Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel. ber, Arvo Maling, Heino Luik, Tarmo Peensoo. materjalidest, mängiti keskkonnamän- Simson, Anu Rebane, Enn Sarv, Moni- Inge Dobrus ge, õpiti orienteerumist Sixten Silla käe Toredaks partneriks on saanud Ala karaskit ja omavalmistatud võid, uudis- ka Erreline, Kati Kuusk, Raimo Sarv, valimiskomisjoni esimees all, ehitati Peep Tobrelutsu juhendami- põhikool, kelle projekti sisuks oli raba tasid Virapuu rändrahnu, külastasid pii- sel putukahotell, sõideti tõukeratastega neljal aastaajal, mille raames õpilased ripunkti ning nautisid Teringi õpperada ja palju muud. Suvel toimusid linnu- ja käisid aasta jooksul nii programmidel Olav Renno, Jaak Põldma ning Alli putukalaager, kus süveneti päris põhja- kui ka kahes looduslaagris. Projekt oli Laande juhendamisel. Täname usalduse eest likult linnu- ja putukamaailma. Laag- väga põhjalik ja enamus osalejatest teeks Lisaks eelpoolnimetatutele tänan raba tekkimise ja elustiku tundmisel sil- juhendajaid Kaja Saart, Eneli Õuna, rite lõpus kirjutasid lapsed pabertahv- Hea valija, Te olete teinud valiku. Usaldanud viitteist inimest otsustama oma ko- mad ette nii mõnelegi täiskasvanule. Evelin Rannut, Merike Soovikut, Urve lile liikide nimed, mida nad teada said dukoha elu korraldamise üle järgneval neljal aastal. Erakond Isamaa ja Res Publica Kohaliku omaalgatuse programmist Kassi, Anne Maalat, Kalle Räästast, ja neid oli mõlemal korral pea sada. Liidu nimel tänan Teid selle eest. Teie poolt antud seitse mandaati kohustab meid saadud vahenditega sai uue kuue Lilli teabepunkti töötajat Katrin Risot, ma- Linnulaagris olid juhendajateks Olav arendama Karksi valda tasakaalukalt ja oma lubadusi täites. Selleks oleme kõigile bussijaam ja suvel toimus Haridusmi- jandusmeest Anti Laanemetsa ja bussi- Renno, Riho Männik ja Mihkel Maala. volikogus esindatud nimekirjadele teinud üleskutse ühineda ühtseks koalitsiooniks. nisteeriumi toel keskkonnateadlikele juht Elmar Purgat ning kõiki teisi, kes Putukalaagri sisustas teadmisterikka Et kõigi valijate hääl oleks esindatud valla juhtimises ja kõik nimekirjad panustaks noortele üle Eesti projekt „Kuidas maal meie tegemistele kaasa on aidanud. jutu, praktilise putukate määramise ja oma mõtete elluviimisesse. Ajame Karksi asja! Aitäh usalduse eest! ellu jääda“. MTÜ Lilli Looduskeskus pakub tege- imeliste slaidide abil Urmas Tartes, kes Arvo Maling Suvel oli loodusmajas avatud reedest vusi kõigile, kellel on soov loodust ja lubas ka järgmisel aastal kindlasti Lilli Isamaa ja Res Publica Liit tulla. pühapäevani ka RMK teabepunkt, mida maaelu lähemalt tundma õppida. Jälgi- külastas üle 1000 inimese. ge teateid ja pildigaleriid meie kodule- Keskkonnaringi lapsed osalesid ka- Täname kõiki valijaid, kes hääletasid Valimisliit Koostöö nimekirjas olnud kandi- Sügisel korraldas Keskkonnaamet hel www.looduskeskus.ee ja facebookis hepäevasel preemiareisil, kus külastati daatide poolt. Me ei kuritarvita seda usaldust, ent samas seisab meil ees suur töö, matkapäevi, mis tõi nii Viljandi- kui ning võtke ühendust, kui soovite külla Elistvere loomaparki, Jääaja Keskust ja et võita nende inimeste usaldus, kes seekord meid valimistel ei toetanud. Püüame Valgamaa loodushuvilised meie kanti. tulla. Emajõe-Suursoo Looduskeskust. Moo- järgneva nelja aasta jooksul anda oma panuse Karksi valla arengusse. Pea 100 osalejat tutvusid kahe päeva Ly Laanemets torparvedega sõideti mööda Emajõge Leo Liiber jooksul loodusmaja ajalooga, maitsesid MTÜ Lilli Looduskeskus juhendaja parvemajja, kus nauditi veemõnusid ja Valimisliit Koostöö avastati kanuudega ümbrust. Tagasi tul- les said lapsed turnida ka Tähtvere lõ- Eesti Keskerakonna Karksi osakond tänab kõiki vallakodanikke meile antud häälte bustuspargis. Loodame keskkonnaringi Kultuurikeskuse auraamatusse eest valimistel. Ehkki me seekord eriti midagi ei lubanudki, proovime järgneva tegevust jätkata ka uuel aastal, kui hu- nelja aasta jooksul ikka Karksi valla juhtimisel mõõdukalt kaasa rääkida. vilisi leidub. Eriti tahan ära märkida ak- Heino Luik tiivset loodushuvilist Kanni Kiisleri, kes kanti Maire Sala ja Valdur Ilves Keskerakond osales kõikides ringitundides, laagrites ja õppereisil. Aktiivsemad osalejad olid Maire Sala on sündinud 30. oktoobril veel Triinu-Liis Fomitšev, Gedly Tugi, 1948. aastal. 1950.–1954. aastani viibis Fotod: Jaan Pääsuke Eike-Kirke Kivistik, Jan-Erik Kaljula ja ta represseerituna Krasnojarski krais. Valdur Ilves on sündinud 25. aprillil Tanel Ehanurm. Maire õppis Orissaare Keskkoolis ja 1953. aastal Otepääl. Ta on lõpetanud Alates kevadest korraldab MTÜ Lilli Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus Otepää Keskkooli ning Tallinna Ehi- Looduskeskus Keskkonnainvesteerin- omandas agronoomi kutse. Ta on töö- tus- ja Mehaanikatehnikumi tööstus- ja gute Keskuse rahastusel keskkonnaha- tanud Karksi kolhoosis, Nuia EPTs, tsiviilehituse erialal. Oma muusikuteed riduslikke projekte Viljandimaa lasteaia Põllumajanduse Ministeeriumi Õppe- alustas Valdur juba üldhariduskoolis, ja 1.–9. klasside õpilastele ning ka Val- kombinaadis, aktsiaseltsides Ülle Luik mängides laste muusikaorkestris man- gamaa koolide 1.–6. klasside õpilaste- ja EPP ning FIEna. Alates 1997. aastast doliini, lauldes kooris ja ansamblis. le. Kokku saab mõlema projekti käigus on ta ettevõtja, osutades tavanditeenu- Seal moodustati ka esimene bänd Kün- loodusõppeprogrammidel osaleda Vil- seid ja lepingulist kalmistute hooldust gaste Poisid. Nõukogude armees tee- jandi-, Valga-, Võru- ja Tartumaa eri – Karksi vallas kuni 2008. aastani ning nis ta muusikaroodus, kus tuli nii pilli paigus kuni 6000 õpilast. Mõlema pro- 2004. aastast tänaseni Halliste vallas. mängida kui ka laulda. Edasi jätkus töö jekti juhiks on Liina Laanemets. Pro- Rahumäe kalmistu hooldamise eest Otepää Kultuurimajas kunstilise juhina, jektid kestavad 2014. aasta juunini. pälvis Maire 2003. aastal Eesti Vabariigi kus Valdur oli bändi eestvedajaks. Antud projektide raames käivad Lillis presidendi auhinna, 2005. aastal omistati 1978. aastal abiellus Valdur Hellega Viljandimaa 1. klasside õpilased prog- talle Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenete- ning noor pere asus elama Järvakanti. rammil „Elu metsas“ ning Valgamaa 4. medal pühendunud ja tulemusliku tege- on Maire Eesti Rahva Muuseumis 2010. Neil aegadel mängis Valdur paljudes klasside õpilased programmil „Õppe- vuse eest kultuuripärandi säilitamisel. aastal eksponeeritud näituse „Eesti ma- ansamblites Tallinnas ja Järvakandis. käik Teringi rabas“. Karksi Muinsuskaitse Seltsi esimehena tus ehk Eesti kalmistu- ja matmistradit- Samal ajal laulis ta mitmetes koorides ja seisudega küll kokkutulekutel, tantsu- Lisaks eelpoolnimetatud programmi- tegi Maire Sala järjekindlat tööd Karksi sioonid ning tänapäev“ koostaja. Kogu meesansamblites ning õpetas kohalikele õhtutel, sünnipäeva- ja pulmapidudel, dele käivad loodusmajas ka koolid, kes kihelkonnast Eesti Vabadussõjas lange- ekspositsiooni kinkis ta muuseumile. koolilastele kitarrimängu. folkloorikavades. ise on vahendid läbi projektide hankinud. nute mälestussamba taastamiseks, mis 2009. aastal sai Maire Karksi valla 1982. aastal kolis pere Karksi-Nuia. Valdur on alati rahulik, heatahtlik, Suvel olid päris mitmed 5päevased loo- 6. septembril 2008 pidulikult taasavati. teenetemärgi kalmistukultuuri aren- Siin oli Valdur nõutud laulja meeskvar- abivalmis ja rõõmsameelne. Ta ei ar- duslaagrid ning programmid Läänemaa, Järjepidevale praktilisele tööle kalmistu- damise ja Karksi Muinsuskaitse Seltsi tetis, mees-, kammer- ja kirikukooris. masta esile kippuda ja sellepärast ei Pärnu-, Valga- ja Tartumaa koolidele. tel lisandus kalmistute ajaloo uurimine eestvedamise eest. Kõrgemäe sovhoosis töötamise aegadel teatagi,
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 •
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 • likogu nende vastu jalgpalli män- gima. Sõnumeid Kõik noored valmistasid demo- kraatiat kujutava kollaaži. Praegu näeb neid kultuurikeskuses, kuid peagi saadetakse need Tallinnasse ja Taani näitusele ning sealt edasi Kes lükkavad Portugali. 30 töö hulgast valitakse lund välja kolm paremat, võitjad sõida- vad tasuta nädalaks Taani, kus koos Lume lükkamiseks Karksi valla teistest riikidest saabunud võitjate- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- ga külastatakse Taani parlamenti. litsus sügisel viieks aastaks lepin- Ilmnes, et noortel on demo- gud viie ettevõtjaga. kraatia kohta üsna palju öelda. Lepingujärgsed piirkonnad: Noori tuleks kuulata, mitte pidada Andi Roggenbaum — linna täna- neid rumalaks ning mõelda, mida vad ja platsid, Kõvaküla, Ainja ja nemad ka teavad. See laager oli Sudiste (kesk- ja lõunaosa) külade noortele hea võimalus avaldada teed, telefon 518 4393; osaühing oma arvamust ning saada uusi ko- Kalviker Transport — Karksi ja Pol- gemusi. Noored ise jäid laagriga li külade teed ning Oti küla Kadri- väga rahule. na piirkonna teed, Tuhalaane, Suu- Piia Bergštein ga, Muri, Morna ja Hirmuküla kü- lade teed, korraldaja Kalev Jaago, telefon 514 0421; Maevor Auto OÜ Noored Toompeal — Mäeküla ja Sudiste (ida- ja põh- 20. novembril käisid meie valla jaosa) küla teed, korraldaja Heinar 15 noort Tallinnas Riigikogus istun- Voronin, telefon 5615 0711; osa- git pidamas. Tegemist oli projekti- ühing Metatron — Leeli, Pöögle, ga „101 last Toompeale”, mille ühe Univere, Metsaküla, Allaste, Pärsi eelfoorumi korraldasid Karksi- ja Oti (lääneosa) külade teed, kor- Nuia Noortekeskuse aktiivsed noo- raldaja Madis Aednik, telefon red meie kultuurikeskuses. Sama- 517 6723; Elmo Kibe — Äriküla ja laadseid foorumeid korraldati veel Lilli teed, telefon 511 7013.
    [Show full text]
  • Rahulikke Jõule Ja Õnnelikku Uut Aastat!
    Nr 11 (22) DETSEMBER 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Muudame eakate jõulud Viljandimaa kodanikuühendused magusaks nautisid oma tänupäeva Magusaid jõule ootab igaüks vanusest hoolimata. Foto: Marina Lääts 3. detsembril toimus Halliste rahvamajas MTÜ Päevakeskus Vinger eestvedamisel ühiskondlik heategevusüritus „Küpsetame piparkooke eaka- tekodudele“. Sündmuse eesmärgiks oli muuta ea- Tänukirja sai Aasta Teo tiitlile kandideerinud MTÜ Karksi Racing Team. Rahva lemmiku tiitli võtsid vastu Priit Oks (vasakul) ja Taavi Berg- kate jõulud magusaks. Kaasa lõid intellektihäirega Fotol: Eero Ilves (vasakul) ja Raiko Elming koos kodanikeühenduste mann. Fotod: Karen Akopjan noored Viljandist ning kohalikud daamid. MTÜ konsultandi Jaanika Toome ja Mulgi valla abivallavanema Dmitri Oravaga. Päevakeskus Vinger veab projekti koos Arengu- keskusega juba viiendat aastat. Teist korda toimus Hilissügis on teatavasti kutsutud esinejad. Muu- tegu, mille seast valiti Karksi-Nuia noortekes- heategevusüritus Halliste rahvamajas ning loode- aeg, kus saagid saavad sikalis-luulelist mõtisklust Aasta Tegu ja Rahva lem- kusega soetati erineva tavasti jääb traditsioon kestma ka edaspidi. salve, loetakse üle tibusid pakkusid Kristiina Ehin ja mik. suurusega mootorrattaid ja tehakse kokkuvõtteid Silver Sepp. Aasta Tegu läks Viljandi ja ATV-sid ja nii saigi KERMO KUKK möödunud aastast. Nii Kohale oli tulnud 35 Rotary klubile, mis vedas ligikaudu 20 huvilist või- Halliste ja Kaarli rahvamaja juhataja juhtus ka Viljandimaa MTÜ-d ning ligikaudu eest Viljandis Pumptrack maluse rajale asuda. See kodanikuühendustega, 100 ettevõtlikku inimest trikiraja ehitust. Rah- oli suur rõõm, et noortega MTÜ Käetöö koid tegemisi kes pidasid 27. novemb- üle kogu Viljandi maa- va lemmiku tiitli pälvis tegelejateks, juhendaja- ril oma tänupäeva Vil- konna, alustades kooli- Urissaare Kantri, mis toi- teks, motiveerijateks ja MTÜ Käetöö koidel on rõõm teatada, et oleme lem Reimanni nimelises tüdrukutest kuni väärikas mus juba viiendat korda.
    [Show full text]
  • PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda Valmistab Ja Turustab Kõrgema Lisandväärtusega Höövelmaterjali
    • Karksi valla infoleht • Nr. 3 (171) Märts 2010 • PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda valmistab ja turustab kõrgema lisandväärtusega höövelmaterjali. Valdava osa toodan- gust ekspordime Euroopa ja Aasia rii- kidesse. Toormaterjalina kasutame kõrge kvaliteediga põhjamaist okas- puitu, millest suurema osa ostame Põhja-Venemaalt. Puidukojal on tänapäevane täisau- tomatiseeritud tootmisliin (sorteerimi- sest saagimise, hööveldamise ja kileta- miseni), tänu millele saame oma klien- tidele pakkuda laia tootevalikut ja sta- biilset tarnet. Tootmises kasutatav teh- noloogia võimaldab meil efektiivselt kasutada tekkivad jäätmed, millest teeme briketti ja höövellaastu. Ümbritsev majanduskeskkond on mõjutanud ka Puidukoda. Aastad 2008 ja 2009 olid ka meie ettevõttele väga • Ülemisel pildil on rasked. 2007. aastal, nähes ette võima- Puidukoja üldvaade. likke raskusi, võtsime vastu otsuse jät- PEETER MATSONI foto kata investeeringuid, mis oli vajalik suurema marginaaliga toodete hulga • Alumisel pildil tut- efektiivseks kasvuks. Raskustest hoo- vustab osaühing Puidu- limata oleme suutnud saavutada sta- koda end välismessil. biilsuse ning lõpetada investeering. JANEK LAISAARE foto Sel ajavahemikul oli oluline säilita- da töökohad, mille saavutamiseks sõl- semaga võrreldes oluliselt konkurent- misime töötajatega erikokkulepped nii sivõimelisemad. tööaja kui ka palgakärbete suhtes. Näeme lähikuudel nõudluse kas- Vajame töötajaid 2008. aastal alustasime tootmisliini vu. Et klientide tellimused rahulda- reorganiseerimist, et orienteeruda kõr-
    [Show full text]