Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud

• Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 •

Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud

Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel. ber, Arvo Maling, Heino Luik, Tarmo Peensoo. materjalidest, mängiti keskkonnamän- Simson, Anu Rebane, Enn Sarv, Moni- Inge Dobrus ge, õpiti orienteerumist Sixten Silla käe Toredaks partneriks on saanud Ala karaskit ja omavalmistatud võid, uudis- ka Erreline, Kati Kuusk, Raimo Sarv, valimiskomisjoni esimees all, ehitati Peep Tobrelutsu juhendami- põhikool, kelle projekti sisuks oli raba tasid Virapuu rändrahnu, külastasid pii- sel putukahotell, sõideti tõukeratastega neljal aastaajal, mille raames õpilased ripunkti ning nautisid Teringi õpperada ja palju muud. Suvel toimusid linnu- ja käisid aasta jooksul nii programmidel Olav Renno, Jaak Põldma ning Alli putukalaager, kus süveneti päris põhja- kui ka kahes looduslaagris. Projekt oli Laande juhendamisel. Täname usalduse eest likult linnu- ja putukamaailma. Laag- väga põhjalik ja enamus osalejatest teeks Lisaks eelpoolnimetatutele tänan raba tekkimise ja elustiku tundmisel sil- juhendajaid Kaja Saart, Eneli Õuna, rite lõpus kirjutasid lapsed pabertahv- Hea valija, Te olete teinud valiku. Usaldanud viitteist inimest otsustama oma ko- mad ette nii mõnelegi täiskasvanule. Evelin Rannut, Merike Soovikut, Urve lile liikide nimed, mida nad teada said dukoha elu korraldamise üle järgneval neljal aastal. Erakond Isamaa ja Res Publica Kohaliku omaalgatuse programmist Kassi, Anne Maalat, Kalle Räästast, ja neid oli mõlemal korral pea sada. Liidu nimel tänan Teid selle eest. Teie poolt antud seitse mandaati kohustab meid saadud vahenditega sai uue kuue Lilli teabepunkti töötajat Katrin Risot, ma- Linnulaagris olid juhendajateks Olav arendama Karksi valda tasakaalukalt ja oma lubadusi täites. Selleks oleme kõigile bussijaam ja suvel toimus Haridusmi- jandusmeest Anti Laanemetsa ja bussi- Renno, Riho Männik ja Mihkel Maala. volikogus esindatud nimekirjadele teinud üleskutse ühineda ühtseks koalitsiooniks. nisteeriumi toel keskkonnateadlikele juht Elmar Purgat ning kõiki teisi, kes Putukalaagri sisustas teadmisterikka Et kõigi valijate hääl oleks esindatud valla juhtimises ja kõik nimekirjad panustaks noortele üle Eesti projekt „Kuidas maal meie tegemistele kaasa on aidanud. jutu, praktilise putukate määramise ja oma mõtete elluviimisesse. Ajame Karksi asja! Aitäh usalduse eest! ellu jääda“. MTÜ Lilli Looduskeskus pakub tege- imeliste slaidide abil Urmas Tartes, kes Arvo Maling Suvel oli loodusmajas avatud reedest vusi kõigile, kellel on soov loodust ja lubas ka järgmisel aastal kindlasti Lilli Isamaa ja Res Publica Liit tulla. pühapäevani ka RMK teabepunkt, mida maaelu lähemalt tundma õppida. Jälgi- külastas üle 1000 inimese. ge teateid ja pildigaleriid meie kodule- Keskkonnaringi lapsed osalesid ka- Täname kõiki valijaid, kes hääletasid Valimisliit Koostöö nimekirjas olnud kandi- Sügisel korraldas Keskkonnaamet hel www.looduskeskus.ee ja facebookis hepäevasel preemiareisil, kus külastati daatide poolt. Me ei kuritarvita seda usaldust, ent samas seisab meil ees suur töö, matkapäevi, mis tõi nii Viljandi- kui ning võtke ühendust, kui soovite külla Elistvere loomaparki, Jääaja Keskust ja et võita nende inimeste usaldus, kes seekord meid valimistel ei toetanud. Püüame Valgamaa loodushuvilised meie kanti. tulla. Emajõe-Suursoo Looduskeskust. Moo- järgneva nelja aasta jooksul anda oma panuse Karksi valla arengusse. Pea 100 osalejat tutvusid kahe päeva Ly Laanemets torparvedega sõideti mööda Emajõge Leo Liiber jooksul loodusmaja ajalooga, maitsesid MTÜ Lilli Looduskeskus juhendaja parvemajja, kus nauditi veemõnusid ja Valimisliit Koostöö avastati kanuudega ümbrust. Tagasi tulles said lapsed turnida ka Tähtvere lõ- Eesti Keskerakonna Karksi osakond tänab kõiki vallakodanikke meile antud häälte bustuspargis. Loodame keskkonnaringi Kultuurikeskuse auraamatusse eest valimistel. Ehkki me seekord eriti midagi ei lubanudki, proovime järgneva tegevust jätkata ka uuel aastal, kui hu- nelja aasta jooksul ikka Karksi valla juhtimisel mõõdukalt kaasa rääkida. vilisi leidub. Eriti tahan ära märkida ak- Heino Luik tiivset loodushuvilist Kanni Kiisleri, kes kanti Maire Sala ja Valdur Ilves Keskerakond osales kõikides ringitundides, laagrites ja õppereisil. Aktiivsemad osalejad olid Maire Sala on sündinud 30. oktoobril veel Triinu-Liis Fomitšev, Gedly Tugi, 1948. aastal. 1950.–1954. aastani viibis Fotod: Jaan Pääsuke Eike-Kirke Kivistik, Jan-Erik Kaljula ja ta represseerituna Krasnojarski krais. Valdur Ilves on sündinud 25. aprillil Tanel Ehanurm. Maire õppis Orissaare Keskkoolis ja 1953. aastal Otepääl. Ta on lõpetanud Alates kevadest korraldab MTÜ Lilli Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus Otepää Keskkooli ning Tallinna Ehi- Looduskeskus Keskkonnainvesteerin- omandas agronoomi kutse. Ta on töö- tus- ja Mehaanikatehnikumi tööstus- ja gute Keskuse rahastusel keskkonnaha- tanud Karksi kolhoosis, Nuia EPTs, tsiviilehituse erialal. Oma muusikuteed riduslikke projekte Viljandimaa lasteaia Põllumajanduse Ministeeriumi Õppe- alustas Valdur juba üldhariduskoolis, ja 1.–9. klasside õpilastele ning ka Val- kombinaadis, aktsiaseltsides Ülle Luik mängides laste muusikaorkestris man- gamaa koolide 1.–6. klasside õpilaste- ja EPP ning FIEna. Alates 1997. aastast doliini, lauldes kooris ja ansamblis. le. Kokku saab mõlema projekti käigus on ta ettevõtja, osutades tavanditeenu- Seal moodustati ka esimene bänd Kün- loodusõppeprogrammidel osaleda Vil- seid ja lepingulist kalmistute hooldust gaste Poisid. Nõukogude armees tee- jandi-, Valga-, Võru- ja Tartumaa eri – Karksi vallas kuni 2008. aastani ning nis ta muusikaroodus, kus tuli nii pilli paigus kuni 6000 õpilast. Mõlema pro- 2004. aastast tänaseni Halliste vallas. mängida kui ka laulda. Edasi jätkus töö jekti juhiks on Liina Laanemets. Pro- Rahumäe kalmistu hooldamise eest Otepää Kultuurimajas kunstilise juhina, jektid kestavad 2014. aasta juunini. pälvis Maire 2003. aastal Eesti Vabariigi kus Valdur oli bändi eestvedajaks. Antud projektide raames käivad Lillis presidendi auhinna, 2005. aastal omistati 1978. aastal abiellus Valdur Hellega Viljandimaa 1. klasside õpilased prog- talle Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenete- ning noor pere asus elama Järvakanti. rammil „Elu metsas“ ning Valgamaa 4. medal pühendunud ja tulemusliku tege- on Maire Eesti Rahva Muuseumis 2010. Neil aegadel mängis Valdur paljudes klasside õpilased programmil „Õppe- vuse eest kultuuripärandi säilitamisel. aastal eksponeeritud näituse „Eesti ma- ansamblites Tallinnas ja Järvakandis. käik Teringi rabas“. Karksi Muinsuskaitse Seltsi esimehena tus ehk Eesti kalmistu- ja matmistradit- Samal ajal laulis ta mitmetes koorides ja seisudega küll kokkutulekutel, tantsu- Lisaks eelpoolnimetatud programmi- tegi Maire Sala järjekindlat tööd Karksi sioonid ning tänapäev“ koostaja. Kogu meesansamblites ning õpetas kohalikele õhtutel, sünnipäeva- ja pulmapidudel, dele käivad loodusmajas ka koolid, kes kihelkonnast Eesti Vabadussõjas lange- ekspositsiooni kinkis ta muuseumile. koolilastele kitarrimängu. folkloorikavades. ise on vahendid läbi projektide hankinud. nute mälestussamba taastamiseks, mis 2009. aastal sai Maire Karksi valla 1982. aastal kolis pere Karksi-Nuia. Valdur on alati rahulik, heatahtlik, Suvel olid päris mitmed 5päevased loo- 6. septembril 2008 pidulikult taasavati. teenetemärgi kalmistukultuuri aren- Siin oli Valdur nõutud laulja meeskvar- abivalmis ja rõõmsameelne. Ta ei ar- duslaagrid ning programmid Läänemaa, Järjepidevale praktilisele tööle kalmistu- damise ja Karksi Muinsuskaitse Seltsi tetis, mees-, kammer- ja kirikukooris. masta esile kippuda ja sellepärast ei Pärnu-, Valga- ja Tartumaa koolidele. tel lisandus kalmistute ajaloo uurimine eestvedamise eest. Kõrgemäe sovhoosis töötamise aegadel teatagi, et ta on loonud laule ning saab Erilise väljakutse pakkus aga Pühajärve ja Usuteaduste Instituudi lõpetamine 2010. aastal andis president Toomas osales ta Lilli Rahvamaja tegemistes hästi hakkama luuleridade seadmisega. Põhikool, kes soovis meie juures tege- 2007. aastal. Ta on esinenud kalmistu- Hendrik Ilves Maire Salale rahvaluule – laulis segakooris, mängis kapellis ja Kogu Ilveste pere on muusikalembe- vust 120-le lapsele korraga. Päeva sisus- kultuurialaste fotonäituste ja loengutega kogumise preemia. „Pärimusekogujate osales folkloorikavades. 1993. aasta ne. Tütar Sille on oma muusikuteel pä- tamisel olid töös kaheksa juhendajat, kes koduvallas ja väljaspool seda. vabatahtlik töö, pühendumus ja kutsu- sügisest liitus Valdur ansambliga Lusti- ris kaugele jõudnud. Tunneme Valdurit pakkusid loodushariduslikke programme Maire Sala on talletanud kaante vahe- mus lisavad meie ühise kultuuripärandi pill. Ta ise on meenutanud, et esimene laulu- ja pillimehena, kuid kindlasti suurematele Teringi õpperajal, keskmis- le Eesti uuema aja matmiskombestikku kangasse aina uusi triipe ja värve, tehes tõsisem kava, millega esineti, oli pü- väärib lisamist, et kultuuriloojale koha- tele tõukerattarallis ja metsaprogrammis ja kalmistukultuuri. Ta on raamatute Eestit rikkamaks ja suuremaks,“ ütles hendatud Raimond Valgre 80. sünni- selt on Valdur koos abikaasaga sügavate ning kõige väiksematele muinasjutulisel „Igaviku teele“ (2002) ja „Viljandimaa president Ilves preemiat kätte andes. aastapäevale. Valdur on mänginud koos pereväärtuste hoidja ning edasikandja. metsaretkel ja meisterdamisel. kalmistute lugu“ (2007) autor. Samuti Kai Kannistu mitmete erinevate pillimeeste ja koos- Anneli Veevo Karksi Sõna november 2013 KARKSI • Kinnitati August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi ruumide ja spordikomp- August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi ruumide ja spordikompleksi kasutamise hinnad VALLAVALITSUSES leksi kasutamise uued hinnad alates 28. Täiskasvanu Õpilane/ Pensionär oktoobrist 2013. a. üliõpilane 30. septembri istungil • Eraldati August Kitzbergi nimelisele Ujula, saali ja jõusaali kasutamine 90 minutit Võtsid osa: Jüri Kert, Arvo Maling, Gümnaasiumile reservfondist 1500 eu- korrapilet 3,00 € 1,50 € 2,00 € Andi Sõmmer, Urmas Suurpuu, Arne rot ripplagede ja klaasuste paigaldami- Tae ja vallasekretär Inge Dobrus. seks gümnaasiumi spordikompleksis. 10 korra pilet (kasutusaeg 3 kuu jooksul) 20,00 € 10,00 € 13,00 € • Eraldati Kitzbergi Sõprade Seltsile • Määrati projekteerimistingimused perepilet (isa + ema + lapsed 7–17a) 1 kord 6,00 € 500 eurot muuseumi kulude katteks ja rajatise „15kV õhuliinide asendamine kuupilet (kalendrikuu) 25,00 € 12,00 € 17,00 € mittetulundusühingule Mulgimaa Aren- maakaabelliinidega Nuia alajaama terri- duskoda 900 eurot liikmemaksuks. tooriumil“ ehitusprojekti koostamiseks asutuse arve alusel üksikisik 2,50 € • Arutati Karksi valla 2014. aasta eelar- Kõvaküla külas. ujula ühe raja kasutamine 60 minutit 15,00 € ve eelnõu koostamist. • Anti kirjalik nõusolek kuuri püstita- • Määrati projekteerimistingimused miseks Lõuna tn 4 kinnistule Karksi- kogu ujula kasutamine 60 minutit 50,00 € Pärnu mnt 6a kinnistul garaaž-lao laien- Nuias. Vesivõimlemine + ujumine dusprojekti koostamiseks Karksi-Nuias • Anti välja kasutusload: rekonstruee- korrapilet 3,50 € 2,00 € 2,50 € ja Tuhalaane lauda kinnistul tiigi ehitus- ritud Karksi Valla Kultuurikeskuse projekti koostamiseks Tuhalaane külas. katusele Viljandi mnt 1 kinnistul Kark- 10 korra pilet (kasutusaeg 3 kuu jooksul) 25,00 € 13,00 € 15,00 € • Anti kirjalik nõusolek lihaveiste var- si-Nuias, rekonstrueeritud Polli kom- sauna kasutamine (pensionärid) 1,50 € jualuse püstitamiseks Mägiste 2 kinnis- petentsikeskuse hoonele Polli instituudi Võimla ja aula tule Allaste külas. kinnistul Polli külas, ehitisele Saaremet- • Anti välja kasutusload: majandus- sa maaüksuse peakaitsme suurendamine võimla üürimine 60 minutit (võistlused/üritused) 10,00 € hoonele Tamme tee 1 kinnistul Karksi Karksi külas, sanitaarruumide hoonele võimla üürimine 60 minutit (treeningud) 7,00 € külas, Univere kinnistul Univere külas ja rekonstrueeritud muuseumi katuse- aula üürimine 60 minutit 7,00 € paiknevale puurkaevule ja Karksi-Nuia le Maie kinnistul Leeli külas, ehitisele võimla kasutamise korra pilet 1,50 € 1,00 € 1,50 € bussiootepaviljonile Heina tn 1 kinnis- Veneküla AJ F1 pingeparandustöö Pär- tul Karksi-Nuias. si külas. Ööbimine • Tunnistati kehtetuks Karksi Valla- • Anti nõusolek Leo Tõnismaale Kark- üldharidus- ja spordikoolid 1 öö/isik 2,50 € valitsuse 06.09.2011 korraldusega nr si külas, Pargi 10 katastriüksusel 1 ja- klubid, asutused ja äriühingud 1 öö/isik 3,50 € 352 väljastatud ehitusluba Lilli külas laka mahavõtmiseks, Ilmar Kaelasele Paanikse metskond 24 kinnistul asuva Karksi-Nuias, Hanskoka (Piiri tn 21) puhkeruum 5,00 € 3,00 € Lilli paisjärve regulaatori rekonstruee- katastriüksusel 2 kase mahavõtmiseks, Staadion, võistlus, terve jalgpalliväljak rimiseks. Toomas Teissile Karksi-Nuias, Lõuna • Arutati täiendava videovalve süstee- tn 4 katastriüksusel (28701:001:1840) 2 90 minutit koos pesemisvõimalusega nädalavahetusel 90,00 € mi paigaldamist Karksi-Nuia ja Kark- saare ja 1 jalaka mahavõtmiseks. 90 minutit koos pesemisvõimalusega tööpäevadel 70,00 € si-Nuia Noortekeskuse tegevuskava • Eraldati Kitzbergi Sõprade Seltsile 90 minutit 50,00 € 2013/2014 aastaks ning asutuse ees- 150 eurot August Kitzbergi raamatu terve päev 250,00 € märke. esitluskuludeks ja mittetulundusühingu- le Lilli Looduskeskus 100 eurot projek- Jalgpallitreening 22.oktoobri istungil ti „Lilli küla bussijaama remont“ oma- 90 minutit terve väljak 20,00 € Võtsid osa: Jüri Kert, Arvo Maling, finantseeringu tasumiseks. 90 minutit 1/2 väljakut 10,00 € Andi Sõmmer, Urmas Suurpuu ja Arne • Kinnitati Karksi-Nuia Lasteaia hoole- Tae. kogu koosseis 2013/2014. õppeaastaks staadion terve päev (kergejõustiku võistlused) 400,00 € • Otsustati viia Karksi valla 2013. aasta järgmiselt: Ruth Rajaveer, Eva Pruuli, spordilaagrid staadioni kasutus 4 h päevas 25,00 € bilansist välja lootusetud nõuded sum- Andrus Tammaru, Bret Baussova, Mai- 4 h staadion+jõusaal ja võimla päev 35,00 € mas 2228,09 eurot. ri Reinsalu, Malle Leppik, Ade Laan- • Määrati toimetulekutoetus 21 taotle- de. Ruumide ja rajatiste kasutamise kohta sõlmitakse leping kooli direktoriga. jale kokku summas 2210,64 eurot ja • Karksi Vallavalitsus koosseisus: Arvo Ruumide ja rajatiste kasutamiseks tuleb teha ettemaks. ühekordne sotsiaaltoetus 13 abivajajale Maling, Jüri Kert, Urmas Suurpuu, Õpilase ja üliõpilase piletihinnad kehtivad koos õpilas- või üliõpilaspiletiga. kokku summas 1275 eurot. Lasteaia toi- Andi Sõmmer ja Arne Tae otsustas esi- dutoetus määrati 1 lapsele ja huvitege- tada lahkumispalve Karksi Vallavoliko- vuse toetus 3 õppurile. Vajadusepõhine gule. peretoetus määrati 18 isikule. Piiskop külastas kirikut Foto: Margus Mõisavald 13. oktoobril teenis külalisena Eesti Apostliku Õigeusu Karksi-Nuia kirikus Presidendi kantselei talgud Tuhalaanes Jumalikul liturgial pühitsetud piiskop Ühel ilusal suvepäeval helistati presidendi kantseleist ja öeldi, et nad soovivad tulla Eelija saatjaskonnaga. Piiskopi austav Tuhalaande talgutele. Mis meil selle vastu võis olla? Ju siis oleme oma küla tege- kohalolek oli meie kogudusele ja ki- mistega ka pealinnas silma jäänud. Jaak Tuksamiga arutades jõudsime järeldusele, rikule õnnistuseks ning võib öelda, et et kõige parem koht talguteks oleks Tuhalaane kalmistu vana osa okstest puhas- üheks olulisemaks sündmuseks sellel tamine. Paar päeva tuli teha eeltööd, et rahva tulles saaks kohe tööle hakata. 28. aastal. Külaskäigul oli ka sügav põhjus. augustil olidki nad kohal. Lootsime, et tuleb ka president Toomas-Hendrik Ilves, Nimelt 1868. aastal ehitatud pühakoda, kuid Süüria kriis ja riigiasjade ajamine viisid ta sel päeval Washingtoni Ameerika mida aastaid tagasi ähvardas katuse läbi- presidendi Barack Obama juurde. jooksmise tõttu häving, sai 2010. aastal No midagi pole öelda, mõne tunniga tehti ära tohutu töö ja okste virn kalmistu riikliku pühakodade programmi „Püha- müüri taga muudkui kerkis. Pärast tööd suunduti Urmas Suurpuu õuele, kus olid kodade säilitamine ja areng“ toetusest üles pandud suured telgid, et keha kinnitada ja kuulata ettekandeid. Vallavanem uue katuse ja nüüd sellel aastal eralda- Arvo Maling tutvustas Karksi valda ja ajaloolane David Vseviov tegi ülevaate tud vahenditest uue põranda. Sponsorite ajaloost temale omaselt huvitaval moel. Pilli mängisid Ermas Hein ja Ants Tomp. abiga said seinad helehalli värvkatte ja Presidendi kantselei töötajatele meeldis Tuhalaanes väga ja leppisime kokku, et kirikuliste tarbeks uued pingid. Siinko- Jumalikul liturgial EAÕK Karksi-Nuia kirikus teenis piiskop Eelija. nad tulevad võimalusel veelgi meile külla. hal tänusõnad ka Karksi Vallavalitsu- Tänan Karksi Vallahooldust, Urmas Suurpuu peret, Arvo Malingut, Leo Lii- sele. Lähiajal vajaksid vahetamist veel berit, Ants Tompi, Viivika Sarve, Maire Salat, Jaak Tuksamit ja Ermas Heina kiriku uksed ja aknad. EAÕK Karksi- Läheneb kodanikupäev koostöö eest. Nuia kirik on muinsuskaitseregistrisse kinnismälestisena kantud kui sakraal- Enn Sarv 26. novembril tähistame järjekordselt Karksi Valla Kultuurikeskuses kodani- ehitis. Pühakoja püsimajäämine on eel- Tuhalaane külavanem kupäeva. Igal aastal on selleks erinev moto, mis on ühtlasi seotud ka aastat kõige oluline kogudusele, kuid kindlasti Foto: Enn Sarv läbiva temaatikaga. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“ ka vajalik kaunistamaks linnapilti. ja seondub pärandkultuuri teemaga. Meie külaliseks sel päeval on Tartu Üli- Olga Palu kooli looduslike pühapaikade keskusest Ahto Kaasik – Maavalla koja vanem. koguduse juhatuse liige Lisaks põhikõnelejale on veel teisigi esinejaid. Nagu möödunud aastal, tahame ka tänavu kodanikupäeval tunnustada tublisid vallakodanikke. Selleks ootame ettepanekuid 15. novembriks Anne Kaljumäele [email protected] või Dmitri Ora- Mulgi mälumäng vale [email protected]. Kodanikupäeva viib läbi Karksi Kultuuriselts koos kultuurikeskusega, toeta- startis jälle vad Karksi vald ja Kohaliku omaalgatuse programm. Ootame vallarahva rohket osavõttu. 23. oktoobri õhtul kogunesid Halliste Helve Joon kaunisse koolimajja teadjainimesed kõi- gist Mulgimaa kihelkondadest, et ka sel kaamoseajal vastastikku oma teadmisi osutusid Alli Laande esitatud küsimused Sarv). Väiksem nullvastuste hulk andis mõõta. Koos oli 15 kuni viie liikmega mulgi rahvariiete kohta, huvitavama- rändauhinna – mulgi kaabu – hoiule vii- võistkonda, enamjaolt samad, kes eel- teks loeti Enno Liiberi poolt muuseu- maste kätte. „Pronksile“ platseerusid miselgi hooajal. Võõrustavat kihelkon- mikogudest valitud esemed: vedurijuhi mõisakülalased, neljandaks tuli „Abja da esindas koguni 6 laudkonda; Kark- sau-sõiduluba 1920. aastate Lelle–Pär- VV“ (vallavalitsus) ja viienda–kuuenda sist oli neid väljas kolm. nu kitsarööpaliselt raudteelt ja peenraha koha said Halliste ja Abja koondised. Halliste valla tantsijate ja lauljate „sukasäär“. Majaperenaiste-meeste „Sõõr“ jäi seits- meeleoluka esinemise järel pandi pead Esikohale pürgis mitugi võistkon- mendaks. tööle. 24 küsimuse hulgast teadsid Hal- da, ent lõpuks said võrdselt 32 punkti Järgmine voor peetakse 27. novemb- liste kiriku nimipühakut peaaegu kõik (49st võimalikust) hallistlaste Akord ril Hummulis. võistlejad ja ka kahel pildil kujutatud ja Karksi Mulgid (Enn Kauber, Tõnis Olav Renno Presidendi kantselei talgutel korrastati Tuhalaane kalmistu vana osa. mulke tundis enamus. Raskeimateks Laurik, Arvo Maling, Rein Palu ja Enn november 2013 Karksi Sõna Karksi-Nuia poisid 20 aastat üle-eestilises poistekooris Kalev Foto: Kai Kannistu KULTUURIKALENDER 20 aastat tagasi tuli üle-eestilisse poistekoori sopranit laulma Karksi-Nuia lau- KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS lupoiss Priit Oks. Tänaseks on temast R 01.11 16.00 Sinises saalis Viljandi maakonna kunstnike saanud selle koori president. loomingu sügisnäitus Kunagine Karksi-Nuia poistekoori di- L 02.11 18.00 Hingedepäeva kontsert „Raimond Valgre 100“ E 04.11 12.00 II korruse fuajees: Remo Savisaare loodus- rigent Syrle Eesik oli agar oma tublisid fotod laulupoisse sellesse koori saatma. Peale T 05.11 19.00 Vana Baskini teater „Ootamatu ettepanek“. Priidu on kohalikule rahvale kindlasti Osades: Helgi Sallo, Raivo Trass, Raivo Mets ja Veljo Reinik. Pilet 10 € / 12 € tuttavad nimed ka Ott Jõgiaas, Karel K 06.11 17.30 Mälumäng Jõgiaas, Karel Pilk, Timo Tae, Karol K 06.11 19.00 Eesti film „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?“ Pilet 2 € Pulk, Gert Seegel, Argo Öövel, Erki R 08.11 12.00 Mardipäeva tähistamine Maling, Eero Maling, Jesper Toom, R 08.11 19.00 Sünnipäevakontsert „Pool kuus“ 5 L 09.11 12.00 Viljandimaa noorte ettevõtlikkuse arendamise programmi esimene Taaniel Toom, Harri Toomla. Viima- õppepäev sed kuus neist laulavad koos Priiduga P 10.11 12.00 Isadepäeva tähistamine, uutele vallakodanikele hõbelusikate kinkimine kooris praegugi. P 10.11 13.00 Kino: „Politseiauto Pelle tegutseb jälle“. Tasuta Koori loomise eestvõtjaks oli Ees- K 13.11 17.00 Jaak Kõdari luulekogu „Armas maakera“ esitlus ti Meestelaulu Selts ja dirigent Hirvo L 16.11 19.00 Mulgimaa maarahva sügispidu ansambliga Ma Ma. Tuurit-tuurit esitab Surva, eesmärgiks kasvatada Eestimaa kava „Mehed ei nuta“, üllatused, suupistelaud. Pilet eelmüügist 6 €, laulupeole tublisid laulumehi. Läbi 20 samal õhtul 8 € T 19.11 16.00 Kloun Ummi show. Pilet 2 € aasta on see kollektiiv koondanud en- 20. oktoobril andis üle-eestiline poistekoor Kalev oma sünnipäeva-aasta raa- K 20.11 19.00 Eesti film „Veregrupp“. Pilet 2 € das musikaalseid laulupoisse üle Eesti mes kontserdi ka Karksi Valla Kultuurikeskuses. N 21.11 18.00 Lõuna-Eesti regiooni muusikakoolide õpilaste ja õpetajate kontsert ja andnud neile võimaluse omandada R 22.11 12.00 Altai palsami, Živitsa õli ja Ortoflexi palsami esitlus repertuaari, mida oma väikeses kooli- L 23.11 11.00 Mulgi oma ülikuul kooris ei laulda, kaasa arvatud koostöö- kinnitanud, et just sellest koorist on po- 20 aastat on ellu astuva noormehe va- P 24.11 15.00 Kadrid lähevad küladesse külla projektid erinevate orkestritega. Läbi jal kõige paremad sõbrad. nus – just nii vanaks saab Eesti Mees- T 26.11 13.00 Kodanikupäev selle on avanenud ka uksed festivalide- Sama tähtis kui laulmine, on ka õiget telaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor L 30.11 20.00 Tantsuõhtu ansambliga POLERO. Pilet eelmüügist 4 €, samal õhtul 6 € le, konkurssidele ja kontsertreisidele. värvi südametunnistusega Eesti mehe Kalev. Dirigendid on kindlad, et sellest KARKSI-NUIA NOORTEKESKUS Kalevil on ette näidata mitmeid auhin- kasvatamine. Ajal, kui koolis napib koorist sirgunud laulumehed on ellu P 10.11 Isadepäeva tähistamine koostöös Karksi Valla Kultuurikeskusega nalisi kohti. Kes on emadepäeval tele- meesõpetajaid, eriti muusikaõpetajate astumiseks valmis. Peale selle, et nad R 15.11 Gümnasistide õhtu. Külla tuleb rahvamuusik Enrik Visla. viisorist vaadanud ülekannet Estonia seas, on hea meel tõdeda, et nii poiste hästi laulavad, on nad siit kaasa saanud L 16.11 Lan öö kontserdisaalist, siis neile on nimetatud ees kui ka selja taga on mehed, kellest ka oskuse teistega arvestada, teavad, Tööd alustab ka 10.–12. klasside õpilastele mõeldud fotoring, mida juhendab Marnek Tugevus. poistekoor sealt kindlasti silma jäänud. eeskuju võtta. Dirigentide rõõm on näha mida tähendab meeskonnatöö ning on Täpsemat infot küsi noortekeskusest või jälgi meie kodulehte http://knnk.karksi.ee/ See kõik ei tule lihtsalt, sest lauljad saa- oma koori endisi lauljaid teiste kooride sõbralikud ja viisakad Eesti mehed. KARKSI KÜLAMAJA vad kokku ainult kord kuus ühel näda- ridades lavale astumas. Karksi-Nuia poiste lauluhääl on jätnud K 13.11 11.00 Eakate ennelõuna lavahetusel. Siiski jätkub poistel laagris Teised dirigendid Hirvo Surva kõrval oma jälje selle koori tegevusse. aega ka sportimiseks ja muuks ühiseks on Indrek Vijard ja samast koorist välja Varje Vürst MURRI HÄÄRBER tegevuseks. Mitmed lapsevanemad on kasvanud Kuldar Schüts. Eesti Meestelaulu Seltsi koormeister R 29.11 12.00–16.00 Käes on jõulud. Tegutsevad õpitoad. Info tel 5695 8776

KARKSI-NUIA LASTEAED T 05.11 17.00 Mõmmide rühma perepidu 20 aastat Karksi Peetri kiriku koguduse segakoori K 06.11 16.00 Piilude rühma perepidu K 06.11 17.00 Kiisude rühma perepidu Foto: Jaak Kunimägi Koor on loodud 1993. aastal leerilas- N 07.11 16.00 Tibude rühma perepidu test-lauljatest. Eriti palju laulmist oli N 07.11 17.00 Jänkude perepidu R 08.11 10.00 Mardipäev esimese kümne aasta jooksul – esine- R 08.11 17.00 Oravate rühma perepidu mised oma kirikus, paljudes Eestimaa E 11.11 09.00 Teatrietendus „Väikevend ja Karlsson“ ning Soome ja Saksamaa kirikutes. E 25.11 Kadripäev Koori juurde on kuulunud laulusolistid ja instrumentaalansambel. Repertuaar KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU on olnud küllaltki mitmekesine – tra- K 13.11 17.00 Jaak Kõdari luulekogu „Armas maakera“ esitlus sinises saalis ditsioonilised kirikulaulud, kohalike Näitused 28.10–29.11 Nagu isa, nõnda poeg heliloojate laulud ja eesti klassikute 28.10–29.11 Lehte Hainsalult lastele looming. Hea koostöö on olnud Karksi- Nuia ansambliga Lustipill. Koori juhiks on allakirjutanu. Vahepeal juhatas koori ka Helika Gustavson, praeguse pere- konnanimega Rätsep. Piilude pereõhtu Foto: Ivi Liiv Koori keskmine vanus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud ja esine- miste sagedus vähenenud, kuid laulu- ja tegutsemisrõõm on alles jäänud. Möö- dunud aastal laulsime väljaspool oma kirikut Riidaja kirik-kabelis ja Ruhnu pühakojas, sellel aastal Vormsi kirikus. Karksi Peetri koguduse segakoor. Meiega koos Vormsi reisil käinud Kai Kannistu meenutab: „9.–11. augus- tini kestnud reis jäi meelde väga hästi si kirikule veel Pikavere palvemajas ja Isadepäeval esineb koor Viljandi korraldatud seiklusena, kuhu mahtusid pean tunnistama, olin lummatud. Koor Represseeritute Klubis. 20. sünnipäeva põnevad ekskursioonid, kohtumised, kõlas kokku imeliselt, liigutas ja puu- peame oma kirikus 17. novembril kell matkad, piknikud, ujumised ja ööbimi- dutas kuulajate südameid. Vormsile jäi 14.00, kus laulame ka pühapäevasel sed Vormsi kiriku koguduse majas koos kingituseks maha Vello Ainsalu loodud jumalateenistusel. Pärast seda toimub ühiste laulmistega. Karksi koguduse ki- laulik „Eestimaa taeva all“, kus sees pidulik koosviibimine pastoraadis. rikukoor esitas oma laule lisaks Vorm- laul Vormsi saarest.“ Vello Ainsalu Üheskoos meisterdatud võileivad pandi esmalt näitusele ja siis pisteti nahka. Külän Anu Raua man 7.–11. oktoobrini oli lasteaias leivanä- võileibu. Nii mõnigi laps näitas, kuidas Foto: Olga Palu dal. 16. oktoobril, maailma toidupäe- ta oskab noaga võid leivale määrida. Sii olli üits iluss sügüsene õhtsepoo- val, kogunesid Karksi-Nuia Lasteaia Üheskoos tehti valminust näitus, süüda- lik, ku mede pensionäri ja latse käisi- Piilude rühma lapsed ja nende vanemad ti küünlad ja maitsti tehtut. Õpetaja Ivi ve ütenkuun bussireisil ERMI Heimtali lasteaia söögisaali, et meisterdada lõ- õpetas vahtralehtedest rooside tegemist muusiumin. Sõit sai ette võet rojekti busaid võileibu. Ruum oli rõõmsat sa- ja nii mõnigi proovis neid järele teha. „Ütenkuun edesi“ toel. Ku me peräle ginat täis. Võileiva kattematerjali aitas Vanematega koos veedetud õhtu oli jõusime, saime üllatuses täädä, et me- muretseda lasteaia majandusjuhataja. lastele õpetlik ja põnev. Loodame, et dege tulep juttu aame tekstiilikunstnik Iga pere mõtles välja, kuidas oma leibu üheskoos söögi tegemine paneb lapsi Anu Raud esi. Küll olli uvitev kulle- kaunistada. toitu austama ja heal meelel kõike söö- te temä juttu. Kunstnik selets, mis ta Artur Fredi ja Karl Johani perel oli ma. Täname kõiki, kes osalesid toredal tennu om muusiumi luumises ja kõnel kaasa võetud kodus küpsetatud leib, pereõhtul. edespidistest laanest muusiumi laiende. millest meisterdati laevuke. Teised Kiira Põder ja Ivi Liiv Lastel olli uvitev nätä vana kuuli lassi- pered valmistasid lõbusate nägudega lasteaiaõpetajad ruume, äste vanu vihikit, laste tet pil- te ja raamatit. Saime nätä rahvarõõvit Eestimaalt ning eri kotusel ja aigul kant mulgirõõvit. Latse vaadive uvige nüüd- Kääriku taluaia väräti manu. Perenaise ve kah silitust. Oleme söamest tänuliku sel aal käsitüüna lõngast tett loomaksit kutse pääle käisime talumajan sehen ja Anu Raua külalislahkusele, kes medege ja nukke. Egä küsümise pääle saeme as- näime kun meister oma vaipu valmis- aiga viits. Enne kodusõitu teime väikse jatundliku seletuse. Mede inimese tund- tep. Saime nätä pallu ilu majan sehen ja matka Heimtali mõisa pargin ja uudis- sive suurt uvi rahvakultuuri vastu ja sii aida all, kun pikä lavva pääle olli säet time restaureerit obesetalli ja tõisi mõi- es jää Anu Raual märkamede. Kunst- temä tett käsitüü ja seinte pääl vaiba. sauunit. Sii päe saime pallu nätä, uut nik kutse meid oma kodutallu, et näitä Taluõuen saats meid sõbralik kolli koe- täädä ja ingele suujust. kun kotusel ja kudamuudu temä vaiba rak, kes egä käest paid uuts. Vahepääl Olga Palu Anu Raua talus oli vaatamist ja kuulamist küllaga. valmive. Nõnda me sõidimegi bussige ollive aia ligi tullu lambakse, kes oodi- Karksi Sõna november 2013

Läbi rõõmude, läbi murede Esimesed sõjajärgsed … viib meid elu looklev tee ... (Sarja algus veebruaris 2004) Et mured ununeks, rõõmud alles jääks, Foto erakogust aastad veel palju õnne ja tervist tooks. Pankratova ajalooõpikuid asenda- namaal põles väljast tõkestatud uksega sid meil, poistel, pööningult leitud küüni kümneid kodutuid; autoõnnetuses 1930ndate ajalehed. „Sakalast“ ja selle sai surma „piiritusekuningas“ Kronst- Õnnitleme sünnipäeva puhul nädalalisast „Sõnapilt“ lugesime uudi- röm; Männikul kaitseväe polügoonil 1. november Maimu Tauts Karksi-Nuia 87 seid Viljandimaalt. Viljandit reklaamiti plahvatas laskemoon, hukkus kümneid 1. november Asta Nõmme Karksi-Nuia 85 suvituslinnana: järv, lossimäed, rippsild kaitseväelasi. Hiljuti tuli samas maa 1. november Helmi-Johanna Juhkamson Karksi-Nuia 94 jne. Tarvastu mõisnik kinkis 1879. aas- seest välja mitu tonni toona plahvata- 1. november Salme Annus Muri 93 tal valminud silla 1930. aastal Viljandi mata jäänud meremiinide sisu, mis teh- 1. november Martha Pakkal Polli 92 linnale ja see paigaldati lossimägedesse ti kahjutuks. Kilingi-Nõmmel Saarde 2. november Albert Põld Karksi-Nuia 91 1931. aastal. Ise kõndisin esmakordselt koolimajas süttis seansi ajal kinofilm, 2. november Pilvi Helimets Polli 90 üle silla ema käekõrval 1939. aasta su- põletushaavadesse ja vingumürgitusse 2. november Elli-Aliide Veske Hirmuküla 85 vel. Veel kirjutas leht Eesti hümni saa- suri ligi paarkümmend õpilast; Võõpsus Foto kinoafišilt kaupluse seinal „Mosfilmi“ värvilisele muusikafil- 2. november Ilme Kaseorg Ainja 65 misloost, sõnad on J. V. Jannsenilt, viis ja Petseris aga hävis suurtulekahjudes mile „Jutustus Siberimaalt“ (1953) 3. november Eha Kurvits Karksi-Nuia 75 aga Soome-Rootsi päritoluga heliloojalt terveid kvartaleid maju jne. – keskel näitleja Mihhail Drušni- 7. november Alma-Alla Pugal Polli 94 Fredrik Paciuselt. Samal viisil Soome Sekka nõukogude filmidele näidati kov, all Boriss Andrejev. 8. november Milvi Kaseorg Karksi-Nuia 75 hümnil on üks salm vähem. Koolis aga 1940ndate lõpus Hollywoodis tehtud nn 10. november Mall Põldma Lilli 65 laulsime „Internatsionaali“, sest ENSV trofeefilme, sõjasaaki Saksamaalt. USA saime vaid Fordi järgi tehtud GAZi ja 12. november Salme Suurmets Polli 97 hümni veel polnud. Mõned julgemad filmide näitamine keelati Hitleri võimu- ZISi ning Opeli koopia Moskvitš-400. 12. november Ella Rigolt Karksi-Nuia 85 laulsid: „Nüüd üles, keda Stalin rõhub“. le tulles ning need peideti arhiividesse, Sõjaabina USA-lt saadud raskeveokid 15. november Ljudmila Lõivokene Polli 91 Lauluõpetaja Jaan Rannap õnneks neid kust Punaarmee nad leidis. „Tarzani“ „Studebaker“ korjati kokku ning Amee- 18. november Alise Hallik Hirmuküla 91 ei märganud või tegi näo, et ei märka. seeria 12 filmist nägime nelja, peaosa- rika laevad vedasid need vanarauana 23. november Heino Reinbach Karksi-Nuia 75 Oli ka lugu Karksi mailt. Saksaveski des tippsportlane Johnny Weissmüller kodumaale tagasi. Räägiti anekdooti 24. november Valentin Tihomirov Univere 75 talu ja saeveski omanik Karl Ruubel oli ja Maureen O’Sullivan, poissi mängis lektorist, kes kiitles: „Meil autosi palju- 25. november Heino Univer Äriküla 70 1930ndate alul kutsunud vapsidest mõt- John Sheffeld. palju on, ZISid ja GAZid on – nu vot, 26. november Eha-Amanda Kinnas Karksi-Nuia 88 tekaaslasi üles Toompeale minema, et Meid haaras uus hobi – autopiltide rohkemp ei olegi!“ Oli ka teine tõete- 26. november Aime Soots Polli 80 survestada valitsust põllusaaduste hindu kogumine, mille ohvriks said paljud ra: „Studebakrid muidu sõitsid, ZISid, 28. november Ilme Kohv Pöögle 75 tõstma. Eriti aktiivsed olid käredameel- heal paberil ajakirjad. Neist välja lõi- GAZid sõja võitsid“. 29. november Kaljo Anton Polli 88 sed vapsid e vabadussõjalased Tartus. gatud pildid koos enamasti võõrkeelse Varem kollektsioneerisime lähikonna 30. november Tiit Roosaar Karksi-Nuia 70 Tamme staadionil toimusid miitingud ja tekstiga kleepisime uutesse vihikutesse. autode registreerimisnumbreid, kirju- 30. november Peeter Loit Polli 70 paraadid. „Sõnapilt“ avaldas foto Loo- Neid kogunes hea hulk. Peamised auto- tades need vihikusse. Veoautodel olid dis möllanud keeristormist – tee kohale margid olid: Ford, Oldsmobile, Chev- need dubleeritud suurte tähtedega taga- Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid oli kerkinud kõrge tolmusammas. rolet, Willys, Citroen, Renault, Peu- luugil. Kuna autosid oli vähe, teadsime 1930ndate keskajalehed, eriti nn kol- geot, Austin, Rolls-Royce, Vauxhall, nende numbreid peast. 24. septembril sündis Airika Kangro ja Leho Lainoja perre poeg Kendro lased kõmulehed avaldasid rikkalikult Fiat, BMW, Audi, Volkswagen, Opel, Ahto Jänes 7. oktoobril sündis Terje ja Meelis Kuninga perre tütar Loviisa lugusid üle Eesti toimunud õnnetustest. Mercedes-Benz, Man-Diesel, Daimler, (järgneb) Ühes meiereis lõhkes aurukatel, tappes Sauer, Hannomag, Büssing-Nag, Magi- mitu talumeest; Tallinnas Kristiine hei- rus jt. Nõukogude tööstuse toodangust Masintikandid riietele, kodutekstiilile EELK Peetri – nimelised t-särgid lastele, ilutikandid Foto: Mats Tõhk riietele, rätikule. Egni Stuudio asub koguduse teated Motokross TOP-200 Karksi-Nuia kesklinnas, Rahumäe 2a Suve viimasel päeval korraldas Karksi kolmandal korrusel. Tel 5656 8940. 4. novembril sügistalgud. Korrastame Tehnikaspordiklubi Ainja rajal moto- Plekkdetailide valmistamine ja paigal- pastoraadi ümbrust. Palun võtke oma krossi TOP-200. Uus sari on tehtud sel- dus. Info tel 5341 3362. rehad kaasa. leks, et selgitada kaheksa etapi põhjal 3. novembril kell 14.00 Jumalateenis- 200 parimat Eesti krossisõitjat. Vasta- Katuste ja vihmaveesüsteemide ehitus. tus armulauaga. valt meeste tulemustele ja võimetele ja- Laadurekskavaatori teenus. Info tel Teenib külalisõpetaja Lea Heinaste. gatakse sõitjad nelja erinevasse klassi. 5341 3362. Järgnevad kohvilaud ja vestlusring. Karksi etapil oli kohal ligi 150 või- 17. novembril kell 14.00 Valvamise dusõitjat. Kuninglikus MX1 klassis tegi Laadurekskavaator: kaeve-, laadimis- pühapäev. Jumalateenistus armu- pealtvaatajate ja korraldajate rõõmuks ja lumekoristustööd 25 €/tund + km. lauaga. kaasa enduuro maailmameistrivõistluste Lähtekoht: Karksi-Nuia (Äriküla). Info Koguduse segakoor Vello Ainsalu hõbemedalimees Aigar Leok, kes või- tel 522 6090. Tarmo Sossi. juhatusel pühitseb oma 20. sünnipäeva. tis ka mõlemad võistlussõidud. Teiseks Korratakse isadepäeva kontserti, mil- Nahkru talu müüb toidukartulit „Lau- tuli Heido Havam ja kolmandaks Jüri lega esinetakse 10. novembril Viljandi ra“ ja „Fontane“ 0,20 €/kg. Info tel Triisa. represseeritutele. Järgneb pidulik koh- 516 5187. MX2 klassis olid parimad Karel Kut- vilaud, kus pühitseme ka õpetaja juu- sar, Andre Park ja Kristjan Rätsep. Tellimisel teen suitsukanu. Info tel belit. Karksi valla meestest startisid selles 5664 2061. Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- klassis ka Raido Nikonorov ja Ragnar Käesoleva aasta meister motokrossis Raido Nikonorov. timine, leer, laulatus, matus, piht). tel Vadstein. 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ MXB võistlusklassis oli kohalikest Eraldi arvestust peeti ka Honda kari- Külgvankrite klassis tulid pingelises eelk.ee. meestest Tamo Toodo kolmas ja Renno kasarjas. Võitjaks tuli Kristjan Rätsep, võistluses, aga kindlalt fännide ja toe- Luuletunn „Armas maakera“ Ruubel kaheteistkümnes. Karksi valla mehed Nikonorov, Vald- tajate rõõmuks teist aastat järjest Eesti MXD klassis saavutas Raiko Elming stein ja Toodo olid vastavalt neljas, meistriteks Kert Varik ja Erkki Kõiv. Nava talu peremiis Jaak Kõdar om kuuenda koha. Kohalikest poistest star- viies ja kuues. Läti meistrivõistlustel saavutasid nad valmis saanu uue salmiraamatu „Ar- tisid veel Erko Küper ja Siim-Lauri Nädal varem selgusid viimasel eta- kolmanda koha. mas maakera“ ja tulep sedä Karksi Loorberg. pil Kosel Eesti meistrid motokrossis. Indrek Lepik rahvale esitleme. Kik salmikse om temä reisest kaugetesse ja kaunitesse vällamaadesse. Kokku om Jaak Kõ- daril katessa luuleraamatut, kun egän Tuhalaane Kirikumäel joosti rekord uude sekundisse om mitu reisisalmi. Nüüd om nii kik armsasti üte kaante vahel. Päeval jooksurada kohendades hakkas ly Tugi ja meesteklassi parim Magnus Kursile ja Leo Liiberile! Võistlust aitas Jaak Kõdar võtte üten ka armasta- vihma tibutama. No nüüd rikub meie Kase. Lisaks said selle ka Tuhalaane korraldada Tuhalaane külamaja ja toe- tu laulja Erich Kriegeri, kes ka mitu jooksu küll ära, arvasin. Kuid võta nä- külamaja perenaine Anneli Anijärv tas Karksi Vallavalitsus. kõrda kõva lauluääle valla lüüp. Kirjä- pust, mida lähemale stardiaeg jõudis, ja maitsva kõhutäie eest hoolitsenud Enn Sarv mehe luulet loep Mikk Kask ja laverit seda ilusamaks ilm läks. Ju ta teadis, Viivika Sarv. Tänu kohtunikele Mart võistluse peakohtunik mängip Kertu Märtson. et tullakse võistlema ja tahetakse rekor- Tule kaeme ja kulleme Karksi Val- deid joosta. Nii ka sündis. Magnus Kase Foto: Enn Sarv la Kultuurikeskusesse 13. novembrel jooksis ümber oma eelmise aasta rekor- kell 17.00! Mälestame jäädavalt di ning nüüd on see uues sekundis. Kui väga täpne olla, siis 25,94 sekundit. lahkunuid ja avaldame Kokku võttis jooksudest osa 26 noort. kaastunnet omastele Kõige noorem osavõtja oli Marko Tulp AIME PÕDER Tuhalaanest, kes on 4aastane ja läbis Metsakeskus.ee 27.11.1943–28.09.2013 trassi 71,1 sekundiga. Tubli! Karksi-Nuia Võitjad vanuseklasside kaupa: mehed 7–8a Tarvo Teiss – 45,0; 9–10a Randel Ostame kasvavat metsa, põllumaad HELGI KANDLA Kuzmin – 35,6; 11–12a Karl-Hendrik ja metsakinnistuid hinnaga 28.03.1942–02.10.2013 Palu – 36,6; 13–14a Kristo Kallisto kuni 10 000 eurot/ha. Karksi-Nuia – 32,8; 15–16a Remy Raheste – 28,1; Kinnistud võivad olla tehtud raietega HELJU-JOHANNA NEPPO 17–18a Magnus Kase – 25,94 (26,0), või asetseda piiranguvööndis. 29.05.1929–15.10.2013 uus rajarekord ja päeva parim aeg; nai- Tel: 56 111 900 Pärsi sed 13–14a Gedly Tugi 38,5 – naisteklassi päeva parim aeg. Ants Tombi valmistatud väga ilusad KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve meeneteplaadid võitsid noorim osavõtja Joon, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. Marko Tulp, naisteklassi kiireim Ged- Kõik Kirikumäe jooksust osavõtjad jäid ettevõtmisega rahule. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.