Lisa 1 Karksi Valla Kultuurimälestiste Nimekiri

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisa 1 Karksi Valla Kultuurimälestiste Nimekiri KARKSI VALLA ÜLDPLANEERING LISA 1 KARKSI VALLA KULTUURIMÄLESTISTE NIMEKIRI Seisuga 24.03.2010. Ajaloomälestised Jrk nr Registri number Objekt Asukoht 1. 8436 Ainja kalmistu Ainja küla 2. 8418 Papi kalmistu Karksi-Nuia 3. 8419 Rahumäe kalmistu Karksi-Nuia 4. 8420 II m.s hukkunute ühishaud Karksi-Nuia 5. 8437 Pöögle-Maie külakooli hoone Leeli küla 6. 8438 Pöögle külakooli hoone Leeli küla Arheoloogiamälestised Jrk nr Registri number Objekt Asukoht 1. 13277 Kalmistu Leeli küla 2. 13278 Asulakoht Lilli küla 3. 13279 Kalmistu Lilli küla 4. 13280 Kalmistu ja ohverdamiskoht „Annemägi” Lilli küla 5. 13281 Ohverdamiskoht „Hiiemägi, Hiietammik” Lilli küla 6. 13282 Ohvrikivi „Ussikivi” Lilli küla 7. 13283 Kalmistu Metsaküla küla 8. 13210 Kultusekivi Muri küla 9. 13209 Asulakoht Muri küla 10. 13284 Kalmistu „Kalmumägi” Rängle küla 11. 13285 Asulakoht Sudiste küla 12. 13286 Hiiekünnapuu „Kaprali Hiiepuu” Sudiste küla 13. 13287 Kalmistu Sudiste küla 14. 13288 Kalmistu „Kaprali kalm” Sudiste küla 15. 13289 Kalmistu „Kukese kalm” Sudiste küla 16. 13290 Kalmistu „Surnumägi” Sudiste küla 17. 13291 Kivikalme Sudiste küla 18. 13292 Kalmistu „Kajaku kalm” Univere küla 19. 13293 Asulakoht Äriküla 20. 13294 Kalmistu „Ülpre kalm” Äriküla 21. 13295 Kivikalme Äriküla 22. 13296 Kultusekivi Äriküla KARKSI VALLA ÜLDPLANEERING Arhitektuurimälestised Jrk nr Registri number Objekt Asukoht 1 14536 Turva vesiveski, 19.saj. Hirmuküla 2 14491 Karksi mõisa valitsejamaja, 18.-19.saj. Karksi küla 3 14492 Karksi mõisa park, 19.saj. Karksi küla 4 14493 Karksi mõisa tall-tõllakuur, 19.saj. Karksi küla 5 14494 Karksi mõisa ait, 19.saj. Karksi küla 6 14495 Karksi mõisa sepikoda, 19.saj. Karksi küla 7 14496 Karksi mõisa metsnikumaja, 19.saj. Karksi küla 8 14489 Karksi pastoraadi kelder, 19.saj. Karksi-Nuia linn Karksi ordulinnuse varemed vallikraaviga, 9 14485 Karksi-Nuia linn 13.-16.saj. 10 14486 Karksi kirik, 1778.a. Karksi-Nuia linn 11 14487 Karksi kabel, 18.saj. Karksi-Nuia linn 12 14490 Karksi-Nuia õigeusu kirik, 1876.a. Karksi-Nuia linn 13 14529 Tätta talu rehielamu, 1860.a. Metsaküla küla 14 14530 Tätta talu keldrimaja, 1936.a. Metsaküla küla 15 14531 Tätta talu ait-riistakuur, 1919.a. Metsaküla küla 16 14532 Tätta talu ait-viljakuivati, 1927.a. Metsaküla küla 17 14533 Tätta talu küün, 1894.a. Metsaküla küla 18 14534 Tätta talu laut, 1894.a. Metsaküla küla 19 14535 Tätta talu saun, 1915.a. Metsaküla küla 20 14497 Morna mõisa peahoone, 19.saj. Morna küla 21 14498 Morna mõisa park, 19.saj. Morna küla 22 14499 Morna mõisa piirdemüürid, 19.saj. Morna küla 23 14500 Morna mõisa töölistemaja 1, 19.saj. Morna küla 24 14501 Morna mõisa töölistemaja 2, 19.saj. Morna küla 25 14502 Morna mõisa ait, 19.saj. Morna küla 26 14503 Morna mõisa aednikumaja, 19.saj. Morna küla 27 14504 Morna mõisa tall, 19.saj. Morna küla 28 14505 Morna mõisa tõllakuur, 19.saj. Morna küla 29 14506 Morna mõisa kasvuhoone, 19.saj. Morna küla 30 14507 Morna mõisa kasvuhoone korsten, 19.saj. Morna küla 31 14509 Polli mõisa peahoone, 19.saj. Polli küla 32 14510 Polli mõisa park, 19.saj. Polli küla 33 14511 Polli mõisa pargi väravapostid, 19.saj. Polli küla 34 14512 Polli mõisa aia piirdemüür, 19.saj. Polli küla 35 14513 Polli mõisa koertemaja, 19.saj. Polli küla 36 14514 Polli mõisa jääkelder, 19.saj. Polli küla 37 14515 Polli mõisa ait-kuivati, 19.saj. Polli küla 38 14516 Polli mõisa valitsejamaja, 19.saj. Polli küla 39 14517 Polli mõisa kasvuhoone, 19.saj. Polli küla 40 14518 Polli mõisa aednikumaja, 19.saj. Polli küla 41 14519 Polli mõisa moonakatemaja, 19.saj. Polli küla 42 14520 Polli mõisa tall, 19.saj. Polli küla 43 14521 Polli mõisa karjalaut, 19.saj. Polli küla 44 14522 Polli mõisa härjatall, 19.saj. Polli küla 45 14523 Polli mõisa lihaait, 19.saj. Polli küla KARKSI VALLA ÜLDPLANEERING Jrk Registri number Objekt Asukoht 46 14524 Polli mõisa ametnikemaja 1, 19.saj. Polli küla 47 14525 Polli mõisa ametnikemaja 2, 19.saj. Polli küla 48 14526 Polli mõisa viinavabrik, 19.saj. Polli küla 49 14527 Polli mõisa viinameistri maja, 19.saj. Polli küla 50 14528 Polli mõisa viinaait, 19.saj. Polli küla 51 14508 Tuhalaane õigeusu kirik, 1872.a. Tuhalaane küla .
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Kaitse Kodu! Nr. 5/2008
    KKAITSEAITSE VVÄRBAMISKESKUSÄRBAMISKESKUS OOTSIBTSIB KKAITSEVÄKKEAITSEVÄKKE KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 5 U(81/527) 2008! NNOORIOORI TTUGEVAIDUGEVAID MEHIMEHI NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE KESKENDUBKESKENDUB VVÄLJAÕPPEÄLJAÕPPE LLIHVIMISELEIHVIMISELE PPUHATUUHATU TTURBAKATLASURBAKATLAS KAITSTIKAITSTI KKODUODU KKAKSAKS PPÄEVAÄEVA TÄISTÄIS VÕITLUSTVÕITLUST MOTIVATSIOONIGA:MOTIVATSIOONIGA: MMINI-ERNAINI-ERNA PARIMADPARIMAD OLIDOLID JÕGEVAJÕGEVA NOORKOTKADNOORKOTKAD NOORTE KOTKASTE JA KODUTÜTARDE ÜLERIIGILISE LAAGRI RUUPOR Avatud uus www.tactical.eekoduleht ! SAADAVAL SUURES VALIKUS Tru-Spec VARUSTUST veebipood, kust on võimalik osta mitmesugust professionaalset militaarvarustust! SISUKORD KAITSE KODU! 5’ 2008 (81/527) NAISKODUKAITSE KESKENDUB VÄLJAÕPPE LIHVIMISELE Naiskodukaitse sisemine ümberkorrastamine peaks lähiajal hakkama vilja kandma .................................................................................................14 MASKEERING JA TÄPSUSLASKURITE (ERI)VARUSTUS Selgitusi, kuidas valmistada täpsuslaskuri maskeerimiskostüümi ja milline peab olema muu erivarustus .........................................................25 8 NOORKOTKAD LANGESID NURMSI TAEVAST Rapla malev taas võidukas! Põhja- ja Ida-Eesti noorkotkad olid Järvamaal laagris langevarjurimärki välja teenimas ..............................................................................................44 Patsifismi hävitav unelm ..................................................................... 6 Kaitseliidu Kool uuel õppeaastal ........................................................
    [Show full text]