD' µQlHYDG¶ WDKWRYD' µWDKDYDG¶ YUG 91J VLVHPDDPXUUDNXG NXV RQ HVLQHQXG Q}UJDDVWPHOLQH SUHHVHQV QDJX $OXWDJXVHO .DVXWXVHO RQ QXO}SXOLQH QXGSDUWLWVLLS ROOX µROQXG¶ ODXVVX µODXVXQXG¶ MXRQX µMRRQXG¶ NQ'DQX µNQGQXG¶ SDUDQ'DQQX µSDUDQGDQXG¶ 5DQQDPXUGHLGDUKPRQOHPLQHNXDODNVNDNRJX(HVWLNLUGHQXUJDVLLU GHDODOH6LLQHVLQHEMRRQLPLVKHQGDYDGWHGDLGDPXUGHJDY}L.RGDYHUHJD QLQJRQRVDOWKLVHGNDYDGMDNHHOHJD.LUGH(HVWLVLLUGHDODNRKWDYW +llOLNXOLVWHVW MRRQWHVW RQ ROXOLVHG QW H SVL QDVDDOL HHV H°* µKLQJ¶ NH°°D' µNLQJDG¶ SH° µSLQN¶ a SH°NNL WHQDPD µWlQDPD¶ PLV HVLQHE ND .RGDYHUHV QLQJ MlUJVLOSLGH R +OM MlUVNR URKR' 91J HL WDKW Q' µHL WDKW QXG¶PLVHVLQHENDLGDPXUGHVMDO}XQDHHVWLV 1RRPHQLPRUIRORRJLDV HVLQHE QW GDOLQH DLQVXVH RVDVWDY +OM6H ,HYDWD µ(HYDW¶91JNDUX'D µNDUX¶ WXQQLVWDMD'D µWXQQLVWDMDW¶MDVWO}SXOLQHWUDQV ODWLLY9HUELPRUIRORRJLDVRQROXOLVHGHULVWDMDGSOXXUDOLMDS||UGHO}SXG PLVVLLQRQPD a PPD WD a WWDQWRWDPD µY}WDPH¶ V|LPPD µV}LPH¶ OXHWWD µORHWH¶ YDOYDVLWWD µYDOYDVLWH¶6HHHVLQHEND.RGDYHUHV(VLQHENDWX O}SXOLQH SDUWLWVLLS QW SDQ'X µSDQGXG¶ QlKWX µQlKWXG¶ NLUMX'HWWX µNLUMXWD WXG¶QDJXLGDPXUGHVMDO}XQDHHVWLV

9DLYDUD

9DLYDUDV 9DL RQ ROQXG PLWX NHHOHOW HULQHYDW SLLUNRQGD NXLG WlQDVHNV RQ PXUUHSHDDHJXKllEXQXGVHVWYLLPDVHV}MDWDJDMlUMHORQVHOOHSLLUNRQQDHOD QLNNRQG ODLDOL SDLVDWXG 9DLYDUD UDQQLNXRVDV SDLNQHYDWH 8GULD 3XKNRYD $UXPlH5LLJLNODMDHULWL.XGUXNODNHHOHVRQROQXGWXJHYYDGMDLQJHULMD LVXULP}MXPLVSHDDHJXN}LJLVDOOSRROHVLWDWXGNHHOHQlKWXVWHVNDHVLOHWXOHE 9DQDOHNLUGHUDQQLNXPXUGHOLVHOHDOXVS}KMDOHOLVDQGXQXGLGDSRROVHWHVXJXODV NHHOWHP}MXOWHNNLQXGXXHQGXVWHW}WWXRQY}LPDOLN9DLYDUDPXUUDNXWNlVLWOH GDRPDHWWHPXUUDNXUKPDQD 168 Rannamurre#,33,2:770

(UDOGLVHLVYDW9DLYDUDWKHQGDEUDQQDPXUGHJDQW}SXXGXPLQH NOXVLLOL SVL NVQRRPHQLWH REOLLNYDNllQHWHV >NDOD@ NLXNVHW µO}SXVHG¶ JHPLQDDW NOXVLLOLGHYDKHOGXVNVLNNOXVLLOLGHJDRSH WDPPDRSH'DQµ}SHWDPD}SH WDQ¶ YHODDUSDODWDDONOXVLLOLNDGXOLLNYLGDMlUHOQ}UJDVDVWPHVNDHHVYRNDDOVHLV V}QXVQlO*lQlOlVµQlOJQlOMDV¶ VDPXWLMlUMHNLQGHOYRNDDOKDUPRRQLD 0RUIRORRJLDVRQQWSOXXUDOLSDUWLWLLYLNXMXOLQHSOXXUDOLJHQLWLLYSDOMXGHV WSLGHV SHKPL NDOR >OLKD@ µSHKPHWH NDODGH¶ RHOL a RHODVL LQLPHVL >WHR'@ µ}HODWH LQLPHVWH WHRG¶.RQWUDKHHUXQXGQRRPHQHLVRQVLQJXODULJHQLWLLYLJD NRNNXODQJHYVLQJXODULSDUWLWLLY QWDPPDVWaDP%DµKDPPDVW¶ XRQH« = XRQH µKRRQHW¶ PRWWHµP}WHW¶ UXRVWHµURRVWHW¶ MDNDSOXXUDOLSDUWLWLLY QWDP%Ra DP%DµKDPEDLG¶ ULNNRaULNNDµULNNDLG¶ WHL%LaWHL%RaWHL%lµWHLEDLG¶ YHQQH µYHQHVLG¶6HGDQlKWXVWHVLQHEND.XXVDOXMD9LUX1LJXODPXUUDNXV .XGUXNODYDQDVPXUUDNXVROLVlLOLQXG VLOELSLLUYRNDDOLGHYDKHONOXVLLOL Q}UJD YDVWH NDR MlUHO PDNR PDÞRW µPDJX PDRG¶ PlNL PlÞlW µPlJL PlHG¶6HGDHVLQHEND.XXVDOXV 9DLYDUDW HULVWDE OHMllQXG UDQQDPXUGH DODVW XODWXVOLN NRQVRQDQWLGH JHPLQDWVLRRQMDVLOELSLLULONDHGDDGMHNWLLYLGHV QlLWHNV.XGUXSOXXUDOL SDUWLWLLYDQQLµKDQHVLG¶ HOOlµHODGD¶ >WÂO@SXKKRµWXXOSXKXE¶ DSSL NLSSH NLSSHW µNLEH NLEHGDW¶ ODNNH ODNNHOH µODJH ODJHGDOH¶ SLPPHPS µSLPH GDP¶ SLND YRNDDOL VlLOLPLQH KK HHV .XGUX PLHV P½KKHO P½KKL µPHHV PHKHOPHKL¶ PKKDaPDKDµPDKD¶ SKKlaSlKlµSlKH¶ 9HUELPRUIRORRJLDVRQROXOLQHHULVWDMDSOXXUDOLS||UGHO}SSPPRa PP|MDS||UGHO}SS WWR WW|a WR W|QLLSUHHVHQVLVNXLLPSHUIHNWLV >P|@VPRµPHVDDPH¶ UNLP|µUllJLPH¶ SDUDQ'DPPRµSDUDQGDPH¶ VDL PRµVDLPH¶ NÂOLPRµNXXOVLPH¶ >W|@WHNL W|µWHWHJLWH¶ UDSHOHWWRµUDEHOHWH¶ WXOL WRµWXOLWH¶/LVDNVY}LEYlOMDWXXDSUHHVHQVLMDLPSHUIHNWLSOXXUDOLS||U GHO}SXW NXVMXXUHVWYHHRQODELDOLVHHUXQXG QlLWHNVHOOlWµHODYDG¶ MXRNVRW µMRRNVHYDG¶ >NHOORW@ NHOLVRW µNHOODG N}OLVHYDG¶ OD°LW µODQJHVLG¶ PXQQLW µPXQHVLG¶ 6HOOLQH O}SS RQ HUDQGOLN NXQD OGLVHOW RQ UDQQDPXUGHV OHYLQXG YDGO}SS Alutaguse murre 169

$OXWDJXVHPXUUH

$OXWDJXVH PXUGH PRRGXVWDYDG /JDQXVH /J -}KYL -}K MD ,LVDNX ,LV PXUUDN YW NDDUW 0XUGHDOD SLLUQHE S}KMDV 6RRPH ODKHJD MD O}XQDV 3HLSVL MlUYHJD $GPLQLVWUDWLLYVHOW NXXOXE $OXWDJXVH PXUUH ,GD9LUX PDD NRQGD $OXWDJXVHPXUUDNXLVWN}LJHYDQDSlUDVHPMDRPDQlROLVHPRQ/JDQXVH PXUUDN-}KYLO}XQDRVDVRQMXEDWXJHYNHVNPXUGHP}MX,LVDNXPXUGHSLOWRQ NHHUXNDV 7HPD S}KMDRVD RQ NXXOXQXG NHHOHOLVHOW NRNNX -}KYLJD ,LVDNX DOHYLNX PEUXVW QLQJ DOD NHVN MD O}XQDRVD RQ DDVWDVDGX DVXVWDQXG HHVWL YHQHYDGMDLVXUL VHJDUDKYDVWLN MD VHHW}WWX RQ VHH VDDQXG PLWPHVXJXVHLG HUL VXXQGDGHVWSlULQHYDLGKLOLVHPDLGNLKLVWXVL,LVDNXORRGHRVD2RQXUPHNDQW NXXOXE KWH NHVNPXUGH 9LUX-DDJXSLJD NXQD 7XGXOLQQD PEUXV NXXOXE LGDPXUGHNRRVVHLVX$OXWDJXVHDOODY}LNVNXXOXGDND9DLYDUDVLVHPDDYDQD PXUUH PLVRQDJDKllEXQXG6HHW}WWXPHVHGDVLLQHLNlVLWOH 0XUGHDOD ORRGXVOLNXG SLLULG RQ WXJHYDG HGHODRVDV NXV PHWVDG MD VRR DODGODKXWDYDGWHGDPXXVW9LUXPDDVW/llQHVMDLGDVRQWHPDSLLULNVUDQQD PXUUHMDHGHODVSXXWXEWDNRNNXLGDPXUGHMDNHVNPXUGHNLUGHQXUJDJD $OXWDJXVHPXUUHWY}LELVHORRPXVWDGDNXLVLLUGHPXUUHW7HPDVRQVXXUHO KXOJDOKLVMRRQLUDQQDPXUGHJD NXLGOLVDNVSDOMXKLVMRRQLLGDPXUGHJDHHV NlWW.RGDYHUHJD (QDPDVWLRQ$OXWDJXVHOHMDLGDPXUGHOHRPDVHGNHHOHQGLG ROHPDV ND YDGMD NHHOHV PLV RVXWDE QHQGH PXUUHWH S}OLVWHOH DMDORROLVWHOH NRQWDNWLGHOH.LUGH(HVWLKLVWHNHHOHQGLWHNRKWDYW

+llOGXV

.}LJHSHDOWY}LEYlOMDWXXDP}QHGNLUGHUDQQLNXPXUUHWHKLVMRRQHG PLOOHORQ $OXWDJXVHORPDGQDQVLG D 3XXGXEYlOWHYDKHOGXV NXVMXXUHVHULQHYDOWUDQQDPXUGHVWHVLQHE$OX WDJXVHO OLKWVDOW JHPLQDDWNOXVLLOLGH YDKHOGXPDWXV ULNNDV ULNND' NWWlPl NWWlQµNWPDNWDQ¶ SLPH'L^SLPH'LNNXO 9lOWHYDKHOGXVHSXXGXPLVHW}WWXRQRRWXVSlUDQH HWLPSHUVRQDDOLLPSHU IHNWLVRQWXJHYDDVWPHWYL SÏ'H WLµSWL¶ NLHWWH WLµNHHGHWL¶ NDXSOH WLµNDX EHOGL¶ OXRSSL WLµORRELWL¶ 6VWHHPLVRELEKlVWLNDVHH HWNRQWUDKHHUXQXGYHU ELG HVLQHYDG YDKHOGXPDWXQD VHHJD DNNDPD DNND'D µKDNNDPD KDNDWD¶ NDU*DPDNDU*D'D E .XLJL SXXGXE SDODWDOLVDWVLRRQ WXQGXE HW VHH RQ RVDOW WDDQGXQXG UDQQDPXUGHP}MXO YDUHPROQXGDJDROHPDVNHVNPXUGHP}MXOHHVNlWW-}KYL 170 Alutaguse$OXWDJXVH PXUUH murre

.DDUW$OXWDJXVHPXUUH

O}XQDSRROVHPDWHVNODGHVMD,LVDNXV3DODWDOLVDWVLRRQLNRGXQHPLVHOHYLLWDYDG HSHQWHHWLOLVHSDODWDOLVDWVLRRQLMXKXG QDJX/JXL«µXWW¶ -}KNXLWVµNXWVX¶ $OXWDJXVHO RQ O}SXNDGX OGLQH O}SXYRNDDOL VlLOLPLQH SLLUGXE YDLG WHDWXGV}QDGHMDYRUPLGHJD.}LJHNDXHPMDMlUMHNLQGODPDOWVlLOLVYRNDDOVJ QRPLQDWLLYLV QW /J LQWD µKLQG¶ -}K YlQWWl µYlQW¶ HWYHOLVWHV V}QDGHV RQ QRPLQDWLLYLJL OGLVWXQXG H VHHJD SROYH VONH 8XV V}QDO}SX H RQ UDQQD PXUGHNHVNMDLGDRVDQLQJ$OXWDJXVHPXUUHWHKLVXXHQGXV $OXWDJXVHPXUUHWHULVWDYDGUDQQDPXUGHVWHHON}LJHSDOMXGMRRQHG PLVWDORQ KLVHG NRJX ,GD(HVWLJDMDNLWVDPDOWLGDPXUGHJD2VDQHLVWMRRQWHVWXODWXE NDUDQQDPXUGHNHVNUKPDY}L9DLYDUDVVH G7RLPXQXGRQPXXWXVVW!VV!VNLQQLVHVVLOELVVWYHUELGHVMDP} QHGHVDGYHUELGHVQWLVVX WDPDµLVWXWDPD¶ ULVVL WX'µULVWLWXG¶ YDVVD³VXWWH = YDVVX WHµYDVWDNXWL¶ SDLVH WDPDµSDLVWHWDPD¶$VVLPLODWVLRRQVW!VVNRQVR QDQWWYHOLVWHVYHUELGHVRQS}KMXVWDQXGKllOGXVHODVVDODVVD³VHµODVWDODV WDNVH¶SHVVl SHVVl³VHµSHVWDSHVWDNVH¶NlVVDNlVVD³VHµNlVWDNlVWDNVH¶ H1LPLV}QDGHWYHVRQWRLPXQXGPXXWXVNV!VVMlQH³VH' µMlQHVHG¶ ,PSHUVRQDDOLV RQ VVH WlLHVWL YDOGDY NXQD YDQX O}SXWD YRUPH HVLQHE VQD MXKXVOLNXOWOLMD³VHµODNVH¶ ODXOH WDVVH µODXOGDNVH¶VVHLPSHUVRQDDOLHVL QHENHVNPXUGHLGDMDO}XQDSRROVHWHVWPXUUDNXWHV LGDPXUGHVMDO}XQDHHVWLV 0LKNHO7RRPVHRQSLGDQXGVHGDMXVW$OXWDJXVHODOJXSlUDVHNV I9DQDXK KKHQGRQPXXWXQXGYNV VHHJDMDYD WDPPDµMDKYD WDPD¶ /JM}YH'µM}KYLG¶6HHMRRQHVLQHEND+DOMDODV 9LUX1LJXODV 9DL YDUDVMDLGDPXUGHV J$OXWDJXVHYRNDOLVPLMDNRJXPXUGHKllOLNXOLVHNOMHROXOLVLPHULV WDMD UDQQDPXUGHVW RQ } HVLQHPLQH YDQDGHV HOLVWHV MD RV}QDGHV QW N}U' N}UMDPD}UDY}WVLPDV}LVDPD W}LQH Alutaguse$OXWDJXVHPXUUH murre 171

K H RQ QDVDDOL HHV SVLQXG QW H°* NH°°D' SH°aSH°NNL WHQDPD WHQR6HHHVLQHENDUDQQDPXUGHNHVNUKPDVMD.RGDYHUHV L3LNDX MDX O}SXOLVHGLIWRQJLMlUHORQNOXVLLOLQ}UJDYDVWHMlWND MDNVY YPLVY}LEPRRGXVWDGDSLNDYRNDDOLY}LGLIWRQJLMlUHORVLVHJDJHPL QDDGLQlLWHNVNDXYDaNDYYD WDX'WDXYLaWDYYL NÂ%NÂYHaNXYYH -}K MÂYDaMXYYD ,LVM}XYDQ6HGDHVLQHEND9DLYDUDV+DOMDOD6HOMDOLGDPXUGHV MDO}XQDHHVWLV M-lUJVLOELVHVLQHE RQDJXO}XQDHHVWLV QWHOR MDNR SHUPDQ'RµS}UDQG¶ YUG+OMMlUVNRURKR'91J3}YHUNNRµY}UN¶ N.DDVU}KXOLVHVLOELMlUHOY}LYDGHVLQHGDGLIWRQJLG/JDQXVHVMD-}KYLV HHVNlWWQHWXOHWLVWHPLWPXVHRVDVWDYDV QWVX*XODLVLµVXJXODVL¶ O HUKHQGRQV}QDHVLVLOELVSVLQXGPLVW}WWXSlULPDRQVLLQSHULPD MD YlUDYRQYHUlYaYHUDY6HGDHVLQHENDLGDPXUGHVMDO}XQDHHVWLV P(VLQHYDGKOLVHG QXGSDUWLWVLLELGQDJXQl#Q'a Ql$Q'=QlKlQ' Ol#Q'aOl$Q'=OlKlQ' WH#Q'aWH$Q'=WHKHQ' RO||PDV||PDYHUELGHLPSHUIHNWLVHVLQHEHLGLIWRQJ OHLQVHLQ

0RUIRORRJLD

.D PRUIRORRJLDV RQ YDOGDY RVD $OXWDJXVH PXUUHW UDQQDPXUGHVW HUDOGDYDLG HULMRRQLKLVHGLGDPXUGHJDQLQJP}QLNRUGNDODLHPDOWLGDDODGHMRRQWHJD S$LQVXVHSDUWLWLLYLVHVLQHEGD GlO}SSVLOELOLVWHVOKLYlOWHOLVWHVMD NDSLNHPDWHVV}QDGHVQlLWHNVHPD'D QLPH'D SUHLOL'D 6HHXODWXENDUDQQD PXUGHNHVNUKPDMD9DLYDUDVVH,GDPXUGHVQLQJNRKDWL9LUXPDDOMD3}KMD 7DUWXPDDOSLLUGXEVHHHVLQHPXVOKLYlOWHOLVWHVLOELOLVWHQRRPHQLWHJD U (VLQHE YDQD MHLOODWLLY KH MD NDKHVLOELOLVWHV V}QDGHV KDUYD ND NROPHVLOELOLVWHV QW >SDQH%@ MMH µMllWXE¶ >LVWXV@ PDKDMH µPDKD¶ NHO'ULMH µNHOGULVVH¶NHULNXMHµNLULNXVVH¶6HHHVLQHEVSRUDDGLOLVHOWNDUDQQDPXUGHV MD.RGDYHUHV V.DVXWXVHORQ VWO}SXOLQHWUDQVODWLLY /JVXUUHVWµVXUQXNV¶,LVXOOXVW µKXOOXNV¶ PLV RQ VLLW OHYLQXG 9LUXPDDOH MD LGDPXUGH NDXGX O}XQDSRROVH WHVVHPXUUHWHVVH6HHNDWDE9LUXPDD$PEODLGDVHUYD3}KMD7DUWXPDDLGD DOD9}QQX5lSLQDMD6HWXPXUUDNXGQLQJND/XWVLMD.UDDVQD WhOGOHYLQXGRQNRQWDPLQDWVLRRQLOLQHNDKHPLWPXVHWXQQXVHJDLMD GHWXQQXVHJD SOXXUDOL JHQLWLLY NDKHVLOELOLVWHV WYHGHV MD VHOOH S}KMDO PRR GXVWDWXG PLWPXVH NllQHWHV /J QXRUL'H µQRRUWH¶ NXHUL'H µNRHUWH¶ HLQL'H µKHLQWH¶ SDXOX'HµSDHOWH¶$OXWDJXVHPXUUDNXLVHVLQHEVHHNDQHMDVV}QD GHVQLQJSLNHPDLVV}QXVQDJXQWDL*X³VLWWH µKDLJXVWH¶ NDWWX³VLWWH µNDWXVWH¶ QXRUHPLWWH µQRRUHPDWH¶ MP 1lKWXVW WXQWDNVH ND .RGDYHUHV MD O}XQDHHVWLV .RQWUDKHHUXQXGQRRPHQLWHPLWPXVHJHQLWLLYRQVDJHOLDQDORRJLOLVHGHO}SX JD HUQH'HµKHUQHVWH¶ ODP%D'HµODPPDVWH¶ 172 $OXWDJXVH PXUUH Alutaguse murre

X9lJDRPDSlUDQHRQVHHHWSOXXUDOLLOODWLLYLVNDVXWDWDNVHGHY}LNRQ WDPLQDWVLRRQLOLVHSOXXUDOLJHQLWLLYLNXMXOLVWNllQGHO}SXWDYRUPLVHHJDWDOX'H µWDOXGHVVH¶YDUYDVWH µYDUYDVWHVVH¶VLOPL'HµVLOPDGHVVH¶1lKWXVRQOHYLQXG ND9LUX1LJXODV Y .DVXWXVHO RQ PLWPXVH QLPHWDYD NXMXOLQH SOXXUDOL SDUWLWLLY /J >YHLNNHVL@S}UVD'µYlLNVHLGS}UVDLG¶PLGDHVLQHEND+DOMDODV9LUX1LJXODV MDLGDPXUGHV }3||UGHO}SXGPLWPXVHS||UGHVRQPDaPPDS||UGHV WDa WWD QWRWDPD V|LPPD OXHWWD YDOYDVLWWD6DPDVXJXVHGO}SXGRQNDUDQQD PXUGHNHVNUKPDVMD.RGDYHUHV l 9HUEL SOXXUDOL S||UGH O}SS RQ YD'a Yl' QLL SUHHVHQVLV -}K U*LYl' LPSHUIHNWLV ,LV MlLYl' NXL NRQGLWVLRQDDOLV /J kN}QRLVHVLYD'e̮ nDisesivaD µN}QQLNVLG¶6HHHVLQHENDUDQQDPXUGHNHVNMDLGDUKPDV |.DVXWXVHORQO}SXWDMD NVH!VVHaVVHO}SXOLQHLPSHUVRQDDOLSUHH VHQV HVLQHENDLGDPXUGHVMDO}XQDHHVWLVQLQJ"O}XQDSRROVHWHOVGDHHVWLPXU UHWHDODGHO9L.-l,G7D3}9O3}6HDOMXXUHVHVLQHEVHHWXQQXV$OXWDJXVHO NDHLWDYDVN}QHV QWHLMWWlVVHµHLMlHWD¶ HLWXQQHW DVVHµHLWXQWD¶ ,PSHUDWLLYL SOXXUDOL S||UGH WXQQXV RQ *D a*l ND a Nl QW /J HOl*lµHODJH¶DNND*DµKDNDNH¶-}KSDOX*DµSDOXJH¶,LVQlLWWl*lµQlLGDNH¶ 6HHHVLQHENDLGDPXUGHV

/LVDOXJHPLVW

5DQQLNXPXUGHLGRQNlVLWOHWXGNXQLYLLPDVHDMDQLNRRVQLQJVHHW}WWXRQNDXXULPXVHG MD XXULMDG VDPDG 5DQQLNXPXUUHWHNHVNQHXXULMDRQROQXG0DUL0XVW NHOOHPRQR JUDDILDOH.LUGHUDQQLNXPXUUH+llOLNXOLQHMDJUDPPDWLOLQHOHYDDGH0XVWMD WHNVWLNRJXPLNX.LUGHUDQQLNXPXUGHWHNVWLG0XVWEVLVVHMXKDWXVHOHWRHWXEROX OLVHOWNDNlHVROHYOHYDDGH7LLW5HLQ9LLWVROWRQSLNHPNLUMXWLV9LUXPDDPXUUDNXWH NRKWD9LLWVR 7LLQD6|GHUPDQRQNRRVWDQXGGRNWRULW||UDQQLNXPXUUHWHV}QD YDUDVW6|GHUPDQ Mulgi murre 165173

Lõunaeesti murded

Lõunaeesti murdeala jagatakse tavaliselt Mulgi, Tartu ja Võru murdeks (vt kaart 3.4). Mulgi murret on räägitud Võrtsjärvest lääne pool endise Viljandi- maa lõunaosas ja Pärnumaa kaguosas. Mulgi ala piirneb läänes läänemurde lõunaosaga, põhjas keskmurdega ja idas Tartu murdega. Tartu murdeala jääb Võrtsjärve ja Peipsi vahele, põhjast piirab sedagi põhjaeesti keskmurre, lõuna poole jääb Võru murdeala. Kogu Kagu-Eestit hõlmabki Võru murdeala, mis moodustab lõunaeesti murrete tuuma, olles eesti kirjakeelest kõige erinevam murre ja kõige lõunaeestipärasem murre. Tartu ja eriti Mulgi murret on tuge- vamini mõjustanud põhjaeesti naabermurded. Piirid lõunaeesti murrete vahel on kõikuva tugevusega (vt kaart 17.0). Nii on Mulgi ja Tartu vahel tugevam murdepiir põhjas, kus neid eraldab Võrtsjärv, kuid nõrgem piir lõuna pool Helme ja Sangaste murrakute vahel. Tartu ja Võru murde piir on väga tugev keskosas Otepää ja Kanepi ümbru- ses, kus see on kõige tugevam murdepiir lõunaeesti alal üldse. Peipsi rannal ja Valga ümbruses näeme aga sujuvat üleminekut Võru murdelt Tartu murdele. Ka on piir suhteliselt nõrk idas Setu ja Võru murrakute vahel. Lõunaeesti murret kõneldi veel Leivu ja Lutsi keelesaarel Lätis ja Kraasna keelesaarel Venemaal Pihkvast lõunas. Praeguseks on need keelesaared assimileerunud. Lõunaeesti murded erinevad üksteisest kõigepealt põhjaeesti joonte sis- setungi ulatuse poolest. Kogu Mulgi alale ja suuresti ka Tartu murdesse (v.a lõunarühm) ulatuvad põhjaeesti naabermurrete ja kirjakeele hilised mõjutu- sed. Põhjaeesti mõjul on Mulgi ja Tartu murdest taandunud või taandumas mitmed lõunaeesti iseloomulikud jooned, mis Võrus on säilinud, nagu sõna- alguline ja järgsilpide h, larüngaalklusiil, afrikaadid, personaalne passiiv jne. Mulgil on ühisjooni südaeesti läänepoolsete murretega, Tartul kesk- ja idamurdega. Nii on tänapäeval ainult Võru murre jäänud ajaloolise lõunaeesti keelekuju jätkajaks. Lõunaeesti murretes on ka palju iseseisvaid uuendusi. Häälikuliselt kõi- ge uuenduslikumad on Võru murrakud, eriti Setu alad. Seal esineb palju hiliseid geminatsioone, mille tulemusel on tekkinud keerukaid tüvevaheldusi, kõrge ja keskkõrge illabiaalse keskvokaali vastandus, Setus isegi helilised klusiilid, sibilandid ja afrikaadid. Morfoloogias, morfosüntaksis ning sõnavaras on kõigis kolmes murdes iseseisvaid muutusi. Mulgis on tekkinud omapärased optatiivi vormid ja eraldi tunnusega jussiiv, nt `meekest ‘palun mine’ ja `minden ‘oleks pidanud minema’, Tartu murde iseloomulikuks jooneks on de-tunnusega illatiiv, Võru 174 /}XQDHHVWL PXUGHG Lõunaeesti murded

.DDUW/}XQDHHVWLNDKHNVDMlUJXOLQHPXUGHMDRWXV6DDUHVWHNDDUWLGH DOXVHO3DMXVDOX E 1XPEULG QlLWDYDG HULMRRQWH KXOND

PXUGHV RQ KDNDWXG NDVXWDPD PLQHYLNX NHVNV}QX ROHYLNX WLQJLYD N}QHYLLVL WlKHQGXVHVMQH 6LLQNlVLWOHPHO}XQDHHVWLPXUUHWHHULMRRQL0XUGHUKPDKLVMRRQWHNRK WDYWSHDWNLVWNXVRQMXWWXS}KMDHHVWLMDO}XQDHHVWLPXUUHWHNHVNVHWHVWHUL QHYXVWHVW Mulgi murre 175

0XOJLPXUUH

0XOJL PXUUH RQ WHUULWRRULXPLOW YlLNVHPDLG HHVWL PXUGHLG .XLJL PXONLGHNV NXWVXWDNVH VDJHOL N}LNL 9LOMDQGLPDD HODQLNNH HL ROH 9LOMDQGL MD 9LOMDQGL NLKHONRQGHQDP0XOJLPDDO}XQDHHVWLOLVHPXUGHP}WWHV0XOJLPXUUHWRQYLL PDVWHOVDMDQGLWHON}QHOGXGDLQXOWYLLHVNLKHONRQQDV+DOOLVWHV.DUNVLV7DU YDVWXV3DLVWXVMD+HOPHVYWNDDUW $GPLQLVWUDWLLYVHOWRQ0XOJLPXUGHDODGNXXOXQXGVDMDQGHLGHULPDDNRQ GDGHVVH 3UDHJX PRRGXVWDE VXXUHPD RVD0XOJLDODGHVW9LOMDQGLPDDO}XQD RVDDLQXOW+HOPHNXXOXE9DOJDPDDNOJH(HOPLVWHOVDMDQGLWHONXXOXVLGDJD +DOOLVWHMD.DUNVLSLNNDDHJD3lUQXPDDMXXUGH 0XOJLDODORRGXVOLNXGSLLULGQDDEHUPXUUHWHJDRQHULWLWXJHYDGOllQHVMD LGDV7DUWXPXUGHDODVWLGDVHUDOGDEWHGD9}UWVMlUYS}KMDVQLQJ9lLNH(PD M}JL NRRV VHGD PEULWVHYDWH VRLVWH DODGHJD O}XQDV OllQH SRRO HUDOGDYDG 0XOJL DODVLG OllQHPXUGHVW PHWVDG /RRGXVOLNXOW RQ N}LJH ODKWLVHP 0XOJL S}KMDMDO}XQDSLLU6HHW}WWXRQVHDOLOPVHOW0XOJLPXUGHSLLUNDOLLNXQXG .DV PXLVWQH PDDYDQHP /HPELWX UllNLV PXOJL NHHOW MD NDV 6DNDOD ROL LLGQH 6XXU0XOJLPDD SROH VHOJH 6DNDOD YDQHPDWH OLQQXVHG DVXVLG 3}KMD 9LOMDQGLPDDO PLV RQ YLLPDVWHO VDMDQGLWHO ROQXG NHVNPXUGH DOD .OO DJD RVXWDYDGDMDORRDOOLNDGHWLLGQH0XOJLDODXODWXVO}XQDSRROWlQDSlHYD3}KMD /lWLVVH5XKMDPEUXVVHMDLOPVHOWNXQL$VWL%XUWQLHNLMlUYHQLYWNDDUW 0XOJL PXUUHW RQ OlEL DMDORR N}QHOGXG 3}KMD MD /}XQD(HVWL NHHOHDOD SLLULOQLQJVHHW}WWXRQWHPDVNRNNXVDDQXGP}OHPDSHDPXUGHMRRQHG 2PDS}KLDOXVHOWRQ0XOJLPXUUHLNNDJLO}XQDHHVWLPXUUH0XOJLVQDJX PXMDOJLO}XQDHHVWLVRQRQ YRUPLVPRP3}KMDHHVWLPXUUHWHVRQVHHVWOHYD O}SXNV N}LNMDO V QDJX NODV 0XOJL7DUWXMD/llQH9}UXPXUGHLVDJD Q QDJXNOlQ3DOMXKLVWRQNDV}QDYDUDVQLLRQYHQGNRJXO}XQDHHVWLDODOYHOL MD }GH VLVDU MPV /}XQDHHVWL PXUUHWHVW RQ 0XOJL HULWL OlKHGDQH 7DUWXOH HULQHGHV9}UXPXUGHVW1lLWHNVNXL9}UXPXUGHN}QHOHMDGWOHYDGÖV WH µNVKH¶VLLVPXOJLGMDWDUWODVHGL«V WH 0LWPHWH 0XOJL HULSlUDGH SXKXO RQ P}MXWDMDNV ROQXG S}KMDHHVWLPXUGH OLVWH QDDEULWH NHHO 1LL HL |HOGD 0XOJL PXUGHV YD +HOPHV KDLQ µKHLQ¶ MD VDLQµVHLQ¶QDJXPXMDOO}XQDHHVWLVYDLGHLQMDVHLQVHDOSROHWDJDYRNDDOVHWH V}QDGHMlUJVLOSLGHVWDJD H GYUG0XOJLSDQqMD9}UXSDQqMQH /LVDNVRQ0XOJLHULPXUUDNXWHOYHHORPLNRQWDNWH+DOOLVWHWMD.DUNVLW LVHORRPXVWDYDG NRQWDNWLG VDDUWH MD OllQHPXUGHJD HULWL KllOGXVHV QW V}QD DOJXOLVHYNDGXODELDDOYRNDDOLHHO

.DDUW0XOJLPXUUH

QWDl!H DODWHVVLOELVW,GD0XOJLO HULWL7DUYDVWXO RQRWVHVHPDLGNRQ WDNWH3}KMD9LOMDQGLPDDPXUUDNXWHJDMD7DUWXPXUGHOllQHUKPDJD Omapärased2PDSlUDVHGRQ0XOJLVXKWHGOLLYLNHHOHJD0XOJLMD6DODWVLOLLYLPXLVW on Mulgi suhted liivi keelega. Mulgi ja Salatsi liivi muistseid kontakteVHLG NRQWDNWH võime Y}LPH oletada, ROHWDGD võttes Y}WWHV arvesse DUYHVVH Mulgi 0XOJL asustuse DVXVWXVH ulatumise XODWXPLVH $VWLAsti (Burtnieki)%XUWQLHNLMlUYHQL PLOOHVWHLMllQXGNDXJHOHNDOLLYLS}KMDSRROVHLPDGDVX järveni, millest ei jäänud kaugele ka liivi põhjapoolseimad asualad. SalmeDODG 6DOPH Tanning 7DQQLQJ (1958) HVLWDE esitab 23 Y}LPDOLNNXvõimalikku KLVWühist V}QD sõna, QHQGHnende KXOJDVhulgas QWnt iràLUj µWlNN¶ ND WL µNDWNL¶ NR¥'D µ}}QHV M}HNDOODV¶ Sl. µVHHQ¶ S}UHá« µO}NH¶ /LVDNV HVLWDE WD VDUQDVHLG KllOLNX MD YRUPLMRRQL QDJX NOXVLLOLGH JHPLQDW VLRRQL U}KXWX VLOEL KHOLOLVH NRQVRQDQGL MlUHO YUG .UN DODQ W0 µDODQGDGD¶ MD OLLYLDODQ WW WXJHYDDVWPHOLVHGLQHDGMHNWLLYLG QW.UNNXÝ'LQHµNXOGQH¶ OLLYL NXOGL JWXQQXVHJDYHUELOLLWHG YUG.UNY¡U*X'HµY}}UGXGD¶ OllQHOLLYLYJUJW .D PLWPHG OGLVHGIRQHHWLOLVHGMDPRUIRIRQRORRJLOLVHGPXXWXPLVWHQGHQWVLG RQ 0XOJLV MD OLLYLV VDUQDVHG PLV Y}LYDG RPDNRUGD WXOHQHGD WHLVWH NHHOWH QDJXOlWLMDDODPVDNVDVDUQDVHVWP}MXVWQHLOH

0XOJLPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

0XOJLPXUGHMRRQWHRPDSlUDWXOHEHVLOHQLLV}QDYDUDV KllOGXVHVNXLNDXXWH V}QDWXOHWXVPDOOLGH MD PRUIRVQWDNWLOLVWH NDWHJRRULDWH QlRO PLV RVXWDE LVH VHLVYDDUHQJXSLNDOHHDOH.}LJHPDUNDQWVHPRQ0XOJLDLQXODDGQHKllOGXV 0XOJLPXUUHMulgi murre 177

+llOGXV

D0XOJLPXUGHOHDQQDEHULOLVHN}ODPXXWXVDl!HGDODWHVNROPDQ GDVWVLOELVW QWR¥OLYHµ QDGROLG¶ N']l WHPG µNSVHWDPD¶ .UNLO]HÑSGµLOX VDPD G¶6HHPXXWXVKDDUDEN}LNLV}QXMDS}KMXVWDENL0XOJLNHHOHQQKHOH GXVH 0XXWXVH llUHDODGHO 7DUYDVWXV MD SLLUDWXOW ND 3DLVWXV LOPQHE P}QHV YRUPLUKPDVNDYDVWXSLGLVWMlUJVLOSLGHPXXWXVWH!D QWR%q]DµKREXVH G¶ Vl'qPDµVlGHPH G¶ Dl!HGDOJS}KMXVHNVRQPDGDODWHYRNDDOLGHDMDlUHGXWVHHUXPLQH NHVNYRNDDOLNV G PLV KLOMHP RQ VDJHOL DVHQGDWXG HJD 6HH U}KXWXWH VLOSLGH PXXWXVRQLVHORRPXOLNNHHOWHOH NXVRQWXJHYWVHQWUDOLVHHULYV}QDU}KNNRRV U}KXWXWHVLOSLGHYDHJKllOGXVHJD QDJXRQJL0XOJLV.}LJHSHDOWQ}UJDOWKllO GDWXGVLOSLGHVYRNDDOLGOKHQHYDGMDUHGXWVHHUXYDG O}SXNVY}LYDGDJDKRR SLVNDGXGD6HHYLLEPHLG0XOJLKllOGXVHMlUJPLVHHULMRRQHMXXUGH E0XOJLPXUUHRQLOPVHOWN}LJHNXOXQXPHHVWLPXUUHWHKXOJDV0XOJL PXUUDNXWHVLOPQHEHULWLSDOMXKLOLVWYRNDDOLGHNDGXU}KXWXWHVVLOSLGHV QLLRQ SHUHQDLQHSH¬QDLQ SDUDQGDWDNVHSDUDQWV9RNDDOLGHNDGXKDDUDENDJUDPPD WLOLVLWXQQXVHLG1LLRQO}XQDPXOJLVVDUQDVWXQXGDODOHMDDODOWOHY NOOWl KHQGDEQLLµNODOH¶NXLµNODO¶ PLWPXVHS||UGHO}SSY}LEROODPDQDP µDQQDPH¶ 3:/ SDUWLWVLLEL WXQQXV Q ND]Q µNDVYDQXG¶ KLOLVH NDDVDWOHYD O}SSY}LEROODN*VDOH*µVDPEODJD¶ 3URQRRPHQLWHVMDP}QHGHVVDJHGDVWHVYHUELYRUPLGHVHVLQHEHVLVLOEL MlUHOYRNDDOLGHYDKHO QLNDGX6HOOHSlUDVWRQPLQDPLjaPHj VLQDVLjaVHj SDQHSkMDPLQHPr G6DJHKllOLNXOLQHMRRQ PLVHULVWDE0XOJLWWHLVWHVWHHVWLPXUUHWHVWMD OlKHQGDEOLLYLNHHOHOH RQNOXVLLOLGHJHPLQDWVLRRQQDVDDOLGHMDOLLNYLGDWHMlUHO QWN}QHO WHµN}QHOHGD UllNLGD¶ SDUDQ WHµSDUDQGDGD¶ WHO WLµWHOGL¶ H .RQVRQDQWLGH HSHQWHHWLOLVH SDODWDOLVDWVLRRQL W}WWX KllOGXE VHOJH L WYHNRQVRQDQWLGH HWWH L MD P}QHGH HWYHOLVWH V}QDGH O}SXNDROLVWHV YRUPL GHV QW ODL«V µODSV¶ QluQ µHPD¶ lL« µLVD¶ 6HOOLQH SDODWDOLVDWVLRRQ KHQGDE 0XOJLW7DUWXPXUGHJDMDHULQHE9}UXSDODWDOLVDWVLRRQLVW.XLDJDWYHLY}LH RQVlLOLQXG HLROHSDODWDOLVDWVLRRQLOGVH QWOD VHµODSVH¶ QlQLµHPD RP¶ l WLµLVD RP¶

0RUIRORRJLD

I,LGYDQDWDXVWDJDRQNRQVWUXNWVLRRQ PLOOHVLPSHUDWLLYLNHHOGN}QHVRQ S}KLYHUEL YRUPLG /, LQILQLWLLYL NXMXOLVHG lU PLQl µlUD PLQH¶ lU VYl µlUDV||¶ lUQEU WDµlUDQDHUD¶0XOJLUDKYDOXXOHVRQQHQGHYHUELYRUPLGH O}SXOYHHON PLVYLLWDEDOJVHOHPRRGXVWXVYLLVLOH 178 0XOJL PXUUH Mulgi murre

J7LQJLYDN}QHYLLVLPLQHYLNXVRQNDVXWXVHOVQWHHWLOLVHGYRUPLG QWR¥ OXµROQXNV¶ HuWX¥OXµHLWXOQXNV¶1GRQQHHGPXOJLSlUDVHGYRUPLGPXX WXQXGNLUMDNHHOHVOGWXQWXNV K .llQGV}QDGHV RQ RPDSlUDVHNV MRRQHNV K'QO}SXOLVHG VHHVWOHYD YRUPLG P}QHGHV VDJHGDVWHV DGYHUELVWXQXG YRUPLGHV QDJX NlKqQ µNlHV¶ HKqQ a LKqQ µHHV¶ VHKqQ a VLKqQ µVHHV¶ PDKjQ µPDDV¶ YUG PDKj VXKQ µVXXV¶ YUGVXK SlKQµSHDV¶ YUGSlKµSlKH¶ L 9lJD RPDVHG RQ 0XOJL PXUGHOH H WXQQXVHOLVHG WXJHYDDVWPHOLVHG PLWPXVHYRUPLG QDJXMDÝ*HOµMDOJDGHO¶ OD'HVWµODXGDGHVW¶ OH$WHO µOHKWHGHO¶

6}QDPRRGXVWXV

0XOJL PXUGHV RQ SURGXNWLLYVHG PLWPHGPXMDOYlKHOHYLQXGV}QDWXOHWXVPDO OLG 1LL HVLQHE D lWYHOLVWHVW NDKHVLOELOLVWHVW YHUELGHVW WXOHWDWXG N OLLWHOLVL GHYHUEDDOH QWDQDµYlLNHDQG¶ Q³VlµOSV¶ W}³WDµSlUP¶.DRQ0XOJLOH LVHORRPXOLNXG YHVXILNVLOLVHG RPDGXVV}QDG P}QHGH HWDDGMHNWLLYLGH YDV WHQD QWOL%qYHµOLEH¶ SX'qYH µSXGH¶ VLOqYH µVLOH¶

0XOJLPXUGHDODVLVHPLQHOLLJHQGXV

0XOJLPXUGHDODRQOLLJHQGDWXGNDKHOWDOXVHOW$UQROG.DVNMD6DOPH7DQQLQJ RQMDJDQXG0XOJLDODOllQHUKPDNVMDLGDUKPDNV DUYHVWDGHVPXUUDNXWHNLW VDPDLGHULMRRQL YWNDDUW$QGUXV6DDUHVWHRQQlLGDQXG HWNRJX0XOJL DODY}LENlVLWOHGDVLLUGHY||QGLQDS}KMDMDO}XQDHHVWLYDKHO HULVWDGHVPXUUD NXUKPLYDVWDYDOWS}KMHHVWLOLVWHMRRQWHRVDNDDOXOH YWNDRVDVW9DDWDPH P}OHPDWOLLJHQGXVW

0XUUDNXUKPDGVLVHPLVWHHULMRRQWHDOXVHO

/llQHUKP /llQH0XOJL PXUUDNXUKPD NXXOXYDG +DOOLVWH +OV .DUNVL .UNMD3DLVWX 3VWPXUUDN6HDORQURKNHOWOllQHPXUGHQDDEHUPXUUDNXWHJD KLVHLG MRRQL -XVW +DOOLVWHV MD .DUNVLV RQ HQLP YRNDDOLGH UHGXNWVLRRQH MD NDGXVLGU}KXWXWHVVLOSLGHV6HDO|HOGDNVHDdPDVWHQ µDUPDVWDQXG¶MDNLdMX WHQ µNLUMXWDQXG¶ 1DJX OllQHHHVWODVHG WOHYDG ND +DOOLVWH MD .DUNVL LQLPHVHG WHLVHVYlOWHVD'DMDWX'D LGDV7DUYDVWXVMD+HOPHVRQD'DWX'DVDUQD VHOWNLUMDNHHOHJD /llQH0XOJLV RQ XXHQGXVOLNNH JUDPPDWLOLVL DUHQJXLG YRUPLPRRGXVWX VHV DJD ND XXWH PRUIRVQWDNWLOLVWH NDWHJRRULDWH MXXUXWDPLVHO +DOOLVWHV MD .DUNVLV RQ Q}UJDDVWPHOLVWH Qlu µQlJL¶MDWHu µWHJL¶ N}UYDO WDUYLWDWXG DQDORR JLOLVH WXQQXVHJD YRUPH Ql*L¦ MD WH*L¦ 0||QYD N}QHYLLVL YRUPH RQ MXXUX WDWXGLVHJLNHHOGN}QHV QDJXl¬'HQD'DµVDHLROHNVSLGDQXGDQGPD¶ l¬'HQ R¥ODµVDHLROHNVSLGDQXGROHPD¶.DVXWDWDNVHGHPLQXWLLYVXILNVLJDVRRYN}QH 0XOJLPXUUHMulgi murre 179

YRUPH QW DQDNHVW µSDOXQ DQQD¶ P¹NNHVW µSDOXQ PLQH¶ SNNHVW µSDOXQ SDQH¶ ,GDUKP,GD0XOJLUKPDNXXOXYDG+HOPH+HOMD7DUYDVWX7UYPLOOHV RQ URKNHOW VDUQDVXVL 9}UWVMlUYH LGDNDOGD 7DUWX PXUGH OllQHUKPD PXUUD NXWHJD 6HDO |HOGDNVH DdPDVWDQX NLdMX WHQX YUG +OV .UN DdPDVWHQ NLd MX WHQ /LLNYLGD MlUHO HVLQHE DOJXSlUDQH NVLNNOXVLLO PkO' µPDDOW¶ MU' µMXXUW¶ NpO'H µNHHOWH¶YUG+OV.UNPO« MÂU« NpO WH,GD0XOJLPXUUDNXWHV RQ YHUELGH ODVNPD MRRNVPDWEL GDLQILWLLYL YRUPLGHV O}XQDHHVWLOLQH YRNDDOWYLODNHNlNHM8NHYUG+OV.UN3VWOD³WDNl³WlMy³WD

0XUUDNXUKPDGS}KMDHHVWLMRRQWHRVDNDDOXDOXVHO

3}KMDHHVWL MRRQWH RVDNDDOX DOXVHO VDDE 0XOJL PXUGH MDJDGD NROPH UKPD .}LJHSHDOWHULVWXEOHMllQXWHVW+HOPHPXUUDNXUKPPLOOHVRQVHOJHOWN}LJH YlKHPS}KMDMRRQL.DOHYL:LLNLDUYXWXVWHMlUJLMllYDGVHDOS}KMDHHVWLP}MXG DOOD 7HLVHUKPDPRRGXVWDYDG.DUNVLMD7DUYDVWXDOODMDNRO PDQGD+DOOLVWHMD3DLVWXNXVRQS}KMDHHVWLP}MXVLGURKNHPNXL +HOPHPXUUDNRQN}LJHMlUMHNLQGODPDOWO}XQDHHVWLOLQH0XOJLDODGHVWHVLQH YDGDLQXOWVHDODLGLIWRQJLOLVHGYRUPLGQDJXVDuQµVHLQ¶VDu%DµWHLED¶6HDO RQ ND MlUMHNLQGHO O}SXNDGX WHJLMDQLPH YRUPLGHV QW DYL WHM µDLWDMD¶ QlNLM µQlJLMD¶ VDPXWL WXJHYDDVWPHOLVHG YHUEL PLWPXVH S||UGH YRUPLG D'YD µDQQDYDG¶Ql*qYlµQlHYDG¶(VLQHYDGJHPLQDWVLRRQLOLVHGQRRPHQLSDUWLWLLYL YRUPLGQWV}QXµV}QX¶YDQXµYDQX¶$LQXOW+HOPHVRQNDVXWXVHOWRRSUR QRRPHQ MD YDLSDUWLNNHO 6HDO |HOGDNVH QW VDsYD MD ']u OHMllQXG 0XOJL S}KMDHHVWLOLVWHWHwYl]MDV]uDVHPHO +HOPHWXJHYDWVLGHW7DUWXPXUUDNXWHJDQlLWDYDGXXHQGXVOLNXG7DUWXGH O}SXOLVHG LOODWLLYLYRUPLG QW ND%UH'H µNDPEULVVH¶ VPH'H µVGDPHVVH¶ ,GDSRROVHO}XQDHHVWLXXHQGXVWHOHYLNXW+HOPHVVHRVXWDYDGNDVHLPSHUIHNWL YRUPLGQWMl«VHµMlWWLV¶D']HYHµDQGVLG¶1DJX7DUWXPXUGHVHVLQHEND+HO PHV YRNDDOLO}SXOLQH WXGSDUWLWVLLS NDQH WX µNDQWXG¶ NQH W µNQWXG¶ PXMDO0XOJLVRQWXQQXVHNVYDLG«NDQH«NQH«+HOPHVWHOGDNVHLGD SRROVHWH QDDEHUPXUUDNXWH YLLVLO PLQX µPLQG¶ VLQX µVLQG¶ HKWPXOJLOLN RQ PLX«VLX« +HOPHV LOPQHE ND NLWVDPDLG HULDUHQJXLG QDJX EHWXQQXVHOLQH NDXGQH N}QHYLLVVk%HµVDDYDW¶WH*q%HµWHJHYDW¶ .DUNVLMD7DUYDVWXS}KLV}QDYDUDRQKllOLNXOLVHOWSDOMXVNLVDUQDQHVGDHHV WLJD VHDO |HOGDNVH QW OLQQ CO}KNL }UV +HOPHV OLLQ CODKNL RUV SDUWLWLLYLV JHPLQDDGLWD Pl*q QL] +HOPHV PlNH QL³VX WDYDOLVHG RQ SWXQQXVHJD 9W :LLN E 180172 MulgiMulgi murremurre oleviku ainuse 3. pöörde verbivormid: ana6̆ napnaþ̀ , eläpeläþ̀, tätÆp᷾þ̀ (Helmes aa5D,ǹD, eläselä…,̀ , ttÎD̬̂ D),), s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamka2Brize,̀ Brize, süsüDæmesDä̀mes;; sõnavarassõnavaras onon üldseüldse paljupalju põhjaeestipärast, nagu kask, koer, kukk (Helmes kõiv, peni, kikas).). Paistus, Hallistes ja Põhja-Tarvastus esineb veelveel rohkemrohkem ühisjooniühisjooni süda-süda- eesti naabermurrakutega, ntnt geminaaditageminaadita ollì,olì, tul tulì,ì, pan panìì, vrd M olo—li,̆li, tultu—li,̆li, paň6ni; m-m-tunnusega keskvõrde vormid, nt taÇGem,tar̆ Gem, vasva…tsem̀ tsem,, vrd M tartaÇGĕ Gepþ̀,, vahvaAtsem̀tsempþ̀ ; verbi ainsuse 3. pöörde bb--tunnusega vormid, nt sâB,sâB, kaòkaòBB,, vrdvrd MM sâ – sasÀ᷾pþ̀, kaoskao…̀ – kaopkaoþ̀.

Lisalugemist

Mulgi murde tähtsamaid uurijaid on Salme Tanning, kes on kirjutanud mitu artiklit, koostanud akadeemilise väljaande Mulgi murdetekstid jaja selleselle sissejuhatusenasissejuhatusena üle-üle- vaate Mulgi murdest (Tanning 1961a) ning uurinud ka nt Mulgi ja liivi keele suhteid (Tanning 1958).1958). KarksiMulgi murrakumurdetekste verbimorfoloogia esitab kogumik varieerumist EnnemuistitselEnnemustitsel ja sellega Mulgimaal seoses (2008).Mulgi(2007). ajaloolisi 2004. a ilmuskeele- trükist ja murdekontakte Tanningu monograafia analüüsib KarksiKarl Pajusalu murrak .oma Karksi doktoritöös murraku Multipleverbimorfoloogia linguistic varieerumist contacts in Southja sellega Estonian: seoses Variation Mulgi ajaloolisi of Verb keele-Inflection ja murdekon- in Karksi (Pajusalutakte analüüsib 1996). Karl Mulgi Pajusalu sõnavara oma tutvustab doktoritöös Mulgi Multiple sõnastik linguistic (Laande, contacts Todesk in 2013). South IlmunudEstonian: on Variation ka õpilastele of Verb Karksi Inflection murraku in Karksiõpik (Israel (Pajusalu 2013). 1996). Tartu murre 181

7DUWXPXUUH

7DUWX PXUUHW RQ N}QHOGXG DMDORROLVH 7DUWXPDD O}XQDRVDV 3HLSVL MlUYHVW 9}UWVMlUYHQL OllQHSRRORQVHHPXUGHDODNLLOXQDXODWXQXG0XOJLMD9}UXDOD deGHYDKHONXQL/lWLSLLULQLYWNDDUW vahele kuni Läti piirini 0XLVWQH8JDQGLPDDNRQGK}OPDV S}KLOLVHOWKLOLVHPDLGWDUWXPXUGHOLVLDODVLG VHOOHNXQDJLQHNHVNXV2WHSllRQ KLOMHP ROQXG RPD NHHOHWDYD SRROHVW YDQDSlUDVHPDLG 7DUWX PXUUDNXLG YW NDDUW 7DUWXPXUUHWRQSHHWXGO}XQDHHVWLNHHOHDODONHVNVHNV(QQHN}LNHRQVHH DUYDPXV }LJXVWDWXG PDDDODOLVHV MD NXOWXXULORROLVHV P}WWHV 7DUWX PXUUH ROL O}XQDHHVWLNLUMDNHHOHHKNWDUWXNHHOHDOXV$MDORROLQHWDUWXNHHOHLROHVLLVNL VHHVDPD PLV RQ PHLOH WHDGD ROHY 7DUWX PXUUH /}XQDHHVWL NLUMDNHHOHV ROL URKNHPS}KMDHHVWLSlUDVXVL NXLRQ7DUWXPXUGHV2QJLROHWDWXG HWWDUWXNLUMD NHHOS}KLQHV7DUWXOLQQDNXQDJLVHON}QHNHHOHO PLVNXMXQHVO}XQDMDS}KMD HHVWLPXUGHDODGHSLLULO 1DJX 0XOJL QLL RQ ND7DUWXPXUUHROQXGYLLPDVWHOVDMDQGLWHOSDOMXVNL VLLUGHYRUPS}KMDHHVWLOLVH.HVN(HVWLNHHOHWDYDMDO}XQDSRROVHWH/}XQD(HVWL VGDDODGHYDKHO6DPDVRQSLLU7DUWXMD9}UXPXUGHYDKHONHVNRVDV QW2WH SllMD.DQHSLYDKHO YlJDMlUVN6HHRQ}LJXSRROHVWHVPDMlUJXOLQHPXUGHSLLU O}XQDHHVWLDODO,GDMDOllQHRVDV 3HLSVLUDQQDOMD9DOJDPEUXVHVQlHPHDJD YlJDVXMXYDWOHPLQHNXW 7DUWXPXUGH HULWLVHOOHOllQHRVDSDOMXGKllOLNXMDYRUPLMRRQHGRQVDU QDVHG0XOJLJD ROJXNRQVRQDQWLGHHSHQWHHWLOLQHSDODWDOLVDWVLRRQL«V µNV¶ MD OlL«VµOlNV¶Y}LPLWPHGPXXWHO}SXGQW3LQHVVLLYMldYHQµMlUYHV¶6}QDYDUD SRROHVWRQ7DUWXPXUUHVHRWXGWXJHYDPDOW9}UXPXUGHJDYWNDDUW 1HLG VHREHHVNlWWHKWO}XQDHHVWLOLQHV}QDYDUD PLVWLKWL0XOJLDODGHOHHLXODWXY}L XODWXE DLQXOW 7DUWX PXUGH YDKHWXV QDDEUXVHV OLLQ µOLQQ¶ QLQQ µOLOO¶ SlKQ µSlUQ¶MSW 7DUWXPXUGHHULMRRQWHNXMXQHPLQHRQDODQXGYlKHPDOWPXLQDVPDDNRQ GDGHNXMXQHPLVHDHJDGHO$VXVWXVHMlWNXYXVHOHYLLWDE/lWL+HQULNXNURRQL NDVWWXQWXGVDMDQGLNRKDQLPHGH QW2WHSllSVLPLQHWlQDSlHYDQL7DUWX PXUGH HULMRRQWH VXXUW YDQXVW QlLWDYDG WDUWX NLUMDNHHOH YDQLPDG WHRVHG 1W :DVWVHV7HVWDPHQGLVHVLQHYDGYRUPLGVDLMHQµVDDGHV¶ RPMlWWHWXµRQ MlHWXG¶ -RKDQQHV*XWVODIILWDUWXJUDPPDWLNDVRQDJDNVWlKHOHSDQ GDYDLG7DUWXPXUGHXXHQGXVL /0LOODWLLY'DUWXWWHµ7DUWXVVH¶ 182174 Tartu murre

Kaart 18.1. Tartu murre

18.1. Tartu murde tähtsamaid erijooni

Tartu murre on häälduse põhijoonte poolest lähedane Mulgi murdele. Mit- meid uusi eriarenguid on grammatikas, mille poolest võib Tartu lõunapool- seid murrakuid pidada üldse kõige uuenduslikumateks Lõuna-Eestis. Sõna- vara on suuresti lõunaeestiline. Ühine on Tartule ja Mulgile konsonantide epenteetiline palatalisatsioon, mis haarab kõiki konsonante, h kadu sõna algul ja järgsilpides (Á perè ‘hea pere’), afrikaatide ja vokaalharmoonia piiratum esinemine võrreldes Võru murdega jne. Tartu murdes ei esine siiski Mulgile iseloomulikku järgsilpide a, ä muutust e-ks (v.a kõige lõunapoolsemad murrakud, eriti Sangaste, kus esinevad nt o_live ‘(nad) olid’, kä”siGe ‘kätega’). Lõunapoolsetes Tartu murrakutes võib sarnaselt Võruga häälduda aga regulaarselt kõrge õ ja larüngaalklusiil (m»nÈ¿ ‘mõned’, v±ra¿ ‘võõrad’), esineb hiliseid geminatsioone, nt adjektiivides (li&ke ‘märg’, jä2me ‘paks’, partitiivis kü—lä ~ küÝlä ‘[seda] küla’) jms.

Hääldus

(a) Teise välte asemel hääldatakse Tartu murdes paljudes vormides kolmas, nt o\li ‘oli’, sânu ‘saanud’, va5nu ‘vanu’. See hääldus on levinud lääne- poolsetes murrakutes, aga esineb sporaadiliselt mujalgi. Tartu murre 183175

(b) Nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike klusiil, nt mâlD ‘maalt’, elùlD ‘elusalt’, túlDe ‘tuulte’, viGùrDeGa ‘viguritega’. See joon on sarnane Ida-Mulgiga, kuid vastandub Lääne-Mulgi hääldusarengule, kus klusiilid kipuvad samas asendis pikenema, nagu kõnel=te ‘kõnelda’. (c) Diftongide järelkomponendid võivad eriti teisevältelistes vormides lüheneda, madalduda ja isegi täielikult assimileeruda, nt aënDel ‘heintel’, eì lála ‘ei laula’. See joon esineb rohkem põhja- ja idapoolsetes murrakutes. (d) Pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda, nt óle ‘huuled’, mØnü ‘müünud’. (e) *eü vasteks on põhjapoolsetes Tartu murrakutes ei, nt keìDz ‘köis’, keiÿmä ‘köitma’, lõunapoolsetes murrakutes öi, nt löìGe ‘leige’, löìDmä ‘leidma’, või öü, nagu lö\\ Ge, lö Dmä. (f) Lõunaeesti murretest ainsana on Tartus (ja ka Mulgi Helme murrakus) pikk ü diftongistunud, küll ainult 3. vältes, nt müìmä ‘müüma’, püìDli ~ püìGli ‘püül’.

Morfoloogia

Morfoloogiliste arengute poolest on Tartu murrakud iseäranis uuenduslikud. Siin ilmnevad morfoloogiliselt piiritletud hääldusmuutused, mitmesugused analoogiad ja isegi uute vormimoodustusviiside kasutuseletulek. Osa uuen- dustest on sarnased Mulgi murdega. Nt noomenitel langevad kokku seesütlev ja olev kääne sarnaseks n-lõpuga käändeks: tüÿri&kun ‘tüdrukus, tüdrukuna’, mitmuse nimetavas on kadunud ajalooline tunnus ja võetud kasutusele uued, nt Sangastes ja Otepääl (nagu ka Mulgis Karksis) külæze ‘külad’. Verbides on ainsuse 3. pöördes kasutusel põhjaeesti päritolu, aga lõunaeesti hääldusse kohandatud p-lõpp: tuleþ ‘tuleb’, a6naþ ‘annab’. Lisaks on Tartu murdel rida eriomaseid grammatilisi arenguid: (g) Sisseütleva käände lõpuna on üldistunud -de, nt laDùDe ‘lattu’, puDèliDe ‘pudelisse’, pûlDe pÄDe ‘poole peani’. Sama lõpp on muutunud ka tavaliseks viisiadverbide liiteks, nt iŸmzaDe ‘hirmsasti; väga palju’, kañGeDe ‘kangesti’, e6nemBiDe ‘varem’. (h) ne-, us-sõnade sisseütlev on i-lõpuline, minestuzi ‘minestusse’, tõìzi mõÿsa ‘teise metsa’, pahànDuzi ‘pahuksisse’. (i) i-mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vor- midena, eriti läänepoolsetes murrakutes, nt leAtist ‘lehtedest’, jaÝGul ‘jalga- del’, täAtile ‘tähtedele’. (j) nud-kesksõnast lähtunud vormidele lisatakse mitmuse vormides pöördelõpp nii kindlas, tingivas kui ka kaudses kõneviisis, nt olème sánume ‘oleme saanud’, o… lä6nü=ti ‘oleksite läinud’, olèvaÿ kaDùnuva ‘nad olevat kadunud’. Ka siis, kui nud-kesksõna vormi kasutatakse üksikult kaudse 176184 TartuTartu murre kõneviisi tähenduses, lisatakse sellele pöördelõppe, nt kuÿsnuDe ‘te olete kut- sunud’, piDænuva ‘nad olevat pidanud’. (k) Pöördelõpud võivad liituda ka eitavatele vormidele, nt eì a6nami ‘me ei anna’, eì jä=täDe ‘te ei jäta’, e… a6nava ‘nad ei andnud’. (l) Tartu murdele on tüüpiline kahe demonstratiivpronoomeni sarja kasutus. Lähedal olevat märgib sÍ ~ si ‘see’, nÍ ~ ni ~ ne ‘need’, kaugel olevat ja abstraktset tW ~ tu ‘too’, nW ~ nu ‘nood’. Ainult lõunarühmas esineb ka kolmas pronoomen tá ‘see seal’. Rohke too-tamine ja nuu-tamine on tartlase kõnepruugi ilmekamaid tunnuseid.

18.2. Tartu murdeala sisemine liigendus

Tartu murdeala on keeleliselt küllaltki heterogeenne ja tema keelelist keskust on raske määratleda. Ajalooliselt on selleks Otepää, hilisemate arengute poolest ehk hoopis Nõo. Tartu murre on jagatud nelja murrakurühma. Põhjarüh- ma kuuluvad Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak, idarühma Võnnu ja Kambja, lõunarühma Otepää, Rõngu ja Sangaste, läänerühma Rannu, Puhja ja Nõo (vt kaart 18.1). Tartu murrakurühmade kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega. Põhjarühma kujunemises on oluline osa süda- eesti idamurdel, idarühma on mõjutanud Võru idamurrakud. Tartu läänerühm moodustab koos Mulgi idarühmaga nn Võrtsjärve murdeliidu. Omanäolisse murdeliitu kuuluvad ka Tartu lõunarühma murrakud. See ulatub Mulgi Hal- listest Võrumaa Lääne-Rõugeni ja selle keskus on Sangaste. Seda liitu näita- vad hääliku-uuendused, nagu järgsilpide a, ä muutumine e-ks. Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, nt läti müütnik ‘vihane sõnakehv inimene’, tsäunma ‘nokkima; hakkima’ või vene mosna ‘mõnus’, sudak ‘koha’, tätä ‘isa, vanaisa’.

Põhjarühm

Põhjarühma kuuluvad Tartu-Maarja (TMr) ja Kodavere (Kod) Kavastu murrak. Põhjarühma murdepruuk on siirdemurre üleminekul südaeesti idamurdele ja erineb tavapärasest Tartu murdest tunduvalt (vt ka osa 14.2). Häälduses torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohòs ‘kohus’, o—lova ‘nad olnud’, toAtno ‘tohtinud’. Selle ala käändsõnades on levinud Põhja-Tartumaale iseloomulik nõrga- astmeline de-mitmus (lómaDel, siàDele, ve6naDeGa), sid-lõpuline mitmuse osastav (talùziD, l^maziD, koAtaziD), samuti üldidaline st-lõpuga saav kääne (saì pahàzest ‘pahaseks’, jäì õ6ne=tust ‘õnnetuks’). %,79:2:770Tartu murre 185

.DYHUELGHVHVLQHES}KMDHHVWLMRRQLDLQVXVHS||UGHQO}SXJDYRUPLG k]LQµDMDVLQ¶OlÎVLQµOlNVLQ¶}ÒSDQµ}SHWDQ¶DQDORRJLOLQH VLVO}SSPLQH YLNXDLQVXVHS||UGHVk]LVµDMDV¶OlÖVLVµOlNV¶NDq]LVµYDDWDV¶VVHO}SXOL VHGROHYLNXXPELVLNXOLVHGYRUPLGWH Wl³VHµWHKDNVH¶ WHO'l³VHµ|HOGDNVH¶ 3DOMXRQVHOOHVUKPDVS}KMDMDO}XQDHHVWLYRUPLGHVHJDWDUYLWXVW6DPD N}QHOHMDY}LEWHOGDDNDPDµKDNNDPD¶MDQD NDQXµKDNDQXG¶WH$WRµWHKWXG¶ MDWH«WRVHuMHQµV}LQ¶MDV}uQMQH

/llQHUKP

/llQHUKPD NXXOXYDG 5DQQX 5DQ 3XKMD 3XK MD 1}R 1}R PLV RQ VDPXWLROQXGSLNDDMDOLVHV.HVN(HVWLP}MXYlOMDV 1LL RQ VHDO O}XQDHHVWLOLQH V}QDDOJXOLQH DIULNDDW DVHQGXQXG HQDPDVWL VLJDV*µSDVWHO¶VkUµWVDDU¶QLQJV}QDO}SXVY}LYDGNOXVLLOLGKllOGXGDO KLNHVHQD Vk% µVDDE¶ DQD% µDQQDE¶ 9HUELPRUIRORRJLDV RQ WXQWXG S}KMD HHVWL VLLPSHUIHNW NDVL µNDWNXVLQ¶ YD$WVLPH µYDDWDVLPH¶ WRÒVLYD µQDG WRSSLVLG¶ 6LLVNLRQVHOOHVUKPDVURKNHPHKWO}XQDHHVWLOLVWMDNDRPDSlUDVHLGHUL DUHQJXLG ,VHORRPXOLNXPDLGKllOGXVMRRQLRQWHLVHMDNROPDQGDYlOWHMlLJDYDVWDQ GXVH SXXGXPLQH QLL Y}LE WHLVHYlOWHOLVL V}QX KllOGDGD U}KXOLVHV ODXVHSRVLW VLRRQLVNROPDQGDVYlOWHVQWMbQXµMllQXG¶SDLÝOXµSDOMX¶WHuMHµWHLH¶-XVWVHO OHODODORQNDWXJHYDDVWPHOLVHLPLWPXVHOHYLNXNHVH 9HUELGH NDXGVHV N}QHYLLVLV RQ PXLVWVH SRWHQWVLDDOL YRUPLGHVW OlKWXGHV WHNNLQXGQDWXQQXVHOLVHGNDXGVHN}QHYLLVLROHYLNXYRUPLGQWR¥QDµROHYDW¶ PX¬'QDµPXUGYDW¶NLdMX WDQDµNLUMXWDYDW¶ 7XQQXVOLNXG VHOOHOH UKPDOH RQ NHOL MD YHOLOLLWHOLVHG PllUV}QDG QW L³WD NHOLµLVWXOL¶R VH NHOLµRWVHWL¶QLÝ*YHOLµPDUUDVNLO¶ 7LKHGDWHOH VLGHPHWHOH OH 9}UWVMlUYH OllQHSRROVHWH PXUUHWHJD YLLWDYDG V}QDGPLOOHO}SXOYRQYRNDDOLVWXQXGQWDUµKDUY¶O}'µO}WY¶NH]uµRGHU¶ QLQJQLNDRJDLVLNXOLVWHDVHV}QDGHYRUPLGQLLRQPLjµPLQD¶VLjµVLQD¶PL µPLQX¶VLµVLQX¶ 0lUNLPLVYllUQH RQ VHOOH UKPD NHHOHOLQH KWVXV HULWL 5DQQX MD 3XKMD NHHOWY}LNVSLGDGDODXVDKHNVPXUUDNXNV

,GDUKP

,GDUKPD NXXOXYDG 9}QQX 9}Q MD .DPEMD .DP ,GDUKPD PXUGHSLLULG RQKDMXVDGhOHPLQHN.DPEMDPXUGHSUXXJLOW1}RMD2WHSllRPDOHRQVXMXY 9}QQXWRQ+HOOD.HHPDJDQLPHWDQXG7DUWX±9}UXVLLUGHDODNV.DVLVHPLVHOW SROHVLLQWHJXVHOOLVHKWVHPXUGHNHHOHJDQDJXOllQHUKPDV 178186 TartuTartu murre

Idarühma ühendavad eelkõige arhailised jooned, nagu personaalne passiiv (eelkõige 3. pöördes): temæ ku=su=ta… ‘teda kutsutakse’ – nemæ ku=su=ta- zÈ ‘neid kutsutakse’, võrupärane v-tunnusega kaudne kõneviis, nt oÝlÈv ‘olevat’, kiÇju=tev ‘kirjutavat’, larüngaal mitmuse nimetava tunnusena: mihe¿ ‘mehed’, la=sÈ¿ ‘lapsed’ jms. Võnnu lääne- ja loodeosa on suhteliselt tartupärased. Seal on levinud epenteetiline palatalisatsioon: küiÝG ‘külg’, laiGà ‘lai’, mai&ka ‘maiad’, kesk- kõrged vokaalid ei ole kõrgenenud nasaalide ees, nt emæ ‘ema’, nemæ ‘nemad’. Kagu- ja lõunaosa on aga üsna võrupärased. Seal esinevad kü\G ‘külg’, la ` ‘lai’, ma#‰a… ‘maias’, imæ ja nimæ. Võndu ei ulatu üldse de-sisseütlev, selle asemel on levinud võrupärased he-lõpuga vormid, nt keri&kohe ‘kirikusse’, k^rmahe ‘koormasse’. Tartumurdeliste p-tunnusega ainsuse 3. pöörde vormide kõrval tarvita- takse räpinapäraseid ze-ga vorme, nii on Àþ ~ áze ‘ajab’, jUþ ~ józe ‘joob’. Võnnus on tuntud ka Võru murde idarühmale iseloomulik e-minevik: a8De ‘andis’, o\le ‘oli’, taAte ‘tahtis’. Mitmed hääldusjooned ühendavad Võnnu laiemalt Peipsi-äärse keele- pruugiga idamurdest Setuni, nt nõrga astme diftongide täielik assimileeru- mine: kÁnü¿ ‘käinud’, sQÐiÿ ‘(sa) sõitsid’, rohke järgsilpide o: károst ‘kaer- test’, sâDo ‘saadud’, -st saava käände lõpuna: jäì vanast ‘vanaks’, saì teŸvest ‘terveks’. Kambja on palju tavapärasem Tartu murrak, seal on üldlevinud p-tunnusega ainsuse 3. pööre: jUþ ‘joob’, ka6naþ ‘kannab’, i-minevik: ai5D ‘andis’, jäðtivä ‘(nad) jätsid’. Kuid Kambja lõunaossa ulatuvad nii võrupärased vanad vormid, nagu oleviku lõputa j^, ka5D, kui ka uuendusi, nagu se-minevik: a5DzÈ, jä³sevä. Viimane joon seob Kambjat Otepääga.

Lõunarühm

Lõunarühma moodustavad Otepää (Ote), Rõngu (Rõn) ja Sangaste (San). Seal on säilinud kõige rohkem iidseid lõunaeesti keelejooni. Rohkem kui teistes Tartu murrakutes esineb siin afrikaate, isegi ületaotluslikult, nt tsuiÿs ‘suits’, tsi—lè ‘sile’, tsõìr ‘sõir’. Kaasrõhulistes silpides on säilinud pikki vokaale ja diftonge, nt inèmísile ‘inimestele’, suGùlaïzil ‘sugulastel’. Samuti esineb järjekindel vokaalharmoonia. Siin on ka Võru murdega ühiseid uuendusi, eriti verbivormides, nagu mitmuse 1. pöörde lõpp -mi ja mitmuse 2. pöörde lõpp -ti ~ -di, nt sâmi ‘saame’, elä=ti ‘elate’, parànDaDi ‘parandate’, se-minevik, nt a…tsÈ ‘astus’, võÿsÈmi ‘võtsime’, v-tunnusega kaudne kõneviis kahe- ja enamasilbiliste tüvedega, nt oÝlÈv ‘olevat’, teÿtev ‘tehtavat’. Tartu murremurre 187

Lõunarühmale eriomased on topelttunnusega mitmuse 3. pöörde vormid, nt lǟväve ‘lähevad’, leĭväve ‘lõid’, idi-tunnusega umbisikuline minevik, nt palut̆tiDi ‘põletati’, rehitsiDi ‘rehitseti’. Siiski on lõunarühm sisemiselt veel ebaühtlasem kui idarühm. Sangaste eraldub üsna tugeva isoglosside vööga nii Otepääst kui Rõngust. Murdepiir Otepää ja Rõngu vahel on nõrgem. Rõngu on üleminekuala läänerühma keelepruugile, Otepää lõunaosad on aga üsna võrupärased. Kitsamalt võiks Rõngu idaosa ja sellega piirnevate Otepää valdade murrakuid vaadelda omaette Tartu murde keskrühmana, kuna seal on enim Tartu murdele omaseid jooni. Sangaste ja Luke murrakuid saab siis pidada Tartu murde lõunarühmaks kitsamas mõttes. Kuid sellelgi väiksel alal on märgata- vaid erinevusi valdade ja külade murdepruugis, mis on seletatavad teiste lõunaeesti naabermurrakute mõjuga. Sangaste lääneosa ja Luke keeles on rohkesti ühisjooni Helmega, Sangaste idaosal Lääne-Võru naabermurrakutega. Tänu ääreasendile on seal hulk päris eriomase kujuga vorme, nt nanà ‘nina’, aǹDenu ‘andnud’, kezǜ ‘oder’, sizèl ‘sees’.

Lisalugemist

Vanimateks Tartu murde uurimusteks võib pidada ajaloolise tartu keele käsitlusi. 20. sajandi Tartu murde uurimise suurkuju on Hella Keem. Keem on avaldanud eesti murrete tekstiköidete akadeemilises sarjas Tartu murde tekstid (Keem 1970b), mis sisaldab kõige ulatuslikuma käsitluse Tartu murdest. See on olnud ka siinse ülevaate koostamisel põhiallikaks. Tartu läänerühma arhailise murdekeele heaks näiteks on tekstivalimik Tartumaa saja-aastaste jutud (Keem 1995). Tartu murde fonoloogiat on oma kodumurraku Rõngu põhjal põhjalikult kirjeldanud Mati Hint (nt Hint 1965). Kaudse kõneviisi vorme Tartu murdes on käsitlenud Helle Metslang ja Karl Pajusalu (Metslang, Pajusalu 2002). 188 Võru murre

9}UXPXUUH

9}UXPXUGHDODDVXE.DJX(HVWLV HHPDOS}KMDHHVWLRWVHVHVWP}MXSLLUNRQQDVW 6XXUHVWL NDWWXE VHH DOD DMDORROLVH 9}UXPDDJD YW NDDUGLG MD 9}UXNHVWH QDDEULWHNV RQ S}KMDV MD OllQHV OlKHGDVH 7DUWX PXUGH N}QHOHMDG LGDVVHWXG NHOOHNHHOWY}LESLGDGD9}UXPXUGHRVDNV/}XQDVMDLGDVRQ9}UX PXUGHSLLUOllQHPHUHVRRPHNHHOHDODNDJXSLLULNV PLVSXXWXENRNNXOlWLJDMD YHQH NHHOHDODGHJD /LVDNV RQ 9}UX PXUGHOH OlKHGDVL PXUUDNXLG N}QHOGXG YHHO /XWVL MD /HLYX NHHOHVDDUHO /lWLV MD .UDDVQD NHHOHVDDUHO 9HQHPDDO YW NDDUGLG MD 0XLVWQH9}UXDODMDJXQHVNDKHNV8JDQGLPDDNRQGK}OPDV/llQH9}UX DODVLG LGDSRROROL/lWL+HQULNXDQGPHLONHVNXVHNV:DOJDWDEDOZH PLGDRQ VDPDVWDWXG3}OYDPEUXVHJDYWNDDUW.XOWXXULOLVWHULQHYXVW/llQHMD ,GD9}UXYDKHOQlLWDYDGNDPXLVWVHGKDXDOHLXG5RKNHVWLHULQHYXVLRQOllQH MDLGDY}UXPXUGHWDYDVNL NXLGQHHGHULQHYXVHGSROHQLLXODWXVOLNXGNXL7DUWX MD9}UXPXUGHYDKHO 9}UXPXUUHRQN}LJHDUKDLOLVHP DMDORROLVHVP}WWHVSXKWDLPO}XQDHHVWL NHHOHNXMX 1HHG O}XQDHHVWL NHVNVHG HULMRRQHG PLV RQ HVLWDWXG S}KMD MD O}XQDHHVWL SHDPXUGH Y}UGOXVHV YW SHDWNN RQ VlLOLQXG HHON}LJH 9}UX PXUGHMRRQWHQD 0LWPHG DMDORROLVH WDUWX NLUMDNHHOH MRRQHG RQ VDMDQGLO ROQXGWXQWXGMXVW9}UXPXUGHV1HHGNRNNXODQJHYXVHGYLLWDYDGYDQDSlUDVWH MRRQWHVlLOLPLVHOH9}UXPXUGHV 9}UXNRQWDNWLGPXXGHHHVWLPXUUHWHJDRQMllQXGYlKHVHNV7lKWVDPDG RQROQXGNRNNXSXXWHG7DUWXPXUGHJDOllQHVMD6HWXPXUUDNXUKPDJDLGDV 1HLOllUHDODGHORQWRLPXQXGNRQWDNWLGHVWWLQJLWXGXXVDUHQJXLG QWNRKDNll QHWHVVWHHPLWHLVHQHPLQHY}LXXWHPLQHYLNXWXQQXVWHNDVXWXVHOHY}WW6DPDV RQ9}UXPXUUHDDVWDWXKDQGHLGROQXGYDKHWXVNRQWDNWLVLQGRHXURRSDQDDEHU NHHOWHJD PLVRQMlWQXGMlOJLN}LJLOHNHHOHWDVDQGLWHOH 9}UX PXUUH RQ RPD PRUIRORRJLOLVHOW S}KLWELOW IOHNWHHULYDP NXL HQD PLNWHLVLHHVWLPXUGHLG6QWHHWLOLVWHNllQGHMDS||UGHYRUPLGHNDVXWDPLVHO RQPLWPHLGSLLUDQJXLG SDOMXHVLQHEYRUPLKRPRQPLDW NDVXWDWDNVHURKNHVWL HHVMDWDJDV}QXMQH7HNNLQXGRQSlULVXXVLPRUIRVQWDNWLOLVLNDWHJRRULDLG QDJXPLQHYLNXNHVNV}QDNXMXOLVHGWLQJLYDN}QHYLLVLYRUPLG9}UXV}QDYDUDV RQRPDSlUDVHLGYDQXEDOWLMDVODDYLODHQH OLVDNVXXHPDLGYHQHMDOlWLODHQ V}QX -lUJQHYDV9}UXPXUGHHULMRRQWHORHWHOXVRQWRRGXGVHOOLVHLGNHHOHQGHLG PLGDY}LESLGDGDY}UXOHRPDVWHNVXXVDUHQJXWHNV NXLJLQHLVWNLPLWPHYDQXV XODWXEVDMDQGLWHWDKD Võru9}UXPXUUH murre 189

.DDUW9}UXPXUUH

9}UXPXUGHWlKWVDPDLGHULMRRQL

9}UXKllOGXVHPLWPHGHULSlUDGRQXXHQGXVOLNNXODDGL9}UXJUDPPDWLNDRQ NRNNXSXXWHV LQGRHXURRSD QDDEHUNHHOWHJD OlEL WHLQXG XODWXVOLNNHNHHOHWEL WHLVHQHPLVL )OHNWHHULYDLG PXXWHPDOOH NXV JUDPPDWLOLVW WlKHQGXVW RVXWDE WYHYDULDQWPLWWHVXILNVRQ9}UXPXUGHVURKNHPNXLWHLVWHVHHVWLPXUUHWHV 9}UXV}QDYDUDVRQSDOMXLLGVHOWOllQHPHUHVRRPHOLNNXDJDVDPDVNDURKNHVWL RPDSlUDVHLGODHQHEDOWLVODDYLMDLVHJLJHUPDDQLNHHOWHVW

+llOGXV

9}UXKllOLNXVVWHHPHULQHEPXXGHPXUUHWHRPDVWN}LJHHQDP D9RNDDOLVVWHHPLNXXOXENPPHY}LLVHJLNVWHLVWYRNDDOLNXLSHDPH HULQHYDWHNV YRNDDOLGHNV HVLVLOEL N}UJHW G PQu µP}QL¶ VVjU µV}VDU¶ MD 8 -07 WELV LOPQHYDW ãYDDYRNDDOL V}%½U µV}EHU¶ P*½U µPXWW¶ 0}QHG NHHOHXXULMDGRQDUYDQXGYHQHē JDVDUQDQHYDWY}UXN}UJHWNHVNYRNDDOLYlJD YDQDNV 0HLOH WXQWXG 9}UX PXUGHV VDDE VHGD SLGDGD VLLVNL N}UJHQHQXG DOORIRRQLNVPLVHVLQHENLQGODVKllOLNXPEUXVHVQWQDVDDOLY}LMDHHVY}L NDKHVLELODQGLYDKHO .DY}UXNHVNN}UJH HULQHEP}QHY}UUDS}KMDHHVWL VWROOHVHHVSRROVHP MDPDGDODP7DJDYRNDDOVHWHV}QDGHMlUJVLOSLGHV0DVHPHOKllOGXY¹QWSDQq µSDQH¶U}w%¹µUDLEH¶RQIRQHHWLOLVHOWYHHOJLSXKWDPDOWNHVNYRNDDOãYDDODDG QHKllOLN 190182 Võru murre

(b) Võru murdes on eriti ulatuslik vokaalharmoonia, mis mõne uurija arvates haarab kõiki vokaale. Foneetilised mõõtmised näitavad, et i-harmoo- niat Võru murdes siiski ei ilmne. Üldiselt esinevad ä-harmoonia, nt jÁvä¿ ‘jäävad’, ü-harmoonia, nt jÁnü¿ ‘jäänud’, ja e-harmoonia, nt teGè ‘teeb’ vs. tulè ‘tuleb’. (c) Keskkõrgete vokaalide rohked kvaliteedimuutused on üks tunnusli- kumaid Võru murde erijooni. Nii nagu õ on nasaalide ees kõrgenenud, on seda paljudes võru murrakutes ka e ja o, nt imæ ‘ema’, um ‘on’. (d) Keskkõrgete pikkade vokaalide puhul on kõrgenemine üldine 3. väl- tes, nt s^n ‘soon’, kÎƒ ‘keel’, rYªmä ‘röökima’. Seejuures ei muutu kõrgene- nud keskkõrged vokaalid päris sarnaseks kõrgete vokaalidega. Teises vältes ei kõrgene keskkõrged vokaalid üldse, nt sónÈ, kéle, rØ i, tsQãi. (e) Kõrged pikad vokaalid kalduvad muutuma diftongideks nii, et esiosa madaldub, nt peìm ‘piim’, leìn ‘linn’, poù ‘puu’. See on tavalisem lõuna- poolsetes Võru murrakutes Harglast Vastseliinani. (f) Afrikaadid on Võru murdes tavalised. Need on kohanenud murde morfofonoloogilise süsteemiga, võttes sarnaselt klusiilide ja s-iga osa välte- vaheldusest, nt väiÿs ‘nuga’ : väïDze ‘noa’ (vrd nt lauÿ : laÙDa), uDzù ‘udu’ : u=su ‘udu (os)’ (vrd nt saDà : sa=ta). (g) h on Võru murdes tugevam häälik kui Mulgi ja Tartu murdes, sarnanedes rohkem vene x-ga. Küllap seetõttu on h säilinud kõigis positsioo- nides hästi, eriti idavõrus. Seal ei ole h assimileerunud sisseütleva hn-lõpust, nt sÌhn ‘siin’, ja on kujunenud uueks iseseisvaks lõpuks, nt külæh ‘külas’, ko=toh ‘kodus’. Võru murdes ilmneb ka h ületaotlust, nt hu‘ ‘uss’, hõèl ‘õel’, ja gemineerumist, nt mÀhha ‘maha’, pi—Ga@hu… ‘välgatus’. (h) Võru murde palatalisatsiooni laad erineb naabermurrete omast. Kui Mulgi ja Tartu murdes palataliseerub konsonantühendi algusosa ja sageli on palatalisatsiooni tulemuseks i hääldumine konsonandi või konsonantühendi ees, nt üiÿs ‘üks’, läiÿs ‘läks’, siis Võru murdes palataliseerub tugevamalt just konsonantühendi lõpposa, nt ü³s, lä³s, mõnikord võib rõhutatud häälduse korral kuulduda konsonandi järel lausa j-laadset häälikut. Palatalisatsioon toimib võrus ka grammatilise formatiivina, nt lihtmineviku ainsuse 3. pöör- des: jäT ‘jätab’ vs. jä‹ ‘jättis’. Eesvokaalide vahelised konsonandid palatali- seeruvad koartikulatoorselt, nt jä=Áä ‘jätan’.

Morfoloogia

Võru häälikusüsteemi rikkus annab edasi mitmekesiseid grammatilisi vastan- dusi, mille puhul keerukad tüvevariantide vaheldused esinevad kõrvuti rikkaliku sufiksite ning ees- ja tagasõnade kasutusega. (i) Laadivaheldus on Võru murdes väga järjekindel, nt aìG : aò ‘aja’, hi ì : hî ‘higi’, häB\\: hä ‘häbi’. 9}UXPXUUHVõru murre 191

M6HRVHVMlUJVLOSLGHKllOLNXNDGXGHJDRQWRLPXQXGHVLPHVHMDWHLVHVLO ELSLLULOSDOMXNRQVRQDQWLGHJHPLQDWVLRRQHQWPlNHµPlJH¶PDN¹µPDJXV¶ H¥OlµHODGD¶H?LµHODV¶SD¥ODLµOLQD¶UHÑSláµUHEDQH¶ N6HRVHVKllOLNXNDGXGHMDJHPLQDWVLRRQLGHJDRQWHNNLQXGQHOMDWYH YDULDQGL YDVWDQGXVL HUL NllQHWH YP JUDPPDWLOLVWH YRUPLGH HULVWDPLVHO QW OD jµODL¶ODMjµODLD RP¶OD´DµODLD RV¶OD)´DµODLDVVH¶MkµMDJDQ¶MD*j µMDJDE¶MDNDµMDJDGD¶MDNDµMlWND¶ O.}ULVXOJKllOLN HVLQHEPLWPHWHVJUDPPDWLOLVWHVYRUPLGHV PLWPXVHQLPHWDYDWXQQXVHQDQWOtQDµOLQQDG¶X%uQD µ}XQDG¶ UDMDYDNllQGHO}SXVQWOtQDáLµOLQQDQL¶P} VDáLµPHWVDQL¶ NDDVDWOHYDNllQGHO}SXVQWOtQD*DµOLQQDJD¶KDO*DµYDOXJD¶ LOPDWOHYDNllQGHO}SXVQWOtQDO'DµOLQQDWD¶KDQDO'D µVDEDWD¶ GDLQILQLWLLYLVQWMlwMlµMllGD¶WX¥ODµWXOOD¶NQqO'DµUllNLGD¶ NlVNLYDVN}QHYLLVLVQWMµMll¶WXO¹µWXOH¶NQqO¹µUllJL¶ HLWDYDVN}QHVQWHuMµHLMll¶Hu WXO¹µHLWXOH¶Hu NQqO¹µHLUllJL¶ S||UGHO}SSXGHDVHPHOOLKWPLQHYLNXDLQVXVHMDPLWPXVHS||UGHVMDPLW PXVHS||UGHVQWVDPD*joLµVDPDJDVLG¶WtPD*joLµWHPDJDVLWH¶ QLPlPD*joLµQDGPDJDVLG¶ QXGNHVNV}QDGHO}SXOQWM·QµMllQXG¶NQqOQX µN}QHOQXG¶ WXGNHVNV}QD PLWPXVHV MD PLWPXVH MD S||UGH O}SSXGHV QW NQqO'X µN}QHOGXG PLWP¶NQqO¹'¹µN}QHOHWH¶NQqO¹]¹µN}QHOHYDG¶ LVLNXOLVWHDVHV}QDGHO}SXOQWPDµPLQD¶VDµVLQD¶PtµPHLH¶Wt µWHLH¶ PLWPHWHPllUV}QDGHO}SXOQWVLQl µVLQQD¶VtMl µVLLD¶pOlµHLOH¶ PKHVLQHEVXILNVLWHVQWRQVLVVHWOHYDNllQGHOHYLQXLPDNVO}SXNVKH QWPD'jODKHµPDGDODVVH¶VHHVWOHYDO}SSRQLGDY}UXVKQWPD'jODKµPDGD ODV¶VHDORQKHNDSURGXNWLLYQHYLLVLDGYHUELGHOLLGHQWPD'jODKHµPDGDODOW¶ Q2QWRLPXQXGNllQHWHNRNNXODQJHPLVL2OHYDNllQGHIXQNWVLRRQLWlL GDEVHHVWOHYQWOllQHY}UXVOD VqQµODSVHVODSVHQD¶LGDY}UXVWÖãLNRKµWHH QLMDWGUXNXVWHHQLMDWGUXNXQD¶LOPDWOHYRQNXMXQHQXGDODOWWOHYDHHVNXMXO QWOD V¹O« µODSVHOW¶OD VqO'DµODSVHWD¶ R $OJVHOW LWXQQXVHOLVHG PLWPXVH WYHG RQ DVVLPLODWVLRRQLGH W}WWX PXXWXQXGHULNXMXOLVHNVQWSLQqOHµSHQLGHOH¶VlãuOµVlUJHGHO¶WNHO« µWNNL GHOW¶DäR*D µDVMDGHJD¶WD¥O¹áL µWDOXGHQL¶,GDY}UXVRQWXQWXGNDDPLWPXV QWWDOjO¹µWDOXGHOH¶ODÃODO'DµODXOXGHWD¶ S 0LWPXVH RPDVWDYDV NllQGHV HVLQHE DOJVHOW NROPHVLOELVWHV WYHGHV NRQWDPLQDWVLRRQLOLVWLGHWXQQXVWQWKD(àL'¹µVlUNLGH¶YDQqP%L'HµYDQHPD WH¶ hKHVLOELOLVWH V}QDGH YRUPLGHV RQ VHOOHVW WXQQXVHVW NXMXQHQXG LMH QW PDwMHµPDDGH¶SXwMHµSXXGH¶ T 9HUELSDUDGLJPDGHV HVLQHE PLWPHODDGVHLG WYHYDKHOGXVL QW Pk'D µPDJDGD¶ PD*jKDPD µPDJDPD¶ PDND µPDJDQ¶ PD*joL µPDJDVLQ¶ OXN¹µOXJHGD¶OX*qPDKHµOXJHPD¶OXqµORHQ¶ORuµOXJHVLQ¶UDYu'DµV||WD¶ UDYLWV¹PDµV||WPD¶UDYL']¹ µV||GDQ¶UDYL'oLµV||WVLQ¶ 184192 Võru murre

(r) Kindla kõneviisi oleviku vormides kalduvad 1. ja 2. pöörde ainsuse ja mitmuse vormid sarnastuma, nt ma¿ luè ‘ma loen’, mí¿ luè ‘me loeme’, sa¿ lueÿ ~ luèDÈ ‘sa loed’, tí¿ lueÿ ~ luèDÈ ‘te loete’. 3. pöördes ilmneb järjekind- lalt kahe pöördkonna vormimoodustuse erinevus, nt luGè ‘loeb’, luGèva¿ ‘loevad’, aga elä… ‘elab’, elä„se¿ ‘elavad’ (vt pikemalt 5. peatükist). (s) Ka lihtmineviku vormides tuleb pöördkondade erinevus esile, nt lu ì ‘luges’, aga e\ƒi ‘elas’. Vanapärasele Võru murdele on iseloomulik i-minevik, kusjuures lõpukao tõttu võib u-, ü-tüveliste verbide imperfekti vormi markeerida ainult välde, nt väs\ ‘väsin’ – vä…sü ‘väsis’, mu=tu ‘eksin’ – muÿtu ‘eksisin’. (t) Lihtminevikus jäävad pöördelõpud sageli ära. 2. pööret markeerib siis larüngaalklusiil, nt ma¿ loì ‘ma lugesin’, mí¿ loì ‘me lugesime’, sa¿ loi¿ ‘sa lugesid’, tí¿ loi¿ ‘te lugesite’. (u) Kaudse kõneviisi tavaliseks tunnuseks on Võru murdes -v, nt oÝlÈv ‘olevat’, lu&kÈv ‘lugevat’, aga laialt esineb ka vat-tunnusega vorme, nt olè- vaÿ, luGèvaÿ. (v) nud-kesksõna vorm on tulnud kasutusele tingiva kõneviisi olevikus eriti idapoolsetestidapoolsetes Võru murrakutes,murretes, nt ntmi—le mil̆ le sa sa¿ ¿taAtnu tah̀ tnu¿ ¿tu—la tul̆ la¿¿ ‘mille‘mille pärastpärast sa tahaks tulla’. (õ) Personaalne passiiv oli kunagi Võru murde ilmekaid eripärasid, nt sa¿ pa6Daÿ ‘sind pannakse’, mí¿ pa6Da ‘meid pannakse’. Hiljem on säilinud ainsuse ja mitmuse eristamine passiivsetes konstruktsioonides, nt timæ aïja… ‘teda aetakse’ vs. nimä¿ aïjazÈ¿ ‘neid aetakse’. Mitmuse ja ainsuse eristamine on levinud ka tud-partitsiibi puhul, nt (timæ) aeÿ ‘(teda) aetud (ains)’ – (nimæ) aettu(¿) ‘(neid) aetud (mitm)’.

19.2. Võru murdeala sisemine liigendus

Võru murde liigendamine on probleemne (vt ka osast 3.3). Kõige keerukam on küsimus Võru ja Setu keeletava vahekorrast. Setut on peetud nii eraldi murdeks kui ka üheks Võru murrakuks. Selles raamatus vaadeldakse Setut Võru ühe murrakurühmana. Teine üldisem küsimus on nn Valga murde probleem. Lähtudes 1920.–1930. aastate maakondlikust jaotusest, eraldas osa keeleteadlasi Võru murdealast selle lääneosa omaette Valga murdeks, mille tuumalaks peeti Karulat ja Harglat. Peale maakondliku piiri on siin tegemist ka tugevama keelelise piiriga. Tänapäeval enam Valga murde mõistet ei pruugita, selle asemel räägitakse läänevõru murrakurühmast. Võru murrakud jagunevad lääne- ja idavõruks ning Setu murrakurüh- maks (vt kaart 19.1). Lääne-Võru rühma kuuluvad Hargla lääneosa, Karula, Urvaste ja Kanepi. Lääne- ja Ida-Hargla, täpsemalt Mõniste valla ja lääne- poolse Hargla kihelkonna vahel on järsk murdepiir. Lääne-Võru jaguneb 9}UXPXUUHVõru murre 193

RPDNRUGD O}XQDSRROVHWHNV .DUXOD /llQH+DUJOD MD S}KMDSRROVHWHNV 8U YDVWH.DQHSLPXUUDNXWHNV,GD9}UXUKPDNXXOXYDG+DUJODLGDRVD5}X JH 3}OYD 5lSLQD MD 9DVWVHOLLQD 5KPD VHHV HULVWXYDG HGHODUKP ,GD +DUJOD/llQH5}XJHO}XQDUKP,GD5}XJH.HVNMD/}XQD9DVWVHOLLQD MDS}KMDUKP3}OYD5lSLQD6HWXHUDOGXERPDHWWHPXUUDNXUKPDQD 9}UX PXUGH KXOND DUYDWDNVH ND NROP NHHOHVDDUWH PXUUDNXW /HLYX MD /XWVL/lWLVQLQJ.UDDVQD9HQHPDDO3LKNYDREODVWLV -lUJQHYDOW RQ HVLOH WRRGXG /llQH MD ,GD9}UX PXUUDNXWH ROXOLVHPDG HULQHYXVHG PXUUDNXWH NDXSD 6HHMlUHO YDDWDPH HUDOGL 6HWX QLQJ NHHOHVDDUWH PXUGHWDYD

/llQHUKP

/llQH9}UX UKPD NXXOXYDG +DUJOD +DU OllQHRVD .DUXOD .UO 8UYDVWH 8UY MD .DQHSL .DQ/llQH9}UXPXUUDNXLGLVHORRPXVWDYDGHHVNlWWPLW PHGKLVMRRQHG7DUWXPXUGHJD/LVDNVRQQHLVSDOMXNLWVDPDLGHULDUHQJXLG 2PDSlUDVHQDW}XVHEVLLQHVLOH.DUXODPXUUDN1DJXVLLUGHDODOLNNDRQ VLLQ WRLPXQXG SDOMX JUDPPDWLOLVH VVWHHPL DQDORRJLOLVL DUHQJXLG YUG7DUWX O}XQDUKP 6LVHNRKDNllQGHG RQ DVHQGXQXG YlOLVNRKDNllQHWHJD QW NR WXQ µNRGXV¶ DVHPHO NR WXO P}«VD µPHWVD¶ DVHPHO P} VDO¹ OH RQ PXXWXQXG ND WDYDOLVLPDNV YLLVLPllUV}QDGH OLLWHNV QW PD'jODO¹ µPDGDODOW¶ yO¹ WXO¹ µKRR OHWXOW¶ /LKWPLQHYLNX YRUPLGHV RQ URKNHVWL WRSHOWWXQQXVHLG QW R?LoL µROL¶ Y}ÖLoL µY}WWLV¶DYLÎLoLµDLWDV¶1RRPHQLOLLGHWHO}SXORQQHPXXWXQXGQLNV QWQDáu µQDLQH¶W}áuµWHLQH¶SRLN¹áLµSRLVLNH¶ /llQH+DUJODPHHQXWDE.DUXODWP}OHPDVHVLQHEXQXWXQQXVHOLVLQXG SDUWLWVLLELYRUPHQWY}«WXQXµY}WQXG¶SHVQµSHNVQXG¶3DOMXRQ/llQH +DUJODVWDUWXSlUDVHLGPXUGHYRUPHQWGHVLVVHWOHYDWNHãLNX'¹µNLULNXVVH¶ YD°ãL'¹ µYDQNULVVH¶ O}SS GH LOPQHE LVHJL VXSLLQL YRUPLGHV QW WH*qPl'H µWHJHPD¶NDqPD'¹µYDDWDPD¶ 8UYDVWHRQVDPXWLVLVHPLVHOWHEDKWODQH.DVLLQRQ7DUWXPXUGHP}MXGH RVDNDDOVXXU.}ULVXOJKllOLNMDVHOOHOHYDVWDYDVVLPLODWVLRRQV}QDGHNRNNX KllOGXVHNRUUDOLOPQHEHHON}LJHU}KXWDPLVHOQWNDVWD¬U¹HL«ÙWXOGµNDVWXSSD HLWXOH¶KRQNDGXQXGMlUJVLOSLGHVWYDUDVHPDWKGY}LEWlKLVWDGDVLOELSLLUQW U*lÞµU||JDWXV¶WVyUDÞXµVRULQ¶.XQL8UYDVWHO}XQDRVDGHQLXODWXEPXO JLSlUDQHMlUJVLOSLGHUHGXNWVLRRQMDDl!H¹QWPLQqPHµPLQHPD¶ODÒMX*¹ µODELGDJD¶ .DQHSL PXUUDNXDODO LOPQHE VDPXWL HEDKWOXVL /llQH MD S}KMDRVDV RQ URKNHP WDUWXSlUDVXVL O}XQD MD LGDRVDV OGY}UXOLNXPDLG YRUPH 6DPDV RQ VHDO WRLPXQXG ND XXHQGXVL QDJX V}EHUWSL V}QDGH WHLVHV VLOELV X WDJD YRNDDOVHWHVV}QDGHVMDLHHVYRNDDOVHWHVV}QDGHVNDVXWXVHOHY}WWPLVP}QL NRUG Y}}UDO ODXVD WlKHQGXVH P}LVWPLVW WDNLVWDYDG QW S}'ã µS}GHU¶ YH'ã 194 Võru9}UX PXUUH murre

µYHGUX¶ WHÍuã µWHGHU¶ /llQH9}UXV RQ DLQXOW .DQHSLV MlUJVLOSLGH RG P}QHY}UUDVlLOLQXGQWSLQzµVXYHN||N¶NR WRQµNRGXV¶

,GDUKP

,GDUKPDNXXOXYDG+DUJOD+DULGDRVD5}XJH5}X3}OYD3OY5lSLQD 5lS MD 9DVWVHOLLQD 9DV ,GD9}UX UKPDV RQ VlLOLQXG WXQGXYDOW URKNHP DUKDLOLVL Y}UX MRRQL OLVDNV WXOHE VHDO HVLOH PLWPHNHVLVHLG ORNDDOVHLG HUL DUHQJXLG 3}OYDVMD5lSLQDVNDVXWDWDNVHURKNHVWLDPLWPXVWQWNXND*DµNlELGH JD¶S«lµSWWH¶SL¬'DµSLUGH¶hKHVLOELOLVWHYHUELGHNLQGODN}QHYLLVLROHYL NXDLQVXVHS||UGHO}SXQDRQOHYLQXGVHQWV]HµV||E¶Wy]¹µWRRE¶M·]H µMllE¶ NXLG PLWPXVH S||UH RQ YDO}SXOLQH QW VYl WyYD M·Yl .LW VDPDOW5lSLQDOHMD3}KMD6HWXOHRQLVHORRPXOLNN}UJHWHYRNDDOLGHPDGDO GXPLQH MlUJVLOSLGHV PLV RQ WHLQXG Y}LPDOLNXNV ND MlUJVLOEL | QW V'| µVQGLV¶ V'|Q| µVQGLQXG¶ Kb'|Q|Yl µKlYLQXG PLWP¶ /LKWPLQHYLNX YRUPLGHV RQ WXQQXVH L PDGDOGXPLQH HNV WRRQXG NDDVD H ¹ OGLVWXPLVH PLQHYLNX WXQQXVHQD QW PlKq µPlKNLVLQ¶ RÒSH µ}SSLVLQ¶ (EDWDYDOLVHQD O}XQDHHVWL PXUUHWH MDRNV KllOGDWDNVH 5lSLQDV K MD KHOLOLVH NRQVRQDQGL KHQGLVVHYDKHYRNDDOQWOHKqPµOHKP¶SXKGPµSXKP¶NDKGU NDKUµNDUX¶ SlKqQ SlKQµSlUQ¶VHHQlKWXVHVLQHEND+LLXPDDOMD.RGDYHUHV 9lJD YDQDSlUDVH MD VDPDV PLWPHWL XXHQGXVOLNXQD W}XVHE HVLOH ,GD +DUJOD0}QLVWHPXUUHPLVRQODLHPDOWO}XQDHHVWLVWXQWXGQQPHKND NHHOHQD 6HDORQYDQDSlUDVHVPXUGHVVlLOLQXGLLGQHUKKHQGQWND¬KµNDUX¶YUGVP NDUKXPXXWHYRUPLGHVWXOHEDJDHVLOHPHWDWHHVQWND#UX µNDUXRP¶ND$UX µNDUX RV¶ 7HLVWSLGLQH PHWDWHHV LOPQHE VHHVWOHYD O}SXV NXV YDQD KQ RQ PXXWXQXGQKNVQWNRKµNXV¶WDKµVLLQ¶V}EHUWELVRQ0}QLVWHVSlUDVW O}SXNDGXWHNNLQXGV}QDO}SXOLQHNRQVRQDQWKHQGVlLOLQXGQWD«UµDGHU¶V}ÒU µV}EHU¶SX«UµSXGHU¶+DUJODKllOGXVHVRQOlWLOLNNHMRRQLQWVMDDIULNDDWLGH SDODWDDOLVWXPLQH L MD M HHV ÖË µNV¶ ODÖËL µODSVL¶ VHDO HVLQHE O}XQDHHVWLV HUDQGOLNVLLUGHKllOLNZNDÃZDµNDXD¶M~ZDµMXXD¶ 0}QLVWH QDDEUXVHV /llQH5}XJHV RQ WRLPXQXG HULQHYDLG PXXWXVL QLL HVLQHYDGV}EHUWELVãYDDYRNDDOLJDMDHVLVLOELSLNHQHQXGYRNDDOLJDYRUPLG QWi'¹UµDGHU¶V4%¹UµV}EHU¶S~'¹UµSXGHU¶6HGDRQY}LQXGP}MXWDGDGLIWRQ JLGHMlUHONRPSRQHQGLDVVLPLOHHUXPLQHSDOMXGHV}QDGHQ}UJDDVWPHOLVWHVYRU PLGHVQWO4P¹ µO}LPH¶O4*DÎLµO}LJDWL¶N·QµNlLQXG¶ .XLO}XQDHHVWLNHHOHDODOY}LE9}UXPXUUHWSLGDGDN}LJHRPDSlUDVHPDNV MDVDPDVWSLOLVLPDNVNHHOHNXMXNVVLLV9}UXPXUGHDODORQVHOOHVVWDDWXVHV ,GD9}UXO}XQDSRROVHGPXUUDNXG ,GD5}XJH PXUGHSUXXN RQ HULWL DODOKRLGOLN -XVW VHDO RQ HQLP VlLOLQXG YDQDKQVHHVWOHYQWP} VDKQµPHWVDV¶OtQDKQ µOLQQDV¶WD$QµVLLQ¶UKMDOK KHQGHLVRQWRLPXQXGPHWDWHHVQWND$UµNDUX¶Y}$OµURWWWLJHLQLPHQH¶ Võru murre 195187

Vastseliinas ei ole h ees pikk vokaal või diftong lühenenud, vaid on toimunud hoopis h gemineerumine, nt mÀhha ‘maha’, mÌhhi ‘mehi’, jauhha ‘jahu’. Lõunapoolsetes idavõru murrakutes esineb h-d üldse väga ohtralt, mõnikord võib see olla isegi muude häälikute asendaja, nt korvata ajaloolist dentaalklusiili vormides, nagu luBàha3ma ‘lubama’, maGàhu… ‘magamine’, liGÈ@hÈþ ‘märjem’.

19.3. Setu murrakurühm

Kõige kagupoolsemaid lõunaeesti murde rääkijaid hakati nimetama setudeks alles 19. sajandil. Enne tunti neid kui Pihkva eestlasi, kuna nad elasid aastasadu Pihkva vürstiriigi, hilisema Pihkva kubermangu piires. Viimastel sajanditel on Setumaa olnud segaasustusega ala, kus setu kü- lad on paiknenud vene ja lõunas ka läti külade vahel. Setumaa keskuse Petse- ri ümber oli Venemaalt toodud teiskeelsete külasid eriti rohkesti. Ühelt poolt slaavlastest naabrite tugev mõju ning teiselt poolt äralõigatus muust Lõuna- Eestist on avaldanud oma mõju nii setude kommete, identiteedi kui ka keele kujunemisele. Setude häälduses ja sõnavaras on tugevaid mõjutusi kohalikest vene murretest, samas on nad säilitanud palju arhailist nii oma rahvakultuuris kui ka keeles. Võru ja setu keeleline vahekord on olnud eesti dialektoloogias keerukas küsimus. Võru ja Setu olulisemad murdeerinevused on üldises hääldusbaasis ning mõningates kõnes sagedastes sõnavormides, mis on muutunud sotsio- lingvistilisteks markeriteks (st identiteeti osutavateks vormideks) ja mille järgi üks teise kiiresti ära tunneb. Näiteks võrukene ütleb `häste ‘hästi’, egä ‘iga’, jaoss ‘jaoks’, setu aga `höste, õga, jaost jne. Kuid arvestades murdeerinevuste koguhulka, jääb Võru ja Setu vaheline piir selgelt nõrgemaks kui näiteks Tartu ja Võru murde vaheline. Üks põhjus võib siin olla selles, et neis uurimustes on juba alates Saarestest (1932) võe- tud eelkõige arvesse eesti murdeala laiemalt jagavaid erijooni, mitte aga kitsamalt Setule omaseid keelenähtusi. Setu ja Võru grammatilise põhistruktuu- ri suur sarnasus on igal juhul ilmne. Seetõttu on erinevalt varasematest töö- dest, kus Setu esitati omaette lõunaeesti murdena, 20. sajandi teise poole murdeliigendustes peetud Setut üheks Võru murrakuks. Selline lähenemine ei ole siiski vastuvõetav. Nii oma maakonnale vastava territooriumi kui sise- miste erinevuste hulga poolest on tegemist suurema üksusega kui seda on ühe kihelkonnaga samastatav murrak. Seetõttu on käesolevas raamatus vaadeldud Setut Võru murde murrakurühmana. 196 Võru9}UX PXUUH murre

.DDUW6HWXGHDVXDODGMDPXUUDNXUKPDGHSLLU NRKDQGDWXG 6DDULQHQ 6XKRQHQ WRLP MlUJL -lPH MRRQ PlUJLE VHWX PXUUDNXDODGH SLLUL ± (HVWL MD 9HQH SUDHJXQH SLLU ± 6HWXGH DVXDODG VDMDQGL DOJXO ± 6HWXGH DVXDODG DDVWDWHO ± 6HWXGH DVXDODG 9HQHPDDO DDVWDWHO

6HWXPXUUDNXUKPDWlKWVDPDLGHULMRRQL

.}LJHLOPHNDPDGRQ6HWXHULMRRQHGKllOGXVHV QHHGODQJHYDGYDOGDYDOWNRN NXVHWXGHQDDEHUNODGHVN}QHOGDYDYHQHPXUGHKllOGXVMRRQWHJD D9lJDWXJHYRQQQYHQHSlUDQHSDODWDOLVDWVLRRQ PLOOHSXKXOSDODWDOL VHHULWXGNRQVRQDQGLMlUHONXXOGXEODXVDM ODDGQHKllOLN QWQLµQRNNLV¶ WH µWHJL¶ NDYD µNDYDO¶ Võru9}UXPXUUH murre 197

E 7DYDSlUDVHOH V}QDGH YRNDDOKDUPRRQLDOH OLVDNV HVLQHE VLOELKDUPRR QLD PLVW}WWXSDODWDOLVHHULWXGNRQVRQDQWLGHMlUHOPXXWXYDGYRNDDOLGHHVSRRO VHNV QWND µNDUMD¶ YLµYLOMD¶ $LQXNHVHQDHHVWLPXUUHWHVWHVLQHYDG6HWXV MDNHHOHVDDUWHOKHOLOLVHG NOXVLLOLG VLELODQW MD DIULNDDW HULWL YRNDDOLGH MP KHOLOLVWH KllOLNXWH YDKHO QW KR-G]¹µKREXVH¶ N/oLµNSVHWDV¶6}QDDOJXOMDNDPXMDONDOGXYDGQHHGKll OLNXGVLLVNLROHPDVDUQDVHOW9}UXPXUGHJDSRROKHOLOLVHG G 7DJDYRNDDOVHWHV V}QDGHV LOPQHE QQ YHQHSlUDQH WDJDSRROQH ĉ QW ,ĉµYDOX¶5,ĉ,µS}OHE¶ H RQ 6HWXV YlJD WXJHY MD LOPQHE N}LJLV SRVLWVLRRQLGHV 6}QD O}SXO NRUYDEWLKWLDOJXSlUDVHN}ULVXOJKllOLNX QWNÝKµNOO¶ P} W¹KµP}WH¶ I0}QHGVDJHGDVHGIXQNWVLRQDDOV}QDGRQ6HWXVPXXWXQXGWDJDYRNDDO VHWHNV QWDUµlUD¶ }«µHW¶ *UDPPDWLOLVL MRRQL PLV HULVWDNVLG 6HWXW MD OHMllQXG 9}UX PXUUHW RQ YlKH0RUIRORRJLDVRQN}LJHLOPHNDPDNVHULMRRQHNV6HWX89 WXQQXVHOLQHVDD YDNllQGHO}SS PLVODQJHENRNNXLGDPXUGHMD$OXWDJXVHPXUGHO}SXJD QW DLVWµDQGHNV¶ NLQlVWµNHQDNV¶ WäLUJXVWµOLQQXNV¶6QWDNVLROXOLQHHULMRRQ RQ 6HWX UHHJOLSlUDQH WDJDHLWXV NXV S}KLYHUELOH MlUJQHY HLWXVYRUP RQ HQD PDVWLPXXWXQXGNOLLWLNXNV QWWDKDÙµHLWDKWQXG¶ WRKLÙuµHLWRKL¶ 6}QDYDUDVLVHORRPXVWDEVHWXWHHON}LJHYHQHODHQV}QDGHURKNXV QW97, µNDYDO¶ 5,,-,µYDQDQDLQH¶ 98,8843µNODNDEHO¶

6HWXPXUUDNXUKPDVLVHPLQHOLLJHQGXV

$MDORROLVHOWRQVHWXGHDODMDJXQHQXGNODGHUKPDNV PLGDVHWXGLVHQL PHWDYDGQXONDGHNV.}LJLQXONDGHPXUGHSUXXJLVRQROQXGYlLNHVLHULQHYXVL MDVHHW}WWXY}LEKHQXOJDNHHOWSLGDGDKHNVVHWXPXUUDNXNV 6XXUHPDGHULQHYXVHGRQROQXGS}KMD OllQHMDLGDVHWXPXUUDNXWHYDlõuna- KHO3}KMDVHWXPXUUDNXWHKXONDNXXOXYDG0LNLWDPlHMD9lUVNDPEUXVNXQL 6DDWVHMD3HWVHULQL 0lHMD-lUYHVXXYDOGQLQJ6DDWVHMD3HWVHULYDOODS}KMD RVDGNXQLQGVH(HVWL±9HQHSLLULQL/llQHVHWXKDDUDE0HUHPlHYDOOD OL VDNVNXXOXEVLLDVHWXGHDOD/XKDPDDPEUXVHV,GDVHWXDODSDLNQHE3HWVHUL OLQQDVWLGDSRROHMllYDO6HWXPDDO KDDUDWHV6DDWVHLGDRVDMD9LORYDOOD3}KMD MDOllQHVHWXDODGMllYDGYDOGDYDOW(HVWLSLLULGHVVH LGDVHWXDODG9HQHPDDOHlõunasetu 3DOMXGH6HWXVLVHPLVWHPXUGHHULQHYXVWHS}KMXVHNVRQHULQHYDGNHHOHMD PXUGHNRQWDNWLG3}KMDVHWXRQNXXOXQXG3HLSVLllUVHVVHPXUGHOLLWX WLKHOlEL NlLPLQHHULQHYDWH3HLSVLUDQGDGHHODQLNHYDKHORQDLQXVS}KMHQGXV$OXWDJX VHPXUGHV LGDPXUGHV 9}QQXV 5lSLQDVMDS}KMDVHWXVLOPQHYDWHOHKLVMRRQ WHOH QW89WUDQVODWLLY6HWXGRQROQXGYlJDOLLNXYUDKYDNLOG QLLUlQGNDXSOH MDWHNXLYlOMDUlQGDMDWHSRROHVW6HOOHJDRQYlKHPDOWRVLWLVHOHWDWDYDGLGDY}UX MDVHWXVDUQDVHGXXHQGXVOLNXGMRRQHG 198 9}UX PXUUH Võru murre

3}KMDVHWXPXUUDNXWHVRQPLWPHGHULMRRQHGVDUQDVHG5lSLQDPXUUDNXJD -lUJVLOSLGHN}UJHGYRNDDOLGRQPDGDOGXQXGQWSDáHµSDQGL¶WX¥QRµWXO QXG¶ PDGDOGXPLQH RQ WRRQXG MlUJVLOSLGHVVH | MD DLGDQXG NDDVD VHNXQ GDDUVH|KDUPRRQLDWHNNHOHMl«Q|µMlWQXG¶OHÒS| µOHSSLV¶5RKNHVWLHVLQHE HPLQHYLNNXH?HµHODV¶WX?HµWXOL¶2OHYLNXS||UGHVRQWXOQXGNDVXWXVH OH]H]}WXQQXVHJDYRUPLGMy]¹µMRRE¶Yp]H µYLLE¶ Lõunasetu/llQHVHWX ND O}XQDlääne- Y}L NHVNVHWX RQ OlKHGDQH O}XQDSRROVHOH9DVWVH OLLQD PXUUDNXOH 6HDO HVLQHE SDOMX DUKDLOLVL NHHOHYRUPH QW RQ VlLOLQXG NU KHQG YRUPLGHV QDJX QDãL µQDHULV¶ Nã µNU¶ NDVXWDWDNVH DVHV}QX NXj µNHV¶MDNXjJLµNHHJL¶YDOGDYRQYWXQQXVHOLQHNDXGQHN}QHYLLVWX¥O¹YµWXOH YDW¶ÂWW¹YµRRWDYDW¶MQH6DPDVRQOllQHVHWXVRPDSlUDVHLGXXHQGXVOLNNHYRUlõunasetus PHYlKHPNXLS}KMDVHWXV ,GDVHWX PXUGHSUXXN RQ N}LJH NLLUHPLQL NDGXQXG MD VHOOHVW RQ MllQXG YlKHNHHOHQlLWHLG6HDORQNDVXWDWXGMlUJVLOSLGHRGDMDORROLVHOWRRWXVSlUDVWHV V}QDGHVMDYRUPLGHVHULWLMlUMHNLQGODOWQWMDJzµMDJX¶MDQz µMDQX¶WHJzµWHJX WHJHPLQH¶6}QDO}SXOLQHQRQVlLOLQXGP}QLNRUGPHWDWHHVLNDXGXQWSDBQR µSDOMX SDOMRQ¶

.HHOHVDDUHG

9}UX PXUGH KXOND DUYDWDNVH ND NROP PXUUDNXW PLGD RQ N}QHOGXG NHHOH VDDUWHO /lWLV MD 9HQHPDDO 3LKNYD REODVWLV YW NDDUGLG MD .}LJH OllQHSRROVHP (HVWLOH OlKLP ROL /HLYX YDUDVHPD QLPHWXVHJD .RLYD NHHOH VDDU 6HH DVXV /llQH9}UXVW O}XQD SRRO /lWL *XOEHQH MD $ONVQH UDMRRQLV /HLYXPXUGHWDYDRQVHRVWDWXGOllQHY}UXHULWL+DUJODPXUUDNXJD.DJX/lWLV /DWJDOLV/XG]DUDMRRQLVDVXV/XWVLNHHOHVDDU/XWVLPXUUDNXWRQSHHWXGVDU QDVHNV ,GD9}UX O}XQDSRROVHWH PXUUDNXWHJD .}LJH LGDSRROVHP RQ ROQXG .UDDVQDNHHOHVDDUPLOOHVHWXSlUDVWPXUUHWN}QHOGL9HQHPDDO3LKNYDREODVWLV .UDVQRJRURGVNRMHHQG.UDVQ}LHHVWL.UDDVQDPEUXVHV /HLYX NHHOHVDDUW RQ DUYDWXG LLGVHNV O}XQDHHVWL DVXVWXVH MlWNXNV 3}KMD /lWLVNXLG/XWVLMD.UDDVQDNHHOHVDDULKLOLVHPDWHNVY}UXNHVWHMDVHWXGHVLLUG NRQGDGHNV 6HOOHOH DUYDPXVHOH RQ P}QHWL YDVWXNlLY .DOHYL :LLNL GLDOHNWR PHHWULOLVHXXULQJXWXOHPXVPLOOHMlUJLQHHGNHHOHVDDUHGRQN}LJHSHDOWVDUQD VHGNVWHLVHJDMDDOOHVVHHMlUHOPLQJLPXXO}XQDHHVWLPXUUDNXJD 1LLO}XQD HHVWLNHHOHVDDUWHDVXVWXVORRVNXLPXUGHWDYDNLUMHOGXVHVRQYHHOSDOMXODKWLVL RWVL.HHOHVDDUWHPXUUHWDQDOVLGDRQHGDVSLGLY}LPDOLNDLQXOWROHPDVROHYD WHNHHOHNRJXGHS}KMDOVHVWN}LNNHHOHVDDUHGRQSUDHJXVHNVKllEXQXG/HLYX MD /XWVL PXUUHW UllJLWL ± DDVWDWHQL .UDDVQD PXUUDN KllEXV MXED VDMDQGLHVLPHVHOSRROHO 9W :LLN D Võru9}UXPXUUH murre 199

.DDUW/HLYXMD/XWVLPXUUDNXDODG/lWLV0HOD 3VWMRRQHGWlKLVWDYDG/XWVLNHHOHVDDUWS}LNMRRQHG/HLYXNHHOHVDDUW

/HLYXPXUUDN

/HLYX/HLPXUUDNSVLVN}LJHNDXHP,O]HQH,OVHQLYDOODV3DL QL3DLNQD NODVNXVWSlULQHEHQDPLNOHLYXPXUGHQlLWHLG 0HLOHWXQWXGOHLYXPXUUHRQN}LJLONHHOHWDVDQGLWHOROQXGWXJHYDOWP}MX WDWXG OlWL NHHOHVW 6HDO HVLQHYDG KHOLOLVHG NOXVLLOLG VLELODQGLG MD DIULNDDGLG XODWXVOLNKNDGXCDPEDTCDLJ}]}µKDPEDGYDOXWDYDG¶6}QDPRRGXVWXVHVND VXWDWDNVH OlWL HHVOLLWHLG QW LV_SLWD µYlOMD NDQQDWDGD¶ SD_ODNX µODNNXGD¶ 2Q SDOMXW}ONHMDWlKHQGXVODHQHOlWLNHHOHVWQWSXXQjLVW µDUPXNH¶ND]XµNDVY S}OYNRQG¶0LWPHWHPXUGHXXHQGXVWHSRROHVWRQOHLYXNHHOHWDYDROQXGOlKH GDQHHQQHN}LNH/llQH+DUJODOH/HLYXVHVLQHEQWWDUWXSlUDQH GHVLVVHWOHY CNDPEULG}µWXSSD¶CYØØUDG}µY}}UDVVH¶MDGHWXQQXVHJDYLLVLPllUV}QXCNDQ J}G} µNDQJHVWL KRRJD¶ SD }EDG} µSDUHPLQL¶ QVHHVWOHY CWHQ CSDDJDQ µKHVNRKDV¶1lKWDYDVWLRQOHLYXGHOROQXGVQDKLOLVHLGNRQWDNWHOllQHY}UX PXUUDNXWHN}QHOHMDWHJD

/XWVLPXUUDN

/XWVL/XWPXUUDNXLGN}QHOGL/XG]DOLQQDHHVWLNHHOHV/XWVLVLLWNDQLPHWXV /XWVLPDDUDKYDVKLOMHP OXWVLGPEUXVHV(QDPLNXXULMDLGRQSLGDQXGOXW VLVLGMDVDMDQGLO,GD9}UXPDDOWYlOMDUlQQDQXWHNV6lLOLQXGPXUGHDQG PHWHS}KMDOWXOHEVLLVNLDUYDWDHW/XWVLNHHOHVDDUWRQDVXVWDWXGPLWPHVMlUJXV 200 Võru9}UX PXUUH murre

QLQJHULQHYDWHVW9}UXMD6HWXPDDRVDGHVW$UYHVVHY}WWDWXOHEVHGDJLHW/DW JDOHVHODVPLWPHLGUDKYXVL/XWVLGSXXWXVLGYDKHWXOWNRNNXOlWODVWHYHQHODVWH MDYDOJHYHQHODVWHJDNHVN}LNRQMlWQXGMlOJLQHQGHNHHOGH 1DJXOHLYXVRQOXWVLKllOGXVHVNLNRKDQHQXGKHOLOLVHGNOXVLLOLGQW-i-D µQDLQH¶ H] µLVD¶ WDJDYRNDDOVHWHV V}QDGHV RQ WXPH YHQHSlUDQH ĉ QW ĉ,ĉ µODXO¶/XWVLVRQVXKWHOLVHOWKlVWLVlLOLQXGMDY}LEROODYHQHSlUDVHOWWXJHYQW ,-¹KK¹]¹µQHLXG¶SXLKKHµSXXGHVVH¶6HOOLVHQDRQOXWVLKllOGXVOlKHGDQH LGDVHWXOH6HWXJDKHQGDEOXWVLWYHHO89 O}SXOLQHVDDYNllQHWH¬YHVWµWHUYHNV¶ DLVW µDQGHNV¶ 3HDOH 89 LOPQHE VLLVNL Y}UXSlUDQH O}SS DL SDd/]L µSDUGLNV¶ /XWVL PXUGHSUXXJLV RQ OllQHY}UX MRRQLJL QW KQ MD KVHHVWOHYD N}UYDONRKDWLHVLQHYQO}SXOLQHVHHVWOHYNOlKQ a NOlK a NOQ ¨NODV© 2VNDU .DOODV RQ VDMDQGL O}SXO/XWVLVWOHVPlUNLQXGYlJDDUKDLOLVL NHHOHYRUPH QW VRRPH NHHOHVW WXQWXG NVLSDUWLNOL 44 9:9 µNDV VD WXOLG¶ UHODWLLYSURQRRPHQL48µNXL¶V}QXQDJX:2008µHHVWODXOMD¶5,,µDNHQ¶; µNDKYHO¶MPV/XWVLRQKHDNVQlLWHNVNDXJHPDVWNHHOHVDDUHVWNXVY}}UP}MXGH N}UYDOWRLPXELVHVHLVYDLGPXXWXVLMDVlLOLELLGYDQXMRRQL

.UDDVQDPXUUDN

.UDDVQD.UDNHHOHVDDUKllEXVYDUHPNXL/HLYXMD/XWVLVHHSlUDVWVDDEVHO OHPXUGHWDYDNDN}LJHYlKHPDWlSVXVHJDNLUMHOGDGD2QDUYDWXGHW.UDDVQD PDDUDKYDVUlQGDV3LKNYDREODVWLVVH.UDVQRJRURGVNRMHPEUXVVHVDMDQGL O}SXO 6HWXPDDOW 6lLOLQXG PXUGHQlLGHWH S}KMDO RQ .UDDVQD NHHO Y}UGOHPLVL KWQHMDMlUMHNLQGHOLGDVHWXNHHO .UDDVQD PXUUDNXVNL RQ VlLOLQXG PLWPHLG DUKDLOLVL V}QX QW 04 µHOX PDMD¶ 2 89: µP}LVWDWXV¶ 9,/2, µRVNDPD¶ MD YRUPH QW 0 µNHOOH¶ 00 µNHOOHOH¶907;03µWHUYHQD¶PHWDWHHWLOLVH JD;,302-,µYDQHPD¶ WXQ QXVHJD YLLVLDGYHUEH QW 9, ,, µWDVDNHVL¶ ,OPQHE MlUMHNLQGHO WDJDHLWXV 9,,ÌµHLRVND¶9,Ì,8µHLWLKDQXGMXOJHQXG¶ 7HLVHOW SRROW HVLQHE .UDDVQDV URKNHVWL 9}UX PXUGHOH LVHORRPXOLNNH XXHQGXVL.HVNN}UJHGYRNDDOLGRQN}UJHQHQXGQDVDDOLGHHHVQW300µHQ GDOH¶:2µRQ¶OLVDNVVQDMlUMHNLQGODOW8 LMDHHV8µHVHLWXVYHUELPLQH YLNXYRUP¶8;µNHVYDRGUD¶2µOHKPDO¶7DYDOLVHGRQJHPLQDWVLRR QLOLVHG SDUWLWLLYLYRUPLG 233: µPLQG¶ 33: µOLQDVLG¶ 6HWXVW OHLDE YDVWHLG .UDDVQD - WXQQXVHOLVHOH NHVNY}UGHOH QW 3- µHQDP¶ ,- µNDOOLP¶ MD 0 WXQQXVHOLVHOH OLKWPLQHYLNXOH QW900µWHJL¶-lUMHNLQGHORQ89 WUDQVODWLLYQW 0 3/89 µLVDQGDNV¶ !97089 µ3HHWULNV¶ MD /, O}SXJD DEHVVLLY QW ,33,/, µVDEDWD¶8,7;/,µVDUYHGHWD¶,:/,µMDOJDGHWD¶ 9RNDDOLGHNDGXVLGMlUJVLOSLGHVRQURKNHPJLNXLWDYDSlUDVHV6HWXPXU GHV5}KXWXWHVLOSLGHYRNDDOLGHNDRGRQUHJXODDUVHG,;9,:µDYLWDJXDLGD NX¶3447µQRRULN¶9 78µYlULVHE¶9HQHP}MXNVY}LESLGDGDKllOGDPLVW V}QDDOJXOLVHMD0HHVQWµLWNHE¶2µHPD¶0 µLVD¶ Võru9}UXPXUUH murre 201

.DDUW.UDDVQDPXUUDNXDOD3LKNYDPDDO.DOODV

.UDDVQDNHHOHMRRQHGYLLWDYDGVHOOHOHHWPLWPHG9}UXMD6HWXXXHQGXV OLNXGPXUGHMRRQHGRQMXEDDDVWDVDGXYDQDG6DPDVWXOHEDUYDWDHWPXXWXVHG DUHQHVLG.UDDVQDVLVHVHLVYDOWHGDVLOGLVWXGHVP}QLNRUGVHDOODLHPDOWNLNXL O}XQDHHVWLPXUUHWHS}KLDODO 202 Võru murre

Lisalugemist

Võru murde teadusliku uurimise alusepanijaks võib pidada Ferdinand Johann Wiede- manni käsitlusega Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt (Wiedemann 1864, uustrükk eestikeelse tõlkega 2002). Ka Põlva murdealalt pärit Jakob Hurt on mitmes uurimuses tegelenud võru murdekeele küsimustega. Põhjalik võru murrakute uurimine algas 1920.–1930. aastatel. Selle juhtkujuks on Hella Keem, kes on kirjutanud artikleid, ülevaateteose Võru keel (Keem 1997) ja koostanud koos Inge Käsiga Võru murde tekstid (Keem, Käsi 2002). Ka eelnev ülevaade põhineb paljuski Hella Keema uurimustel. Võru häälikuloo uurimises on oluline Salme Nigoli väitekiri Hargla murraku konsonantismist (1959, raamatuna Nigol 1994), vanapärase võru hääliku- ja vormimoodustuse kõige põhjalikum esitus. Võru vokaalide foneetilisest omapärast annab ülevaate Karl Pajusalu, Merike Parve, Pire Terase ja Sulev Iva Võru vokaalid I (Pajusalu jt 2000). Kõige laiema pildi võru sõnavarast ja ka morfoloogiast annab Sulev Iva (Jüvä Sullõvi) koostatud Võro–eesti synaraamat (Iva 2002), võru sõna- muutmissüsteemi käsitleb tema doktoritöö (Iva 2007). Paljude võru sõnade algupära käsitleb Eino Koponen oma doktoritöös (Koponen 1998). On ilmunud ka Vana- pärase Võru murde sõnaraamat (Käsi 2011) ning Eesti-võru sõnaraamat (Faster jt 2014). 1990. aastatel on võru kultuuriliikumine toonud esile võru keelekasutusega seotud sotsiolingvistilised probleemid (Kasak 1998; Eichenbaum, Pajusalu 2001). Võru Instituudi toimetiste sarjas on käsitletud võrukeste keelehoiakuid (nt A kiilt rahvas kynõlõs… (Koreinik ja Rahman (toim) 2000)). Võru murde sotsiolingvistili- sest olukorrast on teinud ülevaate Kadri Koreinik (2013).

Esimesi tähelepanekuid setude keeletavast tegid Oskar Kallas ja Jakob Hurt 19. sajandil. 20. sajandi olulisimad uurijad olid Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professorid. Julius Mägiste avaldas eessõnaga varustatud setu murdetekstide raamatu Setukaistekstejä (Mägiste 1977), Tiit-Rein Viitso süstemaatilise ülevaate põhjasetu fonoloogiast (Viitso 1990a, 1990b). Setu grammatika kirjeldustest on põhjalikem Ülo Toomsalu Setu verbi grammatika ja sõnastikud (Toomsalu 1995). Rohkesti setu sõnavara esitab Võru–eesti sõnaraamat (Iva 2002). Ilmunud on setu veebisõnastik (Käsi 2016) ja ülevaade setu keele ühiskondlikust seisundist (Koreinik 2014).

Leivu murdetekstide kogumiku on 1930. aastatel avaldanud Valter Niilus, artikleid leivu murdejoontest on kirjutanud Paul Ariste ja Salme Nigol (Ariste 1962a; Nigol 1955, 1970). Leivu hääldusjooni on uurinud Pire Teras (2010). Lutsi murde kohta kirjutas juba 19. sajandi lõpul raamatu Lutsi Maarahvas Oskar Kallas (Kallas 1894). Lutsi murret uuris 1930. aastatel ja avaldas murdetekste August Sang (Sang 1936). Lutside mitmekeelsust on käsitlenud Paul Ariste raamatus Keelekontaktid (Ariste 1981). Laiemalt on Läti eestlastest juttu Marjo Mela raamatus Latvian virolaiset (Mela 2001). Kraasna murrakut tunneme eelkõige tänu Oskar Kallase raamatule Kraasna Maarahvas (Kallas 1903). Kõigi lõunaeesti keelesaarte tekste koos tõlgete ja sissejuhatavate ülevaadetega esitab raamat Lõunaeesti keelesaarte murdetekstid (Mets jt 2014). Lutsi keelesaarest on teinud tänapäevase veebilehe Uldis Balodis (http://www.lutsimaa.lv/). Murdetekstid 203

0XUGHWHNVWLG

6DDUWHPXUUH

0XVWMDODNLKHONRQG$EXODNOD $ Q Q D . D M X VQGLV9,,,0XVWMDODNLKHONRQQDV$EXODNODV,VD0LKDLO 1LLWYlJLNlLVVXYLWLPDQGULOOHLEDWHHQLPDVSRSVLNRKDSLGDPLQHMDPHUHONlLPLQHROL HPD 0DUH KRROHNV $QQD .DMX NlLV NRROLV QHOL WDOYH 7HPDJL VDL HOXV NOODOW SDDWL V}XGDMDROLNROPDDVWDWPDQGULOW||O$QQD.DMXVXUL,;

5DKYDULLHWHVW V~UH'NL±¬MX'N~±ZH'ROL'VH'D W¼S±LNNLNLXWWXNR±'XNXMX WX'MDMDVt] D%Nl±u]H'ROL'MlÝOHVKÃ]G'O±Ku]H'MlÝOHODPDVND±¬YEÌROL'N±L MDÌVt]QH'HOROL'VtMÌ¸±]PD±Ou'VKÃ]G'WLQDVWWH±$WX'SL±j]ROL'Ml¥OH VKÃ]G'PX±³Wj'OD%EQD±KDVWlUjYl±dYL WX'±¥OL'VKXVW±PDUL NX' MDVtVÌVXUVD±UuROuVtNH±SD±LNNHVSLNNLPXHPjOROLND±VW±NLQHu'MD NDVWD±QROLNYt]OLQµID±Ý%DKLS{±'LY½VWD±Q'VDLND±VÌNPGQ' NwQEU'Ut±MH«VH¥OH¸WOD³WHOHVl±UNNL'HNVWHKjQH'HWDQX'H¸±W Qp ROL'D±O«Ml¥OGNL±«Vµ' V·OPH± VD%HUq]VbOROLVP±LWHUNHQHu'WH±*uMDVt]±ODOWOl VL' V±UHNVOD±uMDNVVÂ±UH'ODwMD'VLQp'HÌVH±w]EQpRQOLQj]HUv±'HÌ%OÌME QtÌ*XL V'X NH Ut±MH Yu Vt] ROL' ±PHO'X MlÝOG VKX]G' YldYL WX' O±x*D'GVWMDVtMl¥OHSD±3SD'LD±OjSD±3WPH WLMl¥OHVtSD'L D±OjMDVUt±MHWPH WLVQES±OHV½]ROL'V~±UH'N±YD'V±UH'D±d*L' ROL' VH'D WL H« NL±UL NXV Nw]L' QH'H*E PLKq QD±w]H' l*D PH«WG W±'UX*Ã'W±'UX*Ã'GOR¥O¼'QpPX±³WD'±¥OL'PLOD±%EQDKDVWYl±dYL WX ROu'ÌMEVtVÌV~UH SXQj]H'OD±ÑSL'Nw]L'Vt«VHD WLOl±%uVt«VXUGVWVD¬YH'H D±OX VLNw]L'Ol±%LSXQjQHNDOXÌROL 00$VHHNLULNXXE"

0XUGHWHNVWLGH YDOLNX DOXVHNV RQ DDVWDO LOPXQXG KHOLSODDW (HVWL PXUGH SDOX NRRVWDQXG 6DOPH 1LJRO (YL -XKNDP WRLPHWDQXG 0DUL 0XVW .DUNVL MD 6HWXNHHOHQlLWHGRQYDOLQXGMDOLVDQXG-UL9LLNEHUJ -UL 9LLNEHUJ RQ OLWHUHHULQXG N}LN PXUGHMXWXVWXVHG IRQHHWLOLVVH WUDQVNULSW VLRRQL OHNXXODQXG0DUL0XVW QLQJW}ONLQXGO}XQDHHVWLWHNVWLGNLUMDNHHOGH OH YDDGDQXG $QX +DDN 3}KMDHHVWL SDODGH OLWHUHHULPLVHO RVXWDVLG DEL ND (YL -XKNDPMD9DUMH/RQQ 204 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

VeROLYD±Ý*HÌMDPX±³WDÌMlSX±Qj]H*DMlNHw*¼*E-MDVtW±ODO«Vt« SyOHVWÌVi±'L V¶± ROL VtV SDBMDV SUÂ±Q lKN PX±W lKN VH'DY¼]¼ D*D D±O« ROL ÌVtV NL NL±dMj' YD±Ý*H'ÌMD VL±QL]H' MD PX±³WD' MD NL NR±'XÌYldYL WX' O±x*E'GVW YD±Ý*H ROL L ND OD±PDVÌND¬YD YD±Ý*H D*D PX±³WD'MDVL±QL]'MDUR±KHOL]'MDQpROL'Yl±dYL WX'D±±UG]ROLL±*jYHQH V~UN±YjNXMX WX'V~U'HOD±ÒSL'H*EPkQl*LQpOD±ÑSL'Nk±Y¸ODÃ*X' ROL'VL±Kq]QHOLD±XNNXMDVb±O RO¼'Of°D'Ol±%u-MDVtQH±u'NXMX WLNl± WH YD±KqO VH'D WL QD*X $WG Å±' YL VXW SD±qOD ROGNV NX'ÃQ' -MD Q¸± SD'LVtMDD±OjNDW±'QpRO¼'N±LQtOD±wMDOQv±OD±wMD'RO¼'l«Q¼±'ÌH] XOD WDPH±«WGLKXYD±WXQeROL'N±LVH'D WL±%GUÌUL±x*L NL±dMXN~ZH D±wMD' SXQDQHÅ±ROLSX±QDQHMl¥OHP*D*ENX±MX WX'V NGYL¥ODQH£±V¶± SD'LVt]MDYD±Ý*H'Nl±u]H'SD'L±Oq-MDQ±ÒOLQHROLVtMDS±OGPL L±]qROLMlÝOGVKX³WHSX±ONND'H*EWH±$W'VLÌV¶±SD'LVtMDb±UHÌMDV¸±ROL VtVÌVLS±OÌMDVtVÌVYD±Ý*HNl±u]H'ROL'Vt]N~ZHNL±¬MXÌN~ZHVL±Kq]MD VtVÌVSXQDQHÅ±SD'LVt«%GUOl±%u NL¬MXUDq*EVl±ãLWWLMl¥OGVLÌVeROLNLNX±'H'NLWLVLKHVWlUDMD SD?ME'O±uPH'MlK¼'Ml±ÝOHÌMDQ¸±WH$WLVtNLVKX]sVD±XOL NXNV-MD VtVÌVeH±USXQDQHVD±VePDLNDQl*uRPDL±]jOÌYOHUSXQDQHVD± Sq VD±ÌROL V¶± SD'L ND±qODÌMD VtVÌVe U±* SU WL V·OW %GU VH¥OH SXQD]H VD±¥Ou W³W¼ RO¼' Qt NH±QD' Qp U½'H' YWWDÌ*Xu NL±UL NX P'L YL U½±'HSD'LÌH«MX±WNDV±M2NHVLOj ODÑVH'DHWWLYD±UjPVWOq]NXuDNDVWNL±UL NXPQHPEVtVÌQHL'±%q YYÌYDQDÌ%HV±O*L'SX±KDVWEPEUJ'LWX±Kj*DVtVODÑVH'SL'L'Qe NLKD±ÝMDNVÅ±UXPDVL]ÌQSD'LN±LVtMEULQDH±'q-MDNDKq' NR±¥PHÌUDKD*DH±ÝPH'MD±Kq'NRNHYD±q]HPROLVH¥OHORO¼'±Kq' NR¥PHÌUDKD*D HÝPH' ND±qOE] NRÝP UDKj ROL' VL±Kq] RQ ÌVLV PL Ql*X WD±Kj%NDVNRÝPWNLNLSD±Ý*H*EUX%Oj'YuRO¼'PXÌH±PjOROLV UL±³WL*EUX%HOMDND±VRO¼'SD±Ý*H*EUX%OD PD ROL OD±ÒVVt]HPjNu]L NDPH±UqOVtVNX'X]L ND S±WWL] NXu Yd*X' PH±Uq] ROL' VLVÌWl NX'XV S±WWLV QHu' NL¬MX]¼' Qe L WLÌ]¼V NL¬MX' ND±ÑSH'¼'Vt]ÌH7PiNX'X]LWl±QD£VHMlÝOGSyOHNL¬MXND±ÑSH'¼'YDÝPLV S±WWLV NXu Yd*X' PH±UH] ROL' QLÌ]H±¥OHÌ%lUDVW D*D P±ÌwMÌROH QHu' NL±NXQ'PH«WHl*DQlÂ*uPDNÂNXuHPjYÂUDVWH¥OHWHÂ*uQHu' 00.DVVXLNDROLGQHHGYLOODG" Mk±$RKÌM¹±VX±uROL'QeYL¥OD]H'VX ND'VXuROL'YOSX±Qj]H'VX ND YD±dUH'RO¼'VH'jYL]¼S¥YHVWVi'LMDVtMHMDOjOÂ±Ì%} VXSHjOGMDVt]ÌROL' YD±Ý*H'NDND±ÑSH'¼'HOVKXVWNR±BMX'NX«SUDq*XVSR±qVNL'PwMD³VG VtVÌVKX]H' NR±BMX' ROL' Ml¥OH W±PH WL VtMD VX NDÌYDd'H S±OH Sy±OHVW V·±UHVWVi±'L*H'-MDLQLPH]H'Nw]L'MDSUDq*XLKXD±OD³WHHLWWDYE'RLSD±Oj SD±Oj SD±Oj ND¬MXYD' SD±OjYE' l*D NXw'D] LQLPH]H' V½±] Yu*H]L' Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 205

NuME V N±PH KH VD NLOXÌPp«U¼' P±' Y±UWL' Nw]L' ± WXOL' NL±UL NXNDVt]ÌH]ROqSD±OjYE'D*DQ±u'NDUWWEYE'QtÌNDx*HVWSD±OjYE' (0+ /LQGLVWDQXG0DUL0XVW$LOL8QLYHUH9DOGHN3DOO$EXODNODV BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB N~ZH' µVHHOLNXG¶ NLXWWX µWULLSX¶ D% Nlu]H' µYLOODQH MDNN¶ VKÃ]G' OKu]H' µVHHVXJXVHG OKLNHVHG¶ PDOu' µPHWDOONDXQLVWXVHG¶ VDUu µVDUY¶ PLWHU µPHLVWHU¶ V'X NH µVHHVXJXQH¶ NDOX µNDOHY¶ ODÒSL'H*E µN}ODGHJD¶Å'µY||G¶N~ZHDwMD'µVHHOLNXllUHSDHODG¶Nlu]H'µUDKYD ULLGHSOXXV¶OqµVHOJD¶QÒOLQHµQLSOLVSLWV¶VLKq]µVHHV¶MlK¼'MlÝOH µMlLGMlUHOH¶ U*µNUDH¶ VO*L'µV}OJL¶ Ut'LWXKj*DµNULLGLSXOEULJD¶ H'q µHWWH¶ SDÝ*H*E µQlRNXMXWLVHJD¶ NDÑSH'¼' µVRNLG¶ NLNXQ' µNDQGQXG¶ OÂÌ%} VX µNHGHUOXX¶ NRBMX' µVRNLG¶ Yu*H]L' µY}LVLG¶ YUWL'µYHUVWDVLG¶

/llQHPXUUH

0LKNOLNLKHONRQG8UDNOD 0 D U L 3 H L W V R Q QHLXQD-XUNRYLWV VQGLV90LKNOLV5DEDYHUHNODV3DOX NODWDOXV7HPDP}OHPDGYDQHPDGROLG5DEDYHUHNODLQLPHVL3lUDVWDELHOOXPLVW DDVWDODVXV0DUL3HLWVRQPHKHNRMX8UDNOOD0DGLVHWDOOXNXVWDHODVSVLYDOW NXQLRPDVXUPDQL,;

3XOPDG

NR³MDVNØwMEN ±u'LWX±Ý'LNR±ÝPP¸WROLL±]jÌPp]ROuVtVWXOuWX±ÒSD QX^DNDVN±]uPDND6VtMÌR±P}'DQµU«S±ODPuMD-MiNXwM ±HWWLÌH« Q $ RQ N±ÝOÌD*DNX'DÌVL ND±c%D³VH Vk%-Mi VL NXuND±%D³VH VDu NXu OX±%D WLH«H«Q^WXOq%N±ÌMDVtH±QHHLWµ±'X NLYt±QDÌ%X'HOL'Y}L YH±wQLÌ%X'HOL' lUD H±QHÌ*Xu Ml¥OH VªÌ]D±PXQH NDXÒ YD±ÝPL] ROu -MD Vt M¿'LYt±QD'lUj-MDMl¥OHMDVtVDuND±XÒMDVt±VWH$WLV±*L'YDÝPLVVLÌVÅ±'L NR±m YHOÌMD -MD Vt ROL Q½± Ql±'jOLÌ%lUDVW ROu VL Qt Nl±qÌD'H' Y}L Qk± }ÑSH WEÞ¡EM~UHPH±QHPHQHNL±$ODPHQHY}uNX'DVWXOH%± WHO'EV}±dPX]H YDKH WDPGQG -MD±^ÌMD MDÌVt W$WL YH±uPL -MD V½±]ÌDND]¼' YH±ÔwPH WH*qPHQH NR±ÝP QH±Ou}±$WD'SKj%l}±$WD'-MDNXVtSL'LVNR±ÝPQH±OLÌ*PHQ'Sk±UL Qlu'YpPHNL±PSSDROqPDYD7H±QHROL'MRD±³MD'D*DQu'RQND±'XQ'Vp M%D V VÌV V NR±ÝPÌ*PHQ' ±WD' RQ ND±'XQ' VH'D lQDP HwMÌR±Oq MD Vt MD*D WL SX±¥Pj' ROu' NX VX WL SX±¥PDOHVWÌMEÌ PL'L OD±cOD WDPDMDSD±'LVLNXuQy±UL NXPDÞ¡D³VHWXÝ'LSHwMXÌ%RL6W}±PDV S}±¥OHMDY}«WLVS}±¥OHÌMDSDQuVH±«WHW}±PDVVX¥OGS}¥OH*DYDWXSL±j' VH'DVLN}¬%DX±QXVWDX±QuWX±OH WDWD±QMDVt±ÌVDuMl¥OHVHÌ]D±PXQH 206 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid

Ml¥OH WD±Q SlK SD'X'ÌMD NR±Þ¡z WXÝ'X'ÌMD Vt OD±ÃZDÌR«VDÌMD VL OX±HWWLÌMD Vt] D ND WL VÅ±PDÌMD QR Vv DNDV SX±ÝP S±jOH VtV W}PD WL Q½±MÌH«VLND± VX WLY,'D WLNDSU~±'Y}uQy±UL NXONRELj'MD±Oj'DÌRQ Y½'LWD±Q«VLPDÌMD ND±V NR±ÝP Sl±q%D DHWWL X±'LÌl'D N u'L OD±ÃOX Qz NL±³ÌVLV Qi± M}±' Vt]ÌQlu' Uk±PL Qk±Ì%DsOX Y}L NL±'X' WL±Kj NX6 Qlu' R±OLÌ D*D D±Q WLN u'LL±QuPH³WHMUH]L*jVSH±Uq]ÌMDYt±QDÌ%X'HOROuN jWD±NX]ÌMD-MD SUÂ±« N u]ÌMD VX*OD]G WX±«WDYD WH MXUGV MD Y}±sUD³WH MXUGV NÌVD±u NL±'X'ÌMDVR± Nu]L'MDÅ±]L'MDVtÌVDuVXUHX±¥*jÌMDYL±ÝOXNk±-MDVt NUi±]L WLQlu'ÌMDNX± VX WLMl¥OHSD±sO SDsO NR±NMDVtVNR±Þ¡R WLNL'X' NR±ÝPQHOu}±$WX'QtMÌH«VD±uLNHSD±sO SDsO YD±ÝPL³80 -MDVtNL±U³WXÌPKH'ROu'WXOL'VÂQDNXVÌQRSHÂuPH]ROuQ ^ SX±¥PDÌPDÞ¡D³VH SHwM VH NL±U³WXÌPKH' ROL' NRÂj -MD Vt± NXL NLU³WX OD±$WLÌ'H*qPGQG ROL Vt±]DND]L'QD*X H« Y}±sUD]OD±q% y VL±VHWX' Yl'j]L'SUD±$WLD±ÝODPLNR±OqD]LÌH«H«ÌVeSLj%M%EUD±KjPDVPDVH'j PX±Ôw'XHLY}uSL±'j'DSLj%UD±KjPDVPD-MDVtVWH$WLOD±$WLÌMDVt]D ND WL NLPSSDMD±*jPDNR±ÝPQH±OuN±PHQ'ÌMDY½±VÌNPHQ'NL±PSSXY}HWWL -MD Qy±d'H Pe³WHO ROL N}L Q½±ÌPy'L NL±'D' SD'LÌMD SD±sO'H WX± WLÌ%DsO'H*DND±qODÌMD NXuMl¥OHWX±Ou'MX%jVLÌROuYH±OuROLNL6Ml¥OHQD*Q ±^WXÂOuQD*X H±QHVH¥OHSHuPPD±Þ¡D³VH-MDk±PHUROLNDÂqOÌ*R WL*DND±qOEVÌMD-MD ±PHU ROL QD±sOD' ROL' N}L k±PUH V¹ÌVt N uV SH±uPH PDÞ¡D] QD±)ND WD*PD]VQDMD$QDÂ NL]L'ÌD*DPH«WHVV}±QjHLUNNLQ'NXuMl¥OH WD± WWX'ROLVÌYLUX WEVkPUGDKXYD±KqOHÌMDMDOl±VRPjW¼±'ÌD*DMDVtV WXOLXwMHVW WD±*j]LVtÌROL'WlÝROLR±%QHMDVtSDQL'NL±'D'Ml¥OHVQD Oy±*D N?*H Vt WXOL WD±*j]L Vt±VÌVDu VH SHuPH L±]j VDu VL Qp' NL'D' R±PjOHMlÝOHYi WDPLP{Â'LROLHÂ'LQHSXÂ¥PDÌDq* (0+ /LQGLVWDQXG0DUL0XVW$LQR.DOMXVWH8UDNODV BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB SODµPXOOLNDW¶ HWWLµ|HOGL¶ SX¥PDOHVWµSXOPDOLVHG¶ DHWWLX'Ll'D µNRUMDWL SUXXGLDQGH¶ M}' µHL M}XGQXG¶ UkPL µNUDDPL¶ Å]L' µY||VLG¶ ODq% µODHY¶ VLVH WX' µVLVVH WXOQXG¶ YHOu µSUXXGLSRROQH SXOPDSRLVV¶ QD)NDµSXXSXONLYDUQX¶DKXµDKMX¶XwMHVW¨XXHVWL© 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid 207

.HVNPXUUH

-ULNLKHONRQG/LPXNOD 0 D U L 3 } O G P l H QHLXQD(VSH VQGLV,9-ULV/DJHGLNODV.XSXSRSVL NRKDV®SSLVNROPDDVWDWNRKDOLNXVNODNRROLVHODVP}QHDMDNRRVYDQHPDWHJD.RVH NLKHONRQQDV 5RRNOD NDUMDP}LVDV MD WHHQLV SDDU DDVWDW 7DOOLQQDV /lNV DDVWDVHOW NRGXYDOGD/LPXNOODWDOXWHHQLMDNVQLQJDELHOOXVVDPDNOD0lHWDOXSHUHPHKH -DDQ3}OGPlHJD(ODV/LPXNODVYLLPDVHGHOXDDVWDGNDVHDOOlKLNRQQDV9DVNMDODMD .DUODNODV6XUL,;

/XXSDLQDMD

PLQL±]jOROuR±%QHMDMDL±*jR±PL NXNXuUH±wMDOHOlVR%QHROLPl±¬* R%QH ROL Pl±¬* HW PL³ÌV R±ÌH« HW R%XQH Pl±¬* QR±^ D*D P~O YD±QjHPDROLMl¥OHND±x*HWD±UÌMD«OH]ÌH«YDV}±sUXYDQjPH]VYDV±U YDQjPH]L WLV±U-M±DWHLW-MDVL±qROLQLX NHSD±KjÌMDMi±ÌMDL NDVD±='L V}Qj*DRÝ'ÌMDH«NODÒYD-M±DNlu%WD±ÝODPDVL]jN±HwMÌX±NXQ'ÌD*D L]j OlV VÌ³VG «V PLÌVL] R±ÌHW R%QH R Pl¬*ÌMD SDQu WXOq OD«WEUQLULYD±¬MXÌMDMDL±]qOlVÌVLSDQuX VH ÌNLD±QDD±Ã*X'NLQLÌH« UHwMDOWYl±?ODHLVj-MDÌVt]Y}®VH¥OqiV}QL NXDd*LNl±«WHÌMj-MDP}±«OH VVUNL¬MXND±¨WXOq%MDOb%R%]HVH±?*DL]D«OH]ÌHWH±§WGNVNluVYl±UuQ OqNH±KjD*jVt]Y}ÖVLQNUD±X#WLVH¥OqMR±ÑSHVLDO«NDOD±«WGUQLSLjOWb±ÌMD -MDYRm WDND±¨ND±¨ND±U«D NDQ'NUL±%D'LNUL±%D'LÌVD*DVLqD±ãROLPX Nb±Ì%lUDVWMDQ}QDPDO}±uQNRKHVH¥OqD±d*uND§VLOHVL±VH-MiMDSL'j]LQ QD WX NHD±q*DÌMDP}«VLQPL³ÌPDWDWVv±QSLjQMiSDQuQUH±wMD¥]HX±VROu UHwMD¥]HPwULVL±qVVLQDWD±KjSDQuQVLQDOXPqÌ%L±jOHMiH7ROLWlwMH³WG VX±¬QX'NRKq -MDR±PL NXRPL NXYD±QjHPDW}Ã]H%±OH³VH«OH%ÌH«ND³ÌVDQl±*u' NH±'j*LL]j«OH%ÌHWQl±*LQN¥OÌH«H«YLND]LQUHwMDOX]HWD±KjYD±QjHPD «OH%ÌH«R±^NL³ÌVLPÂ±'ROuNXYD-M±DÌH«PiO·QVL±QDY±DWWDQN]uQ WDN±WND³ÌWDUL±WÌOÂ'RD±u*H'ÌNiH«VDuD±d*L*DVL±VHL]j«OG]ÌGW·± k±OR?OLMX«WXH«H*jV¼³ÌWDL±]qR±Ý'H«NXwMÌR±OuVL³ÌWDROuW&PjNX±¬MXV YDQDGPD OlV VL±QD HLÌ'L±j PL³ÌWD VtV VLQD R±ÖVLV Y}u ±«OHVÌMD «OHVÌG MD±^ YD±QjPH] R±u*D% D±]qPHO Qv ND±x*HVWÌH« H7VH±?*ÌUy± YD±OX WD%ÌH«D*DPi±ÌLMX±OqQ'± WHO'DÌH«PpL]jO}±uVL'Dd*L*D (0+ /LQGLVWDQXG6DOPH1LJRO+HOPL1HHWDU.DUODNODV BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB UHwMDOHµUHKHDOXVHVVHUHKHDOOD¶«VµWOHV¶OD«WEUQLµ VWOD«WRUQL ODWHUQD¶ P}«VLQµP}WOHVLQ¶ 208 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid

,GDPXUUH

.RGDYHUHNLKHONRQG6llULWVDNOD $ Q Q D / L Q G Y H U H QHLXQD .XUVV VQGLV DDVWDO .RGDYHUHV 6llULWVD NODV NDODPHKHWWUHQD,VD.DDUHO.DHOXWXQWXGODXOXPHLVWHUMDMXWXVWDMDROLS}OLVHLG6ll ULWVD NOD PHKL $ /LQGYHUH ³.DHOX $QQD´ RQ ROQXG / .HWWXQHQL RPDDHJVHLG NHHOHMXKWH NlLQXG WHPD NXWVHO 6RRPHVNL 2PD HOX YlOWHO WHJHOHV WD NDODSJL MD NDXSOHPLVHJDRPDYLLPDVHGDDVWDNPQHGHODVWWUHSHUHNRQQDV0XVWYHHVY}LVHOOH PEUXVHV5LNNDOLNXUHSHUWXDDULJDRVDYV}QDVHDGMDMDODXOLNYDQD.RGDYHUHPXUUDNX RVNXVOLNYDOGDMD$QQD/LQGYHUHVXULDDVWDO

.LOWULNDHEXV

VH¥OH RQq L NG X±ONND X±DVL' WD±*jäL ND³ÌPD }±uQ N~±'H YDL VH±L«VPH XDVDQH WÁ±ÍUL NX NHQH Pl±OH WlQ Y»O ±KHÌ*}dUD WXOH% YD±Qj OH Pr±OH Wl±P'lNX VX WLOH±N}s*HN±OOH}LOH±ÌD*DL±VHH6Ì}OHNH±¥OHOH*LOH±}L Qv± YD±QD }Ý' P}uVD NL±OWWHU WXOq% V~UH R±u*DPLVH*E DuMH±^ NX±¥OD Nk±ÌQD¶V¹ NHN±PLQRSL±KjVXmQH'YD±OWWDYD'MDVH±Ý*}±OqQ}QDYl L±áLPHWXOq4±UXMDWUt±*LPLQRVH±Ý*l}OHQL±ÝPDQSDBMXYD±qYDQl#QR'MDlU HQlWD±ÒQX'MDSLKj'lUlS}±UX WDQ'H ÌVDP}±«OHND³ÌVNLO«ULD±PH«}L YD±QDV¼ P}áu NH±¬*H D±PH« NR±ÝPÌ*PH« SL±«Nl X±DVD' Yt% WD VH'l UD±NH' NLO«UL NH±ÒSL MD SH± Vl Qlu' YDQD YD±sPRODÑVH UD±LNX N}±#QD' Q}QD*X UD±sVD' W}sVH' VL±QD PD N}±L }PD' SL±Kj' lUl S}±UX WDäLQ DuMH±^ND±³ÌVDVX±jäL'WXÝOD±OHÌDu'QHPX'DQD± WX NHQH¡±U'X DPL±QRHPl«OH%H Ìp±uNX±¥OD±OHÌDu'QHPL±QDHLVXjN±PLQRORQ V}±dPH} VD'N}LSX±UzH VÌPHY}«QX'Qlu'N¼±VXY}d*XYl?MlQ-º'NL±¦NL' N}LPLQRV}±dPH} VD'SX±URPLQDÌLVXDKq*LD§MDOLÂ*LODNDW}±sVHLKz OL*LH*lUv±'HOL*LQ}QDYD±OWWDYD'MDSXUzN}LYH±UuVH'W}sVH' YD±QDPV R$ND% V±'lPHÌ%}#MEV DuMH±^ NX¥OD OHÌDu'QG YD±uMÌHL V±j VLQRNH±'l*LD¦MDYDMDPLQlY±WWDPDNH±6ÌVtV}OqVQ}QD±YLáLPHNHV QD«NH 4±UXV H ÌVXjV QD«NH L±f*l Wl }OHQ HO D±q* W}±sVHOH Y WH#QR' W}±LÌW¸QX'MDRdMDQX'MDYD±qYDQl#QR'YR«Q}QDRQqD±LWWDW}±LQu' S}'HL±VqH±uMÌ}OH±VNLNH±6Ì}OHVÌVLQRYWHzH'HD±LWWLPlDQD%Ol±K% PL±QqPEMX±PjOD*D±OqÌDu'QGOlKQY±WWDPENRÌVX±jQNH4±UX% YDQDPLVOlVYl±?MlPL±QRHPl«OH%Q±$ PL±QqD*D PL±Qq N Qlu' ¡±UMDL' VX R±Qq YD±Qj NR±qU SH Vl% W}±H³VH LáLPH³VH VH±Ý*l SL±Kj' SD±LWXVMDVv±VWXOH%ÌYON}±QHOHPlÌH«Wl±P'lYºOD ND WDWU½±PDHLPL±QD Q½±NHVH NR±sUD MD P}±dVX ND NÝ*H }±PL Nläu N± HL SDQq OD±#ÌWD OlKl% Ql±wMHMUHNH¥OHVH±Ý*lWlPllUlSD±LWXäLSHäQ&±u'ÌyYºOHOzQN±Vt±QÌR YHOYDQDSt±%RD±Q VXQDVHÌRÌMR±KH VlÌ*QHX±DVDQHVt±VÌRY}±V-MUu QD¶QHVt±QRQÌVtVR±dMjMXDSLQD¶QHÌMDVtQÌRWX±%OL-MXKjQLQD¶QHÌMDYD±QD YR WD QD¶QHÌMD NXUH MD±SL QD¶QHÌMD QH±u' WD N}±LNLÌR NO}ÒVQX' MD Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 209

WH±%HO'DQX' MD SH±VQX' OD±KH OlK% VL±QD N Q¼± ÌWl¥OH VH¥OH VD±PD NHÑSL*DNj4±UXYD'NH'lWl±PÌRH±ORDq*¡±UQX' (5$SODDW$ 3ODDGLVWDQXG+7DPSHUH$3XOVW7DOOLQQDVhPEHUY}WH(0+ BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB XDVL'µDDVWDLG¶N~'HµNXXH¶NkÌQD¶V¹ NHµ.DDUOLQDLVXNH¶YDOWWDYD' µYDOXWDYDG¶ YDsPRODÑVH µWHRWGUXNX¶ PX'D µPLQG¶ NL¦NL' µNLVNXVLG¶ H'HµHHVW¶W}H³VHµWHLVWH¶SDLWXVµSDLVWHV¶ODÂ#ÌWDµODVWD¶DQ VXQD µ$QWVXQDLQH¶

5DQQDPXUUH

.XXVDOXNLKHONRQG9LLQLVWXNOD .DWWD /LOKHLQVQGLV,.XXVDOXV9LLQLVWXNODVNXVWSlULQHVNDWDLVD (PDROLVQGLQXGQDDEHUNODV3lULVSHDONXLGNDVYDQXG9LLQLVWXO./LOKHLQ}SSLV NDNV WDOYH 3lULVSHD NODNRROLV DELHOOXV 9LLQLVWXO NRKDOLNX PHUHPHKH MD NDOXUL -UL /LOKHLQDJDNHVROLYDQHPDVHDV0RKQLWXOHWRUQLYDKW./LOKHLQWHJHOHVQRRUS}OYHVW DODWHV NDODVWDPLVHJD NlLHV PLWPHO VXYHO UlQGSJLO 6RRPHVNL -lUMHNLQGODOW YDQD PXUGHNHHOW N}QHOQXG NHHOHMXKW NRKDOLNH SlULPXVWH MD UDKYDNRPPHWH KHD WXQGMD .DWWD/LOKHLQVXUL,;

7RUPPHUHO

QRYH±PSULNÂ±6SD±UDÞ¡DVWsROLWRXVLPHKXRPL*XÝPD*DPDVW±OHMD ND±L ROL Q½ L±OXV XKNH L±OP L*lOÌ±KHO ROL PLHO K±l WlQl WXOH% NHQD PH±ULÌLOPMiYRL%NDOXN±V'DSl±LYlOMiOl±NVLPH*LV½VYHd*X'ROL' NR±UHQ'DÝNLYH'ROL'D±MiOl±NVLPHV½YH±UNNXODSSDPDHVWHSWWL NVNH¥OXY½±MHDÞ¡DOVH±PÌSOHH«VtVÌV%YHd*X'PH±UHODVWX'MDV½VWXO'X' YDKHÌ%O NXR V±|Pl OlNVLPH V½V UD±QQDOHÌMD ND±L NRKD« ND±Þ¡DVL' YDVWDNXNH±VROLWMXRPHUHÌ%OH±QQHQHLMHUNNLPLQHNÂOXVUD±QQDOHÌMD MDOlNVLPHNDLVÂUHPL±HOHKl*lPH±UHOH MDQR±^VDLPPHYHU*XWPH±UHHLPL±'l*LWLH'lQ'LOPROLNH±QDÌMD PÂWNXL NLHUl S'L NHXO UD±QQDÌÑSXROHÌMD MD WXOLPH NXR V±|Pl MD SD±UDÞ¡DVWH MX±VW RQ VH±O*HVW NDL PL±HOH LVWXVLPPH OD±XZD MÂUH MD V|±LPPHMDPHLOROLV½±VNVMDO ÌYHUlYNlYLVLHO'ND±PSULÌRWVDVWOl±%L MD V|LPPH SD±UDÞ¡DVWwÌMD MD VH YH±UlY NDU*DV lNNLWVHO' YDVWD D±L'D WH*L VÂUHSD±X*XQRPH6QÏ±'NDLWRXVL'±OHÌMDHVLPlQH±WOHPLQHWÂORQ NLHU'lQ'PH±UHOHMDKL±UPXVWR±UPPÂWNXLMX±RNVHVÂUHYUWL*DUD±QQDOH H«YLHOSVLUDQQDVWYl±OMlHQHÌ*XLODLQHVÂ±UHNVWH*H% MD K±SSlVL NL NDL S±WWLÌMD MD KDNNDVLPPH PHQHPl VR±X'DPD YH±U*XÌ*X%XOH-MDOlNVLPPHV½±VMDVtV±NVS«WXOLMXRPHLOHV½VWLHÌ%O YD±VWD -MD KX±UDV ODVN OL*L'HO' P±|'H MD KX±UDVÌH« lU*l PH±°*l*L 210 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

H±QlP%ÌH7VLÂHOHLMÌROHHQlP%WHKlPL±'l*LH«PHLRPDNX±%XNHU*L'LPPH ±OHYD'HH±QlP%HLMDNVDQ'YDVWDSL±'l'lMDWl'VODVVDPHUHWD±*DVL -MD NL±HUVLPPH*L VD±PD WH VLHO' NRKH WD±*DVL UDQ'D WX±OHPD MD QR^ OD±LQHROLV½VMXRSH±ULVÂ±U- MDV½±VWXOLVHS±«VDLODVWXWUDQQDOL±*L'HOOHÌMDQQÌQRHLV½±VNXL WX±OLMXRÌMDMXRPLUH±LMHOHYlKlYHLS±'LONNlVVHQS'LN±OLOOlMXRPL VX±KXM-DVLHO'PL±KH'KSSlVL'PH±UH³VHNRKHÌMD-MDVGMXRPLVX±KX WXOLM±XRÌMDPL±QDKSSlVLQN±PHUHÌMDMDWXOLQV½VYL±HVWVLQQHMX±RPL³VHÌMD HL PX±LVWD NV PL±HV ROL V½±V NHQ ROL MXRPL UH±LMHOÌMD KlL*lV PL±QXÌ*VWNL±QQLÌMDDYL«PL±QXV½VVLQQHNL±YLOHV'DH±NVPDHKNROLVLWV L±WVH NLYLHOSÂVWD*DD*DV½±VQR^H«QlPl'ND±U'L'H«NXLWXOH%MlOOHVH ODLQHWD±*DVLOD°*HPLQHK±|HWVL±HYLH%Ml±OOHRWWD%MDOD'DO'l±UlKHO' YL±OHWVlO'MDYLH%YLH%WD±*DVL-MDV½±VVDLPPH*LPHLR±PDS'L*DHLMÌRO' VÂU'YL±*DVDLPPHNHQDVWUD±Q'DWXOH%|OOl D*DV½±VROLYLHOWRLVLSWWL±OHYlÝNVS±«WXOLV½VLQQHYlKlP±' PHLVWWR±LVHÑSXROHQL±HPHÌRWVDSXROHÌMDYDKWLVLPPHV½±ÌMDWXOLWX±OL VDL UDQQD OL±*L'HOOHÌMD MR±%D ODLQH O|L N±OLOOl VHQ S±'L -MD PL±KH' NDL PHUH-MDSDUDÞD±L*XYLHOVHKLUPXVSLO«VL±OPLMHLHNXLPLKHWOL±OOXVL' PXVWDWS±'D*DQl*VL'YL±HÌ%OD*DQLHVH±Q'l*LV½VDL'K±lVW NDLNS±VWH W'D*D±NVPLHVV½VSVWH WLVLHO'l±UlYLHOMDVL±HROLRO'V½V MXRH±OXWWDSLDÞD±L*X (0+ /LQGLVWDQXG6DOPH7DQQLQJ+HOPL9LLUHV9LLQLVWXO BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB NRUHQ'DÝ µODWLO ULSSXPDV ¶ NXR µNRMX¶ NHXO µNlLO SDDGLQLQD¶ NlYL µNlLV¶YUWL*DµKRRJD¶YHU*XNX%XµY}UJXWlKLVNXSS¶KXUDVµK}LNDV¶ YD'H µDJD¶ Wl'V ODVVD µWXOL ODVWD¶ MXRPL UHLMHOH µODXWULNLYLGHOH¶ MXRPL VXKX µSDDGLODXWUL KDNDWXVVH¶ HL PXLVWD µHL PlOHWD¶ NHQ µNHV¶ KlL*lV µKDDUDV¶ WRLVL SWWL µWHLVL SDDWH¶ OHYlÝ µNDXJHPDO PHUHO¶ OLOOXVL'µK}OMXVLG¶Ql*VL'µSDLVWVLG¶VHQ'l*LµVLLVNLRPHWL¶ Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 211

$OXWDJXVHPXUUH

/JDQXVHNLKHONRQG8QLNOD . U L V W L L Q H . } U W V VQGLV;,/JDQXVHO$LGXNODVWDOXUHQWQLNXWWUH QD ,VD -DDQ 1HLGHU MD LVDLVD ROLG $LGX NOD PHKL HPD SlULQHV 6DYDOD NODVW DDVWDVHOWDELHOOXV.ULVWLLQH6DYDODNODNlVLW||OLVHJDNHVRVWLVP}QLDHJKLOMHPYlL NHVHPDDODSL8QLNOOD6HDOHODV.ULVWLLQH.}UWVRPDHOXO}SXQL,

3LNQHVWDENOD

QLVNHSD±ODY L±OP}OLÌMD H±PlWOH%H7 HWÌWDOlOlKl%H±LQlÌPOHH«}±O*D QÏ' ODSVHWÌWX±DV MD -MD N DNND% P±ULVWlPPl MD SD°*D V½ X±NVHWÌNLQQL lU*l PH°*l }±XZHÌMD -MD L±VH SL L DNNDPD H±LQlÌPOH PHQHPl MD PHLMH SD±ODYLOP}OLÌMD ND±LYXMÂUHV Q2$ OD±VWHOQLVNHQHOROOXVN± H«YL±VNDPD QÏ'NÂZHWVHOMlVWl±Ul MDV½VDNNDPDX±MXPDMH SDQLPDYD±QQLVLVVHYHÂ7 VLÌVHVÂ±UHP%} HYLQQDVYH7YD±QQLÌMD Sl±LNNHQHWH LVHVX±RMDVWMD PH±wMH NLVNXVLPPmVLV NÂ±ZH'VHOMlVWl±UlMDVLÌVlU*LS±OROLPD YLVNDVLYD'V½V L± lÌKHOH YLV OXRSSLVLPD YH±7 V½V VH±O*l -MÌMD Vl±U*L' OlNVLY;' V½V Pl±UMlVW MD Y}WWLPD Vl±U*L' VHOMlVW l±Ul SDQLPD VLQQH D±LMD SOH V½V NX±LYDPDMs VLQQH WXD VH±LQl OL L'lOOH N}KH ND±LYX MÂUHÌMD VtV SDQLPD NÂ±ZH'NVLVH±O*lÌMD H«VlU*L'NX±LYDYD'VOÌMD YlKlÌDL*}±OLVH lYD±KH«MD DNNDVP±ULVWlPPlMDYlONNX O±ÈPlMD OH±L*L N}KH PDÞ¡D' S}±OHPDÞ¡H -MD PHL VlU*L' MlLYl NL N}w DLMD SOH NX±LYDPDÞ¡H V±LWVLNÂZH'NVLVH±OMl PLVNDMlLPlVtVÌVHVWWX±OHVW VDLPD N}±UYDOH M-ÌMD NXwMÌH±Pl HL }OHÌ}O' H±Pl }OH H±LQl POH PHQ' Y}L%Ì}OOD PH±LMs }OHVLPD S}OHQH' N}±L WXSSD PH±wMH }OHVLPD }O' WXDV YD±UMXOÌMD HPPl }OHV WL±H'lQWNL N}L UD±KYDV }OLYD' H±LQlÌPO QLQ'D H WÌHL}O'NH±O*L NH l*LNR RNXL P}QH'YD±QD'ÌLQLPLVH' MDP}±QHVÌN}KDV YDw'HOD±SVH' D*DPH±LO}OLMl¥OH MXKWXVHPlNR± RROHPD ND±UMDÌ%RL}OL NÂVOÌMD HÂPlOlNVVLQQHPD±Þ¡DHVWHNX6QÏ'VLH S}OHPLQHD±NNDV -Mi ND°*HWÂOHX±¾*WXOLMDY}LWl±PlSVWUl±WWHlUl WDDNNDVP±VWVH lUlWWH Y}±WWDPD NX MD VH NlUl NlV Nl±LV MD YDÂKL% NRÂ RÌ%XROH MD MXR PH±LMHÌPDÞ¡D'

+DOGMDV U*L WLD±ODOLLNNH LNNHQ½VNHVL Q}±L X³VLMDD±O'LMXL'ÌMD MÌMD V½V PH±LMs }OLPD OD±SVH' V½V NÂ±ODVLPPD LNNH NX YD±QD'ÌLQLPLVH' Ml¥OH MX±WWXVWHWWL MD U±*L WL HWNXwMÌRQD±O LMDV DO LMDVQl±L l% PD±Þ¡DVHQ'lVW HWVLHWX¾% ND±KMX PD±Þ¡D HKN}±QQH WXVW -MDNR±OPSlLYl HQQHVH± lNXLVLH PHLMH PDÞ¡D'S}±OHPDOlNVLYl'Q2P±QDROLQV½V VHLWVHMDSX±ROVWD«YD±QD -MÌMD }OLPD YlLNVHV WX±DVÌVO MD N} D }OL L±HV MD V½VÌVlO }OL NR±UVVHQ QD*X QÏ V½±Q*LRMD XNVHVWWX±OLPD NRUQDYD±KH}OLVOOD±KWLYLHOÌMD P±QDWXOHQ 212 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

L±HV VO' X±NVHVW MD D±O LMDV V}±LVDV V½VÌV·O VH±LQl UHV YDVWD NR±UQD NR±UQDMDV·OVH±LQlUHVVLH}OLQLQ'mÌNXNVN±PPHVWDQHSR±LVL NHQH QLQ'DVÂ±U-MDWlPl}OLQ½±VNHQHYHVLD±OOLQ½VNHQHLOXV}±ÑHÌDOOL-MDV½V ±PPlU*XQHQl R}OLMDPXVWD'VL±OPl'}OLYD'MDQLVNHSLVL NHQHQH±Ql}OLÌMD MD N±' }OLYD' N}LN D±OOL' MD V}±LVDV VH lÌPR'L V±O-MD PQD WXOLQ HVLPLVW X±NVHVWÌMD DNNDVLQ MXVNX H±KPl WlVLQ DNNDQ NL±VD WOHQÌHW D±O LMDV OD±SVH'ÌMDVH± lÌPR'LWlPlYD±Þ¡RVW}VWDVN±'OH³VHYD±Þ¡RVVLQQHNRUQD YD±KHOH -MiPLQXOPXOOÌRQQL±Q'DPLHOHKWHÌ%XKNXYDKHVW}OHQQÏ± NLÈVH OHYHOP}±WOHQ}±PPH WH*LH7HWNX±L'DWlPl}PPH WH*LQl±LWWlVÌMDM-l±OOH }OLPD LVH NR R HPl }OL H±LQlÌPO WXOHQ NR NR± R HQl H±QlP% HPPl W}KWLQ'WX±SSDPHQQlH*lH*lVLQQHND±PÑULH*lN}± D}OLPDV±ÈPlWWl N}KH }±KWDVW V'L }±YYHV YDL'H PLÂWPH NH±VWH MD ND±UWWDVLPPD V½V VH l D±O LMDVWHWD±O LMDV}OL-MDQw±Q'DÌ*DXZDNXH±PlWXOLNR± RV½VQXWWDVLPPD }±YYHV XRWWDVLPPm PHLMH }OHPD Q' V±ÈPlWWl N}KH HPPl W}KL WX±SSD PHQ;ÌH«H«D±O LMDVWQl LPl (0+ /LQGLVWDQXG0DUL0XVW$LQR.lOOR0DUW0lJHU8QLNODV BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB NÂZH'µNOHLGLG¶HPPl}OHVµPHHLROHNV¶YDw'HµDLQXOWNVQHV¶PDÞ¡D µPDMMD¶ Y}L µYLLV¶ MXWWXVWHWWL MD U*LWWL µMXWXVWDVLG MD UllNLVLG¶ V}LVDV µVHLVLV¶HPPlW}KWLQ'µPHHLWRKWLQXG¶

0XOJLPXUUH

7DUYDVWXNLKHONRQG.DOEXVHNOD -XKDQ 9DULNVQGLV9,,,7DUYDVWXO}XQDRVDV6XLVOHSDYDOODVSDOMXODSVH OLVHVUHQWQLNXSHUHV.lLVNROPWDOYHNRKDOLNXVYDOODNRROLV1RRUS}OYHVW||WDVSlHYL OLVHMDVXODVHQD6XLVOHSDMD7DUYDVWXWDOXGHVKLOMHPWHJHOHVSHDPLVHOWNDODVWDPLVHJD 9}UWVMlUYHO DDVWDO VDL WD 7DUYDVWX YDOGD 9lOXVWH .DOEXVHOH NDOXULXXGLVPDD NRKD 0XKH MXWXPHHV VlLOLWDQXG VQD MlUMHNLQGOD 7DUYDVWX PXUUDNX 6XLVOHSD N}QHSUXXJL-XKDQ9DULNVXUL,

.DODSJLVW

QA±UMbSb±OHWX¥OLV}6NR±³VÌG³VÌROHUA±*XVLjQ'OD±*qR¥OLPk±SbO'R¥OL V}VND±OjWX¥OLQ}'DQ}'DUD±'DWX¥OLHWVH±?*R¥OLWDÝNL±QLVH'l]LHLWb± PLSHUlVWWDVLQDW±QL VLQDVp]LD*DPk±D¬YDÌ«WH±PlWD$VH' MD±KH« YH±7 WD$ Vb±OÌOlL«V YH]L MD±KH%H HQH YD WG ND±Oj RP N±BPlÌYHUHOLQHND±^ V}±6 V}NXwÌQD Vp±]LR¥OLMb±ÌYDKHONXÌ]DQl±uMHW V}± QXwMD*H SD±QL« MD S}UXÖ l±U MD VL±BPl SL±O NL±dYH R¥OL VXO Nl±KHQ NL±¬YH*G DX VL±VL Y}ÎV¼ NDOD Yl±?Ol VH±'lYL]¼ D*D NXÌ'D VH±?* HV SX± WX 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid 213

QluMHWOl±%LMbN±lU D*DH±6WDÑSD&±QlP% DNXÌ'DVH±?*NL±QLRÌ]GV WD± L3 DOX±«VXR¥OLb±OYlVºR¥OL L±OX³WDQ}'DÌ]D±PX WH VDPX WHL±¦W PX NXNX±ÝOHVÌMD D*ÌD±* P}±QLROLNi±NXÌ'DQ'ÌEMD±ODMl±Ý*LQl*L VÌR¥OL YX±$WL PL±=QÃ PXL'X PL±6ÌPGÌ'D WX±QHÒ LQLPHVW lUl Qlq MD$ L±¬PXV VL±?P SLYHW L±QLPH]HO ROHPG MD$ Mk± D*D W}±sQH*}¬' WX¥OL Wl±HPSSHR¥OLN±?PQD*XplR±¥OLVp]Lh±]HR¥OLN±?PD*DY±WWEWX¥OLVD±'X WXBO¼OXPHVD±'X Yi WE OÐY»±O VROLDUXN}±¬'NXVÌVD±uMHWVH'l]L VH'l]L NR±ONN¼ WX±KX³VHONl±uPG WX±KXMD±$ V}R¥OL Oy± VL NDSbO VjQ'OD±'±OH VeYL±f*HOR¥OLVH±'l]LNlu] MDVt±MlV}VSD±QWWL VDWSOH NLVW}w*HNH±¯*HVW Sb±OHVLjQ'HQD*X QD*XN±¥OHOMD±^ V±jQ'H VLQDSD±QLWV}VW}ÂdYD VH SSb±OHV&]¼ Wl±L«VlPLVW}±dYD VHR V}P±'NX S±*DO± Nl³VL« VH¥OH Yl±WUH YD±dUH*HÌMD MD NDOD VH±u] Q}'D L±OXVWD Q}'D VH±u] Q}'D L±OXVWD Q}'DÌW P±'ÌNX OÐ Yl±WUH*H l±U D*D Y±WWDÌNXL MlÝOH W~±OLQH D±u*ÌR¥OLY±WWH YH]LYL±dPHQ'H Y±WWH MlÝOHÌÌVk± D*EYD*jL±¥PD*H MD$ H±'LPHOW NXÌPD R¥OL D¥OD P}± VDYDKLO NXÌPD N~ZHÌ'}±LNX WHQH R¥OL V} V}Ol VLND$D±ÝOD VLQDWX±KX³VHOH YD±QDÌMkáV¶± YD±QDÌ]l*lV¶± VH¥OH*HWX±?OLPH WHQ PLDÌLPl±OH WlNH¥OHO2± VL NDPDVD±uMH Vb±O'ÌV}]D YD±QDÌMiQLOH±'HOR¥OL VÌWXO¼PGMl±¯Y*OlÌDODVLQD VL±QDÌV}6 MDV}6 WHO'Ll±UÌG« HWN~OHMX± NXVLQllUlWX±Oq VtMlS}#MDÑSyOHSt±ULUk±åRP YD±KHO YD« V»±ÌPLV UH±«VQL*X HwQlPk'H MD V»±PLV Ml±¯Y*Ol P}±u]D MD*X Vº VH±¥OHVWlUlWX±Oq DVLjQ'V±UYH±]LR¥OLMDQ±u' HLNH±'l*LQROlL«VSL±PHMR%DSDQHP S}±OqPHÌMD MDY±WWH HÌWX±QHNk±H'LPHOWPD]LÌ]HR±HWD*DPL'l*LD± W}±LWÌPA'X OH±uMH QlqD±*R±«VD MDYD±QDÌMiáNL®QR±$ MX± NXND PD OL Yl±ãNH RP Nl±KHQ ±L«V RP Nl± KHQ ND V±U R± PDÌ OL VLmQ'H VLmQ'H ND± WHNR±¥PHÌQD*ODOLQHR± Qy «OHPHNL±OXOLQHVH±'l]LR¥OLV»± MD Qu' QH±PlÌV Vk PH«WH P»±'l*L D*E WHPl ROÌU»±«VQ* Q½±WWHÌ%·OH PD±'DOHÌ%·OHYl±?OlWX¥OXÌMD Sl±uYlR¥OLSHULbÂR¥OLR±PX NXV}±R¥OLQL*X YlKl YD±Ý*HW Ql± WlRO¼ V} R¥OL b±V·O ÌV WD±ÒSDQHL SDW SL± Nl V·UH*H V±SSDV½±«ÌVi'LYH±]uMDPÂ«NXOH±uMHW D*DPL±OR¥OLUR±$NHP%NDOXÐ±]HD*E QHPlWX¥OLYGUR±$NHP%PD±'DOHÌ%·OHYl?OlNXL NXLV·O VlOQu'V±*YlSbO NRKR*¼VL±QDQD*XP}± VDDODVLQDN}±YHUDSDÞ»RPDQXVL±QDQRK YD«VLjQ'HVL±jQ'H VL±DQ«VHOX*X'DR¥OLVH±'lYt]LVH±¥OH*HMlÝOHV}V MD$ DQ«SH±UlVWNpOH WLNDl±Ul MDV}±6R¥OLNk±MR%DVi±ULÌYDOL VX]HNk±Du*X OÐ±PLQHRP Np±OH WXD*EÌNH±³VLV}NRQ«UR±?OHYDLPL±'l*LHR±OHVvQH*l OX*XR¥OLVH±'l]LÌGWSR±u*NDYLMD MDQ±L« ROLVUD±%LMR%DÌMD MDPH±uOR¥OL Y}±d*XMDP}±dUDL NLÌMDQH±'H*HR¥OLSÏ) D*DWH±PlR¥O¼Ì]}ÌV»±jQ'H WH±Pl WD$S±Kl%lqYV}R¥OLYD±%j PHMl±dYHOHHVOb±ÌMD WH±PlWD$L NL}±f*L VH 214 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

D*DPL±jQ'ÌVL}+*R±ÝOLÌ'DO V}6 VjQ'H SX±OR¥OLL«VWLQDSX±O MDVv±Q R¥OLQlH}±f*H±PHUQlHVHÂ'l]¼QlN¶±UXOVH±'lYL]¼- Q±ULR VHQ MDVH¥OH OD¦NS±¦WLMDVH±¥OH*HÌ]Ì}±+*H H*DVL±jQ'VHQD*XPXÝQ±u'ÌR Ol VLPH Vi±UH PDQX VL±QDÌMD MD Vb±OR¥O¼ VLjQ'H YD±Uq R VvQ }±$WXPkÌ% OVk±U'ÌR VtQPy±UL VHV±*lYHSËOYDLVv±Q }$WX O}±QHSAO MDVb±O SR±LOD]HÒ VL±VL L NLMl±ÝOHR VHQ YDKHOR¥OL ND±L«V WNLW}qQ W}±s]HO SAO PDÌ OL D±dQu OD±]q R±¥ODÌ« SDQHPH Y}±d* H WÌH« Y« V}±ÌVkP PL±³ÌVDPl±Vl« MD±^ H*DWDQ}±'Db±HwMÌROHV} V}±ÌNXL NXLVH'l]¼Vp]L Y}±d*X*GV«ÌD*DYi± WGNXÌ'D }±x*H'HR«VDWXOHÒ N±RPWDV}6b± WDÌRP SD±BOXSD±UHP%MDWDQD*X L±KXO«NluOl±%LNXwÌ]ND±OjWX±Oq P¤DÌLWGOLÌNVWXO¼WD±*j]LMDV}±6 SDQLPY}±d* -MDV}±6VDsPH NXÌ'D VDu SDUD MD±*X VH¥OHOH MD WHPl WD±*DÌYDUH OlL«V R± VHNRKH V±*lYH S¿±O V*lYHP QR±^ «OHPH L«V NDL«V NR±ÝP P¹WWHU'ÌD*D PX±w'X ROL YD¦W YD±UHÌ%bOP¹±WWHUROLVHYH±7R¥OL NXPHÌVY}UNNXSD±QLPHLNHVH±'lÌYv±]L H±UHPÑSlY}d*X YDLQº VL±VLÑSyOHMDV}Qº VD±*HP%HY}d*XYl±?OlÑSyOH PL HUHVW Ol±%L Ol VLYH Qt Ol VLYH VD±*q Y}±UNNHÌL³VL NXÌPH V} OH±wPH SR±d*D³VLPPH Vb±O QHu'ÌV}V Yl?Ol Y}± WLPG SDBOD D±KQ MD$ QR±$ PDÌVk±«WHY}±UNNX*LSX$WD Ol VLND±L«VYHUWDNR±' MiMR%DNXuR¥OLP NR±'QMDQ}±'DSDBOXND±OjR¥OL D±dQL«OHSb±OHMl±¥OH H*DWDL NLQ}±'D PDPD±*XHwMÌROHNXPD}±f*H*HVi (0+ /LQGLVWDQXG6DOPH1LJRO0DUL0XVW.DOEXVHO

.DODSJLVW

>.XL@QRRUMllSHDOHWXOLVLLV>VHDO@NXVHLROQXGURRJXVHHVXJXQHODJHROLPDDSHDOW ROLVLLVNDODWXOLQ}QGDQ}QGDUDQGDWXOLHWVHOJROLWDO>YDVWXMllG@NLQQLVHGDVL(L WHDPLVSlUDVWWDVLQQDWNNLVQGVLQQDVHGDVLDJDPDDUYDQ>HW@WHPDWDKWLVVHGD MDKHGDWYHWWWDKWLV6HDOOlNVYHVLLNNDJLMDKHGDPDNV9DDWDNDODRQNOPDOHPEHQH NDK6LLVVLLVNXLQDGVHGDVLROLGMllYDKHO>QLL@NXLVDQlJLGVLLVQXLDJDSDQLGMD S}UXWDVlUD>XLPDVHNV@-DVLOPDSLONROLNLUYHVVXONlHVNLUYHJDDXN>Mll@VLVVH±>MD@ Y}WVLGNDODYlOMDVHGDYLLVL$JDNXWDVHOJ>YDVWXMllG@HLSXXWXQXGQlJLGOlELMllNOO lUD±DJDHLWDSQXGHQDP$JDNXLWDVHOJNLQQLROLVLLVWDSSLV $JDOXWVXROLKHDOD6HHROLLOXVWLQ}QGDVDPXWLVDPXWLLVWXVPXXGNXLRRWDE MD$JDKDXJ±P}QLROLND.XLWDQG>DJD@MDODMlOJLQlJLVLLVROLYLXKWLOlLQXG PXLGXJL 0LVPRRGL WD WXQQHE LQLPHVH lUD QlH" -DK KLUPXV VLOP SLGDYDW LQLPHVHO ROHPD-DK-DDDJDP}QLNRUGWXOLWlQDROLNOPQDJXHLOHROLVHGDVL||VHOROLNOP $JDYDDWDWXOLVDGXWXOLOXPHVDGXYDDWDO||YHHO6HHROLKDUYNRUGNXLVDLGVHGDVL VHGDVLNRONLGD 7XOXVHO NlLPLQH WXOXV MDK 6LLV ROL ORRWVLNX SHDO VHOOLQH ODXG OHVSLGL VHOOLQH YLQNHOROLVHGDVLNlLV-DVLLDVLLVSDQGLVHOOLVHVWSOHNLVW}LJHNHUJHOWSHDOHVHOOLQH QDJXQDJXNOMHOXXMDKVHOOLQH>WXOHDOXV@6LQQDSDQLGVLLVW}UYDVHGSXXGSHDOHVHGD VLWlLWVDPLVW}UYDVHGRQ6LLVPXXGNXLSXXJDONNDVLG>SDDWL@VHOOHDKLQJXYDUUHJD Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 215

MD-DNDODVHLVLVQ}QGDLOXVWLQ}QGDVHLVLVQ}QGDLOXVWL>SDLJDO@Q}QGDHWPXXGNXLO|| DKLQJXRWVD$JDYDDWDNXLMlOOHWXXOLQHDHJROLYDDWDYHVLYLUYHQGDEYDDWDPLGDJLHL VDDQXG$JDYDLNVHLOPDJD>VDL@-DK $OJXVHVNXLPDHODVLQYHHO0}WVDYDKLONXLPDNXXHWHLVWNPQHDDVWDQHROLQ VLLVVLLVOlNVLQNDKDOODVLQQDWXOXVHOH9DQD-DDQVHHYDQD6lJDVHHVHOOHJDNRRV WXOLPH 0D HL PlOHWD NHOOH ORRWVLNX PD VHDOW VDLQ VLLV DJD YDQD -DDQLO ROL HQGDO >SDDW@6LLVWXOLPH-lUYNODDOODVLQQDVLQQDVLLV-DVLLV|HOGL>PXOOH@lUDHWHW³.XX OH-XNXVLQDlUDWXOHVLLDS}KMDSRROHSLLULNUDDYRQYDKHO9DDWVHHPLV5HWVQLNX KHLQDPDDGH>DODSLLULWOHE@MDVHHPLV-lUYNODP}LVDMDJXVHH6HOOHVWlUD>OH@WXOH´ $JDVHOOLQHVXXUYHVLROLMDQGHLPLGDJL1RKOlNVSLPHGDNVMXEDSDQHPH >WXOXNHVH@S}OHPDMD-DYDDWD(LVDDDUXNDHVLWLPLVDVLVHHRQHWDJDPLGDJLKDOOL >PLGDJL@WHLVWPRRGL>RQ@/}LQQlH±KDXJRWVDV-DYDQD -DDQV}QDV³1RK-XNX NDV ´ 0D WOHVLQ ³9lUVNH RQ NlHV NV RQ NlHV´ ± ³.DV RQ VXXU"´ 0D WOHVLQ ³6HOOLQHVHOOLQHNDKHNROPHQDHODQHRQ´1RWOHPHNLORQH>Y}L@VHGDVLROLVHH-D QG QHPDG HL VDDQXG>NL@ PLWWH PLGDJL $JD WHPD KDXJ ROL 5HWVQLNX QLLWXGH SHDOHPDGDODSHDOHYlOMDWXOQXGMD3lHYDOROLSlULVKHDROLKRPPLNXO>VHVW@VLLVROL QDJXYlKHNHYDOJHWQlKDROL6LLVROLKHDVHDOVLLVWDSSDQHLGhNVQHVSLNDVllUHJD VDDSDG>MDODV@VLLWVDDGLNYHVLMDPXXGNXLO}L>DKLQJXJD@$JDPLQDVDLQURKNHPNDOX ||VHO$JDQHPDGWXOLGURKNHP PDGDODSHDOHYlOMDNXLNXLVHDOVHDOQGVJDYD SHDO.XKXJLVLQQDQDJXPHWVDDOODVLQQDN}YHUDSDMXMXXUGHVLQQDQRK 9DDWVHOOLQHVHOOLQHVHOOLVHGORRGROLGVHGDYLLVLVHOOHJDMlOOHVLLV-DK$JDQG SlUDVWNHHODWLNDlUD-DVLLVROLNDMXEDWVDDULYDOLWVXVHNDDHJX>QG@RQO||PLQH NHHODWXG$JDNHVVHHVLLVNRQWUROOLVY}LPLGDJLHLROQXGVLLQHJD /XJXRQVHOOLQHHWSRHJNDVYDVMDMDQG>WHPDVW@ROLMXEDVXXUDELMD-DPHLO ROLGY}UJXGMDP}UUDGLNNDMDQHQGHJDNlLVSN$JDWHPDROLVLLVVHOOLQH>HW@WHPD WDKWLVSKDSlHYDO±VLLVROLYDEDPHMlUYHOHHLOlLQXGMD±WHPDWDKWLVNDQJHVWLLNND >VLLV@}QJLWVHGD$JDPLVVXJXQHVHH}QJWDO>VLLV@ROL"6LLVVHOOLQHSXON>VHH@ROLNV WLQDSXON-DVLLQROLGQlH}QJHNRQNVXGPEHUQlHVHGDVLQlHULQJLVVHGDYLLVLQ||UL RWVDV-DVHOOHSDQLSVWLMDVHOOHJDVLLV}QJLWVHV(JD>VLLV@VHOOLVHGPLWWHQDJXPXO QGRQ /lNVLPH VDDUH OLJL VLQQD MD -D VHDO ROL VHOOLQH NLYLQH PDGDOLN RQ VLLQ OllQH SRROWVDDUWRQVLLQ0RRULWVDVJDYDSRROY}LVLLQHGHODSRRO-DVHDOSRLVVODVHE>}Q JH@VLVVH±MXEDMlOOHRWVDV9DKHOROLNDNVWNNLWHLQHWHLVHOSRRO>SDDWL@0DWOHVLQ ³$UQL ODVH ROOD HW SDQHPH Y}UJX (W HW YDDW VLLV VDDPH >NDOD@ PLV VD >}QJHJD@ PlVVDG´±³-DKHJDWDQ}QGDKHDHLROHVLLVVLLVNXLNXLVHGDVLVHGDVLY}UJXJDVDDG $JDYDDWDNXLWD}QJHRWVDWXOHENOORQWDVLLVKHD7DRQSDOMXSDUHPMDQDJXLKXVW NlLEOlELNXLVHHNDODWXOHE´ 0DHL>"WHDVLLVLNND@WXOLWDJDVLMDVLLVSDQLPHY}UJXG>VLVVH@-DVLLVVDLPHNXL WDVDLSDUDMDVWLVHOOHOH>PDGDOLNXNRKDOH@MDVHOOHPDGDOLNXWDJDOlNV>YHVL@RWVHNRKH VJDYDNV SRROH VJDYDP>DNV@ QRK WOHPH NV NDNVNROP PHHWULW $JD PXLGX ROL YDKHVWPDGDOLNXSHDOPHHWHUROLVHGDYHWWROL.XLPHVLLVY}UNXODVNVLPH>VLLV@LNND VHGDYLLVL>HW@K}UHGDPDGY}UJXGY}LQLLVLVVHSRROHMDVLLVQHHGWLKHGDPDGY}UJXG YlOMDSRROH0LV>NDODG@K}UHGDVWY}UJXVWOlELOlNVLGQHHGOlNVLGWLKHGDWH>VLOPDGHJD@ Y}UNXGH VLVVH .OO PH VLLV O}LPH PWWDVLPH VHDO VLLV QHLG >NDOX SGD@ >DJD NXL Y}UJX@YlOMDY}WVLPH±SDOMDVDKYHQ-DK1RKPDHLVDDQXGKWHJLY}UNX>NDODGHVW@ 216 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

SXKWDNVOlNVLQNDNVYHUVWDNRMX-DMXEDNXLNRGXVROLPHMDQLLSDOMXNDODROLWOHV $UQLDJDMlOOH³(JDWDLNNDQ}QGDPDJXVHLROHNXL>VHHPLV@PD}QJHJDVDDQ .DUNVLNLKHONRQG6XGLVWHNOD 5 H H W 9 H Q H QHLXQD6RVDDU VQGLV;,,6XGLVWHNODV0XLVWXNVHWDOXV PLOOH ROLG RVWQXG WHPD 3ROOL YDOODVW SlULW YDQHPDG DDVWDO DELHOOXV QDDEUXVHV DVXYD3LLULWDOXSHUHSRMDJD0HKHVXUPDMlUHOSLGDVNRKWDNVLVHVWODSVLQHLOSROQXG 3lUDVW}HVXUPDWXOLWDJDVL0XLVWXNVHOH-lUMHNLQGODPXUGHNHHOHJDV}QDRVDYMXWXVWDMD 5HHW9HQHVXUL,

.DYDO$QWVMD9DQDSDJDQ

YD±Qj%D*DQQw'ÌG VH±DQ WHÌ« H7 WD±UL±QLPHQHY}u%WD±OqSH±«Wl VH±DQWWH ROHYH« D±UXW QHYD±QD%D*DQH ND±YDOÌDQ«VRÝ'WDN±PHN}¬'DO±qSH«WHQ MD$ YD±QD%D*DQHLROHND±YDOÌDQ VXVWlPÒYD±ÝODViQX NL*HYt±PlQHR¥OX YD±Qj%D*DQH Nh±QL VL±VL SD'HQ MD NÁ±QLOH WXOH R±«VDÌMD YD±QD%D*DQH l±¬ SDOX WH D±Q«V NDÞ¡RQX D±Ã*NÁ±QLS}#MDÌDODVL±VL MR%DH±QHWb'HQÌH« WHPl«SD±OX WHPHD ND WG V~±UHDÃ*XVL±³V NDzQX'MDHÌH±f*lQXYp±UHDO« Qu'VH]LYl±ÝOlNÁ±QLYpUHÌDO« NhQSDODQXSO«SX±$WD³VG N~Nh±QSDOjQX YD±Qj%D*DQWD±Q«VLQl±^Wl± WÌWl WÌWl«D±Q«VSDOD D±Q«VSDOD H±]uODOHQv± Vp]L YDQDÌ*D SD SD*DQ D±Q«V H±]L O D±Q«V SDOD D±Q«V SDOD NhQ S±O' SX±$WD SDODQÃ D±Q«V WXO} WX±Kj V¼W Yl±ÝOl D±O« VOW D±Ã*XVW URQuQX YD±Qj%D*DQ R¥OÃ Vb±O Y±WWDQ R#ÌNX±¬UD« VL±X«ÌHL XÑSX'G YH±]u VL±X« HL XÑSX' Y}uS}OX'GWX±OulU WHOQXD±Q VXOVH±'lYt]L D±Q«V WHOQXVH±'ÌYv]LH7 O·±PHD*j Y}LWWXNL±YqYL±NDPH Y±WWDPG NX%DV N}±YHÒ R D±Q«V S Sh'HQ O}±RNNs]H NLQLÌYDL OL±QX Ns]HÌMD SD'HQÌ]LNl±Ò]HVLVLYDLWD±NXVL³VLÌMD MDYD±Qj%D*DQO}$NXQNL±YqPW WD±qYDDOj MDQu' O}±ROlQXWD±qYDÌ%·O±OH³VH D±Q«V WHOQXYk'GQ±u' NX6PL±NLYuOb± VL±OD¥OH SH±zQY}uN±%qQWXOH%PD±KDNXPD±«VWL PL±O HLÌ'XOHNNLO«PDKj ND±qÌ]DV±O« HuVk± QR±$ Q O·±PHÌ]tVOt±YDVWN|±« NFÂ7: WHPH NXÌ]DVH±'HLVkWH± Wl OtYDVWN|±«NpUX WHPHOlQXQ'YD±QD%D*DQMD D±Q«V D±Q VXOR¥OX WD±NX SXKDWl±ÒVWRÑSL«ÌMD Mj SX±K OL±QjOHOL« Y}w D±Q«VNpUX WHQL NLOR±QWWL OD±#WLQÌMD D±Q«V NpUX WHQ OR±QWWLÌMD YD±QD%D*DQ O}±$NXQ Q}'DÌ« Nl±q R¥OX SX±UOt±YDVWVp]L Np±UX WHQ ±PHUWÌWvUXOt±YDVWÌG DL NLH±³VÌROHVk±QX Ml¥OG N¥OÌR¥OXV}6 YD±QD%D*DQNL±%XQHWD±Q VXVWHu±Ì]iYD±ÝODVt]Mb%WD WX±ÝOHSD±'HQWD7 NÁ±QHVL³Vu PLQqVL±³VLÌMD D*DD±Q«VROL*LND±YDOGÒÌMD YD±Qj SD±*jQD H±³VÌROHPLÂ'l*LDQ VXVWMDÂ*XVkÂQX LÂ NLROLMbQDÂOj V} Yt±Pl WH WHOQXVH±'jÌYv±]LH7 Pi±O·Ql±U UR±$WXWH*HPHH'lO D±Q«V WHOQX YD±Qj%D*DQN]ÒQPL±UR$WXÌ]DWH*HPÌD± ND«V}6 Pi±WDKDQ H'lO VLÂBPl URÂ$WX WH Wl VLÂBPl URÂ$WX DÂ NDQX DÂQ«V D NDQX WL±Qj VXOX W}VX±OD WHPHQ}'D H« YD±Qj%D*DQN]ÒQ D±QDPLOND±^ VLDW UR±$WX WL±QD YD±QD%D*DQSD'HQQ' D±Q VXOWLQj VL±?PHÌ%·OHVp]L D Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 217

YD±QD%D*jQN±]ÒQXD±Q VXÌ*lVWD±QD PX WL±Qj MDQu' Y}u VH'l UR±$WX UR±$WXL NL D±Q«V WHOQXVp±]L MD±$ VpRb±UR±Ku VpRb±UR±KuÌMD MD VÌQu' YDÂQj SD*DQ D NDQX NL±]HQ WHPH V~±UH ·OH*G H« VLBPl NL±QL SD'HQ VºUR±Ku H±³VÌROHQl±QX U

.DYDO$QWVMD9DQDSDJDQ

9DQDSDJDQ>RQ@QGVHOOLQHHWHWWDUNLQLPHQHY}LEWDOHNDYDOGDGD6HOOLVHGROHYDW DUXSRROHVWQHHGYDQDSDJDQDG.DYDO$QWVROHYDWWDNPPHNRUGDOHNDYDOGDQXG -DK9DQDSDJDQHLROH.DYDO$QWVXVWHQDPODKWLVDDQXG.}LJHYLLPDQH>YHPS@RO QXG>NXLWD@9DQDSDJDQDNQLVLVVHSDQQXGMDNQLOHWXOHRWVDHW9DQDSDJDQDWlUD S}OHWDGD$QWVNDHYDQXG>HQGDOH@DXJXNQLS}UDQGDDOODMXEDHWWHWHDGHVHWWHGD S}OHWDPD KDNDWDNVH 7D NDGXQXG VXXUH DXJX VLVVH MD >LVH@ KLQJDQXG llUH DOW QG VHGDVLYlOMDVWNQLllUHDOW.QS}OHQXGPDDQLPDKD.XLNQ>YHHO@S}OHQXG 9DQDSDJDQWDQWVLQXG³bKWlWWlWWlW$QWVS}OHE$QWVS}OHE´,VHODXOLVQLLVHGDVL 9DQDSDJDQ³$QWV´,VHO||E>NlVLNRNNX@³$QWVS}OHE$QWVS}OHE´.QPDDQL PDKD S}OHQXG $QWV WXOHE >DJD@ WXKD VHHVW YlOMD DOW VHDOW DXJXVW URQLQXG >YlOMD@ 9DQDSDJDQROQXGVHDOYDDGDQXG³2KNXUUDW6LQGHLXSXWDYHVLVLQGHLXSXWY}L S}OHWDWXOLlUD´gHOQXG$QWVXOHVHGDYLLVL $QWVWHOQXG>9DQDSDJDQDOH@VHGDYLLVLHWOlKPHDJDY}LGXNLYHYLVNDPD9DD WDPHNXPEN}YHPRQ$QWVSGQXGO}RNHVHNLQQLY}L>KH@OLQQXNHVHMDSDQQXG VHOOHYDUUXNDVLVVHY}LWDVNXVLVVHMD-D9DQDSDJDQO}KNXQXGNLYHPDDVWWDHYDDOOD >SLOGXGD@ -D QG O}RNH OlLQXG WDHYDVVH OHV >OHQGX@ $QWV WHOQXG ³9DDWD QG NXV PLQX NLYL OlKHE 6LQXO DOOHV SHRV Y}L NEH >NOO DJD@ WXOHE PDKD NXL PDWVWL 0LQXOHLWXOHNXVNLOWPDKDYDDWDVDVHDOW(LVDD>VDPLQXVWY}LWX@´ ³1RKQROlKPHVLLVOLLYDVWN|LWNHHUXWDPDNXLVDVHGDHLVDDQXGWHKWXG´/LLYDVW N|LWNHHUXWDPDOlLQXGQG9DQDSDJDQMD$QWV$QWVXOROQXGWDVNXGSXKDWlLVWRSLWXG MDMDSXKXOLQDOHPPHLGY}L$QWVNHHUXWDQXGLNNDORQWLODKWL " MD$QWVNHHUX WDQXGLNNDORQWLMD9DQDSDJDQO}KNXQXG>OLLYDNHHUXWDGD@Q}QGDHWNlHGROLGNDWNL OLLYDVWVHGDVL.HHUXWDQXGPEHUULQJLOLLYDVW>N|LW@$JDLNNDHLROHVDDQXG>$QWVXVW Y}LWX@MlOOH.OOROQXG VLLV9DQDSDJDQNLPEXVHW $QWVXVW HLVDDODKWLVLLVMllEWD >WHUYHNVND@WXOOHSDQQHV.QLVLVVHPLQHVLVVHMD$JD$QWVROLJLNDYDODPMD 9DQDSDJDQHLROHNXLGDJL$QWVXVWMDJXVDDQXG,NNDMllQXGDOOD 6LLV YLLPDNV WHOQXG VHGDYLLVL HW ³0D OlKHQ lUD URKWX WHJHPD HQGDOH´ $QWV WHOQXG9DQDSDJDQNVLQXG³0LVURKWXVDWHJHPDKDNNDGVLLV"´±³0DWDKDQHQGDOH VLOPDURKWXWHKDVLOPDURKWX´+DNDQXG$QWVKDNDQXGWLQDVXOXWHVXODWDPDQ}QGD HW 9DQDSDJDQ NVLQXG ³$QQD PXOOH ND VHOOLVW URKWX´ >6HH WlKHQGDE@ WLQD 9DQD SDJDQSDQQXGQG$QWVXOHWLQDVLOPHSHDOHVHGDVL9DQDSDJDQNVLQXG$QWVXNlHVW ³$QQDPXOOHWLQDMDQGY}LVHGDURKWXURKWXLNND´$QWVWHOQXGVHGDVL³-DKVHH 218 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

RQKHDURKLVHHRQKHDURKLMD´-DVLLVQG9DQDSDJDQKDNDQXGNLVHQGDPDVXXUH KllOHJD(WWHLQGSLPHGDNVVHHURKL(LROHQlLQXG>PLGDJLHQDP@U||NLQXG7HLVHG YDQDSDJDQDGWXOQXGN}LNDSSL³0LVVXOYLJD"0LVVXOYLJD".HVVXOOHWHJL".HVVXOOH WHJL"´±³,VHWHJLQ,VHSDQLQSHDOH$QWVWHJLURKXMDLVHSDQLQSHDOHYHHO´1RVLLV VHGDVL³1RNXLVDLVHWHJLG´WHLVHG|HOQXG³>HNV@VLLVNDQQDWDLVHNDK´

7DUWXPXUUH

2WHSllNLKHONRQG.LULNXNOD ( O I U L L G H 7 U H L D O VQGLV;2WHSll.LULNXNODV.RSDWDOXVMDHODVVHDO SVLYDOW NRJX RPD HOX .D P}OHPDG YDQHPDG MD DELNDDVD (OPDU .XNN SlULQHYDG VHDOWVDPDVWNODVW.RROLVNlLQXGNXXVDDVWDW/RSVDNDNHHOHSUXXJLJDV}QDRVDYMXWXV WDMD(OIULLGH7UHLDOVXUL;

.DUMDS}OY

RPX*XQH±OHWXOHQRW:L±VR?OLN±L«VNL±]MDUL±¦W D*DQRN ±ÌVD Sl±VLW PX*XSÌSL'L« WX±OHPD HQH W}±QH*}¬' R¥OLW PD±*DPD MbQ N± NXu }±º*D WL WX±OWWL Ml¥OH X±YHVWHÌHW QR ND±VÌHL Vk± MR%D YD±ÝPLVÌPLV NXu VÐ±PL]H*D UX«WX YD¥PLÌGVÌVk± QR PL³ÌVD Pl±OH WlW V·O NXwÌ]D MR HQHP%L P}±«VD HL Vk WA R¥OL Vv±V NX H±ODMÌNDdMDQ R¥O¼W WV±Lj*DdMDQ WA WA± Y}u] YHw'L NH]HL±Ý'DPSPLQl VLQlQv±YD¬UDYlq*DHÌVX±QL WD QR D*D WR'D NR±'XÌ'XO¹ NLW WR±'D 8«V¹W }YD Qt*X D±wQDÌDu*X y'¹ WD SlÂuYlSLÂ¥YHDO« PLÂ WXN}¬'ROLP4Â'¹ WXMR%DYDÂULlULÂVROLSLÂ. PLÂ WX N}¬'R¥OLOÌORHWWXWÌWVÂLDlÂUlNlÂqQRO¼YEN}ÂL V»ÂWVL*DR¥OLVHÂ¥OH*D WAÂWVL*D R¥OL WRÂ¥OH*D YDÂQD HPL R¥OL RÂãNNX*D SD±#UX NHQH R¥OL S}±¬]D*E W|±%L]D%DNL±ULYl*D YD±QDUX WDR± WD³VH*D Nl±qQROLYEN}±L QR NXL WVL± NX*DNR±'XVDL«VLW:MDODYD±ÝODY}«PLQH NXuR¥OLYDVLQ: Q:WVXYD ND±%ODR¥OLYDVLYD±KHO N»±U'XOlQYlÌMD MDVD±VLOlQYlÌMD MDVL QR±L«WX¥OLW}±QH*}¬'Qv±ÌPA'XÌ&7 HWÌWX¥OL Yl±L«VYl±?OlY}«WDMDND%HOND±«VNL W}PD WDÌGW HQHP%L MD±ODVW l±Ul ViYDÌMD MD VL MlÝOH NRKH NL PX±MDOH M8±NPDNRKHVLR±PDOR¥OLOX±¦WP±LQl NDÌVLNR±HNNLSH±dYHÌDODPD±¬MX RÖVPDYDLP}± VDY»U'HYDu YDLWÐ±OLVWHPDQXD±wQDPDQXNDqPDPLQA±V·O Wp±YlÌYDu Qt±MÌHW H*D VtV W: ND±dMDODL«V O}±QDÌYDKHO Yl*D Qv± Yl*D PD±*D'DÌOl±ÑSH NLHVWD±KD NLQH O}±QDÌYDKHOR¥OLVtVYD±%D'XVUR$NHPS SUv±H*DPDY¡±UDPDQÌVÌROHPDR¥OLR±PDHPlPDQND±dMDQ H*DVtVQv±Yl*D O}±ÃQDÌYDKHWÐ±'HÌVX±QL WD D*D }±'DNVÌS:O SL'L Ml¥OH NH QH±OL WVL NX*D P}±«VD PLQHPl -MD NH¥Ol NDÂ W¹³VDQLMDP}±QL*}¬'SL'LYºOYDKHO± WH³VlQLP}± VDQROHPD NXuHÌVk SHÂ¬QDQH NR WXQ WVÂL NXOH VÏNNL HÂ«WH D'D PL³VÌROL YD±¥PLVWH'X R¥OL NXVH*LD±¶QDPDQVLÌHWRKLH±QHNR'XND±WX¥OD HÌH±QHSL'L«Qv±Ì*DYD SL'L«P}± VDQROHPDNXSH±¬QDQHNR±'XWXBOLÌMDWVL± NXOHV*LPR±Ý'LSD'VH VÌW: ND±dMDPi WA± R¥OL MR S±DBOD H*DÌV·±O HLÌ'l PL±'l VÂU« Y}±«WDÌ ROH MD Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 219

QWÌWVL±DQ:ÌVDw]DYDNi±NH±]lÌ%·ONl±w]LYl Vb±OQDWVRÂ+*V¹YDMD MDÌMDVtV PD±*D]LYDVbOVtV WVR±PSSHVL]HQNR³ÌQDR¥OLYDVLVWVR±+*QXYDH'lOH QRu' D±]HPL«PD±*DPL]HMDRÌMD MiQtMÌH«N}± WXR¥OLYDW±KNXÌQDNR±'XWX¥OLYD NR± WXVWDQWWLQluOGVLV± YlÌYLOH«WH SHUlVW R¥OL OH±#Pl*DdMDQ PD Nlw]L Vl± VH VX± YH NDdMDQ WH WV±Lj*DdMDQÌMD MD N±V VX YH Nlw]L OH±#Pl*DdMDQ HÌH±'l HPl SAO OH±#Pl*DdMDQROHRBOLP±LQXDUXVWYºOSD±UHP% PXR¥OLYDYl±*DbSH±Qu PXOÌRO ND±L«V b' SH±QL WX±ä MD NUD±á«V MD VtV QA± RBOLYD Qv± b±ÌH« NXwÌPD QL±PHMl¬*LOH$Pl}±w*D³VLGQGÌH« NL±UMlNR³ÌVDOl±Kl«ÌV·O VL WDWXÂ'V¹ MR%D l±UÌG«ÌWX±ä Y} WD NL±dMlVW NUD±á«V Y} WD NL±dMlVW VL³ÌWD Nb±Q'VH NRKH ±%UH Qt±MÌHWPDVDuMHOH±#Pl*DdMDPDQNOlQ'O±?OLO Yl VL³ÌPXÝR¥OL MR%DUi±PD WL«±«WHQÌMDPXÝR¥OLp±*HO'lPL]HWÐ'±«WHQMDOX*H]LUi±PD WL«ÌMD YDKHOp±*HO'LWH±uNl±]LÌ'Ð'ÌMD MDNX±'D]LPL'l*LQHMD Vb±OR¥OLMRSD±UHP% ROH QRVLR¥OLMR%DV~UHPSNDYH±w'L NG]H D*D NXL Nt±QLÌDu* Yl±?Ol WXBOLYD SD±dPX WXBOLYD QR Vt M{±]LYD NX±dMDYDHPXYDKHOY}±VDNNl±HWl±U Qt±MÌH«P±}QL*}¬'Y}«VHYÌ}YELÂ NX YD¥ODO¹ NXLN}LP}±«VEVÂUWWHP}±«VDVLVHOl±«VLYDODwMDO£HLÌMXÂÝ*XlPSW}u]¼ R±ÖVPD*L PLQl MDÌLÌ]i Nl±«WHÌVL NX YDKHO V~UH L± NX*D WX¥OL D±¶QDOLVWH PDQXVtVWX?OLMl±ÝOHND H±]YDLÌYDLNH±NL NHVWX±?OLVtVMl¥OHD±ÒSL Qlu' P}«VWYl±?OlDMDPD Vl±w'VH VX YH Nlw]L ND±dMDQÌMD DwQXOW ND±L«V N}±¬' RBOL WR¥OH k±ÌVºQ Qt YHw'L NH PD±*DPD M·Q H« OH±#PlRBOLYD OlQYl Qt±MÌHW VL±ÌVDL ND NR±KH }YDW}±Q}*}¬'VDuÌMD±zOH WHPD±dMDYDLVp±QHQDw]HNH³ÌV·OWPÐ±'lOl VLY SH±QLQD ND¦D±XPDQvYL¬*XNRKH±OHMDNRKHOH±#PlSD±UDÌMD*XOl±«VLYl -MDÌVW}±Q}N}¬'R¥OLYDOL±QDYrUHQND VlL«VPlVX±YHVLrQND±L«VN}¬'R?OLPXO YHw'L NH]HNX±¬MDD*DQv±ÌY}¬'YH±w'L H±ÌVkSDKDQ'D'DVX±*X NL (0+ /LQGLVWDQXG+HOOD.HHP.LULNXNODV

.DUMDS}OY +RPPLNXQH OHVW}XVPLQH QR VHH LNND ROL NOO NV NLXV MD ULVW $JD QR NXV VD SllVHVLGPXXGNXLSLGLGDJDW}XVPD0}QLNRUGROLG>XXHVWL@PDJDPDMllQXGNOONXL KWL>6LLV@WXOGLMlOOHXXHVWLHW³1RNDVHLVDDMXEDOHVPLV´.XLUXWWXV||QXNVHL VDDQXG>S}UXWDWL@³1RPLVVDPlOHWVHGVHDOHWVDMXEDUXWHPPHWVDHLVDD´6HHROL VLLVNXLORRPDNDUMDVROLG6HDNDUMDVVHHVLQQDY}LVQDWXNHKLOMHPPLQQDVLQQDQLL YlJDYDUDHLVXQQLWXG 1R DJD VHGD NRMXWXOHNXW VHGD RRWDVLG NOO QLL QDJX KHLQDDHJX RRGDWDNVH SlLNHVWSLOYHWDJDQW0LWXNRUGDROLYDULMXEDlUDP}}GHWXGLNNDROL>YHHO@SLNN0LWX NRUGDROLGVHDGOHORHWXG±NlHVROLGN}LN6HHVLJDROL>NRRV@VHOOHJDWRRVLJDROL WROOHJD 9DQD HPLV RULNDJD YlLNH NXOW ROL S}UVDJD QXGLVDED NLUMXJD YDQD 5XWDV 2WDVHJD NlHV ROLG N}LN 1R NXL VLJDGHJD NRMX VDLG VLLV VHH MDOJDGH ODKWLY}WPLQH .XLVLLVROLGQHHGSDVWODSDHODGROLGVLLVYDKHONHHUGXOlLQXGMDMDVDVVLOlLQXGMD-D 220 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

VLLVWXOLQHLGWHLQHNRUGQLLPRRGLHWHWWXOLQXJDYlOMDY}WWDMDSDHONDWNLO}LJDWDHW UXWHPMDODVWlUDVDDNVMD-DVLLVMlOOHNXKXJLPXMDOHMRRNVPDNXKXVLLVHQGDOROLOXVWL PLQQD .DV VLLV NXKXJL >PlH@NDOGD DOOD PDUMX RWVLPD Y}L PHWVD llUGH Y}L 9}L W||OLVWH MXXUGH KHLQDWHROH YDDWDPD PLV QHHG VHDO WHHYDG Y}L 1LL HW HJD VLLV VHH NDUMDODSVO}XQDYDKHDMDOYlJDQLLYlJDPDJDGDHLOlEHQXGNLHLWDKWQXGNL/}XQDDMDO ROL VLLV YDEDP YROL (JD PD VLLV Y}}UD MXXUHV ROQXG PD ROLQ RPD HPD NDUMDV (JD >VHDO@VLLVO}XQDYDKHDMDOW||OHQLLYlJDHLVXQQLWXG $JD }KWXSRROLNXO SLGL MlOOH NHOO QHOL VLJDGHJD NHVDS}OOXOH PLQHPD -D NHOOD NDKHNVDQLMDP}QLNRUGSLGLYHHOLVHJL>NXQL@KHNVDQLS}OOXOROHPD.XLSHUHQDLQHHL VDDQXGNRGXVVLJDGHOHYDOPLVV||NLHWWHDQGD>NDVWD@ROLNXVDJLOKHLQDWHRO>Y}L@VLLV HL WRKWLQXG HQQH NRMX ND WXOOD 3LGLG DJD QLLNDXD SLGLG NHVDS}OOXO ROHPD NXL SHUHQDLQHNRMXWXOLMDVLJDGHOHV||JLPROGLSDQL6HVWVHHNDUMDPDDVHHROLMXSDOMDV HJDVVHDOHLWHDPLGDVXXUWY}WWDROQXG-DQHHGVHDG>HJD@QHHGHLVHLVQXG>SDLJDO@ NDNlLVLGP||GDNHVD6HDOQDGWXKQLVLGMDMDMDVLLVPDJDVLGVHDOVLLVORKNXGHVHHV NXVQDGVLLVROLGWXKQLQXGHQGDOHQHLGDVHPHLGPDJDPLVHMDRNVMD-DDQLLHWN}KXG ROLGWKMDGNXLQDGNRMXWXOLG.RGXVDQWLQHLOHVLLVYHHOVDHWWH 3lUDVWROLQOHKPDNDUMDV0DNlLVLQVHLWVHVXYHNDUMDVKHVHDNDUMDVMDMDNXXV VXYH NlLVLQ OHKPDNDUMDV RPD HPD MXXUHV /HKDPDNDUMDV ROHPLQH ROL PLQX PHHOHVW YHHO SDUHP>JL@ 0XO ROLG YlJD KHDG NRHUDG 0XO ROLG NDNV KHDG NRHUD 7XNV MD .UDQWV-DVLLVQDGROLGQLLKHDGHWNXLPDOHKPDQLPHSLGLKGVLQLNNDHW³.LUMlV NXVVDOlKHGVHDO´VLLVWDWXQGLV>OHKPD@MXEDlUD³7XNVY}WD.LUMlVW.UDQWVY}WD .LUMlVW´6LLVWDDMDV>VHOOH@OHKPDNRKHWDJDVL1LLHWPDVDLQOHKPDNDUMDVNOODOWOXOOL OD 6LLV PXO ROL MXED UDDPDWXLG NDDVDV MD PXO ROL KHHJHOGDPLVW||G NDDVDV MD /XJHVLQUDDPDWXLGMDYDKHOKHHJHOGDVLQWHJLQNlVLW||GMDMDNXGXVLQPLGDJLMD6HDO ROLMXEDSDUHP>VHH@ROHPLQH1RVLLVPDROLQMXEDQDWXNHVXXUHPND $JDNXLNLLQLDMDOYlOMDWXOLGSDUPXGWXOLGQRVLLVMRRNVLGNXUMDGYDLPXGYDKHO Y}VVDNlHVWlUDNOO1LLHWP}QLNRUGY}WVLGRWVHQXWXODKWLNXLN}LNPHWVDVXXUGH PHWVDODLDOLOlNVLG(LMXOJHQXGHQDPWHLVLRWVLPDJLPLQQDMDHLVDDQXG>NL@VLLVNlWWH .XLYDKHOVXXUHQXWXJDWXOLQKHLQDOLVWHMXXUGHVLLVWXOLMlOOHNDVLVDY}LY}LNHHJLNHV WXOLVLLVMlOOHDSSLQHLGPHWVDVWYlOMDDMDPD 6HLWVH VXYH NlLVLQ NDUMDV MD DLQXOW NDNV NRUGD VHOOH DMD VHHV >MXKWXV HW@ ROLQ QDWXNHVHNVPDJDPDMllQXGHWOHKPDGROLG>HGDVLPXMDOH@OlLQXG$JDVLLVVDLQND NRKHSlULV}LJHODMDOVDLQMDROHhKHGPDUMDY}LVHHQHQDLVHGNHVVHDOWP||GDOlNVLG .RHUKDNNDVKDXNXPDMDPDlUNDVLQNRKHOHV±MDOHKPDGMXVWSDUDVMDJXOlNVLG-D WHLQHNRUG ROLG >QDG@ OLQD>S}OOX@ VHUYDV 6HLWVPH VXYH VHHV ROL PXO NDNV YlLNHVW SDKDQGXVW$JDQLLY}UGYlKHHWPDHLVDDQXGVXJXJLULLHOGD Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 221

9}UXPXUUH

+DUJODNLKHONRQG.DOOLNOD (PPL 1XUP VQGLV ;,, +DUJODV 7DKHYD YDOODV .DOOL NODV NXV VDDWLV P||GDNRJXRPDHOX7DLVD+HQGULNMDDELNDDVDROLGS}OLVHLG.DOOLNODHODQLNNH HPD $QQ SlULQHV 7DKHYD YDOOD (VVHPlH NODVW ( 1XUP VDL KDULGXVW NROP WDOYH +DUJODN|VWULNRROLV7DROLULNNDV}QDYDUDJDDQGHNDVMXWXVWDMDMDUHJLYlUVVLGHHVLWDMD WHPDNHHOHSUXXNHVLQGDE+DUJODNHVNRVDPXUUDNXW(PPL1XUPVXUL,9

9DQDMXXGDVNLPEXWDEWHHNlLMDW

PHuÂuO RÖäOHÂ$P PÁZl MD VLQt QL*X SÂPH NH]H*H WX YtÂMlWÌWH'l WDKDNH±¦NXVW¹ÌYDLNHÂãL*XÌP}u]D'¹YDLV·ÂOR VÂO«VSDáWLDÂXWWXÌ%·OH pÂåL*HVLPLOlÂÖVLW'OLÂ$PlY»ÂPl MDPX±ÝOÌLRO¹PÌPLÂf*D*LW'OL±$Pl LÌVk«WH«*LYL«Â«VDY}HWWX« WAOL±$PLWDKD}Âu*¹'¹PLÂQlMÌMDPDOlÎVLVÂO«H« PDPXdUD WHSH±'lMlÌR³VD MDQL± NDH±VpåLVWl±UlNLMDpÂåLOl«WÌV PLÂQqPHPDK}w*XrÂåLrÂåL pÂåLHLNDÂH´NLPLQXHQlP%WDÂNDMDPDÂMl±uMH påLVWPD±KDMDpÂåLOl7Ì}VNHÂãL*XÌP}u]D'¹ UX«WDVVLQDOÌOH±#Pl*HH«Vb±O SDQ WDVDX±WWXOOL±$PS·±OHÌMDSLD«NH±¥OlÌDRVbÂOR/qP¹ QR$KbN±O$ QD NDPDÌVLVV½±WP}«VDPÐ'lPL±QqPH H«PDNÌND±ÌV lKlVL±QQD NHÂãL*XÌP}u]DYDLVLÂQDSÌSyO¹}VNHÂãL*XSyO¹QRÂ$ QyMDÂ^ H«VLÂQDSÌSyO¹}VVbOR±PHuONH¦NXÌND±^ VbONH±ãL*XNR«WDOSL±jV½$1S8O NH±ãL NX«YH±wÍL NH]H MDlKDPDNÌND±ÌV } YDUXÂ WD W¹QDdP¹'XUXÂ WD W¹QVLÂQDÑSyO¹ Vk WHOHNRÂ«WDO¹NDuMHQvÂ QR$VrNÂ¥OÌHwMÌRO¹WÌWNHÂãL*XÌP}u]DSy/¹PLQH)QR NR±HVÌPDVÌVL l±Kl QR$ l±KlÌ%lOH l±KlÌ%lOH l±KlÌ%lOHÌMD Vk l±)NL WH «WH Oy±Í]L NX« QlH« »±SbO MD ±«OHÌH« QRÂ RO¹Ì PD ¶Â YpUHQ WkÌ NbÂUPD=QL SDÂÃLOyÂÍ]L MD ±Ö VD±R YLO SD±'D VL± RO¹ VbO R¥OX YDÂ.*¹PlHOWAQNR¬Â¬*¹QSHdYHQVL±]HQMDVLKiãLS±XWNL±=QLPD±ÖOLH7 NDHVÌVv±QQRRPDNÌ´OYÌYD±QDMÌM'DNLlWD$W¹Y¹YHÂ'l'H MDVL±KiãLW8W SXWNL±=QLMDSH±uSH±uDdP¹'XQLÂÝ%¹Nk±RBV·UlQHHÂNlQHR±?OÌMDSÌSA OX±ÞPLQ¹ MDVLKiãLWWS±XWNL±=QLMÌMD ±ÖOLH«PDNÌN±OHQlP%H±'qoL HLOÌOb±ÌH«WkÌ WkÌPNb±UPD=QLSDÃLOyÍ]OyÂÍ]LWDQ$»ÂSb±OÌMDQRÂÌR/¹ PD}YD¶ÂYpÂUHQNRWPDVÌVLQR¶ÂY»U'H}ÂP¹ W¹VDuMH MDPDWDKD}V VLÂQlSÌSyO¹ PLQl YlÂ¥OlÌ%yO¹ }V Qv WDÂKDSÌSyO¹V~ÂU¹'vSy/¹ D*D PÂÂ NX}VYl±qÌ*DXSSDVtMl¶ÂSyO¹QR^ QRPLDÂoLWkSLD«RÂ/qP¹ VD±woLVbO WHW±NDu*XMDP}±ÖOLH«ÌQR QRPL±6VLQRSÌSLD«Vk±PDQR WWÌ}V HN¹ VLÂVH MD VL HoLPÌP}ÖOL Ni±ÌH« QR ±¥'l H« YD±QDNÌNXUDÍLÌBOLQÌQR QRYD±QDNÌNXUDÍL}P¹ W¹QRNL6PLQXNL±¦NVtMl¶± Y»±U'H NRQD PDWÌWDKD ±«WH P±'X VL±QDÑSy/¹ }V PLQl V~ÂU¹'vSy/¹ P}Â«O¹ H«PkÂR/¹QRV~ÂU¹'vSOMD$MDÌVQRVL6QDVLWXÂ/qP¹VÂO« MD VLÂ6QDVLWXÂ/qP¹MDVL6VDuSH±Ul*}¬'QRVL±6VDuVLQDVÌV~ÂU¹'tS·OG VL6WX pÂåLMRPX-/¹ YD±WD VbOSy/¹QW½$1Vb±O VbOSLNH±ãL*XNR VH±¥OHÌ%AO 222 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

NH±ãL NX«VvQ}w*¹NÌNDÂÃZqQ WL±PlR-/¹ZWX-/XNÌNDÂqP¹NR6PkÂR./¹ZM·±Q H« NXL Pk± R./¹ZlÂUlNÌNjRQX MD±$ QR VL± VDuMH pÂåL PXNÌNl±«WH VL± QDVLÌPDX±PDNR'XSy/¹WXÂ/qP¹ÌMDpÂåLOlÖäVLOH#Pl*HYDÂ/NND MDQ±L VLPDURÂ$N¹P%HLWÌWtÂMl D*DH*DÌVÖä±«OHNLl WDQ$YDÂ.*¹PlHSAOLVNlÂÒZÌH« YlÂ*HYoL WDK¹ WDZ HÂN¹ VL±VH YtMl ±¥'lVÌH« Vb±OR-/¹Z YDQDVW NH±ãL R-/X H« NHÂãL R-/¹Z VLQD Yv± S}$MD YDzQX P' PH±'*L PDÌL Wt±Ml D*D Yb±*HY±oLWDK¹ÎWLPL±QXVLQD¶±Y»±U'HYH Wl MDNÌNRQDPDP}Â«O¹PDP}Â«O¹ «WH P±'X H« PDSÌSL±j }±P¹ W¹ VkPD V~ÂU¹'t S·OH MD Q±H MD NX W:' OyÂÍ]L NX«VbO¶ÂSbOLR-/X WA±R WHSR±woLOy±Í]L MD NXÌPD WA±'L Ql±Q VLPDRVÌ}VH±'qoLOlQ»ÂSyO¹ MDWAÂVDuPXQL*XVÌVL±?Pl WAOyÂÍ]L SDLWXH±QH H±QHW:'MDODSD±'PLVW MDVL6Y}ÎWLPDW8WS±XW NL±=QL VL±6 MluMH PXO H±N¹ PLQHPHO'H NjH Qv± R D±oL P±' PDÌu WtMlYÌYDÂ.*¹PlHVWPH'l*LVH±BOl WH PD RO¹ YDÂQDÌM~'DVW ND XÂQ¹Q QlQ QiÂÖäN}U' PXND KL¬P]D'¹ W}ÂU¹L PDÌLWÌWLlPÌPLSD±KDQ'XPHuORÂ MDOlÎVLVLQDNÌN}Â¥*X³V¹'¹ MD ODP¦VL VLQD ÂÎVLQ'H QX/NND PDÂ*jP¹ -MD Nj±H NX ±ÖV WXÂ/q VLQDOÌOl±YqÌ%·OH MD Q: RÂ%q]¹ ND±%MD DÂ/$ PX±W VQWVHVÌVD±dY}SÌSb±Q RÂ%q]¹ NDÂ%MD DÂ/$ÌMD MD VL QMj±X* QMj±X* DÂdP¹ WX'¹ QMj±X* áb±XZÌ}V áb±X Mb±ÝOHNÌNL%¹Q¹ N¹]¹ D±zÌ%HUlVW MD YDKLÌVb±O D*D P± PDQXLWXÂO¹ LVWXÂO¹ PDXÂQ¹QQl±uMHQR$VLVÌLVWt±MlVÌQL*XQvSH±?Ol'H ND±NR*XáL NX±OHKHUloL VL6OlÖäN±OQÌQL*XL±dPX WXP¹ (0+ /LQGLVWDQXG+HOOD.HHP.DOOLNODV

9DQDMXXGDVNLPEXWDEWHHNlLMDW

0HLOROLNVOHKPPD-DVLLVQLLSRROKlPDULNXVWXOLYLLDWHGDVLQQDNHVNXVHVVHY}L NLULNXP}LVDY}LVHDOROLVHDOWVLLVSDQGL>WD@DXWRSHDOH(HYLJDVLLVPHOlNVLPHVHGD OHKPDYLLPD -D PXOHLROQXG PLOOHJDJL VHGDOHKPDHLVDDQXGKWHJLYLWVD>NDDVD@ Y}HWXGVHHOHKPHLWDKWQXGNXLJLKlVWLPLQQDMDPDOlNVLQVHDOWHWPDPXUUDQKH PlQQLRNVD-DVHOOHDMDJDNDRWDVLQ(HYL>VLOPLVW@lUDJL-D(HYLOlKHELNNDHGDVLPD K}LJXQ ³(HYL (HYL´ (HYL HL YDDWDJL PLQX SRROH HQDP WDJDVL MD PD MlLQ (HYLVW PDKD-D(HYLOlKHELNNDNLULNXP}LVDUXWWDEVLQQDOHKPDJDHWVHDOSDQQDNVHDXWROH OHKPSHDOHMDSHDE}LJHNVDMDNVVHDOROHPD 1R KHD NOO +DNNDQ PD VLLV VLLW PHWVD P||GD PLQHPD HW PD ND LNND OlKHQ VLQQDNLULNXP}LVDY}LVLQQDSRROHLNNDNLULNXSRROHQRK1RMDKHWVLQQDSRROHLNND VHDORQPHLONHVNXVNDKVHDONLULNXMXXUHVSHDDHJXVLLQSRRONLULNXWQDWXNH -DOlKHQPDNDLNNDNRKHUXWDWHVNDQJHVWLUXWDWHVVLQQDSRROH6DDQKWHNRKWD YDDWDVLQQLLPRRGL>ULQJL@QRKVHHNOOHLROHVHHNLULNXP}LVDSRROHPLQHN1RNXKX PDVLLVOlKHQQRK"/lKHQ>DJD@SHDOHOlKHQSHDOHOlKHQSHDOHMD6DDQlNNLKH hKW ORRWVLNXW QlHG M}H SHDO -D WOHQ HW QG ROHQ VLLV PD M}H llUHV VHH RQ .llUPDQQL 3DXOL ORRWVLN -D NV VDPP ROL YHHO WHKD VLLV ROHNVLQ VHDO ROQXG Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 223

9DOJHPlHOVHOOHVWN}UJHVWNDOGDVWDOO>M}HV@-DVLLVKDDUDVLQSXXVWNLQQL0DWOHVLQ HWYDDWVLLQQGRQNOOYDQDSDJDQDG>PlQJXV@NHVWDKDYDG>VLVVH@YHGDGD-DVLLV KDDUDVLQVHOOHVWSXXVWNLQQLMDKRLGVLQKRLGVLQ>NLQQL@.DQJHVWLOLEHNDROLQLLVXJXQH MlLQHROLMDSRROHQLVWLOXPLQH-DVLLVKDDUDVLQVHOOHVWSXXVWNLQQLMDWOHVLQHWPDNOO HQDPHGDVLHLOlKHHWVHHRQVHHRQ.llUPDQQL3DXOLORRWVLNVLLQM}HSHDOMDQG ROHQPDM}HllUHV>YlOMDV@.XVWPDVLLVQGM}HllUGHRPHWLVDLQ"-DPDWDKDQLNND VLQQDSRROHPLQQDHHPDOHLNNDQLLPRRGLVLLDSRROHPDDQWHHSRROHDJDPXXGNXLLNND YlJLVL>YHDEPLQG@VLLDM}HSRROHQRK1RPLVDVLVHHSHDEROHPD" 6HLVLQ VHDO WNN DHJD MD P}WOHVLQ HW QR QR PLV VLLV QG SHDE VDDPD QG OlKHGLNNDM}NNHVLVVH-DVLLVLVHP}WOHVLQNDHWQR|HOGDNVHHWYDQDNXUDGLGROLGMX 1R YDQDNXUDGLG RPHWL QR NHV PLQG W}PEDV VLLD M}H llUGH NXL PD WDKDQ PXXGNXL VLQQDSRROHLNNDPLQQDPDDQWHHSRROHP}WOHQHWPDROHQQGPDDQWHHSHDO-DK-D QRVLLVKDNNDVLQWXOHPDVHDOW-DVLLVKDNNDVLQWXOHPDMDVLLVVDLQYLLPDNVQRVLLVVDLQ VLQQDPDDQWHHSHDOH>YlOMD@6LLVWXOL(HYLMXEDPXOOHYDVWXVHDOSRROHWHHSHDOVHDO VHDO SHDDHJX NLULNX NR>KDO@ VLLQSRRO NLULNXW VLLW NDXQLV NDXJHO 7HPD ROL WXOQXG YDDWDPD>HW@NXKXPDROLQMllQXGHWNXLGDVPDlUDNDGXVLQ-DK1RVLLVVDL(HYLPX NlWWHVLLVKDNNDVLQPDRPDNRGXSRROHWXOHPDMD(HYLOlNVVLLVOHKPDJD9DOND-DQLL VLLVPD>VHOOHVW@URKNHPHLWHD $JDLJDNVWOHENHVVLLQ9DOJHPlHSRROLNNDNlLEHWYlJLVLWDKHWDYDWM}NNH VLVVHYLLDgHOGDNVHHWVHDOROHYDWYDQDVWLNLULNROQXGHWNLULNROHYDWVLQQDYHHS}KMD YDMXQXG0XXGPLGDJLPDHLWHDDJDYlJLVLWDKHWLPLQGVLQQDM}HllUGHYHGDGD-D NXLPDP}WOHQPDP}WOHQNVOXJXHWPDSHDQRPHWLVDDPDPDDQWHHSHDOH-DQlHG -DNXLVHGDORRWVLNXWVHDOM}HSHDOHLROHNVROQXG6HHROLKHSRLVLORRWVLN-DNXLPD VHGDHLROHNVQlLQXGVLLVPDROHNVLQLNNDHGDVLOlLQXGM}HSRROH-DVHHWRUNDVPXO QDJXVLOPD6HHORRWVLNVHDOSDLVWLVHQQHHQQHVHGDMDODJD>M}NNH@DVWXPLVW-DVLLV Y}WVLQPDVHOOHVWSXXVWNLQQL6LLVMlLPXOM}NNHPLQHPDWD9DDWQLLROLDVL0XXGPD HLWHD9DOJHPlHNRKWDPLGDJLUllNLGD 0DROHQYDQDSDJDQDWNDXQHVQlLQXG1DGNVNRUGPLQXJDKLUPVDVWLW}UHOHVLG PDHLWHDPLVSDKDQGXVPHLOROL-DOlNVLQVLQQDDJDQLNNXMDKHLWVLQVLQQDNVLQGD QXUNDPDJDPD-DYDDWDQNXLNVWXOHEVLQQDXNVHSHDOHMDQHHGKREXVHNDEMDGDOO 0XVW QLLVXJXVHG VDUYHG SHDV KREXVHNDEMDG DOO MD -D VLLV QlXJXV QlXJXV NROHGDO NRPEHO QlXJXV ³1llX´ LNND ³QllX´ LJD QDWXNHVH DMD WDJDQW -D YDKLE VHDO DJD PLQXMXXUGHHLWXOQXG(LWXOQXG0DXQHVQlJLQQRKVLLVHLWHDGQXGQDJXQLLNDUWDND SlULVHOW.XL>DJD@OHVlUNDVLQVLLVKDNNDVNOOQDJXKLUPVDP 9DVWVHOLLQDNLKHONRQG6DYLRMDNOD -XXOL 3LOWVQGLV,,9DVWVHOLLQD0LVVRYDOODV3XOOLNODVNXVWSlULQHVND WHPD LVD 0LKNHO (PD +HOO ROL VQGLQXG QDDEHUNODV 5DPPXNDO - 3LOW NlLV NROP WDOYH0LVVRNODNRROLVDELHOOXVDDVWDVHOWWDOXQLNX.DDUHO3LOGLJDQLQJDVXVPHKH NRMX 6DYLRMD NOOD 2PD YLLPDVHG HOXDDVWDG YHHWLV WD ODSVHS}OYHNRGXV 3XOOL NODV WWUHMXXUHV9DQDSlUDVHPXUGHNHHOHJDPHLVWHUOLNMXWXVWDMDMDNHHOHMXKW-XXOL3LOWVXUL , 224 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

'070;7448

PHÂuO R LP YlÂq*D N}dUDOLLÂQHPLQH WAÂ Ml® VLDÂuÌ' YDÂQ¹P%D PGO PLáLMl OD¦N P}Â«VDÌMD PÂ MlÖWÌLNV KL'lOH W4Â]¹ NRÂ6 VLW: NDÂãj PDVDu HÂOlMlÌMDSHÂUH ÂÖVLQHPLQHPLÂ'ÌWH Wl QL MlÂ®PXNRÂ'z MlÂ®PXNRÂ'z OHÂu%lNDWPD PkÂRO¹ÌYLOOHÂu%lNDÂWQX*L DW:QvÂSL SLNH%}ÂV NXÌWi SOÂLÖ WR?OÌ'OpÂYl P}Â$´ MD PDNÌNDÂ§Wu MD PXÝ HÂÍuPlQH OHu% NDÂWD LÂÝPDK Y}Âu NX PXÂU¸ÌPX¥OÌR ´ÂOPÌPXO R UDÂV¹ ´ÂOPÌPX¥OÌ} YDSÌSbÂ VLÂONNH WlÌPDQ NDu ´ÂOPÌPDÌ« PL'lLÂP V QiÂUD#KX® DWÌ·Â OD¦N LV NDÂWDÌME MDWX MlONÌNXÂPSS¹ HW HL YvÂO LV NDÂ³WD NDÂ§WLÌW:OpÂYl lÂUMÌMD MD QL WLÂPl SD'W:OpÂYl H¨ NLÂ=Qw äbO LÂOHäW MD SD' MDÂX$KD SbÂOH MDÌGW ¹Â$M~Âu HLVXÂ¥OÌRO¹ÌLPÌP¼Â¦NL MR$W QL NM|ÂU«VOL NDQ¹NXÌ]DÌVHOpÂYlRO MlÂ«Q PXÂÌOlÖVWAYlÂq*lNLÂ#KlÌSL WH$ HWNXÂLPDÌQLKDÂ¥YDVW¹MlÎWu G ÌVDuÌVKDÂÝY WL; WHNOQÌQDÂjÌ%HUlVWW: VÂQj ´OÌRKDÂÝY ÖäMlÂ.RMlOPÌP}Â VD$ YDLWDÂBOL$ MlÂ WH WL*L H«PDÂY}Â WDSDQ¹ O}ÂQÌDu*X W l NX ND HÂ«WH QL YLO NRÂNR YL Wl MlOYÌYvVÂ*u QLSD' OlÂáL*XÌ'l!YHSvÂPl MDSlÎVLOHÂu%l MDPÂV*LVLVPLVQlwORÂVLVPLOL±Kj MDWA±RlÂ¬YÌYv'MRHÂoL RBOLQÌQLÂlNÌN}L)P} VDKVMkOW:QXÂdP¹Ì%·ORBOL QLOlÂÎVLVLWA' WMDÂNXPDHÂ«WHWAPD SLÂáLRN~ÂÍL*DWDBOLOlÂYq½$NLÂ=Qw }YDWAORBOwSÂMD W:OSLÂáLO Q{ÂÌQLOlÎVLPLÂáqPlÌQLMDWÌWSLÂáuYLUR® PX¥O¹NkÂOD WAÂ'PDYÌYlÂq*DK½WW W:'SLÂ=Qu VLVÌPDK½WWDÂdP¹ WRK¹ Q{ÂÌQLW}uWKRÂ%¹]¹ N¹]¹}VÌVLVYlÂÝOlWDBOLVWYlÝOllÂU QLLÂPD' SLÂáLO QDKD N~ÂPDWA OlÖV NÂÂÖWL SD*¹oL lÂ¬ XPL SRÂu*¹ PDQz QtÌV SD=QLlÂ NXHÂ«WHÌMD DPlÂUÌMDW:W4Â]¹Q:YÌYDÂ¬U¹P%DQ:Ì}ÂVR¥OLVÌVlO P}Â VD$ MR MDVL SDÂ=QL WlOpÂYlÌ%lÎVL SD=QL VLV UDÂÖWLO¹ MD Y}® QR NXwÌPDXÂ$MX*DVkÌY}Â«WDVLVÌQLY}ÎWLRÂKLO}wMD*DQt VÂÌYpUHVWNLÂ=QwLQH MD OlÂÎVL H7 YLÌ« VÌR WD V<Â)LÂVÌH« SXÂ WXÌXLWÌW}d*X'DÌ}ÂuMÌH«ObÌlÂu l N}ÂYDVW¹ PLÂáHPlÌlL NX XÂ²D RPDSÌSbÂOÌV Ol7 N}YDVW¹ PLÂáHPl H«ÌV Ob WDÂVD QL WXÂOq N}ÂdUD*D DÌDÖV PlÂUl MlO RÂ?OL PlÂURMDWAÂO R V·QH PAÂ'ÌHW NX l P}Â VD$ PL'l*L N~ÂOD#WL VÌWl NDÂ VD¨W SÂ YlÂÝOlÌMD MDSÌSDÂ' MDWMDÂ.UÏÂ)NHMlOMÌMDVDL³WD¨ND W¹MDODÌ%lOsÌMDKLKLÂ¯QW:' W}ÂLWLVW}ÂuoL KR%¹]L« D WHNXÂwYDN~Â]¹ SHÂ'lMl NH]HN?*HRWA PlÂUl NLÂ=QwNÌNRSDÂQ« WAVÂãPlÂUMlRNXu DÂKu W:NLÂ=QwVÌVLQlNÌN|¾'H« NHÂ WHK VMkO WAÂ*D VÌWA W}ÂPD¨W: NDÂQX*D N}*¹ NDÂQX*D W: SÂ SH'lMlYlÂÝOlÌMDW:YDÂWD DÂ$ÌVDWDwYDVLVÌNXWWMlÂ.YLÂ]D¨NDÂ W¹MDODÌ%lOHÂOH D*DPDÌQtÂ RBOL MlOKÌK½ÂWWQÌHW PLÂ«WH NloL YDÂ¥ODO¹äO«StÂPl OláL*X NOHVW VÌSl]H NDÂÌV}VWStÂPlOláLPL'l*LPDÂ¨ WL¥PDWQHÂlWHÂLNQHOH#PlPD SvÂPl DÂ' VLVWAÂRQRPLÂ'l*LYL]DQXPÂKKD WARLVNlÂH$MD SHÂu KR%¹VWNLÂ=Qw WÌWAPlÂUWXO¹YDÂWDQXNÂäWD NDK DWÂ$VDPD$YlUHD 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid 225

NDÂ^ VvQ WiXÂ³VDÞD D WkÂ OXÂàÒ WD^ÌVL OXàÒWi OXÂÞ%L YpUHK DÌWVbO WDÂ*jÌ%ROYDÂÞRŸlÂq*D VLlOYlÂUH#LWD NDKMR YDwRYDÂÞzYD W PlÂU´ÂÍVMDO«OlÂ%u W:WYDÂÞzYD MDMlÂuVLQlVÌVLÂ¦VH DlÂ NXVL SHÂu PDÌV NLÂ=Qw MD MD OpÂYlÌ%lÎVL MD OlÂáL*X*DSÌSvÂP NDÌO NlÂqÌ VEK D*DHÂoLYÌYlãLoL´ÂOÌMD QL*XÌOlÎVLVLÂQlQÌQRQX^ÌVLVVÐÂÍL QLODoLNÌN}L)SXÂ$NDPDQLODoL PDNÌNDSLÂNlOHVLQlSD=QLN8ÂNN¹]¹S·OH SbÂÌMD hÂ]HRUU½Â$ SH§WL UU½Â$W NDuMÌHWSbÂRPYlq*DKDÂu*¹ ODÂouQvVHÂ'lPA'X WtÂMlÌWPDH¨ KLÂQlVWÌSL WHKMDÖVULÂQD$WHuYlÂq*DKDÂu*¹« YlÂq*DKDÂu*¹«VDu HWPÂL WD$QWSLD«RÂO¹PDNXÂÞ%u M{ÂULQD$NDÂ]X6 MRÂ%jND]XUAÂo DÂu PXO ÓVÌVÂQ«VH UyÂou DHÂÌVi VLQl PLÂQ«NDÌ%yO¹NkÂ PL=Ql D QiÂ OlÎVL lUNÌNRÂ WRVWY}uWtÂMlPÌPLWÂDoLR QLOlÂÎVLH«LP;DÂuMÌHWPLÂQqÌQRSXBOLO¹ }ÂQ¹ÌMD VMÂO« NOMÌMXÂKjá SD' KRÂ%¹]¹ HÂ«WH MD YvÂ VX D Q8Â SLÂ$NYDKH lUPÌP}ÂOqP%D YHÂOq OlÂQP PX QRÂu' RO¹Ì NR WR$ QyÂÌQL VDÂuÌ]LVQ: WXÂÌ'YHÂOqÌQDáHPXOVtMlVÌV}ÂQj*DHWHÂuMÌHWQAÂXPDOÌOlÎVwSÌSLÂ$NYDKHH« HWQRÂu'HwMÌRO¹ NRÂ WR$HWQyÂÌL VkÂÌDL VkÂÌDu MR RO¹ÌLNÌNLÂl DÂ7NDÌ« YlÂq*D V~U¹ YDÂOX V¹$ R VL PXÝOÌR VHcSAÂ NLK QL*XWÌWXÂO¹$ N}L) YHÂUH®ÌGW HW YHÂ¬UHY UAÂo QL Ml WXHÂ] MR MlO V½W KRÂ%¹]¹*D D QR PvSÌSRÂLVDMlOÌNVRÂOqÌ¹6 WXHÂ]QL HÂ]*lOlÎVLPLÂQ«NDKHPLáHPlQLD PLÂQ«ND N¹Q¹MlOUvÂ*DURÂ$WR'¹SHÂ¬UlOlQ HÂViWÌWAÂ*DNRÂNR QLDW: PLÂQ«NDDÂ WWlÝYHÂOqÌQiáH WMlO DÂã³WLYHÂOqÌQiá}WA DPLQDNiÂY}u WHÂ¬YHWH WlVÌVvQ QLWAÂD'VLSDÂÒU¹SD=QLS·ÂOHÌMD MDQRSÌSXÂ$ŃOÌPLmSX$´ÌMDRÂ VyODÌ%XÂ$NMD SXÂ$´ÌMDPLÂÌ'lä·OWHÂÌMDDÂ'SXÂÍ¹ODÌ'l!YHND^ WX« YHÂ'HOl« HLlÂÌPLVWlRÂPDWÌWtÂMllÌNXÂouYDLRYHÂou WXBOLNRÂ'zQL WDKD DwÂ'D UHÂSLÌ%lOH WiÂ YDQD UHÂSLÌ'RYvO DÂOjO¹ DPmÌQc QlÂÖVL NkÂUOLO¹QtMÌH« QlÂH« HWP·Q VH SXÂÍ¹ODÌ'l!YH D'U8Â$W MD MD VL SDÂÒU¹SD'NDS·ÂOHMDÌWQRÌNVY}Â®YDÂÝOX QL*XNÌNkÂUOLWURÂKzY}Â® OD¦NÂOqÌ'DVDÂQDYDQDVDÂQDOR§VLNDÂ WX]¹ VLQlVÌV8Â$KX HW ND³ÌVD NyÂO¹NÌNDÂ^D*D PD Q}ÂuMDÌPDQR HLOÌOiÂ]¹ D YHÂuÌLVDÂã³WLPDQRHÂ¨W4Â]¹OS·YlOSD'MlOKÌKRÂ%¹]¹HÂ«WHÌVLV YDÂ$WV¹OtQDK MRRÂPXÂwMDOHRO¹DÂãWL*LÌNXYDÂ$WV¹OtQDK OlÎVLVLÂQlVtVWA DÂãWD' LVURÂKR VtVW8ÂWVDLDÂ%u WLl Y}Â®YDÂOÌMD QD ND¨VÂ«WPl D*D Q}ÂwMXVWH³ÌVkÂ VL WHMDÂ^ WHÌGWNXNyÂOXNÌNDÂVD HÂÍLPlQHWDNR YtOHÂÝOlD DRO¹Ì¹VKDÂ¥O¹D*DQ}ÂwMjPDQRPDÌLODÂ]¹ Q}Âu'XPDÌLODÂ]¹ (0+ /LQGLVWDQXG+HOOD.HHP6DYLRMDNODV

5RRVLKDLJXV

0HLO ROL HPD YlJD NRUUDOLN LQLPHQH 7D MlWWLV VLLV DMDV VHOOH YDQHPD PLQLD ODVNLV S}OOXOHMDPLQXMlWWLVLNNDHQGDOHDSSL.XVVLLVVHOOLVHNDUMDMXXUHVVDL±ORRPDGMD 226 0XUGHWHNVWLGMurdetekstid

SHUH±NVLQLPHQHPLGDJL>lUD@WHKD-DMlWWLVPXNRMXMlWWLVPXNRMXOHLEDV}WNXPD 0DHLROQXGYHHO>HQQH@OHLEDV}WNXQXGNL$JDVHHQLLSLNNSLNHPYHHONXLVHHSOLLW VLLQVHHROLVHHOHLYDNQD-DPDV}WNXVLQMDPXO>ROLVHH@HVLPHQHOHLEV}WNXGDHOXV 2LNXV PXOROL PXUHNOO PXOROLUDVNH PXONRKHSHDWLONXV>KLJLVW@VHOOH MXXUHV 9DDWDVLQ NOO HW PLGD HPD >VHDO@ MlOOH PXLJDE DJD WD ODVNLV >PXO@ LNND >HGDVL@ V}WNXGDMDMDWXOLMlOOHNDWVXVHW>WOHV@HLYHHO>YDMD@LNNDV}WNXGD6}WNXVLQ>VLLV@ VHOOHOHLYDlUDMD-DK-DWDO}SHWDVVHOOHOHLYD>WHR@LVHlUDVLOXVVHDOMDSDQLMDKXSHDOH MD >WOHV@ HW ´2K -XXOL LVHJL VX PHHV SROH QLL NRUWVXOLQH NXL VD VHOOH OHLYD ROHG MlWQXG´0XOOlNVVHHNDQJHVWLVGDPHVVHHWNXLGDVPDVLLVQLLKDOYDVWLWHJLQ(WMlL VLLVSDKD>WXQQH@7DWOHVNOOQDOMDSlUDVWVHOOHV}QD>DJD@ROLNOOSDKD>WXQQH@ hNVWlNNROLMlOOHPHWVDVY}LWDOOLVMlHWLJL>VHOOHNV@HWPDY}WDQSDQHQO}XQDDMDO VHOOHWlNX HWWHMDYLOMDNRNNXYHGDMDWHOHVLLVYLLQV||JL>MlUHOH@-DSDQLQOlQQLNXWlLH SLLPDMDSlWVLOHLED>SHDOH@PXXV||JLVLLVPLVQHLOROLVLLVPLVOLKDMDVHHROL>QHLO@ lUDYLLGXGMXED>HQGLO@2OLGQDGN}LNS}OOXOVHDO>MXED@VHOOHUXNNLS}OOXSHDOROLG-D KDNNDVLQ VLLVVHGDWlNNXYlOMDWRRPD .RHU ROLNXXGLJDMXVWWDOOLXNVHHHV NHWLVWDO ROLG SRMDG VHO NRHUDO 1R MD KDNNDVLQ PLQHPD MD MD VHH NRHU KSSDV PXOOH VHOJD 6HOOHSHDOHPDHKPXVLQYlJDVHOOHNRHUDSHDOH6LLVPDHKPXVLQKLUPVDVWLNRKH 1RKMDW}LQVHOOHKREXVLLVLNNDYlOMDWDOOLVWYlOMDNRKHMDHPDNWWLVNRHUDOQDKD NXXPDNVVHHOlNVNXXWLS}JHQHVRPDSRHJDGHMXXUGH-DVLLVSDQLQWlNXHWWHMDDJD PlUD MD QHHG WHLVHG QHHG YDUHP YLLGXG HNV QHHG ROQXG VHDO PHWVDV MXED -D VLLV SDQLQVHOOHOHLYDSlWVLSDQLQVLLVYDQNULVVH-DY}WVLQQRNXLPDRKMDGHJDHLVDDQXG Y}WWDVLLVY}WVLQRKHOLNXJDQLLPRRGLWDOVXXN}UYDOWNLQQLMDOlNVLQHWYHDQHWVHH VLLQRQV||NLNNDJLHWHL>Y}L@YDVWXSXXWXGDHJDS}UXWDGDHW>VLLV@HLKDNNDWD>OLLJD@ NLLUHVWLPLQHPD.XLRKMDGRQSHDOVLLVKDNNDE>WlNN@NLLUHVWLPLQHPDHW>QG@VLLV OlKHQWDVDSLVL -D WD WXOHE NRUUDJD $JD NV PlUD MlOOH ROL >VHDO@ 0lUD ROL MD VHOOHO ROL QLLVXJXQHNRPPHHWNXLWDPHWVDVlNNLPLGDJLNXXOLVVLLVWDW}PEDVVHOOHSXX>PDD VHHVW@YlOMDMDSDQL>MRRNVX@-DVHHWlNNU||NLVMlOOHMDW}XVLVNDKHMDODSHDOH>SVWL@ MDKLUQXVVHGDWHLVWLNNDWHLVLKREXVHLG$JDKHNXLYDQXGNXXVHYlLNVHPlQQLNOJH ROLVHHPlUDROLJLNLQQLSDQGXG6XXUPlUDDJDROLQLLNXLDKLVHH>ROL@VLQQDNLQQL VHRWXGNHWLVVHDOSXXNOMHV6LLVWDW}PEDVVHOOHNlQQXJDNlQQXJDWNNLVVHOOHSXX PlQQLYlOMDMD>WRUPDV@VHOOHOH>WlNXOH@YDVWX 2KVDWDHYDVNXLVHHWlNNYLVNDV>HQG@NDKHMDODSHDOHSVWL$JDPDROLQQLL HKPXQXGHWHLVDDQXGNlWWNLSLLPDOlQQLNXNOMHVWODKWL.DVVHHSLLPDOlQQLNPLGDJL >VLLV@ PDNVLV VHOOH LOPD VHOOH QHOMDWHLVWNPQH OHKPD MXXUHV >NHV@ SLLPD DQGVLG >NDV@VHHVLLVROLNDPLGDJL>HNV@YLVDQGPDKD6HHROL>PXODJD@LNNDNlHVMDKRLGVLQ KREXVW WDJDVL 6HH VHH PlUD WXOHE YDVWX MD NXXVN MlUHO MD VLLQVDPDV YlUDYD MXXUHV NRKHVLLQ}XHDOO>YDDW@VHHWLLNVLLQVHOOHWLLJLllUHV$JDVHDOWDJDSRROYDMXEYlJD VHDOYlUDYDWDJDMXEDRQSHKPH>NRKW@6HHPlUDNHHUDVVHDOWOlEL>PLQHPD@VHOOHVW SHKPHVW >NRKDVW@ MD YDMXV VLQQD VLVVH $JD WlNX VLLV VDLQ PD LNND SLGDPD MD MD OHLYDSlWVLMDOlQQLNXJDSLLPNDROLNlHRWVDVDJDLVHYlULVHVLQ>QLLHW@NOOMD 1DJX>PD@VLLVM}XGVLQVLQQDQRKVLLVV||GLMDKHLWVLGN}LNSXKNDPD-DKHLWVLQ PLQDJL >VLLV@ SLNDOL VLQQD SHD SDQLQ YlLNVH }OHNRR SHDOH MD g|VHO ROL UXNNLUHKL SHNVWLUXNNLUHKW>NXL@WXQGVLQN}YDSHDYDOX/DVNVLQ>VHDO@QLLPRRGL>YLKNH@7HDQHW PXO RQ NXXNRUUDG $JD NV >NRKW@ WHJL ULQQDV YlJD KDLJHW YlJD YDOXV ROL (W PLV >VLLV@VLLQQGSHDNVROHPD".REDQ>NlHJD@MXEDULQQDVNDVYDEMXEDNDVYDEURRV Murdetekstid0XUGHWHNVWLG 227

$MDVPXONRKHVHOOLVH>VXXUH@URRVLOHV$JDHLVDDQXGVLQQD0LQWNDMXXUGHPLQQD NDVQDGROLGOlLQXGlUDNRGXQWHWY}LPDHLWHDPLOOHVVHHDVLROL-DOlNVLQHW>}LHWL@ HPDDMDVHWPLQHQGSHDOHJL3XOOLOHMDVHDOWNOO-XKDQSDQHEKREXVHHWWHMDYLLE VX>0LQWNDMXXUGH@$JDQHHGP}OHPDGYHQQDGROLGPXOOlLQXG3LKNYDVVHQHLGHL ROQXGNRGXV1RMDVDLVLLV1RWXOLVHHPXYHQQDQDLQHVLLDWHDWHJDHWHL>ROH@HW QHQGHRPDGRQOlLQXG3LKNYDVVHHWHWQHLGHLROHNRGXV(WQGHLVDDHLVDDMXHJD ROHNHVYLLNVNDHW>DJD@YlJDVXXUYDOXRQVHHV6LLVPXOROLVHHNHKDSRROMXEDQDJX WXOHVN}LNSXQHWDVHW>RQ@URRVLKDLJXV-DWXOLMlOOHLVDMXEDVLLWKREXVHJDMlOOHDJD QHLG PHLH SRLVVH LNND >YHHO@ HL ROQXG 7XOL LVD MD LVDJD KDNNDVLPH 0LQWND MXXUGH PLQHPDMD$JDYD0LQWNDMlOOHROL5LLJDURKWXGHMlUHOHOlLQXGHLVDDQXGPHWHPDJD NRNNX$JDVHOOH0LQWND$QQVHHWHPDYHQQDQDLQHVHOOHMlOOHDUVWLYHQQDQDLQHVHH >WOHV@´$JDPLQDNDY}LQUDYLGDVLLQ´ -DWDDQGLVVLLVSDEHULSDQL>ULQQD@SHDOHMDMDQRSXKXVNOOPLV>WDVLLV@SXKXV MDROLG>MX@VRRODSXKXMDGSXKXVMD PLVWD VHDOWHJLMD$QGLVSXGHOLWlLHNDK>YHHO@ PLQJLWYHGHOLNNXHLWHDVLLVPLVVHHROLPDHLWHD>NDV@WD>ROL@NXVLY}LROLYHVL 7XOLQ NRMX MD VLLD DLGDWUHSL SHDOH VHH YDQD WUHSLWNN ROL YHHO DOOHV -D PD QlLWDVLQ VHGD.DDUOLOHQLLHWQlHGHWPLOOLVHSXGHOLWlLHDQGLVURKWXMD-DVLLVSDEHULSDQLND SHDOHMDHWQRLNNDY}WWLVYDOX>lUD@ 1DJX.DDUOLVHOOHURKXY}WWLV>QLL@YLVNDVOHVDXQDYDQDVDXQDKWLNDWXVHVLQQD VRKX³(WVDNDVY}LVXUHDJDPDQ}LDMXXUGH>VLQG@HLODVH´$JDYLLV>PX@LNNDLVH DUVWLMXXUGHWHLVHOSlHYDOSDQLMlOOHKREXVHHWWHVLLV9DVWVHOLLQDVMXEDROLPXMDOHL ROQXGNLDUVWLNXL9DVWVHOLLQDV/lNVLQVLQQDVLLVVHHDUVWDQGLVLNNDURKXGVLLVVHOOHVW VDL DEL 6HH Y}WWLV YDOX >lUD@ MD >ULQG@ KDNNDV SDUDQHPD DJD Q}LGDGHOW >PD DEL@ HL VDDQXG6LLVWOHV>.DDUOL@MDKWOHVHWNXLVD>ROHNVLG@NDVXUQXG±HVLPHQHDDVWDROL >PHLO@DOOHVHODWXGDJDDJDHLROQXGKDOH±DJDQ}LDMXXUGHPDHLODVHQ}LGXGDPD >VLQG@HLODVH

6HWXPXUUDNXUKP

3RGPRWVDNOD $ Q Q $ D V S } O G VQGLV DDVWDO -lUYHVXX YDOODV 9HUKXOLWVD NODV .RROLV NlLQXG HL ROH $ELHOOXV -HYGRNLP $DVS}OOXJD MD DVXV HODPD PHKHNRMX 3RGPRWVD külas.NODV6XXUHSlUDQHODXOLNQLQJPXLQDVMXWWXGHPHLVWHUMXWXVWDMD$QQ$DVS}OGVXUL Suurepärane laulik ning muinasjuttude meisterjutustaja. Ann Aaspõld suri 5.9, VI 1976.

.XQLQJDWWDUPDRQDLVHNV

QR NX±L¦ Öä MXÂ WX N¹Q¹ R H« YD±QDVWRBOw NXáu*D WÂ Wã RBOL NXáu*D WÂ Wã MDVL6 WlÂRBOLWÌWVXÂ!YDWÌWH«W ±ÖäRBOwNLÂd%XÌQDKDVW MDW4ÂQ¹R WlÂuÌQDKDVWWH7MDÂ.*D MD NÂL)DH«NRÂNR NHÂ6«OHl±U PL°QDÂKDVW WLPl WÂ«UHO WVXÂ!YDRPD MDOD$ DNLÂl´NL HL Wt±Ml WH'l NÂL) NÂL) WäLÂd*XÌQD$N ÂÖä RBOL NLÂd%XÌQDKDVW W4ÂQ¹ R WlÂuÌQDKDVW MD NXÂáL*DVÌDu NLNR±NR NH6«OHlÂU P¼ÌVWWLPlW±«UHOWVX!YDRÂPDYD VL6D' WyO¹ QiÂ]¹VW MDNÂL) NÂL) N8$ QR NLÂl´NL HLÌM}!YD Â WH'lNL) 228 Murdetekstid0XUGHWHNVWLG

WäLÂd*XÌQDKjÂ WH]LYlNL)Oy±PDÌQDKDPL PLÂl´NLLÂ-PDSbORPD NLÂl´NLHLM}!YD DÖäPDÂ' N}wY SDÂ ND VvQNDÂwYRD W:ÂWHwMHNDÌQRD

.XQLQJDWWDUPDRQDLVHNV

1R NXLGDV NV PXLQDVMXWW >VLLV@ ROL HW YDQDVWL ROL NXQLQJDWWDU 2OL NXQLQJDWWDU MD VLLVWDOOHROLGSDVWODGWHKWXGhNVROLNLUEXQDKDVWMDWHLQHROLWlLQDKDVWWHKWXGMDOJD-D N}LN >NRVLODVHG@ NXWVXWXG NRNNX .HV DUYDE lUD PLV QDKDVW RQ WHPD NXQLQJD WWUHO SDVWODG MDODV $JD NHHJL HL RVDQXG WHOGD .}LNN}LN >DUYDVLG HW@ OLQQXQDKN hNV ROL >DJD@ NLUEXQDKDVW WHLQH ROL WlLQDKDVW -D NXQLQJDV NXWVXV N}LN NRNNX NHV >NRVLODVWHVW@ DUYDE lUD PLV QDKDVW WHPD WWUH SDVWODG RQ VLLV DQQDE >WWUH@ VHOOHOH QDLVHNV-DN}LNN}LN>RQ@NRRVDJDPLWWHNHHJLHLVXXGDlUDDUYDWD.}LNOLQQXQDKDG WOHVLG>QDGlUD@N}LNORRPDQDKDG>N}LN@PLVOGVHLOPDVRQ0LWWHNHHJLHLVXXWQXG >lUDDUYDWD@ $JDNVPDGXNDVHSDNXDOOVLLQNDHYXDOOVHHWHDGLV³.DQGDVLNDK>HW@HL RVND lUD DUYDWD ± NV RQ NLUEXQDKDVW WHLQH WlLQDKDVW´ -D SLGLJL >NXQLQJDV WWUH@ VHOOHOH PDROH DQGPD $JD QR PDRG ROLG YDQDVWL LQLPHVH ODVWXG>NL@ VHOOLVHNV QRK Q}LGXVH-DSLGL>WWUH@PDROHDQGPDQDLVHNV-DDQGLVNLlUDMDSHHWLSXOPDGMDOlNV VLLVVHOOHPDRJDlUDOHMlUYHNDXJHOHNDXJHOH7HPDWWDUNXQLQJDWWDUOlNVNDXJHOH OHMlUYHlUD -DVLLVHODVLGQDGQLLNDXDNXLWDOROLNROPWWDUWMXEDVHDO-DWXOLGVLLV HPDOH NOODMDLVDOH7XOLGNOODMDROLG>QHLO@NODVPLWXSlHYDMDNROPWWDUW>NDDVDV@MD 9HQQDG VLLV WOHYDG HW N}LJL QHQGH ODVWH NlHVW >NVLYDG@ 7HLVHG HL WOH >PLGDJL@ YDQHPDG>WWUHG@DJDQRRUHPUllJLE ³0LVPRRGLWHLHLVDNDRQ"´ ³$KPHLHLVD".XLLVWXPH>ODXGD@V||PDVLLVWHPDWXOHEND6LLVWDNlLEPEHU OLXDMDNHHOHJDODNXE-DKNlLEPEHUOLXDMDNHHOHJDODNXE´ ³$JDNXLGDVWHNRMXVDDWHQRY}LNXLGDVWHVHDOHODWH"´ ³$JDLVDPHLGODHYDJDW}L0HOlKHPH>PHUH@NDOGDOHVLLVODXODPHHW³6LLORR YLLORRODVHODHYW}XNDSXUMHVLLORRYLLORRODVHODHYW}XNDSXUMHVLLORRYLLORR´6LLV WDWXOHEPHLOHODHYDJDMlUHOH´ 1RK YHQQDNVHG VDLG WHDGD HW VHOOLQH LVD QHLO MD VLLV QLLPRRGL -D VLLV WHPD }GH WDKWQXG>NRMX@PLQHPDKDNDWDDJDYHQQDGWOHYDGHWlUJXWlQDPLQJXHW ³0HLOHLROHWlQDDHJDVLQGVDDWPDWXOODHWKRPPLNXOOlKHWH´$JDYHQGDGHOROLRPD WDJDP}WH9HQQDGOlNVLG>PHUH@NDOGDOHMDPHHOLWDVLGSHWWXVHJDWHPD PDR VLQQD NDOGDOHNRRVODHYDJD>NXLQDG@ODXOVLG³6LLORRYLLORRODVHODHYW}XNDSXUMHVLLORR YLLORRODVHODHYW}XNDSXUMHVLLORRYLLORR´ /DHY WXOL MD >YHQQDG@ WDSVLG VHOOH PDR lUD 7DSVLG lUD MD MlUJPLVHO SlHYDO VDDGDYDG }H VDDGDYDG }H >PHUH@NDOGDOH MD WOHYDG }HOH HW ³0HLO HL ROH DHJD VLLQ RRGDWDHWMllVDLVH>VLLD@HWPHLHOlKHPHlUD´ ®GH VLLV ODXOLV PHHVW >ODHYDJD@ MlUHOH ³6LLORRYLLORR ODVH ODHY W}XND SXUMH VLLORRYLLORRODVHODHYW}XNDSXUMHVLLORR´ /DHY WXOL DJD YHULQH 9HULQH ODHY NRKH MD 0LGD >QG@ WHKD" (PD >NVLE@ ODVWHOW ³.HV RQ lUD UllNLQXG"´ 9DQHP WOHE ³0LQD NOO HL UllNLQXG´ 1RRUHP ND WOHE³0LQDNOOHLUllNLQXG´$JDN}LJHQRRUHPWOHE³-DKPLQDUllNLVLQ´ 9DDWVLLV(LOlLQXGNLQDGHQDPHDOHVNRMX6LLVLVWXVLGN}LNVLQQDPHUHNDOGDOH NHOOHVW VDL WDPP MD NHOOHVW NLUVLSXX -D N}LN MlLG VLQQD SXXGHNV HJD OlLQXGNL HQDP NRMX(LROQXGNL>QHLOHQDP@NXKXPLQQDNDK

EESTI KOHANIMED

I Kohanimed üldiselt

Kohanime mõiste ja süsteem 235

.RKDQLPHP}LVWHMDVVWHHP

.RKDQLPHP}LVWH

1LPHGWUDGLWVLRRQLOLVHVNHHOHWHDGXVHVSlULVQLPHG RQ RQRPDVWLNDHKNQLPH WHDGXVHXXULPLVREMHNW7XQWXLPDGRQLVLNXMDNRKDQLPHGHQWQLPHGRQND QlLWHNVNRGXORRPDGHOWDHYDNHKDGHOODHYDGHOYllULVNLYLGHOORRGXVQlKWXVWHO WDLIXXQLG MQH 1LPHGH PDDLOP RQ NLUHY MD Y}LE WXQGXGD QDJX VDDNV LJDO DVMDOQLPLROODHQWQLLVHHVLLVNLHLROH 6HHPLVRQQLPLMDPLVPLWWHRQQLLORRJLNDILORVRRILDNXLNDOLQJYLVWL NDSUREOHHP/LQJYLVWLNDVHLVXNRKDOWRQQLPLV}QDOLQHYlOMHQGNHHOHQGPLO OH HVPDOHVDQQH RQ PLGDJLNHGDJL QLPHWDGD VHOOHOH YLLGDWD |NRQRRPVHOW VLOGLVWDGHVNVLNXWLVHQGLWPLQJLVOLLJLV 1LPLWDYDOLVHOWHLNLUMHOGDWlKLVWDWDYDWNXLJL3LNNMlUYY}LENDW}HVWLROOD SLNN MlUY YDLG RQ VDJHOL PHHOHYDOGQH KllOLNMDGD YUG NDXEDQLPHG MD LJD VXJXVHGQLPHNRQNXUVLOSDNXWDYDGQLPHG 1LPHOHVDQQHRQROODVLOWRVXWD PDNVKHOHNLQGODOHREMHNWLOHSDOMXGHVHDVWPLGDNHHOHWDYDYDKHQGLWHJDHULV WDGDHLVDDY}LVDDENVQHVNRKPDNDOW1LPHY}LEPLQJLWHOWLQJLPXVWHOPXX WDVDPXWLHLS}KMXVWDHQDPDVWLUDVNXVLVHHHWKHQLPHNDQGMDLGQW-ULVLG Y}LEROODPLWX7HDWDYPHHOHYDOGVXVVRMXKXVOLNNXVMDPXXGHWDYXVRQQLPH GHOHRPDQH 1LPHIXQNWVLRRQLVWWXOHQHEHWQLPLSDQQDNVHDVMDOHY}LROHQGLOHNHOOH HULVWDPLQH RQ LQLPHVHOH YDMDOLN 9}LE |HOGD HW QLPHSDQHN RQ LQLPHVH YLLV ³KLQJHVWDGD´PDDLOPD .RKDQLPHGWRSRQPLG WlKLVWDYDGNRKWLPDDSLQQDOHKNJHRJUDDILOLVL REMHNWH MD KWODVL OLLJHQGDYDG PDDVWLNNX YDVWDYDOW LQLPHVH YDMDGXVWHOH.XL YDDGDWD VXYDOLVHOH PDDNDDUGLOH VLLV QlHPH HW VHH SROH KWODVHOW QLPHGHJD NDHWXG5RKNHPQLPHVLGRQSDLNDGHVNXVLQLPHQHDNWLLYVHPDOWWHJXWVHEVD PXWLVHDONXVQLPHURKNXVWWLQJLEPDDVWLNXYRUPLGHPLWPHNHVLVXVQWUDQQD DODGHO 2Q Y}LPDOLN YlOMD DUYXWDGD QLPHWLKHGXVW VR NXL SDOMX WXOHE NRKD QLPHVLGKHNPðNRKWD6RRPHVRQVHHNHVNPLVHOW±QLPHN}LNXGHVQL PHVWS}KMDVQLO}XQDV(HVWLVRQQLPHWLKHGXVOLJLNDXGVHOKLQQDQJXO± QLPHKHNPðNRKWD .RKDQLPHGHOLLJLWDPLQH .RKDQLPHVLG Y}LE OLLJLWDGD PLWPHO DOXVHO V}OWXYDOW XXULPLVH HHVPlUJLVW 2OXOLQHRQKRLGDODKXVMlUJPLVHGP}LVWHGQLPLHKNWlKLVHKNNHHOHOLQHYlO 236 .RKDQLPHP}LVWHMDVVWHHPKohanime mõiste ja süsteem

MHQGQLQJGHQRWDDWHKNQLPHREMHNWVHHJDNRKDQLPHSXKXONRKWNXLI VLOLQHHVHPLGDWlKLVWDWDNVH .}LJH ODLHPDOW Y}LE QLPHOLLJLWXVHG MDJDGD NDKHNV VXXUHNV UKPDNV QHHGPLVOlKWXYDGQLPHVWHQGDVWMDQHHGPLVOlKWXYDGGHQRWDDGLVW'HQR WDDGLVWOlKWXYDGOLLJLWXVHGRQHQDPNDVXWDWXGLOPVHOWVHHW}WWXHWQLLRQOLKW VDPMDQLPHGRQRPDGHQRWDDGLJDODKXWDPDWXOWVHRWXG 1,0(67/b+789$/7RQY}LPDOLNOLLJLWDGD DQLPHNHHOVXVHMlUJLVRPLVNHHOHQLPHVVWHHPLNXXOXYDNVQLPLORH WDNVH HHVWLNHHOVHG QLPHG YHQHNHHOVHG QLPHG MQH .HHOW RQ ROXOLQH VLOPDV SLGDGD VHVW PLWPHG QLPHGH RPDGXVHG DYDOGXYDG HHVNlWW KH NHHOH QLPH VVWHHPLSLLUHV1WYHUHO}SSRQWSLOLQHHHVWLNHHOVHWHVNRKDQLPHGHV EQLPHVWUXNWXXULMlUJLOLKWMDOLLWQLPHG.DVH.DVHPHWVDHOOLSWLOL VHGQLPHG0lR 0lRNODMQH QLPHSDQHNXDVWPHMlUJLSULPDDUQLPHGSDQGXGQLPHREMHNWLOHHVPD VHOW OlKWXGHV OGQLPHVW HKN DSHOODWLLYLVW VHNXQGDDUQLPHG QLPL RQ DQWXG P}QHWHLVHQLPHDOXVHOQW7DUWXOLQQ!7DUWXYDOG.DLVPDNOD!.DLVPD MlUYWHUWVLDDUQLPHGQLPHDKHODVNROPDVQLPL6}MDPlJL!6}MDPlHP}LV! 6XXU6}MDPlHWlQDYMQH GQLPHSlULWROXMlUJLHHVWLDOJXSlUDQLPHGODHQQLPHG(ULQHYDOWQLPH NHHOVXVHVWPLVRQVQNURRQLOLQHP}LVWHRQVLLQWHJXGLDNURRQLOLVHQlKWXVH JD1LPHY}}USlULWROXVDDEVHOJLWDGDYDLGQLPHNXMXQHPLVOXJXXXULGHV HQLPHYDQXVHMlUJLS}OLVQLPHGPLOOHYDQXVWHLWHDWDXXVQLPHGSDD ULYLLPDVHVDMDQGLMRRNVXOWHNNLQXGVDJHOLGDWHHULWDYDGMQH(QDPDVWLHLROH Y}LPDOLNQLPHYDQXVWNLQGODNVWHKDVDDESDNNXGDYDLGXPENDXGVHWWHNNH DHJDY}LSLLUGXGDGRNXPHQWLGHVHVPDPDLQLPLVHDDVWDJD9DKHORQNDVXWDWD YDGPllUDQJXGWHUPLQXVSRVWTXHPµYlKHPDOWSlUDVWVHGD¶Y}LWHUPLQXVDQWH TXHP µYlKHPDOW HQQH VHGD¶ QW HL VDD QLPL 9HVNLMlUY SlULQHGD YDUDVHPDVW DMDVWNXLMlUYHllUHVDVXYDVXQXGYHVNLMQH IQLPHVWDDWXVHMDNDVXWXVHMlUJLDPHWOLNXGMDPLWWHDPHWOLNXGQLPHG UDKYDSlUDVHGMDNLUMDNHHOVHGQLPHGVDJHGDGMDKDUYDNDVXWDWDYDGQLPHGMQH 1,0(2%-(.7,67 /b+789 WDYDOLVLP OLLJLWXV WRRE HVLOH YlKHPDOW MlUJPLVHG UKPDG DDVXVWXVQLPHGRLNRQPLGVWDVXODWHQLPHGNDWDOXQLPHGQWOLQQD QLPHGSROLVRQPLGNODQLPHGNRPRQPLG E YHWHQLPHG KGURQPLG M}HQLPHG SRWDPRQPLG MlUYHQLPHG OLPQRQPLGPHUHQLPHGSHODJRQPLGNDVRRQLPHGKHORQPLG PlHQLPHGRURQPLGPLOOHDOODDUYDWDNVHVDJHOLNDPXXGHSLQQD YRUPLGHQLPHG G KDOGXVNVXVWH QLPHG KRURQPLG SURYLQWVLGH PDDNRQGDGH MP PDDDODGHQLPHG HWHHQLPHGGURPRQPLGWHHGHMDWlQDYDWHNDYlOMDNXWHQLPHG .RKDQLPHP}LVWHMDVVWHHPKohanime mõiste ja süsteem 237

.DKHOLLJLWXVHYDKHSHDOHMllEOLLJLWXV.2+$688586( MlUJL6LLQHLROHROXOLQH QLLY}UGREMHNWLVXXUXVNXLY}UGQLPHNDVXWDMDVNRQGQLPHWXQWXVMP(ULVWD WDNVHPLNURWRSRQPHHKNSLVLNRKDQLPHVLGMDPDNURWRSRQPHHKNSlULV NRKDQLPHVLG0}QLNRUGMDJDWDNVHYLLPDVHGNDKHNVUKPDNV6HOMXKXONDVX WDWDNVHSlULVNRKDQLPHGHNRKWDPHVRWRSRQPLV}QD 0HVRWRSRQPLG SlULVNRKDQLPHG PRRGXVWDYDG NRKDQLPHGH S}KL KXOJD 0DNURWRSRQPLG NLWVDPDV P}WWHV VXXUNRKDQLPHG RQ S}KLOLVHOW NXQVWOLNH JHRJUDDILDNLUMDQGXVHV NlLEHOH WRRGXG VXXUWH DODGH PDQGULG RRNHDQLGPlHVWLNXGMQHQLPHG(HVWLVVRELNVLGQHQGHNVQlLWHNVORRGXVSLLU NRQGDGH QLPHG .}UYHPDD /DKHPDD +DDQMD N}UJXVWLN 9DKH(HVWL MPV 6XXUH RVD QHLVW W}L NlLEHOH -RKDQQHV *UDQ| DDVWDO YDDGHOGHV (HVWL PDDVWLNXOLVLNVXVL 0LNURWRSRQPLG SLVLNRKDQLPHG RQ HHVNlWW YlLNHVWH REMHNWLGH QL PHGPLOOHNDVXWDMDVNRQGRQSLLUDWXGQWKHSHUHLQLPHVWHJD6HOOHVWWXOHQH YDOWRQWHJHPLVWVXKWHOLVHOWHEDSVLYDQLPLVWXJDPLVS}OYNRQGDGHYDKHWXVH MD YlKLPDJL DVXVWXVSLOGL PXXWXPLVHJD Y}LE NDGXGD Y}L XXHJD DVHQGXGD 0LNURWRSRQPLGHOHRQRPDVHNVSHHWXGVHGDHWQHQGHDSHOODWLLYQHSlULWROX RQ HQDPDVWL OlELSDLVWYDP 5DQQDNUDDY 6RRNDHODPHWV 3LNDPDDPlJL QLQJ SXXGXE VHOJH SLLU QLPHGH MD NLUMHOGDYDWH QLPHWXVWH QQ SULPLWLLYQLPHG QW PDMDWDJXQH S}OG OHM}H KHLQDPDDVDPXWLWHUPLQQLPHGQWMlUY KHLQDPDD NDGDVWLNYDKHO0LNURWRSRQPLGHHULVWXVRQNRNNXOHSSHOLQHMDY}LENHHOLWL HULQHGD

.RKDQLPHNRRVOXVHG hNVNLNRKDQLPLHLHVLQHORRGXVHVLVROHHULWXOWYDLGRQPLQJLODLHPDVVWHHPL HKNNRKDQLPHNRRVOXVHRVDMDDOOXEVHOOHVHDGXVSlUDVXVWHOH .RKDQLPLVWXRQ SLGHYDVPXXWXVHVSHHJHOGDGHVVHGDNXLGDVLQLPHQHPDDVWLNNXOLLJHQGDEY}L VHOOHVRULHQWHHUXEPLGDWlKWVDNVSHDE.XLLQLPHVHOWHNLEVXKHPLQJLPDDV WLNXNRKDJD VLLV NDVXWDE WD VHOOH LGHQWLILWVHHULPLVHNV QLPHNXLVHHVXKHO} SHENDREP}QHDMDP||GXGHVNDQLPLNXLJLQLPHREMHNWHLSUXXJLKlYLGD .RKDQLPHNRRVOXVH DOO P}LVWHWDNVH PLQJLO NRQNUHHWVHO WHUULWRRULXPLO HODYD LQLPKXOJD SRROW WDUYLWDWDYDLG NRKDQLPHVLG PLV PRRGXVWDYDG VHO DODO WHUYLNX (HVWLV RQ VHH WDYDOLVHOW KH DVXOD NOD OLQQD SLLUHV NDVXWDWDYDWH QLPHGHNRJXP.RRVOXVHGY}LYDGROODOHVHKLWDWXGHULQHYDOW(HVWLVRQHULV WDWXGNDKWWSL 6XXUHV RVDV .HVN MD ,GD(HVWLV RQ NRRVOXV HKLWDWXG OHV DVXVWXVQLPH GHOH.ODQLPLVWXNRRVQHEHQDPDVWLNODHQGDMDWDOXGHQLPHGHVWORRGXV 1LPHGH SLLULVW YW .DOODVPDD E MD 238 Kohanime.RKDQLPHP}LVWHMDVVWHHP mõiste ja süsteem

.DDUW7DUWXPEUXVVDMDQGLO0HOOLQ

QLPHVLGRQP}QLNVLNQLQJQHHGNLWXOHQHYDGVDJHOLNODGHY}LWDOXGHQLPH GHVW QW-DDQLWDOXMXXUGHNXXOXYDG-DDQLKHLQDPDD-DDQLS}OG-DDQLNDUMD PDD 6DDUHPDDO MD YlKHP ND /llQH MD 3}KMD(HVWL UDQQLNXSLLUNRQGDGHV RQ KH DVXVWXVQLPH PEHUNRRQGXQXGKXONORRGXVQLPHVLGPLVHLROHRWVHVHOW WDOXY}LNODQLPHJDVHRWXGYDLGRQLVHVHLVYDG QW.KN7RKNXNODV3}OGH DOXQHQLLW-DODNDS}OG/lWLNRSSHOMQH 6HHY}LNVNDMDVWDGDYDQHPDWODSLPDD VVWHHPL NXV PLWPHVXJXVWHO PDDODSSLGH QLPHGHO ROL VXXUHP WlKWVXV NXL DVXVWXVQLPHGHOQDJXVHGDWXQQLVWDYDGNDYDQHPDGP}LVDWHNDDUGLG .RRVOXVHVY}LEROXOLVWHQLPHOLLNLGHQDYlOMDWXXDGRPLQDQWQLPHG MD RULHQWLLU QLPHGPLVY}LYDGNDRVDOWNDWWXGD 'RPLQDQWQLPHG RQ VHOOLVHG PLOOH VWDDWXV NDVXWDMDWH VLOPLV RQ N}UJH VHVW QDG WlKLVWDYDG WlKWVDLG NRKWL PLOOHJD LQLPHVHO RQ ROHPDV LJDSlHYDQH VLGH MD VXKHVWXPLVYDMDGXV 'RPLQDQWQLPHG PRRGXVWDYDG QLPHNRRVOXVWH Kohanime mõiste ja süsteem 231239

Kaart 1.2. Tartu ümbrus tänapäeva teedeatlasest (E.O. Map 1999) põhikarkassi, millest lähtudes pannakse paigale inimese igapäevane nime- maastik. Nendega seotakse teised nimed (nt öeldes Tuula küla asub Keilast lõunas). Aja jooksul on dominantnimede rühmad korduvalt muutunud. P. Johan- sen (1933) on näidanud, et alguses ei olnud mõisad tähtsad asustusüksused, sest nad võtsid sageli üle läheduses olnud küla nime. Alles hiljem muutus mõisanimi domineerivaks ning külad võtsid üle mõisa nime, nt Hag Sõndu küla muutus mõisa järgi Kelba külaks, Juu Kas(s)e küla Pirgu külaks. 20. sajandil muutusid väljaspool linnu tähtsaks valdade ja vallakeskuste nimed, kusjuures mõnigi vana nimi rändas koos vallamajaga uude asukohta. Nt Setu- maal tekkis uus Meremäe küla Meremäe vallamaja ümbrusse, vana küla nimetati 1998. a Merekülaks.ä Nõukogude ajal said tähtsaks majandite nimed, toponüümideks hakkasid muutuma Kirovi (Haabneeme ja Viimsi), Sommer- lingi (Jüri) jt. Praegu tunduvad jälle keskseks muutuvat vallanimed. 240 Kohanime mõiste ja süsteem

Linnadeski on dominantnimesid, mille järgi on tekkinud paikkonna- nimed. Varasematel aegadel olid nendeks sageli kõrtside nimed (paljud Tallinna linnajaod, nt Kompassi, Torupilli, Uus Maailm, on nimetatud kõrt- side järgi), hiljem ka tähtsate kaupluste vm nimed. Väärib märkimist, et äri- ettevõtete ekspansioon võib kaasa tuua kohanimede siirdumise või mõjuala laienemise. Nii on tagasihoidliku suvemõisakese nimest Rocca al Mare saanud läänepoolse Tallinna peaaegu tuntuim nimi, samas kui teiste endiste linnamõisate nimed (Scharlottenthal, Wittenhof jt) on kadunud jälgi jätmata. Orientiirnimed on need, mille järgi maastikus liigeldakse. Teekäijale on olulised näiteks tee peale jäävate sildade või kõrtside nimed, meresõitja peab teadma silmatorkavamate rannakohtade, nt neemede, tuletornide või saarte nimesid. Linnas orienteerutakse suurte kaubanduskeskuste, väljakute jms järgi. 19. sajandi eestikeelsed kalendrid esitasid lisades sageli maanteede kirjeldusi, mainides tee peale jäävaid postijaamu, sildu, mõisaid ja nende- vahelisi kaugusi. Orientiirnimedki on aja jooksul muutunud, kajastades meie liiklemisviiside ja -kiiruste muutumist. Nüüdsetes teedeatlastes võib vaevalt märgata sildu, küll aga on sageli eraldi nimedega välja toodud liiklussõlmed kiirteedel.

Lisalugemist

Nimeobjektist lähtuva kohanimeliigituse esitab nt Jaak Simm artiklis Nimeteaduse põhimõisteid (Simm 1976). Nimede piiri ja kohanimekoosluste kohta saab ülevaate Marja Kallasmaa töödest Mikrotoponüümi determinandid ja järelkomponendid (Kallasmaa 1978b) ja Saaremaa kohanimed II (Kallasmaa 2000: 63–74). Kohanimeuurimine 241

.RKDQLPHXXULPLQH

7UDGLWVLRRQLOLQH QLPHXXULPLQH VHLVQHE QLPHGH SlULWROX MD NXMXQHPLVORR VHOJLWDPLVHV PLOOHNlLJXVRWVLWDNVHVHRVHLGNHHOHPXXGHHOHPHQWLGHJDDSHO ODWLLYLGH MD WHLVWH QLPHGHJD 6HOOHNV MlOJLWDNVH QLPH HVLQHPLVNXMXVLG OlEL DHJDGHYDQLPDWHVWGRNXPHQWLGHVWDODWHV7LQJLPDWDDUYHVWDWDNVHQLPHNDVX WXVW UDKYDVXXV NHHOH DUHQJX OGLVL VHDGXVSlUDVXVL MD NRKDQLPHGH HULDUHQ JXLG VDPXWLQDDEHUWHDGXVWHQWDVXVWXVDMDORR DUKHRORRJLDDQGPHLG.RKD QLPHGH HWPRORJLVHHULPLQH RQ LVHlUDQLV YDHYDULNDV MD P}QLJL NRUG WXOXWX VHVWOlKWHDQGPHLGVHOOHNVRQOLLJDYlKH 'LDNURRQLOLVHOWY}LEXXULGDNDQlLWHNVNRKDQLPHGHWHNNLPLVW PXXWXPLVW MDNDGX6RRPHVRQVDDGXGMlOJLGDDNWLLYVHVNDVXWXVHVROHYDLGNRKDQLPHVLG PLWPH DDVWDNPQH YlOWHO hOGLQH WHQGHQWV RQ QLPHGH YlKHQHPLVH VXXQDV NXLG VHH RQ HUL SLLUNRQGDGHV MD HUL QLPHREMHNWLGH RVDV WRLPXQXG HULQHYDV WHPSRV/RRGXVHVHPHWH HULWLYHHNRJXGHQLPHGQlLWHNVVlLOLYDGSDUHPLQLNXL KDULWDYDWH PDDGH QLPHG 7HHGH MD VLOGDGH QLPHGH SVLYXV RQ YHHO VXXUHP VHVWQDGRQLJDSlHYDVHOWNDVXWXVHO1LPHGHVlLOLPLVHNVROXOLVLPRQDJDVHOOH NDVXWDMDVNRQQDSVLYXV DVXVWXVHNDWNHPDWXV .RKDQLPHGH XXULPLQH RQ DMD MRRNVXO DUHQHQXG NVLNQLPHGH SlULWROX VHOJLWDPLVHVW HKN HWPRORJLVHHULPLVHVW WlLHPDKXOLVHNV XXULPLVGLVWVLSOLLQLNV PLOOHV RQ NRKWD ND VQNURRQXXULPXVWHO QLPHVRWVLRORRJLDO VWDWLVWLNDO MP .OODOW VDJHOL RQ NRKDQLPHXXULPLQH YHHO VLLVNL PXX DVXVWXVDMDORR OGLVH NHHOHDMDORRMPXXULPLVHN}UYDOVDDGXV

'LDNURRQLOLVHGPHHWRGLG(WPRORJLVHHULPLQH

2QRPDVWLND S}KLHHOGXVH NRKDVHOW SlULQHYDG N}LN SlULVQLPHG DOJVHOW OG QLPHGHVWDSHOODWLLYLGHVW (ULQHYDOWDSHOODWLLYLVWHLROHQLPHOPXXG³WlKHQ GXVW´ NXL VHH REMHNW PLGD WD WlKLVWDE QLQJ QLPH DOXVHNV ROHYDWHO DSHOOD WLLYLGHOHLROHQLPHIXQNWVLRRQLVHLVXNRKDOWROXOLVWWlKWVXVW6DJHOLY}LE|HOGD HWQLPHGRQQHHG PLV³HLWlKHQGDVHGD PLGDQDGWlKHQGDYDG´ QlLWHNV8XV NODY}LEROODYDQHPNXL 9DQDNOD 9lLNH3DNULVDDURQVXXUHPNXL6XXU 3DNULMQH

7UDGLWVLRRQLOLVH MDRWXVH MlUJL MDJXQHYDG V}QDG OGQLPHGHNV HKN DSHOODWLLYLGHNV MD SlULVQLPHGHNV HKN SURRSULXPLGHNV 0RRGQH QLPHXXULPLQH NDVXWDE WHUPLQLW QLPL YDVWDQGDGHV VHGD PLWWHQLPHOH 242 Kohanimeuurimine.RKDQLPHXXULPLQH

6HOJXVHKXYLGHVWHKWDJXYDKHWNRKDQLPHNDKHHUL³WlKHQGXVH´YDKHO D NRKDQLPHSlULVWlKHQGXVHNVRQREMHNWPLGDWDWlKLVWDEQLLWlKHQGDE :89,20KWH7DOOLQQDOLQQDRVD E NXLNRKDQLPLNRRVQHElUDWXQWDYDWHVWOGV}QDGHVWY}LEUllNLGDWHPD HQQLVYRUPLVWVWNHHOHQGLWHVWPLVWRSRQPLPRRGXVWDYDG6DJHOLSHDEUDK YDVNRKDQLPHWlKHQGXVHNVMXVWHQQLVWlKHQGXVW:89,202:892 (QQLVYRUPLJD WHJHOHPLQH RQJL NRKDQLPH HWPRORJLVHHULPLQH 1LPHG PLGDVDJHOLSHHWDNVH³WlKHQGXVHWXWHNV´ 0,9:! ;,#,5 ,MPV RQWlS VHPDOWYlOMHQGXGHVHWPRORRJLOLVHOWOlELSDLVWPDWXG .RKDQLPHGH HWPRORRJLDW DLWDYDG VHOJLWDGD OLVDNV GRNXPHQWHHULWXG YDUDVHPDWHOH NLUMDNXMXGHOH WHDGPLVHG VHOOHVW PLOOLVHVVH QLPHVVWHHPL QLPL NXXOXV MD NHHOHYlOLVWH DVMDROXGH WXQGPLQH (ULWL SXXGXWDE VHH QLPHSDQHNX PRWLLYH VHVW NXL QLPH HWPRORRJLD RQ YDKHO VXKWHOLVHOW OLKWVDOW WXYDVWDWDY D 02890 Q 02 8900Q , 2Q , VLLVNVLPXVPLNVDQWXG NRKDGMXVWVHGDQLPHNDQQDYDGMllENDOLKWVDWHQLPHGHSXKXOVDJHOLYDVWX VHWD9DDGDWHVWlQDSlHYD7}UYDPEUXVHNDDUGLOHPlUNDEVHDOPDDVWLNXOLVHOW VQD ODKXV NVWHLVHVW QLPHVLG 0Q , ,Q , MD 08Q , 1HQGH RPD YDKHOLQHVHRVVDDEVHOJHNVDOOHVVLLVNXLVHOJLWDGDHWWHJHPLVWRQHQGLVH3DW NOD YDOOD RVDGHJD YDOG LVH ROL Y}UGOHPLVL YlOMDYHQLWDWXGMD PLWPHVRSLOLQH PLVW}WWXQLLVXJXQHHULVWXVNXMXQHVYlOMDORRJLOLVHOW

6QNURRQLOLVHGPHHWRGLG

9DUDVHPDVWQLPHXXULPLVHVWMlLGHQDPDVWLN}UYDOHHWPRORRJLOLVHOWOlELSDLVW YDGQLPHG098,3:7,!7;0$::70; ,'089,:80MPV NXLJLQHLG RQ NRKDQLPHGH OGKXOJDV HQDPLN 8XHPDO DMDO RQ KDNDWXG URKNHP WlKHOH SDQXS||UDPDVHOOHOHPLVRQNRKDQLPLVWXVWSLOLQHPLWWHHUDQGOLNQLPH NRRVOXVWHOHQLPHGHWSRORRJLDOHQLPHPDOOLGHOHDQDORRJLDRVDOHQLPHPRR GXVWXVHV MPV /llQHPHUHVRRPH RQRPDVWLNDV HVLQGDE VHGD VXXQGD SDULPLQL VRRPHQLPHXXULMD(HUR.LYLQLHPL6QNURRQLOLVWHXXULPXVWHDOODY}LEDUYDWD YHHOQLPHGHVWUXNWXXULWXOHWXVOLLGHWHMDQHQGHOHYLDODXXULPLVHQLPHVWDWLVWL OLVHGW||GQLPHVRWVLRORRJLDQLPHSDQHNXPRWLLYLGQLPHPRHG MP 6QNURRQLOLQH YDDWOXV Y}LE WXOOD NDVXNV ND QLPHGH HWPRORRJLD VHOJL WDPLVHOVHVWKHQLPHVHOHWDPLVHORQVDJHOLDELWHLVWHVDPDVVHVVWHHPLNXX OXYDWH QLPHGH DQDOVLVW 1LL RQ 3}KMD(HVWL UDQQLNXO SDOMX 50,O}SXOLVL QLPHVLG PLOOHVW VXXUHO RVDO Y}LE lUD WXQGD HVLRVDV P}QH SXX QLPHWXVH 05850, OHSS ! ,850, SLKODNDV %,22850, WDPP 6HOOHS}KMDO RQ OLKWQH VHRVWDGD SXXGHJD ND P}QGD PXXG 50, QLPH ,8850, NDVN !7850, SlUQ YUG ND QLPHSDDUL ,QJHULPDDO .XUJROD SRROVDDUHO LVXUL !785±YHQHõĆčČČ Kohanimeuurimine.RKDQLPHXXULPLQH 243

.RKDQLPHGNHHOHDUHQJXMlUNXGHNDMDVWDMDQD hOGWXQQXVWDWXG RQ VHLVXNRKW HW NRKDQLPHGHO RQ NDDOXNDV RVD NHHOHDMDORR OLVWH QlKWXVWH XXULPLVHV 3}KMXVHNV RQ HW VDJHOL WXOHYDG YDQLPDWH NLUMDOLNH PlOHVWLVWHQD DUYHVVH YDLG DMDORROLVWHV ULNXWHV NLUMDSDQGXG NRKDQLPHG QLQJ XODWXVOLNXPDLG WHNVWLNDWNHLG RQ ROHPDV DLQXOW NROPHVWQHOMDVW YLLPDVHVW DDVWDVDMDVW 1LL RQ VDMDQGLWNlVLWOHYDVW+HQULNX/LLYLPDDNURRQLNDVWMDD SDLNXNLUMDSDQGXG%,,33/,287,,2,9:89-07038:8,3,0VDDQXG HHVWL NHHOH YDUDVHLPD GRNXPHQWHHULWXG DMDORR ROXOLVHG DOOLNDG (VLPHVH PLWXVDGDLVLNXMDNRKDQLPHQLQJYLLPDVHXPEHVNRKDQLPHY}LPDOGDYDG QlKD HW VLVHNDGX HL ROQXG HHVWL NHHOHV YHHO DODQXG : ,7:8 µ.XNUXVH¶ O}SXNDGX ROL WRLPXPDV 47 0 07700 µ9}UWVMlUY¶ $43472 µ6RRQXU PH¶RPDVWDYDNllQGH3O}SSROLHQDPDVWLVlLOLQXG07 35µ+lUMDSHD¶ MQH3DDULMlUJQHYDVDMDQGLNLUMDSDQHNXGY}LPDOGDYDGMXVWNRKDQLPHGHNDXGX MlOJLGDQHQGHNHHOHPXXWXVWHHGDVLVWDUHQJXW 0}QLNRUG LOPQHYDG NRKDQLPHGHV QLLVXJXVHG WYHG PLGD OGV}QDYDUD HQDPHLNDMDVWD3DOMXGHNRKDQLPHGHVHOHWXVWHQDSDNXWDNVHNOODOWXVXWDYDOW QLLVXJXVHLGDSHOODWLLYHPLGDWXQWDNVHYHHOYDLGVXJXODVNHHOWHVQW ,7;,YUG YHSVD3,7;År0µNQQLV¶Y}L%472,YUGVP972µNQJDV¶9}UXPDDNRKD QLPHGHVVDJHOLHVLQHY:7, &7,4, 055:7,VDDERPDVHOHWXVHOHLYXPXU GHVWNXV:7 :7,PlUJLERMD (QW YDQLPDWHVVH NRKDQLPHGH PDLQLQJXWHVVH WXOHE VLLVNL VXKWXGD YlJD NULLWLOLVHOWMDRPDDMDVWXNRQWHNVWLDUYHVWDYDOWVHVW QLPHGH NLUMDSDQLMDG ROLG PXXODVHG PLVW}WWX QLPHGH NLUMXWXVYLLV RQ V}OWXQXGNLUMDSDQLMDHQGDNHHOHOLVHVWWDXVWDVWWHDGPLVWHVWMP NLUMDSDQHPLVHHHVPlUNHLROQXGNLUMDSDQQDHHVWLNHHOVHLGQLPHVLGYDLG OLKWVDOWQLPHVLGSUDNWLOLVWHNVYDMDGXVWHNV SDOMXG GRNXPHQGLG HL ROH RULJLQDDONXMXO VlLOLQXG PEHUNLUMXWDWXG WHNVWLGHVY}LEROODYLJXY}LRPDVVHNLUMDYLLVLPEHUNLUMXWDPLVWVHOOLVWWUDQV IRUPDWVLRRQL RQ HHOGDWXG ND -07 038:8 ,3,0 SXKXO NXV SDUDWDPDWXOW VHJXQHVLGWDDQLDODPVDNVDMDODGLQDNLUMDYLLVLG QLPHGHORQNLUMDOLNXVSUXXJLVRPDGXV³NLYLVWXGD´VWNRUGMXEDILNVHH ULWXGNLUMDNXMXNDQGXEHGDVLMlUJPLVWHVVHGRNXPHQWLGHVVHHJDSUXXJLHQDP QlLGDWDPXXWXQXGNRKDSHDOVHWKllOGXVW

/LVDOXJHPLVW hOHYDDWH WUDGLWVLRRQLOLVH QLPHXXULPLVH PHHWRGLWHVW DQQDE QW 9DOGHN 3DOOL XXULPXV 3}KMD7DUWXPDD NRKDQLPHG ,, 3DOO ± QLQJ DUWLNNHO .RKDQLPHGH VWUXN WXXULVWMDXXULPLVHVW 3DOO6QNURRQLOLVWHPHHWRGLWHJDWXWYXPLVHNVVRELE(HUR .LYLQLHPLPRQRJUDDILD3HUXVWLHWRDSDLNDQQLPLVWl .LYLQLHPL 244 Kohanimeuurimine

.RKDQLPHGHPXXWXPLQH

.RKDQLPHGHPXXWXVLRQP}MXWDQXGPLWPHGVHLJDG9DQDGNRKDQLPHGSlUL QHYDGPXUUHWHVWQLQJRQNDDVDWHLQXGVDPDGKllOLNXPXXWXVHGPLGDPXUGHG OGLVHOW /LVDNV RQ NRKDQLPHGHV WRLPXQXG KXON OGV}QDYDUDVW HULQHYDLG DUHQJXLG HEDUHHJOLSlUDVHG OKHQHPLVHG QLQJ UDKYD Y}L NDQWVHOHLHWPR ORRJLDMDY}}UNHHOWHP}MXOWHNNLQXGPRRQXWXVHG.RKDQLPHGHPXXWXPLVWRQ P}MXVWDQXGNDNRKDQLPHGHDPHWOLNXNDVXWDPLVHQRUPLPLVHS}KLP}WWHG

.RKDQLPHGHKllOLNXVHDGXVOLNDUHQJ

.RKDQLPHG RQ OGLVHOW NDDVD WHLQXG N}LN QHHGVDPDG KllOLNXVHDGXVOLNXG PXXWXVHGPLVNHHOHOGV}QDYDUDJLNRKDWLHKNMlUMHNLQGODPDOWNLVHVWQHLGHL ROH WDNLVWDQXG SDUDGLJPD KWVXVW VlLOLWDYDG NRQWUROOLG 9DOGHN 3DOO RQ QW ROHWDQXG QLPHGHV -}JHOD -}JHUD 0lJHQLLGX DOJVHOW PLWPXVOLNNX HVLRVD MRNH HQPlNH HQPLOOHKllOLNXVHDGXVOLNDUHQJRQYLLQXGVXXUHPDOHOKH QHPLVHOHNXLOGV}QDYDUDVNXVHO}SXOLVLWXJHYDVDVWPHVHVPDYlOWHOLVLDSHO ODWLLYHHLROHUHJLVWUHHULWXG

.RKDQLPHGHHULDUHQJXG

(%$5((*/,3b5$6('/h+(1(0,6('9DQDGHOHNRKDQLPHGHOHRQHULRPDQHWX JHYHEDUHHJOLSlUDQHOKHQHPLQHPLVRQSDOMXXODWXVOLNXPNXLOGV}QDYDUDV YUG8XJOD 8XHNOD$QLMD +DQLM}H/DQJHUPD /DQJHQXUPH 3}KDUD 3}KDYHUHMQH93DOORQQHQWLQXGHWN}LJHVDJHGDPLQLRQO KHQHQXGOLLWNRKDQLPHGHWHLQHNRPSRQHQWMXKXONXLVHOOHOGQLPHOLQHWlKHQ GXVRQlKPDVWXQXGMDQLPHRQKDNDWXGSLGDPDHOOLSWLOLVHNVVRVHOOLVHNVNXV NRKDOLLNLWlKLVWDYV}QDNODPlJLRMDYPVSXXGXEY}LRQMXXUGHP}HOGDY /KHQHQXGRQVDJHGDPLQLWHLVHNRPSRQHQGLHVLPHQHSRRORMD!MDYDOOD !ODHQWRQNDQlLWHLGNXVVlLOLQXGRQMXVWWHLVHNRPSRQHQGLDOJXVRVDNLYL !NLVHOMD!VHWDJD!WD9DOGDYDOWRQVLLQWHJHPLVWDVXVWXVQLPHGHJD .LUMDNHHOHV RQ P}QHOJL MXKXO NlLEHO QLPHG PLGD NRKDSHDO WXQWDNVH OKHQHQXG NXMXO 6DDGMlUYH NOD NRKDOLN C6DDGUH 7XUYDOHSD7XUDSD .DVVLQXUPHC.DVPH.DUXWRRVL.DUXWVLMPV 5$+9$(7h02/22*,$ 7XQWDY QLPHGH DUHQJX P}MXWDMD RQ QQ UDKYDHWPR ORRJLDVWMXKWXPLGNXVQLPHDOJQHYRUPRQlKPDVWXQXGMDQLPHOHSWDNVH DQGD XXW VHOHWXVW PXXWHV WHGD P}QH WXQWXG V}QD Y}L QLPH VDUQDVHNV 2Q DUYDWXGQWHW5RRVOHSDSlULQHEV}QDGHVWURRWVLO}SHVHHROHYDWYLLGDQXG Kohanimede.RKDQLPHGHPXXWXPLQH muutumine 245

NRKDOHNXVURRWVODVWHDVXVWXVO}SSHV.DSDOMXGH6DDUHPDDKHLQDPDDQLPHGH 05,WDJDY}LEROODV}QD5550µODKW¶hVQDVDJHRQPEHUP}WHVWDPLQH YlKHWXQWXG LVLNXQLPHGHVW OlKWXQXG NRKDQLPHGHV %,398=%,398, LVLNX QLPL4389,384389,393:8' 3/, '039 '03 08,:8MP1LPHVLGRQ PXXKXOJDVVQGVDPDNVP}WHVWDWXGQW! 78;!07800/:;070 YDUHP9:;0705DKYDHWPRORRJLDRQSLGHYDOWWRLPLYSURWVHVVMDMlWNXYDOW DNWXDDOQH 0}QHY}UUDDQDORRJLOLQHRQPXXWXVNXVOKHQHQXGY}LWHLVHQHQXGQLPL OLLGHWDNVH P}QH MXED ROHPDVROHYD QLPHUKPDJD QW ,OLLWHOLVWH QLPHGHJD ,,4/,VW,,;,9,! ,,$,9,, 8,9,,, !$,/,,;070 O}SXOLVWHJD0770!0;070MPV1LLRQPLWPHWHQLPH WSLGH VDJHGXV NDVYDQXG DQDORRJLDPXXWXVWH DELO QW 6DDUHPDDO RQ ;070 O}SXOLVWHNVPXXWXQXGNDPLWPHLG;,70 MD5070 O}SXOLVLQLPHVLG .$176(/(,(7h02/22*,$6HOOHQLPHWXVHDOODY}HWDNVHNRNNXHHOPLVHJDV QD VDUQDVHG PXXWXVHG PLOOHV PRRQXWXVH WHNLWDMDNVRQDVMDWXQGPDWXNLUMXU DPHWQLNWHDGXUYPVNHVWHJHOLNNXQLPHWXQGPDWDODVHENlLEHOHHWPRORR JLOLVHOWY}LYRUPLOLVHOW³XVXWDYDPD´QLPH1LLP}QHGNLNLUMDNHHOHVMXXUGXQXG QLPHNXMXGHLYDVWDUDKYDSlUDVHOHWDUYLWXVHOH6HHMXXUHVMllYDGQLPHGHDPHW OLNX SDUDQGDPLVH NDWVHG VDJHOL WXOHPXVWHWD 1LL RQ 9DOJDPDD ,,302098, HQGLVHOWVDPDQLPHJDNXLJLVHOOHHWPRORJLVHHULPLVHNVWXOHEWXQGDWHJHOLNNX UDKYDSlUDVWQLPH,33,298,,3/µORPSPDGDOVRLQHNRKW¶ .DQWVHOHLHWPRORRJLD WDYDOLVLP S}KMXVWDMD RQ IDNWLGH WHDGPDWXV Y}L QHLVWKRROLPDWXV1LLQlHPHDKHYLLPDVHHHVWLNHHOVHNDDUGLQD0RVN YDV YlOMDDQWXG MD YHQH NHHOHVW W}OJLWXG WXULVPLNDDUGLO VHOOLVHLG NRKDQLPHVLG QDJX³(HVPlH´}LHWL > 82 0³3}}VDVHSDQ´!8,850,³9HWHODQLQD´ ' 99, 33, ³(ULNOD´ >7Q, MPV ®QQHNV MlL QHQGH HOXLJD OKLNHVHNV HQW Y}}UDPDDODVWH SRROW NLUMDSDQGXG QLPHNXMXGH WDJDQW HHVWL QLPHGH lUD WXQGPLQH YDMDE WHLQHNRUG HULRVNXVL YUG 1}XNRJXGHDHJVHWHO NDDUWLGHO øą µ+}S}VDDU}¶ĊēĆ ċĊĆµ7LLUQHHP¶MPV $XWHQWVHWHQLPHGHQDHLVDDNlVLWDGDNDQHLGPLVWRRGLYDQDGHULNXWH S}KMDOWDDVNlLEHVVHVDMO}SXSRROHONRRVUDKYXVOLNXlUNDPLVHJD04, $,,,',7-4,OLLYLD8Q,MPV1HHGRQSVHXGRHHVWLQLPHGPLVNDWNH PDWXQLPHWUDGLWVLRRQLNRUUDOROHNVLGHKNWlQDSlHYDONDVXWXVHONXMXO:, $,,',7-,Y}LNXLGDJLNROPDQGDWPRRGL

/LVDOXJHPLVW

.RKDQLPHGHPXXWXPLVHVWDQQDYDGN}LJHS}KMDOLNXPDOHYDDWH/DXUL.HWWXVHPRQR JUDDILD(W\PRORJLVKH8QWHUVXKXQJEHUHVWQLVKH2UWVQDPHQ.HWWXQHQHULWL ±MD± 9DOGHN3DOOL3}KMD7DUWXPDDNRKDQLPHG,,3DOO± MD0DUMD.DOODVPDD6DDUHPDDNRKDQLPHG,,.DOODVPDD± 246 Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine

4. Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine

4.1. Kohanimede kogumine, allikmaterjalid

Kohanimeuurijal on kasutada põhiliselt kaht liiki andmeid: suulisest tarvitu- sest kogutud ja kirjalikes allikates fikseeritud nimesid. Rahvasuust kogutud nimed on üldjuhul usaldusväärsemad, juhul kui kogumisel on järgitud kõiki nõutavaid reegleid.

RAHVASUUST hakati kohanimeainestikku koguma juba 19. sajandil. 1841. a kutsus Õpetatud Eesti Selts pastoreid üles saatma seltsile kohanimesid. Üles- kutset korrati ka hiljem, ent olulisi tagajärgi sel ei olnud. Siiski kogusid mitmed tollased nimeuurijad, eriti M. Veske oma töö tarbeks üsna suure hulga rahvapäraseid kohanimesid. 19. sajandi lõpupoole algatati muude suurkogumiste kõrval kohanimede kogumine. Esimese üleskutse esitas 1888 M. J. Eisen, kes seda hiljem mitmel aastal kordas. 1895–1898 ilmutas kohanimede kogumise kohta aruandeid Jaan Jung, 1901–1913 Friedrich Kuhlbars. Põhjalikem tollest ajast oli M. J. Eiseni kogu, mis sisaldab üle terve Eesti saadetud andmeid, mis on küll ebaühtlased ja paiguti vigased, ent võiksid ühe allikana siiski uurija tähele- panu pälvida. Tõsisemalt võttis kohanimede kogumise ette 1920. aastatel Akadeemi- line Emakeele Selts, kes saatis oma stipendiaate keelt koguma. Peatähele- panu koondus neil retkedel murdejoonte kogumisele, ent 1930. aastate lõpuks kogunes ka kohanimesid arvestatav hulk. Pealegi oli siin tegemist esimest korda ühtse metoodika alusel ja tõesti rahvasuust talletatud ainestikuga. Kogumistöö jätkus pärast Teist maailmasõda, nüüd Emakeele Seltsi murdekorrespondentide võrgu toel. Lisaks korraldati teadurite uurimisreise, koguti nimesid üliõpilaste murdepraktikal jne. Kõik nimetatud materjalid on hoiul Eesti Keele Instituudis (EKI), mille kohanimekartoteegi sedelite üldarv on üle 540 000.1 Kuigi kaastööde hulgas on selliseid, millesse tuleb suhtuda ülimalt krii- tiliselt, on suur osa siiski kasutuskõlblikud. Sõjajärgsetel aastatel puudus ligi- pääs mitmetele rannikupiirkondadele, ka kaardid olid kas salastatud või moo-

1 See ei tähenda nimede üldarvu, sest ühe nime kohta võib andmeid leida sageli mitmelt sedelilt ja üks sedel võib sisaldada mitut nime. Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine 247

Joonis 4.1. Kohanimekartoteegi kaart Kohanimekartoteek on korraldatud kihelkondade kaupa (originaalsedelid), nimede leid- mist hõlbustab tähestikuline üldkartoteek, kust saab teada, millise kihelkonna kogus nimi esineb. Ühe nime kohta on tavaliselt esitatud järgmised andmed: nimi märksõnana (n-ö kirjakeelsel kujul), nime hääldus foneetiliste märkidega, nime kohakäänded, võrd- lused ja viited muudele nimedele, nimeobjekti lühikirjeldus (viitega skeemile või kaardile, kui võimalik), taustaandmeid ja näitelauseid, samuti andmed keelejuhi, kogumis- koha ja muidugi koguja enda kohta. nutatud, seepärast on kogus mõnedki paigad esindatud lünklikult. Paradok- saalne on see, et kogujad on käinud usinalt huvitavatel äärealadel, ent jätnud peaaegu tähelepanuta suurlinnade (Tallinna, Tartu) vahetus naabruses olevad alad. Peale EKI on kohanimekogusid ka mujal. Suurim eestirootsi kohanimede kogu on Uppsala kohanimearhiivis. Seal ja Helsingis on vähesel määral muidki Eesti kohanimesid. Eraisikute kogudest täpsem ülevaade puudub, nüüdseks on EKI-sse jõudnud vaid Tartu ülikooli pikaaegse geograafi Endel Varepi kogu (üle 110 000 lk) ja materjale Gustav Vilbastelt.

KIRJALIKUD ALLIKAD dokumenteerivad varaseimaid perioode, kuhu nime- kogud ei ulatu, ja lisaks annab töötamine mitmesuguste nimestike ja kaartidega süstemaatilisema ja täielikuma ülevaate mingi paikkonna kohanimedest, kui seda võiks saada puhtalt kohanimekartoteegile tuginedes. On võimatu anda ammendavat ülevaadet kõigist olulistest kirjalikest allikatest, seepärast mainitagu neid vaid lühidalt. Vanimat perioodi, 13. sajandit hõlmavad Henriku Liivimaa kroonika ja Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae, LCD). Järgnevate sajandite kohta saab ainestikku eeskätt allikapublikatsioo- nidest, millest tähtsaimad on Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten (Riia–Moskva 1853–1914), Est- und Livländische Brieflade 248 Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine

(Tallinn–Riia–Moskva 1856–1885), Livländische Güterurkunden (käsitleb ajavahemikku 1207–1545, Riia 1908–1923), ning sarjas Hefte zur Landes- kunde Estlands Oleg Roslavlevi poolt Lääne-Saksamaal 1965–1977 ilmunud vihikud. Enamasti on publikatsioonidele lisatud kohanimede register, mille põhjal saab leida vajaliku kohanime maininguid ürikutes. Baltisaksa kohaloo, sh nimed võtab kokku põhjalik teatmeteos Baltisches historisches Orts- lexikon (Köln–Wien 1985). Eestikeelsele kasutajale pakub pidepunkte eesti ja baltisaksa nimede seostamiseks Eesti ala mõisate nimestik (1981, 1984, põhjalikult uuendatud 1994). Uusim kokkuvõte nimede allikatest on esitatud Eesti kohanimeraamatus (2016). Üksikute ajalooperioodide kohta on ka muid allikapublikatsioone. Nii ilmusid aastatel 1988–1990 Eestimaa 1725.–1726. a adramaarevisjoni materjalid, 1992. a Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud (1569–1571) jm. Kartograafilistest allikatest tuleb kõigepealt mainida L. A. Mellini 1791–1798 ilmunud Liivimaa atlast (Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel, mitu järeltrükki), mis sisaldab suurel hulgal kohanimesid, sageli lisaks saksakeelsele eestikeelseid rööpvasteid. Lõuna-Eesti ala hõlmab detailsemalt C. G. Rückeri 1839. a ilmunud Liivimaa erikaart (Specialcharte von Livland in 6 Blättern), mille lisana trü- kiti 1837. a nende eesti ja läti nimede loend, mis saksakeelsetest “kõrvale kalduvad”. Kaardi kasutatavust suurendab E. Varepi koostatud kohanimeregister (1957), kus nimedele on antud eesti (nüüdis)vasted. Põhja-Eesti de- tailsemaks ülevaateks 19. sajandil jäid J. H. Schmidti koostatud kaardid (1844, põhjalikumalt 1875 ja 1884). Vähem kasutatud on tollal sõjaväelaste koostatud topograafilised kaardid, ent 1890. aastate lõpust 1920. aastateni ilmunud nn üheverstaline kaart (1 : 42 000) jäi kuni 1930. aastate lõpuni Eesti ala kõige täielikumalt katvaks suuremõõtkavaliseks kaardiks, mida kasutati ka kohanimede kogumiseks. Valdav osa möödunud sajandite materjalist on publitseerimata ja kätte- saadav vaid arhiividest. Rahvusarhiivi Tartu osa koondab endasse põhilise osa enne 1918. aastat pärit olevatest dokumentidest. Arhiivi kaardikogus on palju detailseid mõisakaarte rikkaliku kohanimistuga, vanu katastrikaarte jm. 20. sajandi ainestikku koondab Rahvusarhiivi Tallinna osa. Uusimad doku- mendid on maakondlikes ja kohalikes arhiivides. Palju Eestiga seotud doku- mente leidub välisarhiivides (Kopenhaagenis, Moskvas, Peterburis, Stock- holmis jm).2 Tänapäeval on suur osa kaarte ja allikmaterjale kättesaadavaks tehtud Rahvusarhiivi Saaga digikogu kaudu.

2 Kasulik sissejuhatus arhiivitööle on Aadu Musta Eestlaste perekonnaloo allikad (Must 2000). Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine 249

20. sajandi publitseeritud allikatest on olulisimad Eesti Kirjanduse Seltsi maakondlikud koguteosed, mis sisaldavad rikkalikult kohanimeainestikku ja ka suhteliselt üksikasjalikke kaarte (1925 Tartumaa, 1926 Võrumaa, 1928 Setumaa, 1930 Pärnumaa, 1932 Valgamaa, 1934 Saaremaa, 1938 Läänemaa üldosa, 1939 Viljandimaa üldosa). Tolle aja ainsaks põhjalikumaks koha- nimeloendiks jäi 1923. a Posti Peavalitsuse väljaandel ilmunud Üleriikline asumite nimestik. Tänapäeval on üldiselt kättesaadavad ka 1920.–30. aastatel ilmunud suuremõõtkavalised topograafilised kaardid, mis küll ei kata kogu Eestit. Nüüdisaja nimeallikaid on palju. Nimede poolest põhjalikem ja enamasti usaldusväärseim on Eesti põhikaardi (trükiversioonis 1 : 20 000) ainestik, tähtsamate kohanimede kiireks lokaliseerimiseks sobivad teedeatlaste nime- registrid. Ametlikke ja paljusid mitteametlikke nimesid sisaldab Maa-ameti juures peetav riiklik kohanimeregister (http://xgis.maaamet.ee/knravalik/). Uuemaid nimeallikaid koondab veel EKIs arendatav kohanimeandmebaas, mis on kättesaadav ka Internetis (http://www.eki.ee/knab/knab.htm).

4.2. Kohanimeuurimise ajaloost

Varane kohanimeuurimine

Esimesi tähelepanekuid kohanimede kohta esitas A. W. Hupel oma põhja- likus ülevaateteoses Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland (1774–1882). Ta andis mõisate saksakeelsetele nimedele eesti vaste ja vahel kommenteeris ka nime päritolu, nt arvas Kaiavere nimest rääkides, et -vere võis tuleneda sõnast -pere. Tõsisem kohanimeuurimine tekkis käsikäes võrdlev-ajaloolise keeleteadusega. Huvi pälvisid nimed, mille etümoloogia ei olnud pikemata selge. Seletusi otsides toodi paralleele teinekord väga kaugetest keeltest ja maadest. Aegamisi muutusid uurimismeetodid täpsemaks, hakati arvestama hääliku- seaduslikke arenguid ja keeleliste kontaktide tõenäosusi. Siiski jäi kohanimeuurimine 19. sajandil suuresti ajaloolaste kõrvalharrastuseks, millest loodeti tuge muuhulgas asustusajaloolistele hüpoteesidele, nt germaanlaste vana asustuse jälgede väljaselgitamiseks. Enam hakati nimede vastu huvi tundma pärast Õpetatud Eesti Seltsi asutamist 1838. a. Tartus. Seltsi toimetistes ja aastaraamatutes ilmusid mitmed kohanimede ja nimerühmade käsitlused. Neis lükati ümber levinud nimefantaasiaid ja esitati juba põhjalikumaid ülevaateid. Vaieldi Tallinna ja Tartu eri nimede (Lindanise, Reval, Jurjev) etümoloogia teemal (L. Meyer, F. R. Kreutzwald, W. Schlüter), käsitleti Ugandi nime jm. Olulise teemana tõusis esile vere-lõpuliste nimede päritolu (L. Meyer, F. J. Wiedemann, J. Jung, G. v. Sabler jt), Mihkel Veske avaldas 1877. a neist nimedest põhja- 250 Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine likuma ülevaate, esitades seletuseks sõna -veer. Jakob Hurt käsitles 1876. a oma ne-lõpuliste sõnade uurimuses ka ste-lõpulisi kohanimesid, andes tänini paikapidava seletuse (töö ilmus väitekirjana Helsingis 1886. a).3 Taani hindamisraamatu kohanimed pälvisid esimest korda tähelepanu 1841. a, kui neid tutvustas Eestimaa lugejale G. M. Knüpffer. Põhjalikumalt käsitles seda teemat 1893 A. H. Snellman, kes püüdis neid nimesid kokku viia tänapäevastega. Katsetusi jätkati hiljemgi (T. Teivaala, W. Schlüter, M. J. Eisen, J. Jõgever, H. Ojansuu jt).

Kohanimeuurimine 20. sajandi esimesel poolel

19. sajandi lõpupoole hakkas kohanimeuurimine muutuma eesti- ja eestlaste- keskseks. Uurijate seisukohti tutvustati tollases ajakirjanduses (Postimees, Olevik, Sakala) ning pakuti omi seletusi. Agaramad kirjutajad olid M. J. Eisen, A. Heraklides (A. Treumann), J. Jung, F. Kuhlbars, V. Reiman. Teaduslikus mõttes andsid tooni siiski soome keeleteadlased (J. J. Mik- kola, E. N. Setälä, T. Teivaala), kes soome kohanimesid analüüsides tõid sageli võrdluseks eesti nimesid. Heikki Ojansuu vaatles 1909 Tallinna nime päritolu (*Taninlinna), viis 1910 kokku Keava ja Vana-Vene kroonikate Kedipiv’i ning avaldas järgnevalt mitmeid võrdlevaid uurimusi eesti ja soome kohanimedest. 1920. a ilmunud Soome kohanimeuurimise kriitilises üle- vaates pakub ta mitmeid Eesti kohanimede (Atsalama, Jägala, Järvamaa, Pärnu, Vaivara, Valjala, Venevere jt) seletusi. 1910. aastatest hakkas koha- nimedega tõsisemalt tegelema Lauri Kettunen, kes võttis vaatluse alla Tallinna nime päritolu ning käsitles Kodavere murraku häälikuloolises üle- vaates (1914) pikemalt vere-nimede algupära. Pärast Vesket ja Hurta tuleb esimese eesti soost kohanimeuurijana kõne alla Matthias Johann Eisen, kes 1910. aastateks oli korrespondentide abiga kokku saanud soliidse kohanimeainestiku. Paljud tema kohanimekäsitlused ilmusid ajalehtedes (nt käsitles ta 1918–1919 Postimehes Tartumaa mõisa- ja vallanimesid, hiljem Päevalehes Läänemaa, Rõuge, Võnnu jt nimesid). Püsi- vama väärtusega on Eesti Kirjanduses ja Eesti Keeles ilmunud artiklid, nt Soome Eestis (1914), Läti jäljed Eestis, Põldsamaa (1921), Rootsi mälestu- sed Eestis (1922), Pedja (1923), Helme kohanimesid (1929). Põhjalik on Eiseni artikkel Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed (1924), milles ta loetleb hulga kohanimesid, kus algne eestikeelne nimi on säilinud üksnes saksa tarvituses (PJg Sallentack ‘Roodi’, Pee Kirri- saar ‘Koordi’, Rõu Kosse ‘Viitina’ jpt). Tema teine kaalukam kohanimeuurimus on artikkel Saksamaalised kohanimed Eestis (1926).

3 Ülevaadet ÕES-i osast eesti keeleteaduses, sh kohanimede uurimises vt Raun 1937. Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine 251

Kui Eisenile võib ette heita oletuste vähest argumenteeritust ja ebakriiti- list suhtumist allikatesse, siis samal ajal nimedest huvitunud keeleteadlaste kohta seda ütelda ei saa. Tõsi, kohanimede etümoloogia kippus neilgi olema muude etümoloogiate kõrvalsaadus. Andrus Saareste analüüsis Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid, teda huvitasid ka Tallinna varasemad nimed ning 1934. a andis ta Eesti Kirjanduses põhja- liku ülevaate Tallinna eestikeelsest nimest kirjakeeles ja rahvasuus. Paul Ariste vaatles Reigi (1935), Kihnu (1938) ja Saaremaa (1939, tõlkenimena Eysýsla/Ösel) nimesid. Tema põhjalikem kohanimeuurimus käsitles Püha- lepa ja Reigi kohanimesid (Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö, 1938). Silmapaistvaim saksakeelne uurija oli Paul Johansen, pikaaegne Tallin- na linnaarhivaar, kes juba 1920. aastatel avaldas mitmeid asustusajaloolisi ülevaateid ja vanade ürikute kommentaare koos nimeseletustega. Tema tipp- teoseks toponüümika alalt on 1933. a ilmunud Die Estlandliste des Liber Census Daniae, mis käsitles põhjalikult kõiki Taani hindamisraamatus esinevaid kohanimesid. Ta esitas usutava nüüdisvaste valdavale osale nimedest, jälgides nende arengukäiku mitme sajandi jooksul. Johanseni pakutud sele- tused on enamasti ka keeleliselt pädevad. Hiljem, Saksamaal olles ilmus Johansenilt veel mitu põhjalikku ajalookäsitlust, kus tähtsal kohal ka nimed. Mainitagu kahte: Nordische Mission, Revals Gründung und die Schweden- siedlung in Estland (1951, vaatleb ka Tallinna eri nimesid, eriosa käsitleb rootsi asustust Põhja-Eestis ja kohanimesid) ning Volksetymologie und Orts- namenkunde, erläutert am Beispiel Livlands (1952, nimede rahvaetümoloo- gilisest muutumisest). Teistest saksakeelsetest uurijatest tuleks nimetada August Westrén- Dolli, kes avaldas 1921 pikema kohanimeuurimuse (Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprachforschung), selgitas Liivimaa mõisaürikutes jm mainitud kohanimede eesti vasteid (1923) ja uuris asustusnimede determinante (1927).

Kohanimeuurimine pärast Teist maailmasõda

Teine maailmasõda tekitas kohanimede uurimises tuntava katkestuse. Mõnda aega jätkus see üksnes väljaspool Eestit. Eestirootsi nimede uurijana sai tuntuks Per Wieselgren, kelle 1951. a ilmunud monograafias Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö on vaatluse all Põhja-Eesti rannikualade toponüümika, sealhulgas on rikkalikult eestikeelseid mikrotoponüüme. Kohanimesid käsitles mitut puhku ka Julius Mägiste, kes vaatles Võnnu ja Tännassilma etümoloogiat (1952), Walgatabalwe nime (1970) jm. 252 Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine

Senist eesti kohanimeuurimist võis pidada suures osas üksikjuhtude vaatlu- seks. Puudusid tervikkäsitlused ja süstemaatilised nimeuurimused. Teeraja- jaks sai siin Lauri Kettunen, kes 1955. a avaldas 437-leheküljelise uurimuse Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. See jäi pikaks ajaks ainsaks tööks, kus püüti analüüsida kogu kättesaadavat Eesti kohanimeainestikku. Kettuse töö koosneb põhiosas nimelõppude kaupa rühmitatud nimede käsitlusest. Kokku on käsiteldavaid lõppe sadakond (-ba, -bä, -pa, -pä; -da, -ta; -de, -te jne), pikemalt vaadeldakse la- ja vere-lõpulisi nimesid. Nagu Kettunen näitas, on paljud lõpud saadud ebareeglipärase lühenemise tulemusel. Kettuse etümoloogiad on kohati väga julged ja neid pole hiljem enam korratud. Siiski jääb aukartust äratavaks analüüsitud materjali maht. Tänini on mõne nime kohta olemas üksnes Kettuse käsitlus. Vähehaaval taastus kohanimede uurimine ka Eestis. 1950. aastate lõpust hakkasid ilmuma artiklid Keeles ja Kirjanduses, Sovetskoje Finno-ugrovedenijes jm. Eesti kohanimeuurimise suurkuju on Valdek Pall (1927–2013), kes pani aluse regionaalsete kohanimeuurimuste sarjale. Ta sõnastas põhimõtte, et enne kui saab asuda Eesti kohanimistu kui terviku analüüsile, vajatakse detailseid üksikpiirkondade käsit- lusi. Ise teostas ta selle mahukas kaheosali- ses monograafias Põhja-Tartumaa kohanimed (1969–1977). Selle esimene osa kujutab endast üksikkohanimede vaatlust, milles on fikseeritud mitmekümne tuhande nime hääldus ja varaseimad mainingud ning paku- Valdek Pall tud võimalikud etümoloogiad. Teine osa sisaldab Põhja-Tartumaa kohanimistu tervikanalüüsi. Selles vaadeldakse kohanimede häälikulist külge, struktuuri, nimeandmise printsiipe, eri nime- kihte ja -rühmi, kohanimede levikut ning toponüümika ja asustusajaloo seoseid. Kuigi põhitähelepanu keskendub Põhja-Tartumaa nimedele, on võrdlusi esitatud kogu Eesti kohta ning eriti apellatiivide käsitlus on sisuliselt üle- eestiline. V. Palli käsitlus on suuresti teedrajav. Varem ei olnud nii põhja- likult uuritud kohanimede struktuuri, nimerühmi (asulanimed, talunimed, loodusnimed), nimetüüpide areaalset levikut ja nimeandmise printsiipe. Regionaalsest põhiteemast hoolimata võtab ta kokku senise kohanimeuurimise saavutused, esitab olulisi järeldusi kogu eesti toponüümika seisukohalt ning on eeskujuks kõigile järgnevatele kohanimekäsitlustele. Lisaks on V. Pallilt ilmunud ligi sada artiklit, millest suur osa tegeleb Põhja-Tartumaaga. Ent Palli tähelepanu on pälvinud ka põhimõttelised küsi- Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine 253 mused (Eesti kohanimede struktuurist, 1968; Siedlungsgeschichte und Orts- namen, 1975; Eesti kohanimede normimine, 1976). Hilisemal ajal keskendus ta üha rohkem maastikuapellatiivide uurimisele (Apellatiivist ja toponüümist, 1985; Maastikuesemete nimed ja nimetused, 1992). 1997. a ilmus eraldi väljaandena Ľem´ťńe, kus ta analüüsib kohanimede struktuurimudeleid, vaatleb pluuralivorme kohanimedes ja teeb tagasivaate vere-lõpuliste nimede senisele käsitelule. Väga lootustandev kohanimeuurija oli Jaak Simm (1943–1981). Ta alustas peamiselt Setumaa kohanimede vaatlusega (Setu külanimedest, 1970; Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest, 1972) ning jõudis Võn- nu asulanimede uurimiseni (Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi, 1971; Elukutset ja päritolu märkivad Võnnu talunimed, 1973). 1974–1976 ilmus ajakirjas Horisont sari Millest jutustavad meie kohanimed?, kus Simm tutvustas eri kohanimerühmade (läti, rootsi, saksa, vene) ning paljude üksik- nimede päritolu (nt Mustjala, Peipsi, Põlva, Vaiga, Viru, Võrtsjärv), koha- nimeuurijaid (M. J. Eisen) jm. Simm avaldas ka üldteemalisi artikleid (Nime- teaduse põhimõisteid, 1976; saksakeelne ülevaade eesti kohanimeuurimise ajaloost 1975). Teised 1960.–70. aastate uurijad uurisid üksikpiirkondade kohanimesid. Paul Ariste esitas mitmeid nimede etümoloogiaid: Mahtra; Pandivere, Pandja ja Pandju 1957; Cozzo 1960; Vadja 1965; Kose 1969. Paul Alvre alustas 1960. aastatel vere-lõpuliste kohanimede käsitlemi- sega ja jätkas seda teemat hiljemgi. Veel on ta selgitanud Taani hindamisraamatus mainitud Tallinna-ümbruse kihelkonna Ocrielae nime päritolu (1984), analüüsinud eesti ja liivi keeleainest, sh kohanimesid Henriku Liivi- maa kroonikas (1985), kõrve-kohanimesid looduses ja asustuses (1988) jm.4 Linnade kohanimistut on uuritud suhteliselt vähe, mainida tuleks esma- järjekorras Aleksander Kivi (Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, 1964). Laiale lugejaskonnale on mõeldud tema Tallinna tänavad (1972), mis tutvustab kõigi tänavanimede teket ja varasemaid võõrkeelseid vasteid. Tartu kohanimesid on lähemalt uurinud Niina Raid, kelle raamat Tartu tänavad

4 Lisaks tuleks mainida veel mõningaid uurijaid ja uurimusi. Enn Koit ilmutas artikleid Saaremaa kohanimedest (nt Valjala kohanimesid, 1962; Mõningaid Saaremaa kohanimesid, 1966; Saaremaa jala-liitelistest kohanimedest, 1970). Ajaloolane Leo Tiik vaatles Hiiumaa kohanimesid (Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele, 1966; Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste, 1970). Koidu Uustalu teemaks oli Lõuna- Eesti saksakeelne toponüümika (Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, 1968; Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas, 1970). Madis Norvik on kirjutanud Järvamaa kohanimedest (Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? 1963) ja kohanimedest Koka-, Koke-, Koki (1962). Heino Gustavson avaldas ülevaateid isikunimedest tulenenud mõisanimedest Harjumaal (1978) ja Järvamaal (1980) ning käsitles Naissaare kohanimesid. 254 Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine aastani 1940 (1999) näitab muuhulgas tänavanimede kujunemist alates 16. sajandist. Pidevalt on toponüümika köitnud ajaloolasi. Enn Tarvel on mitmes seoses puudutanud kohanimesid (Läänemaa seitse kihelkonda, 1971; Eesti toponüüme skandinaavia ruunikirjades, 1978). Asustusajaloo uurija Gea Troska on oma töödes (nt Eesti külad XIX sajandil, 1987) ohtralt pakkunud asulanimede ainestikku. 1995. a ilmus talt raamat Talunimed läbi aegade. Selles annab ta üksikasjaliku ülevaate hajatalude ja külade seostest, pere- nimede kujunemisest talunimedeks, nimetüüpidest ja -kooslustest külades ning perenime seosest talu maade ja õuega. Kohanimeuurimise järgmist põlvkonda esindab Marja Kallasmaa, kel- lel seni ainsana on läinud korda jätkata V. Palli alustatud regionaaluurimuste sarja. Mahukas kaheosaline monograafia Saaremaa kohanimed (1996–2000) on üles ehitatud samal põhimõttel nagu Palli Põhja-Tartumaa käsitlus: esimese osa moodustavad üksiknimede vaatlused ja teises osas käsitletakse nime- süsteemi tervikuna. Uuena on sisse tulnud kohanimekoosluste vaatlus. M. Kallasmaa sedastab muuhulgas, et Saaremaal on Mandri-Eestist oluliselt enam etümoloogiliselt läbipaistmatuid mikrotoponüüme. 2010. a ilmus temalt ka Hiiumaa kohanimed. Mitmed M. Kallasmaa artiklid käsitlevad samuti Saaremaa kohanimesid ning on tegelikult olnud monograafia ettevalmistuseks (Muutuv ja püsiv nimemaailm, 1988; Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes, 1995; Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest, 1998). Tema uurimisteemad on aga olnud ka mikrotoponüümid (Mikrotoponüümi determinandid ja järelkomponendid, 1978), rahvaste nimetused kohanimedes (Eesti kohanimed ja teised rahvad, 1999), eesti nimeuurimise ajalugu (1995) jm. 2000. aastatel on esile tulnud uus kohanimeuurijate põlvkond, neist Evar Saar on Võrumaa kohanimede uurimuses (2008) vaadelnud enam levinud nimeosi ning traditsioonilise kogukonna nimesüsteemi. See on esimesi põhjalikumaid sünkroonilise nimeuurimise näiteid Eestis. 2010. aastatel on ilmunud mitmeid kokkuvõtvaid kohanimekäsitlusi, mainitagu Arvis Kiristaja koostatud sõnaraamatut Setomaa kohanimed (2013) ning Tallinna linnaplaneerimise ameti väljaandel ilmunud teatmeteos Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed (2013, põhiautorid Robert Ner- man ja Leho Lõhmus). Kollektiivse töö tulemusena valmis 2016. aastal Peeter Pälli ja Marja Kallasmaa toimetatud Eesti kohanimeraamat, mis võtab enam kui 6000 artiklis kokku senise nimeuurimise tulemused ning pakub ka uusi seletusi. Tegu on esimese nii põhjaliku ja süstemaatilise ülevaatega Eesti kohanimedest. Kokkuvõttes võib öelda, et kohanimede uurimine sai alguse üksikute raskesti seletatavate nimede käsitlemisest, mida võiks käsitada paralleelina tollal Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine 255 samuti põnevust pakkunud arheoloogilistele väljakaevamistele, vanade kirja- de dešifreerimisele jms. Järk-järgult on kohanimeuurimisest kujunenud ise- seisev teadusvaldkond. Teadusliku tõsiduse saavutas ta 20. sajandi esimesel poolel, kui hakati kasutama keeleuurimises tunnustust leidnud meetodeid, ent kuni sajandi teise pooleni oli tegemist sisuliselt erandlike nimede uurimisega. Alles siis, kui vaatluse alla võeti nimede tüpoloogia, nimesüsteemid, nimede funktsioneerimine jms, võib rääkida iseseisvast onomastilisest distsipliinist. Eestis langeb see aeg eeskätt tänu V. Palli töödele 1960. aastate keskpaika. Nüüdisaegne kohanimeuurimine saab senisest enam toetuda statistilisele töötlusele, abiks on ka arvutil loodavad andmebaasid (nt ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas Võru Instituudis), mida saab seostada kaartidega. Mis tahes andmed kohanimede kohta on tänapäeval hõlpsamini kätte- saadavad.

Lisalugemist

Selle osa kirjutamisel on kasutatud Marja Kallasmaa tööd Name Studies in Estonia (Kallasmaa 1995) ja Jaak Simmu Zur Geschichte der estnischen Ortsnamen- forschung (Simm 1975). Marja Kallasmaalt on ilmunud pikem kohanimeuurimise ajaloo ülevaade Onomastica Uralica sarjas, mis on samuti käesoleva osa kirjutamisel abiks olnud (Kallasmaa 2002). Kasulik sissejuhatus nimealasele arhiivitööle on Aadu Musta Eestlaste perekonnaloo allikad (Must 2000).

II Eesti kohanimede struktuur

Eesti kohanimede keeleline kuju 259

(HVWLNRKDQLPHGHNHHOHOLQHNXMX

.RKDQLPHGH VVWHPDDWLOLVW YDDWOXVW DOXVWDWDNVH QLPHGH NHHOHOLVHVW YRUPLVW PXUUHWHMDY}}UNHHOWHP}MXGHVW0XUUHWHJDVHRVWXENRKDQLPHGHNLUMDNHHOHV WDPLQHHKNODLHPDOWQRUPLPLQH6HHMlUHONlVLWOHWDNVHNRKDQLPHGHVWUXNWXXUL HKN OHVHKLWXVW WlSVHPDOW GLDNURRQLOLVHVW MD VQNURRQLOLVHVW VHLVXNRKDVW -lUJQHYDGSHDWNLGHHVWLNRKDQLPHGHPRUIRORRJLDVWHKNYRUPLVWLNXVWMDOH YDDGHNRKDQLPHGHWRSRIRUPDQWLGHVW9LLPDQHRVDNlVLWOHEHHVWLNRKDQLPHGH UKPLOlKWXGHVQLPHREMHNWLGHOLLJLWXVHVW

.RKDQLPHGMDPXUGHG

,JDUDKYDVXXVWHNNLQXGNRKDQLPLRQVDDQXGNDDVDNRKDOLNXPXUGHMRRQLMD QHLGPlUNDENDWlQDSlHYDQLPLVWXV(ULQHYXVHGLOPQHYDGQLLV}QDYDUDVYRU PLVWLNXV WXOHWXVOLLWHG MD NllQDPLQH NXL ND KllOLNNXMXV 6}QDYDUDOLVHG HUL MRRQHGVlLOLYDGNLUMDNHHOVHVNlLEHVN}LJHSDUHPLQLKllOLNXOLVLPXUGHMRRQLRQ HULWLYDUHPSWXGNLUMDNHHOHQLPHGHVWWDDQGDGD 6XXULPDGHULQHYXVHGRQS}KMDMDO}XQDHHVWLNRKDQLPHGHYDKHOPLOOHVW P}QHGOHNVLNDDOVHGU||SVXVHGRQKlVWLWXQWXGS}KMDHHVWL&:0 &:8 &:0 ,7890 &:0 !98,2,, &:8 $90 ;078:8 O}XQDHHVWL ',8980 ', 98 ',8980 ::890 ',8980 4 ', 983, ,80Q, ± ;:Q, ;4 Q33:>20@±%87:>5,:@MQH +llOLNXOLVWH PXUGHMRRQWH LOPQHPLVH QlLWHNV PDLQLWDJX QLPHVLG S}KMD HHVWLDODOW!9,33,$QV59µSLNN¶3850(PP 50 5 5 ,,7.HVN(HVWLVVDJHWDOXQLPL ,:7/}XQDHHVWLVRQHULQHYXVHGPXL GXJLVXXUHPDGVHVWOLVDQGXYDGYRNDDOKDUPRRQLDQQ9805$,,7,8SLN NDGH NROPDQGDYlOWHOLVWH YRNDDOLGH N}UJHQHPLQH $::78:: 844 %/ YUG %00/, DIULNDDGLG V}QD DOJXO VDPXWL Q}UJDV DVWPHV %8,20 %84 $407/8&/8,MSP

.RKDQLPHGHQRUPLPLQH

0XUGHMRRQHGHLNDMDVWXNLUMDNHHOHVNlLELYDWHVNRKDQLPHGHVVXJXJLMlUMHNLQG ODOW 6HHSlUDVW RQ YDMD SHDWXGD NRKDQLPHGH QRUPLPLVHO (HVWL NRKDQLPHGH NLUMDNHHOQHWUDGLWVLRRQNXMXQHVYlOMDVDMDQGLMRRNVXOQLQJWXQWXPDWHQL PHGHSXKXOVDDEUllNLGDSDDULNROPHVDMDQGLSLNNXVHVWNDVXWXVHVW (VLPHVH SLNHPD HHVWLNHHOVHWH NRKDQLPHGH ORHWHOX DQQDE $QWRQ 7KRU +HOOHHHVWLNHHOHJUDPPDWLNDNXVOHLDPH(HVWLPDDNXEHUPDQJXP}L 260 (HVWLNRKDQLPHGHNHHOHOLQHNXMXEesti kohanimede keeleline kuju

VDWHQLPHGOLVDNV7DOOLQQDNRKDQLPHVLGMP1HHGRQRPDDMDNRKWDOODWDYDOW S}KMDOLNXOWMDWlSVHOWNLUMDSDQGXGY}HWDJXQW+DJHULQLPHG+DJJHULNLUULN $QJHUMD PRLV .RKKLOD PRLV µ.RKLOD¶ /PPDGR P µ/PDQGX¶ /RKKR P µ/RKX¶0DLGOHPµ0DLGOD¶6XWOHPPLPµ6XWOHPD¶7RKKLVHPµ7RKLVRR¶ $GGLOD PRLV µ$GLOD¶ +DLED P .|OSD P µ.HOED¶ .LUGDOOR P µ.LUGDOX¶ .LUQRPµ.HUQX¶.RKKDWRPµ.RKDWX¶0lKNOODPµ0lHNOD¶3DKODP µ3DKNOD¶5DEELZHUUHPµ5DELYHUH¶5XLODP6DOODWDJJXVHPµ6DOXWDJXVH¶ ,VHJL DUYHVWDGHV XXH MD YDQD NLUMDYLLVLHULQHYXVLRQODKNQHYXVHGWlQDSlHYD QLPHNXMXGHVWPLQLPDDOVHG .DYDQLPDVHHVWLNHHOVHVSHULRRGLNDVQW2:0DVLQJX0DUDKZD1lG GDOD/HKKHV QlHPH HHVWL NRKDQLPHVLG Y}UGOHPLVL UDKYDSlUDVHO NXMXO W}VL NOO VLLQ LOPVHOW URKNHP P}MXVWDWXQD EDOWLVDNVD QLPHGHVW PLV VDMDQGL DOJXVHQLROLGDPHWOLNXVDVMDDMDPLVHVYDOGDYDG2OJXQlLWHNVODXVHNXVORHWOH WDNVHNLKHONRQGL:}UURHKN7DUWRNHHOHSUDXVWLNLKKHONRQGHRQ>@ 7DUWR.DPEMD1}X5}QJR5DQQR.DZZLOD6DQJDVWH.DUUROD8UZDVWH 2WWHSl +DUULOD .DQQDSl 3}OZH 5}XJH 5lSSLQD:}QQRMD:DVWVHOLQQD NLKKHONRQGQU1HLVWYDKHVWDLQXOW.DZZLODYDMDNVVHOJLWXVW 3XKMDMD+DUULODSDUDQGXVW+DUJOD 2PDMDJXVHJDGXVLS}KMXVWDVQLPHGHVOHPLQHNYDQDOWNLUMDYLLVLOWXXHOH DDVWDWHO VHVW YDQDV NLUMDYLLVLV HL HULVWXQXG RUWRJUDDILOLVHOW OKLNHVHG ODKWLVHG VLOELG WHPPD MD SLNDG NLQQLVHG VLOELG W}PPDWD PLVW}WWX NRKD QLPHGHVVH MlL PLWPHLG YDQD NLUMDYLLVL UXGLPHQWH YUG VDPD QlKWXVW SHUH NRQQDQLPHGHV/HSSLN.DUURµ.DUX¶MPV 7DEHO0}QHGNLUMDNHHOHVWUDGLWVLRRQLOLVHNVNXMXQHQXGNRKDQLPHG 5DKYDSlUDQHQLPL .LUMDNHHOQHQLPL 6HOJLWXVL $OLVWH +DOOLVWH YDQDNLUMDYLLVLP}MX (PDVWH (PPDVWH YDQDNLUMDYLLVLP}MX 5}GDOL 5LGDOD " 5LGGDOL 5}XJXa5}XJ} 5}XJH 5}XJHMXED 7}UPD 7RUPD LGDPXUGHOLQH}!R Y}UXNXMXOLQHQLPLDVHQGDWXG 9DKWV}OLLQD 9DVWVHOLLQD ³OGO}XQDHHVWLOLVHJD´ bLNQDabLJQD $HJQD $HJQDMXED .LUMDNHHOVHOWUDGLWVLRRQLORPDNRUGDRQVXXUP}MXVXXOLVHOHWDUYLWXVHOHMDQLL RQVDMDQGLNHVNSDLJDVWQLPHVLGVDJHOLRPDQGDWXGMXEDNLUMDNHHOHVILNVHH UXQXGNXMXOQW/DDQHPHWVD /DQQDP}WVD/DHNDQQX /DHN}QQX(LROH HQDPWDJDQWMlUHOHY}LPDOLNWlLHNLQGOXVHJDYlLWDNDVQWUDKYDSlUDQH³}LJH´ QLPLROL+DDSVDOXYUGVDNVD+DSVDOY}LKllOLNXVHDGXVOLNXOKHQHPLVHWHHO WHNNLQXG2DEOXPLGDDDVWDWHOYHHOYDQHPDGLQLPHVHGROLGPlOHWDQXG (HVWLNRKDQLPHGHNHHOHOLQHNXMXEesti kohanimede keeleline kuju 261

.LUMDNHHO KRLDE VDJHOL DOOHV YDQHPDLG QLQJ OKHQHPDWD QLPHNXMXVLG 6DOX WDJXVH PLWWH6DOXWVH/DLPMDOD PLWWH/DLPOD 6HHJDROLDDVWDWHNVROHPDVMXEDSLNNNRKDQLPHGHNLUMDOLNXNDVXWDPLVH WUDGLWVLRRQ.XLJLVHHWRHWXVUDKYDOLNHOHQLPHGHOH ROLWDROXOLVHOWP}MXVWDWXG WROODVWHVW EDOWLVDNVD QLPHNXMXGHVW DDVWDWHO KDNDWL HHVWLNHHOVHLG NRKD QLPHVLG WDUYLWDPD DPHWOLNXV DVMDDMDPLVHV VHHSlUDVW YDMDWL NLQGODPDLG MXKL VHLGNRKDQLPHGHNLUMDNXMXILNVHHULPLVHNV$NDGHHPLOLQH(PDNHHOH6HOWVDQ GLVNOOMXKLVHNV³.LUMXWDNRKDQLPHQLL QDJXNRKDOLNUDKYDVQLPHKllOGDE´ NXLG VHGD HL VDDQXG DODWL UDNHQGDGD3HDOHNLUMDNHHOHWUDGLWVLRRQLROLVDJHOL WDNLVWXVHNVQLPHPXUGHOLQHNXMX PLGDWROODVWHYDOLWVHYDWHDUXVDDPDGHW}WWX SWLNLUMDNHHOHQRUPLGHOHYDVWDYDNVPXXWD6HOOHNVYlOGLWLVLOPDWRUNDYDPDLG PXUGHMRRQL QW DO}XQDHHVWLOLVWYRNDDOKDUPRRQLDW +lUPl!+lUPD 6LNVlOl!6LNVHOMD a6LNVDOL .XNODV}!.XNODVH EO}XQDHHVWLOLVWSLNNDGHYRNDDOLGHN}UJHQHPLVW 7LLGOl!7HHGOD .XXU YHUH!.RRUYHUH SLNNDGHYRNDDOLGHGLIWRQJLVWXPLVWLGD NHVNMDUDQQLNXPXUGHV 6XR WDJD!6RRWDJD .LlSD!.llSD 5HDELVVH!5llELVH /LHVL!/HHVL GLGDPXUGH}OLVLNXMXVLG .}VH!.RVH 7}UPD!7RUPD HOllQHPXUGHOLVLGLIWRQJLVWXPLVL 8LHNOD!8XHNOD IUDQQLNXPXUGHOLVLNOXVLLOHN S W .XWUXNOD!.XGUXNOD /DDNQD! /DDJQD (QDPDVWLROLWHJHPLVWKllOLNXOLVWHNRKHQGXVWHJD VWNRKDQLPHGHVVLVDO GXYDGOGQLPHGDVHQGDWLNLUMDNHHOVHWHNXMXGHJD P}WV!PHWV VXRaVXX! VRRMQH/HNVLNDDOVHLGDVHQGXVLNRKWDEVXKWHOLVHOWKDUYD 3KD3VNX5RRWVL !9lLNH5RRWVL 5lS6YlKDYYD!DDVWDWHOND6JDYDXJX.XLJLNHHOH WHDGODVHG QW $QGUXV 6DDUHVWH OHPllUDVW NLUMDNHHOHVWDPLVW WDXQLVLG OHLGLV VHHKDULGXVMDRPDYDOLWVXVULQJNRQGDGHVNOODOWWXJH VHVWPXUUHWHVQlKWLRKWX NLUMDNHHOHKWVXVHOH hKWOXVWDPLVHVW KRROLPDWD QHQGLE 9DOGHN 3DOO YHHO DDVWDO NOODOW VXXUW N}LNXYXVW WHDWDYDWH KllOLNXOLVWH MRRQWH HGDVLDQGPLVHO 9DULHHUXYXVL Y}LEUKPLWDGDQLL QDJXWRRGXGWDEHOLV RVDNLUMDNHHOVHWHVWQlLGHWHVWRQ QGVHNVNRKHQGDWXGYDVWDYDNVUDKYDSlUDVHOHKllOGXVHOH3DOOV}QDVWDVND DVSHNWLG PLGDNRKDQLPHQRUPLPLVHODUYHVWDGD QLPHNRKDOLNPXUGHOLQHNXMX NLUMDNHHOHKWVXVHQ}XH QLPHWDUYLWXVHWUDGLWVLRRQ QLPHVWUXNWXXU HWPRORRJLD 262 (HVWLNRKDQLPHGHNHHOHOLQHNXMXEesti kohanimede keeleline kuju

7DEHO.LUMDNHHOVHWHMDUDKYDSlUDVWHQLPHGHHULQHYXV +llOLNXOLQHMRRQ 1LPHGUDKYDVXXV 1LPHGNLUMDNHHOHV .RQVRQDQWLGH 9}Q0HOLVWH 3OW$QQLNYHUH /1J 0HOOLVWH$QLNYHUHbQQLVWH SLNNXV bQLVWH .RV/DNHV||GL /DJHV||GL 9RNDDOLGHSLNNXV 9OO/||YH 6-Q/LWXYHUH /}YH/LLGXYHUH .DG7RNXORSL3DNLWX -lUJVLOSLGHRMDX 7RNRORSL3DNLWR.RQXYHUH 0lU.RQRYHUH .XO.RORYHUH HULWLS}KMDHHVWLV .ROXYHUH9DJXOD/HHYDNX 8UY9DJROD 5lS/HHYDNR $QQbLYHUHa(LYHUH 5LVbULWDa (LYHUH(ULWDbQJOHPDa 1LPHDOJXVHHMDl (ULWDbQJOHPDa(QJOHPD 3DO (QJOHPD(QJNODabQNNOD bQNNOD 3HHbPEUD 0DUbKPMD (PEUDabPEUD(KPMD 2RYLa+RRYL(QQXa+HQQR +RRYL+HQQRa(QQX+XQGL 1LPHDOJXVHK 8QGLa+XQGL a8QGL 1LPHO}SXVWHVWL --Q9DODVWH 3LO0DDODVWL 9DODVWL0DDODVWH,UXVWH VHVL 3|L,UXVWL 5LG$DPVL -XX7DPVH $DPVH7DPVL /1J3DOHYHUH 1LV5LLVHSHUH 3DOLYHUH5LLVLSHUH.RHUL 0XXGYDKHOGXVHG 9DU.RLUL 9lQ0lGDUL 0lGDUD .RKDOLNX NXMX HVLNRKDOH DVHWDPLQH QlLWDV SULRULWHHWLGH PXXWXPLVW hOGLVWDGHV Y}LE |HOGD HW NRKDQLPHGHV SWL VlLOLWDGD N}LN OHNVLNDDOVHG HULSlUDVXVHG YlOLVWDGHV NVQHV YRNDDOKDUPRRQLD 6HOOH WXOHPXVHNV ROLG YDKHO QLPHNXMXG PLV SROQXG VHOJHOW HL S}KMD HJD O}XQDHHVWLOLVHG 3LNlNDQQX ! 3LNDNDQQX S}KMDHHVWLOLQH NXMX ROHNV 3LNDNlQQX 6YlKDYYD ! 6YDKDYYD Y}L QlLVLG LVHJL Y}}UDSlUDVWHQD +UYl!+URYD.OOlWYl!.OODWRYD DDVWD DVXODUHIRUPLJD OlKHQGDWL VLLVNL PLWPHLG QLPHVLG QHQGH WHJHOLNXOH KllOGXVNXMXOH YUG (UVRYD!®UVDYD1HWVDMD!1HGVDMD2UX 2UDYD YDOODV !2UR5lVRODDQH!5llVRODDQH9HUKXXOLWVD!9HUKXOLWVD 9}UX OLLNXPLVH HHVWYHGDPLVHO DOJDWDWL DDVWDWH DOJXVHV NRKDQLPHGH WDJDVLYLLPLQH QHQGH NRKDSHDOVHOH KllOGXVSlUDVHOH NXMXOH QLQJ YRNDDOKDU PRRQLD VDL NLUMDNHHOVHV NRKDQLPHQRUPLV HOX}LJXVH 6DPDO DMDO LOPXPD KDND QXG (HVWL S}KLNDDUGLOH PLV VLVDOGDE KXOJDOLVHOW YlLNHNRKWDGH QLPHVLG NDQWL 9}UXPDD ORRGXVQLPHG NRRVW||V 9}UX ,QVWLWXXGLJD MXED Y}UXSlUDVHO NXMXO 3}KLP}WWHOLVHOW NLLWLV VHOOLVH VXXQD KHDNV ND (PDNHHOH 6HOWVL NHHOHWRLPNRQG NHV VRRYLWDV MlUJLGD HHVWL NLUMDYLLVL S}KLP}WWHLG HQW OXEDV NRPSURPLVVLQD WlSVXVH KXYLGHV NDDUGLO NDVXWDGD SHHQHQGXVH PlUNLPLVHNV DNXXWL QW .DUD +XODNX .ROR 5LLNOLNX WRHWXVH DQGLV PXUGHOLVWHOH NRKDQLPHGHOH D NRKDQLPHVHDGXV 5LLJL 7HDWDMD , PLOOH DOXVHO Y}WVLG PLWPHG YDO ODG HWWH RPD DVXODQLPLVWX NRUUDVWDPLVH MD WDRWOHVLG DPHWOLNNX VWDDWXVW VHQL PXUGHOLVHNV SHHWXG QLPHNXMXGHOH 0HUHPlH 0LVVR 5}XJH RVDOLVHOW ND WHL VHG YDOODG .XLJL QG SHDNV NRKDQLPHGH DPHWOLN WDUYLWXV YDVWDPD VHQLVHVW SDUH PLQL NRKDOLNXOH SUXXJLOH HL ROH VHLV VLLVNL UDKXOGDY 9}UXPDDO HQGDOJL RQ Eesti kohanimede keeleline kuju 255263 suurt ebaühtlust, sest osa valdu ei ole nimede võrupärastamisega kaasa läinud ning üks ja sama nimi on fikseeritud erinevalt, vrd Hindsa (Missos) ja Hinsa (Vastseliinas), Raudsepä (Rõuges) ja Raudsepa (Varstus), Kuklasõ (Rõuges) ja Kuklase (Haanjas).

5.3. Muukeelsed kohanimed

Oluline on Eesti kohanimede puhul teada ja uurida ka siin kasutusel olnud muukeelseid nimesid. Varasemast võõrasustusest on jäänud jälgi võõrpärit- oluga kohanimede näol. Nimeuurijaile on teada, et skandinaavia või germaa- ni algupäraga kohanimede hulk on suurim Lääne- ja Põhja-Eestis: saartel, Läänemaal, Harjumaal ja mujal Põhja-Eesti rannikualal. Slaavi algupäraga kohanimesid leidub rohkem Ida-Eestis: Virumaa idaosas, Tartumaal, Võru- ja Setumaal.Setumaal. BaltiBalti keeltekeelte laennimesid substraati on on uurijaduurijad puudutanudpuudutanud vägaväga põgusalt, kuigi kahtlemata selliseidki nimesid on. Kui ühel kohal on eri keeltes teada eri nimesid, siis saame rääkida kolmest nende omavahelise suhte tüübist. Esimesel juhul on ühe keele nimi teise keelde mugandatud häälikkuju või kirjapildi poolest, kusjuures nime algu- pära jääb äratuntavaks. Teisel juhul on nime aluseks olevad sõnad tõlgitud sihtkeeldetulemkeelde (ennisvormitõlge). (ennisvormitõlge). Nime Nime keelelist keelelist algupära algupära selsel juhuljuhul enamenam näi- data ei ole võimalik, v.a juhul, kui lähtekeelne nimi on samuti säilinud, ent ka siis võib jääda teadmata tõlkimise suund. Kolmandal juhul on keeltes kasutusel erisugused nimed.

ROOTSIKEELSED KOHANIMED. Rootsikeelsed kohanimed on levinud eesti- rootslaste peamistel asualadel: Vormsil (rootsi Ormsö), Ruhnus (Runö), Noa- rootsis (Nuckö), Riguldis (Rickul), Osmussaarel (Odensholm), Naissaarel (Nargö) ja Risti (Kors) kihelkonna rannaaladel. Vormsi ja Ruhnu kohanimed on kõik rootsi algupära, nimede eestikeelsed variandid tekkisid hiljem kas rootsi nimedest nende ortograafiliste mu- ganditena (Sviby > Sviibi, Borrby > Borbi, Söderby > Söderbi) või tõlgetena (Hovsnäse > Mõisanina, Hovsholmen > Mõisaholm). Teistes rootsi asustusega piirkondades on nimede kakskeelsust olnud rohkem. Rootsi nimed, millest eesti keeles on mugandid, on nt Birkas [bärkjas] ‘Pürksi’, Gutanäs ‘Kudani’, Österby [eistorbi] ‘Eistrepa’ (ametlikult Öster- by), Ölbäck [älbiken] ‘Elbiku ~ Elbikese’.1 Mõned eestirootsi kohanimed, eeskätt Ristil, on vastupidi, eesti kohanimede mugandused: Vippal (< Vihterpalu), Aklop (< Alliklepa), Tammesbyn (< Tamse), Päts (< Pedase), Neve [näive] (< Nõva).

1 Nurksulgudes on nime kohalik hääldus. 264 Eesti kohanimede keeleline kujukuju

Kaart 5.1. Võõrkeelsete kohanimede levik Eestis R – rootsi päritoluga nimed; V – vene päritoluga nimed; L – läti päritoluga nimed. 1 – rootsi asustus; 2 – rootsi-eesti asustus; 3 – vene asustus; 4 – vene-eesti asustus; 5 – läti-(eesti) asustus.

Tõlkenimede näiteks sobivad Gambyn ‘Vanaküla’, Lillängin ‘Väikehei- namaa’ (küla Naissaarel), Åsby ~ Strandby ‘Lepiku ~ Rannaküla’. Noarootsis on ka erilähteseid nimesid, nt Klottarp ‘Nõmmküla’, Persåker [pärsokul] ‘Väike-Nõmmküla’, Bergsby ‘Tuksi’, Skåtanäs ‘Tahu’.

VENEKEELSED KOHANIMED. Venekeelsed nimed on levinud eestivenelaste asualadel: Setumaal ning Peipsi järve ida- ja põhjarannikul. Ka siin saab välja tuua vene algupäraga mugandatud ja tõlgitud nimed. Mugandatud nimede näideteks on Березье ‘Beresje ~ Peresi’, Любницы ‘Lüübnitsa’, Воронья ‘Varnja’, Ременик ‘Remniku’. Mugandamisel sekkub rahvaetümoloogia, st nimesid mõtestatakse ümber oma keele ainese põhjal, nt Varesnäägu (pähklimäe nimi, ilmselt sõnast орешняк ‘pähklimets’) või Kirsimaania (väike kirikuasundus Vasknarva juures, õige nimi on Ketse- mani, vn Гефсемания). Ka mitmed vene keeles kasutatud külanimed on saadud eesti nime mu- gandamise teel, nt Томасова Гора ‘Toomasmäe’, Варусово ‘Varesmäe’, Казепель ‘Kasepää’, Раюша ‘Rajaküla’, Кургуя ‘Kuru’, Кавказна ‘Kauksi’, Ёвкаль ‘Jõuga’. Tõlkenimede näiteks sobivad Подсосонье ‘Pedäjäalostõ’, Нос ‘Nina’, Чорна ‘Mustvee’, Новая Деревня ‘Uusküla’, Выгон ‘Karjamaa’. Oma- pärane tõlkesuhe on Kuningaküla nime puhul. Selle venekeelne nimi on Eesti kohanimede keeleline kuju 265

Князь-Село, st ‘vürstiküla’; kuningas ja князь on etümoloogiliselt küll sama algupära. Üsna paljud rööpsed eesti- ja venekeelsed külanimed on erilähtesed, st nende etümoloogiad pole omavahel seotud, vrd Вороново (‘varese’) ‘Saarõ- pää’, Новинск ‘Karisilla’, Красные Горы (‘punamäe’) ‘Kallaste’, Сыренец ‘Vasknarva’, Верхнее Село (‘ülemküla’) ‘Permisküla’2, Замошье (‘soo- taga’) ‘Varesmetsa’, Олешницы ‘Alajõe’.

LÄTIKEELSED KOHANIMED. Eesti ala lätikeelseid kohanimesid ei ole sihi- kindlalt kogutud, ent mitme lõunapiiriäärse kohanime lätipärasuses ei ole kahtlust. Põhiliselt on selliseid nimesid Viljandimaal Laatre ümbruses, Valgamaal Valga ja Kaagjärve kandis ning Võrumaal Ruusmäe lähedal. Näi- teid leiame eelkõige talunimedest, nt Kundziņas ‘Kundsina’, Struga ‘Struuga ehk Truuga’, Maliņas ‘Maalina’, Puriņas ‘Puurina’, Lāči ‘Laatsi’ (end. mõis), Šlokas ‘Looga’, Ružas ‘Ruusa’. Erilähtesed nimed on nt läti Liellugaži (liel- ‘suur’, Lugaži = Luke) ‘Paju’. Läti keelde on arvatavasti mugandatud eestikeelne nimi Kaagjärve > Kāģeri ~ Kāģermuiža.

5.4. Keelte vastastikuseid mõjustusi

Keelekontaktide tulemusel on terviknimede kõrval üle võetud ka ainult nimede determinante e liigisõnu. Läänemaal on rootslastelt laenatud väikest lahte tähistav sõna viik ja saart märkiv sõna holm: Suur ja Väike viik ning Vasikaholm (Haapsalus), Paslepa viik jm. Rootslased omakorda on laenanud eestlastelt sõna karel ‘kari’ (alalütlevas käändes), nt Kassarmskarel ‘Kassar- mukari’, Långkarel ‘Pikasääre ots’ (Naissaarel). Venelastelt on eestlased Ida- Virumaal võtnud sõna kriiva (vene грива), mis käib eriti sooseljandike kohta, nt Pikk kriiva, Tinasinakünka kriiva (viimane nimi sisaldab topeltliigisõna). Mustvee venelastel omakorda on kasutusel eesti liigisõnu, vrd Зареченский кузик (‘jõetagune kuusik’). Ka võivad ühe keele sõnad teises keeles muutuda kohanimeks, vrd Haapsalu linnajaonimi Holmi (rootsi holmen ‘saar, laid’), Mustveel olev Niiva (vene нива ‘niit, põld’), Mustvee venelaste suust kuuldud nimed Карьима (vrd karjamaa), Лепичек (vrd lepik) jms. Omamoodi mitmekeelsus kohanimedes kujunes välja Naissaarel, kus kohanimistu tekkesse andsid panuse nii rootslased, eestlased, venelased (sõjaväepersonal) kui ka arvatavasti soomlased. Seal kohtab küll ka tõlke- nimesid (rts Storbyn, ee Suurküla ~ Lõunaküla), ent mitmed nimed on nii

2 Eesti kohanimeraamatu andmeil võiks siin semantiline seos siiski olla, vrd 1583 Pelismeckill, mida võiks lugeda *Pealismäeküla, hilisemate kirjapanekute järgi *Pealmisküla. 266 Eesti kohanimede keeleline kuju eestlastel kui ka rootslastel olnud kasutusel üksnes emma-kummakeelsena. St nimedel pole kahte erikeelset varianti, vaid lähtutakse ühest nimest, nt ee Mustametsa (varem siiski ka rts Svartskogen), ee Mädasadam (rts Mädda- saddama), rts Stäinmalmin (ee Stäinmalmi). Nii rootslased kui ka eestlased kasutasid venepäraseid nimesid Simlanka (ka Simlanku, seotud vene sõnaga земляника ‘metsmaasikas’) ja Sinkarka (arvatavasti vn синяя горка ‘sini- mägi’). Nii võib järeldada, et tihedalt koos elav mitmekeelne kogukond kohanes nimede mitmekeelsusega sel teel, et vähendas nimevariantide hulka, piirdudes üksnes tuntumate ja lihtsamate nimede tõlgetega. Keelesituatsiooni muutumine mõjutab paratamatult kohanimede kasuta- mist, aga see võib toimuda erineval moel. Üheks näiteks on Vormsi ja Ruhnu, kust Teise maailmasõja ajal rootslased massiliselt lahkusid ning asemele tulnud põhiliselt eestikeelne rahvastik omandas üksnes suuremate kohtade rootsikeelsed nimed muganduses. Mikrotoponüümidest on vähe jälgi, EKI Vormsi kohanimekogu näitab pigem uute mikrotoponüümide teket. Teist tüüpi näide on Iisaku, mille lõunaosas kujunes 19. sajandi lõpus olukord, kus varasem vene rahvastik aegamööda sulandus eestlastesse. See- tõttu säilisid ka venekeelsed mikrotoponüümid, kuigi tugevasti eestistunud kujul, nt Asinniku mägi, Miilaretska heinamaad, Mohkusukiita (lepik), Sareka t (< за рекой ‘jõe taga’), Lapatniku kraav, Korbaliha mägi, Kalotinsa soo.

LAENUD VÕÕRKEELTEST. Kuigi teistest keeltest on laenatud palju ka üld- sõnavarasse, on nimede puhul laenud veel tavalisemad. Nime funktsiooni seisukohalt ei ole tema apellatiivne päritolu oluline, nimi võib ka olla täiesti “tähendusetu”. Seepärast omandasid eestlased üsna varakult alamsaksa krist- liku eesnimistu (Jaan, Jüri, Andres, Mari, Mall jms) ning pole põhjust arvata, et kohanimistus oli võõrmõjusid oluliselt vähem. Ainus pidurdav asjaolu oli ehk see, et kohtadel enamasti olid juba eestipärased nimed, ning mõjud võisid ilmneda kas pikaajaliste muutustena, kus vanem nimi tõrjuti järk-järgult välja, või vahel keeleväliste seikade (sõjad, katkud, asustuspildi muutumine jms) toel kiirete vaheldustena. Hästi on tuntud asjaolu, et mitmed eesti kohanimed on alguse saanud mõisnike saksakeelsetest perekonnanimedest: Kilingi (< Schilling), Kriimani (< Riegemann), Krüüdneri (< Krüdener), Juu Maidla (< Maydell), Praakli (< Brackel), [Vana]-Prangli (< Wrangell), Taagepera (< Stackelberg) jne. Algsed eestikeelsed kohanimed on teinekord säilinud nende mõisate saksa- keelsetes nimedes, vrd Kurkund ‘Kilingi’, Wagenküll (*Vaoküla) ‘Taage- pera’. Märgitagu siiski seda, et nime laenamise suund pole alati lõpuni kin- del, mõisnikud võisid oma perekonnanime saada ka nende valduses oleva Eesti kohanimede keeleline kuju 267 mõisa järgi, nii on Juuru kihelkonna Maidla küla juba Liber Census Daniae’s, st mõisate-eelsel ajal kirjas kujul Mahethœ.

Lisalugemist

Pikema ülevaate kohanimede õigekirja kujunemisest ja murdejoonte kajastumisest neis annab Valdek Palli artikkel Eesti kohanimede normimine (Pall 1976). Muukeel- setest kohanimedest on pikemalt lugeda Peeter Pälli artiklist Eesti rahvaste raamatus (Päll 1999). 268 Kohanimede struktuur

.RKDQLPHGHVWUXNWXXU

.RKDQLPHGHOHVHKLWXVWHKNVWUXNWXXULRQY}LPDOLNYDDGHOGDPLWPHVWDVSHN WLVW6}OWXYDOWHHVPlUJLVWRQ(HVWLRQRPDVWLNDVYlOMDNXMXQHQXGNDNVMDRWXVW PLGDQHQGHHVLOHWRRMDWHMlUJLY}LEWLQJOLNXOWNXWVXGD9DOGHN3DOOLGLDNURRQLOL VHNVMDRWXVHNVMD+HQQ6DDULVQNURRQLOLVHNVMDRWXVHNV(VLPHQHRQORRGXG NHHOHDMDORROLVW XXULPLVW VLOPDV SLGDGHV WHLQH RQ YlOMD NDVYDQXG HHON}LJH SUDNWLOLVHVWQLPHNRUUDOGXVOLNXVWWHJHYXVHVW-DRWXVWHWHUPLQRORRJLDRQHULQHY NXLGVLLVNLNVKHVHOWN}UYXWDWDY

'LDNURRQLOLQHMDRWXV

'LDNURRQLOLVHMDRWXVHS}KLP}WWHGRQHVLWDQXG9DOGHN3DOO6HHWHUPLQRORRJLD RQRQRPDVWLOLVHVNLUMDQGXVHVOGLVHOWNDVXWXVHO 3DOOWRREN}LJHSHDOWYlOMDNRKDQLPHNRRVWLVRVDGHS}KLOLLJLGIXQNWVLRRQL MlUJL HULVWDGHV GHWHUPLQDQGLG MD DWULEXXGLG 7HLQH OLLJLWXV OlKWXE WDO QLPH NRPSRQHQWLGHKXOJDVWPLOOHMlUJLHULVWXYDGOLKWQLPHGMDOLLWQLPHG 'HWHUPLQDQGLGNDS}KLV}QDG RQOGQLPHGPLVWlKLVWDYDGNRKDOLLNLM}JL MlUYNODPHWVPlJLMPV 2PD RWVHVH WlKHQGXVH VlLOLWDQXG GHWHUPLQDQGLG RQ HHVWL NRKDQLPHGHV QRPLQDWLLYLV0XVWM}JL7lQDYMlUY5LGDNOD.ORRVWULPHWV0XQDPlJL 0}QHG GHWHUPLQDQGLG PLNURWRSRQPLGHV Y}LYDG ROOD DSHOODWLLYLGHQD KDUXOGDVHG Y}L YlOMDVSRRO QLPHVLG WXQGPDWXG $OOLNDODNV 0DU ODNV µORLN¶ 6llUHWLUS 3|L WLUS µQHHPHWLSS¶ 6XXUSllNVHVSllNVHV µVRRVDDU¶ 6}}UX UlQNUlQNµSDGULNY}VD¶ 2PDRWVHVHWlKHQGXVHNDRWDQXGDSHOODWLLYHQLPHXXULMDGHQDPGHWHUPL QDQWLGHNV HL SHD MD QQ YDOHGHWHUPLQDQWLGHQD ORHWDNVH QDG DWULEXXGL RVDNV 6HOOLVHG DSHOODWLLYLG RQ WSLOLVHOW RPDVWDYDV NllQGHV 7}HOLQH GHWHUPLQDQW VHOOLVHVQLPHVVDJHOLSXXGXEY}LRQMXXUGHP}HOGDYQlLGHWHVRQYDOHGHWHUPL QDQWDOODMRRQLWXG 0XVWM}HNOD .ORRVWULPHWVDWHH.LLJHPlHWDOX .DVH VllUH UDQG3DOMXGHVORRGXVQLPHGHVY}LEWlKHOGDGDOlKHGDVWHWlKHQGXVWHJD MlUHONRPSRQHQWLGHNXKMXPLVWQW0XK7HRWHHUDGD/1J1HLWVLPlHPlJL7}V 9HVLVllUHRWV3KD9HHDXJXORKN $WULEXXGLNVNDWlLHQGRVDNV QLPHWDWDNVHNRKDQLPHRVDPLVLVHORRPXVWDE REMHNWLMDHULVWDEVHGDWHLVWHVWVDPDNODVVLREMHNWLGHVWYUG.DDQMlUY±.LYL MlUY±0XVWMlUY±6DDGMlUY$WULEXXWLGHNVY}LYDGROODlUDWXQWDYDGOGQLPHG 6XXUMlUY 9DQDNOD /RRGHNDUMDPDD $UXKHLQDPDD 0DKODPHWV LVLNX QLPHG7RRPDQLQD(HULNVDDU-ULNOD WHLVHGNRKDQLPHG(EDYHUHPlJL Kohanimede.RKDQLPHGHVWUXNWXXU struktuur 269

47;098,844 Y}LHWPRORRJLOLVHOWOlELSDLVWPDWXGMlUMHQGLG 022 Q ,'88: ,/ :39 $ODWLHLROHGHWHUPLQDQWLMDDWULEXXWLY}LPDOLNVHOJHOWSLLULWOHGDhNVSLLULSHDO QHMXKWXPRQWHUPLQQLPHG1HLVNlLELYDGQLPHQDNVQHVNRKDOLLNLWlKLVWD YDGDSHOODWLLYLG7; QW3HLSVLMlUYHNRKWD 33 QW7DOOLQQDNRKWD 22 MQH,QGLYLGXDOLVHHULYDWHQLPHGHQDVDDYDGQDGWDOLWOHGDHQDPDVWLWLQJLPXVHO HWNHHOHNROOHNWLLYP}LVWDEKHVHOWQHQGHWlKHQGXVWQlLWHNVNXLOlKLSLLUNRQQDV RQDLQXOWNVVHOOHVVHNODVVLNXXOXYREMHNW $WULEXXGL MD GHWHUPLQDQGL HULVWXV HL ROH SlULV VHOJH ND ORRGXVQLPHGHV PLVO}SHYDGNRPSRQHQWLGHJD , :30 0830 50, 30 9,:30MPV1HHGRQ SHDPLVHOW KHLQDPDD KDUYHP S}OOX YP QLPHG .XLJL GHWHUPLQDQW RQ QHLV MXXUGHP}HOGDY Y}LE RPDGXVV}QDOLQH MlUHONRPSRQHQW ROOD W}OJHQGDWDY ND GHWHUPLQDQGLQD ,8 0, :30 WHHO}LN $,,7050, 30 VRRVDDUHOROHYDGKHLQD PDDGMDPHWV $WULEXXWGHWHUPLQDQW(HVWLNRKDQLPHGHVRQDWULEXXWHHVDVHQGLVWlLHQGRVD MD GHWHUPLQDQW MlUHODVHQGLV S}KLV}QD $::7 844 $::7 ;3 %0/70 Q , ! , ,/ MPV 6HH RQ OllQHPHUHVRRPH NHHOWHOH RPDQH QLPHPDOO PLV RQ OHYLQXGND%DOWLDUHDDOLVYUGOlWL, , 38 , 38µPlJL¶ 3:7080078 0078 µMlUY¶ OHHGX : 9, , 38 , 38 , 3,8 µPlJL¶ # ;48 0 07,8 0 07,8µMlUY¶ 7HLVWHVLQGRHXURRSDNHHOWHVY}LEGHWHUPLQDQWROODNDHHVDVHQ GLVYUGSRRODMlUYHQLPH04743,7/Y}LYHQHČąČòĉĔĊċĔ 'HWHUPLQDQW Y}LE NRKDQLPHV ND SXXGXGD 6HOOLVHO MXKXO UllJLWDNVH HOOLSWLOLVHVW YlOMDMlWWHOLVHVW QLPHVW8XULMDGHHOGDYDGHWDOJVHOWRQVHGDVRUWL QLPLNDVXWXVHOROQXGNRRVGHWHUPLQDQGLJD+LOMHPNXLGHWHUPLQDQGLWDQLPL MXXUGXV KDNDWL XXVL QLPHVLG ORRPD GHWHUPLQDQGLWD PDOOL MlUJL DQDORRJLD DOXVHO6DJHOLRQGHWHUPLQDQWVHOMXKXOMXXUGHP}HOGDYHKNIDNXOWDWLLYVHOWOLVD WDY%,79:> 33@ 0,;,>, 0; @ ,> Q ,@$05,>9, :@ (OOLSWLOLVHG RQ HHVNlWWDVXVWXVQLPHGNXVGHWHUPLQDQWHNDVXWDWDNVHHHO N}LJHDPHWOLNXVNRQWHNVWLV7DYDNDVXWDMDHLSUXXJLWHDGDNDVQW :89 ,RQ DOHYY}LDOHYLN4 8,OLQQY}LDOHYMQH (OOLSWLOLVXVWRQNDORRGXVQLPHGHVQW !058>7;@220>@$,,7 3, > ,/@ NXLG YDOGDY HQDPLN ORRGXVQLPHVLG VLVDOGDE GHWHUPLQDQWL .RQ WHNVWLVWROHQHYDOWY}LEVLLVNLVXXOLVHVN}QHVGHWHUPLQDQWNDVHDOlUDMllGDNXV VHH WDYDOLVHOW QLPH RVDNVDUYDWDNVHQW: 43'798:> '7987;0@708 2,, $WULEXXW MD GHWHUPLQDQW RQ HHON}LJH RQRPDVWLOLVHG WHUPLQLG PLOOHO RPD NLQGHO WlKHQGXV .XL WDKHWDNVH DJD YDDGHOGD QW QLPHGH 3LNNQXUPH3LNNMlUY6RRDOXQH MPV O}SSRVD KH P}LVWH DOO VLLV NDVXWDWDNVH WHUPLQLW MlUHONRPSRQHQW VHVW PLWWH N}LN UHDV QLPHWDWXG HL ROH GHWHUPLQDQGLG 270 Kohanimede.RKDQLPHGHVWUXNWXXU struktuur

$VXVWXVQLPHGHKXOJDVRQVLLVNLVXXUKXONPLWWHHOOLSWLOLVL VWGHWHUPLQDQ GLJD QLPHVLG QW 7:Q, 098,Q, :33,Q, ,-,Q, 380Q, 9DUDVHPDV DPHWOLNXV SUXXJLV NLSXWL QHLG QLPHVLG NlVLWDPD NRNNX DWULEXX GLQD OLVDGHV YHHO NRUG Q,&:8Q, Q, MPV NXULRRVXPLQD +LLXPDDO Q,Q,Q,,OPVHOWROLWHJHPLVWQ|WDJDVLW}ONHJDYHQHNHHOVHVWQRPHQN ODWXXULVW ċėöėĕĈĖĉ!³0lHNODNOD´3HGDQWVHOWOlKHQHGHVY}LNV QLPHGHV8,Q,OLQQMD,7,Q,DOHYLN Q,OXJHGDVLLVNLYDOHGHWHU PLQDQGLNV 7HLVWSLGLRQ93DOOUKPLWDQXGNRKDQLPHGNDKHNVVXXUHNVUKPDNVYDVWD YDOWVHOOHOH NDVQLPLNRRVQHEKHVWY}LPLWPHVWV}QDWYHVWOLKWQLPHGMDOLLW QLPHG /LKWQLPHGHKXOJDVRQMlUJPLVHGUKPDG DOLKWVDGHOOLSWLOLVHGQLPHG PLOOHNRKWDHLVDD|HOGDPXXG NXLHWQDGRQ GHWHUPLQDQGLNDRWDQXGYWHHVSRRO EDEVWUDKHHUXQXGQLPHG PLOOHVQLPHSUDHJXQHNXMXRQDEVWUDKHHUXQXG P}QHVW JUDPPDWLOLVHVW YRUPLVW QW 8 O}SXOLVWH QLPHGH ':8 !0/,8 MP O}SSY}LNVROODOGLVWXQXGPLWPXVOLNXVWWYHVW ORNDWLLYVHQLQJNROOHNWLLYVHVXILNVLJD , 89:MPWXOHWDWXGQLPHG GWHUPLQQLPHGMDQHQGHJDDQDORRJLOLVHGQLPHG PLOOHSXKXOSROHDODWL VHOJH NDVWHJXRQOGV}QDJDY}LPLWWH#44,89KHLQDPDD $0002PHWV %7383VRR /LLWQLPHGH UKPLWDPLVHNV WlKLVWDPH NRPSRQHQGLG N}LJHSHDOW .JD MD QHQGH MlUMHNRUUDQXPEUL DODQXPEULJD . . . MQH 6DPXWL Y}LE WDUEH NRUUDOPlUNLGDNRPSRQHQGLNllQHW QWQLPHWDYDOLQHNRPSRQHQW.QRP RPDV WDYDOLQH.JHQ1}QGDHULVWXYDG D SULPDDUQLPHG ..QRP NXV .QRP PlUJLE GHWHUPLQDQWL ,,37; 2,:892098,2-, E VHNXQGDDUQLPHG ..JHQ NXV .JHQ RQ DOJVH WlKHQGXVH NDRWDQXG GHWHUPLQDQW /RRGXVQLPHGHV OLVDQGXE XXV GHWHUPLQDQW .QRP DVXODQLPHGH SXKXO RQ VHH IDNXOWDWLLYQH 97;04, ,0 NOD ,:2098, NOD 020WDOX &883220WDOX OLLWWYHOLVHGQLPHG..JHQ NROPDVNRPSRQHQW.QRPRQMlOOHJLQLL QDJXEUKPDV:-,,:203,2,,844!:9,0;,NOD #,9,8805, WDOX 6HOOH UKPDJD OLLWXYDG ND WDOXQLPHG PLOOHO RQ ODLHQGLG Y}L NXV RQ NDNV LVLNXQLPH 9 ,7: D0;,9 ,7: 089 $,,70 %,,89 $,,70 : ,7/:,3 398:MQH /LLWWYHOLVHGQLPHGUKPVHRVWXYDGKHVP}WWHVDUKPDJD VHVWWH JHPLVWRQVDPXWLSULPDDUQLPHGHJD WHLVHVP}WWHVEUKPDJD VHVWQHLVP}OH PDV RQ GHWHUPLQDQW DOOHV NROPDQGDNV RVDOLVHOW IDNXOWDWLLYVHNV NRPSRQHQ GLNV .RKDQLPHGHVWUXNWXXUKohanimede struktuur 271

1LPHGH DUHQJXNlLNX DUYHVWDYDOW SDNXE 3DOO YlOMD MlUJPLVH HUL VWUXNWXXULJD NRKDQLPHGHNRNNXY}WOLNXMDRWXVH WHNNHOW HVPDVHG QLPHG .QRPJHQ.QRP0XQDPlJL 0XVWM}JL 6DOD VDDU +lUMDQXUP MD .QRP WHUPLQQLPHG QW .DDVLN 1DUPLN -}}UDWXV 3UJlWVVODHQXG-RUGDQ3RORWMQH QHLVWRQWXOHWDWXG.JHQHOOLSWLOLVHGQLPHGHQDPDVWLDVXVWXVQLPHGQW -}JHYD9DLGD1}PPH6HSDNDNVLNXGORRGXVQLPHG$PPHa$PPHM}JL 3HLSVLa3HLSVLMlUYMD.QRPJHQ.JHQ.QRPVHNXQGDDUQLPHGQW0lGD SDXQDPHWV1LLQHNLQJXPHWVMQH 6HNXQGDDUQLPHG VDDE WDJDVL YLLD NDKHRVDOLVHOH PXGHOLOH .JHQ NDKH RVDOLVHVW NRKDQLPHVW OlKWXQXG VHNXQGDDUQLPH HVLNRPSRQHQW .QRP XXV GHWHUPLQDQW.QRPY}LESXXGXGDQlLWHNVDVXVWXVQLPHGHV.DKHRVDOLVHQLPH Y}LEVDDGDNDKHRVDOLVHVWWHUPLQQLPHVWNXLVHOOHOHRQOLLGHWXGGHWHUPLQDQW .DDVLNXKHLQDPDD

6QNURRQLOLQHMDRWXV

1LPHGHVQNURRQLOLVHMDRWXVHRQYlOMDDUHQGDQXG+HQQ6DDUL6HOOHVSLLVDE OGLVHOW QLPH MDRWDPLVHVW NDKHNV RVDNV OGRVDNV OLLJLV}QDNV MD XQLNDDO RVDNVQLPHWXXPDNVKDUJWlLHQGLNV /LLJLV}QDNDOLLJLWHUPLQY}LJHQHHULOLQHWHUPLQGLDNURRQLOLVHVMDRWXVHV YDVWDEVHOOHOHGHWHUPLQDQWRQNRKDQLPHOGRVDPLVQlLWDENRKDOLLNL7DUWX OLQQ(PDM}JL6XXU0XQDPlJLMQH$VXVWXVQLPHGHVY}LEOLLJLV}QDHQDPDVWL SXXGXGD HQW ND WlQDYDQLPHGHV RQ WD VDJHOL YDLNLPLVL MXXUGHP}HOGDY NXL OLLJLV}QDNVRQWlQDY5DXDWlQDY$XJXVW:HL]HQEHUJLWlQDY 8QLNDDORVDNRRVQHEWDYDOLVHOWQLPHWXXPDVWHQWVLQQDY}LENXXOXGDND KDUJWlLHQG1LPHWXXPRQ³SXKDVQLPL´LOPDOLLJLV}QDMDKDUJWlLHQGLWDGLD NURRQLOLVHVMDRWXVHVYDVWDEVHOOHOHDWULEXXW +DUJWlLHQG OLVDWDNVH HULVWDYD WlLHQGLQD QLPHNRUGXYXVWH YlOWLPLVHNV QW 9DQD.XXVWHMD9DVWVH.XXVWH+DUJWlLHQGLNVY}LEROODNDP}QHVXXUHPDNR KD QLPL QW .LLX$DEOD MD .ROJD$DEOD YDVWDYDOW .LLX MD .ROJD P}LVD DOOD NXXOXQXG$DEODNODRVDG7RRP5WOLWlQDYHULVWDPDNV7DOOLQQDDOOOLQQD 5WOLWlQDYDVWMQH +DUJWlLHQGLG RQ VXKWHOLVHOW KLOLVHG QLPHOLVDQGLG PLV WHNLYDG VLLV NXL KWHODLHQHQXGQLPHVVWHHPLVDWXYDGNRNNXNRUGXYDGQLPHG1HQGHNDVXWD PLQH HL ROH YDMDOLN NLWVDPDV NRQWHNVWLV NXV VHJDGXVW HL VQQL 1LL RQ QW NRKDSHDOVHVNDVXWXVHVNVQHVQLPHWXXPDVLVDOGDYDXQLNDDORVDJDMlUYHQLPHG 6XXUMlUY 6RRMlUY YPV VDDQXG (HVWL MlUYHGH QLPHVWLNXV KDUJWlLHQGL -XVVL 6XXUMlUY .RRUDVWH 6XXUMlUY .XUWQD 6XXUMlUY 3lLGOD 6XXUMlUY MQH +DUJ WlLHQGLJD HL ROH WHJHPLVW MXKXO NXL OLLGHWXG RQ NDNV Y}UGYllUVHW QLPH 272 .RKDQLPHGHVWUXNWXXUKohanimede struktuur

.DUNVL1XLD .DUNVL NLULNX MD 1XLD N}UWVL MlUJL .RKWOD-lUYH OLQQ PRRGXV WXV .RKWOD MD -lUYH P}LVD PDLO 6HO MXKXO RQ WHJHPLVW OLLWVH QLPHWXXPDJD (HVWL NRKDQLPHGHOH RQ RPDQH RPDVWDYDOLVH YRUPL OGLVWXPLQH DVXVWXV QLPHG RQ NDV RPDVWDYDV NllQGHV Y}L RPDVWDYDNXMXOLVHG VW O}SHYDG YRNDD OLJD +HQQ 6DDUL RQ YlOMD WRRQXG NDNV RPDVWDYDOLVH QLPHPDOOL WSL PLV RQ OHYLQXG ND OlWL MD OHHGX NHHOHV QLPHWXXP RQ OLLJLV}QDJD NRRV NDVXWDGHV RPDVWDYDV LOPD VHOOHWD QLPH WDYDV NllQGHV HHVWL .DXQDVH OLQQ .DXQDV YUG OHHGX .DXQR PLHVWDV .DXQDV OlWL .DX DV SLOVWD .DX D QLPHWXXP RQ QLL OLLJLV}QDJD NRRV NXL ND LOPD VHOOHWD RPDVWDYDV NllQ GHV HHVWL 7}UYDM}H NOD 7}UYDM}H 5LLD OLQQ 5LLD (VLPHQH WS UDNHQGXE HHVWL NHHOHV SHDDHJX NVQHV YlOLVNRKDQLPHGH SXKXO 7HLQH WS RQ LVHORRPXOLN HHVWL RPD NRKDQLPHGHOH NXVMXXUHV RQ YlOLVYRUPLOW RPDVWDYDOLQH NXMX PXXWXQXG QLPHQD XXHNV QRPLQDWLLYLNV (UL QHYXVHG LOPQHYDG QLPHGH MD YDVWDYDWH DSHOODWLLYLGH NllQDPLVHO YUG 1}PP WHUPLQQLPL 1}PPH C1}PPH 1}PPH OLQQ 1}PPH 1}PPHW 7}UYD M}H RVDVWDY 7}UYDM}HG PLWWH 7}UYDM}JH 2PDVWDYD OGLVWXPLQH XXHNV QLPHWDYDNV ODLHQHE N}LJLOH HOOLSWLOLVWHOH MXKWXGHOH YUG 6}LGDPH P||GD (KLWD MDWHW (KLWDMDWH WHHG 1LPH YDQHP NllQGWS Y}LE LOPQHGD VSRUDDGLOLVHOW NVQHV VLVVHWOHYDV V}LGDPH 5LLJD MD RVDVWDYDV /DLXVW 6LLQ RQ ND VLOPDWRUNDY HULQHYXV VRRPH QLPHPDOOLVW .XL HHVWL NHHOHV KRLWDNVH SULPDDUQLPHG 7}UYDM}JL MD VHNXQGDDUQLPHG 7}UYDM}H NOD MXED YRUPLOLVHOW ODKXV VLLV VRRPH NRKDQLPH 7HUYDMRNL SXKXO SROH YRUPL S}KMDO Y}LPDOLN WHOGD NDV WHJHPLVW RQ M}H Y}L DVXODQLPHJD (HVWL NRKDQLPH O}SS RVD QRPLQDWLLY YLLWDE VXKWHOLVHOW KHVHOW OLLJLV}QDOH H GHWHUPLQDQGLOH 6HGD (HVWL NRKDQLPHGH RPDSlUD SDQGL YDUDNXOW WlKHOH MD MXED DDVWDWHO QRUPLWL N}LN (HVWL DVXVWXVQLPHG RPDVWDYDNXMXOLVHNV 9DON ! 9DOJD 9DQDP}LV ! 9DQDP}LVD 9DVDOHPP ! 9DVDOHPPD 3LNHPDOW MllGL YDLGOHPD 7DOOLQQD QLPH OH PLGD SDOMXG VRRYLVLG VDPXWL QlKD RPDVWDYDOLVHQD 7DOOLQQD .XLG WXOHE W}GHGD HW YlKHPDOW NLUMDSLOGL SRROHVW RQ VHGD QLPH S}KMXVW NLUMXWDGD ND QRPLQDWLLYVHQD VHVW WD O}SHE GHWHUPLQDQGLJD OLQQ

/LVDOXJHPLVW

'LDNURRQLOLVHNRKDQLPHVWUXNWXXULMDRWXVHS}KLP}WWHGSlULQHYDG9DOGHN3DOOLPLWPHVW W||VW3DOO±±3LOWLWlLHQGDE0DUMD.DOODVPDD6DDUH PDDNRKDQLPHG,,.DOODVPDD+HQQ6DDULVQNURRQLOLQHOlKHQHPLQHOHL GXENlVLNLUMDOLVHVNLUMXWLVHV6LVVHYDDGHWQLPHNRUUDOGXVHDOXVWHVVH/KHPDOW RQDVMDVWMXWWXDUWLNOLV7HUPLQQLPLRQRPDVWLNDMDVlWHVWXKLVPDDO6DDUL Kohanimede morfoloogia 273

.RKDQLPHGHPRUIRORRJLD

.RKDQLPHGH YRUPLVWLNXV SlOYLYDG WlKHOHSDQX HHON}LJH GLDNURRQLOLQH DOXV NllQGHP}LVWH NRKDQLPHGHPLWPXVHYRUPLGQLQJNRKDNllQHWHNDVXWDPLQH

.RKDQLPHGHDOXVNllQH

6QNURRQLOLVHV NlVLWXVHV RQ QLPHG 0XQDPlJL 2UX MD -lQHVWH QLPHWDYDV NllQGHV 6HGD SHHJHOGDE QHQGH QLPHGH NllQDPLQHYDVWDYDWHVWOGV}QDGHVW HULQHYDOWWDYDNHHOHV|HOGDNVHHHOLVWDQHODPLVHNV2UXWPLWWH-lQHVWHW PLWWH DJD HHOLVWDQ2UJXPLWWH-lQHVHLG9DOGHN3DOORQHVLOHWRRQXGHHVWLNRKD QLPHGHDOXVNllQHWHQDDLQVXVHQLPHWDYDQLQJDLQVXVHY}LPLWPXVHRPDVWDYD (HOQHYDWHVQlLGHWHVRQJLGLDNURRQLOLVHOWWHJHPLVWNROPHHULNllQGHYRUPLJD DLQVXVH QLPHWDYDJD 0XQDPlJL DLQVXVH RPDVWDYDJD 2UX MD PLWPXVH RPDVWDYDJD-lQHVWH.RKDQLPHGHDOXVNllQHRQVHHJDGLDNURRQLOLVHQLPH XXULPLVHWHUPLQ PLVYLLWDEQLPHHQQLVYRUPLNllQGHOH $LQVXVH QLPHWDYDV RQ NRKDQLPHG PLV VLVDOGDYDG GHWHUPLQDQWL 0XVW MlUY3}GUDPlJL QLQJWHUPLQQLPHGMDQHQGHDQDORRJLG1}PP/DJHQGLN 5RRJDVWLN9RNVKHLQDPDD 2PDVWDYDV NllQGHV RQ HOOLSWLOLVHG OLKWNRKDQLPHG PLV DOJVHOW ROLG OLLW QLPHG PLOOHVW GHWHUPLQDQGL lUDODQJHPLVHO MlLG DOOHV NVQHV RPDVWDYDOLVHG WlLHQGRVDG .}QQX .}QQXNOD .RRVD .RRVDNOD .D OLLWNRKDQLPHG PLOOHS}KLV}QDMlUHONRPSRQHQWHLNDWWXREMHNWLQLPHWXVHJD RQRPDVWDYDV 2RQXUPH 6DDGMlUYH 9LOXYlOMD NODG /HSDRLGX KHLQDPDD 5DNLVVDDUH PHWV .XOXPlHS}OGMQH .LUMDOLNHDOOLNDWHS}KMDORQUDVNHWlLHVWLNLQGODOW|HOGD PLOODOHHVWLNRKD QLPHGHVRPDVWDYDOLVHGNXMXGOGLVWXVLG QLLHWQHLGKDNDWLNlVLWDPDQRPLQD WLLYVHWHQD2PDVWDYDWNXMXY}LEWlKHOGDGDMXEDN}LJHYDUDVHPDWHVNLUMDSDQH NXWHV QW-}H+LUZ°,UX -U+RXRQXUP°+RRQXUPH 9-J.DWNXQWDNXV°.DWNXWDJD1LLVDPXWLHVLQHYDGVHDONDVHOJHOWQRPLQD WLLYVHG NXMXG QW .XX .DODPHNL .DODPlH .HL 3D\VWHPHNL 3DLVWDPDD 9DUDVHPDLGNLUMDSDQHNXLGHLVDDDODWLO}SXQLXVDOGDGD VHVWWXOHEDUYHV WDGD HWEDOWLVDNVDQLPHWUDGLWVLRRQLVNXMXQHVVQDYDUDNXOWYlOMDHHVWLNRKD QLPHGH PXJDQGDPLVH WDYD PLOOH NV WXQQXV ROL NRQVRQDQWO}SXOLQH OKHQH QXG WYL YUG 1LV 3DMDN µ3DMDND¶ 5DS /LKKRZHVN µ/LKXYHVNL¶ 9LJ 3DOODV µ3DODVH¶ .RG0HNNDVWµ0lNDVWH¶1HHGY}LVLGNRNNXODQJHGDYDVWDYDHHVWL DSHOODWLLYLQLPHWDYDNllQGHJD QW7UP$ZZLQRUPµ$YLQXUPH¶ 3LO$UURVDDU µ$UXVVDDUH¶ NXLGQRPLQDWLLYVHLGNXMXVLGY}LGLNDWHDGOLNXOWWDRWOHGD 274 Kohanimede.RKDQLPHGHPRUIRORRJLD morfoloogia

3DOMXGHOHHHVWLQLPHO}SSXGHOHWHNNLVLGVQDNRUUDSlUDVHGVDNVDYDVWHG IHU YHUH QW 7U 6HUUHIHU µ6lUHYHUH¶ .RV 3LNIHU µ3LNDYHUH¶ NOO NODQW+-Q$UURNOOµ$UXNOD¶.LU.HVNOOµ.HVNNOD¶HOO ODQW 5DS 5DSSHO µ5DSOD¶ -0G 6H\GHOO µ6HLGOD¶ MQH 1LPHGH OHY}WPLVHO Y}}U NHHOVHVVH NRQWHNVWL Y}LGL VXXOLVHO ODHQDPLVHO QLPHVLG ILNVHHULGD ND P}QH MlUJNllQGH RPDVWDYDNRKDNllQHWHYPYRUPLV1W/DXUL.HWWXQHQRQROHWD QXGHW7DDQLKLQGDPLVUDDPDWXNRKDQLPHGHVDJHGDGO}SXGOMDV YUG$WWRO µ+DWX¶ .DWDO µ.DWD¶ :DUDGDV µ9DUXGL¶ &DULDV µ.DUMD¶ Y}LYDG NDMDVWDGD NRKDWLYDVWDYDWHQLPHGHNRKDNllQGHOLVL DODOWOHYDVHHVWOHYDYRUPH (HOQHYDV ROL MXWWX NDKHVW RPDVWDYDOLVH VHRVH WELVW .DXQDVH OLQQ .DXQDVQLQJ7}UYDM}HNOD 7}UYDM}H(VLPHQHRQQGVHNVRPDQHYlOLV NRKDQLPHGHOHNXLJLNDHHVWLNRKDQLPHGHKXOJDVWOHLDEWELNDMDVWXVL 6DDU QDNLODLG 6DDUQDN9DQLPDGNLUMDSDQHNXGHLOXEDHHVSRRO|HOGXYDOJXVHV DJD NXLGDJL YlOLVWDGD Y}LPDOXVW HW YDUHP Y}LVLG HHVWL NRKDQLPHG OGLVHOW NXXOXGD HVLPHVH WEL DOOD 7}UYDM}H NOD 7}UYDM}JL QLL QDJX SUDHJX YHHO VRRPH NRKDQLPHG 9DOGHN 3DOO RQ QHQWLQXG HW 3}KMD7DUWXPDD NOD QLPHGHNLUMDSDQHNXWHVNRKWDEOlELVHJLQRPLQDWLLYVHLGMDJHQLWLLYVHLGNXMXVLG VDMDQGLQLYlOMDhVQDOHNDDOXNDOWRQRPDVWDYDOLVHGDJDVDMDQGLUHYLV MRQLGHVW DODWHV WDOXQLPHG 9 3DOO ROHWDE HW JHQLWLLYQH DOXVNllQH OGLVWXV N}LJHSHDOWHOOLSWLOLVWHQLPHGHUKPDVMDHHON}LJHLVLNXQLPHOLVWSlULWROXWRSR QPLGHVQLQJOHYLVVHDOWWHLVWHVVHUKPDGHVVH6HHWXQGXEXVXWDYHULWLNXL DUYHVWDGDHWWDOXQLPHGRQVXXUHVRVDVLVLNXQLPHOLVWSlULWROXMDQHQGHKXOJD OLQHNlLEHOHWXOHNY}LVNDOOXWDGDNDWHLVHGQLPHGJHQLWLLYVHWHNV/LVDWDJXVLLV NLHWOLLWNRKDQLPHGHRPDVWDYDNXMXOLVXVHLROHYHHOWlQDSlHYDOJLDEVROXXWQH QLLNRKWDPHDUJLNHHOHV/DVQDPlH RVDVWDY/DVQDPlHGN}UYDONDSDUDGLJ PDW/DVQDPlJL/DVQDPlJH

0LWPXVOLNXGYRUPLGNRKDQLPHGHV

2PDHWWH NlVLWOXVW YDMDYDG NRKDQLPHG PLOOH YRUPLNV RQ PLWPXVH QLPHWDY QLQJ PLV NllQGXYDG PLWPXVOLNX SDUDGLJPD NRKDVHOW 9lJD OGLVWDWXOW Y}LE QLLVXJXVHGQLPHGMDJDGDNDKWHUKPD PLQJLWHREMHNWLGHUKPLPlUNLYDGNRKDQLPHGNXVPLWPXVHVRQGHWHU PLQDQW QW $PE $HJYLLGX MlUYHG .KN 9DLND VDDUHG 2WH /HSDVDDUHG 3KDMlUYHO-}H5RKXNDULGMQH GHWHUPLQDQGLWD PLWPXVOLNXG QLPHG +DQ .}EDMDG VDDUHUKP .KN 8UYHG NDNVVDDUW6LP3DDVYHUH$UXG NROPNOD .XL HVLPHQH WS RQ WlLHVWL DNWLLYQH VLLV WHLVW Y}LE SLGDGD HVLPHVH VXKWHOLVHOWKDUYDHVLQHYDNVHOOLSWLOLVHNVWHLVHQGLNV .}EDMDG .}EDMDODLXG 8UYHG 8UYH VDDUHG 6}OWXYDOW VHOOHVW NDV OXJHGD MlUHONRPSRQHQW GHWHU PLQDQGLNV Y}L NXMXQGOLNXNV WHUPLQLNV NXXOXYDG HPEDNXPED WSL ND Kohanimede morfoloogia 275 mitmed saarenimed (Khk Umalakotid, Pöi Anekäbrud), põllunimed (Han Käärujalad, Alaosad), heinamaanimed (Muh Pajuarvad, Han Soojaod, Khk Kaigulepad). Hoopis läbivamalt kohtame mitmuslikke vorme Ida-Võrumaa ja Setu- maa kohanimedes, kuigi need on aktiivsest kasutusest taandumas. Esimesena märkis nende olemasolu Jakob Hurt, kes oma Setukeste lauludele (1904) lisas Setu külade nimistu, mille juurde täheldas, et nimede lõpul esineb sageli mitmust märkiv larüngaalklusiil (tähistatud järgnevalt q-ga), nt Raakva Hel´biq, Kropkova Hel´biq, Tsätski Säpinäq, Raakva Säpinäq. Põhjalikumalt on neid vorme vaadelnud Valdek Pall, kes esitab näiteid nimede mitmus- likust kasutusest: Se Mokraq – kohakäändes Mokrilõ, Se Tiiligeq – Tiilikilõ. Ka ilma larüngaalklusiilita nimedes esines käänamisel mitmuslik tüvi, nt Se Kerba – Kerbillõ, Navigõ – Navikih, Vas Kaloga – Kalogil. Mitmuslikkust esineb ka Rõuges, nt Paaburissaq, Hannustõq, Tinnüsseq ~ Tinnüste külä. Eeldatavasti on niisuguste nimede lähtekohaks inimeste rühma nimi. Paralleele leiab nii läänemeresoome keeltest (nt Karjala mitmuslikud kohanimed, mille lähtekohaks patronüümne sugunimi; soome kohanimed, mis käänamisel muutuvad mitmuslikuks: Kauniainen – Kauniaisissa), kui ka vahetust naabrusest Venemaalt ja Lätist. Petserimaale jäävad niisugused mitmuslikud vene külanimed nagu Бобры, Большие Речки, Борщевицы, Бутырки, Федосы, Грибуши jt. Läti kohanimedes tundub mitmus veelgi tavalisem, vrd nt piirilähedase Alūksne rajooni asulanimesid: Brenci, Kaln- cempji, Korneti, Vireši, Zeltiņi, Ziemeri. Kohanimede mitmuslikke vorme võib leida lisaks nimede diakroonilisel uurimisel, kusjuures need ilmnevad eelkõige atribuudis. Nii on si-lõpuliste nimede tõenäolisim lähtetüvi mitmuslik. Mitmesuguseid mitmuse omastava tüüpe on sedastanud Marja Kallasmaa: de-mitmust (Mus Lasteniit, Ans Lodjadekünk, Jaa Lehmdekopel), e-mitmust (Kaa Ärgenina, Khk Kurgesoo väli, Pha Süldeauk), a-mitmust (Pöi Kalmaküla, Pha Ristamägi) ja i-mitmust (Khk Suurissoo, Kär Lepiniit).

7.3. Kohakäänded

Kohanimede eripära on see, et harva on vajadust mõnda nime käänata kõigis 14 käändes. Olulisem on kohanime puhul teada, kas teda kasutatakse sise- kohakäänetes, väliskohakäänetes või mõlemais. Kohakäänete valik sõltub nii nimeobjekti liigist kui ka nime enda tüü- bist. Nii on tavaline kasutada talunimede puhul väliskohakäändeid (Madise – Madisel, Sepa – Sepal, Jõe – Jõel), saarenimede puhul enamasti väliskoha- käändeid (Vaindlool, Abrukal), kuid mitme saare puhul ka sisekohakäändeid (Muhus, Kihnus, Pranglis jne). Külanimede puhul jaguneb tarvitus aga pea-

276 Kohanimede.RKDQLPHGHPRUIRORRJLD morfoloogia

DHJX SRROHNV (HVWL .HHOH ,QVWLWXXGL NRKDQLPHDQGPHEDDVL VWDWLVWLND S}KMDO NDVXWDWDNVH NODQLPHGHVW VLVHNRKDNllQGHLV QLQJ YlOLVNRKDNllQ GHLVSURWVHQWLGHVXPPDRQVXXUHPNXLVHHW}WWXHWNODQLPHGHVWRQ DQWXGP}OHPDY}LPDOXVHJD 9DOGHN 3DOO RQ YlOMD WRRQXG NRKDNllQHWH YDOLNX VHLVXNRKDOW MlUJPLVL UKPL OLLWNRKDQLPHGHVW WDUYLWDWDNVH VLVHNRKDNllQHWHV QLPHVLG PLOOH MlUHO NRPSRQHQWRQPHWVDQXUPHVDDUHMDVDOXHUDQGHLG/DL5LVWLPHWVD,LV /DL 2RQXUPH 3KO +LLHVVDDUH YlOLVNRKDNllQHWHV DJD QLPHVLG PLOOHO}SXV RQM}HMlUYHPlHMDRMDHUDQGHLG.DP.RGLMlUYH5}X.LNNDRMD6DQ 0XGDRMD WRSRIRUPDQWH VLVDOGDYDWHVW QLPHGHVW NDVXWDWDNVH YHUHO}SXOLVL VLVH NRKDNllQGHLV HUDQGLQD .UN 8QLYHUH VWHO}SXOLVL YDOGDYDOW VLVHNRKDNllQ GHLV7DPPLVWH/LQQDVWHMPVHQWNDYlOLVNRKDNllQGHLV3XK,KDVWH-lP.D UXVWH+OM/LLJXVWH PXXGHO NRKDQLPHGHO SXXGXYDG IRUPDDOVHG WXQQXVHG PLOOH MlUJL NRKDNllQHWH NDVXWXVW OGLVWDGD 2Q QLPHVLG PLV KHV SLLUNRQQDV RQ WDUYL WXVHOVLVHWHLVHVYlOLVNRKDNllQGHOLVWHQDYUG,OPDQGX±.HLVLVH--QYlOLV NRKDNllQGHLVDQDORRJLOLVHOW.DGULQD00JYlOLV.DGMD.UNVLVH3ULQJL -}HYlOLV6DQVLVHNRKDNllQGHLV .XLJL OlKWXGD WXOHNV NRKDSHDOVHVW WDUYLWXVHVW HL VDD VHGD NLUMDNHHOGH DODWLRWVHOHY}WWDVHVWQWOLLWNRKDQLPHGHNllQDPLQHY}LEHULQHGDNLUMDNHHO VHVW0XK6XXUHP}LVD±6XXUHVP}LVDV.DG8XVNOD±8XHNODV 7lKHOH SDQGDYRQYlOLVNRKDNllQHWHODLHPWDUYLWDPLQH9}UXPDDO9}URO}5lSLQlOH MQH HULQHYDOWNLUMDNHHOVHVWWUDGLWVLRRQLVW 6LVHNRKDNllQGHOLVWHDVXODQLPHGHSXKXOWXOHNVHUDOGLWlKHOHSDQXS||UDWD VLVVHWOHYDYRUPLOH(.,QLPHDQGPHEDDVLVRQLOODWLLYVHGYRUPLGY}UGOHPLVL IRUPDDOVHWH WXQQXVWH DOXVHO MDJDWXG WSL VXOJXGHV QlLWHG QLQJ SURWVHQW YDVWDYDVVHWSLNXXOXYDWHVWVLVHNRKDNllQGHOLVWHVWQLPHGHVW VVHO}SXOLVHG3lUQX±3lUQXVVH O}SXWDMDYlOWHYDKHOGXVHWDYRUPLG7DUWX±7DUWX WXJHYQHYD YlOWHYDKHOGXVHJD HQW NOXVLLOLYDKHOGXVHWD YRUPLG .RV $UGX±C$UGX5HL1LQDPHWVD±1LQDCPHWVD WXJHYQHYD YlOWHYDKHOGXVHJD QLQJ NOXVLLOL Y}L VLELODQGLYDKHOGXVHJD YRUPLG6H7VXPED±C7VXPSD1RD$XOHSD±$XCOHSSD.VL.XUVL±C.XUVVL JHPLQDWVLRRQLOLVHGYRUPLG0LK3LNDYHUH±3LNDCYHUUH5}X-XED± C-XSSD WXJHYQHYDODDGLYDKHOGXVHJDYRUPLG.XX.LLX±C.LLGX GHO}SXOLVHG6DD.LYLODDQH±.LYLCODDQGH Kohanimede.RKDQLPHGHPRUIRORRJLD morfoloogia 277

PXXGYRUPLG.XX.RGDVRR±.RGDVXKX.KN/DKHWDJXVH±/DKH WDKDNRNNXQLPH

/LVDOXJHPLVW

.RKDQLPHGHDOXVNllQHWHVWN}QHOHE9DOGHN3DOODUWLNOLV(HVWLNRKDQLPHGHVWUXNWXXULVW MDPRQRJUDDILDV3}KMD7DUWXPDDNRKDQLPHG,,3DOO±± 0LWPXVOLNNH NRKDQLPHVLG NlVLWOHE SLNHPDOW WHPD W|| /¶HP¶W¶Q¶H 3DOO WRH WXGHV (., NRKDQLPHNDUWRWHHJLOH MD +HOOD .HHPD DQGPHWHOH 'LDNURRQLOLVL PLWPXV OLNNH YRUPH 6DDUHPDD NRKDQLPHGHV HVLWDE 0DUMD .DOODVPDD 0LWPXVHYRUPH6DDUH PDDNRKDQLPHGHV.DOODVPDDD.RKDNllQHWHNDVXWDPLVHS}KLP}WHWHVWNLUMXWDE SLNHPDOW9DOGHN3DOODUWLNOLV(HVWLNRKDQLPHGHQRUPLPLQH3DOO

.HHOHDMDORROLVHOWKXYLWDYDWDLQHVWLNNXSDNXEWSNXVY}LEWXOODLOPVLNVNRKD QLPHVYDUHPVLVDOGXQXGNRQVRQDQW$VXODQLPHGHYDOLPLNXVRQQLLVXJXVHLGQLPHVLG QW .DG (UX ± C(UJX .XX+DUD±C+DUJD.XX.RVX±C.RVNX0LK.XKX± C.XKNX9DU.lUX±C.lUJX.-Q/HLH±C/HLGH-XX/LKX±C/LKWX7}V/LX±C/LXJX 1}R1}R±C1}NNX9OO5DKX±C5DKNX3lU5HLX±C5HLGX5}X5XD±C5XND.VH 7XKX±C7XKNX9LJ8KMD±C8KWD+DU8UD±C8UJD 278 Kohanimede topoformandid

.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG

.RKDQLPHGHV Y}LE OHLGD VDPX VXILNVHLG QDJX DSHOODWLLYLGHV QW OD $GLOD 2VXOD VH .DUXVH9lOMDWDJXVH VWX 9DKDVWX,PDVWXMQH1HQGHN}UYDO NXXOXYDG QLPHVVWHHPL HOHPHQGLG PLV RPD DVHQGL MD KllOLNXOLVH NRRVWLVH MlUJLRQVXILNVLWHVDUQDVHG NXLGHLROHWDYDOLVHGWXOHWXVOLLWHG QWVWH +DP PDVWH0XGDVWHMDYHUH ,GDYHUH3DJDYHUH 6XILNVLVDUQDVHLG NRKDQLPHOLLWHLG QLPHWDWDNVH WRSRIRUPDQWLGHNV 1HHG RQ OlKWXQXG NDV OLLWNRKDQLPH WHLVHVW NRPSRQHQGLVW Y}L OGLVWXQXG P}QHVW JUDPPDWLOLVHVWYRUPLVW/DLHPDVP}WWHVY}HWDNVHVHOOHWHUPLQLDOODP}QLNRUG NRNNXQLLIRUPDQGLGNXLNDVXILNVLG/DKXVWXOHEQHLVWVLLVNLKRLGDMXKWXPLG NXVVXILNVLVDUQDQHO}SSRVDRQDOJVHOWWYHRVD QW 1LJXOD3RROD0DUJXVH 5LVWH.XLY}UGHQQHQLPHHWPRORRJLDVHOJLWDPLVWHLROHVDJHOLY}LPDOLN|HO GD NDVRQWHJHPLVWIRUPDQGLJDY}LWYHRVDJD VLLVRQWDYDNVUllNLGDQLPH O}SSXGHVW PLOOHDOODPDKXYDGP}OHPDG hKHOHMDVDPDOHWYHOHY}LYDGOLLWXGDQLLVXILNVLGNXLWRSRIRUPDQGLG YUG /DL .LULYHUH ± 7U .LULOD +DJ $GLOD±3OY$GLVWH 9LJ $UDVWH ± 5DS $UDYHUH 9lQ 9LOXYHUH ± 7UP 9LOXVL .RKDQLPHGH DUHQJX VHLVXNRKDOW RQ P}WHWYDDGHOGDQHLGO}SSHNRRV 7XQWXPDGMDOHYLQXPDGVXILNVLGMDWRSRIRUPDQGLGODVWHYHUHVHMD VL RQ MlUJQHYDOW YDDWOXVH DOO HQQH WHLVL OHMllQXG QLPHO}SXG RQ DQWXG WlKHVWLNMlUMHVWXVHV

ODVXILNV

OD OlRQYDQDNRKWDMDGHPLQXWLLYVXVWPlUNLQXGVXILNV/llQHPHUHVRRPH S}KMDSRROVHWHVNHHOWHVRQVXILNVWlQLQLSURGXNWLLYQHQLLDSHOODWLLYLGHVNXLND NRKDQLPHGHV HHVWL NHHOHV RQ WHGD OGV}QDYDUDV YDLG SLLUDWXG PllUDO WDDV HOXVWDWXG V||NODKDLJODMPV.RKDQLPLVWXVRQODOLLGHVLLVNLKlVWLOHYLQXG WHGD NRKWDE OH WHUYH (HVWL DVXODQLPHGHV RQ WD VDJHGDP 3}KMD(HVWLV MD 6DDUHPDDO /}XQD(HVWLVWW}XVHYDGHVLOH9}UXPDD8UYDVWHMD5}XJH ODVXILNVLJDNRKDQLPHVLGNRKWDEMXED7DDQLKLQGDPLVUDDPDWXV .HL $LOD $NLRO° -XX $WOD $WWROD 6LP +LUOD +\UXHO° +OM .DQGOD .DQGDO° -U .DQJOD .DQJHO° /LVDNV RQ QlLWHLG PXMDOW (HVWLVW .UO .DUXOD &DUZHOH .XO 2KWOD 2KWHOO .KN 3LGXOD 3LWWROD 8UY 2VXOD 2VVHO .HWWXQHQ RQ ROHWDQXG VRRPH ODWRSR QPLGHHHVNXMXO HWVHHVXILNVRQHQDPDVWLOLLWXQXGLVLNXQLPHOH6RRPHVRQ ODOLLWHJDQLPHGYlJDOHYLQXG7HUYROD.RNNROD5lLVlOlMW 7lQDSlHYDODO}SXOLVWHVWQLPHGHVWRQRVDYDUHPNXXOXQXGWHLVHWSL Kohanimede topoformandid 279

.1) -la < -jala, nt Juu Sadala (1241 Sataial, 1464 Saddaialg), VNg Kutsala (1241 Kuscœlœ, 1513 Kuttesjalke), Krj Ratla (1551 Ratialck); 2) -la < -küla, nt LNg Uugla (< Uueküla, 1323 Udenküll), Kuu Valkla (Audla (1453 Hankul, 1622 Haucküll); 3) -la < -laid, nt Pöi Talila (1645 Tallilayd); 4) -la < -valla, nt Jõe Jägala (1241 Jakawoldal, st *jaka+valta), Kaa Aula (1453 Haddewall); 5) -la < -vilja, nt Kos Vetla (1493 Vetfille, 1555 Vethwelly); 6) -la < -välja, nt Khk Jõgela (1731 Iöggewelja).

8.2. ste-formant

-ste (Võru murdealal ka -stõ) on tekkinud ne-lõpuliste sõnade mitmuse omas- tavast, nagu seda osutas juba Jakob Hurt. Tema tähelepanekute kohaselt on kohanime lähteks sageli olnud sugunimi (suurpere nimi). Asulanimedes on see formant kõige sagedam Kagu-Eestis, eriti Põlvas (13 nime), Võnnus (12) ja Setus (12), teise kontsentratsioonikohana tõuseb esile Hiiumaa. Põhja- Eestis on -ste asulanimedes suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Kagu-Eestist võib tuua näitena Võn Akste (1582 Hakstkula), Võn Ham- maste (1456 Hames ~ Hamaste), Võn Ibaste (1419 Yppas), TMr Ihaste (1585 Jiasth), Se Jaamistõ (vene Ямище), Se Põrstõ, Se Võõlastõ, Urv Haamastõ, Plv Himmastõ, Vas Telläste. Mujalt on näideteks Vll Ariste (1400 Hariest), Kär Hirmuste (= 1645), Tür Enniste, Nis Ürjaste (1241 Yrias), HJn Urvaste (1241 Vrwas), Ris Kõm- maste (1241 Kyminœstkylœ). Hiiumaa puhul äratab tähelepanu, et suur hulk ste-nimesid (Kauste, Kodeste, Malvaste, Meelste, Mudaste) on tekkinud endisele eestirootsi asus- tusalale, mistõttu võiks seal oletada hilist produktiivset mugandustüüpi. ne-liitega sama tulemi on andnud s-tüveliste sõnade mitmuse omastav. Sellesse tüüpi kuuluvad nt Se Jäneste, Se Varõstõ, Kod Kallaste, Hää Häädemeeste, Pst Vilimeeste. Eraldi võiks mainida ka lõppu -keste (-kõstõ): Vas Palakõstõ, Tallikõstõ, Võn Terikeste, Se Hilläkeste. Vanemates kirjapanekutes võib -ste vahelduda ka -se või -si-ga: Jäm Rahuste (17. saj Raudusse), Krj Aruste (1645 Arrust ~ Harruße). J. Hurda teatel olevat ta veel 19. sajandil kohanud käändevorme Himmasihe (pro Him- mastehe) jm, mis tõendavad nime algset mitmuslikku vormi. EKI kohanimekartoteegi põhjal on siiski ka 20. sajandi kirjapanekutes niisugust mitmuslikkust, eriti Setu alal: Poolakõistõ : Poolakõisilõ, Tiastõ : Tiassilt, Põrstõ : Põrssilt, Plv Varõstõ : Varõssilõ. 280 Kohanimede.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG topoformandid

7lQDSlHYDVWHO}SXOLVWHVWQLPHGHVWY}LYDGP}QHGROODYDUHPNXXOXQXG WHLVHWSL VWH WVHQW.RG0lNDVWH0HNHW]H.OOD WVHY}LEVLLQROOD QHV}QDDLQVXVHRPDVWDYY}LNDQLPHWHDGOLNVDNVDSlUDVWXV VWHO}SSY}LVNDSXXGXGDQW$QV(DVWH+\D0LN -DD.XQLQ JXVWH+DQV.RQQLQJ.XQQLQJDV.XQQLQJD

;070 IRUPDQW

YHUHRQLOPVHOWYDUHPROQXGLVHVHLVHYV}QDROHWDWDYDVWLGHWHUPLQDQWPLOOH WlKHQGXV RQ WXKPXQXG MD PLOOH DOJXSlUDV HL ROH WlLHOLNNX NVPHHOW 7D RQ HHON}LJHDVXVWXVQLPHGHIRUPDQWHQWHLROHKWODVHOWOH(HVWLOHYLQXG$VXOD QLPHGH MlUJL RWVXVWDGHV RQ YHUH WXXPLNXNV 7DUWX 9LOMDQGL MD 9LUXPDD NRNNXSXXWHDODGHNLKHONRQQDG/DL3LO3OW6LP6-Q7UP YlKHPRQWHGD 3}KMD(HVWLV MD 6DDUHPDDO QLQJ WD SXXGXE (HVWL NDJXSRROVHLPDWHV NLKHO NRQGDGHV9}UXPDDOVDPXWL+LLXPDDOPLOOHDVXVWXVRQXXHP hVQDVHOJHOWRQWHJHPLVWYDQDMlUHONRPSRQHQGLJDVHVWWDHVLQHERKWUDOW MXED7DDQLKLQGDPLVUDDPDWXV .RV$ODYHUH$ODXHU° +OM$QQLNYHUH $QGLNHZ°U° +OM ,GDYHUH,WHUHXHU° 9-J .RHUDYHUH&RUDXHU° .RV 3LNDYHUH3LN°X°U° /DL9LOODNYHUH9LOLDDXHUL 0XMDOW Y}LE WXXD MlUJPLVL QlLWHLG 7U 6lUHYHUH 6HUUHIHU 7UP 7}LNYHUH7R\QLNHYHU 7UP6LUJXYHUH6\UNRZHU 1}R7lKWYHUH 7HKWHOYHUGH .DQ (UlVWYHUH (UVWHYHU 3LO 3LOLVWYHUH 3LOLVZHU 3-J8GXYHUHD8GURYHU 9lQ9LOXYHUHD:LOORYHU 9LJ.RQXYHUH.RQRIHU 3|L.}UNYHUH.RUNHYHU 3|LhYHUH ,UHIHU 2Q ROHWDWXG HW VXXU RVD YDQDGHVW YHUHO}SXOLVWHVW QLPHGHVW Y}LV VLVDO GDGDLVLNXQLPHOLVWHVLRVD93DOOWRREY}UGOXVHNVQHHGNXVYHUHOHHHOQHE VW(OLVWYHUH(ULVWYHUH3DODVWYHUH5DLJDVWYHUH PLVVDPXWLVHRVWXELVLNX QLPHOLVHHVLRVDJD 0LWPHGULNXWHMlUJLROHWDWDYDGYHUHO}SXOLVHGQLPHGRQQGVHNVVLLU GXQXGWHLVHWSL YHUH!UDQW$XG3}KDUDD3RLDYHU 9lQ9}LHUDD :H\HYHU YHUH!SHUHQW5DS/HOODSHUH/°OOHXHU 5DS$KQHSHUH +DQHYHU VLLQY}LEROODWHJHPLVWNHVNPXUGHKllOLNXVHDGXVOLNXPXXWXPLVH JDYUGN}YD!N}ED YHUH!YHWHQW-0G$UDYHWH$UUHXHUHQW$UURZDGH $PE.lUDYHWH.HULHOOa.HUUHXHU.HUUDZHUUHa.HUUDZHWWH YHUH!VDDUHQW7U5LNDVVDDUH5LNHVWIHU5LNNDVZHU Kohanimede topoformandid 281

5) -vere on sulandunud tüvesse, nt Kei Sõrve (1241 Serueuerœ), Rap Arangu (ametlikult Aranküla, 1241 Harandœuœrœ ~ Harandeuere, 1589 Arrendwer), Rak Sõmeru (1241 Someruerœ). Tänapäeva vere-lõpulised nimed võivad omakorda olla pärit mõnest teisest tüübist: 1) -vere < -pere, nt Jäm Põllevere (põld, 1791 Pelleperre Pellud); 2) -vere < -kõrre, nt Lai Alekvere (talu, < Alekõrre); 3) -vere < isikunime rahvaetümoloogiline teisendus, nt Võn Kaagvere (1549 Kawershof, perekonnanime järgi), Plt Kaavere (1560 Kavers hoff). vere-komponendi päritolu on uurijaid köitnud nimeuurimise algusest peale.1 Mihkel Veske (1877) ja Lauri Kettunen (1914) sidusid komponendi sõnaga veer (omastav veere). Veskele olid selle kinnituseks lõunaeestilised vormid Kan Eräst-veere-mõis, Pst Pahu-veere-soo, lõunaeestlaste häälduses esinevad Kodaveere kirik, Kaagveere vald (sisseütlevas -veerde), samuti mitmete varasemate kirjapanekute nominatiivne lõpp -i (nt Henriku Liivimaa kroonikas Igeteveri ja Reineveri). L. Kettunen täheldas pikka vokaali 1627. a Rootsi revisjoniraamatu nimedes (Koddafehr, Puddiwehr, Pupastwehre). Kuigi P. Alvre oma artiklis Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed (1963) pidas niisugust seletust usutavaks, väitis ta, et vere-lõpu lühe- nemist genitiivist *vēren ei ole kirjalike allikate põhjal võimalik tõestada. Kuivõrd alguskomponendiks on enamasti isikunimi, siis tunduvat neil juhtudel tõenäolisem lähtumine sõnast pere. Konsonandi p muutumist v-ks võiks seostada sufiksilises astmevahelduses tekkinud nõrga astme üldistumisega (*Ikäβere > Igavere). P. Ariste (1963) pakkus seletuseks sõna veer (*vēri) homonüümi, mis eesti keelest on küll kadunud, kuid säilinud laenuna läti keeles: piirilähedas- tes murrakutes märkivat vēris, vēre, vēra suurt (lehtpuu)metsa. Läänemere- soome *vēri sugulasvaste mordva keeltes on v´iŕ ‘mets’. V. Pall (1965) leidis, et muutus -pere > -vere ei ole kuidagi võimalik, sest esikomponent oleks pidanud olema genitiivis ja areng Pikavere < *Pit- känβere ei ole usutav, ka ei ole vanemates kirjapanekutes jälgi esikompo- nendi omastavalisest kujust. Vastuvõetavaks pidas V. Pall L. Kettuse järel- dust, et kohanimede lõpuna esineva -vere lähtekohaks olnud veer tähistas

1 Varasemas kirjanduses on seda seletatud lähtuvat sõnadest pere (A. W. Hupel 1774), gooti fera ja vanaülemsaksa fiara ‘ümbrus, kant, külg’ (H. Neus 1849), soome verha, verho ‘kate, vari, eluase’ (E. Ahrens 1853, F. J. Wiedemann 1869), keskladina fara ‘maamõis’ (A. F. Pott 1859), vare ‘kivihunnik’ (E. Pabst 1867), veri (G. J. Schultz /Dr. Bertram/ 1868, veri osutab ka sugulusele), soome vero ‘(millegi) asemel’ < mari wer ‘koht, paik’ (E. N. Setälä 1903). 282 Kohanimede.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG topoformandid

W}HQlROLVHOW NRKWD PLV ROL VRELY DOHWHJHPLVHNV 6HHJD Y}LV DOJNRPSRQHQW ROOD3$ULVWHSDNXWXG;7µPHWVDOHPDD¶ DSDNNXV3$OYUH+HQULNX/LLYLPDDNURRQLNDNRKDQLPHVLGNlVLW OHGHVYlOMDXXHVHOHWXVHVHRVWDGHV;070 NRPSRQHQGLVRRPHYHUELJD;079 µS}OHYDLG SXXWNNH DOHPDDO YHHUHWDGD¶ PLOOH S}KMDO RQ WHNNLQXG ULNNDOLN ;07 DOJXOLQHWHUPLQRORRJLDQW(/|QQURWLVRRPH±URRWVLV}QDUDDPDW HVLWDEV}QD080770µVXYHOS}OHWDWXGDOHPDD¶93DOOHLSHDVHGDJLXVXWD YDNV VHVW ;0770 OlKWHYRUPL ;70 ;790Ø03 NDMDVWXVL QRPLQDWLLYL MD Q}UJDDVWPHOLQH NRKDQLPHGH YDQHPDWHV NLUMDSDQHNXWHV HL ROH OHLWXG .D NRKDQLPHGHLOODWLLYLVPLVVDJHOLNDMDVWDEYDQHPDLGNRQVRQDQWHHLROHNRKD WXG;07/0 O}SSH7XOHNVHHOGDGDHW ;070 NRKDQLPHGROLGMXED;,,,VDMDQGLO ILNVHHULWXG RPDVWDYDOLVHO NXMXO PLV WXOHE HVLOH WHLVWHV HOOLSWLOLVWHV QLPHGHV JHQLWLLYVHWOlKHW;790 HLVDDYDWDJDQHQGHNLUMDSDQHNXWHJDVDPXWLNXLGDJL VHRVWDGD .RNNXY}WWHVQHQGLE93DOO HWHULXXULMDGRQVXXUHVWLVDPDPHHOW MlUJPLVHV ;070RQDOJVHOWROQXGOLLWQLPHWHLQHNRPSRQHQWGHWHUPLQDQW PLV RQ WlKLVWDQXG QLPHWDWDYDW REMHNWL VHH REMHNW HL ROH ROQXG DVXVWXV NVXV ;070 QLPHGHWHNHHULWLDJDOHYLNROLVHRWXGDOHS}OOXQGXVHJD6HH SlUDVWWXQGXEWDOOHHQGLVHOWXVXWDYOlKWXPLQHDSHOODWLLYLVW;7;703µPHWV PHWVDQHNQJDV¶

80 O}SS

80 8 O}SXOLVHG QLPHG RQ VXXUHV RVDV WHNNLQXG NDV 30 OLLWHOLVWH V}QDGH RPDVWDYDNllQGHS}KMDOY}L8 O}SXOLVWHV}QDGHWYHGHVW/.HWWXQHQRQ30 OLLWHOLVH QLPH HVLNRPSRQHQWLGHQD QlLQXG VDJHOL LVLNXQLPHVLG WXXHV Y}UG OXVHNVVRRPHSHUHNRQQDQLPHGHVWSLOLVH303 O}SX ,7 :303 $VXODQLPH GHVRQVHHO}SSOHYLQXGOH(HVWL1LPHO}SXPRGLILNDWVLRRQLGRQ 80 980 080MD ,80VDPXWLPLWPHG80 O}SXOLVHGMlUHONRPSRQHQGLG 30 OLLWHOLVWHVWV}QDGHVWQLPHGHVWY}LNVWXXDQlLGHWHNV5LV :780VDM :7:8 -U 980,908 -0G80089 /DL :0 80 ::8 .DP#0-,809}Q%,80 8 O}SXOLVWHVW V}QDGHVWQLPHGHVW Y}LE WXXD QW 1LV ',7080 ,709 8:9=,708:4 3lU ;0800XV 3,80 033,833,8µPDDQLQD¶ 0XK 33:80 33:8 6DJH RQ 80 O}SS ND LVLNXQLPHGHVW NXMXQHQXG NRKDQLPHGHV 3/7:80 ,,3:80 443,80 ,480 ,/80 ,7:80 ,: 3:80 %380 3,8MQH 80 O}SXOLVHG QLPHG RQ HQDPDVWL VDPD DOJXSlUD NXL 80 O}SXJD /1J ,:80+-Q33,8091J&3:80'34 9DU>33809lQ :7 803OW7:80 Kohanimede.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG topoformandid 283

WVHO}SSX Y}LE VDPXWL SLGDGD QH MD VV}QDGH PRGLILNDWVLRRQLNV 3-J /LEDWVH70U.OLWVH0XK3|LWVH3RLWHVWH $ODWELQD WXOHNV VHQLPHGHV HVLOH WXXD NHVH .DP 7DOYLNHVH /XNH -DDQLNHVH 9DV 3llYlNHVH MD ODVH .KN .XUDODVH .DP 9LUEODVH .DP 9LUXODVH5}X7LDODV}9DV.LPDODV}6H7LNODV} 2VD VHO}SXOLVL QLPHVLG VLVDOGDE PLQJLW DGMHNWLLYVHW MlUHONRPSRQHQWL DOXVH.VH3HWDDOXVH91J.}UWVLDOXVH5DN6RRDOXVHSHDOVHSllOVH.HL $UXSHDOVH91J0lHSHDOVH/J$UXSllOVH9DV.HUHSllOVHWDJXVHPLW PHOSRRO3}KMD(HVWLV9lOMDWDJXVH6DOXWDJXVH.KN/DKHWDJXVH0lU.}UYH WDJXVH,LV7DPPHWDJXVHllUVH9LJ2MDllUVH9DU0HUHllUVHMPV 7lQDVHGVHQLPHGRQY}LQXGOKHQHGDSLNHPDWHVWNRPSRQHQWLGHVW VH DOXVH QW +OM 6DODWVH 6DOXQDO 6DOORDO VDOXQ DOXWVH VH VHOMDQW0XK7DPVH7DPVHOOY}LEROODND VDOX-XX 9DQNVH:DQJHVHO VH VRR QW $QV 9DKDVH VDDU :DKKD 6RR +DJ 7RKLVH DPHWOLNXOW7RKLVRRHQWYUG7RLV7R\KHVD7RKKLVH 7RKLVH1LPHGHVRQVRRMDVHNRKDWLQLLYDKHOGXQXGHWRQUDVNHNLQGODOW WHOGDNXPERQHVPDVHPYUGND.HL-}JLVRR(NLXV-H[HNXOOD -|JJLVH+-Q.DHUVRR.DHULV.DUV]R.DUHVVH .DLUVR WVH WDJXVH QW 1LV +LLHWVH (JHQWDN°V VDNVD +LHWDJJD +DQ0lHQVH0HQWDNHQQ VH WYHRVDQW.VL.XUXNVH .XUXNRV .XURNRVH VW .XUXNRVH

VLO}SS

VLO}SXOLVWHQLPHGHNVOlKWHNRKWLRQY}LQXGROODQHMDVV}QDGHPLWPXVOLN WYL PLGD QW VWHQLPHGH NllQGYRUPLGHV RQ .DJX(HVWLV WlKHOGDWXG +LP PDVWH +LPPDVLKH 3}UVW} 3}UVVLOW VHHJD QW 7DPVL 7DPPLVL 7DP PLVLVa7DPPLVLO 7DPPLVWH6HHN}UYDORQVSDOMXGHVQLPHGHVROQXGOLKWVDOW WYHRVD VLO}SXJD DVXODQLPHG RQ OHYLQXG OH (HVWL HQW RQ VDJHGDPDG /}XQD (HVWLVHULWL9}UXMD6HWXPDDONXVQHQGHJDOLLWXYDGWVLO}SXOLVHGQLPHGQW .RV 6LOPVL 6LOPXV 3HH 1XUPVL 1XUPLV 3OW 8PEXVL 8PEXV9LO$XNVL.UN.DUNVLVDM.DUNLV&DUKXV0XK5LGDVL9OO -XUVL,XUV3HLSVLMlUY 3UDHJXVWH VLQLPHGH YDUDVHPDWHV NLUMDSDQHNXWHV Y}LE QlKD ND VWH Y}L VHO}SSX /DL 3HGDVL 3°GDV a 3RGGDVW .KQ /HPVL /HSSLVWH NROH/HPEVWHNXOO9OO.RNVL.RJJHVWbNV3LUXVL3LUURVH 284 Kohanimede topoformandid külla). Niisamuti varieerub kohati si- ja se-nimede lõpp kirja- ja rahvakeeles, nt Iis Kauksi ~ Kaukse, Pal Rohkuse ~ Rohkusi, MMg Toljase ~ Toljusi. Mõnede si-lõpuliste nimede varasemaid tüüpe: 1) -si < -se + -kaevu, nt HJn Kalesi (1241 Kallis senkau, 1283 Kallisen- kawe); 2) -si < -selja, nt Jür Järsi (1241 Jaruius, 1283 Jarwesele), Ans Agasi (talu, 1838 Agaselja).

8.6. Muud sufiksid, topoformandid ja nimelõpud ja-(jä-)lõpuga nimed on levinud üle Eesti. Päritolult võib neid jagada järgmistesse rühmadesse: 1) tuletussufiks, nt Lai Pedja, Trv Õmbleja, Rõu Tsilgutaja; 2) -ja < -jala, nt Jür Lehmja (1540 Lemeialck), Krj Mätja (1645 Mettialg); 3) -ja < -jõe, nt HJn Anija (1482 Hanneyecke, 1782 Annijöe), Vll Tõnija (1453 Toneyegell); 4) -ja < -koja, nt Kuu Mäkja (talu, < ? Mäekoja); 5) -ja < -oja, nt Saunja (1241 Saunøy); 6) -ja < -välja, nt Jäm Pikalja (talu, 1731 Peta Welia, 1811 Pitkavelja); 7) -ja < -Jaagu, nt Ans Palaja (talu, 1782 Palla Iaack). jala-lõppu nimedes võiks lugeda topoformandiks, sest tema apellatiivne tähendus on ähmastunud. Kõige sagedamad on jala-nimed Saaremaal, ent neid on ka mujal, ees- kätt Põhja-Eestis. Päritolult võiks nimed jagada järgmistesse rühmadesse: 1) isikunimedest tulenenud kohanimed (veel 16. ja 17. sajandil pandi kirja lisa- nimesid nagu Michell Koraialck, Hans Lemeialck, Karwa Jalck Mick jne), nt Kei Nahkjala (1529 Nactejalck), Jür Vaskjala (1563 Vaszjalck), Mus Mustjala; 2) kohanimed, kus -jala pärineb determinandist, mis on tähendanud põllu, heinamaa või muu maatüki osa nimetust (vrd Han põllu jalad ‘nööripõllu siilud, ribad’) või koguni tervet põldu, nt Kaa Anijala, Khk Tuhkjala (heinamaa, mets jm), Pöi ? Laimjala; 3) liitsõnalistest apellatiividest tulenenud nimed, nt Kaa Hakjala (hakkjalg ‘vilja- kuhelik, hakk’), Iis Puujala; 4) teistest tüüpidest ületulnud nimed, nt Ans Mändjala (1645 Mende Ninna, < -nina). ka-(ga-)nimed võib jagada järgmiselt: 1) -ka (-ga) < -kaevu, nt Amb Karunga (1253 Karuwenkawe), VMr Kullenga (1241 Kuldenkava), Mih Koonga (1449 Cokenkayve); 2) sufiks (-kas) või tüve osa, nt LNg Keedika (1798 Ködik), Nis Pajaka (1241 Paihak), Jõh Ontika (1241 Undœgas), mitmel pool Eestis Allika, Juurika jts. ke-lõpuliste nimede hulgas torkab silma rühm lõunaeestilisi nimesid, kus kirja- ja rahvakeeles vahelduvad lõpud -ke ~ -ku ~ -ka, nt Ote Lutike (1930. aastatel Lutika, Kohanimede.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG topoformandid 285

KLOMHPNXQL/XWLNX2WH9LGULNHYDUHPND9LGULNX1LPHGHSlULWROXUKPDGRQ MlUJPLVHG NH NLYLQW.UM9HVNH NH NOD QW 0lU 6}WNH +HWN\O 6HWN\OH 9DL 6}WNH 6HWNXOOH GHPLQXWLLYVXILNVLJDNHQW8UY"+lQLNH.DQ",YDQL+}UDNH WYHRVDQW6DD3LKNH.XO0LNH NXO}SXOLVHG QLPHG MDJXQHYDG SlULWROX MlUJL PLWPHVVH UKPD VXXUHP RVD QHLVW VLVDOGDELNVXILNVLW NX DXJXQW-lP/HSDNXWDOX OHSDDXJX NX NDHYXQW-U$VVDNX$VVXQDX°$VVHQND\XH5DS3}UVDNX 3RHUVHQND\QH NX N}QQXQW7UP"$GUDNX$GUDNXV]HQW$GGUDN|QGR NX NODQW.DG9DWNX:DW°N\D:DWWNXO NX -DDJXQW/DL3HHEXNXWDOX3HER-DDN.KN1RRUHNXVDM 1RKU-DN NVXILNVLJDQW$OOLNX.XXVLNX/HSLNX/LLYDNX0lQQLNX7DPPLNXSLNHPDG YDULDWVLRRQLGGLNX9lQ5DEDGLNXOLNX+OM0lWOLNX9lQ.lQGOLNXQGLNX9DL 3}OHQGLNX.}S.DHYDQGLNX.VH.XXHQGLNX QLNX-XX2UDQLNX3KD+}EHQLNX ULNX3OY.DQDULNXVWLNX9-J.DQQDVWLNX9DL3LPHVWLNX2WH0lJHVWLNX WYH RVD Y}L UDVNHVWL VHOHWDWDYDG QW .DG 8GULNX 9WUL 9-J 0}GULNX 0RGULJDV+HO/HHELNX LVLNXQLPL.OHEHN PD DO}SXOLVHG QLPHG RQ VXKWHOLVHOW NLUHY UKP PK RUWRJUDDILOLVHOW VHVW VLLD RQ OLVDNVPDDO}SXOLVWHOHVXODQGXQXGNDPLWPHLGPXLGWRSRQPH(ULVWDGDY}LEMlUJ PLVLUKPL PDD PDDQW/DL.RGLVPDD3OW3}OWVDPDD PDD DVHPHQW3HH.RGDVHPD.RGGRDVPH3-J.RGHVPDDVDNVD .RGGDVVHP0XK.ODVHPD.OOD$VVHPH PDD PHWVDQW0XV.GHPD.LGGHPHW].GGHPHW] PDD P}LVDQW.KN9DLQDPDWDOX:DQQHPR\VH PDD PlH QW 3KO +HOWHUPDD +HOWHUPHN\ .XO (OODPDD +HOOHQEHNH +HOODPHNL .RV 9LODPD:LOODPHJJL 3DO .XUHPDD .RU\PHN.XURPHJL00J7RRODPDD7ROODPHJJLDODWLHLROHNLQGHO NDVYDQHPRQPDDY}LPlHQW3KD/DVQDPDa/DVQDPlH PDD QXUPHQW3-J/DQJHUPD/DQJHQRUPH0LK1HGUHPD 1HLWHQRUPH9DU3DDGUHPD3DGHQRUP PDD Y}KPDQW91J.}UPD.RUS\ZRPDLV00J.DVVHPD .DVVHUZRPHV.DVVLZHKPHV] PDD 7RRPDQW-lP-DDJXGDPDWDOX-DR7KRPD$QV".DXJD WRPD.RXND7RPD WXOHWXVVXILNVY}LWYHHOHPHQWQW7UP7RUPDbNV9DOJPD QD QlO}SXOLVLQLPHVLGY}LESlULWROXMlUJLUKPLWDGDQLL QD NDQQDaNDQGHQW-lP7DPPXQD7DPPHQNDQGH7DPPH NXQG 286 Kohanimede.RKDQLPHGHWRSRIRUPDQGLG topoformandid

3, 33,QW5HL,,3,,,3033,5LV#893,#89333, .UM!,22,3, !,22,33, 3, RPDVWDYD 3 4,QW.HL' 3,'0 034 ,.RV:703, :7034 -U:73,":07434 3, 7,33,QW$QV$::73,$:77,3,YUGQDDEUXVHV087,33, 3, Q73,QW(PP'9073, '9, Q73, 3, ± YHQH VXILNVLJD QLPHGH ODHQXG QW 6H :83, YHQH ôĐĆċČČ 6H ,4883,ôĉėĐĆċČ 6H !983 čĆďĆċČ 6H $ 53 ýčĆĆċČ 6H %7 3 ĆĆċČ 3,±VXILNVY}LWYHHOHPHQWQW,/73,,793,$2:3, QGLQLPHGHUKPL 3/ 3/ QW 5LV ,7:3/ ,7:3/ $QV $::703/ WDOX $::7 09-lP /,3/WDOX0//,390 3/ RPDVWDYD 3 900QW-lP",,3/ DPHWOLNXOW ,,3900 , 3/ VXILNVQW00J 7 ,3/ SD Sl ED El WDDQGXE QLPHGHV HQDPDVWL DSHOODWLLYLOH 5 NXLJL YDQHPDG NLUMDSDQHNXGHLY}LPDOGDVHGDDODWLVHOJHOWMlOJLGDQW+DJ,-,4 25 -}K$425,$40350$425 3LO 05,4:-0VDNVD 05 HQW 0507 5070"0LK,7:-,,7705 0LK',89,-,ND',89: 5 ,89,-,.lU025,4 0350 SHD SllSHEHRQQLPHGHVWSLOLVHGMXVWUDQQDllUVHWHOHNLKHONRQGDGHOHVDDU WHO3}KMD(HVWLV3HLSVLllUHVNXVO}SSWXOHQHEGHWHUPLQDQGLVWµRWVWLSS¶2VD50, O}SXOLVLNRKDQLPHVLGY}LEROODSlULWNDLVLNXQLPHGHVW.LUMDNHHOVHVQRUPLVRQNXMXQH QXGWDYDNVDQGD3}KMD(HVWLVQHHGQLPHG50, O}SXOLVWHQDKllOGXVHVDJDVDJHOL 5, 3HLSVLllUHVMD/}XQD(HVWLV5 JDKllOGXVHVND 5,QLQJVDDUWHO50 Y}L-0 O}SXJD KllOGXVHV ODL 5 = 5 = - 1lLWHLG -U !,:50, !,:250 $PE 33,50 345 33,5,0 5DN /,50, 09,5 91J 7,50, 07 35 90U ;850, :085 7UP ,805 ,8¡0350 3OY 7:25 KllOGXVHV 7 - 7250 5lS !, 95 !,¢ 9, 6H $,,75 7}V 05,850, .UM :::50 4050 $QV DQ/-0 :9038>74Y@Q9054¢:/50 54,"-lP,:3850 ,:3850 3KO -02-0 ¦--0-0 UDQLPHGHUKPDGSlULWROXMlUJL 7, ,7:QW-lP -,7, 0--,7: 7, 7;0QW1LV"%,-,7,%,5,,7 :%,5507;0 ,7:".XX /7,DPHWOLNXOW49 7;0.UO> 07,DPHWOLNXOW> 7;0 7, 7, ;,QW7UP098,7,HULWLDJDWDOXQLPHGHVQW,,37,%442,7,MQH 7, 8,,70 QW +HO 987, ND 98,,70 HQW YDQDGHV NLUMDSDQHNXWHV 9¡0 070 7, ;,70QW5HL;07, ;;,770 7, ;070 QW $XG ,7, 4;07 ,107 9lQ /,7, 0//,070 Kohanimede topoformandid 287

7) -ra < -ääre, nt Mus Soera (talu, 1731 So ähre); 8) -ra – tüve element, nt Mahtra, Määra, Põdra. stu-lõpuga nimesid paikneb hajali üle Eesti, rohkem Kuusalus ja Rõuges, nt Kuu Viinistu (1372 Wynest, 1694 Winnistpä), Kuu Salmistu (1455 Zalmes), Kuu Tam- mistu (1517 Tammes), Tür Vahastu (1534 Waesz), Kad Imastu (1586 Immaszell), TMr Kavastu (1544 Kawast), Rõu Pugõstu (1839 Puggeuste), Vän Vallastu, Muh Kuivastu (1492 Kuyast). Ilmselt on tegemist üsna eri algupära nimedega, osalt seostuvad nad ste-lõpuga (vaheldused Kuivastu ~ Kuivaste, Kõinastu ~ Keinaste), osalt kollektiivsufiksiga -stu. tu-lõpp kohanimedes võib kajastada tu-sufiksit (nagu sõnas nimetu) või tud-kesk- sõnast tulenenud vormi, viimast on täheldatud ka muistsetes isikunimedes Imutu, Lembitu, Toivotu jts. Enamasti jäävad nende nimede seostamised ühe või teise pärit- oluga täiesti oletuslikeks. P. Ariste on lisanud kolmandagi seletuse: tu-lõpp võib mär- kida millegi tüüpilist olemasolu, nt Vaiatu oli koht, kus asus vailasi (vadjalasi). Näiteid: Hag Kohatu (1241 Kuœt), Jõe Nehatu (1241 Nigattœ), Ann Puiatu (1615 Poihattby), VMr Nurmetu (1796 Nurmetto), Trm Vaiatu (1402 Wakgytu), Äks Kob- ratu (1532 Kobrats), TMr Põvvatu (1826 Powota), Se Raotu, San Õlatu, Pst Orjatu, Vil Kalmetu, Mih Palatu (1826 Palla, hiljem saksa Palisota), Khk Taritu (1645 Darrite). va- (vä-)lõpulistes nimedes võib esile tuua järgmisi rühmi: 1) -va < -haua, -havva, nt Puh Kruusava (talu, < Kruusahaua); 2) -va < -pea, -pää, nt Rap Keava (1410 Kedempe, 1486 Kedenpäh), Rid Kiideva (1688 Kiwidipeh); 3) -va < -vahe, nt Khk Säärdeva (rand); 4) -va < -õue, nt Ans Vanava (heinamaa, 1798 Wana Aue Niet); 5) -va – deverbaalsufiks (v-kesksõna), nt Kei ? Liikva (1241 Liqua); 6) -va – denominaalsufiks (tera – terav jms), nt Lai ? Jõgeva (< jõgi); 7) -va – vene sufiksiga nimede laenud, nt Se Antkruva (vene Андрюково), Se Kalatsova (Калачево), Se Seretsüvä (Жеребцово), Se Tendüvä (Демидово); 8) -va – tüve osa või raskesti seletatavad, nt Hag Tõdva (1241 Tedau), Kos Pikva (1241 Pickuta), Muh Aljava (17. saj Hallichavo). ve-nimede rühmad: 1) -ve < -pea, -pää, nt Ris Valive (1535 Wallipu, 1834 Wallipae), Kaa Härjave (talu, 1738 Herjapah, 1826 Herjapea); 2) muud: Kuu Virve (1568 Wiruo), Hel Koive, Tor Jõhve (1839 Jöchwe), Pöi Ruhve (17. saj Ruiß, 1798 Ruhhist).

Lõpetuseks valik asulanimede sagedamaid lühenemata järelkomponente: 1) -jõe, nt Ülejõe, LNg Salajõe, Iis Tagajõe, Plv Orajõe, Vän Pärnjõe; 2) -järve, nt Koe Väinjärve, Ran Kaarlijärve, Võn Kiidjärve, Kan Valgjärve; 3) -metsa (-mõtsa), nt Kul Marimetsa, HJn Püümetsa, Kad Aasumetsa, Trm Jõemetsa, Rõu Perämõtsa, Se Rõsnamõtsa, Var Jäärumetsa, Khk Kuremetsa, Ans Tiirimetsa, Phl Leerimetsa; 288 Kohanimede topoformandid

4) -mõisa, nt Uuemõisa, Vanamõisa, Rõu Soemõisa, Rõu Rebäsemõisa, Trv Jakobimõisa; 5) -mäe, nt LNg Kirimäe, Kul Rehemäe, Nis Vilumäe, Kad Ilumäe, Sim Emumäe, Rõu Murdõmäe, Har Laurimäe, Hls Veskimäe, Pöi Tornimäe, Phl Prählamäe; 6) -nurme, nt Ksi, Puh Härjanurme, Äks Õvanurme, Hel Karjatnurme, PJg Vahe- nurme, Muh Tupenurme; 7) -otsa, nt Väljaotsa, Tür Saareotsa, Ksi Valmaotsa, Räp Mägiotsa, Aud Põlde- otsa; 8) -saare, nt HJn Partsaare, Pai Viraksaare, Plt Pisisaare, Võn Tagassaare, Rõu Viliksaarõ, Vas Lepässaarõ, Saa Saessaare, Vll Siiksaare, Phl Hiiessaare; 9) -soo (-suu), nt HMd Ilmasoo, Kos Ojasoo, Tür Määrissoo, Kod Ninasoo, Rõu Utessuu, Vas Suurõsuu, Tor Aesoo, Rei Heistesoo; 10) -välja, nt Ris Audevälja, Hlj Tepelvälja, Lai Küüravälja, Vil Vanavälja, Pha Paevälja. Ülejäänud sagedamad järelkomponendid on -lepa, -nurga, -nõmme, -oja, -palu, -pere, -salu, -selja, -silla ja -valla.

Lisalugemist

Kohanimede topoformantidest saab ülevaate Lauri Kettuse tööst Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen (Kettunen 1955), Valdek Palli monograa- fiast Põhja-Tartumaa kohanimed II (Pall 1977: 72–109) ja Marja Kallasmaa tööst Saaremaa kohanimed II (Kallasmaa 2000: 28–62). Neile toetub oluliselt ka käesolev ülevaade. Varasemaid nimekujusid on lisaks saadud Balti kohanimeleksikonist (1985). Kõige pikemalt on diskuteeritud vere-lõpuliste kohanimede üle, eriti 1960. aastatel. Põhjaliku ülevaate vere-lõppude kohta olevatest eri seisukohtadest annavad M. Veske (1877) ja P. Alvre (1963). Kokkuvõte senistest seisukohtadest on esitatud Palli raamatus L’em’t’n’e (Pall 1997). Topoformantide leviku vaatlusi 289281

9. Topoformantide leviku vaatlusi

Topoformantide levikut kaardil vaadeldes võib selgitada, kas tegemist on laialt levinud või üksnes mõnele piirkonnale eriomase formandiga. Oletata- vasti on võimalik levikualasid seostada ka asustusajalooliste seikadega ning murdeliigendusega. Esimesena on niisugust vaatlust põhjalikumalt teinud Valdek Pall, kes on esitanud mitmete nimede, maastikuapellatiivide ning vere-, ste-, si-, stu- ja la-lõpuliste nimede leviku kaardi. Järgnevad kaardid illustreerivad eespool vaadeldud topoformantide levikut. Vaatluse aluseks on EKI kohanimeandmebaasi 8000 asulanime (põhiliselt külanimed), mis kajastavad 1977. aastaks kujunenud asulastikku, ajakohasta- tult 2001. a alguse seisuni. Iga formandi/nimelõpu arvestusest on välja jäetud 1) esmavältelise tüvega nimed, kui lõpp liitub sellele (nt -ja all puudub Raja, -la all Sala, -na all Nina jne); 2) juhud, kus lõpp on liitsõnakomponendi osa (-la alt puuduvad -mulla, -valla jne); 3) võõrkeelsed nimed (Golina jms); 4) nummerdatud külad (enne 1977. a), millest igasse kihelkonda on jäetud vaid üks. Nimede sagedus on esitatud lihtsustatult, tähistades üksnes nimede arvu kihelkonniti. Kaarte vaadeldes torkab silma, et osa formante on levinud ühtlaselt üle Eesti (-se ~ -sõ, -si, -ma(a), -na ~ -nä, -va ~ -vä), kuigi võib täheldada üksi- kuid kontsentratsioonialasid. Nt vaja na-nimedel on suur tihedus Setumaal (neis on suur osakaal kindlasti vene nimede mugandustel), samuti on se- ja si- nimed üldiselt sagedamad Kagu-Eestis, eriti Rõuges, Vastseliinas ja Setus. Viimase seletuseks võib olla ka sealne külanimede suur koguarv. Olulisemaid erinevusi märkab kolme tuntuima kohanimelõpu -vere, -la ja -ste levilas. -vere koondumisalaks on selgelt Põhja-Viljandimaa ja Põhja-Tar- tumaa, la-nimed on ülekaalus Põhja-Eestis ja saartel ning ste-nimede tuumik- ala on Kagu-Eesti, millele erandlikult järgneb Hiiumaa. Kui asetada need kolm skeemi mõtteliselt kohakuti, siis leiame, et nende tuumikalad oluliselt ei kattu. Kuivõrd tegemist on valimiga külanimede põhjal, mis on tervikuna vanimaid nimeliike, siis võiks siin näha küllalt põliseid lahknevusi. Võrdluseks võib kõrvale tuua ste-lõpuliste talunimede leviku, mis näitab ste-lõpulistest külanimedest erinevalt hoopis ühtlasemat jaotust üle Eesti. Sidumata levikuvaatlusi onomastikaväliste asjaoludega (asustuslugu, murdeliigendus) võiks tõdeda vähemalt seda, et külanimede tekkeperioodil oli Eesti eri piirkondades vähemalt kolme eri kohanimemalli põhjal loodud nimesid. 282290 Topoformantide leviku vaatlusi

Kaart 9.1. vere-lõpuliste kohanimede levik

Kaart 9.2. la-lõpuliste kohanimede levik Topoformantide leviku vaatlusi 283291

Kaart 9.3. ste-lõpuliste kohanimede levik

Kaart 9.4. se- ~ sõ-lõpuliste kohanimede levik 284292 Topoformantide leviku vaatlusi

Kaart 9.5. si-lõpuliste kohanimede levik

Kaart 9.6. ma(a)-lõpuliste kohanimede levik Topoformantide leviku vaatlusi 285293

Kaart 9.7. na- ~ nä-lõpuliste kohanimede levik

Kaart 9.8. va- ~ vä-lõpuliste kohanimede levik 286 Topoformantide leviku vaatlusi 294 Topoformantide leviku vaatlusi

Tingmärgid Märgid osutavad nime leviku sagedust vastavas kihelkonnas rohkem kui 12

8–11

4–7

Lisalugemist

Topoformantide levikut on uurinud esimesena põhjalikult Valdek Pall töös Põhja-Tar- tumaa kohanimed II (Pall 1977: 189–226). Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 295

10. Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad

Kohanimede determinante ja järelkomponente on põhiliselt kaht laadi:1 • ühed tähistavad “objektiivselt” teatavaid kohatüüpe, maastikku vms (mets, mägi, saar jne); • teised on ülekantud, kujundliku tähendusega apellatiivid, mis võivad märkida väga erilaadseid kohatüüpe. Nii viitab kael kitsale heinamaale, põl- lule (Kitsekael) või tänavale (Vanaturu kael) vms. Kireva tähendusväljaga on ka suhtelist asukohta kajastavad järelkompo- nendid -pera, -alune, -pealne jms, mida enamasti determinantideks ei peeta (nt nimed lõpuga -perä ‘(millegi) tagumine osa, lõpp’ Võru- ja Setumaa kohanimedes: Räp Konnuperä – metsasopp talu maade lõpus enne suurt metsa; Se Mustaojaperä – soo oja lõpus; Se Nurmõperä – nurme ots enne orgu). Järgnevates loendites ei ole ülekantud tähendusega apellatiive muudest eristatud, sest see ei oleks probleemideta – nt kurk on üsna tavaline mere- kitsust, nina aga neeme (maanina) märkiv determinant. Päris sage on olukord, kus maastik on muutunud (saared muutunud poolsaarteks, lahed järve- deks, sood heinamaadeks jne), kuid nimes on kinnistunud endist olekut näi- tav determinant.

10.1. Asulanimed

Eestis on üle 8000 asula, mida kas ametlikult või rahvasuus loetakse külaks, alevikuks vm asulaks. Ametlikke asulaid on kokku 4699 (4450 küla, 188 ale- vikku, 12 alevit, 47 linna – seisuga 01. 01. 2018). Eesti sagedaimad külanimed on EKI kohanimeandmebaasi põhjal Aru- küla ja Metsaküla (mõlemaid 31), Mäeküla ja Nõmme (24), Mõisaküla, Vanamõisa ja Kirikuküla. Asulanimedest umbes 8% sisaldavad kokkukirjuta- tavat determinanti -küla (Igaküla, Riidaküla), kusjuures need on sageli loo- dusesemete nimetusi sisaldavad külanimed (Ojaküla, Sooküla jts).

1 Erinevalt senistest käsitlustest, kus liigutakse sõnalt mõistele, on siinne esitus mõis- telt (nimeobjektilt) determinandile. Kuivõrd maastikku saab liigendada nii taimkatte (metsad, lagedad alad), pinnavormi (mäed, orud) kui ka kasutusotstarbe (põllud, karjamaad) järgi, on üsna tavaline, et sama kohanimega võib tähistada üheaegselt näiteks nii mäge kui ka põldu, nii metsa kui ka (metsa)karjamaad. Seepärast võib üks ja sama apellatiiv esineda eri jaotustes. Nimeobjektide rühmitus järgib EKI kohanimeandmebaasi kasutust. 296 Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad

Asulanimede determinantidena või tüüpiliste järelkomponentidena tuleks mainida järgmisi: aedlinn (nt Klooga aedlinn), alev (lisaks põhitähen- dusele ‘linnaline asula’ märgib ka eeslinnu, nt Pärnu Riia alev, ja külaosade pilke- või naljanimesid, nt Ans Putuka alev), alevik (kasutusel üksnes kirjakeeles), asund (endisaegsed kitsalt spetsialiseerunud maa-asulad Nõukogude ajal, nt metsatööliste asundid, jaamaasundid jm), asundus (enamasti mõisa kohale rajatud uued külad), kolk (külaosa, Plv Haidakukolk), kurm ‘maanurk, kolk’ (külaosa, nt Plv Kahrukurm, Vennekurm), küla (külanime kõrval tüü- piline järelkomponent linnaosade nimedes, nt Tln Kelmiküla, Lilleküla, Vil- jandi Kantreküla, Räpina Pilpakülä), linn (eL liin) (kasutusel ka linnaosade nimedes, nt Tallinnas Uuslinn, Tartus Annelinn, Tammelinn, ja väikeste küla- de pilkenimedena või külaosanimena, nt Kod Tinalinn, Räp Juudiliin), mõis(a) (varem aadlimõis, tänapäeval sageli endine mõisakeskus, nt Urvastõ mõisa), nukk (Ksi Altnuka ~ Altnukk, Plv külaosa Haukanukk), nulk (küla- rühm Setumaal, nt Keerä nulk, Mokornulk, Tsätski nulk), ots (külaosade nimedes, nt Pha Kaasikuots, Vll Keskelots, Kuu Pügalaots, Trm Kalada ots, Räp Krõmmiots), puustus ‘külast eraldi seisev üksik suurtalu, uudismaatalu’ (ka asundus, Se Ilľo puustus).

10.2. Talunimed

Püsivad talunimed tekkisid kõige varem Lõuna-Eesti hajataludel. Põhja-Eesti tihedamates külades paiknevatele taludele kinnistusid nimed hiljem. 19. sajandil muutusid talunimed katastriraamatutesse kantuna ametlikeks. Enamasti järgiti selleks ajaks väljakujunenud rahvalikke nimesid, ent nt mitmel pool Virumaal kanti katastrisse sageli hoopis uusi nimesid ja nii ei kujunenud sealsed talunimed püsivaks. Eesti eri osades on talunimede traditsioon erisugune, ka on taludel sageli mitmeid rööpnimesid, ametlikele katastri- nimedele lisaks rahvapärased nimevariandid. Juba 19. sajandi lõpupoolel hakati väiketalude nimedena fikseerima perekonnanimesid, üldiseks muutus see nimemall 1920. aastate asundus- talude puhul, kui ametlikku talunime teadis sageli vaid talu peremees. Pere- konnanimed on tänapäevalgi kõige sagedam rööpnimede allikas, mõnes piir- konnas, nt Räpinas, võib talunimedes märgata aga vana sugukonnanimede traditsiooni. Talunimede determinantidena käibivad põhiliselt talu (talo) ja pere, viimane Lääne- ja Loode-Eestis. Kuigi põhiliselt on talunimed elliptilised, kohtab nimetatuid ka liitnime teise komponendina: Uuetalu, Uustalo, Vahepere. Talust või taluperest rääkides kasutatakse veel termineid ja määratlusi elotus (Võrumaal, nt Räp Kassi elotus), koht (Saaremaal, nt Jürna koht), kotus ‘koht’ (Võrumaal, nt Kan Puujalakotus), omad (Põhja-Tartumaal, nt Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 297

Lai Laari omad, Trm Antsu-Kaarli omad), tare (tarõ) ‘tuba, maja’ (Võru- maal tüüpiline jagunenud talude nimedes, nt Alatarõ, Mäetarõ ja Vahtsõtarõ, ent käibib ka talu sünonüümina: Horma talo ~ tarõ). Popsi- ja sauniku- kohtade nimedes esineb saun (Altsaun, Leenu-Kaarli saun). Talunime järelkomponendina võivad varasemale determinandile viidata -aseme (nt Ksi Pereaseme), -elu ‘talu, eluase’ (iseloomulik Saaremaale, nt Jaaguelu, Piskuelu, Vanaelu), -rahva (Virumaal ja Põhja-Tartumaal, nt Mikurahva), -toa (Piskutoa, Uuetoa, Vanatoa), -õue (vihjab võimalusele, et talu on vahepeal olnud tühi või hoopis kadunud, nt Jaaguõue, Lülleõue).

10.3. Loodusnimed

Nimega loodusobjekte võib kõige üldisemalt jagada taimkatte (floora), pinnavormide (laiemas mõttes ka maismaa ja vee piiril tekkivate objektide), vesistu ja maakasutuse (viljeluse) järgi.

Floora ja maastik

Siia rühma kuuluvad metsad ja metsalagendikud, sood ja soosaared, mitmesugused muud tüüpi maastikud ja üksikud puud.

METSAD. Põhiliselt on kasutusel determinant mets (mõts), nt Tür Tolli mets, Kod Künnapmets, Ote Murumets, Plv Kahrupäitsemõts, Se Esändämõts. Eriliigilisi metsi on nimetatud kas seal valdavalt kasvavate puude järgi (kaasik, kadastik, kuusik, lepik, männik, pedästik, tammik jne, mida kohanimedes on liigisõnadena harva) või on iseloomulikuks tunnuseks olnud suurus (kõrb – kõrve ‘suur mets, laas’, kätik ‘metsatukk’, laan ~ laas ‘suur mets’, metsik ‘väike mets’, piir ‘väike metsatukk’, salk ‘metsatukk’), tihedus–hõredus (kõre ‘kõrge, hõre mets’, tihik ‘padrik’) vm.2

SOOD. Ametlike allikate põhjal koostatud nimestikus on Eestis ligi 1300 soo- nime, kuid nende tegelik arv on kindlasti suurem. Tüüpilisimad soonimed on Kuresoo, Laukasoo ja Suursoo. 80% nimedest on liigisõnaga soo (Võru- ja Setumaal suu) (nt Hls Konksi soo, Khk Haavassoo, Vai Algussoo, Võn Jõmmsoo, Urv Ess-suu, Vas Tõiva-

2 Muud metsa tähistavad liigisõnad on kond ~ kund (eL, nt Rõu Mõrukund, Vas Pini- kund), murd (Krk Viilikse murd), nõmm ‘männimets, kuiv kõrge liivane maa’ (Krj Aasnõmm, LNg Mätikunõmm), palu ~ palo ‘kuiv kõrge maa (kus kasvab okas- puumets), nõmm’ (Hel Keisripalu, Urv Tinnipalu, Räp Issatsipalo, Se Lakõpalo), raot(u) (vana raiesmik, Vas Hundiraotu), varik (Võru- ja Setumaal ‘suur mets’, mujal ka ‘väike, noor mets’, Krk Karguvarik, Krl Anumapuuvarik, Se Savikua varik). 298 Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad peräsuu), 18% raba (nt Nis/Kul Elliste raba, Tür Iidva raba, SJn Allika- raba).3

SOOSAARED. Peamiselt on liigisõnaks saar (Lai Pihlaksaar, MMg Kondis- saar, Räp Keskmässaar). Soosaart on märkinud ka võhmas (võhma), millest leiab kajastusi muudes kohanimedes (Jür Vargavõhmas /heinamaa/, MMg Kassema < *Kassivõhma), ja pääks (peaks, peks, puks, päkse, püks): Mus Tihaksu pääkses, Saa Mõisapeaksi, Hää Kasepäksi.

MUID MAASTIKUTERMINEID: ahu ‘kuivem kõrgem koht heinamaal või metsas; vilets põllumaa; kivine küngas’ (Hlj, Vai), kamarik ‘kanarbik’ (Mär Põõnussekamarik), kand (saaretaoline põõsastega maariba keset lage- sood, Se Mustkand), kands ‘konts’ (millestki järelejäänud koht, nt Se lin- nusease Liinakands, lubjapõletusahjude kohti märgib ahokands, nt Vas Lükärdi ahokands), kesa (Põhja-Tartumaal metsalagendik, Lai Parika kesa), kuru (kõrvaline koht metsas, Tõs Undikuru), lage ‘lagendik’ (Pöi Leeslage, Aud Vareselage), liiv ‘liivik’ (Rid Männikuliiv), varelik ‘kivine koht, kivivaredega ala’ (Khk Kabelivarelik). Kohanimekogudes on registreeritud ka üksikute puude nimesid, nt Krj Tornimänd, Jaa Tonditamm, Rõu Tarupetäi (petäi ‘mänd’), Se Kübärä katai.

Pinnavormid

Tüüpilisimad pinnavormid on mäed, orud ja nõlvad.

MÄED. Igasuguseid kõrgendikke ja künkaid nimetatakse eelkõige mägedeks (Jänesemägi, Kalmemägi, Pärnamägi jne). Lisaks on mäenimedes sagedase- mad veel järgmised determinandid: aru (mäeseljandik, nt Ksi Viinaaru), kelu (Iis Mantsikakelu), kink ~ kenk (LNg Kadakakink, Äks Lõhmuskink, Pal Kullesmäe kink, Räp Kõrdsikenk), kont ~ kunt ‘küngas, väike kõrgendik, kõrgem kuiv koht’ (Plv Kikkakont, Rõu Tõõguskunt), kriiva ‘liivaseljandik’ (< vene грива, Iis Kõrgekriiva), küng ~ künk ~ küngas (Khn Leedeküng, Pha Karekünk, Pal Mähiku küngas), perv (Se Korgõperv), põlmas (Khk Eigapõlmas), põngas ~ põnk (Tor Määrapõngas, Aud Seaarjasepõnk), raun ‘küngas, kivikangur’ (Pha Oolikaraun), selg ‘seljak’ (LNg Tammiku- selg).

ORUD. Orge, lohke jm süvendeid tähistab kõige sagedamini determinant org (Lai Jaaniorg, Lai Kuuritsaorg, Plv Hüürorg, Se Tõrduorg).4

3 Soid, märgalasid või soist pinnast märgivad veel kannas (Lüg Sookannas), luht (Kasari luht), muda (Vas Hobõstõmuda), niit (Krl Korva niit), pai (= padu, Räp Kikkapai, Lebinäpai), pass (Räp Peräpass) ja soop (vesine maa, Pöi Riisamaa soop). Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 299

NÕLVAD. Nimede lõpust leiame järgmisi determinante: kald (kallak maa, Pöi Ristipõllu kald), kallas (kallak maa, Khk Kilkema kallak, Krk Tipu kallak), kallõq (Rõu Kakõnukallõq), kallõs ‘nõlvak, mäeveer’ (Rõu Kahrila kallõs), mäekülg (Plv Korgõmäekülg), perv (Rõu Halapuu perv), rinnak (Tor Lankseljarinnak).

MUID PINNAVORME tähistavad kalju (Räp Suurõniidü kalju), koobas ~ kuup (Räp Hiiokuup), müür (jõeäärsed mäed, Räp Kellämüür, Se Rääptsüvämüür), pae (kalju, Võn/Plv Kopliperä pae), pea ~ pää (esileküündiv koht maastikus, Aud Naistepea, PJg Pitsalupea), taivaskoda (müüri sünonüüm, jõeäärne kalju, Räp Heido taivaskoda).

Rannajooneobjektid

Rannajooneobjektid (neemed, saared, poolsaared, rannad) võib arvata pinnavormide alla. Siin on nad koondatud eraldi rühma, sest nad kõik moodustu- vad vee ja maismaa piiril.

NEEMED. Tavalisim neemede rahvapärane liigisõna on nina (eeskätt Lääne- Eestis ja saartel, nt Phl Piibunina, Ans Kadakanina, Muh Kalama nina, Käi Kivise nina; Võrumaal nõna: Räp Liisnõna, Saarvanõna). Sageduselt järg- nevad säär (Rei Pikassäär, Pöi Kaarnasäär, Kse Aavena säär), neem (ees- kätt Põhja-Eestis, Jõe Liimneem, Kuu Hauaneem, Juminda neem) ja ots (Jõe Loodeots, Rei Ninaots, Tõs Kuivasääre ots).5

POOLSAARED. Poolsaar on eeskätt kirjakeelne termin. Rahvasuus tuntakse poolsaari endise oleku järgi holmidena (Vor Mõisaholm = rootsi Hos- holmen), laidudena (Pöi Atjalaid, Khk Harilaid, Pha Kastilaid, Käi Puulaid, Rei Paope laid) ja saartena (Pöi Kapussaar, VNg Veljaksaar, Vas Küpär- saar). Poolsaartele võib viidata ka maa (Jõe Rivimaa).

4 Lisaks on kasutusel auk (Trm Kalmuauk), haud ‘(suurem) auk, lohk, nõgu’ (Vas Kullahaud, Se Süvähaud), jõõratus (sälkorg, Se Juudijõõratus), kuliste ~ kurisu ‘karstiauk’ (Pöi Veekulisti, Mus Arbakurisu), lohk (Pal Latikalohk, Vas Kalmõtõ- lohk), nõdu ‘nõgu’ (Lai Ämmanõdu), nõgu (Mus Matsinögu), nõtsk ‘nõgu, lohk, madal maa’ (Se Ollõnõtsk), tsori (järsu oru servas olev sälkorg, Rõu Reinotsori), uuń (omastav oosõ) ‘auk, õõnsus, õõs’ (Plv Mereuuń). 5 Muid neemenimesid: haak (Saartevahe haak Tallinnas), kare (Muh Kindakare), kari (Jõe Hiirekari), maa (Kei Ninamaa), nass (Khn Mustnass), nokk´ (väiksem nina, Plv Peränokk´), nukk (nuka ~ nuki) (Khk Kakrunukk, Tõs Kirikunukk, Muh Ahenda nukk), pank (Khk Elda pank), pää (Se Ustjapää), rank (Var Nõmmerank, Neonasva- rank), reik(a) (Ans Elmereika, Männareik), tirp ‘neeme tipp’ (Phl, Pöi Sääretirp), tükk (Pha Sääretükk). 300 Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad

SAARED. Eestis on üle 1500 saare. EKI kohanimeandmebaasis on 634 nimega saart. Saarenimede tavalisimad liigisõnad on laid ~ laidu (25%, nt Pöi Aavilaid, Tõs Anilaid, Phl Alamiste laid, Phl Hanikatsi laid), rahu (23%, nt Rid Kajakarahu, Khk Aherahu, Phl Hellamaa rahu) ja saar (19%, nt Hlj Mändsaar, Khn Kakrasaar, Var Kõrksaar, Tõs Ahtra saar).6

RANNAD JA KALDAD. Tavalisim liigisõna on siin rühmas rand (Mus Kesk- rand, Mar Laherand, Tõs Lõperand), ent leiduvad ka kallas (Vig Selja- kallas), kare (Mus Kabelikare), tsomp ‘lohk, õnarus, auk’ (soise järvekalda liivane sopp, Räp Kamatsomp), äär (Khk Kelbaäär) jm.

Veed

Vesistu saab jagada siseveteks (järved, jõed) ja välisveteks (mered, lahed, väinad jm). Sisevete all eristuvad voolu- (jõed, ojad, kanalid jm) ning seisuveekogud (järved, tiigid jm). Lisaks käsitletakse siin rühmas üksikuid muid vetega seotud objekte (jõe- ja järveosad, veealused objektid).

JÕED. Eesti jõgede nimistus on üle 1800 jõe, kõige sagedamad Mustjõgi ~ Mustoja, Männiku oja ja Raudoja. Nimedest ligi 44% sisaldavad liigisõna oja (Ida-Võrumaal uja, Kuu Aabla oja, Rei Armioja, Vas Kalsauja, Lätiuja), 27% sõna peakraav (Ran Ahtmiku peakraav jms), 14% jõgi (Kod Omedu jõgi, Kuu Pärlijõgi) ja 13% kraav ~ raav´ (Käi Pärnselja kraav, Tor Suur- kraav, Krk Mukiste raav´). Jõenimed on enamasti sekundaarsed, jõe ja oja vahel puudub sageli kasutuses selge piir (Lambajõgi ~ Lambaoja), determinant peakraav kuulub aga üksnes ametlikku tarvitusse.7

6 Lisaks on saarte liigisõnadena registreeritud nt aru (Khn Imutlaaru), grunn(e) (< rootsi grund ‘kari, madalik’, Jõe Silligrunn), holm (Rid Vasikaholm), kare ‘väike rohune saar’ (saartel ja läänemurdes, Muh Abluse kare, Phl Langekare), kari (Hlj Kuivakari, Jõe Laiakari), kuiv (Khk Koerakuiv, Krj Suurkuiv), käbrud (Pöi Ane- käbrud), lee (Jaa Kõinastu lee), leede (Khn Umala leede), lood ‘madalik, saareke’ (Kuu Kasispea Suurlood, VNg Raudlood), maa (märgib nii suuri saari, nt Hiiumaa, Saaremaa, kui ka pisisaari, nt Rid Hanemaa, Khk Käkimaa, Ans Linnusitamaa), mäkk (Emm Lee mäkk), nasu ~ nasv ‘väike saar, leetselg’ (Vll Pihanasu, Pöi Kapus- saare nasv, Hää Laiunasu), ots (Jaa Sääreots), pank (Khk Kullipank), rank (Var Ristirank), rava(s) (Tõs Maarava, Khn Eedikrava, Tõs Suurravas), saardu ‘väike saar meres’ (Khn Pikasaardu), saarik (Plt Naissaarik), säär (Kse Ahessäär), tükk ~ tükid (Jäm Piskutükk, Jaa Lee tükid). 7 Jõgesid jm vooluvesi märgivad veel haru (Lai Paunaharu), kanal (Kos Ardu kanal), soon (Ann Matsimäe soon, Lai Suursoon), tire ‘nire, renn, kraav’ (Rid Soonetire, PJg Pikaksitire), tsoro (kraav, Se Paskatsoro), urg (ura) (Leivus maastikuapella- tiivina, nt Mušturg, Piitrõurg, ent kohanimedes esineb ka Võrumaal, nt Uraoja; ura variant on ilmselt ora, Rõu Saluora, Vinnora ~ Ikuuja). Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 301

Jõel asuvaid kohti märgivad nt kosk (Kul Kasekosk), kuul(u) ‘vana jõe koht’ (Räp Selli kuulu), käärd ‘jõekäär’ (Räp Hapnõ käärd), sonn (kala- püügikoht jões, Vän Eestsonn, Männisonn), sulg ‘vee vm takistus; tõke, pais’ (Vas Kängämäe sulg, Tann´osulg, ka sulu taha kogunenud veekogu, nt Rõu Mäesulg), vang ‘jõekäär’ (Räp Kahruvang), vars (jõe sirge osa, Räp Kükä- vars).

JÄRVED. Eesti järvede nimistus on ligi 1500 järve, kõige sagedam nimi on Mustjärv (27 järve), järgnevad Linajärv, Kogrejärv, Väikejärv, Pikkjärv, Kaanjärv, Suurjärv ja Umbjärv. Nimedest 74% sisaldab liigisõna järv ~ järved (murdeti ka järi, järu) (Alajärv, Anija järv, Suurjärv, Üvvärjärv, Jussi järved). Järvede jm veekogude nimedes on üsna palju muid determinante, eriti väikeste veekogude puhul, kuid enamik neist esineb vaid paaris nimes. Teis- test sagedamad on vaid laht (endine merelaht, nt Vll Aengalaht, Rei Allika- laht), laugas (soojärv, nt Rap Kõrtsilaugas, Kuu Pädaslaugas, Lai Päits- laugas) ja tiik (Kaa Ruusitiik, TMr Eerika tiik).8 Järve osi märgivad klomm (Räp Paioalodsõ klomm), lamm ‘väike madal laht’ (Räp Tsernalamm), läpp (Vagula Mudaläpp), nulk (Vas Mudanulk, Sik- sälä nulk), ots (Urv Järveots, Vas Alaots), tsopp ‘sopp’ (Räp Mudatsopp).

LAHED. Põhideterminandile laht (Eru laht, Tagalaht jne) lisaks tuntakse järgmisi: abaja(s) (Khk Rojaabaja, Muh Aljava abajas), -alune (Khk Haaba- dealune, Muh Laedemäealune), hark (Kuu Neemehark), häil (Suurhäil ‘Liivi lahe osa’), katel (tõenäoliselt võrdlusnime osana, Ans Suur katel), kuba (Se Kulkna kuba, < vene губа ‘laht’), käär (Khn Abajakäär), lõpp (lõpe) (läänemurde alale ja Ida-Saaremaale iseloomulik, Pöi Ädilõpp, Muh Kaistu lõpp, Kse Ruilõpp), lõugas (Khk Haagilõugas, Rid Varnilõugas), meri (eba- määrasem mereosa, Mus Kudumeri, Muh Lõpemeri), perse (kuivav lahesopp,

8 Näiteid muudest järvedeterminantidest: ahl ‘pikk kitsas veeloik, ühendatud vee- loikude rida’ (Jäm Soolaahl), auk (Khk Abadeauk), järv´tüs (paljude järvede kogum, Räp Võsojärv´tüs), kand (Mus Soobkand), lais (endine laht Hiiumaal, nt Rei Tamme- lais, Veskilais), laks ‘veeauk, loik’ (Rid Allikalaks, Laomäelaks), land (lannu) ‘suurem lomp; osalt kinnikasvanud mudajärv’ (Rõu Konnaland, Vas Uutland), loik (Mus Atissoo loik, PJg Viruloik), lomp ~ lump (MMg Arulomp, Ote Kutskalomp, Vas Latsõlump), loops ‘loik kahe seljandiku vahel’ (Krj Pikkloops), lõpp(ed) (Pöi Muraja lõpp, Ninamaa lõpped), lõugas (Khk Kõve lõugas), meri (Noa Karjatse meri, Möldri meri, siin on tegemist rootsi sjö ‘järv, meri’ tähenduse mõjuga), oit (oidu) ‘suurem lomp, kus vesi pidevalt sees püsib’ (Khk Oosteoit, sage Põhja-Tartu- maal, nt Kod Konnaoit, Osjaoit), rakk (raka) (väike veekogu, Rid Läätsarakk), silm (Khk Kiresilm, Suursilm), sunt (jäänukjärv, Krj Taanisunt), suu ‘tiik’ (Har Silmsuu), urk (veeloik, Khn Napaurk, Khn Silmiurgad), veehoidla (Jõe Linnamäe veehoidla), vesi (auk, Pöi Valgevesi). 302 Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad

Khn Abajaperse), põhi (Khk Ninavahe põhi, Pöi Kõllupõhi), viik (Noa Pas- lepa viik, Rid Pusku viik).

VÄINAD. Lisaks väinale (Kihnu väin, Soela väin jne) on kasutusel veel kurk (Hari kurk, Kura kurk, Viire kurk, ka järvekitsus, nt Se Kulkna kurk), salm (Jõe Aksi salm), silm (Khk Käkisilm, Pöi Pisike silm, Muh Võilaiu silm, LNg Kellastesilm) ja vahe (Jõe Keri vahe).

ALLIKAD. Põhisõnad on põhjaeestis allik ~ allikas (Krj Impsiallik, Lai Sini- allik, Ksi Katlaallikas, vrd ka Kod Läste allik, kus läste < *lähte), lõuna- eestis läte (Võru läteq) (Rõu Jummalläteq, Se Müräläteq, Vas Kikastu lätteq).

VEEGA SEOTUD JA VEEALUSED OBJEKTID. Sagedaimad determinandid on siin madal (Han Laimadal, Hlj Rüämadal, Rid Kumari madal, Torgu Pitkasääre madal) ja rahu (Noa Hülgerahu, Vormsi Kiparirahu, Vll Munaderahu). Siin on palju kattuvusi saari ja neemi tähistavate determinantidega, sest looduses pole nende objektide piir sugugi püsiv, laiust võib saada madal ning vastupidi.9

Viljelus

Sellesse rühma kuuluvad nimeobjektid, mis osalt kattuvad eelmistega, ent tulenevad teistsugusest liigitusest. Kui eespool liigendati loodusesemeid maastiku, floora või pinnavormi põhjal, siis siin on lähteks maa kasutusots- tarve. Vältimaks teiste liigituste terminite liigset kordamist, on järgnevasse jäetud vaid kõige tüüpilisemad determinandid.

PÕLLUD. Tavalisim sõna on küll põld (Altpõld, Takkapõld, Ans Harkpõld, Khk Tilgupõld, Har Vereväpõld jms), ent näiteks Põhja-Tartumaal on ta kohanimedes väga harv.10

9 Muude liigisõnade näiteid: grund (< rootsi, nt Ruhnu Gretagrund, Phl Inglisgrund, Ris Sandgrund), kare (Muh Rombikare), kari (Muh Viinakari), karusk ‘kivine madalik järves või meres’ (Peipsil, nt Trm Kontori karusk, Trm Topoliina karuska, < vene горушка), kivi (madalik järves, Räp Tsälgäkivi), kuiv ~ kui (Rei Kolga kuiv, Näsu- kuiv, Khk Soolakuiv), lee ~ leede ‘veealune liivaseljandik’ (Khn Sill-laiu lee, Khn Sangeleede), leetselg (Rid Kuivarahu leetselg), lood ‘madalik’ (Peipsil, nt Trm Kuiv- lood, Kod Pahilood), loomus (kalapüügiks sobiv koht, vene тоня, nt Trm Kraavi loomus, Männi loomus), ots (madalik, Jäm Nukiots), pank (Khk Laidupank), parras ‘astang, veealuse seljandiku serv’ (Khn Leeparras), peenar (Khn Alpiotsa peenar), põtk ‘madalik, kalapüügikoht’ (Ans Keskranna põtk, Khn Vahepõtk), sõra ‘liivane või kivine madalik’ (Hää Kablisõra, Peipsil nt Kod Kaasiksõra). 10 Muid põllunimede determinante ja järelkomponente: aed (saarte ja läänemurde alal ‘aiaga ümbritsetud põld’, nt Pha Kadaaed, Khn Abajaaed; Põhja-Tartumaal üksikuna Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 303

HEINAMAAD. Üldlevinud järelkomponent on heinamaa (einam, eenam), nt Allheinamaa, Aruheinamaa, Pikkheinamaa. Heinamaanimed on sageli elliptilised (eriti Põhja-Tartumaal) ning omastavakujulised. Muude liigisõnade ja järelkomponentide poolest on just heinamaanimed kõige rikkalikumad.11

KARJAMAAD. Liigisõna karjamaa on nimedes enamasti fakultatiivne. Paljud determinandid on samad mis heinamaade puhul, lisaks on kohanimedes fikseeritud kare (karge) (Jaa Männikukare), kop(p)el ~ kopli (aiaga ümbritsetud karja- ja heinamaa, Jaa Ahingakoppel, Pha Nuumkoppel, Vas Tsidsõkopli, Har Vasigakopõľ), nurm ‘lage kõrgem rohumaa’ (eP, kohanimedes harv), seisev põld, nt Trm Allaed), alekõrs ‘sööti jäänud põld’ (Kod Mustalekõrs), jalad ‘nööripõllu siilud, ribad’ (Lääne-Eestis, nt Han Käärujalad, Läätsjalad), kolmandes (jäänus kolmeväljasüsteemi aegadest, Vig Altkolmandes, Vaheltkolmandes), moo ~ muu ‘koristatud, ilma kõrteta põld; põllumaa, kust vili juba välja kaevatud või kitku- tud’ (Võn Linamuu), muld (Se Tońamuld), nurm (peamiselt eL, eriti Võrumaal, Hää Suurnurm, Räp Kääpänurm), osad (Han Alaosad), saat (saadu) (Saaremaal ‘aiaga ümbritsetud põld’, Saa ‘ale’, Kär Emandasaat, Hää Aavasaat), sööt ~ süü ‘sööt, söötis põld’ (Se Kuningasüü , Vas Lakõsüü ), umbaed (läänemurde alal ja saartel, nt LNg Pajuumbaed, Rid Kiiveumbaed), väli (Põhja-Tartumaal põllunimedes tavalisim, võis märkida külvikordade järgi osadeks jaotatud põllumaa osa, nt Trm Aruväli, MMg Koobaväli). 11 Mõned heinamaanimede determinandid: aas (jõeäärne heinamaa, Kul Jõeaas), aet (metsa raadatud heinamaa, Se Kiriläaet), -alune (Lai Kriivlialune, Har Kõivõalunõ), arb (arva) (ajast, mil heinamaid jagati loosimise teel, Katkuarb, Muh Pajuarvad), aru ‘kuiv, kõrge heinamaa’ (Krj Saarearu, Lai Laksuaru), -jagu ~ -jaod (Lai Jõhvikajagu, Pikkjagu, Han Soojaod), -kand (-kanna) (Kaa Tuhlikand, Var Soopkanna, Vas Kuusekand), -keel (jõeharudevaheline heinamaa, Tor Jõekeel), kond ~ kund (konnu, kunnu) (eL, nt Har Mäekond, Se Mustkund), kuits ‘sooäärne maa’ (Han Karjakuits ~ Kuitsa heinamaa), laan(e) (metsaheinamaa, LNg Lepalaan, Äks Kummilaan, Märulaane), laasma ‘raiesmik’ (metsast raadatud heinamaa, Kär Jaagalaasma), lepp ~ lepad (võsane heinamaa, eriti Saaremaal, Muh Rahklepp, Khk Kaigulepad, võib-olla < lõpp ‘laht’), lodu ‘vesine heinamaa’ (Trm Lepalodu), loosik (madal vesine koht, Rõu Jürihanni loosik), luht (jõeäärne heinamaa, nt Kir Keluluht, Äks Juudaluht, Vas Leppora luht), niit (eP, M niidu, saartel ja kohati Tartumaal, kohanimedes ka Põhja-Eestis niidi, Võrus niidü: Mus Ilguniit, Mus Tariknaniidid, Kod Kaseniit, Vas Päävätüniit), oit (oidu) ‘madal vesine heinamaa’ (Kod Lepaoidu), padu ~ paju ~ paiu ~ pao (vesine heinamaa, Jäm Tiidrikupadu, Kir Soopaiu, Lai Vahepaju, Jaa Kaanikapao), palu (saartel ja läänemurde põhjaosas ‘vesine, pehme maa’, LNg Kõhipalu), -perse (märg heinamaa, Vll Kotkaperse, Saa Karuperse), soobas ~ soobik ~ soop (märg heinamaa, Mih Antssoobas, Tor Undisoobik, Mih Pikstesoop), sööt (LNg Karnisööt, Saa Suursööt), tsori ‘kitsas pikk heinamaa’ (Rõu Hirretsori), uht (uha) (Pha Jaaguuht, Tõs Kiviuht), võsu (võsa- heinamaa, Har Rebäsevõsu), -välja (Trm Kirivälja, MMg Sepavälja). Terminnimede näiteid: Krk Kõrvenik, Lai Laasiku, Ksi Põndaka, Trm Raiasmiku, Trm Roogasmik. 304 Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad vain(u) (kohanimedes haruldane, Mar Ollivainu), väli (rohumaa ja lagendik, eeskätt Saaremaal ja Muhus, nt Pha Asuväli, Khk Tammeväli).

10.4. Tehisobjektide nimed

Siia kirevasse rühma kuuluvad inimtekkesed objektid, mille loetelu on pisut juhuslik, sest kohanimekogujad ei ole paljusid neist pidanud tüüpilisteks kohanimeobjektideks.

MAJAD, HOONED, RAJATISED: ait (Jaa Pajaait), kabel, kaev (kaju, kao) (Krj Sookaju), kirik (kerik) (Har Annõkerik), kivi ‘veski’ (Se Kõlikivi, Kõõru- kivi, Kod külanimed Haavakivi, Alatskivi on pärit veskite nimedest), kõrts (Muh Vahtna kõrts, Äks Kerise kõrts, Pal Tahma kõrts, Vas Lopka kõrts), küün (Vig Kiviküün), lauter (paadisadam, Jaa Lodjalauter), rehi (Krj Vana- kivi rehi, TMr Tondirehi), sadam (Pöi Vanasadam), torn (Plv Kolga torn), tsässon ‘kabel’ (Setumaal, nt Olohkuva tsässon), tuulik (Khk Mikude tuulik), veski (Trm Mulgi veski, Vas Alaveski), värav (Pöi Kaeranuki värav, Han Liivatsevärav).

TEED JA TEEOSAD: käänak ~ käänd ‘teekäänak’ (Khk Äkitsekäänd), rada (Kär Tondirada), siht (Võru tsiht) (Vän Suursiht, Kan Provvatsiht), sild ~ süld (Kod Saksasild, Pöi Nooreemanda süld, Räp Hangõssild), sillud ‘jalgrada’ (Vll Urkesillud), tee (Võru tii) (Krj Teotee, Tor, Hää Uustee, Vas Poolatii), tänak (Khk Viinuse tänak), tänav (Pöi Laevatänav, Tõs Taga- tänav), tööted (kividest jalgrada vees, Pöi Kisti tööted). Eestis on üle 11 000 tänava- ja väljakunime, kõige sagedamad nimed olid 2000. aastatel Pargi (107), Põllu (101), Aia (93), Metsa (89) ja Uus (79) tänav. Nimedest 78% sisaldavad liigisõna tänav, 13% tee (Aasa tee, Ehita- jate tee), 3,6% põik (Allika põik, Lahe põik) ja 2,4% maantee (Ahtme maantee, Heltermaa maantee). Tänav (tanum) märkis alguses vaid karjatänavaid maal, linnades olid uulitsad. Alles 1920.–30. aastatel juurdus ka linna topo- nüümikasse tänav.12

12 Muud tänava- ja väljakunimedes esinevad liigisõnad on aas (Tln Roheline aas), allee (Pal Köstri allee), hoov (Kuressaare Lossihoov), jalg (Tln Lühike ja Pikk jalg), kaar (Trt Suur kaar), kael (Tln Vanaturu kael), kallas (Haapsalu Holmi kallas, Õhtu kallas), kang (Tln Saiakang), käik (Tln Katariina käik), mägi (Tln Tõnismägi, Vil- jandi Trepimägi), ots (Tln Torupilli ots), plats (Tln Raekoja plats, HJn Jaama plats), prospekt (Narva Kangelaste prospekt), puiestee (Tln Toompuiestee, Mär Haimre puiestee), rand (Kunda Magerand), ring (Pär Käärasoo ring), turg (Tln Vana turg, Trt Maarjaturg), umbtänav (Äks Aia umbtänav), väljak (Kärdla Leigri väljak), värav (Tln Suur Rannavärav) ja äär (Paldiski Mereäär). Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad 305

Lisalugemist

Siinne ülevaade tugineb uurimustele, mis hõlmavad läänemurde determinante (Kal- lasmaa 1978a), Põhja-Tartumaa kohanimesid (Pall 1969, 1977), Saaremaa kohanimesid (Kallasmaa 1996, 2000) ja Võrumaa kohanimede determinante (Faster 2000). Lisaks on kasutatud Väikest murdesõnastikku ja Saareste Eesti keele mõistelist sõna- raamatut. 306 Transkriptsioon

/,6$7UDQVNULSWVLRRQ

.lHVROHYDVUDDPDWXVRQNDVXWDWXGPLWXWHULQHYDWWUDQVNULSWVLRRQL PXUGHWHNVWLGH QlLWHG MD PXUGHV}QDGH QlLWHG UDDPDWX NROPDQGD RVD PXUUHWHSHDWNNLGHVRQHVLWDWXGIRQHHWLOLVHVWUDQVNULSWVLRRQLVYDNHHOHVDDUWH QlLWHG .HHOHVDDUWH PXUGHQlLWHG RQ DOJDOOLNDWH Y}L OLKWVXVWDWXG WUDQVNULSW VLRRQLV6DPDPRRGLRQWDOLWDWXGODHQV}QDQlLGHWHJD QlLWHV}QDG UDDPDWX HVLPHVHVMDWHLVHVRVDVRQHVLWDWXG (HVWLPXUUHWH V}QDUDDPDWXOLKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQLV VQWDNVLSHDWNLVRQNDVXWDWXGOLKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQLPLOOHOHRQ OLVDWXGVQWDNWLOLVLPlUNHPLGDIRQHHWLOLQHWUDQVNULSWVLRRQHLHVLWDY}LHVLWDE HEDMlUMHNLQGODOW V}QDYDUDSHDWNLVRQQlLWHGNLUMDNHHOHV NRKDQLPHG RQ HGDVL DQWXG YDVWDYDOW DOJDOOLNDWHOH 9}UX QLPHGHV RQ ODUQJDDONOXVLLO PlUJLWXG TJD 0}QLNRUG RQ OLVDWXG YlOWHPlUN SDODWDOLVDW VLRRQLSXKXODNXXWYDVWDYDOWOLKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQLOH

)RQHHWLOLQHWUDQVNULSWVLRRQ

+llOLNXG 7UDQVNULSWVLRRQL DOXVHNV RQ ODGLQD YlLNHWlKHG DEGH MQH PLGD NDVX WDWDNVHQDJXHHVWLNLUMDNHHOHV(ULQHYXVHGVHOOHVWRQMlUJPLVHG EGJWlKLVWDYDGKHOLOLVLKllOLNXLGPLGDOHLGXE6HWXVMDNHHOHVDDUWHO %'*PlUJLYDGWDYDOLVHOWHVLQHYDLGKHOLWXLGNOXVLLOH }PlUNLPLVHNVNDVXWDWDNVHDODNDDUHJDHGN}±LS}±OqPD ZRQVLLUGHKllOLNSLNDXY}LXO}SXOLVHGLIWRQJLMlUHON~±Zq'NDÃ±Zj MRQ VLLUGHKllOLNSLNDLY}LLO}SXOLVHGLIWRQJLMlUHONXLMlUJQHYVLOSDOJDE YRNDDOLJD Ut±MH«OD±wMj' Þ VLOELSLLUMDN}UJHQHQXG WlKLVWDEV}QDVLVHVWVLOELDOJXOLVWMPLVDVXEO KLNHVHDRHMD}MlUHOPDÞ j' UHGXWVHHUXQXG lKPDVWXQXG NYDOLWHHGLJD YRNDDOH PlUJLWDNVH PEHUS|| UDWXGWlKHJDMlÝOGNL±«Vµ'OD%EVH'D W¼ RQlMDHYDKHOLQHKllOLNVDDUWHMDOllQHPXUGHV Nw]u'µNlLVLG¶ QLQJnWlKLVWDYDGDMDRYDKHSHDOVHWKllOLNXWPLVHVLQHEVDDUWHPXUGHV O'¨ODXG NnVµNDNV¶ RQPDGDO|lODELDOLVHHUXQXGYDVWH QDJXVDDUWHPXUGHVN±L PlUJLE L WDJDSRROVHPDW KllOGXVW YHQHSlUDVW }G PLGD HVLQHE HHVNlWW .DJX(HVWLVNÂL) Transkriptsioon7UDQVNULSWVLRRQ 307

ĉMD/ DQQDYDGHGDVLLYHODULVHHULWXGYDULDQWHYHQHY}LOlWLNHHOHP}MXDOO ROHYDWHVPXUUDNXWHVWX/qP¹5,ĉ, PlUJLE 9}UXMD6HWXODUQJDDONOXVLLOLM·±Q l¬ °HVLQHE*aNHHVND±x*HNLUGHUDQQLNXQLQJVDDUWHPXUGHVNDJHPLQDD GLQD6DOf°j' HVLQHEV}QDVYRNDDOLGHYDKHONRQVRQDQWKHQGLVKHOLOLVHNRQVRQDQGLN}U YDOQLQJV}QDO}SXVL±]qVL±Kq] 190 /WlKLVWDYDG KHOLOLVL NRQVRQDQWH PLV RQ KHOLWX NRQVRQDQGL P}MXO KHOLWXNVPXXWXQXGQWW½$1

'LDNULLWLNXG

,QIRKllOLNXWHNYDQWLWHHGLNRKWDSDLNQHEHQDPDVWLYDVWDYDWHWlKWHGHNRKDO ,QIRKllOLNXWHNYDOLWHHGLNRKWDSDLNQHEWDYDOLVHOWWlKWHGHDOORVDOWNDNRKDO

+llOLNXWHNYDOLWHHW

RVXWDEHWKllOLNXPRRGXVWXVNRKWRQWDYDOLVHVWWDJDSRROVHP¹HVLQHEO}X QDHHVWLPXUUHWHVWDJDYRNDDOVHWHV}QDGHMlUJVLOSLGHV4%¹¹¹]¹½439}UX PXUGHVHVLQHYYRNDDOV}%½U ∧ QlLWDEHWKllOLNXPRRGXVWXVNRKWRQWDYDOLVHVWN}UJHPV¶±M¿'LVÅ±'L ∨ RVXWDE HW KllOLNX PRRGXVWXVNRKW RQ WDYDOLVHVW PDGDODP P±Qj Sq ±qO'l DNXXW PlUJLE SDODWDOLVDWVLRRQL Yl?Ml Oy±Í]L Öä NUD±á«V WD±*jäL PLáLMl SLVLONNH µWLONXV¶ X²D µRKMDG¶ väãLoL µYlULVHVLQ¶

+llOLNXWHNYDQWLWHHW

,RQOLOKLNHKllOLNVKÃ]G' mRQSRROOKLNHYRNDDONRm DLOPDPlUJLWDRQOKLNHYRNDDOQDJXHVLPHVHVVLOELVNR±' j 43 WHLVHVLOELSRROSLNNYRNDDOWH±*uSDUjQ'DV iRQSLNNYRNDDO,,YlOGHSyOHVWÌVi±'LQyU WH RQNROPYHHUDQGSLNNSLNDMDOLSLNDYDKHSHDOQHYRNDDOUNNLQ'N¼±VX 0# VÂUHYUWL*DWÂO kRQOLSLNNYRNDDO,,,YlOGHOKLNHVHNRQVRQDQGLHHVVbOPkOH PLOPDPlUJLWDRQOKLNHNRQVRQDQWLPWH*u P43OKLNHJHPLQDDW,,YlOGHODPjV PRQSLNNJHPLQDDW,,,YlOGHMlÝOHNRNX RQV}QDO}SXOLQHSLNNNRQVRQDQWOKLNHVHYRNDDOLMlUHOVD±©SL. RQSRROSLNNNRQVRQDQWV}QDO}SXVQWOy±Í]LVÂU« ±OH±OHYlÝMD$ 308 7UDQVNULSWVLRRQ Transkriptsioon

'LIWRQJLGHSXKXOPlUJLWDNVHSLNNXVWQlLWDYDGGLDNULLWLNXGGLIWRQJLWHLVH NRPSRQHQGLSHDOH Y}±sUD³WH ,,YlOGH Qu' ,,,YlOGH .RQVRQDQWKHQGLWHVPlUJLWDNVHSLNNXVWWlKLVWDYGLDNULLWLNHVLPHVHNRQ VRQDQGLNRKDOHNX± VX WL ,,YlOGHDNDV PDVPD ,,,YlOGH 3LNNMDOLSLNNJHPLQDDWNOXVLLONLUMXWDWDNVHYRNDDOLGHYDKHOQLQJNRQVR QDQWKHQGLVKHOLOLVHNRQVRQDQGLMlUHONDKHWlKHJDQD WX NHNL±OWWHU

0XXGQlKWXVHG

.RNNXKllOGXVW PlUJLWDNVH PDUNDDUH Y}L NODPEULJD V}QDGH YDKHO RQ N±ÝOÌD*D NX'DÌVL 9}UX HL«ÙWXOqµHLWXOH¶ VDDUWH PXUGHV Y}LE V}QDO}SXOLQH KHOLOLQH NRQVRQDQW PRRGXVWDGD RPDHWWH

VLOELWXÝ4Q VLOELYDKHPlUNÞRVXWDEYRNDDOLGHNXXOXPLVWHULVLOSLGHVVHMl*DÞXV SHDU}KNXRVXWDWDNVHSXQNWLJDVLOELYRNDDOLMlUHOOX±%D WL SRROHOLMllQXGV}QDGHO}SSXSDQQDNVHVLGHNULLSVWXOHQ NR NR± R SDXVLGMDJDWDNVHSLNHPDWHNVMDOKHPDWHNV3LNHPDLGSDXVHDQWDNVHHGDVL NDKHNDOGNULLSVXJDMDOKHPDLGKHNDOGNULLSVXJD.XXQRYH±PSUL NÂ±6 SD±UDÞDVWs ROL WRXVLPH KXRPL*XÝ PD*DPDVW ±OH MD ND±L ROL Q½ L±OXV XKNH L±OP SlULVQLPHGMRRQLWDNVHDOOD-M±D ¨-DDN© PlUNLPDWDRQQHHPLGNRUGXVHGQLQJNVLWOHMDWHNVW

/LKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQ /LKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQWlKHQGDEY}LPDOLNXOWNLUMDNHHOHSlUDVWPlUNLPLV YLLVLPLOOHOHRQOLVDWXGP}QLQJDLGOLVDPlUNH

+llOLNXG

7UDQVNULSWVLRRQLDOXVHNVRQODGLQDYlLNHWlKHG DEGHMQHQDJXWDYDOLVHV HHVWLNLUMDNHHOHV(ULQHYXVHGVHOOHVWRQMlUJPLVHG °°WlKLVWDEYHODDUQDVDDOLQDJXQWVDDUWHPXUGHVND°°DV PlUJLE9}UXMD6HWXODUQJDDONOXVLLOLQWMllQ HDVHQGDEÞPlUNLQWDHDG 7UDQVNULSWVLRRQ Transkriptsioon 309

'LDNULLWLNXG

+llOLNXWHNYDOLWHHW +llOLNXWHNYDOLWHHGLPlUNLPLVHOMlUJLWDNVHY}LPDOLNXOWSDOMXNLUMDNHHOW 9RNDDOLGHNYDOLWHHGLPXXWXVLOGLVHOWHLRVXWDWDYDMDGXVHNRUUDOWHKDNVHVH GDS}KLYRNDDOLDELOQWYHQHSlUDVH}PlUN9}UXMD7DUWXPXUGHVRQØNØLN $NXXWNRQVRQDQGLMlUHOY}LNRKDOQlLWDESDODWDOLVDWVLRRQLQWCNDNL DáG .RQVRQDQWKHQGLV PlUJLWDNVH SHHQHQGXV OGMXKXO HVLPHVHOH NRQVRQDQGLOH ND9}UXPXUGHVNVLNNRQVRQDQGLSDODWDOLVDWVLRRQLLHHVHLPlUJLWD (ULQHYDOW(HVWLPXUUHWHV}QDUDDPDWXOLKWVXVWDWXGWUDQVNULSWVLRRQLVWRQVHO OHVUDDPDWXVVlLOLWDWXGIRUWLVNOXVLLOLGQWH5WXSDCNDQWLOLQHVWlPH

+llOLNXWHNYDQWLWHHW

.ROPDQGDYlOWHHGDVLDQGPLVHNVNDVXWDWDNVHJUDDYLVWCV}QDHHVCNRRULPD P}QLNRUGNDKllOLNXNRKDOPDGDOLNXOH*UDDYLVWNDVXWDWDNVHNDUDQQLNX PXUUHWHV SLNNXVH PlUNLPLVHO QW CND°°DG NXVMXXUHV PlUNL HL OLVDWD KH VLOELOLVWHOHV}QDGHOH *HPLQDDWNOXVLLOLGNSWNLUMXWDWDNVHOKLNHVWHYRNDDOLGHYDKHOQDJXNLUMD NHHOHVDNNDPDDNDWD.LUMDNHHOHVWHULQHYDOWY}LEMlUJVLOSLGHVHVLQHGDJH PLQDDWHQWPDJDKKDPPDDQQDVVLb CXXGHQQD

0XXGQlKWXVHG

6LOELYDKHPlUNÞNDKHYRNDDOLYDKHORVXWDEQHQGHYRNDDOLGHNXXOXPLVWHUL VLOSLGHVVHMl*DÞXV NRNNXKllOGDWXGV}QDGKHQGDWDNVHPDUNDDUHJDWDÌRQ SRROHOLMllQXGV}QDGHO}SSXSDQQDNVHVLGHNULLSVMDVLLVNRH SLNHPDLG SDXVH PlUJLWDNVH NDKH NDOGNULLSVXJD MD OKHPDLG KH NDOG NULLSVXJDNRVMDVCN|LGLCWXOGL LQWRQDWVLRRQLOLVHOWSLLULWOHWXGODXVXQJLWHO}SSXSDQQDNVHSXQNWREXQHROL PlUJHWPLVÌVHHRQHWHWREXQHPlUJ LQWRQDWVLRRQLOLVWHODXVXQJLRVDGHYDKHOHNXVRQYlLNVHPWRRQLODQJXVSDQ QDNVHNRPDQRVHOOLVHLGXPPLSHUHJRQQDKCMXKWXQXDJDCSUDHJXVWHLWXOH CPHHOGHVHOOLVHLGMXKXMXKXVVHLG SlULVQLPHGNLUMXWDWDNVHVXXUHDOJXVWlKHJD/RWL PlUJLEYlOMDMlHWXGWHNVWLRVD OLVDWXGVHOJLWDYDGPlUNXVHGMDWlLHQGXVHGRQHVLWDWXGNDKHNRUGVHWHVPDU VXOJXGHV WDYDOLVHV NLUMDV QXK DNNDV NVLPD NDV VLLÌRQ CP}QGD QRRUW CSXXODCPLDQDHUMDNXLC|HWLHWÌQRK 310 Kirjandus

Murdekirjandus

Üldkäsitlused

Alvre, Paul 1973. Läänemeresoome aluskeele varasest murdeliigendusest, eriti eesti ja soome keelt silmas pidades. – Keel ja Kirjandus 3, 5, 151–162, 291–299. Alvre, Paul 1989. Eesti kirja- ja murdekeele morfoloogiat. Emakeele Seltsi toimetised 23. Tallinn: Valgus. Ariste, Paul (Аристэ, Пaуль) 1947. Происхождение водского языка. – Filoloo- gilisi ettekandeid: peetud soome-ugri teaduste konverentsil Leningradis 1947. a. Филологические доклады на конференции по вопросам финноугорской фило- логии в Ленинграде в 1947 г. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis. Filoloogilised teadused 4. Toim Paul Ariste. Tartu: Teaduslik Kirjandus. 35–47. Ariste, Paul 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim H. Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5–23. Ariste, Paul 1968. Õigekirjutus ja foneetiline transkriptsioon. – Eesti keele foneetika. 3. trükk. Tartu. 188–196. Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Emakeele Seltsi toimetised 14. Tallinn: Valgus. Boberg, Charles; Nerbonne, John; Watt, Dominic 2018. The Handbook of Dialec- tology. Wiley-Blackwell. Chambers, J. K.; Trudgill, Peter 1998. Dialectology. 2nd ed. Cambridge, New York: Cambridge University Press. Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rät- sepale 28. 12. 97. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 45–66. Hennoste, Tiit 2000a. Allkeeled. – Eesti keele allkeeled. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim Tiit Hennoste. Tartu. 9–56. Hennoste, Tiit 2000b. Eesti kirjanduse keelest modernismi, postmodernismi ja postkolonialismi taustal. – Vikerkaar 7, 69–79. Hennoste, Tiit 2000c. Eesti suulise kõne uurimine: transkriptsioon, taust ja korpus. – Keel ja Kirjandus 2, 91–106. Hennoste, Tiit 2000–2001. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde VI–IX. – Akadeemia 2000: 10, 11, 12, 2223–2254, 2465–2486, 2689–2710; 2001: 1, 179–206. Hennoste, Tiit 2014. Lõunaeesti keel ja eesti kirjanduslik avangard. – Looming 1, 97–107. Hennoste, Tiit; Keevallik, Leelo; Pajusalu, Karl 1999. Introduction. – International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. 1–16. Hennoste, Tiit; Pajusalu, Karl 2013. Eesti keele allkeeled. Tallinn: Eesti Keele Siht- asutus. Kirjandus 311

Hint, Mati 1965. Murrakute foneetiliste ja fonoloogiliste süsteemide kirjeldamisest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11. Tallinn. 113–156. Kask, Arnold 1962a/1984a. Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest. Tartu Riiklik Ülikool (taastrükk Eesti murded ja kirjakeel, 76–209). Kask, Arnold 1970. Pool sajandit Emakeele Seltsi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Tallinn: Eesti Raamat. 7–32. Kask, Arnold 1984a. Eesti murded ja kirjakeel. Emakeele Seltsi toimetised 16. Tal- linn: Valgus. Keevallik, Leelo 1994. varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Magistri- töö. Käsikiri Tartu Ülikoolis. Kettunen, Lauri 1917. Viron kielen äännehistorian pääpiirteet. Helsinki. Kruus, Hans (peatoim) 1937–1940. Eesti ajalugu II, III. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis, 14. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Labov, William 2001. Principles of Linguistic Change. Volume 2: Social Factors. Oxford: Blackwell. Lindström, Liina 2000. Narratiiv ja selle sõnajärg. – Keel ja Kirjandus 3, 190–200. Mela, Marjo 2001. Latvian virolaiset. Historia, kieli ja kulttuuri. Bibliotheca His- torica 69. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Mesthrie, Rajend 2000. Regional dialectology. – Mesthrie, Rajend; Swann, Joan; Deumert, Andrea; Leap, William L. Introducing Sociolinguistics. Edinburgh University Press. 44–75. Murumets, Sirje 1981. On measuring interregional linguistic communication. – Symposium: Processing of Dialectological Data. Tallinn, November 23–25, 1981. Summaries. Toim Ellen Niit. Tallinn. 43–80. Mäesalu, Ain; Lukas, Tõnis; Laur, Mati; Tannberg, Tõnu 1997. Eesti ajalugu I. Tal- linn: Avita. Nilbe, Sirje (toim) 1997. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Välja- annete bibliograafia 1947–1996. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Nurkse, Rein 1937. Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXX. Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus. Pajusalu, Karl 1992. Regional and social varietes of Estonian. – Ural-Altaische Jahr- bücher. Ural-Altaic Yearbook 64, 23–34. Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale 28. 12. 97. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 167–183. Pajusalu, Karl 2000a. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. – Keel ja Kirjandus 3, 153–160. Pajusalu, Karl 2002. Varieerumisreeglid ja optimaalsusteooria. – Teoreetiline keele- teadus Eestis. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Toim R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste, H. Õim. Tartu. 195–208. Pajusalu, Karl 2003. Estonian Dialects. – Estonian Language. Toim M. Erelt. Lin- guistica Uralica. Supplementary Series / Vol 1. 231–272. 312 Kirjandus

Pajusalu, Renate 1998. Eesti pronoomeneid 2. Võru sjoo, taa, tuu ja timä. – Keel ja Kirjandus 3, 159–172. Pajusalu, Renate 1999. Deiktikud eesti keeles. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 8. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Parbus, Ülo 1966. Kirjakeelest, siirdekeelest ja murdekeelest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Tallinn: Eesti Raamat. 3–15. Peegel, Juhan 1961. Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest. Tartu: Tartu Riiklik Üli- kool. Eesti keele kateeder. Peegel, Juhan 1974. Regivärsilise rahvalaulu keelest. – Eesti rahvalaulud. Antoloo- gia 4. Toim Ülo Tedre. Tallinn. 45–76. Peegel, Juhan 2006. Eesti vanade rahvalaulude keel. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Raun, Alo; Saareste, Andrus 1965. Introduction to Estonian Linguistics. Ural- altaische Bibliothek XII. Wiesbaden. Rätsep, Huno 1972. Murretest keeleteoreetiku seisukohalt vaadatuna. – Kodumurre 10–11, 3–12. Rätsep, Huno 1977/1982, 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia 1–2. Õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Rätsep, Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu. – Akadeemia 7, 1503–1524. Saareste, Andrus 1940. Piibli keel ja rahvakeel. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XLV. Tartu. Saareste, Andrus 1952a. Kaunis emakeel 1. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Saari, Henn 1987. Murre tuleb kirjakeelde. – Kirjakeel 1985. Tallinn: Valgus. 9–65. Saarinen, Tuija; Suhonen, Seppo (toim) 1995. Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. Kuopio: Snellman-instituutti. Sepp, Arvi 1987. Acoustic variation and types of palatalization. – Proceedings Xith ICPhS: The Eleventh International Congress of Phonetic Sciences. August 1.–7. 1987. Tallinn, Estonia, U.S.S.R. Vol. 4. Tallinn. 36–39. Studia 2000 = Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Toim Vilja Oja, Seppo Suhonen. Eesti Keele toimetised 6. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Tauli,Valter 1956. Phonological Tendencies in Estonian. København. Toomet, Piret 2000. Mõnest kaudsuse väljendamise võimalusest tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 4, 251–259 Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Eesti Keele Instituut. Tampe- reen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos. Tallinn–Tampere. Velsker, Eva; Velsker, Mart 2016. Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse. – Keel ja Kirjandus 8–9, 699–713. Velsker, Mart 2015. Obinitsast Hiiumaa rannale. – Looming 8, 1174–1188. Viikberg, Jüri 1997b. Eesti külad Venemaal: keel ja identiteet. – Eestlane olla... Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Toim Hill Kulu, Katrin Metsis, Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 28–52. Viikberg, Jüri 2004. Akadeemiline tekstisari ”Eesti murded I–VIII” on valmis. – Keel ja Kirjandus 2, 124–130. Kirjandus 313

Viikberg, Jüri 2008. Eesti keele kogud. – Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid. Toim Erast Parmasto, Jüri Viikberg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Viires, Ants; Vunder, Elle (koost ja toim) 1998. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Viitso, Tiit-Rein 1978. Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu. – Keel ja struktuur 10. Tartu Riiklik Ülikool. 81–117. Viitso, Tiit-Rein 1985. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. – Keel ja Kir- jandus 7, 399–404. Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti Keele Instituut. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Villup, Astrid 1975. Eesti keele foneetiline transkriptsioon. Tallinn. (2. trükk 1984, 3. trükk 1992.) Wiik, Kalevi 1998. Lõunaeesti sünniteooriatest. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Toim Nele Reimann, Tõnu Tender. Tarto–Võro. 18–38. Wiik, Kalevi 1988. Viron vokaalisointu. Suomi 140. Helsinki.

Murretest ja murdeuurimisest

Ainsaar, Sirje 1990. Murdesõnakogude omavahelistest seostest, seosejaotuste struktuurist ja sümmeetriast. – Arvutuslingvistika sektori aastaraamat 1988. Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut. 4–55. Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Insti- tuudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 1–13. Antso, Siim 2016. Etnodialektoloogiline uurimus viie piirkonna õpilaste murdetundmisest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 32–59. Antso, Siim; Koreinik, Kadri; Pajusalu, Karl 2016. Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis. – Keel ja Kirjandus 3, 176–192. Ariste, Paul 1931. Mis on Loode-Eesti murrete hääldamises rootsipärane? – Eesti Keel 3–4, 73–82. Ariste, Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. Acta et Commentationes Uni- versitatis Tartuensis B XXIX: 3. Tartu. Ariste, Paul 1938. Lõuna-eesti larüngaalklusiilist. – Eesti Keel 7–8, 233–238. Ariste, Paul 1939a. Hiiu murrete häälikud. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVII: 1. Tartu. Ariste, Paul 1955. Miks on lõuna-eesti murdes lapse asemel lats? – Eesti NSV Tea- duste Akadeemia toimetised 4/2. 317–320. Ariste, Paul 1962a. Mõni sõna leivudest. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat 18. Tartu. 266–275. Ariste, Paul 1962b. Teiste läänemere keelte elemente Vaivara murrakuis. – Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 11–18. 314 Kirjandus

Asu, Eva Liina 2005. Intonational contour alignment in Saaremaa and standard Estonian. – Linguistica Uralica LXI (2). 107–112. Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen 2012. The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu variety of Estonian. – Linguistica Uralica LXVIII (3), 161–170. Asu, Eva Liina; Salveste, Nele 2012. The Phonetic and Phonological Analysis of the Fall-Rise Intonation Pattern in the Kihnu Variety of Estonian. – Linguistica Uralica LXVIII (3), 171–179. Eichenbaum, Külli (toim) 1998. Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus. Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. Võro Instituudi toimõtisõq 2. Võro. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus 7, 483–489. Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Koha- keelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. Võro Instituudi toi- mõndusõq 21. Võru: Võro Instituut. Ernits, Enn 1987. Setu(kas). – Emakeele Seltsi aastaraamat 31. Tallinn: Eesti Raa- mat. 37–41. Grigorjev, Piret; Keevallik, Leelo; Niit, Ellen; Paldre, Leho; Sak, Kristi; Veismann, Ann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. – Pühendusteos Huno Rätsepale 28. 12. 97. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. 26–44. Grünthal, Willem 1910. Aruanne murde uurimiste üle Saaremaal. – Eesti Kirjandus 27–31, 277–288, 418–424. Haak, Anu 1990. Baltisaksa keele kajastusi eesti murrete sõnavaras. – Keel ja Kir- jandus 6, 353–355. Hallap, Valmen 1957. Lõuna-Eesti verbaaltuletussufiksist -se, -sa, -sä. – ENSV Tea- duste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused 6/1. Tallinn. 56–64. Help, Toomas 1991. Vokaalharmoonia eesti murretes. – Keel ja Kirjandus 1, 24–33. Hint, Mati; Paunonen, Heikki 1984. On the phonology of the Southern Estonian Tartu dialect. – Studien zur phonologischen Beschreibung uralischer Sprachen. Herausgegeben von P. Hajdú und L. Honti. Bibliotheca Uralica 7. Budapest. 275–284. Ikola, Niilo 1931. Eteläviron verbien persoonapäätteistä. Helsinki. Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Iva, Triin 2007. Lühiülevaade Leivu murdest ja selle uurijatest. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat VI, 2006. Tartu. 11–18. Juhkam, Evi 1983. Rootsipärane objekt eesti murretes. – Keel ja Kirjandus 3, 122– 125. Juhkam, Evi 1998. Dialektkontakter mellan estniska och estlandssvenska. Tallinn: Tallinns Pedagogiska Universitet. Juhkam, Evi 2000. Eestirootsi tõlkelaenud eesti murretes. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 53–86. Kirjandus 315

Juhkam, Evi 2012. Keeleline ülevaade. – Harju-Madise murrak. Toim Mari-Liis Kalvik, Helmi Neetar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 419–524. Juhkam, Evi; Sepp, Aldi 2000a. Läänemurdest. Läänemurde keeleline iseloomustus ja liigendus. – Läänemurde tekstid. Eesti murded VIII. Toim Anu Haak. Tallinn: Eesti Keele Instituut. 9–62. Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen 2012. Petseri- maa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. – Õdagumere- soomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders. Võro Instituut. Võro Insti- tuudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute. 11−29. Kaal, Helju 1970. Kolm aastakümmet Emakeele Seltsi korrespondentide võrku. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Tallinn: Eesti Raamat. 33–46. Kaal, Helju 1960a. Inimese keha ja selle osad. – Kodumurre 2, 58–75. Kaal, Helju 1960b. Maastik. – Kodumurre 1, 47–56. Kallas, Oskar 1894. Lutsi Maarahvas. Helsingi. Kallas, Oskar 1903. Kraasna Maarahvas. (Äratrükk ajakirjast Suomi). Helsingi. Kalvik, Mari-Liis 2005. Välted muutuvas rannikumurdes. – Keel ja Kirjandus 3, 209–222. Kasak, Enn 1998. Võru murre ja võro keel. – Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Toim Karl Paju- salu, Jüvä Sullõv. Võro. 13–19. Kask, Ann 1978. Possessiivsufiksist Kuusalu murrakus. – Sõnast tekstini. Eesti NSV Teaduse Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. 76–84. Kask, Arnold 1956/1984a. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitumisest. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim H. Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 24–40 (taastrükk Eesti murded ja kirjakeel, 5–28). Kask, Arnold 1984b. Kaudse kõneviisi olevik eesti murdeis ja selle kasutamine. – Eesti murded ja kirjakeel. Emakeele Seltsi toimetised 16. Tallinn: Valgus. 251– 285. Keem, Hella 1937. Võitlus sõna-algulise h vastu. – Eesti Keel 1–2, 38–42. Keem, Hella 1959. Epenteetilisest palatalisatsioonist tartu murdes. – Emakeele Seltsi aastaraamat IV. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 145–151. Keem, Hella 1961. Vanapäraseid objektirektsioone Nõo murrakus. – Keel ja Kirjan- dus 9, 544–545. Keem, Hella 1962. Haruldast tartu murde sõnavaras. – Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 87–106. Keem, Hella 1964. Mida võiksid lõuna-eesti murded pakkuda kirjakeelele. – Keel ja Kirjandus 2, 89–98. Keem, Hella 1970a. Tartu murdest. – Tartu murde tekstid. Eesti murded III. Toim Salme Nigol. Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut. 11–47. Keem, Hella 1973. Võru murde vahekorrast teiste lõunaeesti murretega. – Keel ja Kirjandus 10, 605–611. Keem, Hella 1976. Akadeemilise Emakeele Seltsi korrespondentide võrgu loomisest ja esimestest murdekogumisvõistlustest. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus. 79–93. Keem, Hella 1987a. Jakob Hurda “Setukeste laulude” keelest. – Rahvaluulest. Ema- keele Seltsi toimetised 21. Tallinn. 30–56. 316 Kirjandus

Keem, Hella 1987b. Karl Martin Uhhuu ja Tohuvabohu saare murrak. Keel ja Kirjan- dus 1, 21–24. Keem, Hella 1997. Võru keel. Emakeele Selts. Võru Instituut. Tallinn. Keem, Hella; Käsi, Inge 2002a. Võru murdeala ajalooline ja keeleline iseloomustus. – Võru murde tekstid. Eesti murded VI. Toim Aldi Sepp. Tallinn: Eesti Keele Instituut. 11–53. Keldrimägi, Pärja 1970. Setumaast, selle keelest ja kommetest. – Saaremaast Sajaa- nideni ja kaugemalegi. Tallinn: Valgus. 51–61. Kendla, Mari 1997. Saare- ja Muhumaa kalanimetused. Preprint. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kendla, Mari 1999. Lääne-Eesti kalanimetused. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kendla, Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 37. Tallinn: Tallinna Üli- kooli Kirjastus. Kettunen, Lauri 1912–1913. Lautgeschichtliche Darstellung über den Vokalismus des Kodaferschen Dialekts. Helsinki. Kettunen, Lauri 1913. Lautgeschichtliche Untersuchung über den Kodaferschen Dialekt. Helsinki. Koit, Enn 1957. Jooni kihelkonna murraku sõnavarast. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. Vihik 51. Tartu. 35–51. Koit, Enn 1959. Jooni kihelkonna murrakust. – Emakeele Seltsi aastaraamat IV. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 127–144. Koit, Enn 1963. Eitus saarte murdes. – Nonaginta: Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks. Emakeele Seltsi toimetised 6. Toim Paul Ariste. Tallinn. 136–147. Kokla, Järvi; Sedrik, Meeli 2015. Hiiu keel. – Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Toim Helgi Põllo. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital. 837−850. Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. SUST 230. Helsinki. Koreinik, Kadri 2013. The Võro Language in Estonia. ELDIA Case-Specific Report. Studies in European Language Diversity 23. Mainz jt: Johannes Gutenberg-Uni- versität. Koreinik, Kadri 2014. The Seto Language in Estonia. ELDIA Case-Specific Report. Studies in European Language Diversity 23. Mainz jt: Johannes Gutenberg-Uni- versität. Koreinik, Kadri; Rahman, Jan (toim) 2000. A kiilt rahvas kynõlõs... Võrokeste keelest, kommetest ja identiteedist. Võro Instituudi toimõtiseq 8. Võro. Koreinik, Kadri; Pajusalu, Karl 2007. Language naming practices and linguistic identity in South-Eastern Estonia. – Language and Identity in the Finno-Ugric World. Toim Cornelius Hasselblatt, Rogier Blokland. Studia Fenno-Ugrica Gro- ningana 4. Maastricht: Shaker. 192−204. Krikmann, Arvo 2003. Lõunaeesti folkloori- ja keeleaine unikaalsusest. – Tartu Üli- kooli Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II. Tartu. 11– 30. Krikmann, Arvo 2014. Eesti murde- ja folklooriala piiritlemisest. – Keel ja Kirjandus 8-9, 708–721. Kirjandus 317317

Krikmann, Arvo; Pajusalu, Karl 2000. Kus on keskmurde keskpunkt. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 131–172. Käsi, Inge 2000. Levinumad adjektiivisufiksid Võru murdes. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 173–178. Laul, Silvia 1986. Kas lõunaeesti murdealade kujunemine on arheoloogiliselt jälgi- tav? – Emakeele Seltsi aastaraamat 30. Tallinn: Eesti Raamat. 28–38. Lindström, Liina 1997. Eitus Võru murde suulises kõnes. – Läänemeresoome lõuna- piir. Võro Instituudi toimõtisõq 1. Toim Karl Pajusalu, Jüvä Sullõv. Võro. 143– 154. Lindström, Liina; Lonn, Varje; Mets, Mari; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Veismann, Ann; Velsker, Eva; Viikberg, Jüri 2001. Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Koost ja toim Reet Kasik. Tartu. 186–211. Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel; Vihman, Virve-Anneli 2014. Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. – Keel ja Kirjandus, 8−9, 609−630. Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel 2015. Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. – Aig õdangumeresoomõ keelin. Võro Instituudi toimõndusõq 29. Võru: Võru Instituut. 39−70. Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl 2009. Regional variation in the perception of Estonian quantity. – Nordic Prosody Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008. Toim M. Vainio, R. Aulanko, O. Aaltonen. Frankfurt: Peter Lang Verlag. 151−157. Lonn, Varje 1983. Saarlane räägib oma keelt. – Saaremaast ja saarlastest. Tallinn: Perioodika. 110–114. Lonn, Varje; Niit, Ellen 2002a. Saarte murde iseloomustus ja liigendus. – Saarte murde tekstid. Eesti murded VII. Toim Evi Juhkam. Tallinn: Eesti Keele Insti- tuut. 11–64. Loorits, Oskar 1939. Kõpu murde häälikutelugu. Acta et Commentationes Universi- tatis Tartuensis (Dorpatensis) B 45(3). Tartu. Meri, Mart 1992. Dialektoloogia kui alusmüür. Kas Saareste algatatud murdekogumise lõpp? – Keel ja Kirjandus 6, 361–366. Mets, Mari 2004. Võru kõnekeel: nud-kesksõna varieerumine. – Keel ja Kirjandus 9, 657–669. Mets, Mari 2010. Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 25. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Metslang, Helle; Pajusalu, Karl 2002. Evidentiality in South Estonian. – Linguistica Uralica 2, 98–109. Murumets, Sirje 1982–1983. Eesti keeleala murdelisest liigendusest “Väikese murde- sõnastiku” põhjal, 1–2. – Keel ja Kirjandus 1982: 1, 11–17; 1983: 11, 615–623. 318 Kirjandus

Must, Mari 1958. Põhja-eesti keskmurde läänepiirist. – Keele ja Kirjanduse Insti- tuudi uurimused II. Keelelisi küsimusi. Tallinn. 86–95. Must, Mari 1965a. Keskmurde liigendus ja karakteristika. – Keskmurde tekstid. Eesti murded II. Toim Helmi Viires. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. 13–32. Must, Mari 1965c. Eesti murrete uurimisest aastail 1940–1964. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11. Tallinn. 23–42. Must, Mari 1971. Eesti murdearhiiv teise poolsajandi künnisel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Tallinn: Eesti Raamat. 9–33. Must, Mari 1975a. Murded ja kirjakeel. – Kodumurre 12, 22–30. Must, Mari 1975b. Uut ja puudu olevat “Eesti murrete sõnaraamatus”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20. Tallinn: Eesti Raamat. 109–127. Must, Mari 1983. Kirderannikumurde tänapäev. – Emakeele Seltsi aastaraamat 26– 27. Tallinn: Eesti Raamat. 77–91. Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Toim Arvo Laanest. Tallinn: Valgus. Must, Mari 1995a. Kirderannikumurdest – Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toim Helmi Viires. Eesti Keele Instituut. Tallinn. 15–56. Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Must, Mari; Univere, Aili 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. Eesti Keele Instituudi toimetised 10. Toim Eevi Ross. Tallinn. Mäger, Mart 1966a. Eesti murrete sõnaraamat. Ajalugu, koostamisprintsiibid, välja- vaated. – Keel ja Kirjandus 10, 11, 602–611, 663–669. Mäger, Mart 1966b. Intensiivistavad reduplikatiivsõnad eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Tallinn: Eesti Raamat. 91–107. Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Toim Valdek Pall. Tallinn: Keele ja Kirjan- duse Instituut. Mägiste, Julius 1938. Eesti murdekujudest onè, onò ja nendega ühenduses kerkivast lisandvokaali-probleemist. – Eesti Keel 6, 167–181. Mägiste, Julius 1940. Kagu-eesti murde eitavast k-aineseta imperatiivist. – Eesti Keel 6, 169–189. Mägiste, Julius 1977a. Äänne-, lause- ja muoto-opillisia murteen erikoispiirteitä. – Setukaistekstejä. SUST 159. Helsingi. 11–16. Mägiste, Julius 1977b. Setukaisten alkuperästä ja nimityksistä. – Setukaistekstejä. SUST 159. Helsinki. 16–23. Neetar, Helmi 1963. Ühest aluse ja öeldise ühildumise juhust eesti murretes. – Nona- ginta. Emakeele Seltsi toimetised 6. Tallinn. 217–223. Neetar, Helmi 1964. Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn. 151–166. Neetar, Helmi 1965a. Aluse ja öeldise ühildumise seaduspärasustest eesti murretes. – Keel ja Kirjandus 1, 25–29. Neetar, Helmi 1965b. Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11. Tallinn. 185–193. Neetar, Helmi 1970. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Tallinn: Eesti Raamat. 195–206. Neetar, Helmi 1975. i-mitmusest Hiiumaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20. Tallinn: Eesti Raamat. 205–217. Kirjandus 319

Neetar, Helmi 1978. Hiiu keelest ja selle kirjapanijaist. – Hiiumaast ja hiidlastest. Tallinn. 66–71. Neetar, Helmi 1985a. is- ja us-deverbaalide murdetaustast. – Emakeele Seltsi aastaraamat 29. Tallinn: Eesti Raamat. 30–38. Neetar, Helmi 1985b. Zur Form des Nomens agentis in den estnischen Dialekten: Vokalharmonie, einsilbige und e-stämmige Verben. – Советское финно-угро- ведение 4, 237–246. Neetar, Helmi 1986. Zu nichtsynkopischen Nomina agentis in den estnischen Dia- lekten. – Советское финно-угроведение 3, 187–197. Neetar, Helmi 1987. Zu den Beziehungen zwischen Verb und Nomen agentis in den estnischen Dialekten. – Советское финно-угроведение 1, 1–12. Neetar, Helmi 1990. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Toim V. Pall. ETA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. Neetar, Helmi 1994. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 2. Tartu. Neetar, Helmi 1998. Võru murre eesti kirjakeele rikastajana. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Toim Nele Reimann, Tõnu Tender. Tarto–Võro. 45–50. Neetar, Helmi 2000. Kihnu murraku kahest erijoonest. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 179–183. Neetar, Helmi 2009. Järvamaa keelest. – Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene. Toim Taavi Pae, Henn Sokk. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 280–285. Neetar, Helmi 2012. Regilaulude keele murdelisus. Foneetika ja morfoloogia. – Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud. Toim Janika Oras. Eesti Kirjandusmuu- seum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. 42–51. Nigol, Salme 1955. Märkmeid matkalt leivu keelesaarele. – Emakeele Seltsi aastaraamat I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 147–151. Nigol, Salme 1957. Afrikaadid hargla murrakus. – Emakeele Seltsi aastaraamat III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 82–103. Nigol, Salme 1958. h-häälik hargla murrakus. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Keelelisi küsimusi. Toim Mari Must. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 118–147. Nigol, Salme 1970. Paar sõna Leivu ja Lutsi murrakust. – Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn: Valgus. 62–68. Nigol, Salme 1994. Hargla murraku konsonantism. Toim Karl Pajusalu. Eesti Tea- duste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Niilus, Valter 1935. Leivu rahvas. – Eesti Kirjandus 8, 365–381. Niilus, Valter 1936. Leivu passiivist. – Eesti Keel 4, 109–112. Niilus, Valter 1939. Keelegeograafiast ja eesti keeleatlasest. – Eesti Kirjandus 3, 122–129. Niit, Ellen 1980. The Structure of the Baltic Prosodic Area and the Place of Estonian Dialects in it. Preprint KKI-17. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian SSR. 320 Kirjandus

Niit, Ellen (toim) 1981. Symposium: Processing of Dialectological Data. Tallinn, November 23–25, 1981. Summaries. Tallinn. Niit, Ellen 1985. Eesti rannamurrete prosoodilised karakteristikud ja balti prosoodilise areaali struktuur. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. Kandidaaditöö käsi- kiri. Niit, Ellen 1997. Kihnu rahvalaulude keelest. – Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud. Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond. Tartu. 41–46. Niit, Ellen 2014. Kodavere rahvalaulude murdelisest taustast. – Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. Toim Janika Oras, Kristi Salve. Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. 41– 61. Niit, Ellen; Lonn, Varje, Kallasmaa, Marja 2002. Keel. – Saaremaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 467–500. Norvik, Piret 1985. Über die lexikalischen Beziehungen zwischen den nordestnischen Dialekten. Preprint KKI-35. Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR. Abteilung für Gesellschaftswissenschaften. Tallinn. Norvik, Piret 2000. Kirderannikumurde sõnavaralisi suhteid. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 184–201. Oja, Vilja 2001. Linguistic Studies of Estonian Colour Terminology. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 9. Tartu. Oja, Vilja 2002. Eesti keel keeleatlastes. – Oma Keel 2, 11–20. Org, Ervin; Reimann, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994: Vastse- liina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus 4, 203–209. Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre: Karksi verb. – Keel ja Kirjandus 9, 529– 543. Pajusalu, Karl 1989. Suhtlustaotlused inimkeelt muutmas. Tähelepanekuid eesti murrete verbimorfoloogiast. – Keel ja Kirjandus 3, 142–149. Pajusalu, Karl 1996. Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 54. Turku. Pajusalu, Karl 1999a. Eesti murded ja murderühmad. – Emakeele Seltsi aastaraamat 43. Tartu: Emakeele Selts. 64–98. Pajusalu, Karl 1999b. Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 65–79. Pajusalu, Karl 1999c. Etelä-Viron murremaisemat uudessa valaistuksessa. – Sanan- jalka 41, 145–166. Pajusalu, Karl 2000b. Lõunaeesti murdeliigendusest. – Õdagumeresoomõ piiri- süämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Toim Karl Pajusalu, Jüvä Sullõv. Võro. 76–86. Pajusalu, Karl 2001. Baby talk as a sophisticated register: A phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication 5/2, 81–92. Kirjandus 321

Pajusalu, Karl 2007. Estonian Dialects. – Estonian Language. Toim Mati Erelt. Lin- guistica Uralica. Supplementary Series / Vol 1. 231–272. Pajusalu, Karl; Velsker, Eva; Org, Ervin 1999. On recent changes in South Estonian: dynamics in the formation of the inessive. – International Journal of the Socio- logy of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. 87– 103. Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs... Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Võro Instituudi toimõtiseq 8. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro. 13– 37. Pajusalu, Karl; Parve, Merike; Teras, Pire; Iva, Sulev 2000. Võru vokaalid I. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13. Tartu. Pajusalu, Karl; Parve, Merike; Teras, Pire 2001. On the main characteristics of the prosody of South Estonian dialects. – Congressus Nonus Internationalis FennoUgristarum 7.–13.8.2000. Pars VI. Dissertationes sectionum: Linguistica III. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu. 9–13. Pajusalu, Karl; Teras, Pire (toim) 2003. Lõunaeesti häälikud II. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 27. Tartu. Pajusalu, Karl; Krikmann, Arvo; Winkler, Eberhard 2009. Lexical Relations between Salaca Livonian and Estonian Dialects. – Linguistica Uralica XLV, 283–298. Pajusalu, Karl; Teras, Pire 2012. Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühis- uuendusest: prevokalisatsioon eesti ja liivi murretes. – Pühendusteos emeriit- professor Mati Hindi 75. sünnipäevaks. Toim Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa. Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. Tal- linn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 156−176. Pall, Valdek 1980. Murdearhiiv ja murrete märksõnastik. – Keel ja Kirjandus 9, 543– 546. Pall, Valdek 1982. Idamurde vahekorrast naabermurretega ja vadja keelega. – Keel ja Kirjandus 5, 246–251. Pall, Valdek 1987. Veel kord õ: eesti murded. – Keel ja Kirjandus 7, 405–415. Pall, Valdek 1994a. Eesti murretest. – Eesti murrete sõnaraamat I (A–J). Tallinn: Eesti Keele Instituut. 5–12. Parbus, Ülo 1964. Anseküla murrakust. – Eesti keele ringi töid. Tartu Riiklik Üli- kool. Eesti keele kateeder. 110–127. Parbus, Ülo 1967. Mitu ö-d on saarte murdes. – Keel ja Kirjandus 7, 419–420. Parbus, Ülo 1968. Mõtteid eesti murdeuurimise suundadest. – Keel ja Kirjandus 6, 334–339. Parve, Merike 2003. Välted lõunaeesti murretes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Peebo, Jaak 2006. Märkusi dialoogide murdekeele kohta. – Madis Kõiv, Näidendid I. Tartu: Akkon. 266–267. Pihelgas, Kaire 2000. nud-partitsiibi liitumine vokaaltüvele Võru murrakuis. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 257–267. Pilvik, Maarja-Liisa 2016. Olema + -mine konstruktsioonid eesti murretes. – Keel ja Kirjandus 6, 429−446. 322 Kirjandus

Rammo, Sirje 1981. Noomen Põlva murrakus. Ainsus. – Eesti keele grammatika probleeme. Töid eesti filoloogia alalt 8. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 574. Tartu. 11–34. Riikoja, Elli 1956. Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I. Keelelisi küsi- musi. Tallinn. 88–104. Riikoja, Elli 1960. Eesti nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvapärane alus. Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut. Kandidaaditöö käsikiri. Rosenberg, Taimi 2000. Hargla murraku genitiiv. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn. 320–339. Rosenberg, Taimi 2004. Hargla noomeni muutmine. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 5. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Ross, Eevi 1981. Tuletussufiksi produktiivsuse ja leviku suhetest eesti murretes. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum: Turku 20.–27. VIII 1980. Pars 6 : Dissertationes sectionum. Turku. 226–230. Saaberk, Albert 1917. Vigala murde peajooned. Helsingi. Saadre, Tiina 1964. ne-, s-sõnade pluurali partitiiv eesti keele grammatikais ja murdeis. – Eesti keele ringi töid. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu. 128–132. Saar, Theodor; Valmet, Aino 1997. Kihnu murrakust. – Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud. Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond. Tallinn. 35–40. Saareste, Albert 1922. Translativi -st Eesti idapoolseis murdeis. – Eesti Keel 5–6, 129– 132. Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VI1. Tartu. Saareste, Albert 1931. Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõuna- eesti? – Eesti Kirjandus 1, 29–44. Saareste, Albert 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. – Eesti Keel 1–2 , 17– 40. Saareste, Andrus 1938a. Eräitä piirteitä Viron kielikartastosta. – Virittäjä 42, 159– 168. Saareste, Andrus 1939. “Eesti murdeatlaksen” johdosta. – Virittäjä 43, 432–435. Saareste, Andrus 1952b. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murde vahepiir. – Virittäjä 56, 292–307. Saareste, Andrus 1953. Länsi-Viron sanaston suhteesta suomen kieleen. Suomi 106: 3. Helsinki. Saareste, Andrus 1955a. Kielenmuutosten leviämisen ja leviämisrajojen luonteesta Virossa. – Virittäjä 59, 18–41. Sang, August 1936. Lutsi maarahvas a. 1936. – Eesti Kirjandus 9, 399–409. Sang, Joel 1975. Eitus Kihnu murrakus. – Keel ja Kirjandus 3, 155–162. Sedrik, Meeli 1994. Hiiu murrakute ja soome murrete ühissõnavarast. – Lähi- vertailuja 7. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Tammivalkamassa Kirjandus 323

5.–7.5.1993. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 44. Toim K. Pajusalu, V. Yli-Vakkuri. Turku. 103–127. Sepp, Aldi 1985. Verbi kordusest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 29. Tallinn: Eesti Raamat. 39–44. Suhonen, Seppo 2000. Kirderannikumurde suhted naaberkeeltega. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Insti- tuudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg.Tallinn. 362–374. Söderman, Tiina 1996. Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coas- tal Dialect. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 24. Uppsala. Tanning, Salme 1953. Karksi murrak. Keele ja Kirjanduse Instituut. Käsikiri. Tanning, Salme 1958. Mulgi murde ja liivi keele suhetest. – Keele ja Kirjanduse Instituudi Uurimused II. Keelelisi küsimusi. Tallinn. 105–117. Tanning, Salme 1961a. Mulgi murde peajooni – Mulgi murdetekstid. Eesti murded I. Toim Aili Univere. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. 15–53 Tanning, Salme 1963. Ühest lõuna-eesti momentaanverbide rühmast. – Nonaginta. Emakeele Seltsi toimetised 6. Tallinn. 260–266. Tanning, Salme 1965. Kontraktaverbidest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11. Tallinn. 157–173. Tanning, Salme 2004. Karksi murrak. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Teras, Pire 2003. Lõunaeesti vokaalisüsteem: Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Teras, Pire 2010. Quantity in Leivu. – Linguistica Uralica XLVI, 1–16. Teras, Pire; Pajusalu, Karl 2012. Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaan- ses eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 4, 257−269. Toikka, Kaja 2003. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Toomsalu, Ülo 1995. Setu verbi grammatika ja sõnastikud. “Keele ja Kirjanduse” raamatusari, nr 2. Tallinn. Tooms, Mihkel 1935. Singulari partitiivi -ta, -Da eestis. – Eesti Keel 4–6, 154–161. Toomse, Mihkel 1937. Passiivivormide segunemisi. – Eesti Keel 7–8, 235–238. Toomse, Mihkel 1938a. Eesti se-, ske-, kse-verbide konsonantse liitumise esindusest. – Eesti Keel 2, 3–5, 34–55, 120–138. Toomse, Mihkel 1941. Eesti ta-, tä-verbide konsonantsest liitumisest. Tartu: RK Tea- duslik Kirjandus. Toomse, Mihkel 1955. Zur dritten Person Singularis im Südestnischen. – Commenta- tiones Balticae: Jahrbuch des Baltischen Forschungsinstituts 2/6, 1–49. Toomse, Mihkel 1959. Zur dritten Person Pluralis im Südestnischen. – Commenta- tiones Balticae: Jahrbuch des Baltischen Forschungsinstituts 6–7/8, 1–35. Turu, Ellen 1959. Kahesilbiliste e-tüveliste verbide imperfektist eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat V. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 78–96. Turu, Ellen 1960. Ühesilbiliste vokaaltüveliste verbide imperfektist. – Keel ja Kirjan- dus 1, 36–45. Türk, Helen; Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen 2016. Diftongidest ja trifton- gidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel. – Keel ja Kirjandus 1, 1–12. 324 Kirjandus

Uiboaed, Kristel 2013. Verbiühendid eesti murretes. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 34. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John 2013. Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. – Literary and Linguistic Computing 28, 1, 42−62. Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina 2014. Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Oma Keel 1, 12−21. Univere, Aili 1955. a-listest mitmuse vormidest eesti murdeis. – Emakeele Seltsi aastaraamat I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 118–127. Univere, Aili 1961. se ~ tse vaheldus eesti ne-adjektiivides. – Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn. 31–53. Univere, Aili 1965. Omadussõnadega homonüümsetest määraadverbidest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11. Tallinn. 175–184. Univere, Aili 1988. Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32. Tallinn: Eesti Raa- mat. 59–93. Univere, Aili 1996a. Idamurde kujunemine ja liigendus – Idamurde tekstid. Eesti murded IV. Toim Valdek Pall. Eesti Keele Instituut. Tallinn. 11–15. Vaba, Lembit 2015. Sõna sisse minek. Emakeele Seltsi toimetised 73. Tallinn. Valmet, Aino 1970. Lääne-Eesti randadel. – Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn: Valgus. 18–30. Valmet, Aino 1981. Miten monikko on muodostunut Pohjois-Eestin murteissa. – Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum: Turku 20.–27. VIII. 1980. Pars 6: Dissertationes sectionum. Turku. 306–311. Vihma, Helgi; Vihma, Heidi 1982. “Muhu monoloogid” ja Muhu murrak. – Keel ja Kirjandus 2, 85–91. Viikberg, Jüri 1985. Kingsepatöö. Küsitlemiseks. – Kodumurre 17. Tallinn. 97–115. Viikberg, Jüri 1989. Koodivahetus ja Siberi eestlased. Lähtekohti. – Keel ja Kirjan- dus 4, 202–205. Viikberg, Jüri 1997a. Murdesektor 1947–1996. – Eesti filoloogia poolsajand Tea- duste Akadeemias. Toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut. 10–28. Viikberg, Jüri (koost ja toim) 2000. Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn. Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit 1984. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. – Keel ja Kirjan- dus 3–4, 145–156, 210–223. Viires, Helmi 1958. Adjektiivse täiendsõnaga liitsõnadest eesti murretes. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Keelelisi küsimusi. Tallinn. 63–85. Viires, Helmi 1961. ne-omadussõnade kahe tuletustüübi (kuldne ~ kullane) kujunemisest. – Keel ja Kirjandus 4, 224–229. Viitso, Tiit-Rein 1990a. Stress and quantity in North Setu (South Estonian). – Lin- guistica Uralica 2, 81–88. Viitso, Tiit-Rein 1990b. Vowels and consonants in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica 3, 161–172. Viitso, Tiit-Rein 1996. Virumaa keeled. – Virumaa. Koguteos. Koost Kalju Saaber. Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus. Rakvere. 390–401. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele Seltsi toimetised 20 (67). Tallinn. Kirjandus 325

Voolaine, P. 1925. Lutsi maarahvas 1925. a. – Eesti Kirjandus 9, 372–379. Voolaine, Paulopriit 1981. Esimest korda leivude juures. – Emakeele Seltsi aastaraamat 25. Tallinn: Eesti Raamat. 99–106. Wiedemann, Ferdinand Johann 1864/2002. Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Faksiimile ja tõlge eesti keelde: Uurimus Võru murdest. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 20. Tartu 2002. Wiik, Kalevi 1999a. Etelä-Viron murrerajat Toomse–Pajusalun karttojen valossa. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 93–114. Wiik, Kalevi 1999b. Viron murteiden pohjois-etelä-raja Saaresten tutkimusten valossa. – Õdangumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 115–125.

Tekstikogud

Ahven, Heino 1957. Pajatusi põhjarannikult. Valimik korrespondentide murdetekste II. Toim Mari Must. Tallinn: Emakeele Selts. Ariste, Paul 1939b. Murdenäiteid Pühalepa kihelkonnast. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B 47: 2. Tartu. Eesti murdepalu. Valinud Evi Juhkam, Hella Keem, Mari Must, Salme Nigol. Meloodia. Tallinna Heliplaadistuudio 1975. Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I (Jõe, Kuu, Hlj, VNg). Valinud Mari Must, Evi Juhkam. Meloodia. Tallinna Heliplaadistuudio 1986. Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II (Lüg, IisR, Jõh, Vai). Valinud Mari Must, Evi Juhkam. Meloodia. Tallinna Heliplaadistuudio 1989. Eesti murdepalu. Toim Jüri Viikberg. CD. Eesti Keele Instituut 2000. Eesti murdeplaat. Koost Jüri Viikberg. CD-ROM. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tiigrihüppe Sihtasutus 2002; Eesti Keele Sihtasutus 2003. Ennemustitsel Mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII. Toim Helju. Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn: Emakeele Selts 2008. Juhkam, Evi 2017. Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. Valimik murdetekste IX. Toim Mari-Liis Kalvik, Jüri Viikberg. Eesti TA Emakeele Selts. Tallinn: EKSA. Juhkam, Evi; Sepp, Aldi 2000b. Läänemurde tekstid. Eesti murded VIII. Toim Anu Haak. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kask, Arnold 1962b. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool (2. tr 1966, 3. tr 1980). Keem, Hella 1970b. Tartu murde tekstid. Eesti murded III. Toim Salme Nigol. Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut. Keem, Hella 1995. Tartumaa saja-aastaste jutud. Valimik murdetekste V. Tallinn: Emakeele Selts. Keem, Hella; Käsi, Inge 2002b. Võru murde tekstid. Eesti murded VI. Toim Aldi Sepp. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kirderannikumurde palu. Toim M. Kendla. CD. Eesti Keele Instituut 2001. 326 Kirjandus

Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik korrespondentide murdetekste VI. Toim Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn: Emakeele Selts 2005. Kõmmus, Jegard 2014. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Toim Helen Kõmmus. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Lonn, Varje; Niit, Ellen 2002b. Saarte murde tekstid. Eesti murded VII. Toim Evi Juhkam. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Mets, Mari; Haak, Anu; Iva, Triin; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit 2014. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Eesti murded IX. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. Tallinn. Minevikupärandit Häädemeestelt. Valimik korrespondentide murdetekste VIII. Kogunud Marta Mäesalu. Koost ja toim Helju Kaal, Eevi Ross. Tallinn Emakeele Selts. 2012. Must, Mari 1965b. Keskmurde tekstid. Eesti murded II. Toim Helmi Viires. Tallinn: Keele ja Kirjanduse Instituut. Must, Mari 1989. Lahemaa lugusid. Valimik korrespondentide murdetekste IV. Tal- linn: Emakeele Selts. Must, Mari 1995b. Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toim Helmi Viires. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Must, Mari; Palmeos, Paula 1956. Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Mägiste, Julius 1977c. Setukaistekstejä. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 159. Helsinki. Niilus, Valter 1937. Valimik leivu murdetekste. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXI. Tartu. Norvik, Piret 2001a. Käsmu randlaste jutte. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Norvik, Piret 2001b. Käsmu randlaste jutte. CD. Eesti Keele Instituut. Pühakud ja Vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt. E-välja- anne. Koost ja toim Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Org- laan. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. http://www.folklore.ee/muinasjutt/lutsi/ Sepp, Nikolai 2014. Kihnu mehe luegõlend. Koost Mark Soosaar, toim Lülli Laos. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut. Tanning, Salme 1961b. Mulgi murdetekstid. Eesti murded I. Toim Aili Univere. Tal- linn: Keele ja Kirjanduse Instituut. Toomesalu, Aadu 1969. Tuulik, kadakas ja leib. III valimik korrespondentide murdetekste. Emakeele Selts. Tallinn: Valgus. Toomse, Mihkel 1938b. Ida-Vaivara murdest. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXIV. Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi Kirjastus. Univere, Aili 1996b. Idamurde tekstid. Eesti murded IV. Toim Valdek Pall. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Virtaranta Pertti 1967. Lähisukukielten lukemisto. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 280. Helsinki. Võru murde palu. Toim M. Kendla. CD. Eesti Keele Instituut 2001. Kirjandus 327

Sõnaraamatud

Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J). Koost A. Haak, E. Juhkam, M. Must, M. Mäger, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, V. Pall, E. Ross, A. Univere, H. Viires. Toim H. Neetar, E. Niit, E. Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut 1994– 1997. Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J–K). Koost A. Haak, E. Juhkam, M. Must, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, E. Ross, H. Viires. Toim A. Haak, E. Niit, V. Oja, A. Sepp, J. Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut 1997–2001. Eesti murrete sõnaraamat. III köide (K). Koost A. Haak, E. Juhkam, M. Kendla, V. Lonn, M. Must, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, V. Pall, E. Ross, A. Sepp, J. Viikberg, H. Viires. Toim A. Haak, E. Juhkam, V. Lonn, H. Neetar, P. Norvik, V. Oja, J. Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2001– 2004. Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L). Koost A. Haak, E. Juhkam, A. Kask, M. Must, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, E. Ross, A. Sepp, A. Univere, H. Viires. Toim A. Haak, E. Juhkam, M.-L. Kalvik, M. Kendla, V. Oja, J. Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2004–2008. Eesti murrete sõnaraamat. V köide (L–M). Koost A. Haak, E. Juhkam, A. Kask, M. Must, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, E. Ross, A. Sepp, A. Univere, H. Viires. Toim M.-L. Kalvik, M. Kendla, V. Oja, T. Tärk, J. Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Insti- tuut. 2009–2015. Eesti murrete sõnaraamat. VI köide (M–O). Toim M.-L. Kalvik, M. Kendla, T. Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut. 2016–. Faster, Mariko; Org, Laivi; Kalla, Urmas; Iva, Sulev; Iva, Triin (koost) 2014. Eesti– võro sõnaraamat. Võru: Võro Instituut. Iva, Sulev (Jüvä, Sullõv) 2002. Võro–eesti synaraamat. Võro Instituudi toimõndusõq 12. Tarto– Võro. Kokla, Paul 2015. Hiiu sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Toim Meeli Sedrik. Tal- linn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/hiiu/ Käsi, Inge 2011. Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu. Toim Helmi Neetar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Laande, Alli; Todesk, Triin 2013. Mulgi sõnastik. Toim Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Ellen Niit. Mulgi Kultuuri Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. Abja- Paluoja–Tallinn–Tartu: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/mulgi/ Leas, Reene; Könninge, Reti; Murulauk, Silvi; Niit, Ellen 2016. Kihnu sõnaraamat. Toim Karl Pajusalu, Jüri Viikberg. Kihnu-Pärnu-Tallinn-Tartu: Eesti Keele Siht- asutus. Must, Mari; Mäger, Mart; Pall, Valdek 1968. Näiteid eesti murrete sõnaraamatust. – Keel ja Kirjandus 6, 349–353. Must, Mari; Tanning, Salme; Viires, Helmi 1969. Eesti murrete sõnaraamatu proovi- artikleid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15. Tallinn: Eesti Raamat 257– 279. Mägiste, Julius 2007. Seto sõnastik. Toim Mariko Faster. Võro: Võro Instituut. Pall, Valdek 1994b. Idamurde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut. 328 KirjandusKirjandus

Pall, Valdek 2016. Idamurde sõnastik. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Toim Ellen Niit. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. www.eki.ee/dict/ida/ Saareste, Andrus 1938b. Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. I vihk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Saareste, Andrus 1941. Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. II vihk. Tartu: Teaduslik Kirjandus. Saareste, Andrus 1955b. Väike eesti murdeatlas. Petit atlas des parlers estoniens. Uppsala. Saareste, Andrus 1958–1968. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. 1–4. Stockholm: Vaba Eesti. Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Finsk-ugriska institutionen. Uppsala. Seto sõnastik. 2016. http://www.eki.ee/dict/setosonastik/ Toomse, Mihkel 1987. Lõuna-eesti murded 1–30. Sisukord ja kaartide register. Toim A. Hakanen, O. Ikola. Turun yliopisto. Suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitos. Turku. Toomse, Mihkel 1998. Lõuna-eesti murded 1–30. Kaardid. Toim K. Pajusalu. Publi- cations of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 56. Turku. Võro–eesti–võro võrgusõnaraamat. https://synaq.org/priv/. Väike murdesõnastik 1, 2. Toim V. Pall. Tallinn: Valgus 1982, 1989. Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti–saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

Õpikud jm

Hõrna Aarõ; Kauksi Ülle; Lillmaa Terje; Reimanni Nele; Riitsaarõ Evar 2011. Seto aabits. Setomaa Valdade Liit. Kokla, Järvi (koost) 2016. Hiiu keele raamand. Kärdla: MTÜ Hiiu Öko. Laande, Alli 2015. Kärt ja Märt Mulgimaa reisu pääl. Kõnelemisraamat. Pildid Lillu Laande. Vali Press. Laos, Külli 2015. Kihnlasõ emäkiel. [2., täiendatud trükk.] Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut. Laos, Külli; Soosaar, Mark (koost) [2011]. Aett, eit ning mia. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut. Niitra, Mari; Treial Eevi 2015. Kodavere uavits. Illustreerinud ja kujundanud Pusa. Liivi Muuseum. Karksi murraku õpik. Salme Tanningu „Karksi murraku“ põhjal. Koost Meila Israel. Karksi-Nuia: Karksi Vallavalitsus 2013.

Kirjandus 329

Kohanimeteemaline kirjandus

Alvre, Paul 1963. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. – Keel ja Kirjandus 4, 219–224. Alvre, Paul 1965. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. – Keel ja Kirjan- dus 6, 351–356. Alvre, Paul 1966. Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. – Keel ja Kirjandus 1, 44–46. Alvre, Paul 1984. Veel kord kohanimest Ocrielae. – Keel ja Kirjandus 1, 47–48. Alvre, Paul 1985. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III). Koha- nimed. – Keel ja Kirjandus 1, 2, 32–36, 96–105. Alvre, Paul 1988. kõrb-, kõrve-kohanimed looduses ja asustuses. – Eesti Loodus 10, 663–666. Ariste, Paul 1935. Reigi. – Eesti Keel 1, 11–13. Ariste, Paul 1937. Ojamaa – det estniska namnet på Gotland. – Svio-Estonica. Aka- deemilise Rootsi–Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 4. Tartu. 199–202. Ariste, Paul 1938. Etümoloogiaid. – Eesti Keel 3– 5, 92–97. Ariste, Paul 1938. Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö. – Svio- Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 5. Lund. 5–57. Ariste, Paul 1939. Sõnaseletusi. – Eesti Keel 3–4, 81–84. Ariste, Paul 1957. Kohanimest Mahtra. – ENSV TA toimetised. Ühiskonnateadused 6/2, 163–165. Ariste, Paul 1957. Pandivere, Pandja ja Pandju. – Emakeele Seltsi aastaraamat III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 130–133. Ariste, Paul 1960. Cozzo. – Keel ja Kirjandus 8, 479–481. Ariste, Paul 1963. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. – Keel ja Kirjandus 8, 474– 475. Ariste, Paul 1965. Vadja kohanimedes. – Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Toim H. Moora, L. Jaanits. Tallinn: Ajaloo Instituut, Keele ja Kirjanduse Instituut. 91–106. Ariste, Paul 1969. Estnisch Kose, deutsch Kosch. – Советское финно-угроведение 5/1, 1–2. Ariste, Paul 1971. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. – Baltistica VII/2. Min- tis, Vilnius. 183–184. Baltisches historisches Ortslexikon 1985. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohors. Band 8/I. Köln-Wien: Böhlau Verlag 1985. Eesti kohanimeraamat 2016. Koost Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Štein- golde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 330 Kirjandus

Eisen, Matthias Johann 1913. Lapi kohanimed. – Eesti Kirjandus 26–29. Eisen, Matthias Johannes 1914. Soome Eestis. – Eesti Kirjandus 147–155. Eisen, Matthias Johann 1920. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn: Varrak. Eisen, Matthias Johann 1921a. Läti jäljed Eestis. – Eesti Kirjandus 2, 33–37. Eisen, Matthias Johann 1921b. Põldsamaa. – Eesti Kirjandus 9, 292–296. Eisen, Matthias Johann 1922a. Kõlleste. – Eesti Keel 2, 33–37. Eisen, Matthias Johann 1922b. Rootsi mälestused Eestis. – Eesti Kirjandus 1, 18–28. Eisen, Matthias Johann 1923a. Kanapää ja Kanepi. – Eesti Kirjandus 2, 82–88. Eisen, Matthias Johann 1923b. Pedja. – Eesti Keel 3, 65–70. Eisen, Matthias Johann 1924a. Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. – Eesti Keel 3– 4, 67–82. Eisen, Matthias Johann 1924b. Pilkuse. – Eesti Keel 1, 26–27. Eisen, Matthias Johann 1926. Saksamaalised kohanimed Eestis. – Eesti Kirjandus 4, 193–202. Eisen, Matthias Johann 1929. Helme kohanimesid. – Eesti Kirjandus 4, 157–164. Ernits, Enn 2015. Lõuna-Eesti a(h)i- ~ ä(h)i-alguliste kohanimede päritolust. – Keel ja Kirjandus 10, 697–710. Faster, Mariko 2005. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Tar- tu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool. Tartu. Käsikiri Tartu ülikoolis. Faster, Mariko 2013. Veekogude ja teekonnaga seotud kohanimesid Eesti lõunapiiril. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 39–57. Faster, Mariko; Saar, Evar 2002. Võromaa kotussõnimmist. Võro Instituudi toimõn- dusõq 13. Võro. Gustavson, Heino 1978. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehe- maligen Kreise Harjumaa. – Советское финно-угроведение 14/1, 8–14. Gustavson, Heino 1980. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehe- maligen Kreise Järvamaa. – Советское финно-угроведение 16/1, 11–18. Hurt, Jakob 1886. Die Ortsnamen auf -ste. – Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors. 183–185. Johansen, Paul 1925. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Band 23. Dorpat.. Johansen, Paul 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval. Johansen, Paul 1951. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensied- lung in Estland. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens hand- lingar. 74. Lund. Johansen, Paul 1952. Volksetymologie und Ortsnamenkunde, erläutert am Beispiel Livlands. – Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 56/4. 1–33. Kallasmaa, Marja 1978a. Mikrotoponüümi determinandid ja järelkomponendid. – Sõnast tekstini. Tallinn. 11–48. Kallasmaa, Marja 1978b. Mõiste “mikrotoponüüm” erinevates käsitlustes. – Sõnast tekstini. Tallinn. 5–10. Kallasmaa, Marja 1987. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt I. – Emakeele Seltsi aastaraamat 31. Tallinn: Eesti Raamat. 42–68. Kirjandus 331

Kallasmaa, Marja 1988. Muutuv ja püsiv nimemaailm. – Keel ja Kirjandus 8, 477– 485. Kallasmaa, Marja 1989. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 33. Tallinn: Eesti Raamat. 67–80. Kallasmaa, Marja 1995a. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. – Keel ja Kirjan- dus 1, 20–28. Kallasmaa, Marja 1995b. Name studies in Estonia. – Name Studies. Volume 1. Berlin, New York. 178–182. Kallasmaa, Marja 1995c. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. – Keel ja Kirjandus 11, 763–766. Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kallasmaa, Marja 1998. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. – Keel ja Kirjan- dus 4, 260–261. Kallasmaa, Marja 1999. Eesti kohanimed ja teised rahvad. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 112–119. Kallasmaa, Marja 2000. Saaremaa kohanimed II. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kallasmaa, Marja 2002. Name Studies in Estonia. – Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Ed István Nyirkos. Deb- recen–Helsinki. 47–80. Kallasmaa, Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kask, Arnold 1974. J. V. Veski ja eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. – Centum. Tallinn. 57–67. Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suo- malaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, 90, 1. Helsinki. Kiristaja, Arvis 2013. Setomaa kohanimed. Seto Instituudi toimetised 1. [Värska]: Seto Instituut. Kivi, Aleksander 1964. Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas. – Keel ja Kirjan- dus 6, 7, 334–338, 399–411. Kivi, Aleksander 1972. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus. Kiviniemi, Eero 1990. Perustietoa paikannimistä. Suomalaisen Kirjallisuuden Seu- ran Toimituksia 516. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Koit, Enn 1962. Valjala kohanimesid. – Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 229–237. Koit, Enn 1966. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Tallinn: Eesti Raamat. 79–82. Koit, Enn 1970. Saaremaa jala-liitelistest kohanimedest. – Töid eesti filoloogia alalt. III. TRÜ toimetised. Vihik 259. Tartu. 85–94. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. – Keel ja Kirjandus 9, 556–563. Laansalu, Tiina 2015. Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 101–126. Lagman, Edvin 1964. Ortnamn och terrängord i Estlands svenskbygd. – En bok om Estlands svenskar 2. Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner. Stockholm. 9–125. Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhii- vinduse õppetool. Tartu: Kleio. 332 Kirjandus

Mägiste, Julius 1952. Drei ostseefinnische Ortsnamen. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm. 71–87. Mägiste, Julius 1970. Viron paikannimistä Põlva ja 1200-luvun Walgatabalwe. – Virittäjä 74/2, 249–255. Nerman, Robert; Lõhmus, Leho 2013. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Norvik, Madis 1962. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki. – Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 75–86. Norvik, Madis 1963. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? – Nonaginta. Emakeele Seltsi toimetised VI. Tallinn. 224–228. Pall, Valdek 1961. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn. 74–85. Pall, Valdek 1964–1965. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist 1–3. – Keel ja Kirjandus 1964: 12, 752; 1965: 1, 48–49; 2, 106–107. Pall, Valdek 1965. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. – Keel ja Kirjandus 5, 291–297. Pall, Valdek 1966. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. – Keel ja Kirjandus 1, 42– 44. Pall, Valdek 1968. Eesti kohanimede struktuurist. – Keel ja Kirjandus 3, 147–158. Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn: Valgus. Pall, Valdek 1970. Maahanmuuton jälkiä Pohjois-Tartumaan paikannimissä. – Virittäjä 74/1, 12–22 Pall, Valdek 1975. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. – Congressus Tertius Inter- nationalis Fenno-Ugristarum. Tallinnae habitus 17.–23.VIII 1970. Pars I. Acta linguistica. Tallinn. 314–318. Pall, Valdek 1976. Eesti kohanimede normimine. – Keel ja Kirjandus 8, 9, 454–466, 537–540. Pall, Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn: Valgus. Pall, Valdek 1979. Nimi, pärisnimi, üldnimi, nimetus. – Keel ja Kirjandus 5, 267– 271. Pall, Valdek 1985. Apellatiivist ja toponüümist. – Läänemeresoomlastest neenetsi- teni. Uurimusi ja memuaare. Tallinn: Valgus. 81–83. Pall, Valdek 1991. Die geographischen Termini in der estnischen Mikrotoponymie. – Linguistica Uralica 27/1, 42–46. Pall, Valdek 1992. Maastikuesemete nimed ja nimetused. – Keel ja Kirjandus 9, 527–534. Pall, Valdek 1997. L’em’t’n’e. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Päll, Peeter 1997. Eesti kohanimede õigekirjast. – Keel ja Kirjandus 1, 41–42. Päll, Peeter 1999. Muukeelsed kohanimed Eestis. – Eesti rahvaste raamat. Rahvus- vähemused, -rühmad ja -killud. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Entsü- klopeediakirjastus. 340–347. Raid, Niina 1999. Tartu tänavad aastani 1940. Tartu: ARC Projekt. Raun, Alo 1937. Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. – Eesti Keel 7–8, 195–223. Kirjandus 333

Saar, Evar 1999. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 80–92. Saar, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Saar, Evar 2012. Lümanda, Lümandu ja Lümatu. – Keel ja Kirjandus 1, 48–53. Saareste, Albert 1923. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel 4, 5–6, 97– 104, 136–149. Saareste, Andrus 1934. Tallinna praegusest nimest. – Eesti Kirjandus 3, 4, 120–127, 164–174. Saari, Henn 1998. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. – Õiguskeel 2, 3, 29– 34, 4–17. Simm, Jaak 1970a. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. – Ema- keele Seltsi aastaraamat 16. Tallinn: Eesti Raamat. 173–177. Simm, Jaak 1970b. Setu külanimedest. – Eesti keele ringi töid 2. Tartu. 129–146. Simm, Jaak 1971. Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi. – Keel ja Kirjandus 11, 686–688. Simm, Jaak 1972a. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Tallinn: Eesti Raamat. 151–157. Simm, Jaak 1972b. Vene elemente Võnnu asulanimedes. – ENSV TA toimetised. Ühiskonnateadused 21/3, 287–299. Simm, Jaak 1973. Elukutset ja päritolu märkivad Võnnu talunimed. – ENSV TA toimetised. Ühiskonnateadused 22/4, 400–407. Simm, Jaak 1975. Zur Geschichte der estnischen Ortsnamenforschung. – Linguistica VI. Tartu. 128–146. Simm, Jaak 1976. Nimeteaduse põhimõisteid. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus. 137–140. Simm, Jaak 1978. Kohanimesid J. Hurda “Setukeste lauludest”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Tallinn: Eesti Raamat. 65–69. Tarvel, Enn 1968. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. – Keel ja Kirjandus 9, 10, 543– 550, 586–596. Tarvel, Enn 1971. Läänemaa seitse kihelkonda. – Keel ja Kirjandus 5, 292–298. Tarvel, Enn 1978. Eesti toponüüme skandinaavia ruunikirjades. – Keel ja Kirjandus 10, 613–615. Tarvel, Enn 1999. Lihulinn ja Lihula. – Keel ja Kirjandus 1, 53–54. Tarvel, Enn 2001. Jalg. – Keel ja Kirjandus 3, 202–203. Tiik, Leo 1966. Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele. – Keel ja Kirjandus 9, 549–555. Tiik, Leo 1970. Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste. – Keel ja Kirjandus 10, 605–613. Troska, Gea 1987. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn. Troska, Gea 1995. Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Uustalu, Koidu 1968. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna- Eestis. – Keel ja Kirjandus 12, 734–746. 334 Kirjandus

Uustalu, Koidu 1970. Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas. – Keel ja Kirjandus 5, 280–288. Varep, Endel 1957. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn. Vassar, Artur 1966. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? – Keel ja Kirjandus 6, 344–350. Weske, M. 1877. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). – Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat. 47–95. Westrén-Doll, August 1921. Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprach- forschung. – Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat. 154–173. Westrén-Doll, August 1923. Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterur- kunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. – Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat. 57–74. Westrén-Doll, August 1927. Grundwörter in estnischen Siedlungsnamen. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1926. Tartu-Dorpat. 7–26. Wieselgren, Per 1951. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Studien till en svensk ortnamnsatlas, utgivna av Jöran Sahlgren 7. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akade- mien. 22. Lund. Wieselgren, Per 1962. Ormsö ortnamn och bebyggelsehistoria. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLI. Lund.