Karksi Valla Infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 •

• Karksi valla infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 •

likogu nende vastu jalgpalli män- gima. Sõnumeid Kõik noored valmistasid demo- kraatiat kujutava kollaaži. Praegu näeb neid kultuurikeskuses, kuid peagi saadetakse need Tallinnasse ja Taani näitusele ning sealt edasi Kes lükkavad Portugali. 30 töö hulgast valitakse lund välja kolm paremat, võitjad sõida- vad tasuta nädalaks Taani, kus koos Lume lükkamiseks Karksi valla teistest riikidest saabunud võitjate- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- ga külastatakse Taani parlamenti. litsus sügisel viieks aastaks lepin- Ilmnes, et noortel on demo- gud viie ettevõtjaga. kraatia kohta üsna palju öelda. Lepingujärgsed piirkonnad: Noori tuleks kuulata, mitte pidada Andi Roggenbaum — linna täna- neid rumalaks ning mõelda, mida vad ja platsid, Kõvaküla, Ainja ja nemad ka teavad. See laager oli Sudiste (kesk- ja lõunaosa) külade noortele hea võimalus avaldada teed, telefon 518 4393; osaühing oma arvamust ning saada uusi ko- Kalviker Transport — Karksi ja Pol- gemusi. Noored ise jäid laagriga li külade teed ning Oti küla Kadri- väga rahule. na piirkonna teed, Tuhalaane, Suu- Piia Bergštein ga, Muri, Morna ja Hirmuküla kü- lade teed, korraldaja Kalev Jaago, telefon 514 0421; Maevor Auto OÜ Noored Toompeal — Mäeküla ja Sudiste (ida- ja põh- 20. novembril käisid meie valla jaosa) küla teed, korraldaja Heinar 15 noort Tallinnas Riigikogus istun- Voronin, telefon 5615 0711; osa- git pidamas. Tegemist oli projekti- ühing Metatron — Leeli, Pöögle, ga „101 last Toompeale”, mille ühe Univere, Metsaküla, Allaste, Pärsi eelfoorumi korraldasid Karksi- ja Oti (lääneosa) külade teed, kor- Nuia Noortekeskuse aktiivsed noo- raldaja Madis Aednik, telefon red meie kultuurikeskuses. Sama- 517 6723; Elmo Kibe — Äriküla ja laadseid foorumeid korraldati veel Lilli teed, telefon 511 7013. Tallinnas, Rakveres, Sillamäel, Tar- Palume teede ja elamute oma- tus ja Pärnus. Väike Karksi-Nuia nikel koristada või tähistada tee- delegatsioon oli üks suuremaid. äärsed kivid ning muud takistused, Oli elamus pidada koos oma MARGUS MÕISAVALLA foto samuti kõrvaldada teedele paindu- eakaaslastega Toompeal Riigikogu vad puud ja oksad. saalis istungit. Arutleti teemal, kes KARKSI VALLAVOLIKOGU ESIMEHE PÖÖRDUMINE Lume lükkamine on tellitud peaks olema ja mis peaks Eesti rii- elamuteni, kus elatakse pidevalt. gis olema ombudsman (laste ja Austatud Karksi valla inimesed! da on palju, sest on muutuste aeg nud oma elutöö. Tänane tööealine Muutustest elamute kasutamises, noorte õiguskantsler). Valiti selle Mul on au pöörduda teie poole esi- mõtlemises ja tegudes. põlvkond koos vallaga seisab nende näiteks kui asutakse elama seni aasta kõige lastesõbralikum tegela- mest korda Karksi Vallavolikogu esi- eest, kes enam ise ei suuda. Hoolitsev tühjalt seisnud majja või ei soovita ne, kelleks osutus Märt Treial. mehena. Tänan kõiki valijaid, kes Prioriteedid ja inimlikul tasemel sotsiaaltöö on hea enam tee lahtilükkamist talvel tüh- Noortele andis see päev arusaa- osalesid 18. oktoobri valimistel ja va- valla aukohus. jana seisva majani, palume teavita- mise, kuidas töötavad riigikogula- lisid meile uue omavalitsuse koossei- Inimene, perekond, koduvald, Püüame pöörata näo ettevõtja da töö tegijat ja vallavalitsust. sed. Päev lõppes piduliku vastuvõ- su, mis on rahva tahe ja rahva nä- riik. Meie jaoks on tähtis, et iga vallas poole. Äriühingu üks põhikirjalisi Tõnis Laurik, tuga klubis Toolbox. Karksilased gu. elav inimene hoiaks oma perekonda eesmärke on teenida kasumit. See majandusspetsialist (435 5520) jõudsid koju natuke enne süda- 102 häält kohaliku omavalitsuse ja koduvalda, aga ka riiki, omaks mõt- võib tekitada vastakaid tundeid. ööd. juhtimises mitte osalenud inimesele teviisi ja soovi midagi nende jaoks ära Ometi annab lisaks omanikutulule et- Martin Sarv, on tunnistus usaldusest, mis on an- teha — iga päev oma tegudega, oma tevõte toodangut, tööd inimestele ja „Making a Diffe- noortekeskuse aktivist tud minu eelnevatele tegudele ja lu- mõtteviisiga. Me kuulume oma pere, makse riigile ning kohalikule omava- rence“ Karksi- badustele toetudes. Tänan veel kord kodu ja koduvalla, kuid ka riigiga litsusele. Mõelgem ka sellele, sest see ja kinnitan, et olen asunud oma luba- kokku, üks ei saa eksisteerida ilma tei- on positiivne. Nuias Keda valida dusi täitma. seta. Järjest enam on oluline hoolida Juba Eesti taasiseseisvumise algu- aukodanikuks? Vallavolikogusse pääsesid vali- ja märgata. Märgata, kes vajab abi või sest peale on Eesti riigi majanduse Oktoobrikuu viimased päevad misliidu Koostöö nimekirjas 9 ini- hoopis tunnustust ning kes hoolt ja arengu aluseks olnud ettevõtlus. Tea- veetsid Tallinna ja Karksi valla noo- Ettepanekuid valla aukodaniku mest ehk otsustav enamus. See oli nii kes tähelepanu. Väikestest asjadest dus vähem, kuid asjata, sest kompe- red ühiselt Karksi-Nuias, osaledes nimetamiseks võivad teha kõik ju- valimisliidu kui valla võit, meie roll sünnivad suured. tents, teadmised ja oskused käivad Euroopa Noorte demokraatiapro- riidilised ja füüsilised isikud. Aval- valla lähituleviku kujundamisel on Tänases olukorras, kus valla rah- käsikäes. Meie vald on õnnelikus sei- jektis, mis kandis nimetust „Ma- dus tuleb esitada Karksi Vallavalit- olulise määraga. Ka teised kandidee- va arv ning koos sellega õpilaste arv sus: Polli Aiandusuuringute Keskus king a Difference“. Selle organisee- susele hiljemalt 10. detsembriks. rijad, nii IRL kui ka Keskerakond, koolis kahaneb ning riik on uue ka- on ainus teadusasutus Viljandimaal. ris Karksi-Nuia Noortekeskus koos Ettepanek peab sisaldama esitata- kelle nimekirjas sai kumbki erakond vandatava programmi valguses üm- Viimaste aastate jooksul on keskus „Drums for Peace“ võrgustikuga ja va isiku eluloolisi andmeid ning vallavolikogus kolm kohta, on võit- ber korraldamas koolivõrgustikku, on Ave Kikase juhtimisel arenenud hüp- aitas teoks teha Eesti Lastekaitse põhjendust, miks ta võiks kanda jad, sest nad on kaasatud valla juh- just gümnaasiumihariduse jätkumi- peliselt. Vald märkab seda ja oskab Liit. Kokku osales selles projektis valla aukodaniku nimetust. timisse. Ja nii, nagu valimiste eel lu- ne vallas võtmetähtsusega. Vähem väärtustada. Samuti soovime suure- 12 organisatsiooni kuuest Euroopa Valla aukodaniku nimetus batud, on kõik volikogu liikmed kaa- tähtis pole ka tugev põhiharidus. Ju- mat koostööd teha ettevõtjatega. Nii riigist. omistatakse füüsilisele isikule üks satud: nad juhivad volikogu juures ba täna, uue vallavolikogu esimese ongi plaanis korraldada ka vallavoli- Kolme päeva jooksul läbis sõna kord erilise austusavaldusena tegutsevaid komisjone ja löövad kaa- töökuu jooksul on võetud ette konk- kogu koosolekuid ettevõtetes ja asu- «demokraatia» kõiki meie tegemi- Karksi vallale elutööna osutatud sa komisjonide liikmetena. Me ei reetsed tegevused valla hariduskor- tustes, et viia omavalitsuse tööd roh- si. Noori jaotati gruppidesse ja me väljapaistvate teenete eest. Auko- vastandu ega eristu, oleme väljas ralduse strateegia väljatöötamiseks ja kem rahvale lähemale ning tutvusta- pidime väljendama oma tegevuse- daniku nimetuse andmise otsustab oma valla eest. Oleme üks mees- elluviimiseks. da omavalitsuse inimestele ettevõt- ga seda, mis on meie arvates de- vallavolikogu kord aastas ühele ini- kond. Nagu öeldud, vanaviisi jätkata ei teid ja seal töötavaid inimesi. mokraatia. Et pärast laagrit pidi ko- mesele, kaasnevad valla teenete- saa, muutused peavad tulema. Kui ei he järgnema üritus „101 last Toom- märk ja elutööpreemia. Need an- Hetkeseis muuda meie ise, muudetakse meie Hingerahust ja armastusest peale, eelfoorum“, valmistasime takse üle Eesti Vabariigi aastapäe- eest. Seega peab vald olema tugev, selle tarbeks foorumteatri etendu- va aktusel. Pingelises majanduslikus olukor- inimesed püüdlikud, tarmukad ja Kallid inimesed! On jõuluaeg, me se, kus noored otsisid lahendusi sõ- Inge Dobrus ras on paljudel tegemist toimetuleku- hakkajad. Tarkust ja kompetentsi tu- viibime rohkem lähedastega ja iga- navabaduse probleemile, sõna- ga. Eestis on töötute hulk kasvanud leb kaasata mitmel tasandil. Tugeva üks vaatab ehk rohkem ka enda sis- mänge, mis olid samuti seotud de- ja maarahva elu on üsna raske. Põl- Mulgimaa valla inimestel peab ole- se. See on hea. Armastage iseennast, mokraatiaga, ning tantsu, kus väl- Pühapäevakool lumajandusettevõtluse paradigma ma nii palju ambitsiooni, et nad suu- siis suudate ka teisi armastada! Kui jendati demokraatia kujunemist. Laupäeval, 5. detsembril alus- muutus on käsil, sest põllumajandus- daksid tagada oma lastele hea hari- veel ei oska, siis õppige! Austage ise- Esimesel päeval keskenduti tab Karksi koguduse pastoraadis saaduste ületootmise mõjud maail- duse. See on meie au ja kohus. Heast end ja oma lähedasi. Märgake neid, peamiselt füüsilisele tegevusele. tööd pühapäevakool. Tunnid hak- mas ja Euroopas mõjutavad otseselt haridusest algab kõik muu: töö, rah- kes teevad rohkem, kui neilt seda pa- Rahvapargis olid üles riputatud kavad toimuma laupäeviti kell 11. ka meid, puudutades igat viimast kui va toimetulek, jätkusuutlikkus, kul- lutakse, ja tunnustage. Me kõik vaja- nöörid ja köied, mida mööda võis Oodatud on lapsed vanuses 2—10 talupidajat. Võideldakse ellujäämise tuur ja inimeseks olemise püsiväär- me vahel pai ja kiitust. Harmoonia ronida. Nad võtsid osa ka vallavo- aastat. eest. Turg korrastub ja protsess võib tused. hinges sünnitab positiivsust. Viha, likogu istungist ning kutsusid vo- Kalle Gaston olla valulik, kuid laias pildis on see Valla tugevus on siin elavad ini- vingumine ja hala ei ole head, sest majandust tervendav, sest turusea- mesed. Vallale on oluline, et inimesed vaadake: sellest ei ole absoluutselt dused toimivad oma reeglite järgi. oleksid rahulolevad ja õnnelikud. Elu mitte kellelegi kasu ning seega ei ole Kuid meie, maarahvas, ei või jääda on aga selline, et inimese püüdlused ka mõtet kulutada ennast tühja. Pa- käed rüpes passima ning üksteisele aina parema poole ei lõpe eal. Küllap rem rohkem positiivselt mõelda ja te- rasket saatust ja muret kurtma, vaid see peabki nii olema, sest siis tekivad gutseda, et saavutada nii enda kui me peame vaatama edasi, jälgima nii- sünergia ja edasiviiv jõud. Unustada teiste hingerahu. öelda suurt pilti ning leidma selles aga ei saa ka neid, kes on oma panu- Ilusat jõuluaega ja kena aastalõp- muutuvas maailmas uusi väljakut- se ühiskonda andnud — eakamaid pu heade mõtetega! seid. inimesi, vanaemasid ja vanaisasid, Hendrik Agur, Ei, ärge minge linna paremale elu- kes on üles kasvatanud lapsed ja tei- Karksi Vallavolikogu esimees le, ka seal on töötute armee, keda kee- gi ei vaja – avastamata ja kasutamata ressursid on siinsamas, meil Mulgi- Karksi Vallavolikogu esimees soovib olla vallaelanikega alati elavas kon- maal, otse meie jalge all. Olgu see va- taktis ning kutsub neid valla elu korraldamisel kaasa rääkima ja oma arva- ba pinda omav maatalu, mis saab su- must avaldama. Igaühe arvamus on oluline! vel turiste majutada, või kodanike- Volikogu esimehe vastuvõtt on iga kuu kolmandal kolmapäeval kella 9–14 ühenduste liikumine, mis suudab Viljandi mnt 1 Karksi Vallavolikogu ruumides või muul ajal ja kohas eelne- INDREK PALU foto kaasata Euroopa Liidu struktuurifon- val kokkuleppel.Teemapüstitused, küsimused, ettepanekud ja arvamused on dide vahendeid maaelu edendami- oodatud e-posti aadressil [email protected] ja telefonil 507 7757 või eespool • Meekonnatöö on väga tähtis, ka köitel turnides. seks ja töökohtade loomiseks. Mõel- nimetatud postiaadressil. KARKSI SÕNA 2 Detsember 2009

Andre Aavastik, Kalle Gaston, Almar KARKSI VALLAVOLIKOGUS Kalam, Kai Kannistu, Kalvi Kants, 5. novembri istungil ling — eelarve, kultuur, sport ja ava- Alli Laande, Reelika Maiste, Leili likud suhted; Jüri Kert — sotsiaalse Nael, Dmitri Orav, Bo Otterström, Osa võtsid Andre Aavastik, kaitse korraldus; Ly Laanemets — Signe Pugal, Margus Põldsepp, Ur- Hendrik Agur, Katrin Kivistik, Liidia keskkonnakaitse ja turism; Urmas mas Suurpuu; spordikomisjon: Enn Klaas, Harri Kunimägi, Alli Laande, Suurpuu — valla majandus, ettevõt- Sarv, Heiki Arro, Silvi Hannus, Kau- Laili Lamp, Leo Liiber, Heino Luik, lus ja innovatsioon; Andi Sõmmer po Kuhlap, Mart Kurs, Indrek Lepik, Arvo Maling, Indrek Palu, Maire Sa- — haridus, huviharidus ja noorsoo- Leo Liiber, Indrek Palu, Andi Sõm- la, Enn Sarv, Raimo Sarv ja Tarmo töö. mer, Urmas Villbach; külaliikumis- Simson. komisjon: Harri Kunimägi Malle Moodustati vallavolikogu ala- 18. novembri istungil Ereline, Kalle Peik, Leili Nael, Enn tised komisjonid: majandus- ja Sarv, Tarmo Simson, Heino Univer; arengukomisjon, sotsiaal- ja tervis- Osa võtsid Andre Aavastik, maa- ja keskkonnakomisjon: Andre hoiukomisjon, haridus- ja noorsoo- Hendrik Agur, Katrin Kivistik, Liidia Aavastik, Liis Õunapuu, Priit Oks, töö komisjon, kultuurikomisjon, Klaas, Harri Kunimägi, Alli Laande, Pjotr Krjutškov; avalike suhete ja tu- spordikomisjon, külaliikumiskomis- Laili Lamp, Leo Liiber, Heino Luik, rismikomisjon: Hendrik Agur, Kris- jon, maa- ja keskkonnakomisjon, Olavi Pilk, Maire Sala, Enn Sarv, Rai- tel Habakukk, Katrin Johanson, Tii- avalike suhete ja turismikomisjon mo Sarv, Tarmo Simson ja vallava- na Jõgeda, Kristi Kuusk, Jaak Kõdar, ning revisjonikomisjon. Valiti sala- nem Arvo Maling. Puudus Indrek Dmitri Orav, Rivo Roggenbaum, Ur- jasel hääletamisel komisjonide esi- Palu. mas Suurpuu. mehed: sotsiaal- ja tervishoiuko- Valiti salajasel hääletamisel re- Nimetati Viljandimaa Omava- misjoni esimeheks Liidia Klaas, ha- visjonikomisjoni liikmeteks Alli litsuste Liidu vanematekogu liik- ridus- ja noorsootöö komisjoni esi- Laande ja Tarmo Simson ning ma- meks Karksi Vallavolikogu esindaja- meheks Katrin Kivistik, kultuuriko- jandus- ja arengukomisjoni esime- na volikogu esimees Hendrik Agur Puuviljandusteadlane misjoni esimeheks Indrek Palu, heks Olavi Pilk. ja asendajaks volikogu aseesimees spordikomisjoni esimeheks Enn Kinnitati volikogu alatiste ko- Tarmo Simson ning Karksi Vallava- Kalju Kask – 80 Sarv, külaliikumiskomisjoni esime- misjonide koosseisud. Majandus- ja litsuse esindajana vallavanem Arvo Kalju Kask on sündinud 13. det- Ühe sordi aretamiseks kulub 25— heks Harri Kunimägi, maa- ja kesk- arengukomisjon: Olavi Pilk, Madis Maling ja asendajaks vallavalitsuse sembril 1929 Tallinnas elektrimontöö- 30 aastat. Seepärast on Kalju Kase konnakomisjoni esimeheks Andre Aednik, Madis Agur, Ave Kikas, Toi- liige Urmas Suurpuu. rist isa ja telefonistist ema esimese aretatud sordid saanud tuntuks alles Aavastik, avalike suhete ja turismi- vo Kõss, Laili Lamp, Dmitri Orav, Määrati majanduslike huvide lapsena. Tema ja noorema venna lap- viimasel aastakümnel. 53-aastase te- komisjoni esimeheks Hendrik Agur Arne Tae; sotsiaal- ja tervishoiuko- deklaratsioonide õigeaegseks ko- sepõlv kujunes raskeks, sest ema gevuse tulemusena on ta aretanud 26 ja revisjonikomisjoni esimeheks misjon: Liidia Klaas, Laine Ikonen, gumiseks, kontrollimiseks, nõuete- pöördumine advendiusku viis pere- õuna-, pirni- ja maguskirsisorti, Eesti Heino Luik. Raissa Lepik, Ingrid Maling, Hillevi- kohaseks hoidmiseks ja seadusega konna lahutuseni ning pojad jäid esi- soovitussortimendis on neist praegu Valiti salajasel hääletamisel Kärt Muska, Aili Roosmäe, Viivika sätestatud juhtudel nende avali- algu ema kasvatada, kes ootas peat- 9 ning Lätis 6. Huvi nende vastu tun- Karksi vallavanemaks Arvo Ma- Sarv, Ene Tae, Aino Rahnel, Katrin kustamiseks, deklaratsioonide set maailma lõppu ega pidanud vaja- takse ka Soomes, Venemaal, Valgeve- ling. Veevo; haridus- ja noorsootöö ko- hoidjaks volikogu revisjonikomis- likuks laste õppimist. Seetõttu kujunes ning isegi Hollandis ja Itaalias. Kinnitati vallavalitsus: vallava- misjon: Katrin Kivistik, Ly Laane- jon. nes Kalju haridustee algus lünkli- Seitsmekümnendatel aastatel lõ- nem ja 4 mittepalgalist liiget. Valla- mets, Eneli Põder, Rein Schihalejev, Määrati vallavanem Arvo Ma- kuks. petas ta Aleksander Siimoni alustatud valitsuse liikmeteks vallavanema Andi Sõmmer, Ene Tae, Katrin Vee- lingu ametipalgaks 20 000 krooni Ta õppis Nõmmel Rahumäe ja õunasortide `Lembitu´ ja `Tiina´ volituste ajaks kinnitati Arvo Ma- vo; kultuurikomisjon: Indrek Palu, kuus. Harjumaal Harmi algkoolis ning Tal- ning pirnisordi `Pepi´, samuti Johan linna 27. 7-klassilises koolis. Õppimist Eichfeldi alustatud maguskirsisortide Jaotusvõrk rajatise „Puritse mastala- jätkama kutsus teda isa, kes jäi kesk- `Johan´, `Norri´ja `Meelika´ aretu- KARKSI VALLAVALITSUSES jaam ja fi ider F1” rajamiseks Metsa- eas pimedaks ning jätkas tööd pime- se. Ta on nende kaasautor. Viimase 2. novembri istungil 13. novembri istungil külas ning kasutusluba hambaravi- date töökojas. kümne aasta jooksul on sortideks vor- kabinetile gümnaasiumis. Õppimisse suhtus Kalju väga tõ- mistatud tema aretatud õunasordid Osa võtsid Arvo Maling, Dmitri Osa võtsid Arvo Maling, Jüri Anti kirjalik nõusolek Tiigi-Ada- siselt: ta lõpetas kiitusega Tallinna 10. Èls´,`Kaari´, `Kaimo´, `Kallika´, `Ka- Orav, Andi Sõmmer, Urmas Suur- Kert, Ly Laanemets, Andi Sõmmer, ma kinnistule kahe kuuri ja saun- Keskkooli. Seal õppides huvitus ta bo- ramba´, Kastar´, `Katre´, `Kikitrii- puu, Peeter Uisk ja vallasekretär In- Urmas Suurpuu ja vallasekretär In- kasvuhoone püstitamiseks Allaste taanikast ning juhtis Tallinna koolide nu´, `Krista´ ja `Liivikańing väikse- ge Dobrus. ge Dobrus. külas. looduslooringi. Aastatel 1949—1951 viljalised salatiõuna sordid `Kuku´, Otsustati rahuldada 3 korralda- Otsustati pikendada Karksi- Määrati toimetulekutoetus 55 õppis ta Tartu ülikooli põllumajan- `Ruti´ja `Ritika´, pirnisordid `Kadi´ja tud jäätmeveo tingimuste muutmise Nuia Soojus osaühingu taotletava taotlejale kokku 84 212 ja ühekordne dusteaduskonnas ning kuni 1955. aas- `Polli punane´ ning maguskirsisordid ja 1 mitteliitumise avaldus. soojuse piirhinna kooskõlastamise sotsiaaltoetus 10 abivajajale kokku tani EPA agronoomiateaduskonnas `Karmen´, `Kaspar´, `Mupi´, Anti nõusolek Karksi-Nuias J. tähtaega kuni 15. detsembrini 2009, 5600 krooni, lasteaia toidutoetus kol- aiandust. Ta lõpetas cum laude. `Piret´ja `Tontu´. Aretaja juubeli aas- Kivistiku 24 kinnistul kuuse, Karksi sest ettevõtte esitatud hinnataotlu- meks kuuks kümnele Karksi-Nuia Ta suunati Harju rajooni Kostive- tal lisandusid neile veel õunasordid külas Aia kinnistul kuue elupuu ja ses märgitud kulud erinevad oluli- lasteaias käivale lapsele, laste õppe- re sovhoosi osakonnajuhatajaks, mis Àule´,`Kersti´ ja `Madli´. ühe saare, Karksi-Nuias Lõuna 3 ja selt senise soojustootja ja taotleja käigu toetus kümnele õppurile ning ei sobinud tema huvialaga. Juba aas- Juubilar on väga erudeeritud ja Veetorni 1 kinnistu piiril kasvava pa- emaettevõtte aktsiaseltsi Textuur 25. kolme ja enama lapsega pere õppe- ta pärast õnnestus tal saada aiandus- õpihimuline teadustöötaja, ta on tun- ju mahavõtmiseks. septembril esitatud piirhinna taotlu- toetus 2009/2010. õppeaastaks seits- alane töö Teaduste Akadeemia Bio- nustatud puuviljandusteadlane nii Otsustati mitte algatada kesk- ses väljatoodud kuludest ja praegu mele lapsele ja huvitegevuse toetus loogia Eksperimentaalbaasis, kus ta kodu- kui välismaal. 1988. aastal omis- konnamõju hindamist Ärikülas Tõ- kehtivast soojuse hinnast. Karksi- kolmeks kuuks kolmele õppurile töötas aasta aednikuna ning seejärel tati talle Eesti NSV teenelise teadlase nismatsi kinnistul seoses kavandata- Nuia Soojus OÜ esitatud piirhinna ning raske ja sügava puudega isiku reorganiseerimise tulemusena moo- aunimetus, 2004. aastal Eesti Maaüli- va sõnnikuhoidla ehitamisega eeldu- kooskõlastamistaotluse menetlus eel- toetus kaheksale vallakodanikule dustatud Eksperimentaalbioloogia kooli teenetemedal ning 2006. aastal sel, et ehitamisel lähtutakse põhipro- dab lisainformatsiooni kogumist ja kokku 5579 krooni. Instituudis teadurina. Tema ülesanne Valgetähe IV klassi teenetemärk. jektist. analüüsi. Kinnitati lasteaia hoolekogu oli dendroloogiliste kogude loomine Juubilar on olnud väsimatu rän- Anti nõusolek Tõnismatsi OÜ- koosseis 2009/2010. õppeaastaks: Jaak botaanikaaia rajamiseks ning insti- numees ning viljaka kirjamehena le piimakarjalauda sõnnikukraabi 16. novembri istungil Israel, Airika Kangro, Ruth Kütt, tuudi uue asukoha ettevalmistamine usin puuviljanduse propageerija. Ta vahetamiseks Tõnismatsi kinnistul Malle Leppik, Ülle Metsa, Andi Sõm- ja majandamine Harkus. Sama ajal al- on üheksa erialase raamatu autor või Ärikülas. Osa võtsid Arvo Maling, Jüri mer, Taimi Tursk, Jana Varik ja Mee- gas sordiaretustöö Teaduste Akadee- kaasautor ning avaldanud 80 tea- Anti ehitusluba tehnikakuuri Kert, Ly Laanemets, Andi Sõmmer, lis Vokk. mia presidendi Johan Eichfeldi kül- dusartiklit, populaarteaduslike ja rajamiseks Paluküla kinnistule Tuha- Urmas Suurpuu ja vallasekretär In- Eraldati valla 2009. aasta eelar- vatud seemnetest kasvanud seemiku- tootmist nõustavate artiklite arv ula- laanes. ge Dobrus. vest 8504.50 krooni valla osaluseks te hulgast perspektiivsemate valimi- tub aga tuhandeni. Alates 1979. aas- Määrati projekteerimistingimu- Otsustati moodustada vallavalit- Lilli küla veeprojektis, millega juhi- sega ning harrastusaednik Otto Kra- tast on ta Ameerika Pomoloogia Selt- sed vana veski varemete säilitamise suses ja tema hallatavates asutustes takse joogivesi Kivi kinnistult Lilli meri õuna- ja pirnipuude aretusaia si liige, on osalenud mitmes kodumai- ja laiendamise projekti koostamiseks aastainventuuride komisjon: esimees kultuurimaja ja Lilli koolimaja kin- hooldamisega. Aastatel 1961—1964 ses ja rahvusvahelises nõukogus ja Veski kinnistul Morna külas. Urmas Suurpuu, liikmed Liia Truu- nistuni. õppis ja töötas Kalju Kask samas tai- komisjonis, sealhulgas 6 aastat ÜRO Otsustati mitte nõustuda AP velt, Tõnis Laurik ja Margus Hütt. Otsustati taastada Sokaoru ter- mefüsioloogia eriala aspirandina ma- Põllumajandustaimede Geenivara- Kinnisvara altsiaseltsile maavara Anti Silvi Pärnale valla kultuu- viserada, mis läbib järgmisi kinnis- guskirsipuu, viltja kirsipuu ja õuna- mute Instituudi viljapuude Euroopa kaevandamise loa andmisega Tuha- rikeskuses ja selle ümbruses 17. det- tuid: Mäeunivere (omanik Meelis puu mutatsiooniaretust uurides. Bio- töörühmas. laane liivakarjääris, sest kavandatav sembril kella 9—16 laada korralda- Rull), Mäe-Univere Jaak (Marko loogiakandidaadi kraadi kaitses ta Ülikoolipäevil pikaajalisel haigla- tegevus võib kaasa tuua looduskesk- mise luba, Soots), Kalme veepuhastusseadmed 1965. aastal ning jätkas tööd teaduri- ravil viibides tutvus ta radioloogiaõe konnale ja maakasutusele negatiiv- Otsustati rahuldada 1 korralda- (AS Iivakivi), Mäe Näsare (Enn Vil- na. Virvega, kellest sai tema truu abikaa- se mõju, oleks vajalik keskkonnamõ- tud jäätmeveo tingimuste muutmise lo), Ala-Univere (Heiki ja Ants Arro), 1970. aastal kutsuti ta tööle tolle- sa õpingute jätkamise ja kogu viljaka ju hindamine. Tuhalaane liiva- ja 2 mitteliitumise avaldust. Sokaoru (omanik Karksi vald). Valla- aegsesse Eesti Maaviljeluse ja Maapa- tööperioodi jooksul. Koos saatsid nad maardla kasutusele võtmisega võib Määrati projekteerimistingimu- vanemale anti volitused kinnistu randuse Teadusliku Uurimise Insti- ellu kolm last, praegu on ta viie lap- halveneda piirkonna elanike elukva- sed Koidula kinnistu elektrivõrgu- omanikega eelkokkulepete sõlmimi- tuudi Polli katsebaasi doktor Aleksan- selapse vanaisa ning on saanud juba liteet, suureneda müra ja vibratsioo- ga liitumise ehitusprojekti koosta- seks ja tähtajatu kasutusõiguse sead- der Siimoni surma tõttu pooleli jää- ka vanavanaisaks. nitase ning kasvada tolmu levik. miseks Ainja külas ja garaaži-pesu- miseks valla kasuks kahesuunalise nud õuna- ja pirnipuude sordiaretus- Juubeliaasta on Kalju Kasele ol- Taastumatu loodusliku ressursi am- köögi laiendusprojekti koostami- terviseraja looduliku rajakatte ehita- tööd jätkama. Pollis töötab ta käesole- nud nii rõõmu- kui murerohke. Väl- mutamisega hävib osaliselt maastik, seks Tamme tee 4 kinnistul Karksi miseks. va ajani Eesti Maaülikooli Põlluma- japaistva teadustöö eest omistati tal- millega kaasneb roheala killustumi- külas. Arutati esimesel lugemisel val- janduse ja Keskkonnainstituudi Polli le elutöö preemia, mis tunnustab te- ne. Anti ehitusluba osaühingule la 2010. aasta eelarvet. Aiandusuuringute Keskuse vanem- ma pikaajalist tööd. Muret on tekita- teadurina. nud halvenev tervis ja abikaasa kao- Polli tõi ta kaasa eelmises tööko- tus. Juubeliaasta lõpul kavatseb ta jää- has alustatud aretusmaterjali ning jät- da ammu väljateenitud pensionile Loodusmaja uueneb LEADER-programmi toel kas Pollis ka maguskirsside aretamist. ning veeta ülejäänud vanaduspäevad 2009. aasta on olnud tegus. Talvel loodusmajas üle-eestiline infotehno- ürituste, eelkõige projektilaagrite Samal ajal juhtis ta pikemat aega sor- koos noorema tütre perega Tartumaal ja kevadel tegutsesime RMK tellitud loogide „E-kevad“. Oma töö tõttu korraldamise võimalus. diuurimis- ja aretusrühma tööd ning Pangodi järve lähistel. metsanduslikke programme „Kes suure osa päevast arvutite ees istu- Talviste ettevõtmiste huvides ühtlasi uuris Eestis vähetuntud puu- Polli Aiandusuuringute Keskuse elab metsa sees“, „Kasva, kasva, puu- vad mehed olid väga huvitatud loo- taotleme LEADER-programmist ra- vilja- ja marjakultuure. Selle töö tule- kollektiiv soovib juubilarile stabilisee- kene“ ja „Üks päev metsamehena“ duses peituvast jõust ja tarkustest. ha loodusmaja soojustamiseks. Et musena kaitses ta 1974. aastal Läti ruvat tervist, jätkuvat koostööd en- kasutades. Koos Viljandimaa Oma- Kolmepäevase laagri põhiteema oli- piirkonnas leidub inimesi, kes soo- Põllumajanduse Akadeemias põllu- diste kolleegidega ja indu puuviljan- valitsuse Liiduga tegime teoks maa- gi taimede tervistav jõud, mida aitas viksid oma vana maja keskkonna- majandusteaduste doktori teadusliku duse propageerimisel. konna koolide teise klassi õpilastele omandada Kaja Saar. sõbralikult ja odavalt korda teha, siis kraadi. Edgar Haak mõeldud õppekava toetava prog- Sügisel saime teada, et PRIA on oleme planeerinud remondi ajal rammi „Elu metsas“, mida juhendas toetanud LEADER-programmi kau- säästva renoveerimise teabepäevi. Valli Öövel. Seda käis vaatamas ka du meie esitatud projekti „Lilli loo- Oma teadmisi on lubanud jagada keskkonnaministeerium koos Fland- dusmaja olmeruumide renoveerimi- Kati Männik koos meeskonnaga Looduse- ja kultuurireis Poola ria spetsialistidega. ne“. Selle tulemusena tehakse korda Säästva Renoveerimise Keskuse Vil- Poola-reis kestab 10.—18. au- Viiendal päeval imetleme Ble- Aprillis, mais ja juunis korralda- köök, duširuum ja käimlad ning õue jandi ühendusest ja Viljandi Kultuu- gustini. Sõit algab Abjast ja Nuiast dowska kõrbe, mille pindala on üle sime loodusmaja ümbruse metsara- paigaldatakse reovee kogumise ma- riakadeemia rahvusliku ehituse õp- ning juba esimese päeva õhtul 30 ruutkilomeetri, ja Ojcowski rah- dadel matkapäevi. Nendel tutvustas huti. petooli hoidja Priit-Kalev Parts. Kuiv- jõuame Wigry rahvusparki, kus ko- vuspargi kaljukoobast. lastele meie tubli taimetark Kaja Saar Et projekti omaosalus on meil käimlate kasutamist tutvustab rohe- hapealse giidi saatel lähme metsa Zakopanes teeme matka Tatra taimede raviomadusi. Iga kuu tutvu- planeeritud mitterahalise tööna, siis lise mõtteviisi esindaja Peep Tobre- õpperajale. mägedes ning Dunajeci mägijõel sime taimede, nende korjamise ja korraldasime oktoobris kaks talgu- luts. Järgmisel päeval vaatame kanjonite vahel paaritunnise parve- toiduks kasutamisega, kusjuures Ka- päeva, mille käigus eemaldati vanad Kahjuks on viimasel aastal kesk- ,,Hundikoopa“ punkersüsteemi va- sõidu. Kaheksandal päeval näeb jal oli alati ette valmistatud tervislik krohvikihid, vana trepp, laed ja põ- konnaringi „Sookolli kool“ töö poo- remeid ja Reszelis Teutooni ordu plaan ette Jasna Gora kloostri külas- toit. Muidugi ei puudunud laualt ka randad. Köögi poolel rassis rohkem leli jäänud. Hea meel on aga tõdeda, ülihästi säilinud kindlust. Õhtuks tust. Kodutee kulgeb üle Varssavi. Pille Põllumäe maitsvad seemneka- kui 40 tolmumaskis inimest kaks et paljud lapsed, kes varem käisid jõuame Swiadwy järve äärde. Kol- Sõidu maksumus on 3500 kroo- raskid ja taimetee. päeva. Töö oli küll raske, aga kõiki loodusmajas, on sellel aastal leidnud mandal päeval sõidame läbi Vars- ni, milles on hommiku- ja õhtusöö- 15. maist kuni 15. septembrini oli turgutas Pille keedetud supp koos rakendust Kaitseliidu noorterühma- savi Krakowisse, kus lisaks linnaga gi hind. Tasuda saab ka osadena, loodusmajas iga päev avatud RMK imemaitsva koogiga. des. tutvumisele teeme Wielizcka soo- 500 krooni kuus. Info telefonil Sakala puhkeala teabepunkt, mida Remondi tõttu on praegu raske Ly Laanemets, lakaevanduses 130 meetri sügavu- 523 5102. külastas üle 700 inimese. külalisi vastu võtta. Loodame töö lõ- MTÜ Lilli Looduskeskus sel kahetunnise ringkäigu. Rein Mägi Juunis oli juba teist aastat meie petada kevadeks, siis suureneb ka juhatuse liige Detsember 2009 3 KARKSI SÕNA

KULTUURIKALENDER KULTUURIKESKUS T, 1. 12 kell 12 Tõrva Kunstistuudio näitus L, 5. 12 kell 9 Käsitöömeistrite laat ja kell 10 kuuse kaunistamise konkurss K, 9. 12 kell 12 Mulgimaa kultuuriprogramm 2010—2013 kell 17.30 Mälumäng R, 11. 12 kell 19 Baskini teater „Hullem kui Hol- lywoodis”, pilet 150/125 krooni P, 13. 12 kell 16 Advendikontsert „Cyrillus Kreek 120“. Tasuta E, 14. 12 kell 19 Mikk Dede jõulukontsert „Hääl jääl”. Pilet 100, tund enne kont- serdi algust 125 krooni T, 15. 12 kell 18 Gümnaasiumiõpilaste jõulukontsert N, 17. 12 kell 9 Jõululaat R, 18. 12 kell 17 Hõbeniidi jõulupidu L, 19. 12 kell 20 Jõulupidu: ansamblid C- Duur, Dancing Dreams, muusikakooli viiuldajate ansambel, etendus „Jõuluvärav”, hr. Jõuluvana, tule- neelajad, loterii, suupistelaud. Pilet eelmüügist 125, samal päeval 150 kr. T, 22. 12 kell 18 Gümnasistide jõulupidu • Ühendorkester koos ABBA kooriga. sid ansambel Tuulepuu, kandlean- leansambel eesotsas õpetajate Ruth K, 23. 12 kell 19 Ansambli Tuulepuu plaadi kontsert-esitlus sambel ja noored viiuldajad koos tun- Kuhi ja Pille Bergmanniga, kes olles P, 27. 12 kell 16 Jõulukontsert. Orelil Toomas Trass ja basskitarril Uku Joller. Pilet tud rahvamuusiku Marju Varblase- äsja vahetult enne proove ABBA noo- 50 krooni OULAISES ga. did kätte saanud, need ka dirigentide N, 31. 12 kell 00 Tantsuga uude aastasse ansambli K&K saatel. Pilet 100 krooni Novembri algul viibis Karksi val- Eelviimasel päeval toimus suur hämmelduseks enesekindlalt ja veen- NOORTEKESKUS la delegatsioon, mille hulka kuulus ka ühiskontsert, milleks oldi eelmistel valt ette kandsid. Üldse kiideti, et muusikakooli rahvas, Soomes Oulai- päevadel tublisti proove tehtud. Esi- meie koolil on võrdselt heal tasemel R, 4. 12 kell 16 Jõulukuuse kaunistamise võistluse kavandite õpituba ses. Kokku said Põhjamaade sõp- neti eraldi ja lõpuks kõlasid ühisor- nii klassikaline kui ka rahvamuusika. R, 11. 12 kell 18 Etniliste trummide õpituba, juhendaja Nicolas Nade Prantsus- rusomavalitsused Soomest, Norrast, kestri ettekandes Sibeliuse „Finlan- Kokkuvõtteks oli see tore reis, kui- maalt R, 18. 12 kell 18 Noorteka jõulupidu Rootsist, Taanist ja Eestist. Peeti töö- dia” ja Beethoveni „Romanze”. Kont- gi noorte ühist musitseerimist ehk siis Igal neljapäeval kell 15 meisterdamine juhendaja käe all. Registreerimine projekti „Ühiselt ja konverentse ja korraldati ühiseid serdi krooniks kõlasid unustamatu ja muusikute keeles jämmi oleks võinud ürgselt” õpitubadesse. Täpsem info noorteka kodulehelt www.noortekas.karksi.ee koolikontserte, sedapuhku siis muu- legendaarse ABBA surematud hitid, rohkem olla. No küll me selle eest sikakooli rahvale. Igal omavalitsusel mida ülihästi esitas ühisorkestri saa- hoolt kanname, et see nii on, kui see KARKSI KÜLAMAJA olid kaasas ka muusikaõpilastest tel Oulaise tütarlastekoor, olles ka tore üritus ükskord järjega jälle ka K, 2. 12 kell 10 Eakate ennelõuna koosnevad kollektiivid. ajastu kohaselt kostümeeritud. Karksi-Nuia kanti jõuab. 10.—12.12 kella 9.30—14.30 Päkapikumaa gümnaasiumi algklassidele Karksi-Nuia Muusikakooli esinda- Kiita sai korraldajatelt meie kand- Margus Põldsepp L, 12. 12 kell 11 Päkapikumaa kodulastele. Pilet 40 krooni, vajalik eelnev kirjapa- nek L, 26. 12 kell 19 Küla jõulupidu, esinejad oma majast ja ka mujalt. Tantsuks män- POLLI POLE HÄÄBUV KÜLA KARKSI-NUIA KÜLJE ALL gib ansambel Stallion Tartust, pääse 40 krooni LILLI KÜLAMAJA „Jõulukuuske kaunistavad Anu, Kristi ja Siina” — see kodune pisike K, 23. 12 kell 13 Laste ja eakate jõulupidu. Näidendid „Jõuluvana jõulupuu” ning plaan oli üks otsustest, mis otsustati 21. „Jõulusokk ja Jõulusokk” T, 29. 12 kell 20 Aastavahetuse pidu ansambliga „OnuPoeg”. Pääse eelmüügist novembril Polli küla mõttetalgutel. 35, samal õhtul 50 krooni Sealsed elanikud Kristi Kuusk ja Hendrik Agur olid laiali saatnud POLLI KÜLAMAJA paarsada kutset ning kuulutanud et- P, 20. 12 kell 15 Jõulukontsert tevõtmise välja ka valla kodulehekül- N, 31. 12 kell 24 Uue aasta vastuvõtt jel. Selle võttis vastu paarkümmend Huviringid töötavad kokkulepitud päevadel inimest Polli külast ja kaugemalt. TUHALAANE KÜLAMAJA Kirev seltskond L, 26. 12 kell 19 Aastavahetuse pidu Neljapäeviti kell 11 käsitööring. 10.—12. detsembrini külamaja päkapikumaa tõttu suletud. Et oma väikse kogukonna väär- SUDISTE KÜLAMAJA tustamine ja elujõulisus olid mõttetal- gute eesmärk, pidi iga kohale tulnu N, 3. 12 kell 9 Tervisetund omaette selgeks mõtlema, mida Polli P, 6. 12 kell 12 Teine advent: piparkoogimaja küpsetamine ja kaunistamine P, 13. 12 kell 12 Kolmas advent: meisterdamine ja klaasivitraaž temale tähendab. P, 20. 12 kell 12 Neljas advent: laste jõulupidu, jõulukontsert „Kes elab metsa „Olen selle kandiga olnud seotud sees?” Kaarli ja Paistu rahvaga juba lapsepõlvest peale,” lausus L, 26. 12 kell 19 Las mööduvad aastad: mängib Aivar Margna, esinevad „Sudijad“ Hendrik Agur toonitades, et ta pole mõttetalgutel mitte pealinna kooliju- • Polli mõttetalgutel KATI KUUSE foto KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU hi ega ka Karksi valla volikogu esime- Näitused he vastses rollis, vaid eelkõige kui ini- platsi praeguse palliväljaku juures. data. Hea partnerina näevad külaela- 30. 11 — 4. 01 „Imeline jõuluaeg” mene, kelle kodu on Pollis. Koos Kutsiku järve ja selle ümbruse nikud ka Polli Aiandusuuringute Kes- 7. 12 — 4. 01 „Jõulud kauniks!” Nõukojas osalenute suhted küla- matkaradade korrastamise ning sau- kust, kelle Keskkonnainvesteeringu- KARKSI-NUIA MUUSIKAKOOL ga olid erinevad: leidus nii põlis- kui nahoone väljaehitamisega avaneks te Keskusele esitatud projekti edu uusasukaid, nii-öelda pühapäevapol- võimalus mitmekülgseks tegevu- korral algaks järve korrastamine juba K, 16. 12 kell 18 Muusikakooli eelastme jõulupidu likaid kui ka juurte juurde tagasi seks. Viimaste hulgas võitis palju järgmisel aastal. Samuti otsustati iga R, 18. 12 kell 14 Muusikakooli jõulupidu pöördunuid. Mitmetunnise töö ja poolehoidu mõte korraldada Polli poolehoidu võitnud kava eest vastu- KARKSI-NUIA LASTEAED grupiarutelude tulemusena jõudis ki- küla kokkutulek, riburada tulid kõ- tajad ehk kui kuuske ehivad Anu, 7., 14., ja 21. 12 kell 9. 30 Advendihommikud rev seltskond välja selgitada neid kõi- ne alla ühised täht- ja hoogtööpäe- Kristi ja Siina, saab see kindlasti ka 14.—18. 12. Päkapiku nädal Karksi rühmas ki siduvad ühised eesmärgid. vad. ilus olema. N, 17. 12 kell 17 Karksi rühma jõulupidu Et asi üksnes lennukateks idee- Polli küla edendamiseks loodud R, 18. 12. kell 17 Oravate ja Mõmmide rühma jõulupidu Vaja on külakeskust deks ei jääks, võeti vastu otsus luua töögrupid hakkavad koos käima kord E, 21. 12 kell 17 Jänkude ja Kiisude rühma jõulupidu külaliikumise kontole fond, mille kau- kvartalis, järgmine mõttekoda saab T, 22. 12 kell 17 Tibude ja Piilude rühma jõulupidu Kõige enam kogus toetust mõte, du kõik soovijad saavad külaelu teoks 27. veebruaril. et kogukond vajab korralikku küla- edendamisele jõudumööda kaasa ai- Katrin Johanson AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM 4. ja 14. 12 Projektikoolitus (koolitaja Piret Koorep) 7., 14. ja 21. 12 Advendi tähistamine Kuidas me tajume soostereotüüpe ja loome hoiakuid R, 11. 12 kell 12 „Ugala” jõuluetendusel 3a, 3b, 4a, 4b klass Elu algab mehe ja naise suhetest. tal meelest nõudepesuvahend, mida K, 16. 12 kell 12 „Endla” jõuluetendusel 5a, 5b, 6a, 6b klass Paljud pered on aga tänapäeval lahu- naine oli kodus kolm korda meelde N, 17. 12 kell 10.35 ja 11.40 Jõululaat tatud. Paljud vanemad veedavad tuletanud. See tekitab tülisid, kuid te- R, 18. 12 kell 12 „Ugala” jõuluetendusel 1a, 1b, 2a, 2b klass oma õhtupoolikud tülitsedes või ei gelikult ei olegi mees süüdi. E, 21. 12 kell 16-19 4.—6. klasside jõulupidu „Televisioon” T, 22. 12 kell 11-13 1.—3. klasside jõulupidu „Rahvaste jõulud” ole neid nädalate kaupa näha, sest Koolis õpivad poisid ainult selle, kell 18-23 7.—12. klasside jõulupidu töötavad välismaal. Kui palju üldse mis tundub oluline, tüdrukud aga ko- Murri häärberis süütame 6. detsembril kell 13 II advendi küünla. on veel nii-öelda ideaalseid peresid husetundlikult kogu materjali. Nen- Nuutsaku puhkemajas 19. detsembril kell 12 „Jõuluootus” või harmoonilist pereelu? Aga meie de õppeedukus on seetõttu kõrgem. kasvav põlvkond saab ju tõuke ja Poisid on edevad ja vajavad rohkem edaspidise määrava toe ning eeskuju tähelepanu, mis annab eriti tunda kodust. kolmandas kooliastmes. Silma paist- Külas Draculal Neid teemasid ja probleemide miseks tuleb neil vahel kasutusele Õnneks läks seekordne käik hästi tuke teistsuguse mulje, kui olin kujut- põhjusi käsitles 26. oktoobril meie võtta äärmuslikke meetmeid, mis vaja me ei langenud Dracula küüsi, pi- lenud, mis, tõsi küll, oli Hollywoodi gümnaasiumi aulas toimunud kooli- nematele ja õpetajatele meeltmööda gem saime jälle tuua meie valla noor- linateoste ja illustreeritud raamatute tusseminaril hinnatud psühholoog- pole, eesmärgi täidavad aga sellegi- tele huvitavaid tegevusi. Käisin koos süü. Kuulsa Dracula prototüüp oli te- õppejõud Toivo Niiberg. Täname pro- poolest. Karksi-Nuia Noortekeskuse vabataht- gelikult üks jõhkramaid sõjamehi, kes jekti „Teadvustame positiivset vanem- Mehed valetavad kaks-kolm kor- liku Signe Pugaliga novembri lõpul oma valdusi 15. sajandi lõpul türklas- lust ja õpetajat: soostereotüüpide tada rohkem kui naised. Vale mõtlevad • Direktor Kalle Vister räägib kü- Drums For Peace võrgustiku iga-aas- te eest kaitses. Pigem on kohalikud jumine ja hoiakud” rahastajat Hasart- nad välja kohapeal ja esitavad selle lalislektor Toivo Niibergile kirjanik tasel seminaril Rumeenias, et üle vaa- ise uhked selle üle, et selles kindluses mängumaksu Nõukogu. mitteusutavalt. Mehele blufﬁ des võib August Kitzbergist. data võrgustiku reeglistikud ja teha on viibinud kuulsaid kuningaid ja ku- Koolitus oli eelkõige mõeldud lap- see tõesti läbi minna, kuid naise pu- HILLE KRUSBERGI foto 2010. aasta projektid ja plaanid. ningannasid. sevanematele ja pedagoogidele. Õpe- hul mitte. Õrnema soo esindaja mõt- Karksi valla noortele on tulemas Rumeenia, eriti Transilvaania on tajaid oli kohale tulnud kiiduväärselt leb oma valede ja nende esitamise Et läbiva teemana käsitleti poiste- sündmusterohke aasta. Neil on või- vastandlikke tundeid tekitav maa. palju, kuid lapsevanemate osalus strateegia detailideni läbi ning tuleb tüdrukute ja meeste-naiste erinevusi, malus minna õppima päris mitmele Näiteks võisid kõrvuti maanteel sõi- oleks võinud olla aktiivsem. lagedale etendusega, mille tõepära- oli see hea algus minu uurimusele noortevahetusele, sealhulgas Portu- ta hobuveokid sportautode ja väga Niiberg rääkis sellest, et mees ja suses on raske kahelda. mehe ja naise omavahelise mõistma- gali, Itaaliasse, Wales’i jne (võimali- kallite maasturitega. Ilusa looduse naine täiustavad teineteist, sest nad Mehe kahe ajupoole vahelt olevat tuse põhjuste kohta. Seda teen ma kud rahvusvahelised projektid on kõrval jäid silma hooldamata teed ja on nii erinevad: „Seal, kus on naise 40 juhtteed puudu. Sellest tulenevalt psühholoog Hille Krusbergi juhenda- üleval meie koduleheküljel: www. tänavad ning ükskõiksus selle kõige ajus muhk, on mehel lohk.“ See tõsi- võtab neil mõistmine ja reageerimine misel just selleks, et kogutud tarkust noortekas.karksi.ee). suhtes, hulkuvad loomad ja samas asi on ka põhjus, miks nad ei suuda vahel kauem aega. Seda mitte teadva hiljem jagada ja ehk suhteeludesse Võrgustiku üheks peamiseks tee- väga toredad ja temperamentsed ini- teineteist mõista. Mees ei taha üldju- naisõpetaja küsimustele suuliselt vas- veidigi selgust ning paranemist tuua. maks kujunes, kuidas kaasata neid mesed. Näiteks kohalikul turul käskis hul oma muresid naisele kurta. Nai- tates võivad poisid seega kitsikusse Samuti aitavad need teadmised mind noori, kes on noortevahetuse ajast ju- meil üks vastuvõtjatest kindlasti kõi- ne peab maha pikki loenguid ja mee- jääda. igapäevases suhtlemises erinevate ba välja kasvanud. Ühe võimalusena ke proovida, muidu müüjad solvu- leolukaid selgitusi, nähes iga sünd- Iga näite puhul tasub meeles pi- soostereotüüpidega ja edaspidises asutatakse võrgustiku koolitussüs- vad, kui lihtsalt mööda kõnnid. Hin- muse detaile, mees aga väljendub dada, et kumbki näeb asju ja käitub elus suuresti ka ametialaselt. teem, mille abil saavad noored õppi- nad aga olid turistide jaoks vägagi konkreetselt, raisates asja tuumani oma vaatenurgast lähtudes ning eel- Toimunud koolitusseminarile ka- da põhjalikumalt endale meeldivaid kõrgeks aetud, kuid hea kauplemis- jõudmiseks vähe sõnu. Ta suudab dab ekslikult, et partneri seisukohad vandame ka jätkuprojekti, mis on tegevusi. oskusega oli võimalik vähemalt pool keskenduda vaid ühele asjale, samas ühtivad nendega. Enamasti on olu- seotud minu uurimistöö tulemuste- Kohtumine leidis seekord aset Ru- hinda alla saada. kui naine tegeleb korraga kuue-seits- kord aga täiesti vastupidine, tuleb ga. Ennekõike aga positiivsust lapse- meenias Transilvaanias ja õnneks oli Sellel väiksel reisikirjeldusel oli ka me asjatoimetusega. Ei ole siis ime, et vaid oma arusaamu ja soove selgita- vanemaks ja õpetajaks olemisel! pingelisest töögraaﬁ kust hoolimata tagamõte: juba järgmisel aastal saab telekat vaadates ei pane mees naise da ning püüda mõista ka suhtluspart- Reelika Maiste, võimalik ühel hommikul minna kuul- üks noortegrupp seda kõike ise näha juttu tähele. Ja elektripirni ostes läheb nerit. 11. klassi õpilane sasse Dracula lossi. See jättis küll na- ja kogeda. Indrek Palu KARKSI SÕNA 4 Detsember 2009

KARKSI VALLA MAAOMANIKUD Õnnitleme sünnipäeva puhul! MOODUSTASID NÕUKOJA 1. detsember Maimu-Jutta Juhanson Polli 92 30. oktoobri hommikul kogunes ketti, mis hõlmab tootmise, töötlemi- juhatus: Pjotr Krjutškov, Andre Aa- 9. detsember Hiller Pärnsalu Karksi-Nuia 75 Karksi-Nuia kultuurikeskusesse se ja müügi. Väiketootjaid ja ühis- vastik ja Mall Orru. Määrati ka liik- paarkümmend maaomanikku, et tuid saab riik toetada, andes neile me- ja sisseastumismaks, nõukoja 10. detsember Jüri-Rein Tamm Tuhalaane 70 koos aru pidada ja edasise koostöö mõistliku hinnaga rendile riigi raha- üldkoosoleku ja juhatuse kooskäimi- 12. detsember Aksel Arro Univere 90 huvides ühineda. ga loodud tehnoloogiaseadmeid. Esi- se kord ja sagedus. 13. detsember Kalju Kask Polli 80 Tulijaid oli lähedalt ja kaugelt – mesi mõtteid ja samme on selles suu- Nõukoja ülesanne on leida selle 15. detsember Milvi Pedajas Karksi-Nuia 75 nii neid, kes põllu- ja talutööst elatu- nas juba tehtud. liikmete ettevõtluse ja ühistegevuse 15. detsember Hilja Pärn Sudiste 75 vad, kui ka esivanematelt päranda- Maaõiguse juristi Maido Pajo laiendamiseks uusi võimalusi, kor- 15. detsember Vello Pärna Karksi-Nuia 70 tud maadele rakendust otsivad ini- loeng „Maaomanike õigused vaja- raldada õppepäevi, esindada liik- mesed. Mure oli kõigil ühine: maa vad kaitset“ rõhutas, et maaomani- meid kohalikus volikogus ja osaleda 16. detsember Helmut-Johannes Kõdar Karksi 80 jääb tühjaks ja piirkonna kinnisvara kud peavad seadusi tundma. Maa- maaelu puudutavate seadusaktide 16. detsember Viive Siirus Sudiste 70 kaotab väärtust, sest inimestel on omandust ja selle vorme reguleeri- väljatöötamises — seda kõike koha- 19. detsember Salme Erg Pärsi 99 keeruline maamajandusest elatuda. vaid seadusakte on kokku üle paari- liku maaelu ja tootmise tugevdami- 19. detsember Johannes Mitt Karksi-Nuia 80 Päeva esimesel poolel kuulati kümne. Et mitte Vargamäe meeste seks ning elukeskkonna väärtustami- 28. detsember Jaan Aasa Karksi-Nuia 85 kahte väga huvitavat ettekannet. kombel kohut käia, on väga mõistlik seks. Riigikogu liige Marek Strand- kokkuleppele jõuda, sest suur osa Karksi Vallavolikogu vastne esi- berg, kes viibis Eestist kaugel ning omandiga seotud vaidlusi on just mees Hendrik Agur tervitas nõuko- kelle jutt ja pilt oli sel põhjusel kohal naabritevahelised – teede kasutami- ja loomist ja soovis, et püstitataks vä- Õnnitleme väikesi vallakodanikke Skype’i vahendusel, kõneles maama- ne ja korrashoid, veekogud jms. ga konkreetsed eesmärgid juhatuse jandusest, selle arengust Euroopas ja Kohtulahendini jõudmiseks kulub aktiivseks tegevuseks ja koostööks ja nende vanemaid! ühistegevuse vajadusest. Probleemid tihti aastaid ja lahend ei pruugi valla maakomisjoniga. 16. oktoobril sündis Karksis Jaana Einmanni ja Mait Tartese perre tütar on kogu Euroopas ühesugused — kummalegi poolele meeltmööda ol- Nõukojaga saab ühendust mei- HELENE. suured saavad toetusi, väiksed sure- la, naabrid aga peavad kõrvuti eda- liaadressil [email protected] ja vad välja. Strandberg näeb Eesti si elama. telefonil 512 8400, kavas on luua oma 3. novembril sündis Metsakülas Katrin Zagovejeva ja Janar Kändra perre poeg maamajanduse päästjana tugevat Maido Pajole esitati palju küsi- koduleht, samuti kajastada nõukoja MARTEN. ühistegevust, sama teed on läinud musi nii auditooriumi ees kui pärast tegemisi valla kodulehel, „Karksi Sõ- 11. novembril sündis Karksi-Nuias Nailja Leoni ja Aivo Einsoo perre poeg Rootsi, Norra ja Taani maatootjad. loengut individuaalselt. nas“ ja kohalikus ajakirjanduses. ARON. Ühistegevuse võime on seda suu- Pärastlõunal otsustati moodusta- Erika Krjutškova, rem, mida kergemini saadakse raha da Karksi Maaomanike Nõukoda maaomanike nõukoja lõpptarbijalt. See eeldab täistootmis- mittetulundusühinguna ning valiti pressiesindaja LUULEKLUBI TULI KOOLI TALLU On sombune ja süngevõitu hinge- kena Karksi kandi seltskonnatants. SEB SULGEB PANGAKONTORI, deaja kümnes päev. Kooli talus käib Nüüd suunatakse külalised vaatama vilgas tegevus maakonna luuleklubi kohaliku fotograaﬁ Artur Runge näi- KUID TEENUSED SÄILIVAD „Valguseoks” vastuvõtuks. tust 70 loodusloolise fotoga. Samal „Sarnaselt riigile ja paljudele teis- ki peamisi pangateenuseid. Seal saab Sularaha ööpäev läbi kätte Peagi veereb mäest üles valge buss ajal kaetakse laud siinsete perenaiste tele ettevõtetele tuleb ka pankadel teha ülekandeid, maksta sularaha sõnaseadjatega maakonna luuleklu- suupistete ja hoidistega. kulusid kärpida ning selle tulemuse- oma kontole või võõrale kontole, Sularahaautomaat jääb senisesse bist, oma valla luuletajad on juba ko- Kõneleb Jüri Tamtik. Tema ja Reet na sulgeme lähiajal kaheksa haru- võtta välja sularaha, saada ülevaadet asukohta. Soovitamegi raha väljavõt- hal. Kohtumistervitustele järgneb Post on avaldanud mitu luulekogu. kontorit üle Eesti, üks neist Karksi- kontojäägist jne. Postipangas saab miseks kasutada just automaati, see küünalde süütamine kalmistu vära- Oma uuemaid luuletusi esitavad Ma- Nuia kontor,” ütles Viljandi kontori sõlmida SEB-i pangalepinguid: aron tasuta. Kontoris või postipangas vas siinsete lahkunute mälestuseks ja ri Karilaid, Antu Ott, Reet Oidermaa, direktor Annika Oja. „Ka äriklienti- velduskonto ja juuniorkonto avami- on minimaalne teenustasu 20 kroo- taastamist ootava kiriku altariruu- Maie Perve ja Rein Aunistu. On nii dele on meil personaalsed lahendu- ne, deebetkaartide tellimine ja väl- ni. Samuti soovitame maksta kaup- mis. maainimest puudutavaid kui ka mä- sed, seega ei tohiks töökorralduse jastamine; interneti-, telefoni- ja mo- lustes kaardiga, siis ei pea sularaha Ajalooline Tuhalaane koolihoone lestusi elustavaid värsse: Maie Perve muutus tuua kaasa suuri problee- biilipanga lepingute, samuti kiirtea- pärast muretsema. võtab vastu 12 luuleklubi liiget. Nen- isa kirjade põhjal kirjutatud luuletu- me.“ vitamise, otse- ja püsikorralduste le- Soovitame ka äriklientidel kaar- dega ühinevad kohalikud huvilised. sed, Jüri Tamtiku „Tuhalaane rahvale” pingute sõlmimine. Postipangas keh- dimakse võimaluste peale mõelda. Majaperenaine räägib mõne sõnaga ja Mari Karilaiu südamlikud luule- Elementaarsed teenused tib SEB-i kontori hinnakiri. Meil on äriklientidele lahendusi nii küla ajaloost ning tänasest päevast. read. Postipangast Postipanga teenuseid saab kasu- makseterminalides kui sularaha käit- Luuleklubi president Jüri Tamtik üt- Luuleklubi eesmärk on tuua luu- tada postkontori tööajal. Karksi-Nuia luse osas. leb salmi. le maainimestele lähemale lihtsas ja Enamik kliente teeb täna tehin- kontor on avatud esmaspäevast ree- Loodame, et töökorralduse muu- arusaadavas vormis ning see neil ka guid internetipanga vahendusel, deni kella 8—16 ja laupäeval kella tus ei mõjuta Karksi-Nuia ettevõtteid Tuhalaanes Kooli talus õnnestub. kuid SEB-ile on oluline, et meie 8—13. olulisel määral. kokku saada tore, Päeva lõpetuseks kingitakse kor- kliendid saaksid vajadusel ka perso- Nagu seni jääb regulaarselt oma Kui valla elanikel on küsimusi või hinges aga torkiv valu, raldajatele traditsiooniline Antu Oti naalset teenindust. Selleks on SEB kliente külastama ka investeerimis- pangateenuste kättesaadavuse pä- miks siin lapsi pole. kujundatud embleemiga vaas ja kõ- juba üle kümne aasta pakkunud oma nõustaja Kaie Kallas. Täpse aja ja ko- rast probleeme, siis palume ühen- lavad „Valguseoksa” tegusat peret ise- teenuseid Eesti Posti vahendusel. ha lepib ta kokku personaalselt kõi- dust võtta panga Viljandi kontoriga Hingelisse luulekeskpäeva aita- loomustavad värsid. Postiasutusi on Eestis ligi 360, sama- gi nendega, kellel on vaja tähtajalist telefonil 665 8250. vad viia „Sügislille” laulud ja tantsud. „Valguseoksa” luulekogumikke on palju on ka postipanku. hoiust pikendada või muid investee- Silver Vohu, Kohalik tantsurühm kutsub põranda- tänaseks ilmunud üheksa, kümnes on Karksi-Nuia Postipank pakub kõi- rimisega seotud küsimusi arutada. panga kommunikatsioonijuht le ka külalised. Ants Tombi ja Ermas tulekul. Heina pillilugude saatel õpitakse ära Helvi Visnap Juhan Parts käsitles lähemalt Jõulud Karksi Peetri kirikus Maksundusalane ministeeriumi tööd ja vastas küsi- Sõnumeid tund mustele ning seejärel algas loeng 6. detsembril kell 14 II advendi 18 püha jõuluõhtu liturgiline ju- ettevõtjaks saamisest. Räägiti, kust jumalateenistus, 13. detsembril kell malateenistus, 25. detsembril kell 9. novembril oli 12. klassi õpi- saada raha ettevõtte loomiseks 14 III advendi jumalateenistus, 20. 14 jõulupüha jumalateenistus ja 31. lastel ühiskonnaõpetuse tunnis ning mida oleks vaja äri alustami- detsembril kell 14 IV advendi ju- detsembril kell 23.45 keskööpal- võimalus tutvuda Maksu- ja Tolli- seks teha. malateenistus, 24. detsembril kell vus. Kalle Gaston Novembrikuu ameti tegevusega. Õpilastele pida- Kanal 2 ruumides nägime „Ära- lasteaias sid loengu Lõuna Maksu- ja Tolli- panija” ja uudistesaate „Reporter” keskuse juhtivspetsialist Valdur stuudioid ning tutvusime sealse Ühel novembrikuu harjumatult Kilk ja vanemspetsialist Maire San- tööga lähemalt. „Postimehe” toime- Mälestame jäädavalt TOOMAS KRUUSIMÄE soojal sügispäeval oli lasteaia õu del. tuses räägiti meile lehe ajaloost, sel- lahkunuid ja avaldame 27. 11. 1947 – 16. 11. 2009 täis rõõmsat ootust: külla tulid pii- Õpilased said ülevaate maksu- lest, kuidas jõuavad lood ajakirja- Polli rivalvurid Meelis ja Sulev, kellel oli de olemusest ja vajalikkusest ning nike peadest paberile, ning selgita- kaastunnet omastele kaasas koer Werner. Mehed rääki- milliste probleemidega tuleb arves- ti erinevusi online- ja paber-välja- JAAN ROOSMÄE sid, mis ülesandeid täidavad piiri- tada, kui tellida kaupu interneti andes tehtava töö vahel. VIIVI VARI 9. 05. 1943 – 19. 11. 2009 valvekoerad. Werner kuulas nende kaudu välismaalt. Pikk ja väsitav päev tegi meid 18. 01. 1943 – 2. 11. 2009 juttu väga targal ilmel. Õpilased leidsid, et selline tund kogemuste võrra rikkamaks. Karksi-Nuia Lapsed said esitada küsimusi oli vajalik ja huvitav. Kahju oli neil Liis Grünbaum Karksi-Nuia koera elu, toidu ja õpetamise koh- ainult sellest, et aega nappis ja kü- 12. klass ta. Seejärel näitas koer Werner koos simuste esitamiseks ei jäänud aega. LAINE-LINDA VIRRO ERNA TAKK onu Suleviga, mida ta teha oskab. Tunnile andis lisaväärtuse see, et 20. 01. 1931 – 10. 11. 2009 9. 08. 1929 – 23. 11. 2009 Lastele oli see huvitav ja lõbus vaa- Valdur Kilk on meie kooli vilistla- Pärna ränd- Karksi-Nuia Karksi-Nuia tepilt. Kõik rühmad said koos Wer- ne. kaubabuss neriga ka pilti teha. Vahetuid kohtumisi asjatundli- Sellel sügisel oli meil mitu hu- ke spetsialistidega tasub korralda- sõidab Neljapäeval, 17. detsembril vitavat koolitust. Psühholoog Me- da edaspidigi. 2009 kella 9—16 toimub Karksi rike Kuivits pidas loengu „Suht- Marika Mäekivi, Kaubabuss teeb ka riiklike pü- Valla Kultuurikeskuses JÕULU- lemine ja meeskonnatöö“. Arutle- ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse hade ajal kõikidel päevadel tavali- sime uskumuste, väärtuste, kas- õpetaja si ringe. Karksi valla ringid on nii LAAT. vatuse, oskuste, teadmiste, inime- 24. kui ka 31. detsembril (need on Kaupa saabub kõikjalt Eestist. se omaduste ja pärilikkuse üle, neljapäevad) ja 26. detsembril kui Jõulukingid meilt! AS Nuia PMT kaupluses mis kõik mõjutavad meie käitu- Päev Tallinnas ka 2. jaanuaril (need on laupäe- Tulge kogu perega! Info tel EHITUSMIX saeme detsembris mist. Praktiliste harjutuste kaudu 11. novembril käisid 12. klassi vad). 5805 0167. kõik hinnad 15% alla. Tel 435 1556, Ettevõtluse 2, kogesime, kui keeruline on mõni- õpilased Tallinnas tutvumas mi- Kui tekib probleeme ja vajate Karksi konstaablijaoskond tel kord oma maailmast saadud ko- nisteeriumidega ja uurimas, kui- nendele lahendusi, siis bussis on Karksi-Nuia. gemusi teistega jagada, olla hea das käib töö Kanal-kahes ja „Pos- mobiiltelefon 5398 5975, millele 434 1110. kuulaja. timehe” toimetuses. Pealinnas ja- helistades jagavad meie müüjad ja Teen torutööd, oman vastava ha- OÜ Näsare lintsaeteenus. Müüa 17. novembril kogunesid laste- gunesime kaheks: ühed läksid ma- bussijuhid meeleldi infot. Ka riduse. Info tel 5192 2951. aeda lisaks lasteaednikele ka alg- jandus- ja kommunikatsiooni- Kärstnas asuvasse Pärna poodi te- ka lõhutud küttepuid 300 krooni m3. klasside õpetajad. Rakvere Kolled- ning teised kultuuriministeeriu- lefonil 436 7243 helistades jagatak- Avatud uute montaažipinkidega Info 5625 0897. Toomas Teesalu. ži õppejõud Amino Põldaru rääkis misse. se vajalikku infot. See on avatud rehvitöökoda Remose ruumides lugema ja kirjutama õpetamise Kultuuriministeeriumis jutus- iga päev kella 9—19. Karksi töökoja hoovil. Müügil uued Teeme ehitustöid: sise- ja välis- ning matemaatika õpetamise me- tas minister Laine Jänes oma tööst Edastage oma eri soove aegsas- ja kasutatud rehvid. Info tel tööd, katused ja fassaadid. Info tel toodikast. Õpetajad said endile koja ministeeriumis toimuvast. Või- ti meie töötajatele. Püüame anda 5300 0000. 5341 3362. he praktikas kasutatavaid mõtteid sime ka küsimusi esitada. Mee- endast maksimumi, et saaksite ja abimaterjali. Loengut saatis õpet- neks kinkis Laine Jänes meile mi- meie poodi külastades vaid meel- TV-antennide ja SAT-TV müük, Raamatupidamisteenus. Info tel lik slaidiprogramm. Amino Põld- nisteeriumi logoga koti, milles olid divaid elamusi. paigaldus ja hooldus. Digi-TV ja Via- 513 9555. aru on ka paljude koolieelikutele Mulgimaa kaardiga pusle ja raa- Karl Koppel, sati paigaldus. Info tel 514 2104. Sat- mõeldud töövihikute autor. mat ooperiteatri ajaloost. Seejärel OÜ Elductum juhatuse esimees man TP OÜ. Jõuluvana käib kodudes 24., 25. ja Oktoobrikuus saime osa psüh- vestles meiega kantsler Siim Suk- 26. detsembril. Helistada tel holoog Toivo Niibergi koolitusest. les ja tegime asekantsler Anne-Ly OÜ Mellini teenustööd: metsama- 5388 0455. Loodetavasti jätkub lasteaia ja Reimaa juhtimisel ringkäigu ma- Jumalateenistus terjali väljavedu ja transport, saagimi- gümnaasiumi õpetajate tihe koos- jas ja tutvusime personaliga. EAÕK Karksi-Nuia kirikus toi- ne saeveskis, tööd 10-tonnise kalluri- Ostan jõulukuuski. Info tel töö ka edaspidi. Majandus- ja kommunikatsioo- mub esimese jõulupüha jumalatee- ga. Info tel 510 3938. 5664 2061. Ivi Liiv, niministeeriumiga algas tutvus Ka- nistus reedel, 25. detsembril kell Anneli Mäeots, lev Vapperi sissejuhatava vestluse- 11. KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Maire Torim (toimetaja, tel lasteaiaõpetajad ga ministeeriumis toimuvast. Heino Luik 435 5523, fax 435 5522, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Ülle Roomets.